DOCSLIB.ORG

Hiiumaa Majandusülevaade 2012 Hiiumaa Majandusülevaade 2012

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 Hiiu Maavalitsus Sisukord Saateks Te hoiate käes järjekordset Hiiumaa majandusülevaadet . Kui Hiiumaa majandus- ülevaade algas huvist saare majanduse käekäigu ja selle trendide vastu, siis nüüd I Saateks . 5 on väljaanne saamas selget avalikkusele suunatud funktsiooni – anda ülevaade II Eesti majandus 2012 . 6 arengukavades sätestatud eesmärkide saavutamise kohta . III Hiiumaa majanduse üldnäitajad . 8 Hiiumaa majandusülevaadet koostatakse ühtsest metoodikast lähtuvalt . Hooli- mata ülevaate koostamise käigus aja jooksul toimunud muutustest annab see IV Majandusharude lühiülevaade . 12 tagasivaate viie viimase aasta jooksul toimunud muudatustest Hiiumaa ma- Põllumajandus . 12 janduses . Majandusülevaate koostamisel on lähtutud ettevõtete majandusaasta aruannetest . Välja on jäänud füüsilisest isikust ettevõtjad, samas tuleb märkida Metsandus . 16 Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes, et tõsiselt võetavaid füüsilisest isikust Kalandus . 18 ettevõtjaid on vähe ja enamik neist tegutseb põllumajandussektoris . Ometi on ettevõtlusega tegelemine paljude hiidlaste lisasissetulekuallikas ja võimalus oma Tööstus . 22 eluga rahuldavalt toime tulla . Toiduainetetööstus . 24 2012 . aasta lõpu seisuga oli Äriregistri andmetel Hiiumaal 26 aktsiaseltsi, 653 osa- Puidutööstus . 26 ühingut, 10 tulundusühistut, 1 täisühing, 7 usaldusühingut, 1 välismaa äriühingu filiaal ja 569 füüsilisest isikust ettevõtjat. Aastaga vähenes aktsiaseltside arv 2, Plastitööstus . 28 tulundusühistute arv 1 ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv 9 võrra . Registreeritud Muu tööstus . 30 osaühingute arv suurenes 35 võrra, samuti lisandus üks usaldusühing . Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas Hiiumaal registreeritud ettevõtete ja ettevõtjate Ehitus . 32 arv 24 võrra . Kaubandus . 36 Kogutud andmeid analüüsides joonistub andmetes välja 2008 .-2009 . aasta Turism . 38 „masu“, mis näitab 2010 . aastast alates paranemise märke . Meil ei ole põhjust uhkust tunda, kuid 6% lisandväärtuse nominaalne kasv tähendab umbes 3% Transport . 42 reaalkasvu ja see on rahuldav tulemus . Samas on saavutatu madalam kui lisand- Muud . 46 väärtuse reaalkasv Eesti tervikuna (3,9%) – seega suurenevad elujärje erinevu- V Kinnisvara . 48 sed võrreldes Harjumaa ja Tallinnaga jätkuvalt . Investeeringud kasvasid 2012 . aastal 10% . Nende eelnev pikaajaline kahanemine VI Tööhõive . 50 on mõistetav – ebakindlate ja raskete aastate tõttu tehakse investeerimisotsuseid Keskmine palk . 52 kaalutletumalt kui 2007 . Kõrvalmärkusena: 2006 . aastal oli investeeringute tase VII Laenud-säästud . 54 sama mis 2012 . aastal . Jätkuv mure on töökohtade vähenemine juba viiendat aastat järjest, kuigi aeglase- VIII Avalik sektor . 55 mas tempost kui 2009 ja 2010 . Olukord on mõistetav: ettevõtted otsivad tegevuse Emmaste vald . 58 efektiivsemaks muutmise võimalusi – tööjõudu palgatakse ebakindlas olukorras pi- gem vähem . Samamoodi, nagu vähenevad töövõtja võimalused sobivat tööd leida, Kõrgessaare vald . 59 vähenevad ettevõtjate võimalused palgata vajalikke spetsialiste . Trendi murdmine Käina vald . 