LEGEND Ring ümber 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. villavabrik 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y

Metsaonn; lõkkekoht 82 l a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 res t Karavaniparkla; telkimiskoht te o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa 50 Hullo Tankla; elektriautode laadimispunkt Külalaid 80 Kärdla-Nõmme r Prästvike Kõrgessaare (Prestviik) Sviby Ujumiskoht; pood Pilpaküla Uusmererahu P Lõbembe i Elmrahu a o Paluküla 24 p Viskoosa Kõrgessaare lka Pihla o Bussby lka e Prählamäe Kärret Tegelikust asukohast nihutatud leppemärk l a Rima o 25 h Kõlunõmme t Rumpo Eurovelo marsruut 1 81 k Lõpe Kukka H u l l o Kaibaldi Mõisaholm l a h Veskilais Nuutri j t Kohalik jalgrattamarsruut u t l a h lka b y v i laht Kurisu Sääre S Ohami säär Palli säär Tähva r Jõeranna Napi nina Vesirahu Ala Sakla Pühalepa- Hellamaa Vormsi Luidja 25 Harju k Paope Isabella rahu mka Rumpo nina Kõpu lka Palli 24 mka Metsaküla Kuri Ristna 50 24 Hellamaa 80 13 Ristna säär Hirmuste 80 Luidja Pihla-Kaibaldi lka Määvli Värssu Pasja 24 24 24 13 Mägipe 63 raba Loja Rattagu Lilbi Kalana Kopa Määvli Kalana 69 Kõpu ps 24 Luidja o Tempa lka Pärnaku Tornimägi Hüti lka HIIUMAA Kõpu lka 84 Armioja K 24 24 Puski a l e Viitasoo Pihla raba Kapasto Nõmba s t 24 Hüti e 24 Vilivalla mka l a Kõpu Eerikulaid h Ojaküla Tammistu Sülluste Aruselja t Reigi- Kallaste 84 Nõmme Vanajõgi pank Höralaid Ülendi lka Loopsoo Jõe Kerema Leigri Tammela Vahtrepa soo 30 24 Lupisäär Jõesuu Leemeti Ta m m e l a j 15 mäed Rohuküla – 1,5 h Silma säär Leigri Hermistu soo V i l i v a l l a j Leemeti Pühalepa 15 Mardihansu Tihu Kreiandi Heltermaa

laht R 80 e Nõmmerga b 81 Suuremõisa

a

Tihu lka s Kalgi 30 s Risti- e 15 l Tihu jv j välja a Kaasiku 83 park Aruküla p Suure- i k Kolga mõisa j Õngu r maastikukaitseala Pasti 20 Mäeltse Allika 30 Niidiküla Nõmme Putkaste Moka Jõeküla Männamaa Mäeküla Salinõmme r

84 Õunaku Sarve 20 S Laheküla o Heinlaid Selja t o Mänspe Pärnselja Vaemla lah n la l e m Tiitsi Käina e p a a e Leluselja V l laid Ühtri j Luguse Õunaku laht a Haldi h Lelu t Nasva Esiküla Kiisi Haldi säär Ruserahu Käina laht Härma 20 Metsapere Kuriste Uidu 20 m Utu Taguküla Uusküla Kuusiku Käina lahe-Kassari Hiiumaa laidude mka 20 Kitsa Orjaku maastikukaitseala J a u s a o Taguküla laid J a Kassari u Lassi Jausa s Viirekare a Külaküla a Kassari e a

r 20 Emmaste- Muda l

a Mereküla s a a

i Kurisu a a u

a h e õ

a laht

t Prassiots h a s Prähnu t Kassari i m s a r a a n s m m l a e a e a r u a r a a a t e e a u l a i n k a m d n

