DOCSLIB.ORG

Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal ii r va i jõ Hotell; muu majutus; autokaravani parkla gi jõ Mere g i Tareste L Ranna Restoran; muu söögikoht; postkontor ub 7 Pikk maja ja Kajaka Kammijõgi mka a h Uus ju Vabrikuväljak Kauplus; turg; elektriautode laadimispunkt K a Posti la 8 Tankla; veesõidukite tankla; parkla m Lepiku a ja Kärdla kirik Pikk P Posti Kalda a 4 a V rgi rj E EHausmaE E E E a a l K Lepiku l E E E E E E E i Sadama Linnapark Kopli Väike-Kopli Ararat E E E E E E E E E E E E E Väike-T E E EKärdlaE E E i i Kärdla-Tõrvanina g Aia Kooli E E E E E E E Kaart on valminud Keskkonnainvesteeringute keskuse matkarada i E E kalmistuE E E E Tiigi Kalda Uus Rehemäe tee Valli Laululava E E E E E E E ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. Rootsi E E E E E E E E E E E E E Väljaandja: SA Hiiumaa Arenduskeskus, 2020 Ti 2 3 E E E E E E Oja Ave Vita igi Pikk ju Rahu E E E E E E E a Kärdla vanim Väike-Aia P Sadama hoone E E E E E E Kärdla E E E E E E E Rookopli Vabaduse Hiiu Nukuteater Kaare Aia Konsum Rootsi avi Praamid Tallinn- Kärdla -Tallinn Kra Hiiumaa Tiigi Uus haigla Gahwa Hiiumaale www.praamid.ee £ +3726181310. Osta pilet veebist või lennujaamast Helene Nuutri Fendt ik Viiger õ u Pikk p Hiiumaa-Saaremaa www.veeteed.com £ +3725272974 www.sll.flights £ +372 588 56336 Tareste g i 9 i Mamma Põllu o g ii Tiigi Mia Põllu L T R Allika e Osta pilet veebist või sadamast Kärdla lennujaama kassa, £ +372 4631381 Pae Sanglepa p Hiiumaa h San turismiinfokeskus Asgard Grill e g Allika p m le ä Aia p p 1 Tasuta buss Kärdla Lennujaama väljub Kärdla a tennise- e M Turuväljakud Loigu põik et s Kärdla Kaugliinid bussijaamast 35 minutit enne lennuki väljumist. V a Vabaduse põik R staadion Pae p e p Nuutri s o ir o o Eha www.tpilet.ee või www.hiiumaa.ee/transport Check-in Kärdla lennujaamas suletakse 20 min o Vabaduse k S Metsa i 80 s re i o Koidu Aia Allika li Retrovisiit p Villa enne lennuki väljumist Hiiumaa poolt. l Helmi Kertelhof Heltermaa 25 km i Saima Hiiu Pae Kohalikud liinid Kõrgessaare 16 km Kõrgessaare 16 Kivijüri Kabeli Kivi Jüri Hiiumaa spordikool Kõrgessaare mnt 10 Kärdla mängudemaja www.peatus.ee või www.hiiumaa.ee/transport Jalgratta rent Rimi Baptistide Heltermaa mnt Tormi Nõmme palvela Jalgratta rent Kärdlas M Leigri Kertel ännik u tee väljak Ümarmäe Kase Taksod Hiiumaal • www.tevi.ee, £+372 55 679 728 , Vabaduse 1A Linnumäe Sõnajala Nõmme L Vabaduse i n n • Jaanus Jesmin +372 511 2225, • marina.kardla.ee, £ + 372 5328 5218 Kala ja võrk u m ä a e • Meelis Telvik +372 517 6163 T v ü i t i e Sõnajala v Eero L - e e e Tormi ik Konsum Roose Autode rent ä V L i Padu i Peetri Pizza • www.tevi.ee £ +372 55 679 728 v Söögikohad Metsa Kärdla tuur omal käel Käina mnt Heltermaa 25 km a Hiiumaa 1 Pritsumaja / Hiiumaa Turismiinfokeskus Kärdla-Nõmme Selver www.hiiumaa.ee/avasta/soogikohad • carrent.hiiumaa.ee, £ +372 511 2225 2 Kärdla vanim maja (Kalda 3; 1851. a) Ladva Kabeli 80 Lodju Linnumäe 3 Linnapark, välilava 4 Linnumäe Politsei Paadi rent Kärdla kirik ja teises maailmasõjas 81 hukkunud hiidlaste mälestusmärk Pilpaküla £ 112 www.hiiukala.org -> kalaturism 5 Kärdla sadam ja sadama aidad Lodja mets 6 Rannapaargu 7 L Arstiabi Hiiumaa külalissadamad i Pikk Maja (Hiiumaa muuseum) ja i v 0 100 200 300 m Vabrikuväljak Künka a Kanarbiku £ 112 või Hiiumaa haigla Kärdlas £ +372 462 2795 Kärdla, Roograhu, Suursadam, 