Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 321

Keel ja 5/2012

Kirjandus LV aastakäik

EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri

Väikese rahVa „suured LOOd” – rahVajuttude kaudu kOnstrueeritud eneseesitLusest

Eda kaLmrE

dentiteedile omistatakse lihtsustatult kahetist iseloomu: esmalt peaks ta väljendama kestvust, jäävaid väärtusi ja tundeid, teisalt aga ka teistest ieristumist (mathisen 1993: 37). identiteeti on defineeritud kui sotsiaalse suhtlemisega seotud mõtlemis- ja käitumismalli, mida rahvus oluliseks peab. rahva enesemääratlus muutub pidevalt vastavalt inimestevahelistele suhe - tele riigi sees ja riikide vahel (aarelaid 2012). kõik need kontseptid viitavad sellele, et identiteeti tuleks suhtuda kui ajalooliste protsessidega seotud dünaamilisse fenomeni. Eestlaste rahvusliku ärkamise ajal XiX sajandil oli tollaste autorite jakob Hurda, Carl robert jakobsoni, johann Voldemar jannseni jt kultuuritegelas - te põhimureks kinnitada ühiskondlikku mõtet ja usku nii väikese rahva püsi - misse ja elujõusse (kruus 1939). rahvusliku ajaloomälu loojaid kummitas kuni XX sajandi alguseni mure kangelasliku mineviku puudumise pärast. tänapäeva Eesti ajaloolased on kirjeldanud väikerahva identiteeti kui rahvus - liku identiteedi määravamat osa, millest tulenevalt oli eestlaste võime ja tahe muuta ümbrust suunatud sissepoole, enda elu korraldamisele, mitte teiste allutamisele ja valitsemisele. Eestlaste rahvusliku identiteedi osaks on pee - tud ka oskamatust väikerahva identiteediga hakkama saada ja sellega rahul - duda (karjahärm 1995: 2053; kukk 2003: 103). ajaloolaste arvates on mitte -

321 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 322

dominantse väikerahva ajalool palju raskem vastata rahvusliku retoorika ootustele ning leida piisavalt säravaid eeskujusid minevikust (kukk 2003: 99). Eestlaste enesehinnangut on paratamatult kujundanud negatiivsete koge - muste ja eeskujude rohkus (tamm 2003: 63). kogudes ja süstematiseerides mitmete aastate jooksul materjali tänapäe - va muistendite ja kuulujuttude antoloogia tarvis, korjus väike valik tekste, mis minu arvates väärivad eraldi tähelepanu. seda enam, et ka rahvusvahe - lises folkloristikas – mõtlen eelkõige viimaste kümnendite jooksul maailmas arendatud tänapäeva muistendite ja kuulujuttude diskursust ja paljusid ilmunud tekstikogusid – on need siiamaani jäänud peaaegu tähelepanuta. Liigitasin need tekstid kohe alguses pealkirjaga „väikese rahva suured lood”. millega on tegemist ja millest need lood jutustavad? need räägivad sellest, et terve rida maailmakuulsaid isikuid on sünni- päralt eestlased. napoleon, uljanov Lenin, Harry s. truman, leedi diana, Boriss Becker, ayrton senna da silva, Boriss jeltsin, Benito mussolini, Franklin delano roosevelt – see on väike nimistu ajaloolistest isikutest, kel - le eesti päritolu on kuulduste järgi üles kerkinud erinevatel aja(loo)perioodi - del, osa neist lähiajal. Eelpoolnimetatud kuulduste jälgi ajades olen sattunud paljudele erinevatele allikatele ja levikukanalitele, nagu suuline pärimus, arhiivitekstid, mälestused, päevaraamatud, ajalookäsitlused, trükiajakirjan - dus, internet, kino, televisioon. Vaadeldes seda üsna eritekkelist materjali, konkreetseid jututekste, tek - kis kõigepealt küsimus, kas tegemist võib olla ajaloo analoogse rahvapärase (soov)tõlgendamisega nagu XiX sajandist, rahvuse ärkamise ajast, meieni kandunud vanade päritolulugude puhul. nood lood räägivad sellest, kuidas suguvõsa sai alguse Eestisse jäänud rootsi sõdurist või vaarisa oli paruni sohipoeg. jutte kõrgemal ja paremal järjel esivanematest on eestlaste pere - pärimuses palju, neid on oluliseks peetud ning järjekindlalt edasi antud. tõsi küll, saksa ülikutest põlvnemise teemat pole jutustajad rahvaluule kogumise algaegadel, s.o XiX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses, vähemalt enda koh - ta olnud mitte eriti altid jutustama. see on olnud rohkem kogukonna- või suguvõsasisene pärimus, sest kui rootsi sõdurit ei samastatud XiX sajandi lõpul vallutaja ning rõhujaga, siis saksa parunit, kes rakendas esimese öö õigust või pidas enese tarbeks kena toatüdrukut või mõisateenijat, ühelt poolt vihati, teisalt aga ka imetleti. sellise vastandliku suhtumise näited on mõisa ja talupoegade suhteid kajastavates rahvajuttudes väga iseloomulikud. neis juttudes „kumab läbi väikese orjastatud rahva mentaliteet, kus peale hirmu ja vihkamise on tajutavad ka salajane austus, ihkamine, alalhoidlikkus ja kavalus ning ühtviisi nii viha- kui uhkuseasi on saksa veri eestlaste veres” (kalmre 2010: 182). Ühe eestlaste ajalooteadvust ebakindlaks muutva tegu - rina on märgitud dominantse baltisaksa kultuuri mõjutusi ja kaasamist ees - ti rahvusluse ülesehitamisel (kukk 2003: 103; Veidemann 2000: 1821). tõsi - asi on see, et eestlased on talupojarahvas, kellel pole olnud oma ülikkonda, ja neil napib nii suuri nimesid kui ka kangelasi. Eelpoolviidatud päritolulood viitavad omal moel eesti ja baltisaksa ajaloo ning kultuuride ühitamispüüd - lusele. see tähendab, et neis rahvajuttudes väljenduvad nii problemaatilised ja vastuolulised tunded baltisaksa aadli suhtes kui ka see, et eestlaste isik - lik ja rahvuslik ideaal seostub ikkagi baltisaksa päritolu ja kultuuriga.

322 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 323

aga kas nendegi eespool nimetatud tuntud isikute eesti päritolu rõhuta - vate lugude puhul on tegemist eestlaste kollektiivsete unelmate ja soovidega, igatsusega kõrgema päritolu järele? Või mida võiks pakkuda sarnase eritek - kelise jutuempiirika lähem vaatlus?

Muistendi ja kuulujutu paradigmast

kogu materjali vaadeldes on ilmne, et see rahvusliku ja personaalse identi - teediloomega seotud teema on kõige rohkem kanaliseeritud tänapäeva muis - tendite, kuulujuttude, aga ka eespool nimetatud rahvajutužanride temaatikat viljelevate meediauudiste, kirjanduslike fiktsioonide, novellikeste ja filmi- jutustuste keelde. jutužanridena on muistendid ja kuulujutud tihti nii sisus kui ka vormis üsna kattuvad. 1 Vahetegemine on võimalik kindlakujulise jutustava vormi alusel: muistendil on fikseerunud eepiline sisu, see sisaldab narratiivi komp - leksseid struktuure (kalmre 2008: 29). kuulujutt ehk kõmu võib olla ka ühe - lauseline mittenarratiivne seisukohavõtt (turner 1993: 4; vt ka Fine 1997: 742; kalmre 1996: 142–144; dégh 2001: 83–96 jmt). mõlemad väljendavad mingit uskumust. möödunud sajandi viimastel kümnenditel folkloristikas kasutusele tulnud määratlus tänapäeva muistend, linnamuisten d2 asetab žanri enam tänapäeva ja viitab sellele, et need jutud võivad vanade teemade ja motiivide kõrval sisaldada ka moodsaid praegusaja muistendeid väga eri - nevates olekutes ja vormides. neid tuntud juttude tekste, motiive, käitumis- ja suhtumismalle, interpretatsioone, neil põhinevat ikonograafiat ja kontsept - sioone esineb kogu tänapäeva kultuuris ja meedias. donna Wyckoff (1993: 2) määratleb tänapäeva muistendeid kui segažanri: nad on sõnalisel väljendu - sel põhinevad kuulujutulised lood, mis räägivad näiliselt tõestest ja suhteli - selt lähedastest sündmustest ning ringlevad kogukonnas kui ebateadlik, loominguline, kollektiivne vastus mõnele kogukonna vajadusele. kuulujuttude ja muistendite puhul ei olegi niivõrd oluline žanride tuvas - tamine, kuivõrd neid jutte tekitava sotsiaalse protsessi jälgimine (Fine, Ellis 2010: 4). meie juhtumil siis see, kuidas eestlased on erinevatel aegadel nende lugude kaudu end kujutanud, oma soove ja ideaale väljendanud. kokkuvõttes taanduvad need teemad ju rahvuslikule ja personaalsele identiteediloomele ning muistendid ja kuulujutud kui usundilised lood on osa sotsiaalsetest prot - sessidest, mis on seotud kultuurilise representatsiooni ja selle levitamisega. taani kirjaniku Hans Christian anderseni päritolulugude tänapäeva dis - kursust muistendite ja kuulujuttude võtmes analüüsinud kristen møllegaard (2006: 28–29) on täheldanud, et paradigmade puhul, mis juhivad rahvuslik - ku eneserepresentatsiooni, on pärimuse loomine ja esilekerkimine rahvusliku identiteedi defineerimise protsessis eriti ilmne. kristen møllegaard käsitleb oma artiklis Hans Christian anderseni tänapäevast päritolulugude diskur - sust, mis toetub mitmele versioonile kirjaniku põlvnemise kohta. neist popu - laarsem ja jutuliselt arendatum on lugu kirjaniku kuninglikust päritolust, mis väljendab nii taanlaste populaarset uskumust kui ka kõrgema sünnipära ihalust. 1 muistendi ja kuulujutu karakteristikatest vt kalmre 2008: 28–30. 2 tavalises kõnepruugis kasutatakse sedalaadi juttude märkimisel ka inglise keelest otse tõlgitud väljendit „linnalegend” ( urban legend ). 323 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 324

selle teema puhul on oluline nentida, et tegemist ei ole muidugi millegi eestlastele või taanlastele ainuomase nähtusega, sest jutu käigus ilmnenud motiiv kangelase kõrgemast sünnipärast või väetima tegelase edenemisest kõi - ge kõrgemaks on ilmselt väga vana, seda kohtab nii muinasjuttudes kui ka müütides. sedasama ainest on viljeldud rohkesti nii kirjanduslikus loomingus kui ka tänapäeva popkultuuri teostes.

„suured lood” – varasemad näited

„Väikese rahva suurte lugude” vanemate tekstinäidete leidmine saab tagant - järele olla üsna juhuslik, sest selliseid kuulujutte ei ole varem rahvaluule alla liigitatud. need kuuldused on enamasti olnud seotud aktuaalsete sündmus - tega, mõjutatud päevakajalistest olukordadest. seega ei saa nende eluiga olla eriti pikk. On siiski olemas üks tore näide Eesti rahvaluule arhiivist. 3 1974. aastal saatis korrespondent Villem Viirmann arhiivi Vene-jaapani sõjaga 4 seotud pärimust, laule ja jutte. nende hulgas on ka kelleltki mihkel Pärtli - selt kuuldud jutt sellest, kuidas ta Vene-jaapani sõja ajal jaapanlaste kätte vangi langenuna kohtab seal jaapani kindralit, kes osutub ehtsaks eesti meheks. tänu tollele kindral Ojamale said kõik vangis olevad eestlased nüüd erilise kohtlemise osaliseks. neid teenindati eraldi ja „valgetes kitlites teeni - jad käisid laudade vahel”. jutus hargneb kunagi kohalikule parunile vastu hakanud tubli eesti poi - si muinasjutuline edulugu.

[Ojama] olnud eestlane. tema käinud rakveres koolis. suvel läinud isaga seltsis mõisa sõnnikut vedama. Parun tulnud vastu ja isa võtnud mütsi peast, aga tema läinud rahuga edasi. siis karjunud härra, et kes see molkus on, et ei tunne saksa ja löönud poisi mütsi maha. Poiss aga võtnud härra mütsi ja visand hoopis kaugele. Varsti saadetud poiss sahhalini saarele. seal ei olnud tema väga valvealune olnd. Poiss teind väikse paadi ja sõit sellega merele. sellal olnud jaapani merel manöövrid ja poiss püütud kinni ja viidud admirali laevale. Et olnud ilus poiss ja mõistnud keeli, jätnud ülemus teda oma kasvandikuks. Hiljem pandud sõjakooli. kui kooli lõpetand kosind admirali tütre [rkm ii 309, 592/4 (4) < Villem Viirmann (1974)].

sama süžee oli möödunud sajandi algul ilmselt laiemalt tuntud, ning ehk teadis seda ka juhan jaik, kes oma 1924. aastal avaldatud „Võrumaa jutus - tuste” kogumikus ilmunud fantaasiajutustuse „sisaskid” lõpus on peategela - sest jaanist päratu rikka jaapani kindrali teinud, kes Venemaa nõrku külgi tundes jaapani sõja ajal edukalt venelasi nuhtles. „Olevat lõpmatu rikas ja rahvas arvab, et ta siiski uhkeks läind ei ole ja ükskord enne surma veel kodu - maale tagasi tuleb” (jaik 2008: 29). kindlasti on aga rahva seas levinud eesti külapoisi muinasjutulisest edu - loost kuulnud august alle, kes oma arvustuses juhan jaigi raamatu kohta 3 Võlgnen selle viite juhatuse eest tänu aado Lintropile. 4 see 1904. aastal alanud kahe suurriigi sõda territooriumi pärast, kust ka üle 7000 eestlasest sõduri ja ohvitseri Venemaa alamatena osa võttis, on andnud ainest mitmesugu - se folklooriainese tekkele. tänaseni on tuntud mehine laul „see vene riigi säädus on ropp ja roojane...”, kus kirjeldatakse Vene-jaapani sõja mõttetust eestlaste jaoks. 324 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 325

sama kuulduse oma versiooni ära toob ja kogu loo „moonameeste loraks” lii - gitab: „Ei mingisugust teose stiili, sisu ega meeleolu ühtlust! ta [jaik] jutus - tab vahel päris kena muinasjutu, nagu „sisaskid”, kuid lõpp läheb täiesti sohu ja rappa, see on täielik moonameeste lora, kes Vene-jaapani sõja ajal ka tead - sid rääkida, et jaapani vägede ülemjuhataja marssal Oyama (Oyama=Oja - maa) olevat kusagilt jõhvi poolt ära karand eesti moonakas” (alle 1924). teise maailmasõja ajal ja järel – kui eestlased lootsid omariikluse taasta - misele Lääneriikide abiga – teati ja räägiti sarnaseid põlvnemislugusid üsna palju. kõiki neidki on raske tagantjärele tuvastada, aga üht-teist ilmneb tol - lastest päevikutest ja mälestustest. näiteks jaan roosi päevikutest 5 ja palju - dest mälestustest selgub, et teise maailmasõja ajal ja järel levisid kuuldused tollaste juhtivate maailmapoliitikute eesti sünnipärast. tol ajal räägiti näi - teks, et ameerika presidendid Harry s. truman ja Franklin d. roosevelt ning itaalia peaminister Benito mussolini on eesti päritolu (roos 2000: 65, 99, 167; Hinrikus 2006: 170). jaan roos on kirjutanud oma päevikusse 1947. aastal: „kohtan oma koolivenda kullit kalana külakoolist. Olime temaga ühe aasta õpilased. muidugi ei tundnud me esmalt teineteist ära. ta elab Lehtse jaama juures. kõneleb, et Lehtse ümbruses elab palju trumani nimelisi inimesi. mui - dugi kõneldakse seal, et president trumani vanemad on Lehtsest ameerikas - se välja rännanud. Üks tütarlaps olevat koguni trumanile kui oma vanaonu pojale ameerikasse kirjutanud, et ärgu ta eesti rahvast unustagu ja seisku sel - le rahva eest ” (roos 2000: 65). kui jälgida jaan roosi päevikuid, siis truman oli kangelane, kellega eest - lased sidusid pärast sõda erilisi lootusi. neid lubadusi, mis ta juttude järgi Balti riikidele ja üldse välispoliitilise olukorra normaliseerimiseks olevat and - nud, oli jaan roosi päevikutes ära toodud mitmeid. sealsamas 1947. aasta päevikus on näiteks 27. juunil sissekanne selle kohta, et truman on lubanud Balti riigid erilise hoole alla võtta (roos 2000: 99). kõiki neid siin pakutud lugusid ühendab see, et tegemist on segastel ja rasketel aegadel, täpsemalt sõja ajal või järel tekkinud kuuldustega. kriisi - de, konfliktide ja katastroofide kontekstis on niisugustel uudise vormis esita - tud narratiividel muidugi eriline tähendus ja kaal (vt kalmre 2008: 30–31) ning rahva ootusi ja lootusi ning eneseusku võivad sel ajal toita kõige absurd - semad stsenaariumid. nii näiteks pakutakse teise maailmasõja eel ja ajal eestlaste rahvusliku au ja riigi ning uhkuse päästjaks „eesti meest” Franklin roosevelti. Ühest „sõja ajal kasvanud tüdruku” eluloojutustusest leidsin vii - te taolisele kuuldusele.

ainult kuulujuttudest oma mõtteid toidetigi. sest raadiod korjas saare - maalt venelane ära. mu meelest kõige totram jutt levis karja asunduses ajal, kui lahingud olid 1944 juba tartus: „äi saaremaale sõda ju äi tule. roosevelt ei lase mette sõda seia. roosevelt ju hiidlane! ma tea küll, ta esivanemad olid hiidlased!” (Hinrikus 2006: 170.)

5 jaan roosi (1888–1965) sõjajärgsetel aastatel peetud päevaraamatud on ilmunud Eesti kirjanduse seltsi väljaandel 1997–2009 ühise pealkirja all „Läbi punase öö” i–V. Varjates ennast nõukogude võimu eest, liikus jaan roos põhiliselt tartu-, järva- ja Viljan - dimaal, aga ka Otepääl ja tallinnas. Pidevalt mööda Eestit rännates sai temast kroonika - kirjutaja, kes jäädvustas väga täpselt ja kartmatult rahva tolleaegseid meeleolusid, välis - raadiost kuuldud informatsiooni, ajaloosündmusi, aga ka päevakajalist folkloori (kuulu- jutte, muistendeid, uskumusi, laule jms). 325 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 326

tegelikult ei olnud kõik tolleaegsed ootused ja lootused seotud lääneriiki - de vabastajatega ehk nn Valge Laeva ootamise ning sõjaleeri positiivsete kan - gelastega. mõned kuuldused väljendasid ka eestlaste soovi osaleda tollasel suurel ajaloo näitelaval. jaan roos on 1947. aastal registreerinud ühe niisu - guse kuulduse raasiku vallast. selle kohaselt peetakse eestlaseks Benito mussolinit.

siin oli läinud sajandi keskpaigaks köstriks magnus muselini nimeline mees, rahvuselt eestlane. tema onu oli rännanud itaaliasse omal ajal. selle onu otsene järglane olevat olnud suur itaalia riigimees mussolini. nii kõne - leb siinse rahva pärimus. kiriklas käis seda mõni aeg tagasi uurimas üks vana kooliõpetaja tapalt ja oli väga vaimustatud, et siin on tõesti olnud muselini- nimeline köster. nii on siis mussolini eestlane (roos 2000: 167).

„suured lood” tänapäeva meedias ja kultuuris

mitte kõik „suured lood” ei seo eestlust tuntud ajalooliste isikutega, mitmed neist jutustavad eestlase tähtsusest ajaloosündmuste käigus üldisemalt. aja - loolane kaido jaanson toob ühe niisuguse näite oma populaarses artiklis Ees - ti ja Hiina suhete ajaloo kohta. nimelt on Hiina bokserite ehk ihetuani üles - tõusu ajal sarnaselt muinasjutule olukorra päästnud kõige noorem ja väetim vend – eestlane. 6

1900. aastal olid Pekingisse sisenenud rahvusvahelised sõjajõud, mis koosnesid kaheksa riigi, sealhulgas ka Vene ja usa üksustest. selle tegevuse juures sattusid Vene ja ameerika Ühendriikide väeosad raskustesse, sest ei suutnud luua koostööd keeleliste raskuste tõttu. ameeriklased leidsid küll oma ridadest ühe venelase, kuid see osutus eestlaseks, kes oli immigreerunud Ühendriikidesse vene kodanikuna, kuid vene keelt paraku ei osanud. Ent kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Pärast seda kui vene üksus oli oma koosseisust ka ühe eestlase leidnud, suhtlesid mõlema XX sajandi tulevase üli - riigi üksused 20. sajandi hiidriigi territooriumil eesti keele vahendusel (jaan - son 2002).

tundub, et paljud „suured lood” kalduvad teadlikult esitatud valetamis - naljandi žanri suunas, kus ajaloolist fiktsiooni rikastavad fantaasia ja huu - mor. see toob paratamatult eraldi tähelepanu jutustaja isikule ja tema moti - vatsioonile, sest igal sellisel fantaasial ja fantasööril on oma tagapõhi. näi - teks kirjanik Hans Christian andersengi oli juba oma eluajal armastanud populariseerida kuuldust oma siniverelisest päritolust, luues nii paralleeli „inetu pardipoja” sündmuste ja oma eluloo vahele. tegelikkuses ei ole taani ajaloolastel siiani õnnestunud leida ühtki tõendust tema salajasest kõrge - mast sünnipärast, kuid sellest hoolimata on just see muinasjutuline versioon muinasjutuvestja päritolust osutunud populaarseks ka tänapäeval (mølle - gaard 2006: 34). juri Lotman on niisugust käitumist põhjendanud kultuuripsühholoogilise motivatsiooni vaatepunktist. tema arvates on tegemist sündmuste dubleeri - mise ja mälukeelde tõlkimisega, „kusjuures mitte selleks, et reaalsus mälu - 6 aastatel 1899–1901 toimunud ülestõus oli suunatud välismaalaste ja lääne tsivilisat - siooni vastu Hiinas. 326 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 327

keeles fikseerida, vaid et korrigeerida seda reaalsust ja anda talle vastuvõe - tavam kuju. see tendents on lahutamatu mälu enda mõistest ja üldjuhul ka sellest, mida ekslikult nimetatakse subjektiivseks faktivalikuks” (Lotman 2001: 145). 7 Folkloristina jääb üle ainult tõdeda, et see moonutatud tegelik - kus, millele niisugune jutustaja oma reaalsuse üles ehitab, toetub väga suu - rel määral traditsioonilise rahvajutu arsenalile. muistendlikke jooni eluloojutustustes jälginud ungari folklorist Vilmos Voigt (1999) on rõhutanud tõe ja reaalsuse ebamäärasust neis juttudes. Voigt toob hulgaliselt näiteid, kus ungarist väljarännanute jutte on kujundanud mitte niivõrd soov reaalsust edasi anda, kuivõrd hoopis inimeste valikuline mälu, nende soovunelmad ja fantaasiad. nii on autobiograafilised tekstid Voigti arvates tulvil ebatõtt. uurides neid tekste kui rahvajutte, toob ta mit - meid näiteid traditsiooniliste motiivide ja mudelite kohta neis lugudes. ta püüab leida ka põhjusi, miks oma elust jutustavad inimesed fantaseerivad. Vilmos Voigt tõdeb, et valetamine on oluline fenomen just kaugel sündinud eluloojutustustes, neis lugudes, mida immigrantidest ungarlased rääkisid oma uuel kodumaal ameerikas või kanadas ja hiljem ka ungaris. Üks tüüpi - lisemaid fantaasiaid väljarännanute eluloojutustustes on seotud ka nende sünnipära ja põlvnemisega. „inimesed tahavad olla pärit tähtsatest, jõukatest ja haritud peredest ning nad ütlevad lihtsalt, et nad ongi. inimesed tahavad olla väärika seisuse erilised esindajad (või ka vabadusvõitlejad, rahvuse või usulise repressiooni ohvrid vms) ja oma elulugudes esitlevadki nad end sel - listena” (Voigt 1999: 170). sarnase personaalse eneseesitlusega seotud narratiivitsüklisse kuuluv fantastiline lugu pärineb saaremaalt. selle „autor” on nõukogude ajal, 1950. aastatel merel tormi kätte jäänuna poolkogemata rootsi sattunud kalur Lem - bit. sellest ajast mööda maailma meresid rännanud ja laevadel töötanud mees on jäänud üksikuks, sest hirmu pärast nõukogude võimu võimaliku kät - temaksu ees kartis ta peret luua. Eesti iseseisvuse saabudes, juba vanas eas, oma kodusaarele külla tulles on Lembit oma kodukülas rääkinud loo sellest, kuidas temast sai inglise printsessi leedi diana isa. see Lembitu eriskumma - line lugu on tema kodukülas tuntud ja rohkesti arutlusainet ning ka nalja pakkunud. tegemist oli kogukonnasisese looga, mida võõrastele ei tavatsetud rääkida. 2002. aasta välitöödel rääkis folkloristile sellest siiski üks mitteko - halik naisterahvas, soovides, et lugu laiemalt ei avalikustataks.

.. . jäid hätta ja see rootsi piirivalve korjas nad üles. ja siis see Lembit jäi sinna rootsi ja temast sai meremees. seilas mööda meresid ja kunagi oli sattunud Liverpuuli ja seal siis saanud tuttavaks ühe naisega, suhtlend tema - ga, siis läinud jälle merele. kui ta oli kolme aasta pärast jälle sinna Liver - puuli tulnud, siis said jälle kokku ja naine näitas talle, et mul on sinu tütar, aga ma tegin väga hea partii. abiellusin krahv spenceriga ja tütre nimi on diana. [naer.] ja Lembit siis räägibki, et kui see naine temale tõesti tõtt rääkis, siis tema tütar on diana. kui valetas, siis ei ole. tema rohkem ei tea. ja kui seda Lem - bitu pilti vaadata, siis nad on täpselt sarnased. [naer.]

7 juri Lotman toob siin luiskaja ning fantasöörina esile dekabrist dmitri Zavališini aja - loolise isiku, kes oma luitunud ja ebahuvitavat elu huvitavamaks luiskas (Lotman 2001: 145–148). 327 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 328

no täpselt, mina ei kahtle selles. kui seda pilti vaadata, siis seal ei saa teisiti ollagi. sest diana on ju vallaslaps? Oli? spencer lapsendas ta. kõik sobib. Lembit elab Gotlandil praegu. [---] see on küll üks hästi vahva lugu. ma naersin, et peaks sellele kersnale [televisioonile] pureda andma, et peaks kromosoomi analüüsid tegema. Ega Lembit ise ei taha, et sellest räägitaks. ta ei taha sekeldusi, mõtle, kui tuleks välja, et tulevane inglise kuningas on siitsamast Üüdibe külast pärit. Häbi, häbi! Polegi lord ega krahv. aga üldiselt pildi järgi ma ei kahtle selles. see Lembit ei mõtlend seda juttu välja. Lembit on ise haige ja tal peret ei olegi. Vanapoiss (Era md 286).

Esitaja soovi järgi toimides oleks toonane materjal jäänudki rahvaluule arhiivi vaid uurimise tarbeks, kui see poleks jõudnud 3. märtsi 2010. aasta EtV saatesse „Pealtnägija” 8 ja sealt mõnevõrra hiljem Õhtulehte. nüüd, ava - likus meedias, sai sellest saatesarja üks hooaja jooksul kõige enam vastuka - ja ja kommentaare põhjustanud lugu (vt ka Pauts 2010). 9 Folkloristina võib vaid nentida, et sellest juhtumist sai näide avalikku konteksti sattunud pri - vaatsest loost. külakogukonnas oli see delikaatne arutlusi, dialoogi ja ka nal - ja põhjustanud imeline lugu oma küla mehe sugulusest siniverelise perekon - naga, kus loo autorisse Lembitusse suhtuti respektiga kui oma kogukonna liikmesse, kelle elule ja saatusele kaasa tunti. Läände põgenemine oli nõuko - gude ajal ihaldatud ja hirmutav ühtaegu. ihaldatud seetõttu, et inimene sai välja vabasse maailma. Hirmutav seetõttu, et osutusid äralõigatuks oma kodumaast, sõpradest ja sugulastest ning kodumaale jääjad eeldasid ära- mineja õnnestumist vabas maailmas. küllap püüdis asjaosaline selle muinas - jutulise looga oma minevikku kodumaale jäänute ees korrigeerida, vastuvõe - tavamaks ja huvitavamaks teha. kogukonnast kuulajaskond tajus ilmselt nii Lembitu loo nõrku kui ka ilusaid külgi ning elas ja tundis selle esitajale omal moel kaasa. kõneleb ju Lembitu jutt väärtustest ja unistustest, mis on sõru - lastele tuttavad ja mida nad respekteerivad seetõttu, et Lembitu lugu räägib nende endi ajaloost ja saatusest. avalikus meedias arutleti küll loo tõepära üle, toodi poolt- ja vastuargumente, kuid kommentaariumides pilati lugu ennast, selle jutustajaid ja ajakirjanduse ebaprofessionaalsust selle turule- toojana. kokkuvõttes aga oli ju tegemist tabloidajakirjandusele väga sobiliku, lausa unelmatelooga, mille sisuks on müstiline põgenemine Läände, keelatud seks, skandaal, kõrge päritolu ja rahvuslikkus. järgnev näide on päritolulugudest küll mõnevõrra põikuv, aga ometi eest - laste eneseesitlusest mõndagi jutustav. mõnikord võib tuntud kirjanikule omistatud tsitaat muutuda rahvaluuleks, linnamuistendiks. keegi ei tea, kust see täpselt pärineb ja kuidas täpselt kõlab, aga kõik usuvad, et just nii see peab olema ning see kuulus mees on nõnda öelnud. niisugune tsitaat võib täita ka hoopis olulist funktsiooni: tõsta ühe väikese rahva eneseteadvust. 8 3. märtsi 2010. aasta „Pealtnägija” (vt http :// etv.err.ee/index.php?0557036 ). Loo jõud - mine avalikku meediasse ei sujunud sugugi kergesti, nagu ka roald johannson märgib Eda kalmrele saadetud kirjas märtsis 2010. selle juhtumi puhul on selgelt tajutavad meedia surve lugu avalikustada (ja müüa) ning kohaliku jutustaja oskamatus loo avaliku esituse - ga seotud probleeme tajuda. Põhiline jutustaja (Lembitu onutütar), keda intervjueeriti, ei eeldanud, et tema „suusoojaks” räägitud lugu Lembitu oletatavast isadusest üldse saates - se läheb, ning helistas hiljem telesse palvega see lõik tema jutust välja jätta (vt ka Pauts 2010). 9 Vt http :// www.ohtuleht.ee/371538 328 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 329

kirjanik Ernest Hemingwayle omistatud eestlaste tähtsust maailmas rõhutav tsitaat – igas maailma sadamas võib kohata mõnd eestlast (eesti meremeest) – on üks selliseid. seda lausungit teab iga eestlane ning vist enamik eestlasi on seda omal moel ka kasutanud, lisades, et nii on öelnud kirjanik Heming - way. seda nn libatsitaati on kasutatud koolikirjandite teemana ja „paisatud” rahvusvahelisse meediasse 2002. aastal tallinnas peetud Eurovisiooni Eestit tutvustavas filmiklipis. küsimus tsitaadi vastavusest kirjaliku allikaga ja selle olemasolust üldse hakkas mind huvitama 1990. aastate lõpul. Olles taas läbi lugenud kogu ees - ti keeles avaldatud Hemingway, alustasin ka ingliskeelsega ning tegin samal ajal katseks väikese küsitluse. kõik vastajad – üks neist ka tartu Ülikooli väliskirjanduse õppejõud – olid veendunud, et tsitaat on sellisel kujul kusa - gil olemas. asukohaks pakuti mitmeid erinevaid Ernest Hemingway eesti keeles avaldamata teoseid. tol korral ei saanud ma ühtki õiget vastust. Õige vastus jõudis minuni hoopis Eesti Päevalehes avaldatud artiklite ning Enn soosaare tõlke kaudu 1999. aastal (rumm 1999; vt ka Larin 2004). selgus, et oma 1937. aastal ilmunud romaani „to Have and Have not” 24. pea - tükis kirjutab Hemingway tõesti eestlastest ( esthonians) , keda lõunavetes kohata võib, aga need ei olegi elukutselised meremehed, vaid hoopis ajakirja - nikud-rännumehed, kes „ootavad oma viimase kirjutise eest tšekki. kui see saabub, purjetavad nad järgmisesse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga” (Hemingway 2001: 212). 10 nii et kirjanik Hemingway ei pidanud silmas ehk mitte just täpselt seda, mida lugematud hilisemad eestlastest tsiteerijad endi olulisuse kohta tema raamatust välja lugeda tahtsid. 11 tänapäeval on eestlaste tähendus maailmas, eestlaste edu ja hakkamasaamine Läänes olnud jätkuv diskursus eesti aja- kirjanduses ja eespool viidatud Lea Larini artikkel on üks näide sel teemal kirjutatud lugudest. me võime tõdedagi, et meie ajal on üks põhilisi rahvus - liku identiteedi konstrueerijaid ajakirjandus, mis on üle võtnud varasemad rahvajutustaja mallid ning vestab jutte tänapäeva eesti kangelastest. ta loob identiteeti, kus on oluline enda määratlemine teiste kaudu: eestlane on sama - väärne või teistest parem. kangelased, kellega tänapäeval tahetakse lähedased või suguluses olla, ei ole enam vaid väepealikud ja riigijuhid. need on pigem spordikuulsused ja poptähed. Olen täheldanud, et Eesti kirjutavas meedias on niisuguseid „suuri lugusid” tootnud nädalaleht Eesti Ekspress. seal on ilmunud näiteks ajakir - janduslikud fiktsioonid sellest, et tuntud saksa tennisist Boris Becker ja bra - siilia vormelisõitja ayrton senna on tegelikult eestlased, kelle esivanemad on Eestist välja rännanud (kaalep, kangur 2001; vt ka Laurisaar 2006). kõik need lood eksponeerivad eestlaste edukust ja konkurentsivõimet maailmas ning ajakirjanduses kujutatakse eestlast tööka, ilusa ja andeka ini -

10 2001. aastal ilmus Ernest Hemingway raamatu tõlge siiski ka eesti keeles; inglis - keelses versioonis vt Hemingway 1965: 240. 11 Hellar Grabbi mälestusteraamatu järgi võis kirjanik Ernest Hemingway oma romaa - nis silmas pidada eestlastest meresõitjaid vendi Waltereid – kõud, jarilot, ukut ja ahtot. „Pole kahtlust, et kirjanik sai inspiratsiooni ahto ja kõu 1930. aastal miamis ja hiljem new Yorgis sensatsiooni tekitanud retkest väikese purjepaadiga üle atlandi ning Walterite järg - nevast saabumisest miamisse. 1930-ndatel aastatel key Westis elanud Hemingway võis eestlasi seal ka isiklikult näha, kui ahto ja kõu peatusid sealses sadamas teel miamist kariibi merele ja kesk-ameerikasse jaanuaris 1931” (Grabbi 2012: 341).