60 ei ole olemasolevate ettevõtete baasilt võimalik . Reaalne võimalus on näiteks mõne Kärdla linn . 61 Rootsi või Norra ettevõtte tootmine saarele meelitada . Teine väljavaade võib olla olemasolevate ettevõtete laienemine uutele turgudele . Pühalepa vald . 62 2012 . aasta teises pooles oli märgilise tähendusega ja pikaajalise mõjuga ülemi- IX Prognoosid järgnevateks aastateks . 63 nek avatud elektriturule . See, missuguseks kujuneb elektrienergia hind Eestis, X Hiiumaa edukad ettevõtted . 64 mõjutab oluliselt Hiiumaa tööstuste konkurentsivõimet, sest plastitöötlemine on võrdlemisi energiamahukas tegevus – Lääne-Eesti suurim elektrienergia tarbija XI Kokkuvõte . 65 on Dagöplast . Koostajad . 66 Toredat lugemiselamust soovides Allikad . 67 Elmo Harjak Matti Lüsi suurkliendihaldur, Swedbank projektijuht/konsultant, Sihtasutus Tuuru 4 Hiiumaa majandusülevaade 2012 5 II Eesti majandus 2012 Eesti sisemajanduse koguprodukt Eesti majanduskasv oli 2012 . aastal ootuspäraselt aeglasem, samas kiirem kui 19000 euroala riikides keskmiselt . Eesti sisemajanduse koguprodukt aheldatud väär- 17000 tuses tööpäevade arvuga korrigeeritult kasvas 2012 . aastal 3,9% . Aasta lõpuks jäi Eesti sisemajanduse kogutoodang vaid 3,5% võrra alla kriisieelsele tase- 15000 mele . 13000 Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõrk nõudlus oli olulisim tegur, mis mõ- 11000 jutas 2012 . aastal Eesti majanduse käekäiku . Ekspordi kasv toimus ennekõi- 9000 ke madala lisandväärtusega sektorites, mille panus majanduskasvu jäi tagasi- 7000 hoidlikuks . 5000 Eesti sisenõudluse kasv tugines ettevõtete põhivarainvesteeringutele . Viimase 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 tingisid vajadus arendada täiendavaid tootmisvõimsusi, soodsad rahastamis- tingimused ja madalamad intressid . SKP jooksevhindades, miljonit eurot Oma osa investeeringute kasvu panustasid avaliku sektori tellimused, mida SKP aheldatud väärtus (referentsaasta 2005), miljonit eurot finantseeriti CO2 kvoodi müügist saadud vahendite arvelt. Allikas: Statistikaamet Tööpuuduse vähenemine, majapidamiste ja ettevõtete kindlustunde kasv või- maldasid Eesti majandusel kasvada tingimustes, kus välisnõudlus oli jätkuvalt nõrk . 2012 . aastal kasvas keskmise brutokuupalk 5,7% . See ületas töötajate tootlik- kuse kasvu . Keskmine brutokuupalk oli 2012 . aastal 887 eurot . Keskmine töö- jõukulu töötaja kohta oli 1203 eurot kuus . Tarbijahinnaindeksi muutus Koguhõive kasvas 2012 . aastal 2,5%, sealjuures kasvas hõive kiiresti teisel poolaastal, Eestis 2,2% . Töötuse määr oli aasta lõpus 9,3% . Tõöjõus osalemi- Kokku se määr jäi muutumatuks . 20 Toit ja mittealkohoolsed joogid Riietus ja jalatsid Tarbijahinnaindeks kasvas võrreldes eelmise aastaga 3,9% . Enim kallinesid 15 Eluase eluasemekulud 9,0%, söömine väljaspool kodu ja majutus 6,1%, haridus ja Transport lasteasutused 5,7% . 10 Hoiuste kasv Eestis küündis 2012 . aasta kolmanda kvartali lõpus 9% . Hoiuste osakaal Eesti pankade rahastamisel tõusis oktoobri lõpuks 72%-ni . Laenude ja 5 hoiuste suhe alanes aasta lõpuks 112% . 