LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ...... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ...... 6 2.1.1 Veemajanduskava ...... 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ...... 8 2.1.3 Planeeringud ...... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ...... 10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ...... 13 2.1.6 Reovee kogumisalad ...... 18 2.2 Keskkonna ülevaade ...... 20 2.2.1 Üldandmed ...... 20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ...... 23 2.2.3 Põhjavesi ...... 23 2.2.4 Pinnavesi ...... 25 2.3 Sotsiaalmajanduslikud näitajad ...... 27 2.3.1 Lühiülevaade ...... 27 2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad ...... 31 2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ...... 38 2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine .....39 2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon ...... 39 2.3.6 Kokkuvõte ...... 54 2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel ...... 55 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 57 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 57 3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...... 59 3.2 Sademeveekanalisatsioon ...... 61 3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade ...... 62 3.3.1 Aste alevik ...... 62 3.3.2 Aste küla ...... 67 3.3.3 küla ...... 70 3.3.4 küla ...... 73

2 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3.3.5 Kärla alevik ja Mätasselja küla ...... 75 3.3.6 Lümanda küla...... 81 3.3.7 Nasva alevik ja Mändjala küla ...... 85 3.3.8 alevik, Laheküla, ja Upa külad ...... 92 3.4 Kokkuvõte valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektidest ...... 98 3.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte ...... 98 4 ÜVK ARENDAMINE ...... 102 4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused ...... 102 4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ...... 103 4.3 Vee-ettevõtluse areng ...... 104 4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos ...... 104 4.5 Töömahtude loendid ...... 107 4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade ...... 107 4.6.1 Aste alevik ...... 107 4.6.2 Aste küla ...... 108 4.6.3 Eikla küla ...... 108 4.6.4 Koimla küla ...... 109 4.6.5 Kärla alevik ja Mätasselja küla ...... 109 4.6.6 Lümanda küla...... 111 4.6.7 Nasva alevik ja Mändjala küla ...... 112 4.6.8 Kudjape alevik, Laheküla, Sikassaare ja Upa külad ...... 113 4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte ...... 115 5 FINANTSANALÜÜS ...... 117 5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ...... 117 5.2 Finantsprognoos ...... 118 5.2.1 ÜVK-teenusmahtude prognoos ...... 118 5.2.2 Veemajanduse tegevuskulude prognoos ...... 119 5.2.3 Veemajanduse tegevustulude ja teenustariifide prognoos ...... 121 5.2.4 AS Veevärk veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara ...... 127 5.2.5 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus Lääne-Saare vallas ja krediidivõimelisuse analüüs ...... 128 5.2.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus ...... 130 6 LISAD ...... 138 6.1 Vee-ettevõtja määramise otsus ...... 6.2 Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid...... 6.3 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ...... 6.4 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid ......

3 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.5 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ...... 6.6 Investeeringute mahud ja maksumused ...... 6.7 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid ...... 6.8 Finantsanalüüsi arvestustabelid ...... 6.9 Joonised ...... 6.10 Kooskõlastused ......

4 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

1 SISSEJUHATUS

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavades (OÜ Vetepere – valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2010- 2021; AS Infragate – Kärla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020; Lümanda Vallavalitsus – Lümanda valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008- 2020) toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi: 1. mis jäävad keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse; 2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem. Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive:

• Aste alevik (Aste reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740413); • Aste küla ( reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740415); • Eikla küla (Eikla reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740414); • Kärla alevik (Kärla reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740405 ja Sõmera reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740406); • Lümanda küla (Lümanda reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740399); • Nasva alevik (Nasva reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740408); • Upa küla (Upa reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740411); • Kudjape alevik • Laheküla küla (Kuressaare reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740413); • Sikassaare küla • Koimla küla.

Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Lääne-Saare valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega. Käesolev Lääne-Saare valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond: Valdo Liiv projektijuht; Kadi Rajala-Pihl tehniline konsultant; Kadri Mäsak finantskonsultant.

5 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

2 OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest: Normdokumendid ja õigusaktid: - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk. Infoallikad: - Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Keskkonnaameti kodulehekülg: keskkonnaregistri avalik teenus; keskkonnalubade infosüsteem; - Lääne-Saare valla kodulehekülg; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem. Arengudokumendid: - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Saare maakonna arengustrateegia 2020, 2014 - OÜ Vetepere – Kaarma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2010- 2021; - AS Infragate – Kärla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020; - Lümanda Vallavalitsus – Lümanda valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008- 2020; - Kaarma valla arengukava 2011-2018; - Kärla valla arengukava 2009-2015. Teostusjoonised: - OÜ Hadwest, töö nr T-11-165 - Kaarma valla Nasva aleviku kogu elanikkonda hõlmava veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse II etapp. Teostusjoonised, 2011; - Saare Geoprojekt OÜ, töö nr T-930 – Saare maakond, Kaarma vald, Koidula küla, Eikla reoveepuhasti teostusjoonis, 2010; - Armgal, töö nr EG-15/10 – Saare maakond Kärla vald, Mätasselja küla Kärla alevik Vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusmõõdistus, 2010; - OÜ Hadwest, töö nr T-10-188 - vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine ja ehitamine Kärla aleviku Kärla osas Kärla vallas. Reoveepuhasti vee- ja kanalisatsioonitorustike teostus, 2010 - AS Terrat, töö nr G/327-472 – Lümanda küla veevarustuse rekonstrueerimise teostusjoonis, 2009 - Saare Geoprojekt OÜ, töö nr T-848 – Saare maakond, Lümanda vald, Lümanda küla, kanalisatsiooni- ja veetrass. Teostusjoonis, 2009; - Saare Geoprojekt OÜ, töö nr T-889 – Saare maakond, Lümanda vald, Koimla küla, veetrasside teostusjoonis, 2009;

6 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

- AS K&H Tallinn, töö nr 08 TJ 061 – Saare maakonna, Kaarma valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis-ehitustöövõtt. Kaarma vald Eikla küla. Teostusjoonis, 2009 - Saare Geoprojekt OÜ, töö nr T-812 – Saare maakond, Kaarma vald, Endla küla, Aste küla reoveepuhasti teostusjoonis, 2009; - Saare Geoprojekt OÜ, töö nr T-795 – Saare maakond, Kaarma vald, Aste küla, vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Teostusjoonis, 2009; - E-Geo OÜ, töö nr EG-017/09-1 – Kärla aleviku kanalisatsioonitorustiku teostusmõõdistamine, 2009; - Saare Geoprojekt OÜ, töö nr T-344 – Kaarma ja Salme vald. Nasva küla ja Salme Aleviku vahele rajatud survekanalisatsiooni ja isevoolsekanalisatsiooni teostusjoonis, 2005; - OÜ Klotoid, töö nr 0306-01T – Saare maakond, Kaarma vald, Aste asula paigaldatud Puruküla vee ja kanalisatsiooni teostusjoonis, 2003.

2.1.1 Veemajanduskava Lääne-Saare vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu ja valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Käesoleva arenguprogrammi koostamisel on arvestatud Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon. Lääne–Eesti veemajanduskavas on Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamisega seotud järgmised punktid: • Joogivesi. Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega (üle 50 ühisveevärgi kasutajaga asulates) toimub kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel. Lääne – Saare vallas vastab joogivee kvaliteet kehtestatud nõuetele, mistõttu veesüsteemi suuremahulist rekonstrueerimist ja laiendust arengukava I etapis ette ei nähta. • Põhjavee reostuskaitstus. Saare maakonna ühisveevärkide puurkaevud saavad oma vee põhiliselt Siluri põhjaveehorisondist. Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Saaremaa põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või täiesti kaitsmata. Joogivee kvaliteet on otseselt mõjutatud maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist ning esineb just bakterioloogilise saastumise oht. Seetõttu on ÜVK arendamise I etappi valitud just kriitilisemate isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja seda nii Aste, Kärla ja Lümanda külades ning Kudjape alevikus. • Järved. Lääne-Saare valla piirides asub -Suurlaht, mis on Eesti suuruselt neljas järv. Mullutu-Suurlaht on tänu Nasva jõele väga kalarikas, lisaks kaevandatakse järvest meremuda. Veemajanduskavas hinnatakse Mullutu-Suurlahe seisundit väga heaks. Teine suurim järv vallas on Karujärv, kus leidub rikkalikult vähki, samuti on ta suhteliselt liigirikas kalastiku poolest. Lisaks on järv populaarne puhke- ja supluskoht. Veemajanduskavas hinnatakse Karujärve seisundit heaks.

7 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

• Vooluveekogud. Lääne-Saare valla alale jääb 6 suuremat looduslikku jõge, millede seisund veemajanduskavas on hinnatud heaks Kärla, Tirtsi, Nasva ja Pühajõel ning kesiseks Lõve ja Põduste jõel. Lõve ja Põduste jõe seisundiklassi muutumine „heaks“ on seatud eesmärgiks saavutada 2021 aastaks.

2.1.2 Omavalitsuse arengukava 2014 a detsembris moodustati Kaarma, Kärla ja Lümanda valdade ühinemise teel Lääne- Saare vald. Kuna käesolevaks hetkeks pole uue valla arengukava veel koostatud, siis käsitletakse selles peatükis Kaarma, Kärla ja Lümanda valdade arengukavasid. vallal kehtiv arengukava puudus. Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Kaarma valla arengukava oli koostatud aastateks 2011-2018, mis kinnitati 22.02.2011 a. Kaarma Vallavolikogu määrusega nr 2. Arengukava muudeti 2011 a novembris (kinnitatud 23.11.2011.a. määrusega nr 12). Kärla valla arengukava oli koostatud aastateks 2009-2015, mis kinnitati 30.12.2008 a. Kärla Vallavolikogu määrusega nr 28. Lümanda valla arengukava: strateegia aastani 2020; tegevuskava 2008 – 2013, oli koostatud 2008 a. Arendustegevuse üheks põhisuunaks ja eesmärgiks on vallaelanike vajadusi rahuldavad kommunaalteenused, mille üheks alameesmärgiks on toodud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga varustatus tiheasustusaladel ja joogivee hea kvaliteet. ÜVK arendamise peamised eesmärgid Kaarma valla arengukavas olid järgmised: 1. Aste aleviku vana pumpla sulgemine; 2. ja Mändjala külade suvilapiirkondade ÜVK rekonstrueerimine ja ühendamine Nasva-Läätsa kanalisatsiooni peakollektoritega; 3. Kudjape aleviku ÜVK laiendamine ja sademevee kanalisatsiooni ehitamine; 4. Laheküla küla ÜVK laiendamine ja sademevee kanalisatsiooni ehitamine; 5. küla ÜVK ühendamine Kuressaare linna ÜVK-ga; 6. Nasva aleviku kogu elanikkonda hõlmava veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerime ja ehituse II etapi teostamine; 7. Nasva aleviku sademevee kanalisatsiooni ehitamine; 8. Nasva puurkaevudest veevarustuse peakollektori ehitamine Keskranna külani; 9. Upa küla ÜVK laiendamine. Tänaseks on neist ellu viidud tegevused Aste ja Nasva alevikes ning Upa külas. Teiste asulate ÜVK laiendamine on jäätud erasektorile. Ühenduskohad ühisvee- ja – kanalisatsioonivõrguga on olemas. ÜVK arendamise peamised eesmärgid Kärla valla arengukavas on järgmised: 1. Viia ellu EL Ühtekuuluvusfondi projekt “Läänesaarte alamvesikonna asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine”; 2. Koostada ÜVK arengukava. Tänaseks on ÜVK arendamise eesmärgid valla arengukavas ellu viidud. ÜVK arendamise peamised eesmärgid Lümanda valla arengukavas on järgmised: 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine Lümanda külas; 2. Ühisveevärgi rajamine Koimla külla; 3. Puurkaevude rajamise toetamine;

8 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

4. Reoveekäitlemise filtersüsteemide projekteerimise toetamine kaitsmata põhjaveega aladel. Tänaseks on ÜVK arendamise eesmärgid valla arengukavas ellu viidud.

2.1.3 Planeeringud

2.1.3.1 Üldplaneering

2014 a detsembris moodustati Kaarma, Kärla ja Lümanda valdade ühinemise teel Lääne- Saare vald. Kuna käesolevaks hetkeks pole uue valla üldplaneeringut veel koostatud, siis käsitletakse selles peatükis Kaarma, Kärla ja Lümanda valdade üldplaneeringuid. Kaarma valla üldplaneering on koostatud ERKAS Pärnu Instituut OÜ-u poolt. Planeeringu osaline kehtestamine toimus Kaarma Vallavolikogu poolt 07.07.2010 määrusega nr 9. Kärla valla üldplaneering aastani 2015 on koostatud OÜ-u Hendrikson&Ko poolt 2004 aastal; Lümanda valla üldplaneering aastani 2017 on koostatud samuti OÜ-u Hendrikson&Ko poolt 2006-2007 aastal. Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringus on toodud ka ühisveevarustuse- ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamise programm, millega on käesolevas töös arvestatud.

2.1.3.2 Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.

Lääne-Saare vallas on ÜVK-ga piirkondades viimase 5 a jooksul kehtestatud 10 detailplaneeringut. Allolevas tabelis on toodud neist ülevaade.

Tabel 1. Aastatel 2010-2015 kehtestatud detailplaneeringud Lääne-Saare valla ÜVK alal Kehtes - Seotus Asula Nr Nimi Koostaja tamise Iseloomustus ÜVKga aeg Eikla 10-005 Andrese Merkatz Green OÜ 24.11.2010 DP 06- Kalmistu 27.01.2010 217 laiendus Kalmistu DP 06- Kalmistu OÜ ERKAS Pärnu 25.01.2012 laiendus 50 a Kudjape 217 laienduse DP II Instituut perspektiiviga. DP 13- Kahe elamukrundi Kaseriisika 10.06.2014 001 planeerimine. Olemasolevate 2014- Jalaka II 29.10.2014 kruntide piiride 005 muutmine Laheküla ÜVK 2012- DP Projektbüroo kinnistu Kahu 10.06.2014 liitumispunktid 005 OÜ jagamine on

9 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Kehtes - Seotus Asula Nr Nimi Koostaja tamise Iseloomustus ÜVKga aeg planeeritud Kodu tn-le Sadama tee 26 Seotus DP Projektbüroo Tuulegeneraatori 1-12 ja lähiala 19.09.2012 ÜVKga OÜ püstitamine detailplaneering puudub Sadama tee 26 ja lähiala Seotus 2013- DP Projektbüroo Tuulegeneraatori Nasva planeeringu 18.09.2013 ÜVKga 003 OÜ püstitamine muutmise puudub planeering Kuressaare 2013- 2 krundiks Toome Kommunaalprojekt 18.12.2013 004 jagamine OÜ DP 11- Armanni ja Upa Klotoid OÜ 27.02.201 001 Juhani

2.1.4 Vee erikasutusload Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks 2015 novembri seisuga kehtis Lääne- Saare vallas 26 vee erikasutusluba ja 3 vee erikasutusega seotud keskkonnakompleksluba, mis on väljastanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt. Tabel 2 Vee erikasutusload Kehtivuse Kehtivuse Loa reg.nr Vee erikasutaja Vee erikasutuse piirkond algus lõpp L.VV/326459 OÜ Saaremaa Vesi, 10501002 1.10.2015 tähtajatu Lääne-Saare vald L.VV/326405 AS Hoolekandeteenused, 10399457 1.07.2015 tähtajatu Kärla alevik L.VV/325680 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 1.01.2015 tähtajatu Aste alevik L.VV/325192 OÜ Saare Saba ja Sarved, 10646157 30.07.2014 tähtajatu Kõrkküla küla L.VV/324381 OÜ Hekva, 10373274 1.01.2014 31.12.2018 Aste küla L.VV/323431 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 1.07.2013 30.06.2018 Aste küla L.VV/324643 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 1.04.2014 tähtajatu Eikla küla L.VV/321378 Kuressaare Veevärk AS, 10083079 1.10.2012 30.09.2017 end. Kaarma valla ala L.VV/322540 Pilguse Mõis OÜ, 10679033 1.01.2013 31.12.2017 Jõgela küla L.VV/322656 OÜ Ääre Seakasvatus, 10296846 1.01.2013 31.12.2017 Kirikuküla küla L.VV/321396 AS Est Agar, 10215434 1.07.2012 30.06.2017 Kärla alevik L.VV/320864 Kärla Põllumajandusühistu, 10276370 21.09.2011 30.06.2016 Kärla alevik Kärla alevik ja Mätasselja L.VV/320045 Kuressaare Veevärk AS, 10083079 22.02.2011 31.12.2015 küla L.VV/322093 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 1.10.2012 30.09.2017 Lümanda küla L.VV/323584 OÜ MV Turvas, 10930579 9.09.2013 8.09.2018 Metsaküla L.VV/321147 Merinvest OÜ, 10129628 1.01.2012 31.12.2016 Mullutu küla Mõisaküla küla, küla, TU Mereranna Põllumajandusühistu, L.VV/325158 25.07.2014 tähtajatu küla, küla, 10297159 Kaarma küla, Upa küla L.VV/325052 OÜ Saare Hotell, 10122649 1.07.2014 tähtajatu Mändjala küla L.VV/325705 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 2.01.2015 1.01.2020 Nasva alevik L.VV/323104 OÜ Saare Fishexport, 10723478 1.07.2013 30.06.2018 Nasva alevik L.VV/320078 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 7.03.2011 31.12.2015 Nasva küla L.VV/324076 OÜ Eikla Agro, 10297461 1.01.2014 31.12.2018 küla L.VV/320516 Astacus OÜ, 10837213 15.07.2011 30.06.2016 Pähkla küla L.VV/324616 OÜ Saare Dolomiit-Väokivi, 1.04.2014 tähtajatu Sepa küla

10 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

10956892 Pähkla Vähi- ja Kalakasvatus OÜ, L.VV/322447 31.10.2012 30.30.2017 Pähkla küla 11060436 L.VV/325274 OÜ Lõukapõllu, 12193754 03.09.2014 tähtajatu Mõisaküla küla Tabel 3. Keskkonnakompleksload

Kehtivuse Kehtivuse Vee erikasutuse Loa reg.nr Vee erikasutaja algus lõpp piirkond KKL/318315 Kärla Põllumajandusühistu, 10276370 10.12.2007 tähtajatu Kirikuküla küla KKL/319411 Saare Peekon OÜ, 10216014 03.12.2012 tähtajatu küla KKL/317972 Saare Peekon OÜ, 10216014 03.12.2012 tähtajatu Pähkla küla Keskkonnalubadega on lubatud põhjaveevõtt Lääne-Saare vallas järgmine: Tabel 4. Lubatud põhjaveevõtt Lubatud Puurkaevu Põhjavee- Vee erikasutaja Veehaarde nimetus veevõtt katastri nr kihi kood (m³/a) AS Est Agar 12521 Estagari tsehhi puurkaev S -- Silur 144 000 AS Hoolekandeteenused 12470 Sõmera hooldekodu pk S -- Silur 61 200 AS Kuressaare Veevärk 12650 Lümanda keskasula pk S -- Silur 12 000 AS Kuressaare Veevärk 12529 Nasva S -- Silur 35 040 AS Kuressaare Veevärk 12579 Eikla küla pk S -- Silur 7 200 AS Kuressaare Veevärk 12398 Aste küla (Haamse) pk S -- Silur 11 000 AS Kuressaare Veevärk 12536 Nasva S -- Silur 62 048 AS Kuressaare Veevärk 12383 Aste aleviku pk S -- Silur 32 580 8664; AS Kuressaare Veevärk 8665; Tõlli kaevud nr 1-4 S -- Silur 691 200 8666; 8667 AS Kuressaare Veevärk 8656 Unimäe kaev S -- Silur 182 000 AS Kuressaare Veevärk 12396 Kärla keskuse pk S -- Silur 21 600 AS Kuressaare Veevärk 12520 Kärla kooli pk S -- Silur 5 400 Maripuu vähikasvatuse Astacus OÜ 21176 S -- Silur 50 000 pk Kärla Põllumajandusühistu 12397 Kärla töökoja pk S -- Silur 4 365 Merinvest OÜ 17707 Mullutu tsehhi puurkaev S -- Silur 10 800 OÜ Eikla Agro 12574 Piila farmi puurkaev S -- Silur 6 552 OÜ Hekva 12382 Haamse lauda pk S -- Silur 14 400 OÜ Saare Dolomiit-Väokivi 12576 Kaarma kivitööstuse pk S -- Silur 20 000 OÜ Saare Fishexport 17793 Nasva külmhoone pk. S -- Silur 24 000 OÜ Saare Hotell 13038 Saaremaa hotelli pk S -- Silur 10 800 OÜ Saaremaa Vesi 14755 Heimu talu pk S -- Silur 25 000 OÜ Ääre Seakasvatus 19713 Kirikuküla sigala S -- Silur 13 724 TU Mereranna Põllumajandusühistu 12720 Kiratsi farmi pk S -- Silur 11 040 Kiratsi noorloomalauda TU Mereranna Põllumajandusühistu 12721 S -- Silur 4 048 pk TU Mereranna Põllumajandusühistu 17186 Mõisaküla küla pk S -- Silur 21 600 TU Mereranna Põllumajandusühistu 12725 Tahula farmi pk S -- Silur 18 400 TU Mereranna Põllumajandusühistu 12582 Uduvere farmi pk S -- Silur 7 200 Saare Peekon OÜ 11599 Pähkla sigala pk S -- Silur 22 100 Saare Peekon OÜ 11906 Pahi sigala puurkaev S -- Silur 9 644 Kärla Põllumajandusühistu 12647 Kirikuküla lauda pk S -- Silur 40 480 Kõrkküla küla OÜ Saare Saba ja Sarved 12652 S -- Silur 4 000 tootmiskompleks

11 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Lubatud Puurkaevu Põhjavee- Vee erikasutaja Veehaarde nimetus veevõtt katastri nr kihi kood (m³/a) Laukapõllu OÜ Lõukapõllu 50999 S -- Silur 9 800 vähikasvatuse pk Kokku S -- Silur 1 593 221 Vee erikasutuslubadega on Lääne-Saare vallas kehtestatud järgmised heitvee väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused ning vooluhulgad: Tabel 5. Heitveesuublate lubatud heitveekogused Lubatud Suubla Vee erikasutaja Väljalaskme tüüp Väljalaskme nimetus vooluhulk nimetus (m³/a) puhastiga seotud Agari pleegitusvee AS Est Agar Agari kraav 17 280 väljalask settekraav puhastiga seotud Agari tootmistsehhi AS Est Agar Agari kraav 51840 väljalask biolodu AS Hooldekodu puhastiga seotud Sõmera Hooldekodu 61 200 Hoolekandeteenused kraav väljalask AS Kuressaare puhastiga seotud peakraav Aste alevik 32 580 Veevärk väljalask AS Kuressaare puhastiga seotud Endla kraav Aste (Haamse) küla 13 500 Veevärk väljalask AS Kuressaare puhastiga seotud Tiigikraav Eikla küla 7 200 Veevärk väljalask AS Kuressaare Mõnnuste puhastiga seotud Kärla asula 28 000 Veevärk kraav väljalask AS Kuressaare puhastiga seotud Salu pkr Lümanda küla 3 400 Veevärk väljalask Unimäe AS Kuressaare puhastiga seotud pinnas veetöötlusseadme 720 Veevärk väljalask filtripesu Pähkal tiigi puhastiga Pähkla kalapüügi koha Astacus OÜ 650 kraav sidumata väljalask väljavool puhastiga seotud Astacus OÜ Maripuu kraav Pähkla kalapüügi puhasti 500 väljalask puhastiga seotud Mullutu kummidetailide Merinvest OÜ Mullutu kraav 10 800 väljalask tsehh

sademevee Kuumiraba 1 põhjapoolne OÜ MV Turvas kraav 800 000 väljalask settetiigi vv

puhastiga seotud OÜ Saare Hotell pinnas Saaremaa hotell 10 080 väljalask puhastiga seotud Pilguse Mõis OÜ Pilguse kraav Pilguse koolituskeskus 1 104 väljalask TU Mereranna puhastiga seotud Tiidriku kraav Kiratsi farm 1 168 Põllumajandusühistu väljalask TU Mereranna puhastiga seotud Põlde kraav Tahula elamu 1 168 Põllumajandusühistu väljalask Pähkla Vähi- ja Pähkla puhastiga seotud Kalakasvatus 1 080 000 Kalakasvatus OÜ peakraav väljalask Pähkla Vähi- ja Pähkla puhastiga Vähikasvatus 1 430 640 Kalakasvatus OÜ peakraav sidumata väljalask

12 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 6. Väljalaskmete lubatud saasteaine sisaldused Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l) Väljalaskme nimetus BHT ₇₇₇ Heljum KHT Nafta pH Nüld Püld Cu Tsüaniid Zn Agari pleegitusvee 40 35 250 9 settekraav Agari tootmistsehhi 25 35 250 9 60 biolodu Sõmera Hooldekodu 25 35 125 9 60 2

Aste alevik 25 35 125 9 60 2 0,015 0,1 0,01*

Aste (Haamse) küla 40 35 150

Eikla küla 40 35 150 9

Kärla asula 25 35 125 9 60 5

Lümanda küla 25 35 125 9 2

Unimäe veetöötlusseadme 15 15

filtripesu Pähkla kalapüügi koha 6-9 väljavool Pähkla kalapüügi 50 60 6-9 puhasti Mullutu kummidetailide 25 35 150 9 tsehh Kuumiraba 1 15 40 5 45 1 põhjapoolne settetiigi vv Saaremaa hotell 40 35 150 9

Pilguse koolituskeskus 40 35 150 9

Kiratsi farm 40 35 150 9

Tahula elamu 40 35 150 9

Märkus: *-alates 01.01.2025.

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava Kuna Lääne-Saare vald moodustati alles 2014 a-l, siis varasema ÜVK arendamise kavad on Kaarma, Kärla ja Lümanda valla kohta. - Kaarma valla ÜVK arendamise kava aastateks 2010-2021, on koostatud OÜ-u Vetepere poolt aastal 2010; - Kärla valla ÜVK arendamise kava aastateks 2008-2020 on koostatud AS-i Infragate – poolt aastal 2008; - Lümanda valla ÜVK arendamise kava aastateks 2008- 2020 on koostatud Lümanda Vallavalitsuse poolt aastal 2008. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud neis dokumentides toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Eelmistes arendamise kavades nägid investeeringud ette alljärgnevate tööde teostamise: Tabel 7. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise maht ENDINE KAARMA VALD Kavan - Teos- Kavandatud tegevused datud Ühik Märkused tatus maht I etapp (2010-2012) Nasva küla

13 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

ENDINE KAARMA VALD Kavan - Teos- Kavandatud tegevused datud Ühik Märkused tatus maht Projekti ”Kaarma valla Nasva küla kogu elanikkonda hõlmava veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide 1. projekteerimise ja ehitamise II etapp” (Inseneribüroo 1 kpl 100% Saarlase Vara töö nr 120901. Kuressaare, 2009.) raames projekteeritud tööd 2. Tee tsoonis kraavituse renoveerimine 354 m 100% 3. Teetruupide ehitamine 4 tk 100% II etapp (2013-2015) Kudjape alevik - Muratsi küla suuna VK süsteemid ÜVK arendamise Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 1. 2 658 m plaanidest eemaldatud, kanalisatsiooni survetorustikuga sest tegu on persp. 2. Tuletõrje hüdrandi ehitamine 2 tk arendusalaga, kus elamuid ei ole. 3. Kahe pumbaga reoveepumpla ehitamine 1 tk Kudjape, Upa ja Sikassaare külad - Kudjape peakraavi renoveerimine Kudjape, Upa ja Sikassaare külades sademevee ära Ülejäänud osa sisaldub 1. 2 506 m ~10% käesoleva ÜVK AK II juhtimiseks Kudjape peakraavi renoveerimine etapis Laheküla küla - Kellamäe mõisa ringi VK süsteemid 1. Veevarustustorustiku ehitamine 90 m Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus ÜVK arendamise 2. 778 m kanalisatsiooni isevoolse torustikuga plaanidest eemaldatud, sest piirkond ei asu Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 3. 463 m RKAs, tegu on persp. kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga arendusalaga, kus 4. Tuletõrje hüdrandi ehitamine 1 tk tiheasustus puudub. 5. Kahe pumbaga reoveepumpla ehitamine 1 tk Nasva küla – asulasisene sademevee kanalisatsioon ja kraavitus Ülejäänud Nasva külas sademevee ära juhtimise Ülejäänud osa rajatiste ehitamine. Tööde mahud projektist ”Nasva 1. 1 tk 70% sisaldub käesoleva küla sademe- ja pinnavete ära juhtimise projekt”. (Maa ÜVK AK II etapis ja Vesi AS töö nr 10827. Tartu, 2010.) Mändjala ja Keskranna külad - Sõrve äärne veetorustik ~60% Ülejäänud osa ÜVK 1. Veevarustustorustiku ehitamine 3 302 m (era- arendamise plaanidest omandis) eemaldatud

III etapp (2016-2021) Aste küla Veevarustustorustikku ehitamine ühes kaevikus 1. 126 m Sisalduvad kanalisatsiooni survetorustikuga käesoleva ÜVK AK II 2. Veevarustustorustiku ehitamine 35 m etapis Aste alevik Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 1. 1 190 m kanalisatsiooni isevoolse torustikuga 2. Veevarustustorustiku ehitamine 333 m ÜVK arendamise Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus plaanidest eemaldatud, 3. 88 m kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga sest piirkond ei asu RKAs, tegu on persp. 4. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine 48 m arendusalaga, kus 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 230 m elamuid ei ole. 6. Tuletõrje hüdrandi ehitamine 1 tk 7. Kahe pumbaga reoveepumpla ehitamine 1 tk

14 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

ENDINE KAARMA VALD Kavan - Teos- Kavandatud tegevused datud Ühik Märkused tatus maht Laheküla küla Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 1. 702 m kanalisatsiooni isevoolse torustikuga Osaliselt sisalduvad Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2. 565 m käesoleva ÜVK AK II kanalisatsiooni survetorustikuga etapis 3. Tuletõrje hüdrantide ehitamine 4 tk 4. Kahe pumbaga reoveepumplate ehitamine 3 tk Laheküla külas sademevee ära juhtimiseks lahtise Sisaldub käesoleva 5. 2 230 m kraavituse renoveerimine ÜVK AK II etapis Kudjape alevik Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 1. 6 810 m kanalisatsiooni isevoolse torustikuga 2. Veevarustustorustiku ehitamine 990 m Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 3. 1 200 m ÜVK arendamise kanalisatsiooni survetorustikuga plaanidest eemaldatud, Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 4. 560 m sest piirkond ei asu kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga RKAs, tegu on persp. 5. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine 120 m arendusalaga, kus elamuid ei ole. 6. Tuletõrje hüdrantide ehitamine 1 tk 7. 2 pumbaga reoveepumplate ehitamine 6 tk Kudjape alevikus sademevee ära juhtimiseks lahtise 8. 9 740 m kraavituse renoveerimine. Muratsi küla 1. Veevarustustorustiku ehitamine 130 m Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2. 2 950 m kanalisatsiooni survetorustikuga Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 3. 2 120 m kanalisatsiooni isev. torustikuga ÜVK arendamise Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus plaanidest eemaldatud, 4. 1 840 m isevoolse ja survekanalisatsiooni torustikuga sest piirkond ei asu RKAs, tegu on persp. 5. Uue isevoolse kanalisatsiooni ehitamine 50 m arendusalaga, kus 6. Veevarustuse II astme pumbajaama ehitamine 1 tk elamuid ei ole. 7. Tuletõrje hüdrantide ehitamine 3 tk 8. Voolurahustuskaevude ehitamine 3 tk 9. Uue 1 pumbaga reoveepumpla ehitamine 8 tk 10. Uue 2 pumbaga reoveepumpla ehitamine 3 tk Mändjala ja Keskranna külad 1. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine 264 m 2. Veevarustustorustiku ehitamine 2 265 m Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 3. 3 619 m kanalisatsiooni survetorustikuga Mändjala küla ÜVK 4. Uue isevoolse kanalisatsiooni ehitamine 542 m arendus on Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus käesoleva ÜVK AK II 5. 2 678 m kanalisatsiooni isev. torustikuga etapis. Keskranna küla ÜVK 6. Tuletõrje hüdrantide ehitamine 4 tk arendamise plaanidest 7. Uue 1 pumbaga reoveepumpla ehitamine 10 tk eemaldatud 8. Uue 2 pumbaga reoveepumpla ehitamine 3 tk Kudjape alevikus sademevee ära juhtimiseks lahtise 9. 1 980 m kraavituse renoveerimine.

15 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

ENDINE KAARMA VALD Kavan - Teos- Kavandatud tegevused datud Ühik Märkused tatus maht Eikla küla Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 1. 890 m kanalisatsiooni isevoolse torustikuga Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 2. 155 m kanalisatsiooni survetorustikuga Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 3. 94 m kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga 4. 2 pumbaga reoveepumpla ehitamine 1 tk Upa küla Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 1. 2 305 m kanalisatsiooni isevoolse torustikuga 2. Veevarustustorustiku ehitamine 177 m Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 3. 375 m kanalisatsiooni survetorustikuga Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 100% 4. 372 m kanalisatsiooni surve- ja isevoolse torustikuga (era- 5. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine 70 m omandis) 6. Tuletõrje hüdrandi ehitamine 1 tk 7. Ühe pumbaga reoveepumplate ehitamine 4 tk Upa külas sademevee ära juhtimiseks lahtise 8. kraavituse renoveerimine Tallinna mnt ringtee 3 920 m ümbruses.

ENDINE KÄRLA VALD

Kavandatud Kavandatud tegevused Ühik Teostatus Märkused maht

I etapp (2009-2012) Kärla alevik Kärla osa 1. Kärla Keskuse PK rekonstrueerimine 1 tk 100% 2. Kärla Kooli PK rekonstrueerimine 1 tk 100% 3. Veevõrgu rekonstrueerimine 1 130 m 100% 4. Veevõrgu rajamine 3 250 m 100% 5. Veevõrgu rajamine 600 m 100% 6. Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine isevoolne torustik 530 m 100% survetorustik 160 m 100% kanalisatsioonipumplad 1 tk 100% 7. Kanalisatsioonivõrgu rajamine isevoolne torustik 2 850 m 100% survetorustik 1 160 m 100%

16 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

ENDINE KÄRLA VALD Kavandatud Kavandatud tegevused Ühik Teostatus Märkused maht

kanalisatsioonipumplad 5 tk 100% 8. Kanalisatsioonivõrgu rajamine isevoolne torustik 610 m 100% 9. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 100% Kärla alevik Sõmera osa 1. Veevõrgu rekonstrueerimine 1 570 m 100% 2. Veevõrgu rajamine 930 m 100% 3. Veevõrgu rajamine 850 m 100% 4. Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine isevoolne torustik 440 m 100% 5. Kanalisatsioonivõrgu rajamine isevoolne torustik 900 m 100% survetorustik 930 m 100% kanalisatsioonipumplad 1 tk 100% 6. Kanalisatsioonivõrgu rajamine isevoolne torustik 410 m 100% survetorustik 430 m 100% kanalisatsioonipumplad 1 tk 100%

II etapp (2013-2020) Kärla alevik Sõmera osa 1. Veevõrgu rekonstrueerimine 960 m Sisaldub käesoleva 2. Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ÜVK AK II etapis isevoolne torustik 870 m Sõmera küla Huvi puudumise tõttu 3. Veevõrgu rajamine 1 040 m ÜVK arendamise plaanidest eemaldatud

ENDINE LÜMANDA VALD Kavan- Kavandatud tegevused datud Ühik Teostatus Märkused maht I etapp (2008-2009) Lümanda küla 1. Veevarustustorustiku ehitamine 622 m 100% 2. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 885 m 100% 3. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 605 m 100% Kanalisatsiooni isevoolse torustiku 91 m 100% 4. rekonstrueerimine 5. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine 523 m 100% 6. Kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine 343 m 100%

17 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

ENDINE LÜMANDA VALD Kavan- Kavandatud tegevused datud Ühik Teostatus Märkused maht 7. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 tk 100% 9. Reoveepumpla rekonstrueerimine 2 tk 100% II etapp (2010) Lümanda küla 10. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk 100% III etapp (2011-2012) Koimla küla 11. Veevarustustorustiku ehitamine 4 188 m 100% 12. Puurkaev-pumpla rajamine 1 tk 100% 13. Veepuhastusseadmete paigaldus 1 kpl 100% IV etapp (2013-2020) Lümanda küla 14. Biotiigi rajamine 1 tk ÜVK arendamise 15. Tuletõrjeveevõtu rajamine 1 tk plaanidest 16. Veepuhastusseadmete paigaldus 1 kpl eemaldatud

2.1.6 Reovee kogumisalad Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Lääne-Saare valla territooriumile jääb 4 kinnitatud reoveekogumisala: Tabel 8 Reoveekogumisalad Pindala Koormus Asukoht Reg.kood Nimetus Tüüp (ha) (ie) Upa küla RKA0740411 Upa Alla 2 000 ie 45 599 Kärla alevik RKA0740406 Sõmera Alla 2 000 ie 25 1 550 Nasva alevik RKA0740408 Nasva Alla 2 000 ie 82 560 Mõisaküla küla; Lümanda küla RKA0740399 Lümanda Alla 2 000 ie 18 195 Kärla alevik RKA0740405 Kärla Alla 2 000 ie 43 833 Kuressaare linn; Kudjape alevik; Sikassaare küla; RKA0740410 Kuressaare Üle 2 000 ie 837 36 150 Sikassaare küla Endla küla; Aste küla RKA0740415 Haamse Alla 2 000 ie 19 196 Kaubi küla; Koidula küla; Eikla RKA0740414 Eikla Alla 2 000 ie 13 130 küla Aste alevik; Saia küla; RKA0740413 Aste Alla 2 000 ie 30 600 küla Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid: • peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse; • kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid; • reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku

18 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme; • kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud; • alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid: • Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine; • Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme; • Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

19 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

2.2 Keskkonna ülevaade

2.2.1 Üldandmed Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2014. a määrusega nr 137 rahuldati Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla 11. juuni 2014. a taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Vallavolikogu valimised kuulutati välja 7. detsembriks 2014 ja Lääne-Saare vald moodustus 13. detsembril 2014. 01.01.2015 seisuga elab Lääne-Saare vallas 7 242 elanikku, Lääne-Saare vald on Kuressaare linna järel elanike arvu suuruselt teine omavalitsus Saare maakonnas. Lääne- Saare valla pindala on 807,3 km², mis moodustab 30% kogu Saaremaast. Vallas on neli alevikku (Aste, Kudjape, Kärla ja Nasva) ning 111 küla. Vallal on ühine piir Kuressaare linna ja Salme, , , ning vallaga. Lääne-Saare vallal on ca 202 km pikkune merepiir ning valla koosseisu kuuluvad , Väike-Tulpe, Vahase, Kasselaid ja teised väiksemad saared.

