DOCSLIB.ORG

Teataja Nr 1 2011

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Kõrgessaare Valla NR. 2 2011 TEATAJA Omavalitsuse infoleht REEDE 18 . VEEBRUAR 2011 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Valla preemia 2011 postuumselt Olev Valgule Kõrgessaare Vallavalitsuse korraldusega määrati Neljapäeval, 24. veebruaril algusega 13.00 2011. aasta valla preemia postuumselt Olev Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses Valgule. Valla preemia kandidaatideks esitati: EESTI VABARIIGI 93. aastapäeva Artur Valk esitas valla preemia kandidaadiks Olev Valgu. KONTSERT-AKTUS Ei möödu päevagi, kus me ei tunneks puudust Olevi tööalastest oskustest, olgu siis tegemist Esinevad Kõrgessaare valla isetegevuslased. Kontserdile järgneb vallavolikogu kütte-, elektri-, helitehnika või muu sellise esimehe ja vallavanema vastuvõtt. temaatikaga. Sageli on tõesti tunne, et on Oodatud on k õik vallakodanikud asendamatuid. Lisaks oma põhitööle oli Olevil üks armastus ja hobi – selleks oli Kõrgessaare valla erinevate kultuuri- ja spordiürituste muusika ja helipoole SÜNDIS UUS 6.märtsil toimuvad korraldamine. Neid toimetamisi oli aastate jooksul VALLAKODANIK tõesti palju, alates Jaaniõhtutest kuni Vabariigi Riigikogu valimised aastapäeva aktusteni, lisaks erinevad MIRJAM AUL spordivõistlused, kus tuli helindamine korraldada Kõrgessaare Vallavalitsuse määrus 6.jaanuar vägagi ekstreemsetes tingimustes (... nii tuules, 2011 nr 1. AVE -LY ARON kui vihmas, nii lõõskava päikese all, kui ka talvises § 1. Moodustada Kõrgessaare valla territooriumil 1 külmas). valimisjaoskond – Kõrgessaare valimisjaoskond nr Paljude aastate jooksul oli Olev abiliseks 1. ÕNNITLEME VEEBRUARIKUU külaseltside ürituste korraldamisel. Oma § 2. Kõrgessaare valimisjaoskonna nr 1 piirid – tagasihoidlikul, kuid kindlal moel tuli tal helitehniku EAKAID SÜNNIPÄEVALAPSI JA Kõrgessaare alevik, Heigi, Heiste, Heistesoo, JUUBILARE! tööd teha ka Hiiumaale esinema tulnud Hirmuste, Hüti, Isabella, Jõeranna, Jõesuu, külalisesinejatele. Kõik jäid tema tööga rahule. Kalana, Kaleste, Kanapeeksi, Kauste, Kidaste, Arvan, et Olev tegi oma tööd hästi eelkõige Kiduspe, Kiivera, Kodeste, Koidma, Kopa, Kurisu, LEIDA AIM sellepärast, et ta armastas seda, millega tegeles, Kõpu, Laasi, Lauka, Lehtma, Leigri, Lilbi, Luidja, lisaks loomulikult suurepärased tehnilised LEIDA POPOVA Malvaste, Mangu, Mardihansu, Meelste, teadmised, mida ta ka pidevalt edasi arendas. Metsaküla, Mudaste, Mägipe, Napi, Nõmme, AINO TURSK Kõrgessaare valla preemia oleks Olevile küll Ogandi, Ojaküla, Otste, Palli, Paope, Pihla, VAIKE LAANEORG hilinenud tunnustus, kuid ikkagi väärikas Poama, Puski, Reigi, Risti, Rootsi, Sigala, meelespidamine kohaliku kogukonna poolt. Suurepsi, Suureranna, Sülluste, Tahkuna, LINDA ROOSA Tammistu, Tiharu, Viita, Viitasoo, Vilima, Villamaa, AINO ARON Lauka Päevakeskuse tantsunaised ja Ülendi külad. Kõrgessaare Puuetega Noorte Klubi § 3. Hääletamisruumide asukoht on VALVE TEEÄÄR VIKERKAAR esitasid valla preemia Tööstuse tee 16a, Kõrgessaare alevik. kandidaadiks Heli Haraku. JAAN KURM §4. Valimisjaoskonnas nr 1 saavad valijad Heli on aktiivne erinevate projektide kirjutamisel, 1. hääletada väljaspool oma elukohajärgset HEINO KOIT tänu millele oleme saanud käia mitmetel jaoskonda. tutvumisreisidel üle Hiiumaa, Eesti ja ka riigi piiride KALJU KUUM § 5. Valimisjaoskonnas nr 1 saavad hääletada taga. Ta aitab kõigiti kaasa „Vikerkaare“ valijad, kelle elukohajärgsed andmed Kõrgessaare IVO PÄHN tegemistes, on aktiivne liige LauRe külaseltsi vallas on kantud rahvastikuregistrisse valla juhatuses, aitab organiseerida küla jaanipäevi ja VIIVE KAIBALD täpsusega. Lauka öölaata. RAIVO SINILAID Rosilje Saame, Ene Valk ja Marje Laanejõe esitasid valla preemia kandidaadiks Aigor Soika. Aigor on alati toeks oma nõu ja jõuga inimestele, Loode-Hiiumaa külaselts "LauRe" Pilet eelmüügist (kuni 10.03) kes on kaotanud lähedased, leides mõistlikke lahendusi ka kõige keerulisemates olukordades. kutsub peole: 5 eurot, pilet kohapeal 7 eurot. Aigor on oma panuse andnud valla laste 11.märts 2011 Lauka koolimajas 2. huvitegevusse (kunstiring) ja elavdanud Luidja Võimalus perele, sõprus- või külaseltsi elu. Elava muusikaga naabruskonnale laud broneerida! Tarvo Malk esitas valla preemia kandidaadiks TANTSUÕHTU Kohapeal võimalik osta kergeid Viskoosa Spordiklubi saalihokipoisid, treenerid suupisteid ja keelekastet. ning spordiklubi organisaatorid. Korduvalt on Kõrgessaare saalihokivõistkonnad Tants ja trall esimeste tunnistatud Hiiumaa aasta parimaks võistkonnaks. hommikutundideni Praegugi osaleb Kõrgessaare saalihokimeeskond Eesti MV esiliigas ja ka U-17 Eesti meistrivõistlustel. Mitmed Viskoosa Spordiklubi Lisainfo www.laukaselts.ee ja kasvandikud osalevad ka eesti Meistriliigas, seda telefonil 53038128 küll erinevates võistkondades 3. KÕRGESSAARE VALLA TEATAJA Projekteerimistingimuste väljastam ine Volikogu istung puhkekoha ehitusprojekti koostamiseks. Detailplaneeringute teated Väljastada projekteerimistingimused Kalana küla 27.01.2011 istungi korraldusega kehtestati Laasi Puhkuse maaüksusele projekteeritava 11. VEEBRUAR küla Lepa mü detailplaneering vastavalt puhkekoha ehitusprojekti koostamiseks vastavalt Lootusetu nõue. DAGOpen OÜ Projektbüroo tööle nr 10-75. korralduse lisale 1. Kanda lootusetuks nõue Merineitsi Puhkeküla Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Projekteerimistingimuste väljastamine. OÜ vastu summas 48 000 kr. ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete Väljastada projekteerimistingimused Tahkuna 10 Vallavara võõrandamine. püstitamiseks. Detailplaneeringu avaliku kV haruliini rekonstrueerimise II etapi Lubada vallavalitsusel võõrandada avaliku väljapaneku perioodil ettepanekuid ega ehitustööde projekteerimiseks. suulise enampakkumise teel Sireeni mü Kalana vastuväiteid ei esitatud. Ehitusloa väljastamine elektrivarustuse külas, üldpindala 0,78 ha, millel asub olulise rajamiseks. osana Ristna majaka udusireeni hoone 27.01.2011 istungi korraldusega võeti vastu Väljastada ehitusluba Kõpu küla Mäekalda alghinnaga 65000 eurot. Tiharu küla Kretu maaüksuse detailplaneering maaüksuse elektrivarustuse rajamiseks. Kohanime määramine. vastavalt DAGOpen OÜ Projektbüroo tööle nr Kõrgessaare Vallavalitsuse 06.01.2011 Määrata Hiiu maakonnas, Kõrgessaare vallas, 10-89. Detailplaneeringu koostamise korralduse nr 04 „Projekteerimistingimuste Lehtma külas Lehtma sadama kinnistu eesmärkideks on maaüksuse maatulundusmaa väljastamine elamu ehitusprojekti detailplaneeringu koostamisel tekkinud erateele sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning elamu koostamiseks“ muutmine. ametlik kohanimi Lehtma tee. ja abihoonete püstitamiseks ehitusõiguse Muuta Kõrgessaare Vallavalitsuse 06.jaanuar Kohanime määramine. määramine. Detailplaneeringu avalik väljapanek 2011 korraldusega nr 04 Määrata Hiiu maakonnas, Kõrgessaare vallas, Kõrgessaare vallamajas ja valla kodulehel “Projekteerimistingimuste väljastamine elamu Kalana külas Kalana sadama kinnistul, toimub 07.-20. märts 2011. ehitusprojekti koostamiseks” väljastatud katastritunnusega 39201:001:0032 asuva projekteerimistingimuste punkti nr 3.6 ja sadama nimeks Kalana sadam. 03.02.2011 istungi korraldusega võeti vastu sõnastada see järgnevalt: 3.6 ehitusalune Kõrgessaare Vallavolikogu 14.09.2007 Suureranna küla Liivaranna maaüksuse pindala: kuni 250 m². määruse nr 35 “Koolitoetus” kehtetuks detailplaneering vastavalt Matto Maakorralduse Lauka Põhikooli õpetajate õppe- ja tunnistamine. ja Kinnisvarabüroo OÜ tööle nr MB10_DP05. kasvatustöö normtundide arvu kinnitamine. Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kinnitada Lauka Põhikooli õpetajate õppe-ja 14.09.2007 määrus nr 35 „Koolitoetus“. maaüksuse ehitusõiguse määramine elamu ja kasvatustöö normtundide arvuks alates Haridusasutuste ametikohad. abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringu 01.veebruar 2011.a 23 tundi seitsmepäevase Kinnitada lasteaed VIGRI ametikohad: avalik väljapanek Kõrgessaare vallamajas ja ajavahemiku jooksul. juhid 1, spetsialistid 6, spetsialistid (01.09.2011 - valla kodulehel toimub 04.-18. märts 2011. 31.08.2012) 8, töölised ja abipersonal 4.25, töölised ja abipersonal (01.09.2011-31.08.2012) 3. VEEBRUAR 03.02.2011 istungi korraldusega võeti vastu 5.25. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine. Ülendi küla Räägu maaüksuse detailplaneering Kinnitada Lauka Põhikooli ametikohad alates Muuta Suureranna küla Mihkliranna vastavalt DAGOpen OÜ Projektbüroo tööle nr 01.03.2011: juhid 1.5, pedagoogid 12, katastriüksuse senine sihtotstarve elamumaa 10-81. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks spetsialistid 5.5, töölised ja abipersonal 4.25. (001;E) 100% uueks sihtotstarbeks: ärimaa on maaüksuse jaotamine ning ehitusõiguse Jaoskonnakomisjoni moodustamine. (002;Ä) 50% ja elamumaa (001;E) 50%. määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks. Nimetada Kõrgessaare jaoskonnakomisjoni nr 1 Muuta Suureranna küla Mardiranna Detailplaneeringu avalik väljapanek Kõrgessaare koosseis: Esimees – Marika Võsamaa. Liikmed – katastriüksuse senine sihtotstarve vallamajas ja valla kodulehel toimub 04.-18. Siiri Kruus, Mare Karilo, Rosilje Saame, Leelo maatulundusmaa (011;M) 100% uueks märts 2011. Sarapuu, Ilme Treisalt, Aino Kerde, Elna Pähn, sihtotstarbeks: ärimaa (002;Ä) 50% ja elamumaa Tõnis Ülemaantee. Asendusliikmed – Hille Kõrm (001;E) 50%. 11.02.2011 istungi Kõrgessaare Vallavolikogu ja Lii Romandi Projekteerimistingimuste väljastamine elamu otsusega algatati Reigi küla Kastani maaüksuse Rahvakohtunikukandidaadi valimine. abihoone ehitusprojekti koostamiseks. detailplaneering. Planeeringu koostamise Valida Pärnu Maakohtu rahvakohtunikukandi- Väljastada projekteerimistingimused Reigi küla eesmärkideks on 0,5
Recommended publications
  • Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17

    Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17

    630 Arnold Soom Über den Küstenhandel und die Handelsfahrten der estnischen Bauern im 17. Jahrhundert von Arnold Soom In der vorgeschichtlichen Zeit und im früheren Mittelalter waren der Handel und die Handelsfahrten in den nordeuropäischen Ländern für jedermann frei, dem sich Möglichkeiten dazu boten und der Interesse da- für hatte. Später dagegen, als in diesem Gebiet bereits Handelsstädte ent- standen waren, wird es deutlich, daß die Kaufmannschaft den Handel als ihre bevorrechtigte wirtschaftliche Betätigung betrachtete. Alle bekannten Küstenhandel und Handelsjahrten estnischer Bauern im 17. Jh. 631 Handelsstädte an der Ostsee beschafften sich von den Herrschenden ent- sprechende Privilegien oder aber schlössen Bündnisse zum Schutz ihrer wirtschaftlichen Rechte und Ansprüche; unter diesen Zusammenschlüssen ist die Hanse allgemein: bekannt. Im 17. Jahrhundert hatte sich das Bild infolge des Monopolverlustes seitens der Hanse wohl in gewissem Maße verändert. Aber diese Tatsache als solche bedeutet keinesfalls, daß der Handel freizügiger geworden wäre; denn die Auffassung der Kaufmann- schaft der Seestädte von den Handelsvorrechten stimmte vollständig mit den Ansichten einer Reihe von Regierungen überein, welche die merkanti- listische Wirtschaftstheorie vertraten und die Kaufmannschaft unterstütz- ten. Sogar bei den als Zünfte organisierten städtischen Handwerkern traten nun die Monopolbestrefoungen in bezug auf das flache Land stärker hervor. Die Landbevölkerung, sowohl der Adel als auch die Bauern, erkannten jedoch eigentlich niemals
  • Hiiumaa 1 : 100