8 Käina 18 km Vana elektrijaam Heltermaa, Orjaku, Sõru, Ristna 9 Arteesiakaevud 1:14 000 10 Kivi Jüri Kalurikodu Alato Luite S a KL-19-055 © 2019 m b l e ik n u e e S LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek HIIUMAA looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna UNESCO tunnustusega elukeskkond 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa 50 Hullo Tankla; elektriautode laadimispunkt Külalaid 80 Hiiessaare Kärdla-Nõmme Kadakalaid r Prästvike Kõrgessaare Pihla (Prestviik) Sviby Ujumiskoht; pood Pilpaküla Uusmererahu P Lõbembe i Elmrahu a o Paluküla 24 Kukka p Viskoosa Kõrgessaare lka Pihla o Bussby Paope lka e Prählamäe Kärret Tegelikust asukohast nihutatud leppemärk l Koidma a Otste Heigi Rima o 25 h Kõlunõmme Harilaid t Rumpo Rattamarsruut 1 81 Suuresadama k Lõpe Kukka H u l l o Kaibaldi Palade Mõisaholm l a h Veskilais Lauka Nuutri j t Kohalik jalgrattamarsruut u t l a h lka b y v i Luidja laht Kurisu Partsi Sääre S Ohami säär Palli säär Tähva r Jõeranna Napi nina Vesirahu Tubala Ala Sakla Pühalepa- Hellamaa Vormsi Luidja 25 Harju k Paope Isabella rahu mka Rumpo nina Kõpu lka Palli 24 mka Metsaküla Kuri Ristna 50 24 Hellamaa 80 13 Ristna säär Hirmuste Poama 80 Pasilaid Luidja Pihla-Kaibaldi lka Määvli Reikama Heistesoo Värssu Pasja 24 24 24 13 Mägipe 63 raba Loja Leerimetsa Suurepsi Rattagu Lilbi Kalana Kopa Määvli Kalana 69 Kõpu ps 24 Villamaa Luidja o Tempa lka Pärnaku Heiste Tornimägi Hüti lka HIIUMAA Hagaste Kõpu lka Kaleste 84 Armioja Puliste K 24 24 Puski Vohilaid a l e Viita Viitasoo Pihla raba Kapasto Nõmba s t 24 Hüti e 24 Vilivalla Vahtrepa mka l a Kõpu Eerikulaid h Ojaküla Tammistu Sülluste Aruselja t Suureranna Reigi- Kiivera Kallaste Vilima 84 Laasi Nõmme Vanajõgi pank Höralaid Ülendi Kiduspe Leigri lka Loopsoo Jõe Undama Mardihansu Kerema Leigri Tammela Vahtrepa Tiharu soo 30 24 Lupisäär Jõesuu Leemeti Ta m m e l a j 15 mäed Rohuküla – Heltermaa 1,5 h Silma säär Leigri Hermistu soo Vilivalla j Leemeti Pühalepa 15 Mardihansu Tihu Hilleste Kreiandi Viilupi Heltermaa laht R 80 e Nõmmerga b 81 Suuremõisa a Tihu lka s Kalgi 30 s Risti- e 15 l Tihu jv j välja a Kaasiku 83 park Valipe Aruküla p Suure- i k Kolga mõisa j Õngu r Kogri Villemi Sarve maastikukaitseala Pasti 20 Soonlepa Mäeltse Allika 30 Kaigutsi Niidiküla Nõmme Putkaste Moka Jõeküla Männamaa Mäeküla Salinõmme r 84 Õunaku Sarve 20 S Laheküla o Heinlaid Selja t o Mänspe Pärnselja Vaemla lah n la l e m Tiitsi Käina e p a a e Leluselja V l Kaevatsi laid Ühtri Luguse j Luguse Õunaku laht a Haldi h Lelu t Aadma Kleemu Nasva Esiküla Kiisi Haldi säär Taterma Ruserahu Saarnaki laid Laartsa Kaderna Käina laht Langekare Härma 20 Metsapere Kuriste Uidu 20 m Haldreka Utu Taguküla Nurste Uusküla Kuusiku Käina lahe-Kassari Hiiumaa laidude Ligema mka 20 Kitsa Orjaku maastikukaitseala Leisu J a u s a o Taguküla laid J a Kassari u Lassi Jausa s Viirekare Hanikatsi laid a Külaküla a Kassari e a r 20 Emmaste- Muda l a Mereküla s a a i Kurisu a a u a h e õ a laht t Prassiots h a s Prähnu t Kassari i m s a r a a n s m m l a e a e a r u a r a a a t e e a u l a i n k a m d n p Emmaste- j u km g r e n m s s k t u k g d Ole t m a g t n a a n r r d o u l p r i l l s i r e j Selja i m h h u s ä r u e u õ o e i a a a õ õ ä ä a n m e a u a e 83 E H K K R K K M N O P R R S S T V T L K K
Recommended publications
  • Currents and Waves in the Northern Gulf of Riga