p Emmaste- j u

km g r e n m s s k t u k g

d Ole t m a g t n a a n r r d o u l r p i l l s i r e

j Selja i m h h u s ä r u e u õ e i o a a a õ õ ä ä a n m a e a e u 83 E K K K H K K K L L L M N O R R R P S S T V T Nõrga nina Emmaste 36 47 22 38 39 19 39 41 50 30 19 12 19 39 42 49 42 30 6 54 38 22 Valgu Sääretirp Heltermaa 36 71 21 62 44 18 26 45 37 51 28 38 25 18 39 73 24 6 42 44 14 15 Kõrgelaid Vanamõisa i Kalana 47 71 59 9 29 55 46 32 47 20 42 35 56 53 32 3 51 65 49 45 59 58 Kõverlaid K ü l a 83 Sipelgarahu V a n m a a m p k r Harju 20 Kassari 22 21 59 51 46 9 27 47 39 42 17 24 3 27 40 61 31 14 28 46 23 6 õ i s a Külama Anerahu Kõpu 38 62 9 51 21 47 37 23 39 12 34 26 47 44 24 12 43 57 41 36 50 50 l a h ä Kõrgessaare 39 44 29 46 21 39 19 5 21 9 24 27 46 26 5 31 24 38 41 18 32 40 Raudrahu t 84 Käina 19 18 55 9 47 38 20 40 32 39 10 20 7 20 33 57 24 12 25 39 20 3 Kõmmusselja Kärdla 39 26 46 28 38 19 21 20 12 26 30 44 28 8 14 48 6 20 45 19 14 22 Sepaste mka Tilga V Lauka 41 45 32 47 23 5 40 20 22 12 19 30 47 27 6 34 25 39 44 19 33 41 Tohvri Tilga mka Riidaküla Lehtma 50 37 47 39 39 21 32 12 22 27 41 45 39 19 15 50 17 31 56 8 25 33 Viiterna Luidja 30 50 20 42 12 9 39 26 12 27 26 18 39 32 12 23 31 45 32 25 38 42 Hindu Emmaste Männamaa 19 28 42 17 34 24 10 30 19 41 26 14 14 30 43 45 34 21 25 48 29 13 Pärna Lepiku Nurste 12 38 35 24 26 27 20 44 30 45 18 14 21 40 30 37 49 32 14 43 40 23 Sõru Tärkma Orjaku 19 25 56 3 47 45 7 27 47 39 39 14 21 27 40 58 31 19 25 46 27 10 Rannaküla Palade 39 18 53 27 44 26 20 8 27 19 32 30 40 27 21 55 6 13 45 26 6 21 Triigi – Sõru 1 h Reigi 42 39 32 41 24 5 34 14 6 15 12 43 30 41 21 34 19 33 44 13 27 35 Seanina Võrkaia sadam Ristna 49 73 3 61 12 31 57 48 34 50 23 45 37 58 55 34 53 67 51 47 61 60 Tammiski nukk Nõmmküla Roograhu 42 24 51 31 43 24 24 6 25 17 31 34 49 31 6 19 53 18 48 24 12 25 Kiigari pank Üügu mka Suuremõisa 30 6 65 14 57 38 12 20 39 31 45 21 32 19 13 33 67 18 36 38 8 9 Üügu pank Suurkuiv 0 1 2 3 4 5 km Pallasmaa Sõru 6 42 49 28 41 41 25 45 44 56 32 25 14 25 45 44 51 48 36 57 44 28 Soela väin Peedu pank Tahkuna 54 44 45 46 36 18 39 19 19 8 25 48 43 46 26 13 47 24 38 57 32 40 Väikekuiv Mõisaküla Sääri Kallaste Raugi Tempa 38 14 59 23 50 32 20 14 33 25 38 29 40 27 6 27 61 12 8 44 32 17 1:125 000 Tamse Lõetsa Vaemla 22 15 58 6 50 40 3 22 41 33 42 13 23 10 21 35 60 25 9 28 40 17 KL-19-055 © 2019 Anenina Rebaski j Vahtraste Kautliku pank Kõinastu laid Pakulaid Suur pank Rannaküla Põitse Tupenurme

