PÖIDE UUDISED August 2021 Tasuta Nr
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ...................................................................................................................................................... -
MERELINE SAAREMAA Saaremaa
MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. -
Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi, -
Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44) -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA -
Kogukondade EV100 Projektid
Lisa 1 Kogukondade EV100 taotlusvooru toetuse saajad Toetuse saaja Maakond Toetus (EUR) Projekti nimi Projekti lühikirjeldus Aruküla Harju maakond, 1480 100 arukülalast Aruküla ajaloo populariseerimiseks kutsus kogukonnaliige Henri Reeder üles koostama Kultuuriselts Raasiku vald, sel puhul väikest ülevaadet viimase 100 aasta meeldejäävamatest arukülalastest, kes Aruküla alev ühel või teisel viisil kogukonda mõjutanud. Kogumik hõlmab ka Aruküla ajalugu ja annab infot uutele arukülalastele. Eassalu-Neitsi Pärnu maakond, 4915 Pitsaahi külamaja Pärnu linna Audru osavallas asub Eassalu-Neitsi Külaseltsi külamajas Kihlepas on toimiv Külaselts Pärnu linn, söögituppa kogukonna köök. Köögi vastas söögitoas on deformeerunud ahi, mille asemel soovime Kihlepa küla ehitada atraktiivset pitsaahju saviehitisena, mis soojendab ka söögituba. Kupliga pitsaahi loob Võilillefestivali, hõimurahvaste ühiskokkamisi ja õpitubasid teenindavale kogukonnaköögile uue hingamise kaasamaks kogukonnale uusi maale kolinud noorte perede ja kogukonna liikmeid ja on vääriliseks kingituseks Eetsi vabariigile toidupärimuslike kogemuste, oskuste kandumiseks põlvkonnalt põlvkonnale, hõimurahvastel hõimurahvastele. EELK Kõpu Viljandi maakond, 4890 Kõpu Vabadussõja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal korrastatakse Kõpu Vabadussõja ausamba park Peetri Kogudus Põhja-Sakala ausamba pargi Kõpu alevikus Viljandimaal atraktiivseks kogukondlike ürituste läbiviimise ja inimeste vald, Kõpu alevik korrastamine vaba aja veetmise kohaks. Seeläbi hoitakse paikkonna ja Eesti ajaloolist ning -
Kõrkvere Kooli Lugu 2015
Kõrkvere kooli lugu Koostanud Aldur Järvalt Andres Pitk 2015 1 2 Kõrkvere kooli ajalugu Järgnev on kirja pandud säilinud käsikirjalise kroonika, ajalehtede artiklite ja isiklike mälestuste alusel. Loo on koostanud Aldur Järvalt ( koolipoiss 1946-1951), paljud fotod koos allkirjadega pärinevad Andrus Pitka ( Keskvere Aida Aivo poeg) fotokogudest. Viinakeldri kooli võib lugeda esimeseks algrakuks 19. sajandi algul. Õpilasi käis juhuslikult, õpetati piiblilugu lutheriusu lastele paar korda nädalas. Viinakeldri kooli järglane oli kool Otsa talus. Kooli käis kontrollimas Pöide kirikuõpetaja, kes kontrollis usuõpetust. Samaegselt Otsa kooliga tegutses Antsu kool vene õigeusu lastele. Lisaks usuõpetusele veel vene keel, rehkendamine, maateadus ja loodusõpetus. Õpetajateks olid teadaolevalt Anton Kivi, Mihail Kommel, Aleksander Klaas, L.Klaas Koolis kasutatud maakaarte oli säilinud veel teise maailmasõja järel. Kõrkvere algkooli õpilase Maria Peedi tunnistus 1922/23 õppeaastal. Maria Peet - Kanissaare Jurna Mann 20. sajandi algul oli kool Kanissaare Ollil selleks ehitatud majas. Kooli võeti põhiliselt veneõigeusu lapsi kuid võeti ka lutheriusulisi, mis ei meeldinud aga Pöide kirikuõpetajale. 3 Kooli õppekeel oli vene keel, lisaks usuõpetusele ka maateadus, rehkendamine ja loodusõpetus. Õpetajatest on teada Aleksander Uffert (1906-1910), Anton Sirp (1906-1919). 1920 aastatel otsustati ehitada Kõrkverre uus koolimaja, milleks toodi Kinglist mõisahoone, mis lammutati 1924. Kool alustas tegutsemist 1926. aastal Kõrkvere 6- klassilise algkoolina. Esimeseks kooliõpetajaks uues majas oli 26 aastaneVassili Pukk, kes tuli koos siia koos abikaasa Elisaveta ja tütre Silviaga Pärsamaalt. Kahjuks on kaduma läinud Vassili Puka poolt alustatud kooli kroonika. Säilinud on teadaolevalt kroonika aastast 1944 kuni 1953. Novembrist 1941 kuni augustini 1943 oli juhatajaks Heino Aro, õpetajaks 1941- 1942 Salme Rehi. 1942/1943 tuli õpetajaks Emilie Järvalt, kes määrati pärast Aro lahkumist 1943 juhataja kohusetäitjaks ning õpetajaks tuli Alla Kommel. -
