V Ä I N a M E

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

V Ä I N a M E LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa 50 Hullo Tankla; elektriautode laadimispunkt Külalaid 80 Hiiessaare Kärdla-Nõmme Kadakalaid r Prästvike Kõrgessaare Pihla (Prestviik) Sviby Ujumiskoht; pood Pilpaküla Uusmererahu P Lõbembe i Elmrahu a o Paluküla 24 Kukka p Viskoosa Kõrgessaare lka Pihla o Bussby Paope lka e Prählamäe Kärret Tegelikust asukohast nihutatud leppemärk l Koidma a Otste Heigi Rima o 25 h Kõlunõmme Harilaid t Rumpo Eurovelo marsruut 1 81 Suuresadama k Lõpe Kukka H u l l o Kaibaldi Palade Mõisaholm l a h Veskilais Lauka Nuutri j t Kohalik jalgrattamarsruut u t l a h lka b y v i Luidja laht Kurisu Partsi Sääre S Ohami säär Palli säär Tähva r Jõeranna Napi nina Vesirahu Tubala Ala Sakla Pühalepa- Hellamaa Vormsi Luidja 25 Harju k Paope Isabella rahu mka Rumpo nina Kõpu lka Palli 24 mka Metsaküla Kuri Ristna 50 24 Hellamaa 80 13 Ristna säär Hirmuste Poama 80 Pasilaid Luidja Pihla-Kaibaldi lka Määvli Reikama Heistesoo Värssu Pasja 24 24 24 13 Mägipe 63 raba Loja Leerimetsa Suurepsi Rattagu Lilbi Kalana Kopa Määvli Kalana 69 Kõpu ps 24 Villamaa Luidja o Tempa lka Pärnaku Heiste Tornimägi Hüti lka HIIUMAA Hagaste Kõpu lka Kaleste 84 Armioja Puliste K 24 24 Puski Vohilaid a l e Viita Viitasoo Pihla raba Kapasto Nõmba s t 24 Hüti e 24 Vilivalla Vahtrepa mka l a Kõpu Eerikulaid h Ojaküla Tammistu Sülluste Aruselja t Suureranna Reigi- Kiivera Kallaste Vilima 84 Laasi Nõmme Vanajõgi pank Höralaid Ülendi Kiduspe Leigri lka Loopsoo Jõe Undama Mardihansu Kerema Leigri Tammela Vahtrepa Tiharu soo 30 – Heltermaa 1,5 h 24 Lupisäär Jõesuu Leemeti Ta m m e l a j 15 mäed Rohuküla Silma säär Leigri Hermistu soo Vilivalla j Leemeti Pühalepa 15 Mardihansu Tihu Hilleste Kreiandi Viilupi Heltermaa laht R 80 e Nõmmerga b 81 Suuremõisa a Tihu lka s Kalgi 30 s Risti- e 15 l Tihu jv j välja a Kaasiku 83 park Valipe Aruküla p Suure- i k Kolga mõisa j Õngu r Kogri Villemi Sarve maastikukaitseala Pasti 20 Soonlepa Mäeltse Allika 30 Kaigutsi Niidiküla Nõmme Putkaste Moka Jõeküla Männamaa Mäeküla Salinõmme r 84 Õunaku Sarve 20 S Laheküla o Heinlaid Selja t o Mänspe Pärnselja Vaemla lah n la l e m Tiitsi Käina e p a a e Leluselja V l Kaevatsi laid Ühtri Luguse j Luguse Õunaku laht a Haldi h Lelu t Aadma Kleemu Nasva Esiküla Kiisi Haldi säär Taterma Ruserahu Saarnaki laid Laartsa Kaderna Käina laht Langekare Härma 20 Metsapere Kuriste Uidu 20 m Haldreka Utu Taguküla Nurste Uusküla Kuusiku Käina lahe-Kassari Hiiumaa laidude Ligema mka 20 Kitsa Orjaku maastikukaitseala Leisu J a u s a o Taguküla laid J a Kassari u Lassi Jausa s Viirekare Hanikatsi laid a Külaküla a Kassari e a r 20 Emmaste- Muda l a Mereküla