Emmaste Vallaleht 6 (107), Juuli-August 2014
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be -
Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal -
Hiiumaa Majandusülevaade 2012 Hiiumaa Majandusülevaade 2012
HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 Hiiu Maavalitsus Sisukord Saateks Te hoiate käes järjekordset Hiiumaa majandusülevaadet . Kui Hiiumaa majandus- ülevaade algas huvist saare majanduse käekäigu ja selle trendide vastu, siis nüüd I Saateks . 5 on väljaanne saamas selget avalikkusele suunatud funktsiooni – anda ülevaade II Eesti majandus 2012 . 6 arengukavades sätestatud eesmärkide saavutamise kohta . III Hiiumaa majanduse üldnäitajad . 8 Hiiumaa majandusülevaadet koostatakse ühtsest metoodikast lähtuvalt . Hooli- mata ülevaate koostamise käigus aja jooksul toimunud muutustest annab see IV Majandusharude lühiülevaade . 12 tagasivaate viie viimase aasta jooksul toimunud muudatustest Hiiumaa ma- Põllumajandus . 12 janduses . Majandusülevaate koostamisel on lähtutud ettevõtete majandusaasta aruannetest . Välja on jäänud füüsilisest isikust ettevõtjad, samas tuleb märkida Metsandus . 16 Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes, et tõsiselt võetavaid füüsilisest isikust Kalandus . 18 ettevõtjaid on vähe ja enamik neist tegutseb põllumajandussektoris . Ometi on ettevõtlusega tegelemine paljude hiidlaste lisasissetulekuallikas ja võimalus oma Tööstus . 22 eluga rahuldavalt toime tulla . Toiduainetetööstus . 24 2012 . aasta lõpu seisuga oli Äriregistri andmetel Hiiumaal 26 aktsiaseltsi, 653 osa- Puidutööstus . 26 ühingut, 10 tulundusühistut, 1 täisühing, 7 usaldusühingut, 1 välismaa äriühingu filiaal ja 569 füüsilisest isikust ettevõtjat. Aastaga vähenes aktsiaseltside arv 2, Plastitööstus . 28 tulundusühistute arv 1 ja -
Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul -
Arengukava 2016-2021.Pdf
Arengukava 2016-2021 Kuriste Haridusselts Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu Külade arengukava Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukava valmimise protsess 3 3. Külade ajalooline taust 4 4. Külade paiknemine, elanikkond 5 5. Looduslikud olud 5 6. Majanduslike olude kirjeldus 6 7. Infrastruktuuri kirjeldus 6 8. Muu teave küla kohta 7 9. Piirkonna arengu eesmärgid 7 10. Visioon 8 11. Tegevuskava 8 2 1. Sissejuhatus Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu külade ühise arengukavade tegemise aluseks on ajalooline ja kultuuriline taust. Ka geograafiline paiknemine tekitab ühesuguseid probleeme ja valupunkte. Arengukava tegemise tingis hetkeolukord, inimesed olid valmis muutusteks, kuid ei teatud mida teha ja kuidas teha. Arengukava sisaldab sihi- ja eesmärgikindlat külaelu arengu suundi aastaks 2021, seda läbi soovitud tegevussuundade. Arengukava vastuvõtmine toimub külaelanike heakskiidul, täitmist tagab kohalik Haritusselts (edaspidi HS) ja külavanemate initsiatiivgrupp, kes teeb ka üks kord aastas ettepanekuid uuendusteks. 