sign in sign up
<<
Home , Kaisvere, Kanissaare, Kasselaid, Kaugatoma, Kesselaid, Kingli

MERELINE Saaremaa

Priit Noogen

Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, , , , Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen

Priit Noogen Karl Jakob Toplaan

SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. Ehk siis lihtsamalt öeldes, Lääne-Eesti saared on juba 28 aastat kuulunud üleilmsesse UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ võrgustikku. Sajandeid hoitud valiksid sellise elulaadi, mis meenutaks pigem pikemat merereisi. Igast ühest oleneb, kuivõrd elukeskkond, isepärased traditsioonid ja siinsed töökad ja humoorikad inimesed on pälvinud erilise tunnustuse just seetõttu, et on osanud siin suudame oma järgnevatele põlvkondadele pärandada seda keskkonda, mida ise täna elada kooskõlas loodusega. naudime.

Saare elanik elab oma igapäevast elu nagu seilaja pikal mereteel. Kogu aeg peab jälgima ilma ja tuult, mõtlema, kas kaasas on piisavalt vett UNESCO biosfäärialad on maailmas need unikaalsed alad, kus kohtud pärisloodusega, kus ja toitu. Paadis peab olema varustus, mis aitab hädast välja igas olukorras. Midagi ei visata lihtsalt niisama ära, kui seda annab veel uuesti saad maitsta kohalikku loodusväega toitu ja nautida loodusest inspireeritud kunsti. kasutada. Paadielu on säästlik ja läbimõeldud, igal asjal paadis on oma koht ja mõte. Elades saarel või paadis, peab olema leidlik ja oskama ära kasutada olemasolevat. Ja ühtviisi tuleb tunda merd, seda pigem austada kui karta. Saarlane teab, millal tasub metsa minna, millal merele. Lia Rosenberg Niisama ei juhtu siin midagi, kõigel on põhjus, on kogemus elada täna nii, et homme ka jagub. Biosfääriala spetsialist

MERELINE SAAREMAA

# # # Salevere

Nõmmküla # MUHU

# väin # #

# # Kõinastu laid# Kallaste Sõru - Triigi # Põitse # # KÜLALISSADAMAD # # ##### # # Lõetsa#

# SAARE & # Pammana Kaseküla Külasema Lehtmetsa 1 6

6 #

# Lõunaranna sadam Soela sadam

Jaani# #

poolsaar Paras- # # # Lk 6 # # ® Suur väin 11 14 metsa & & Piiri Hellamaa 58°32,5’N 58°37’04’’N Kuressaare sadam Kungla sadam MAAKOND Randküla # laht Pulli Viira Liiva 5 3 Võlla - 23°19,1’E 22°35’37’’E 58°14,70’N 58°21’46,07’’N # Triigi Väike- SAARE MAAKOND + vapp # Asuka Orinõmme # & # H® Võhma H 16,0 m 12,0 m 22°28,30’E 22°57’16,82’’E # Panga &

# Metsküla 2 Suuremõisa Viire kurk # Pöitse Mäeküla H4 Kuivastu Virtsu 2,2 m 1,3 m 30 m 15 m Saaremaa kaart EOMAP # & Väike- Väike-Rahula

Ninase #

# Pahila Pädaste & 15 42 2,5 m 1,3 m # Tagamõisa # ® 7 V ä i k e v ä i n poolsaar Võhma Viira Suur-Rahula # poolsaar 1 +372 503 6640 +372 57 222 222 132 23 # # # # Küdema Reina Mui # Salu Võilaid www.lounaranna.ee www.soelasadam.ee +372 503 1953 +372 53411457 Tagalaht Pärsama # Veere Kärneri - laht Tagavere www.kuressaare.ee/sadam Rannaküla Koigi www.kunglasadam.ee Küdema OtiArdla Tornimäe 2 7 # Kuivastu sadam Saaremaa sadam # # & Kõrkvere Veeremäe Käo 58°34’N 58°32,4’N

