DOCSLIB.ORG

Esimese Ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna Raudteetamm Kõrvalharudega

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Esimese Ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna Raudteetamm Kõrvalharudega Objekt: Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm kõrvalharudega. Mälestise liik: ehitismälestis Registri nr.: 23435 Aadress: Hiiumaa vald Omanik: Maanteeamet Tellija: Muinsuskaitseamet Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm koos kõrvalharudega asetus ja kaitsevööndi piirid. Soovitused kasutuseks ja hooldamiseks. Koostas: Mehis Helme Eesti Muuseumraudtee MTÜ Sisukord: 1. Ajalooline ülevaade Kaardid: ERA F 2553, N 1, S 92, leht 103; REGIO 2018 2. Algmaterjalidest 3. Tsaariaegsed raudteetammid ja nende seisukord 3.1. Tsaariaegne raudteelõik A–B 3.2. Tsaariaegne raudteelõik B-C 3.3. Tsaariaegne raudteelõik B-D 3.4. Tsaariaegne raudteelõik D-E 3.5. Tsaariaegne raudteeharu h1 3.6. Tsaariaegne raudteelõik E-F 3.7. Tsaariaegsed raudteeharud h2 3.8. Tsaariaegsed raudteeharud h3 3.9. Tsaariaegne raudteelõik G-H 4. Nõukogude aegsed raudteetammid ja nende seisukord 4.1. Nõukogude aegne raudteelõik A-B 4.2. Nõukogude aegne raudteelõik B-D 4.3. Nõukogude aegne raudteelõik D-E-F 5. Kokkuvõte ja soovitused kasutuseks, hoolduseks. Joonis 1. ERA F 2553, N 1, S 92, leht 103 Joonis 2. Raudteetammi kaart 2018a aluskaardil. Joonis 3. Fotode kaart. 1. Ajalooline Ülevaade Lehtma – Tahkuna raudtee tekkis seoses merekindluste süsteemi rajamisega Peterburi kaitseks. Selle süsteemi eelpositsiooni kuulusid Hiiumaal Tahkuna poolsaarele rajatud suurtükipatareid. Patareide ehituseks ja edaspidiseks teenindamiseks rajati Lehtma sadamast kitsarööpmeline 750 mm rööpmelaiusega raudtee Tahkuna patareini nr. 39 pikkusega umbkaudu 6 km. Raudeeharu suundus ka Lehtma patareini nr. 38. Esimese maailma sõja ajal oli raudtee kindlasti kasutusel, sest patareid olid valmis sakslastega lahingut pidama ja väidetavalt on neist ka mõned lasud tehtud. Raudteel oli kaks saksa päritolu vedurid ja seni teadmata hulk vaguneid ja vagonette. Saksa okupatsioonivõimude lahkudes andsid need merekindluse rajatised üle vastsündinud Eesti Vabariigile. Raudteed koos veeremiga läksid riigiettevõtte Eesti Vabariigi Raudteed omandisse. 1920. aastate alul hakati demonteerima Tahkuna poolsaarel suurtiükipositsioone. Seose sellega oli kasutuses üks vedur ja mingi hulk vaguneid. Teine vedur ei olnud arhiivi andmetel kasutuskõlbulik. Peale suurtükkide demonteerimist ei olnud raudtee omanikul (EVR) sellega midagi peale hakata ning see likvideeriti. Rööpad läksid müüki, vedurid toodi mandrile, remonditi ja müüdi Järvakandi klaasivabrikule. Kahjuks ei ole teada kas midagi raudteest sel perioodil ka säilis või anti kellegile üle. 1939. aasta baaside lepinguga ilmusid saarele Nõukogude väed, kes hakkasid rajama Tahkuna poolsaarele omi kindlustusi ja rannakaitse patareisid. Taastati ka kitsarööpmeline raudtee, kuid tuginedes olemasolevale kaardimaterjalile mitte päris samal kujul. Põhjusteks arvatakse olevat (kohalikud asjatundjad), et vana tamm oli juba aastate jooksul täis kasvanud raudteed oli lihtsam rajada metsasihte kasutades. Kuid algas taas uus maailmasõda. Meeliks Julge kirjutab oma mälestustes 1998. aastal: 1943 viibis ta Lehtma sadamas ja nägi ka raudteed. See kulges