DOCSLIB.ORG

Hiiumaa 1 : 100

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3 a j 6 m H e i g i 3 r e P a l u k ü l a k 6515 6515 l S u u r e s a d a m a Harilaid Paope a 5 i , s O t s t e 8 j poolsaar 3 i Kaibaldi nõmm 7 r , t 5 5 u L a u k a u P a l a d e Kukka MKA N S ä ä r e K u r i s u L u i d j a l a h t Såndvike J õ e r a n n a L õ p e (Sandviken) Palli säär 7 6505 6505 , 4 5 5 T u b a l a , 3 4 4 4 4 4 5 1 , Pihla-Kaibaldi LKA K u r i 9 0 1 2 3 4 5 7, 5 5 5 5 5 5 , 7 5 H a r j u Hellamaa rahu 5 1 ,5 6535 - P a o p e I s a b e l l a 7 6535 5 H i r m u s t e M e t s a k ü l a 5 -1 , 1:300 000 5 5 , 4 5 , P0 a l l i 1 0 2 - 1 1 - - - 1 Armij 7 Määvli raba P a r t s i Ristna säär Luidja MKA õgi 5 j , i 5 tr Uuemaarahu 4 , 7 ,5 u S 5 7 u H e l l a m a a 1 , 9 N u - - 0 u -13 1 P o a m a 7 - M ä ä v l i r 5 L u i d j a 5 e , 5 , ASENDISKEEM , 5 m 1 5 , 3 5 H e i s t e 8 , M ä g i p e1 - , - 5 - 4 õ 5 , L o j a - 5 5 1 2 6 - - , , 3 - - i V ä r s s u , 5 1 5 , 5 s - 0 INDEX MAP ,5S u u r e p s i V i l l a m a a - 13 7 - j a 2 - - - L i l b i la 4 h j T e m p a Vohirahu -1 4 H e i s t e s o o i 1 P 4 58°55' - Kõpu LKA , - - 4 5 L e e r i m e t s a 1 1 7 5 - 3 Pihla raba 4 - 6 - - 0 - 2 , - 5 1 P u s k i - 7414 -14 0 P u l i s t e Vahtrepa MKA 4 Hüti LKA - Kõpu LKA 3 K õ p u A SGOF 1 r - m H a g a s t e 5 K a l e s t e 5 V i i t a s o o H ü t i , 7312 7321 7322 , J i 8 7411 7412 2 õ V i i t a j 6 - 58°55' K a l e s t e l a h t 1 e õ - 9 g Eerikulaid j - 9 K i i v e r a i N õ m b a - j 0 6443 -1 a 6244 6333 6334 6343 6344 6433 6434 6444 6533 6534 S u u r e r a n n a 5 s V i l i v a l l a i O j a k ü l a 3 -8 õ - 6530 m -9 6530 5 e K i d u s p e T a m m e l a r 6241 6242 6331 6332 6341 6342 6431 6432 6441 6442 6531 u 2 - -1 S ü l l u s t e u 8 Höralaid Leigri LKA S , U n d a m a 5 11 M a r d i h a n s u - 4 K e r e m a ,5 6124 6213 6214 6223 6224 6313 6314 6323 6324 6413 6414 6423 6424 6513 8 - T i h a r u i Suureranna neem g jõ a 6211 6212 6221 6222 6311 6312 6321 6322 6411 6412 6421 6422 (Pikassäär) n 5 a Õ , V n L e i g r i 6 g S u u r e m õ i s a - V u P ü h a l e7 p a V a h t r e p a - 5 5 ä 5144 5233 5234 5243 5244 5333 5334 5343 5344 5433 5434 5443 5444 5533 j , 4, 3 i M a r d i h a n s u l a h t n a 5141 5142 5231 5242 5331 5332 5341 5342 5431 5432 5441 5442 5531 H i l l e s t e -7,5 m 5232 ,5 -5 e Kolmas jv N õ m m e r g a r V i i l u p i H e l t e r m a a 5124 5213 5313 5314 5323 5324 5413 5414 5423 5424 5513 L i Keskmine jv u R g e u K a a s i k u b s e a 5122 5221 5312 5322 5411 5412 5421 5422 5511 s Ri j 3 s sti e v ä 5 6525 l lj , 6525 T j a i a j 3 h R i s t i v ä l j a - 4434 4443 4444 u j u j V a l i p e Õng j K a l g i A r u k ü l a v V i l l e m i -6 ,5 -4 Õ n g u Tihu LKA Sarve MKA K a i g u t s i A l l i k a S a l i n õ m m e S o o n l e p a 58°50' M ä n n a m a a N õ m m e -1 KASUTATUD MATERJALID 5 S a r v e P u t k a s t e J õ e k, ü l a 4 M o k a N i i d i k ü l a - Soonlepa SOURCES OF INFORMATION -4,5 6,5 Salinõmme 5 poolsaar 1, ,5 7 poolsaar 3 Sarve -1 P ä r n s e l j a t S o o n l e p a l a h t 3 4 7,5 V a e m l a h poolsaar 8 Vimbuots S e l j a a Salinõmme 8,5 58°50' KÄINA l -2 J a laht M-0ä,5 n s p e a l Heinlaid u Õunaku s m a e poolsaar a j V L e l u Ü h t r i K l e e m u K a d e r n a 6520 Haldi nina L u g u s e Vähe-Saarnaki laid 6520 1; 2 -0 L Kaevatsi laid , u N a s v a 5 g E s i k ü l a H a l d i u 9 s Saarnaki laid 3 T a t e r m a e j Saarnaki laid U t u K ä i n a l a h t .5 ,5 -0 Kassari 5 5 V Langekare J 6 a Käina lahe - Kassari MKA u 0 Õ u n a k u l a h t ,5 s 6 a Suur-Saarnaki laid ä j Haldreka K a s s a r i i poolsaar K u r i s t e T a g u k ü l a 1 1) All, T.
Recommended publications
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine

    Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine

    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
  • Geograafia Ainekava

    Geograafia Ainekava

    Loodusõpetuse ainekava 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme ning kasutada neid lahendades loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu, väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi. 2. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastasmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Kultuuri ja väärtuspädevuste kaudu kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse tervislikke eluviise. Sotsiaal ja kodanikupädevuse areng kaasneb õppes toimuva inimtegevuse mõju hindamisega looduskeskkonnale, kohalike ja globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisega ning neile lahenduste leidmisega. Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades
  • Vahtrepa Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2014–2023

    Vahtrepa Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2014–2023

    Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014–2023 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 6 1 Vahtrepa maastikukaitseala iseloomustus ........................................................................................................ 7 1.1 Ala üldiseloomustus ....................................................................................................................................... 7 1.2 Maakasutus ........................................................................................................................................................ 8 1.3 Huvigrupid ..................................................................................................................................................... 10 1.4 Kaitsekord ...................................................................................................................................................... 11 1.5 Uuritus ............................................................................................................................................................. 12 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................................. 12 1.5.2 Riiklik seire .......................................................................................................................................... 12 1.5.3 Inventuuride
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018

    Emmaste Valla Arengukava 2004-2018

    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
  • Eesti Lootsiraamat

    Eesti Lootsiraamat

    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
  • Spatiotemporal Variability in the Eelgrass Zostera Marina L. in the North-Eastern Baltic Sea: Canopy Structure and Associated Macrophyte and Invertebrate Communities

    Spatiotemporal Variability in the Eelgrass Zostera Marina L. in the North-Eastern Baltic Sea: Canopy Structure and Associated Macrophyte and Invertebrate Communities

    Estonian Journal of Ecology, 2014, 63, 2, 90–108 doi: 10.3176/eco.2014.2.03 Spatiotemporal variability in the eelgrass Zostera marina L. in the north-eastern Baltic Sea: canopy structure and associated macrophyte and invertebrate communities Tiia Möller!, Jonne Kotta, and Georg Martin Estonian Marine Institute, University of Tartu, Mäealuse 14, 12618 Tallinn, Estonia ! Corresponding author, [email protected] Received 3 April 2014, revised 9 May 2014, accepted 15 May 2014 Abstract. Seagrasses are marine angiosperms fulfilling important ecological functions in coastal ecosystems worldwide. Out of the 66 known seagrass species only two inhabit the Baltic Sea and only one, Zostera marina L., is found in its NE part. In the coastal waters of Estonia, where eelgrass grows at its salinity tolerance limit, only scarce information exists on the Z. marina community and there are no data on eelgrass growth. In the current study the community characteristics and growth of eelgrass were studied at four sites: Ahelaid, Saarnaki, and Sõru in the West-Estonian Archipelago Sea and Prangli in the Gulf of Finland. Fieldwork was carried out from May to September in 2005. The results showed that eelgrass grew between 1.8 and 6 m with main distribution at 2–4 m. The eelgrass bed had a considerably higher content of sediment organic matter compared to the adjacent unvegetated areas, but this difference was statistically significant only in areas where the movement of soft sediments is higher. The results also showed that altogether 19 macrophytobenthic and 23 invertebrate taxa inhabited the eelgrass stand. The prevailing vascular plants were Stuckenia pectinata and Potamogeton perfoliatus.
  • Ja Keskkonnainstituut

