DOCSLIB.ORG

PÖIDE UUDISED August 2021 Tasuta Nr

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
PÖIDE UUDISED August 2021 Tasuta Nr PÖIDE UUDISED august 2021 tasuta nr. 5 infoleht Pingi avas ning sildi kinnitas tervitussõnad lausunud Marta Täna, 23. augustil avati Torni- Marta Kivi poeg Jüri. poeg Jüri Kivi, vennatütar Tiiu mäe Põhikooli pargis pink Päeva muutsid kauniks Brenda Aro, osavallakogu esimees kauaaegsele õpetajale ning Miil lauluga õpetaja Tiina Sün- Õnne Sööt ning meeleolukas koolijuhile Marta Kivile. teri juhendamisel ning meenutus endistelt õpilastelt. Foto: Raili Nõgu 30.juulil avasime Tornimäe Põhikooli ees mälestus/tunnustuspingi kooli kauaaegsele direktorile Ilmar Kaalule. Ilmar Kaal töötas Tornimäel õpetajana 1947-1985, neist 25 aastat (1956-1981) oli kooli direktor. Ilmari valvsa pilgu all valmis meie tänane koolihoone, mille juurde rajati ka tiik. Paljud selleaegsed õpilased on meenutanud seda kaunist tiiki vesirooside ja kivist konnaga. Tänaseks on tiigist saanud kena puhke/õuesõppenurk. Foto: Riina Linde SUVEHOOAJAL OSAVALLA- infot, kui sada sõna. Huvitav eraldise toetusfondist saada- KOGUS lugemine, näeme, kuhupoole vat huvihariduse ja -tegevuse liikumas oleme! toetust 50 %. See ju tekitab Mõnda aega oli päris vaikne, vallale lisakoormuse, mille või kuna nii mitmedki instantsid Meil tekkis küsimus, et mis on kelle arvelt see raha leitakse? pidasid suvepuhkust. saanud riigi poolt rahastata- vast viimase miili projektist, Kuna jätkuvalt elame koroo- Pöide osavallakogule oli suu- läbi mille peaks paljudesse naaja tingimustes, siis võiks natud arutamiseks kohanime meie küladesse kiirem inter- mõelda suurematele kulutuse- määramine Saaremaa vallas netiühendus jõudma? Arengu- le koolide ventilatsioonisüs- Kanissaare külas Sitme paadi- kavas on see ju sees. Hetkel on teemide uuendamisel ja välja- sadama katastriüksusel. Sitmel see natuke toppama jäänud, vahetamisel, kui aastal 2024 osutatakse sadamateenuseid, aga asjaga tegeletakse. ette nähtud 200 000.-eurot ja kuigi sadam ei ole sadamare- teha seda õpilaste heaolu ar- gistris registreeritud. Sadama- Järgmisena arutati Saaremaa vestades märksa varem. le määrati nüüdsest kohani- valla eelarvestrateegia 2022- meks Sitme sadam. 2025 eelnõu üle. Saaremaa omavalitsuste ühi- Suurima osatähtsusega on nemisleping kehtib aastatel 11. augustil saime üle hulga põhitegevuse tuludes füüsilise 2018-2021. aja Tornimäel ümarlaua ääres isiku tulumaksu laekumine, Lepingus on 46 objekti kogu- kokku. Teemad olid tõsised ja mis on kavandatud võimalikult maksumusega 22,3 miljonit neid oli tutvustama tulnud konservatiivselt, et välistada eurot. Ühinemislepingus on abivallavanem Kristiina Mari- negatiivse eelarve koostamist. kirjas, et objektid, mille teos- puu. Uusi kohalikke makse ei ole tamine on planeeritud läbi kavandatud. kaasrahastuse, kokku 20, teos- Kõigepealt räägiti Saaremaa tatakse rahastuse saamisel. valla arengukava 2019-2030 Maamaksumäära jääb samaks. Seega on valla poolt oma- muutmise eelnõust. Põllumajandustootjateni on finantseeringuga rahastata- Nimelt vaatab vallavolikogu jõudnud info, et riik planeerib vaid objekte 26 kogumaksu- arengukava üle igal aastal ja maade ümberhindamist, mis- musega 16,6 miljonit eurot. vajadusel täpsustab selle käi- tõttu on tõenäoline hinnatõus. Võttes arvesse varasemate gus vähemalt nelja