2. Arengukava valmimise protsess Arengukava (edaspidi AK) tegemise algatajaks oli kohalik Kuriste HS. AK tegemiseks moodustati algatusgrupp, mis koosnes 3 inimesest. Protsessi valmimise käigus peeti 2 algatusgrupi koosolekut Algatusrühma töö tulemusel on välja toodud konkreetsed suunad, milleni tahetakse jõuda. Arengukavaga tutvus ja andis hinnangu iga piirkonna pere. AK ei ole suletud materjalide kogum. Toimub pidev lisamine, uuendamine, korrigeerimine vastavalt olude muutumisele ja elu arengule külades. Antud AK on aastateks 2016- 2021. See on kolmas viie aasta kava piirkonna arendamiseks ja edendamiseks. Antud AK on kinnitatud 24.veebruari 2016.a. seltsi üldkoosolekul. 3 3. Külade ajalooline taust AADMA: Mainitud esmakordselt 1565 aastal. 1637 a. kuulusid Aadma talud Putkaste mõisale ja 1755 a. anti koos mõisaga Ebba Margareta Sturbockile. 1781 a. -
Hiiumaa Kohanimed.Indd
HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem. -
Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx
Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1 -
Putkaste Külaselts Hiiu Kaarel Ja Leena Pühalepa Naistekoda
ühisüritustel. Platsi hooldatakse talgute korras. Külaplatsi kasutama on oodatud Loodi 2006. Tegevused said alguse juba varem Hellamaa raamatukogust. Kuus eelkõige külarahvas ja hiidlased, aga ka meie külalised. Pakume mõistliku ja aastat tagasi alustati telkimisala rajamisega Hellamaa mäele. Projektide toel kokkuleppelise tasu eest võimalusi korraldada lastelaagreid, kokkutulekuid ja püstitati alajaam ja rajati elektrivõrk, ehitati laululava ja kiigeplats. Paar aastat sünnipäevi. tagasi ehitati platsile katusealune pinkidega u 25 inimesele, mida kutsutakse Vajaliku info leiad meie kodulehelt www.kaigutsi.edicypages.com seltsipesaks. Plats leiab piisavat kasutust rendi korras. Seltsil on koduleht: hellatempa.onepagefree.com/ Putkaste külaselts Loodi 2006. aastal. Putkastes on Samaariaga kokku umbes 100 elanikku. Iga-aas- Külaarengu Selts Sakas tane traditsioon on emadepäeva ja suvelõpu tähistamine külapeoga. 1995. aastal loodud Sakas on Palade Haridusseltsi järjepidevuse kandja. Selts Külaseltsis on igaühel on oma ülesanne ja rahvas tuleb tegevustega hästi kaasa. on piirkondlik ja tegutseb põhiliselt kogu Pühalepa valla piires. Tõnu Otsason on Külas on ka noori. Putkaste mõisaomanikega on hea läbisaamine. Külaplatsi vedanud erinevaid Teabetubade projekte: maaelu kursused ja erinevad õpiringid. rajamine algas tänavu muruplatsi tasandamisega. Kuni 2000 aastani oli seltsipesa Päheli talus. 2003 algas aktiivsem seltsitegevus uuesti. Hetkel käiakse koos Lõpe külas kolhoosikeskuse ühes vabas korteris, kus Hiiu Kaarel ja Leena on ka raamatukogu. Heino Kiige poolt kolhoosiajal rajatud parki on tehtud Väikese Loodi ja registreeriti 1988. aastal Käina vallas keskealiste inimeste kaasamiseks. Printsi rada, kus on Elmar Vrageri mälestusmärk ja tänavu püstitatud Hiiu keele Liikmeid on 30, neist aktiivsed vast pooled. puu. Sinnasamasse on plaanis rajada ka külaväljak ja puhkeala. Selts on viie aasta vältel korraldanud maakondlikke naljandite kogumise võistlusi Selts on püstitanud kõige rohkem mälestusmärke tuntud inimestele Hiiumaal üldse. -
Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