Joonis 1. Lääne-Saare valla asukoht Viimase kümnekonna aastaga on Saare maakonnas suuremad välisõhu ja veekogude saastamise, elanike joogivee kvaliteedi ning jäätmekäitluse korralduse probleemid lahendatud. Looduskeskkonna ebarahuldava seisundi esinemisel on enamasti tegu pärandmõjudega. Lääne-Saare vald asub Lääne-Eesti vesikonna Läänesaarte alamvesikonnas. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.

20 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Joonis 2. Lääne-Saare valla asukoht alamvesikonna kaardil Põhjaveekogumite seisund Saare maakonnas on hea. Pinnaveekogumite ökoloogiline seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava (2009) järgi samuti valdavalt hea. Kesise ökoloogilise seisundiga on üksikud vooluveekogud ning Koigi järv. Enamiku neist seisund on osalt kesine seoses omaaegse maaparanduse mõjudega. Lisaks on mõnel juhul jätkuv põllumajanduse haja- või punktreostuse mõju. Saare maakond on ümbritsetud kuuest rannikuveekogumist: väina, Kihelkonna lahe, Liivi lahe, Kassari-Õunaku lahe, Väikse väina ja Väinamere rannikuveekogumid. Veekogumite seisund on hinnatud veemajanduskavas heaks va Soela ja Liivi lahe veekogumite oma, mille seisundiklassiks on „kesine“. Kuid 2014 a Keskkonnaagentuuri poolt koostatud hinnangus „Veekogumite koondseisundid 2014“ on hinnatud kõigi Saare maakonna rannikuveekogumite seisundit halvaks. Aastaks 2021 on rannikuveekogumite koondseisundi hinnanguks seatud saavutada „hea“. Peamised Saare maakonna elusloodust mõjutavad nihked peale 2000. a. on EL Natura 2000 võrgustiku hoiualade kaitse alla võtmine nii maismaal kui merel ning poollooduslike koosluste kasvav hooldamine. Maismaast on kaitserežiimidega kaetud 19%. Projekti piirkonda jääb 10 rahvusvahelise tähtsusega looduskaitseala, mis on loetletud allolevas tabelis. Tabel 9. Rahvusvahelise tähtsusega alad projekti piirkonnas Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp RAH0000611 Lääne-Eesti Valdav enamus kõigist Eesti Biosfääri kaitseala saarestiku biosfääri saartest, sh suurimad saared - kaitseala Saaremaa , Hiiumaa, Muhu ja Vormsi. RAH0000435 Haavassoo loodusala küla; Koimla küla Natura (loodusala) RAH0000399 Kudjape loodusala Kudjape alevik Natura (loodusala)

21 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp RAH0000403 Lannasmaa loodusala Mõisaküla küla; küla; Natura (loodusala) Lümanda küla RAH0000408 Suurissoo loodusala küla; Lümanda küla Natura (loodusala) RAH0000423 Sepamaa loodusala Muratsi küla; Kudjape alevik ; Natura (loodusala) küla RAH0000519 Põduste-Upa küla; Maleva küla; Natura (loodusala) loodusala Sikassaare küla ; Unimäe küla; Upa küla RAH0000568 Viidumäe loodusala Liiva küla; Mäebe küla; Natura (loodusala) küla; Viki küla; Koimla küla ; Koki küla; Lümanda küla ; Varpe küla; küla RAH0000586 Mullutu-Loode Kuressaare linn; Hirmuste küla; Natura (loodusala) loodusala Kogula küla; Kõrkküla küla; Laheküla küla ; Mullutu küla; Mändjala küla; Nasva alevik ; küla; Parila küla; Tõlli küla; küla; küla RAH0000678 Koimla loodusala Koimla küla Natura (loodusala)

Lisaks nendele on piirkonnas veel järgmised kaitstavad loodusalad: Tabel 10. Siseriikliku tähtsusega kaitstavad alad projekti piirkonnas

Asukoht Registrikood Objekti nimetus Tüüp Koimla küla KLO1000625 Haavassoo looduskaitseala looduskaitseala Kudjape KLO1200094 Kudjape tammik puistu Kärla KLO1200111 Kärla park kaitsealune park KLO1000518 Linnulaht vana kaitsekorraga ala Laheküla küla KLO1000520 Loode tammik vana kaitsekorraga ala KLO1000438 Viidumäe looduskaitseala looduskaitseala KLO1000520 Loode tammik vana kaitsekorraga ala Nasva KLO1000521 Loodenina (6 km) rand vana kaitsekorraga ala KLO2000317 Kuressaare lahe hoiuala hoiuala

Kultuurimälestiste riiklik registrisse on kantud järgmised objektid, mis jäävad projektiala piirkonda: Tabel 11. Kultuurimälestised projekti piirkonnas Asula Nimi Liik Upa küla Kivikalme, kultusekivi "Orjakivi" arheoloogiamälestis Koimla Kalmistu arheoloogiamälestis küla Kudjape Kuressaare linna kalmistu ajaloomälestis, alevik ehitismälestis Sikassaare Kelder, sepikoda, ait, pargimonument, park, lõvifiguur 1 ja 2, ehitismälestised küla peahoone Kudjape Kudjape kalmistu: kellatorn, Grosswaldti kabel, Wildenbergi ehitismälestised alevik kabel, Schmidti kabel, Nolckeni kabel, Buxhoevdeni kabel 1 ja 2, piirdemüür väravatega Tegevuste kavandamisel tabelites 8-10 loetletud objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud looduskaitseseaduses ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas. Kahjustada ei tohi pargi kõrghaljastust ega pargi

22 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 olulisi maastikuelemente. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.

2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus Saaremaa aluspõhja moodustavad lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5-meetrini. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.

2.2.3 Põhjavesi Saare maakonnas on eraldatud järgmised põhjaveekogumid: - Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum; - Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum (võetakse Kuressaare linnas mineraa- lveena); - Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ruhnu saarel. Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad). Siluri põhjaveekiht. Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Lääne-Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini aluspõhjakõrgendikel. Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole. Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala ja väljeala. Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni. Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja fluori. Põhjavee looduslikud varud ja äravool . Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või on see vähene. Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km 2. Keskmiseks võib võtta 1 l/s km 2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata umbes 2900 l/s. Kõikide asulate veevõtt jääb neile kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem). Keskkonnaministri 06. 04. 2006. a. käskkirjaga nr. 404 on kinnitatud Saare maakonna põhjaveevaru, kus on määratud ka endises Kaarma vallas asuva Nasva aleviku põhjavee tarbevaru. Teistes asulates pole põhjavee tarbevaru kinnitatud.

23 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 12. Saaremaa kinnitatud põhjavee tarbevarud Põhjavee - Põhjaveemaardl Veekihi Põhjavee Varu Kasutusa eg maardla a piirkond geoloogiline - varu kategooria 1 indeks m³/d ja otstarve Kuressaare Kuressaare S 2 000 T2 tootmisvesi Kuni 2017

Tõlli S 8 000 T1 joogivesi Kuni 2023

Unimäe S 500 T1 joogivesi Kuni 2017 Kuressaare 2 O-C 109 Mineraalvesi Kuni 2017 Kuressaare 1 C-V 297 Mineraalvesi Kuni 2017 Läätsa Läätsa S 1 500 T1 tootmisvesi Kuni 2023 Orissaare S 1 000 T1 joogivesi Kuni 2017 Kaarma Nasva S 1 000 P Kuni 2017 Märkused: 1 Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a. määruse nr. 9 ”Põhjaveevaru hindamise kord” kohaselt jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T 1 või T 2 või prognoosivaruks P. T 1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel. Lääne-Saare valla territooriumil on kaks Kuressaare linna veehaaret – Tõlli ja Unimäe veehaarded: - Tõlli veehaardele on moodustatud sanitaarkaitseala 200 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 200 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude; - Unimäe veehaardele on moodustatud sanitaarkaitseala 200 m raadiuses ümber puurkaevu. OÜ-u Eesti Geoloogiakeskus poolt 1997.a koostatud Tõlli ja Unimäe veehaarde sanitaarkaitseala projektides ja AS-i Maves poolt 2008.a koostatud töös nr 8027 „Kuressaare linna ühisveevärgi veehaardele veehoiuala moodustamine“ on peetud vajalikuks Tõlli ja Unimeäe veehaarete kaitseks suuremate alade moodustamine, kui kehtestatud sanitaarkaitsealade ulatused seda võimaldavad, nimetades seda veehoiualaks. Kuressaare linna ja Kaarma valla ühisplaneeringus ja Kaarma valla üldplaneeringus on Tõlli ja Unimäe veehaaretele veehoiualade määramine jäänud ebamääraseks. Vee-ettevõtja (AS Kuressaare Veevärk) taotleb veehoiualade moodustamise ja nendel tegutsemise reeglistiku täpsustamist koos mõjuhinnangutega eelnimetatud planeeringute muutmise käigus. Põhjavee kvaliteet ja kaitstus. Valdav osa valla rannikupiirkonnas paiknevatest salvkaevudest toituvad mereliivadega seotud pinnaseveest. Keemiliselt koostiselt on salvkaevude vesi hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, mineralisatsiooniga 0,6 – 0,8 g/l. Iseloomulik on vee suur üldkaredus – kuni 10,7 mg-ekv/l. Kaitsekihi puudumise tõttu on vesi kergesti reostatav. Kvaternaari veekompleks asub vallas maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Valla peamine ühisveevarustuse saab toite Siluri põhjaveekompleksist, mis on jagatud vettkandvateks ja lokaalselt vett juhtivateks kihtideks. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei paku lubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Kümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus.

24 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Joogivee kvaliteeti mõjutab põhjavee looduslik koostis. Lubatust suurem on raua- ja kloriidide sisaldus, mõnes piirkonnas väävelvesinik, sulfiidid ja bakterioloogiline reostus. Soolaka põhjavee levikualaks on Mändjala – Järve piirkond. Nagu näha allolevalt põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttelt asuvad Lääne-Saare valla ÜVK asulad nii peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladel, vähesel määral ka keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Joonis 3. Põhjavee kaitstus Lääne-Saare vallas

2.2.4 Pinnavesi Lääne-Saare valla järvedest on tähtsaim 1 440 ha suurune Mullutu-Suurlaht, mis on suuruselt Eesti kolmas järv. Järgneb maakonna kauneim veekogu – 330 ha suurune Karujärv, mis paikneb Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Karujärve keskmine sügavus on 1,55 m. Mullutu-Suurlahe kõrval asub looduskaitsealune Linnulaht (110 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui

25 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Tehisjärvedest on suurim 4,9 ha pindalaga Tõrise järv (endine liivakarjäär). Mullutu-Suurlaht on Eesti suuruselt neljas järv, mis on tänu Nasva jõele väga kalarikas, lisaks kaevandatakse järvest meremuda. Veemajanduskavas hinnatakse Mullutu-Suurlahe seisundit väga heaks. Mullutu lahest läänepoole jääb ca 1 000 ha suurune soostunud ala, kus asuvad kolm poolenisti kinnikasvanud järve (Paadla, Vägara ja Kaalupi lahed). Teine suurim järv vallas on Karujärv, kus leidub rikkalikult vähki, samuti on ta suhteliselt liigirikas kalastiku poolest. Lisaks on järv populaarne puhke- ja supluskoht. Veemajanduskavas hinnatakse Karujärve seisundit heaks, kuid 2014 a Keskkonnaagentuuri poolt koostatud hinnangus „Veekogumite koondseisundid 2014“ on hinnatud Karujärve seisundit väga heaks. Saaremaa järved on üldiselt heledaveelised, suvel rohekaskollane või kollakas-roheline. Järvi on mõjutanud maaparandus, mitmed järved on lastud kuivaks või on veepeegli pindala tugevasti vähenenud. Enamikel järvedel on maaparandustööde ja sellele järgnenud maakasutuse intensiivistumise perioodi mõjul kiirenenud eutrofeerumine. Enamus järvi on väga noored - endised merelahed. Oma toitumise iseloomu järgi on need veekogud soolatoitelised. Saaremaa järvi iseloomustab vee hea läbipaistvus ja madaluse tõttu paistavad enamus neist põhjani läbi. Tänu veekihi madalusele, vee läbipaistvusele ja heale segunemisele on Saaremaa järvede vesi üldiselt kihistumata. Madalus ja veekihi ühtlane soojenemine loovad head tingimused mikrofloora ja suurtaimestiku kasvamiseks. Talveperioodil enne jääkatte sulamist tekitab taimestiku lagunemine paljudes järvedes hapnikuvaeguse, mis on sageli kalastikule surmav. Paljud rannikujärved on olulised ravimuda leiukohad.

Vallas paiknevad jõed ja peakraavid on lühikesed ja veevaesed. Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga (306 km²) vooluveekogu on Nasva jõgi. Nasvale järgnevad jõgikonna suuruselt Põduste jõgi (206 km 2), Lõve jõgi (160m 2) ja Kärla jõgi (112km 2). Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Pikim jõgi on Põduste (30 km). Saaremaa jõgedel algab kevadine suurvesi tavaliselt märtsi lõpus ja saavutab maksimumi aprilli esimese nädalaga. Suurveeperioodi lõpp on enamasti mai esimene pool. Suvine madalseis kestab septembri lõpu või oktoobri alguseni. Siis algab sügisvihmadest tingitud suurveeperiood, mis lõpeb jaanuari alguses, mil algab talvine madalveeperiood. Väikese valgalaga jõed ja ojad, kus põhjavee osatähtsus toitumises on väikene, kuivavad suveperioodil. Suurima vooluhulgaga vooluveekogu Läänesaarte alamvesikonnas on Nasva jõgi, mis ühendab Mullutu-Suurlahte Liivi lahega. Vahetevahel kõrgete merevee seisudega voolab jõgi ka tagurpidi viies merevett lahtedesse. Saaremaa jõgede isepuhastusvõime on minimaalne, maapinna langus ja voolukiirused väikesed. Suvisel kuivaperioodil toimub voolusängide kinnikasvamine, voolukiirus väheneb veelgi ja langeb vee hapnikusisaldus. Seda tuleb arvestada väikeste voolu-veekogude kaitsmisel ning säilitamisel. Jõgede veevarud on väikesed (miinimumäravool Saaremaa madalamatel aladel on alla 1 l/s km 2) ja pinnavett kasutatakse vähesel määral põllumajanduses, eeskätt loomade jootmiseks karjatamisperioodil. Paljud Saaremaa jõed ja ojad on tähtsad kala- ja vähimajanduslikult.

26 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tuntud on Saaremaa keskkõrgustiku serval pinnasevee väljakiildumine allikatena. Vesi saab survelise iseloomu tingituna savikate setete esinemisest mereliste setete peal. Valla suurimad allikad on Pähkla (Põhjatu) ja Paadla allikad, mille tootlikus on maksimaalselt 60 kuni 80 l/s, tavaliselt aga 30 kuni 35 l/s. Lääne-Saare vald piirneb idast Liivi lahe rannikumere veekogumiga, mille seisund on hinnatud veemajanduskavas kesiseks ja läänest Kihelkonna lahe rannikumere veekogumiga, mille seisund on hinnatud veemajanduskavas heaks. 2014 a Keskkonnaagentuuri poolt koostatud hinnangus „Veekogumite koondseisundid 2014“ on hinnatud nii Liivi lahe kui ka Kihelkonna lahe rannikumere veekogumite seisundit halvaks. Aastaks 2021 on veekogumite koondseisundi hinnanguks seatud saavutada „hea“.

2.3 Sotsiaalmajanduslikud näitajad

2.3.1 Lühiülevaade Lääne-Saare vald moodustati 2014. aastal Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemise järel. Vallas elab 01.01.2015 seisuga 7 241 elanikku. Lääne-Saare vald on Kuressaare linna järel elanike arvu suuruselt teine omavalitsus Saare maakonnas. Vallal on ühine piir Kuressaare linna ja Salme, Mustjala, Leisi, Kihelkonna ning Pihtla vallaga. Lääne-Saare vallal on ca 202 km pikkune merepiir ning valla koosseisu kuuluvad Abruka, Väike-Tulpe, Vahase, Kasselaid ja teised väiksemad saared. Lääne-Saare valla pindala on 807,3 km², see tähendab, et valla asustustihedus on 8,97 in/km 2. Vallas on neli alevikku - Aste, Kudjape, Kärla ja Nasva - ning 111 küla. Alevikest suurimad on Kärla ja Kudjape, kus elab vastavalt 11,6% ja 8,3% valla rahvastikust. Lääne-Saare valla elanikest ca 49% (3 538) on naised, mehi on ca 51% (3 703). Järgmises tabelis on toodud Lääne-Saare valla rahvastiku sooline koosseis (Rahvastikuregistri andmetel) seisuga 01.01.2015.

Joonis 4. Lääne-Saare valla rahvastiku sooline koosseis Lääne-Saare valla rahvastiku taastootmise potentsiaali näitab 20-24 aastaste elanike ( ca 7,3% rahvastikust) ja 25-29 aastaste elanike arvestatav osakaal ( ca 7,6% rahvastikust). Suhteliselt suur on ka 0-4 aastaste ja 5-9 aastaste (mõlemal juhul ca 5,5% rahvastikust) laste osatähtsus valla elanikkonnast. Seega eeldused tööealiste vanusegrupi juurdekasvuks on tulevikus head. Vanemate kui 65 aastaste vanuserühm moodustab ca 17,9% rahvastikust.

27 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Eelnevast tulenevalt võib öelda, et suure tõenäosusega suureneb Lääne-Saare valla rahvastik lähiaastatel veelgi. Töötukassa andmetel on registreeritud töötute arv vallas aastatel 2010-2014 aina langenud (vt järgnevat joonist). Kõige suurem oli registreeritud töötute arv 2010. aasta lõpus, mil vallas oli 31.12.2010 seisuga kokku 247 registreeritud töötut. Kõige vähem töötuid oli 31.12.2014 seisuga, mil registreeritud töötute arv oli 138. Samas registreeritud töötus ei kajasta tegelikku olukorda ning töötute arv vallas on reaalselt mõnevõrra suurem. Registreeritud töötutele lisanduvad inimesed, kes ei ole end töötuna arvele võtnud või on pikaajalised töötud, kelle arvu registreeritud töötus ei kajasta.

Joonis 5. Registreeritud töötud Lääne-Saare vallas perioodil 31.12.2010-31.12.2014 (Töötukassa andmed) Lääne-Saare valla rahvaarv on aastatel 2005-2012 kord vähenenud, kord suurenenud (just viimastel aastatel), kuid keskmiselt on inimeste arv suurenenud 20 inimest aastas (vt järgnevast joonist).

Joonis 6. Lääne-Saare valla rahvaarvu muutus aastatel 2005-2012 (Saare Maavalitsuse andmed) Statistikaameti andmetel on Lääne-Saare vallas aastatel 2010-2013 olnud keskmiselt 74 sündi ja 93 surma aastas. Kui välja arvata 2011. aasta positiive loomulik iive, mil sünde oli surmadest pisut rohkem, on loomulik iive eelnimetatud aastatel siiski negatiivne püsinud (vt järgnevat joonist). Negatiivse iibe üheks põhjenduseks on näiteks vana Kärla valla arengukavas aastateks 2009-2015 välja toodud asjaolu, et endise Kärla valla territooriumil asuvate Kogula hooldekodu ( külas) ja Sõmera hooldekodu (Kärla alevikus) – SA Hoolekandeteenused hoolealused on valla elanikeregistris ning mõjutavad seega ametlikku rahvastikustatistikat. Valda saabub aastas elama keskmiselt 301 inimest ning lahkub 183 inimest (vt ülejärgnevat joonist). Seega võib öelda, et viimaste aastate elanikkonna juurdekasv on toimunud suuresti just tänu positiivsele rändesaldole. Positiivse rändesaldo põhjuseks on ilmselt asjaolu, et Lääne-Saare vald on kui rõngasvald ümber Kuressaare linna ja inimesed soovivad asuda

28 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 elama linnast välja, aga siiski selle lähedale, nii ongi toimunud inimeste ümberpaiknemine just Lääne-Saare valda.

Joonis 7. Sünnid ja surmad Lääne-Saare vallas aastatel 2010-2013

Joonis 8. Sisseränne ja väljaränne Lääne-Saare vallas aastatel 2010-2013 Lääne-Saare valla tähtsamad majandusharud (seda kinnitavad nii Kaarma valla arengukava aastateks 2011-2018, Kärla valla arengukava aastateks 2009-2015, kui ka Lümanda valla arengukava: strateegia aastani 2020, tegevuskava aastateks 2008-2012) on põllumajandus, kaubandus, teenindus, töötlev tööstus (joogivee pakendamine; puidu, merevetika, dolomiidi, pilliroo ja sealiha töötlemine; lubja- ja tõrvapõletamine) ning viimastel aastatel on hästi arenenud ka puhkemajandus ehk turism. Lääne-Saare valla asetsemine Saaremaa sadama ja Kuressaare liinil loob vallale hea turismipotentsiaali. Eelnimetatud arengukavades leitakse aga, et valla turismipotentsiaal on siiski veel alakasutatud (näiteks kalastus- ja jahiturism). Koostöös ettevõtjatega plaanitakse arendada ettevõtluse arenguks vajalikku infrastruktuuri (tolmavad teed on suureks takistuseks turismi arendamisel), arendada kohalikul eripäral ja traditsioonidel põhinevaid uusi turismitooteid ning arendada välja erinevaid objekte ühendav kergliiklusteede võrgustik. Samuti plaanitakse arendada valla ja vallas tegutsevate turismiettevõtjate vahel tihedamat koostööd vallast positiivse kuvandi tekitamisel ja ühisel turundamisel, sh erinevate turismiteenuseid tutvustavate infomaterjalide koostamist ja levitamist. Eramuehituses on palju vastuvõtmata hooneid ning sissekirjutused puuduvad. Samuti leitakse, et elamualade väljaarendamiseks tuleks rajada korralik infrastruktuur. Elamuehituse osas on probleemiks ka vabade elamispindade puudus. Lümanda valla arengukavas: strateegia aastani 2020, tegevuskava aastateks 2008-2012 on selgitatud, et kuna ühiskonnas levib hoiak, et mitu põlvkonda ei taha enam koos elada, siis on see ärgitanud noori otsima endale iseseisva elu alustamiseks uusi võimalusi. Korteriturg on aga piirkonnas väga väike ja vabu kortereid on vähe. Seetõttu nähakse just aktiivses elamuarenduses suurt potentsiaali elanike arvu hoidmisel ja suurendamisel. Teisalt mainitakse eelnimetatud Lümanda valla arengukavas, et ehitustegevus on intensiivistunud mereäärsetes külades, peamiselt suvekodude rajamiseks. Siin aga tekivad käärid inimeste soovide ja

29 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 looduskaitseliste piirangute vahel: inimesed tahavad omale eluasemeid soetada kohtadesse, kuhu ehitustegevust võib lubada minimaalselt. Väljakutse on leida optimaalne tasakaal looduse ja inimese elutegevuse vahel nii, et vastuolud ehitada lubamise ja elukohtade vajaduse vahel väheneksid. Käesoleva arendamise kavas Lääne-Saare valla rahvaarvu prognoosimisel on võetud aluseks järgmised andmed:

- Rahvastikuregistri olemasolevad andmed Lääne-Saare valla (st vana Kaarma, Kärla ja Lümanda valla) rahvaarvu osas lähiminevikus (rahvastikustatistika ning demograafilised näitajad);

- olemasolevad detailplaneeringud;

- Vallavalitsuse (kehtivatele arengukavadele tuginedes) nägemus elanikkonna prognoositavast muutusest lähitulevikus. Lümanda valla arengukavas aastani 2020 prognoositi isegi baasstsenaariumi puhul (kus eeldatakse, et valla tänased noored jäävad siiski koduvalda, kuid suremus ületab ca 6 inimese võrra sündivust, baseerudes eelnenud dekaani andmetele) järgmistel aastatel mõningast rahvastiku vähenemist ( ca 6 inimest aastas). Arvestades eeltoodut on käesolevas arendamise kavas eeldatud nii Lümanda kui Koimla külade puhul, et rahvastik väheneb 6 inimese võrra iga-aastaselt kuni 2020. aastani ning seejärel olukord stabiliseerub ning elanike arv jääb konstantselt viimasele tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Vana Kaarma valla territooriumil on rahvastiku arv näidanud viimase dekaani jooksul kasvusententsi, seda tänu nii positiivsele loomulikule iibele kui positiivsele rändesaldole. Kaarma valla arengukavas aastani 2018 prognoositi ka edasist rahvastiku kasvamist, seda aga omakorda eeldusel, et noored (15-24 aastased) vallakodanikud jäävad ka peale hariduse omandamist valda elama. Aastast 2002 kuni 2012 on elanike arv vana Kaarma valla territooriumil kasvanud Saare maavalitsuse andmetel ca 1% aastas, mistõttu on käesolevas arendamise kavas prognoositud sellist elanike arvu kasvu kuni aastani 2020 järgmistes asulates: Aste küla; Aste alevik; Nasva küla; Mändjala küla; Eikla küla; Laheküla küla; Sikassaare küla; Upa küla; Kudjape alevik. Alates 2021. aastast on eeldatud elanike arvu jäämist kuni arvestusperioodi lõpuni 2020.a tasemele. Saare maavalitsuse andmetel on vana Kärla valla territooriumil rahvaarv veidi vähenenud iga-aastaselt – aastast 2002 kuni aastani 2012 keskmiselt ca 1% aastas. Käesolevas arendamise kavas eeldatakse, et rahvastik väheneb Kärla alevikus ning Mätasselja külas keskmiselt 1% aastas kuni 2020. aastani ning seejärel stabiliseerub ja jääb kontaktseks kuni arvestusperioodi lõpuni. Kui vaadata Saare maavalitsuse andmeid Lääne-Saare valla territooriumil aastatel 2002- 2012, siis keskmine rahvastiku kasv on olnud vaid ca 0,01% aastas, mistõttu on käesolevas arendamise kavas eeldatud, et Lääne-Saare valla rahvastik jääb kuni arvestusperioodi lõpuni 2015.a. tasemele. Järgmises tabelis on toodud Lääne saare valla ja ning asulate, kus AS Kuressaare Veevärk pakub ÜVK teenuseid prognoos aastateks 2014-2026. Tabel 13. Lääne-Saare valla elanike arvu prognoos aastani 2026

Omavalitsusüksus Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Lääne-Saare vald in 7 241 7 241 7 241 7 241 7 241 7 241 7 241

30 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Omavalitsusüksus Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Aste alevik in 455 459 464 468 473 473 473 Aste küla in 201 203 205 207 209 209 209 Nasva alevik in 399 403 407 411 415 415 415 Mändjala küla in 159 160 162 163 165 165 165 Eikla küla in 109 110 111 112 114 114 114 Lümanda küla in 206 200 194 188 182 182 182 Koimla küla in 93 87 81 75 69 69 69 Kärla alevik in 833 824 816 808 800 800 800 Mätasselja küla in 47 46 46 45 45 45 45 Laheküla küla in 205 207 209 211 213 213 213 Sikassaare küla in 47 48 48 49 49 49 49 Kudjape alevik in 607 613 619 625 632 632 632 Upa küla in 130 132 133 134 136 136 136

2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad AS Kuressaare Veevärk pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust Lääne-Saare vallas järgmistes asulates: Aste alevik; Aste küla; Nasva alevik; Mändjala küla; Eikla küla; Lümanda küla; Koimla küla; Kärla alevik; Mätasselja küla; Laheküla küla; Sikassaare küla; Kudjape alevik; Upa küla. Vee-ettevõtte kliendid jagunevad kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad (sh tööstusettevõtted). 2015. aasta seisuga on Lääne- Saare valla elanikest ca 31% ehk 2268 inimest ühendatud AS Kuressaare Veevärk ÜV- teenusega ning ca 31% rahvastikust (ehk 2213 inimest) ka ettevõtte ÜK-teenusega. Peale investeeringuteprogrammi lõppu ehk eeldatavalt peale 2026. aastat on Lääne-Saare vallast 2375 inimest (ehk ca 33% elanikkonnast) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ÜV-teenusega ning 2309 inimest ÜK-teenusega (ehk ca 32% rahvastikust). Järgnevalt on antud ülevaade AS Kuressaare Veevärgi ÜVK-teenuse kasutajatest detailsemalt juba asulati.

2.3.2.1 Aste alevik

Aste aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 99,5% ja 94,3% (ehk 448 ning 424 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast. Tabel 14. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Aste alevikus aastatel 2012-2015 Aste alevik Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 461 454 448 448 ÜK-ga ühendatud elanikud in 456 440 424 424

31 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Arendamise kava investeeringuprogramm ei too lisanduvaid liitujaid juurde Aste alevikus. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 15. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Aste alevikus aastatel 2016-2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 ÜV-ga ühendatud in 448 448 448 448 448 448 448 elanikud ühendatuse määr in 98,5% 97,5% 96,6% 95,6% 94,7% 94,7% 94,7% %, VESI ÜK-ga ühendatud in 424 424 424 424 424 424 424 elanikud ühendatuse määr %, in 93,4% 92,4% 91,5% 90,6% 89,7% 89,7% 89,7% KANAL AS Kuressaare Veevärk suurimaks juriidiliseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kliendiks Aste alevikus on OÜ Sarmet, kelle 2014. aasta tarbitud teenusmahud ületavad 1000 kuupmeetrit. Kokku on vee-ettevõttel Aste alevikus 12 juriidilist klienti. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.2 Aste küla

Aste küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 79% ja 82% (ehk 157 ning 164 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 16. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Aste külas aastatel 2012-2015 Aste küla Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 157 157 157 157 ÜK-ga ühendatud elanikud in 164 164 164 164 Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Aste külas peale II etappi (eeldatavalt aastaks 2027) järgnevalt: • II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Aste külas 7 inimesele ÜV-ga ja 7 inimesele ÜK-ga. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 17. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Aste külas aastatel 2016- 2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 ÜV-ga ühendatud in 157 157 157 157 157 157 157 elanikud ühendatuse määr %, in 78,1% 77,3% 76,6% 75,8% 75,1% 75,1% 75,1% VESI ÜK-ga ühendatud in 164 164 164 164 164 164 164 elanikud ühendatuse määr %, in 81,6% 80,8% 80,0% 79,2% 78,4% 78,4% 78,4% KANAL

32 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

AS Kuressaare Veevärk suurimaks juriidiliseks kliendiks Aste külas on OÜ Hekva, kelle 2014. aasta ÜK-süsteemi juhitud reovee maht ületavad 1000 kuupmeetrit. Kokku on vee- ettevõttel Aste külas vaid 2 juriidilist klienti. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.3 Nasva alevik

Nasva aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 59% ja 62% (ehk 233 ning 244 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast. Tabel 18. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Nasva alevikus aastatel 2012-2015 Nasva alevik Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 61 118 176 233 ÜK-ga ühendatud elanikud in 67 126 185 244 Lõpetatud Nasva aleviku ÜVK projekteerimise ja ehitamise II etapi projekti raames on loodud võimalus liituda ka veel seni ÜVK-ga mitte liitunud elamukruntidel, mistõttu on järgmisteks aastateks prognoositud ÜVK-teenustega ühendatud inimeste arvu kasvu. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 19. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Nasva alevikus aastatel 2016-2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 ÜV-ga ühendatud in 256 273 288 300 310 330 340 elanikud ühendatuse määr %, in 64,2% 67,8% 70,8% 73,0% 74,7% 79,5% 81,9% VESI ÜK-ga ühendatud in 264 279 294 306 314 330 340 elanikud ühendatuse määr %, in 66,2% 69,2% 72,2% 74,4% 75,6% 79,5% 81,9% KANAL AS Kuressaare Veevärk suurimaks juriidiliseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kliendiks Nasva alevikus on OÜ Ösel Fish ning ÜK-teenuse klientideks OÜ Saare Fishexport ning AS Baltic Workboats, kelle 2014. aasta tarbitud teenusmahud ületavad kõigil 1000 kuupmeetrit. Kokku on vee-ettevõttel Nasva alevikus 16 juriidilist klienti. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.4 Mändjala küla

Mändjala küla rahvastikust on 2015. aastal 3% (ehk 5 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühiskanalisatsioonisüsteemiga ja seda juba alates 2012. aastast. Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Mändjala külas peale II etappi (eeldatavalt aastaks 2027) järgnevalt: • II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Mändjala külas 125 püsielanikule ÜVK-ga ja lisaks veel 165 suvitajale. Kuid kuni selle ajani on AS Kuressaare Veevärk ÜK-ga ühendatud hinnanguliselt vaid 5 inimest ehk ca 3% rahvastikust.

33 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Kokku on vee-ettevõttel Mändjala külas vaid 2 juriidilist klienti. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.5 Eikla küla

Eikla küla rahvastikust on 2015. aastal 99,5% (ehk 107 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast. Tabel 20. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Eikla külas aastatel 2012-2015 Eikla küla Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 107 107 107 107 ÜK-ga ühendatud elanikud in 107 107 107 107 Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Eikla külas peale II etappi (eeldatavalt aastaks 2027) järgnevalt: • II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Eikla külas 5 inimesele ÜVK-ga. Täiendavalt loodaks II etapi raames Eikla küla ÜVK süsteemi laiendamisega veel 10 eramule ehk ca 23 inimesele ja kahele ühiskondlikule asutusele (kogudus ja mõisahoone) liitumisvõimalus Koidula külas. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 21. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Eikla külas aastatel 2016- 2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 ÜV-ga ühendatud in 107 107 107 107 107 107 107 elanikud ühendatuse määr %, in 98,5% 97,5% 96,6% 95,6% 94,7% 94,7% 94,7% VESI ÜK-ga ühendatud in 107 107 107 107 107 107 107 elanikud ühendatuse määr %, in 98,5% 97,5% 96,6% 95,6% 94,7% 94,7% 94,7% KANAL Kokku on vee-ettevõttel Eikla külas vaid 2 juriidilist klienti. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud Eikla küla ÜVK-süsteemi juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.6 Lümanda küla

Lümanda küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 82% ja 77% (ehk 173 ja 164 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast. Tabel 22. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Lümanda külas aastatel 2012-2015 Lümanda küla Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 173 173 173 173 ÜK-ga ühendatud elanikud in 164 164 164 164 Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Lümanda külas peale II etappi (eeldatavalt aastaks 2027) järgnevalt:

34 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

• II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Lümanda külas 5 inimesele ÜVK-ga. Täiendavalt loodaks II etapi raames Lümanda küla ÜVK süsteemi laiendamisega veel 2 eramule ehk ca 5 inimesele liitumisvõimalus Mõisaküla külas. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 23. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Lümanda külas aastatel 2016-2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 ÜV-ga ühendatud in 173 173 173 173 173 173 173 elanikud ühendatuse määr %, in 84,0% 86,5% 89,2% 92,0% 95,1% 95,1% 95,1% VESI ÜK-ga ühendatud in 164 164 164 164 164 164 164 elanikud ühendatuse määr %, in 79,6% 82,0% 84,5% 87,2% 90,1% 90,1% 90,1% KANAL Kokku on vee-ettevõttel Lümanda külas vaid 2 juriidilist klienti. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.7 Koimla küla

Koimla küla rahvastikust on 2015. aastal 21% (ehk 21 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgiga ja seda juba alates 2012. aastast. Arendamise kava investeeringuprogramm ei too lisanduvaid liitujaid juurde Koimla külas. Seega on eelduslikult ka 2026. aastani ÜV-süsteemiga ühendatud 21 inimest, mis aastaks 2026 moodustab hinnanguliselt 30,4% Koimla küla elanikkonnast. Koimla külas juriidilisi kliente AS-l Kuressaare Veevärk pole.

