DOCSLIB.ORG

Putkaste Külaselts Hiiu Kaarel Ja Leena Pühalepa Naistekoda

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Putkaste Külaselts Hiiu Kaarel Ja Leena Pühalepa Naistekoda ühisüritustel. Platsi hooldatakse talgute korras. Külaplatsi kasutama on oodatud Loodi 2006. Tegevused said alguse juba varem Hellamaa raamatukogust. Kuus eelkõige külarahvas ja hiidlased, aga ka meie külalised. Pakume mõistliku ja aastat tagasi alustati telkimisala rajamisega Hellamaa mäele. Projektide toel kokkuleppelise tasu eest võimalusi korraldada lastelaagreid, kokkutulekuid ja püstitati alajaam ja rajati elektrivõrk, ehitati laululava ja kiigeplats. Paar aastat sünnipäevi. tagasi ehitati platsile katusealune pinkidega u 25 inimesele, mida kutsutakse Vajaliku info leiad meie kodulehelt www.kaigutsi.edicypages.com seltsipesaks. Plats leiab piisavat kasutust rendi korras. Seltsil on koduleht: hellatempa.onepagefree.com/ Putkaste külaselts Loodi 2006. aastal. Putkastes on Samaariaga kokku umbes 100 elanikku. Iga-aas- Külaarengu Selts Sakas tane traditsioon on emadepäeva ja suvelõpu tähistamine külapeoga. 1995. aastal loodud Sakas on Palade Haridusseltsi järjepidevuse kandja. Selts Külaseltsis on igaühel on oma ülesanne ja rahvas tuleb tegevustega hästi kaasa. on piirkondlik ja tegutseb põhiliselt kogu Pühalepa valla piires. Tõnu Otsason on Külas on ka noori. Putkaste mõisaomanikega on hea läbisaamine. Külaplatsi vedanud erinevaid Teabetubade projekte: maaelu kursused ja erinevad õpiringid. rajamine algas tänavu muruplatsi tasandamisega. Kuni 2000 aastani oli seltsipesa Päheli talus. 2003 algas aktiivsem seltsitegevus uuesti. Hetkel käiakse koos Lõpe külas kolhoosikeskuse ühes vabas korteris, kus Hiiu Kaarel ja Leena on ka raamatukogu. Heino Kiige poolt kolhoosiajal rajatud parki on tehtud Väikese Loodi ja registreeriti 1988. aastal Käina vallas keskealiste inimeste kaasamiseks. Printsi rada, kus on Elmar Vrageri mälestusmärk ja tänavu püstitatud Hiiu keele Liikmeid on 30, neist aktiivsed vast pooled. puu. Sinnasamasse on plaanis rajada ka külaväljak ja puhkeala. Selts on viie aasta vältel korraldanud maakondlikke naljandite kogumise võistlusi Selts on püstitanud kõige rohkem mälestusmärke tuntud inimestele Hiiumaal üldse. Näiteks lisaks eelmainitule Marie Underile, Juhan Koklale, rootsi põgenikele, kooliõpilaste hulgas. See päädis „Hiiu Naljalugude“ kogumiku avaldamisega 2007. HIIUMAA aastal. Mäevli metsavahile jt. Igal aastal tähistatakse hiiu naljamehe Miku Kaarli sünniaastapäeva ja hoitakse korras tema haud Käina kalmistul. Seltsil oma maja ei ole, teematilisi õhtuid Tubala Küla korraldatakse Käinas Lootuse majas. Käiakse külas teistel seltsidel ja võõrustatakse Selts külalisi.Seltsil on lauluansambel Hõbelõng ja tantsurühm Mikser. Seltsitegevus seadustati 2011. Pühalepa Naistekoda aastal, ent koos Agapäeotsa selts Asutati 1998 aastal. Seltsil on 23 liiget. Pühalepa Naistekoda sai ajaloolise Kuri toimetati tegelikult Selts on asutati 13.03 2007 ja selle moodustavad Vanamõisa, Sinima, Ole, koolimaja rendile 2000. aastal. Esimesteks töödeks oli küttekollete, ahjude ja vee- juba varem. Ees- Selja, Prähnu, Külaküla, Kurisu, Lassi, Leisu, Nurste, Kuusiku, Kitsa, Haldreka, trassi renoveerimine. Rahaline tugi saadi EL fondidest, KAK-ist ja Leaderist. Esime- märgiks on rahulik Metsapere, Laartsa, Härma, Kaderna, Haldi, Mänspäe, Õngu külad. ne korrus on remonditud ja kasutuses. Teine korrus on