329 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 330

mesena. niisugune liin domineeris ajakirjanduses tuntavalt Eesti Vabariigi taasiseseisvusaja algaastatel. Läti jutu-uurija, kolleeg Guntis Pakalns, kelle - ga antud teemal konsulteerisin, väitis, et tol ajal loodi Lätis müüt, mida seal väga ka usuti. nimelt, et emigratsioonis hinnati lätlasi kui väga häid tööta - jaid ja spetsialiste. Vähesed tunnistasid, et selle müüdi lõid need, kes said tul - la ja rääkida, kuidas neil elus vedas. need, kellel ei vedanud, lihtsalt ei saa - nud ja ei tahtnud oma jutte jutustada. 12 siiski tundub, et tänapäeva ajakirjanduse „suurte lugudena” toodetud fiktsioonid teenivad eelkõige meelelahutuslikku eesmärki ja väga vähesed neist saavad suulise repertuaari osaks. mõned siiski. rohkesti ažiotaaži, internetikommentaare ja suulist arutlusainest põhjus - tas tundmatu harrastusajaloolase sulev tammistu 1998. aasta 30. detsemb - ri Eesti Ekspressi rubriigis „Fiktsioon” ilmunud artikkel „kas Boriss jeltsin on eestlane?” (tammistu 1998). see oli lugu sellest, et Venemaa president jeltsin on tegelikult eestlane. tegemist oli pikema looga, mille tõepära, nagu paljude muudegi eespool toodud näidete puhul, on üles ehitatud kas jutu- tegelaste nimede või nendes kujutatud isikute välisele sarnasusele. antud juh - tumil oli üks põhiargumente eesti estraadilaulja kalmer tennosaare ja Boriss jeltsini väline sarnasus. Ekspressis avaldatud loo järgi oli jeltsin 1941. aas - tal siberisse küüditatud tennosaare kaduma jäänud noorem vend albert. kogu fiktsioon sisaldas rohkesti tõestavaid üksikasju, lugu oli liigutav ja võis olla ka usutav eestlaste jaoks, kes olid tuttavad paljude siberisse küüditatu - te lugudega, kus lapsed tõesti lahutati vanematest. Viis aastat hiljem sL Õhtulehes (2003) seletab kalmer tennosaar 1998. aastal ilmunud artikli tagamaid.

tuli kirjanik toomas kall (tema oligi see harrastusajaloolane sulev tammistu) ja küsis, et kas ma olen nõus, et luiskame jeltsini sulle vennaks. mina kõhklesin, aga ta lubas, et annab mulle lugeda. andiski. Lugesin, vaatasin, täitsa huvitav lugu. ja üllatavalt suur protsent inimesi võttis seda puhta kullana. tuldi ja halati, et oi su vaene vennake. mingi sarnasus mul jeltsiniga tõesti on mingi nurga alt (Pino 2003).

muide, toomas kall rakendas jeltsini ja tennosaare fiktsiooni luues sama ideed kui oma mõni aasta varem valminud mängufilmistsenaariumis „minu Leninid” (Estinfilm 1997). seal määras geniaalne eestlane aleksander kes- küla ajaloo käigu – aitas kaasa Lenini karjäärile ja Oktoobrirevolutsioonile Venemaal. analoogset sketši kasutas ka Loone Ots oma näidendis „koidula veri”. 13 siin on Vene tsaar aleksander ii Lydia koidula armuke, nende ühine poeg aga kirjanik juhan Liiv. sama provokatiivne ja fantastiline, ametlikule ajalookirjutusele vastanduv oli mark soosaare ajakirjanduses avaldatud väide selle kohta, et Lydia koidula on vanaema kaudu sugulussidemetes vene poeedi aleksander Puškiniga (soosaar 1999). see, vaid välisele sarnasusele rajatud spekulatsioon, äratas ka ajaloouurijate tähelepanu ja mitmeid vastu - väited:. „koidula vanaema polnud veel sündinud, nii et Pärnus käimine ei

12 Peaaegu samasse valdkonda kuuluvad Guntis Pakalnsi arvates kollase ajakirjandu - se lood lätlasest, kes esitles ennast kui madonnaga vahekorras olnut. – Guntis Pakalnsi 1. novembri 2003. aasta kirjast artikli autorile. 13 Esietendus Vanemuises 11. iV 2008. raamat „koidula veri ja teisi näidendeid” ilmus 2010. aastal kirjastuses Eesti keele sihtasutus. 330 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 331

saanud kuidagi Puškini verd eesti naise südamesse viia ega tema tugevat juuksekasvu mõjutada” (tulp 1999). sisuliselt sama eestlaste osa ajaloos tähtsustavat joont, järgib 2001. aas - tal Eesti Ekspressis ilmunud ajalooline fiktsioon sellest, et achilleus elas setumaal ja trooja sõda toimus soomes (Virki 2001). 14

kokkuvõtteks

Cristina Bacchilega on muinasjuttude tänapäeva kasutust ja sõnumit analüü - sides täheldanud nende võimet taasluua ajalugu ning väärtusi. ta on tõde - nud ka seda, kuidas selle žanri maagia andis ja annab loojatele (jutustajate - le, kirjanikele) vabaduse fantaasiatega mängida (Bacchilega 1997: 5, 24). tõe - poolest, neid eritekkelisi tekste koos vaadeldes tundub, et tegemist on postmodernse pillava ja provotseeriva, pärimust, ajalugu ja fantaasiat segun - dava ainesega, mis sulandab tuntud juttude tekste, motiive, käitumis- ja suh - tumismalle ning interpretatsioone uueks rahvuslikuks mütoloogiaks. Epp annus on märkinud, et meie ajal on rahvuslik mütoloogia teadvusta - nud oma konstrueeritud loomuse, et harmoonilist minevikku, täiuslikkust ja ihade rahuldatust pole kunagi olnud ega saagi olema. „aga see teadmine ei kaota veel vajadust ihaldada kättesaamatut. Postmodernistid kasutavad rahvuslikku mütoloogiat, segavad iha irooniaga, kujundavad müütilisi ruume, mille konstrueeritust nad ei salga” (annus 2000: 92). just nagu kirjanik too - mas kall või Eesti Ekspressi ajakirjanikud. kõiki neid eespool toodud erisuguseid näiteid vaadeldes peaksime aga nentima, et tegemist on jätkuva traditsiooniga, mis on kultuuriliselt elujõuli - ne ja toimiv ka tänapäeval. me ei pruugi neid fantaasialugusid ju eriti tõsi - selt võtta, ometi artikuleerivad just need muistendi ja kuulujutu vormis lood eestlaste personaalseid ja rahvuslikke vajadusi ning igatsusi teatud (aja)- perioodidel. see on iseenesest mõistetavgi, sest funktsionalistlikus plaanis töötab idee rahvajuttudest inimeste igatsuste, ootuste ja lootuste esiletoojate - na 15 endiselt üsna hästi. diane E. Goldstein on märkinud linnamuistendite olulise karakteristikana seda, et neid räägitakse kui tõeseid või vähemalt usu - tavaid lugusid ja nad ärgitavad kuulajaid dialoogile (Goldstein 2004: 28). tõe - poolest, enamik neist traditsioonilistest tekstidest puudutavad meid vähemal või rohkemal määral ning kutsuvad arvamust avaldama, arutlema ning vaid - lema, mõjutades nii paratamatult ka meie kollektiivset teadvust. Oluline on see, et neid erinevatest allikatest, erinevatel aegadel ja erine - vate autorite-jutustajate räägitud-kirjutatud jutte seob üks sisu: nad jutusta - vad meile meist endist, meile olulisest mõistete ja väärtuste süsteemist. Ühest küljest leiab neis lugudes tõesti väljenduse see üksikisiku ja rahva igat - sus kõrgema sünnipära järele nagu XiX sajandi põlvnemislugudes, sest kõik need jutud avavad omal moel eestlaste latentse kultuurilise igatsuse parema päritolu ja isikliku ning rahvusliku õnnestumise järele. teisalt võime ka nen - tida, et kõrvuti eksisteerivad nii väike traditsioon, mis (enamasti suuliselt)

14 artiklis tuginetakse itaalia harrastusajaloolase Felice Vinci ideedele. Vt Felice Vinci „Homerose eeposte Läänemere päritolu” (Olion, 2008). 15 näiteks Cristina Bacchilega kasutab väljendit desire machines ’igatsuste masinad’ (Bacchilega 1997: 7, 148).

331 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 332

jutustab ennasteksponeerivat „külajuttu” ja mitmete tänapäevaste meediate kaudu edasi kanduv rahvuslike „suurte lugude” vestmise traditsioon. neis juttudes püütakse rõhutada nii sarnasust kui ka olulisust (meie ole - me nagu teised!), aga ka luua soovmõtlemisele tuginevat turvatunnet, sest just näiteks sõja ajal ja järel levinud kuuldused aitasid tollast maailma vastuvõe - tavamaks ja lootusrikkamaks muuta. tundub, et isiklikku ja rahvuslikku õnnestumist mõõdetakse endiselt poliitiliselt mõjukate sugulussidemetega, tänapäeval aga üha rohkem ka spordi- või popiidolite lähedusega. mitmete jut - tude järgi tundub eesti rahvuslik ikoon olevat kunagi varem või hiljuti välja rännanud ja (soovitavalt Läänes) edukalt läbi löönud eestlane. nii ei too kogu see traditsioon enam niivõrd esile personaalse ja kitsama kogukonna soovmõt - lemise mudelit, vaid on märk rahvuse laiemast enesemääratlemisest globali - seeruvas maailmas, kus me tahame olla jätkuvasti olulised ja populaarsed. seega oleme XXi sajandi alguse globaliseerunud maailmas jälle mõneti samas olukorras nagu XiX sajandi teisel poolel, kui tahtsime olla sakste sarnased.

Artikkel on seotud sihtfinantseeritava teadusteemaga SF0030181s08 „Folkloori narratiivsed aspektid. Võim, isiksus ja globaliseerumine” .

arhiivimaterjalid

rkm ii = Eesti rahvaluule arhiivi käsikirjalise kogu seeria. Era md = Eesti rahvaluule arhiivi helikogu seeria.

kirjandus

aarelai d, aili 2012. aili aarelaid: identiteet pole ehteasjake. – Postimees 18. iii. http :// arvamus.postimees.ee/778466/aili-aarelaid-identiteet-pole-ehteas - jake/ (10. iV 2012). all e, august 1924. juhan jaik: Võrumaa jutud. tallinna Eesti kirjastus-Ühisus 1924. – Looming, nr 10, lk 808–810. http :// www.kirmus.ee/erni/pead/24pea07. html/ (10. iV 2012). annu s, Epp 2000. kiigelaul mineviku ja tuleviku vahel: rahvuslikust mütoloo - giast. – Looming, nr 1, lk 88–95. Bacchileg a, Cristina 1997. Postmodern Fairy tales. Philadelphia: university of Pennsylvania Press. dég h, Linda 2001. Legend and Belief. Bloomington –indianapolis: indiana uni - versity Press. Fin e, Gary alan 1997. rumor. – Folklore. an Encyclopedia of Beliefs, Customs, tales , music, and art , 2. toim thomas a. Green. santa Barbara, California: aBC-CLiO, lk 741–743. Fin e, Gary alan, Elli s, Bill 2010. the Global Grapevine. Why rumors of ter - rorism, immigration, and trade matter. new York–Oxford: Oxford university Press. Goldstei n, diane E. 2004. Once upon a Virus. aids Legends and Vernacular risk Perception. Logan, utah: utah state university Press. Grabb i, Hellar 2012. seisata, aeg! tartu: ilmamaa. Hemingwa y, Ernest 1965. to Have and Have not. new York: Charles scrib - ner’s sons. 332 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 333

Hemingwa y, Ernest 2001. kellel on ja kellel pole. tõlkinud mart kangur. tal - linn: kupar. Hinriku s, rutt 2006. sõja ajal kasvanud tüdrukud. Eesti naiste mälestused saksa okupatsioonist. tallinn: tänapäev. jaanso n, kaido 2002. kommentaar: Eesti ja Hiina suhted läbi ajaloo. – Posti - mees 12. Vi. jai k, juhan 2008. Võrumaa jutud. tallinn: kirjastus Canopus. (Esmatrükk 1924). kaale p, tiina, kangu r, Paavo 2001. Boris Becker – kõige kuulsam eestlane. – Eesti Ekspress 29. iii. kalmr e, Eda 1996. Vorstivabrikust kassitoiduni. – mängult-päriselt. tänapäe - va folkloorist ii. tartu: Eesti rahvaluule arhiiv, Eesti keele instituut, lk 136– 155. kalmr e, Eda 2008. muistendi ja kuulujutu karakteristikatest. – Hirm ja võõra- viha sõjajärgses tartus. tänapäeva folkloorist 7. tartu: Ekm teaduskirjastus, lk 28–30. kalmr e, Eda 2010. mõisad, mõisahärrad ja maarahvas. – mäetagused, nr 46. Hüperajakiri, lk 179–184. – http :// www.folklore.ee/tagused/nr46/r02.pdf (10. iV 2012). karjahär m, toomas 1995. Eesti rahvusluse idee. – akadeemia, nr 10, lk 2051– 2077. kruu s Hans 1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. jakob Hurda 100. sünnipäeva puhul. – ajalooline ajakiri, nr 3, lk 136–147. kuk k, kristi 2003. mütologiseeritud ajaloo rollist eesti rahvuse arengus. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 98–107. Lari n, Lea 2004. kaks eestlast igas sadamas. – Eesti Päevaleht, 6. iii. Laurisaa r, riho 2006. Vahva rätsep, Lennart meri, koodi-jaan ja vennad Voit - kad. – Eesti Päevaleht 23. Xii. Lotma n, juri 2001. kultuur ja plahvatus. Varrak. mathise n, stein r. 1993. Folklore and Cultural identity. – nordic Frontiers. niF Publications 27. turku: nordic institute of Folklore, lk 35–47. møllegaar d, kristen 2006. the Fairy-tale Paradigm: Contemporary legend on Hans Christian andersen’s Parentage. – Contemporary Legend. new series, Vol. 8, 2005, lk 28–46. Paut s, katrin 2010. Printsess diana saaremaa päritolu – tõde või meremehe pettekujutlus? – Õhtuleht 22. iii. Pin o, jüri 2003. kalmer tennosaar: peaks mälestusi kirja panema, aga laiskus ei lase. – sL Õhtuleht 22. Xi. roo s, jaan 2000. Läbi punase öö. ii. 1947. aasta päevik. tartu: Eesti kirjandu - se selts. rum m, Hannes 1999. Eestlased ja Hemingway. – Eesti Päevaleht 19. X. – http :// www.epl.ee/news/arvamus/eestlased-ja-hemingway.d?id=50777997 (11. X 2011). soosaa r, mark 1999. soosaar: Puškin ja koidula on sugulased. – sL Õhtuleht 26. Vii. http://www.ohtuleht.ee/60089 (vaadatud 10. iV 2012). tam m, marek 2003. monumentaalne ajalugu. mida me mäletame Eesti aja - loost? – Vikerkaar, nr 10–11, lk 60–68. tammist u, sulev 1998. kas Boriss jeltsin on eestlane? – Eesti Ekspress 30. Xii. http :// paber.ekspress.ee/Arhiiv/1998/53/Aosa/Fiktsioon.html (11. X 2011).

333 Eda Kalmre, avaartikkel_Layout 1 27.04.12 14:13 Page 334

tul p, ants 1999. soosaare koidula-Puškin. – sL Õhtuleht 31. Vii (http :// www. ohtuleht.ee/60404 ) (11. X 2011) turne r, Patricia a. 1993. i Heard it through the Grapevine. rumor in african- american Culture . Berkeley–Los angeles–London: university of Californian Press. Veideman n, rein 2000. Eesti rahvuse kujunemine semiootilisest aspektist. – akadeemia, nr 9, lk 1811–1823. Virk i, tarmo 2001. trooja sõda peeti soomes. – Eesti Ekspress 20. Xii. Voig t, Vilmos 1999. Why do People Lie? Origins of the Biographical Legend Pat - tern. – suggestions towards a theory of Folklore. Budapest: mundus Hunga - rian university Press, lk 160–180. Wyckof f, donna 1993. Why a Legend? Contemporary Legends as Community ritual. – Contemporary Legend, Vol. 3, lk 1–36.

„Great stories” of a small nation – self-Presentation Constructed through Folktales

keywords: national identity, personal identity, rumour, urban legend

the article discusses how rumours and legends work together in creating nation - al and personal identity. the subject matter is a narrative cycle centered around so-called stories of descendence. according to these stories, a number of famous people such as Harry s. truman, Benito mussolini, Franklin delano roosevelt, Boris Yeltsin, Boris Becker, ayrton senna da silva, Lady diana etc are either Esto - nians or have Estonian ancestors. Following these stories through many different sources and material (archival texts, memories, diaries, literature, media, pop culture) we can observe how vibrant this discourse has been and still is today. We may take these stories with a grain of salt, but these legends and rumours certainly articulate the beliefs and wishes of Estonians as well as provoke debate about the described events, their credibility and interpretation.

Eda Kalmre (b. 1958 ), PhD, senior researcher, Folklore Department of the Esto- nian Literary Museum, [email protected]

334 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:14 Page 335

ImpersonaalI objekt

Maili NurMe

sissejuhatus

rtikli eesmärk on analüüsida impersonaalse lause objekti käände ja asukoha seoseid. Põhiküsimuseks on, kas täisobjekt, mis on nominatii - avis (s.t käändes, mis on tavaliselt subjekti käändeks), kaldub paiknema lauses enne verbi nagu subjektki. artikli taustaks on laiem küsimus, mil määral on eesti impersonaalil pas - siivile iseloomulikuks peetavaid tunnuseid. Passiivi temaatika on tüpoloogi - lises keeleteaduses olnud aktuaalne juba pikka aega. arutletud on selle üle, mis on passiivi põhifunktsioon ja milliseid konstruktsioone passiivina määrat - leda (vt nt Comrie 1977; Siewierska 1984; Keenan 1985). Tüüpilise passiivi funktsiooniks on peetud patsiendi esiletõstmist kahel tasandil: esiteks info - struktuuriliselt sõnajärjega ja teiseks süntaktiliselt, andes patsiendile subjek - ti omadused (Keenan 1985: 243; Siewierska 1984: 3). Tüüpilisele impersonaa - lile on aga iseloomulik subjekti puudumine ja aktiivilausest erinev verbivorm, sellised tunnused on näiteks eesti ja türgi keele impersonaalil (Siewierska 1984: 93–94). Tegevuse sooritaja – agendi – varjamist ongi peetud imper- sonaalse passiivi kasutamise motivatsiooniks, sest agendi väljajätmine on keeletüpoloogilisest perspektiivist impersonaalile omasem kui agendi väljen - damine (Comrie 1977: 48; Siewierska 1984: 102). eesti keeleteaduses on uurimisainet pakkunud eriti just impersonaali ja seisundipassiivi vahekord (nt Pihlak 1993; rajandi 1999; Torn 2006a; 2006b; Vihman 2001; lindström, Tragel 2007): küsimusi tekitab impersonaali liit- aegade ja seisundipassiivi kattumine ning patsiendi staatus impersonaalis. Seisundipassiivis on patsient alati nominatiivis, sest ta on tõstetud subjektiks. impersonaalis jääb patsient objektiks, kusjuures osaobjekt on partitiivis nagu aktiivses lauses, aga täisobjekt on nominatiivis, mis on tavaliselt subjekti kää - ne. Seega on eesti impersonaali täisobjektil subjekti omadusi. „eesti keele käsiraamatus” on väidetud, et impersonaali täisobjekt esineb tüüpiliselt lau - se algul topikuna (eKK: 454). artiklis analüüsin, kuidas impersonaali liht- aegades objekt lauses paikneb. impersonaalsete lausete sõnajärje uurimisega on tegelenud ka Kaja Tael (1987). läänemeresoome keelte objekti kujunemist on põhjalikumalt uurinud Karl Kont (1963). artikkel koosneb kahest osast. esimeses osas analüüsin eesti kirjakeele korpuse ilukirjanduslike tekstide põhjal täis- ja osaobjekti paiknemist imper - sonaali lihtaegades. Teises osas vaatlen impersonaali objekti infostruktuuri - lisi omadusi ja nende seost objekti asukohaga lauses.

335 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:14 Page 336

materjal

analüüsitav materjal (kokku 234 lauset) on pärit eesti kirjakeele korpusest 1990. aastate ilukirjanduse katkenditest. analüüsiks on välja valitud sellised liht-, rind- ja põimlaused, mille öeldis on impersonaali olevikus või lihtmine - vikus. liitaegadega (täis- ja enneminevikus) laused on kõrvale jäetud, sest vormiliselt täisobjektiga impersonaal ja seisundipassiiv kattuvad. Kõigis ana - lüüsitavates lausetes on objektiks nimisõnafraas või pronoomen, seega ei käsitleta neid lauseid, kus objektiks on kõrvallause või infinitiiv. artikli ees - märk on võrrelda just impersonaalse lause osa- ja täisobjekti olemust ja käi - tumist, seetõttu ei ole vaadeldud eitavaid lauseid, sest neis on objekt alati osastavas käändes. Samuti erineb nii eitava kui ka kõrvallause sõnajärg jaa - tava pealause sõnajärjest ja seetõttu mõjutavad neis objekti asendit muud tin - gimused (eKK 2000: 405–406).

1. objekti paiknemine impersonaalses lauses

Sõnajärg on üks lause tuumargumentide – subjekti ja objekti – eristamise kri - teeriume (andrews 1985: 71). eesti keel on suhteliselt vaba sõnajärjega keel, kus sõnajärge mõjutavad eelkõige pragmaatilised, mitte süntaktilised tegurid. Siiski võib sõnajärg osutuda määravaks sellistes lausetes, kus käändest ja ühildumisest ei piisa. Kui lauses on nii subjektiks kui ka objektiks nominaal- fraas, mille tuumaks on nimisõna, siis paikneb subjekt peaaegu alati enne objekti (lindström 2004: 41–49). Passiivi kasutamise motivatsiooniks on tavaliselt patsiendi esiletõstmine infostruktuuriliselt (sõnajärje abil) ja süntaktiliselt (andes patsiendile subjek - ti omadused). Tüüpilise impersonaali kasutamise motiiv ei ole aga objekti esiletoomine, vaid ennekõike agendi varjamine. „eesti keele käsiraamatu” järgi on transitiivsetel täisobjektiga impersonaalsetel lausetel passiivi omadu - si: patsient on nominatiivis ja paikneb enamasti lause algul, mis tähendab, et ta on saanud subjekti omadusi (eKK: 454). Vaatlengi, mis on objekti – ain - sa argumendi – staatus impersonaali lihtaegade korral. uurin seda, kas impersonaalis on täisobjektile iseloomulik lausealguline positsioon, nagu on omane subjektiks tõstetud patsiendile passiivilauses. Samuti võrdlen imper - sonaalse lause täis- ja osaobjekti paiknemist.

1.1. täis- ja osaobjekti paiknemise erinevused et kontrollida, kas impersonaalis on täheldatav täisobjekti esiletõstmine, vaatlesin objekti paiknemist impersonaalsetes lausetes. Olen analüüsinud kokku 234 lauset: neist 137 lauses esineb täisobjekt, 97 lauses osaobjekt. Hüpotees oli, et täisobjektile on omane lausealguline positsioon, nagu väide - takse impersonaali täisobjekti kohta „eesti keele käsiraamatus” (eKK: 454). Tabelis 1 on esitatud andmed täis- ja osaobjekti ning verbi vastastikuse asendi kohta. Täisobjekt paiknes 61 lauses (45 %) enne verbi (OV-järg) ja 76 lauses (55 %) verbi järel (VO-järg). Verbieelne asend tähendas ühtlasi ka täis - objekti paiknemist lause algul (näide 1 ja 2), vaid ühel juhul oli OV-järje kor - ral lause algul määrus (näide 3). Üllataval kombel on osaobjekti verbieelne positsioon isegi sagedasem: 97 lausest 50-s (52 %) enne verbi, neist 46 juhul

336 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:14 Page 337

oli objekt lause algul (näide 4 ja 5) ja neljal juhul eelnes objektile määrus (näide 6).

Tabe l 1.

täis- ja osaobjekti asend impersonaalsetes lausetes Täisobjekt Osaobjekt Sõnajärg N% N% OV 61 45 % 50 52 % VO 76 55 % 47 48 % Kokku 137 97

Nende tulemuste põhjal ei ole märgata tendentsi topikaliseerida imperso - naalses lauses täisobjekti rohkem kui osaobjekti. Täisobjekt oli lause algul harvem kui poolel juhtudest, mis ei toeta „eesti keele käsiraamatu” väidet, et „see seisab harilikult lause algul” (eKK: 454).

(1) Paberid, dokumendid ja ürikud kogutakse lõputuisse arhiividesse ja raa - matukogudesse, ja seal nad ootavad oma kohtuotsust, mille aeg ükskord langetab. (ilu0171) (2) Lastiruumi luugid avati ja kraanad hakkasid vaevaliselt laeva metsiku kõikumise saatel suuri kaste välja õngitsema. (ilu0056) (3) Poole tunni pärast restoran suletakse . (ilu0034) (4) Teadust tehakse selleks, et näidata, mis on tulus praegusele hetkele või vähemalt valitsevale kildkonnale. (ilu0033) (5) Ma ärgu heitku meelt, sõnavõtud olid küll üsna teravad, aga keegi ei soo - vivat mulle halba, vastupidi, nii karme sõnu tarvitati selleks, et mind veenda mu eksisammudes. (ilu0004) (6) Kõigepealt teda kutsuti koobast vaatama ja siis jäeti omapead. (ilu0044) (7) Ka sellele kõrgtalupojakultuurile pannakse asiaatlik mats ja osal eestlas - test õnnestub neilt midagi mälestuseks osta-saada, meenutamaks Õhtu - maid, Euroopat ja Eesti- ning Liivimaad, mis on nüüd igaveseks ära nagu Karsi kindluse alla jäänud asunikud. (ilu0013) (8) Talve selgroog oli murtud, ennustati varast kevade t. (ilu0002)

Täisobjektiga lausete puhul ilmnes suur erinevus oleviku ja lihtmineviku vahel: oleviku puhul esines täisobjekti verbieelset positsiooni tunduvalt vähem kui lihtmineviku puhul. Tabelist 2 võib näha, et kui lihtmineviku kor - ral on nii OV- kui ka VO-järge enam-vähem võrdselt, siis oleviku korral on täisobjekti verbieelne asend tunduvalt haruldasem: 20 lauses paiknes täis- objekt lause algul (näide 1), 36 lauses verbi järel (näide 7). Tabelis 3 on võrdluseks esitatud statistika osaobjekti paiknemise erinevus - te kohta oleviku ja lihtmineviku korral. Sarnaselt täisobjektiga esineb liht- mineviku puhul osaobjektiga lausetes enam-vähem võrdselt nii OV-järg (53 %) kui ka VO-järg (47 %), kuid oleviku puhul võib näha täisobjektiga lausetele vastupidist pilti: 33 lauses (66 %) on objekt enne ja 17 lauses pärast verbi (34 %).

337 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:14 Page 338

Tabe l 2.

täisobjekti asend impersonaali oleviku ja lihtmineviku puhul Olevik lihtminevik Sõnajärg N% N% OV 20 36 % 41 51 % VO 36 64 % 40 49 % Kokku 56 81

Tabe l 3.

osaobjekti asend impersonaali oleviku ja lihtmineviku puhul Olevik lihtminevik Sõnajärg N% N% OV 33 66 % 25 53 % VO 17 34 % 22 47 % Kokku 50 47

Näitelauseid vaadeldes tundub, et täisobjekti verbijärgset positsiooni soo - sivad oleviku korral konstruktsioonid, kus lause algul on asesõnaline määrus alaleütlevas käändes, nagu lausetes 9–11.

(9) Teile tuuakse laps kohe kätte. (ilu1990\ilu0041) (10) Aga talle viiakse minu kiri ja siis ta saab teada, mis mind ootab. (ilu1990\ilu0052) (11) Meile pakutakse lestakala , keedetud kartulite peal. (ilu1990\ilu0061) (12) Carola laliseb midagi ja teda vaadatakse nagu tobukest . (ilu1990\ ilu0017) (13) „Sind otsitakse vist,” ei suutnud ma ütlemata jätta. (ilu1990\ilu0020) (14) Kuid õigluse mõiste ei sure iialgi, seda kantakse läbi ajaloo, tuuakse puhtana ja kirkana läbi ka kõige halvematest tingimustest. (ilu1990\ilu0033)

Kui osaobjekt asetseb lause algul, on objektiks sageli asesõna (näited 12–14). Verbieelses positsioonis oli asesõnaline objekt 22 lauses 33-st, verbi - järgses kõigest kolmes lauses 25-st.

1.2. objekti asend impersonaalsetes lausetes Kõikide analüüsitud lausete põhjal saadud objekti asendi andmed on koonda - tud joonisele 1. Kokkuvõtvalt võib öelda, et impersonaalsetes lausetes on objektverbi ees ja verbi järel enam-vähem võrdselt: 47 % OV-järg ja 53 % VO-järg.

338 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:14 Page 339

!"# "!# $$$# $./# %&'()*# %&'()*# +,-# 0/-#

Jooni s 1. Objekti paik ne mine imp ersona alsetes lau setes (verbi ee s ja järel).

eesti keele põhisõnajärjeks on peetud SVO-järge (Tael 1987: 91), tavaline objekti koht on seega verbi järel. Suulises kõnes esineb liina lindströmi uuri - muse (2004) järgi objekt enne verbi 226 lausest kõigest 76-s (34 %), tunduvalt ülekaalukam oli seega VO-järg, mis esines 150 juhul. Nende andmete põhjal (vt joonist 2) on näha, et vähemalt suulistes argivestlust es on erinevate lausetüüpide l õikes VO-järg sagedasem kui impersonaalsetes lausetes.

!"# "!# ,1# $02# %&'()*# %&'()*# /+-# 11-#

Jooni s 2. Obj ekti asend suulises argivestluses (lindström 2004 põhjal).

Seega on i mpersonaalsetes lausetes objektil suurem tendents paikneda enne öeldisver bi kui eesti keele lausetes keskmiselt. Seejuures ei leia kinni - tust väide, et täisobjekt kalduks sagedamini paiknema enne öeldisverbi: täis- ja osaobjekt asetsevad enne öeldist enam-vähem sama sageli, osaobjekt isegi pisut sagedamini (52 % osaobjektiga ja 45 % täisobjektiga lausetes).

2. objekti infostruktuuriline staatus impersonaalsetes lausetes

eesti keelt on peetud vaba sõnajärjega keeleks, milles üks oluline sõnajärje valiku mõjutaja on infostruktuur (lindström 2004: 40). Seetõttu on huvitav analüüsida ka impersonaalseid lauseid sellest aspektist. Vaatlen ainult impersonaalsete lausete objekti infostruktuurilist staatust, et välja selgitada, kas impersonaali puhul mõjutab objekti asukohta rohkem selle infostruktuu - riline staatus või objekti kääne.