2.3.2.8 Kärla alevik

Kärla aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 39% ja 37% (ehk 332 ja 314 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast. Tabel 24. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Kärla alevikus aastatel 2012-2015 Kärla alevik Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 332 332 332 332 ÜK-ga ühendatud elanikud in 314 314 314 314 Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Kärla alevikus peale II etappi (eeldatavalt aastaks 2027) järgnevalt: • II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Kärla alevikus 147 inimesele ÜV-ga ja 143 inimesele ÜK-ga. Täiendavalt loodaks II etapi raames Eikla küla ÜVK süsteemi laiendamisega veel liitumisvõimalus 4 ärikliendile (kauplus, klubi, veski, katlamaja). Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 25. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Kärla alevikus aastatel 2016-2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026

35 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

ÜV-ga ühendatud in 332 332 332 332 332 332 332 elanikud ühendatuse määr %, in 39,9% 40,3% 40,7% 41,1% 41,5% 41,5% 41,5% VESI ÜK-ga ühendatud in 314 314 314 314 314 314 314 elanikud ühendatuse määr %, in 37,7% 38,1% 38,5% 38,9% 39,3% 39,3% 39,3% KANAL Kokku on vee-ettevõttel Kärla alevikus vaid 4 juriidilist klienti, kellest suurima tarbimisega Vallavalitsus. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud Kärla aleviku ÜVK-süsteemi juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks. Kuid edaspidi seoses investeeringuprogrammi II etapi raames loodavate liitumisvõimalustega ilmselt suurenevad ka juriidilistele klientidele müügimahud.

2.3.2.9 Mätasselja küla

Mätasselja küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 30% ja 34% (ehk 14 ja 16 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast. Tabel 26. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Mätasselja külas aastatel 2012-2015 Mätasselja küla Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 14 14 14 14 ÜK-ga ühendatud elanikud in 16 16 16 16 Arendamise kava investeeringuprogramm ei too lisanduvaid liitujaid juurde Koimla külas. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 27. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Mätasselja külas aastatel 2016-2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 ÜV-ga ühendatud in 14 14 14 14 14 14 14 elanikud ühendatuse määr %, in 30,1% 30,4% 30,7% 31,0% 31,3% 31,3% 31,3% VESI ÜK-ga ühendatud in 16 16 16 16 16 16 16 elanikud ühendatuse määr %, in 34,4% 34,7% 35,1% 35,4% 35,8% 35,8% 35,8% KANAL Mätasselja külas juriidilisi kliente AS-l Kuressaare Veevärk pole.

2.3.2.10 Laheküla küla

Laheküla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 99% ja 94% (ehk 201 ja 190 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi Kuressaare linna ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast. Tabel 28. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Laheküla külas aastatel 2012-2015 Laheküla küla Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 194 194 194 201 ÜK-ga ühendatud elanikud in 183 183 183 190

36 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Laheküla külas peale investeeringuprogrammi II etappi (eeldatavalt aastaks 2027) järgnevalt: • II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Laheküla külas 9 inimesele (ehk 4 eramule) ÜVK-ga. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7.

Tabel 29. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Laheküla külas aastatel 2016-2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 ÜV-ga ühendatud in 201 201 201 201 201 201 201 elanikud ühendatuse määr %, in 98% 97% 96% 95% 94% 94% 94% VESI ÜK-ga ühendatud in 190 190 190 190 190 190 190 elanikud ühendatuse määr %, in 93% 92% 91% 90% 89% 89% 89% KANAL Laheküla külas juriidilisi kliente AS-l Kuressaare Veevärk pole.

2.3.2.11 Sikassaare küla

Sikassaare küla rahvastikust on 2015. aastal 17% (ehk 8 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi Kuressaare linna ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga. Ühendatud inimeste arv ei ole lähi-aastal muutunud ja arendamise kava investeeringuprogramm ei too ka lisanduvaid liitujaid juurde. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 30. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Sikassaare külas aastatel 2016-2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 ÜV-ga ühendatud in 8 8 8 8 8 8 8 elanikud ühendatuse määr %, in 17% 17% 17% 16% 16% 16% 16% VESI ÜK-ga ühendatud in 8 8 8 8 8 8 8 elanikud ühendatuse määr %, in 17% 17% 17% 16% 16% 16% 16% KANAL Kokku on vee-ettevõttel Sikassaare külas 4 juriidilist klienti, kellest suurima tarbimisega Roonimäe tankla. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud Sikassaare küla ÜVK-süsteemi juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.12 Kudjape alevik

Kudjape aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 88% ja 89% (ehk 531 ja 533 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi Kuressaare linna ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

37 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 31. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Kudjape alevikus aastatel 2012-2015 Kudjape alevik Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 522 522 522 531 ÜK-ga ühendatud elanikud in 524 524 524 533 Arendamise kava investeeringuprogramm ei too ka lisanduvaid liitujaid juurde. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 32. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Kudjape alevikus aastatel 2016-2026 Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 ÜV-ga ühendatud in 531 531 531 531 531 531 531 elanikud ühendatuse määr %, in 87% 87% 86% 85% 84% 84% 84% VESI ÜK-ga ühendatud in 533 533 533 533 533 533 533 elanikud ühendatuse määr %, in 88% 87% 86% 85% 84% 84% 84% KANAL Kokku on vee-ettevõttel Kärla alevikus vaid 9 juriidilist klienti. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud Kudjape aleviku ÜVK-süsteemi juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.13 Upa küla

Upa küla rahvastikust on 2015. aastal 33% (ehk 43 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi Kuressaare linna ühisveevärgiga ja ühendatud inimeste arv ei ole lähiaastatel muutunud. Arendamise kava investeeringuprogramm ei too lisanduvaid liitujaid juurde Upa külas. Seega on eelduslikult ka 2026. aastani ÜVK-süsteemiga ühendatud 43 inimest, mis aastaks 2026 moodustab hinnanguliselt 32% Upa küla elanikkonnast. Kokku on vee-ettevõttel Upa külas vaid 3 juriidilist klienti, kellest suurima tarbimisega Kuressaare Ametikool. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud Upa külas ÜVK-süsteemi juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime Lääne-Saare valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks alustalaks Lääne-Saare valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Lääne-Eesti ja Saare maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2008-2013. Tabel 33. Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2008-2013 Aasta Ühik 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Saare maakond EUR/kuu 366,9 354,6 355,4 406,6 464,4 453,0

38 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

muutus EUR/kuu -12,3 0,8 51,2 57,8 -11,4 Lääne-Eesti EUR/kuu 362,0 350,5 354,7 373,4 403,8 429,2 Kogu Eesti EUR/kuu 420,0 394,2 380,4 414,5 457,2 508,1 Andmed: Eesti Statistikaamet Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Saare maakonnas 2013. aastal ligikaudu 453,0 eurot (vt eelolev tabel). Saare maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel kõrgem kui Lääne-Eesti inimestel tervikuna, kuid kui 2012. aastal ületas Saare maakonna leibkonnaliikme netosissetulek ka kogu Eesti vastavat näitajat, siis 2013.a langes siiski alla Eesti keskmist. Lääne-Saare valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Saare maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi palganominaalkasvu prognoosi aastateks 2014-2026 on Konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Lääne-Saare valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2014-2026 (detailsem tabel toodud Lisas 6.7). Tabel 34. Lääne-Saare valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2014-2026 Indikaator Ühik 2014 2015 2020 2025 2026 Leibkonnaliikme aastane EUR/a 5 741 6 015 8 084 10 825 11 448 netosissetulek Lääne-Saare vallas Leibkonnaliikme kuine EUR/kuu 478,40 501,25 673,69 902,11 954,03 netosissetulek Lääne-Saare vallas

Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2014-2027 (detailsem tabel toodud peatükis Lisas 6.7). Tabel 35. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Lääne-Saare vallas aastatel 2014- 2026 Indikaator Ühik 2014 2015 2020 2025 2026 4% leibkonnaliikme kuisest EUR/kuu 19,24 20,45 26,95 36,08 38,16 netosissetulekust

2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine AS Kuressaare Veevärk juhtkonna andmetel ei ole ettevõttel märkimisväärseid probleeme Lääne-Saare vallas arvete mitte tasumisega.

2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Lääne-Saare valla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 61,6 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV- klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis Lääne-Saare vallas keskmiselt ÜK- süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 61,0 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 36. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Lääne-Saare valla AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusaladel kokku (sh ka Kuressaare linna ÜVK-süsteemi ühendatud asulad) Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 64,0 59,7 61,6

39 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 64,2 59,8 61,0 Müüdud vesi m3/a 62 186 60 681 62 668 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 48 933 46 707 49 364 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 13 253 13 974 13 304 Toodetud vesi m3/a 85 777 79 240 81 662 Arvestamata vesi % 28% 23% 23% Vastuvõetud reovesi m3/a 68 020 65 252 67 080 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 48 071 45 705 47 633 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 19 949 19 547 19 447 Heitvesi kokku (sh puhastatud nii Lääne -Saare vallas kui Salme valda ja Kuressaare linna m3/a 199 594 136 412 119 928 edasi suunatav kokku) Infiltratsioon % 66% 52% 44% Lääne-Saare valla ÜVK-teenuse müügimahtude prognoosimisel on võetud aluseks iga asula teenusmahtude prognoos kuni arvestusperioodi lõpuni, järgmises tabelis on toodud koond valla ÜVK-teenuspiirkondade mahtude prognoosidest. Tabel 37. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Lääne-Saare vallas (sh ka Kuressaare linna ÜVK-süsteemi ühendatud asulad) Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 61,2 61,1 60,8 60,7 60,6 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 61,9 61,8 61,7 61,7 61,7 kanal Müüdud vesi m3/a 64 003 64 391 65 134 65 303 65 809 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 50 699 51 087 51 830 51 999 52 505 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 13 304 13 304 13 304 13 304 13 304 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 83 584 84 083 85 040 85 257 85 909 Arvestamata vesi % 23% 23% 23% 23% 23% Vastuvõetud reovesi m3/a 69 428 69 840 70 705 70 870 71 405 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 49 981 50 393 51 258 51 423 51 958 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 19 447 19 447 19 447 19 447 19 447 korteriühistud) Heitvesi kokku (sh puhastatud nii Lääne- Saare vallas kui Salme m3/a 149 956 150 653 140 377 140 656 141 561 valda ja Kuressaare linna edasi suunatav kokku) Infiltratsioon % 54% 54% 50% 50% 50% Järgnevalt on antud detailsem ülevaade teenusmahtudest teenuspiirkonnas asulati ning koostatud mahtude prognoosidest.

2.3.5.1 Aste alevik

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Aste aleviku elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 57,5 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK- klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 54,5 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

40 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 38. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Aste alevikus Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 57,5 56,0 57,5 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 54,5 53,0 54,5 Müüdud vesi m3/a 12 117 11 980 11 976 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 9 684 9 284 9 405 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 2 433 2 696 2 571 Toodetud vesi m3/a 13 688 13 226 13 333 3 sh tehnoloogiline vesi ehk omatarve m /a 512 508 507 sh lekked m3/a 1 059 738 850 Arvestamata vesi % 11% 9% 10% sh torude lekked % 8% 6% 6% Vastuvõetud reovesi m3/a 11 383 10 513 10 984 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 9 072 8 506 8 445 3 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m /a 2 312 2 007 2 539 Puhastatud heitvesi m3/a 20 614 17 649 17 233 Infiltratsioon % 45% 40% 36% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 6% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 6% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 40% ning arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Järgmises tabelis on toodud Aste aleviku ÜVK-süsteemi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7). Tabel 39. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Aste alevikus Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 57,5 57,5 57,5 57,5 57,5 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 54,5 54,5 54,5 54,5 54,5 kanal Müüdud vesi m3/a 11 976 11 976 11 976 11 976 11 976 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 9 405 9 405 9 405 9 405 9 405 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 2 571 2 571 2 571 2 571 2 571 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 13 333 13 333 13 333 13 333 13 333 sh tehnoloogiline vesi ehk 3 m /a 507 507 507 507 507 omatarve sh lekked m3/a 850 850 850 850 850 Arvestamata vesi % 10% 10% 10% 10% 10% sh torude lekked % 6% 6% 6% 6% 6% Vastuvõetud reovesi m3/a 10 984 10 984 10 984 10 984 10 984 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 8 445 8 445 8 445 8 445 8 445 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 2 539 2 539 2 539 2 539 2 539 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 18 458 18 458 18 458 18 458 18 458

41 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Infiltratsioon % 40% 40% 40% 40% 40%

2.3.5.2 Aste küla

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Aste küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 63,0 liitrit vett Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 40. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Aste külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 64,8 62,2 63,0 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 67,3 63,1 62,7 Müüdud vesi m3/a 3 827 3 686 3 726 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 3 715 3 562 3 608 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 112 124 118 3 Toodetud vesi m /a 5 333 5 133 5 357 sh tehnoloogiline vesi ehk omatarve m3/a 401 395 402 sh lekked m3/a 1 105 1 052 1 229 Arvestamata vesi % 28% 28% 30% sh torude lekked % 21% 20% 23% Vastuvõetud reovesi m3/a 5 184 4 781 5 019 3 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m /a 4 029 3 778 3 751 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 1 154 1 003 1 268 Puhastatud heitvesi m3/a 12 492 9 194 7 786 Infiltratsioon % 59% 48% 36% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 23% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 23% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 47% ning arvestustes on eeldatud, et kuni I etapi investeeringute lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Uute trasside infiltratsioon on hinnanguliselt 10%. Arvestades investeeringuprogrammi raames tehtavaid investeeringuid väheneb tänane infiltratsioon kogu AS Kuressaare Veevärk Aste küla teenuspiirkonnas aastaks 2019 39%-le. Järgmises tabelis on toodud asulati kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7). Tabel 41. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Aste külas Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 63,0 63,0 63,0 63,0 63,0 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 63,0 63,0 63,0 63,0 63,0 kanal Müüdud vesi m3/a 3 726 3 726 3 726 3 726 3 726 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 3 608 3 608 3 608 3 608 3 608 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 118 118 118 118 118 korteriühistud)

42 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Toodetud vesi m3/a 5 357 5 357 5 357 5 357 5 357 sh tehnoloogiline vesi ehk 3 m /a 402 402 402 402 402 omatarve sh lekked m3/a 1 229 1 229 1 229 1 229 1 229 Arvestamata vesi % 30% 30% 30% 30% 30% sh torude lekked % 23% 23% 23% 23% 23% Vastuvõetud reovesi m3/a 5 037 5 037 5 037 5 037 5 037 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 3 769 3 769 3 769 3 769 3 769 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 1 268 1 268 1 268 1 268 1 268 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 9 566 9 566 8 257 8 257 8 257 Infiltratsioon % 47% 47% 39% 39% 39%

2.3.5.3 Nasva alevik

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Nasva aleviku elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 46,2 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV- klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 56,4 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012- 2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 42. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Nasva alevikus Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 64,0 38,5 46,2 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 69,9 48,7 56,4 Müüdud vesi m3/a 5 081 4 634 5 611 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 1 425 1 663 2 965 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 3 656 2 971 2 646 Toodetud vesi m3/a 5 891 5 924 7 225 sh tehnoloogiline vesi ehk omatarve m3/a 391 394 480 3 sh lekked m /a 419 896 1 134 Arvestamata vesi % 14% 22% 22% sh torude lekked % 7% 15% 16% Vastuvõetud reovesi m3/a 12 416 12 029 13 046 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 1 709 2 055 3 810 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 10 707 9 974 9 236 3 Salme valda suunatav heitvesi m /a 34 314 19 741 16 253 Infiltratsioon % 64% 39% 20% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 16% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 16% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal Salme valda suunatavast heitveest on olemasolevatel andmetel ca 41% ning arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel Salme valda suunatavast heitveest. Järgmises tabelis on toodud Nasva aleviku ÜVK-süsteemi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

43 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 43. Vee tootmismahud ja Salme valda suunatud reovee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Nasva alevikus Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 46,2 46,2 46,2 46,2 46,2 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 56,4 56,4 56,4 56,4 56,4 kanal Müüdud vesi m3/a 6 579 6 967 7 710 7 878 8 385 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 3 933 4 321 5 064 5 232 5 739 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 2 646 2 646 2 646 2 646 2 646 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 8 471 8 971 9 927 10 145 10 797 sh tehnoloogiline vesi ehk 3 m /a 563 596 660 674 717 omatarve sh lekked m3/a 1 330 1 408 1 558 1 592 1 695 Arvestamata vesi % 22% 22% 22% 22% 22% sh torude lekked % 16% 16% 16% 16% 16% Vastuvõetud reovesi m3/a 14 261 14 673 15 538 15 703 16 238 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 5 025 5 437 6 302 6 467 7 002 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 9 236 9 236 9 236 9 236 9 236 korteriühistud) Salme valda suunatav 3 m /a heitvesi 24 119 24 815 26 278 26 557 27 462 Infiltratsioon % 41% 41% 41% 41% 41%

2.3.5.4 Mändjala küla

Mändjala külas pakub AS Kuressaare Veevärk üksnes ÜK-teenust. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 64,1 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalne veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 44. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Mändjala külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 60,3 61,9 64,1 Vastuvõetud reovee mahud m3/a 1 060 1 438 783 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 110 113 117 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 950 1 325 666 Salme valda suunatav heitvesi m3/a 2 929 2 359 975 Infiltratsioon % 64% 39% 20% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal Salme valda suunatavast heitveest on olemasolevatel andmetel ca 41% ning arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel Salme valda suunatavast heitveest. Järgmises tabelis on toodud Mändjala küla ÜK-süsteemi kao ja müügimahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

44 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 45. Salme valda suunatava heitvee maht ning infiltratsioon aastatel 2015-2026 Mändjala külas Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 64,1 64,1 64,1 64,1 64,1 kanal Vastuvõetud reovesi m3/a 783 783 783 783 783 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 117 117 117 117 117 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 666 666 666 666 666 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 1 324 1 324 1 324 1 324 1 324 Infiltratsioon % 41% 41% 41% 41% 41%

2.3.5.5 Eikla küla

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Eikla küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 45,4 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud asulati aastate 2012- 2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 46. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Eikla külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 46,9 42,6 45,4 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 44,0 42,1 45,4 Müüdud vesi m3/a 2 152 1 828 1 886 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 1 841 1 670 1 780 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 311 158 106 Toodetud vesi m3/a 2 589 2 390 2 316 3 sh tehnoloogiline vesi ehk omatarve m /a 433 417 430 sh lekked m3/a 4 145 0 Arvestamata vesi % 17% 24% 19% sh torude lekked % 0% 6% 0% Vastuvõetud reovesi m3/a 2 038 1 811 1 886 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 1 727 1 653 1 780 3 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m /a 311 158 106 Puhastatud heitvesi m3/a 2 607 2 363 2 247 Infiltratsioon % 22% 23% 16% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on eksperthinnangu alusel ca 5% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et teostatavad investeeringud aitavad hoida lekete mahu konstantselt 5% juures kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 20% ning arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Järgmises tabelis on toodud asulati kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7). Tabel 47. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Eikla külas Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026

45 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 45,4 45,4 45,4 45,4 45,4 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 45,4 45,4 45,4 45,4 45,4 kanal 3 Müüdud vesi m /a 1 886 1 886 1 886 1 886 1 886 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 1 780 1 780 1 780 1 780 1 780 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 106 106 106 106 106 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 2 438 2 438 2 438 2 438 2 438 sh tehnoloogiline vesi ehk 3 m /a 430 430 430 430 430 omatarve sh lekked m3/a 122 122 122 122 122 Arvestamata vesi % 23% 23% 23% 23% 23% sh torude lekked % 5% 5% 5% 5% 5% Vastuvõetud reovesi m3/a 1 886 1 886 1 886 1 886 1 886 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 1 780 1 780 1 780 1 780 1 780 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 106 106 106 106 106 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 2 370 2 370 2 370 2 370 2 370 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20%

2.3.5.6 Lümanda küla

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Lümanda küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 52,1 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012- 2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 48. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Lümanda külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 47,4 51,2 52,1 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 50,1 52,2 51,1 Müüdud vesi m3/a 3 773 3 939 3 928 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 2 995 3 231 3 290 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 778 708 638 Toodetud vesi m3/a 4 411 4 004 4 171 Arvestamata vesi % 14% 2% 6% Vastuvõetud reovesi m3/a 3 776 3 832 3 694 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 2 998 3 124 3 056 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 778 708 638 Purgitud reovesi (jur. 100%) m3/a 24 26 29 Puhastatud heitvesi m3/a 23 706 14 923 11 898 Infiltratsioon % 84% 74% 69% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. ööpäevasele veetarbe tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Purgitava reovee mahtude prognoosimisel on võetud aluseks 2015. aasta esimeste kuude andmed.

46 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 6% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 6% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 76% ning arvestustes on eeldatud, et kuni I etapi investeeringute lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Uute trasside infiltratsioon on hinnanguliselt 10%. Arvestades investeeringuprogrammi raames tehtavaid investeeringuid väheneb tänane infiltratsioon AS Kuressaare Veevärk Lümanda küla teenuspiirkonnas aastaks 2019 48%-le. Järgmises tabelis on toodud asulati kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7). Tabel 49. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Lümanda külas Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 52,1 52,1 52,1 52,1 52,1 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 52,1 52,1 52,1 52,1 52,1 kanal Müüdud vesi m3/a 3 928 3 928 3 928 3 928 3 928 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 3 290 3 290 3 290 3 290 3 290 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 638 638 638 638 638 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 4 171 4 171 4 171 4 171 4 171 Arvestamata vesi % 6% 6% 6% 6% 6% Vastuvõetud reovesi m3/a 3 757 3 757 3 757 3 757 3 757 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 638 638 638 638 638 korteriühistud) Purgitud reovesi (jur. 3 m /a 31 31 31 31 31 100%) Puhastatud heitvesi m3/a 15 530 15 530 7 285 7 285 7 285 Infiltratsioon % 76% 76% 48% 48% 48%

2.3.5.7 Koimla küla

AS-ile Kuressaare Veevärk pakub Koimla külas üksnes ÜV-teenust üksnes füüsilistele isikutele. Vee-ettevõttele kuuluva ÜV-ga ühendatud Koimla küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 64,7 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud asulati aastate 2012- 2014 reaalsed veetarve ja müügimahud. Tabel 50. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Koimla külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 61,3 63,3 64,7 Müüdud vesi m3/a 470 485 496 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 470 485 496 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 0 0 0 Toodetud vesi m3/a 480 490 501 Arvestamata vesi % 2% 1% 1% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarbe maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on eksperthinnangu alusel ca 5% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et jääb nimetatud tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

47 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 51. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Koimla külas Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 64,7 64,7 64,7 64,7 64,7 vesi Müüdud vesi m3/a 496 496 496 496 496 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 496 496 496 496 496 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 0 0 0 0 0 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 522 522 522 522 522 Arvestamata vesi % 5% 5% 5% 5% 5%

2.3.5.8 Kärla alevik

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Kärla aleviku elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 61,5 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK- klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 58,9 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 52. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Kärla alevikus Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 59,9 59,5 61,5 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 57,4 57,8 58,9 Müüdud vesi Kärla alevikus m3/a 8 665 8 593 8 883 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 7 253 7 208 7 457 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 1 412 1 385 1 426 Kärla alevikus toodetud vee müügimahud 3 m /a 240 248 254 Mätasselja külasse Toodetud vesi (nii Kärla kui Mätasselja küla 3 m /a 12 976 11 424 11 211 tarbeks) sh tehnoloogiline vesi ehk omatarve m3/a 627 622 643 3 sh lekked m /a 3 444 1 961 1 431 Arvestamata vesi % 33% 25% 21% sh torude lekked % 27% 17% 13% Vastuvõetud reovesi Kärla alevikust m3/a 7 939 7 965 8 134 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 6 578 6 626 6 750 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 1 361 1 339 1 384 3 Vastuvõetud reovesi Mätasselja külast m /a 337 348 326 Puhastatud heitvesi (sh nii Kärla kui Mätasselja 3 m /a 40 072 29 941 25 490 küla reovesi) Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. ööpäevasele veetarbe tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 13% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 13% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 73% ning arvestustes on eeldatud, et kuni I etapi investeeringute lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Uute trasside infiltratsioon on hinnanguliselt 10%. Arvestades investeeringuprogrammi raames

48 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 tehtavaid investeeringuid väheneb tänane infiltratsioon kogu AS Kuressaare Veevärk Kärla aleviku ÜVK-teenuspiirkonnas aastaks 2019 72%-le. Järgmises tabelis on toodud kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7). Tabel 53. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Kärla alevikus Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 61,5 61,5 61,5 61,5 61,5 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 61,5 61,5 61,5 61,5 61,5 kanal Müüdud vesi Kärla 3 m /a 8 883 8 883 8 883 8 883 8 883 alevikus Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 7 457 7 457 7 457 7 457 7 457 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 korteriühistud) Kärla alevikus toodetud vee müügimahud m3/a 254 254 254 254 254 Mätasselja külasse Toodetud vesi (nii Kärla kui Mätasselja küla m3/a 11 211 11 211 11 211 11 211 11 211 tarbeks) sh tehnoloogiline vesi ehk 3 m /a 643 643 643 643 643 omatarve sh lekked m3/a 1 431 1 431 1 431 1 431 1 431 Arvestamata vesi % 18% 18% 18% 18% 18% sh torude lekked % 13% 13% 13% 13% 13% Vastuvõetud reovesi 3 m /a 8 437 8 437 8 437 8 437 8 437 Kärla alevikust Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 7 053 7 053 7 053 7 053 7 053 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 korteriühistud) Vastuvõetud reovesi 3 m /a 326 326 326 326 326 Mätasselja külast Puhastatud heitvesi (sh nii Kärla kui Mätasselja m3/a küla reovesi) 32 213 32 213 31 295 31 295 31 295 Infiltratsioon % 73% 73% 72% 72% 72%

2.3.5.9 Mätasselja küla

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Mätasselja küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 49,7 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV- klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 55,8 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012- 2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 54. Veetarve, veeheide ja müügimahud aastatel 2012-2014 Mätasselja külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 47,0 48,5 49,7 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 57,7 59,6 55,8 Müüdud vesi m3/a 240 248 254 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 240 248 254

49 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 0 0 0 Vastuvõetud reovesi m3/a 337 348 326 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 337 348 326 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 0 0 0 Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud müügimahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

Tabel 55. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Mätasselja külas Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 49,7 49,7 49,7 49,7 49,7 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 55,8 55,8 55,8 55,8 55,8 kanal Müüdud vesi m3/a 254 254 254 254 254 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 254 254 254 254 254 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 0 0 0 0 0 korteriühistud) Vastuvõetud reovesi m3/a 326 326 326 326 326 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 326 326 326 326 326 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 0 0 0 0 0 korteriühistud)

2.3.5.10 Laheküla küla

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva Kuressaare linna ÜVK-ga ühendatud Laheküla küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 45,9 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 47,1 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 56. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Laheküla külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 40,7 39,1 45,9 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 43,7 41,6 47,1 Müüdud vesi m3/a 2 881 2 770 3 251 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 2 881 2 770 3 251 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 0 0 0 Toodetud vesi m3/a 4 502 4 014 4 711 Arvestamata vesi % 36% 31% 31% Vastuvõetud reovesi m3/ a 2 920 2 778 3 149 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 2 920 2 778 3 149 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 0 0 0 Puhastatud heitvesi m3/a 9 059 5 627 5 724 Infiltratsioon % 68% 51% 45%

50 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. ööpäevasele veetarbe tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 31% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 31% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 54% ning arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Järgmises tabelis on toodud kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7). Tabel 57. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Laheküla külas Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 45,9 45,9 45,9 45,9 45,9 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 45,9 45,9 45,9 45,9 45,9 kanal Müüdud vesi m3/a 3 368 3 368 3 368 3 368 3 368 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 3 368 3 368 3 368 3 368 3 368 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 0 0 0 0 0 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 4 881 4 881 4 881 4 881 4 881 Arvestamata vesi % 31% 31% 31% 31% 31% Vastuvõetud reovesi m3/a 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 0 0 0 0 0 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 6 992 6 992 6 992 6 992 6 992 Infiltratsioon % 54% 54% 54% 54% 54%

2.3.5.11 Sikassaare küla

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva Kuressaare linna ÜVK-ga ühendatud Sikassaare küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 103,1 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 58. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Sikassaare külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 84,6 88,7 103,1 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 84,6 88,7 103,1 Müüdud vesi m3/a 2 855 3 583 3 020 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 247 259 301 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 2 608 3 324 2 719 Toodetud vesi m3/a 4 461 5 193 4 377 Arvestamata vesi % 36% 31% 31% Vastuvõetud reovesi m3/a 843 847 879 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 247 259 301 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 596 588 578 Puhastatud heitvesi m3/a 843 847 879

51 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Infiltratsioon % 0% 0% 0% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. ööpäevasele veetarbe tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 31% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 31% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Sikassaare küla infiltratsioon on nulli lähedane, kuna kanalisatsioonitorustiku maht on niivõrd väike. Järgmises tabelis on toodud kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7). Tabel 59. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Sikassaare külas Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 103,1 103,1 103,1 103,1 103,1 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 103,1 103,1 103,1 103,1 103,1 kanal Müüdud vesi m3/a 3 020 3 020 3 020 3 020 3 020 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 301 301 301 301 301 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 2 719 2 719 2 719 2 719 2 719 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 4 377 4 377 4 377 4 377 4 377 Arvestamata vesi % 31% 31% 31% 31% 31% Vastuvõetud reovesi m3/a 879 879 879 879 879 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 301 301 301 301 301 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 578 578 578 578 578 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 879 879 879 879 879 Infiltratsioon % 0% 0% 0% 0% 0%

2.3.5.12 Kudjape alevik

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva Kuressaare linna ÜVK-ga ühendatud Kudjape aleviku elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 76,2 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 75,3 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 60. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Kudjape alevikus Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 79,6 73,0 76,2 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 80,2 73,8 75,3 Müüdud vesi m3/a 15 729 14 483 15 101 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 15 157 13 906 14 513 3 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m /a 572 577 588 Toodetud vesi m3/a 24 577 20 990 21 886 Arvestamata vesi % 36% 31% 31% Vastuvõetud reovesi m3/a 15 743 14 497 14 730 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 15 334 14 108 14 407

52 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 409 389 323 Puhastatud heitvesi m3/a 41 429 25 888 24 148 Infiltratsioon % 62% 44% 39% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. ööpäevasele veetarbe tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 31% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 31% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 48% ning arvestustes on eeldatud, et infiltratsioon püsib nimetatud tasemel kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7). Tabel 61. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Kudjape alevikus Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 kanal 3 Müüdud vesi m /a 15 351 15 351 15 351 15 351 15 351 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 14 763 14 763 14 763 14 763 14 763 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 588 588 588 588 588 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 22 249 22 249 22 249 22 249 22 249 Arvestamata vesi % 31% 31% 31% 31% 31% Vastuvõetud reovesi m3/a 15 142 15 142 15 142 15 142 15 142 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 14 819 14 819 14 819 14 819 14 819 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 323 323 323 323 323 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 29 307 29 307 28 040 28 040 28 040 Infiltratsioon % 48% 48% 46% 46% 46%

2.3.5.13 Upa küla

AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva Kuressaare linna ÜVK-ga ühendatud Upa küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 130,2 liitrit vett. Mõneti erineb keskmine veetarve ÜV-klientidel ÜK-klientide omast. 2014. aastal juhtis keskmiselt ÜK-süsteemiga ühendatud elanik ööpäevas 110,9 liitrit reovett ühiskanalisatsiooni. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 62. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Upa külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 192,7 154,3 130,2 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 191,8 150,2 110,9 Müüdud vesi m3/a 4 396 4 452 4 536 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 3 025 2 421 2 044 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 1 371 2 031 2 492 Toodetud vesi m3/a 6 869 6 452 6 574

53 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Arvestamata vesi % 36% 31% 31% Vastuvõetud reovesi m3/a 4 381 4 413 4 450 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 3 010 2 357 1 741 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 1 371 2 056 2 709 Puhastatud heitvesi m3/a 11 529 7 880 7 295 Infiltratsioon % 62% 44% 39% Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. ööpäevasele veetarbe tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 31% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 31% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 48% ning arvestustes on eeldatud, et infiltratsioon püsib nimetatud tasemel kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7). Tabel 63. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Upa külas Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 130,2 130,2 130,2 130,2 130,2 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 130,2 130,2 130,2 130,2 130,2 kanal Müüdud vesi m3/a 4 536 4 536 4 536 4 536 4 536 Füüsilistele isikutele (sh 3 m /a 2 044 2 044 2 044 2 044 2 044 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va 3 m /a 2 492 2 492 2 492 2 492 2 492 korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 6 574 6 574 6 574 6 574 6 574 Arvestamata vesi % 31% 31% 31% 31% 31% Vastuvõetud reovesi m3/a 4 753 4 753 4 753 4 753 4 753 Füüsilistelt isikutelt (sh 3 m /a 2 044 2 044 2 044 2 044 2 044 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va 3 m /a 2 709 2 709 2 709 2 709 2 709 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 9 199 9 199 9 199 9 199 9 199 Infiltratsioon % 48% 48% 48% 48% 48%

2.3.6 Kokkuvõte Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetke olukorda Lääne- Saare vallas. Tabel 64. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2015. aastal Lääne-Saare vallas Indikaator Ühik Näitaja Elanike arv Lääne-Saare vallas in 7241 Keskmine leibkonna suurus in 2,34 Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 501,25 Tööealiste (19-62) elanike arv % elanike arvust 61% ÜV teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 31% ÜK teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 31% Veetarve elaniku kohta l/in/d 61,2

54 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

AS Kuressaare Veevärgi lähiaja prioriteediks on arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine, millega seonduvalt plaanitakse esitada taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu (hetkel kuni 1,5%, piirmäär on 4%) elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.

2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel moodustavad 2015. aasta eelarves ca 4% kogu tuludest, tulud kaupade ja teenuste müügist ca 5% ning muud tegevustulud ca 2%. Ülejäänud tuludest moodustavad saadavad toetused tegevuskuludeks. Suurimad kulud on personali- ja majanduskulud (2015.a eelarves ca 92% põhitegevuse kuludest). Järgmises tabelis on toodud Lääne-Saare valla kinnitatud 2015.a eelarve. Tabel 65. Lääne-Saare valla 2015.a eelarve

Indikaator 2015 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 6 464 262,75 Põhitegevuse kulud kokku 6 011 669,86 Põhitegevustulem 452 592,89 Investeerimistegevus kokku -888 502,64 Eelarve tulem -435 909,75 Finantseerimistegevus -264 545,00 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -700 454,75 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 700 931,43 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 2 768 246,28 Netovõlakoormus (eurodes) 2 067 314,85 Netovõlakoormus (%) 32,0% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 3 878 557,65 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,00% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 811 242,80 Allikas: Lääne-Saare Vallavalitsus 2015. aastal moodustab prognoositavalt valla netokõlakoormus 32% (lubatud ülemmäär 60%) põhitegevuse tuludest. Vallavalitsuse andmetel planeerib vald investeerimistegevusteks 2016. aastatel suurendada osaliselt kohustusi ka mitte ÜVK- teenusega seonduvalt. Samas eelolev tabel tõendab, et Lääne-Saare vallavalitsuse planeeritav laenukoormus ei peaks takistama ka veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projektide osalist kaasfinantseerimist, kuna valla laenukoormus on madalam seaduses sätestatud piiridest. Täiendavalt eeltoodule on käesolevas arendamise kavas nähtud ette Lääne-Eesti valla kaasfinantseerimist arendamise kava investeeringuprogrammi I ja II etapi elluviimisel järgmistes proportsioonides: • Investeeringuprogrammi I etapp – valla kaasrahastus 100% kogu investeeringuprogrammi omaosalusest (ehk 50% sademevee investeeringutest ja ülejäänud abikõlblikest kuludest 20%); • Investeeringuprogrammi II etapp – valla kaasrahastus 753 755,29 euro ulatuses.

55 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 66. Investeeringuprogrammi rahastamiseelarve Ühik KOOND RAHASTAMISEELARVE I etapp II etapp KOKKU Projekti kogukulud EUR 322 650,00 4 645 054,04 4 967 704,04 sh abikõlblikud investeeringud EUR 322 650,00 4 645 054,04 4 967 704,04 sh abikõlbmatud investeeringud EUR 0,00 0,00 0,00 Toetus (50% sademev.inv+80% muust) EUR 258 120,00 3 679 015,73 3 937 135,73 Omaosalus EUR 64 530,00 966 038,31 1 030 568,31 Arvestustes on eeldatud, et vald rahastab (läbi vee-ettevõtte omakapitali suurendamise) investeeringuid 818 285,29 euro ulatuses. Eelolevalt toodud valla laenukoormusanalüüs tõendab, et vallal on tänaste plaanide juures võtta ka kogu omapoolse osaluse katmiseks ka laenu.