eelseisva Kes annab inimestele kindlus- aastate valla eelarved, on ra- aasta eesmärke ja tegevusi. tunde, et need on ainult jutud hastamata veel 12 objekti ühi- kuluaarides? Et maamaks ei nemislepingu järgse kogumak- Vallavalitsus omakorda esitab tõuse tuntavalt? sumusega 5 miljonit eurot. igal aastal volikogule valla ma- Suuremas osas on need kerg- jandusaasta aruande, kus on Maade hindamist on Eestis liiklusteed, väiksemas infrast- andmed valla arengukavas seni läbi viidud kolmel korral- ruktuuri objektid. kajastatud tegevuste elluviimi- 1993. a, 1996. a ja 2001.a. se ja raha kasutamise kohta. Maatüki maksustamishind lei- Pöide piirkonnas on üheks takse maatükile vastava hin- objektiks munitsipaaleluruu- Saaremaa valla arengukavaga natsooni väärtuse ja maatüki mide rekonstrueerimine elu- saab tutvuda valla kodulehel. pindala korrutamise teel. See- ruumi tagamiseks sotsiaaltee- Soovitame üle vaadata, sest ga, kui tõuseb maatüki hind, nust vajavatele inimestele (8 see on võrreldes vanaga märk- siis suureneb sellelt ka maa- korterit) valla omafinantsee- sa innovaatilisem! Mõõdikute maks. ringuna maksumusega osas on kasutatud vallapära- 175 813.- eurot. seid värve: sinist ja kollast, mis Kogu strateegia perioodi jook- visuaalselt annavad rohkem sul vähendatakse riigieelarve- Nüüdseks teame, et rekonst- konnad, kaugemad kandid Allakirjutanu ise käis 24.-25. rueerimiseks ei läinud, Pihlaka jäävad vaikselt fookusest välja. juulil toimunud avatud talude elamu müüdi maha ja elanikud Kuidas saaks tekkinud olukor- päevadel, mille käigus oli paigutati erinevatele sotsiaal- da paremaks muuta? võimalus külastada kolme- pindadele. kümmend ettevõtlusega tege- Kristiina Maripuu, kui Saare- levat kohta. 17.-nes neist õn- Pöördusime korduvalt vallava- maa valla mittetulundustege- nestus ka käia. Laugu klaasiko- litsuse poole sooviga, et mõel- vuse ja külaelu arengukava ja peremees lummas oma daks võimalusele läbi rääkida 2021-2030 eelnõu algataja, klaasipuhumisoskusega, Sakla ja osta ära POÜ Ranna Agro tegi sellest põhjaliku ülevaate. muuseumi raadioaparaatide omandis olev kontorihoone, kogu ja kolhoosi asutamise mille baasil saaks välja ehitada Arengukava eesmärk on leppi- ajalugu panid aja seisma, rää- erinevaid teenuseid pakkuva da kokku arengusuunad ja kimata Tõlluste mõisas tegut- päevakeskuse. Ja kus oleks tegevused, mis tagavad Saa- sevast mahefarmist ja meie lisaks ka mõni sotsiaalelu- remaa piirkondade tasakaalus- omakandi ettevõtjatest: Meie- ruum, et meie inimesed ei tatud arengu ning annavad rei Kohvik ja Kooli talu, Uue- peaks oma kodupaigast kauge- kogukondadele tegutsemiseks mõisa mesi, Pajuvärava talu, le minema. selge sihi ja kindlustunde. Va- Koplimäe mahetalu! jalikud vahendid kavandatakse Samas, lugedes Saaremaa valla Saaremaa valla eelarvestra- Kõiki ei jõuagi üles loetleda. eelarvestrateegia 2022-2025 teegias ja vallaeelarves ning Au ja kiitus nendele tublidele eelnõud jäi silma lõik, milles kaasatakse ka koostööpartne- ettevõtjatele, kes kõigi viimas- on kirjas, et: „ 2024. aastal on rite ressursse. te aegade raskuste kiuste on planeeritud rajada Ida- suutnud ennast elujõulistena Saaremaa sotsiaalkeskus, mille Tuleks luua head tingimused tõestada! funktsioon sarnaneb Kuressaa- kaugtöö tegemiseks, et inime- re päevakeskusele. Luuakse sed oleksid huvitatud maale Nautigem veel ilusat