339 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:14 Page 340

Kasutan selleks ellen Prince’i teooriast lähtuvat jaotust: uued, tuntud ja järeldatavad entiteedid. Selle infostruktuuri mudeli aluseks on kõneleja või teksti kirjutaja oletus selle kohta, milline info ja mil määral on kuulaja või teksti lugeja jaoks tuttav. Mingi entiteedi tuntus põhineb eelneval kontekstil ning kõneleja ja kuulaja ühistel teadmistel. uued entiteedid on need, mida ei ole situatsioonis enne mainitud (Prince 1981). eesti kirjakeele korpusest otsitud impersonaalsete lausete korral olen entiteedi tuntuse määramisel arvestanud viit lauset analüüsitavast lausest ettepoole, sest korpusepäringuga on võimalik selles ulatuses konteksti laien - dada. uus info on näiteks lause 15 objekt Balti noorte maalikunstnike tööde näitus.

(15) Kevadel korraldati Kiievis Balti noorte maalikunstnike tööde näitus , mil - lest mul õnnestus kahe maaliga osa võtta. (ilu0018)

Tuntud entiteedid on need, millele on tekstis varem viidatud või mis on vestlussituatsioonist tulenevalt osalejatele tuntud (Prince 1981). Näiteks 1. ja 2. isiku pronoomenid on juba situatsioonist tulenevalt tuntud info nagu näi - teks lauses 16, kus personaalpronoomen sind viitab situatsioonis osalejale. Näites 17 on seda kontinenti tuntud entiteet, sest seda on juba tekstis esime - ses osalauses mainitud: uus hiiglaslik kontinent.

(16) „Sind otsitakse vist,” ei suutnud ma ütlemata jätta. (ilu0020) (17) Ühe firenzelase Amerigo Vespucci väited, et läänes ookeani taga on avas - tatud sootuks uus hiiglaslik kontinent, on nüüd, 1550-ndatel aastatel, lõpuks üldist uskumust leidnud ja seda kontinenti nimetatakse signor Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. (ilu0015)

Järeldatavad entideedid saab tuletada eelnevast kontekstist üldiste tead - miste alusel (Prince 1981). Näites 18 on laps järeldatav entiteet, mille saab tuletada arhailisest sünnitustegevusele kaasaaitamise meetodist (tangide kasutamisest).

(18) Tangid pannakse naisele sisse ja laps tõmmatakse välja. (ilu0188)

Järeldatavate entiteetide hulka olen arvanud ka kõik need entiteedid, mida ei saa eelneva konteksti põhjal täpselt määratleda ei uueks ega tuntud infoks.

2.1. täis- ja osaobjekti infostruktuurilised omadused esmalt kontrollisin, kas infostruktuuril on mingi mõju täis- või osaobjekti vali - kule. Saadud andmed on esitatud tabelis 4. On näha, et tuntud ja uut infot kandva täis- ja osaobjekti osakaal on proportsionaalselt üpris sarnane. ana - lüüsitud lausetes olid 45 % täisobjektidest ja 55 % osaobjektidest tuntud enti - teedid. uut infot sisaldas 36 % täisobjektidest ja 34 % osaobjektidest.

340 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:59 Page 341

T a b e l 4.

Täis- ja osaobjekti infostruktuurilised omadused impersonaali oleviku ja lihtmineviku puhul

Täisobjekt Osaobjekt Kokku Infostruktuurilised omadused N% N%N% Tuntud info 62 45 % 53 55 % 115 49 % Uus info 50 36 % 33 34 % 83 36 % Järeldatav info 25 18 % 11 11 % 36 15 % Kokku 137 97 234

2.2. Sõnajärje ja infostruktuuri seos impersonaalsetes lausetes Eesti keele üldine sõnajärjeprintsiip eeldab, et verbi ees on sagedamini tun- tud infole viitavad entiteedid, lause lõpus aga uut infot sisaldavad entiteedid (EKK: 524). Sama skeemi on märgata ka impersonaalsete lausete puhul, nagu ilmneb tabelist 5. Enne verbi paiknev objekt esitab eelkõige tuntud infot sõltumata käändest (67 % täisobjekti, 78 % osaobjekti korral). Verbi järel on uute entiteetide osakaal suurem (59 % täisobjektidest ja 66 % osaobjektidest).

T a b e l 5.

Sõnajärje ja infostruktuuri seos impersonaalses lauses Täisobjekt Osaobjekt Sõnajärg OV VO OV VO Infostruktuurilised omadused N % N % N % N% Tuntud info 41 67 % 21 28 % 39 78 % 14 30 % Uus info 5 8 % 45 59 % 2 4 % 31 66 % Järeldatav info 15 25 % 10 13 % 9 18 % 2 4 % Kokku 61 76 50 47

Nii täis- kui ka osaobjektiga lausetest moodustasid kõige suurema rühma sellised, kus objekt, mis on tuntud entiteet, paikneb enne verbi. Näites 19 on lause algul paiknev täisobjekt see haige tuntud entiteet, seda võib märgata demonstratiivpronoomeni see kasutamisest. Näites 20 viitavad samale referen- dile esimese osalause subjekt Carola ja teise osalause objekt teda, seega osa- objekt teda on juba tuntud entiteet.

(19) See haige viiakse täna meilt üle. (ilu0077) (20) Carola laliseb midagi ja teda vaadatakse nagu tobukest. (ilu0017)

341 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:14 Page 342

Suuruselt teise rühma kuuluvad sellised laused, kus objekt paikneb ver - bi järel ja esitab uut infot (näited 15–18). Täisobjekt asetseb verbi järel 76 lau - ses, neist 45 lauses (59 %) on objekt uus entiteet. VO-järjega osaobjekti sisal - davaid lauseid on 47 ja neist 31 lauses (66 %) esitab objekt uut infot. Näited 21–24 illustreerivad seda, et enamikus seda tüüpi lausetest, milles uut infot kandev objekt asetseb verbi järel, paikneb ka objekt (osa)lause lõpus.

(21) See on soomekeelne: homme korraldatakse sõjainvaliididele ilutulestik ja president peab kõne. (ilu0156) (22) „Halastajaõde Anna” pälvis Balti näitusel erilise tähelepanu ning Ukrai - na ajalehtedes ja ajakirjades anti talle kiitev hinnang . (ilu0018) (23) Tavaliselt kaetakse sellise riidega pilte . (ilu0012) (24) Nõuti korduvalt ema suririideid . (ilu0027)

Suuruselt kolmandasse rühma kuuluvad sellised laused, milles tuntud entiteedid asetsevad verbi järel (näited 25–28). Veidi vähem kui kolmandikus VO-järjega lausetest esitab objekt tuntud infot (28 % täisobjektiga lausetest ja 30 % osaobjektiga lausetest). Nendes lausetes on märgatav tendents, et tun - tud infot kandev objekt asetseb kohe verbi järel, mitte lause lõpus, nagu uut infot esitavate objektide puhul.

(25) Uuesti tõmmatakse mölder kraedpidi laua äärde: kirjuta alla! (ilu0013) (26) Ühtlasi määrab iga kohviku asukoht tema külastajate ringi, „Roosärje” kohvik (hiljuti nimetati kohvik ümber „Hiromandi” kohvikuks, et aga kir - jeldatavad sündmused toimusid mõni aasta tagasi, kasutame tolleaegset nime) avati väga vara. (ilu0011) (27) Viimasel ajal tarvitatakse seda väljendit Eestis sageli poliitikategelaste kohta, kui need mõne ettevõtmisega alt lähevad. (ilu0071) (28) Hing oli tal ju sees – kord nädalas viis ta endale kartulikotiga leiba koju, märksa sagedamini nähti vaikset ja murelikku meest tööstuskaupadepoe juures, kus ta endale defitsiitseid raadiopatareisid anus. (ilu0036)

uut infot kandvaid objekte on enne verbi väga harva. analüüsitud lause - te hulgas kõigest viies lauses tähistab enne verbi asetsev täisobjekt uut infot, nagu näites 29. Osaobjekt on uus info OV-järjega lausetes ainult kahel juhul (näide 30).

(29) Neuronite Valvepostid ajus blokeeriti reeturlikult, atsetüülkoliin, mis meie vaimutegevust kombekalt organiseerib , löödi elektrofüüsikalises mõttes nokki, ja haigestunu hakkas võppuma infonäljast, mis võttis vahel koguni spasmilise vormi. (ilu0036) (30) Isegi vanu inimesi kasvatatakse ... (ilu0248)

Seega kaldub impersonaalsete lausete objekt paiknema lause algul siis, kui ta kannab tuntud infot. Täisobjekt ei ole ka sellisel juhul lause algul sage - damini kui osaobjekt: enne öeldisverbi asetseb 67 % tuntud täisobjektidest ja tervelt 78 % tuntud osaobjektidest. uut infot sisaldavad objektid kalduvad paiknema lause lõpus, verbi järel paiknevatest täisobjektidest väljendab uut infot 59 % ja osaobjektidest 66 %.

342 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:14 Page 343

kokkuvõte

eesti keele impersonaalis puudub subjekt ning impersonaalse lause ainuke eksplitsiitne argument on objekt. aktiivilauses esineb täisobjekt üldjuhul genitiivis ja osaobjekt partitiivis. impersonaalse lause täisobjekt on aga nomi - natiivis, mis on tavaliselt subjekti kääne. artiklis uurisin, kas subjekti kää - ne mõjutab impersonaali täisobjekti paiknemist lauses võrreldes osaobjekti paiknemisega. eesti keele tüüpilisele subjektile iseloomulikud vormistusomadused on nimetav kääne, lause algul paiknemine ja öeldisverbi ühildamine (erelt 2004: 11). „eesti keele käsiraamatu” väitel on täisobjektiga eesti impersonaalil pas - siivi omadusi: täisobjektina realiseerunud patsient paikneb harilikult lause algul, nagu on omane passiivilause subjektiks tõstetud patsiendile (eKK: 454). Selle väite kontrollimiseks uurisin eesti kirjakeele korpuse imperso - naalseid lauseid. analüüsitud 234 lause põhjal selgus, et täisobjekti paikne - mine lause algul ei olegi impersonaalis väga valdav. Selliseid lauseid, milles täisobjekt asub enne öeldisverbi, oli 45 % kõigist täisobjektiga lausetest. Osa - objekti verbieelne positsioon oli isegi sagedasem: osaobjektiga lausetest 52 %. Vaatlesin ka impersonaalsete lausete objekti ja selle infostruktuuriliste omaduste seost sõnajärjega. ilmneb, et nii täis- kui ka osaobjekt kalduvad paiknema lause algul, kui nad esitavad tuntud infot. enne öeldisverbi aset - ses 67 % tuntud täisobjektidest ja 78 % tuntud osaobjektidest. uut infot sisal - dava objekti asukoht on impersonaali korral enamasti lause lõpus. Seega mõjutavad objekti paiknemist impersonaalsetes lausetes pigem infostruktuu - rilised omadused kui objekti kääne.

Artikli valmimist on toetanud ETF-i grant nr 7464 .

kirjandus

andrew s, avery 1985. The Major Functions of the Noun Phrase. – language Typology and Syntactic Description i. Clause Structure. Toim T. Shopen. Cam- bridge: Cambridge university Press, lk 62–154. erel t, Mati 2004. lauseliigendusprobleeme eesti grammatikas. – lauseliikmeist eesti keeles. Toim liina lindström. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli pre- prindid.) Tartu: Tartu Ülikool, lk 7–15. eKK = Mati erelt, Tiiu erelt, Kristiina ross, eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: eesti Keele Sihtasutus, 2007. eKK 2000 = Mati erelt, Tiiu erelt, Kristiina ross, eesti keele käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Tallinn: eesti Keele Sihtasutus. Comri e, Bernard 1977. in Defence of Spontaneous Demotion. The impersonal Passive. – Syntax and Semantics 8. Grammatical relations. Toim P. Cole, J. Sadock. New York: academic Press, lk 47–58. Keena n, edward l. 1985. Passive in the World’s languages. – language Typology and Syntactic Description i. Clause Structure. Toim T. Shopen. Cam- bridge: Cambridge university Press, lk 243–281. Kon t, Karl 1963. Käändsõnaline objekt läänemeresoome keeltes. (eesti NSV Teaduste akadeemia Keele ja Kirjanduse instituudi uurimused 9.) Tallinn: eesti riiklik Kirjastus.

343 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:59 Page 344

L i n d s t r ö m, Liina 2004. Sõnajärg lause tuumargumentide eristajana. – Lause- liikmeist eesti keeles. Toim Liina Lindström. (Tartu Ülikooli eesti keele õppe- tooli preprindid 1.) Tartu: Tartu Ülikool, lk 40–49. L i n d s t r ö m, Liina, T r a g e l, Ilona 2007. Eesti keele impersonaali ja seisundi- passiivi vahekorrast adessiivargumendi kasutamise põhjal. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 532–553. P i h l a k, Ants 1993. A Comparative Study of Voice in Estonian. (Eesti Sisekait- se Akadeemia toimetised 1.) Tallinn. P r i n c e, Ellen 1981. Toward a Taxonomy of Given-New Information. – Radical Pragmatics. Toim P. Cole. New York: Academic Press, lk 223–255. R a j a n d i, Henno 1999. Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. (Eesti Keele Ins- tituudi toimetised 3.) Tallinn: Eesti Keele Instituut. S i e w i e r s k a, Anna 1984. The Passive. A Comparative Linguistic Analysis. Lon- don: Croom Helm. T a e l, Kaja 1987. Sõnajärg eesti umbisikulistes lausetes. – Dialoogi mudelid ja eesti keel. (TRÜ toimetised 795. Töid eesti filoloogia alalt.) Tartu: Tartu Riik- lik Ülikool, lk 86–94. T o r n, Reeli 2006a. The Estonian Periphrastic Passive. – Finest Linguistics. Pro- ceedings of the Annual Finnish and Estonian Conference of Linguistics. Tallinn, Estonia May 6–7, 2004. Toim K. Kerge, M.-M. Sepper. Tallinn: Tallinna Ülikool, lk 73–92. T o r n, Reeli 2006b. poolt-tarind eesti keele impersonaalis ja passiivis. – Lause argumentstruktuur. Toim P. Penjam. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli pre- prindid 2.) Tartu: Tartu Ülikool, lk 108–121. V i h m an, Virve-Anneli 2001. Nothing Personal. Some Detransitivizing Devices in Estonian. – Proceedings of the 2001 TAAL Postgraduate Conference. University of Edinburgh. http://www.ling.ed.ac.uk/~pgc/archive/2001/virvepgc01.pdf.

The Object in Estonian Impersonal Clauses

Keywords: impersonal, object, word order, Estonian

The paper examines whether the use of the typical subject case, the nominative, with the total object in the impersonal clause could be possibly accompanied by transference of even some more subject characteristics to such object, and whether the total object has more characteristics of the subject than does the par- tial object. There is no subject in the Estonian impersonal construction, while the only overt argument is the object. In active clauses, the case of the total object is usu- ally genitive and the case of the partial object is partitive. In impersonal clauses, the total object is in the nominative which is usually the case of the subject. According to Eesti keele käsiraamat („Handbook of the Estonian language”), an impersonal clause with a total object has some features of the passive in Esto- nian: a patient realised as total object is usually placed at the beginning of an impersonal clause, which is characteristic of the patient of a passive clause where the patient has been promoted to the subject. To verify this statement, the imper- sonal in the present and past simple tenses were examined using sentences from the Corpus of Written Estonian. The analysed material showed that the position

344 Maili Nurme_Layout 1 27.04.12 14:14 Page 345

of the total object at the beginning of the impersonal clause is not markedly pre - dominant. The proportion of the clauses where the total object was located before the predicate was only 45 % of all clauses with a total object. The position of the partial object before the predicate was even more frequent as observed in 52 % of the clauses with a partial object. in addition the object and its information structural characteristics in relation to the word order of the impersonal clause were studied. examination of sentences from the Corpus of Written estonian showed that both the total and partial objects tend to occur at the beginning of the clause if they present given informa - tion: 67 % of the total objects and 78 % of the partial objects conveying given infor - mation were situated before the predicate. The object carrying new information is usually placed at the end of the impersonal clause. Thus, the position of the object in the impersonal clause is determined by information structural factors rather than by the case of the object.

Maili Nurme (b. 1984 ), Master’s student, Teacher of Estonian Language and Lit - erature, University of Tartu, [email protected]

345 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 346

LÕHNAV PALANUMÄE *

JAANUS VAIKSOO

õhn on inimesele üks kõige võimsamaid aistinguid – mälupiltide avaja, n-ö võti mineviku meelelaekasse. Juhuslik lõhnaviirg võib meid hetkega Lkanda igapäevategemiste juurest minevikuradadele. Elustuvad pildid, mis on ehk aastakümneid püsinud puutumatult kusagil mälusopis. Kuidas see toimub? Kõiki aroome võetakse vastu tuhandete imepisikeste retseptoritega, mis asuvad väikeses piirkonnas otse ninajuure ees. Retsepto - rid edastavad aistinguid mööda närvikiudusid peaaju erinevatesse piirkonda - desse. Üheks selliseks osaks on limbiline süsteem – ajupiirkond, mis tegeleb muuhulgas lõhnataju, emotsioonide ja mälestustega. Limbiline süsteem ongi pikaajalise mälu hoidja, tänu millele võib inimene mäletada näiteks lapsepõl - ves tajutud lõhnu veel pikki aastaid. Aegade jooksul on inimese haistmismeel tublisti mandunud, ometi on sellel ürgsel aistingul meie elus jätkuvalt väga oluline tähtsus. Hakates mõne aja eest uuesti lugema Mats Traadi romaani „Puud olid, puud olid hellad velled”, avastasin mingil hetkel, kui suur mõju on selles teo - ses lõhnadel. Ehk oli selline lõhnapoeetika juhuslik? Ent kui lugesin „Puud oli d...” proloogi järel mõne kuu jooksul järjepanu läbi kogu romaanitsükli „Minge üles mägedele”, märkasin, kui tähelepandavaks sümboliks muutub Traadi teoses lõhn Eesti erinevate ajalooperioodide kujutamisel. Traat elustab muuhulgas lõhnade abil lugeja jaoks ajalugu. Ta on üks lõhnatundlikumaid eesti kirjanikke. See on päris võimas tunne, kui lisaks nägemismeelele liitub lugedes ka haistmismeel. Muuseas murravad näiteks muuseumid tänapäeval just selle üle pead, kuidas pakkuda lisaks eksponaa - tidele, kostüümidele, tegevustele ja helidele erinevate ajastute hõngu ka lõh - nade abil. 1 Püüan järgnevalt anda kokkuvõtliku ülevaate, kuidas on Mats Traat kujutanud romaanis „Minge üles mägedele” (proloog + 12 jagu) sajandipikkust Eesti ajalugu alates XIX sajandi keskpaigast XX sajandi keskpaigani lõhna - de kaudu. „Minge üles mägedele” on seega omamoodi Eesti ajalugu lõhnades.

Proloog. „Puud olid, puud olid hellad velled” – peksupingi hais XIX sajandi keskpaik. Palanumäe renditalu pidi hakkama pidama verinoor Raudsepa Hind. Soetõbi oli võtnud noorelt mehelt kõik lähedased: isa, ema, venna. Jäänud olid veel virtin Paabu, karjapoiss Moorits, Alatare rahvas ja vastaline sulane Eli Jaak. Lapseohtu Hind polnud valmis peremehe koormat

* Artikli aluseks on ettekanne konverentsil „Minge üles mägedele – Palanumäe ro- maan”, mis toimus 17. novembril 2011 Tallinnas. 1 Nii katsetas Maanteemuuseum kaasaegset lõhnamasinat, aga see ei vastanud muu - seumi ootustele. On võimalik saada küll vanilje ja kohvi lõhna, kuid muid n-ö ajaloolisi lõh - nu on raske valmistada. Eesmärgiks oli toota näitusekeskkonna tarvis vajalikke lõhna- segusid: soo lõhn, kõrtsi lõhn, mere lõhn, 1930. aastate alevikaupluse lõhn, 1960. aastate bensiinijaama lõhn jms ( http :// ideelab.wordpress.com/tag/ajalugu /). 346 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 347

kandma. „Ta igatses sooja hämarat rehetuba juttude ja vaimudega” (Traat 1979: 13). Kogukonna kohus otsustas poisikesele mõisatallis peksuga aru pähe panna, teha temast peremehe. „Hind ei karjunud enam, oigas ainult. Rihmad surusid ta nii kõvasti vastu pinki, et hing ähvardas kinni jääda. Pink haises iiveldamaajavalt hüübinud verest, aastakümnete vägivallast. Noor unistaja hingas raskel kahinal, kael kõverdi tallisammaste poole” (Traat 1979: 67). Eestlane polnud harjunud olema veel peremees. Ta sai mõisatallis peksa, nagu olid saanud tema esiisad. Nende eelnevate põlvede veri lõigi Hinnule ninna ja ajas iiveldama. Pekstavale ei jäänud meelde vorbid seljal, vaid just see peksupingi hais – läbiimbunud pekstavate verest, lihakarni lehk. See lehk lõikas meie esivanemate meeltesse veel pikki aastakümneid, enne kui nad selle mälestuse endaga hauda kaasa viisid: „Pea kumises ja kõmises. See kaja seal oli uus, võõras ja väsitav. „Verega troogatanu pein k... Verega troo - gatanu peink, lämmi maa,” käisid mõtted ajus ratasringi. „Verega troogatanu pein k...” Alajaani värava taga tuli iiveldus peale” (Traat 1979: 79). See „Verega troogatanu pein k...” jäi meeltesse pikaks ajaks painama, ref - räänina korduma. Ainult loodus suutis veidi pehmendada Hinnu haiget ja haavatud hinge: „Päike oli loojas, soost tõusis peent valget udu, ruun astus kui aurupilves, näkku ja haavadele hoovas jahedat õhku, sõõrmeisse sootar - nade lõhna, kailude kirbust” (Traat 1979: 84).

I jagu. „Võim” – õlilambi lõhn, kohviaroom, naise lõhn Aasta 1885. Möödunud oli mitukümmend aastat. Ainus elav side Hinnu aega - dega oli vana sulane Moorits ja tema naine Ell. Palanumäed pidas Kotter Susi – endine puulõikaja ja söepõletaja, kelle tööhullus oli mõisavalitsejale silma hakanud, ja härra pani ta Palanumäe renditalu peremeheks. See oligi tööhullude peremeeste aeg. Talusid osteti päriseks, võlgu tuli tasuda aastaid. Põllud ootasid harimist, lapsed koolitamist. Tartu ülikoolis õppiv Villem Reiman koos aatekaaslastega oli hiljuti asutanud EÜS-i, isa Tõnis rassis samal ajal Suure-Kõpu vallas Pauna talus. „Ta oli nagu inglise puritaanlane, kelle elu koosnes vaid tööst ja jumalateenistusest, kuid lõbuks ei olnud jäetud mitte midagi. [---] Kange tahtmisega oli, öelnud: „Teised ütle - vad, et ei saa tööd teha, kui pea valutab. Kui minul pea valutab, siis tõmban veel kõige rohkem, siis valu kaob iseenesest ”” (Palm 1937: 16). Aga Palanumäel peeti pulmi. 20-aastane noorperemees Hendrik võttis naiseks jõukamast talust pärit Luige Mai, kes tõi kaasa uuema aja kombed ja asjad: treitud nuppudega voodi, padjapüüriga padjad; magades ei võetud peale enam kasukat, vaid tekk. Ent Palanumäel elati vanameelset elu. Talus polnud isegi kaevu, akendel puudusid hinged. Elus kibestunud perenaine Ebo vihkas minia uuendusi. Paksu pahandust tekitas õlilamp. „Kui Hendrik õhtul tule ära puhus ja noorpaar sängi heitis, ütles noorik: „Kas mia ja lamp va i...?” „Kas sina ja lamp vai?” kordas mees, endal sõõrmeis veel ärapuhutud tahi hõng, mis oli tugevam noore naise ihu lõhnast” (Traat 1987: 19). Noor ja kogenematu Hendrik ei saanud veel voodis naisega hakkama: „Mis ime see oli, mida pidid sisaldama heinast, unest ja higist lõhnavad küla - tüdrukud – teenijad ja peretütred? Kas polnud nende õitsev keha ja elurõõ - mus olek veel küllalt ime” (Traat 1987: 55).

347 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 348

Alles aegamööda hakkas Hendrik vabanema võimuka ema mõju alt, mil - lele Mai omalt poolt nii hea kui ka kurjaga kaasa aitas: käis nõia juures, tõi proviisorist venna juurest rohtu, võttis õhtul mehe hellitamiseks voodisse kaasa käe otsa tõmmatud villase soki. Noore miniaga hakkasid tallu imbuma uued lõhnad: lambitaht ja aurav kohvikann. „Tuli pidulik rahu tagasi tallu, kuhu olid sisse murdmas uuema aja tuu - led. Tumesinine kohvikann seisis kulunud, kirvejälgedega söögilaual kui üle - üldise edenemise saadik ja tema tilast tõusis hurmavat auru” (Traat 1987: 26). Vaid vanast sulasest Mooritsast õhkus vastu mineviku ja viletsuse hõngu. Ta jäi ajale jalgu, vilja täis hobuvanker vajus mehele peale ning sulane jäi voo - disse põdema, kuni siitilmast lahkus. Sulaste vaene ning vilets elu: „Pink, laud, tuhm aknake, viletsa elu lõhn. [---] Sellel ööl oli mägi suur ja must. Kumbki ei läinud välja seda vaatama, kuid sulasenaine tundis ta rõhuvat sur - vet siingi, oma uberikus, kus lõhnas nõest ja vaesusest” (Traat 1987: 86–87).

II jagu. „Vald” – suitsutare hõng, piibulõhn 1890. aastate algus. Romaani teine jagu hakkab Hendriku ja Mai kolmanda poja Märdi ristsetega, kellest hiljem sai arst. Esimese poja Elia sünnist oli möödas üle viie aasta. Vahepeal olid sündinud Gustav ja tütar Hilda. Oli alanud eesti peremeeste aeg. Talud olid päriseks ostetud, ehkki suur - te võlgade peale. Vallamajas toimus valla täiskogu istung, mida juhatas valla - vanem Aabram Meos. Need mehed, kelle lapsepõlv oli möödunud suitsu- tares, ajasid nüüd pärisperemeestena tähtsalt piipu popsutades valla asju ja sülitasid põrandale. Hendrik Susi valiti abivallavanemaks. See suitsust läbi - imunud peremeeste lõhn ongi romaani teise jao märksõna. „Valla täiskogu oli kokku kutsutud. Vallamaja sumises kui mesipuu, õige - mini küll kui mesipuu, kuhu on lõõtsast suitsu lastud; veel täpsemini kui taru, kuhu on tõstetud suitsev lõõts, sest niipea kui kaks peremeest uksest sisse said, ütles kolmas tingimata: „Pane piip käimä!” Juba mitu piipu tossas mees - te suus, kelle riietest tõusis rehetarest kaasatoodud kuiva vilja, kartulipõllu, aida ja maantee lõhna, nad olid suitsust läbi imbunud, eluaeg ümbritses neid suits, lapsepõlv oli veedetud suitsutares, mis nüüdseks küll minevikku taga - nenud, ka pirdu asendas üldiselt petrooleumilamp, kuid kütis suitses endiselt, suitsu ajasid saunad, rehetared ja muud hooned, kus tuld tehti, nende kõiki - de lõhnad jäid peremeestele külge ja imbusid riietesse” (Traat 1987: 128). See oli hobusevaraste, Aleksander Kolmanda, venestamise ja umbkeelse - te ametnike aeg. Tädi-Juhan laenas Hendrikult hobuse – Massa-Mära. Tagasi ei toonud. Hobune varastati ära. Make Aadu varastas Hendrikult vasika. Tegi sellest lapse ristseteks sülti. Mõra Maks jäi hobusest ilma. Varas Magnus Kruuv oli peitnud selle kartulikeldrisse. Vallavanem Aabram Meosel põles vallakassa majja sisse. Järgi jäid vaid suured võlad ja vallaamet tuli maha panna. Hend - rik Susi valiti uueks vallavanemaks. Pidi hakkama valla asju ajama, Tissi- Miili peretülisid lahendama, hobusevargaid taga ajama. Elu muutus pingeli - seks, venestamine ja umbkeelsus surusid peale. „Ebasõbralik aeg oli temasse ladestunud, jätnud juba oma jälje. Vallaasju ajades oli ta kokku puutunud mit - mesuguste umbkeelsete ametnikega, kes olid viimastel aastatel Liivimaal ametisse seatud. Nende suhtumine temasse oli põlastav ja ähvarda v” (Traat 1987: 197). Kõik kohalikud omavalitsused, vallad ja linnavalitsused vii -

348 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 349

di üle vene keele kasutamisele. Paljud eestlastest vallakirjutajad ja rahva- kooliõpetajad vabastati ametist; kohtud ja politsei venestati (Talve 2004: 381). Ent kõigest hoolimata elu edenes. Hendrik soetas vedruvankri ja hobuvilja - peksumasina. Tütar Hilda jäi sinna vahele kinni ja sai õnnetult surma.

III jagu. „Aja pilkaja välja” – väsimuse, vaesuse, lootusetuse lehk; lina hais 1894. aastal valmistuti uue keisri Nikolai II kroonimiseks. Hendriku tütre Hilda surmast oli möödas aasta. Lõhn elustas mälestused: „Mõra poolt puhus tugev tuul, tuues alt niidult hilise ädala ja metsa lõhnu, mis poikvel aknast tuppa tungisid. Sisimast tõusis üles näriv meenutus, tinane ja raske. [---] Hendrik arvas tundvat küpsete marjade lõhna, mida olid korjanud lapse tillukesed käed. Hilda oli kui lilleke välja peal, heleda peaga voonake. Valu - salt igatses vallavanem kadunud tütart taga” (Traat 1987: 227). Aastasaja lõpp. Hendriku olekust, tegemistest ja mõtetest õhkus väsi - must. Vallavanema kohustused muutusid koormaks. Alalõpmata pidi lahen - dama mingeid teiste perede tülisid, kasvasid pinged naisega. Ka Mai tundis väsimust. Kõik see tekitas trotslikku viha Hendriku vastu. Mees oli süüdi. „Mõnikord tundus Maile, et ta ei salli oma meest” (Traat 1987: 244). Raske, rõske venestamiseaeg aina kulges. Maa oli täis hobusevargaid ja kurjategijaid. Väsimuse, vaesuse, lootusetuse lõhn mattis hinge: „Mai puhus lambi ära, õli tuli kokku hoida. Ta istus eestoas laua taga, millel hommikusöögi jäljed, ja mälus mõtlikult leivakoorikut. Sukad haisesid virtsast, loomi välja ajades oli ta laudaukse ees virtsaloiku libisenud” (Traat 1987: 244). Vettinud sügise lehkade sekka tungis tugevalt linaleo hais. „Tuul pildus vihma vastu nägu, alt soo pealt kandus mäele linaleo haput lõhna” (Traat 1987: 240). Lina haises – see vabaduse andnud taim: „Juba kaugelt tuli vas - tu leotatud linade haput lõhna. Linapeod kuivasid ussaia taga kõrrenurmel. Kogu talu haises linast, riided, õhk, mõtted ja isegi unenäod, sest linagi oli saatus, tema oli aidanud talu priiks osta. Lina oli priiuse taim, aga sügisel haises ta koledasti, nagu vabadus olekski vaid hais” (Traat 1987: 319). Linaleoauku uputas end ka see kummaline Palanumäe teenijatüdruk Margaret – kehva tervisega haiglaselt kõhn tüdruk, kelle pärast viinauimas Löige Villem lasi maha Tissi Peetri; keda käis piiramas Mõra Maks ja van - gist vabanenud Toomas Kruuv. Keda vaadates Mai tundis kahetsust, et kõik oli läinud, et ta orjab siin Palanumäel, kuhu ta kunagi ise tahtis tulla. Tüd - ruk, kes vaatas Hendrikule hiilgava pilguga otsa, haaras kaela ümbert kinni ja ütles: „Tii mes taha t... Lüü vai mah a... Nigu lõaga kisk.” Kogu suve käis Hendrik Margareti salaja lakas magatamas. Sügisel uputas tüdruk end lina - leoauku. Sügis oli rusuv. Ühel õhtul tulistas kurjategija taluaknasse. Poeg Gustav sai surma. Mõrtsukas oli sihtinud isa, aga kuul tabas poega.

