DOCSLIB.ORG

Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga. Politsei tuvastas, et alkoholi mad üksteise järel ka maja ees olnud roheluses selle peo teinud,” arvas Ma- Peol viibis 19 alaealist noort, kellest 15 alaealist. Pealtnägijate sõnul pani üks oli tarvitanud 15 last. Matis Sikk mär- rattaid ära viimas. tis Sikk, rõhutades, et lapsevanemad olid tarvitanud alkoholi. Politsei pat- laps jooksu ja politsei sai ta kätte ma- kis, et enamik pidulistest olid politsei- “Ja ei sõida!” teatas üks ema oma peaksid siiski rohkem huvi tundma, rulliteenistuse juht Matis Sikk (fotol) jast veidi eemal. le juba varasemast tuttavad. lapsele, kes seejärel jalgratast käekõr- mida nende lapsed teevad ja kellega ütles Kadi raadio uudistele, et häire- Ülejäänud noored olid korteris, Peamiselt oli sel õhtul joodud vii- val lükates kodu poole vantsis. koos aega veedavad. keskusse laekunud väljakutses öeldi kuhu korrakaitsjad esimese hooga sis- na ja õlut. “Tuppa astudes oli tunda tu- “Noorsoopolitseil on nüüd käed tööd tõepoolest, et kedagi oli nähtud akna se ei saanud. gevat alkoholilõhna,” tõdes Sikk. täis, et 15 lapse ja nende vanema- vahel juba üle aknaääre olevat. “Me ei jõudnud kohe nii kiiresti jal- Tuvastatud joobeastmed olid Siku tega tegeleda,” ütles Matis Sikk, Politsei reageeris esmaspäeva õh- ga ukse vahele panna ning uks tõm- sõnul erinevad: “Oli noori, kes olid avaldades lootust, et kooli al- tupoolikul väljakutsele kõikide vaba- mati lihtsalt nina eest kinni ja keerati võib-olla võtnud tõesti vaid mõne lonk- guseks saavad asjad selgeks VIIKINGID KUTSUVAD FC KURESSAARE vs MÄNGULE! TARTU JK TAMMEKA 22. augustil kell 15 Kuressaare linnastaadionil Kõigi piletiostjate vahel loosime välja värsket Kure fänninänni ja muidugi toimub ka poolajamäng! PILETIINFO: täispilet 4 €, LHV jalkakaardiga 1 € (üli)õpilastele, pensionäridele ja Facebook attendiga pilet 2 € alla 14-aastastele lastele ja FC Kuressaare noormängijatele tasuta. TULE JA OLE OSA SELLEST! 2 UUDIS Neljapäev, 19. august 2021 TS Laevad vedas juulis rekordarvu reisijaid ja sõidukeid Suursaarte ja mandrivahelist parvlaevaliiklust korraldav TS Laevad vedas juulis Virtsu–Kui- vastu ja Rohuküla–Heltermaa laevaliinidel kokku rekordili- sed 411 689 reisijat ning viis üle Väinamere rekordarvu – 171 100 – sõidukeid ja haagiseid. Võrreldes möödunud aasta juuliga suurenes teenindatud reisijate arv 13% ja sõidukite arv 12% ning võrreldes 2019. aasta juuliga oli 2021. aasta juu- lis reisijate arv 4% ja sõidukite arv 12% suurem, teatas ettevõ- te. Virtsu–Kuivastu liinil reisis DIREKTOR IVO VISAKU sõnul toimub avamine 23. augustil, mil ehitaja maja üle annab ja see siis pidulikult avatakse. juulis 279 475 inimest ja üle mere liikus rekordiliselt 119 667 sõidukit. Liini reisijate ja sõidu- kite arv suurenes võrreldes möödunud aasta juuliga 12 protsenti. Võrreldes 