8 # laht Silla Tõrise Kõriska Jõe Kübassaare 23°23’E 22°14,4’E Kõnnu poolsaar Jööri 30,0 m 200 m Kaubi Haeska Koidula Lööne Rahu 3,5 m 10 m Kurevere Veeriku Saareküla Aaviku Vilsandi Jõelepa H Tõnija poolsaar Udriku laid 55 30 Odalätsi Karujärve ® +372 5400 4131 +372 631 8555 Aste Saue- Randvere - Putla www.saarteliinid.ee www.ts.ee Kihelkonna H Endla Jõe Kaali Kõljala Sakla & Rootsiküla Kärla- Kaarma- Kallemäe14 Kirikuküla Kirikuküla 3 8 15 Viki Kärla AsteH Kangrusselja Kungla Koguva sadam Veere sadam 12 Roomassaare sadam Ringsu sadam

Irase # H # Saia - # 58°35’46’’N 58°27,7’N 58°12,85’N 57°46,8’N Mätasselja Suur- Mäebe Mõnnuste Randvere # Pähkla Tõlluste 23°04’26’’E 22°03,03’E 22°30,44’E 23°16,3’’E Mõisaküla Tõlli Püha Atla Sandla 14 m 80 m 30 m 30 m # Viidu Upa # Lümanda Sutu 1,8 m 3,5 m 2,7 m 3 m Käesla Nässuma Kõrkküla Karala Laheküla 20 6 30 35 H Sutu laht Kipi & +372 513 3446 +372 527 6699 +372 52 44942 +372 524 4942 KURESSAARE ® Koki Nasva 11 Vana- www.koguva.ee www.saarteliinid.ee www.saarteliinid.ee H 9 Mändjala & mõisa Suure- Lõmala sadam Rootsi Vätta 4 12 poolsaar Orissaare sadam 58°10’22,87’’N 13 Abruka sadam Lõmala 58°33’44,6299’’N 22°07’7,84’’E 58°09,77’N & Suur Katel Väike-Tulpe 23°05’37,3299’’E 15 m 22°31,65’E 9 SuurnaH & 20,0 m 1,7 m 40 m ® Salme Abruka ®13 2,3 m 27 2,5 m Läätsa 15 +372 5647 2104 15 # Abruka +372 529 6639 www.lomalasadam.ee +372 524 4942 # www.saarteliinid.ee # Anseküla 5 10 Triigi sadam Mõntu sadam Kaimri 58°35,5’ N 57°56,94’N 22°43,2’ E 22°07,63’E Maksimum pikkus Sõrve 20,0 m 100 m Maksimum süvis poolsaar 3,1 m 4,5 m Kaikohtade arv 15 10 # # Mässa +372 504 6819 +372 514 5578 # # # Iide Ruhnu # Roomassaare - Ruhnu www.saarteliinid.ee www.montusadam.ee # Mäebe

Laadla ®

#

# # & &

# Ruhnu 10 15 MERELINE SAAREMAA

Sääre Maadeavastajaid Lääne-Saaremaalt. Merehariduse algusaastad. Seoses Purjespordi harrastamise algus. Linnas arvukalt elavate Pilguse mõisa on olnud Saaremaa laevaehituse elavnemisega ja kasvavate saksa päritoluga kaupmeeste ja töösturite eestvõttel külastajaile olnud lähtekohaks rannakülade kasvamisega tekkis saare asutati 1891. aastal Arensburgi Jahtklubi. Järgmisel kuulsale meresõitjale ja Antarktika talupoegades suurem huvi meremehe aastal korraldati ka esimesed suuremad jahtide ja 1891. aasta 1891. 1891. aasta 1891. 1820. aasta 1820. avastajale admiral Fabian Gottlieb elukutse vastu. Kodulähedase mere- paatide purjetamisvõistlused, millest võttis osa ka von Bellinghausenile (1776-1852) ja kooli asutamisest olid huvitatud ka eestlastest paadiomanikke. Enne Esimest maailmasõda koduks kaks korda ümber maailma mõisnikud ja kaupmeeskond juba oli klubis 15 purjejahti ja jõuti isegi kaugpurjetamise purjetanud mereväe leitnandile Karl 1860-aastatel, kuid mereklassid jahtide ehitamiseni. 1926. aasta lõpul asutati veel teine Pontus Nolckenile (1800-1846). avati Kuressaares alles 1891. aasta jahtklubi – Saaremaa Merispordi Selts eestlastest sügisel, eksamid tuli sooritada aga Riia harrastajatele, mille tegevusest on kasvanud tänaseks merekooli juures. Kuressaare merekool arvuka liikmeskonnaga purjetajate põlvkonnad. oli Saaremaal kuni 1945. aastani, mil ta viidi üle Tallinna. Väikelaevaehitust saab Eestis õppida ainult Saaremaal, Meremajanduse Kristina Mägi keskuses ja Kuressaare Ametikoolis.