56 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Lääne-Saare vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates:

- Aste alevikus – veevarustus ja kanalisatsioon; - Aste külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Eikla külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Koimla külas – veevarustus; - Kärla alevikus ja Mätasselja külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Lümanda külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Nasva alevikus ja Mändjala külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Kudjape alevikus, Laheküla, Sikassaare ja Upa külades – veevarustus ja kanalisatsioon. Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks 2015 novembri seisuga kehtis Lääne- Saare vallas 26 vee erikasutusluba ja 3 vee erikasutusega seotud keskkonnakompleksluba, mis on väljastanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt. Tabel 67 Vee erikasutusload Kehtivuse Kehtivuse Loa reg.nr Vee erikasutaja Vee erikasutuse piirkond algus lõpp L.VV/326459 OÜ Saaremaa Vesi, 10501002 1.10.2015 tähtajatu Lääne-saare vald L.VV/326405 AS Hoolekandeteenused, 10399457 1.07.2015 tähtajatu Kärla alevik L.VV/325680 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 1.01.2015 tähtajatu Aste alevik L.VV/325192 OÜ Saare Saba ja Sarved, 10646157 30.07.2014 tähtajatu Kõrkküla küla L.VV/324381 OÜ Hekva, 10373274 1.01.2014 31.12.2018 Aste küla L.VV/323431 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 1.07.2013 30.06.2018 Aste küla L.VV/324643 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 1.04.2014 tähtajatu Eikla küla L.VV/321378 Kuressaare Veevärk AS, 10083079 1.10.2012 30.09.2017 end. Kaarma valla ala L.VV/322540 PILGUSE MÕIS OÜ, 10679033 1.01.2013 31.12.2017 Jõgela küla L.VV/322656 OÜ Ääre Seakasvatus, 10296846 1.01.2013 31.12.2017 Kirikuküla küla L.VV/321396 AS Est Agar, 10215434 1.07.2012 30.06.2017 Kärla alevik L.VV/320864 Kärla Põllumajandusühistu, 10276370 21.09.2011 30.06.2016 Kärla alevik Kärla alevik ja Mätasselja L.VV/320045 Kuressaare Veevärk AS, 10083079 22.02.2011 31.12.2015 küla L.VV/322093 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 1.10.2012 30.09.2017 Lümanda küla L.VV/323584 OÜ MV Turvas, 10930579 9.09.2013 8.09.2018 Metsaküla L.VV/321147 Merinvest OÜ, 10129628 1.01.2012 31.12.2016 Mullutu küla Mõisaküla küla, Maleva küla, TU Mereranna Põllumajandusühistu, L.VV/325158 25.07.2014 tähtajatu Tahula küla, Kiratsi küla, 10297159 Kaarma küla, Upa küla L.VV/325052 OÜ Saare Hotell, 10122649 1.07.2014 tähtajatu Mändjala küla L.VV/325705 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 2.01.2015 1.01.2020 Nasva alevik L.VV/323104 OÜ SAARE FISHEXPORT, 10723478 1.07.2013 30.06.2018 Nasva alevik L.VV/320078 AS Kuressaare Veevärk, 10083079 7.03.2011 31.12.2015 Nasva küla L.VV/324076 OÜ Eikla Agro, 10297461 1.01.2014 31.12.2018 Piila küla L.VV/320516 Astacus OÜ, 10837213 15.07.2011 30.06.2016 Pähkla küla OÜ Saare Dolomiit-Väokivi, L.VV/324616 1.04.2014 tähtajatu Sepa küla 10956892 Pähkla Vähi- ja Kalakasvatus OÜ, L.VV/322447 31.10.2012 30.30.2017 Pähkla küla 11060436 L.VV/325274 OÜ Lõukapõllu, 12193754 03.09.2014 tähtajatu Mõisaküla küla

57 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 68. Keskkonnakompleksload

Kehtivuse Kehtivuse Vee erikasutuse Loa reg.nr Vee erikasutaja algus lõpp piirkond KKL/318315 Kärla Põllumajandusühistu, 10276370 10.12.2007 tähtajatu Kirikuküla küla KKL/319411 Saare Peekon OÜ, 10216014 03.12.2012 tähtajatu Uduvere küla KKL/317972 Saare Peekon OÜ, 10216014 03.12.2012 tähtajatu Pähkla küla Vee erikasutajate tegevusala on järgmine: Tabel 69. Vee erikasutajate tegevusalad Vee erikasutaja Tegevusala AS Est Agar Merevetikatest furcellaraani tootmine Vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute ning ainesõltlaste AS Hoolekandeteenused hoolekandeasutuste tegevus Vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine Kuressaare linnas ning AS Kuressaare Veevärk Saare maakonna valdades Astacus OÜ Kalapüük ja vesiviljelus Kärla Põllumajandusühistu Piimakarja kasvatus Merinvest OÜ Kummidetailide tootmine OÜ Eikla Agro Noorloomakasvatus OÜ Hekva Piimakarja kasvatus OÜ MV Turvas Aiandus-ja kütteturba tootmine OÜ Saare Dolomiit-Väokivi Paekivi ja dolomiidi töötlemine viimistlusmaterjaliks OÜ Saare Fishexport Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine OÜ Saare Hotell Majutus-, seminari- ja spaateenuse pakkumine ning toitlustamine OÜ Saaremaa Vesi Põhjavee võtmine, selle töötlemine, pudelisse villimine ja müük OÜ Ääre Seakasvatus Seakasvatus Pilguse Mõis OÜ Majutamine ja toitlustamine, põhiliselt suvisel turismiperioodil TU Mereranna Piimakarjakasvatus Põllumajandusühistu Saare Peekon OÜ Sigade intensiivkasvatus OÜ Saare Saba ja Sarved Piimakarjakasvatus OÜ Lõukapõllu Vähikasvatus Pähkla Vähi- ja Vikerforelli, karpkala ja jõevähi kasvatamine Kalakasvatus OÜ Valla vee-ettevõtjaks on määratud endiste valdade vallavolikogu otsustega AS Kuressaare Veevärk (otsuse koopia on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.1). Edaspidi käsitletakse käesolevas arendamise kavas vaid reoveekogumisalasse jäävaid ja/või vee-ettevõtja tegevuspiirkonda jäävaid ÜVK süsteeme ja selle süsteemi tarbijaid. Tabel 70. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arv Elanike Ühisveevarustuse Ühiskanalisatsiooniga Asula arv ühendatud elanikud ühendatud elanikud in in % in % Aste alevik 450 448 100% 424 94% Aste küla 199 157 79% 164 82% Nasva alevik 395 233 59% 244 62% Mändjala küla 157 0 0% 5 3% Eikla küla 108 107 99% 107 99%

58 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Lümanda küla 212 173 82% 164 77% Koimla küla 99 21 21% 0 0% Kärla alevik 841 332 39% 314 37% Mätasselja küla 47 14 30% 16 34% Laheküla küla 203 201 99% 190 94% Sikassaare küla 47 8 17% 8 17% Kudjape alevik 601 531 88% 533 89% Upa küla 129 43 33% 43 33%

3.1.1 Tuletõrje veevarustus Lääne-Saare valla tuletõrje veevarustus on lahendatud kas tuletõrje veemahutite, hüdrantide ja/või looduslike veevõtukohtade baasil. Allolevates tabelites on antud ülevaade vallas asuvatest tuletõrjehüdrantide ja - veevõtukohtade asukohast ja nende tehnilisest seisukorrast. Hüdrandid ja veevõtukohad on kantud ka joonistele. Tehniliselt mitterahuldavas seisukorras hüdrandid asendatakse järk-järgult uutega (vastavalt võimaluste tekkimisele), vahendid selleks võetakse vee-ettevõtja hoolduskuludeks ette nähtud vahenditest. Mitterahuldavas seisukorras olevate veevõtukohtade korrastamine toimuba vastavalt kohaliku päästeameti ettekirjutuse kohaselt valla eelarvest. Tabel 71. Lääne-Saare valla tuletõrjehüdrandid ja nende seisukord Maja Aadressi Trassi Trassi Tehniline Asula Tänav Tüüp nr täpsustus DN tüüp seisukord Rahu ja Metsa Aste alevik Metsa 5 Tallinna 100 Ringliin Korras tänava ristis Aste alevik Saare 8 Saare 8 otsas Tallinna 100 Ringliin Korras Metsa 7 maja otsas, Aste alevik Metsa 7 Tallinna 100 Ringliin Korras tee ääres ARK majast 40 m. Kudjape alevik Kuressaare tee edasi töökoja poole Tallinna 110 Ringliin Korras tee ristis Männi 9 vastas üle Kudjape alevik Männi 9 Euro 110 Ringliin Korras tee Kudjape alevik Tallinna 88 Auriga keskuse taga. Euro 100 Ringliin Korras Auriga keskus, Kudjape alevik Tallinna 88 Kalmistu tee Tallinna 100 Ringliin Korras bussipeatus Kärla alevik Töökoja vastas Moskva 110 Tupikliin Korras Laheküla teel, enne Laheküla küla Laheküla tee Kuressaare ringtee Euro 110 Ringliin Korras ristmikku Laheküla tee ja Aia Laheküla küla Laheküla tee Euro 110 Ringliin Korras põik ristmikul Ehitajate tee ja Laheküla küla Ehitajate tee Kuressaare ringtee Euro 110 Ringliin Korras tee ristmikul Ehitajate tee ja Laheküla küla Ehitajate tee Euro 110 Ringliin Korras Ehitaja põik ristmikul Laheküla teel, peale Laheküla küla Laheküla tee Euro 110 Ringliin Korras Ehitaja tee ristmikku Laheküla Lahe tee ja Laheküla küla Lahe tee Kuressaare ringtee Euro 110 Ringliin Korras tee ristmikul Laheküla küla Laheküla tee Laheküla teel, Kajaka Euro 110 Ringliin Korras

59 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Maja Aadressi Trassi Trassi Tehniline Asula Tänav Tüüp nr täpsustus DN tüüp seisukord ristmiku lähedal Lahe tee 2 enne kurvi Laheküla küla Lahe tee 2 Euro 110 Ringliin Korras vasakul. Laheküla küla Kodu tee Kodu tee alguses Euro 110 Ringliin Korras Sääre mnt. ja Nasva alevik Sadama Euro 110 Ringliin Ei tööta Sadama tn ristis Nasva alevik Sääre mnt Nasva kaupluse ees Euro 110 Tupikliin Ei tööta Nasva alevik Ülejõe 14 Tallinna 110 Ringliin Korras Käbi-Nartsissi krundi Upa küla Tallinna Ringliin Korras rist Ametikooli pumpla Upa küla Euro 100 Ringliin Korras juures Upa küla Kooli viiva tee ääres Euro 100 Ringliin Korras Tabel 72. Lääne-Saare valla tuletõrjeveehoidlad ja nende seisukord Maja Viida Tehniline Asula Tänav Aadressi täpsustus VVK liik Maht nr asukoht seisukord Ansi küla Ansi puidutöökoda Mahuti puudub 100 Korras Dolomiidi tänaval, maja nr 7 Aste alevik Metsa Tiik puudub Korras taga asuv tiik Metsa tänav 7 maja vastas, Sarmeti (Juveelitehase) Aste alevik Metsa Mahuti puudub 600 Korras territooriumil asuva katlamaja veehoidla Aste küla Haamse kuivati taga Mahuti puudub 50 Korras Veevõtukaev Haamse küla, kahe keskmise Aste küla Mahuti puudub 100 vajab kortermaja vahel korrastamist Haamse küla, Kungla ja Endla Aste küla küla teerist, vana katlamaja Mahuti puudub 100 Korras juures Aste küla Haamse lauda alajaama juures Mahuti puudub 100 Korras viit ei Aste küla Haamse lauda ja töökoja vahel Mahuti vasta 200 Korras nõuetele Veevõtukaev Kaarma ja Haamse rist, vana Aste küla Mahuti puudub 50 vajab kaupluse kõrval korrastamist Kihelkonna--Oriküla Karida küla Jõgi puudub Korras teerist, Karida Eikla pumbamaja Veevõtukaev Eikla küla Mahuti puudub 100 juures,paneelmajade taga liiga kõrgel Eikla töökoja ees väljaspool Eikla küla Mahuti puudub 100 Korras aeda Oriküla Karida küla Kihelkonna maanteel jõgi puudub Korras jõgi Koimla küla Puidutöökoja juures Tiik puudub 300 Korras ja Koimla vahelise Koimla küla puudub Korras vana tee ääres Kudjape alevik Kudjape prügila Mahuti puudub 150 Korras Kudjape alevik Kudjape prügila Mahuti puudub 150 Korras Kahekorruselise maja vastas Kärla alevik Mahuti puudub 50 Korras Lasteaia veehoidla Kolmekorruselise maja Kärla alevik Pargi 3 Mahuti puudub 50 Korras tagumisest otsast 50m Koolimajast mööda 200m Kärla alevik Kooli paremat kätt tee Mahuti puudub Korras ääres(spordihall)

60 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Maja Viida Tehniline Asula Tänav Aadressi täpsustus VVK liik Maht nr asukoht seisukord Kärla kiriku juurest alla 200m, Kärla alevik Jõe tn Mahuti puudub Korras vasakut kätt teeääres Kärla alevik Kärlalt 150m Karujärve poole Jõgi puudub Korras Lümandast väljuva Leedri küla Mahuti puudub 100 Korras teeääres 50m Kooli hoovist väljas, Lümanda küla Mahuti puudub 100 Korras kultuurimaja taga Lasteaia juures oleva Lümanda küla korterelamu vastas, vana Mahuti puudub Korras pumpla Lümandast tulles enne Karala Metsapere küla Järv puudub Korras küla vasakul Nonni järv Mõnnuste küla ja Oriküla vahel Mõnnuste küla Kärla jõgi puudub Korras olev sild Mändjala küla Hotell Saaremaa ees parkla all Mahuti puudub Korras Mändjala küla Kahejärve-Puhkemaja puudub Korras Kämpingus,sissesõidul paremal Mändjala küla hoidla ees Korras pool Kämpingus,sissesõidul vasakul Mändjala küla hoidla ees Korras pool Mändjala küla Sõrve mnt 12-da km puudub Korras Nasva alevik Ülejõe Kalasadam Meri puudub Korras Nasva alevik Ülejõe tn 4 Kalasadam Jõgi puudub Korras Nasva alevik Sadama Kalatööstuse taga puudub Korras Nasva alevik Sadama Nava Paat taga puudub Korras Nasva alevik Sadama VRHL-taga puudub Korras Nasva alevik Ülejõe 28 puudub Korras Kihelkonna Kuressaare- Kihelkonna mnt Paevere küla Kärla jõgi puudub Korras mnt sild Lubja vabriku kõrval töökoja Põlluküla küla Mahuti puudub 300 Korras hoovis Põlluküla küla Lubja vabriku vastas, üle tee Mahuti puudub 200 Korras Põlluküla küla Männiku suurfarm Mahuti puudub 200 Korras küla Riksu- Koimla teerist Jõgi puudub Korras Sikassaare bussipeatuse Sikassaare küla Mahuti puudub 50 Korras vastas Maja nr 6, metsaäärne Sõmera küla kahekorruseline maja, tiik maja Tiik puudub Korras kõrval Mahutite Upa küla Ametikooli katlamaja juures Mahuti 100 Korras peal Endine kuivati kompleks Varpe küla Mahuti puudub Korras (Kabeli teerist)

3.2 Sademeveekanalisatsioon

Lääne-Saare valla asulates eraldi sademeveekanalisatsioon valdavalt puudub. Teedelt sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale haljasalale, kus vesi imbub pinnasesse. Erakinnistutelt reeglina sademevee ära juhtimise võimalus puudub, mistõttu immutatakse sademevesi pinnasesse. Suuremates asulates on levinud ka korruselamute drenaaživee juhtimine kanalisatsiooni. Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt rannikualal kahel pool Kuressaare linna Lääne-Saare valla territooriumile. Nimetatud kraavitusega probleeme ei ole olnud. Vajadusel toimub kraavide puhastamine ja hooldamine

61 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Kuressaare linnavalitsuse ja Lääne-Saare vallavalitsuse vahel selleks otstarbeks sõlmitavate kokkulepete alusel. Sikassaare külas oleva kaubanduskeskuse vett juhitakse väheses koguses ühiskanalisatsiooni. Valla Kuressaare linna ümbruse sademe- ja liigvee ära juhtimiseks kasutatakse enamasti lahtiseid kuivenduskraave, millede eesvooluks on Kudjape peakraav, mis suubub Põduste jõkke. Kudjape peakraav on täis kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu piirkonna vett vastu. Käesoleva arendamise kavaga ongi ette nähtud ligi 3,7 km pikkuses peakraavi korrastamist. Valla kõige liigniiskemad ja seega ka sademevee osas kõige problemaatilisemad piirkonnad on: − Kudjape aleviku Sepamaa lahe ääres paiknev asula lõunaosa tihehoonestusega ala ja tulevikus rajatavad hoonestatavad alad. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis settinud ja selle efektiivsus on väike. Tulevikus, kui piirkonnas hakkab toimuma elamuarendus, on vajalik ette näha olemasolevate kraavide korrastus. − Nasva alevikus on maapinna absoluutkõrgused valdavalt 0.80….1.40 m vahemikus mistõttu on asulas väga suur liigveeprobleem. Paljudel juhtudel on elanikud oma krundil maapinna tõstmiseks tiike kaevanud ja pinnase krundile laiali ajanud. Viimase kolme aasta jooksul on Nasva alevikus järk-järgult ellu viidud projekti, mis koostati AS Maa ja Vesi poolt „Nasva küla sademe- ja pinnavete ära juhtimise projekt“. Selle raames on rajatud, puhastatud ja laiendatud üle 3,3km kraave ja truupe. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud kraavide korrastamise ja rajamise jätkamist üle 2 km ulatuses. − Mändjala ja Keskranna külades kasutatakse lahtist kraavitust, mis enamasti suubuvad elamutsoonis maapinna tõstmiseks kaevatud tiikidesse. Kraavituse ühendust merega piirab Kuressaare-Sõrve maantee ja rannavall. Aste alevikus, Aste külas ja Eikla külas sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Kärla alevikus paiknevate korrusmajade juures on drenaažtorustik, mis suubub kraavi. Sademevee kogused alevikule ja teistele asulatele probleeme ei põhjusta, kuna sademevesi valgub kraavidesse ja Kärla jõkke. Lümanda külas toimub sademevee ära juhtimine teedelt kraavidega. Kuna asustustihedus ja kõvakattega pindade osa on väga väike, siis põhiline osa sademeveest imbub pinnasesse kinnistutel või teeäärsetel haljasaladel.

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade

3.3.1 Aste alevik Aste alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk. ÜVK varad kuuluvad hetkel Lääne-Saare vallale, kuid 30.06.2015 antakse need kõik üle AS-le Kuressaare Veevärk. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Aste alevik kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Aste reoveekogumisala.

62 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 73. Aste reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Aste 30 ha RKA0740413 600 alla 2000 ie Alevikus elab 2015. aasta seisuga 450 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 448 (99,5%) ja ühiskanalisatsiooniga 424 (94,3%) inimest. ÜVK teenuse suuremad tarbijad Aste alevikus on: - Ettevõtted: OÜ Sarmet (uushõbedast, ülehõbetatud või osaliselt kullatud lauatarvete tootmine), OÜ Raaret (toitlustus). - MTÜ Aiandusühistu Aste (ca 77 kinnistut) - Haridusasutused: Aste vaba põhikool (ca 95 õpilast) ja Aste Lasteaed (ca 65 last)

3.3.1.1 Veevarustus

3.3.1.1.1 Puurkaevud

Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 4 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-le Kuressaare Veevärk ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 74. Aste aleviku ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Veehaarde nimetus: Aste aleviku pk Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 12383 Puurkaevu passi nr: A-8053 Puurkaevu puurimise aasta: 1954 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Puurkaevu sügavus (m): 57,3 Lubatud veevõtt (m³/a) 32 580 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 13 333 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 1970-ndad Rekonstrueeritud: 2002 Puhastusseade: liivafilter tüüp "Structural", Ø915 mm, V=710 l; 2x5 m³/h Qmax= 2x120 m³/d vooluhulk (arvutatud) qmax= 2x5 m³/h Pumpla tüüp: kaheastmeline II astme pumbad - 2 tk, Surve reguleerimine 2x12 m³/h, sagedusmuunduriga Mahutid: V= 30 m³ Seisukorra hinnang hoone hea seadmed ja torustik hea

63 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

elekter-automaatika hea Aste PK puurkaevupumba juhtimine leiab aset mahuti nivoo järgi sujuvkäivitiga. Aste alevikus võetakse vett Siluri põhjaveekompleksist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Aste aleviku pumplasse on paigaldatud veetöötlussüsteem rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevude vesi juhitakse läbi filterseadme. Filtrimaterjalina kasutatakse filtriliiva ja kruusa. Aleviku veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja Indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele. Puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2. Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.1.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustikud on paigaldatud aastatel vahemikus 2000-2003. Torustik on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De110, De63, De40 ja De32. Ühisveevõrgu pikkus on ca 3.6 km ning torustike seisukord on hea.

3.3.1.1.3 Tuletõrje veevarustus

Aste alevikus on tuletõrjehüdrandid paigaldatud ringliini torustikele Ø100 ning hüdrante on alevikus kokku 3. Tuletõrjehüdrantide asukohad on näidatud joonisel. Ülevaate aleviku tuletõrjehüdrantidest annab allolev tabel. Tabel 75. Aste aleviku tuletõrjehüdrandid Aadressi Trassi Trassi Tehniline Tänav Maja nr Tüüp täpsustus DN tüüp seisukord Rahu ja Metsa Metsa 5 Tallinna 100 Ringliin Korras tänava ristis Saare 8 Saare 8 otsas Tallinna 100 Ringliin Korras Metsa 7 maja Metsa 7 Tallinna 100 Ringliin Korras otsas, tee ääres Aste alevikus tagatakse hüdrantide tootlikus puurkaevu juurde rajatud mahutite ja teise astme pumpadega. Lisaks hüdrantidele paikneb asulas 2 tuletõrjeveevõtukohta. Veevõtukohtade asukohad on näidatud joonisel, neist annab ülevaate allolev tabel. Tabel 76. Aste aleviku tuletõrjeveehoidlad Viida Tehniline Tänav Aadressi täpsustus VVK liik Maht asukoht seisukord Metsa tänav 7 maja vastas, Sarmeti Metsa (Juveelitehase) territooriumil asuva Mahuti puudub 600 Korras katlamaja veehoidla Dolomiidi tänaval, maja nr 7 taga asuv Metsa Tiik puudub Korras tiik

64 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3.3.1.2 Kanalisatsioon

3.3.1.2.1 Torustik ja pumplad

Asula ühiskanalisatsioonitorustikud on paigaldatud aastatel vahemikus 2000-2003. Torustik on rajatud plasttorudest. Isevoolutorustik on läbimõõduga De160 ja De200 ning survetorustik De 110. Ühiskanalisatsioonivõrgu pikkus on ca 3.5 km (2,8 km isevoolne ja 0,7 km surveline) ning torustike seisukord on hea. Reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud 3 kanalisatsioonipumplat. Pumplate asukohad on näidatud joonisel, neist annab ülevaate allolev tabel.

65 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 77. Aste aleviku kanalisatsioonipumplate andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Raja- Pumpla Mahuti/ Maa - mise Kogus Q H Torustik ja Elekter- nimi Mark teenin- pealne aeg tk m³/h m seadmed autom. dusosa osa AS0830.205- mitterahuldav Dolomiidi 2002 2 72 11,2 hea hea hea S22/4 (pumbad) mitterahuldav Poe 2002 2 SV024B1D501P 75 10,7 hea hea hea (pumbad) Sarapiku 2002 2 AS0830S13/4D 45 9,8 hea hea hea

3.3.1.2.2 Reoveepuhasti

Aste aleviku reoveepuhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel ja see rekonstrueeriti täielikult 2003 aastal. Heitveesuublaks on Irase peakraav. Tabel 78. Aste aleviku reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Aste aleviku RVP Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2003 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Purgimissõlm ei ole Proj. tootlikus Qmax= 90 m³/d Proj. reostuskoormus 400 ie 24 kg BHT ₇/d Kuja 100 m Seisukorra hinnang: hoone rahuldav mahutid rahuldav seadmed ja torustik rahuldav elekter-automaatika rahuldav Aste aleviku reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4. Tabel 79. Aste aleviku puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused Suubla nimetus Irase peakraav Väljalaskme tüüp puhastiga seotud väljalask Väljalaskme nimetus Aste alevik Lubatud vooluhulk (m³/a) 32 580 BHT ₇₇₇ 25 Heljum 35 KHT 125 Nafta Suurim lubatud pH 9 saasteaine sisaldus (mg/l) Nüld 60 Püld 2 Cu 0,015 Tsüaniid 0,1 Zn 0,01 (alates 01.01.2025)

66 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5. Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.

3.3.1.2.3 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimine

Aste alevikus sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.3.2 Aste küla Aste külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk. ÜVK varad kuuluvad hetkel Lääne-Saare vallale, kuid 30.06.2015 antakse need kõik üle AS-le Kuressaare Veevärk. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Aste küla valdavalt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Haamse reoveekogumisala. Tabel 80. Haamse reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Haamse 19 ha RKA0740415 196 alla 2000 ie Külas elab 2015. aasta seisuga 199 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 157 (79%) ja ühiskanalisatsiooniga 164 (82%) inimest. Suuremad ÜVK teenuse tarbijad Aste külas on piimakarjakasvatusega tegelev Hekva OÜ ja ajandusühistu Meliss.

3.3.2.1 Veevarustus

3.3.2.1.1 Puurkaevud

Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 6 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-le Kuressaare Veevärk ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 81. Aste küla ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Veehaarde nimetus: Aste küla (Haamse) Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 12383 Puurkaevu passi nr: A-8053 Puurkaevu puurimise aasta: 1954 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Puurkaevu sügavus (m): 57,3 Lubatud veevõtt (m³/a) 32 580 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 5 357 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud

67 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 1983 Rekonstrueeritud: 2009 Puhastusseade: liivafilter tüüp ARS 410 Duplex vooluhulk qmax= 3 m³/h Pumpla tüüp : üheastmeline Surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ Seisukorra hinnang hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Aste külas võetakse vett Siluri põhjaveekompleksist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Aste küla pumplasse on paigaldatud veetöötlussüsteem rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevude vesi juhitakse läbi filterseadme. Asula veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja Indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele. Puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2. Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.2.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustikud on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De63, De40 ja De32. Ühisveevõrgu pikkus on ca 1.5 km ning torustike seisukord on hea.

3.3.2.1.3 Tuletõrje veevarustus

Aste külas on tuletõrje süsteem lahendatud looduslike veevõtukohtade ja mahutite baasil. Veevõtukohtade asukohad on näidatud joonisel, neist annab ülevaate allolev tabel. Tabel 82. Aste küla tuletõrjeveehoidlad Tehniline Asukoht VVK liik Viida asukoht Maht seisukord Haamse kuivati taga Mahuti puudub 50 Korras Haamse küla, kahe keskmise Veevõtukaev Mahuti puudub 100 kortermaja vahel vajab korrastamist Haamse küla, Kungla ja Endla küla Mahuti puudub 100 Korras teerist, vana katlamaja juures Haamse lauda alajaama juures Mahuti puudub 100 Korras viit ei vasta Haamse lauda ja töökoja vahel Mahuti 200 Korras nõuetele Kaarma ja Haamse rist, vana Veevõtukaev Mahuti puudub 50 kaupluse kõrval vajab korrastamist Kihelkonna-Karida-Oriküla teerist, Jõgi puudub Korras Oriküla jõgi

68 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3.3.2.2 Kanalisatsioon

3.3.2.2.1 Torustik ja pumplad

Asula ühiskanalisatsioonitorustikud on rajatud plasttorudest. Isevoolutorustik on läbimõõduga De160 ja De200 ning survetorustik De 110. Ühiskanalisatsioonivõrgu pikkus on ca 1,4 km (1,2 km isevoolne ja 0,2 km surveline) ning torustike seisukord on hea. Reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud 1 kanalisatsioonipumpla. Pumpla asukoht on näidatud joonisel. Pumpla andmed on allolevas tabelis. Tabel 83. Aste küla kanalisatsioonipumpla andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Raja- Pumpla Rek. Mahuti/ Maa - mise Kogus Q H Elekter- nimi aeg Mark teenin- pealn aeg tk m³/h m autom. dusosa e osa Haamse 1983 2009 2 Afp0831S22/4D 90 10,8 rahuldav hea hea

3.3.2.2.2 Reoveepuhasti

Aste küla reoveepuhasti on rajatud 1983 aastal ja see rekonstrueeriti 2009 aastal. Heitveesuublaks on Endla kraav. Aste küla reoveepuhasti asub Endla küla territooriumil, kuid selles puhastatakse vaid Aste külas tekkivat reovett. Tabel 84. Aste küla reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Aste küla RVP Rajatud 1983 Rekonstrueeritud 2009 biopuhasti BIO-50 Puhastusseadme tüüp + järelpuhasti + biotiigid Purgimissõlm ei ole Proj. tootlikus Qmax= 75 m³/d 125…275 ie Proj. reostuskoormus 8.5…19 kg BHT ₇/d Kuja 50 m Seisukorra hinnang: hoone hea mahutid rahuldav seadmed ja torustik rahuldav elekter-automaatika hea Aste küla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4. Tabel 85. Aste küla puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused Suubla nimetus Endla kraav puhastiga seotud Väljalaskme tüüp väljalask

69 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Väljalaskme nimetus Aste (Haamse) küla Lubatud vooluhulk (m³/a) 13 500 Suurim lubatud BHT ₇₇₇ 40 saasteaine Heljum 35 sisaldus (mg/l) KHT 150 Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5. Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.

3.3.2.2.3 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimine

Aste külas sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.3.3 Eikla küla Eikla külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk, ka ÜVK varad kuuluvad AS-le Kuressaare Veevärk. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Eikla küla kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Eikla reoveekogumisala. Tabel 86. Eikla reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Eikla 13 ha RKA0740414 130 alla 2000 ie Külas elab 2015. aasta seisuga 108 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 107 (99,5%) ja ühiskanalisatsiooniga samuti 107 (99,5%) inimest. Suurim ÜVK teenuse tarbija Eikla külas on metallitöödega tegelev OÜ Smidt Metall.

3.3.3.1 Veevarustus

3.3.3.1.1 Puurkaevud

Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 1 puurkaev, mis kuulub AS-le Kuressaare Veevärk. Tabel 87. Eikla küla ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Veehaarde nimetus: Eikla küla pk Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 12579 Puurkaevu passi nr: 3944 Puurkaevu puurimise aasta: 1974 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Puurkaevu sügavus (m): 65 Lubatud veevõtt (m³/a) 7 200 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 2 316

70 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Veehaarde nimetus: Eikla küla pk Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 1974 Rekonstrueeritud: 2010 Puhastusseade: liivafilter kloreerimisega tüüp MG24S Qmax= 60 m³/d (arvutatud) vooluhulk qmax= 2,5 m³/h Pumpla tüüp : üheastmeline Surve reguleerimine hüdrofoor: 0,5 m³ Seisukorra hinnang hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Eikla külas võetakse vett Siluri põhjaveekompleksist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Eikla küla pumplasse on paigaldatud veetöötlussüsteem rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevude vesi juhitakse läbi filterseadme. Asula veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool välja arvatud maitse osas. 18.08.2015 võetud proovis täheldati nõrka kõrvalmaitset. Puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2. Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.3.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustikud on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De63, De40 ja De32. Ühisveevõrgu pikkus on ca 770 m ning torustike seisukord on hea.

3.3.3.1.3 Tuletõrje veevarustus

Eikla külas on 2 tuletõrjeveehoidlat, nende asukohad on näidatud joonisel. Tabel 88. Eikla küla tuletõrjeveehoidlad Tehniline Asukoht VVK liik Viida asukoht Maht seisukord Eikla pumbamaja juures, Veevõtukaev Mahuti puudub 100 paneelmajade taga liiga kõrgel Eikla töökoja ees väljaspool aeda Mahuti puudub 100 Korras

71 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3.3.3.2 Kanalisatsioon

3.3.3.2.1 Torustik ja pumplad

Asula ühiskanalisatsioonitorustikud on rajatud plasttorudest. Isevoolutorustik on läbimõõduga De160 ja survetorustik De 110. Ühiskanalisatsioonivõrgu pikkus on ca 1,0 km (0,6 km isevoolne ja 0,4 km surveline) ning torustike seisukord on hea. Reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud 1 kanalisatsioonipumpla. Pumpla asukoht on näidatud joonisel. Pumpla andmed on allolevas tabelis. Tabel 89. Eikla küla kanalisatsioonipumpla andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Pumpla Rajamise Rek. Mahuti/ Maa - Kogus Q H Elekter- nimi aeg aeg Mark teenin- pealne tk m³/h m autom. dusosa osa Eikla teadmata 2009 2 Afp0831.2S22 90 18,8 hea hea hea

3.3.3.2.2 Reoveepuhasti

Eikla küla reoveepuhasti on rajatud 1972 aastal ja see rekonstrueeriti 2010 aastal. Heitveesuublaks on Tiigikraav. Eikla küla reoveepuhasti asub Koidula küla territooriumil, kuid selles puhastatakse Eikla külas tekkivat reovett va Koidula külas, Sihi kinnistul olev elamu, mille reovee juhitakse Eikla reoveepuhastisse. Tabel 90. Eikla küla reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Eikla küla RVP Rajatud 1972 Rekonstrueeritud 2010 septik + Puhastusseadme tüüp biofilterpuhasti: FIL D'EAU Purgimissõlm ei ole Proj. tootlikus Qmax= 25 m³/d 200 ie Proj. reostuskoormus 12 kg BHT ₇/d Kuja 25 m Seisukorra hinnang: hoone hea mahutid hea/mitterahuldav* seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea *järelsetiti seisukord on mitterahuldav, selle ümberehitus on kavandatud lähitulevikku hoolduskuludeks ette nähtud vahenditest võimalusel tekkimisel Eikla küla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4. Tabel 91. Eikla küla puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused Suubla nimetus Tiigikraav

72 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Väljalaskme tüüp puhastiga seotud väljalask Väljalaskme nimetus Eikla küla Lubatud vooluhulk (m³/a) 7 200 BHT ₇₇₇ 40 Heljum 35 KHT 150 Nafta

pH 9

saasteaine saasteaine Nüld

sisaldus (mg/l) (mg/l) sisaldus Suurim lubatud lubatud Suurim Püld

Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5. Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.

3.3.3.2.3 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine

Eikla külas sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.3.4 Koimla küla Koimla külas on ühisveevärk rajatud küla keskasulasse. Külas osutab ühisveevärgi teenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk, ka ühisveevärgi varad kuuluvad AS-le Kuressaare Veevärk. Ühiskanalisatsioon Koimla külas puudub. Majapidamistes kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Koimla küla keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) ja suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub vastavalt 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht või siis üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle viie meetri paksune savi- või liivsavikiht. Koimla külas reoveekogumisala moodustatud ei ole, kuna tegemist on suhteliselt hajali paikneva hoonestusega asulaga, siis ei vasta asulas tekkiv reostuskoormus reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele. Külas elab 2015. aasta seisuga 99 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 21 (21%) inimest. Külas ei ole ühisveevarustusteenuse suuri tarbijaid.

3.3.4.1 Veevarustus

3.3.4.1.1 Puurkaevud

Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 14 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-le Kuressaare Veevärk ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 92. Koimla küla ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Veehaarde nimetus: Koimla Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 25809

73 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Puurkaevu passi nr: 2009-85 Puurkaevu puurimise aasta: 2009 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Puurkaevu sügavus (m): 36 Lubatud veevõtt (m³/a) - Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 501 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 30 m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2009 Puhastusseade: liivafilter tüüp 302-PDA vooluhulk qmax= 3,5 m³/h Pumpla tüüp : üheastmeline Surve reguleerimine hüdrofoor: 0,3 m³ Seisukorra hinnang hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Koimla külas võetakse vett Siluri põhjaveekompleksist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Koimla küla pumplasse on paigaldatud veetöötlussüsteem rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevude vesi juhitakse läbi filterseadme. Asula veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja Indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele. Puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2. Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.4.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustikud on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De63, De50, De40 ja De32. Ühisveevõrgu pikkus on ca 3,0 km ning torustike seisukord on hea.