    Currents and Waves in the Northern Gulf of Riga

    doi:10.5697/oc.54-3.421 Currents and waves OCEANOLOGIA, 54 (3), 2012. in the northern Gulf of pp. 421–447. C Copyright by Riga: measurement and Polish Academy of Sciences, * Institute of Oceanology, long-term hindcast 2012. KEYWORDS Hydrodynamic modelling Water exchange Wave hindcast Wind climate RDCP Baltic Sea Ulo¨ Suursaar⋆ Tiit Kullas Robert Aps Estonian Marine Institute, University of Tartu, M¨aealuse 14, EE–12618 Tallinn, Estonia; e-mail: [email protected] ⋆corresponding author Received 27 February 2012, revised 19 April 2012, accepted 30 April 2012. Abstract Based on measurements of waves and currents obtained for a period of 302 days with a bottom-mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) at two differently exposed locations, a model for significant wave height was calibrated separately for those locations; in addition, the Gulf of Riga-V¨ainameri 2D model was validated, and the hydrodynamic conditions were studied. Using wind forcing data from the Kihnu meteorological station, a set of current, water exchange and wave hindcasts were obtained for the period 1966–2011. Current patterns in the Gulf and in the straits were wind-dependent with characteristic wind switch directions. The Matsi coast was prone to upwelling in persistent northerly wind conditions. During the * The study was supported by the Estonian target financed project 0104s08, the Estonian Science Foundation grant No 8980 and by the EstKliima project of the European Regional Fund programme No 3.2.0802.11-0043. The complete text of the paper is available at http://www.iopan.gda.pl/oceanologia/ 422 U.¨ Suursaar, T. Kullas, R.
  • A Study of Hydrodynamic and Coastal Geomorphic Processes in Küdema Bay, the Baltic Sea

    A Study of Hydrodynamic and Coastal Geomorphic Processes in Küdema Bay, the Baltic Sea

    Coastal Engineering 187 A study of hydrodynamic and coastal geomorphic processes in Küdema Bay, the Baltic Sea Ü. Suursaar1, H. Tõnisson2, T. Kullas1, K. Orviku3, A. Kont2, R. Rivis2 & M. Otsmann1 1Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia 2Instititute of Ecology, Tallinn Pedagogical University, Estonia 3Merin Ltd., Estonia Abstract The aim of the paper is to analyze relationships between hydrodynamic and geomorphic processes in a small bay in the West-Estonian Archipelago. The area consists of a Silurian limestone cliff exposed to storm activity, and a dependent accumulative distal spit consisting of gravel and pebble. Changes in shoreline position have been investigated on the basis of large-scale maps, aerial photographs, topographic surveys and field measurements using GPS. Waves and currents were investigated using a Recording Doppler Current Profiler RDCP-600 deployed into Küdema Bay in June 2004 and the rough hydrodynamic situation was simulated using hydrodynamic and wave models. The main hydrodynamic patterns were revealed and their dependences on different meteorological scenarios were analyzed. It was found that due to exposure to prevailing winds (and waves induced by the longest possible fetch for the location), the spit elongates with an average rate of 14 m/year. Major changes take place during storms. Vitalization of shore processes is anticipated due to ongoing changes in the regional wind climate above the Baltic Sea. Keywords: shoreline changes, currents, waves, sea level, hydrodynamic models. 1 Introduction Estonia has a relatively long and strongly indented shoreline (3794 km; Fig. 1), therefore the knowledge of coastal processes is of large importance for WIT Transactions on The Built Environment, Vol 78, © 2005 WIT Press www.witpress.com, ISSN 1743-3509 (on-line) 188 Coastal Engineering sustainable development and management of the coastal zone.
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine

    Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine

    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
  • Geograafia Ainekava

    Geograafia Ainekava

    Loodusõpetuse ainekava 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas (edaspidi keskkond) eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi, märgata selles esinevaid probleeme ning kasutada neid lahendades loodusteaduslikku meetodit, võtta vastu igapäevaelulisi keskkonnaalaseid pädevaid otsuseid ja prognoosida nende mõju, arvestades nii loodusteaduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte, tunda huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu, väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi. 2. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonnas Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastasmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Kultuuri ja väärtuspädevuste kaudu kujundatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu, teadvustatakse loodusliku mitmekesisuse tähtsust ning selle kaitse vajadust, väärtustatakse jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning kujundatakse tervislikke eluviise. Sotsiaal ja kodanikupädevuse areng kaasneb õppes toimuva inimtegevuse mõju hindamisega looduskeskkonnale, kohalike ja globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisega ning neile lahenduste leidmisega. Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades
  • Vahtrepa Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2014–2023

    Vahtrepa Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2014–2023

    Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014–2023 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 6 1 Vahtrepa maastikukaitseala iseloomustus ........................................................................................................ 7 1.1 Ala üldiseloomustus ....................................................................................................................................... 7 1.2 Maakasutus ........................................................................................................................................................ 8 1.3 Huvigrupid ..................................................................................................................................................... 10 1.4 Kaitsekord ...................................................................................................................................................... 11 1.5 Uuritus ............................................................................................................................................................. 12 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................................. 12 1.5.2 Riiklik seire .......................................................................................................................................... 12 1.5.3 Inventuuride
  • Hiiumaa 1 : 100

    Hiiumaa 1 : 100

    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
  • Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41

    Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41

    Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41 Contents lists available at ScienceDirect Estuarine, Coastal and Shelf Science journal homepage: www.elsevier.com/locate/ecss Field observations on hydrodynamic and coastal geomorphic processes off Harilaid Peninsula (Baltic Sea) in winter and spring 2006–2007 U¨ . Suursaar a,*, J. Jaagus b,A.Kontc, R. Rivis c,H.To˜nisson c a Estonian Marine Institute, University of Tartu, Ma¨ealuse 10a, Tallinn 12618, Estonia b Institute of Geography, University of Tartu, Vanemuise 46, Tartu 51014, Estonia c Institute of Ecology, Tallinn University, Narva 25, Tallinn 10120, Estonia article info abstract Article history: Investigations of multi-layer current regime, variations in sea level and wave parameters using a bottom- Received 30 April 2008 mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) during 20 December 2006–23 May 2007 were Accepted 5 July 2008 integrated with surveys on changes of shorelines and contours of beach ridges at nearby Harilaid Available online 18 July 2008 Peninsula (Saaremaa Island). A W-storm with a maximum average wind speed of 23 m sÀ1 occurred on 14–15 January with an accompanying sea level rise of at least 100 cm and a significant wave height of Keywords: 3.2 m at the 14 m deep RDCP mooring site. It appeared that in practically tideless Estonian coastal waters, sea level Doppler-based ‘‘vertical velocity’’ measurements reflect mainly site-dependent equilibrium between currents waves resuspension and sedimentation. The mooring site, 1.5 km off the Kelba Spit of Harilaid, was located in vertical fluxes the accumulation zone, where downward fluxes dominated and fine sand settled.
  • Emmaste Vallaleht 6 (107), Juuli-August 2014