s a a i Kurisu a a u a h e õ a laht t Prassiots h a s Prähnu t Kassari i m s a r a a n s m m l a e a e a r u a r a a a t e e a u l a i n k a m d n p Emmaste- j u km g r e n m s s k t u k g d Ole t m a g t n a a n r r d o u l r p i l l s i r e j Selja i m h h u s ä r u e u õ e i o a a a õ õ ä ä a n m a e a e u 83 E K K K H K K K L L L M N O R R R P S S T V T Vareslaid Ulja Nõrga nina Sinima Emmaste 36 47 22 38 39 19 39 41 50 30 19 12 19 39 42 49 42 30 6 54 38 22 Valgu Sääretirp Heltermaa 36 71 21 62 44 18 26 45 37 51 28 38 25 18 39 73 24 6 42 44 14 15 Kõrgelaid Vanamõisa i Kalana 47 71 59 9 29 55 46 32 47 20 42 35 56 53 32 3 51 65 49 45 59 58 Kõverlaid K ü l a 83 Sipelgarahu V a n m a a m p k r Harju 20 Kassari 22 21 59 51 46 9 27 47 39 42 17 24 3 27 40 61 31 14 28 46 23 6 õ Ahelaid i s a Külama Anerahu Kõpu 38 62 9 51 21 47 37 23 39 12 34 26 47 44 24 12 43 57 41 36 50 50 l a h ä Kõrgessaare 39 44 29 46 21 39 19 5 21 9 24 27 46 26 5 31 24 38 41 18 32 40 Raudrahu t 84 Käina 19 18 55 9 47 38 20 40 32 39 10 20 7 20 33 57 24 12 25 39 20 3 Kabuna Prassi Sepaste Metsalauka Kõmmusselja Kärdla 39 26 46 28 38 19 21 20 12 26 30 44 28 8 14 48 6 20 45 19 14 22 Sepaste mka Tilga V Lauka 41 45 32 47 23 5 40 20 22 12 19 30 47 27 6 34 25 39 44 19 33 41 Tohvri Viiri Tilga mka Reheselja Riidaküla Lehtma 50 37 47 39 39 21 32 12 22 27 41 45 39 19 15 50 17 31 56 8 25 33 Viiterna Luidja 30 50 20 42 12 9 39 26 12 27 26 18 39 32 12 23 31 45 32 25 38 42 Hindu Emmaste Männamaa 19 28 42 17 34 24 10 30 19 41 26 14 14 30 43 45 34 21 25 48 29 13 Pärna Lepiku Nurste 12 38 35 24 26 27 20 44 30 45 18 14 21 40 30 37 49 32 14 43 40 23 Sõru Tärkma Orjaku 19 25 56 3 47 45 7 27 47 39 39 14 21 27 40 58 31 19 25 46 27 10 Rannaküla Palade 39 18 53 27 44 26 20 8 27 19 32 30 40 27 21 55 6 13 45 26 6 21 Triigi Reigi 42 39 32 41 24 5 34 14 6 15 12 43 30 41 21 34 19 33 44 13 27 35 Võrkaia sadam –Sõru 1 h Seanina Ristna 49 73 3 61 12 31 57 48 34 50 23 45 37 58 55 34 53 67 51 47 61 60 Tammiski nukk Nõmmküla Roograhu 42 24 51 31 43 24 24 6 25 17 31 34 49 31 6 19 53 18 48 24 12 25 Kiigari pank Üügu mka Suuremõisa 30 6 65 14 57 38 12 20 39 31 45 21 32 19 13 33 67 18 36 38 8 9 Üügu pank Suurkuiv 0 1 2 3 4 5 km Pallasmaa Sõru 6 42 49 28 41 41 25 45 44 56 32 25 14 25 45 44 51 48 36 57 44 28 Soela väin Peedu pank Tahkuna 54 44 45 46 36 18 39 19 19 8 25 48 43 46 26 13 47 24 38 57 32 40 Väikekuiv Mõisaküla Sääri Kallaste Raugi Tempa 38 14 59 23 50 32 20 14 33 25 38 29 40 27 6 27 61 12 8 44 32 17 Pihlalaid 1:125 000 Tamse Muhu Lõetsa Vaemla 22 15 58 6 50 40 3 22 41 33 42 13 23 10 21 35 60 25 9 28 40 17 KL-19-055 © 2019 Anenina Rebaski j Vahtraste Kautliku pank Kõinastu laid Pakulaid SAAREMAA Suur pank Rannaküla Põitse Tupenurme Võrkrahu