DOCSLIB.ORG

MERELINE SAAREMAA Saaremaa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
MERELINE SAAREMAA Saaremaa MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. Ehk siis lihtsamalt öeldes, Lääne-Eesti saared on juba 28 aastat kuulunud üleilmsesse UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ võrgustikku. Sajandeid hoitud valiksid sellise elulaadi, mis meenutaks pigem pikemat merereisi. Igast ühest oleneb, kuivõrd elukeskkond, isepärased traditsioonid ja siinsed töökad ja humoorikad inimesed on pälvinud erilise tunnustuse just seetõttu, et on osanud siin suudame oma järgnevatele põlvkondadele pärandada seda keskkonda, mida ise täna elada kooskõlas loodusega. naudime. Saare elanik elab oma igapäevast elu nagu seilaja pikal mereteel. Kogu aeg peab jälgima ilma ja tuult, mõtlema, kas kaasas on piisavalt vett UNESCO biosfäärialad on maailmas need unikaalsed alad, kus kohtud pärisloodusega, kus ja toitu. Paadis peab olema varustus, mis aitab hädast välja igas olukorras. Midagi ei visata lihtsalt niisama ära, kui seda annab veel uuesti saad maitsta kohalikku loodusväega toitu ja nautida loodusest inspireeritud kunsti. kasutada. Paadielu on säästlik ja läbimõeldud, igal asjal paadis on oma koht ja mõte. Elades saarel või paadis, peab olema leidlik ja oskama ära kasutada olemasolevat. Ja ühtviisi tuleb tunda merd, seda pigem austada kui karta. Saarlane teab, millal tasub metsa minna, millal merele. Lia Rosenberg Niisama ei juhtu siin midagi, kõigel on põhjus, on kogemus elada täna nii, et homme ka jagub. Biosfääriala spetsialist MERELINE SAAREMAA # # # Salevere Nõmmküla # MUHU # Soela väin # # # # Kõinastu laid# Kallaste Sõru - Triigi # Põitse Kesselaid # # KÜLALISSADAMAD # # Tupenurme ##### # # Lõetsa# # SAARE Pammana & # Pammana Kaseküla Murika Külasema Lehtmetsa 1 6 6 # # Lõunaranna sadam Soela sadam Jaani# # poolsaar Paras- # # # Lk 6 # # ® Suur väin 11 14 metsa & Koguva & Piiri Hellamaa 58°32,5’N 58°37’04’’N Kuressaare sadam Kungla sadam MAAKOND Randküla # laht Pulli Viira Liiva 5 Mujaste 3 Võlla Virtsu - 23°19,1’E 22°35’37’’E 58°14,70’N 58°21’46,07’’N # Triigi Väike- SAARE MAAKOND + vapp # Asuka Leisi Orinõmme Rootsivere Ridasi Kuivastu # & # H® Võhma H 16,0 m 12,0 m 22°28,30’E 22°57’16,82’’E # Panga Laugu Maasi & # Metsküla 2 Parasmetsa Roobaka Suuremõisa Viire kurk Tagaranna# Pöitse Mäeküla H4 Simiste Kuivastu Virtsu 2,2 m 1,3 m 30 m 15 m Saaremaa kaart EOMAP # & Väike- Väike-Rahula Ninase # Veske # Pahila Pädaste & 15 42 2,5 m 1,3 m # Tagamõisa # ® 7 Orissaare V ä i k e v ä i n poolsaar Võhma Viira Suur-Rahula Tumala # poolsaar Ninase Nihatu 1 +372 