AJARÄNNAK SAAREMAAL

Salme alevikus avastati 7. sajandi esimesest poolest pärit Maasilinna laev. Eesti meremuuseumi ekspeditsiooni käigus avastati 1985. aastal Regulaarse laevaühenduse algus. Riia- Roomassaare sadam. Linna Suurim meredessant. Esimese maailmasõja lõpu eel, haruldane laev, mis on maha maetud 13. sajandi lõpus. põhjasetetes keskaegne schute tüüpi laevavrakk. Ligi 16 meetrit pikk ja ja 5,5 m Peterburi liinilaevad hakkasid peatuma vana sadam, mis asus Tori 1917. aasta sügisel otsustas Saksamaa kindralstaap oma Tegu on vanima purjelaeva leiuga Läänemere piirkonnas. lai alus oli tol ajal Eesti rannikul levinud rannasõidu laev, mille kandejõud oli ligi 50 Kuressaare reidil alates 1857. aasta abajas oli looduslikult madala Lätis asuva põhjarinde kaitseks vallutada Saaremaa. kevadest. Mudaravilate külastajate ja veega ja maakerke tagajärjel Selleks valmistati Liepaja sadamas ette suuroperatsioon 7. sajand 7. Uurimistööde käigus satuti ka teise, suurema 17.5 m tonni. Taolised laevad purjetasid ühemastilistena raapurje abil ka Saaremaalt Riiga 1917. aasta 1917. 16. sajand sajand 16. 1857. aasta 1857. tööliste rände kasv pani aluse kohaliku ning laevade süvise suurenedes pikkuse laeva jäänustele, koos ilmselt Skandinaaviast ja Pärnu. Hilisemad Muhu väinadest ülevedusid teinud uisud olid Maasilinna laeva 1892. aasta tingnimetusega „Albion” merejõudude saatmiseks pärit 36 sõdalase luustike ja relvadega. Koht on tähistatud mõõtmetele ja ehituslaadile üsna lähedased. Maasi külas on muistse laeva leiukoht. laevaühenduse asutamiseni ning 1875.a. takistuseks laevaliiklusele. Uus Tagalahte Saaremaal, kus asus hulk Vene sõjaväge, mälestusmärgiga. Taaselustatud Uisku saad näha Kuivastu sadamas. telliti Saksamaalt uus kauba-ja reislaev sadam rajati aastatel 1892- suurtüki patareisid ja sõjalaevu. 12. oktoobril koondati „Konstantin. Eesti iseseisvumise järel 1894 neli kilomeetrit linnast Tagalahte 181 mitmesugust laeva,127 mootorpaati, 24600 oli Kuressaarel laevaühendus Tallinna, kaugemale, Roomassaare nee- Uus sadam (portus novus). Juunikuus1215. aastal sõitsid koged Kuressaare kaubalaevad Rootsi ajal Baltimaade suurimad. sõdurit ja ohvitseri, 5000 hobust, 1400 vankrit, 150 Pärnu, Riia ja Stockholmiga. Saaremaa mele. kahe piiskopi ja hulga ristisõdijatega Riiast Gotlandi kuid sattusid Kaugsõidu kaubapurjekaid võis Kuressaare kaupmeestel olla kuulipildujat, 54 suurtükki, 100 lennukit ja varustust 30 ühendus mandriga läks purjejõul tuulevarju saarlaste uude sadamasse. Saarlased piirasid vaenlase juba 16. sajandi lõpul, mis väljusid läbi Taani väinade ka Lääne päevaks. Peamise jõu moodustasid 10 moodsat „König” liikuvatelt veolaevadelt uiskudelt üle laevastiku sisse, kuid see suutis kahenädalase piiramise järel Euroopasse. Kirjalikest allikatest on teada, et aastatel 1665 ja „Kaiser” tüüpi lahinglaeva ning 8 ristlejat. Meresõdade 16. sajand sajand 16. aurikutele 1903. aastal. Aastaringne 1215. aasta 1215. madalamast läbikäigust avamerele varpida. Antud sadamat – 1674 seilasid viljalastidega Lääne-Euroopasse Hispaaniani ajalugu ei tundnud varemalt nii suurt tulejõu koondamist autode ja reisijate vedu jäämurdja tüüpi on palju otsitud, kuid tõenäoliselt paiknes see Lõmala rannas kolm Kuressaare laeva – „Krahv Magnus Gabriel de la Gardie”, ühes suunas. Saaremaa vallutati viie päevaga. praamidega algas 1956. aastal. Toomalõuka abajas, vana nimega Lecko. Keskaegsetel kaartidel „Margareta” ja „Kohl. Esimesed kaks olid tol ajal Baltimaade Koostas Bruno Pao nimetatud ka Abberburg. suurimad. Karl Jakob Toplaan