Pammana nina Vesiru astang Oosaare Kapi Lõetsa Kõinastu neem Pammana Lepiku Lõpemeri Külasema Tinuri nina 26 Pitkana nukk Hindu Kirderanna Kõinastu lee Murika Päelda Lehtmetsa (Rannaküla) Sääreots Paenase Haapsu Pärase Soela Rinsi Levalõpme Paaste Hellamaa Tahkuna tuletorn Ristna tuletorn 4. SOERA TALUMUUSEUM JA KIVIMITEMAJA 24. KASSARI MUUSEUM KÄRDLA TUUR OMAL KÄEL Soeras on säilinud peaaegu kõik vanale talule See on koht, kus 29. mail 1967 asutati isetege- Pritsumaja (Turismiinfokeskus) ‒ Kärdla vanim iseloomulikud jooned: pikk rehielamu, avar õu, vusliku muuseumina tänane Hiiumaa Muuseum. maja ‒ Park ‒ Kirik ja mälestusmärk ‒ sadam ja aidad, paargu, kelder ja mõnus suitsusaun. Talu Kassaris on Hiiumaa Maakonnamuuseumi püsi- sadama aidad ‒ Rannapaargu ‒ Hiiumaa muuseum juurde kuulub ka mõnus metsarada ja kivimite- ekspositsioon, mis kajastab sõnas ja pildis ning Pikk Maja ja Vabrikuväljak ‒ Vana elektrijaam ‒ maja ehk erinäoline väljapanek Hiiumaa tähtsa- rohke esemematerjali abil Hiiumaa ajalugu.
Recommended publications
  • Currents and Waves in the Northern Gulf of Riga
    doi:10.5697/oc.54-3.421 Currents and waves OCEANOLOGIA, 54 (3), 2012. in the northern Gulf of pp. 421–447. C Copyright by Riga: measurement and Polish Academy of Sciences, * Institute of Oceanology, long-term hindcast 2012. KEYWORDS Hydrodynamic modelling Water exchange Wave hindcast Wind climate RDCP Baltic Sea Ulo¨ Suursaar⋆ Tiit Kullas Robert Aps Estonian Marine Institute, University of Tartu, M¨aealuse 14, EE–12618 Tallinn, Estonia; e-mail: [email protected] ⋆corresponding author Received 27 February 2012, revised 19 April 2012, accepted 30 April 2012. Abstract Based on measurements of waves and currents obtained for a period of 302 days with a bottom-mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) at two differently exposed locations, a model for significant wave height was calibrated separately for those locations; in addition, the Gulf of Riga-V¨ainameri 2D model was validated, and the hydrodynamic conditions were studied. Using wind forcing data from the Kihnu meteorological station, a set of current, water exchange and wave hindcasts were obtained for the period 1966–2011. Current patterns in the Gulf and in the straits were wind-dependent with characteristic wind switch directions. The Matsi coast was prone to upwelling in persistent northerly wind conditions. During the * The study was supported by the Estonian target financed project 0104s08, the Estonian Science Foundation grant No 8980 and by the EstKliima project of the European Regional Fund programme No 3.2.0802.11-0043. The complete text of the paper is available at http://www.iopan.gda.pl/oceanologia/ 422 U.¨ Suursaar, T. Kullas, R.