suve, nii täiendavad võimalused erine- elama tulemisest. Samuti ei palju, kui seda on jäänud, sest vatele sihtgruppidele, näiteks ole maapiirkondades palju varsti algab kooli- ja tööaeg! tööealised osalise töövõimega vabu elamispindu, mis võib inimesed, eakad jt. Sotsiaal- omakorda takistuseks saada. Põllumeestele kannatlikust keskuse sihtgruppidele on üli- Kohapealsed eestvedajad väsi- oma viljade koristamisel! malt oluline luua keskkond, vad ka lõpuks, oleks vaja kui- mis tagaks võimalused osaleda dagi nende motivatsiooni tõs- Ilusat taasiseseisvumispäeva aktiivselt erinevates tegevus- ta. kõigile! tes ning ühiskonna elus.“ Põhirõhk on kogukondade Õnne Sööt, Kuhu see on plaanitud? Kas aktiivsusel ja omavahelisel Pöide osavallakogu nimel taaskord vaadatakse Orissaa- koostööl. Osavallakogus pakuti re, kui tõmbekeskuse, poole? välja, et võiks teha ka avatud Kas Tornimäe kontorihoonet külamajade päeva, et inimesed poleks lihtsam ümber kohan- saaksid tutvuda, mida ühes või dada, kui Orissaare sanatoorse teises kandis võimalik teha internaatkooli hoonet? oleks, millised külaseltsid, lau- lukoorid, erialaühendused jms, Taas kord tekkis elav arutelu seal tegutsevad. Loodame, et selle üle, et suurim võitja ühi- see ettepanek saab ka teostu- nemisest oli ja on Kuressaare se! ja selle läheduses asuvad piir- RAHVAMAJA 2.oktoobril katsetame siis Uuel hooajal ootame oma rin- uuesti Vana Baskini teatri gidesse uusi tantsijaid ja laul- Kaunis suvi hakkab mööduma etendusega PROFESSOR SAI jaid. ja ees ootab rahvamajal uus VÄRSKEÕHU MÜRGITUSE. Teid ootavad naisrühm KU- hooaeg. Pileteid saab broneerida ja PAR, TORNIMÄE SEGARÜHMA, Loodan väga, et uuel hooajal osta Tornimäe rahvamajast ja naisansamblid KENA JA VOKI- saavad meie ringid ilma tõrge- https://store.piletilevi.ee/publ RATAS ja näiteringid. teta tööle asuda. Ja saame ic/?concert=327915&design=p rahvamajas korraldada uusi iletile- Võtke palun ühendust sündmusi, kontserte ja teatri- vi&lang=est&center=7&policy 5246612 Krista. Kõik soovijad etendusi. =1#view=ticketsselect väga oodatud. Miks peaksite tulema, sest lihtsalt ees ootab Esimene kontsert juba Samuti ootab oktoobris ees 2022 aastal palju huvitavaid 5.septembril – KOOGIKONT- Rahvamajade päev, kus kind- väljakutseid Saare maakonna SERT. Kontserdil esinevad Ro- lasti toimub jällegi hoidiste tantsu- ja laulupidu, naiste bin Mäetalu ja Rute konkurss ja veel midagi huvi- tantsupidu, žanripäevad, mit- Trochynskyi. Väga head muu- tavat. Ja nii lähemegi samm med festivalid jne. sikud, olete oodatud. sammult ja julgelt edasi vaa- Miks KOOGIKONTSERT, sest tamata sellele, et see covid-19 Soovin kõigile kaunist suve peale kontserti võimalus süüa meid endiselt kimbutab. jätku, koolilastele uut ja huvi- kooki, ,kuid koogi võtate hea tavat kooliaastat ! publik ise kaasa. Kohtume ikka rahvamajas. Krista , Angela SAABUVA ÕPPEAASTA EEL Lapsevanemad ei helista oma Kristina Alase haikud, juhen- KOOLIMAJAS lapsele ainetunni ajal, vahe- daja õp. Ada Tuulik tunnid on märgitud kooli ko- Head lapsevanemad ja õpila-
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Kogukondade EV100 Projektid