2019. aas- Riigigümnaasiumis tervitavad ta juuliga oli liini reisijate arv tänavu 2% väiksem, kuid sõi- dukite arv 8% suurem. Uudistetoimetus õppureid Heli Lääts ja Johannes Aavik Saaremaa gümnaasiumi hoone avamiseni on jäänud sisuliselt vaid kaks tööpäeva. Esmaspäeval lõigatakse läbi avamist tähistav lint ning juba REGULA VEDAS VÄHEM: teisipäeval saavad kõik Tõlluga 21. juulil juhtunud soovijad tulla koolimaja õnnetuse tõttu teeninda- uudistama. sid juuli viimasel kolmandi- kul kahte liini tavapärase viie laeva asemel neli laeva. Raul Vinni JAANUS LENSMENT/POSTIMEES [email protected] Väljaku tänava musta-kollase- Alar Karis andis kirjus koolimajas tehakse veel nõusoleku saada viimaseid töid ning kolm päe- va majas olla saanud koolipe- presidendi- re pakib kraami lahti ja üritab kandidaadiks hoones selgust saada. “Esmaspäeval olin ma siin Eesti Rahva Muuseumi direk- küll nagu peata kana,” tunnis- tor Alar Karis andis kolmapäe- tab kooli kultuurijuht Kadri va pärastlõunal erakondadele Kanemägi, kuid eilseks oli nõusoleku saada presidendi- tunne juba parem. Emakeele- kandidaadiks, edastas rahvus- õpetaja Merle Rekaya ütleb ringhäälingu uudisteportaal. kõrvalt, et oma klassi ta vähe- “Tõsi, ma andsin riigikogu malt teab ja teisedki ruumid esimehele Jüri Ratasele teada, hakkavad vaikselt selgeks saa- et ma vastasin tema palvele jaa- ma. tavalt,” ütles Karis ERR-ile. Ka- ris ütles, et otsus sündis raskelt, Alles karbist võetud kuid nüüd tuleb anda endast kõik, et edasi liikuda. Kooli hoone ja tingimustega Karis on valmis kohtuma on mõlemad rahul. Kuressaa- kõigi poliitikute ja fraktsiooni- re gümnaasiumist tulnud Re- dega, kes seda soovivad. kaya ütleb, et tema jaoks ei ole- Uudistetoimetus gi nii oluline, millised ruumid on: “Õige õpetaja annab põõ- sa alt ka tunni ära.” Tippvõrkpallurid Maja on praegu justkui kar- lõpetavad karjääri bist välja võetud, ütleb kooli- KULTUURIMEES KLASSIUKSEL: Klassiuksi ehivad Saaremaa suurkujude portreed. Ühe emakeeleklassi uksel on keelemehe juht Ivo Visak. Kõik püüavad ja kultuuritegelase Johannes Aaviku pilt, mille õpetaja Merle Rekaya ja kultuurijuht Kadri Kanemägi väga toredaks hindavad. Saaremaa ühed paremad võrk- leida oma kohta ning muuta 3 X MAANUS MASING pallurid Siim Põlluäär ja Hind- ümbritsevat mugavamaks ja rek Pulk on otsustanud tervise käepärasemaks. tokollaaž “Elu ätsed”, mis aat- lijuht avaldas lootust, et tule- õpilastele: töötab lift ja vaeg- lisab, et tol päeval on koolis tõttu võrkpallurikarjääri lõpe- Oma ameti kohta lausub riumi lage ehib. vikus saab neid olema roh- nägijate jaoks on põrandal võimalik end ka koroonaviiru- tada. koolijuhina debüteeriv Visak, kem. “Tegijatest Saaremaal spetsiaalsed tähistused. se vastu vaktsineerida. Mitmes Eesti ja välisklubis et enesekindla inimesena tun- Suurkujud ustel puudust pole,” ütleb ta. Uudne on