IV jagu. „Must sõda” – sigarilõhn 1905. aasta Nuustakul. Hendrik oli hakanud alevis poepidajaks ja andnud talu rendile. „Haises heeringast, nahast ja rattamäärdest, mitmest muustki kaubast, kokku moodustas see alevipoe iseloomuliku lõhna. Taa om nüid minu talu! Mõtles Hendrik pilku üle riiulite libistades, takseerides kaupa, mil -

349 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 350

lega pidi kokku kasvama” (Traat 2008: 732). Hendriku naabriteks oli halva iseloomuga Muhu pere: vana Muhk, tema naine Lotta ja poeg Villem, kes sõdi - nud Vene-Jaapani sõjas – oli tagasi tulles äkiline, sõjakas ja agressiivne. Muhu üüriliseks oli lesknaine Leena koos 6-aastase tütre Helmiga. Elu aina edenes. Suside ristsetel pahvisid kaupmehed juba sigarit. Nen - de ümber lehvis magus sigarilõhn. Eestlane tahtis näidata oma jõukust. Aga poolikut sigarijunni ei visatud ära, vaid pandi taskusse. Jõukus oli näiline. Ristsetele oli kutsutud alevi parem ja lugupeetum rahvas, isegi Gustav Wulff Õis ilmus kohale! Lõhnu tunneb „Mustas sõjas” märksa vähem kui eelmistes jagudes. Tege - vus oli kandunud Palanumäelt Nuustakule – talust alevisse. Maa on tulvil lõhnu, kogu loodus lõhnab, linn muudab inimese lõhnade suhtes leigemaks, tuimestab meeli. Ainult agressiivne Muhu Villem haistis teravalt nagu kisk - ja: „Igatahes tekkis noorel Muhul igal õhtul piinav janu, mis kihutas poisi köö - ki: ta pidi head puhast kaevuvett saama! Selles janus oli midagi rutakat ja haiglast. Kuid sel õhtul ei jõudnud ta kohe pange juurde, ta laskis üürilise mööda, tajus ninasõõrmetes naise hõngu, mida köögilõhnadest polnud just kerge eristada, kuid sõjas oli poisi haistmismeel teravnenud: oht ihub meeli” (Traat 2008: 744). 1905. aasta sündmuste kajad jõuavad ka alevisse: rahvas ostis poest kokku soola ja tikke. Tsirgusilma valla mehed tulid Nuustakule mässu tege - ma: Puuritsa Aadu, Mõra Maks, Mäejaani August, Löige peremees ja Tissi perenaine, punane lint ümber mütsi, läksid kõrtsi kinni panema. Gustav Wulff Õis pidas pika kõne. Märt Susi käis ministeeriumikoolis. Võõras keeles õppimine hakkas vas - tu ja tekitas viha. „Peas käisid ringi kooliõpetaja kurjad tänitavad sõnad, vubises koolimaja lambivalgus, sõõrmeis heitlesid kriidi, petrooli ja välja- käigu lõhnad. Viimasel ajal äratas kool temas ainult vastikust ja viha, unes - ki ei läinud ahistus üle. [---] „Mesiist me piäme koolin võõran keelen opma?” Sellisele küsimusele oskas vastata ainult Vene valitsus. „Mesiist?” kordas Märt. [---] Tuupida, et pea otsas huugab võõrastest sõnadest, susisevaist hää - likuist. Tuupida, et ajud naksuvad ja hammastest käib läbi terav valujutt. Tuupida, et kõrvad kumisevad ja silmade ees jooksevad värvilised ringid, tuu - pida valju häälega – kurdiksjäämiseni, pimedaksjäämiseni, tuupida end peast hulluks!” (Traat 2008: 818). Kogu noor eestlaste põlvkond tuupis, hambad ristis, vene keelt. Hilisem Tartu ülikooli rektor Johan Kõpp meenutas õpinguid Valga linnakoolis: „Seni - ne kool oli vene keele tuupimise peale vaatamata ikkagi eesti kool, praegune aga täiesti vene kool. Kooliõpetus venekeelne, välja arvatud usuõpetus luteri - usulistele; kooliõpilased räägivad omavahel vene keelt, mis on ühendajaks mitmest rahvusest õpilaste vahel; igapäevane hommikupalve ja palve tundi - de lõpul ainult venekeelne (vanas slaavi keeles) vene-õigeusulise õpilase poolt etteloetuna” (Kõpp 1991: 115). Nuustakul tegid ministeeriumikooli õpilased vabaduse lõket ja täksisid keisri pildi ära. Inspektor Svetšnikov tuli pildi rikkumist uurima. Pidas kooli - juhatajale kõne, kuidas suur vene rahvas on pidanud kannatama, aga eestla - sed ei mõista seda.

350 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 351

V jagu. „Umbne suvi” – kirbe tolmu lõhn, sõja eelaimus 1914. aasta. Hendriku pere oli Palanumäele tagasi jõudnud. Möödunud oli üheksa aastat. Noor Valter aitas isa juba talutöödel, Märt õppis ülikoolis ars - tiks. Paari aasta eest olid Hendrik ja teised talumehed asutanud piima- ühistu. Kohe alguses – kontrastiks eelmise, Nuustaku jao vähestele lõhnadele – lööb ninna kevade õitsemise lõhn: „Aida otsas õitses valge sirel, teisedki puud ja taimed lõhnasid kõigest jõust nagu vihma oote l...” (Traat 2009a: 12). Nii - pea kui tegevus pöördub maale, hakkab lõhnama: „Õhus hõljus kirbelõhnalist tolmu, mida vankrirattad ja hobusekabjad olid üles keerutanud” (Traat 2009a: 17). Peaaegu sama lause kordub üle saja lehekülje tagapool: „Tolm lõh - nas tänaval kuivalt ja kirbelt” (Traat 2009a: 152). Kirbe lõhn oli eelaimus puh - kevast sõjast – püssirohu hõngu keerles juba õhus. Teated ärevatest maa- ilmasündmustest jõudsid ka Palanumäele. Sarajevos oli tehtud Austria-Unga - ri troonipärijale atendaat. Palanumäele ilmus kummaline raamatukaupmees Nestra, kes rääkis jumalasõnast. Jäi äkki haigeks ja suri lakka ära. Nestra kõneles Hendrikule: „.. .aga lubage küsida – mida te peate eluks? Kas mammona kokkukraapimist, streikimist, pommide pildumist ja muid jõledaid tegusid; taldriku liikuma- panemist spiritistlikul seansil?” „Ja mesnä omma vasta kostnu?” küsis peremees. „Mida nad kostavad? Mida on vastata inimesel, kelle elu tagasein on tühi?” (Traat 2009a: 41–42). Õkva Juhan kaebas Mõra Maksi ja tema sulase Mõtuse Jaani vallakoh - tusse. Mehed olid Mäejaani sõnnikuveotalgult koju sõites hakanud Juhanit kividega pilduma, kui too parasjagu oma gümnasistist poega hobuvankriga koju tõi. Kohtupidamine valmistas gümnasistile piina ja põlgust. Linnas hari - dust saanud ning kombeid õppinud pojad hakkasid häbenema oma isade ja tahumata külameeste matslikke tempe. „Gümnasist puges ettevaatlikult valla - vaeste vahelt välj a.. ., vaatas korraks masinlikult akna poole, vistrikega kae - tud näol tüdimus, ja sammus aeglaselt, hoidlikult, et võimalikult vähe põran - dal kolistada, ruumist välja, nii hinges kui palgel põlgus asendunud pilklik - kusega. Õues haises hobusehigist ja -kuses t....” (Traat 2009a: 80). Üdsi Tõnis oli kohtu all koera puremise eest. Pukast tulles oli mees jäänud Otsa aia taha peatuma, et vett lasta, aga Otsa koer julges hakata tema peale larisedes hau - kuma. Üdsi Tõnise peale! „Ta laskis neljakäpukile, haaras koeral pea ümbert kinni ja hammustas litat koonust, mis lõhnas kevadest, võililledest ja mullast, sest peni oli just ussaia taga maad kaapinud” (Traat 2009a: 81). „Suveöö sumeduses, kus virts haises vängelt ja elujõuliselt õues,” tõotas armukadeduses vaevlev Valter kättemaksu mitte ainult Mõra Maksile ja Sen - nile, vaid kõigile. „Kogu elule, mis pole midagi väärt, mis toob vaid meelekibe - dust ja tülpimust” (Traat 2009a: 197). Sõda hakkas pihta ja mobilisatsioon kuulutati välja. Märt Susi kui tule - vane arst kutsuti Peterburgi. Ärasaatmispeol meenutas Kotter oma noorus - aega, kui Palanumäel elanud üks Raudsepa-nimeline, kes suri soetõppe ja kelle poeg ei tahtnud talu pidada.

351 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 352

VI jagu. „Metsaline näitab ennast” – puskarihais 1917. aasta varasügis – 1918. aasta lõpp, Mai matused vana-aasta õhtul. Selle aasta jooksul vahetus viis võimu – Kerenski ajutine valitsus, punaste võim, Saksa okupatsioon, Eesti Vabariik, taas punaste võim – ja algas Vaba - dussõda. Aeg oli hull ning lootusetu nagu kooliõpetaja Aalepi hull ja luider naine Luise: „Väljast tulles jäid Meetale silma ema kohvakute kulunud tallad, mus - tad ja haisva d....” (Traat 2009a: 259). Punased püssimehed tulid Palanumäe talu ukse taha, Hendrik peletas nad püssilasuga jooksu. Küll olid nad aga Alatares otsimas käinud – vana Kotter lamas surnult maas. Kotteri peiedel joodi puskarit. „Hendrik valas suurest rohelisest pudelist väikestesse pitsidesse puskarit. [---] Haisev jook tuimestas masendust ja kurbust, mida see päev ja kogu sügis oli täis” (Traat 2009a: 285). Haisev puskar on kuuenda jao märksõna: see pani pea purju, muutis ini - mesed metsikuks ja vägivaldseks nagu Muhu Villemi, kes tuli koju, puskari - hais küljes, ja hakkas mürgeldama. Krambihood käisid peal, peksis Leenat ja eriti kasutütar Helmit. Helmi ootas õudusega Villemi kojutulekuid. „Üksi oli hea olla, kuid hirm kahutas südant, kui ta mõtles õhtule, mil Villem koju tuleb, puskarihais küljes, ning mürgeldama hakkab” (Traat 2009a: 302). Löige Sass käis Palanumäel aidalaka all Maalile suupilli mängimas, Hendrik läks teda ära ajama. „Hendrik tundis puskarilehka, kui Aleksander ütles: „Väeliinil oless ma löönu su püssitiku otsa nigu küdsetü ahvena ”” (Traat 2009a: 433). Meeste suust tulvav puskarihais oli robustne, jõhker, hoolimatu, primitiiv - ne nagu aeg, milles inimesed elasid: „Hendrik sõitis kohe vallamajja. [---] Kassiahastuses sekretär küürutas oimetult paberite kohal, eile oli ta valitud ka toitluskomisjoni kirjatoimetajaks. Puskarihaisu levitades ütles ta, et suhkur olevat vallavanema, nüüdse nimega nõukogu esimehe aidas” (Traat 2009a: 334 –335). Sõjast koju tulnud Valter hoidis omaette, ei rääkinud palju: „Ma ei taha süvvä. Ülgeliha vastik ais om nõna n....” (Traat 2009a: 437). Parandamatult haige Mai luges, Postimees põlvedel, sõõrmeis viletsa õli hais ja tahm. Ainult loodus lõhnas selles haiges ajas omasoodu ja kutsuvalt, kui Hendrik vaatas oma Palanumäe rukkinurmi: „Kaste säras, õhk oli mahe kui rõõsk koor; kui - das küll seesugust õhku saadi hingata, seda tuli juua!” (Traat 2009a: 415.)

VII jagu. „Peremees võtab naise” – kannikeselõhn Vabadussõja aeg. Punased olid parasjagu võimul. Uus võim jaotas kehvikute - le vilja. Endine varas ja suli Robert Raudsepp Potitare Peetrile vilja ei and - nud, sest väimees Otto oli Vabadussõjas. Peeter kirjutas Hendriku kohta kaebuse. Tütar Kata ei viinud kirja ära, ometi tulid punased Hendrikule järele. Palanumäe peremees topiti koos saa - tusekaaslastega tihedasti puupüsti täis keldrisse, kuulipildujatoru suunati aknast sisse ja hakati valimatult tulistama. Hendrik pääses imekombel, sai ainult reide haavata. Punased põgenesid ja Hendrik viidi haiglasse. See sünd - mus tekitas Hendriku hinges kummalise pöörde. Värskuse, nooruse lõhna tun - dis mees igal sammul. Mingi muutus oli toimunud temaga seal all keldris, kus ta surmasuust pääses. 352 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 353

Mai surma järel leseks jäänud Palanumäe peremeest hakkasid piirama naised: Potitare ümmargune Kata, Umbjärve Ann. Ehkki Hendrikul oli juba omajagu vanust ja ta pidi vahel voodis lamades soolikad paika kohendama, oli taluperemees ikkagi ahvatlev suutäis. Hendrik käis kosjakaupa tegemas Nuustaku kaupmehe Seebaldi tütre Susannega. Peente kommetega Susanne lõhn lõi Hendrikule pähe: „Peremehe sõõrmeisse tungis külalise riietest kannikeselõhna, armunult vahtis ta preilit. Kuid teisi eevatütreid see magus harjumatu aroom ärritas” (Traat 2009a: 634). Kannikeselõhn lööb romaani seitsmendast jaost lugejale vastu: „Korraga tundis ta lehekuist kannikeselõhna” (Traat 2009a: 639). Palanumäe peremees otsis naist. Ühel hommikul herneid külvates lõid mõtted ootamatult klaariks: „Ta seisatas, pööras aeglaselt ümber, heitis pilgu üle nurmenuka, mille oli just täis külvanud, hommikupäike paistis kodu poolt, ülevalt poolt ussaeda. Mõra poolt tuli jahedat tuulehingust; tuul ja päike kohtusid Hendriku põskedel ja kuklas” (Traat 2009a: 681). Hendrik kosis naiseks Umbjärve Anni vanema tüt - re Lilli – endast poole noorema tüdruku. „Õhk oli mahe kui koor, päike vajus mäe taha, õhturahu laskus heinamaale ja metsa, ent valgust oli veel palju, seda oli täis taevas, maa ja peremehe kogu olemus. Hendrik Susi oli sel õhtul tõesti noo r, elevil, vastuvõtlik ilule ja looduse häältel e....” (Traat 2009a: 683). Kevadiste põllutööde ja heinategemise vahepeal olid Hendriku ja Lilli pul - mad. Lilli sai Palanumäe peremehe naiseks: „Sel jaanikuu ööl eostas Hend - rik oma seitsmenda poja” (Traat 2009a: 711).

VIII jagu. „Muld lõhnab” – mulla lõhn Eesti oli vaba! 1920. aasta kevad. Mulla lõhn lööb vastu kohe esimesest lau - sest: „Jürikuu oli käes, muld lõhnas, vaba maa” (Traat 2009a: 715). Lõpuks ometi sai eestlane vabal maal hakata oma maad harima. „Muld lõhnas purju - panevalt, tuul kandis seda imelist lõhna küntud ja küntavatelt põldudelt maapoiste sõõrmeisse. Muld oli lõhnanud ka kaitsekraavis, kuid seal oli sel - lel teine tähendus: sealne mullalõhn meenutas tahes-tahtmata surma, siin aga oli see elu ja elutahte kuulutaja” (Traat 2009a: 717). Valter tuli Vabadussõjast koju: silmaalused mustad, pea soetõvest paljas – väsinud ja haige. Temaga koos tuli Jaan – Hendriku poolvend – vana Kotteri laps teisest abielust. Lilli sünnitas poeg Ilmari. Palanumäel oli metsikult tööd: maa nõudis oma, kuigi oli nüüd vaba. Üks - kõik kuhu poole nina pöörasid – mulla ja maa lõhna oli tunda igal pool, igal hetkel. Romaan lehkab mulla, sõnniku, heina ja vilja järele: – „Kogu talus levis sõnnikuhaisu, seda viljakuse ja jõukuse hõngu” (Traat 2009a: 795). – „Päike paistis heledalt üle Palanumäe soo, kuiv hein lõhnas jumalikult, inimesed olid pidulikus meeleolus, kogu talu rahvas oli väljas, rõõmsalt naer - des heina riisumas ja kokku panemas” (Traat 2009a: 821). – „Muld lõhnas sügiseselt, ämblikuvõrgud särasid metsapuude vahel, lühike päev oli tuhm, tuule abitagi langes hilju puude otsast viimast kolda” (Traat 2009a: 873). Ent Hendriku poja Valteri jaoks ei olnud sõda läbi. Tema kaevik ja kaitse- kraav oli nüüd kodus – tsiviilelus: „Muld lõhnas, päike paistis ja tuul puhus

353 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 354

– maailm oli alles ja toimis. Ja oli ometi võidukevad, lausa harjumatult vaikne pärast sõjakärinat. Kuid rõõmu ta sellest ei tundnud” (Traat 2009a: 760). Vallamaja juures hakati välja loosima maatükke. Sellest päevast olid mehed kaua unistanud – rindel, lahingute vaheajal, öökorterites. Maa! Maa! Kõigepealt pidid saama maad need, kes sõjas vigastatud või haavatud, edasi sõdurid, kes olnud eesliinil, siis nood, kes teeninud rahvaväes, kuid seljata - ga, ja lõpuks muud soovijad. Vabadusristi saajatel oli õigus valida mõõdetud mõisamaast ise krundid, teised pidid võtma loosi. Valter läks Hendriku pool - venna Jaaniga vallamaja juurde kaasa. „Tahtmatult hakkas temassegi see kummaline ärevus, mulla lõhn laulis temagi sõõrmeis, see vältimatu, kordu - matu, igiomane” (Traat 2009a: 828). Ootamatult tuli koju vend Märt, kadunud hing, kaasas naine Varvara, kes päästnud Kiievis sõja ajal Märdi elu. Venelane tekitas Palanumäel võõrastust. Märdi pruut Elisabeth kahetses, et oli teistega kaasa tulnud. Oli jõuluõhtu 1920. Potitare Peetri matustel tundis Valter surnuaias mulla lõhna: „Muld lõh - nas erutavalt, joobnustavalt, igavikuliselt, kirst kõikus meeste õlul” (Traat 2009a: 762).

IX jagu. „Valge lind” – närbunud õite lõhn Aasta 1922. See oli Hendriku teise naise Lilli ja poeg Valteri haiguse lugu. Lilli põdes tuberkuloosi. Paari aasta eest oli sündinud poeg Ilmar. Valter muutus peale sõjast tagasitulekut üha imelikumaks. Vabariigi aastapäevapeol läks ta kallale Põllumeeste Kogu poolt kõnet pidama tulnud August Piirile. Valter tundis, kuidas linnahärrast poliitiku jutt jooksis ta meeltes sihinal kinni, silme ette kerkis verev udu: „„Kon te sõaaigu ollite?” hüüdis ta ennast unustades, nägu raevust moondunud. „Kon väeliinil? ”” (Traat 2009b: 102). Politseinik Aleksander Kuks kuulas hiljem Valterit koolimajas üle. „Lõhnas raamatuist, kuusevaigust ja didaktikast” (Traat 2009b: 107). Haige Lilli lõpp oli lähedal. Kahe haiglase hinge vahel tekkis kummali - selt ühtehoidev side – Kata pulmas tantsis Valter Lilliga: „Nõnda tundus Val - terile, veel rohkem aga Lillile, keda noormees hoidis nii õrnalt, usalduslikult ja kindlalt enese vastas, et perenaine oleks võinudki niisuguste käte vahele jääda. Närbuvad õied lõhnavad kargelt” (Traat 2009b: 171). Lilli oli saamas looduse osaks. „Unetabane rammestus kippus talle peale. Naist valdas kummastav tunne, et päikesepaiste, metsalõhnade, tuule ja tema vahel virvendas õrnõhuke vahesein, millest läbi tungides lõhnad, vär - vid ja hääled kaotavad teravuse ja muutuvad ümmarguseks. Sõõrmeis päike - ses hauduvate kuuskede hõng, peatus Lilli pilk mustal kuklase l....” (Traat 2009b: 224). „Valge lind” on rõhutatult poeetiline. Valteril käisid hood peal. Ikka sagedamini hakkas tsirk talle ilmuma. Lilli matusepäeva hilisõhtul üür - gas Valter, et „Tsirk kutse Lilli ärä! Palanumägi om maha kaabitu!” (Traat 2009b: 256). Vihahoos tahtis maha tappa vanemat venda, kõõrdsilmset Eliat, ent viimasel hetkel jõudis Märt vahele. Valter tormas üles launetuppa ja lasi enda maha.

354 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 355

X jagu. „Haamri all” – auto lõhn, tukiving Aasta 1931. Hendriku esimene poeg Elias ajas laia äri. Tegi uusi võlgu ja võt - tis isalt vekslitele allkirju. „Äri õitseb,” ütles ta r-i põristades uhkelt ja hak - kas vekslitel isa allkirju võltsima. Ülemaailmne majanduskriis tegi sellele kii - re lõpu – New Yorgi börsil lõi välk sisse. Elias mõisteti vangi. Hendriku talu ähvardas haamri alla sattumine poja võlgade pärast. Hendrik oli laenanud raha ka poeg Ruudule Fordi ostmiseks. Nüüd müüs Ruudu autot ja Hendrik lootis sealt pisutki raha tagasi saada. Lootuseks see jäigi. Linnas elav Ruudu ei tahtnud isa enam tundagi. Kunagi oli Hendrikul olnud uhke tunne sõita autoga poja kõrval. „Kas polnud uhke tunne peesita - da päikesepaistelisel päeval poja kõrval bussauto istmel, kihutada nagu õhk läbi Tsirgusilma, vaadata, kuidas puud, kodulinnud ja -loomad, inimesed põl - lul, aiaväravad, talud oma hallide palkseinte ja laastukatustega kiiresti, üha kiiremini hakkasid mööda vilksatama; kuidas nende, isa ja poja tuulekiirul edasilendamisest ajasid vastutulevad hobused enda hirmunud korskega taga - jalgadele püsti; auto kui võõras kultuurinähtus haises nende puhta suvetuu - lega harjunud sõõrmeis vaenulikult ja võikalt” (Traat 2009b: 355). Auto oli selle aja ja inimeste märk – edvistav, üle jõu elav eestlane, keda ähvardas nüüd pankrot: „Samal ajal oli Ruudule tekkinud Irma, kelle poole poeg sõitis muidugi autoga, ja arvata võis, et väheliku talu peremehele, nagu oli seda Irma isa, jättis õuele veerev Fordki vägeva mulje, rääkimata juba kogukast mehelikust sohvrist, kes kohmetult naeratades laki, õli ja tuulte järele lõhnavast autokerest välja ronis ning taluniku terekäe oma võimsate kämmalde otsekui sepapihtide vahele pigistas” (Traat 2009b: 357). Vahepeal oli Hendrik Susi võtnud kolmanda naise Paula. Abielludes oli Paula olnud 37 aastat vana ja süütu. Neil oli sündinud poeg Lembit. Viljapeksu ajal põles Palanumäe eluhoone maha. Hendriku pere sai Otsalt ulualust. Talu seisukord muutus üha hullemaks. Haamri alla minek oli käega katsuda. Haamrid kolksusid neil aastail paljudes taluõuedes. „Kogu talu haises vängelt põlengust” (Traat 2009b: 382). Tuulega saabuv tukiving osatas pidevalt vaesust ja viletsust, kõik oli kadumas, varandus hävimas. „Palanumäe rahva eluolu oli rebitud kahte lehte. Kinnisvara ja loomad olid mäel, kust kogu sügise hoovas idatuulega Otsalegi kõrbelõhna” (Traat 2009b: 428). Elamiseks kohendati kiiruga vasikalaut. Tuleõnnetust protokollima tulnud konstaabel sättis end kirjatööks valmis: „Lõhnas kopitusest. Läppunud õhk jooksis kohinal keskealistesse ja vanadesse kopsudesse, hiiresitt haises, see oli lõhn, mida vana kohtumehe ninaluu veel hästi üles võttis” (Traat 2009b: 402).

XI jagu. „Naised ja pojad” – kõrbelõhn, virtsahais 1930. aastate algus. Mehed vaidlesid vapside üle. Majanduskriis jätkus, välja - pääsu ei paistnud kusagilt. Üheteistkümnenda jao algus on Paula lugu. Ta oli Hendriku peale kade: teda, õitsvas eas perenaist, ei märganud siin armetus vasikalaudas mitte keegi, ehkki ta oli mehest kakskümmend aastat noorem. Kui talusse saabus klanitud elumees – kontrollassistent Richard Kesa –, ei suutnud Paula tema mesijutule vastu panna. Ta murdus laudalakas lambavillase tuisukasuka all kontrollassistendi kämmalde vahel. See tekitas

355 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 356

temas hiljem süümepiinaga segatud igatsust. Ja siis tuli Paula ootamatu haigus. Kõik läks väga kiiresti ja pöördumatult kaduviku poole, lootusetu olu - kord talus süvenes. Jan Kausi sõnul haarab romaani endasse Traadi avar paa - tos, mille võiks kokku võtta mõttesse: kõik ihkab ja kõik kaob. „Mis on see „kõik”?” küsib Kaus: „Traadi kujutluses ilmneb see peaaegu panteistlikult: „Vaikuses idanes midagi, eostati keegi; võrsusid inimesed, loomad ja viljad, tegelikult ikka üks ja seesama Elu oma iseäralikus, üksteist täiendavas, sõl - tuvas kolmainsuses.” Vili ihkab kasvada, loomad ihkavad vilja süüa, inime - sed ihkavad, et loomad tooksid parema elujärje. Lisaks ihkavad inimesed veel ja eelkõige armastust, vaoshoitut nagu saak põllul” (Kaus 2006). Romaanis märgib elu kaduvust puude põlemisest tekkiv suits ja ving, mida surmaheitlust pidav Paula teravdatud meeltega tajub. „Tule äkiline kustumine oksa küljest, leegi muutumine suitsusabaks rabas Paulat. Puude harilik põlemine, aine ühest olekust teise minek tundus järsku ülesaamatult kohutav. Tal hakkas paha. Ka s... tõesti – enam ei midagi?! Ainult näpuotsa - täis tuhka ahjupõrandal. Kuidas oli see võimalik? Ving vaid, viimaks levib vasikalaudas ainult vingu! Ja muud midagi!? Kas tõesti muud mitte midagi, armas Jumal!” (Traat 2009b: 586.) Ikka ja jälle tõi tuul inimeste ninna talu põlemise vingulõhna, millest ka aastatega lahti ei saanud, kui polnud ammu enam põlenud talu ega ka Pau - lat. „Naabertalu, mis mustas üleval mäekallaku peal oma hoonetega, eluma - ja tuhaasemega, kust idatuul kandis aeg-ajalt alla ikka veel kõrbelõhn a....” (Traat 2009b: 654). Vingulõhna kõrval hakkas talus tunda andma järjest enam virtsahais. See hais oli olnud ju kogu aeg, aga varemalt polnud seda nii vastikult märgatud. Oma eluga ummikusse jõudnud peretütar Maali tundis seda teravamalt kui kunagi varem: „Maali tundis ennast sünnitalus nagu võõrsil. Siin polnud kuskil öödki vee - ta, üht lühikest suveööd üle aastate – vasikalaut oli kitsas ja must, talli otsas küünis polnud sületäitki heina, aidalakk lage, lauda peal vennad oma vägeva norskamisega, ning kogu talu haises vastikult nagu virtsatünn. Palanu - mäelt oli soojus ja armastus ammuilma kadunud, sest siinset elu korraldasid ja juhtisid võõrad naisterahvad, mitte nende ema! Viimane uus naine sai küll mulda, kuid tema lõhnad ja vaim lehvisid endiselt talus” (Traat 2009b: 622 –623). Palanumäele tuli karja Lembitu ja Ilmari eakaaslane, Elia poeg Kalju – linnapoiss, kodukaunistava Eesti lootusrikas tulevik: „Kalju oli küll olnud maal, aga ainult ema sugulaste juures käimas. Tema, kes oli koolitunnis, kul - tuurhommikutel ja aktustel läbi immutatud hõiskeist, kui ilus, meeltülendav ja tervist kosutav on elada eesti talus, kus eesti neiu sirgub eesti peiule, oli päris hämmingus, kui koges, et virtsalomp haiseb jälgilt lauda ukse ees, kärb - sed sumisevad tohutute parvedena toas pea ümber, söögi ajal jätkub neid iga suutäie juurde matti võtma” (Traat 2009b: 741–742). Lisaks sellele juhtus lin - napoisil sõnnikutalgutel veel äpardus, Kalju kaotas tasakaalu ja kukkus liga - sele sõnnikusele vankripõhjale külili. „Vastikustunne oli hullem kui põrutus. Silmist purskasid pisarad, kui ta ennast lepiku servas üle vaatas: riided olid lägased ja ta haises jäledalt!” (Traat 2009b: 743.) Hendriku neljandaks naiseks sai Helmi – seesama väike tüdruk Nuusta - kult, vaese lesknaise Leena tütar, keda kasuisa Muhu Villem joomahulluses

356 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 357

peksis ja kirvega maha tahtis lüüa. Nüüd jõudis Helmi Palanumäele, et täita perenaise aset, ent abiellu vana Hendrik oma uue naisega enam ei astunud.

XII jagu. „Õelate lamp” – Hinnu lõhnad Aasta 1937 – Eesti laskurid olid toonud Helsingist ära Argentiina karika. Sün - dis Hendriku ja Helmi poeg Hind – varatark poisike, „Puud oli d...” romaani noore peremehe nimekaim – sada aastat hiljem. „Ärgates tungis Hinnu sõõr - meisse iga kord truubi savikivi lõhna. Sellesse oli ta sündinud, selles ta hin - gas, võrsus, tegi enda märjaks. Sünnikodu tolm, nõgi ja suits kuulusid nii- sama vääramatult tema ümbruskonna hulka kui isa hääl või ema tasased sammud telliskivipõrandal” (Traat 2010: 13–14). Hällis lamades tundis väike Hind teravalt kõiki ümbritsevaid lõhnu: „Ema astus hälli juurde. Helmi lõhnas hommiku järele, nagu alati – ja ka uue valge kasuka järele, mis Hendrik laskis talle Tsirgusilma kasukarätsepal õmmelda” (Traat 2010: 37). Väikese poisi hinge rabas julmalt täiskasvanute plaan tappa ära siga – tema kirju Kiiu: „„Mesperäst te tapsede kiiu ärä?” ahastas Hind, nägu nutust kräämuline, sõõrmeis vere lõhn. [---] „Mesperäst? Mesperäst? ”” (Traat 2010: 39). Ikka ja jälle kõlab see etteheitev küsimus lugeja kõrvus. Mesperäst? Pärast lõunaund püüdis Helmi Hindu lepitada: „Helmi paigutas Hinnu istuma laua juurde, vaatas talle tunnistamisi otsa: kas ta on ikka veel pahur? Nihutas lähemale kausi praetud maksaga, mis lõhnas hõrgutavalt. [---] Hin - nule maks maitses. Kuigi ta oli enne magamaminekut oma väikeses südames tõotanud, et ei unusta iial kirjule tehtud ülekohut, lepitas värske pala teda sea surmaga ja maailmaga, mis kubises valest ja äraandmisest” (Traat 2010: 40–41). Nii käis see süütuse äraostmine, lapse meelitamine täiskasvanute maailma. Samal ajal põristas Danzigis Plekktrummi-Oskar – omamoodi Hin - nu hingesugulane – oma lahutamatut plekist mänguasja ja oli ammu teinud otsuse mitte mängida kaasa neid täiskasvanute topeltmänge, „mitte mingil juhul poliitikuks saada ja koloniaalkaupmeheks juba hoopiski mitte, pigem panna punkt, selliseks jääd a.... [---] Et mitte kassat kõlistada, hoidsin ma trummi ligi ega kasvanud oma kolmandast sünnipäevast alates enam sõrme - laiustki, jäin kolmeaastaseks, aga ka kolmkordtargaks, kellest kõik täiskas - vanud olid pikemad, kes pidi täiskasvanutest nõnda üle olema, kes ei taht - nud mõõta oma varju nende varjuga, kes seesmiselt ja välimiselt oli täiesti valmis, samas kui nood pidid veel raugaeani välja arengust jampsim a...” (Grass 1990: 42–43). Palanumäe Hind ei saanud Oskari maailma ignoreerivat luksust endale lubada. Oli kolmekümnendate lõpp. Ees on pikk valede ja äraandmiste aeg: „Mida Hind öistel ärkamistel tundis? Mis pani ta hällis käte ja jalgadega veh - kima – kas võõristusega tembitud kummaline ebamugavus või nõutus, mis hakkas maast-madalast rahutu linnuna punuma pesa ta meeltesse; üha tun - givamaks muutuv olemasolu piin? Ahtas kätkis, savikivi lõhnas, kottpimedas, tajudes vaistlikult võõrust, puhkes ta nutma” (Traat 2010: 115). Hind kasvas, ajad muutusid ärevamaks, lõhnad tekitasid ergas poisis üha uusi küsimusi: „Pühapäeval hüpitas Hendrik poega põlvel, see oli lapse ratsa - sõit. Hind vahtis suurisilmi isa otsa. Miks oli tema isa nii vana, kurrulise

357 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:15 Page 358

karvase näoga, lõhnas piibupigist ja kuivadest heintest nagu küün, mis oli talli otsas ja kust viis redel lakka” (Traat 2010: 155). Kui kael kandis, läks Hind kevadel juba mõnikord kase alt mahlaämbrit ära tooma. Hind õngitses pangest välja seal maiustamas käinud sipelgaid ja kärbseid: „Ajal oli üks hea omadus: ta ei jäänud virilalt seisma, vaid oli vahet - pidamatus liikumises. Kevadpäike, linnud, tärkav nõges. Ussaia taga lõhnas soojenev muld” (Traat 2010: 358). Poiss jälgis, kuidas ema linu ketras: „Linakoonlad valendasid voki koonla - laual, linakurstid kastis. Kuidas küll sirged ja valged, puhtaks rabatud lina - kiud lõhnasid! Terve tuba, terve maja oli seda lõhna täis” (Traat 2010: 375–376). Selle väikese poisi eluga paralleelselt jookseb suur ajalugu: Eesti ajaloo 1940. aastad kuni aastani 1946. Hinnu isa Hendrik oli vana 80-aastane mees: üksi, kibestunud, vanadusest kergesti ärrituv, Palanumäe ajalugu. „Hinnul hakkas isast kahju. Kui ema polnud silmapiiril, hoidis ta tükk aega pihus traadist uksesanga, pistis siis pea ukse vahelt sisse, astus areldi üle läve, üle ema keelust, seisatas ukse juures, ning vaatas, kuidas isa konutas nende vanal mustal pingil, selg vastu soemüüri ja tõmbas mõttesse vajunult piipu, nii üksi, pilk pööratud akna poole. Väljas teerajal ei paistnud kedagi – kellel oligi asja varemete juurde, mis lume sulades hakkasid jälle haisema põlenud lihast ja tuhast, otsekui oleks punane kukk karelnud siin alles eile – nii kan - ged olid hävingu lehad” (Traat 2010: 633–634). Hind ja Hendrik – isa ja poeg. Ühel pool peaaegu sajandipikkune Palanu - mäe ajalugu, teisel pool noor elu, milles segunenud kõik need senised talu lõh - nad ja mälestused. Hinnu läbi elustuvad ka juba autori enda – Mats Traadi – lapsepõlves tajutud lõhnad. Mis siis jäi lõpuks Palanumäele, kui Helmi ja Hind siit 28. aprilli õhtul 1946 teele läksid, ning Hendrikule paistis üksindus äkki kätte nagu äravee - tud heinakuhja varras, mis mustab keset lagedat heinamaad? Mis lõhn jääb romaani lõppedes Palanumäest lugejale ninna ja meeltesse? „Hendrik käis ruuna söötmas, tuli ja toppis köögis pliidi alla vettinud hagu. Oksad ajasid visisedes otsast vett välja, kukkusid pliidisuust põranda - le, levitasid kibesuitsust vingu” (Traat 2010: 664).