3.3.4.1.3 Tuletõrje veevarustus

Koimla külas on 2 tuletõrjeveehoidlat, millede asukohad on näidatud joonisel, neist annab ülevaate allolev tabel. Tabel 93. Koimla küla tuletõrjeveehoidlad Tehniline Asukoht VVK liik Viida asukoht Maht seisukord Tiirimetsa ja Koimla vahelise vana tee ääres Riksu oja puudub Korras Puidutöökoja juures Tiik puudub 300 Korras

74 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3.3.5 Kärla alevik ja Mätasselja küla Kärla aleviku ÜVK süsteemiga on liidetud ka väike osa Mätasselja küla elanikke (9 elamukinnistut). Alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk ning aleviku Sõmera osas AS Hoolekandeteenused. AS Kuressaare Veevärk teeninduspiirkonnas kuuluvad varad AS-le Kuressaare Veevärk, AS Hoolekandeteenused teeninduspiirkonnas kuuluvad varad AS-le Hoolekandeteenused. AS Hoolekandeteenused on 100% riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb üle kogu Eesti, pakkudes hoolekandeteenuseid. AS Hoolekandeteenused haldab Kärla alevikus asuvat Sõmera hooldekodu. Lisaks hooldekodule endale, varustab ettevõte veevarustus- ja kanalisatsiooniteenusega 10 kortermaja (kokku 57 korterit), kauplust, klubihoonet, veskit (hetkel tühi) ja veevarustusteenusega kahte eramaja Sõmera külas. AS Hoolekandeteenused ei ole määratud valla poolt vee-ettevõtjaks. AS Sõmera Hoolekandeteenused ei ole enam huvitatud alevike elanikke ja ettevõtteid ÜVK teenusega varustama. II ÜVK arendamise etapis ongi plaanitud see ala liita AS-le Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK süsteemiga. Tabel 94. AS Hoolekandeteenused ÜVK teenuse kliendid Kinnistu aadress Objekt Teenus Ohaka tn 2 8 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Ohaka tn 4 8 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Sõmera klubi, praegu Ohaka tn 11 Vesi ja kanalisatsioon müüdud eravaldusse Ohaka tn 12 Sõmera kauplus Vesi ja kanalisatsioon Lasteaia tn 6 8 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Lasteaia tn 8 8 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Lasteaia tn 14 8 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Männiku tn 1 3 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Männiku tn 3 4 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Männiku tn 5 4 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Männiku tn 7 2 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Männiku tn 9 4 korteriga elamu Vesi ja kanalisatsioon Lääne-Saare vallale kuuluv Männiku 4 Vesi ja kanalisatsioon katlamaja Ristmiku, Sõmera küla eramaja Vesi Vahtra, Sõmera küla eramaja Vesi Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kärla alevik koos Mätasselja külaga kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Kärla alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud kaks reoveekogumisala – Kärla ja Sõmera. Tabel 95. Kärla aleviku reoveekogumisalade andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Kärla 43 ha RKA0740405 833 alla 2000 ie Sõmera 25 ha RKA0740406 1 550 alla 2000 ie Kärla alevikus elab 2015. aasta seisuga 841 inimest ning Mätasselja külas 47 inimest.

75 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

AS Kuressaare Veevärk pakub ühisveevarustusteenust 332-le (39%) ja ühiskanalisatsiooniteenust 314-le (37%) Kärla aleviku inimesele. AS Hoolekandeteenused pakub ühisveevarustus- ja -kanalisatsiooniteenust 133-le (16%) Kärla aleviku inimesele. Kokku on ühisveevarustusega liitunud 470 (55%) ja ühiskanalisatsiooniga 447 (53%) Kärla aleviku inimest. Mätasselja külas pakub AS Kuressaare Veevärk ühisveevarustusteenust 14-le (30%) ja ühiskanalisatsiooniteenust 16-le (34%) inimesele. AS-il Kuressaare Veevärk ÜVK teenuse suurtarbijad asulates ei ole, va endine vallamaja, kus asub ka rahvamaja, raamatukogu jmt ühiskondlikud asutused ning ka Kärla Põhikool, kus õpib ca 123 õpilast.

3.3.5.1 Veevarustus

Kärla alevikus on kaks eraldiseisvat ühisveevarustussüsteemi, üks neist kuulub AS-le Kuressaare Veevärk, teine AS-le Hoolekandeteenused. AS-i Kuressaare Veevärk veevarustusssüsteemi on liidetud 2 puurkaev-pumplat, millest üht kasutatakse vaid eriolukorras, kui põhipumplas on rike või kui tarbimine on tavapärasest suurem. Veesüsteemiga on liidetud ka väike osa Mätasselja küla elanikest. AS-i Hoolekandeteenused veesüsteem saab toidet ühest puurkae-pumplast.

3.3.5.1.1 Puurkaevud

Keskkonnaregistri andmeil on Kärla alevikus 11 ja Mätasselja külas 6 puurkaevu, millest 2 kuuluvad AS-le Kuressaare Veevärk ning üks AS-le Hoolekandeteenused. Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 96. AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate Kärla aleviku ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed Veehaarde nimetus: Kärla Keskuse pk Kärla Kooli pk Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 12396 12520 Puurkaevu passi nr: 5170 3345 Puurkaevu puurimise aasta: 1982 1972 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Silur Puurkaevu sügavus (m): 50 50 Lubatud veevõtt (m³/a) 21 600 5 400 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 12 211 39 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud 50 m - ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: teadmata teadmata Rekonstrueeritud: 2009 2009 Puhastusseade: liivafilter puudub tüüp ARS 750 Duplex - vooluhulk qmax = (8) 12 m³/h - Pumpla tüüp : kaheastmeline üheastmeline

76 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Veehaarde nimetus: Kärla Keskuse pk Kärla Kooli pk II astme pumbad: Ebara Matrix 18-6T Q=22m³/h, Surve reguleerimine sagedusmuunduriga; hüdrofoor: 2x0,5 m³ kompensaatoriteks 2x0,5 m³ hüdrofoori Mahutid: V= 2 m³ - Seisukorra hinnang: hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea Kärla alevikus võetakse vett Siluri põhjaveekompleksist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Kärla aleviku peamise veehaarde, PK Keskuse, pumplasse on paigaldatud veetöötlussüsteem rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevu vesi juhitakse läbi filterseadme. Puurkaev PK Kärla Kooli, on reservpuurkaev, millest pumbatakse võrku vett vaid eriolukorras. Asula veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja Indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele. Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2. Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3. Tabel 97. AS-le Hoolekandeteenused kuuluva Kärla aleviku ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Veehaarde nimetus: Sõmera Hooldekodu Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 12470 Puurkaevu passi nr: 115 Puurkaevu puurimise aasta: 1952 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Puurkaevu sügavus (m): 60 Lubatud veevõtt (m³/a) 61 200 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 43 872 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 1952 Rekonstrueeritud: 2005 Puhastusseade: puudub Pumpla tüüp : üheastmeline sagedusmuundur; Surve reguleerimine hüdrofoor: 1,0 m³ Seisukorra hinnang: hoone rahuldav seadmed ja torustik korras elekter-automaatika korras

77 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Sõmera hooldekodu puurkaevul puuduvad veetöötlusseadmed st puurkaevuvesi pumbatakse otse tarbevõrku.

3.3.5.1.2 Torustik

AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvad ühisveevärgi torustikud on paigaldatud aastatel vahemikus 2009-2010. Torustik on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De110, De63, De40 ja De32. Ühisveevõrgu pikkus on ca 7.4 km ning torustike seisukord on hea. AS-le Hoolekandeteenused kuuluvad ühisveevärgi torustikud on paigaldatud 1950-ndatel. Torustik on rajatud malm ja raudtorudest. Magistraaltorustiku läbimõõduks on DN100. Veevõrgu torustikke kogupikkus on ca 3.2 km ning torustike seisukord on halb, veeavariisid esineb ligikaudu 4 korda aastas.

3.3.5.1.3 Tuletõrje veevarustus

Kärla alevikus on tuletõrje süsteem lahendatud looduslike veevõtukohtade ja mahutite baasil, lisaks on veevõrgule paigaldatud 1 tuletõrjehüdrant. Veevõtukohtade ja hüdrandi asukohad on näidatud joonisel, neist annab ülevaate allolev tabel. Tabel 98. Kärla aleviku tuletõrje veevõtukohad HÜDRANT Trassi Tehniline Asukoht Tüüp Trassi tüüp DN seisukord Töökoja vastas Moskva 110 Tupikliin Korras VEEHOIDLA Maja Tehniline Tänav Aadressi täpsustus VVK liik Viida asukoht Maht nr seisukord Kolmekorruselise maja Pargi 3 Mahuti puudub 50 Korras tagumisest otsast 50m Kahekorruselise maja vastas Mahuti puudub 50 Korras Lasteaia veehoidla Kärla kiriku juurest alla 200m, Jõe tn Mahuti puudub Korras vasakut kätt teeääres Kärlalt 150m Karujärve poole Jõgi puudub Korras

Koolimajast mööda 200m Kooli paremat kätt tee Mahuti puudub Korras

ääres(spordihall)

3.3.5.2 Kanalisatsioon

Kärla alevikus on kaks eraldiseisvat ühiskanalisatsioonisüsteemi, üks neist kuulub AS-le Kuressaare Veevärk, teine AS-le Hoolekandeteenused. Kanalisatsioonisüsteemiga on liidetud ka väike osa Mätasselja küla elanikest. Kärla alevikus on suureks probleemiks väga suur sademe- ja infiltratsioonivee osakaal kanalisatsioonisüsteemis - 2014 a oli reoveepuhastisse juhitud veekogus 73% suurem kui müüdud vee kogus. Suurimad sademevee kogused juhitakse kanalisatsioonisüsteemi aleviku keskuse (Pargi tn korruselamud ja lasteaed) asfaltplatsidelt ja katustelt ning Metsa piirkonna Ohaka tn eramajade drenaažitorustikest. Suuremad sademevee sissevoolu asukohad on märgitud joonisel.

78 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3.3.5.2.1 Torustik ja pumplad

AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvad ühiskanalisatsioonitorustikud on paigaldatud aastatel vahemikus 2009-2010. Torustik on rajatud plasttorudest, isevoolutorustik on läbimõõduga De160 ja De200 ning survetorustik De 110. Ühiskanalisatsioonivõrgu pikkus on ca 7,8 km (4,8 km isevoolne ja 3,0 km surveline) ning torustike seisukord on hea. AS-le Hoolekandeteenused kuuluvad ühisveevärgi torustikud on paigaldatud 1950-ndatel. Torustik on rajatud malm ja raudtorudest. Magistraaltorustiku läbimõõduks on DN150 ja DN200. Kanalisatsioonivõrgu torustikke kogupikkus on ca 2.5 km ning torustike seisukord on halb, esineb tihti ummistusi. AS-i Kuressaare Veevärk teenindusalas on reovee puhastisse juhtimiseks rajatud 8 kanalisatsioonipumplat. Pumpla asukohad on näidatud joonisel. Pumplate andmed on allolevas tabelis. Tabel 99. AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate Kärla aleviku Mätasselja küla kanalisatsioonipumplate andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Raja- Pumpla Rek. Maa - mise Kogus Q H Torust. ja Elek.- Mahuti/ nimi aeg Mark pealne aeg tk m³/h m seadm. autom. teen.osa osa Kärla 2009 2 Afp0831M30/D 23 9 hea hea hea hea Kooli Kärla 1970- 2009 2 Afp0841,A-M30/4 99 14 hea hea hea hea Keskuse ndad Kärla Jõe 2009 2 Afp0831S22/4D 38,43 7,6 hea hea hea hea

Kärla 2009 2 Afp0831S22/4D 38,43 7,6 hea hea hea hea Jõetaguse Kärla 2009 2 Sev65.80.22.A 31,5 12 hea hea hea hea Pastoraadi Kärla 2009 2 Afp0831S22/4D 38,43 7,6 hea hea hea hea Karujärve Sõmera Mitterah. 2009 2 AS0631#30/2 14 hea hea hea Metsa (pumbad) Sõmera 2010 2 Afp0831,2-S22/4 90 18 hea hea hea hea Mätasselja AS-le Hoolekandeteenused kuuluvad kanalisatsioonipumpla kohta andmed puuduvad, asukoht on märgitud joonisel.

3.3.5.2.2 Reoveepuhastid

AS-le Kuressaare Veevärk kuulub Kärla alevikus asuv Kärla reoveepuhasti, mis on rajatud 1970-ndatel ja rekonstrueeritud 2010 aastal. Heitveesuublaks on Mõnnuste kraav. Tabel 100. Kärla reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Kärla RVP Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2010 Puhastusseadme tüüp biopuhasti

Purgimissõlm kruvivõre M 50; mahuti 20 m 3 Proj. tootlikus Qmax= 72 m 3/d

79 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Puhastusjaama nimi Kärla RVP Proj. reostuskoormus 500 ie 30 kg BHT ₇/d Kuja 100 m Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Kärla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4. Tabel 101. Kärla puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused Suubla nimetus Mõnnuste kraav puhastiga seotud Väljalaskme tüüp väljalask Väljalaskme nimetus Kärla asula Lubatud vooluhulk (m³/a) 28 000 BHT ₇₇₇ 25 Heljum 35 Suurim lubatud KHT 125 saasteaine pH 9 sisaldus (mg/l) Nüld 60 Püld 5 Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5. Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme. AS-le Hoolekandeteenused kuulub Sõmera Hooldekodu reoveepuhasti, mis on rajatud 2005 aastal. Heitveesuublaks on Hooldekodu kraav. Tabel 102. Sõmera Hooldekodu reoveepuhasti andmed Sõmera Puhastusjaama nimi Hooldekodu Rajatud 2005 Puhastusseadme tüüp nõrgbiofilter Proj. tootlikus Qkesk= 170 m 3/d 666 ie Proj. reostuskoormus 40 kg BHT ₇/d Kuja 50 m Seisukorra hinnang: Hoone korras Mahutid korras Seadmed ja torustik korras Elekter-automaatika korras Tabel 103. Sõmera Hooldekodu puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused Suubla nimetus Hooldekodu kraav puhastiga seotud Väljalaskme tüüp väljalask

80 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Väljalaskme nimetus Sõmera Hooldekodu Lubatud vooluhulk (m³/a) 61 200 BHT ₇₇₇ 25 Heljum 35 Suurim lubatud KHT 125 saasteaine pH 9 sisaldus (mg/l) Nüld 60 Püld 2

3.3.5.2.3 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine

Kärla aleviku keskuses on osadel kinnistutel (Pargi tn korruselamud ja lasteaed) paigaldatud restkaevud, mis on ühendatud kanalisatsioonisüsteemi. Lisaks sellele juhitakse kanalisatsioonisüsteemi mõningate Metsa piirkonna Ohaka tn eramajade drenaaživeed. Suuremad sademevee sissevoolu asukohad kanalisatsiooni on märgitud joonisel. Sademevee kogused alevikule ja teistele asulatele probleeme ei põhjusta, kuna sademevesi valgub kraavidesse ja Kärla jõkke. Siiski on sademevete ärajuhtimisega probleeme kõrgsadude perioodil, mil nende infiltratsioon kanalitorustikesse tõuseb märkimisväärsele tasemele. 2014 a oli sademe- ja infiltratsioonivee osakaal kanalisatsioonisüsteemis 73%.

3.3.6 Lümanda küla Lümanda külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk, ka ÜVK varad kuuluvad AS-le Kuressaare Veevärk. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Lümanda küla osaliselt kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht ja osaliselt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub 2– 10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Lümanda reoveekogumisala. Tabel 104. Lümanda reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Lümanda 18 ha RKA0740399 195 alla 2000 ie Külas elab 2015. aasta seisuga 212 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 173 (82%) ja ühiskanalisatsiooniga samuti 164 (77%) inimest. ÜVK teenuse suurtarbijaid asulas ei ole.

3.3.6.1 Veevarustus

3.3.6.1.1 Puurkaevud

Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 6 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-le Kuressaare Veevärk ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks.

81 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 105. Lümanda küla ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Veehaarde nimetus: Lümanda keskasula pk Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 12650 Puurkaevu passi nr: 4192 Puurkaevu puurimise aasta: 1976 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Puurkaevu sügavus (m): 55 Lubatud veevõtt (m³/a) 12 000 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 4 171 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2008-2009 Rekonstrueeritud: Puhastusseade: liivafilter tüüp 302-PDA vooluhulk qmax= 3,5 m 3/h Pumpla tüüp : üheastmeline Surve reguleerimine hüdrofoor, 0,5 m 3 Mahutid: - Seisukorra hinnang hoone hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Lümanda külas võetakse vett Siluri põhjaveekompleksist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Lümanda küla pumplasse on paigaldatud veetöötlussüsteem rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevude vesi juhitakse läbi filterseadme. Asula veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja Indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele. Puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2. Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.6.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustikud on paigaldatud aastal 2009. Torustik on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De63 ja De50. Ühisveevõrgu pikkus on ca 1,8 km ning torustike seisukord on hea.

82 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3.3.6.1.3 Tuletõrje veevarustus

Lümanda külas on 2 tuletõrjeveehoidlat, millede asukohad on näidatud joonisel, neist annab ülevaate allolev tabel. Tabel 106. Lümanda küla tuletõrjeveehoidlad Tehniline Asukoht VVK liik Viida asukoht Maht seisukord Kooli hoovist väljas, kultuurimaja taga Mahuti puudub 100 Korras Lasteaia juures oleva korterelamu vastas, Mahuti puudub Korras vana pumpla

3.3.6.2 Kanalisatsioon

Asulas on suureks probleemiks väga suur sademe- ja infiltratsioonivee osakaal kanalisatsioonisüsteemis - 2014 a oli reoveepuhastisse juhitud veekogus 76% suurem kui müüdud vee kogus. Suurimad sademevee kogused juhitakse kanalisatsioonisüsteemi asula keskuses asuvate korruselamute kinnistu asfaltplatsidelt ja katustelt. Suuremate sademevee sissevoolu asukohad on märgitud joonisel.

3.3.6.2.1 Torustik ja pumplad

Suur osa asula ühiskanalisatsioonitorustikest on rekonstrueeritud aastal 2009. Uued torud on rajatud plasttorudest, isevoolutorustik on läbimõõduga De160 ning De200 ja survetorustik De 110. Rekonstrueerimata torustik (ca 550m) on läbimõõduga DN200 ning on halvas seisukorras ja vajab rekonstrueerimist. Ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 2,2 km (1,3 km isevoolne ja 0,9 km surveline). Reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud 2 kanalisatsioonipumplat. Pumplate asukohad on näidatud joonisel. Pumplate andmed on allolevas tabelis. Tabel 107. Lümanda küla kanalisatsioonipumpla andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Torus Pumpla Rajamise Rek. Mahuti/ Maa- Kogus Q H tik ja Elekter- nimi aeg aeg Mark teenin- pealne tk m³/h m sead autom. dusosa osa med Lümanda 1970- 2009 2 Afp0830S13/4D 45 9,8 hea hea hea hea Lasteaia ndad Lümanda 2009 2 Afp0830S13/4D 45 9,8 hea hea hea hea Vallamaja

3.3.6.2.2 Reoveepuhasti

Lümanda küla reoveepuhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel ja see rekonstrueeriti 2009 aastal. Heitveesuublaks on Salu peakraav. Lümanda küla reoveepuhasti asub Leedri küla territooriumil, kuid selles puhastatakse vaid Lümanda külas tekkivat reovett.

83 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 108. Lümanda küla reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Lümanda RVP Rajatud 1970-ndad Rekonstrueeritud 2009 biopuhasti Puhastusseadme tüüp Purgimissõlm mahuti, 12 m ³ Proj. tootlikus Qmax= 60 m ³/d 416 ie Proj. reostuskoormus 25 kg BHT ₇/d Kuja 100 m Seisukorra hinnang: hoone hea mahutid rahuldav seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Lümanda küla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4. Tabel 109. Lümanda küla puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused Suubla nimetus Salu pkr Väljalaskme tüüp puhastiga seotud väljalask Väljalaskme nimetus Lümanda küla Lubatud vooluhulk (m³/a) 3 400 BHT ₇₇₇ 25 Heljum 35 KHT 125 Nafta

pH 9

saasteaine saasteaine Nüld

sisaldus (mg/l) (mg/l) sisaldus Suurim lubatud lubatud Suurim Püld 2 Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5. Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.

3.3.6.2.3 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine

Lümanda küla keskuses juhitakse mõningate kinnistute sademevesi kanalisatsioonisüsteemi, sissevoolu asukohad on märgitud joonisel. 2014 a oli sademe- ja infiltratsioonivee osakaal kanalisatsioonisüsteemis 76%. Kuna sademevesi ei jõua torustikku ühtlaselt, koormab selline suur vooluhulkade kõikumine hüdrauliliselt reoveepuhastit ja halvendab selle tööd, eriti halvasti mõjub külma lumesulamisvee juhtimine reoveepuhastile. Tulevikus on kavas teha kinnistuomanikele vastavad ettekirjutused, millega keelatakse sademevee juhtimine kanalisatsioonisüsteemi, sademevesi tuleb immutada pinnasesse selle tekkekoha kinnistu piires.

84 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Asula piirkonnas lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.3.7 Nasva alevik ja Mändjala küla Alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk. ÜVK varad kuuluvad Lääne-Saare vallale, va Nasva aleviku transiittorustik (Nasva aleviku peapumpla KP Silla - Läätsa reoveepuhasti vt ka Tabel 112. Nasva aleviku kanalisatsiooni transiittorustik), mis kuuluvad Salme vallale. Nasva alevikul on oma autonoomne veevarustussüsteem, kuid kokkukogutud kanalisatsioon juhitakse transiitoruga Salme vallas Üüdibe külas asuvasse Läätsa reoveepuhstisse. Mändjala külas on kanalisatsiooni transiittorul isevoolne lõik, kuhu juhitakse ka väike osa Mändjala küla elanike ja ettevõtete reovett. Nasva aleviku veehaardest on rajatud torustik Mändjala külla, kuid see kuulub eraettevõttele ning hetkel on see toru suletud. Tulevikus on plaanis hakata selle kaudu veega varustama ka Mändjala küla. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Nasva aleviku idapoolne osa nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Nasva aleviku läänepoolne osa koos Mändjala külaga asub aga keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht. Nasva alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Nasva reoveekogumisala, Mändjala külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Tabel 110. Nasva reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Nasva 82 ha RKA0740408 560 alla 2000 ie Nasva alevikus elab 2015. aasta seisuga 395 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 233 (59%) ja ühiskanalisatsiooniga 244 (62%) inimest. Suuremad ÜVK teenuse tarbijad Nasva alevikus on ettevõtted, milleks on Solarcom OÜ (taastuvenergeetika), OÜ Ösel Fish (kalatööstus), OÜ Saare Frydendahl (kalalaevade seadmed ja materjalid), OÜ Kadastiku Õunaaed (põllumajandus), Kaarma Valla Arengu SA, A.S. Atla OÜ (metalltooted, metallitöötlus), Saare Fishexport AS (kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine), Baltic Workboats AS (laeva- ja paadiehitus), Saare Paat OÜ (puupaatide ehitus ja restaureerimine), Duschy AS (sanitaartehnika tootmine). Mändjala külas elab 2015. aasta seisuga 157 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 5 (3%) inimest. Suurim ühiskanalisatsiooni tarbija on OÜ Mändjala Motell (majutusettevõte ca 314 kohta).

3.3.7.1 Veevarustus

Nasva alevikus on veevarustusssüsteemi liidetud 2 puurkaev-pumplat, millest üht kasutatakse vaid eriolukorras, kui põhipumplas on rike või kui tarbimine on tavapärasest suurem. Nasva aleviku veehaardest on rajatud torustik Mändjala külla, kuid see kuulub eraettevõttele ning hetkel on see toru suletud. Tulevikus on plaanis hakata selle kaudu veega varustama ka Mändjala küla.

85 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Mändjala külas eraldi paiknevate suvilakoperatiivide veetorustike pikkust ja kohati ka asukohta ei teata. Objektide valdajad on suvilakoperatiivide omanikud ja vee-ettevõtet ei ole.

3.3.7.1.1 Puurkaevud

Keskkonnaregistri andmeil on Nasva alevikus 33 ja Mändjala külas 34 puurkaevu, millest 2 kuuluvad AS-le Kuressaare Veevärk. Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 111. Nasva aleviku ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed Veehaarde nimetus: Nasva Nasva töökoja pk Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 12536 12529 Puurkaevu passi nr: 5199-3 4448 Puurkaevu puurimise aasta: 1982 1977 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Silur Puurkaevu sügavus (m): 35 20 Lubatud veevõtt (m³/a) 62 048 35 040 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 7 656 15 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud 50 m - ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2010 2004 (1980-ndatel rajatud Rekonstrueeritud: puurkaevud ei olnud enne - kasutusel) Puhastusseade: liivafilter liivafilter tüüp ARS 900 Duplex BIRM qmax= 16 m 3/h vooluhulk qmax= 2,5 m 3/h qnom= 13 m 3/ h Pumpla tüüp : üheastmeline üheastmeline Surve reguleerimine hüdrofoor, 0,5 m 3 hüdrofoor, 0,3 m 3 Seisukorra hinnang: hoone hea rahuldav seadmed ja torustik hea mitterahuldav* elekter-automaatika hea mitterahuldav* Nasva alevikus võetakse vett Siluri põhjaveekompleksist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Nasva aleviku pumplatesse on paigaldatud veetöötlussüsteem rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevudest väljapumbatud vesi juhitakse läbi filterseadmete. Lisaks on Nasva puurkaevudes probleeme liigse kloriidisisaldusega. Kloriid näitab vee soolsust. Suur kloriidide sisaldus võib olla põhjustatud merevee mõjust (merevee filtratsioon põhjavette). Joogivee kloriidide kõrge sisaldus põhjustab vee maitse halvenemist, vesi muutub soolakaks. 2014 lõpus ja 2015.a. alguses võetud proovidest selgub, et enamasti vastab vesi uue veehaarde puurkaevust nõuetele. AS Kuressaare Veevärk teostab seiret vähemalt 2 korda aastas kloriidide sisalduse jälgimiseks. Analüüsitulemuste ja põhjavee- ekspertide hinnangute põhjal otsustatakse, kas Nasva uuele veehaardele on vaja paigaldada täiendavad veetöötlusseadmed kloriidide eemaldamiseks. Vajadusel tehakse vastav täiendus arengukavas hiljemalt aastal 2019 arengukava korralise ülevaatamise käigus.

86 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Asula veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja Indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele. Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2. Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.7.1.2 Torustik

Nasva alevikus AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvad ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud 2011 aastal. Torustik on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De110, De63, De40 ja De32. Ühisveevõrgu pikkus on ca 7.3 km ning torustike seisukord on hea. Mändjala külas eraldi paiknevate suvilakoperatiivide veetorustike pikkust ja kohati ka asukohta ei teata. Torude kaardimaterjal (projektid) puudub. Vanem torustik ja toruarmatuur on ca 30 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt terasest, 25 ja 32 mm läbimõõduga. Objektide valdajad on suvilakoperatiivide omanikud ja vee-ettevõtet ei ole.

3.3.7.1.3 Tuletõrje veevarustus

Nasva alevikus on tuletõrje süsteem lahendatud hüdrantide, looduslike veevõtukohtade ja mahutite baasil. Mändjala külas on ainult looduslikud veevõtukohad ja mahutid. Veevõtukohtade ja hüdrantide asukohad on näidatud joonisel, neist annab ülevaate allolev tabel. Tabel 112. Nasva aleviku tuletõrje veevõtukohad HÜDRANT Trassi Tehniline Asukoht Tüüp Trassi tüüp DN seisukord Sääre mnt. ja Sadama tn ristis Euro 110 Ringliin Ei tööta* Nasva kaupluse ees Euro 110 Tupikliin Ei tööta* Ülejõe 14 Tallinna 110 Ringliin Korras VEEHOIDLA Maja Viida asukoht Tehniline Tänav Aadressi täpsustus VVK liik nr Maht seisukord Ülejõe 28 puudub Korras Ülejõe Kalasadam Meri puudub Korras Sadama Nasva Paat taga puudub Korras Sadama Kalatööstuse taga puudub Korras Sadama VRHL-taga puudub Korras Ülejõe tn 4 Kalasadam Jõgi puudub Korras *- Tehniliselt mitterahuldavas seisukorras hüdrandid asendatakse järk-järgult uutega, ettevõtte hoolduskuudeks ette nähtud vahenditest võimaluse tekkimisel Tabel 113. Mändjala küla tuletõrjeveehoidlad Tehniline Asukoht VVK liik Viida asukoht seisukord Hotell Saaremaa ees parkla all Mahuti puudub Korras Kahejärve-Puhkemaja puudub Korras Kämpingus,sissesõidul paremal pool hoidla ees Korras Kämpingus,sissesõidul vasakul pool hoidla ees Korras Sõrve mnt 12-da km puudub Korras Hotell Saaremaa ees parkla all Mahuti puudub Korras

87 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3.3.7.2 Kanalisatsioon

Nasva aleviku kokkukogutud kanalisatsioon juhitakse transiitoruga Salme vallas Üüdibe külas asuvasse Läätsa reoveepuhstisse. Mändjala külas on kanalisatsiooni transiittorul isevoolne lõik, kuhu juhitakse ka väike osa Mändjala küla elanike ja ettevõtete reovett. Nasva aleviku transiittorustik rajati 2006 a ja see kuulub Salme vallale ning haldajaks on Salme valla vee-ettevõtja OÜ Salme SVK. Transiittorustik koosneb 12 386 meetrisest survetorust, 5-st kanalisatsioonipumplast ja 570 meetrisest isevoolutorust. Torustik kulgeb läbi 7 asula, mis asuvad kahes omavalitsuse territooriumil. Allolev tabel annab ülevaate transiittorustiku asukohast ja mahtudest. Tabel 114. Nasva aleviku kanalisatsiooni transiittorustik Kanalisatsioonisüsteemi osa Omavalitsus Asula Maht Liik (tk/m) Nasva aleviku peapumpla KP Silla 1 Nasva alevik survetoru (De110) 804 survetoru (De110/140) 2 728 isevoolutoru (De250) 234 Lääne-Saare vald Mändjala küla kanalisatsioonipumpla KP Peatuse 1 survetoru (De140/160) 1 534 Keskranna küla survetoru (De160) 1 621 Järve küla survetoru (De160) 1 782 survetoru (De160) 171 isevoolutoru (De250) 336 küla kanalisatsioonipumpla KP Tehumardi 1 survetoru (De160) 1 163 survetoru (De160) 872 Salme vald Salme alevik kanalisatsioonipumpla KP Klubi 1 survetoru (De160) 1 150 survetoru (De160) 561 kanalisatsioonipumpla KP Läätsa Üüdibe küla 1 puhasti Läätsa reoveepuhasti 1 Lisaks Nasva aleviku reoveele juhitaks transiittorustikku veel: 1. Mändjala külas asuva KP Kämpingu kaudu Mändjala Kämpingu reoveed; 2. Mändjala külas asuva asuvasse isevoolutorustikku juhitakse osa Mändjala küla elanike reovett; 3. Salme vallas, Tehumardi külas asuvasse isevoolutorustikku juhitakse osa Tehumardi küla elanike reovett; 4. Salme vallas, Salme alevikus asuvasse Klubi pumplasse juhitakse terve Salme aleviku ühiskanalisatsioon; 5. Läätsa reoveepuhastisse juhitakse kogu Salme vallas asuva Läätsa küla ühiskanalisatsioon.

3.3.7.2.1 Torustik ja pumplad

Nasva aleviku ühiskanalisatsioonitorustikud on rekonstrueeritud 2011 aastal. Torustik on rajatud plasttorudest, isevoolutorustik on läbimõõduga De160 ja De200 ning survetorustik De

88 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

110. Ühiskanalisatsioonivõrgu pikkus on ca 9,5 km (6,4 km isevoolne ja 3,1 km surveline) ning torustike seisukord on hea. Reovee asula peapumplasse juhtimiseks on rajatud 13 kanalisatsioonipumplat. Pumpla asukohad on näidatud joonisel. Pumplate andmed on allolevas tabelis.

Tabel 115. Nasva aleviku kanalisatsioonipumplate andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Raja- Pumpla Rek. Elek. mise Kogus Q H Torust. ja - Mahuti/ Maa-pealne nimi aeg Mark aeg tk m³/h m seadm. auto teen.osa osa m. AS0830.2 FISS 2004 - 2 72 11,2 hea hea hea 05-S22/4 AS0831,2 Jõe 2012 - 2 90 10,8 hea hea hea hea 05-S22/4 AS0831,2 Kersti 2011 - 2 90 10,8 hea hea hea hea 05-S22/4 Afp0831,2 Klubi 2009 - 2 90 10,8 hea hea hea hea S22/4 AS0831,2 Oja 2011 - 2 90 10,8 hea hea hea hea 05-S22/4 1970- AS0630.1 mitterahuldav* Paadi 2006 2 45 10,8 hea hea hea ndad 86-S13/4 (pumbad) AFP0841. Pääsusilma 2009 - 2 91 7,2 hea hea hea hea 2S13/4 AS0830.1 Tiigi 2004 - 2 45 9,8 hea hea hea hea 86-S13/4 AS0831,2 Tuletorni 2011 - 2 90 10,8 hea hea hea hea 05-S22/4 AS0831,2 Tõnise 2011 - 2 90 10,8 hea hea hea hea 05-S22/4 AS0831,2 Ulvi 2011 - 2 90 10,8 hea hea hea hea 05-S22/4 AFP0841. Västriku 2009 - 2 91 7,2 hea hea hea hea 4S13/4 AS0830.1 Ülejõe 2004 - 2 45 9,8 hea hea hea hea 86-S13/4 * -need pumplate rekonstrueerimistööd kaetakse vee-ettevõtte hoolduskuludeks ette nähtud vahenditest võimaluse tekkimisel Nasva aleviku transiittorustik (Nasva aleviku peapumpla KP Silla - Läätsa reoveepuhasti) rajati 2006 aastal, KP Klubi ja KP Läätsa Puhasti rekonstrueeriti 2009. Torustik on rajatud plasttorudest, isevoolutorustik on läbimõõduga De250 ning survetorustik De 110, De140 ja De160. Kanalisatsiooni transiittorustiku pikkus on ca 12,9 km (0,6 km isevoolne ja 12,3 km surveline) ning torustike seisukord on hea. Reovee asulast reoveepuhastisse juhtimiseks on rajatud 5 kanalisatsioonipumplat. Pumpla asukohad on näidatud joonisel. Pumplate andmed on allolevas tabelis.

89 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 116. Nasva aleviku transiittorustiku kanalisatsioonipumplate andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Raja- Elek. Pumpla Rek. Mahuti/ mise Kogus Q H Torust. ja - Maa-pealne nimi aeg Mark teen.os aeg tk m³/h m seadm. auto osa a m. AFP0834 mitterahuldav* Silla 2006 2 24 92 hea hea hea M110/D2 (pumbad)

Mändjala Afp0844M mitterahuldav* 2006 2 43 41,3 hea hea hea Peatuse 110/2D (pumbad) Afp0844M Tehumardi 2006 2 43 41,3 hea hea hea hea 110/2D 1970- SLV.80.80 Klubi 2009 2 90 33,8 hea hea hea hea ndad .75A2,51D Läätsa AFP0832, 1998 2009 2 74 14,1 hea hea hea hea Puhasti 4-M40/2 * -need pumplate rekonstrueerimistööd kaetakse vee-ettevõtte hoolduskuludeks ette nähtud vahenditest võimaluse tekkimisel Mändjala külas asub lisaks Nasva aleviku transiittorustikule ka vähesel määral ühiskanalisatsioonitorustikke, mis teenindavad vaid küla elanikke ja ettevõtteid. Torustik on rajatud 2006 aastal koos transiittorustikuga. Torustik on rajatud plasttorudest, isevoolutorustik on läbimõõduga De160 ja De200 ning survetorustik De 110. Ühiskanalisatsioonivõrgu pikkus on ca 690 m (680 m isevoolne ja 10 m surveline) ning torustike seisukord on hea. Asula reovee transiittorusse juhtimiseks on rajatud 1 kanalisatsioonipumpla, mille asukoht on näidatud joonisel. Pumpla andmed on allolevas tabelis. Tabel 117. Mändjala küla kanalisatsioonipumpla andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Raja- Pumpla Elek. - mise Kogus Q H Torust. ja Mahuti/ Maa-pealne nimi Mark auto aeg tk m³/h m seadm. teen.osa osa m. Afp0832M Kämpingu 2006 2 17 13,4 hea hea hea hea 40/2D

3.3.7.2.2 Reoveepuhasti

Nasva aleviku ja Mändjala küla reoveed juhitakse transiittorustiku abil Salme vallas, Üüdibe külas asuvasse Läätsa reoveepuhastisse. Transiittorustik koos puhastiga kuulub Salme vallale ja seda haldab Salme valla vee-ettevõtja OÜ Salme SVK. Puhastisse juhitakse lisaks Nasva ja Mändjala asulate reoveele ka Salme vallas asuvate Salme aleviku ja Läätsa küla reoveed. Puhasti on rajatud 1998 ja rekonstrueeritud 2010 aastal. Heitveesuublaks on Roomassaare rand Laidunina. Tabel 118. Läätsa reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Läätsa RVP Rajatud 1998

90 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Puhastusjaama nimi Läätsa RVP Rekonstrueeritud 2010 Puhastusseadme tüüp biopuhasti Purgimissõlm ei ole Proj. tootlikus Qmax= 800 m 3/d 2830 ie Proj. reostuskoormus 170 kg BHT ₇/d Kuja 150 m Seisukorra hinnang:

Hoone rahuldav Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika rahuldav Läätsa reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4. Tabel 119. Läätsa puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused Laidunina - Roomassaare Suubla nimetus (Laidunina - Roomassaare rand) Väljalaskme tüüp puhastiga seotud väljalask Väljalaskme nimetus Läätsa puhasti Lubatud vooluhulk (m³/a) 146 000 BHT ₇₇₇ 25 Heljum 35 Suurim lubatud KHT 125 saasteaine pH 9 sisaldus (mg/l) Nüld 60 Püld 2 (alates 01.01.2019) Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5. Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.