ka uste avamise Järgmisel nädalal saab rist- pallinud ning Saaremaa VK neb ta end 1. septembril kõla- Tänapäevases gümnaasiu- kaardisüsteem. Ilma uksekaar- sed ka kooli aula, kui seal pee- kaptenipaelagi kandnud va stardipaugu eel hästi. Igas Viie klassiruumi uksi ehivad mihoones on mitmed asjad tei- dita ei saa koolimajja sissegi, takse ära maakonna haridus- 32-aastane Siim Põlluäär asub mõttes toimeka kooli loomine Saaremaa suurkujude port- siti, kui on olnud tavapärastes vaid peab ennast administraa- konverents, mis algselt pidi tööle perermas Javicar. on tema sõnul kunst omaette reed: Heli Lääts muusikaklas- koolimajades. Näiteks asuvad tori juures registreerima. toimuma kultuurikeskuses. Sarnaselt Põlluäärega otsus- ning see võtab aega. Õpetajad sil, admiral Bellingshausen garderoob, söökla ja raamatu- Paraku lõhkus suurvihm kes- tas karjääri lõpetada ka kodu- on tema arvates kenasti kok- ajalooklassil, Louis Kahn kogu avatud pindadel, mitte Ristsed saab kooli aula kuse lae ning nõnda saabki se võrkpalli üks viimase aja ku töötanud ja kollektiiv kunsti- ja disainiklassil ning spetsiaalselt selleks mõeldud vastne gümnaasium konve- tähtmängijaid Hindrek Pulk. enam-vähem komplekteeri- Johannes Aavik ja Aario Alf- ruumides. Garderoobi ja Direktor Visaku sõnul toimub rentsi võõrustada. Nelja erineva klubiga Balti lii- tud. Puudu on vaid haridus- red Marist emakeeleklassi uk- söökla leiab kohe peauksest avamine 23. augustil, mil ehi- Kooliaasta avatakse güm- ga meistritiitli võitnud Pulk üt- tehnoloog, keda Saaremaalt ei sel. Viimase nime kohta ütles sisse astudes ning raamatuko- taja maja üle annab ja see siis naasiumis tavapäraselt 1. les Delle, et õlg ei luba tal ole kerge leida. Ivo Visak, et tegemist on üsna gu teisel korrusel aatriumis. pidulikult avatakse. Päev hil- septembril, kuid koolijuhi enam korralikult mängida. Uus koolimaja on seestpoolt tundmatu suurkujuga, keda Aatriumis on ka väikesed jem on koolimajas lahtiste uste sõnul tuleb avaüritus koroo- Helar Jalg on aga otsustanud heledates toonides,
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • SKK Hindamiskomisjoni 03.03.2010 Protokoll (Meede 3)
    Saarte Koostöökogu Hindamiskomisjoni koosoleku PROTOKOLL Koosolek toimus 03.03.2010 Elektrumi Ärimajas, Tallinna 58, Kuressaare linn. Koosolek algas kell 9.00 ja lõppes 19.00. Koosolekust võtsid osa hindamiskomisjoni liikmed: Vastavalt osalejate nimekirjale . Koosolekule olid kutsutud kõik Meetmesse 3 projektitaotluse esitanud isikute esindajad. Koosolekut juhatas Koit Kelder SKK esindaja hindamiskomisjonis, kes valiti komisjoni liikmete poolt komisjoni esimeheks. Koosolekut protokollis SKK nõustaja Sulvi Munk. Koosoleku päevakord: 1. Meede 3 taotluste hindamine; 2. Meede 3 taotlejate nimekirja kinnitamine. 