Võrkrahu Pammana nina Vesiru astang Oosaare Kapi Lõetsa Kõinastu neem Pammana Lepiku Lõpemeri Külasema Tinuri nina 26 Pitkana nukk Hindu Kirderanna Kõinastu lee Murika Päelda Lehtmetsa (Rannaküla) Sääreots Paenase Haapsu Pärase Soela Rinsi Levalõpme Paaste Hellamaa Tahkuna tuletorn Ristna tuletorn 4. SOERA TALUMUUSEUM JA KIVIMITEMAJA 24. KASSARI MUUSEUM KÄRDLA TUUR OMAL KÄEL Soeras on säilinud peaaegu kõik vanale talule See on koht, kus 29. mail 1967 asutati isetege- Pritsumaja (Turismiinfokeskus) ‒ Kärdla vanim iseloomulikud jooned: pikk rehielamu, avar õu, vusliku muuseumina tänane Hiiumaa Muuseum. maja ‒ Park ‒ Kirik ja mälestusmärk ‒ sadam ja aidad, paargu, kelder ja mõnus suitsusaun. Talu Kassaris on Hiiumaa Maakonnamuuseumi püsi­ sadama aidad ‒ Rannapaargu ‒ Hiiumaa muuseum juurde kuulub ka mõnus metsarada ja kivimite- ekspositsioon, mis kajastab sõnas ja pildis ning Pikk Maja ja Vabrikuväljak ‒ Vana elektrijaam ‒ maja ehk erinäoline väljapanek Hiiumaa tähtsa- rohke esemematerjali abil Hiiumaa ajalugu. Arteesia kaevud ‒ Kivi Jüri matest kivimitest ning nende kasutusviisidest. 25. SÄÄRETIRP Kärdla on väike aedlinn meteoriidi kraatri ser- val. Kärdla tuuri omal käel saab lihtsasti läbida nii 5. KÄRDLA Et saada Sääretirbist tõelist naudingut, tuleb jalgsi kui jalgrattaga. Kärdla tuuri pikkus ca 5,3 km Hiiumaa pealinn Kärdla, kui Väike rootslaste küla aega varuda. Kui jätta kõrvale kõik legendid ja ja võtab aega jalutades ca 1-1,5 h oli arvatavasti olemas juba 14. sajandil, kuid vanim tundelisus, on tegu 2 km pika, kirde-edela suuna- tänaseni säilinud kirjalik teade pärineb aastast 15. KALANA SADAM lise oosiga ehk mere poolt tugevasti töödeldud 1564. Kärdla nimi tuleneb rootsi keelest Kärrdal ja Kalana sadam, Kõpu poolsaarel rajati eelmise sa- vallseljakuga, mis kõrgemas osas on kaetud tai- KÄRDLA METEORIIDIKRAATER tähendab tõlkes soist, märga orgu. Kiiresti hakkas jandi keskel kalasadamana. Täna tegutseb seal mestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Umbes 455 mln aastat tagasi suundus maa poole FAKTE HIIUMAAST: linn arenema pärast seda, kui Ungern-Sternbergid jahisadam. Ranna ääres kulgeb kauni merevaa- meteoriit. Meteoriit läbis vähem kui 0,1 sekundiga Saar 1023 km2 (ligikaudu, koos 200 väikese saarega) rajasid 1829. aastal siia tekstiilivabriku, mille põhi­ tega promenaad. kuni 100 m paksuse veekihi ja 140 m paksuse set- tekivimite lasundid ning plahvatas jõuga, mis on Rannajoone pikkus 365 km toodanguks kujunes hästi töödeldud villane riie ― 16. VANAJÕE ORG võrdne umbes 25 000 kordse Hiroshimale heidetud Ring ümber Hiiumaa mööda maanteed 120 km kalev. Säilinud on direktorite e. Pikk Maja. Vanajõe org on koht, mis kinnitab, et Hiiumaal Elanike arv 9400 aatompommi­ plahvatusega. Kraatri läbimõõt on 4 6. KÄRDLA SADAM on olemas kõik see mis nö päris Eestis: jõed, jär- Saare esmamainimine 1228 aastal km, mis on üks tähelepanuväärsemaid maailmas. Kärdla sadama ajalugu sai alguse 1849 aastal, kah­ ved, mäed ja orud. Vanajõe orus kasvab ohtralt Pealinn Kärdla, esmamainimine 1564 aastal Kraatri ringvalli mis ehk peaaegu Kärdla linna suuru- juks II Maailmasõja ajal 1944. aastal sadam hävitati.­ näsiniint. Sinna tuleb kudema meriforell ja hea Eesti suuruselt teine saar ja viies saar ne on kõige paremini märgatav Palukülas ja Tubalas. Kärdla sadam ehitati Kärdla kalevivabriku toor­aine õnne korral võid seal kohata haruldast Euroopa Läänemeres ja valmistoodangu transportimiseks. Sadama­ naaritsat. ARTEESIA VESI JA ARTEESIA KAEVUD KÄRDLAS Metsaga kaetud ca 80% saare pindalast hoonetest on tänaseni säilinud villavabriku ladu ja Kärdla lähedale tekkinud meteoriidikraatri vilda- Taastatud loopealseid ligi 200 hektarit 17. SÕRU SADAM JA MUUSEUM ait. 2013 a valmis uus kaasaegne külalissadam. katest paekihtidest põhjustatult liigub põhjavesi Registreeritud mahepõllumaad 65% kasumlikust Sõrult toimub praamiühendus Saaremaaga. selles piirkonnas surve all ja maapinnale purskub põllumaast 7. RISTIMÄGI Legendaarsete festivalide poolest on aga tuntud HIIUMAA 26 KASSARI KABEL JA KABELIAED Tänapäeval rõhutatakse