COMMISSION DECISION of 12 December 2008 Adopting, Pursuant
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Eesti Vabariigi 100. Aastapäeva Vastuvõtt Toimus Aseri Rahvamajas 24
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt toimus Aseri Rahvamajas 24. veebruaril toimus Viru-Nigula valla volikogu esi- mehe Riho Kutsari ja vallavanem Einar Vallbaumi vastuvõtt Aseri Rahvamajas. Vastuvõtjad tänavad kõi- ki külalisi, kes kutse vastu võtsid ja oma osalemisega suurepärase peomeeleolu tekitasid ning peo korralda- misega seotud inimesi hästi organiseeritud sündmuse eest. Ilusat ja tegusat Eesti täht- sa juubeliaasta jätku! FOTOD: MEELIS MEILBAUM Kunda lasteaed Kelluke korraldas aastapäevaparaadi 22. veebruaril kell 11 toimus esmakordselt Kunda lasteaia Kellu- ke ajaloos Eesti Vaba- riigi 100. aastapäevale pühendatud paraad. Lapsed rivistusid rühmade kaupa ja igal rühmal oli kaasas oma lipp. Paraadi aitasid korraldada Kaitseliidu Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskonna liik- med, kes selgitasid lastele eelnevalt, kuidas paraadi korraldada ning rääkisid oma tegevusest. Paraadi oli tervitamas Viru-Nigula val- lavolikogu esimees Riho Kutsar. FOTO: MEELI EELMAA 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 22 VIRU-NIGULAVIRU-NIGULAPERSOONILUGU VALLA VALLA TEATAJA TEATAJA JaanuarMärts 20182018 PERSOONILUGU Aseri KooliPERSOONILUGU Maksumuudatused aastal 2018 uhkusAseri Kooli on ajalootubaTASUB TEADA MaksumuudatusedTulumaksuvaba miini- guga sarnase maksuõigus- vabalt hüvitada aastal kulutused deklaratsioon. 2018 Samas tekib Aseri Kooli MaksumuudatusedmumViru-NigulaTulumaksuvaba tõuseb 500 euronimiini- gugaliku sarnasekeskkonna. valla maksuõigus- Näiteks vabalttöötaja hüvitadatervise aastal kulutusededenda- -
Anija Valla Arengukava 2018-2025
ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2018-2025 Kehra 2019 1 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4 1. ANIJA VALLA ARENGUEELDUSED JA VÄLJAKUTSED ................................................................ 5 1.1 Üldiseloomustus ...................................................................................................................................... 5 1.2 Rahvastik ................................................................................................................................................ 5 1.3 Kehra kui tõmbekeskus ....................................................................................................................... 10 1.4 Anija valla arengueeldused ja väljakutsed ........................................................................................ 11 2. ANIJA VALLA ARENGUSTRATEEGIA .............................................................................................. 13 2.1 Visioon ja missioon .............................................................................................................................. 13 2.2 Anija valla laiemad strateegilised eesmärgid .................................................................................... 13 3. ANIJA VALLA OLUKORD JA ARENGUEESMÄRGID VALDKONNITI -
Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................ -
Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo -
Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23 -
Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa -
Environmental Conditions of Shelly Phosphorite Accumulation in the Rakvere Phosphorite Region, Northern Estonia
Proc. Estonian Acacl. Sci. Geol., 1994, 43, 3, 109-121 ENVIRONMENTAL CONDITIONS OF SHELLY PHOSPHORITE ACCUMULATION IN THE RAKVERE PHOSPHORITE REGION, NORTHERN ESTONIA Heljo HEINSALUa, Viive VIIRAa, and Rein RAUDSEPb a Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut (Institute of Geology, Estonian Academy of Sciences), Estonia pst. 7, EE-0100 Tallinn, Eesti (Estonia) . b Eesti Geoloogiakeskus (Geological Survey of Estonia), Pikk 67, EE-0001 Tallinn, Eesti (Estonia) Presented by V. Puura Received January 21, 1994; accepted March 25, 1994 Abstract. The established conodont zones in the Cambrian-Ordovician boundary beds in northern Estonia serve as a basis for the interpretation of the succession of changes in the facies cohditions of sedimentation. The facies maps compiled by time interval!? correspond to the Westergaardodina, Cordylodus andresi, C. proavus, C. lindstromi, and C. rotundatus-C. angulatus conodont