1. Meede 3 taotluste hindamine Hindamiskomisjon kuulas ära taotlejad ja hindas taotlusi järgmises järjekorras: MTÜ Saaremaa Õppekeskus (suuliselt ei esitletud), Metsa Johani Talu – FIE Andrus Sepp (suuliselt esitles Andrus Sepp), MTÜ MEDEL (suuliselt esitles Kati Aru), Laimjala Vallavalitsus (suuliselt esitles Vilmar Rei), MTÜ Saarte Jahimeeste Selts (suuliselt esitles Vilmar Rei), Kihelkonna Vallavalitsus (suuliselt esitles Raimu Aardam), MTÜ Reinuldi (suuliselt esitlesid Jone Koppel ja Kristjan Koppel), MTÜ Tagavere Optimistid (suuliselt esitles Astrid Vaba), MTÜ Saarte Terviserajad (suuliselt esitles Raul Traumann), Leisi Vallavalitsus (suuliselt esitles Andres Jalakas), MTÜ Koolijaagu (suuliselt esitles Aivo Aadam), MTÜ Saaremaa Valdade Spordiliit (suuliselt esitles Krista Riik), SA Orissaare Spordihoone (suuliselt esitles Krista Riik), MTÜ Saaremaa Kodukant („külad aktiivseks“, suuliselt esitles Elvi Viira), MTÜ Saaremaa Kodukant
    [Show full text]
  • PÖIDE Põlluma Anduse Näituse 8—9. SEPTEMBRIL 1928 A
    iBBEBBBfleBBBBBBBBBBBBBBflBBBBfl •f• l• PÖIDE Põlluma anduse näituse 8—9. SEPTEMBRIL 1928 a. Saaremaa Põllumeeste Keskseltsi wäljaanne. «Saaremaa KVastus-ühisuse" trükk Kuresaares. BBB I BBB I BBBBBBBBBBBBBfl&BBflBBBBflBBBBBBflBBBBBBI Pöide Piimaühing .on suurim põllupidajate ühis­ tegeline ettewõte Saaremaal. Aastane wõitööstuse toodang kuni . 100.000 kg. tfõid, mille eest põllu- pidajaile sissetulekut saadakse kuni 25.000.000 sendini. ü m Oma kapitäisid on 5 aastaga kogutud üle 6.500 000 sendi. Pilmeutiino ÖÖ p. I Estonia Mi\a Liidu liige. Koik karjapidajad astuwad piimaühingu liikmeks, sellega kindlustawad nad omale kõige suurema sissetuleku. Pöide Piimaühing Saaremaal, Uuemõisa wallas. Aadr. Lewala p. ag.. kõnetr. 5 b. Oris are. 1 Näituse üldine juhatus. Esimees ja auhinnamõistjate juhataja J. Teetsow Korrapidajate juhataja Al. Waher. Kassapidajate juhatajad Ed. Sepp, Wassili Saabas. Üldkorraldaja, näituse büroo juhataja H. Otstawel. Osakondade juhatajad. 1. Maaparandus A. Pihel. 2. Seemne ja sordikaswatus A. Pihel. 3. Põldtaimede kaswatus W. Kirsch. 4. Heinakaswatus W. Kirsch. 5. Aiawiljakaswatus H. Saar. 2 6. Taimekaitse W. Kirsch. 7. Seakaswatus A. Saar. 8 Sulgloomad A. Saar. 9. Mesindus A. Saar. 10. Põllumajanduse masinad hra Rei. 11. Põllumajanduse saadused J. Õepa. 12. Turbatööstus hra Rei. 13. Meeskäfitöö ja naiskäsitöö hra Truuwert ja pr. Kiwi. 14. Põllumajapid. üksused E. Martin. 15. Talude raamatupidamine E. Martin. 16. Ühistegelised ettewõtted H. Olstawel 17. Tegelikkude tööde wõiftlused A. Saar. 18. Loomade terwishoid A. Saar. 19. Kirjandus, teädust, uurimused H. Otstawel. 3 Tegelaste märgid. Juhatusel — Eesti wärwi lindid Osakonna juhatajail ) £\._ . ,. ... .c .J rohelised lindid. Hiorraprdajall | Näituse päewakord. Laupäewal, 8, sept. -Mell 7—V2I2 — asjade wastuwõtmine ja ülessäädmine. „ 12 Näituse awamine, terwituse!). „ 1-4 Auhinnamõistmine.