kõige enam Ristimäe seost Sõru paadikuur. Sõru muuseumist leiad ranna- vesi katkematu joana tänu pinnasesse surutud 10- Kassari kabel ehk kunagine Pühalepa kiriku abi- Reigi rootslaste väljasaatmisega Ukrainasse 1781. kultuuri tutvustava näituse ja muuseumi tornist 15 m. pikkustele torudele. Kõige rohkem arteesia ÖPI IIU KEELT kirik on armsalt romantilise ilmega ehitis, mis aasta augustis maaomanik Stenbocki poolt. Risti Nõukogude piirivalvest jäänud binoklid millega “pursk”kaevusid leidub Aia tänaval eramaja hoovi- iidlane ‒ hiidlane saab kenasti Saaremaale kiigata. on pärit 18. sajandist. Praegu peetakse seda ka des ning kristallpuhast vett saab juua Pika ja Aia KAART püstitamisega jäeti hüvasti paigaga, mis oli olnud itu ‒ veider, omamoodi ainukeseks tegutsevaks rookatusega kivikirikuks rootslastele koduks juba vähemalt 400-500 aastat. tänava nurgal olevast avalikust arteesia kaevust. jaheliha ‒ sült 18. EMMASTE KIRIK Eestis. Ajalooline kabeliaed on mitmete tuntud Nüüdseks on kombeks, et riste teevad omaenese karvakala ‒ hüljes Peale seda, kui Sõru puukabel muutus kasutus- tegelaste puhkepaik. õnne nimel esmakordselt saarele tulijad. kõlbmatuks, hakati 1866.a Emmastesse ehitama koiku ‒ voodi 27. VAEMLA VILLAVABRIK 8. TAHKUNA TULETORN kivikirikut. Mõisaproua krahvinna Brevern de la mandilaga ‒ hapukoorekaste See pikk ja valge kivimaja on Vaemla mõisa hoo- 43 m Tahkuna tuletorn on Eesti kõrgeim mal- Gardie kinkis kogudusele maatüki kiriku ehitami- muku ‒ armas, ilus netest üks väheseid, mis tänaseni püsti ja kasutu- & www.hiiumaa.ee mist tuletorn. Torn valmis 1875. aastal, montee- seks. Tähelepanuväärne on kiriku altarimaal. pitsu ‒ väike madal taburet sel. On teada, et hoone ehitati 19. sajandi keskel M [email protected] tuhlimoos ‒ kartulipuder rimiseks kasutati uuenduslikku nn Gordoni süs- 19. KURISTE KIRIK £ (+372) 504 5393 mõisa heinaküüniks, kuid praegu tegutseb siin Kaart on valminud tuhlis ja nott ‒ kartul ja kaste teemi. Tahkunaga samaaegselt telliti tuletorn ka Kuriste kirik valmis 1873.a. Historitsistlik maaki- pereettevõte Hiiu Vill ja nende väike butiik. Keskkonnainvesteeringute keskuse toel P Hiiu 1 (Keskväljakul), Ristnasse. videst kirik rajati usuvahetusliikumise käigus. 92413, Kärdla, Hiiumaa Väljaandja: SA Hiiumaa Arenduskeskus, 2020 9. HIIUMAA MILITAARMUUSEUM Kollased tellised toodi kohale hobuste ja härga­ #VisitHiiumaa Muuseumi ekspositsioon tutvustab Hiiumaa ran- dega Riiast. Kuriste Kirik on Hiiumaal ainuke nakaitserajatisi, relvastust, laskemoona ja hulga- täiesti säilinud õigeusukirik, kus toimuvad ka Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid RING ÜMBER HIIUMAA jumalateenistused. Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett JÄTKUSUUTLIK ELUVIIS JUBA AASTASADU liselt erinevaid masinaid. Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA Hiiumaa - saar, kus aega päriselt mõõta ei saagi, 1. PÕLISE LEPPE KIVID 20. ELAMUSKEKSUS TUULETORN sadam 10. MIHKLI TALUMUUSEUM Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK sest siin juhatavad elu meri, tuuled ning päikese­ Kõige sagedamini arvatakse, et tegu on muistse marsruut 305 Kuur Terviklik 8-hooneline kompleks koos suitsusauna- Elamuskeskus Tuuletorn on atraktiivne, kvali- Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu hiiekohaga, tähtsate lepete sõlmimise, jumalaga 5 Sadama ait valgus. Hiiumaal teatakse, kuidas väärtustada teetne ja mugav ajaveetmiskoht kogu perele. Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S ga pärineb 19. sajandi keskpaigast. Hästisäilinud a Tareste laht d seda, mis on päriselt tähtis: rahu, hinge paitavaid arupidamise kohaga - nõnda öelda otsast lõpuni Tuuletorn interaktiivne ekspositsioon keskendub Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m hooned on 2001 a olnud ka populaarse tõsielu- 6 Lu b loodusvaateid, perega veedetud aega ja loodust püha paigaga. Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht seriaali võttepaigaks. Viimased elanikud lahkusid kolmele teemale: Hiiumaa loodus, ajalugu ja ko- rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee

Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p ennast. õi talust 1987. aastal. halik elav kultuuripärand. u park k 2. PÜHALEPA KIRIK u Mälestusmärk; rändrahn; rand Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal Saarerahva säästlikku eluviisi kui jätkusuutli- ii r va i Majas asuv 20-meetrine ronimissein on vi- jõ Hiiumaa vanim kivikirik 14. sajandist mil tegu oli Hotell; muu majutus; autokaravani parkla gi jõ Mere 11. REIGI KIRIK g i ku elu mudelit ja oskust elada kooskõlas loodu- Tareste L Ranna suaalselt kujundatud tuulekeerisena ja on sobi- Restoran; muu söögikoht; postkontor ub 7 Pikk maja üsna tavalise kindlus-kirikuga ja mis19.sajandil ja Kajaka Kammijõgi mka a Tänaseni tegutseva kivikiriku laskis ehitada pa- h Uus se ja tundliku saare keskkonnaga on põhjuseks, lik eri võimekuse ja ambitsioonidega ronijatele. ju Vabrikuväljak Kauplus; turg; elektriautode laadimispunkt K sai praeguse ilme. a Posti run Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg la 8 miks UNESCO tunnustas Hiiumaad ja naabersaari Tankla; veesõidukite tankla; parkla m Lepiku a (1744–1811) oma vabasurma läinud poja Otto 21. KÄINA KIRIKU VAREMED ja Kärdla kirik UNESCO MAB (inimene ja biosfäär) ala tiiliga. Pikk P Posti Kalda a 4 a V rgi rj E EHausmaE E E E Hiiumaal, Käinas oli gooti stiilis kirik, mis oli oma a a Hoia sinagi meie saare elurikkust ja hoitud Dietrich Gustavi mälestuseks. Reigi kiriku suu- l K Lepiku l E E E E E E E i Sadama Linnapark Kopli Väike-Kopli Ararat E E E E E E rimaks väärtuseks on tema kunstikollektsioon. 600 istekohaga saare suurim. Kirik ehitati 15-16. E E E E E E E elukeskkonda! Väike-T E E EKärdlaE E E i i Kärdla-Tõrvanina g Aia Kooli E E E E E E E sajandil. Pärast 1941. aasta pommitamist põles matkarada i E E kalmistuE E E E Kirikus on arvatavalt Hiiumaa päritolu orel. Uus Tiigi Kalda Rehemäe tee Valli Laululava E E E E E E E Rootsi E E E E E E kirik varemeteks. E E E E E E E Ti 2 3 E E E E E E 12. KÕRGESSAARE - VISKOOSA Oja Ave Vita igi Pikk 10 SOOVITUST SAARE KÜLASTAJALE: ju Rahu E E E E E E E a Kärdla vanim 22. ORJAKU LINNUVAATLUSTORN Väike-Aia P Sadama hoone E E E E E E Kõrgessaare on vana mõisasüda, mida on näha Kärdla E E E E E E E 1. Hoia loodust! Rookopli Vabaduse Hiiu Nukuteater üksikutest vanapärastest ehitistest, nagu maaki- Linnuvaatlustorni juurest võib siirduda loodus­ Kaare Aia Konsum Rootsi avi 2. Ära jäta prügi maha - viska selleks ette­ Kra Hiiumaa Tiigi Uus haigla vist viinaköök, ait ja keldrid. Mõisaaegne on ka rajale (pikkus 0,7- 3km) mis sobib imehästi las- Gahwa nähtud kohta (majutusasutustes ööbides Helene Nuutri Fendt ik Viiger õ u Pikk tega peredele. Võimalus vaatlustornist veelinde p Tareste g majutusasutuse prügikasti, telkimisplatsil puust valitsejamaja, mis on olnud kasutusel nii i 9 i Mamma Põllu