    [Show full text]
  • A Study of Hydrodynamic and Coastal Geomorphic Processes in Küdema Bay, the Baltic Sea
    Coastal Engineering 187 A study of hydrodynamic and coastal geomorphic processes in Küdema Bay, the Baltic Sea Ü. Suursaar1, H. Tõnisson2, T. Kullas1, K. Orviku3, A. Kont2, R. Rivis2 & M. Otsmann1 1Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia 2Instititute of Ecology, Tallinn Pedagogical University, Estonia 3Merin Ltd., Estonia Abstract The aim of the paper is to analyze relationships between hydrodynamic and geomorphic processes in a small bay in the West-Estonian Archipelago. The area consists of a Silurian limestone cliff exposed to storm activity, and a dependent accumulative distal spit consisting of gravel and pebble. Changes in shoreline position have been investigated on the basis of large-scale maps, aerial photographs, topographic surveys and field measurements using GPS. Waves and currents were investigated using a Recording Doppler Current Profiler RDCP-600 deployed into Küdema Bay in June 2004 and the rough hydrodynamic situation was simulated using hydrodynamic and wave models. The main hydrodynamic patterns were revealed and their dependences on different meteorological scenarios were analyzed. It was found that due to exposure to prevailing winds (and waves induced by the longest possible fetch for the location), the spit elongates with an average rate of 14 m/year. Major changes take place during storms. Vitalization of shore processes is anticipated due to ongoing changes in the regional wind climate above the Baltic Sea. Keywords: shoreline changes, currents, waves, sea level, hydrodynamic models. 1 Introduction Estonia has a relatively long and strongly indented shoreline (3794 km; Fig. 1), therefore the knowledge of coastal processes is of large importance for WIT Transactions on The Built Environment, Vol 78, © 2005 WIT Press www.witpress.com, ISSN 1743-3509 (on-line) 188 Coastal Engineering sustainable development and management of the coastal zone.
    [Show full text]
  • Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17
    630 Arnold Soom Über den Küstenhandel und die Handelsfahrten der estnischen Bauern im 17. Jahrhundert von Arnold Soom In der vorgeschichtlichen Zeit und im früheren Mittelalter waren der Handel und die Handelsfahrten in den nordeuropäischen Ländern für jedermann frei, dem sich Möglichkeiten dazu boten und der Interesse da- für hatte. Später dagegen, als in diesem Gebiet bereits Handelsstädte ent- standen waren, wird es deutlich, daß die Kaufmannschaft den Handel als ihre bevorrechtigte wirtschaftliche Betätigung betrachtete. Alle bekannten Küstenhandel und Handelsjahrten estnischer Bauern im 17. Jh. 631 Handelsstädte an der Ostsee beschafften sich von den Herrschenden ent- sprechende Privilegien oder aber schlössen Bündnisse zum Schutz ihrer wirtschaftlichen Rechte und Ansprüche; unter diesen Zusammenschlüssen ist die Hanse allgemein: bekannt. Im 17. Jahrhundert hatte sich das Bild infolge des Monopolverlustes seitens der Hanse wohl in gewissem Maße verändert. Aber diese Tatsache als solche bedeutet keinesfalls, daß der Handel freizügiger geworden wäre; denn die Auffassung der Kaufmann- schaft der Seestädte von den Handelsvorrechten stimmte vollständig mit den Ansichten einer Reihe von Regierungen überein, welche die merkanti- listische Wirtschaftstheorie vertraten und die Kaufmannschaft unterstütz- ten. Sogar bei den als Zünfte organisierten städtischen Handwerkern traten nun die Monopolbestrefoungen in bezug auf das flache Land stärker hervor. Die Landbevölkerung, sowohl der Adel als auch die Bauern, erkannten jedoch eigentlich niemals
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41
    Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41 Contents lists available at ScienceDirect Estuarine, Coastal and Shelf Science journal homepage: www.elsevier.com/locate/ecss Field observations on hydrodynamic and coastal geomorphic processes off Harilaid Peninsula (Baltic Sea) in winter and spring 2006–2007 U¨ . Suursaar a,*, J. Jaagus b,A.Kontc, R. Rivis c,H.To˜nisson c a Estonian Marine Institute, University of Tartu, Ma¨ealuse 10a, Tallinn 12618, Estonia b Institute of Geography, University of Tartu, Vanemuise 46, Tartu 51014, Estonia c Institute of Ecology, Tallinn University, Narva 25, Tallinn 10120, Estonia article info abstract Article history: Investigations of multi-layer current regime, variations in sea level and wave parameters using a bottom- Received 