503 6640 +372 57 222 222 132 23 # # # Saikla # Küdema Reina Mui Suurlaid # Karja Salu Võilaid www.lounaranna.ee www.soelasadam.ee +372 503 1953 +372 53411457 Tagalaht Pärsama # Veere Kärneri Vaigu- laht Pamma Tagavere Kanissaare www.kuressaare.ee/sadam Rannaküla Koigi www.kunglasadam.ee Küdema Ratla OtiArdla Tornimäe 2 7 # Kuivastu sadam Saaremaa sadam # Vanakubja # & Koikla Neemi Kõrkvere Veeremäe Luulupe Käo Audla 58°34’N 58°32,4’N 8 # Kihelkonna laht Silla Tõrise Mustjala Lussu Kõriska Jõe Kingli Kübassaare 23°23’E 22°14,4’E Kõnnu Ridala Saaremetsa poolsaar Pidula Jööri 30,0 m 200 m Kaubi Haeska Koidula Lööne Rahu 3,5 m 10 m Kurevere Veeriku Laimjala Saareküla Muraja Piila Aaviku Vilsandi Eikla Jõelepa H Tõnija poolsaar Udriku laid 55 30 Odalätsi Karujärve ®Valjala +372 5400 4131 +372 631 8555 Sauvere Aste Hakjala Saue- Randvere Kaarma- Putla www.saarteliinid.ee www.ts.ee Kihelkonna Kaisvere H Endla Jõe Kaali Kõljala Sakla & Rootsiküla Kärla- Kaarma- Kallemäe14 Kirikuküla Kirikuküla 3 8 15 Loonalaid Viki Kärla AsteH Kangrusselja Kungla Koguva sadam Veere sadam 12 Roomassaare sadam Ringsu sadam Irase Uduvere # H # Saia Turja Viidu- # 58°35’46’’N 58°27,7’N 58°12,85’N 57°46,8’N Mätasselja Suur- Meedla Kiratsi Mäebe Mõnnuste Randvere # Pähkla Tõlluste 23°04’26’’E 22°03,03’E 22°30,44’E 23°16,3’’E Mõisaküla Arandi Tõlli Laadjala Püha Atla Paevere Sandla 14 m 80 m 30 m 30 m # Viidu Upa Tahula # Lümanda Sikassaare Ilpla Pihtla Sutu 1,8 m 3,5 m 2,7 m 3 m Leedri Käesla Ulje Mullutu Nässuma Kõrkküla Karala Varpe Laheküla Vaivere 20 6 30 35 H Sutu laht Kipi & Praakli Kailuka +372 513 3446 +372 527 6699 +372 52 44942 +372 524 4942 KURESSAARE ®Kudjape Koki Nasva 11 Vana- www.koguva.ee www.saarteliinid.ee www.saarteliinid.ee Koimla H Muratsi 9 Mändjala & mõisa Suure- Lõmala sadam Kotlandi Rootsi Vätta 4 12 poolsaar Orissaare sadam 58°10’22,87’’N 13 Abruka sadam Lõmala 58°33’44,6299’’N 22°07’7,84’’E 58°09,77’N Lahetaguse & Tiirimetsa Suur Katel Väike-Tulpe Tehumardi 23°05’37,3299’’E 15 m 22°31,65’E 9 SuurnaH & 20,0 m 1,7 m 40 m ® Salme Abruka ®13 Vahase 2,3 m 27 2,5 m Läätsa 15 +372 5647 2104 15 Kaugatoma Kasselaid # Abruka +372 529 6639 www.lomalasadam.ee +372 524 4942 # www.saarteliinid.ee # Anseküla 5 10 Rahuste Triigi sadam Mõntu sadam Kaimri 58°35,5’ N 57°56,94’N 22°43,2’ E 22°07,63’E Maksimum pikkus Sõrve 20,0 m 100 m Maksimum süvis poolsaar Kaunispe 3,1 m 4,5 m Kaikohtade arv Ohessaare 15 10 # # Mässa +372 504 6819 +372 514 5578 # # # Iide Ruhnu # Roomassaare - Ruhnu www.saarteliinid.ee www.montusadam.ee # Mäebe Laadla ® # # # & & # Ruhnu 10 15 MERELINE SAAREMAA Sääre Maadeavastajaid