    Ja Keskkonnainstituut

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
  • Pühalepa Valla Terviseprofiil

    Pühalepa Valla Terviseprofiil

    PÜHALEPA VALLA TERVISEPROFIIL 2011 Pühalepa valla terviseprofiil 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 Pühalepa valla üldiseloomustus ................................................................................................. 6 1.0.1 Pindala....................................................................................................................... 6 1.0.2 Asustustihedus........................................................................................................... 7 1.0.3 Laekunud tulumaks ühe elaniku kohta...................................................................... 7 1.1 Rahvastik.......................................................................................................................... 7 1.1.1 Aastakeskmine rahvaarv ........................................................................................ 8 1.1.2 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ................................................................................. 9 1.1.3 Elussündide arv ....................................................................................................... 10 1.1.4 Surmajuhtude arv .................................................................................................... 11 1.1.5 Loomuliku iibe kordaja ..........................................................................................
  • V Ä I N a M E

    V Ä I N a M E

    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
  • FCE 39 Ebook

    FCE 39 Ebook

    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 39: 1–2 (2002) Revisions of some lichens and lichenicolous fungi from Antarctica Vagn Alstrup Botanical Museum, University of Copenhagen, Gothersgade 130, DK-1123 Copenhagen K, Denmark. E-mail: [email protected] Abstract: Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge and Thelidium minutum Dodge were found to be based on discordant elements of lichenized and lichenicolous fungi and are lectotypified on the lichenicolous fungi. The new combination Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup is made. Thelidiola Dodge is a synonym of Muellerella Hepp ex Müll. Arg., Catillaria cremea, Thelidiola eklundii and Thelidium minutum becomes synonyms of Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea and Muellerella lichenicola respectively. Kokkuvõte: Parandusi mõnede Antarktika samblike ja lihhenikoolsete seente taksonoomias. Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge ja Thelidium minutum Dodge leiti baseeruvat lihheniseerunud ja lihhenikoolsete seente ühtesobimatutel elementidel ja on lektotüpiseeritud lihhenikoolsete seentena. Esitatakse uus kombinatsioon Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup. Thelidiola Dodge on Muellerella Hepp ex Müll. Arg. sünonüüm; Catillaria cremea, Thelidiola eklundii ja Thelidium minutum sobivad vastavalt Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea ja Muellerella lichenicola sünonüümideks. INTRODUCTION The Antarctic lichens and lichenicolous fungi antarctica Øvstedal should accordingly be used have mostly been treated
  • Komisjoni Koosseis Ja Töökord

    Komisjoni Koosseis Ja Töökord

    Hirundo 23: 3-20 (2010) LINNUHARULDUSED EESTIS 2009 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 8 Margus Ots & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, pk. 227, 50002 Tartu [email protected] Kokkuvõte. Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kaheksas kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 113 teatele, neist 102 pärinevad 2009. aastast. Teadetest kinnitati 103 (91%) ja lükati tagasi 10. Eesti lindude nimekirja lisandus 4 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2009 kokku 370 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki ning 5 teadmata päritoluga liiki. Alljärgnevaga jätkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvõtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Käesolev aruanne on järjekorras kaheksas ja käsitleb 2009. aastat. Täiendavalt on aruandes ära toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varem otsus puudus või millised alles nüüd hilinemisega HK‐le läbivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja töökord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete läbivaatamisel viis põhiliiget ja neli varuliiget, kes asendasid vajadusel põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogunes vähemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei olnud tagasilükkav, loeti teade vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilükatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti lõplik otsus hääletamise teel. Aruandes avaldatavate teadete käsitlemise ajal oli HK koosseis järgmine: Margus Ots (esimees ja sekretär), Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Uku Paal, Ranno Puumets, Margus Ellermaa (varuliige), Mati Kose (varuliige), Eerik Leibak (varuliige) ja Aivar Veide (varuliige). 4 Ots ja Paal: Linnuharuldused Eestis 2009 Vaatlusankeetide täitmisest HK‐s käsitlemisele kuuluva liigi või alamliigi isendi kohtamisel tuleb täita vaatlusankeet.