10 KOHTA, MIDA SAAREMAAL KÜLASTADA

• Kuressaare piiskopilinnus • Mihkli Talumuuseum Kõige paremini säilinud keskaegne linnus Baltikumis Kõige terviklikum ja ehedam talumuuseum • Vilsandi Rahvuspark • Sõrve Säär ja tuletorn Kõige merelisem rahvuspark Kõige edelapoolsem punkt Eestis ja ainuke külasajatele • Kaali meteoriidikraater avatud tuletorn Saaremaal Euraasia kõige efektsem kraatrijärv • Koguva küla Muhu Saarel • Panga pank Kõige silmapaistvam näide taluarhitektuurist Kõige lummavam päikeseloojang • Saaremaa kirikud • Tuulikumägi Kõige pühamad paigad Saaremaal Kõige rohkem tuulikuid ühes paigas • Saaremaa Spaad Kõige lõõgastavam puhkus

Putukauputus, Karl Jakob Toplaan, toplaanfoto.com Kõik Saaremaast www.visitsaaremaa.ee MERELINE SAAREMAA LK 21 Postkaart

Sõrve säär, Priit Noogen www.noogen.ee MERELINE SAAREMAA MERELINE SAAREMAA Ehtne.ee SAAREMAA EHTNE TOODE

Teretulemast Saaremaale- heade asjade maale! Nüüd juba tead, et Saaremaal on kõik kena! Kenad mõtted, kenad paigad, kenad toidud ja kenad inimesed! Meie inimesed peavad oma kodukohta omanäoliseks, loodust puhtaks ning toidutootmist keskkonda ja traditsioone väärtustavaks. Kaubamärk “Saaremaa Ehtne toode” annab Sulle hea võimaluse maakonnas valmistatud toidu- ja käsitöötooted poeletilt üles leida. Märgisega on tähistatud ka kohalikke maitseid ja toorainet hindavate toidukohtade menüüd.

Otsi märki!

MERELINE SAAREMAA MERELINE SAAREMAA Sõrve 52m

Ruhnu TULETORNID 40m Vilsandi “... Hoiatusmärkidest, mis asuvad kuival pinnal on tähtsamad tuletornid ehk majakad, st ehitused, kus öösel põleb märktuli. Tuletorni ülesanne Abruka 37m ei ole üksi hädaohu eest hoiatamine, vaid ka koha määramise võimaldamine, millepärast lähestikku seisvad tuletornid peavad olema nii päeval 36m kui öösel üksteisest eraldatavad.”

Nii selgitab majakate ülesandeid August Gustavsoni Navigatsiooni õpperaamat aastast 1932. Kõik eespool öeldu on õige, kuid tänapäeval, kui sputnikute abil määratakse laeva asukohta merel meetri täpsusega, on majakad oma esialgsest tähendusest kaotanud. Kiipsaare Laidunina 27m 26m Anseküla 22m Vaadates iga päev tõtt Irbeni ja Sõrve tuletorniga, Kübassaare olen tegevmeremehena sageli mõelnud, 15m kas tuleks mul selle pärast rõõmustada või Loode Kaavi Sääretuka hoopis kurbust tunda. Kui aus olla, siis leian, et 15m 15m 15m rõõmustamiseks on põhjust rohkem ja seda juba kas või selle pärast, et majakad on meie mere Viirelaiu ajalugu ja kui soovite, siis ka romantika. Mida 11m ilusamat võib veel olla kui kuudepikkuselt reisilt naastes püüad binoklisse esimese kodusadama tuletorni plingi ja tead, et seal sind oodatakse.