Lääne-Saaremaalt. Merehariduse algusaastad. Seoses Purjespordi harrastamise algus. Linnas arvukalt elavate Pilguse mõisa on olnud Saaremaa laevaehituse elavnemisega ja kasvavate saksa päritoluga kaupmeeste ja töösturite eestvõttel külastajaile olnud lähtekohaks rannakülade kasvamisega tekkis saare asutati 1891. aastal Arensburgi Jahtklubi. Järgmisel kuulsale meresõitjale ja Antarktika talupoegades suurem huvi meremehe aastal korraldati ka esimesed suuremad jahtide ja 1891. aasta 1891. 1891. aasta 1891. 1820. aasta 1820. avastajale admiral Fabian Gottlieb elukutse vastu. Kodulähedase mere- paatide purjetamisvõistlused, millest võttis osa ka von Bellinghausenile (1776-1852) ja kooli asutamisest olid huvitatud ka eestlastest paadiomanikke. Enne Esimest maailmasõda koduks kaks korda ümber maailma mõisnikud ja kaupmeeskond juba oli klubis 15 purjejahti ja jõuti isegi kaugpurjetamise purjetanud mereväe leitnandile Karl 1860-aastatel, kuid mereklassid jahtide ehitamiseni. 1926. aasta lõpul asutati veel teine Pontus Nolckenile (1800-1846). avati Kuressaares alles 1891. aasta jahtklubi – Saaremaa Merispordi Selts eestlastest sügisel, eksamid tuli sooritada aga Riia harrastajatele, mille tegevusest on kasvanud tänaseks merekooli juures. Kuressaare merekool arvuka liikmeskonnaga purjetajate põlvkonnad. oli Saaremaal kuni 1945. aastani, mil ta viidi üle Tallinna. Väikelaevaehitust saab Eestis õppida ainult Saaremaal, Meremajanduse Kristina Mägi keskuses ja Kuressaare Ametikoolis. AJARÄNNAK SAAREMAAL Salme alevikus avastati 7. sajandi esimesest poolest pärit Maasilinna laev. Eesti meremuuseumi ekspeditsiooni käigus avastati 1985. aastal Regulaarse laevaühenduse algus. Riia- Roomassaare sadam. Linna Suurim meredessant. Esimese maailmasõja lõpu eel, haruldane laev, mis on maha maetud 13. sajandi lõpus. põhjasetetes keskaegne schute tüüpi laevavrakk. Ligi 16 meetrit pikk ja ja 5,5 m Peterburi liinilaevad hakkasid peatuma vana sadam, mis asus Tori 1917. aasta sügisel otsustas Saksamaa kindralstaap oma Tegu on vanima purjelaeva leiuga Läänemere piirkonnas. lai alus oli tol ajal Eesti rannikul levinud rannasõidu laev, mille kandejõud oli ligi 50 Kuressaare reidil alates 1857. aasta abajas oli looduslikult madala Lätis asuva põhjarinde kaitseks vallutada Saaremaa. kevadest. Mudaravilate külastajate ja veega ja maakerke tagajärjel Selleks valmistati Liepaja sadamas ette suuroperatsioon 7. sajand 7. Uurimistööde käigus satuti ka teise, suurema 17.5 m tonni. Taolised laevad purjetasid ühemastilistena raapurje abil ka Saaremaalt Riiga 1917. aasta 1917. 16. sajand sajand 16. 1857. aasta 1857.