Ajaloolane Ernst Bloch on öelnud: „Tänapäeval ei tea enam keegi, kui pime on öö” (Schön 1993: 250). Ent kas suudame me lugedes tunda, kuidas lõhnab minevik?

Kirjandus

Gras s, Günter 1990. Plekktrumm. Tallinn: Eesti Raamat. Kau s, Jan 2006. Mats Traat 70, Palanumäe 11. – Postimees 24. XI. Kõp p, Johan 1991. Mälestuste radadel. 1. köide. Tallinn: Eesti Raamat. Pal m, August 1937. Villem Reiman. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Schö n, Erich 1993. Der Verlust der Sinnlichkeit oder die Verwandlungen des Lesers: Mentalitätswandel um 1800. Stuttgart: Klett-Cotta. Talv e, Ilmar 2004. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. Tartu: Ilmamaa.

358 Jaanus Vaiksoo_Layout 1 27.04.12 14:42 Page 359

T r a a t, Mats 1979. Puud olid, puud oli hellad velled. Tallinn: Eesti Raamat. T r a a t, Mats 1987. Minge üles mägedele. Tallinn: Eesti Raamat. T r a a t, Mats 2008. Minge üles mägedele. 1. köide. Tartu: Ilmamaa. T r a a t, Mats 2009a. Minge üles mägedele. 2. köide. Tartu: Ilmamaa. T r a a t, Mats 2009b. Minge üles mägedele. 3. köide. Tartu: Ilmamaa. T r a a t, Mats 2010. Minge üles mägedele. 4. köide. Tartu: Ilmamaa.

The Smellscape of Palanumäe

Keywords: Estonian history in smells, Estonian literary history, Mats Traat

Smell is one of the most powerful human sensations evoking memories. A single whiff may bring back images from decades ago. When reading the novel series Minge üles mägedele („Go Up the Hills”) (prologue + 12 volumes) by Mats Traat one can hardly avoid sensing the importance of smells. Traat’s vivid sense of smell makes him almost unique among the Estonian authors. Thus his novels represent, inter alia, an Estonian history in smells from the mid-19th to the mid-20th cen- tury. In the mid-19th an Estonian may still easily get chastised in the stables of the manor and feel the sickening smell of coagulated blood sticking to the whipp- ing bench. The end of the 19th century witnesses the advent of several household innovations bringing along the smells, for example, of oil lamp or coffee. In the same half-century many farms are bought from landlords for perpetuity and Esto- nians become masters in their own farms. Proudly discussing matters of local administration they emit a strong stench of smoke from heating their chimney- less homes as well as from tobacco. Flax being a plant of freedom (the first farms were bought for flax money) the sour smell of retting flax is spreading all around the farmhouse. Each period of history has its own symbolic smell: a pungent smell of dust heralding the war; gunpowder and raw spirits introduce World War I and Bolshevik power; the farmer looking for a new wife smells violets; the smell of fresh earth is associated with the times Estonia becomes a republic and a lot of Estonians become landowners; the economic crisis of the 1930s is accompanied by smells of automobiles, firebrands, burning, and liquid manure. Little Hind of the last volume Õelate lamp („A Lamp of the Evil Ones”) carries the childhood mem- ories, olfactory ones included, of the author himself. According to historian Ernst Bloch people have forgotten how dark a night can be. Yet can we feel, when read- ing, the smells of the past?

Jaanus Vaiksoo (b. 1967), MA, Tallinn University, lecturer, [email protected]

359 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 360

PÖIDE VALLA KOHANIMEDE MUUTUMINE

MArIT ALAS

1. Sissejuhatus

rtikkel põhineb 2008. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööl (Alas 2008b), mille eesmärk oli anda ülevaade kohanimede muutumist A puudutavast teooriast ning uurida nimede muutumist, et teada saada, kui suur ja milline osa nimedest on viimasel kolmel sajandil säilinud või muu - tunud. Kolme andmekogu võrdluses on vaadeldud nii lingvistilisi kui ka eks - tralingvistilisi tegureid ja tegurikimpe, mis on kohanimede muutumist põhjus - tanud või suunanud. Kohanimede muutumise uurimisega on Eestis vähe tegeldud (vt Simm 1971; 1976), selline kohanimede säilimist, tekkimist, vahe - tumist ning kadu puudutav sotsioonomastiline uurimus on eesti onomastikas esmakordne. Selle uurimuse põhjal on võimalik näha Pöide nimevara praegust seisu ning suhet varasemate nimekogudega. Samuti on uus suund, mis ei uuri kohanimede muutumist nime ajaloost lähtuvalt, vaid keskendub konkreetse koha nime muutustele (Alas 2009a: 40; 2009c: 68). Pöide valla 1787. aasta materjal (367 nime) on saadud Eesti Ajalooarhiivi saksakeelsest kaardiatla - sest, 1 1933. aasta nimed (1921 kohanime) Eesti Keele Instituudist Theodor Kaljo materjalikogust. Autori materjal (1397 nime) on kogutud Pöide vallas aastatel 2004–2007. Kolmest ajajärgust on erinevaid toponüüme kokku 2911. 2 Pöide piirkonnas on põllumajandusega tegeldud rohkem sisemaal, ranna - äärsetel aladel on peamiseks elatusallikaks olnud kalastamine. Saarlastel on siiani säilinud oma murre ning tugev kohaga seotud identiteet, mida saareli - sus oma piiratud territooriumiga on tugevdanud. Asustus on küllaltki tihe, suurimaks asustusüksuseks on küla. Tüübilt on need kas sumbkülad või sumbja tuumaga ridakülad: talud on tihedalt koos, põllumaad külast eemal. Elanikke on vallas ligi tuhat (suviti arv mitmekordistub) ning talusid 30 küla peale umbes viissada. Piirkonna kohanimed jagunevad laias laastus kaheks. Merega kolmest küljest ümbritsetus ning väga liigendatud rannaäär on and -

1 f 2072, n 3, s 462d. 2 Arvudest nähtub, et XVIII sajandi lõpu materjal on kõige väikesem (10 %). Uurimu - ses kasutatud atlases ning üldse tolleaegsetel kaartidel on väga vähe talunimesid, märgi - tud on vaid hajatalude nimed. Asulanimed on saksakeelsed ning põhirõhk on põllumajan - duslikel kohtadel, mille hulgast on harva välja toodud väikesemate üksuste nimesid (näi - teks põllu-, heinamaa- ning karjamaaosade nimesid). Loodusnimesid on vähem, märgitud on need üldjuhul siis, kui sinna jääb ka mingi põllumajanduslik ala (näiteks laiul on ka heinamaaks sobivat maad). Et atlase eesmärk on kajastada põllumajandusobjektide nime - sid, on küla-, hajatalude ning loodusnimed esitatud pigem viljeluskohtade asukoha määra - miseks. 1933. aasta materjal (52 %) on neist kolmest vaadeldavast ajast kõige põhjalikum, sest siis oli veel väga palju väikeseid vabadikukohti, mis on tänaseks ühes nimedega hävi - nud. Samuti on põllumajanduslikud, aga ka looduslikud objektid jaotatud väga väikesteks osadeks, hõlmates sageli vaid ühe talu kasutusse kuuluvaid kohanimesid. Tänapäevase materjali (38 %) iseloomuks on pigem viljelusnimede ning mikrotoponüümide väiksem osa - kaal. Säilinud on suuremate kohtade nimed, mille väikesemate osade tähistajaid enam ei teata. 360 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 361

nud aluse loodusnimede domineerivusele, sisemaale jäävad põllumajandusli - kud alad on tinginud aga kultuurnimede rohkuse. Loodusnimed on oma loo - mult püsivamad, sest ka nende denotaadid on looduses pikaealisemad kui inimtegevuse tagajärjel tekkinud kohad. Kogu piirkond moodustab aga ühe kultuurilise terviku, kus on homogeenne rahvastik ning ühine ajalugu (Alas 2009b: 76).

2. Kohanimede muutumine

Kohanime muutuste all pean silmas kohanime tekkimist (uue koha aktuaal - seks muutumisel antakse kohale oma nimi, et seda teistest eristada), vahe - tumist (täieliku muutuse puhul on nimi vahetunud leksikaalselt täielikult, osalise muutuse korral on vahetunud determinant või osa atribuudist) ja kadumist (nime enam ei kasutata) (vt ka Ainiala 1997b: 108–113).

2.1. Kohanimede tekkimine ja säilimine Kohanimed on kui minitekstid, millel on tähendus, ja nad on seotud konno - tatiivsete ja assotsiatiivsete komponentidega rohkem kui denotatiivsetega (Christoph 1990: 232). Nimed ei teki juhuslikult, vaid on kas või mingil aja - hetkel olnud põhjuslikus seoses nimetatud kohaga. Kuigi kohtade maastikus eristamine on toimunud algselt koha kirjeldamise teel (Nissilä 1962: 39), ei ole kohanime eesmärk kohta kirjeldada, vaid seda teistest samaliigilistest kohtadest eristada, individualiseerida (Dalberg 2008: 51; Kallasmaa 2000: 73). Toponüümid tekivad siis, kui inimestel on vaja nimetada kohti, mida nad kasutavad või muul moel oluliseks peavad. Eero Kiviniemi on väitnud, et kohanimede vajadus sõltub ainuüksi kommunikatsioonitarbest ja et eriti mikrotoponüümide puhul sõltub nimetihedus asustustihedusest ja nimeoskus individuaalsetest kommunikatsioonivajadustest (Kiviniemi 1990: 99). Koha- nimede abil saab kohti meeles pidada ning neist teistele rääkida. Igal geograa - filisel üksusel ei pruugi olla nime, küll aga kuulub iga kohanime juurde asu - koht, millele ta viitab, ning tähendus, mida see nimi kannab. Nimede tekke suureks mõjutajaks on pigem ühiskondlikud muutused, mitte niivõrd looduslikud varieerumised. Looduses toimuvad arengud üld- juhul aeglaselt, see-eest inimeste endi põhjustatud ümberkorraldused tekita - vad uusi kohti ja omakorda uusi nimesid kiiremini. Palju nimesid on lisan - dunud (aga ka kadunud) nõukogudeaegse maade ümberjaotamise käigus: see aeg on viimase kolme sajandi murrangulisim ning põhjustanud järske ja rohkeid kohanimemuudatusi. Väikeste talupõldude suurteks kolhoosipõldu - deks liitmisel kadusid väikeste põldude nimed. Uusi suurpõlde nimetati näiteks küla järgi ( Nenu põllud ) või talu järgi ( Tõnutagune ). Ehitati uued kolhoosilaudad, nt Kalmemäe laut , Kanissaare laut ja Seljamäe laut ; tekkisid uued kohad, nagu Side (postkontor), Eliladu (õli- ehk kütuseladu) ning Kontor ~ Kolhoosikontor . Kui koha laad muutub, võib nimi jääda samaks, ent siis peab ta suutma seda kohta endiselt identifitseerida. Pöide aladelt võib selliselt säilinud nime - sid leida vaid üksikuid. Näiteks kunagine merepõhi oli kasutusel esmalt kar - jamaana, seejärel heinamaana, nüüd aga põldudena, kuid see on siiski säili - tanud oma algse nime Rooga laht . Ka nimed Aabelaskma ja Jausapõllud on

361 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 362

säilinud samana läbi kolme sajandi, kuid nende denotaatide kasutamine on aja jooksul varieerunud. Pigem on säilinud selliste kohtade nimed, mis kasu - taja jaoks ei anna enam edasi denotaadi kasutusala või mille determinant on lihtsasti nimest väljajäetav ning atribuut esineb ka teiste sealsete kohtade nimes, moodustades ühtse kimbu. Näiteks võib tuua nime Sansa Meggi Pöld , mis on XVIII sajandi kaardil ainus selle atribuudiga nimi. 1933. aastaks on põllust saanud Santsesilmaesine heinamaa, lisaks leiab 1933. aasta ja täna - päeva materjalist Santse mäe , 1933. aastal oli seal ka Santse asundustalu. Tänapäeval on vaadeldav koht osa suuremast Santse piirkonnast ning sama täiendiga on nii 1933. kui ka 2007. aastal olemas rannajärv Santse lõpp . Nimetamine pole osa igapäevakeelest, nagu seda on vestlus, vaid põhineb suhteliselt tugevalt juba olemasolevate nimede analoogial (Leino 2007: 13). Nimeandja ei anna nime meelevaldselt, vaid kasutab tuttavaid mudeleid. Sarnaselt 1933. aastal olemas olnud Ardla soole on tänapäevaks loodud kõr - val asuva vesise heinamaa nimi Välta soo , kasutades samuti küla nime, mil - le alale heinamaa kuulub. Üleüldine tendents kasutada analoogiat eksistee - rib isegi nimede puhul, mis on selgelt seotud koha füüsilise iseloomuga (Lei - no 2007: 97). Näiteks kahel pool laidu asuvate väinade nimed Pisike silm ning Suur silm on moodustatud sama põhimõtte järgi nagu ka laidude nimed Kõr - gelaid ja Madallaid . Analoogia juures on oluline see, et lingvistiline kogukond aktsepteerib moodustatavat nime. Selleks on vaja täita kaks tingimust. Esi - teks, nime sisu peab olema tunnustatud koha identifitseerimiseks sobilikuna. Teiseks, nime kuju peab olema vastavuses kohalike onomastiliste tavadega: see peab olema nimi, mitte apellatiivne kirjeldus, mis juhtumisi identifitsee - rib koha. Nii saab pidada kohanimedeks ka ees- ja tagasõnu sisaldavaid nime - sid Eerutoatagune , Laasutoatagune (põllud), Kambriots (aiamaa), Küinide - esine , Kordisilmaesine , Kordipealne (heinamaad), Metsatagune (rannaäär) ja Männikualune (põld), sest nad viitavad püsivalt mingile kindlale kohale ja on üks nimekasutajate aktsepteeritud nimetamismallidest. Hoolimata analoogia olulisusest, hõlmab nimetamine alati ka mingi osa uut informatsiooni (Leino 2007: 31–32). Mida rohkem inimesi nime kasutab, seda suurem on tõenäosus, et see jääb kestma, sest nimi elab vaid oma kasutajate kaudu.

2.2. Kohanimede muutumine ja kadumine Nimi muutub, kui eelnevalt kasutatu hääbub ja selle asemel võetakse omaks uus nimi. Erinevalt säilinud nimest erineb muutunud nimi alati eelmisest sama kohta märkinud nimest. Muutuste protsess algab siis, kui uus nimi ilmub vana kõrvale, ja lõpeb siis, kui vana nimi on unustatud või seda pee - takse endiseks nimeks (Ainiala 1997b: 109). Vana ja uue nime leksikaalne (apellatiivne) tähendus erinevad teineteisest. Kui aga nimi muutub vaid foneetilise struktuuri poolest, siis pole küsimus kohanime muutumises (Ainiala 2002b: 932). 1787. aastal kirjutatud kaardil on Kirge Nieth , 1933. aas - ta kogus Kerguniit ning tänapäeval kirjakeelseks muutunud Kirikuniit – kui - gi nimes on toimunud keelelisi muutusi, on leksikaalne tähendus jäänud samaks. Samuti on nii praeguse Talila külaga, mille sufiksis - la kajastub veel kunagine saarelisus, 1787. aasta kaardil on külanimi Tallilaid , 1933. aasta kogu järgi on kasutusel mitu varianti – Talila ~ Talilaid ~ Talilao küla –, mil - lest praeguseks on kasutusele jäänud vaid Talila . 1787. aasta kaardil on aga

362 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 363

veel laiuna Eon Laidi , millest 1933. aastaks on saanud osa maismaast ning nimeks Äolaid , rööpnimega Laolaid , kajastades selles põllunimes veel endist saarelisust. Seal asusid 1933. aastal ka kaks talu Uusäola ja Vanaäola , mil - lest tänaseks on saanud üks Äola talu. Kohanimi kaob või asendub uuega, kui pole enam piisavalt põhjust koh - ta endistviisi nimetada. Selleks võib anda tõuke koha enese muutumine või hävimine, mingi märkimisväärne sündmus või elulaadi muutumine. Olulis - teks teguriteks on seejuures ajaloo kulg ning looduslikud olud. Ühiskondlikud olud võivad jätta mõne koha nimetamisvajaduseta ning esile kergitada uued, looduslikud olud aga võivad muuta koha liiki (laiust saab madalik, heina - maast mets jne). Muutused toimuvad harva järsku. Peaaegu igal juhul muu - tuvad nimed aste-astmelt. Mõnda aega on kasutusel nii uus kui ka vana nimi ning uus nimi asendab vana tasapisi. Nii uus kui ka vana nimi võivad olla kasutusel paralleelselt. Nime muutus ja parallelism on omavahel tihedalt seotud ning alati ei ole neid kahte võimalik eristada. Enamikul juhtudest nõuab kohanime muutus rööpnimesid, samal ajal kui parallelism ei vii alati kohanime muutumiseni. Kohal võib olla korraga kaks või isegi enam nime. rööpnimedel on tavaliselt erinevad kasutajad (Ainiala 2002b: 931, 933–934). Näiteks 1933. aasta materjali järgi on Madallaiul rööpnimi Põõsaga laid , see - juures viimane on sagedasem. Tänapäevaks on alles on jäänud vaid Madal - laid . Talu ametlik nimi Ojakalda oli 1933. aastal kasutusel paralleelselt pere - mehe nimega Ligi , mis oli tollal põhiliseks talunimeks, tänaseks on jäänud alles vaid Ojakalda nimi. Vaadeldaval alal ongi suurem osa rööpnimedest talu - nimed. Seda saab seletada sageli vana peremehe surmaga, nii et kadus vaja - dus talu tema järgi nimetada (vt Ligi talu näidet), ning uute elanikega, kes toovad kaasa oma eelmise elukoha nime või tõrjuvad kasutuselt või võtavad taas käibele ametliku nime. Näiteks oli 1933. aastal Pao talul ametliku nime kõrval paralleelselt kasutusel omaniku järgi Kaiga-Miina nimi, millele lisaks tekkisid ka nimed Pärna-Miina ning Pärna (hoovis kasvava kahe pärna jär - gi), ning Pärna ja Pärna-Miina muutusid aja jooksul domineerivaks. Nimi võib muutuda nii, et vana nimi kaob ja koht saab uue nime pea- aegu samal ajal või vähemalt üsna kohe. Selline muutumine pole siiski eriti sage. Kui muutub kogukond, kes nime kasutab, siis on loomulik, et ka nimi muutub. Kui uutel elanikel ei ole võimalik õppida kohanimesid endistelt ela - nikelt, siis annavad nad kohtadele uued nimed. Kõik nimed võivad muutuda, kuid praktikas seda siiski ette ei tule. Tõe - näolisemalt muutuvad nimed, mis tähistavad väiksemaid kohti, ning need, millel on vaid mõni kasutaja. Algselt kirjeldab iga nimi oma referenti, kuid kui aja möödudes enam ei kirjelda, ei tähenda see tingimata, et nimi muu - tuks. Nime kõige olulisem funktsioon on kohta identifitseerida, mitte iseloo - mustada ning seda juhtub pigem harva, et vana nimi, mis enam oma referen - ti ei kirjelda, asendatakse uuega, mis kohta paremini kirjeldab (vt nt Pao ~ Kaiga-Miina > Pärna-Miina ~ Pärna talu). Oma referentide kirjeldamise saa - vad nimed lõpetada siis, kui koht ise mingil moel muutub. Näiteks uus hoo - ne, uus kasutaja, omanik või muu taoline kohaga seotu, mis võib jätta nii tugeva jälje, et see nõuab uut, informatiivsemat nime. Ja kui kohal oli ka varem mingi nimi olemas, siis tavaliselt peab vana nimi uuele teed andma (Ainiala 2002b: 931–934). 1787. aastal kandis suur põld nime Wande Metza

363 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 364

Pöld , tähistades enam-vähem sama ala nagu tänapäeva Tributsi männik . 1933. aastal oli aga see jaotatud paljudeks väikesteks maatükkideks, kuhu jääb nii metsa ( Ula mets ), põlde ( Suuregipõld , mille osad on Vandemetsa põld , Leepõllud , Mäepõllud ) kui ka karjamaid ( Vandemetsa karjamaa , Kadarik ). Sellele alale istutati 1938. aastal männik, mis kandis algul nime Ula-Talila mets . Seoses Teise maailmasõja ajal seal männikus toimunud lahingutega andis rahvas sellele Balti laevastiku juhataja viitseadmirali V. Tributsi järgi uue nime Tributsi männik . See näide ilmestab suurepäraselt, kuidas maasti - ku muutus ning tähelepanuväärne sündmus võivad kohanime muuta. Seal - hulgas võivad nimed jääda samaks, kuid ala suurus võib muutuda: 1787. aas - tal tähistas Wande Metza Pöld umbes poole suuremat ala kui 1933. aasta Van - demetsa põld ning maastiku muutumisega on nimi tänapäevaks täiesti kadunud (Alas 2008a: 40). Kohanime muutumiseks ei peagi olema absoluut - set põhjust. Nimekasutajad ja vajadus identifitseerida on jäänud samaks ning vana ja väljakujunenud nimi oleks võinud endiselt kohta märkida, kuid nimi muutub ikkagi, sest inimesed tahavad rääkida ja meelde tuletada, mis on kohaga juhtunud või mis seal on või kelle oma see on. Eelmine nimi, mis ei kirjelda kohta loomulikult, jäetakse seetõttu kõrvale (Ainiala 2002a: 934–935; Ainiala 2002b: 186–187; Ainiala 2000: 31–39). Nii on saanud Rannapõllust Tooma põld ning Keskmisest põllust Aadu põld , nime muutumise põhjust võib oletada soovist näidata maa kuuluvust talule. Mikrotoponüümide püsimisel on suur osa suulisel pärimusel, millele on aga omane muutumine ja varieerumine. Üks muutumise põhjusi on referen - di asukoha nihkumine. Tavaliselt on tegemist väikese liikumisega ühe koha - nimekoosluse piires. Näiteks tähistas 1933. aastal Pätakalaid poolsaart, Arju - lahe kalda teispoolset äärt, nüüd aga märgib see laidu, mis jääb Arjulahe sis - se. Samuti on ka kohaga, mis kannab nime Põlend väli : 1933. aastal jäi see maanteest põhja, tänapäeval aga jääb lõunasse. Sama nimi erinevas kohas on kaks erinevat nime (Andersson 1993: 7). Et toponüümid on monoreferentsed, tähistab iga kohanimi vaid üht kindlat koh - ta ning häälikuline kokkulangevus tähendab homonüümiat. Talude puhul on väga sage, et omanik ehitab uude kohta maja ning võtab kaasa ka endise nime. Nii on näiteks Mõhkse taluga, mille omanikud küüditati, ning kui nad tagasi tulid, kolisid elama teise külla ja nimi kandus üle uuele majale. Teise maailmasõja ajal põles maha Reedike talu ning omanikud ehitasid uue maja mõne kilomeetri kaugusele, talu nimeks sai taas Reedike . Siiski tuleb neid pidada eri nimedeks, sest asukoht on muutunud. Kohanimed kaovad siis, kui neid ei ole enam vaja. Selleks on erinevaid põhjusi ning tihti hääbuvad nimed mitme teguri koosmõjul. Kadunud nimed moodustavad pideva joone, mille ühes otsas on täiesti kadunud nimed, mida ei suuda meenutada ükski külaelanik, ning teises otsas on nimed, mida küll üldiselt mäletatakse, kuid mida enam aktiivselt kohtade identifitseerimiseks ei kasutata. Nende kahe äärmuse vahel on terve hulk nimesid, mida mäletab üks või paar inimest, kuid mida keegi enam aktiivselt ei kasuta (Ainiala 1997b: 109–112). referentide ja traditsioonide stabiilsus on ka kohanimede püsimise eeldus. Terhi Ainiala järgi on Soomes võrreldes XVIII sajandiga ena - mikul aladest muutunud vähemalt 75 % nimedest, mõnel alal isegi 90–100 % (Ainiala 2002a: 186). Pöide vallas on see protsent umbes sama, läbi kolme sajandi on säilinud 18 % nimedest.

364 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 365

Vanade nimede muutumise ja hävimise põhjuseks on tavaliselt keeleväli - sed tegurid: muudatused ühiskonnaelus, vanade elutavade hääbumine, nime - objektide tekkimine või kadumine muudel põhjustel, eriti aga asustuse koon - dumine (Simm 1971: 688; 1976: 556). XIX sajandisse jääb krunditalude teke, mis tõi kaasa suure hulga nimede muutumise. Kui Teises maailmasõjas hävis terve Kübassaare asundusküla, kadus suur hulk Kübassaare poolsaarel asu - vaid kohanimesid. Ka sealseid talunimesid mäletavad vaid üksikud, täielikult on aga kadunud vähemtähtsate objektide nimed nagu näiteks Kadakavälja põld , Reimerand ja metsaosade nimed Kadakavälja ots ja Soarmiku mets . Linnadesse siirdumine, mis sai alguse 1960. aastatel, viis selleni, et üha vähem inimesi tegeleb maaharimisega. Sellega väheneb ka nende nimedega seotud kommunikatsioon, mis on aga toponüümide olemasolu esmane tingi - mus. Mitme talu tühjaksjäämine samas piirkonnas võib tähendada suure hul - ga kohanimede kadumist (Ainiala 1997b: 112). Samuti pole olnud stabiilne kohtade endi areng: osa põllumaid ei kasutata enam, nad on asendunud met - saga, elumajade või maanteedega, on liidetud teiste suurte põllumaadega, mereäärsed karjamaad on kasvanud roogu jne ning sellega seoses on kadu - nud ka vajadus neid kohti eristada. Maa kasutamine on viimastel sajanditel palju muutunud, aidates kaasa kindlat tüüpi nimede hävimisele. Kui varem olid väikesed põllud eraldi, siis nüüdseks on põllud ühendatud ning tarad ja kraavid kadunud. Niisiis on vajalik nimetada vaid suurt põldu ja väikeste põl - luosade nimed on kadunud ning inimesed saavad hakkama vähema arvu nimedega. Vajadus identifitseerida väikeseid kohti on kadunud, mistõttu vanu nimesid polegi uutega asendatud (Ainiala 1997b: 113). Nii oli näiteks 1933. aastal Nõudlamaa (heinamaa) jagatud veel eraldi osadeks Suurenõud - la kuhjaaid , Taganõudla , Vältanõudla , Lõonõudla ja Nõudla arvad , praegu - seks on kasutusel vaid ühine nimetaja Nõudla , nagu ka 1787. aasta kaardil on olemas vaid Naudla Maa . Väga sageli jätab hävinud objekt ümbruskonna nimistusse oma jälje. Näi - teks kunagise mõisa viinakeldri asukohale ehitati Viinakeldri talu, mis on samuti tänaseks hävinud. Endise talu ümbruses on aga uued nimed Viina - keldri aavik (metsatukk) ning Viinakeldri aed (karjakoppel), mis on kunagi - se mõisa viinakeldrist tulenevad sekundaarnimed. Kotka talu olevat aga oma nime saanud kunagise tamme järgi, mille otsas oli kotkapesa. XVIII sajandi kaardil on märgitud Töna talu, mida 1933. aastaks enam ei ole, kuid mille nime kandsid siis edasi kõrval asuva Töönapöld ja heinamaa Töönaauk , mil - lest viimane on säilinud tänaseni. Talunimede säilimine pärast maja hävimist on seletatav ka sellega, et talu ei tähista üksnes maja, vaid tervet hoovi ning maja koos ümberkaudsete maadega. Nii on Muraja poolsaarel kasutusel siia - ni näiteks Mõhkse , Kaomäe ja Tagupõllu talude nimed, kuigi maju pole endis - te talude kohal enam ammu. Põhjuseks võib olla ka muude silmapaistvate objektide puudumine läheduses. Vastupidine muutus toimub siis, kui talu hävib ning maa jääb naabertalule. Nii on näiteks Laaritsa taluga, mille hävi - misega kadus kasutuselt ka nimi ning mille maad on nüüd osa toona kõrval asunud Laasu talust. Kohanime kadumise hetke on võimatu paika panna. Kui aktiivselt peaks nime kasutatama, et see säiliks? On nimesid, mida kunagi ei kasutata iga päev, näiteks on kohad kaugel või piirkonnas, kus ei käida väga sageli. Kuid ka neid kohti on aeg-ajalt vaja nimetada. Nime võib pidada surnuks siis, kui

365 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 366

seda ei saa enam kasutada, sest teised kogukonna liikmed ei tea seda. Nimi ei saa sõltuda ühest inimesest, sellel peab olema vähemalt kaks kasutajat. Kui on alles jäänud vaid üks inimene, kes seda nime teab, võib seda pidada kadu - nuks (Ainiala 1997b: 109).

3. Kultuurnimede ja loodusnimede muutumise analüüs

Nimed varieeruvad koha tüübist lähtuvalt erinevalt. Kohanimesid saab tüü - bi alusel jagada kultuurnimedeks ja loodusnimedeks. Kultuurnimede alla pai - gutuvad kõik nimed, mis tähistavad asustusi, viljelusobjekte ning artefakte – kohti, kus kas või osaliselt on toimunud inimtegevuse tagajärjel muutusi. Loo - dusnimed tähistavad aga kohti, mis seotud maastiku ja vetega. Viljelusnimed kipuvad muutuma sagedamini kui loodusnimed, sest loodusesemed on juba oma loomult püsivamad. Loodusesemete nimede puhul on olulisim asukoht, aga ka koha kuju ja suu - rus. Kultuurnimede puhul on samuti olulisim asukoht, kuid nimetamise alu - seks on ka koha päritolu, saamislugu ja koha omanik. Samuti liigenduvad loo - dusesemed maastiku, põllumajandusnimed aga kasutusala järgi. Selline otse - selt inimtegevusest mõjutatud või inimtegevuse tagajärjel tekkinud kohtade ning looduses iseseisvalt eksisteerivate kohtade nimede eristamine on tingitud nende referentide ning seega ka neid tähistavate nimede erinevast säilimisest. Objekti stabiilsus on aga püsiva traditsiooni kõrval teine oluline tingimus, et nimi jääks püsima. Kui nime tunnevad ja selle on heaks kiitnud paljud inime - sed, siis see ka ei muutu nii kergelt. Tavaliselt on viljelusnimed loonud väike kogukond ning nimede eesmärk pole eristada kohta suurel alal, vaid pigem talus (Ainiala 1997a: 234, 238; 2002a: 183–184; 2002b: 933; Harling-Kranck 2002: 191). Loomulikult on sellises inimtegevusest mõjutatud jaotuses ka piiripealseid juhtumeid, sest metsa võib istutada või langetada, jõgede ette võib

0,6

0,5

0,4

0,3

0,2

0,1

0 1787. aasta 1933. aasta 2004.ʹ2007. aasta Kultuurnimed 0,13 0,49 0,38 Loodusnimed 0,1 0,51 0,39

Jooni s 1. Kultuur- ja loodusnimede osakaal.