veel sisustamata. Sinna on ja elamisväärne elu Tegevustega alustati 2008. aastal Leisu koolimajas, kus on avalik interne- Tubala külas. Sellele tipunkt, eakate kooskäimiskoht, prantsuse keele klubi, raamatukogu ja aitavad kaasa ühis- kirikuabi müük. tegemised, talgud, jaanipäev, mihklipäev, uisupäev. Ühisel jõul ehitati külakiik – Seltsi üks suuremaid väljakutseid oli piirkonna lastehoiu loomine. Rahalist sellega oli seotud 24 inimest. Vald toetas postkastide paigaldamisel ja „Teeme ära“ tuge on saadud Leader meetmetest ja Emmaste vallalt. Hetkel on lastehoius, talgute korraldamisel. Kiigeplatsil on võimalik pallimängu võistlusi korraldada. kus ruumi on 10-le, üheksa last pikapäeva rühmas. Lastehoiu tel: 5691 2649. Sellel aastal peeti seal jalgpalli Rahvaliiga Hiiumaa alagrupi mänge. Suvel on võimalik Leisu koolimajas ja õuel korraldada laagreid. Seltsil on ka oma blogi: agapaeots.blogspot.com Salinõmme Külaarengu Selts Külas on vaid 3 talu ja selts ei toimeta enam aktiivselt. Selts on sadama, laidude ja Kalana külaselts plaanis rajada muuseum.Majas on võimalik korraldada lastelaagreid ja perekond- puhkeala jaoks igaks juhuks alles. Asutati 2005. aastal ja asutajaliikmeid oli 20. Praeguseks on aktiivselt likke tähtpäevi. Selts rendib ruume ja vajadusel abistab ürituse korraldamisel. tegutsevas seltsis 50 liiget. 2012.a. suvel oli Kuri koolimajas Hiiumaa Kohvikutepäeva eelkohvik, mis osutus Pärast aastapikkust tööd valmis Kalana külaseltsil Kalana küla arengukava. väga populaarseks. Pühalepa Naistekoda on Saarte Naistekogu ja Maanaiste Seltsi Kooskäimiseks valmis seltsimaja, milleks remonditi põhjalikult Kalana liige. sadama paadikuur. Külaseltsi algatusel rajati 2008. aastal Kalana rannapro- Seltsil on oma blogi: pyhalepanaistekoda.blogspot.com menaad ja laste mänguväljak. Rannaäärset mänguväljakut täiendati uute atraktsioonidega 2010 aastal. 2011. aastal ehitati Kalana külaseltsi eestveda- Külaselts Hellatempa misel sadama kaldakindlustus. Kassari Haridusselts Lauka, Otste, Pihla ja Lilbi. mis.Orjaku infomaja saab üürida erinevate infopäevade ja sündmuste tähistamiseks, Taasasutati 26.02.1995. Hetkel on selt- Seltsil on kavas seltsimaja korda teha. Leader meetmest on selle teostamiseks majas on olemas tehnilised vahendid esitluste ja kohvipauside tegemiseks. Projekte sil 27 liiget. rahastatud projekt „Lauka seltsimaja mõõdistus-, eel- ja põhiprojektide koosta- on rahastanud EAS Kohaliku omaalgatuse programm, Kultuurkapital, LEADER- Alates 1997. aastast antakse kaks korda mine“. programm, PRIA Külameede 3.2., Kodanikuühenduste Sihtkapital. Orjaku külaseltsi aastas välja ajalehte “Kassarimaa”. Selt- Lauka piirkonna külaarendusselts on jõulueelsel perioodil korraldanud oma liikmed hoolivad oma Orjaku külast . simajas, mille Käina Vallavalitsus seltsile seltsimajas väga populaarset Öölaata. Peale selle korraldab selts igal aastal Kontaktid www.orjaku.ee, tegemistest täpsemalt www.facebook.com/Orjaku 1995. aastal tagastas, avati 1998. aastal raa- kokkutulekuid, jaanipäevi ja aastavahetuspidusid. matukogu. Kassari elanikel on siin võimalus osaleda näite-, kunsti- ja käsitööringis, luu- On olemas koduleht www.laukaselts.ee Agapäeotsa selts leklubis “Kesäinglid”, õpiringis “Lood ja laulud Selts on asutati 13.03 2007 ja selle moodustavad Vanamõisa, Sinima, Ole, Selja, Kassarist” ning laulda ansamblis “Öilajad”. Selt- simajas on avalik Haridusselts Edu Prähnu, Külaküla, Kurisu, Lassi, Leisu, Nurste, Kuusiku, Kitsa, Haldreka, Metsapere, internetipunkt. Seltsimaja II korrusel on projekti- de toel välja ehitatud kunsti- ja Asutati 1. detsembril 1999. aastal. Seltsil oli 01. 