pika sadamasilla lõpuni kus hargnes kaheks. Kõrvalharul seisis traktorimootoriga vedur (siis ilmselt dresiin) ja mitmed vagonetid. Edasi kirjeldab ta liikumist mööda raudteed kuni Lõimastu patareide tsooni. Kahjuks puudub igasugune teave, kas sakslased kasutasid seda raudteed ka rohkem ja mis ajani. Peale teist sõda oli Tahkuna poolsaar võrdlemisi militariseeritud tsoon. Puudub teave, kas Nõukogude sõjavägi kasutas raudteed või mitte aga kohalike väitel algas raua laialitassimine ja utiliseerimine 1950-ndatel. Puudub ka teave kes mida ja kui palju ära vedas. Tänapäeval säilinud tsaariaegne raudteetamm on kohati mitteleitav või raskesti leitav aga kohati ka hästi nähtav. Paremad lood on nõukogude aegse raudteetammiga ja ka kohtades, kus vana ja uuem ühildusid. Kohalikud militaarajaloolased on leidnud üht-teist raudteed puudutavat materjali ning kõik senised leiud on kogutud Tahkunas asuvasse Hiiumaa Militaarmuuseumisse. Tsaari- ja nõukogude ajast pärit veeremi rattapaarid Tõenäoliselt Nõukogude ajast pärit vagonettide jäänused 2. Algmaterjalidest. Antud töös on kasutatud Eesti Riigiarhiivis olemasolevat 30. aastate alguse Tahkuna poolsaare patareide teede plaani, mis on skemaatiline ning sellel oleva raudtee täpne kulg üsnagi kaheldav. Riigiarhiivis on säilinud ka õhufoto Tahkuna poolsaarest, kus on selgesti näha osa teedeplaanil märgitud raudteest ning sellega ühilduvast rajatisest (tee/raudtee), mida suure tõenäosusega võib pidada patarei nr. 39 helgiheitja raudteevõrguks. Abimaterjalina sai kasutatud ka Maameti kaardiportaalis saada olevat 1946. aasta topograafilist kaarti, kus on peal Nõukogude aegne raudteetamm. Kaart iseenesest ei ole täpne, mistõttu ei saa ka seda 100% aluseks võtta. Kolmandaks sai kasutatud Regio koostatud kaasaegset kaarti, mis tugineb eelneva kahe kaardi andmetele ja mis sai võetud selle töö aluseks. Kindlasti ei ole sellel kaardil märgitud raudteetammide asukohad väga täpsed, sest puudub usaldusväärne ja täpne algmaterjal. Soovitused selles osas toon välja töö lõpus vastavas peatükis. Tahkuna poolsaare õhufoto 1930. 3. Raudteetammid ja nende seisukord. 3.1. Tsaariaegne raudteelõik A-B (kaardil) Raudteelõik algab sadama kailt ja siirdub läbi laoplatside lääne suunas punkti B (kaardil). Kuni laoplatsideni vana ja uuem raudteetrass ühilduvad (fotod: 8, 9, 10), sest paralleeltrassist looduses jälgi ei leidnud. Peale laoplatse on raudteetrassi kulg oletuslik, sest looduses sellest Lehtmaa poolt kindlaid tõendeid ei leidnud. Oletuslik trass on taimestikku ja puid tihedalt täis kasvanud. Soovitused: Juhul kui Maaamet avaldab täpsema reljeefkaardi, tasub seda haru uuesti uurima minna liikudes punktist B punkti A suunas kasutades ka GPS seadet. Foto: 9 3.2. Tsaariaegne raudteelõik B-C (kaardil) Raudteetrass lõigus B-C viis Lehtma patarei nr. 38 juurde. Uuringu käigus kohapeal avastasin kolme võimaliku raudteeharu jäljed looduses, mis on ka reaalne, sest pole võimalik, et ainult ühe suurtükipositsiooni juurde käis raudtee, teiste juurde aga mitte. (fotod: 1-7, 25-27). Läänepoosem haru viib kahe suurtükipositsiooni vahele, millest võib teha järelduse, et raudteeharu teenindas kahte läänepoolset positsiooni. Oletatavad raudteeharud on tihedalt täis kasvanud taimestikku ja puid, esineb tormimurdu. Atraktiivsuse ja jälgitavuse mõttes võiks patarei positsioonid