366 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 367

0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 1787. aasta 1933. aasta 2004.ʹ2007. aasta Asustusnimed 0,14 0,43 0,5 Artefaktinimed 0 0,02 0,08 Viljelusnimed 0,65 0,25 0,13 Maastikunimed 0,07 0,17 0,12 Vesistunimed 0,14 0,13 0,17

Jooni s 2. Kohanimede jaotumine ajajärguti.

ehitada tammi, mistõttu vesi võib hakata läbi voolama mujalt, jne, kuid ka sel - lisel juhul peetakse metsa ja jõge ikkagi loodusobjektiks. Kultuurnimede ja loodusnimede osakaalu erinevatel ajajärkudel näitab joonis 1. Sellest nähtub, et kultuurnimesid on nii 1933. kui ka 2007. aastal veidi vähem, 1787. aastal aga rohkem. Võib arvata, et ka XVIII sajandi lõpus olid loodusnimed ülekaalus, kuid kaardimaterjal lihtsalt ei näita seda, sest aluseks olnud atlase eesmärk on tähistada põllumajandusega seotud objekte ja loodusesemete nimesid on esitatud vaid kõlvikute asukoha määramiseks. Joonisel 2 on näha erinevate nimeliikide esinemisprotsendid ajajärguti. Samuti näitab joonis, mis liiki kohad on olnud eri aegadel nimekasutajatele olulisemad. 1787. aasta protsentide puhul tuleb aga arvestada ka atlase ees - märki panna kirja kõlvikud, mille asukohta külade, mõisate ja hajatalude abil näidata.

3.1. Kultuurnimed Kultuurnimede tähtsamad alaliigid on asustusnimed ja viljelusnimed, kolmas – tehisobjektide nimed – on marginaalsem ega moodusta terviklikku rühma (olulisemana saab välja tuua teenimed). Asustusnimede alla kuuluvad inime - se elupaika tähistavad nimed, näiteks külade (vt ka Alas 2009a) ja talude nimed. Viljelusesemete nimedeks peetakse heinamaa-, põllumaa- ja karjamaa - nimesid. Kui asustusnimed on väga püsivad, siis viljelusnimede kohta seda öel - da ei saa. Nagu mainitud, kasutab viljelusnimesid väiksem kogukond ning nimede eesmärk pole eristada kohta suurel alal, vaid pigem ühe talu piires. Kui suur osa põllumajanduslikke nimesid on mikrotoponüümid ja nimede kasutajaskond on väikesearvuline, siis looduslike kohtade nimesid teab tavali - selt suurem hulk inimesi, sest looduslikud kohad pole niivõrd sõltuvuses oman - disuhetest, vaid on avatud rohkematele inimestele. Näiteks on tarvidus põllu osi eraldi nimetada põllu omanikul ehk kasutajal, kellelgi väljastpoolt talu seda

367 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 368

vajadust ei teki. Samuti kajastatakse põllumajanduslikes nimedes sageli oman - disuhet, omaniku vahetudes või maa kasutamise muutudes ei jää ka nimed samaks. Näiteks kandis heinamaa XVIII sajandi lõpu kaardi järgi nime Uus Nieth , mis põllumaana oli saanud 1933. aastaks nime Leepõld , ning tänapäe - val nimetakse seda kohta hoopis talude järgi Mihkli ja Matsi põldudeks . Kuigi suurem osa viljelusnimedest on mikrotoponüümid, mida kasutab vähe inimesi ja millel on seega kalduvus kaduda, on osa agraarnimedest mak - rotoponüümid ning seetõttu ka hästi säilinud. Kõige paremini jäävad püsima need viljelusnimed, millel on mitu omanikku või kasutajat. Näiteks on maan - teede ristumiskohaäärne Surnuaiatagune põld teada mitme küla elanikele, samuti ka Linnapöllud , mis jäävad kahe küla vahele ning mille nimi on säi - linud sajandeid. Suur osa kultuurnimedest on aga asustusnimed, mis on vastupidiselt vil - jelusnimedele väga püsivad. Näiteks külanimed Kõrkvere [1453 Korckever (Kallasmaa 1996: 144)] ja Keskvere [1645 Kesckfer (Kallasmaa 1996: 97)] on jäänud sama kujuga sadadeks aastateks nagu ka suurem osa Pöide valla asu - lanimedest. Külanimedest on muutunud vaid mõningad determinandid. Näi - teks on kadunud maareformide käigus endise mõisa maadele rajatud asun - dusküla ehk asundi mõiste ning see on asendunud determinandiga küla : Muraja asund ‹ Muraja küla . Üldjuhul kasutatakse elliptilist vormi Mura - ja , liigisõna lisatakse vaid erivajadusel. Kõikidest vaadeldava ala kultuur- nimedest poole moodustavadki asustusnimed, eelkõige talunimed. 3 Inimeste kodud on oluline osa maastikul ning nende nimed ei hävi nii kergesti, küla - de ja talude nimed on teada laiale kasutajaskonnale. Igal talul on oma nimi, mis põlistaludel on säilinud sajandeid. Näiteks talud Koka [1617 Matz Kockh (Kallasmaa 1996: 114)], Kelbi [1730 Kelbi Otti Matz (Kallasmaa 1996: 94)], Lõo [1738 Leo Reino Michel (Kallasmaa 1996: 195)] ja Pojandi [1738 Poyande Thomas (Kallasmaa 1996: 297)]. Kultuurnimede jaotumist näitab joonis 3.

Lisandunud ^ćŝůŝŶƵĚ kultuurnimed kultuurnimed 14 % 20 %

Muutunud kultuurnimed 17 %

Kadunud kultuurnimed 49 %

Jooni s 3. Kultuurnimede jaotumine.

3 Kogu Pöide nimevarast moodustavad asustusnimed kolmandiku, aga Võrumaal poole, Soomes vaid 22 % (Saar 2008: 67).

368 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 369

Kultuurnimedest suurim rühm on kadunud nimed, mida on 49 %. See protsent on võrreldes hävinenud loodusnimedega väiksem, mis on tingitud säi - linud talunimede suurest hulgast. Nimede kujunemises ja püsimises on suu - reks mõjutajaks uute põllumajanduslike süsteemide kasutuselevõtt, sest sel - le käigus muudetakse senist maastikku. Samuti on suur osa nimesid kadu - nud põllumajanduse osatähtsuse vähenemise tõttu. Kultuurnimedest on säilinud viljelusnimesid läbi kolme sajandi vaid kaks protsenti. Kadunud on endiste ühispõldude ja nende osade nimesid. Ka karjamaa- ja heinamaaosa - de nimede hulk on vähenenud, sest on kahanenud vajadus neid eraldi nime - tada. Üksiktaludes on karjakasvatamine tunduvalt vähenenud, kariloomi peavad enamasti ühistud. Nii on heina- ja karjamaid kasutavate inimeste arv endisest kordades väiksem ning seega vajadus nendele kohtadele viidata vähenenud. Näiteks on tänaseni säilinud Jausapõllu nimi, kuid 1933. aasta materjalis esitatud põlluosade nimesid ( Keskmine põld , Suurpõld , Vanatäna - va põld ) enam ei mäletata. Artefaktide nimedest on enim lisandunud aga teenimesid: 78 % teenime - dest on uued. Põhjuseks võib olla inimeste suurem liikuvus, samu teid kasu - tavate inimeste hulk on suurenenud. Hävinud on varasemad väikesed teed ja rajad, mille kasutajaid ning ühtlasi ka nime kasutajaid on vähem. Väiksemad teed on asendunud suurtega, mis on rajatud põhiliselt nõukogude ajal. Näiteks nimetatakse kolhoosiajal rajatud teed Suureks teeks ning endised vankriteed Keskmine tee ja Lai tee on hääbunud koos oma nimedega.

3.2. Loodusnimed Loodusnimesid kasutavad paljud inimesed ning suulist pärimust on seega ras - kem katkestada. Suuremate kesksete looduslike kohtade nimed on kõigest hoolimata hästi säilinud ning mõnikord äärmiselt vanad. Jooniselt 4 on näha, et loodusnimede jaotumine on üsna sarnane kultuurnimede omaga. Sarnaselt kultuurnimedega moodustavad ka loodusnimedest enamuse kadunud nimed (51 %) ning enam-vähem võrdselt on lisandunud, säilinud või muutunud nimesid.

Muutunud ^ćŝůŝŶƵĚ loodusnimed loodusnimed 15 % 15 %

Lisandunud loodusnimed 19 %

Kadunud loodusnimed 51 %

Jooni s 4. Loodusnimede jaotumine.

369 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 370

Oronüümid (pinnavormide nimed) on üks suuremaid nimekorpusi talu- nimede kõrval, moodustades maastikke tähistavatest nimedest tugevalt üle poole (61 %). Aga kuigi mäed on looduses väga püsivad, on mäenimedest säi - linud vaid 15 %. Põhjus võib olla jällegi eluviisi muutuses. Näiteks ei ole kuna - gistele väikestele teedele jäänud kõrgemaid kohti enam vaja tähistada ning koos teedega on ununenud ka sealsed maastikumärgid. Samuti on osa oronüü - me kadunud seoses viljelusesemete osade eristamise vajaduse vähenemisega, nimelt nähtub 1933. aasta materjalist, et mäenimede abil tähistati ka põllu - majanduslike kohtade osi. Nii ongi tänaseks kadunud tervelt kolmveerand mäenimedest. Läbi kolme ajajärgu on püsinud vaid üks mäenimi Ainemägi . Vetenimedest või nendega seotud nimedest on enim poolsaarenimesid ja nende arv on suurenenud varasemate saarte arvelt. Näiteks 1787. aastal veel laid olnud Kibbasaar on 1933. aastaks muutunud poolsaareks – Kübassaare poolsaar – , kus loodusobjekti liigi muutumisega on endine liigisõna nihkunud atribuudi osaks ning lisandunud on uus determinant poolsaar . Nimi on nii - sugusena kasutusel ka tänapäeval. rannaäärte kinnikasvamisega ning ras - kemini läbitavateks muutumisega, aga ka maa kerkimisega laidudest pool - saarteks on tänaseks kadunud 49 % rannajooneobjektide nimedest. Kui võrrelda nimesid, mis on olemas nii 1933. kui ka 2007. aastal, on loo - dusnimedest säilinud 13 %, kultuurnimedest on jäänud samaks mõnevõrra enam: 19 %. Suureks mõjutajaks on aga talunimed, mis moodustavad väga suure osa kultuurnimedest (1865 kultuurnimest on elupaika tähistavaid nimesid 914): asustusnimed on väga püsivad ning lisavad seega kultuurnime - de jaotusele stabiilsust. Kui aga talunimed loetelust eraldada, on kultuur- nimedest 1933. ja 2007. aastal samad vaid 4 %, mis kinnitab, et viljelusnime - de püsivus on loodusnimede omast väikesem. Kuigi diagrammid näitavad, et kõikidest nimedest on ligikaudu pool kadunud, on terve hulk tänaseks muutunud nimesid kas osaliselt või täieli - kult säilinud atribuutosaga, vahetunud võib olla determinant või osa sellest. Näiteks poolsaart, mis 1787. aastal kandis nime Kordi Saar , nimetatakse 1933. aastal nimega Kordimaa ning tänapäeval Kordisäär , nii et veel kord on vahetanud liigisõna. Nimede muutumine võibki toimuda nimesiseste variee - rumiste kaudu (näiteks tänapäevane Oitme niit kandis 1933. aastal nime Oit - me karjamaa ning 1787. aastal Oitmi Rand ) või leksikaalsel alusel, kus koht saab mingil põhjusel täiesti uue nime (näiteks 1787. aastal Sarrapicko Pöld , 1933. aastal Kõrgaapõld ning 2007. aastal Mardi põld ). Vaatluse all olevast materjalist ilmneb ka, et lisandunud nimed ei ole sage - li moodustatud apellatiividest, vaid varasemate nimede põhjal. Näiteks pole külaosanimi Kadarikumehed saadud apellatiivist kadarik , vaid see on sekun - daarnimi põllunimest Kaddaricke und Werni Pöllut , mis on esitatud sellisel kujul 1787. aasta kaardil ning tähistab ala, kuhu hiljem talud rajati.

4. Kokkuvõte

Kokkuvõtteks saab öelda, et kunagistest nimedest on kadunud umbes pool ning et seejuures on võrdselt kadunud nii loodus- kui ka kultuurnimesid. Eri - nevuseks võib aga pidada, et kui kultuuresemeid tähistavates nimedes on toi - munud muutused pigem täielikud, siis loodusnimedes on tegemist osalise

370 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 371

varieerumisega: muutunud on determinant või osa atribuudist. Peamiste mõjutajatena saab välja tuua ühiskonnaelu muudatused, ajaloo kulu (ümber - korraldused põllumajanduses, linnastumine, asustuse koondumine jm eluvii - sidega seotud muutused), aga ka looduslikud olud (mereääred on muutumas raskemini läbitavateks, maapinna kerkides ühinevad laiud maaga poolsaar - teks jne). Üldiselt saab aga öelda, et vaadeldava ala kohanimed on olnud püsi - vad, kuigi tendentsiks on nimede vähenemine ning nende kirjakeelsemaks muutumine. Pöide valla asustus on olnud järjepidev, seda kinnitavad ka kohanimed, mis on säilinud tänaseni. Vaadeldaval alal ei saa välja tuua ühte - gi piirkonda, millest poleks tänaseni säilinud ainsatki nime. See, et nüüdseks on alates XVIII sajandi lõpust hävinud ligikaudu 50 % nimedest, näitab pigem Pöide ala kohanimede elujõulisust ning jätkusuutlikkust.

Kirjandus

Ainial a, Terhi 1997a. Muuttuva paikannimistö. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 667.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Ainial a, Terhi 1997b. On Perpetuation, Demise and Change in Place Names. – You Name It. Perspectives on Onomastic research. Toim ritva Liisa Pitkänen ja Kaija Mallat. (Studia Fennica. Linguistica 7.) Helsinki: Suomalaisen Kirjal - lisuuden Seura, lk 106–115. Ainial a, Terhi 2002a. Finnish Names of Cultivated Lands. – Onoma, nr 37, lk 181–188. Ainial a, Terhi 2002b. Why Do Place Names Change? – Actas do XX Congreso Internacional de Ciencias Onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Toim A. I. Boullón Agrelo. Santiago de Compostela: A Coru Ãna, lk 931–935. Ala s, Marit 2008a. Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus. – Oma Keel, nr 1, lk 37–43. Ala s, Marit 2008b. Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal. Magistri - töö. Tallinn. (Käsikiri Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis.) Ala s, Marit 2009a. Asulanimede muutumisest Pöide vallas Saaremaal. – Noored filoloogid. Emakeelepäev täis tarkuseteri. Toim Anastassia Zabrodskaja. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 40–61. Ala s, Marit 2009b. Change of Cultural and Nature Names in Pöide Parish (Saa - remaa, Estonia). – Names in Multilingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact. Proceedings of the 23rd International Congress of Onomastic Scien - ces. August 17–22 2009. York University, Toronto, Canada. Toim. Wolfgang Ahrens, Sheila Embleton, André Lapierre. Toronto: York University, lk 76–85. Ala s, Marit 2009c. Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal. – Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2007/2008. õppeaasta parimad teadustööd. Toim Leelo Ansaar. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 68–73. Andersso n, Thorsten 1993. Ortnamnens existentiella vilkor. – Ortnamn var - da att vårda. Föredrag från riksantikvarieämbetets symposium Ortnamns- kultur. Stockholm 5–7 maj 1993. red. Göran Ulfsparre. Stockholm, lk 7–19. Christop h, Ernst-Michael 1990. On Name Systems in the Communication of a Village Community. – Proceedings of the XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Helsinki 13–18 August 1990. Vol. 1. Toim Eeva Maria När - hi. Helsinki, lk 232–239. 371 Marit Alas_Layout 1 27.04.12 14:16 Page 372

Dalber g, Vibeke 2008. The Psychology of Place-Name Changes. – Name and Place. Ten Essays on the Dynamics of Place-Names. Toim Gillian Fellows-Jen - sen, Peder Gammeltoft, Bent Jørgensen, Berit Sandnes. København: Køben - havns Universitet, lk 50–60. Harling-Kranc k, Gunilla 2002. Finland-Swedish Names of Fields, Meadows and Pastures. – Onoma, nr 37, lk 189–193. Kallasma a, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Toim Helmi Neetar. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kallasma a, Marja 2000. Kimbuke terminnimesid Saaremaalt ja Lääne-Eestist. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost ja toim Jüri Viikberg. (Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Ees - ti Keele Sihtasutus, lk 73–86. Kiviniem i, Eero 1990. Perustietoa paikannimistä. (Suomi 149.) Helsinki: Suo - malaisen Kirjallisuuden Seura. Lein o, Antti 2007. On Toponymic Constructions as an Alternative to Naming Patterns in Describing Finnish Lake Names. (Studia Fennica. Linguistica 13.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Nissil ä, Viljo 1962. Suomalaista nimistöntutkimusta. (Suomalaisen Kirjalli - suuden Seuran toimituksia 272.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Saa r, Evar 2008. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Sim m, Jaak 1971. Võnnu asulanimede vahetumine ja hävi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 686–688. Sim m, Jaak 1976. Igal kohal oma nimi. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 556–557.

Change of Place Names in Pöide Parish

Keywords: place names, change of place names, onomastics, toponymics, dialect- ology, socio-onomastics

The article reports a study of changes in place names used in Pöide parish, focussing on three time periods from the end of the 18th century until today. The necessity for place names depends on people’s need to communicate and identify a certain place, while survival of the names critically depends on their use. Both social changes and changes in nature may be the reason for changes in place names. Place names can be classified into cultural and nature names. This clas - sification is expedient, because the names change differently as do their referents. Although nearly half of the names of either group have not survived, the changes observed across the groups are different. Cultural names tend to be subject to total lexical replacement, whereas nature names are rather replaced partly, change affecting either the determinative or a part of the attribute.

Marit Alas (b. 1983 ), MA, Institute of the Estonian Language, Assistant, [email protected]

372 SÕNA, Enn Ernits_Layout 1 27.04.12 14:17 Page 373

SÕNA

TOSINKONNAST LÄTI LAENUST, MIS ENAMASTI POLE SEDA

ENN ERNITS

iljuti arvustas läti ja soome keelest tõlkijana tuntud Kalev Kalkun (2012) Eesti Keele Instituudi leksikograafi Inge Käsi koostatud „Vana - Hpärase Võru murde sõnaraamatut”, kus tuuakse muu hulgas näiteid ka võimalikest vene, saksa ja läti laenudest. Vaadeldavas sõnaraamatus pole oma- ja laensõnu eristatud, seega on arvustaja laenuallika omapäi välja otsi - nud. Tavaliselt pole kombeks arvustust arvustada, aga et on eksimusi, siis ei saa mitte vaiki olla. Lisaks loodab siinkirjutaja kirjutisega veidi täiendada lõunaeesti sõnade päritolu ja keelekontaktide uurimist. K. Kalkuni esitatud vähesed vene (arvult viis) ja saksa päritolu sõnade näited (kolm) on õiged, ent vastuväiteid kutsub esile enamik läti laensõnu. Paraku näib arvustaja olevat usaldanud ainult oma vaistu, mispuhul vaid mõni etümoloogia on läinud ka täkke. Tegelikult on arvustuses läti laenude pähe toodud tosin kagueesti keelenäidet erinevat päritolu. Kõigepealt leidub nende seas mitu omasõna. Üks neist on Eestis palju laiemalt tuntud kostum (m)a ’üles sulama, pehmenema’ (VVMS: 250), kostma ’sulatama’ ja kos - tutama ’sulatama, niisutama’ (vt VMS I: 284). Sellel tüvel on vasteid teistes - ki läänemeresoome keeltes, nagu sm kostua, krj koštua , vps kostuda ’sulada’, mistõttu kindlasti on tegemist läänemeresoome sõnaga (EEW III: 967). Järe - likult saab sarnasus läti lekseemiga kust ’sulama’ olla vaid juhuslikku laadi. Sõnu klymba 1 ’lonkur’ (VVMS: 232) ja lt klibs ’lonkav’, millel on põhimõt - teliselt sama tähendus, ei saa omavahel ühendada, sest tõsiseid probleeme tuleks m-hääliku selgitamisega. Lt klibs ongi laenatud võru keelepruuki kujul kliba (Vaba 1997: 90). Lekseemiga klymba kuulub kahtlemata kokku klympa - ma ’lonkama’, millega on üsna sarnased üle Eesti eri paigust registreeritud kitsama või laiema levikuga klimpama, limpama , limpima, lompama, lumpa - ma , lömpama , lümpäme tähenduses ’lonkama’. Eeldades, et ’lonkama’ tähen - das ’longates käima’, tohiks siinkohal kõrvutada ka mp -ühenditega sõnu, mis tähendavad ’kuidagi eriliselt käima, lonkima, vantsima’, nagu lampima , läm - pama , lämpima ’käima’. Siinpuhul väärivad tähelepanu ka häälikuühendit -mps- sisaldavad klõmpsima , klömpsama , klömpsima , lempsama , limps(i)ma , lömpsima ’lonkama’ ning lampsma ’käima’ (leviku kohta vt VMS I: 242, 245, 404, 425, 440, 470, 491, 497, 502). Niisiis näivad kõik nimetatud ( k)lVmp (s)V-

1 Selles kirjutises kasutatakse teadusliku transkriptsiooni asemel lihtsuse mõttes võru kirjaviisi. 373 SÕNA, Enn Ernits_Layout 1 27.04.12 14:17 Page 374

tüvega sõnad kuuluvat deskriptiivsete ehk viimasel ajal soome teadlaste terminieelistuse kohaselt ekspressiivsete kilda. 2 Tegelikult pole see üheselt nõnda. Asja komplitseerib tõik, et vähemalt sõna limpama peetakse, tõsi küll kahtlemisi, laensõnaks. Eesti sõnal on täielik vaste soome keeles kujul lim - pata ’longata’. Nende lähteks peetakse küsimärgiliselt germaani keeli, vrd omavahel suguluses olevaid samatähenduslikke sõnu ingl limp , küsks limp - fen , samuti lampen ’alla rippuma’; eesti kl -algusega kuju on seejuures peetud deskriptiivseks (EEW IV: 1314–1315; SSA II: 77–78; ChDE: 598). Kui saksa lekseemis arvestada veel tüvemuutustega limpf- , lampf- , lumpf- (MW I: 1000), siis saakski põhjendada suurema osa eesti ( k)lVmp (s)V-tüveliste sõna - de tekke. Alo Raun peab sõna lompama deskriptiivseks (EET: 78). Sõna lämpama ’lonkama väljapoole pööratud jalaga’ kõrvutatakse teiste sarnaste läänemeresoome sõnadega, nt sm lämmytä , vps lämbuda ’painduda’, mida peetakse samuti deskriptiivseks (EEW V: 1444–1445; SSA 2: 124). Häälikuli - ne vastavus pole päris täielik (* mpp ~ * mp ). Sõnasisene -a- on kõigil eespool esita- tud juhtudel tuletusliide. Ekspressiivsõnade uurimine on andnud sageli üsna vastuolulisi tulemusi. Üldiselt võimaldab ühe või teise sõna ekspressiivseks tunnistamine kergeid, ent puhuti isegi liiga kergeid lahendusi, mis võivad, aga ei tarvitse tõde kajas - tada. Käsitletavas sõnakimbus, mis väljendab kehalist puuet, sisaldab kahel - damatult ka ekspressiivset alget. Ühelt poolt võib oletada, et tegu on algse ger - maani laenuga, mis on eri paigus, eri aegadel ja eri põhjustel andnud erine - va struktuuriga sõnu. Lisaks on oma osa etendanud ka mõiste kalduvus ekspressiivsusele. Teisalt pole välistatud, et afektile ei tugine ka germaani sõna, mida seostatakse tähendusega ’kõver, längus’ (SSA 2: 78). Onomatopoeetiline näib olevat ka mäürämmä ’mörisema’ (VVMS: 443), vrd ka Lüganuse mäurama ’möirgama’. Neile lähedaste tähendustega on maura - ma , meurama , mourama , mõurama , möurama (VMS II: 20, 27, 34, 53, 63). Omal ajal pidas taani keeleteadlane Vilhelm Thomsen läti sõna maurot ’möir - gama (veiste kohta)’ läänemeresoome laenuks (lv mour , ee mõurama samas tähenduses), ent hiljem leiti sama tüvega lekseem ka leedu keelest ja mõle - male indoeuroopa päritolu (LDW II: 570; LEV: 573). Tüvi maur esineb kujul mauruta ’näuguda (kiimase kassi kohta); hädaldada; haliseda; nuruda; man - guda’ ka soome keeles. 3 Selle onomatopoeetilises päritolus pole kaheldud, ent seda on ekslikult ühendatud eesti sõnaga maaruma ’manguma, nuruda’, mis on tegelikult lähtunud mustlaskeelest (SSA 2: 155; vt Ariste 2010: 231 jj). 4 K. Kalkun kõrvutas kolm räü -algulist Kagu-Eesti sõna ( räüs, räütmä, räüstämä ) läti sõnaga raust ªt ı’tõmbama, tirima’. Ilmselt on nende lekseemide algupära erinev või üksnes osaliselt kattuv. Lõunaeesti sõna räüs (s hääldub poolpikalt) ’rahe’ (VVMS: 640) ekspressiivset päritolu ei peeta kindlaks, kuid sobivaid vasteid sugulas- ega muudest keeltest pole ka leitud (vt EEW VIII: 2593). Seetõttu tuleb arvata, et tegu on tõenäoliselt genuiinse lekseemiga. Samuti on seni jäänud tulemusteta setu räütmä ’maha tallama; sasima’ (VVMS: 641) teiste keeltega kõrvutamine. Ehituselt sarnased sõnad esinevad

2 Vt näiteks Forsberg 2010: 5 jj. 3 SES 1: 845 esitab osaliselt teised tähendused ’koriseda (kõhu kohta); nuruda; mangu - da, lunida’. Tähenduses ’manguda’ esineb ka näiteks sm naukua ’näuguda jt’ (SES 1: 966). 4 SSA peab alusetult (tõsi küll, kahtlemisi) läti sõna ka läänemeresoome laenuks.

374 SÕNA, Enn Ernits_Layout 1 27.04.12 14:17 Page 375

ka Põhja- ja Kirde-Eestis ning nende tähendusi ’poolpehmeks keetma’ ja ’kupatama’ saab samuti eelmistega ühendada (vt VMS II: 357 räitama alt). Eri lugu on tähendusega ’hulkuma’ (Lüganuse). Paremate ideede puudumisel tuleks siiski oletada, et tegu on genuiinse, võib-olla ekspressiivse sõnatüvega. Vastseliina kandi räüstämä ’rüüstama’ (VVMS: 641) pole samuti üksnes võru keele sõna, vaid on tegelikult idaeestilise levikuga, ulatudes Jõhvist Vastseliinani (VMS II: 357 räistama all). Selle päritolu pole seni vist üldse uuritud. Siinpuhul võib eeldada, et ’rüüstama’ ja ’rebima’ kuuluvad samasse tähendusteringi, nagu näiteks sm riistää tähendab nii ’rebida’ kui ka ’röövi - da’ (SES 2: 58). Kui oletada tähenduse edasiarengut ’rebima’ ‹ ’rüüstama’ alles pärast laenamist, siis on võimalik kõrvutada sõna räüstämä K. Kalku - ni pakutud läti vastega raust ıªt ’rebima; tirima; tõmblema; kisklema’, mis koos leedu sõnaga raústyti ’rebima’ kujutab endast korduvat tegevust väljendavat tuletist ehk iteratiivi (vrd lt raut ’kiskuma, tõmbama’ ja ld ráuti ’üles tõmba - ma; välja rebima’, asjaomane sõnatüvi kuulub algindoeuroopa varamusse, vt LEV: 743; LEW II: 708–709). Vastavust lt au ~ ee äü on seni täheldatud vaid ühes ekspressiivses läti laenverbis aurama ~ äürämä ’valju häälega nutma; röökima; möirgama; möögima’ (vt Vaba 1997: 67). Päris tavaline pole ka järg - silbi lt ª ~ı ee a/ä vastavus, kuid seda siiski esineb, vrd Räpina labatama ’lu - nastama, ostma’ ~ lt lab ªt ı’lepitama; paitama; ülistama’ (tähendusnihe vajaks küll selgitamist), lei soetama ’saatma’ ~ lt sut ªt ı’saatma’ ja mõnel küsimärgi - ga juhul (Vaba 1997: 115, 360). Nagu käsitletust selgub, kahandab mitu mööndust laenuetümoloogia usutavust, kuid päris võimatu see ei ole. Teisalt on sõnal räüstämä üsna sarnased vasted sugulaskeeltes, nagu ee rüüstama , sm ryöstää ’röövida, riisuda; rüüstata’, raastaa ’puruks rebida; rii - vida; tirida’, krj (lüüdi) ruastada ’rebida; kraapida; riisuda’, vps rastta ~ räss- ta ~ röstta ’rebida, kitkuda; riisuda’ jt. Oletatakse, et tegu on ekspressiivver - bidega, mille esisilbi erinevate vokaalidega variantide vahel valitsevat mingi hämar seos (EEW VIII: 2637; SSA 3: 34–35, 75, 122; SVJ: 491). Sel juhul pole ju võimatu, et ka räüstämä on ekspressiivset algupära. Uuritav verb on ehi - tuselt sarnane Urvaste, Rõuge, Põlva ja Lutsi sõnaga räüssäm (m)ä ’maha tal - lama’ ning viimati mainitud sõna tähendus eespool käsitletud räütmä -sõna - ga . Kas sellest ka midagi olulist tuletada saaks, ei julge veel öelda. Vene keelest pärinevad, nagu Mari Must on kindlaks teinud, setu kryyn - ka , krynka ’savist piimapott’ (VVMS: 257), vrd vn крынка ’savipott; potitäis (piima)’, puustusõmaa ’puustus’ (VVMS: 579), vrd vn пустошь ’tühi, harima - ta maa, kõnnumaa’ ning seräknäq ’tuletikud’ (VVMS: 667), vrd vn серенка , серянка sõnast серная спичка ’väävlitikk’ (Must 2000: 148, 318–319). Juhtumi - si on lt sºrekoci Ïšn ’tuletikk’ mõnevõrra sarnane seetõttu, et lt sºres ’väävel’ on laenatud kas idaslaavi keeltest või on mõlemal juhul tegu algse ühise indo - euroopa tüvega (LEV: 807). 5 Huvi pakub üsna laialdase levikuga, nimelt Tartu- (ainult Võnnu murra - kust), Võru-, Setu- ja Lutsimaalt kirja pandud salitsa (m)ma ~ salitsõmma ’nöörile ajama, lükkima’ (VVMS: 655; VMS II: 382), mille päritolu oli seni pee - tud ebaselgeks (vt EEW VIII: 2684; Koponen 1998: 163). K. Kalkun seostas asjaomase lekseemi läti sõnaga salikt ’kokku panema, kokku laduma’, mis esi - neb ka kujul salicin ºt a(LDW III: 671). Mõlemad läti sõnad koosnevad prefik -

5 Lt koc in, š (< koks ’puu’) on LDW II: 340 registreerinud vaid tähendustes ’tugev ini- mene’, ’lihtsameelne inimene’ ja ’mesipuu’. 375 SÕNA, Enn Ernits_Layout 1 27.04.12 14:17 Page 376

sist sa- ’kokku’ ja verbidest licin ºt avõi likt (teatud vormides k > c) põhitähen - duses ’panema’; esimene neist esineb tänapäeval vaid koos eesliitega, nt atlicin ºt a’kõrvale panema, tagavaraks panema’ (LDW II: 465, 467). Läti sõna lik- peetakse indoeuroopa algupäraga tüveks (LEV: 535). Käsitletava lõuna - eesti sõna pööramisel jääb osas vormidest tse- /tsõ -osis seaduspäraselt liitma - ta. Seega on pärast laenamist hakatud uuritavat sõna pöörama analoogiliselt teiste, genuiinset tse -liidet sisaldavate sõnadega, nagu valitsõma , manitsõma (VES: 513, 597). Teisalt on Võru- ja Setumaalt ning isegi Rapla kandist regist - reeritud salima ~ sal’ma ’lükkima’ (VMS II: 382). Sel juhul on tse -d peetud liitena ilmselt ebaoluliseks. Kuusalu, Kadrina, Kodavere sal Ím ’ketilüli, aas’ ja salitsema ’kaapima’ vajavad eraldi uurimist. Lisatagu, et K. Kalkuni esita - tud sõnade hulgas peetakse kahtlemata läti laenuks üldeestiliseks saanud sõna nuumama (VVMS: 467; vt Vaba 1997: 143–144). Omaette pähkel on Lõuna-Eestis laiema levikuga virges ’vagu’ (VVMS: 865; vt ka VMS II: 689). See ei seostu otseselt läti sõnaga virkne ’rida, rodu’ – milles k < * t – erinevate lõpuosade poolest. Julius Mägiste on kõrvutanud tema enda arvates läänemeresoome päritoluga sõna virges eesti sõnadega virg : virge ’laineline mullakuhjatis rannal’, vire : vire ’veejoom, tuulest tek - kinud veeviir’ (vrd sm vire : vireen ~ virkeen ’väike laine’) ning viimaks küsi - märgiliselt sõnaga virendama ~ virvendama (EEW XII: 3873, 3875). Eino Koponen (1998: 62–63, 195–196) ühendas virges -sõna põhjaeesti sõnaga viirg , pidades lähteks deskriptiivse algupäraga tüve * vir- . Ekspressiivsõnaks peab soome sõna vire ~ viri ka SSA (3: 456). Lisaks on läänemeresoome keeltes tähendusega ’miski perioodiliselt või teatud vahemaa järel korduv’ sõnu veel - gi nagu näiteks vdj virka ’rida, rodu; helmevöö’. Sõna viirg jt on oletamisi peetud ka balti laenudeks, ent segavaks asja - oluks on saanud leedu tähendusvastete puudumine. Seevastu kõhklusi lääne - meresoome omasõnaks pidamiseks lisavad häälikuliselt ja tähenduselt sarna - sed indoeuroopa (läti ja slaavi) sõnad, nagu lt verdze (< * verge ) ’suur hunnik; pikk rivi’, virgele ’toaehteks niidile lükitud õletükid ja kirjud paberitükid; õlest kett’ (vrd lt vert ’lükkima’), vn вереница ’pikk rivi’ jt. Mainitud lekseemid lähtuvad indoeuroopa tüvest *ußer ’pöörama’ (LDW IV: 605). Kahjuks pole ees - ti keeles omasõna ja laensõna dilemmat seni veel õnnestunud lahendada (lähemalt vt Ernits 1999: 13 jj). Mida võiks öelda kokkuvõtteks? Enamik K. Kalkuni eeldatud läti laen- sõnu tegelikult seda pole. Käsitletute seas on nii omasõnu kui ka vene laene. Suur osa sõnu on ekspressiivleksika tunnustega, kuid samal ajal võib mõne - le neist leida vasteid balti keeltest. Tundub, et mõni esialgu laenatud sõna võis eri paigus, aegadel ja põhjustel anda erinevaid variante, hakates sarnanema ekspressiivsõnadega. Praegu on konkreetsete teadmiste osas veel palju eba - selget, mida keelekontaktide uurijatel tuleks eriti lõunaeesti murrete põhjal kui ka laiemaltki selgitada.