Lembit Uustulnd / kapten

MERELINE SAAREMAA Kristina Mägi Priit Noogen Kristina Mägi Priit Noogen

Karl Jakob Toplaan Priit Noogen

AASTARING SAAREMAAL Tule suvel! Saaremaa on tuntud suvitusparadiis, siin leiab sobivaid randasid kõigile. Põhjaranniku kivistel randadel võib juhtuda, et pole Tule kevadel! Esimeste kevadiste ilmadega võib rannas näha ühtegi inimhinge, saab nautida tõelist üksiolemist. Lõunarannikul Sügisel rända Saarte Geopargis mööda Muhu ja Saaremaa Äkki teed midagi tõeliselt ebatraditsioonilist ja tuled talvel, ehk on rüsijää pankasid. Linnud juba laulavad, esimesed lilled õitsevad ja ootavad liivased rannad kogu meluga- ujujad, surfarid ja rannapeod. põhjaranniku pankasid, Siluri klinti. Umbes 443 miljonit aastat tagasi isegi avatud jäätee. Soojalt riidesse ja matk maailma lõppu, viltuse järsku satud nagu põhjapoolusele, jäämägede vahele. Äkki soovid Avasta Saaremaa randasid, sukeldu, purjeta või veeda mõnus päev oli siin soe meri ja elu kihas, nüüdseks oleme oma korallisaarega Kiipsaare majaka juurde, kohtamata ühtegi hingelist. Kui taliujumine saada linnuvaatlejaks või juba oled? Mööda rannikut läheb suur kajakiretkel. Muuseas, Saaremaa on üks Eesti päikeselisemaid ekvaatorilt ära purjetanud ja sellest soojast kaugest ajastust on pole päris Sinu teema, saad peale talvist retke mõnusa sooja lindude rändetee. Lilleilu pakuvad paesel pinnal õitsevad orhideed. piirkondi. Ära unusta päikesepealinn Kuressaarest läbi astuda, mälestuseks fossiilid. Naudi sügiskaamost, aga ära unusta, et see on nahavahele Kuressaare saunades ja spaades. Kui märkad sadamate ümber eriti aktiivset rannarahva sebimist, on siin toimub koguaeg midagi, päriselt! Suve lõpetame ühiselt ime, et oled siin! ilmselt alanud särjepüügi-aeg. Täpsemalt kalastamise reeglite kohta muinastulede ääres, meenutades, et oleme mererahvas ja meri on loe www.kalateave.ee osa meie elust. Vaata lähemalt www.muinastuled.ee

MERELINE SAAREMAA Muhu uisk, Mihkel Jürisson MUHU UISK SALME VIIKINGILAEVA

Muhu uisk - 1000 aastat ajalugu EHITAMINE Meresõidud ajaloolise purjelaevaga Moonland Saarlaste elus on alati tähtsal kohal olnud meri, meremeheelu, kalapüük kui ka sadamad. Selle juures on kohalikud olnud läbi aastate suured laevaehitajad ning üle Sajandeid tagasi arendasid muhulased saare on palju tähiseid, mis viitavad laevaehituskohtadele. viikingiaegsest sõjapaadist (uisk) suuremahulise Üks neist asub Salme külje all Lõmala sadama kõrval ning tegemist on viimase MEREMAJANDUS purjelaeva, mis vedas reisijaid üle mere 20. sajandi teadaoleva ajaloolise puulaeva ehituspaigaga. 70 aastat hiljem saab sealt mõne alguseni. Täna ootab ajalooline purjelaev Moonland kilomeetri kaugusel kogeda päris ehtsat puust viikingilaeva valmimist oma-ala meistrite taaskord kaasa sõitma Virtsu-Kuivastu reisiliinil ja poolt. Laeva pikkuseks on 14 meetrit, mis oleks suurim viikingilaev Eestis. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et rannikul elavad inimesed on tervemad ja õnnelikumad kui need inimesed, kes sisemaal elavad. vaatlema imekaunist pankrannikut. Lisaks saab Rannikul elavad inimesed on ka leidlikud ja ettevõtlikud. tellida piknikuid laeva tekil ja pikemaid merereise. Viikingilaeva ehitus ei ole lihtsalt projekt, vaid ühe mehe suur unistus ja missioon, mis Sõiduhooaeg: mai-september on tänaseks samm-sammult reaalsuseks muutunud. Sellega tehakse suur kummardus Meremajandus on süsteem, mis kätkeb ettevõtlust, turismi, laevaehitust ja -remonti ning teisigi mere- ja rannikupiirkondade majandusega neile vapratele meresõitjaile, kes seda maad kunagi enda omaks pidasid. seotud valdkondi. Saaremaa majandus ongi meremajandus. MTU Väinamere Uisk Kuivastu väikelaevasadam, Kui soovid jälgida laevaehituse protsessi ning Saaremaa oma viikingilaeva valmistamist, Muhu vald palun helista ette telefonil +372 502 1572 I: www.uisk.ee 58034’ N, 23024’ E Arne Stern MERELINE SAAREMAA VÄIKELAEVAEHITUS