    [Show full text]
  • 4903 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    4903 buss sõiduplaan & liini kaart 4903 Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 4903 buss liinil (Kuressaare) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4903 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4903 buss saabub. Suund: Kuressaare 4903 buss sõiduplaan 72 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:20 teisipäev 15:20 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 15:20 Säästu neljapäev 15:20 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 14:20 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Upa Laadjala 4903 buss info Suund: Kuressaare Loigu Peatust: 72 Reisi kestus: 135 min Kiratsi Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Upa, Laadjala, Loigu, Kiratsi, Uduvere, Mustla, Uduvere Saue-Putla, Putla, Liiva-Putla, Turse, Haeska, Valjala Teerist, Jööri Tee, Tika, Selja II, Selja, Tutku, Karja, Mustla Karja Kalmistu, Angla, Tomba, Veske, Leisi Kool, Leisi Vallamaja, Leisi, Triigi, Triigi Sadam, Triigi Rand, Oitme, Võlupe, Mujaste, Jõiste, Raugu, Raugu, Saue-Putla Paaste, Jõiste, Mujaste, Võlupe, Roobaka, Nihatu, Tareste, Mätja, Viira, Linnaka, Pärsama, Selja, Selja II, Putla Räägi, Lõpi, Koikla Teerist, Ahlu, Ratla, Kõnnu (Valjala), Rahu, Valjala, Võrsna, Sagariste, Reeküla Liiva-Putla Tee, Kõljala Tee, Masa, Pihtla-Kõnnu, Reo, Kollamäe, Tahula II, Tahula I, Kooli, Säästu, Kuressaare Turse Haeska Valjala Teerist Jööri Tee Tika Selja II Selja Tutku Karja Karja Kalmistu Angla Tomba Veske Leisi Kool 9 Kuressaare
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • 466 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    466 buss sõiduplaan & liini kaart 466 Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 466 buss liinil (Kuressaare) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 10:45 (2) Tallinna Bussijaam: 16:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 466 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 466 buss saabub. Suund: Kuressaare 466 buss sõiduplaan 24 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:45 teisipäev 10:45 Tallinna Bussijaam 46 Lastekodu Tänav, Tallinn kolmapäev 10:45 Vana-Pääsküla neljapäev 10:45 2 Saagi Tänav, Tallinn reede 10:45 Turba laupäev 10:45 Ollimäe pühapäev 10:45 Koluvere Kullamaa 466 buss info Üdruma Suund: Kuressaare Peatust: 24 Laiküla Reisi kestus: 225 min Liini kokkuvõte: Tallinna Bussijaam, Vana-Pääsküla, Kirbla Turba, Ollimäe, Koluvere, Kullamaa, Üdruma, Laiküla, Kirbla, Lihula, Tuudi, Kõmsi, Virtsu Sadam, Kuivastu, Hellamaa, Liiva, Nautse, Orissaare, Saikla, Tagavere, Lihula Ratla, Valjala, Säästu, Kuressaare 8 Tallinna mnt, Lihula Tuudi Kõmsi 2 Kõmsi tee, Estonia Virtsu Sadam 1 Tallinna Maantee, Estonia Kuivastu Hellamaa Liiva Nautse Orissaare 31 Kuivastu Maantee, Orissaare Saikla Tagavere Ratla Valjala Männi, Estonia Säästu 63a Tallinna Tänav, Kuressaare Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare Suund: Tallinna Bussijaam 466 buss sõiduplaan 24 peatust Tallinna Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:50 teisipäev 16:50 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 16:50 Valjala neljapäev 16:50 Männi, Estonia reede 16:50 Ratla laupäev 16:50 Tagavere pühapäev
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Leisi Valla 2003. Aasta Arengukava Kinnitamine