04. 2008.a. seisuga 39 liiget. Laartsa, Härma, Kaderna, Haldi, Mänspäe, Õngu külad. käsitööringide loometuba. 2000. aasta 12 augustil korraldati konverents „50 aastat kultuurielu Luidjal“ – osale- Tegevustega alustati 2008. aastal Leisu koolimajas, kus on avalik internetipunkt, Kassari saare külade väravad olid 2012. aasta suvel külalistele avatud. jaid üle 100. Piirkonna küladele koostati 2003.a.on oma arengukava. 2004.a. alustati eakate kooskäimiskoht, prantsuse keele klubi, raamatukogu ja kirikuabi müük. Kassari Seltsimaja saali on võimalik üürida erinevateks üritusteks ja koolitusteks. eeltöid-läbirääkimisi seltsimaja põhjalikuks ümberehitamiseks. 12. aprillil 2008. Seltsi üks suuremaid väljakutseid oli piirkonna lastehoiu loomine. Rahalist tuge on aastal toimus Luidja seltsimaja pidulik avamine. Maja haldamiskulude katmise võttis saadud Leader meetmetest ja Emmaste vallalt. Hetkel on lastehoius, kus ruumi on Kõpu Piirkonna Arendusselts Valguskiir vald oma kanda. Seltsimajas oli raamatukogu, töötasid mitmesugused huviringid, 10-le, üheksa last pikapäeva rühmas. Lastehoiu tel: 5691 2649. Suvel on võimalik Asutati 1997. aastal Kõpu poolsaarel. Tegusal seltsil on praegu 24 liiget. peeti kiriklikke ja ilmalikke pühi. Seltsil oli oma 17-liikmeline segakoor, mis tähistas Leisu koolimajas ja õuel korraldada laagreid. Seltsimaja on hetkel renoveerimisel. See saab teoks tänu Külamäel 2006.a oma 10.sünnipäeva. Seltsil on ka oma blogi: agapaeots.blogspot.com asuva kiriku omaniku EAÕK ja külaseltsi Selts oli aktiivne kuni 2009.a. Halbade asjaolude kokkulangemise tõttu on aktiivne Valguskiir vahel sõlmitud kasu- seltsitegevus tänaseks seiskunud. Mis ei tähenda, et see nii jääma peaks. Kuriste Haridusselts tusvalduse lepingule, millega kirik Selts asutati 1997.aastal ja see lubas seltsil asuda Kõpu rahvamaja Külaselts MUHV hõlmab 6 küla: Ühtri, Lelu, Taterma, taastama. Edenetud on Muinsus- Asutati 6. veebruaril 1998. aastal Hetkel on seltsil 24 liiget ja see koondab enda Kuriste, Ligema ja Aadma. Kuriste. kaitseameti, Kultuuriministeeriumi, ümber nelja küla Muda, Ulja, Harju ja Valgu, elanikke. Seltsimaja avapidu peeti 8.septembril kohaliku omavalitsuse, EAÕK ja mit- Emmaste vallaga on sõlmitud rendileping Valgu seltsimaja kasutamiseks kuni aas- 2012. mesuguste projektide (MAK, Leader) tani 2027. Seltsimajas on avalik internetipunkt, ümber maja on WiFi levi. Seltsimaja Üle kahekümne aasta oli maja pere- toel. Valminud on hoone küttesüs- ruume on võimalik üürida erinevateks üritusteks ja koolitusteks. Harju tuuliku juurde meheta. Käina vald andis hoone Kuriste teem, elektri- ja veevärk, käsil on põ- on rajatud külakiik ja lastele poomkiik, kuivkäimla ning piknikulaud ja pingid. Haridusseltsile
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Hiiumaa Elektrivarustuskindluse Tõstmise Sotsiaalmajanduslik Uuring Ja Tehniline Eeluuring