I R E M E N Ä Hiiumaa vald Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Tahkuna siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Lehtma j Ä a Meelste m t Meelste h e laht Kauste L Mangu Tareste Kodeste Tareste laht Kersleti Mudaste HIIU L Malvaste Sigala Ogandi KÄRDLA VORMSI Risti L Rootsi Reigi Kidaste Hausma Kukka PÜHALEPA Linnu- Hiiessaare Suure- Kiriku- Nõmme Kuri H a r i mõisa laht Pihla mäe Suur- P Pilpaküla Lõbembe ihl sadama k u r k Kõrgessaare a j Heigi Paluküla Otste Prählamäe Kõlu- Palade nõmme Lauka Sääre Napi Kanapeeksi Luidja laht Kurisu Lõpe Jõeranna Isabella Metsa- j Sakla Koidma ri Ala Partsi Harju Palli küla ut Kuri Arm Nu Hirmuste j Paope ijõg Kalana a i Reikama m Luidja Tubala Suurepsi Mägipe Poa Heiste Määvli Loja L Poama Lilbi Leerimetsa Värssu Heistesoo Villa- Kopa PÜHALEPA PÜHALEPA Kõpu maa Puski Kaleste J Hüti Hella- Puliste õ Viitasoo S maa e j Viita Vilivalla u Hagaste Vilima Nõmme HIIU Nõmba u Vahtrepa Oja- Tammistu r Tempa küla Suure- Laasi Jõe- Kiivera e Kiduspe ranna suu Leigri m Kerema Mardi- Va Sülluste Tammela õ Ülendi Tiharu n Undama i Vahtrepa M hansu a s ar jõ a Suure- Hilleste d g j mõisa ih i an Nõmmerga V s aemla j Pühalepa u Villemi Viilupi l Õngu a Kaasiku Aruküla h Tihu jv Ristivälja t KÄINA Heltermaa j Männamaa Kolga Valipe e Kogri Kalgi Soon- s Mäeltse lepa u Sali- g Allika Kaigutsi nõmme u Niidiküla Jõeküla L Moka Mäe- Putkaste Nõmme küla Sarve Pärnselja -
Highlights Itineraries Current Events
© Lonely Planet Publications 43 www.lonelyplanet.com ESTONIA •• Highlights 44 HIGHLIGHTS ESTONIA HOW MUCH? Tallinn ( p64 ) Wander the medieval streets, and drink in lovely cafés, eclectic restau- Coffee 30Kr ESTONIA rants and steamy nightclubs. Estonia Taxi fare (10 minutes) 50Kr Pärnu ( p155 ) Join this party town, home to sandy beaches, spa resorts and plenty Bus ticket (Tallinn to Tartu) 80Kr of night-time distractions. Bicycle hire (daily) 150Kr Saaremaa ( p142 ) Escape to Estonia’s larg- Although the smallest of the Baltic countries, Estonia (Eesti) makes its presence felt in the est island, with lovely, long stretches Sauna 65Kr region. of empty coastline and medieval ruins, and abundant opportunities for outdoor LONELY PLANET INDEX Lovely seaside towns, quaint country villages and verdant forests and marshlands set adventure. Litre of petrol 14Kr the scene for discovering many cultural and natural gems. Yet Estonia is also known for Tartu ( p106 ) Discover the magic of this magnificent castles, pristine islands and a cosmopolitan capital amid medieval splendour. splendid town, gateway to the beautiful Litre of bottled water 15Kr land of the mystical Setu community, It’s no wonder Estonia is no longer Europe’s best-kept secret. Half-litre of Saku beer in a store/bar with myriad lakes and forests. 15/28Kr Tallinn, Estonia’s crown jewel, boasts cobbled streets and rejuvenated 14th-century dwell- Lahemaa National Park ( p95 ) Relish the nat- ural beauty of this area’s lush landscape Souvenir T-shirt 150Kr ings. Dozens of cafés and restaurants make for an atmospheric retreat after exploring historic and immaculate coastline. packet of roasted nuts 25Kr churches and scenic ruins, as well as its galleries and boutiques. -