metsast puhastada kaitsevööndi piires. Soovitused: raudteetammi võiks puhastada puudest liikudes punktist B punkti C ning seejärel kontrollida ka teiste harude olemasolu täpsemalt punktis C ning võimalusel puhastada kaneed. Foto: 1 Foto: 6 3.3. Tsaariaegne raudteelõik B-D (kaardil) Punktist B läände liikudes on raudteetamm looduses raskesti leitav, kuid peagi on tamm hästi märgatav võrdlemisi heas seisukorras. Tammi lõik on kogu ulatuses täis kasvanud taimestikku ja puid (fotod: 38-40, 45, 46, 48, 49, 51, 52, 59, 60, 63, 64, 67, 68). Soovitused: Et täpselt kindlaks määrata kuidas kulgesid vana ja uus raudteetrass punktis B oleks vaja selle ümbruskond puudest ja võsast puhastada. Samuti võiks puudest puhastata kogu tammi lõigu B-D. Foto: 39 Foto: 60 3.4. Tsaariaegne raudteelõik D-E (kaardil) See lõik raudteetammist oli kasutusel ka Nõukogude ajal. Osa raudteetammist on kasutusel autoteena, osa aga on täis kasvanud taimestikku ja puid. (fotod: 33-35, 69-74). Täiskasvanud osa on looduses raskesti märgatav, kuid siiski äratuntav. Soovitused: tammi täiskasvanud osa võiks puudest ja võsast puhastada. Foto: 33 Foto: 72 3.5. Tsaariaegne raudteeharu h1 (kaardil) Haru algab pealiini punktis E ja siirdub rannapatarei nr. 39 juurde. Harutee tamm on looduses raskesti leitav. Aeg ja inimtegevus on teinud oma töö. Siiski on patarei juures raudteetamm aimatav (foto: 32). Valdav osa harutee tammist on täis kasvanud taimestikku ja puid. Soovitused: Et kindlaks teha harutee täpne asukoht ja kulgemine oleks vaja head kaardimaterjali ning GPS seadet. Harutee tammi võiks puhastada puudest ja ka patarei positsioonid kaitsevööndi piires. Foto: 32 3.6. Tsaariaegne raudteelõik E-F (kaardil) Antud raudteelõik oli kasutuses ka Nõukogude ajal aga teistel eesmärkidel. Tsaari ajal oli tegu osaga rannapatarei nr. 39 mobiilse helgiheitja raudteest (fotod: 28-31). Lõigu teetamm on säilinud ja looduses leitav. Tamm on taimestikku ning puid täis kasvanud. Ühest kohast on tammist läbi kaevatud kraav (foto: 31). Soovitused: tammiosa võiks tähistada vähemalt muinsuskaitsetähistega. Kas tamm väärib ka puhastamist puudest ja võsast olgu MKA otsustada. Foto: 30 Foto: 31 3.7. Tsaariaegsed raudteeharud h2 (kaardil) Harud moodustavad raudteelõiguga E-F kolmnurga. See kolmnurk on selgesti näha 1930. aasta õhufotol ning on leitav ka loodusest (foto: 30) Alustamm on täis kasvanud taimestikku ja mere poole ka puid. Harud h2 on osa mobiilse helgiheitja raudteevõrgust. Soovitused: harude tammid tuleks tähistada muinsuskaitse tähistega. Kas need väärivad ka puhastamist, jäägu MKA otsustada. 3.8. Tsaariaegsed raudteeharud h3 (kaardil) Harud olid ehitatud mobiilse helgiheitja tarbeks. Harud ei ole tänapäeval säilinud, sest punkti F (kaardil) ehitati 1939. aastal Nõukogude rannakaitse patarei ja sellest edasi raudteed ei kasutatud. Aeg ja inimtegevus on teinud oma töö. Lisa kommentaarid: Raudteelõik E-F ja harud h2 ning h3 moodustasid rannapatarei nr. 39 mobiilse helgiheitja positsioonide raudteevõrgu. Nimetatud helgiheitjad omasid diiselgeneraatorit ja võimast prožektorit, mis olid paigutatud spetsiaalsele raudteel liikuvale alusraamile. Mobiilne rannakaitsepatarei helgiheitja
Load more

Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2008 Avaldamismärge: RT I 1998, 100, 1626 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe- Kassari, Luidja, Sarve ja Tihu maastikukaitsealadel ning Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitsealadel Vastu võetud 10.11.1998 nr 254 Maamaksuseaduse(RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) paragrahvi 4 lõike 2alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Kallaste maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 2) Kukka maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 3) Käina lahe-Kassari maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 4) Luidja maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 5) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 6) Sarve maastikukaitseala sihtkaitsevööndi alavööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 7) Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 8) Tihu maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 9) Kallaste maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 10) Pihla-Kaibaldi
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa
    3.3 Käina vallas paiknevad sadamad FURTSELLAARIA KAI 58°47 ΄21˝N, 22°46 ΄15˝E Üldandmed Asukoht Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa Kasutusele võtmise aeg 1960-tel Olulisemate ehitiste 1989 valmimise/rekonstrueerimise aeg Territoorium 1336 m² Akvatoorium Määramata Omandivorm Era Valdaja, operaator, hooldaja Omanik AS Balti Bussi Grupp, valdajat pole Kontaktisik Meelis Simulant Kontakttelefon 5043424 E-post [email protected] Detailplaneering Jah Sadamaregister Ei ole Arengukava Ei ole 62 Navigatsioonilised andmed ja juurdepääs Max süvis sadamas 2,5 m Tuulte ja lainetuse eest kaitstus Kaitstud põhja- ja idakaare tuulte eest Max süvis faarvaatris 2,7 m Faarvaatri tähistus Lateraalsüsteemi toodrid, liitsiht Olulisemad maamärgid, mõni paigale Katused iseloomulik looduslik iseärasus Kaugus üldkasutatavast teest 70 m Juurdepääsutee kate, seisukord, piirangud Mustkattega tee Tingimused ja teenused Kaide arv, kaikohtade arv 3 kaid (60 m) Kaide konstruktsioon, nende seisukord Metallsulundsein, vai-paneel, rahuldav Ruumid sadama töötajatele Puuduvad Kala vastuvõtu, hoiu, töötlemise ja müügi Kala tõstetakse käsitsi kastidega kaile, võimalused sealsamas müükse Hooned/ruumid kalapüügivarustusele Puuduvad Remondi- ja hooldusvõimalused Puuduvad Veeskamise võimalused Kraanaga Aluste ületalve hoidmise võimalused Kai peal Muud abihooned, rajatised Puuduvad Elektrivarustus, kaldavool Puudub, kokkuleppel kas valla sadamast või Tuletorni kailt Veevarustus Puudub Jäätmete ja reovee kogumine Ei ole Kasutatavad päästevahendid Ei ole Reostustõrje vahendid Ei ole Tankimise
    [Show full text]
  • Diversity and Distribution of Clavarioid Fungi in Estonia
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 45: 65–80 (2009) Diversity and distribution of clavarioid fungi in Estonia Anton Shiryaev Institute of Plant and Animal Ecology, Ural Division of the Russian Academy of Sciences, 202 8-March St. , RUS-620144 Ekaterinburg, Russia E-mail: [email protected] Abstract: This paper attempts to compile available data on Estonian clavarioid fungi (Basidiomycota) published between 1856 and 2006 (78 publications) and 986 herbarium specimens studied and observations. 