30 April 2008 mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) during 20 December 2006–23 May 2007 were Accepted 5 July 2008 integrated with surveys on changes of shorelines and contours of beach ridges at nearby Harilaid Available online 18 July 2008 Peninsula (Saaremaa Island). A W-storm with a maximum average wind speed of 23 m sÀ1 occurred on 14–15 January with an accompanying sea level rise of at least 100 cm and a significant wave height of Keywords: 3.2 m at the 14 m deep RDCP mooring site. It appeared that in practically tideless Estonian coastal waters, sea level Doppler-based ‘‘vertical velocity’’ measurements reflect mainly site-dependent equilibrium between currents waves resuspension and sedimentation. The mooring site, 1.5 km off the Kelba Spit of Harilaid, was located in vertical fluxes the accumulation zone, where downward fluxes dominated and fine sand settled.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78
    [Show full text]
  • Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
    Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2014
    RMK ANNUAL REPORT 2014 ANNUAL REPORT 2014 3 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 32-39 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION GROWING FOREST BENEFITS 3 POSSIBILITIES FOR MOVING IN NATURE 34 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 NATURE EDUCATION 36 SAGADI FOREST CENTRE 37 6-11 ABOUT THE ORGANISATION ELISTVERE ANIMAL PARK 38 NATURE CAMERA 38 ALL OVER ESTONIA 8 CHRISTMAS TREES 39 EMPLOYEES 9 HERITAGE CULTURE 39 ACKNOWLEDGEMENTS 10 COOPERATION PROJECTS 11 40-45 RESEARCH WORK 12-23 FOREST MANAGEMENT APPLIED RESEARCH PROJECTS 42 USE OF RESEARCH RESULTS 44 FOREST LAND OVERVIEW 14 SCHOLARSHIPS 45 CUTTING WORKS 15 FOREST RENEWAL 16 AFFORESTATION OF QUARRIES 18 46-51 FINANCIAL SUMMARY TIMBER MARKETING 18 FOREST IMPROVEMENT 20 BALANCE SHEET 48 WASTE COLLECTION 22 INCOME STATEMENT 50 FOREST FIRES 22 AUDITOR’S REPORT 51 HUNTING 23 24-31 NATURE PROTECTION DIVISION OF STATE FOREST 26 PROTECTED AREAS 26 SPECIES UNDER PROTECTION 27 KEY BIOTOPES 28 BIODIVERSITY 28 NATURE PROTECTION WORKS 29 PÕLULA FISH FARM 31 2 Address by the Chairman of the Board GROWING FOREST BENEFITS Aigar Kallas Chairman of the Management Board of RMK The RMK Development Plan 2015-2020 was laid be certain that Estonia’s only renewable natural down in 2014. The overall idea of the six strategic resource would be used wisely for the benefit of goals established with the Development Plan is the society of both today and tomorrow, and that that the forest, land and diverse natural values natural diversity would be preserved, both in the entrusted to RMK must bring greater and more di- protected as well as the managed forest.
    [Show full text]
  • Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu
    SELF-GUIDED Etonia FINLAND Helsinki Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu ain/Bus Koguva Varbla Tr ESTONIA Leisi Pärnu Saaremaa Kuressaare LATVIA Tour distances: cycling ~480 km/300 mi, ferry 44 km, 12 days/11 nights TOUR INFORMATION Cycling grade: We grade this trip as easy to moder- ate. Daily signposted biking routes, mainly on roads with little traffic and cycle paths in towns. The terrain 12-days self guided cycling tour from/to Tallinn (Code: SG9P) is varied and rolling with some gradual hills on some cycling days between Tallinn and Padise. 3 ferries be- Estonia is characterised by its unique natural landscapes and traditional hospitality. Vibrant cities, tween the Estonian islands are planned on this tour desert beaches, peace and the unspoiled beauty of the countryside - a paradise for cyclists. But it’s the (pay locally). Estonian islands which are the jewels of the country. You’ll spend your holiday on these islands which Arrival & departure information / Transfers are amongst the most beautiful that the Baltic Sea has to offer. Lighthouses and windmills are the land- Airport: Tallinn (www.tallinn-airport.ee) marks of these islands. To begin your journey, you will get to know the Estonian capital Tallinn. This tour Ferry terminal: Tallinn (regular ferry lines from Hel- then takes you from Haapsalu to the second largest island Hiiumaa before crossing to the biggest island, sinki (FI) & Stockholm (SE)) Saaremaa. En route back to the mainland, you’ll cycle on the island of Muhu & from there into the sum- Transfer: (price for one way for up to 3 people) mer capital of Estonia, Pärnu.
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]