Maakonnaliinide Sõiduplaanid Kehtiv Alates 01.09.2018 Sõitmine Valideerimiskaardi Või 0-Piletiga Kõigile Tasuta
MAAKONNALIINIDE SÕIDUPLAANID KEHTIV ALATES 01.09.2018 SÕITMINE VALIDEERIMISKAARDI VÕI 0-PILETIGA KÕIGILE TASUTA KÄRDLA – KÄINA - HELTERMAA KÄRDLA – KÄINA KÄRDLA - HELTERMAA - KÄRDLA – KÄRDLA HELTERMAA–ÕNGU Liini nr. 642 634 631 642 633A 633A 639 636 636 Liini nr. 629 629 Liini nr. 625 PÄEV E-R E-R E-P R E-R R LP E-N R PÄEV E-R LP PÄEV ETKNL KÄRDLA * 05:45 07:40 10:40 13:45 15:18 16:40 16:40 17:25 17:25 KÄRDLA * 15:05 15:05 KÄRDLA * 19:20 PALADE 05:55 07:50 10:49 13:55 15:28 16:49 16:49 17:34 17:34 TUBALA 15:12 15:12 TUBALA 19:28 KURI - 07:58 10:54 - 15:35 16:55 16:54 17:41 17:41 KÄINA 15:30 15:30 KÄINA 19:45 REIKAMA 05:59 - - 13:59 - - - - - MÄELTSE 15:35 - SUUREMÕISA 19:55 SUUREMÕISA 06:10 08:08 11:05 14:08 15:54 17:05 17:05 17:51 17:51 KAASIKU 15:43 - HELTERMAA s. 20:03 SARVE - - - - 16:04 - - - - VAEMLA 15:45 15:35 HELTERMAA v. 20:25 HELTERMAA s. 06:17 - 11:15 14:15 16:10 17:10 17:10 18:00 18:00 ÕUNAKU 15:49 15:40 SUUREMÕISA 20:32 HELTERMAA v. 07:08 - 11:25 14:22 16:10 17:20 17:20 18:05 18:50 SUUREMÕISA 15:53 15:45 VAEMLA 20:41 SUUREMÕISA 07:14 08:11 11:31 14:27 16:17 17:30 17:30 18:11 18:56 HELTERMAA s. -
Põllumeestele
põllumeestele. Kirja pannud <&• N Jakobson. ііШіди&и* 1880, T v ütitud д. Fcldl i tirjadcg a. { Wäljaandja tnluqa,) 1 Watend põllumeestele. Kirja pannud E. N. Jakobson. -^ . .-4: *• - ^- 51 Wiliandis 1880, Trükitud F. 3 c t b t' i kirjadega. (Wäljaandja kuluga.) Zcnmr? ^or'efi ІиЫпиЬ. — Niias, 3. Aprillil 1880. Ees sõna. ^ іеіс maa põlluharimine tõuseb iga aasta kamnma järje usse ning meie põllumeeste tarwitused kaswawad sellsamal mõedul b. suuremaks. Nks ieemgnne tarwitus on ka üks põllutöö Ka- іопЬе , keda meil seiemaale ei olnud. Nimelt meie weikeste põllumeestele läheb seesugust Kalendrit tarwis, kellele ta ehk unus päewa- ja töö-raamat saab olema, kuhu kõik tähendused ülesse pannakse. See põllumees, kes nutte omad toimetused kirja ci pane, on nagu teekäija, kellel wcrstasambaid tee ääres ei ole: ta ci tea, kui kaugele ta edasi ehk tagasi on läinud. Päewa raamatus pidamise tähtju st räägime tagapool uatukeue pitkemalt. Meie Kalendri esimene aastakäik ei wõi weel mitte nii täieline, olla, nagu la peats olema. Ma kartsin, et mõne põllu mehele asi liig kirjuks saaks minema, kui raamatus kohe alus- unes kõik ülewal seisaks, mis tenms edespidi peab seisma. Oleme selle esimese tee koos ära täinud, siis wõime tulewal aastal juba шопе järgu kõrgemale rännata, kunni wiimaks mäe õtsa jõuame. -ЛеоаіііооМ asjad käiwad, ja iga uus asi tahab harjutamist. О00ПЖШ інеіэ, uu lga UJUUUU, іею JCUU auuuiuui те»* tähenduste raamatuks tarwitada tahab, teda kohe aasta alustusel IV чій lak-Ы сдіт, Seempne tllyendusie raamat on temale ka iDcspiDi tai)t\aU nõuumeheks mitmes toimetuses» Ka olciö soowida, et iga põllumees kellel Nlidagl iseäralist looniimift selle Kalendri kohta oleks, seoa tema wäljaandjale tcüba annaks, kus edespidi neid soowimisi nii palju kui wõimalik saab Täidetama, Ни raj ae., 'iowembri kuus 1879.