o g ii Tiigi Mia Põllu L T R Allika e näha on põnev elamus nii suurtele kui väikestele. Pae lasteaia kui ka algkoolina, viimasel ajal kohaliku Sanglepa p Hiiumaa h ja karavani parklas selleks ettenähtud San turismiinfokeskus Asgard Grill e g Allika p m 3. SUUREMÕISA LOSS le ä Aia p p 1 noortemaja ning raamatukoguna. e prügikasti) 23. ORJAKU SADAM a tennise- Loigu põik Me Turuväljakud Loss on hellitusnimi saare suurimale mõisa- ts Kärdla V a Vabaduse põik R staadion 3. Telgi ja matka selleks ettenähtud kohtades e Pae p Orjaku sadam oli kasutusel kalapüügikoha- p Nuutri 13. KÕPU TULETORN s o ir hoonele. Mõisa hakati kutsuma 1633 aastast o o Eha o (RMK matka- ja telkimisalad) Vabaduse k S

Metsa i na juba 17.saj., 1912 alustati sadama ehitamist 80 s re i o Koidu Tuletorni eelajalugu algas rohkem kui 500 aastat Aia Allika li Grossenhofiks ehk Suuremõisaks. Praeguse Retrovisiit p Villa 4. Lõket tee selleks ettenähtud kohas l Helmi Kertelhof km 25 Heltermaa Tsaari-Venemaa merejõudude miinilaevastiku i tagasi. Ehitustöödega alustati 16. sajandi esimesel Pae mõisa­hoone laskis 18. sajandi keskel ehitada Saima Hiiu Kõrgessaare 16 km Kõrgessaare 16 Kivijüri (RMK lõkkekoht või telkimisala) baasiks. Orjaku sadama alal asub Orjaku küla- Kabeli Kivi Jüri kümnendil. Aastaks 1531 sai umbne kivitorn esialg- Hiiumaa spordikool Kõrgessaare mnt 10 Kärdla krahvinna Ebba Margaretha Stenbock (1704-1775), mängudemaja Rimi Baptistide Heltermaa mnt Tormi 5. Arvesta kaasliiklejatega saarel sel kujul enam-vähem valmis. Ajaloolised doku- maja kompleks, kus suveperioodil toimuvad eri- Nõmme palvela Jacob De la Gardie (1583-1652) otsene järeltulija, Kertel Män Leigri 6. Suhtle julgelt kohalikega nevad sündmused, on avatud infomaja ja kohvik. niku mendid annavad alust arvata, et päris tuletorniks tee väljak Ümarmäe pojapoja tütar. Kase Linnumäe 7. Jäta tagasisidet külastatud kohtadesse, Sõnajala Nõmme L Vabaduse i sai Kõpu alles 1649. aastal, mil ehitise välisküljele n n Kala ja võrk u m kui leiad, et midagi on hästi või võiks olla tehti puust trepp ning tippu vinnati rest söe ning ä a e T v ü i t i e paremini Sõnajala v Eero L - e puude põletamiseks. Tuli on merepinnast 102,6 e e Tormi ik Konsum Roose ä V 8. Jäädvusta ilusaid hetki Hiiumaast, võimalusel L i Padu meetri kõrgusel ja see on Läänemere kõrgeim. i v Peetri Pizza