    Väljaandja: Leisi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 35, 955 Leisi valla 2003. aasta arengukava kinnitamine Vastu võetud 18.02.2003 nr 2 Lähtuvalt Leisi valla põhimääruse punktist 24.1.7, Leisi Vallavolikogu määrab: Kinnitada Leisi valla arengukava 2003. aastaks (lisatud). Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 18. veebruari 2003. a määrusega nr 2 LEISI VALLA 2003. AASTA ARENGUKAVA 1. Üldosa Arengukava eesmärk on tagada 2003. aasta eelarve koostamine ja täitmine arvestades kehtivaid prioriteete ja vajadusi. Valla arengukava ja eelarve täitmine põhineb valla piirkondade tasakaalustatud arengul ning kõigi olemasolevate ressursside kasutamisel. Arengukava koostamisel järgitakse valla üldplaneeringus kehtestatud eesmärke ja operatiivset lahendamist vajavaid ülesandeid. 2. Ehitused, kapitaalremondid, planeeringud Põhitähelepanu on suunatud Leisi Keskkooli arendamisele, milleks on vaja jätkuvalt parandada sportimisvõimalusi ja koolihoone renoveerimist. Leisi Keskkooli rekonstrueerimise rahastamise tagamiseks suunatakse Tutku maaüksuse kruntide müümisest saadav raha. 2003. aasta tegevused 1. Leisi Keskkool (krooni) jõusaali remont ja laiendamine 150 000 katlamaja eelkolde 100 000 rekonstrueerimine klassiruumide valgustus 150 000 tuletõrje signalisatsioon 200 000 välisuksed 183 000 spordisaali elektrontabloo 80 000 Jooksvate tööde käigus tuleb kapitaalselt tihendada ja sulgeda 2/3 koolimaja akendest, vähendamaks suuri kulutusi kütmisele talveperioodidel. 2. Pärsama Algkool (krooni) välisuste vahetus 130 000 klassiruumide valgustus 20 000 Leisi valla 2003. aasta arengukava kinnitamine Leht 1 / 3 (krooni) 3. Karja koolimaja katuse vahetus 90 000 4. Pärsama Kultuurimaja välisviimistlus ja uus lava 200 000 5. Leisi Perearstikeskuse keskküte 60 000 6. Bussipeatused (Ratla, Võlupe, Mujaste) 25 000 7. Pärsama pumbamaja ja veepuhastusjaam ja trasside 950 000 ehitus Sellest on valla omavahendid 500 000 krooni ning 450 000 krooni taotlus Keskkonna Investeeringute Keskusele (KIK).
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • SÜG Kardab Koroona Levikut Kuigi Saare- Ja Muhumaa on Suuremast Haiguslainest Seni Säästetud, on Ohu Märk Nakkuse Kandumine Suurtesse Kollektiivi- Desse
    “Kivihaaval on SOTSIAALMAJA SAAB TÖÖJÕUDU JUURDE LK 2 • IMRE SOOÄÄRE 300 AASTAT MUHU JUURI LK 4 ääremaastumise müüri ehitatud.” SÕRULANE KAUPO VIPP AVALIKES KOHTU- SISERUUMIDES REFORMIST KANNAME LK 5 MASKI Reede, 20. november 2020 • Nr 180 (5228) • Hind 1,20 € SÜG kardab koroona levikut Kuigi Saare- ja Muhumaa on suuremast haiguslainest seni säästetud, on ohu märk nakkuse kandumine suurtesse kollektiivi- desse. Kristina Õun [email protected] Saare maakonnas on alates märtsist tehtud kokku 11 101 testi, millest 600 on olnud positiivsed. Üleeile tehtud 132 testist olid positiivsed neli. Saaremaal on viimastel nädalatel andnud positiivse proovi üks-kaks ini- mest päevas, kuid pigem on olnud tes- timisel positiivsete vastuste osas nulli- ring. Reeglina on terviseametile olnud teada ka nakkuse allikas. Kuid viimas- te päevade nakatumiste puhul ei tea inimesed enam täpselt, kust nad hai- guse külge said. Nädalavahetusel selgus, et koroo- nasse on nakatunud üks Saaremaa ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilane, kes sai viiruse Soomest tulnud pereliikmelt. Tema klass läks esmaspäevast distants- õppele. Eile saadeti koolist koju ka üks 9. klass. SÜG-i direktor Viljar Aro ütles, et üks 9. klassi noormees oli pidevas kon- taktis distantsõppel oleva 8. klassi ko- roonapositiivsega. “Kui noormehe test osutub nega- tiivseks, saab 9. klass esmaspäeval koo- roonapuhanguks valmis olla. “Õpeta- jad on kätte saadavad telefoni ja e-pos- SIIN SAAB PROOVI ANDA: Maris Sink, kes on üks neist, kel tuleb saar- li tagasi. Kui positiivseks, selguvad jad valisid välja programmi, mida nad ti teel. Järgmise nädala töökorraldus ot- lastelt COVID-19 proove võtta, rõhutab, et testimisele pääsemiseks on uued meetmed,” sõnas direktor. distantsõppeks kasutavad, ning sügi- sustatakse esmaspäevaks.
    [Show full text]