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Valdkond Kõnnu Küla
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Kõnnu Küla Seltsing Külaplats on kasutamiseks kõigile 848,00 kogukonnateenused MTÜ Karu-Kati Õpituba Karu-Kati koolitab lapsevanemaid 200,00 õpiring MTÜ Aderkasi Laulu- ja Pöide kaupluse e. seltsimaja parendamine 1 306,00 kogukonnateenused Tantsuselts (jätkuprojekt) MTÜ Anseküla Põllumeeste Eesti lipp 387,00 kogukonnateenused MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi Suunaviida ja infotahvli paigaldamine 734,00 kogukonnapärand Maria kogudus MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi EAÕK Tornimäe kirkuaia peavärava trepi ja 1 200,00 kogukonnateenused Maria kogudus värava parendamione MTÜ Jööri Küla Selts Jööri Folk 2013 394,00 kogukonnapärand MTÜ Karala Külaelu Karala sõprusküla Tremont Eesti X 1 008,00 kohalik areng Arendamise Selts Maapäeval Kavandi Kandi seltsimaja 100. aastapäeva MTÜ Kavandi Kandi Selts 715,00 kohalik areng tähistamine MTÜ Kavandi Kandi Selts Kavandi filmilektoorium 200,00 õpiring MTÜ Kodukandi Sport IX Karala Odagala 2013 - sportlik perepäev 860,00 kohalik areng Vaivere külaplatsi kasutusvõimaluste MTÜ Kodukant Vaivere 831,00 kogukonnateenused parandamine MTÜ Kultuuriselts Kevade Kõljala õunalaat 293,76 kohalik areng Kõrkvere külakeskuse olmetingimuste MTÜ Kõrkvere Selts 1 596,00 kogukonnateenused parandamine Esimese kadakapäeva korraldamine Leedri MTÜ Leedri Küla Selts 850,00 kohalik areng külas koos merelaulude õhtuga MTÜ Medel Meedla mõisaaia palliplatside korrastamine 888,00 kogukonnateenused MTÜ Metsküla Küla Selts Metsküla küla seltsimaja köögi ventilatsioon 1 439,00 kogukonnateenused MTÜ Mustjala
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • PÖIDE UUDISED August 2021 Tasuta Nr
    PÖIDE UUDISED august 2021 tasuta nr. 5 infoleht Pingi avas ning sildi kinnitas tervitussõnad lausunud Marta Täna, 23. augustil avati Torni- Marta Kivi poeg Jüri. poeg Jüri Kivi, vennatütar Tiiu mäe Põhikooli pargis pink Päeva muutsid kauniks Brenda Aro, osavallakogu esimees kauaaegsele õpetajale ning Miil lauluga õpetaja Tiina Sün- Õnne Sööt ning meeleolukas koolijuhile Marta Kivile. teri juhendamisel ning meenutus endistelt õpilastelt. Foto: Raili Nõgu 30.juulil avasime Tornimäe Põhikooli ees mälestus/tunnustuspingi kooli kauaaegsele direktorile Ilmar Kaalule. Ilmar Kaal töötas Tornimäel õpetajana 1947-1985, neist 25 aastat (1956-1981) oli kooli direktor. Ilmari valvsa pilgu all valmis meie tänane koolihoone, mille juurde rajati ka tiik. Paljud selleaegsed õpilased on meenutanud seda kaunist tiiki vesirooside ja kivist konnaga. Tänaseks on tiigist saanud kena puhke/õuesõppenurk. Foto: Riina Linde SUVEHOOAJAL OSAVALLA- infot, kui sada sõna. Huvitav eraldise toetusfondist saada- KOGUS lugemine, näeme, kuhupoole vat huvihariduse ja -tegevuse liikumas oleme! toetust 50 %. See ju tekitab Mõnda aega oli päris vaikne, vallale lisakoormuse, mille või kuna nii mitmedki instantsid Meil tekkis küsimus, et mis on kelle arvelt see raha leitakse? pidasid suvepuhkust. saanud riigi poolt rahastata- vast viimase miili projektist, Kuna jätkuvalt elame koroo- Pöide osavallakogule oli suu- läbi mille peaks paljudesse naaja tingimustes, siis võiks natud arutamiseks kohanime meie küladesse kiirem inter- mõelda suurematele kulutuse- määramine Saaremaa vallas netiühendus jõudma? Arengu- le koolide ventilatsioonisüs- Kanissaare külas Sitme paadi- kavas on see ju sees. Hetkel on teemide uuendamisel ja välja- sadama katastriüksusel. Sitmel see natuke toppama jäänud, vahetamisel, kui aastal 2024 osutatakse sadamateenuseid, aga asjaga tegeletakse. ette nähtud 200 000.-eurot ja kuigi sadam ei ole sadamare- teha seda õpilaste heaolu ar- gistris registreeritud.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]