3.3.7.2.3 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine

Nasva alevik asub valla ühel liigniiskemal alal, maapinna absoluutkõrgused on valdavalt 0.80….1.40 m vahemikus. Paljudel juhtudel on elanikud oma krundil maapinna tõstmiseks tiike kaevanud ja pinnase krundile laiali ajanud. Viimase kolme aasta jooksul on Nasva alevikus ellu viidud AS Maa ja Vesi poolt koostatud „Nasva küla sademe- ja pinnavete ärajuhtimise projekt“. Selle raames on rajatud, puhastatud ja laiendatud üle 3,3km kraave ja truupe. Alevikus on mõningad tootmismaa kinnistud kuhu on paigaldatud restkaevud, mis on ühendatud kanalisatsioonisüsteemi. Suuremad sademevee sissevoolu asukohad kanalisatsiooni on märgitud joonisel. Tulevikus on kavas teha kinnistuomanikele vastavad ettekirjutused sademevee lahkvoolselt ära juhtimiseks. Asula keskuses on kokkukogutava sademevee eesvooluks Nasva jõgi.

91 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3.3.8 Kudjape alevik, Laheküla, Sikassaare ja Upa külad Kudjape aleviku ning Laheküla, Sikassaare ja Upa külade ühisvee- ja – kanalisatsioonisüsteem on osa Kuressaare linna ÜVK süsteemist, kus teenust osutab AS Kuressaare Veevärk, ka ÜVK varad kuuluvad AS-le Kuressaare Veevärk. Sikassaare külas ja osaliselt Upa külas on ÜVK süsteeme, mis on rajatud arendajate poolt. Hetkel kuuluvad need eraettevõtetele, kuid tulevikus on need plaanis AS-le Kuressaare Veevärk üle anda. Käesolevas peatükis ei ole neid süsteeme käsitletud, joonisele on need kantud halli värvi jootega. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub: - Kudjape alevik - nõrgalt kaitstud põhjaveega alal; - Laheküla küla - valdavalt kaitsmata põhjaveega alal; - Sikassaare küla - keskosa keskmiselt ja äärealad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal; - Upa küla - kaitsmata ja osaliselt ka nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Selgitus: kui põhjaveega ala on: - kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus), siis põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht; - nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus), siis põhjaveekihil lasuv moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsasi <2 meetri; - keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus), siis põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht. Kudjape Laheküla ja Sikassaare asulatesse ulatub keskkonnaministri poolt kinnitatud Kuressaare reoveekogumisala, vaid Upa külal on oma reoveekogumisala. Tabel 120. Kuressaare ja Upa reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Kuressaare 837 ha RKA0740410 36 150 Üle 2000 ie Upa 45 ha RKA0740411 599 Alla 2000 ie Asulate elanikkonna ja ÜVK teenuse tarbijate arv 2015. aasta seisuga on toodud allolevas tabelis: Tabel 121. Kudjape, Laheküla, Sikassaare ja Upa asulate ÜVK teenuse tarbijad Elanike Ühisveega ühendatud Ühiskanalisatsiooniga Asula arv elanikud ühendatud elanikud in in % in % Kudjape alevik 601 531 88% 533 89% Laheküla küla 203 201 99% 190 94% Sikassaare küla 47 8 17% 8 17% Upa küla 129 43 33% 43 33% Suuremad ÜVK teenuse tarbijad asulates: • Ettevõtted: - Kudjapel: Kompleks Puit OÜ (puittooted), Spordiklubi JõuMees, Mereranna Põllumajandusühistu TU (piimakarjakasvatus); - Sikassaares: Saare Kütus (tankla), Bauhof (kaubanduskeskus), SV Torutööd (ehitusettevõte); - Upas (Lilbi): NovaBeta OÜ (Suure Töllu Puhkeküla ca 90 kohta). • Haridusasutused:

92 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

- Upas: Kuressaare Ametikooli Upa õppehoone (õppehoone, töökojad ja ühiselamukompleks)

3.3.8.1 Veevarustus

Kudjape, Laheküla, Sikassaare ja Upa asulate veega varustamine toimub Kuressaare linna ühisveevarustuse võrgust. Kuressaare linn saab joogivee Tõlli-Ansi veehaarde neljast siluri ülemise veehorisondi puurkaevust. Tõlli-Ansi veehaare asub Ansi külas. Väljapumbatud vesi juhitakse Lahekülas paiknevasse Unimäe veepuhastusjaama. Lahekülas paikneb lisaks veepuhastusjaamale ka Unimäe puurkaevpumpla, mis praegusel ajal on reservis ning seda kasutatakse vaid avariide korral. Tõlli-Ansi veehaare ja toorveetorustik (pikkusega 7,1 km, läbimõõt De315) kuni Unimäe veepuhastusjaamani on toodud Laheküla küla ÜVK joonisel nr VK-8.

3.3.8.1.1 Puurkaevud

Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 87 puurkaevu (Kudjapel 27 tk, Lahekülas 32 tk, Sikassaares 14 tk ja Upal 14 tk), neist 1 kuulub AS-le Kuressaare Veevärk (Lahekülas asuv Unimäe puurkaev) ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Ühisveevõrku võetakse vett Tõlli-Ansi veehaardest, mis asub Ansi külas, Unimäe puurkaev, on reservis. Tabel 122. Kudjape, Laheküla, Sikassaare ja Upa asulate ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed Tõlli kaevud nr 1-4 Veehaarde nimetus: Unimäe kaev PK-1 PK-2 PK-3 PK-4 Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 8664 8665 8666 8667 8656 Puurkaevu passi nr: 511-1 5611-2 761 762 4796-3A Puurkaevu puurimise aasta: 1986 1986 1974 1974 1978 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Silur Silur Silur Silur Puurkaevu sügavus (m): 40 39 50 50 25 Lubatud veevõtt (m³/a) 4 x 691 200 = 2 764 800 182 000 Tegelik veevõtt 2014a. (m³/a) 864 223 151 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 200 m - on tagatud 200 m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 1975 Rekonstrueeritud: 2012-2013 Puhastusseade: raua eemaldus tüüp Survefiltrid (2 tk) Qmax=3 000 m³/d vooluhulk qmax=200 m³/h Pumpla tüüp: kaheastmeline Surve reguleerimine 4 pumpa Grundfos TP100-480/2 30kW Mahutid: V = 2 x 1 000 m³ Seisukorra hinnang Hoone hea Seadmed ja torustik hea

93 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tõlli kaevud nr 1-4 Veehaarde nimetus: Unimäe kaev PK-1 PK-2 PK-3 PK-4 Elekter-automaatika hea Siluri põhjaveekompleksi veele on iseloomulik kõrge raua- ja kloriidide sisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Toorvesi läbib kahte kinnist survefiltrit võimsusega 200 m 3/h. Parema puhastusefekti saavutamiseks lisatakse filtri ülemisse ossa kompressori abil õhku. Puhastusefekt saavutatakse toorvee juhtimisel läbi mitmefraktsioonilise liivakihi (0,8-1,4 mm). Liivakihi puhastusvõime taastatakse filtrite läbipesu teel, mida teostatakse üks kord viie päeva tagant. Filtripesu vesi juhitakse olemasolevasse tehnoloogiliste vete kanalisatsiooni. Filtrite pesuvesi juhitakse veetöötlusjaamast ca 45 m kaugusel asuvasse settemahutisse (V=25m 3), kus toimub hõljumi settimine, edasi pumbatakse settinud vesi looduslikku tiiki, mille kaudu immutatakse pinnasesse.

3.3.8.1.2 Torustik

Suurem osa asulate ühisveevärgi torustike on paigaldatud aastatel 2007 – 2009. Vanemad torustikud asuvad vaid Kudjape mõisakomplaksi läheduses. Lahekülas rajati 2013 a koos toorveetorustiku rekonstrueerimisega ka tarbeveetoru Laheküla põhjapoolsetele elanikele, pikkusega ca 2km. Asulate veetorustik on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De110, De63, De40 ja De32 ning torustike seisukord on hea. Ühisveevõrgu pikkus on: - Kudjape alevikus – 7,1 km; - Laheküla külas – 8,2 km; - Sikassaare külas – 0,3 km; - Upa külas – 3,1 km, Seega kokku ca 18,7 km.

3.3.8.1.3 Tuletõrje veevarustus

Kudjape, Laheküla, Sikassaare ja Upa asulates on tuletõrje süsteem lahendatud hüdrantide, ja mahutite baasil. Tuletõrjeveehoidlad ja AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate hüdrantide asukohad on näidatud joonisel, neist annab ülevaate allolev tabel. Tabel 123. Kudjape, Laheküla ja Upa asulate tuletõrjehüdrandid Aadressi Trassi Trassi Tehniline Asula Tänav Maja nr Tüüp täpsustus DN tüüp seisukord ARK majast 40 m. Kudjape Kuressaare tee edasi töökoja Tallinna 110 Ringliin Korras alevik poole tee ristis Kudjape Männi 9 vastas üle Männi 9 Euro 110 Ringliin Korras alevik tee Kudjape Auriga keskuse Tallinna 88 Euro 100 Ringliin Korras alevik taga. Auriga keskus, Kudjape Tallinna 88 Kalmistu tee Tallinna 100 Ringliin Korras alevik bussipeatus Laheküla teel, Laheküla Laheküla tee enne Kuressaare Euro 110 Ringliin Korras küla ringtee ristmikku

94 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Aadressi Trassi Trassi Tehniline Asula Tänav Maja nr Tüüp täpsustus DN tüüp seisukord Laheküla Laheküla tee ja Laheküla tee Euro 110 Ringliin Korras küla Aia põik ristmikul Ehitajate tee ja Laheküla Kuressaare Ehitajate tee Euro 110 Ringliin Korras küla ringtee tee ristmikul Ehitajate tee ja Laheküla Ehitajate tee Ehitaja põik Euro 110 Ringliin Korras küla ristmikul Laheküla teel, Laheküla Laheküla tee peale Ehitaja tee Euro 110 Ringliin Korras küla ristmikku Laheküla Lahe tee Laheküla ja Kuressaare Lahe tee Euro 110 Ringliin Korras küla ringtee tee ristmikul Laheküla teel, Laheküla Laheküla tee Kajaka ristmiku Euro 110 Ringliin Korras küla lähedal Laheküla Lahe tee 2 enne Lahe tee 2 Euro 110 Ringliin Korras küla kurvi vasakul. Laheküla Kodu tee Kodu tee alguses Euro 110 Ringliin Korras küla Käbi-Nartsissi Upa küla Tallinna Ringliin Korras krundi rist Ametikooli pumpla Upa küla Euro 100 Ringliin Korras juures Kooli viiva tee Upa küla Euro 100 Ringliin Korras ääres Lisaks hüdrantidele paikneb asulates kokku 4 tuletõrjeveehoidlat, millede asukohad on näidatud joonisel. Neist annab ülevaate allolev tabel. Tabel 124. Kudjape, Sikassaare ja Upa asulate tuletõrjeveehoidlad Viida Tehniline Asula Aadressi täpsustus VVK liik Maht asukoht seisukord

Kudjape alevik Kudjape prügila Mahuti puudub 150 Korras

Kudjape alevik Kudjape prügila Mahuti puudub 150 Korras

Sikassaare küla Sikassaare bussipeatuse vastas Mahuti puudub 50 Korras

Mahutite Upa küla Ametikooli katlamaja juures Mahuti 100 Korras peal

3.3.8.2 Kanalisatsioon

Kudjape, Laheküla ja Upa asulate ühiskanalisatsioon juhitakse läbi Kuressaare linna Roomassare poolsaarel asuvasse Kullimäe reoveepuhastisse.

3.3.8.2.1 Torustik ja pumplad

Suurem osa asulate ühiskanalisatsiooni torustike on paigaldatud aastatel 2007 – 2009. Vanemad torustikud asuvad vaid Kudjape mõisakomplaksi läheduses.

95 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Asulate kanalisatsioonitorustik on rajatud plasttorudest, läbimõõduga De160 ja De200 isevoolsed; De110 survelised ning torustike seisukord on hea. Ühiskanalisatsioonivõrgu pikkus on: - Kudjape alevikus – 7,6 km (5,9 km isevoolne ja 1,7 km surveline); - Laheküla külas – 5,2 km (4,3 km isevoolne ja 0,9 km surveline); - Upa külas – 3,1 km (0,1 km isevoolne ja 3,0 km surveline), Seega kokku ca 15,9 km (10,3 km isevoolne ja 5,6 km surveline). Kudjape, Laheküla ja Upa asulate reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud 8 kanalisatsioonipumplat. Pumplate asukohad on näidatud joonisel, neist annab ülevaate allolev tabel. Tabel 125. Kudjape, Laheküla ja Upa asulate kanalisatsioonipumplate andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Raja- Pumpla Rek. Mahuti/ Maa - Asula mise Kogus Q H Torustik ja Elekter- nimi aeg Mark teenin- pealne aeg tk m³/h m seadmed autom. dusosa osa Kudjape 1980- SV044CH1 Kudjape 2002 2 29 1 hea hea hea hea alevik ndad 501P Kudjape AS0840 Mündi 2007 2 58 9,1 hea hea hea hea alevik S17EX Kudjape Afp0831,2 Kannikese 2007 2 90 10,8 hea hea hea hea alevik S22/4 Kudjape AFP0831,3 Maie 2008 2 7 9,1 hea hea hea hea alevik M15 Laheküla Sev Kellu 2008 2 65 8,7 hea hea hea hea küla 80.80.13.4, Laheküla AFP0842,1 Liivi 2009 2 89 20,3 hea hea hea hea küla /M40 Laheküla AFP0831,2 Laheküla 2009 2 90 10,8 hea hea hea hea küla S22 1980- AFP0831M Upa küla Upa 2008 2 83 hea hea hea hea ndad 15

3.3.8.2.2 Reoveepuhasti

Kuressaare Kullimäe reoveepuhasti ehitati 1991. aastal. Tööpõhimõtteks oli bioloogiline reoveepuhastus kestvusaeratsiooniga. 2001. aastal puhasti rekonstrueeriti ning võeti kasutusele BNR (bioloogiline toitainete ärastamine) tehnoloogiline protsess. Rekonstrueerimisel kasutati osaliselt olemasolevaid vanu rajatisi. 2003.a. täiendati puhastit aeroobsete stabilisaatoritega ning paigaldati muda veetustamise seadmed. 2009-2011 toimus puhasti ulatuslik rekonstrueerimine ja jäätmekäitluskompleksi rajamine. Reoveepuhasti kõrvale rajati uus SBR tüüpi puhasti ning jäätmekäitluskompleks, mis hõlmab kogu Saare maakonna mudatöötlust, rasvapüünisejäätmete, biolagunevate ainete ja muude anaeroobses kääritis töödeldavate jäätmete käitlemist. 2014 a lisati BNR blokile täiendav keemiline fosforäratus. Kuressaare linna reoveepuhasti võimaldab vastu võtta väljastpoolt reoveekogumisala jäävate veekasutajate kogumiskaevudesse kogutavat reovett. Reovee vastuvõtu sõlm võimaldab vastu võtta kuni 50 m 3/d reovett. Heitveesuublaks on Roomassaare rand, Laidunina.

96 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 126. Kullimäe reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Kullimäe RVP Rajatud 1991 2001; 2003; 2009-2011; Rekonstrueeritud 2014 Puhastusseadme tüüp annuspuhasti (SBR) Purgimissõlm olemas Proj. tootlikus Qmax= 12 000 m³/d 28 370 ie Proj. reostuskoormus 1 702 kg BHT ₇/d Kuja 200 m Seisukorra hinnang: hoone hea mahutid hea seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Kullimäe reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4. Tabel 127. Kullimäe puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused Laidunina - Roomassaare Suubla nimetus (Laidunina - Roomassaare rand) Väljalaskme tüüp puhastiga seotud väljalask Väljalaskme nimetus Kuressaare linna puhasti Lubatud vooluhulk (m³/a) 3 200 000 As filtreeritud 0,01 benseen 0,05 BHT7 15 Heljum 15 Kahealuselised 15 Suurim lubatud fenoolid saasteaine KHT 125 sisaldus (mg/l) Nafta 1 Nüld 15 pH 9 Püld 0,5 Ühealuselised 0,1 fenoolid Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5. Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.

3.3.8.2.3 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine

Kudjape, Laheküla, Sikassaare ja Upa asulates kasutatakse drenaaži- ja sademevee ärajuhtimiseks lahtist kraavitust või immutatakse sademevesi kohapeal pinnasesse. Kudjape aleviku Sepamaa lahe ääres paiknev asula lõunaosa tihehoonestusega ala paikneb liigniiskes piirkonnas. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis settinud ja selle efektiivsus on väike.

97 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Laheküla tihehoonestusega ala paikneb liigniiskes piirkonnas. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis settinud ja selle efektiivsus on väike. Upa ja Sikassaare külades Tallinna maantee ringtee juures tuleb lahendada sademevee probleem. Ühiskanalisatsiooni juhitakse väheses koguses Bauhof kaubanduskeskuse parkimisplatsi vett. Sademetevee kanalisatsioonisüsteemi juhtimine on linna reoveepuhasti hüdraulilise koormamise suhtes lubamatu. Sademe- ja liigvee ärajuhtimiseks kasutatakse vaadeldavas piirkonnas enamasti lahtiseid kuivenduskraave, millede eesvooluks on Kudjape peakraav, mis suubub Põduste jõkke. Kudjape peakraav on täis kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu piirkonna vett vastu.

3.4 Kokkuvõte valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektidest

Allolevas tabelis on toodud Lääne-Saare vallas asuvate AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide loetelu. Tabel 128. Lääne-Saare vallas AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate ÜVK objektide koondtabel Veevarustus Kanalisatsioon Torustik Puurkaev- Vee- II astme Asula Torustik Pumpla Puhasti pumpla töötlus pumpla Isevoolne Surveline Kokku

m tk tk tk m m m tk tk Aste alevik 3 594 1 1 1 2 778 735 3 513 3 1 Aste küla 1 498 1 1 0 1 160 222 1 382 1 1 Eikla küla 773 1 1 0 586 409 995 1 1 Koimla küla 2 980 1 1 0 0 0 0 0 0 Kärla ja 7 403 2 1 1 4 759 3 080 7 839 8 1 Mätasselja küla Lümanda küla 1 790 1 1 0 1 262 892 2 154 2 1 Nasva alevik* 7 331 2 2 0 6 358 3 098 9 456 13 0 Mändjala küla* 0 0 0 0 676 10 686 1 0 Kudjape alevik 7 063 0 0 0 5 944 1 719 7 663 4 0 Laheküla küla** 8 204 0 0 0 4 323 854 5 177 3 0 Sikassaare küla 332 0 0 0 0 0 0 0 0 Upa küla 3 080 0 0 0 41 3 029 3 070 1 0 Kokku 44 048 9 8 2 27 887 14 048 41 935 36 5 *-Siia hulka ei ole arvatud Nasva aleviku kanalisatsiooni peapumplast (k.a.) kuni Läätsa reoveepuhastini kulgevat torustikku (nii isevoolset kui survelist) ega pumplaid. **-Siia hulka ei ole arvatud Tõlli-Ansi veehaaret, Unimäe veehaaret, nende toorveetorustikku ega Unimäe veepuhastusjaama.

3.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte

Lääne-Saare vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni AS Kuressaare Veevärk (äriregistri kood 10083079). AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. Alates 2004. aastast on ettevõtte aktsionärideks Kuressaare linn ja 11 valda (vt järgnev tabel).

98 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 129. AS Kuressaare Veevärk aktsionärid 31.12.2014 seisuga. Aktsiakapital Osatähtsuse Aktsionär (EUR) (%) Kuressaare linn 3 686 720,00 70,7522 Orissaare 308 288,00 5,9164 Muhu 87 232,00 1,6741 Pöide 70 208,00 1,3474 Pihtla 80 000,00 1,5353 Lääne-Saare 328 128,00 6,2971 (vana Kaarma, 102 080,00 1,959 Kärla ja Lümanda) 47 424,00 0,9101 Leisi 109 952,00 2,1101 Mustjala 28 160,00 0,5404 Mustjala 65 472,00 1,2565 Salme 101 632,00 1,9504 Ruhnu 36 736,00 0,705 158 720,00 3,046 Kokku 5 210 752,00 100

AS Kuressaare Veevärk põhitegevuseks on vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveeteenuse osutamine. Ettevõtte majandustegevuse tuludest annab 85% teenuste osutamine Kuressaare linnas ja tema lähikonnas. AS Kuressaare Veevärk põhiülesanded on: • kvaliteetse joogivee tagamine tarbija liitumispunktis ühisveevärgiga; • tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele; • keskkonnanõuetele vastavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse. Ettevõtet juhib kaheliikmeline juhatus (Ain Saaremäel ja Aivar Sõrm). Juhtimist korraldab ja järelvalvet teostab kaheksaliikmeline nõukogu. 2014.a. lõpus oli nimekirjas 38 töötajat, kellest 7 oli osalise tööajaga. Funktsionaalselt jaotatakse ettevõtte tegevused kahte suuremasse rühma, millest kummagi tegevust koordineerib üks juhatuse liige: - finants- ja teenindusüksus; - tootmisüksus. Selline ülesehitus tagab piisava kompetentsi ja vastutuse kogunemise igasse üksusesse ning maksimaalselt efektiivse majandamise. Struktuuri kujundamisel on lähtutud eeldusest, et meeskond peab tagama klientide teenindamise, varade igapäevase hooldamise ning avariide lokaliseerimise.

99 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Juhatuse liige

Sekretär

Majahoidja

Teenindusosakonna Finantsist Raamatupidaja juhataja

Kontrolör

Klienditeenindaja

Skeem 1. Finants- ja teenindusüksuse struktuur

Juhatuse liige

Võrkude Veetöötlusjaama Reoveepuhasti Regio osakonna Arendusjuht osakonna juhataja juhataja juhataja juhataja

Lukksepad Lukksepad Tehnoloog Haldurid

Jäätmespetsialist Klienditeenindaja

Operaatorid Lukksepad

Elektrikud

Autojuht

Pumplate meister

Skeem 2. Tootmisüksuse struktuur Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärgi ÜVK-teenuste hinnakiri Lääne-Saare vallas.

100 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 130. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Lääne-Saare vallas*, (km-ta) Aste küla ja Lümanda ja Kärla alevik, alevik, Koimla küla Mätasselja Nasva alevik küla Tasu liik ja Mändjala küla ning Eikla küla Tasu tarbitud vee eest Füüsilised isikud (elanikkond) 0,950 1,200 0,930 Juriidilised isikud, asutused 1,090 1,200 1,380 Tasu reovee kanaliseerimise eest Füüsilised isikud (elanikkond) 1,800 2,100 1,690 Juriidilised isikud, asutused 2,030 2,100 2,180 *Kudjape alevikus ning Upa, Sikassaare ja Laheküla külas kehtib AS Kuressaare Veevärk Kuressaare linna hinnakiri 2014. aastal oli AS Kuressaare Veevärk müügi- ja muud tulud kokku (linn ja vallad kokku) 2,39 mln eurot ja tegevuskulud 2,91 mln eurot (millest kulum 1,28 mln eurot). Allolevas tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk peamised finantsnäitajad. Tabel 131. AS Kuressaare Veevärk olulisemad finantsnäitajad Indikaator 2012 2013 2014 Likviidsuskordaja 0,881 2,37 3,06 Maksevalmiduse kordaja 0,115 1,5 2,29 Ostjate võlgnevuse laekumise periood päevades 36 33 36 Tarnijatele võlgnevuse tasumise periood päevades 31 30 33 Võlakordaja 0,08 0,08 0,08 ROA 0,019 0,021 -0,019 ROE 0,021 0,023 -0,021

101 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

4 ÜVK ARENDAMINE

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused

Käesolev arendamise kava on valminud Kuressaare Veevärk, Lääne-Saare Vallavalitsuse töötajate ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide kompleksseks arendamiseks Lääne-Saare valla reoveekogumisalades ja Mändjala tiheasustusalas; • Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtte ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee- ettevõttele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemid ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid; • Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt Lääne- Saare valla reoveekogumisaladele; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb AS Kuressaare Veevärk; • Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Lääne-Saare Vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning AS Kuressaare Veevärk poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel; • Lääne-Saare valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega; • Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides; • Riikliku keskkonnaprogrammi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest, seega AS Kuressaare Veevärk omapoolne omafinantseering on minimaalselt 15. Töö konsultant on finantsanalüüsis arvestanud Keskkonnaprogrammist toetust taotlevate projektide omafinantseeringuks 20% abikõlblikest kuludest. • Arendamise kavas on ette nähtud, et aastatel 2015-2018 teostatakse Kärla ja Lümanda külade ning Kudjape aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine KIK keskkonnaprogrammi toetuse abiga;

102 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

• Vastavalt meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tingimused juhendmaterjalile Lisa 2 on kõik investeeringuliigid jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi: − Võrgud ja torustikud 40 aastat; − Reservuaarid ja mahutid 40 aastat; − Masinad ja seadmed 15 aastat; − Tootmishooned 40 aastat. • Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: − keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest; − majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel; − sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime ja vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamisega. Planeeritavad veemajanduse arendustegevused on jagatud kahte etappi: I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2015-2018; II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2019-2026.

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine

Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringute arvutamisel on lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest. Tabel 132. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide rajamismaksumuse arvutamisel aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad Investeering Ühik Ühikmaksumus (€) Veevarustus Torustiku rekonstrueerimine m 180 Torustiku rajamine m 200 Kanalisatsioon Isevoolutorustiku rekonstrueerimine m 230 Isevoolutorustiku rajamine m 250 Survetorustiku rekonstrueerimine m 130 Survetorustiku rajamine m 150 Kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine tk 20 000 Kanalisatsioonipumplate rajamine tk 22 000 Sademevee ärajuhtimine Torustiku rajamine m 220 Eesvoolukraavide korrastamine m 15 Eesvoolukraavide rajamine m 20 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: • ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Lääne-Saare vallas; • kaasa aidata Lääne-Saare valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele;

103 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

• perspektiivse ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide üldskeemide koostamine; • veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; • arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.3 Vee-ettevõtluse areng

Lääne-Saare vallas haldab ÜVK varasid ja/või osutab ÜVK teenust kas omavalits või AS Kuressaare Veevärk: - Aste alevikus ja Aste külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee- ettevõte AS Kuressaare Veevärk. ÜVK varad kuuluvad hetkel Lääne-Saare vallale, kuid 30.06.2015 antakse need kõik üle AS-le Kuressaare Veevärk. - Eikla, Koimla, Lümanda, Laheküla, Sikassaare ja Upa külades ning Kudjape alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk, ka ÜVK varad kuuluvad AS-le Kuressaare Veevärk. - Kärla alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk ning aleviku Sõmera osas AS Hoolekandeteenused. AS Kuressaare Veevärk teeninduspiirkonnas kuuluvad varad AS-le Kuressaare Veevärk, AS Hoolekandeteenused teeninduspiirkonnas kuuluvad varad AS-le Hoolekandeteenused. - Nasva alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Kuressaare Veevärk. ÜVK varad kuuluvad Lääne-Saare vallale, va Nasva aleviku transiittorustik (Nasva aleviku peapumpla KP Silla - Läätsa reoveepuhasti), mis kuuluvad Salme vallale. Kõik sademeveesüsteemid kuuluvad Lääne-Saare vallale, kelle poolt finantseeritakse sademeveesüsteemide hooldamisega seotud kulusid. Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Lääne-Saare Vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevee alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on otstarbekas AS-l Kuressaare Veevärk ja Lääne-Saare Vallavalitsusel torustike- ja teedeehituse/-rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks.

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos

Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest: - keskmise leibkonna suurus Lääne-Saare vallas on 2.34 inimest; - elaniku ühikuline veetarve (reoveekogus) on arvutuslikult võetud 0.1 m³/d; - asutuste ja ettevõtete veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatus;

104 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

- perspektiivse veevõrgu arvutusliku lekke % määramisel on võetud uute torustike lekke määraks 10% võrku juhitavast veest. Vanade torustike leke % on jäetud samaks olemasoleva seisuga; - tehnoloogiline vesi on vee-ettevõtja poolt vee puhastamiseks ja veevärgi hoolduseks kulutatud vee kogus. Selle vee koguse määr jääb ka perspektiivis muutumatuks; - perspektiivse kanalisatsioonivõrgu arvutusliku infiltratsioonivee % määramisel on võetud uute torustike infiltratsiooni määraks 10% puhastile juhitavast veest. Vanade torustike infiltratsiooni % on jäetud samaks olemasoleva seisuga. Asulapõhine arvestamata vee osakaal on etappide järgselt järgmine: Tabel 133. Arvestamata vee osakaal võrku juhitavast veest Arvestamata vesi Asula Lekked Tehn.vesi Kokku Ol.olev I etapp II etapp Ol.olev I etapp II etapp Ol.olev I etapp II etapp Aste alevik 6% 6% 6% 4% 4% 4% 10% 10% 10% Aste küla 23% 23% 23% 8% 8% 8% 31% 31% 31% Eikla küla 5% 5% 8% 18% 18% 18% 23% 23% 25% Koimla küla 5% 5% 5% 8% 8% 8% 13% 13% 13% Kärla alevik 13% 13% 13% 6% 6% 6% 19% 19% 19% Lümanda küla 6% 6% 7% 8% 8% 8% 14% 14% 15% Nasva alevik 16% 16% 16% 7% 7% 7% 23% 23% 23% Mändjala küla 10% 10%

Kudjape alevik Laheküla küla 31%* 31% 31% 31% 31% 31% Sikassaare küla Upa küla * asulad on osa Kuressaare linna ühtsest veevarustussüsteemist, lekete kohta asulapõhist arvestust ei peeta. Tabel 134. Perspektiivse veevajaduse prognoos

Aste alevik Aste küla Eikla küla Koimla küla Kärla küla Lümanda küla Nasva alevik Mändjala küla Kudjape alevik Laheküla küla Sikassaare küla Upa küla Kokku Elanike arv 448 157 107 21 346 173 105 531 201 8 43 2 140

Elan. 44,8 15,7 10,7 2,1 34,6 17,3 10,5 53,1 20,1 0,8 4,3 214

Vee- Asut. 2,1 0,0 0,0 0,0 3,7 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 4,8 12 tarve (m³/d) Ettev. 6,3 0,3 0,4 0,0 0,3 0,1 7,9 1,5 0,0 7,4 2,1 26

Kokku 53,2 16,0 11,1 2,1 38,6 19,0 18,4 54,6 20,1 8,2 11,2 252

Arvesta Lekked 3,5 5,3 0,7 0,1 6,2 1,3 3,8 24,5 9,0 3,7 5,0 63

-mata vesi Tehn. 2,2 1,7 2,5 0,2 2,7 1,8 1,6 13 (m³/d) vesi Võrku juhitav 59,0 23,1 14,3 2,4 47,5 22,1 23,8 79,1 29,1 11,8 16,2 328 vooluhulk (m³/d) Olemasolev Elanike arv 448 157 107 21 346 173 105 531 201 8 43 2 140

Vee- Elan. 44,8 15,7 10,7 2,1 34,6 17,3 10,5 53,1 20,1 0,8 4,3 214 tarve Asut. 2,1 0,0 0,0 0,0 3,7 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 4,8 12 etapi realiseeru

105 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Aste alevik Aste küla Eikla küla Koimla küla Kärla küla Lümanda küla Nasva alevik Mändjala küla Kudjape alevik Laheküla küla Sikassaare küla Upa küla Kokku (m³/d) Ettev. 6,3 0,3 0,4 0,0 0,3 0,1 7,9 1,5 0,0 7,4 2,1 26 Kokku 53,2 16,0 11,1 2,1 38,6 19,0 18,4 54,6 20,1 8,2 11,2 252 Arvesta Lekked 3,5 5,3 0,7 0,1 6,1 1,4 3,8 24,5 9,0 3,7 5,0 63 -mata Tehn. vesi 2,2 1,7 2,5 0,2 2,7 1,8 1,6 13 (m³/d) vesi Võrk u juhitav 59,0 23,1 14,3 2,4 47,5 22,2 23,8 79,1 29,1 11,8 16,2 329 vooluhulk (m³/d) Elanike arv 448 157 135 21 493 182 105 290 531 210 8 43 2 624 Elan. 44,8 15,7 13,5 2,1 49,3 18,2 10,5 29,0 53,1 21,0 0,8 4,3 262 Vee- Asut. 2,1 0,0 0,2 0,0 3,7 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,8 13 tarve (m³/d) Ettev. 6,3 0,3 0,4 0,0 0,3 0,4 7,9 0,0 1,5 0,0 7,4 2,1 27 Kokku 53,2 16,0 14,1 2,1 53,3 20,4 18,4 29,0 54,6 21,0 8,2 11,2 302 Arvesta Lekked 3,5 5,3 1,4 0,1 8,5 1,6 3,8 3,2 23,3 8,7 3,7 5,0 68 -mata Tehn. vesi 2,2 1,7 3,3 0,2 3,8 1,9 1,6 15 (m³/d) vesi Võrku juhitav 59,0 23,1 18,8 2,4 65,6 23,9 23,8 32,2 77,9 29,8 11,8 16,2 385 Peale etapi realiseerumist II vooluhulk (m³/d)

Asulapõhine infiltratsioonivee osakaal on etappide järgselt järgmine: Tabel 135. Infiltratsioonivee osakaal puhastile juhitavast kanalisatsioonist

Infiltratsioon Asula Ol.olev I etapp II etapp Aste alevik 40% 40% 40% Aste küla 47% 39% 39% Eikla küla 20% 20% 16% Kärla alevik 73% 72% 71% Lümanda küla 76% 48% 48% Nasva alevik 41% 41% 41% Mändjala küla 41% 41% 17% Kudjape alevik 48% 46% 46% Laheküla küla 54% 54% 50% Upa küla 48% 48% 48% Tabel 136. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos

Aste alevik Aste küla Eikla küla Kärla küla Lümanda küla Nasva alevik Mändjala küla Kudjape alevik Laheküla küla Sikas- saare küla Upa küla Kokku Elanike arv 424 164 107 314 164 126 5 533 190 8 43 2 078 Elan. 424 164 107 314 164 126 5 533 190 8 43 2 078 Reovee Asut. 42,4 16,4 10,7 31,4 16,4 12,6 0,5 53,3 19,0 0,8 4,3 208 kogus (m³/d) Ettev. 2,1 0,0 0,0 3,7 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,8 12 Kokku 4,3 3,5 0,4 0,1 0,1 27,9 0,0 0,8 0,0 1,5 2,7 41 Infiltratsiooni vesi Olemasolev 32,6 17,6 2,8 95,1 57,4 28,1 0,3 49,9 22,3 0,0 10,9 317 (m³/d) Puhastile juhitav 81,4 37,5 13,8 130,3 75,5 68,6 0,8 104,1 41,3 2,3 22,7 578

106 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Aste alevik Aste küla Eikla küla Kärla küla Lümanda küla Nasva alevik Mändjala küla Kudjape alevik Laheküla küla Sikas- saare küla Upa küla Kokku vooluhulk (m³/d) Elanike arv 424 164 107 314 164 126 5 533 190 8 43 2 078 Elan. 42,4 16,4 10,7 31,4 16,4 12,6 0,5 53,3 19,0 0,8 4,3 208 Reovee Asut. 2,1 0,0 0,0 3,7 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,8 12 kogus (m³/d) Ettev. 4,3 3,5 0,4 0,1 0,1 27,9 0,0 0,8 0,0 1,5 2,7 41 Kokku 48,8 19,9 11,1 35,2 18,1 40,5 0,5 54,1 19,0 2,3 11,8 261 Infiltratsiooni vesi 32,6 12,6 2,8 92,3 16,6 28,1 0,3 46,5 22,3 0,0 10,9 265 Pealeetapi I (m³/d) Puhastile juhitav

realiseerumist (2018) 81,4 32,4 13,8 127,5 34,7 68,6 0,8 100,6 41,3 2,3 22,7 526 vooluhulk (m³/d) Elanike arv 424 164 135 457 173 126 295 533 199 8 43 2 558 Elan. 42,4 16,4 13,5 45,7 17,3 12,6 29,5 53,3 19,9 0,8 4,3 256 Reovee Asut. 2,1 0,0 0,2 3,8 1,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,8 13 kogus (m³/d) Ettev. 4,3 3,5 0,5 0,4 0,1 27,9 0,0 0,8 0,0 1,5 2,7 42 Kokku 48,8 19,9 14,2 49,8 19,1 40,5 29,5 54,1 19,9 2,3 11,8 310 Infiltratsiooni vesi 32,6 12,6 2,7 119,2 17,4 28,1 6,0 46,5 20,0 0,0 10,9 296 Peale etapi II (m³/d) Puhastile juhitav

realiseerumist (2026) 81,4 32,4 16,8 169,0 36,5 68,6 35,5 100,6 39,9 2,3 22,7 606 vooluhulk (m³/d)

4.5 Töömahtude loendid

Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.6 Investeeringute maksumused. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimise staadiumites. Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st lõik mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu. Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus.