103 species have been reported including 46 species new for Estonia. The most frequent species is Typhula erythropus, followed by Macrotyphula juncea, Typhula setipes, Clavulina cinerea, Clavariadelphus ligula, Ramaria gracilis and Typhula phacorrhiza. These constitute around 28% of all observations, but only 6.8% of all species. Twenty one species (20.6%) were collected only once, fifteen species (14.7%) twice and ten species three times (9.8%). Some species rare for whole Europe, but also for its hemiboreal zone, are also infrequently collected, like Clavaria zollingeri, Clavulina amethystina, Lentaria subcaulescens, Multiclavula mucida, Ra- maria botrytis, Ramariopsis crocea, Ramariopsis pulchella and Sparassis crispa. Rare and threatened are the old-growth habitats species like, e.g., Clavaria amoenoides, Clavaria rosea, Clavulinopsis rufipes, Clavulinopsis umbrinella, Multiclavula corynoides, Ramaria broomei and Typhula sphaeroidea. Kokkuvõte: Harikulaadsete kandseente mitmekesisus ja levik Eestis Kirjutises on kokku võetud Eesti harikuliselaadsete kandseente kohta käivad 78 trükises avaldatud andmed (1856–2006), 986 herbaareksemplari uurimise tulemused ja autori vaatlused. Eestist on leitud 103 liiki, neist 46 märgitakse siin esmakordselt. Sagedaim liik on Typhula erythropus, järgnevad Macrotyphula juncea, Typhula setipes, Clavulina cinerea, Clavariadelphus ligula, Ramaria gracilis ja Typhula phacorrhiza.
    [Show full text]
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
    [Show full text]
  • RCM Baltic) 2016
    Report of the Regional Co-ordination Meeting for the Baltic Sea region (RCM Baltic) 2016 Thünen Institute of Baltic Sea Fisheries (OF) Alter Hafen Süd, 18069 ROSTOCK, GERMANY 29 th August to 2 nd September, 2016 Inhalt 1. Executive summary ..................................................................................................................... 3 2. Main points of the meeting ......................................................................................................... 5 2.1 Subgroup A – National Plans 2016 ....................................................................................................... 6 2.2 Subgroup B – Evolution to RCGs ........................................................................................................... 6 2.3 Subgroup C – Data analysis .................................................................................................................... 8 2.4 Sub Group: Anadromous and Catadromous species ...................................................................... 8 3. Recommendations ................................................................................................................ 9 4. Annexes .................................................................................................................................. 11 Annex 1. List of participants at RCM Baltic 2016 ........................................................................................ 12 Annex 2. Background & legal requirements .................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx
    Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    I R E M E N Ä Hiiumaa vald Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Tahkuna siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Lehtma j Ä a Meelste m t Meelste h e laht Kauste L Mangu Tareste Kodeste Tareste laht Kersleti Mudaste HIIU L Malvaste Sigala Ogandi KÄRDLA VORMSI Risti L Rootsi Reigi Kidaste Hausma Kukka PÜHALEPA Linnu- Hiiessaare Suure- Kiriku- Nõmme Kuri H a r i mõisa laht Pihla mäe Suur- P Pilpaküla Lõbembe ihl sadama k u r k Kõrgessaare a j Heigi Paluküla Otste Prählamäe Kõlu- Palade nõmme Lauka Sääre Napi Kanapeeksi Luidja laht Kurisu Lõpe Jõeranna Isabella Metsa- j Sakla Koidma ri Ala Partsi Harju Palli küla ut Kuri Arm Nu Hirmuste j Paope ijõg Kalana a i Reikama m Luidja Tubala Suurepsi Mägipe Poa Heiste Määvli Loja L Poama Lilbi Leerimetsa Värssu Heistesoo Villa- Kopa PÜHALEPA PÜHALEPA Kõpu maa Puski Kaleste J Hüti Hella- Puliste õ Viitasoo S maa e j Viita Vilivalla u Hagaste Vilima Nõmme HIIU Nõmba u Vahtrepa Oja- Tammistu r Tempa küla Suure- Laasi Jõe- Kiivera e Kiduspe ranna suu Leigri m Kerema Mardi- Va Sülluste Tammela õ Ülendi Tiharu n Undama i Vahtrepa M hansu a s ar jõ a Suure- Hilleste d g j mõisa ih i an Nõmmerga V s aemla j Pühalepa u Villemi Viilupi l Õngu a Kaasiku Aruküla h Tihu jv Ristivälja t KÄINA Heltermaa j Männamaa Kolga Valipe e Kogri Kalgi Soon- s Mäeltse lepa u Sali- g Allika Kaigutsi nõmme u Niidiküla Jõeküla L Moka Mäe- Putkaste Nõmme küla Sarve Pärnselja
    [Show full text]
  • Järelevalvemenetluse Aruanne OÜ Jaotusvõrk Tegevuse Suhtes Seoses 26.-29.01.2007 Toimunud Elektrikatkestusega Hiiu Maakonnas
    Järelevalvemenetluse aruanne OÜ Jaotusvõrk tegevuse suhtes seoses 26.-29.01.2007 toimunud elektrikatkestusega Hiiu maakonnas Elektrituruseaduse (edaspidi ElTS) § 93 lg 1 ja Energiaturu Inspektsiooni (edaspidi ETI) põhimääruse § 18 alusel algatas ETI järelevalvemenetluse OÜ Jaotusvõrk (edaspidi OÜ JV) tegevuse suhtes seoses 26.-29.01.2007 Hiiu maakonnas toimunud elektrikatkestusega OÜ-le JV kuuluvas elektrivõrgus. ETI peadirektori 31.01.2007 käskkirjaga nr 1.1-2/4 moodustati järelevalvemenetluse läbiviimiseks komisjon koosseisus: 1. Peaspetsialist Rein Vaks (vastutav täitja) 2. Peaspetsialist Anu Vainik 3. Peaspetsialist Tiina Maldre Järelevalvemenetluse eesmärgiks oli kindlaks teha OÜ JV tegevuse vastavus ElTS-le ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lisaks eeltoodule oli eesmärgiks anda hinnang OÜ JV tegevusele elektrikatkestuse likvideerimisel ning samuti hinnata elektrikatkestuse põhjuseid ja kas elektrikatkestust oleks olnud võimalik vältida. Seoses ilmastikutingimuste järsu halvenemisega toimus ajavahemikus 26.-29.01.2007 Hiiu maakonnas OÜ-le JV kuuluvas elektrivõrgus elektrikatkestus, mille tulemusena jäi elektrienergiata Hiiumaal ca 1600 klienti. Asjaolude selgitamiseks tegi ETI 12.02.2007 ja 02.04.2007 järelepärimise OÜ-le JV, millega soovis saada informatsiooni 26.-29.01.2007 juhtunu kohta. Lisaks palus ETI andmeid õhuliinide hooldustööde teostamise kohta viimase kolme aasta jooksul. Samuti soovis ETI teada, kuidas on OÜ JV kavandanud oma edasist tegevust jaotusvõrguettevõtjana, arvestades tehtud järeldusi ning vältimaks analoogsete situatsioonide tekkimist oma teeninduspiirkonnas. ETI tellis ka ekspertiisi AS-lt KH Energia-Konsult ning teostas liinide kohapealset ülevaatust. I Katkestuste toimumiste aeg, koht ja põhjused 26.01.2007 Vastavalt OÜ-lt JV saadud informatsioonile toimus esimene elektrikatkestus kell 17:51 Kärdla 35/10 kV alajaama (edaspidi AJ) 10 kV Värsso fiidril. Elektrikatkestuse tagajärjel jäi pingeta 442 OÜ JV klienti.
    [Show full text]