    HIIUMAA ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSE TÕSTMISE SOTSIAALMAJANDUSLIK UURING JA TEHNILINE EELUURING 2014 Sisukord Kokkuvõte ...................................................................................................................................................................... 3 1. Hiiumaa sotsiaalmajanduslik olukord ....................................................................................................... 7 1.1. Asukoht ja lühiiseloomustus ................................................................................................................................. 7 1.2. Rahvastik ....................................................................................................................................................................... 7 1.3. Ettevõtlus .................................................................................................................................................................... 10 1.4. Hiiumaa 10 suuremat ettevõtet ........................................................................................................................ 19 2. Elektrivarustuskindlus Hiiumaal .............................................................................................................. 22 2.1. Tarbimine ................................................................................................................................................................... 22 2.2. 35 kV keskpingevõrgu hetkeolukord .............................................................................................................
    [Show full text]
  • Avaveeliste Märgalapuhastite Rakendamise Eelduste Analüüs Eestis
    Tartu Ülikool Bioloogia-geograafiateaduskond Geograafia Instituut Merje Lesta AVAVEELISTE MÄRGALAPUHASTITE RAKENDAMISE EELDUSTE ANALÜÜS EESTIS Magistritöö Juhendaja: prof. Ülo Mander Tartu 2004 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................7 2. Materjal ja metoodika.....................................................................................10 2.1 Uurimisala kirjeldus....................................................................................10 2.1.1 Eesti....................................................................................................10 2.1.1.1 Harjumaa..........................................................................................10 2.1.1.1.1 Kostivere.................................................................................11 2.1.1.1.2 Jõgisoo.....................................................................................11 2.1.1.2 Lääne-Virumaa.................................................................................11 2.1.1.2.1 Viru-Nigula.............................................................................11 2.1.1.2.2 Hulja........................................................................................12 2.1.1.3 Ida-Virumaa......................................................................................12 2.1.1.3.1 Sonda.......................................................................................12 2.1.1.3.2 Sinimäe....................................................................................13
    [Show full text]
  • Shjjs. ENSV L Riiklik -Waiik Raamatukogu
    EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMKOND: J. AAVIK, A. R. CEDERBERG, M. J. EISEN, V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, L. KET- TUNEN, J. KÕPP, J. LUIGA, A. SAARESTE TEGEV TOIMETAJA J. V. VESKI KUUESTEISTKUMNES AASTAKÄIK 19Ö2 ShJJS. ENSV l Riiklik -waiik Raamatukogu EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI KUUKIRI 1922 XVI AASTAKÄIK M 5 Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilund Aa. '• L. H. 15. 7 (1211. a. sügis Pabsti järele). Beverini lätlaste vanemad Dote,ja Payke läksid Riiga, kus nad härdalt palusid abi sakalaste vastu. Ja asusid teele usuvennad rüütli- vendadega ja Theodorich, piiskopi vend, ja Kaupo kõigi liivlastega ja Võnnu Bertold lätlastega. Ja kui nad olid koondanud suure väe Metse- polesse, rühkisid nad mere äärde ning läksid kolm päeva - teekonda mere ligi. Ja pärast seda, pöördes Sakala maakonna sihis, rändasid nad kolm ööd ja päeva kõige pahemaü teedel läbi metsade ja soode; ja nõrkesid nende hobused teel ja langesid neist umbes 100 ning lõppesid. Ja viimaks, seitsmendal päeval, jõudsid nad küladesse ning jagunesid üle kogu maa, kus nad mehi, keda leidsid eest, surmasid ning vangi võtsid kõik (universos) väikesed lapsed ja noored tüdrukud (iuvenculas) ning hobuseid ja loomi kokku ajasid Lambite külla, kus oli nende Maja, s. t.kogumišpaik. Järgmisel päeval saatsid nad liivlasi ja lätlasi tumedatesse metsadesse ja puhmastesse, kus < eestlased hoidusid sala p ei d u s, ning leidsid palju naisi ja mehi, kiskusid neid metsadest • välja kõige nende varaga, surmasid - mehed, muud vedasid nad Majade (!) juurde (ad Majas asportaverunt). Ja läksid kaks lätlast, Oote ja Payke, ühte külla: äkitselt tormasid nende kallale 9 eestlast ning sõdisid nendega kogu päeva (per totam diem); kui lätlased palju- nendest surmanud ja haavanud, langesid lõpuks ka nemad surmatuna.
    [Show full text]
  • Tuled Harju Külas Uurimistöö
    Emmaste Põhikool Tuled Harju külas Uurimistöö Autor: Johannes Markus Altmäe Juhendaja: Merje Kikas Emmaste 2016 Sisukord Sissejuhatus 1. Harju küla lugu 1.1 Ettevõtted, asutused ja tööstused Harjul 1.2 Külaelu 1.3 Äratustuli Harjul 1.4 Sõjatuli, Teine Maailmasõda 1.5 Põgenemine 1.6 Nõukogude periood 1.7 Kahjutuli 2. Harju küla elanike mälestused 2.1 Talud ja nende elanikud 2.2 Mälestused Harju külast ja kogukonnast 2.3 Mälestused kodust ja perekonnast 2.4 Harju küla täna ja homme Kokkuvõte Kasutatud materjalid Lisad Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on „Tuled Harju külas”. Teema valisin sellepärast, et oma koduküla uurimine pakkus mulle huvi ja Harju küla ajalugu on vähe uuritud. Külas elab palju eakaid inimesi ja kui nende mälestusi üles ei kirjutata, siis kaovad need jäädavalt minevikku. Pealkirja valisin sellepärast, et töö käsitleb Harju küla ajalugu läbi kolme tule: äratustuli, sõjatuli ja kahjutuli. Töö eesmärk on saada teada ja talletada tänapäeva ja tulevaste sugupõlvede jaoks Harju küla inimeste vaimset ja kultuurilist pärimust ja ajalugu. Uurimistöö aluseks on kirjalikud allikad ja külainimeste suulised ning kirjalikud mälestused (ankeetküsitlused, vt Lisa 1), internetipõhised kirjalikud allikad, trükised - Hiiumaa koguteos Loodus Aeg Inimene, ajakirjad Hiiu, fotod internetist ja paberilt sisse skänneeritud fotod. Uurimistöös on kaks põhiosa: Harju küla ajalugu ja ankeetküsitluste põhjal kirjapandud mälestused. Uurimistöö alaosadeks jaotamine põhineb erinevatel ajastutel ja sündmustel. 1. Harju küla lugu Harju küla nime üleskirjutus pärineb 16. sajandi adramaade revisjonidest, täpsemalt 1564/1565. aastast Harieby nime all. Rootsi võimude aruanded aastaist 1576 – 1579 näitavad, et Harju küla põletati saare laastamise käigus teiste külade hulgas tatarlaste poolt maha. Kui De la Gardie'de järel suuruselt järgmisele maavaldajale Hiiumaal, Wachtmeistri suguvõsasast pärit, Hans Wachtmeistrile omistati 1578.