4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade

4.6.1 Aste alevik Aste aleviku ÜVK süsteemi arendusse on ette nähtud vaid asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Süsteemi laiendamist lähima 12 a jooksul ette ei nähta. Aste reoveekogumisalasse jäävad kaks ÜVK-ta aiandusühistu piirkonda, kus asuvad valdavalt vaid aiamaad ja kuurid – elumajad puuduvad. Seetõttu ei ole nendesse piirkondadesse ÜVK süsteemide laiendust ette nähtud. Ülevaade asula ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis. Tabel 137. Aste aleviku ÜVK seadmete asendusinvesteeringud Objekti nimi Tegevus I etapp II etapp Aste aleviku puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus x

Aste aleviku puurkaev-pumpla seadmete asendus x

Aste aleviku reoveepuhasti seadmete asendus x

107 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

4.6.2 Aste küla Aste külas on I etappi (aastal 2018) kavandatud ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine. Rekonstrueerimisele kuuluvad 2 isevoolse torustiku lõiku keskasula idapoolses osas. Rekonstrueerimise käigus muutub ka ühe torulõigu asukoht, et oleks võimalik tulevikus asulavõrgu laiendamisega jätkata. Lisaks on I etappi kavandatud seadmete asendus Aste küla puurkaev-pumplas. ÜVK arendamise II etappi on Aste külas jäetud ÜVK võrgu laiendamine, selliselt, et kõigil reoveekogumisalas olevatel asula kinnistutel oleks võimalus ÜVK süsteemiga liituda. Laiendusega luuaks liitumisvõimalus kolmele elamukinnistule. Ülevaade Aste küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevates tabelites. Tabel 138. Aste küla ÜVK arendamine Tegevus Ühik I etapp II etapp Veetorustiku rekonstrueerimine m 208

Veetorustiku rajamine m 191

Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk Kanalisatsiooni isevoolutorustiku m rekonstrueerimine Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 106

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m Kanalisatsioonipumpla rajamine tk Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel. Tabel 139. Aste küla ÜVK seadmete asendusinvesteeringud Objekti nimi Tegevus I etapp II etapp Aste küla reoveepuhasti seadmete asendus x

4.6.3 Eikla küla Eikla reoveekogumisalas on ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine kavandatud II etappi (aastatel 2019-2026). Rekonstrueeritav veetorustiku lõik asub Eikla külas, kuid suurem osa ÜVK laiendamises jääb Koidula küla territooriumile. Eikla külas liidetakse ÜVK süsteemiga kaks elamu kinnistut ja ühiskanalisatsiooniga 1 ärikinnistu, millel asub kauplus; Koidula külas laieneb ÜVK süsteem 11-le elamukinnistule ja ühele ühiskondlikule hoonele, milleks on koguduse hoone. Peale II ehitusetapi realiseerumist on kõigile Eikla reoveekogumisalas olevatele kinnistutele loodud võimalus liituda ÜVK süsteemiga. Lisaks on planeeritud asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Ülevaade Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamise kavast on toodud allolevates tabelites. Tabel 140. Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine Tegevus Ühik I etapp II etapp Veetorustiku rekonstrueerimine m 130

Veetorustiku rajamine m 560

Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk Kanalisatsiooni isevoolutorustiku m rekonstrueerimine Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 416

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 375

108 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tegevus Ühik I etapp II etapp Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 2 Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rajatavate pumplate parameetrid on allolevas tabelis. Tabel 141. Eikla reoveekogumisalasse rajatavate kanalisatsioonipumplate andmed Pumpla Survetoru Pumba Pumpla Geod. tõste- võimsus Pikkus Rõhukadu tõste- nimi De kõrgus, (m) Qpump (l/s) (m) (m) kõrgus (m) KP Eikla-1 5 110 188 1,2 2,9 5 KP Eikla-2 5 110 187 1,2 3,4 6 Tabel 142. Eikla küla ÜVK seadmete asendusinvesteeringud Objekti nimi Tegevus I etapp II etapp Eikla küla puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine x

Eikla küla puurkaev-pumpla seadmete asendus x

Eikla küla puurkaev-pumpla kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuendamine x

Eikla küla puurkaev-pumpla automaatikasüsteemi uuendamine x

Eikla küla puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Eikla seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Eikla elektrisüsteemi uuendamine x

Kanalisatsioonipumpla KP Eikla valveseadmete paigaldus x

Eikla küla reoveepuhasti seadmete asendus x

Eikla küla reoveepuhasti elektrisüsteemi uuendamine x

Eikla küla reoveepuhasti automaatikasüsteemi uuendamine x

4.6.4 Koimla küla Koimla küla ÜVK süsteemi arendusse on ette nähtud vaid asendada puurkaev-pumplas erinevaid seadmeid. Ülevaade asula ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis. Tabel 143. Koimla küla ÜVK seadmete asendusinvesteeringud Objekti nimi Tegevus I etapp II etapp Koimla küla puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus x Koimla küla puurkaev-pumpla seadmete asendus x Koimla küla puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine x Koimla küla puurkaev-pumpla automaatikasüsteemi uuendamine x

4.6.5 Kärla alevik ja Mätasselja küla Kärla alevikus on I etappi (aastal 2016) kavandatud väikesemahuline ÜVK torustike rekonstrueerimine. Rekonstrueerimisele kuuluvad nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustikud põhikooli ümbruses. ÜVK arendamise II etappi (aastatel 2019-2026) on Kärla alevikus jäetud ÜVK võrgu laiendamine, selliselt, et kõigil reoveekogumisalas olevatel asula kinnistutel oleks võimalus ÜVK süsteemiga liituda. Lisaks ühendatakse II etapis hetkel AS-lt Hoolekandeteenused ÜVK teenust saavaid kinnistuid AS Kuressaare Veevärk ÜVK süsteemiga. AS-l Hoolekandeteenused puudub huvi ÜVK teenuse pakkujana jätkata.

109 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Laiendustega luuakse liitumisvõimalus neljale uuele elamukinnistule ning AS-i Kuressaare Veevärk teenindusalasse tuleb üle 10 kortermaja (kokku 57 korterit), kauplus, klubihoone, veski ja kaks eramut. Lisaks on planeeritud asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Ülevaade Kärla aleviku ja Mätasselja küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevates tabelites. Tabel 144. Kärla aleviku ÜVK arendamine Tegevus Ühik I etapp II etapp Veetorustiku rekonstrueerimine m 130

Veetorustiku rajamine m 1 546

Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk Kanalisatsiooni isevoolutorustiku m 45 rekonstrueerimine Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 599

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 611 Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 3 Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rajatava pumpla parameetrid on allolevas tabelis. Tabel 145. Kärla alevikku rajatava kanalisatsioonipumpla andmed Pumpla Survetoru Pumba Pumpla Geod. tõste- võimsus Pikkus Rõhukadu tõste- nimi De kõrgus, (m) Qpump (l/s) (m) (m) kõrgus (m) KP Kärla-1 5 110 206 1,3 0,9 3 KP Kärla-2 5 110 202 1,3 2,4 5 KP Kärla-3 5 110 204 1,3 1,9 4 Tabel 146. Kärla aleviku ja Mätasselja küla ÜVK seadmete asendusinvesteeringud Objekti nimi Tegevus I etapp II etapp Kärla Keskuse puurkaev-pumpla seadmete asendus x Kärla Keskuse puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine x Kärla Keskuse puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus x Kärla Kooli puurkaev-pumpla seadmete asendus x Kärla Kooli puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine x Kärla Kooli puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Jõe seadmete asendus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Jõe elektrisüsteemi uuendamine x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Jõe valveseadmete paigaldus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Jõetaguse seadmete asendus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Jõetaguse elektrisüsteemi uuendamine x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Jõetaguse valveseadmete paigaldus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Karujärve seadmete asendus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Karujärve elektrisüsteemi uuendamine x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Karujärve valveseadmete paigaldus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Keskuse seadmete asendus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Keskuse elektrisüsteemi uuendamine x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Keskuse valveseadmete paigaldus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Kooli seadmete asendus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Kooli elektrisüsteemi uuendamine x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Kooli valveseadmete paigaldus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Pastoraadi seadmete asendus x Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Pastoraadi elektrisüsteemi uuendamine x

110 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Objekti nimi Tegevus I etapp II etapp Kanalisatsioonipumpla KP Kärla Pastoraadi valveseadmete paigaldus x Kanalisatsioonipumpla KP Sõmera Metsa seadmete asendus x Kanalisatsioonipumpla KP Sõmera Metsa elektrisüsteemi uuendamine x Kanalisatsioonipumpla KP Sõmera Metsa valveseadmete paigaldus x Kanalisatsioonipumpla KP Sõmera Mätasselja seadmete asendus x Kanalisatsioonipumpla KP Sõmera Mätasselja valveseadmete paigaldus x Kärla reoveepuhasti seadmete asendus x Kärla reoveepuhasti elektrisüsteemi uuendamine x

4.6.6 Lümanda küla Lümanda külas on I etappi (aastal 2018) kavandatud asula keskosas oleva isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja ühisveevarustuse torustiku keskusehoonest välja tõstmine tänava alasse. ÜVK arendamise II etappi on Lümanda reoveekogumisalas jäetud ÜVK võrgu laiendamine, selliselt, et kõigil reoveekogumisalas olevatel asula kinnistutel oleks võimalus ÜVK süsteemiga liituda. Laiendusega luuaks liitumisvõimalus neljale elamukinnistule, millest 2 asuvad Lümanda külas ja 2 Mõisaküla külas. Lisaks on planeeritud asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Ülevaade Lümanda küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevates tabelites. Tabel 147. Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine Tegevus Ühik I etapp II etapp Veetorustiku rekonstrueerimine m 78

Veetorustiku rajamine m 267

Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk Kanalisatsiooni isevoolutorustiku m 542 rekonstrueerimine Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 257 Kanalisatsioonipumpla rajamine tk Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel. Tabel 148. Lümanda küla ÜVK seadmete asendusinvesteeringud Objekti nimi Tegevus I etapp II etapp Lümanda Keskasula puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Lümanda Lasteaia seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Lümanda Lasteaia elektrisüsteemi uuendamine x

Kanalisatsioonipumpla KP Lümanda Vallamaja seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Lümanda Vallamaja elektrisüsteemi uuendamine x

Lümanda küla reoveepuhasti seadmete asendus 1. osa x

Lümanda küla reoveepuhasti seadmete asendus 2. osa x

Lümanda küla reoveepuhasti valveseadmete paigaldus x

Lümanda küla reoveepuhasti elektrisüsteemi uuendamine x

Lümanda küla reoveepuhasti automaatikasüsteemi uuendamine x

111 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

4.6.7 Nasva alevik ja Mändjala küla Nasva aleviku ÜVK torustike arendusse lähima 12 a jooksul käesoleva kavaga investeeringuid ette ei nähta. II etapis on ette nähtud rekonstrueerida aleviku reservpuurkaev-pumpla. Pumplas vahetatakse välja torustik, hüdrofoor, liivafiltrid, veemõõtjad, elekter ja automaatika. Ülevaade Nasva aleviku ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis. Tabel 149. Nasva aleviku ÜVK arendamine Tegevus Ühik I etapp II etapp Veetorustiku rekonstrueerimine m

Veetorustiku rajamine m Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk 1 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku m rekonstrueerimine Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m Kanalisatsioonipumpla rajamine tk

Mändjala külla on ette nähtud ÜVK süsteemide laiendus II etapis (aastatel 2019-2026). Mändjalal on selgelt eristatavad 2 tiheasustuspiirkonda: Metsa tee ja Järveääre-Malle- Tervise tee. Tegemist on endiste suvilapiirkondadega, kus nüüdseks on hooned ümber rekonstrueeritud aastaringseks elamiseks mõeldud elamuteks. Mõlemasse piirkonda jääb kokku 124 kinnistut, milles elab hinnanguliselt ca 290 inimest (valla keskmise leibkonna suurus 2,34 inimest). Planeeritav Mändjala veevarustussüsteem on kavandatud ühendada Nasva aleviku veesüsteemiga. Käesoleval hetkel on Sõrve mnt-le rajatud veetorustik, kuid see kuulub eraomanikule. Lähitulevikus on kavas see torustik saada vee-ettevõtja omandisse, mis on ühtlasi ka üheks eelduseks Mändjala ÜVK süsteemi laiendamiseks. Mändjala küla kanalisatsioon on kavandatud juhtida Sõrve mnt olevasse Nasva aleviku transiittorustikku, kust reoveed suunatakse Salme vallas, Üüdibe külas asuvasse Läätsa reoveepuhastisse. Ülevaade Mändjala küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis. Tabel 150. Mändjala küla ÜVK arendamine Tegevus Ühik I etapp II etapp Veetorustiku rekonstrueerimine m

Veetorustiku rajamine m 3 908 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk Kanalisatsiooni isevoolutorustiku m rekonstrueerimine Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 2 511

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 1 955 Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 10 Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rajatavate pumplate parameetrid on allolevas tabelis.

112 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 151. Mändjala külasse rajatavate kanalisatsioonipumplate andmed Pumpla Survetoru Pumba Geod. tõste- Pumpla nimi võimsus Pikkus Rõhukadu tõste- De kõrgus, (m) Qpump (l/s) (m) (m) kõrgus (m) KP Mändjala-1 5 110 74 0,5 1,9 3 KP Mändjala-2 5 110 229 1,4 2,4 5 KP Mändjala-3 5 110 350 2,2 1,9 5 KP Mändjala-4 5 110 351 2,2 2,9 6 KP Mändjala-5 5 110 85 0,5 2,9 4 KP Mändjala-6 5 110 415 2,6 1,9 6 KP Mändjala-7 5 110 205 1,3 2,4 5 KP Mändjala-8 5 110 123 0,8 2,4 4 KP Mändjala-9 5 110 204 1,3 2,4 5 KP Mändjala-10 7 110 378 4,2 2,4 78* *-Siia on lisatud ka Nasva aleviku peapumpla poolt tekitatud vastusurve survetorude ühinemispunktis

4.6.7.1 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine

Viimase kolme aasta jooksul on Nasva alevikus järk-järgult ellu viidud projekti, mis koostati AS Maa ja Vesi poolt „Nasva küla sademe- ja pinnavete ära juhtimise projekt“. Selle raames on rajatud, puhastatud ja laiendatud üle 3,3km kraave ja truupe. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud kraavide korrastamise ja rajamise jätkamist üle 2 km ulatuses. Ülevaate Nasva aleviku sademevee ärajuhtimise projekti elluviimise plaanidest lähima 12 a jooksul annab allolev tabel. Tabel 152. Nasva aleviku sademeveesüsteemi väljaehitus Tegevus Ühik I etapp II etapp Sademeveekraavi korrastamine m 1 255 Sademeveekraavi rajamine m 807 Kraavide asukohad on toodud joonisel.

4.6.8 Kudjape alevik, Laheküla, Sikassaare ja Upa külad Kudjape alevikus on kavandatud I etappi (aastal 2018) Mündi tn isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine. Ülevaade Kudjape aleviku ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis. Tabel 153. Kudjape aleviku ÜVK arendamine Tegevus Ühik I etapp II etapp Veetorustiku rekonstrueerimine m

Veetorustiku rajamine m Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk Kanalisatsiooni isevoolutorustiku m 332 rekonstrueerimine Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m Kanalisatsioonipumpla rajamine tk

113 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Laheküla külla on planeeritud ÜVK laiendamine II etapis, mil rajatakse torustikud Kihelkonna mnt äärde. Nii luuakse liitumisvõimalus neljale elamukinnistule ja ühtlasi on kaugemas tulevikus võimalik ÜVKga liita ka maanteest veidi eemale jäävaid kinnistuid. Ülevaade Laheküla küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis. Tabel 154. Laheküla küla ÜVK arendamine Tegevus Ühik I etapp II etapp Veetorustiku rekonstrueerimine m

Veetorustiku rajamine m 689 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine tk Kanalisatsiooni isevoolutorustiku m rekonstrueerimine Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 470

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 214 Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 1 Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rajatavate pumplate parameetrid on allolevas tabelis. Tabel 155. Laheküla külasse rajatava kanalisatsioonipumpla andmed Pumpla Survetoru Pumba Geod. tõste- Pumpla nimi võimsus Pikkus Rõhukadu tõste- De kõrgus, (m) Qpump (l/s) (m) (m) kõrgus (m) KP Laheküla-1 5 110 214 1,3 2,9 5 Sikassaare ja Upa küladesse ÜVK süsteemide arendusse lähima 12 a jooksul investeeringuid ette ei nähta.

4.6.8.1 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine

Lahekülla tuleb liigvee ära juhtimiseks rajada Laheküla tee äärde sademeveekraav. Põhjapoolsema, väiksema lõigu eesvooluks on maanteekraav, ülejäänud osa rajatavast kraavist juhitakse Kuressaare ringtee maanteekraavi. Kuressaare linna ümbruse sademe- ja liigvee ära juhtimiseks kasutatakse kraave, millede eesvooluks on Kudjape peakraav, mis suubub Põduste jõkke. Kudjape peakraav on täis kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu piirkonna vett vastu. Käesoleva arendamise kavaga ongi ette nähtud ligi 3,7 km pikkuses peakraavi korrastamist. Ülevaate Laheküla, Kudjape - Sikassaare sademevee ärajuhtimise projekti elluviimise plaanidest lähima 12 a jooksul annab allolev tabel. Tabel 156. Laheküla, Kudjape-Sikassaare sademeveesüsteemi väljaehitus Laheküla Kudjape - Sikassaare Tegevus Ühik I etapp II etapp I etapp II etapp Sademeveekraavi korrastamine m 3 692 Sademeveekraavi rajamine m 1 654 Kraavide asukohad on toodud joonisel.

114 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on olemasolevate kehvas seisukorras olevate torustike rekonstrueerimine. I etapiga plaanitakse teostada ca 8% kogu arendamise kavaga ettenähtud mahust. II etappi on jäetud ÜVK süsteemide laiendamine. Laiendamise peamiseks eesmärgiks on reoveekogumisaladel kõigile kinnistutele ÜVK süsteemiga liitumisvõimaluse tagamine ning Mändjala tiheasustuspiirkonda ÜVK võrgu rajamine. Sammuti ka Lahekülasse liigse sademevee ärajuhtimise võimaluse rajamine. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada ühisveevarustussüsteemi järgmiselt: • Torustike rek./rajamine – ca 6.3 km; • Liitumisvõimalus on loodud ca 356 inimesele ja koguduse hoonele. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada ühiskanalisatsioonisüsteemi järgmiselt: • Torustike rek./rajamine – ca 7,8 km (isevoolne 4,8 km; surveline 3 km); • Pumplate rajamine – 14 tk; • Liitumisvõimalus on loodud ca 356 inimesele, koguduse hoonele ja kauplusele. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või korrastada sademeveesüsteemi järgmiselt: • Kraavide korrastus/rajamine – ca 7,4 km.

115 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 157. ÜVK arendamise ehitusmahtude koondtabel

küla küla

Tegevus

alevik alevik Ühik Aste alevik Aste küla Eikla küla Koimla küla Kärla Lümanda küla Nasva alevik Mändjalaküla Kudjapealevik Laheküla Sikassaare küla Upa küla Kokku Vee- torustiku m 130 78 208

rek. Kanal.

I etapp isev. m 208 45 542 332 1 127 torustiku rek. Vee- torustiku m 130 130

rek. Vee torustiku m 191 560 361 267 3 908 689 5 976

rajamine Puurkaev -pumpla tk 1 1

rek. Kanal. isev. m 106 416 149 2 511 470 3 652 torustiku rajamine Kanal. Surve-

II etapp m 375 206 257 1 955 214 3 007 torustiku rajamine Kanal. pumpla tk 2 1 10 1 14

rajamine Sademe- vee- m 1 255 3 692 4 947 kraavi korrastus Sademe- vee- m 807 1 647 2 454 kraavi rajamine

116 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

5 FINANTSANALÜÜS

Järgnevas analüüsis on kajastatud üksnes AS Kuressaare Veevärk Lääne-Saare valla ÜVK- süsteemidega ühendatud asulaid. Seega käesolev finantsanalüüs ei hõlma Sikassaare, Upa ning Laheküla küla ja Kudjape alevikku. Viimasena nimetatud asulad on ühendatud Kuressaare linna ÜVK-süsteemiga, mistõttu kehtib neis piirkondades ka Kuressaare linnas kehtestatud ÜVK-teenushinnad ning teenushindade prognoos on toodud Kuressaare linna ÜVK arendamise kavas. Finantsanalüüsi eesmärgid on järgmised: - prognoosida AS Kuressaare Veevärk vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning vee- ja kanalisatsioonitariife Lääne-Saare valla ÜVK- süsteemidega seonduvalt; - leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimisel; - hinnata vee-ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkust arendamise kava investeeringuprogrammi (sh nii I kui II etapi) elluviimisel; - tõendada vee- ja kanalisatsiooniteenuse taskukohasust Lääne-Saare valla tarbijatele.

5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused

Käesolev finantsprognoos on koostatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustele (Lisa 2 osa II). Finantsprognoosi aluseks on võetud analüüsi koostamise hetkel olemas olnud materjalid, nii suuliselt kui kirjalikult saadud informatsioon. Analüüs on koostatud perioodiks 2015-2026. Prognoosi täpsus sõltub paljudest muutujatest, mille väärtused mõjutavad lõpptulemust olulisel määral, mis tingib vajaduse vaadata üle ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava finantsanalüüs vähemalt iga nelja aasta tagant (vastava kohustuse seab ka ÜVK seadus). Analüüsi algandmetena on kasutatud peamiselt AS-lt Kuressaare Veevärk saadud andmeid (sh eelmiste aastate majandustulemused, senised müügi- ja tootmismahud kliendigrupiti ning teenuspiirkonna lõikes). Finantsprognoosid hõlmavad Lääne-Saare valla ÜVK-süsteemide investeeringuprogramme (nii lühiajalist ja pikaajalisi investeeringuprogramme), mida viiakse ellu aastatel 2015—2026, eeldusel et investeeringuid rahastatakse valla ja toetuste kaasabil järgmistes proportsioonides: − Arendamise kava investeeringuprogrammi I etapp, aastatel 2015-2018, kogumaksumusega 246 290,00 eurot (100% abikõlblikud kulud) planeeritav finantsallikate struktuur: o 197 032,00 EUR (ehk 50% sademevee investeeringutest ning 80% ülejäänud abikõlbulikest investeeringutest) toetus Keskkonnaprogrammist; o omafinantseering (49 258,00 EUR) kaetakse prognoositavalt 100%-liselt Lääne-Saare valla abiga; − Arendamise kava investeeringuprogrammi II etapp, aastatel 2019-2026, kogumaksumusega 4 247 194,04 eurot planeeritav finantsallikate struktuur on järgmine: o 3 387 265,73 eurot Keskkonnaprogrammi toetus; o omafinantseering kaetakse prognoositavalt järgmistest vahenditest:

117 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

 aastate 2019-2025 investeeringute omaosalus ehk 647 645,29 eurot Lääne-Saare valla kaasrahastus läbi AS Kuressaare Veevärk omakapitali suurendamise;  2026. aasta investeeringute omaosalus ehk 212 283,02 eurot rahastatakse AS Kuressaare Veevärk selleks hetkeks kogutud omavahenditest. Arvestuste koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi 2015.a kevadises majandusprognoosis toodud inflatsiooni ja palganominaalkasvu prognoose. Tabel 158. Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi ning palga nominaalkasvu prognoosid aastani 2026 Indikaator 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Tarbija- 0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% hinnaindeks (%) Palga 4,8% 5,2% 6,0% 6,5% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6,0% 5,9% 5,8% 5,8% nominaalkasv (%) Allikas: Rahandusministeerium Arvestustes ei nähta ette dividendide väljamaksmist. Kõik analüüsis toodud tulud (sh tariifid) ning kulud on käibemaksuta – üksnes teenushindade taluvusanalüüsis on arvestatud teenustariifidest tulenevat kulu leibkonnaliikme kohta koos käibemaksuga. Samuti on arvestustes eeldatud tagastatava käibemaksu laekumist ajaliste viivitusteta. Analüüsis on jaotatud AS Kuressaare Veevärk kliendid kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad (sh tööstusettevõtted). AS Kuressaare Veevärk ei ole kehtestanud ÜVK teenusele Lääne-Saare vallas abonenttasusid ning finantsprognoosides neid ka ette ei nähta järgmiste aastate jooksul.

5.2 Finantsprognoos

Analüüs hõlmab järgmiseid finantsprognoose: - ÜVK teenushindade prognoos Lääne-Saare vallas aastani 2026; - ÜVK teenuse pakkumisega seonduvate AS Kuressaare Veevärk tegevustulude ja – kulude prognoos Kuressaare vallas kuni aastani 2026; - Prognoositud ÜVK teenushindade taluvusanalüüs aastatel 2014-2026; - AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse rahavoogude prognoos ja jätkusuutlikkuse kontroll Lääne-Saare vallas aastani 2026. Järgmistes alapeatükkides on antud ülevaade finantsprognoosi koostamisel aluseks olevatest eeldustest ning rõhutatud olulisemaid analüüsi tulemusi.

5.2.1 ÜVK-teenusmahtude prognoos Peatükis 2.3.5 on kirjeldatud AS Kuressaare Veevärk Lääne-Saare valla ÜVK- teenusmahtude kujunemine. Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk ÜVK- teenusmahud Lääne-Saare valla ÜVK-süsteemides aastani 2026 vastavalt kolmes järgnevas piirkonnas: piirkond 1 (nn vana Kaarma valla piirkond); piirkond 2 (nn vana Lümanda valla piirkond); piirkond 3 (nn vana Kärla valla piirkond). Tabel 159. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusmahud Lääne-Saarse vallas aastani 2026 Piirkond 1 (Kaarma) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 3 Vesi, ERA, MÜÜK m 18 726 19 114 19 401 19 857 20 025 20 532 Vesi, JUR, MÜÜK m3 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441

118 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Piirkond 1 (Kaarma) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Vesi, KOKKU, MÜÜK m3 24 167 24 555 24 842 25 298 25 466 25 973 3 Kanal, ERA, MÜÜK m 19 136 19 548 19 857 20 413 20 578 21 113 Kanal, JUR, MÜÜK m3 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 Kanal, KOKKU, MÜÜK m3 32 951 33 363 33 672 34 228 34 393 34 928 Piirkond 2 (Lümanda) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Vesi, ERA, MÜÜK m3 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 Vesi, JUR, MÜÜK m3 638 638 638 638 638 638 Vesi, KOKKU, MÜÜK m3 4 424 4 424 4 424 4 424 4 424 4 424 Kanal, ERA, MÜÜK m3 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 Kanal, JUR, MÜÜK m3 638 638 638 638 638 638 Kanal, KOKKU, MÜÜK m3 3 757 3 757 3 757 3 757 3 757 3 757 Purgimise maht, jur m3 31 31 31 31 31 31 Piirkond 3 (Kärla) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Vesi, ERA, MÜÜK m3 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 Vesi, JUR, MÜÜK m3 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 Vesi, KOKKU, MÜÜK m3 9 137 9 137 9 137 9 137 9 137 9 137 Kanal, ERA, MÜÜK m3 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 Kanal, JUR, MÜÜK m3 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 Kanal, KOKKU, MÜÜK m3 8 763 8 763 8 763 8 763 8 763 8 763

ÜVK teenushindade kasv on prognoositud lähtuvalt vajadusest tagada ettevõtte AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus ka ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi teostamisel Lääne-Saare vallas. Arvestuste koostamisel on jälgitud, et iga-aastaselt oleks kaetud nii tegevuskulud kui omavahenditest soetatud põhivara kulum ning tagatud ka minimaalne tulukus, et saavutada arvestusperioodi lõpuks ettevõtte võimekus rahastada ilma valla lisanduva abita ka investeeringute omaosalus. Samal ajal on tõendatud, et prognoositud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind jääb rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiresse (4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust). Täiendavalt on Konsultant jälginud, et ÜVK-teenustariifide kasvud oleksid aktsepteeritavad ka Konkurentsiameti ÜVK-teenushindade kooskõlastamise metoodika kohaselt (ehk prognoositud tulukus ei ületaks lubatud tulukuse mahtu peale rahaliste tegevuskulude ning omavahenditest soetatud põhivara kulumi katmist).

5.2.2 Veemajanduse tegevuskulude prognoos AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuskulude prognoos Lääne-Saare vallas on koostatud tuginedes ettevõtte eelmise kahe aasta reaalsetele andmetele. Kulud on jaotatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustes (Lisa 2) toodud jaotusele ning aastate 2015—2026 kulude prognoos on toodud järgmises tabelis. Tabel 160. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse tegevuskulud (va kulum) Lääne-Saare vallas aastatel 2015-2026 Piirkond 1 (Kaarma) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Energiakulud EUR 13 751 14 250 14 786 15 649 16 162 19 242 Keskkonnatasud EUR 4 264 4 394 4 540 4 736 4 882 5 773

119 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Piirkond 1 (Kaarma) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Spetsiifilise tehnoloogia EUR kulud (kemikaalid) 12 12 13 13 13 15 Kaupade ja teenuste EUR vahendamiskulud 43 228 45 524 47 789 52 423 54 438 65 965 Seadmete hoolduse EUR teenus ja materjalid 1 682 1 712 1 750 1 939 1 973 2 310 Tööjõu- ja personalikulud EUR 14 401 15 154 16 064 18 203 19 356 27 410 Administratiivkulud EUR 964 986 1 012 1 069 1 097 1 284 Ülalpidamiskulud EUR 12 333 12 604 12 945 13 666 14 035 16 420 Piirkond 2 (Lümanda) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Energiakulud EUR 3 255 3 327 3 417 2 137 2 194 2 567 Keskkonnatasud EUR 984 1 005 1 033 646 663 776 Seadmete hoolduse EUR 782 798 818 880 901 1 054 teenus ja materjalid Tööjõu- ja personalikulud EUR 2 737 2 880 3 053 3 459 3 678 5 209 Administratiivkulud EUR 274 280 288 304 312 365 Ülalpidamiskulud EUR 3 650 3 730 3 831 4 044 4 153 4 859 Piirkond 3 (Kärla) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Energiakulud EUR 4 990 5 100 5 238 5 413 5 559 6 504 Keskkonnatasud EUR 3 178 3 248 3 336 3 447 3 540 4 142 Seadmete hoolduse EUR 2 106 2 150 2 204 2 365 2 421 2 833 teenus ja materjalid Tööjõu- ja personalikulud EUR 5 653 5 949 6 306 7 145 7 598 10 760 Administratiivkulud EUR 453 463 476 502 516 603 Ülalpidamiskulud EUR 3 747 3 830 3 933 4 152 4 265 4 989 TEGEVUSKULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 KOKKU KULUD KOKKU EUR 122 445 127 396 132 828 142 193 147 757 183 081 Järgmises tabelis on selgitatud lahti kululiigi sisu ning prognoosimisel aluseks võetud eeldused. Tabel 161. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalaste tegevuskulude olemus Lääne-Saare vallas ning tuleviku kulude prognoosi aluseks olevad eeldused TEGEVUSKULUD Selgitus Energiakulude arvestus põhineb toodetud vee ning puhastatud heitvee mahtudel ja energiakulu ühikkulul, mis põhinevad 2014. aasta reaalsetel Energiakulud näitajatel. Ühikkulu on järgmistel aastatel suurendatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. Keskkonnatasude alla on koondatud vee erikasutusõiguse tasud ning saastetasud. Arvestus põhineb toodetud vee ja puhastatud heitvee ning keskmisel keskkonnatasude ühikkulul. Viimaste prognoosimisel on aluseks Keskkonnatasud võetud 2014. aasta reaalsed kulud. Ühikkulu on suurendatud kuni 2015. aastani keskmise keskkonnatasude kasvu alusel ja sealt edasi iga- aastaselt tarbijahinnaindeksi võrra. Siin on kajastatud sõidukite ning töömasinate majandamisega seonduvad kõikvõimalikud kulud (sh liisingukulud). Liisingu kulude arvestustes on Seadmete hoolduse aluseks võetud täna kehtiva kasutusrendi osamaksete ning intressikulude teenus ja materjalid tasumisgraafik. Ülejäänud majandamiskulude prognoosides on eeldatud kulude suurenemist järgmistel aastatel tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Tööjõukulud baseeruvad 2014.a. reaalsetel kuludel. Palgakulusid on alates Tööjõu- ja 2015. aastast suurendatud iga-aastaselt tulenevalt Rahandusministeeriumi personalikulud palga nominaalkasvu prognoosidest. Siin on kajastatud järgmise kululiigid: administratiivkulud, lühiajaliste Administratiivkulud lähetuste kulud ning koolituskulud. Järgmistel aastatel on kulusid

120 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

TEGEVUSKULUD Selgitus suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Siin on kajastatud järgmise kululiigid: kõikvõimalikud korrashoiu ja remondikulud; valveteenuse kulud; üüri ja rendikulud; kindlustusmaksed; Ülalpidamiskulud korrashoiuteenused; info- ja kom.tehn. kulud; jms. Järgmistel aastatel on kulusid suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Siin on kajastatud kulud seoses Salme valda suunatava reoveega, Kaupade ja teenuste arvestades seejuures nii käesoleval aastal makstavat ühikkulu vastuvõetud vahendamiskulud reovee kohta ning mahtusid, esimesi on kasvatatud järgmistel aastatel tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

5.2.3 Veemajanduse tegevustulude ja teenustariifide prognoos

Täna kehtivad Lääne-Saare vallas järgmises tabelis toodud ÜVK-teenushinnad (km-ta). Tabel 162. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Lääne-Saare vallas, (km-ta) Aste küla ja alevik, Kärla alevik, Nasva alevik Lümanda ja Tasu liik Mätasselja ja Mändjala Koimla küla küla küla ning Eikla küla Tasu tarbitud vee eest Füüsilised isikud (elanikkond) 0,950 1,200 0,930 Juriidilised isikud, asutused 1,090 1,200 1,380 Tasu reovee kanaliseerimise eest Füüsilised isikud (elanikkond) 1,800 2,100 1,690 Juriidilised isikud, asutused 2,030 2,100 2,180

Teenushindade prognoosimisel on arvesse võetud ka ÜVK seaduse §16 lõiget (11), mis ütleb, et kui füüsilistele isikutele on kehtestatud piirkonnas väiksem hind kui juriidilistele isikutele, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses ei ole suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatud hindade erinevusest. Kogu järgnev analüüs on koostatud kahe järgneva alternatiivi lõikes: ALTERNATIIV 1 – AS Kuressaare Veevärk Lääne-Saare ÜVK-teenuspiirkond on jagatud ka edaspidi kolmeks eraldi seisvaks piirkonnaks, kus igas ühes kehtib oma teenushinnakiri, mille kehtestamise alusel lähtutakse üksnes selle kitsa piirkonna kuludest ning investeeringute vajadusest; ALTERNATIIV 2 – AS Kuressaare Veevärk alustab alates 2016. aastast senise kolme Lääne-Saare ÜVK-teenuspiirkondade hindade ühtlustamist, võttes seejuures aluseks ÜVK- seadusest tulenevaid nõudeid ning lähtudes kogu piirkonna kulude ning investeeringute vajadusi tervikuna. Lisaks on analüüsis jälgitud, et peale rahaliste tegevuskulude ning omavahenditest soetatud kulumi katmise oleks arvestusperioodi keskmine kasumlikkus mõlema alternatiivi puhul 2,8%.

121 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

5.2.3.1 ALTERNATIIV 1 tegevustulude prognoos

Esimesed hinnatõusud on prognoositud 2016. aastaks ning järgmised hinnatõusud on ette nähtud vähemalt aastaste vahedega kuni arvestusperioodi lõpuni. Prognoositud hinnatõusud küll suurendavad kulu ÜVK-teenusele leibkonnaliikme kohta, kuid samas ÜVK-teenuskulu osakaal leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust jääb kuni arvestusperioodi lõpuni kõigis kolmes piirkonnas alla 4% taluvuspiiri. Tabel 163. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenustariifid (km-ta) Lääne-Saare vallas aastani 2026 Alternatiivi 1 korral TEENUSHINNAD PIIRKOND 1 Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 (vana Kaarma vald) ERA vesi 3 EUR/m 0,950 1,104 1,104 1,198 1,198 1,347 0,950 1,616 1,725 (Kaarma) JUR vesi 3 EUR/m 1,090 1,226 1,226 1,300 1,300 1,431 1,090 1,662 1,753 (Kaarma) Era kanal 3 EUR/m 1,800 2,088 2,088 2,261 2,261 2,539 1,800 3,039 3,242 (Kaarma) JUR kanal 3 EUR/m 2,030 2,287 2,287 2,429 2,429 2,677 2,030 3,115 3,288 (Kaarma) TEENUSHINNAD PIIRKOND 2 Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 (vana Lümanda vald) ERA vesi 3 EUR/m 1,200 1,200 1,485 1,485 1,535 1,535 1,535 1,735 1,795 (Lümanda) JUR vesi 3 EUR/m 1,200 1,200 1,485 1,485 1,535 1,535 1,535 1,735 1,795 (Lümanda) ERA kanal 3 EUR/m 2,100 2,100 2,613 2,613 2,703 2,703 2,703 3,063 3,171 (Lümanda) JUR kanal 3 EUR/m 2,100 2,100 2,613 2,613 2,703 2,703 2,703 3,063 3,171 (Lümanda) 3 Purgimise hind EUR/m 2,100 2,100 2,613 2,613 2,703 2,703 2,703 3,063 3,171 TEENUSHINNAD PIIRKOND 3 Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 (vana Kärla vald) 3 ERA vesi (Kärla) EUR/m 0,930 0,930 1,139 1,139 1,249 1,249 1,249 1,517 1,707 3 JUR vesi (Kärla) EUR/m 1,380 1,380 1,571 1,571 1,661 1,661 1,661 1,893 2,063 ERA kanal 3 EUR/m 1,690 1,690 2,040 2,040 2,223 2,223 2,223 2,673 2,990 (Kärla) 3 JUR kanal (Kärla) EUR/m 2,180 2,180 2,500 2,500 2,652 2,652 2,652 3,040 3,326 Järgmisel joonisel on kujundatud ÜVK-teenushindade kujunemine aastatel 2014-2026 kliendigrupiti kõigis kolmes teenuspiirkonnas.