    Hiiumaa 1 : 100

    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
  • Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel

    Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel

    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2008 Avaldamismärge: RT I 1998, 100, 1626 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe- Kassari, Luidja, Sarve ja Tihu maastikukaitsealadel ning Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitsealadel Vastu võetud 10.11.1998 nr 254 Maamaksuseaduse(RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) paragrahvi 4 lõike 2alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Kallaste maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 2) Kukka maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 3) Käina lahe-Kassari maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 4) Luidja maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 5) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 6) Sarve maastikukaitseala sihtkaitsevööndi alavööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 7) Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 8) Tihu maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 9) Kallaste maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 10) Pihla-Kaibaldi
  • Ja Keskkonnainstituut

    Ja Keskkonnainstituut

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
  • V Ä I N a M E

    V Ä I N a M E

    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands

    Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands

    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • Teataja Nr 3 2012

    Teataja Nr 3 2012

    Kõrgessaare Valla NR. 3 2012 TEATAJA Omavalitsuse infoleht TEISIPÄEV 20. MÄRTS 2012 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Vallavolikogu esinaise Aili Küttimi kõne vallakodanikele SÜNDIS UUS Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel VALLAKODANIK Eesti riik saab täna 94. aastaseks. Mõni aeg tagasi tähistati väga väärikalt lasteaed HOLGER LÕPPE Eesti Vabariik, mis rajatud pika võitluse Vigri 50. juubelit. tulemusena sajandi algul, ta sündis Juubeliaastal on lasteaia tegemised ka kaugemale TRIINU SAAR Vabadussõjas, katsumuste ja visa töö hinnaga. paistnud. Keskkonnaminister tunnustas lastead Vigri Aina vähemaks jääb inimesi, kes mäletavad keskkonnalase tegevuse eest – keskkonnateokese esimest Eesti Vabariiki, suurem enamus mäletab aukirjaga. taastatud riiki. Lasteaia tööd ja tegemised on olnud eelmisel aastal ÕNNITLEME MÄRTSIKUU Kakskümmend üks aastat on möödas Eesti väga hästi kajastatud ka vallalehes. EAKAID SÜNNIPÄEVALAPSI iseseisvuse taastamisest. Selle aja jooksul on Siinkohal tahaks öelda kõigile allasutustele ja ka JA JUUBILARE! üles kasvanud terve põlvkond noori inimesi, vallakodanikele, ärge olge nii tagasihoidlikud- kellele on nõukogude aeg ainult minevik, aga kirjutage aktiivemalt vallalehes, mida te teete või mis mitte üleelatu. Iga põlvkond tegutseb olevikus, Teil südamel on. LEIDA KOIT kuid kannab vastutust ka tuleviku eest. Noorte Vallaajaleht jõuab igasse peresse, lisaks on võimalik LEIDA TAMMEVESKI õigus ja kohustus on tegutseda Eesti tuleviku elektroonselt lugeda ja see on kanal, mille kaudu JOHANNES NIIT nimel. saavad suvehiidlased meie eluga kursis olla ja soovi Iseseisvumise taastamisel võisid olla inimestel korral ka õla alla panna. MEIDA JUURSALU erinevad unistused ja ootused vaba riigi suhtes, Aasta 2011 oli Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. aga üks soov oli kindlalt ühine – see oli vabadus. Vabatahtlik tegevus tähendab oma aja, energia või ENDEL ULLA Tänapäeval tekib tihti küsimus, kas me tunneme oskuste pakkumist - vabast tahtest ja tasu saamata.
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M Hiiumaa@Visitestonia.Com Naks

    Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks

    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress

    On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress

    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
  • Tahkuna Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri

    Tahkuna Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri

    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri Vastu võetud 22.09.2006 nr 207 RT I 2006, 42, 321 jõustumine 15.10.2006 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 19.01.2009 RT I 2009, 7, 48 01.02.2009 19.03.2010 RT I 2010, 13, 70 01.04.2010 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tahkuna looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Tahkuna looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) inimmõjuta või vähese inimmõjuga põlismetsade, soode ja kinnikasvavate järvede kaitse, luidete ja luitemetsade säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – hallide luidete (2130*)3, metsastunud luidete (2180), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ning II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. (2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks loodusreservaadiks ja kuueks sihtkaitsevööndiks. (3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Tareste külas ja Kõrgessaare vallas Kauste, Kodeste, Lehtma, Meelste ja Tahkuna külas.
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul