DOCSLIB.ORG

Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2008 Avaldamismärge: RT I 1998, 100, 1626 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe- Kassari, Luidja, Sarve ja Tihu maastikukaitsealadel ning Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitsealadel Vastu võetud 10.11.1998 nr 254 Maamaksuseaduse(RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) paragrahvi 4 lõike 2alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Kallaste maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 2) Kukka maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 3) Käina lahe-Kassari maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 4) Luidja maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 5) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 6) Sarve maastikukaitseala sihtkaitsevööndi alavööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 7) Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 8) Tihu maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 9) Kallaste maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 10) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 11) Sarve maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 12) Käina lahe-Kassari maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 75% maamaksumäärast (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril1999. a. Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tarmo MÄND Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe-Kassari, Luidja, Sarve ja... Leht 1 / 4 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Kallaste maastikukaitsealasihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast Ala Pindala (ha) Pühalepa vald Hagaste sihtkaitsevöönd 52,6 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Kukka maastikukaitsealasihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast Ala Pindala (ha) Pühalepa vald Kukka sihtkaitsevöönd 150,7 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Käina lahe-Kassari maastikukaitsealasihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast Jrknr Ala Pindala (ha) Käina vald 1. Jõeküla sihtkaitsevöönd 114,4 2. Kassari sääre sihtkaitsevöönd 121,6 3. Käina sihtkaitsevöönd 322,1 4. Uidu niidi sihtkaitsevöönd 34,5 5. Vesimaa sihtkaitsevöönd 121,7 6. Taguküla laidude sihtkaitsevöönd 86,1 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Luidja maastikukaitsealasihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast Ala Pindala (ha) Kõrgessaare vald Luidja sihtkaitsevöönd 55,5 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Leht 2 / 4 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe-Kassari, Luidja, Sarve ja... Pihla-Kaibaldi looduskaitsealasihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast Ala Pindala (ha) Kõrgessaare vald Kaibaldi sihtkaitsevöönd 326,7 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Sarve maastikukaitsealasihtkaitsevööndi alavööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast Jrknr Ala Pindala (ha) Pühalepa vald 1. Ida-Sarve sihtkaitsevöönd 39,9 2. Lääne-Sarve sihtkaitsevöönd 110,8 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Tahkuna looduskaitsealasihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast Jrknr Ala Pindala (ha) Kõrgessaare vald 1. Lõimastu sihtkaitsevöönd 629,6 2. Kauste sihtkaitsevöönd 164,0 Pühalepa vald 3. Lõimastu sihtkaitsevöönd 44,2 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Tihu maastikukaitsealasihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast Jrknr Ala Pindala (ha) Emmaste vald 1. Leemeti sihtkaitsevöönd 190,0 2. Õngu sihtkaitsevöönd 95,8 Kõrgessaare vald 3. Vanajõe sihtkaitsevöönd 35,4 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe-Kassari, Luidja, Sarve ja... Leht 3 / 4 Kallaste maastikukaitsealapiiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast Ala Pindala (ha) Pühalepa vald Kallaste piiranguvöönd 39,6 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Pihla-Kaibaldi looduskaitsealapiiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast Jrknr Ala Pindala (ha) Kõrgessaare vald 1. Pihla-Kaibaldi piiranguvöönd 1155 Pühalepa vald 2. Pihla-Kaibaldi piiranguvöönd 159,7 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Sarve maastikukaitsealapiiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast Ala Pindala (ha) Pühalepa vald Sarve piiranguvöönd 502,0 Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. novembri 1998. a määrusega nr 254 Käina lahe-Kassari maastikukaitsealapiiranguvööndid, millelt makstakse maamaksu 75% maamaksumäärast Ala Pindala (ha) Käina vald Kassari piiranguvöönd 1679 Keskkonnaminister Villu REILJAN Leht 4 / 4 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe-Kassari, Luidja, Sarve ja....
Load more

Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Esimese Ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna Raudteetamm Kõrvalharudega
    Objekt: Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm kõrvalharudega. Mälestise liik: ehitismälestis Registri nr.: 23435 Aadress: Hiiumaa vald Omanik: Maanteeamet Tellija: Muinsuskaitseamet Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm koos kõrvalharudega asetus ja kaitsevööndi piirid. Soovitused kasutuseks ja hooldamiseks. Koostas: Mehis Helme Eesti Muuseumraudtee MTÜ Sisukord: 1. Ajalooline ülevaade Kaardid: ERA F 2553, N 1, S 92, leht 103; REGIO 2018 2. Algmaterjalidest 3. Tsaariaegsed raudteetammid ja nende seisukord 3.1. Tsaariaegne raudteelõik A–B 3.2. Tsaariaegne raudteelõik B-C 3.3. Tsaariaegne raudteelõik B-D 3.4. Tsaariaegne raudteelõik D-E 3.5. Tsaariaegne raudteeharu h1 3.6. Tsaariaegne raudteelõik E-F 3.7. Tsaariaegsed raudteeharud h2 3.8. Tsaariaegsed raudteeharud h3 3.9. Tsaariaegne raudteelõik G-H 4. Nõukogude aegsed raudteetammid ja nende seisukord 4.1. Nõukogude aegne raudteelõik A-B 4.2. Nõukogude aegne raudteelõik B-D 4.3. Nõukogude aegne raudteelõik D-E-F 5. Kokkuvõte ja soovitused kasutuseks, hoolduseks. Joonis 1. ERA F 2553, N 1, S 92, leht 103 Joonis 2. Raudteetammi kaart 2018a aluskaardil. Joonis 3. Fotode kaart. 1. Ajalooline Ülevaade Lehtma – Tahkuna raudtee tekkis seoses merekindluste süsteemi rajamisega Peterburi kaitseks. Selle süsteemi eelpositsiooni kuulusid Hiiumaal Tahkuna poolsaarele rajatud suurtükipatareid. Patareide ehituseks ja edaspidiseks teenindamiseks rajati Lehtma sadamast kitsarööpmeline 750 mm rööpmelaiusega raudtee Tahkuna patareini nr. 39 pikkusega umbkaudu 6 km. Raudeeharu suundus ka Lehtma patareini nr. 38. Esimese maailma sõja ajal oli raudtee kindlasti kasutusel, sest patareid olid valmis sakslastega lahingut pidama ja väidetavalt on neist ka mõned lasud tehtud. Raudteel oli kaks saksa päritolu vedurid ja seni teadmata hulk vaguneid ja vagonette.
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Teataja Nr 1 2011
    Kõrgessaare Valla NR. 2 2011 TEATAJA Omavalitsuse infoleht REEDE 18 . VEEBRUAR 2011 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Valla preemia 2011 postuumselt Olev Valgule Kõrgessaare Vallavalitsuse korraldusega määrati Neljapäeval, 24. veebruaril algusega 13.00 2011. aasta valla preemia postuumselt Olev Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses Valgule. Valla preemia kandidaatideks esitati: EESTI VABARIIGI 93. aastapäeva Artur Valk esitas valla preemia kandidaadiks Olev Valgu. KONTSERT-AKTUS Ei möödu päevagi, kus me ei tunneks puudust Olevi tööalastest oskustest, olgu siis tegemist Esinevad Kõrgessaare valla isetegevuslased. Kontserdile järgneb vallavolikogu kütte-, elektri-, helitehnika või muu sellise esimehe ja vallavanema vastuvõtt. temaatikaga. Sageli on tõesti tunne, et on Oodatud on k õik vallakodanikud asendamatuid. Lisaks oma põhitööle oli Olevil üks armastus ja hobi – selleks oli Kõrgessaare valla erinevate kultuuri- ja spordiürituste muusika ja helipoole SÜNDIS UUS 6.märtsil toimuvad korraldamine. Neid toimetamisi oli aastate jooksul VALLAKODANIK tõesti palju, alates Jaaniõhtutest kuni Vabariigi Riigikogu valimised aastapäeva aktusteni, lisaks erinevad MIRJAM AUL spordivõistlused, kus tuli helindamine korraldada Kõrgessaare Vallavalitsuse määrus 6.jaanuar vägagi ekstreemsetes tingimustes (... nii tuules, 2011 nr 1. AVE -LY ARON kui vihmas, nii lõõskava päikese all, kui ka talvises § 1. Moodustada Kõrgessaare valla territooriumil 1 külmas). valimisjaoskond – Kõrgessaare valimisjaoskond nr Paljude aastate jooksul oli Olev abiliseks 1. ÕNNITLEME VEEBRUARIKUU
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Teataja Nr 3 2012
    Kõrgessaare Valla NR. 3 2012 TEATAJA Omavalitsuse infoleht TEISIPÄEV 20. MÄRTS 2012 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Vallavolikogu esinaise Aili Küttimi kõne vallakodanikele SÜNDIS UUS Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel VALLAKODANIK Eesti riik saab täna 94. aastaseks. Mõni aeg tagasi tähistati väga väärikalt lasteaed HOLGER LÕPPE Eesti Vabariik, mis rajatud pika võitluse Vigri 50. juubelit. tulemusena sajandi algul, ta sündis Juubeliaastal on lasteaia tegemised ka kaugemale TRIINU SAAR Vabadussõjas, katsumuste ja visa töö hinnaga. paistnud. Keskkonnaminister tunnustas lastead Vigri Aina vähemaks jääb inimesi, kes mäletavad keskkonnalase tegevuse eest – keskkonnateokese esimest Eesti Vabariiki, suurem enamus mäletab aukirjaga. taastatud riiki. Lasteaia tööd ja tegemised on olnud eelmisel aastal ÕNNITLEME MÄRTSIKUU Kakskümmend üks aastat on möödas Eesti väga hästi kajastatud ka vallalehes. EAKAID SÜNNIPÄEVALAPSI iseseisvuse taastamisest. Selle aja jooksul on Siinkohal tahaks öelda kõigile allasutustele ja ka JA JUUBILARE! üles kasvanud terve põlvkond noori inimesi, vallakodanikele, ärge olge nii tagasihoidlikud- kellele on nõukogude aeg ainult minevik, aga kirjutage aktiivemalt vallalehes, mida te teete või mis mitte üleelatu. Iga põlvkond tegutseb olevikus, Teil südamel on. LEIDA KOIT kuid kannab vastutust ka tuleviku eest. Noorte Vallaajaleht jõuab igasse peresse, lisaks on võimalik LEIDA TAMMEVESKI õigus ja kohustus on tegutseda Eesti tuleviku elektroonselt lugeda ja see on kanal, mille kaudu JOHANNES NIIT nimel. saavad suvehiidlased meie eluga kursis olla ja soovi Iseseisvumise taastamisel võisid olla inimestel korral ka õla alla panna. MEIDA JUURSALU erinevad unistused ja ootused vaba riigi suhtes, Aasta 2011 oli Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. aga üks soov oli kindlalt ühine – see oli vabadus. Vabatahtlik tegevus tähendab oma aja, energia või ENDEL ULLA Tänapäeval tekib tihti küsimus, kas me tunneme oskuste pakkumist - vabast tahtest ja tasu saamata.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • MISJONILEHT Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse Kuukiri Nr
    MISJONILEHT Hiiumaa Kristliku Misjonikoguduse kuukiri nr. 3 mai 2016 Kogudus tules (Timo Lige) Me armastame meenutada aegu, kui ütles, et jüngrid vajavad väge ülevalt, et miks ta väge vajab, sest ta oli edukas Jumal on eriliselt lähedal olnud või nad suudaksid olla Tema tunnistajad. suure koguduse pastor. Ta oli rahul ja ennast ilmutanud. Me nimetame neid Elu ilma Püha Vaimuta on täis sidumisi, nautimas edu ning tekkinud omamoodi aegu ärkamise aegadeks. Ja hirme ja ebakindlust. Kogudus ilma turvatsooni. Kuid need kaks palvenaist meenutamises pole iseenesest midagi Püha Vaimuta on täis intriige, inimlikku kõigutasid ta paati. Nad ütlesid, et nad halba. Juudid meenutasid teadlikult ja uhkust, edevust, pimedust ja jõuetust. on palvetanud Moody Püha Vaimuga järjepidevalt seda, kuidas Jumal nad Jeesus ütles: "Tuld olen ma tulnud võidmise pärast. Moody tunnistab, et vägeva käega Egiptuse orjapõlvest viskama maa peale, ja mida muud ma sellest hetkest tuli ta ellu selline nälg, et välja tõi. Räägitakse lugu, kuidas Sarve tahaksin, kui et see oleks juba ta hakkas hüüdma Jumala väe järele. külas Prännu talus nähti tulekeeli maja süttinud!" (Lk 12:49) Ta tundis, et ta ei taha elada edasi ilma kohal, kus kristlased olid kogunenud Mida Jeesus igatseb? Et Sa põleksid selle väeta. Moody hakkas meele- jumalateenistuseks. Tegu aga ei olnud Püha Vaimu tules. Mida ootab Jeesus heitlikult otsima Püha Vaimuga tulekahju vaid Püha Vaimu tulega, mida koguduselt? Et me põleksime Püha täitumist. Ta kirjutab: „Ühel päeval, kui külainimesed füüsilise silmaga nägid. Vaimu tules ja käiksime Tema väes. ma olin New Yorkis... ma ei suuda seda Naabertalu rahvas, kes Prännu tallu tuli kirjeldada. See tundub liiga püha teadet tooma, et nende maja katusel on Üks ajaloo suurimaid jutlustajaid, D.
    [Show full text]
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress
    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
    [Show full text]