N2kshadow Estonia Browser
Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110, -
Tartu Ülikool Humanitaarteaduste Ja
TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Üldajaloo osakond Karl Jaago PÖIDE PASTOR KARL NIKOLAI VON NOLCKEN Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Andres Andresen Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 1. Teekond pastori ametisse ......................................................................... 7 1.1. Perekond von Nolcken Saaremaal ............................................................................ 7 1.2. Saulusest sai Paulus .................................................................................................... 8 1.3. Teoloogiastuudium ................................................................................................... 11 1.4. Pöide kihelkond Nolckeni saabumisel .................................................................... 14 1.4.1. Kirik .................................................................................................................................... 16 1.4.2. Kirikumõis ........................................................................................................................... 18 2. Pöide kirikuõpetaja Nikolai von Nolcken ............................................. 20 2.1. Pöide kogudus ........................................................................................................... 22 2.1.1. 1868.-1869. aastate näljahäda ............................................................................................ -
5209 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
5209 buss sõiduplaan & liini kaart Kuressaare-Laimjala-Pöide-Tornimäe-Kõrkvere- 5209 Orissaare-Koguva-Liiva-Nõmmküla-Kallaste- Vaata Veebilehe Režiimis Liiva-Pädaste-Kuivastu 5209 buss liinil (Kuressaare-Laimjala-Pöide-Tornimäe-Kõrkvere-Orissaare-Koguva-Liiva-Nõmmküla-Kallaste-Liiva- Pädaste-Kuivastu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuivastu: 14:55 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 5209 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 5209 buss saabub. Suund: Kuivastu 5209 buss sõiduplaan 73 peatust Kuivastu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:55 teisipäev 14:55 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 14:55 Säästu neljapäev 14:55 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 14:55 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Tahula I Tahula II 5209 buss info Suund: Kuivastu Kollamäe Peatust: 73 Reisi kestus: 160 min Reo Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Tahula I, Tahula II, Kollamäe, Reo, Pihtla- Pihtla-Kõnnu Kõnnu, Masa, Nardlase, Kangruselja I, Kangruselja II, Sakla, Kallemäe, Tõnija Tee, Kõiguste, Kahtla, Asva, Masa Laimjala, Mustla, Kuke, Audla, Saare, Koigi-Aadu, Pöide, Oti, Uuemõisa, Tornimäe, Kanissaare, Keskvere, Kõrkvere, Keskvere, Kanissaare, Tornimäe, Nardlase Uuemõisa, Oti, Pöide, Levala, Mehama, Ariste, Orissaare, Nautse, Rootsivere, Igaküla, Koguva, Kangruselja I Igaküla, Rootsivere, Piiri, Liiva, Liiva, Viira, Paenase, Külasema, Tamse, Mõisaküla, Nõmmküla, Kallaste I, Kangruselja II Kallaste II, Raugi, Vahtraste, Lõetsa,