    [Show full text]
  • Emmaste Vallaleht 6 (107), Juuli-August 2014
    Emmaste vallavolikogu ja vallavalitsuse ajaleht | Tasuta | Juuli-august 2014 nr. 6 (107) EMMASTE VALLA VOLIKOGU ISTUNG JUUNIS 31. mai seisuga oli vallale laekunud konnaga piirneva mereala maakon- sissetulek ei sõltu Emmaste Vallavalit- tulumaksu 42,07 % eelarve mahust naplaneeringut; susest (protokolliline otsustus); ja maamaksu 65,07 % eelarves prog- * Kooskõlastada volikogu esimehe * Toetada Käina Kaunite Kunstide noositust. Tulude pool oli täidetud vastus Tiit Launi kirjale seoses Sõru kooli filiaali avamist Emmaste koolis, 46,83 % eelarves kavandatust ja ku- SaRa projekteerimisega – kuidas prot- volitada vallavanemat vajalikele le- lude pool 43,08 % eelarve mahust. sess on läbi viidud, milline oli konkur- pingutele alla kirjutama ning paluda Mai- ja juunikuus arvelduskrediiti si maksumus ja milline on edasine vallavalitsusel lisaeelarve koostamisel kasutatud pole. Juunis tasuti kergliik- areng antud projektiga (protokolliline leida rahalisi vahendeid filiaali loomi- lustee ehitajale 10 000 €, muud arved otsustus); seks (protokolliline otsustus); on kõik tasutud. Vallale mittevajaliku * Kooskõlastada volikogu esime- * Võtta teadmiseks volikogu liik- tehnika oksjonile ei tehtud ühtegi he ja volikogu aseesimehe vastuskiri me Kristi Ugami nägemus vajadusest pakkumist, tuleb võtta seisukoht hin- Helve Russaku kirjale (protokolliline oluliselt suurendada lasteaiakohtade na langetamise suhtes. Vallavanem otsustus); arvu vallas ja mure Leisu lastehoiu tu- vastas volikogu liikmete küsimustele * Teha vallavalitsusele ettepanek leviku pärast;
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]
  • Emmaste Vald
    EMMASTE VALD EMMASTE VALLAVOLIKOGU MAARUS Emmastcs 26. mail2011nr 26 Emmastevalla pdhimaizirus Maiaruskehtestatakse kohaliku omavalitsuse konalduse seaduse $ 22 l6ike I punkti9 alusel. l. peatilkk iJLDSATTED $ I Mlriruse reguleerimisala (l) Emmastevalla pdhimiiiirus on digusakt,milles setestatakse: l) vallaterritooriuml 2) vallastimbolid ja nendekasutamise kord; 3) volikoguesimeheja aseesimehe vdi aseesimeestevalimise kord, volikogu komisjonidemoodustamise kord, 6igusedja kohustused ning volikogu komisjonide esimeesteja aseesimeestevalimise kord, ,1)vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pAdevusja tdijkonaldus; 5) vallavalitsusestaatus ametiasutusenaja hallatavate asutuste moodustamise kord; 6) vallaarengukava, eelawestateegiaja eelarve koostamiseja muutmise ning fi nantsjuhtimiseiildised pdhim6tted; 7) valla6igusaktide vastuv6tmise, avalikustamise ja jdustumise tapsem kord; 8) sotsiaalsedgamntiid volikogu poolt valitud ja ametissenimetatud isikutele; 9) jairelevalveja kontrollEmmaste vallaja hallatavateasutuste tegevuse seaduslikkuse iile. $ 2 Valla kohalik omavalitsus Kohalikomavalitsus on temademokmatlikult moodustah.ld vdimuorganite 5igus, v6imcja kohustusseaduste alusel iseseisvalt konaldadajajuhtida kohalikku elu, l:ihtudesvallaelanike digustatud vajadustestja huvidest ning arvestades Emmaste vallaarengu iseiirasusi. $ 3 Omavalitsuse6iguslikud alused Emmastevald kui avalik-6iguslikjuriidiline isik juhinduboma tegeurses pdhiseadusest,seadustestja teisrest 6igusaktidestja kaesolevast p6hima:irusest.
    [Show full text]