0 -5 -10 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: Statistikaamet 6 Hiiumaa majandusülevaade 2012 7 III Hiiumaa majanduse üldnäitajad Hiiumaa arengustrateegia 2020+seire Müügitulu sektorite lõikes (milj. eurot) Alljärgnevalt toome välja muutuste hetkeseisu . Andmeallikaid muudetakse erineva sagedusega, seetõttu tuuakse tabelis ära mõõdiku hetkeseis ja sellele 45,0 2008 vastav andmeaasta . Käesolev tabel on koostatud 2012 . aasta kevadel . 40,0 2009 2010 35,0 2011 2012 Märkused 30,0 Mõõdik Lähtetase Sihttase (baasaasta, allikas) 25,0 Inimareng 20,0 1 . Elanike arv (01 .01) 8482 7500 2012, www.stat.ee, RL0011 15,0 2 . Sündide arv 98 70 2011, www.stat.ee, RV032 10,0 3 . Loomulik iive -16 +5 2011, www.stat.ee, RV032 5,0 4 . Rändesaldo -11 +20 2011, www.stat.ee, RVR01 0,0 5 . Tervena elatud aastate arv 47,01 55,00 2010/2011, www.stat.ee, THT53 6 . Üldhariduskoolis õppijate arv 964 800 2011, www.stat.ee, HT18 Tööstus 7 . Elanike rahulolu elamis- 64,2% 70% 2012, www.stat.ee, LER05 Allikas: Äriregister tingimustega 8 . Turistide rahulolu külastusega - 75% Väga hea või hea, ei mõõdeta Lisandväärtused majandusharude lõikes (milj. eurot) Loodus 1 . Keskkonnahariduslikes prog- 14,0 2011, Hiiumaa Keskkonnateenistus 2008 rammides osalejate arv aastas 512 500 2009 2 . Kaitstavate alade pindala mais- 12,0 2010 24086 <25000 2011, www.elis.ee 2011 maast (ha) 10,0 2012 3 . Kaitsekorralduskavadega hõl- matud territooriumi pindala 17239 25000 2011, www.elis.ee (ha) 8,0 Taristud ja ühendused 6,0 1 . Parvlaevareisijate arv 294048 400000 Heltermaa – Rohuküla, 2011, MKM 4,0 2 . Lennureisijate arv 10011 15000 2011, Hiiu Maavalitsus 3 . Interneti püsiühenduste ole- 2011, www.stat.ee, IT201 2,0 masolu majapidamistes 3500 4500 0,0 4 . Eksportivate ettevõtete arv 2011, www.stat.ee, VK04 aastas 46 60 5 . Kergliiklusteede kogupikkus Tööstus (km) +50 Allikas: Äriregister 8 Hiiumaa majandusülevaade 2012 9 Majandus ja ettevõtlus 1 . SKP rahaline väärtus (milj . eurot) 61,76 120,00 2010, www.stat.ee, RAA050 2 . SKP elaniku kohta võrreldes 57,7 75,0 2010, www.stat.ee, RAA050 Eesti keskmisega (%) 3 . Palgatöötajate aasta keskmine 790,04 1400,00 2011, www.stat.ee, ST005 brutotulu (eurot) 4 . Majutatute arv aastas 16345 30000 2011, www.stat.ee, TU110 5 . Kõrgharidusega töötajate 30,2 35,0 2011, www.stat.ee, TT124 osakaal(%) 6 . Euroopa Liidu energiapoliitika 0/0/0 20/20/20 Hiiumaa taastuvenergia tegevuskava eesmärkide täitmine 7 . Mahetootmisega tegelevate 2011, Eesti Mahepõllumajanduse 88 100 ettevõtete arv Sihtasutus 8 . Erinevate tegevusalade arv 257 300 2011, Äriregister registreeritud ettevõtetes 9 . Tööjõus osalemise määr (%) 71,7 73 2011, www.stat.ee, TT4646 Valitsemine ja kodanikuühiskond 1 . Avaliku sektori investeeringute 2043 3000 2012, Rahandusministeerium maht(miljonit eurot) 2 . Elanike arv paikkondades: - Kärdla 3050 2660 2012, www.stat.ee, RL0422 - Emmaste 1105 1007 - Kõrgessaare 1062 964 - Käina 1835 1637 - Pühalepa 1433 1235 3 . Hõivatud kokku: - Kärdla 1386 1000 012, www.stat.ee, RL0154 - Emmaste 421 325 - Kõrgessaare 417 320 - Käina 746 550 - Pühalepa 578 380 4 . Mittetulundusühingute arv 355 350 2012, Äriregister 5 . Külavanematega hõlmatud 58 70 2013, MTÜ Kodukant külade arv 10 Hiiumaa majandusülevaade 2012 11 IV Majandusharude lühiülevaade Investeeringuid Ala lauda kohandamiseks jätkati ka 2012 . aastal . Varasemalt valmis uus sõnnikuhoidla, 2012 . aastal kohandati
Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100

    Hiiumaa 1 : 100

    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
  • Emmaste Vallaleht 6 (107), Juuli-August 2014

    Emmaste Vallaleht 6 (107), Juuli-August 2014

    Emmaste vallavolikogu ja vallavalitsuse ajaleht | Tasuta | Juuli-august 2014 nr. 6 (107) EMMASTE VALLA VOLIKOGU ISTUNG JUUNIS 31. mai seisuga oli vallale laekunud konnaga piirneva mereala maakon- sissetulek ei sõltu Emmaste Vallavalit- tulumaksu 42,07 % eelarve mahust naplaneeringut; susest (protokolliline otsustus); ja maamaksu 65,07 % eelarves prog- * Kooskõlastada volikogu esimehe * Toetada Käina Kaunite Kunstide noositust. Tulude pool oli täidetud vastus Tiit Launi kirjale seoses Sõru kooli filiaali avamist Emmaste koolis, 46,83 % eelarves kavandatust ja ku- SaRa projekteerimisega – kuidas prot- volitada vallavanemat vajalikele le- lude pool 43,08 % eelarve mahust. sess on läbi viidud, milline oli konkur- pingutele alla kirjutama ning paluda Mai- ja juunikuus arvelduskrediiti si maksumus ja milline on edasine vallavalitsusel lisaeelarve koostamisel kasutatud pole. Juunis tasuti kergliik- areng antud projektiga (protokolliline leida rahalisi vahendeid filiaali loomi- lustee ehitajale 10 000 €, muud arved otsustus); seks (protokolliline otsustus); on kõik tasutud. Vallale mittevajaliku * Kooskõlastada volikogu esime- * Võtta teadmiseks volikogu liik- tehnika oksjonile ei tehtud ühtegi he ja volikogu aseesimehe vastuskiri me Kristi Ugami nägemus vajadusest pakkumist, tuleb võtta seisukoht hin- Helve Russaku kirjale (protokolliline oluliselt suurendada lasteaiakohtade na langetamise suhtes. Vallavanem otsustus); arvu vallas ja mure Leisu lastehoiu tu- vastas volikogu liikmete küsimustele * Teha vallavalitsusele ettepanek leviku pärast;
  • Ja Keskkonnainstituut

    Ja Keskkonnainstituut

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11

    Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11

    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
  • Hiiumaa Valla Beebid Kohtusid Suuremõisas