    Lisa 1 Kogukondade EV100 taotlusvooru toetuse saajad Toetuse saaja Maakond Toetus (EUR) Projekti nimi Projekti lühikirjeldus Aruküla Harju maakond, 1480 100 arukülalast Aruküla ajaloo populariseerimiseks kutsus kogukonnaliige Henri Reeder üles koostama Kultuuriselts Raasiku vald, sel puhul väikest ülevaadet viimase 100 aasta meeldejäävamatest arukülalastest, kes Aruküla alev ühel või teisel viisil kogukonda mõjutanud. Kogumik hõlmab ka Aruküla ajalugu ja annab infot uutele arukülalastele. Eassalu-Neitsi Pärnu maakond, 4915 Pitsaahi külamaja Pärnu linna Audru osavallas asub Eassalu-Neitsi Külaseltsi külamajas Kihlepas on toimiv Külaselts Pärnu linn, söögituppa kogukonna köök. Köögi vastas söögitoas on deformeerunud ahi, mille asemel soovime Kihlepa küla ehitada atraktiivset pitsaahju saviehitisena, mis soojendab ka söögituba. Kupliga pitsaahi loob Võilillefestivali, hõimurahvaste ühiskokkamisi ja õpitubasid teenindavale kogukonnaköögile uue hingamise kaasamaks kogukonnale uusi maale kolinud noorte perede ja kogukonna liikmeid ja on vääriliseks kingituseks Eetsi vabariigile toidupärimuslike kogemuste, oskuste kandumiseks põlvkonnalt põlvkonnale, hõimurahvastel hõimurahvastele. EELK Kõpu Viljandi maakond, 4890 Kõpu Vabadussõja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal korrastatakse Kõpu Vabadussõja ausamba park Peetri Kogudus Põhja-Sakala ausamba pargi Kõpu alevikus Viljandimaal atraktiivseks kogukondlike ürituste läbiviimise ja inimeste vald, Kõpu alevik korrastamine vaba aja veetmise kohaks. Seeläbi hoitakse paikkonna ja Eesti ajaloolist ning
    [Show full text]
  • Kõrkvere Kooli Lugu 2015
    Kõrkvere kooli lugu Koostanud Aldur Järvalt Andres Pitk 2015 1 2 Kõrkvere kooli ajalugu Järgnev on kirja pandud säilinud käsikirjalise kroonika, ajalehtede artiklite ja isiklike mälestuste alusel. Loo on koostanud Aldur Järvalt ( koolipoiss 1946-1951), paljud fotod koos allkirjadega pärinevad Andrus Pitka ( Keskvere Aida Aivo poeg) fotokogudest. Viinakeldri kooli võib lugeda esimeseks algrakuks 19. sajandi algul. Õpilasi käis juhuslikult, õpetati piiblilugu lutheriusu lastele paar korda nädalas. Viinakeldri kooli järglane oli kool Otsa talus. Kooli käis kontrollimas Pöide kirikuõpetaja, kes kontrollis usuõpetust. Samaegselt Otsa kooliga tegutses Antsu kool vene õigeusu lastele. Lisaks usuõpetusele veel vene keel, rehkendamine, maateadus ja loodusõpetus. Õpetajateks olid teadaolevalt Anton Kivi, Mihail Kommel, Aleksander Klaas, L.Klaas Koolis kasutatud maakaarte oli säilinud veel teise maailmasõja järel. Kõrkvere algkooli õpilase Maria Peedi tunnistus 1922/23 õppeaastal. Maria Peet - Kanissaare Jurna Mann 20. sajandi algul oli kool Kanissaare Ollil selleks ehitatud majas. Kooli võeti põhiliselt veneõigeusu lapsi kuid võeti ka lutheriusulisi, mis ei meeldinud aga Pöide kirikuõpetajale. 3 Kooli õppekeel oli vene keel, lisaks usuõpetusele ka maateadus, rehkendamine ja loodusõpetus. Õpetajatest on teada Aleksander Uffert (1906-1910), Anton Sirp (1906-1919). 1920 aastatel otsustati ehitada Kõrkverre uus koolimaja, milleks toodi Kinglist mõisahoone, mis lammutati 1924. Kool alustas tegutsemist 1926. aastal Kõrkvere 6- klassilise algkoolina. Esimeseks kooliõpetajaks uues majas oli 26 aastaneVassili Pukk, kes tuli koos siia koos abikaasa Elisaveta ja tütre Silviaga Pärsamaalt. Kahjuks on kaduma läinud Vassili Puka poolt alustatud kooli kroonika. Säilinud on teadaolevalt kroonika aastast 1944 kuni 1953. Novembrist 1941 kuni augustini 1943 oli juhatajaks Heino Aro, õpetajaks 1941- 1942 Salme Rehi. 1942/1943 tuli õpetajaks Emilie Järvalt, kes määrati pärast Aro lahkumist 1943 juhataja kohusetäitjaks ning õpetajaks tuli Alla Kommel.