122 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3,500

3,000

2,500

2,000

1,500

1,000 ERA vesi (Kaarma) JUR vesi (Kaarma) Era kanal (Kaarma) JUR kanal (Kaarma) 0,500 ERA vesi (Lümanda) JUR vesi (Lümanda) ERA kanal (Lümanda) JUR kanal (Lümanda) ERA vesi (Kärla) JUR vesi (Kärla) - 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Joonis 9. ÜVK-teenustariifid (km-ta) aastani 2026 Alternatiivi 1 korral AS Kuressaare Veevärk veemajandusega seotud müügitulude prognoos baseerub prognoositud müügimahtude ja teenushindade korrutisel. Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk veemajandusalaste rahaliste tegevustulude prognoos Lääne-Saare valla kolmes teenuspiirkonnas aastani 2026 (detailsem tabel on toodud Lisas 6.8). Tabel 164. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse tegevustulude prognoos Lääne-Saare kolmes tegevuspiirkonnas aastani 2026 Alternatiivi 1 korral MÜÜGITULUD PIIRKONNAST 1 Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 (vana Kaarma vald) Elanike vesi EUR 17 789 21 108 21 425 23 782 26 974 35 417 Juriidiliste isikute EUR 5 931 6 669 6 669 7 075 7 786 9 538 vesi Elanike kanal EUR 34 445 40 807 41 452 46 145 52 242 68 446 Juriidiliste isikute EUR 28 044 31 593 31 593 33 560 36 980 45 422 kanal MÜÜGITULUD PIIRKONNAST 2 Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 (vana Lümanda vald) Elanike vesi EUR 4 543 5 622 5 622 5 812 5 812 6 796 Juriidiliste isikute EUR 766 947 947 979 979 1 145 vesi Elanike kanal EUR 6 550 8 150 8 150 8 430 8 430 9 890 Juriidiliste isikute EUR 1 340 1 667 1 667 1 725 1 725 2 023 kanal Tulu EUR 66 82 82 84 84 99 purgimisteenusest

123 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

MÜÜGITULUD PIIRKONNAST 3 Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 (vana Kärla vald) Elanike vesi EUR 7 171 8 785 8 785 9 628 9 628 13 160 Juriidiliste isikute EUR 1 968 2 240 2 240 2 369 2 369 2 942 vesi Elanike kanal EUR 12 470 15 055 15 055 16 405 16 405 22 060 Juriidiliste isikute EUR 3 017 3 460 3 460 3 670 3 670 4 604 kanal TULUD KOKKU EUR 124 099 146 186 147 148 159 665 173 084 221 542 Teenustulude prognoosimisel on jälgitud, et koostatud teenustulude tase jääks alla Konkurentsiameti ÜVK-teenushinna metoodika kohaselt lubatud maksimaalse tulude mahu ja seda igas kolmes piirkonnas. Järgmine tabel tõendab, et prognoositud teenusmahtude ning kulude juures jäävad ettenähtud teenustulud alla Konkurentsiameti poolt lubatud maksimaalse teenustulude mahu (detailsem tabel toodud Lisas 6.8). Tabel 165. Tegevustulude taseme võrdlus Konkurentsiameti poolt ettenähtud maksimaalse tulude mahuga Alternatiivi 1 korral Piirkond 1 (vana Kaarma vald) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Konkurentsiameti poolt lubatud tuh maksimaalne müügitulu EUR 98,86 102,87 107,02 120,12 129,10 183,66 Käesolevas analüüsis tuh prognoositud müügitulu EUR 86,21 100,18 101,14 110,56 123,98 158,82 VAHE PROGNOOSITUD tuh TULUDEGA EUR 12,65 2,69 5,88 9,56 5,11 24,83 Piirkond 2 (vana Lümanda vald) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Konkurentsiameti poolt lubatud tuh 17,82 19,71 20,66 19,42 19,90 25,93 maksimaalne müügitulu EUR Käesolevas analüüsis tuh 13,26 16,47 16,47 17,03 17,03 19,95 prognoositud müügitulu EUR VAHE PROGNOOSITUD tuh 4,56 3,24 4,20 2,39 2,87 5,98 TULUDEGA EUR Piirkond 3 (vana Kärla vald) Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Konkurentsiameti poolt lubatud tuh 34,77 35,38 35,94 37,57 39,35 58,18 maksimaalne müügitulu EUR Käesolevas analüüsis tuh 24,63 29,54 29,54 32,07 32,07 42,77 prognoositud müügitulu EUR VAHE PROGNOOSITUD tuh 10,14 5,84 6,40 5,50 7,28 15,42 TULUDEGA EUR

5.2.3.2 ALTERNATIIV 2 tegevustulude prognoos

Esimesed hinnatõusud on prognoositud 2016. aastaks ning järgmised hinnatõusud on ette nähtud vähemalt aastaste vahedega kuni arvestusperioodi lõpuni. Hindade ühtlustamisel on siin võetud täiendavaks eesmärgiks tasakaalustada piirkondade füüsiliste isikute teenustariifid esimesel võimalusel, mis aga tulenevalt ÜVK seaduse §16 lõikest (11) toob kaasa juriidiliste klientide märgatava hinnatõusu, olgugi et vastavalt seadusele toimub igal hinnatõusul ka kliendigruppide hindade ühtlustamine kõigis kolmes piirkonnas. Prognoositud hinnatõusud küll suurendavad kulu ÜVK-teenusele leibkonnaliikme kohta, kuid samas ÜVK-teenuskulu osakaal leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust jääb kuni arvestusperioodi lõpuni kõigis kolmes piirkonnas alla 4% taluvuspiiri.

124 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 166. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenustariifid (km-ta) Lääne-Saare vallas aastani 2026 Alternatiivi 2 korral TEENUSHINNAD PIIRKOND 1 Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 (vana Kaarma vald) ERA vesi 3 EUR/m 0,950 0,950 1,200 1,200 1,200 1,300 1,300 1,640 1,640 (Kaarma) JUR vesi 3 EUR/m 1,090 1,090 1,321 1,321 1,321 1,403 1,403 1,687 1,687 (Kaarma) Era kanal 3 EUR/m 1,800 1,800 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 3,084 3,084 (Kaarma) JUR kanal 3 EUR/m 2,030 2,030 2,403 2,403 2,403 2,573 2,573 3,160 3,160 (Kaarma) TEENUSHINNAD PIIRKOND 2 Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 (vana Lümanda vald) ERA vesi 3 EUR/m 1,200 1,200 1,200 1,200 1,200 1,300 1,300 1,640 1,640 (Lümanda) JUR vesi 3 EUR/m 1,200 1,200 1,200 1,200 1,200 1,300 1,300 1,640 1,640 (Lümanda) ERA kanal 3 EUR/m 2,100 2,100 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 3,084 3,084 (Lümanda) JUR kanal 3 EUR/m 2,100 2,100 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 3,084 3,084 (Lümanda) Purgimise hind EUR/m 3 2,100 2,100 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 3,084 3,084 TEENUSHINNAD PIIRKOND 3 Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 (vana Kärla vald) ERA vesi (Kärla) EUR/m 3 0,930 0,930 1,200 1,200 1,200 1,300 1,300 1,640 1,640 JUR vesi (Kärla) EUR/m 3 1,380 1,380 1,631 1,631 1,631 1,713 1,713 1,997 1,997

ERA kanal 3 EUR/m 1,690 1,690 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 3,084 3,084 (Kärla) JUR kanal (Kärla) EUR/m 3 2,180 2,180 2,663 2,663 2,663 2,833 2,833 3,420 3,420 Järgmisel joonisel on kujundatud ÜVK-teenushindade kujunemine aastatel 2014-2026 kliendigrupiti kõigis kolmes teenuspiirkonnas.

125 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3,500

3,250

3,000

2,750

2,500

2,250

2,000

1,750

1,500

1,250

1,000

0,750 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 ERA vesi (Kaarma) JUR vesi (Kaarma) Era kanal (Kaarma) JUR kanal (Kaarma) ERA vesi (Lümanda) JUR vesi (Lümanda) ERA kanal (Lümanda) JUR kanal (Lümanda) ERA vesi (Kärla) JUR vesi (Kärla)

Joonis 10. ÜVK-teenustariifid (km-ta) aastani 2026 Alternatiivi 2 korral AS Kuressaare Veevärk veemajandusega seotud müügitulude prognoos baseerub prognoositud müügimahtude ja teenushindade korrutisel. Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk veemajandusalaste rahaliste tegevustulude prognoos Lääne-Saare valla kolmes teenuspiirkonnas aastani 2026 (detailsem tabel on toodud Lisas 6.8). Tabel 167. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse tegevustulude prognoos Lääne-Saare kolmes tegevuspiirkonnas aastani 2026 Alternatiivi 2 korral MÜÜGITULUD PIIRKONNAST 1 Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 (vana Kaarma vald) Elanike vesi EUR 17 789 22 937 23 281 25 820 26 040 33 681 Juriidiliste isikute EUR 5 931 7 189 7 189 7 634 7 634 9 180 vesi Elanike kanal EUR 34 445 43 083 43 764 49 079 49 475 65 106 Juriidiliste isikute EUR 28 044 33 202 33 202 35 546 35 546 43 660 kanal

126 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

MÜÜGITULUD PIIRKONNAST 2 Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 (vana Lümanda vald) Elanike vesi EUR 4 543 4 543 4 543 4 922 4 922 6 209 Juriidiliste isikute EUR 766 766 766 829 829 1 046 vesi Elanike kanal EUR 6 550 6 874 6 874 7 498 7 498 9 619 Juriidiliste isikute EUR 1 340 1 406 1 406 1 534 1 534 1 968 kanal Tulu EUR 66 69 69 75 75 96 purgimisteenusest MÜÜGITULUD PIIRKONNAST 3 Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 (vana Kärla vald) Elanike vesi EUR 7 171 9 253 9 253 10 027 10 027 12 649 Juriidiliste isikute EUR 1 968 2 326 2 326 2 443 2 443 2 848 vesi Elanike kanal EUR 12 470 16 263 16 263 17 741 17 741 22 753 Juriidiliste isikute EUR 3 017 3 686 3 686 3 921 3 921 4 734 kanal TULUD KOKKU EUR 124 099 151 597 152 623 167 068 167 684 213 548 Teenustulude prognoosimisel on jälgitud, et koostatud teenustulude tase jääks alla Konkurentsiameti ÜVK-teenushinna metoodika kohaselt lubatud maksimaalse tulude mahu ja seda igas kolmes piirkonnas. Järgmine tabel tõendab, et prognoositud teenusmahtude ning kulude juures jäävad ettenähtud teenustulud alla Konkurentsiameti poolt lubatud maksimaalse teenustulude mahu (detailsem tabel toodud Lisas 6.8). Tabel 168. Tegevustulude taseme võrdlus Konkurentsiameti poolt ettenähtud maksimaalse tulude mahuga Alternatiivi 2 korral Indikaator Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Konkurentsiameti poolt lubatud tuh 147,68 154,19 159,86 173,34 184,58 264,00 maksimaalne müügitulu EUR Käesolevas analüüsis tuh 124,10 151,60 152,62 167,07 167,68 213,55 prognoositud müügitulu EUR VAHE PROGNOOSITUD tuh 23,58 2,59 7,24 6,27 16,89 50,45 TULUDEGA EUR

5.2.4 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalased kohustused ning ÜVK- teenuse pakkumiseks vajalik põhivara Lisas 6.8 on toodud AS Kuressaare Veevärk Lääne-Saare valla veemajandusalase tegevuse finantsprognoos aastani 2026 nii Alternatiivi 1 kui 2 korral. Finantsanalüüsid näitavad, et planeeritavate investeeringute ning prognoositud veeteenuse hindade juures on AS Kuressaare Veevärk veemajanduslik tegevus Lääne-Saare vallas jätkusuutlik (ehk kumulatiivselt on veemajanduse rahavood igal aastal arvestusperioodi jooksul positiivsed). Lisaks eelmistes alapeatükkides kirjeldatud tegevustulude ja –kulude prognoosile sisaldab AS Kuressaare Veevärk finantsprognoos ka põhivara kulumi ning laenuteeninduskulude (sh liisingute) arvestust. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud näitajate prognooside eeldused. Põhivara kulum Põhivara maksumust vähendatakse lineaarsel meetodil. AS Kuressaare Veevärk olemasoleva põhivara kulumit on arvestatud ettevõttes kasutusele võetud amortisatsiooninormidega. Seisuga 31.12.2014 on AS Kuressaare Veevärk bilansis arvele

127 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 võetud Lääne-Saare vallaga seonduvat veemajandustegevusalal omavahenditest soetatud põhivara soetusmaksumusega 262,19 tuhat eurot. Täiendavalt annab Lääne-Saare vald AS- le Kuressaare Veevärk 2015. aasta suvel üle Aste küla ja aleviku ÜVK-süsteemide põhivara jääkväärtusega ca 462 tuhat eurot (omavahenditest soetatud vara jääkväärtus ca 71 tuhat eur). Kogu edaspidi tehtavate veemajandusalaste põhivarainvesteeringute kulum on arvestatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamine” tingimuste Lisas 2 toodud põhivara kasulikele eluigadele: Võrgud ja torustikud 40 aastat; Reservuaarid ja mahutid 40 aastat; Masinad ja seadmed 15 aastat; Tootmishooned 40 aastat. Prognooside koostamisel on eeldatud, et investeeringuprogrammi etappide investeeringud võetakse raamatupidamislikult arvele järgneval aastal.

Kohustused, varad ja omakapital AS Kuressaare Veevärk veemajanduse laenuteenindamise kulud käesoleval hetkel Lääne- Saare vallaga seonduvalt puuduvad. Ettevõttel on üksnes üks kasutusrendis olev sõiduk, millega seonduvatest kuludest arvestatakse valdade müügimahtude alusel ka Lääne-Saare valla ÜVK-teenuskuludesse vastav kulude maht. Nimetatud kasutusrendiga seonduvad kulud on arvestatud tegevuskulude alla ning maksegraafik toodud Lisas 6.8. Täiendavaid laenukohustusi ei ole arvestusperioodil ette nähtud.

5.2.5 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus Lääne-Saare vallas ja krediidivõimelisuse analüüs AS Kuressaare Veevärk veemajanduse jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on võetud järgmine kriteerium: kui sissetulevate ja väljaminevate kumulatiivsete rahavoogude vahe on igal aastal vähemalt null või positiivne loetakse ettevõtte veemajandusalast tegevust jätkusuutlikuks. Sissetulevateks rahavoogudeks loetakse nii projektide toetusi, omavahendeid, võetavaid laene, ning rahalisi tegevustulusid. Väljaminevate rahavoogudena on käsitletud investeeringukulutused, tegevuskulud (va kulum), laenude tagasimaksed ja intressikulud. Investeeringutekuludena on kajastatud investeeringuprogrammi investeeringute suurused. Tegevuskulude real kajastuvad üksnes rahalised AS Kuressaare Veevärk veemajandusalased kulud (ehk va kulum) Lääne-Saare valla ÜVK-tegevuspiirkonnas. Tabel 169. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase jätkusuutlikkuse hindamine Lääne-Saare vallas Alternatiivi 1 korral PIIRKOND 1 (vana Kaarma Ühik 2015 2019 2020 2026 vald) Toetus (KIK) EUR 0 237 380 239 537 389 008 Omavahendid EUR 0 0 0 0 Võetav laen/Kap.rent EUR 0 0 0 0

Kolmandate osapoolte toetus EUR 10 000 60 984 61 523 0 Tegevustulud (s.h.muud EUR 86 209 110 562 123 982 158 823 tulud) Kokku laekumised EUR 96 209 408 927 425 043 547 832

128 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

PIIRKOND 1 (vana Kaarma Ühik 2015 2019 2020 2026 vald) Kokku investeeringud EUR 0 298 364 301 061 487 899 Intressikulud EUR 0 0 0 0 Laenude tagasimaksed EUR 0 0 0 0 Tegevuskulud EUR 90 635 107 698 111 956 138 420 Kokku väljamaksed EUR 90 635 406 062 413 017 626 319 Kokku rahavoog EUR 5 575 2 865 12 026 -78 487 Kumulatiivne rahavoog EUR 5 575 22 252 34 278 26 234 PIIRKOND 2 (vana Lümanda Ühik 2015 2019 2020 2026 vald) Toetus (KIK) EUR 0 9 195 14 547 139 871 Omavahendid EUR 0 0 0 0 Võetav laen / Kap.rent EUR 0 0 0 0 Kolmandate osapoolte toetus EUR 0 2 299 3 637 0 Tegevustulud (s.h .muud EUR 13 264 17 030 17 030 19 953 tulud) Kokku laekumised EUR 13 264 28 524 35 213 159 824 Kokku investeeringud EUR 0 11 494 18 183 174 838 Intressikulud EUR 0 0 0 0 Laenude tagasimaksed EUR 0 0 0 0 Tegevuskulud EUR 11 682 11 470 11 902 14 830 Kokku väljamaksed EUR 11 682 22 964 30 085 189 669 Kokku rahavoog EUR 1 582 5 560 5 128 -29 845 Kumulatiivne rahavoog EUR 1 582 19 712 24 840 20 347 PIIRKOND 3 (vana Kärla Ühik 2015 2019 2020 2026 vald) Toetus (KIK) EUR 0 61 660 65 764 313 697 Omavahendid EUR 0 0 0 0 Võetav laen / Kap.rent EUR 0 0 0 0 Kolmandate osapoolte toetus EUR 0 15 415 16 441 0 Tegevustulud (s.h. muud EUR 24 626 32 073 32 073 42 766 tulud) Kokku laekumised EUR 24 626 109 148 114 278 356 463 Kokku investeeringud EUR 0 77 075 82 205 392 122 Intressikulud EUR 0 0 0 0 Laenude tagasimaksed EUR 0 0 0 0 Tegevuskulud EUR 20 128 23 025 23 899 29 831 Kokku väljamaksed EUR 20 128 100 100 106 104 421 953 Kokku rahavoog EUR 4 498 9 047 8 174 -65 490 Kumulatiivne rahavoog EUR 4 498 40 063 48 237 33 207 Tabel 170. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase jätkusuutlikkuse hindamine Lääne-Saare vallas Alternatiivi 2 korral VEEMAJANDUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE Ühik 2015 2019 2020 2026 ANALÜÜS Toetus (KIK) EUR 0 308 235 319 848 842 576 Omavahendid EUR 0 0 0 0 Võetav laen / Kap.rent EUR 0 0 0 0

Kolmandate osapoolte toetus EUR 10 000 78 698 81 601 0

Tegevustulud (s.h. muud EUR 124 099 167 068 167 684 213 548

129 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

VEEMAJANDUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE Ühik 2015 2019 2020 2026 ANALÜÜS tulud) Kokku laekumised EUR 134 099 554 001 569 133 1 056 124 Kokku investeeringud EUR 0 386 933 401 449 1 054 859 Intressikulud EUR 0 0 0 0 Laenude tagasimaksed EUR 0 0 0 0 Tegevuskulud EUR 122 445 142 193 147 757 183 081 Kokku väljamaksed EUR 122 445 529 126 549 206 1 237 940 Kokku rahavoog EUR 11 654 24 875 19 927 -181 816 Kumulatiivne rahavoog EUR 11 654 95 060 114 987 75 814 Eelolevad tabelid kinnitavad, et prognoositavate teenustariifide ja müügimahtude puhul suudab AS Kuressaare Veevärk vajalikud veemajandusalased investeeringud Lääne-Saare vallas ellu viia ning tagada tegevusala jätkusuutlikkuse.

5.2.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus Järgnevalt on kontrollitud AS Kuressaare Veevärk ÜVK teenushindade jäämist rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiridesse (ehk alla 4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust) Lääne-Saare vallas. Selleks on leitud (prognoositud teenushindade, leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku ning ööpäevase leibkonnaliikme tarbimise abil) kulu ÜVK-teenusele leibkonnaliikme kohta kõigil arvestusperioodi aastatel, tulemused on toodud järgmistes tabelites. Detailsem aegrida on toodud Lisas 6.8. Tabel 171. AS Kuressaare Veevärk Lääne-Saare valla ÜVK teenushindade taskukohasusanalüüs Alternatiivi 1 korral Indikaator Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Leibkonnaliikme EUR/a 6 015 6 329 6 709 7 603 8 084 11 448 netosissetulek PIIRKOND 1 (vana Kaarma Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 vald) Kulu veele ja kanalisatsioonile EUR 74 86 86 93 104 133 pereliikme kohta Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal % 1,23% 1,36% 1,28% 1,22% 1,29% 1,16% leibkonnaliikme netosissetulekust

PIIRKOND 2 (vana Lümanda Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 vald)

Kulu veele ja kanalisatsioonile EUR 89 111 110 114 114 133 pereliikme kohta Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal % 1,48% 1,75% 1,65% 1,50% 1,41% 1,16% leibkonnaliikme netosissetulekust

PIIRKOND 3 (vana Kärla Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 vald)

Kulu veele ja kanalisatsioonile EUR 71 86 86 93 93 126 pereliikme kohta

130 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Indikaator Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal % 1,18% 1,35% 1,28% 1,23% 1,15% 1,10% leibkonnaliikme netosissetulekust Tabel 172. AS Kuressaare Veevärk Lääne-Saare valla ÜVK teenushindade taskukohasusanalüüs Alternatiivi 2 korral Indikaator Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Leibkonnaliikme EUR/a 6 015 6 329 6 709 7 603 8 084 11 448 netosissetulek PIIRKOND 1 (vana Kaarma Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 vald) Kulu veele ja kanalisatsioonile EUR 74 92 92 100 100 127 pereliikme kohta Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal % 1,23% 1,45% 1,37% 1,31% 1,23% 1,11% leibkonnaliikme netosissetulekust

PIIRKOND 2 (vana Lümanda Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 vald)

Kulu veele ja kanalisatsioonile EUR 89 92 92 100 100 127 pereliikme kohta Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal % 1,48% 1,45% 1,37% 1,31% 1,23% 1,11% leibkonnaliikme netosissetulekust

PIIRKOND 3 (vana Kärla Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 vald)

Kulu veele ja kanalisatsioonile EUR 71 92 92 100 100 127 pereliikme kohta Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal % 1,18% 1,45% 1,37% 1,31% 1,23% 1,11% leibkonnaliikme netosissetulekust AS Kuressaare Veevärk plaanib järgmist ÜVK-teenuse hinnatõusu Lääne-Saare valla alates 2016. aastast, mis on vajalik käesolevas arendamise kavas toodud investeeringute elluviimiseks. Vaatamata prognoositud tariifi tõusudele kahaneb kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust arvestusperioodi lõpuks võrreldes tänasega. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikud tabelid finantsanalüüsi tulemustest, detailsemad arvestustabelid on toodud arendamise kava lisades.

131 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 173. Finantsanalüüsi koondtabelid aastateks 2014-2026 Alternatiivi 1 korral

PIIRKOND 1 (vana Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kaarma vald) Müügimahud Elanike vesi m3/a 17 758 18 726 19 114 19 401 19 654 19 857 20 025 20 093 20 160 20 228 20 295 20 363 20 532 Juriidiliste isikute vesi m3/a 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 Elanike kanal m3/a 17 903 19 136 19 548 19 857 20 166 20 413 20 578 20 643 20 709 20 775 20 841 20 907 21 113 Juriidiliste isikute 3 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 kanal m /a Teenushinnad Elanike vesi EUR/m 3 0,950 0,950 1,104 1,104 1,198 1,198 1,347 1,347 1,476 1,476 1,616 1,616 1,725 Juriidiliste isikute vesi EUR/m 3 1,090 1,090 1,226 1,226 1,300 1,300 1,431 1,431 1,542 1,542 1,662 1,662 1,753 Elanike kanal EUR/m 3 1,800 1,800 2,088 2,088 2,261 2,261 2,539 2,539 2,779 2,779 3,039 3,039 3,242 Juriidiliste isikute 3 2,030 2,030 2,287 2,287 2,429 2,429 2,677 2,677 2,887 2,887 3,115 3,115 3,288 kanal EUR/m ÜVK -teenuse eest makstava kulu osakaal % 1,28% 1,23% 1,36% 1,28% 1,30% 1,22% 1,29% 1,22% 1,25% 1,18% 1,22% 1,15% 1,16% leibkonnaliikme netosissetulekust Jätkusuutlikkuse hindamine Tegevustulud kokku EUR 86 209 100 178 101 140 109 761 110 562 123 982 124 240 135 592 135 875 148 208 148 517 158 823 Toetused 10 000 0 0 70 840 298 364 301 061 302 583 298 364 298 364 298 364 320 647 389 008 (ÜF/KIK/VALD) EUR Võetavad laenud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Omavahendid EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tegevuskulud (va 90 635 94 636 98 898 103 731 107 698 111 956 115 933 120 047 124 253 128 608 133 148 138 420 kulum) kokku EUR Investeeringud EUR 0 0 0 70 840 298 364 301 061 302 583 298 364 298 364 298 364 320 647 487 899 Laenudetagasimaksed 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ja intressikulud EUR Rahavoog EUR 5 575 5 542 2 242 6 030 2 865 12 026 8 308 15 545 11 621 19 600 15 370 -78 487 Kumulatiivne 5 575 11 116 13 358 19 388 22 252 34 278 42 586 58 130 69 752 89 352 104 721 26 234 rahavoog EUR

132 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

PIIRKOND 2 (vana Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Lümanda vald) Müügimahud Elanike vesi m3/a 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 Juriidiliste isikute vesi m3/a 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 Elanike kanal m3/a 3 056 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 Juriidiliste isikute kanal m3/a 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 Purgimise maht m3/a 29 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 Teenushinnad Elanike vesi EUR/m 3 1,200 1,200 1,485 1,485 1,535 1,535 1,535 1,535 1,635 1,635 1,735 1,735 1,795 Juriidiliste isikute vesi EUR/m 3 1,200 1,200 1,485 1,485 1,535 1,535 1,535 1,535 1,635 1,635 1,735 1,735 1,795 Elanike kanal EUR/m 3 2,100 2,100 2,613 2,613 2,703 2,703 2,703 2,703 2,883 2,883 3,063 3,063 3,171 Juriidiliste isikute kanal EUR/m 3 2,100 2,100 2,613 2,613 2,703 2,703 2,703 2,703 2,883 2,883 3,063 3,063 3,171 Purgimise hind EUR/m 3 2,100 2,100 2,613 2,613 2,703 2,703 2,703 2,703 2,883 2,883 3,063 3,063 3,171 ÜVK -teenuse eest makstava kulu osakaal % 1,54% 1,48% 1,75% 1,65% 1,60% 1,50% 1,41% 1,33% 1,33% 1,26% 1,26% 1,19% 1,16% leibkonnaliikme netosissetulekust Jätkusuutlikkuse hindamine Tegevustulud kokku EUR 13 264 16 468 16 468 17 030 17 030 17 030 17 030 18 154 18 154 19 278 19 278 19 953 Toetused (ÜF/KIK/VALD) EUR 0 141 700 0 0 11 494 18 183 12 984 11 494 11 494 11 494 123 232 139 871 Võetavad laenud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Omavahendid EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tegevuskulud (va kulum) kokku EUR 11 682 12 020 12 438 12 937 11 470 11 902 12 349 12 813 13 289 13 785 14 307 14 830 Investeeringud EUR 0 141 700 0 0 11 494 18 183 12 984 11 494 11 494 11 494 123 232 174 838 Laenudetagasimaksed ja intressikulud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Rahavoog EUR 1 582 4 447 4 029 4 093 5 560 5 128 4 681 5 341 4 865 5 494 4 971 -29 845 Kumulatiivne rahavoog EUR 1 582 6 029 10 059 14 152 19 712 24 840 29 520 34 861 39 727 45 221 50 192 20 347

133 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

PIIRKOND 3 (vana Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kärla vald) Müügimahud Elanike vesi m3/a 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 Juriidiliste isikute vesi m3/a 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 Elanike kanal m3/a 7 076 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 Juriidiliste isikute kanal m3/a 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 Teenushinnad Elanike vesi EUR/m 3 0,930 0,930 1,139 1,139 1,249 1,249 1,249 1,358 1,358 1,517 1,517 1,517 1,707 Juriidiliste isikute vesi EUR/m 3 1,380 1,380 1,571 1,571 1,661 1,661 1,661 1,752 1,752 1,893 1,893 1,893 2,063 Elanike kanal EUR/m 3 1,690 1,690 2,040 2,040 2,223 2,223 2,223 2,406 2,406 2,673 2,673 2,673 2,990 Juriidiliste isikute kanal EUR/m 3 2,180 2,180 2,500 2,500 2,652 2,652 2,652 2,804 2,804 3,040 3,040 3,040 3,326 ÜVK -teenuse eest makstava kulu osakaal % 1,22% 1,18% 1,35% 1,28% 1,31% 1,23% 1,15% 1,18% 1,11% 1,17% 1,10% 1,04% 1,10% leibkonnaliikme netosissetulekust Jätkusuutlikkuse hindamine Tegevustulud kokku EUR 24 626 29 540 29 540 32 073 32 073 32 073 34 605 34 605 38 328 38 328 38 328 42 766 Toetused (ÜF/KIK/VALD) EUR 0 33 750 0 0 77 075 82 205 77 075 77 075 77 075 77 075 406 632 313 697 Võetavad laenud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Omavahendid EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tegevuskulud (va kulum) kokku EUR 20 128 20 740 21 492 22 403 23 025 23 899 24 804 25 743 26 705 27 710 28 772 29 831 Investeeringud EUR 0 33 750 0 0 77 075 82 205 77 075 77 075 77 075 77 075 406 632 392 122 Laenudetagasimaksed ja intressikulud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Rahavoog EUR 4 498 8 801 8 048 9 669 9 047 8 174 9 801 8 862 11 623 10 618 9 557 -65 490 Kumulatiivne rahavoog EUR 4 498 13 299 21 346 31 015 40 063 48 237 58 037 66 900 78 523 89 140 98 697 33 207

134 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 174. Finantsanalüüsi koondtabelid aastateks 2014-2026 Alternatiivi 2 korral

PIIRKOND 1 (vana Kaarma Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 vald) Müügimahud Elanike vesi m3/a 17 758 18 726 19 114 19 401 19 654 19 857 20 025 20 093 20 160 20 228 20 295 20 363 20 532 Juriidiliste isikute vesi m3/a 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 5 441 Elanike kanal m3/a 17 903 19 136 19 548 19 857 20 166 20 413 20 578 20 643 20 709 20 775 20 841 20 907 21 113 Juriidiliste isikute kanal m3/a 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 13 815 Teenushinnad Elanike vesi EUR/m 3 0,950 0,950 1,200 1,200 1,200 1,300 1,300 1,400 1,400 1,510 1,510 1,640 1,640 Juriidiliste isikute vesi EUR/m 3 1,090 1,090 1,321 1,321 1,321 1,403 1,403 1,484 1,484 1,576 1,576 1,687 1,687 Elanike kanal EUR/m 3 1,800 1,800 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 2,604 2,604 2,824 2,824 3,084 3,084 Juriidiliste isikute kanal EUR/m 3 2,030 2,030 2,403 2,403 2,403 2,573 2,573 2,742 2,742 2,931 2,931 3,160 3,160 ÜVK -teenuse eest makstava kulu osakaal % 1,28% 1,23% 1,45% 1,37% 1,28% 1,31% 1,23% 1,25% 1,18% 1,21% 1,14% 1,17% 1,11% leibkonnaliikme netosissetulekust PIIRKOND 2 (vana Lümanda Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 vald) Müügimahud Elanike vesi m3/a 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 3 786 Juriidiliste isikute vesi m3/a 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 Elanike kanal m3/a 3 056 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 3 119 Juriidiliste isikute kanal m3/a 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 638 Purgimise maht m3/a 29 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31

135 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Teenushinnad Elanike vesi EUR/m 3 1,200 1,200 1,200 1,200 1,200 1,300 1,300 1,400 1,400 1,510 1,510 1,640 1,640 Juriidiliste isikute 1,200 1,200 1,200 1,200 1,200 1,300 1,300 1,400 1,400 1,510 1,510 1,640 1,640 vesi EUR/m 3 Elanike kanal EUR/m 3 2,100 2,100 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 2,604 2,604 2,824 2,824 3,084 3,084 Juriidiliste isikute 3 2,100 2,100 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 2,604 2,604 2,824 2,824 3,084 3,084 kanal EUR/m Purgimise hind EUR/m 3 2,100 2,100 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 2,604 2,604 2,824 2,824 3,084 3,084 ÜVK -teenuse eest makstava kulu osakaal % 1,54% 1,48% 1,45% 1,37% 1,28% 1,31% 1,23% 1,25% 1,18% 1,21% 1,14% 1,17% 1,11% leibkonnaliikme netosissetulekust

PIIRKOND 3 (vana Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kärla vald) Müügimahud Elanike vesi m3/a 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 7 711 Juriidiliste isikute vesi m3/a 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 1 426 Elanike kanal m3/a 7 076 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 7 379 Juriidiliste isikute kanal m3/a 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 1 384 Teenushinnad Elanike vesi EUR/m 3 0,930 0,930 1,200 1,200 1,200 1,300 1,300 1,400 1,400 1,510 1,510 1,640 1,640 Juriidiliste isikute vesi EUR/m 3 1,380 1,380 1,631 1,631 1,631 1,713 1,713 1,794 1,794 1,886 1,886 1,997 1,997 Elanike kanal EUR/m 3 1,690 1,690 2,204 2,204 2,204 2,404 2,404 2,604 2,604 2,824 2,824 3,084 3,084 Juriidiliste isikute kanal EUR/m 3 2,180 2,180 2,663 2,663 2,663 2,833 2,833 3,002 3,002 3,191 3,191 3,420 3,420 ÜVK -teenuse eest makstava kulu osakaal % 1,22% 1,18% 1,45% 1,37% 1,28% 1,31% 1,23% 1,25% 1,18% 1,21% 1,14% 1,17% 1,11% leibkonnaliikme netosissetulekust

136 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

JÄTKUSUUTLIKKUS

ANALÜÜS Tegevustulud kokku EUR 124 099 151 597 152 623 153 607 167 068 167 684 180 609 180 876 195 249 195 537 212 636 213 548 Toetused (ÜF/KIK/VALD) EUR 10 000 175 450 0 70 840 386 933 401 449 392 642 386 933 386 933 386 933 850 511 842 576 Võetavad laenud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Omavahendid EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tegevuskulud (va kulum) kokku EUR 122 445 127 396 132 828 139 072 142 193 147 757 153 086 158 603 164 248 170 103 176 226 183 081 Investeeringud EUR 0 175 450 0 70 840 386 933 401 449 392 642 386 933 386 933 386 933 850 511 1 054 859 Laenudetagasimaksed ja intressikulud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Rahavoog EUR 11 654 24 201 19 794 14 536 24 875 19 927 27 523 22 273 31 002 25 435 36 410 -181 816 Kumulatiivne rahavoog EUR 11 654 35 855 55 650 70 185 95 060 114 987 142 511 164 783 195 785 221 220 257 629 75 814

137 (147) Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6 LISAD

6.1 Vee-ettevõtja määramise otsus

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.2 Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.3 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.4 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.5 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.6 Investeeringute mahud ja maksumused

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.7 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.8 Finantsanalüüsi arvestustabelid

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.9 Joonised

VK-0 Tingmärgid VK-1 Aste aleviku veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-2 Aste küla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-3 Eikla ja Koidula küla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-4 Koimla küla veevarustussüsteemi asendiplaan VK-5 Kärla aleviku põhjaosa veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-6 Kärla aleviku lõunaosa veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-7 Lümanda küla, Mõisaküla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-8 Nasva aleviku veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-9 Nasva aleviku kanalisatsioonisüsteemi transiittorustiku asendiplaan VK-10 Mändjala küla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-11 Kudjape aleviku veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-12 Laheküla põhjaosa veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-13 Laheküla tee piirkonna veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-14 Sikassaare küla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-15 Upa küla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan SK-1 Lääne-Saare valla lõunaosa sademevee ärajuhtimise perspektiivplaan

Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.10 Kooskõlastused

Tabel 175. Kooskõlastuste tabel Koos - Jrk. Koos- kõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Töö koostaja märkused nr. kõlastaja kuupäev ja nr Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahv 4 lõikest 2 4 tulenevalt kooskõlastab Terviseameti Lääne talituse Saaremaa esindus Kihelkonna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. Tervise- 20.11.2015 1 Lugupidamisega amet nr 9.2-5/6458 /allkiri/ Peeter Piik Direktor Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon tutvus täiendatud ja parandatud Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2015–2026 Keskkonnaameti kirjaga 16.11.2015 nr HLS 7-2/15/23660-2 tähelepanu juhitud ebatäpsused ja puudused on parandatud.

Võttes aluseks Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 24 ja Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/242 lisa 2 kinnitatud Hiiu-Lääne-Saare regiooni põhimääruse p 2.1 ja p 3.5.8 ja 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/243 „Volituste andmine“ p 1 alusel kooskõlastame Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2015 – 27.11.2015 nr 2026. Keskkonna 2 HLS 7- -amet 2/15/23660-4 Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon

Melika Paljak 452 7763 [email protected]