    Hiiumaa Valla Beebid Kohtusid Suuremõisas

    Sündisid uued vallakodanikud ELEANOR METSKÜLA ANDREAS VÕSA JOHANNES ARU Õnnitleme vanemaid! Juuni 2019, nr 18 Hiiumaa valla beebid kohtusid Suuremõisas FFoto:oto: AArgorgo NNursurs 10. mail kogunesid 30 pisikest tööspetsialistide meisterdatud vallakodanikku koos peredega kaardi. Sama kujundusega oli ka Suuremõisa Lossi, et tähistada pidupäevaks küpsetatud Hiiumaa Hiiumaa aasta ema 2019 on Ly Klee Hiiumaa valla beebipäeva. Köök ja Pagari tort. Külalised Ehkki kõik kutsutud väikelapsed kiitsid nii torti kui suupistelauda, Meie tänavuse aasta ema väga hinnatud spetsialist oma ei saanud tulla, oli kohal hulga mille kattis Aimar Hansen. peres kasvab viis last, kel- täpsuse ja töökuse poolest. Ette- emasid ja isasid, õdesid ja vendi Hiljem said kõik pered soovi kor- lest kaks on kasulapsed, paneku tegija on teda kirjeldanud ning terve lossisaal oli rahvast ral lasta fotograaf Argo Nursil aga armastust jagub neile kui tugevat ja hoolivat ema, kes täis. end pildile jäädvustada ja ühispilt vajadusel julgeb seista nii enda kõikidele ühtemoodi. kui ka teiste laste eest. Olles Väiksemaid ja suuremaid val- tehti lossitrepile. ühiskondlikult aktiivne ja samas lakodanikke tervitas Emmaste Palju sära ja rõõmu kõikidele uute Selle pere lapsed on kõik väga luua soe ning armastav kodu oma osavalla sotsiaaltööspetsialist vallakodanikele ning nende pere- tublid ja hakkajad ning kahel on abikaasale ning viiele lapsele on Liia Rull, kelle sõnavõtule järgnes dele ja toredate kohtumisteni! jalge all juba ülikoolitee. Ema märkimisväärne oskus! Külli Kreegi juhendamisel tore suutnud säilitada positiivse el- muusikaline ülesaste Suuremõisa lusuhtumise ning olla olemas Palju õnne, armas Ly! lasteaed-põhikooli õpilastelt. Liia kõikide laste jaoks, luues neile Aasta ema kuulutati välja reedel, luges vahva luuletuse, saatjaks koos abikaasaga toetav ja ühte- 10.
  • V Ä I N a M E

    V Ä I N a M E

    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
  • Hiiumaa 2020: Sustainable Energy Action Plan

    Hiiumaa 2020: Sustainable Energy Action Plan

    HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN Executive summary As a vision for the future, the energy policy is orientated to guarantee security of energy supply, ensure economical and environmental sustainability of the sector and quality of energy services, and to contribute to job creation and regional added value and to the competitiveness of the local economy. Objectives, targets and expected results In this plan, objectives and targets were set for the year 2020 and the actions for sustainable energy to achieve these targets were studied. The specific main objectives of the strategy for sustainable energy in Hiiumaa Island are to: • Improve security of energy supply. • Reduce energy dependence from abroad. • Reduce energy intensity in Gross Domestic Product. • Reduce carbon dioxide emissions. The targets to achieve in 2020 are to: • Increase to 80% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 100% compared to 2005. • Have a neutral balance of CO 2 emissions. The expected results in 2020 with the implementation of the action plan are to: • Increase to 89% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 102% compared to 2005. • Have a negative balance of CO 2 emissions (-511 t). The commitment for Hiiumaa Island with its voluntary adhesion to the Pact of Islands is the reduction of 20% reduction of CO 2 emissions in comparison to 2005 reference year, which will be achieved. Budget The overall investment foreseen, to be carried out until 2020, to implement the Sustainable Energy Action Plan of Hiiumaa Island is 79,5 million euros, supported by operators (45,3%), citizen (39,4%), Local Goverment (14,3%) and other entities (1,0%).
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea

    Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea

    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
  • 629 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    629 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    629 buss sõiduplaan & liini kaart 629 Kärdla - Käina - Suuremõisa- Käina Vaata Veebilehe Režiimis 629 buss liinil (Kärdla - Käina - Suuremõisa- Käina) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärdla Bussijaam: 16:48 (2) Tuuletorni: 15:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 629 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 629 buss saabub. Suund: Kärdla Bussijaam 629 buss sõiduplaan 35 peatust Kärdla Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:48 teisipäev 16:48 Tuuletorni 7 Mäe Tänav, Mäeküla kolmapäev 16:48 Käina Kool neljapäev 16:48 Putkaste reede 16:48 laupäev 16:48 Vaemla pühapäev 16:48 Niidi Vaemla Jõgi Õunaku 629 buss info Suund: Kärdla Bussijaam Kalginiit Peatust: 35 Reisi kestus: 67 min Suuremõisa Liini kokkuvõte: Tuuletorni, Käina Kool, Putkaste, Vaemla, Niidi, Vaemla Jõgi, Õunaku, Kalginiit, 1a Lossi tee, Estonia Suuremõisa, Vahtrepa Teerist, Aruküla, Pihla, Heltermaa Klubi, Heltermaa, Heltermaa Klubi, Pihla, Vahtrepa Teerist Aruküla, Vahtrepa Teerist, Suuremõisa, Haavamägi, Värssu, Hellamaa, Hellamaa Mägi, Kuri, Aruküla Suuresadama Teerist, Sääre, Kõlunõmme, Partsi, Palade, Paluküla, Antoni, Linnumäe, Padu, Kärdla Pihla Keskväljak, Kärdla Bussijaam Heltermaa Klubi Heltermaa Heltermaa Klubi Pihla Aruküla Vahtrepa Teerist Suuremõisa Haavamägi Värssu Hellamaa Hellamaa Mägi Kuri Suuresadama Teerist Sääre Kõlunõmme Partsi Palade Paluküla Antoni Linnumäe Padu Heltermaa mnt, Kärdla Kärdla Keskväljak 1 Hiiu Tänav, Kärdla Kärdla Bussijaam 13 Sadama Tänav, Kärdla Suund: Tuuletorni 629 buss sõiduplaan
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • Tuuleparkide Mõju Hiiumaa Ranniku Näitel

    Tuuleparkide Mõju Hiiumaa Ranniku Näitel

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Kinnisvara haldamine Leemet Käär TUULEPARKIDE MÕJU HIIUMAA RANNIKU NÄITEL Lõputöö Juhendaja: M. Kõiv Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD ........................................................................................ 4 2. HIIU MAAKONNA MEREALA PLANEERING ................................................................... 12 2.1 Taastuvate energiaressursside kasutamine ja arendamine merealal .................................... 13 2.2 Tuuleparkide planeeritud asukohad ..................................................................................... 13 2.3 Keskkonna mõjude hindamine ............................................................................................ 15 2.4 Transport .............................................................................................................................. 17 2.5 Muud aspektid, mida tuulepargi projekteerimisega arvestada ............................................ 18 3. TUULEPARKIDE MÕJUDE ANALÜÜS ............................................................................... 20 3.1 Tuuleparkide mõjud keskkonnale ........................................................................................ 20 3.2 Tuuleparkide mõjud inimesele
  • Nordplus Intensive Course “Invisible Citizens and the Future of Recreational Peripheries”

    Nordplus Intensive Course “Invisible Citizens and the Future of Recreational Peripheries”

    NordPlus intensive course “Invisible citizens and the future of recreational peripheries” 12.–23. May 2014 at the University of Tartu Pärnu College Key words: Mobility, Population registration, Census, Second housing, Rural segregation, Seasonality, Temporary buzz, Social capital… The idea of the course initiates from the Umea project “Invisible” populations in the countryside: Assessing relationships of second home users to rural areas in Sweden.“ and Tartu basic research theme “Spatial Population Mobility and Geographical Changes in Urban Regions“. Because of ongoing urbanization growing number of city people renovate distant farm houses and/or build specially designed summerhouses-cabins and commute on weekly basis or seasonally to the countryside. They act like tourists consuming places outside their permanent residence but their presence is not recorded. Time being, many urban dwellers move permanently after retirement from the core areas to recreational peripheries, so far mostly to Mediterranean. The temporary economic hardships of PIGS-countries and climate change in longer run may benefit the Baltic Sea shores and most notably Estonian and Latvian coastline still rather sparsely populated. So we may expect due to increasing personal mobility, ageing population and climate change a lot of pressure to the Baltic coasts. This process creates probably new geographies: landscapes, flows and governance. Most critical (both for researchers and planners) with this raising mobility is that we have no idea where people actually are. Current population registration and even census questionnaires assume that people live and work permanently in one place. This is increasingly less correct. Another ring of studies analyses how temporary dwellers are integrated to the local communities and take part in local governance.