Metsa Kärdla tuur omal käel Käina mnt km 25 Heltermaa a Hiiumaa jaga neid meiega #VisitHiiumaa 1 Pritsumaja / Hiiumaa Turismiinfokeskus Kärdla-Nõmme Selver 14. RISTNA TULETORN 2 Kärdla vanim maja (Kalda 3; 1851. a) 9. Naudi kohalikku toitu ja toorainet!

Ladva Kabeli 80 Lodju Linnumäe Ristna tuletorn asub üsna lähedal Kõpu tuletorni- 3 Linnapark, välilava 10. Naudi Hiiumaad! 4 Kärdla kirik ja teises maailmasõjas Linnumäe le, Hiiumaa põhjaneemel. Kõpu tuletorn on vahel 81 hukkunud hiidlaste mälestusmärk Pilpaküla ilmast tingituna uduga varjatud, kuna on ehita- 5 Kärdla sadam ja sadama aidad Lodja mets tud kõrgendikule. Veel ühe tuletorni ehitamiseks 6 Rannapaargu L 7 i Pikk Maja (Hiiumaa muuseum) ja i Ristnasse oli see piisavalt mõjuv põhjus. 30-meet- v 0 100 200 300 m Vabrikuväljak Künka a Kanarbiku Käina 18 km rine torn, valmis 1874. aastal Prantsusmaal val- 8 Vana elektrijaam Ühinenud Rahvaste Lääne-Eesti saarte biosfääri Hariduse, Teaduse ja programmiala aastast 1990 mistatud osadest. 9 Arteesiakaevud 1:14 000 Kultuuri Organisatsioon Programm “Inimene ja biosfäär”

10 Kivi Jüri Kalurikodu Alato Luite S a KL-19-055 © 2019 m b l e ik n u

e

e

S