„Nende tugevus on nende laevades.“ (Liivimaa vanem riimkroonika 1161-1290)

Põhjala ristiretkede eelõhtul kirjutati saarlastest, et nad on ümbritsetud merest ega karda tugevaid sõdalasi, sest saarlaste vägi peitub nende laevades. Eesti väikelaevaehitus on tänapäevalgi koondunud Saaremaale, kus on Eesti väikelaevaehituse klastri kese. Saaremaa väikelaevaehitajad teenivad 70-80% sektori aastasest müügitulust.

Saaremaal on 12 laevu või paate ehitavat ettevõtet. Valmistatakse nii töölaevu kui ka lõbusõidulaevu, komposiitmaterjalidest ja alumiiniumist. Laevaehitusest lähtub kiiresti arenevate allhankijate võrgustik. Mitmesugused Eesti meretööstuse tooted on jõudnud Valmar Voolaid rahvusvahelise tunnustuseni.

Näiteks ajaloolises Nasva kalurikülas tegutsevad Eesti tuntuima jahtlaevabrändi omanik Saare Yachts ja Läänemere regiooni suurim töölaevaehitaja Baltic Workboats. Euroopas ja kaugemalgi tuntakse ka Alunaudi töölaevu; hobikalurid on aastakümneid kõrgelt hinnanud Kasse paate. Edukas uustulnuk on Eysysla Yard ja ajalooliste laevade taastamise ning jääpurjekate ehitusega tegeleb Vätta Puit. TEADUS JA ARENDUS

Eesti laevaehituse nišš on väikeseeriad ja eriprojektid, keerulised laevad, mis nõuavad ehitajalt Kuressaare kesklinnas on Baltikumi pikim bassein, Skandinaavia ainus väikelaevadele spetsialiseerunud mudelkatsebassein. Seal asub leidlikkust. Väikelaevaehituse Kompetentsikeskus (Small Craft Competence Centre, SCC), Tallinna Tehnikaülikooli Meremajanduse keskuse teadus- ja arendusüksus. Eesti Meretööstuse Liit www.marineindustry.ee SCC on Tallinna Tehnikaülikooli meretehnoloogia ja hüdrodünaamika uurimisrühma kodu. SCC peamine uurimisvaldkond on laevade hüdrodünaamika. SCC pakub meretööstuse ettevõtetele mudelkatse-, projekteerimis- ja materjalilabori teenuseid.

Väikelaevaehitust saab Eestis õppida ainult Saaremaal, Meremajanduse keskuses ja Kuressaare Ametikoolis.

Eesti Meretööstuse Liit www.laevaehitaja.ee TTÜ Väikelaevaehituse kompetentsikeskus www.scc.ee

MERELINE SAAREMAA Esikaas: Animailma lamenukufilm “Tantsitaja”, Foto: Mihkel Jürisson Trükise fotod: Priit Noogen www.noogen.ee Karl Jakob Toplaan www.toplaanfoto.com Jarmo Vehkakoski, Kristina Mägi, Mihkel Jürisson, Margit Kõrvits Valmar Voolaid

Kiipsaare majakas, Priit Noogen

MERELINE SAAREMAA