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Humanitaarteaduste Ja
    TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Üldajaloo osakond Karl Jaago PÖIDE PASTOR KARL NIKOLAI VON NOLCKEN Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Andres Andresen Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 1. Teekond pastori ametisse ......................................................................... 7 1.1. Perekond von Nolcken Saaremaal ............................................................................ 7 1.2. Saulusest sai Paulus .................................................................................................... 8 1.3. Teoloogiastuudium ................................................................................................... 11 1.4. Pöide kihelkond Nolckeni saabumisel .................................................................... 14 1.4.1. Kirik .................................................................................................................................... 16 1.4.2. Kirikumõis ........................................................................................................................... 18 2. Pöide kirikuõpetaja Nikolai von Nolcken ............................................. 20 2.1. Pöide kogudus ........................................................................................................... 22 2.1.1. 1868.-1869. aastate näljahäda ............................................................................................
    [Show full text]
  • 5209 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    5209 buss sõiduplaan & liini kaart Kuressaare-Laimjala-Pöide-Tornimäe-Kõrkvere- 5209 Orissaare-Koguva-Liiva-Nõmmküla-Kallaste- Vaata Veebilehe Režiimis Liiva-Pädaste-Kuivastu 5209 buss liinil (Kuressaare-Laimjala-Pöide-Tornimäe-Kõrkvere-Orissaare-Koguva-Liiva-Nõmmküla-Kallaste-Liiva- Pädaste-Kuivastu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuivastu: 14:55 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 5209 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 5209 buss saabub. Suund: Kuivastu 5209 buss sõiduplaan 73 peatust Kuivastu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:55 teisipäev 14:55 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 14:55 Säästu neljapäev 14:55 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 14:55 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Tahula I Tahula II 5209 buss info Suund: Kuivastu Kollamäe Peatust: 73 Reisi kestus: 160 min Reo Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Tahula I, Tahula II, Kollamäe, Reo, Pihtla- Pihtla-Kõnnu Kõnnu, Masa, Nardlase, Kangruselja I, Kangruselja II, Sakla, Kallemäe, Tõnija Tee, Kõiguste, Kahtla, Asva, Masa Laimjala, Mustla, Kuke, Audla, Saare, Koigi-Aadu, Pöide, Oti, Uuemõisa, Tornimäe, Kanissaare, Keskvere, Kõrkvere, Keskvere, Kanissaare, Tornimäe, Nardlase Uuemõisa, Oti, Pöide, Levala, Mehama, Ariste, Orissaare, Nautse, Rootsivere, Igaküla, Koguva, Kangruselja I Igaküla, Rootsivere, Piiri, Liiva, Liiva, Viira, Paenase, Külasema, Tamse, Mõisaküla, Nõmmküla, Kallaste I, Kangruselja II Kallaste II, Raugi, Vahtraste, Lõetsa,
    [Show full text]