    Emmaste Vallaleht 6 (107), Juuli-August 2014

    Emmaste vallavolikogu ja vallavalitsuse ajaleht | Tasuta | Juuli-august 2014 nr. 6 (107) EMMASTE VALLA VOLIKOGU ISTUNG JUUNIS 31. mai seisuga oli vallale laekunud konnaga piirneva mereala maakon- sissetulek ei sõltu Emmaste Vallavalit- tulumaksu 42,07 % eelarve mahust naplaneeringut; susest (protokolliline otsustus); ja maamaksu 65,07 % eelarves prog- * Kooskõlastada volikogu esimehe * Toetada Käina Kaunite Kunstide noositust. Tulude pool oli täidetud vastus Tiit Launi kirjale seoses Sõru kooli filiaali avamist Emmaste koolis, 46,83 % eelarves kavandatust ja ku- SaRa projekteerimisega – kuidas prot- volitada vallavanemat vajalikele le- lude pool 43,08 % eelarve mahust. sess on läbi viidud, milline oli konkur- pingutele alla kirjutama ning paluda Mai- ja juunikuus arvelduskrediiti si maksumus ja milline on edasine vallavalitsusel lisaeelarve koostamisel kasutatud pole. Juunis tasuti kergliik- areng antud projektiga (protokolliline leida rahalisi vahendeid filiaali loomi- lustee ehitajale 10 000 €, muud arved otsustus); seks (protokolliline otsustus); on kõik tasutud. Vallale mittevajaliku * Kooskõlastada volikogu esime- * Võtta teadmiseks volikogu liik- tehnika oksjonile ei tehtud ühtegi he ja volikogu aseesimehe vastuskiri me Kristi Ugami nägemus vajadusest pakkumist, tuleb võtta seisukoht hin- Helve Russaku kirjale (protokolliline oluliselt suurendada lasteaiakohtade na langetamise suhtes. Vallavanem otsustus); arvu vallas ja mure Leisu lastehoiu tu- vastas volikogu liikmete küsimustele * Teha vallavalitsusele ettepanek leviku pärast;
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018

    Emmaste Valla Arengukava 2004-2018

    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
  • Eesti Lootsiraamat

    Eesti Lootsiraamat

    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
  • Spatiotemporal Variability in the Eelgrass Zostera Marina L. in the North-Eastern Baltic Sea: Canopy Structure and Associated Macrophyte and Invertebrate Communities

    Spatiotemporal Variability in the Eelgrass Zostera Marina L. in the North-Eastern Baltic Sea: Canopy Structure and Associated Macrophyte and Invertebrate Communities

    Estonian Journal of Ecology, 2014, 63, 2, 90–108 doi: 10.3176/eco.2014.2.03 Spatiotemporal variability in the eelgrass Zostera marina L. in the north-eastern Baltic Sea: canopy structure and associated macrophyte and invertebrate communities Tiia Möller!, Jonne Kotta, and Georg Martin Estonian Marine Institute, University of Tartu, Mäealuse 14, 12618 Tallinn, Estonia ! Corresponding author, [email protected] Received 3 April 2014, revised 9 May 2014, accepted 15 May 2014 Abstract. Seagrasses are marine angiosperms fulfilling important ecological functions in coastal ecosystems worldwide. Out of the 66 known seagrass species only two inhabit the Baltic Sea and only one, Zostera marina L., is found in its NE part. In the coastal waters of Estonia, where eelgrass grows at its salinity tolerance limit, only scarce information exists on the Z. marina community and there are no data on eelgrass growth. In the current study the community characteristics and growth of eelgrass were studied at four sites: Ahelaid, Saarnaki, and Sõru in the West-Estonian Archipelago Sea and Prangli in the Gulf of Finland. Fieldwork was carried out from May to September in 2005. The results showed that eelgrass grew between 1.8 and 6 m with main distribution at 2–4 m. The eelgrass bed had a considerably higher content of sediment organic matter compared to the adjacent unvegetated areas, but this difference was statistically significant only in areas where the movement of soft sediments is higher. The results also showed that altogether 19 macrophytobenthic and 23 invertebrate taxa inhabited the eelgrass stand. The prevailing vascular plants were Stuckenia pectinata and Potamogeton perfoliatus.