zones. Phosphorite accumulation was the most intensive during the C. proavus time. The rugged topography of the underlying Lower Cambrian Tiskre and Vaki formations on the territory of the Rakvere phosphorite region was of great significance in the phosphorite accumulation. At the initial stages of phosphorite accumulation three bottom swells (islands) existed there. The most intensive piling up of phosphorite was related to these swells. They coincide in direction with the present Aseri and Ahtme disturbance zones. · l(ey words: Cambrian-Ordovician boundary beds, shelly phosphorite, Estonia. The Rakvere phosphorite region (RPR) is situated in northeastern Estonia; it comprises the Toolse and Aseri deposits in its northern part · and the Rakvere deposit in its southern part. The latter is subdivided into large areas, the most important among them being the Assamalla, Raga vere, and Kabala areas (Fig. -
Aastani 2020
Raikküla valla ARENGUKAVA aastani 2020 2011 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDVALDKONNAD 2.1. Ajaloolised ja geograafilised tingimused 2.1.1. Üldiseloomustus 2.1.2. Rahvastik 2.1.3. Loodus 2.2. Ettevõtlus, tööhõive ja muinsuskaitse 2.2.1. Ülevaade 2.2.2. Puhkemajandus ja turism 2.2.3. Metsamajandus 2.2.4. Muinsuskaitse 2.2.5. Arengustrateegia ettevõtluse alal 2.3. Kohaliku omavalitsuse juhtimine ja haldamine 2.3.1. Kohaliku omavalitsuse toimimine 2.3.2. Hallatavad asutused 2.3.3. Vallavara 2.3.4. Valla eelarve 2.3.5. Vallaplaneerimine 2.3.6. Arengustrateegia KOV toimimise alal 3. VISIOON 4. TEEMAVALDKONNAD 4.1. Haridus 4.1.1. Ülevaade 4.1.2. Ajaloost 4.1.3. Õpilased 4.1.4. Arengustrateegia hariduse alal 4.2. Tervishoid 4.2.1. Ülevaade 4.2.2. Arengustrateegia tervishoiu alal 4.3. Sotsiaalhoolekanne 4.3.1. Ülevaade 4.3.2. Arengustrateegia sotsiaalhoolekande alal 4.4. Turvalisus 4.4.1. Ülevaade 4.4.2. Arengustrateegia turvalisise alal 4.5. Kultuur 4.5.1. Raamatukogud 4.5.2. Arengustrateegia raamatukogudes 4.5.3. Kultuuritöö 4.5.4. Arengustrateegia kultuuritöö alal 4.6. Noorsootöö 4.6.1 Ülevaade 4.6.2. arengustrateegia noorsootöö alal 4.7. Sport 4.7.1. Ülevaade 4.7.2. Arengustrateegia sorditegevuse alal 4.8. Majandus 4.8.1. Teed ja transport 4.8.2. Arengustrateegia teede ja transpordi alal 4.8.3. Side 4.8.4. Arengustrateegia side alal 4.8.5. Elamumajandus 4.8.6. Arengustrateegia elamumajanduse alal 4.8.7. Keskkond 4.8.8. Arengustrateegia keskkonnakaitse alal 5. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA AVALIKUSTAMINE 6. -
14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu -
ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................ -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
Ja Mageveeliste Kalaliikide Koelmualade Taastamise Programm
SIIRDE-, POOLSIIRDE- JA MAGEVEELISTE KALALIIKIDE KOELMUALADE TAASTAMISE PROGRAMM Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Töövõtuleping nr 4-1.1/14/298 Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Tartu 2015 Sisukord 1. Eesti koelmualad .............................................................................................................. 4 1.1 Sissejuhatus ................................................................................................................... 4 1.2 Koelmualasid kahjustavad tegurid ................................................................................ 4 1.2.1 Looduslikud mõjutegurid: ...................................................................................... 4 1.2.2 Inimtekkelised mõjutegurid: .................................................................................. 5 1.3 Kalaliikide koelmualade paiknemine ja tänapäevane seisund ...................................... 7 1.3.1 Selts: Silmulised (Petromyzontiformes): ............................................................... 7 1.3.2 Selts: Tuuralised (Acipenseriformes):.................................................................... 8 1.3.3 Selts: Heeringalised (Clupeiformes): ..................................................................... 8 1.3.4 Selts: Lõhelised (Salmoniformes): ......................................................................... 9 1.3.5 Selts: Tindilised (Osmeriformes): ........................................................................ 11 1.3.6 Selts: Haugilised (Esociformes): .........................................................................