Tekstis kasutatud lühendeid

Keele d: ee = eesti; ingl = inglise; krj = karjala; küsks = keskülemsaksa; ld = leedu; lei = leivu; lt = läti; lv = liivi; sm = soome; vdj = vadja; vn = vene; vps = vepsa.

376 SÕNA, Enn Ernits_Layout 1 27.04.12 14:55 Page 377

Kirjandus

A r i s t e, Paul 2010. Sõnalaenulõbu. (Eesti mõttelugu 93.) Koost Peeter Olesk. Tartu: Ilmamaa. ChDE = Chambers Dictionary of Etymology. Toim Robert K. Barnhart. Chambers, 2008. EET = Alo Raun, Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma–Toronto: Maarjamaa, 1982. EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 1982–1983. E r n i t s, Enn 1999. Setu sõna siit, kreevini lause seal. – Emakeele Seltsi aasta- raamat 43. Peatoim Mati Erelt, tegevtoim Tõnu Tender. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 13–21. F o r s b e r g (K u l o n e n), Ulla-Maija 2010. Expressive Vocabulary in the Early Phases of Finno-Ugrian. – Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum. Piliscsaba 9.–14. VIII. 2010. Pars I. Orationes plenariae. Piliscsaba, lk 5–19. K a l k u n, Kalev 2012. Noppeid võru keelest. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 66–67. K o p o n e n, Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä: Itämerensuoma- laista etymologiaa. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 230.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura. LDW = K. Mülenbachaº Latviešu valodas vºardnªıca I–IV. Redig‘ ºejis, papildinºajis, nobeidzis J. Endzelªıns. Rªıgºa: Kultºuras fonda izdevums, 1929–1932. LEV = Konstantªıns Karulis, Latviešu etimologijas‘ vºardnªıca. [Rªıga]: Avots, 2001. LEW = Ernst Fraenkel, Litauisches etymologisches Wörterbuch II. Heidelberg– Göttingen: Carl Winter Universitätsverlag – Vandenhoeck & Ruprecht, 1965. M u s t, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasu- tus. MW = Wilhelm Müller, Mittelhochdeutsches Wörterbuch mit Benutzung des Nachlasses von Wilhelm Friedrich Benecke 1. Leipzig: S. Hirzel, 1854. SES = Soome-eesti suursõnaraamat. Suomi-viro suursanakirja 1–2. Tallinn–Hel- sinki: Eesti Keele Sihtasutus – Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2003. SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja 1–3. (Suomalaisen Kir- jallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kiel- ten tutkimuskeskus, 1992–2000. SVJ = М. Зайцева, М. Муллонен, Словарь вепсского языка. Ленинград: Наука, 1972. Va b a, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Eesti Keele Instituut, Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos. Tallinn–Tam- pere. VES = Võro-eesti synaraamat. Kokko pandnuq Jüvä Sullõv. (Võro Instituudi toi- mõndusõq 12). Tarto–Võro: Võro Instituut’, 2002. VMS = Väike murdesõnastik I–II. Toim Valdek Pall. Tallinn: Valgus, 1982–1989. VVMS = Vanapärase Võru murde sõnaraamat. Rõuge, Vastseliina, Setu. Koost Inge Käsi. Toim Helmi Neetar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011.

377 SÕNA, Enn Ernits_Layout 1 27.04.12 14:17 Page 378

On Some Words Erroneously Labelled as Latvian Loanwords

Keywords: Latvian loanwords, genuine Estonian words, expressive lexis

The article deals with a dozen South-Estonian words which Kalev Kalkun (2012) has taken for Latvian loanwords. Actually, most of them are of a different origin. The lexemes kostum (m)a ’to thaw up; to soften’, klympama ’to limp’, mäürämmä ’to growl’ and, maybe also räüs ’hail’ and räütmä ’to trample down; to tousle’ are genuine. It is likely that some of the words, especially klympama and mäüräm - mä are expressive. The general form of klympama is ( k)lVmp (s)V, cf. klimpama , limpama , lompama , lumpama ’to limp’ etc. A borrowing from Germanic languages is not excluded either, cf. the English „limp”. The word räüstämä ’to plunder; to devastate’ can be either a Latvian loanword ( cf. raust ªt ı’to tear, to drag; to twitch; to quarrel’) or a genuine expressive word (Estonian rüüstama ’to plunder; to devastate’, Finnish ryöstää ’to rob; to plunder’, raastaa ’to tear up; to grate; to drag’ etc.). The South-Estonian salitsa(m)ma ~ salitsõmma ’to string’ is probably indeed a Latvian loanword, cf. Latvian salicin ºt a, salikt ’to put together’. The association of South-Estonian virges ’furrow’ with Baltic languages looks likely, but has hitherto not been convincingly motivated, cf. Latvian virkne ’row, line’, verdze (< * verge ) ’big heap; long row’.

Enn Ernits (b. 1945 ), DVM, Estonian University of Life Sciences, assistant profes - sor, [email protected]

378 RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 379

RAAMATUID

KALEV KESKÜLA ELU TULI

Kalev Kesküla. Kogutud luuletused. pälvis selle au ainult üks filosoof, hili- Koostanud Märt Väljataga. Tallinn: sem võrdleva kirjandusteaduse profes - Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 397 lk. sor Richard Rorty. Otseseoseid luule ja Kalev Kesküla Varalahkunud sõbra Kalev Kesküla isikuga aga on 75-aastase Richard Ror - luuletuste kogumikule on koostaja ty vähihaigena surivoodis kirjutatud Märt Väljataga kirjutanud autori esseel „Elu tuli” (2007), kus autor leiab, omailma hästi avava järelsõna, mis ta et pidanuks oma elus veetma rohkem enda väitel tugineb seitsmele märk- aega koos värssidega. Sest just seal lõõ - sõnale. Tegelikult saab märksõnu kokku mab elu tuli. Essee trükkiminekut kümme, sest kolm neist esineb seotud autori silmad enam ei näinud. Kuid paarikuina. Sellist paratamatut paaris - kaks aastat hiljem Eestimaal pihtis käiku arendavad materialism ja idea - vähihaige luuletaja Kalev Kesküla oma lism, ajalugu ja isamaa, armastus ja luigelaulus, et Rorty on talle ikka natu - surm. ke meeldinud ka. 3 Elu tuli liitis sugulas- Kõige tähtsam Kesküla luuleteel oli hinged, ehkki surma lävel. viimane paarik, kus ka surm oli tavali - Eesti luuleloos seostub „elu tule” sest kogukam ja algusest peale kohal kujund muidugi noore Gustav Suitsu ja (lk 386), nagu koostaja õigesti osundab. revolutsioonilise 1905. aastaga. Kalev Kesküla oli euroopaliku meelelaadiga Kesküla noorus jääb teise aega ja Suit - eesti luuletaja, kuid tänase päeva sugagi seob teda kaude ainult oma luu - vaateveerult võib isegi öelda, et kogu letuste avaldamine omaaegsetes noorte Euroopa vaimuilm tuli ta loomingu autorite koguteostes. Kesküla puhul juurde suuresti kui Surma and. Pean polnud seegi omaalgatuslik. Suits osales silmas just Jacques Derrida samanime - 1901–1903 Tartus tema enda toimetusel lisest raamatust pärit kinnitust, mille ilmunud albumis „Kiired” I–III, Kes- kohaselt „annist tuleb alles jätta ainult küla Tallinna koolipoisina aastail andmine, andmise akt ja intentsioon, 1976–1979 väljaantud kolmes erinevas mitte antu, mis lõpuks midagi ei loe”. 1 kogumikus. Ja oma tollaseid, paiguti Loodetavasti jõuab Derrida hilja- salmikuluulele sarnanevaid riimitud aegu eestindatud tarkusetera, milles värsse, loodusheiastusi ja igatsuslaule Jan Kaus on muuhulgas juba näinud ei ole ta hiljem kogudesse võtnud. Alles katset vahendada armastuse saladust, 2 nüüd on Märt Väljataga need koonda - poeetide Valhallas ka Kalevi kõrvu, nud selle raamatu lõpupeatükki „Juve - kuigi Derrida ei kuulunud tema nilia”, märkides samas, et oma tõelise lemmikmõtlejate kilda. Õigupoolest hääle leidis autor 1980. aasta paiku 1 J. Derrid a, Surma and. Tõlkinud (lk 383). Kuigi ka siis polnud Kesküla M. Kangur, toimetanud M. Ott. Tallinn: Tal - „elu tuli” praksuv, äikseline ega kõrge - linna Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 156. 2 J. Kau s, Armastuse saladus. – Sirp 3 K. Keskül a, Elu sumedusest. Tallinn: 10. II 2012. Tuum, 2009, lk 24.

379 RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 380

le loitev nagu noorel Suitsul, oli ta ole - tus uue varjundi, olles kord pehme, mas ning hõõgus ja leegitses luule- kord hämar, kord mahe, kord tume. kujundeis. Ent ta ei kustu. Paiguti proosalisse Ent Gustav Suitsu esikkogu foonil vabajooksu lastud tekstis kumab ta kumab aatelise Eino Leino vari ja raa - läbi kujundite, olles endistviisi sume. matu valmimisel on tuntav Soome Seejuures tuleb arvestada, et Kesküla tagapõhi. Kesküla „kodusoomlasest” luuleilmas tervikuna evib iga üksik- loomingulise suunanäitaja ja kultuuri - kogu pealkiri omaette sümboli tähen - mentori rolli täitis Pentti Saarikoski dust. Pealkirja ning sisu seoseid aitasid (1937–1983). Luuletuste kirjutamise nõukogude ajal vahel edukalt lahti kohta on Saarikoski ise oma päeviku - mõtestada kirjastuse toimetaja poolt märkmetes täheldanud: „Püüan teha raamatule lisatud annotatsioonid. nii, et aeg tunduks tõeline.” 4 Sedasama Sama meelt näikse olevat Märt Välja- on teadlikult teinud ka Kalev Kesküla. taga, kes on nood kunagised tekstid Luuletajana, kultuuritoimetajana, es- (lk 5, 63, 117) ka „Kogutud luuletustes - seistina, veinikirjanikuna. Nii nad siis se” kaasa võtnud. Eesti Vabariigi ajal võitsid endile maailma – kaks põhja - paraku peavad kirjastajad lugejasõbra - maalast Euroopa serval. likku kaaneteksti (vahel isegi autori „Kesküla ei ole aga individualist, teksti toimetamist) pahatihti liigseks tema luule on ustav oma ajale, põlvkon - luksuseks. nale ja ligimestele,” (lk 385) iseloomus - Kalev Kesküla esikkogus „Läbi linna - tab Märt Väljataga maa- ja omailma öö” (1986) on miskipärast kiputud näge - keerukat sümbioosi Kalevi loomingus. ma mingit urbanistliku luule etaloni. Lisagem sinna veel luuletaja ausus ise - Viimati tegi seda Rein Veidemann oma enda ja teiste vastu. Võtme tema kui koolikrestomaatia tähenduse oman - loovisiku hinge juurde ulatab otsijale danud isiklikus kirjandusloo lähivaa - Kalev Kesküla ise eespool kord juba vii - tes, kus ta paneb Kesküla ja Priidu datud raamatus „Elu sumedusest”, mis Beieri märksa hiljem debüteerinud muuhulgas näitlikustab ka žanripiiride fs-iga ühte patta ning nimetab neid suhtelisust. Teos pälvis Kultuurkapita - Arvi Siia urbanistliku üksinduse jätka - li proosapreemia, aga seda võinuks jaiks. 6 Võib-olla kuulub selline üldistus sama hästi pidada (ja peetaksegi) autori eksistentsiaalse Eesti kontsept - esseistikaks või koguni (proosa)luuleks. siooni juurde, aga vähemalt Kesküla Oma teadaolevalt kõige viimases in- osas ei pea see kindlasti paika. Linn tervjuus (Postimees 15. III 2010) tun - (vahel konkreetsete Tartu reaalidega) nistas autor ise: „Algul püüdsingi „Elu on ses luulekogus argine elukeskkond, sumedusest” teha luuletusi.” Tuli välja, kus isegi Surmal ja Jumalal on äärelin - mis tuli, aga tänini kiirgab sest raama - nas oma nukker korter (lk 11). Kusagil tukesest vähemalt sama palju loitsulist seal kohtub luuletaja omailma elu tuli väge kui autori vabavärsilise poeesia ööga ja sünnib sumedus. paremikust. Ja ta õpetab lugejat sume - Kesküla luule tervikkontekstis näen dust mõistma! Hästi sobib eelneva Soo - „Läbi linnaöö” taustal Francis Scott me-teema juurde tõdemus: „Soome on Fitzgeraldi romaani „Tender is the olnud mulle sume maa.” 5 Night”, mille pealkirja Enn Soosaar Ning sume on Kesküla luules miilav tõlkis „Sume on öö”. Ehk sealt saigi elu tuli. Ta võtab igas uues värsiraama - alguse luuletaja lembus niihästi selle 4 P. Saarikosk i, On või ei ole. Euroopa sõna kui ka mõiste sumedus vastu? Iga - serval. Bretagne’i päevik. Tõlkinud P. Salu - ri. Tallinn: Varrak, 2007, lk 160. 6 R. Veideman n, 101 Eesti kirjandus - 5 K. Keskül a, Elu sumedusest, lk 54. teost. Tallinn: Varrak, 2011, lk 151. 380 RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 381

tahes Fitzgeraldi Dick Diver on sobilik Meie Vabariik töötab tal city ’s euro- mees, kelle seltsis noorusillusioonide remonttöödel (lk 185), sest tahab õnd - purunemist üle elada, sest „See on saks saada. Kalevipoeg joob Euroopa olnud meie nägu / meie noores eas”, veine, aga on juba ameerika tualettkul - nagu kinnitab Kalev Kesküla (lk 61) tuuri laps, kellel taskus Ameerika pass „Läbi linnaöö” lõpus ning temast sõltu - (lk 219). Kas ei tule tuttav ette? „Oleks matult ka autori eakaaslasest „ihukrii - taasleitud Vabariik nõudnud luuletusi, tik” Kajar Pruul. 7 Küllap siis on! oleks neid rohkem teinud”, 9 kuulutab Oma suure lemmiku Mati Undi loo - autor hiljem. mingut kokku võttes kirjutas Kesküla, Ent „Külma kodumaa” 40 esseed ei et Unt „vahendab eksistentsiaalset ole ka ajalehtede tarbekaup! kogemust, Grenzsituation ’i tühirannal Oma järelsõnas räägib Märt Välja- või voore serval”. 8 Poeetiliste väljendus - taga Kalev Kesküla luule ringkäigust ja vahendite piires, paiguti proosamaile tõdeb, et „käesoleval sajandil pöördub ta kandudes, talitas ta ise samamoodi. tagasi isiklike kehaliste ja tundeliste Kesküla teine kogu „Aeg rannal” (1988) elamuste juurde” (lk 383). See on nii ja ongi ühe sellise piirsituatsiooni kajas - samal ajal ei ole ka. Koostaja öeldu tus. Aeg tuli maa ja mere päält kui kehtib täielikult tema enda kokku pan - surm valgel hobusel (lk 68), Jeesus dud peatüki „Lahtised lehed” puhul. Kristus oli „Läti juudi sotsialist” (lk Kuid Kesküla ainsas XXI sajandi luule - 89), öises linnas kulgesid aastad (lk 81) kogus „Platoni riigis” (2002), mis põhi - ja rannale veeres „eneseiroonia / hääle - osas on pere-, veini- ja kodukeskne tu appihüüd / elupõranda alt” (lk 77). (hellusest ja armastusest rääkimata), Raamat ilmus laulva revolutsiooni aas - leiavad oma koha ka Euroopa Liit ja tal ja siis me olime kõik omamoodi ran - muutuv Vabariik. Sest „Brüssel pisa - nal. Ka luuletaja Kesküla oma elu tule raid ei usu / Isamaa ei halasta” (lk eksistentsiaalsetes värssides. 273). Siinse kirjatüki algust meenuta - Eneseiroonia appihüüdu ja Richard des on terve tsükkel „Armastus töö- Rorty „laheda iroonia” (M. Väljataga) vabariigis” aga vaadeldav kui hommage kutset kuulda võttes sai valmis „Enese - au Gustav Suits, töövabariigi idee alga- irooniline armastaja” (1991), mis pole taja. kaugeltki enesekeskne. 49 sealset era- Kalev Kesküla oli kindlasti üks Pla - ja ühiselulist tähelepanekut on nii või toni ideaalriiki sobivaid tarkuseinimesi. teisiti seotud ajaloo ja isamaa asjadega. Oma luule elu tule helgi (tekst dateeri - Kesküla kuulutab: „Minu usk sinu riigi tud veebruariga 2010) oskas ta iseenda lahkumise sisse / ei ole minust lahku - peatsetele matuselistelegi suunata: nud” („Lahkumislaul”, lk 149). „Saatjatel on kingad / viksilt nööritud / „Vabariigi laulud” (1998) on rohkem hinged paelaga / kaelas” (lk 359). Seda suurejooneline poeetiline lavastus kui meeldivam tundub, et tänu vendade pelgalt luuletuskogu. Autor juhib oma Väljatagade hoolele on meie lugemis - mängu, segades päevakaja mütoloogia - laual nüüd Kalevi „Kogutud luule- ga, põrgatades eri keeleregistreid ja tused”. külvates intertekstuaalseid vihjeid. ARNO OJA 7 K. Pruu l, Meie nägu meie noores eas. – Vikerkaar 1986, nr 2, lk 72. 8 Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist. 9 K. Keskül a, Külma kodumaa. 40 es- Koost K. Kesküla. Tartu: Hermes, 2008, seed Vabariigi ihust ja hingest. Tallinn: lk 27. Eesti Ekspressi Kirjastus, 2002, lk 7.

381

RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 382

IRRATSIONAALNE TAMMSA ARE

(allegooriline) sümbolism Maarja Vaino. Irratsionaalsuse poee - tika A. H. Tammsaare loomingus. Humanitaarteaduste dissertatsioo - nid 26. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2011. 181 lk.

Maarja Vaino doktoriväitekiri A. H. (küla)realism (psühholoogiline) Tammsaare poeetilisest kontseptsioonist impressionism (juhendaja Rein Veidemann) on läbimur - deline, põhjapanev ja seega uuenduslik. Säärane põhiplaan ilmutab, miks Suurkirjaniku varasem hoolas tõlgen - tekitab Tammsaa re na rratiiv nurkade- dus, millest uurimuse sissejuhat us latvad e äral õigat use ähm astava tun de, pakub hea kokkuvõtliku ülevaate, ei sest ega elav ringliiklus püsiva kolm - leidnud paraku üldist võtit tema sulgu - nurgag a ühild u. Se ega abstra heerivalt va salapärasuse avamiseks. Käs itluste va adate s välis tab tema po eetiline top o - positiivsed aspektid olid üldistusjõuliselt loogia juba aprioori vastuvõtu „lõpliku” seni lõpuni koondumata, tekitades k est - selguse. A jalooline areng sellist geo - va rahuldamatuse tunde, et midagi meetriat tõepoolest toetab: alustuseks määravat jääb ikka kättesaamatult var - külarealism, millele lisanduvad müsti - jule. Kahtlemata, nagu selgitab Wolf - fitseerivad katsetused („Rahaauk”, gang Iseri „lünklik” lugejafenomenoloo - „Uurimisel”), seejärel pöördumine lüüri - gia, peabki kujundlikkusel põhinev lise psühhologismi (üliõpilasnovellid) ja sõnakunst viimaks hämaraks osutuma allegoorilis-filosoofiliste väikevormide ja lõputult uusi andmeid juurde tootma poole („Poiss ja liblik”). Võõrmõjuline (nagu põhjendab kultuurisemiootika), deduktiivne „Juudit” lähtub juba koon - miska teosed tunduvad alati elulisemad dunud sümbioosist, millest omakorda ja rikkamad kui neile lootusetult lähenev kasvab välja induktiivne „Kõrboja pere - illusoorne vastuvõtt. Siiski tundub mees” kui kohalik „eurooplus”, kus Tammsaare ligipääsmatuse mulje tava - jumal hakkab viimaks kõnelema me pärasest oluliselt tugevam. oma kadakapõõsa seest. Sellega seisa - Olen ise kriitika teatavat hättajää - megi „Tõe ja õiguse” ning „Põrgupõhja mist seletanud me suurmeistri dünaa - uue Vanapagana” meetodi ehk psüh - milise meetodikolmnurgaga, mis kind - holoogilis-sümbolistliku rea - laid pidepunkte põhimõtteliselt relati- lism i lähtel. Nimelt jääb psühholoogi - viseerib (vt A. Merilai, Vokimeister. lise realismi loomult tõepärasest mää - Kriitilisi konstruktsioone 1990 –2011. ratlusest terviku kokkuvõtmiseks ik- Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, kagi väheks, sest tarvis läheb ka kõrge - lk 533–535) – ja sellele ideele väite- mat-sügavamat, igavikulisemat mõõ - kirjanik kui omaenda lähenemise paral- det. Kuigi, nagu dissertant lk 12 õigla - leelile ka osutab. Nii liiguvad küpse selt meenutab, visandas juba Gustav Tammsaare kirjeldused sujuvalt väli- Suits kirjaniku ausamba avamisel Al- sema realismi, hingeelulise impressio - bus needsamad eeldused: „Tammsaare nismi ja üleva sümbolismi vahet, ühele - on ühtaegu nii „külarealist, linnaimp- gi väljale ehk kontsentrile lõplikult kin - ressionist, uusromantik, sümbolist. Ta nistumata. Tinglikult võib seda nõnda on seda kõike ühtekokku, ta ei lase end ette kujutada. ühegi lööksõna valemisse sundida”.”

382 RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 383

Paradoksina või mitte, kuid M. Vaino ning kaasaloovast respektist, enne kui tõestab – uuritavat loomingut läbivat kriitika ja teooria appi jõuavadki. „salapäratsemist” (mis kohati võib ka Linnateatri etendustes võimendub küll tour de force ’i langeda) järjekindlalt kehastatud romaanide varjatud (tragi)- tematiseerides –, et teatud määral koomika, struktureeritakse ümber te- laseb põgenev eepik end siiski selgita - gelaskond, motiivistik, tempod ja muu, vasse valemisse tõsta. Tammsaare oli kuid see on juba intersemiootilise tõlke vaid tavalisest avaram ja kavalam rea - ehk teatrikeele konventsioonide välti - list: ta möönab samavõrd nii korralist matuse küsimus. reaalsust kui ka elu mõjutavat nähta - Maarja Vaino argumentatsioon on matut, mõistusevälist võimalikkust veenev, detailides lähilugevalt põhjen - esindavat hoomamatut irreaalsust. See datud, üldistavates järeldustes seletus - sobis tema konservatiivse, vanatesta - jõuline. Võib kõrgelt tunnustades väita: mentliku õiglase ehk vaidleva talupoja - meie rahvuskirjaniku poeetika tuum on vaimu, skeptilise kultuurikriitika ja põhimõtteliselt hästi tabatud – nüüd, musikaalse lürismiga. Kodanikuna kus see pärast väitekirja tundub juba veendunud antiklerikaal, rakendas niivõrd ilmne. Kvaliteetne edasiminek mängiv looja alatasa jumalikku domi - olnuks ent vaevu võimalik kogu varase - nanti, sest nii avanesid kultuurilised ma kodu- ja välismaise retseptsiooni arhetüübid ja usupärased dimensioonid põhjaliku valdamiseta, nii Toomas – tekstitagused toetavad jõujooned. Haugi kui ka paljude eelkäijate (Friede - Sõiduvees Tammsaarel oli huvitav bert Tuglase, Marta Sillaotsa, Karl kirjutada: iga „aga” viis omakorda järg - Mihkla, Bernhard Linde, Erna Siiraku, mise pöördeni, et siis ringiga jälle muu - Leenu Siimiskeri, Endel Nirgi, Heino tunud lähtekoha tagasi jõuda. Irratsio - Puhveli, Eerik Tederi, Joel Sanga, Jaan naalset kaost lõimiv maailmavaade, Krossi, Elem Treieri, Toomas Liivi, sümboli- ja impressioonilembene äh- Jaan Unduski, Leonid Treti, Rein mastav kirjeldusviis ning dekonstruee - Unduski, Mirjam Hinrikuse jt) väärt riv „targutamine” (nagu tema stiili elu - aluseta. Üht või teist nüanssi või isiku - päevil ei mõistetud, hiljem aga dialekti - pärast selgitust võib kahtlemata alati liselt õnneks ei trööbatud) oli loome - vaidlustada, kuid sellest ei sünniks psühholoogiliselt kahtlemata inspiree- midagi tühistavat. Mõeldavas väite- riv ning lakkamatult tootlik kullasoon. kirjajärgses monograafias loomulikult See tegi Tammsaarest sügavuti eufoori - kohendatakse veel mõningad professor lise autori, mis vihutist misantroopiat Cornelius Hasselblatti või allakirjuta - või sarkastilist progressivaenu sugugi nu poolt diskussiooni käigus välja nopi - ei välistanud – vastupidi, pigem nõudis tud konkreetsed küsitavused. välja dialoogilise kontrastina. Tagantjärele täiendada sooviksin Selle taustal on imetlusväärne Elmo peamiselt vaid väitekirja kokkuvõtvat Nüganeni suurlavastuste intuitiivne skeemi (tabel 3, lk 134). adekvaatsus Tammsaare ontoloogia Ristikärje rõhtne telg (nimetagem ehk süvastruktuuri suhtes. Kuigi tei- seda narratoloogiliseks süntaksiks) on salt on see eeldatult elementaarne, sest hästi põhjendatud: saladused – narri- lähtub kogu poeetilise süsteemi tervik - mine – lunastus . Salatsemine käivitab likust lugemisest: ringistet kolmnurk intriigi – trikster revolutsioneerib on põhiolemuselt sama. Selge, et uni - sündmustiku – lunastav ürgnaine lõpe - versaalse kujundikeele praktiline val - tab süžee, viitega ületavale tasandile. damine soodustab autoriempaatiat, Püsttelje (paradigmalised) väljad kõnelemata lootvast inimarmastusest ehk muusika – narr – maastikud tuleks

383

RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 384

ent siiski defineerida v eelgi üld isemalt ne). Nagu ka nar ri kuju ei võrd u loo - kui põhimiljööd: kos miline (ju malik) –  muldasa oma enda kes kkonn aga, m il - ühiskondlik (absurdne) – looduslik (si- leks on siiski vurlede ühiskond. Niisiis

duv) sfäär. Muusika esindab kõrgemat, peab telgede ristumispaik olema pigem maastik madalamat välja, ent kumbki stereoskoopiliselt kahetine: narr tegela - veel ei ammenda seda (loodus kui se lli - ne / narr  m aailm . ne on rohkem ku i ma astikud; vi iuli - mäng ei ole ainus üleloomulik harmoo - nia ega disharmoonia tingimata mai - ARNE MERILAI

TäNApäEVA KIRjANdUSTEAdUSE VääRIKAS KOLLAAž

Interlitteraria 16. I–II. Tartu: Tartu nud kas siis eestikeelsete versioonidena Ülikooli Kirjastus, 2011. 731 lk. (nt Rein Veidemanni, Ivo Heinloo, Jüri Talveti, Virve Sarapiku, Mele Pesti Nüüdseks kohe kuusteist aastat käigus artiklid), doktoritööna (Maarja Vaino) olnud Interlitteraria, neljakeelse võrdle - või selle osana (Mirjam Hinrikus). va kirjandusteaduse rahvusvahelise Kui umbes poolel kordadest ühendab aastaraamatu senini kõige mahukama Interlitteraria kaante vahele kogutud numbri kahes köites on kokku 42 artik - artikleid konkreetne ühine teema või lit neljakümne kahelt autorilt. Olgu peetud konverents, siis sellel juhul on kohe märgitud, et oma keelepuudu- tegu järjekordse miscellanea -väljaande - likkuses jätsin käesoleva ülevaate ga, mis ei tähenda sugugi, et puuduksid jaoks lugemata Monica Spiridoni, Vin - temaatilises dialoogis või vastastikku cent Ferré, Fernando Ángel Moreno, üksteist täiendavad artiklid. Taaskord - Kerli Ilvese, Luis Martínez-Falero, se varia -köite kohta on aga toimetaja Enrique Serrano Asenjo, Mónica Jüri Talvetil eessõnas selgitav märkus, Domínguez Pérezi ja Ladislav Franeki et temaatilisel mugandusel, mille tõttu kirjutised. Olgu ära öeldud seegi, et tead lased alluvad parasjagu moes oleva - kuna siinse ülevaate mahupiirangud ei tele ja konverentsilt konverentsile üha võimalda nagunii kõiki artikleid tut - kedratavatele teemadele, on ometi pii - vustada, siis jäävad alljärgnevas käsit - rid. Uued ja ka uut tähelepanu nõud - lemata need eesti kirjutajate tekstid, nud vanad tuuled on hajutanud kollek - mis on kodumaise lugejani juba jõud - tiivse vaimustuse kas või postmoder -

384 RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 385

nistlikust kirjandusteaduse rägasti- pidas just sedasama poeemi eesti kir - kust. Sellessamas eessõnas jätkab Tal - jandusloo tuumi koondava raamatu vet missioonitundlikult, et tuleb kes - lõpp-punkti vääriliseks. Kui ühe küla kenduda võrdleva kirjanduse uute uuri- mehed hoiavad ikka kokku, siis nüüd misalade tutvustamisele, samuti taas - on koguni albaania päritolu kirjandus - elustada ja -tõlgendada mõndagi muidu teadlane võtnud analüüsida „eestlaste unustusse vajuvat. Sellega on kätte olemasolu sügavamate kihtide” läbiela - antud ka Interlitteraria laiem missioon misi ja -tunnetamisi. – ühtlasi eeskujulikult peegeldada Luuleuurimustest tuleks nimetada maailma kirjandusteaduse ja -filosoofia veel Anneli Mihkelevi ja Maria-Kristii - hetkeseisu –, mida saab pidada tänu - na Lotmani artikleid. Mihkelev käsitleb väärseks orientiiriks üha hajusamas ja läinud sajandi modernistlikus kunstis pihustunumas humanitaarias. esinenud traditsiooni ja uuenduslikku - Eessõnas rõhutab Talvet kõnesolevas se vahelisi pingeid, keskendudes Gus - numbris märkimisväärse artiklite hul - tav Suitsu, Eino Leino ja William But - gaga esindatud teaduslikku luulekäsit - ler Yeatsi loomingule, kus vanad rah - lust, mis olevat viimastel aastakümne - vuslikud motiivid ühenduvad kaas- tel olnud proosauurimise varjus. Täna - aegse stiiliga. Maria-Kristiina Lotman päevalgi ei ole tuumakam luule kao- analüüsib võrdlev-statistiliselt XIX sa- tanud olulisust rahva teadvuse- ning jandi lõpu ja XX sajandi esimese poole hingepeeglina. Luule üleüldine uus eesti luule heksameetri süllaabilist tõusulaine on postmodernistliku proosa - struktuuri. vaimustuse järel kindlasti olemas: Tal - Eesti kirjanduse käsitlustest mainik - vet mainib seejuures nt luulefestivalide sin veel kolme. Kui Elle-Mari Talivee hoogustuvat fenomeni ning kutsub eri - teemaks on eesti linnakirjandus selle ti üles märkama ka luule äärealasid. algusaegadel, XIX sajandi teisel poolel Sellest numbrist võibki leida väga mit - ja XX sajandi algul, siis Piret Viires ja mekesiseid ja sügavaid luulekäsitlusi, Leena Kurvet-Käosaar keskenduvad mille üks teenäitajaid on peatoimetaja uuemale kirjandusele. Viirese artikkel artikkel Juhan Liivi seni vähetuntud postmodernismijärgsest eesti kirjandu - mõttesalmide ja „kildude” filosoofiast ja sest toob esmalt ära uued teoreetilised poeetikast. Dorothy Figueira käsitleb võimalused tänapäeva maailma tõlgen - portugali luuletaja Luís Vaz de Camõe - damiseks (kriitiline realism, neo- või si loomingus ilmnevat teisesust, Rama digimodernism, hüpermodernsus jt) Kundu analüüsib Rabindranath Tagore - ning käsitleb seejärel eesti kirjanduse le esimese mitteeurooplasena Nobeli uussiirust. Nähtusena polegi see nii kirjandusauhinna toonud luulekogu väga uus, ent on nullindatel saanud „Gitanjali” ingliskeelset väljaannet uue tõuke. L. Kurvet-Käosaare omaelu - (Tagore proosaloomingut ning esseisti - looliste tekstide poleemikast lähtuv kat vaatleb humanismi võtmes teine arutlus, milles lähema vaatluse alla india kirjandusteadlane Mohit K. Ray). tulevad Jaan Krossi „Kallid kaasteeli - Ülar Ploom uurib õõnestava retoorika sed” (I ja II), Mari Tarandi „Ajapildi aspekte Juhan Viidingu luules, Lauri sees” ja Mihkel Raua „Musta pori näk - Pilter annab põhjaliku ülevaate Jüri ku”, osutab, et nõukogudejärgne oma - Talveti luuletajateest ning Marisa elulooline kirjandus Eestis pole kau - Kërbizi analüüsib Talveti pikimat luule - geltki halvamaigulist tähendust omav teost „Eesti eleegia”. Enne Interlittera - hetkeline buum. riat ilmunud raamatu „101 eesti kirjan - Leedu nüüdiskirjanduse praegusi dusteost” koostaja Rein Veidemann protsesse käsitledes tugineb Audinga

385 RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 386

Pelurityt ė müütilisele „balti kujutlus - vampiirimüüt on läbi imbunud surma võimele” ja toob esile kahel ühendatud ja seksi tabudest, vampiirikarakteris kontseptil, unistustel ja kuningriigil, on koos mitu tavalisele müütilisele põhineva mentaliteedi. Pelurityt ė puu - jumalusele omast binaarset opositsioo - dutab ka leedu kirjanduses esinevat nid (elav/surnud, meessoost/naissoost problemaatilist ajaloomudelit, mille jne) ning Dracula-suguse olendi loomi - järgi leedu kultuur ei ole ajaloo vältel ses peegelduvad küll inimkonna soovid mitte kunagi kahelnud oma euroopali - ja fantaasiad, ent need tulenevad inim - kes juurtes, teisalt on kultuuri indivi - psüühika tumedamast poolest ja nihke - duaalsuse määratlemine tekitanud ras - lisest moraalsusest. kusi. Nagu autor viimaks tõdeb, on just Interlitteraria aineringi avarust kin - ajalugu leedu kirjanduse ja kirjandusloo nitavad teisedki spetsiifilisemad tee - nõrk koht, sest loominguprotsesse suu - mad. Näiteks käsitletakse orvumotiivi navad liikumised, mis peaks saama poola kirjanduses (Dorota Michulka), osaks ajaloost, on tegelikult vormitud, läti näitekirjandust ja teatreid Saksa kindlate tunnusteta, neid ei saa selgelt okupatsiooni ajal (Baiba Kalna), samu - määratleda. Leedu kirjandusega tegeleb ti rüütellikkuse sugemeid John Bucha - ka Livija Mačaityt ė-Kaselien ė, kes ni loomingus (Pilvi Rajamäe). Veel lei - vaatleb antiikse Arkaadia kujundi ja dub uurimusi nt maskuliinsuse kujuta - kristliku kaotatud paradiisi kaudu loo - misest Charles Dickensi teostes (Katri mulikke, tsivilisatsioonist puutumata Sirkel), keskaegsest cursus ’est (har - maastikke ja värskeid kohti kirjandu - moonilisest sõnaseadest lause või ses: need esindavad leedu rahvustead - klausli lõpus) itaalia proosakirjanduses vuse ja -kultuuri sümboleid ning identi - peamiselt Dante Alighieri „Uue elu” ja teedilisi püsiväärtusi. „Pidusöögi” näitel (Annika Mikkel). Balti küsimusega laiemalt tegeleb Võrdlevalt on analüüsitud Salman Epp Annus, kes mõistete okupatsioon ja Rushdie esimest romaani „Grimus” ja kolonisatsioon , samuti kolonisatsioon ja Umberto Eco nüüd juba eelviimast kolonialism erinevusi konstateerides romaani „Kuninganna Loana müstiline uurib, kas postkolonialismi sõnavaraga leek” neid ühendava ajaprobleemi toel on üldse võimalik läheneda NSV Liidu (Tina Bilban). Tõlkekirjanduselegi on suhetele Balti riikidega, nagu seda vii - lähenetud huvitavalt: Katiliina Gieleni mastel aastatel on hakatud tegema. uurimus puudutab Gérard Genette’i Kui tulla tagasi toimetaja eessõnas terminoloogiat kasutades tõlkega kaas - osutatud soovile tutvustada võrdleva nevaid paratekste ehk tekste tõlke kirjandusteaduse uusi uurimisalasid, ümber – nii neid, mis moodustavad laie- siis selle üks ehedamaid näiteid on ma diskursuse tõlke ümber väljaspool Jaak Tombergi idaeuroopa ulmekirjan - raamatut, kui ka samade kaante vahel duse teoreetiline käsitlus Teise/Tund - olevaid teisi tekste põhiteksti kõrvalt matu kaudu. Või ka Fernando Bermejo- (nt ees- ja järelsõnad) – ning vaatleb, Rubio osutused intertekstuaalsetele võr- kuidas tõlkija on neis (para)tekstides setele ehk „kirjanduslikele kajadele”, varasemast nähtavam. Tõlkelise käitu - mis on koondunud Kafka „Metamorfoo - mise lähemalt analüüsimiseks peatub si”, ja sellele, et hoolikas lugemine avab Gielen Federico García Lorca luule ees - teosest hoopis uue versiooni, loo „riku - tikeelsel valikkogul „Mu kätes on tuli” tud objektiivsusest”. Intrigeeriv on ka ja selle tõlkija Ain Kaalepi järelsõnal Eszter Muskovitsi jungiaanlik järeldus, ning Charles Baudelaire’i „Kurja õitel” millele ta jõuab Dracula seesmiselt ole - Tõnu Õnnepalu vahenduses ja järel- muslikke müütilisi tunnusjooni uuri des: sõnastuses.

386 RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 387

Kirjandusteoste analüüside vahe- konnaga, kellest enamik on Interlittera - palaks pakutakse laiemaid üldhuvita - ria lugejaile tuttavad ja mis omakorda vaid teemasid. Näiteks Li Xia, tõukudes märgib võib-olla ka ICLA-ga liitunud Marshall McLuhani kirjandus- ja kohalike organisatsioonide aktiivsust. kultuurialasest teadustööst, arutleb Ajakirja tagakaanel on osutus, et Inter - humanitaarteaduste ebakindla tulevi - litteraria avaldab artikleid inglise, ku üle digitaalajastul, keskendudes prantsuse, saksa ja hispaania keeles. võrdleva kirjandusteaduse staatusele Kirjutajaskonna seas ei ole seekord aga ning tuues välja elektroonilises mee - ühtegi saksakeelse kultuuriruumi esin - dias ähvardava trendi monokultuursu - dajat, samuti puuduvad selles keeles se poole. Svend Erik Larsen kirjutab artiklid. Täpselt pool autoritest on see - kirjanduslugude peitmise realismist ja kord kodumaised. Esindatuse hulgalt avalikustamisest, millega seoses on kir - on eestlaste järel viis hispaanlast, Põh - jutajal esiteks võime muuta ajalugu, jamaid esindab ainult üks taanlane. teiseks lugejal võime suunata ümber Paar kirjutajat on Leedust, paar tingimused teksti tõlgendamisel ja kol - Indiast, üks Prantsusmaalt, Slovee - mandaks fiktsioonil jõud vaidlustada niast, Slovakkiast, Ungarist, Albaa - tõelust. Zhanna Konovalova lähtub aga niast, Rumeeniast, Poolast, Lätist, ajakirjanduse uudsustest ning kirjutab Venemaalt (Tatarstanist), USA-st ja ameerika unelma surmast, võttes alu - Austraaliast. Niisiis on Interlitteraria seks gonzo ajakirjandusstiili rajaja, küll oluline lüli eesti ja muu maailma ameerika ajakirjaniku ja kirjaniku kultuuri vahel, aga „muu maailm” on Hunter S. Thompsoni päevikut imiteeri - antud juhul ikka teatud regionaalse va „kirjandusliku mittefiktsionaalse” rõhuasetusega, mis ripub suuresti ära teose „Fear and Loathing: On the Cam - peatoimetaja erialasest spetsiifikast. paign Trail ’72”. Selles seisnebki Interlitteraria eripära. Lõpuks – kes on need autorid? Ilm - selgelt on tegu ühe teatud suhtlusring - BRITA MELTS

päRTEL LIppUSE dOKTORIVäITEKIRI EESTI KEELE VäLdETEST

pärtel Lippus. The acoustic features tekirjale kõrge hinnangu. Töö tugineb and perception of the Estonian kaheksale publikatsioonile. Nende seas quantity system. dissertationes phi - leiame kaks artiklit ajakirjale Journal lologiae Estonicae Universitatis Tar - of Phonetics (üks 2009. aastal ilmunud tuensis 29. Tartu: Tartu Ülikooli Kir - ja teine äsja avaldamiseks loovutatud), jastus, 2011. 146 lk. kaks rahvusvahelistel foneetikateadus - te kongressidel peetud ettekannet 14. novembril 2011 kaitses Pärtel Lip - (2007. aastal Saarbrückenis ja 2011. pus Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeletea - aastal Hongkongis), kaks Kümnendal duse instituudis doktoriväitekirja tee - Põhjamaade prosoodiakonverentsil Hel - mal „Eesti välte akustilised tunnused ja singis 2008. aastal peetud ettekannet, taju”. Töö juhendajaks oli professor 2010. aastal Chicagos toimunud prosoo - Karl Pajusalu ning oponendiks Stefan diakonverentsi ettekande ning Springe - Werner Joensuus asuvast Ida-Soome ri kirjastuse kogumikus 2011. aastal Ülikoolist. Kaitsmisnõukogu andis väi - avaldatud artikli. Seitse publikatsiooni

387 RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 388

kaheksast on valminud kaasautorluses. rõhulises vokaalis olemas olema nii Kaasautoriteks on Jüri Allik, Eva Liina kõrge kui ka madal platoo ning põhitoo - Asu, Karl Pajusalu, allakirjutanu, Pire ni langus peab algama rõhulise vokaali Teras ja Tuuli Tuisk. esimese poole jooksul. Lisaks sellele, Pärtel Lippuse väitekiri hõlmab akus - nagu ühes väitekirja aluseks olevas tilist ja tajufoneetikat ning käsitleb publikatsioonis järeldatakse, on oluline eesti keele kolme välte erinevusi. Tee - see, et lauses sõnatasandilt fraasi- mavaliku kohta on väitekirja autor ise tasandile liikudes saab ka spontaan- eessõnas (lk 5) kirjutanud: „Ausalt öel - kõne puhul vältega seotud põhitooni des pole ma kunagi tahtnud eesti väl - kõvera varieerumist kirjeldada sama - teid uurida. Eesti foneetikateadus ongi des kategooriates, nagu seda on tehtud enamasti tegelnud väldete küsimusega, laborikõne puhul, teiste sõnadega: kes - samal ajal kui keeles on väga palju tei - tussuhtele ja põhitooni kõvera kujule si aspekte, millest ei teata midagi. Kuid tuginev vältemudel on lauseintonat - mõne aja möödudes taipasin, et millise siooni suhtes üsna immuunne. eesti keele foneetilise tunnusega ka ei Põhitooni roll võib väldete eristami - tegeleks, kvantiteedisüsteemist mööda sel olla isikuti erinev. Eestlastest katse - ei pääse. Nii otsustasin siiski esimeses isikute uurimisel selgus, et umbes pool - järjekorras hakata uurima kvantiteedi - tel keelejuhtidest mõjutas sõna välte süsteemi, et saaksin seejärel viimase määramist põhitooni kõvera kuju, üle - iseärasustele tuginedes siirduda teiste jäänutel aga mitte. Pärtel Lippus ja probleemide juurde.” Karl Pajusalu on osutanud, et keelejuh - Väitekirja kaheksast publikatsioonist tide erinevus võib olla seotud nende neljas uuritakse, mis on põhitooni roll murdetaustaga: põhitooni kõvera kuju eesti keele väldete tajumisel, ning üle - oli teise ja kolmanda välte eristamisel jäänud neljas välteid eristavaid akus - oluline tunnus enamikule Lääne- ja tilisi tunnuseid. Kõrvalteemadena on Kesk-Eestist pärit keelejuhtidest ja töös käsitletud väldete taju sõltuvust ainult väikesele osale Lõuna- ja Ida- keelejuhi murdetaustast, väldete erista - Eestist pärit keelejuhtidest. Kahe rüh - misega seotud probleeme eesti keele ma piir tundub jooksvat mööda eesti võõrkeelena omandamisel ning eesti murderühmade piire. Mitte-eestlaste sõnaprosoodia diakroonilist arengut. puhul selgub väitekirjast, et soome ja Põhitooni rolli kohta teeb autor oma vene emakeelega katseisikute jaoks ei töös järgmised järeldused. Esiteks, väl - ole põhitoon oluline ning et kolme väl - te tajumise esmane tunnus on sõna det eristavad nad stiimuli temporaalse temporaalne struktuur ehk sõna esime - struktuuri põhjal, sõltumata sellest, se ja teise silbi kestuste vastastikune milline on põhitoonikontuur. Läti ema - suhe ning teisene tunnus põhitoonikõ - keelega keelejuhid seevastu on eestlas - vera kuju, ent kolmanda välte tajumine tega sarnaselt põhitooni kõvera kuju on takistatud, kui teisene põhitoonitun - muutuste suhtes tundlikud. Need tule - nus on silpide suhtega võrreldes eksi - mused on seletatavad sellega, et soome tav. Teiseks, silpide suhet muutmata ja vene keeles ei mängi põhitoon leksi - jättes ning ainuüksi põhitooni kõvera kaalsel tasandil märkimisväärset rolli, kuju muutes on teisevältelisest sõnast läti keeles aga on eraldi kategooriatena võimalik moodustada kolmandavälteli - kontrastsed nii kestus kui ka leksikaal - ne sõna, teiste sõnadega: taju saab ma- ne toon. Näib, et läti emakeelega katse - nipuleerida põhitooni kõvera abil silpi - isikud on eesti keele põhitooni suhtes de suhet hoopis kõrvale jättes. Kolman - küll tundlikud, kuid neil on mõnevõrra daks, kolmanda välte tajumiseks peab raske omandada eesti vältesüsteemi

388 RAAMATUID 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:18 Page 389

iseärasusi, kus kestus ja põhitoon on Ühes väitekirja aluseks olevas publi - sama kategooria nähtused. katsioonis otsitakse kinnitust Ilse Väitekirja kaheksast publikatsioo - Lehiste kunagisele oletusele, et eesti nist kahes osutatakse, et väldete erista - prosoodiasüsteemi muutused pole seis - misel võib põhitooni kõrval olla sekun - kunud, vaid kestavad tänini, ja et eesti daarseks tunnuseks vokaali kvaliteet. keel on liikumas kvantiteedikeelest Autor kirjutab (lk 44): „Vokaalikeskse toonikeele suunas. Selleks on võrreldud malliga sõnades on esmavältelised Esimese maailmasõja ajal Saksamaa rõhulised vokaalid tsentraalsemad, tei - sõjavangilaagrites eestlastest keele- se- ning kolmandavältelised perifeerse - juhtidelt tehtud kõnesalvestisi täna - mad, kuid teise ja kolmanda välte päevastega. Võrdluse tulemused näita - vokaalikvaliteedi erinevus ei ole kuigi vad, et vanades salvestistes on kõne - suur. Konsonandikeskse malliga sõna - tempo palju aeglasem kui praegu, des aga on lühike rõhuline vokaal teise- samal ajal kui kahesilbiliste sõnade ja kolmandavältelistes sõnades pigem temporaalne struktuur on neis väga tsentraalne, nagu see on ka esmavälte - sarnane tänapäevase materjali alusel listes sõnades. Seega on selge, et vo- mõõdetuga. Teiselt poolt aga: kui saja kaali kvaliteet ei ole seotud jalatasandi aasta eest realiseeriti eesti keele kolme vältega, vaid segmentaalse kestusega. väldet eeskätt jala temporaalse struk - Sellegi poolest peaks kvaliteedierinevus tuuri kaudu, millega kaasnes põhitooni lühikeste ja pikkade vokaalide vahel kõvera kuju muutumine, siis tänapäe - olema tajutav ja seega peaks kvaliteet val on teise ja kolmanda välte eristuse olema vokaali pikkuse sekundaarne puhul vähem kaalu kestussuhtel ning tunnus. Rõhutute vokaalide kvaliteet põhitoonikontuuri tähtsus on suurem. varieerub üldiselt rohkem, kuid see Seega ei tarvitse Ilse Lehiste hüpotees varieerumine on vähem seotud välte olla sugugi vale. (Pisike faktiline täp - või kestusega.” Väitekirjas rakendatud sustus: autori analüüsitud salvestused multinominaalse logistilise regres- pole siiski tehtud fonograafi abil, nagu sioonimudeli abil saadud tulemused väidetakse näiteks lk 44, vaid šellak - osutavad, et peale kestuse on esimese ja plaatidele, mida saab kuulata grammo - teise välte vastanduse juures oluline foniga.) vokaalide kvaliteet, aga mitte põhitoon. Soovin Pärtel Lippusele õnne asja - Teise ja kolmanda välte vastanduse tundliku ja sisuka doktoriväitekirja puhul on vastupidi. Väitekirja autor eduka kaitsmise puhul. Väitekirjast teeb järelduse, et kõne all olevad kolm leiab lugeja üsna mitu eesti foneetika tunnust vastastikku ei kompenseeru: seisukohalt olulist järeldust, mis puu - põhitoon ja vokaali kvaliteet ei ole ise - dutavad väldete taju seotust keelejuhi seisvad vältetunnused, vaid temporaal - emakeele ja/või murdetaustaga, põhi - se varieerumisega kaasnevad nähtu - tooni varieerumise osakaalu suurene - sed. (Siin tahaksin küll tähelepanu juh - mist eesti keele prosoodiasüsteemi dia - tida teatavale loogilisele vastuolule kroonilise arengu käigus ning vokaali selle järelduse ning eespool tsiteeritud kvaliteedi tähtsust sekundaarse tunnu - järelduse vahel, mille kohaselt teise- sena kõrvuti põhitooni kõvera kujuga vältelise sõna saab muuta kolmanda - väldete eristamisel. Need järeldused va- välteliseks ainuüksi põhitooni kõvera javad lõplikuks kinnistumiseks edas- kuju muutes, nii et kestussuhted sõnas pidist tuge ka teiste uurijate tööde näol. püsivad samad. See vastuolu vajanuks töös ehk veidi põhjalikumat käsitlust.) JAAN ROSS

389 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 390

RINGVAADE

Liivi aasta tipnes konverentsidega riias ja tartus

Liivi keele ja kultuuri aasta 2011, mil - letusi koondav kogu „Kui s ºuolõbõd le algatajad olid Riia Liivi Kultuuri lªıvlizt – K º aiznirst l ªıbieši” („Kuidas soo - Selts ja rahvusvaheline Liivi Sõprade lavad liivlased”) nimetati üheks Läti Selts, tõi kaasa liivi kultuuri tutvusta - 2011. aasta luuleraamatu auhinna kan - vaid ettevõtmisi mitmel maal. Kõige didaadiks. Tänuväärset toetust osutas tihedam oli sündmuste kava Lätis ja Läti keeleagentuur, andes läti keeles ja Eestis, üritusi korraldati aga ka Soo - illustreeritult välja Valts Ernštreitsi mes, Prantsusmaal, Leedus, Ungaris, doktoritöö liivi kirjakeele kujunemi - Saksamaal ja küllap mujalgi. Uue näo sest. Ilusaim liivi aasta raamat näikse ja hingamise sai liivlaste infoportaal ikkagi liivikeelne. See on K ºroli Stalte livones.net , kus on jäädvustatud meele - 1930. aastatel koostatud aabits „Jelzi olukaid ülevaateid kunstinäitustest, sõn º.a Aºb ºde ja ªırgandõks lugdõbr ºnotõz“ kontsertidest, keelepäevadest ja muust („Elus sõna. Aabits ja alustuse luge - põnevast. See aasta tähistab ka mur - mik”). Aabitsa käsikirja leidis mõne ranguhetke liivlaste ajaloos: liivi rahval aasta eest liivi ajaloodoktor Ren ºate ei ole enam kompaktset asuala ega ole Blumberga Tallinnast Riigiarhiivist. liivi keel enam argikeel, seetõttu tuleb Sinna oli käsikiri sattunud tõenäoliselt liivi kultuuril end paratamatult prae - Emakeele Seltsist, mis pidi tollal aabit - gustes oludes uuesti mõtestada. Selle sa välja andma. Aabits sai trükitud võimalikkust näitab aga liivi aasta üri - alles nüüd liivi aastal ning Läti Kolka tuste arvukas osavõtjaskond ja ehk kõi - ja P ºlae kooli ning Eesti Metsapoole ja ge rohkem korraldajate innukus, kaud - Kilingi-Nõmme kooli õpilased joonista - selt ju seegi, et viimase Läti rahvaloen - sid aabitsasse suure hulga ilusaid pilte. duse andmetel on end liivlastena mää- Eraldi vihikutena kuuluvad aabitsa ratlevate inimeste arv jälle tõusuteel, juurde ka läti- ja eestikeelsed tõlked. küündides 250-ni. Seega ajakirjanduses Liivi aasta peaväljaandeks on liivlased viimastel aastatel korduvalt ilmunud siiski nimetanud liivlaste ajalugu, keelt teated viimase liivlase surmast päris ja kultuuri käsitleva koguteose, mis tõsi ei saa olla. ilmus esimesena eesti keeles – seda Liivi aasta püsivalt nähtavateks-loe - suuresti tänu Eesti Keele Sihtasutuse, tavateks viljadeks jäävad raamatud. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Ema - Lätis avaldati neid enim ning need on keele Seltsi ja teiste Eesti asutuste pälvinud seal ka suurimat tähelepanu. õigeaegsele toetusele. Läti rahvale liivlasi 44 põhifakti abil Aga koguteose „Liivlased. Ajalugu, tutvustav raamatuke „L ªıbieši 44 at- keel ja kultuur” valmimises – see on bild ºse” („Liivlased 44 vastuses”), mida seni põhjalikem raamat liivlastest –, oli trükiti paar tuhat eksemplari, oli ometi otsustav liivlaste endi panus. peaaegu otsas juba enne esitlust. Eri Raamatu keskne toimetaja on R. Blum - maade poeetide liivlasteteemalisi luu - berga, teda assisteerisid Tapio Mäkeläi -

390 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 391

nen, Karl Pajusalu ja keeletoimetajana Eberhard Winkler (Göttingen), kes tegi Ellen Niit. Lisaks on Blumberga kirju - võrdleva sissevaate Salatsi ja Kuramaa tanud suure osa raamatust: avaartikli liivi sõnavaras ilmnevatesse keelekon - liivi kultuuri ja keele uurimisest Eestis, taktidesse. Läti Ajalooinstituudi direk - Lätis ja Soomes, ulatusliku ülevaate tor Guntis Zem ªıtis (Riia) andis arheo - liivlastest (XIX–XXI saj), liivlaste ärka - loogina ülevaate liivlaste muinasaja misaja ja hõimuliikumise ning muusi - lõpu asustusest. Urmas Sutrop (Tal - kaelu käsitlused. Valts Ernštreitsilt on linn–Tartu) ja Karl Pajusalu (Tartu) artiklid liivi keele allikatest ja kirjandu - käsitlesid ühisettekandes Metsapoole sest, Baiba Dambergalt liivi kujutavast muinasmaakonna keelelisi ja ajaloolisi kunstist. Mahult moodustavad liivi piire. Konverentsi viimase ettekande juurtega autorite kirjutised raamatust pidas Läti teenekamaid etnolooge Saul - peaaegu poole, nende vahetu suhe kir - vedis Cimermanis (Riia) Liivimaa vii - jeldatava ainega teebki raamatu ainu - maste, Sv ºetciemsi liivlaste kohta. laadseks. Peale liivlastest autorite on Pärast ettekandeid said osavõtjad kuu - koguteose valmimisse andnud oma lata liivi muusika kontserti ja tutvusta - panuse asjatundjad Eestist, Lätist, Soo - ti valminud raamatuid. mest ja Saksamaalt. Raamat sisaldab Tartus toimus liivi keele ja kultuuri kokku seitse käsitlust liivlaste ajaloost, aasta konverents 29. novembril Tartu viis liivi keelest ja kuus liivi kultuurist. Ülikooli ajaloomuuseumis. Konverentsi Neile lisanduvad põhjalikud arhiivialli - avas Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, kate ja kirjanduse koondnimestikud kes oma tervituses märkis ülikooli aja - ning isikunimede register. Raamatu on loolist rolli Liivimaa ja ka liivlaste üli - kujundanud ja küljendanud Zane koolina. Eesti Vabariigi presidendi Too - Ernštreite. mas Hendrik Ilvese tervitus, mille Koguteoses ilmunud uurimused olid Valts Ernštreits liivi keelde tõlkis, suuresti aluseks ka ettekannetele, mis kujunes tegelikult päeva pikimaks ette - peeti Riias Läti Ajaloomuuseumis 4. kandeks, kus käsitleti nii väikerahvas - novembril toimunud liivi aasta konve - te õigusi kui ka liivlastega seotud rentsil „L ªıbieši: valoda, v ºesture un kunagisi probleeme Baltimaade koos - kult ºura” („Liivlased: keel, ajalugu ja töös. Oma sõnavõtu lõpus rõhutas T. H. kultuur”). Konverentsi avas Läti Vaba - Ilves uusi võimalusi, mis on tänapäeval riigi president Andris B ºerzi Ïnš, kelle liivi kultuuri arendamiseks. tervituse Valts Ernštreits tõlkis liivi Tartu konverentsi ettekanded olid keelde. Päev oligi korraldatud läti-, ees - keelekesksed. V. Ernštreits ja R. Blum - ti- ja osalt liivikeelsena, sünkroontõlge berga pidasid liivikeelse avaettekande toimis hästi. Konverentsi esimene pool tänapäeva liivi keelest ja kultuurist. oli pühendatud Kuramaa liivlastele. Ülejäänud ettekanded olid eesti keeles. V. Ernštreits (Tartu–Riia) kõneles liivi Eberhard Winkler kõneles liivi keele - keele tänapäevasest seisust, R. Blum - kontaktidest sõnavara põhjal, Riho berga (Helsingi) eesti ja läti teadlaste Grünthal (Helsingi) andis ülevaate liiv - tegevusest liivi kultuuri ja keele uuri - laste olukorrast ja liivi keelest muistse misel, Tiit-Rein Viitso (Tartu) valmiva vabadusvõitluse ajast kuni tänapäeva - liivi-eesti-läti sõnaraamatu allikatest, ni. Ettekannete osa viimane esineja oli Linda Dumpe (Riia), eesti päritolu tun - Christopher Moseley (London). Tema tud Läti etnoloog, Kuramaa liivlaste teema oli liivi keel kui ohustatumaid traditsioonilistest toitudest. Konverent - Euroopa keeli, kuid Moseley vaatles si teine pool käsitles ajaloolise Liivimaa ohustatud keelte probleemistikku laie - liivlasi. Selle osa avaettekande pidas malt, tuues näiteid kõnelejaskonna

391 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 392

peaaegu kaotanud keelte velmamise de, plaane on peetud raamatu välja - võimalustest. Ettekannetele järgnesid andmiseks soome- ja saksakeelsena. liivi koguteose ja teiste liivi aasta raa - Järge ootavate uute raamatute ja muu - matute tutvustamine, liivi muusika de ettevõtmiste nimekiri on päris pikk. kontsert ja Vahur Laiapea filmi „Profes - Loodetavasti aitab pälvitud tähelepanu sor Viitso liivlased” Eesti esilinastus. ja saadud ind liivlaste järglastel tunda Liivlased on tänapäeval akadeemili - end üha rohkem päris liivlastena, kes semaid Euroopa rahvaid. Nende haarde tänapäeval ongi urbaansed mitmekeel - ja võimekuse heaks näiteks on ka lõppe - sed haritlased. nud liivi keele ja kultuuri aasta. Seda saab pidada kordaläinuks, kui saavuta - tud hoog püsib. Eesti keeles ilmunud koguteost on hakatud tõlkima läti keel - KARL PAJUSALU

emakeeLe seLtsis

16. veebruaril Tallinnas toimunud kooli vana kirjakeele töörühmas kasu - vana kirjakeele teemalisel kõnekoosole - tusel olevat metoodikat, millega tehak- kul kõlas kolm ettekannet. se vana keeleaines tänapäeva uurijale Kai Tafenau rääkis kahest Tartus kättesaadavaks. Töörühma eesmärk on Ajalooarhiivis hoitavast eesti vana kir - anda mitmekülgne aines uurijate käsu - jakeele allikast. Heinrich Gösekeni Uue tusse nii avalikus veebipõhises kor- Testamendi tartu- ja tallinnakeelse puses ( http :// www.murre.ut.ee/vakkur/ paralleeltekstiga käsikirja tartukeelse Korpused/Otsi/mrg_paring.htm ) kui ka osa aluseks on tõenäoliselt Urvaste raamatu kujul avaldatavate uustrükki - pastori Johannes Gutslaffi tõlge, mille dena. Göseken on oma käega puhtalt ümber Annika Kilgi kõneles esimeste eesti kirjutanud. Teisena tutvustatud doku - piiblitõlgete passiivi- ja impersonaali - ment sisaldab 1673. aastal Tallinnas vormidest. Esimestes tõlkeversioonides trükitud eestikeelsest lauluraamatust kasutati väga palju saama -passiivi ja nopitud värsside tõlkeid saksa keelde. pisut impersonaali, alates XVII sajandi Need on tõlgitud Liivimaal kindralsuper- lõpu keelereformist aga vastupidi. intendent Johann Fischeri korraldusel Tõlgetesse jäid pärast seda püsima ja nende eesmärk oli juhtida tähele- üksnes harvad saama -passiivid, nt panu lauluraamatus sisalduvatele vor - meieisapalve pühitsetud saagu sinu milistele ja sisulistele vigadele. See nimi . Uue Testamendi keel oli Vana dokument illustreerib ilmekalt 1680. Testamendi omast paljuski alalhoidli - aastate konflikti traditsioonilise Stahli- kum ja lähedasem Lutheri saksa piibli - pärase ja uue, rahvapärasust taotleva tõlkele. eesti kirjakeele vahel. Kristel Ress tutvustas oma ettekan - des „XVII sajandi saksa-eesti sõnaraa - matute uurimise eripärast” Tartu Üli - KILLU PALDROK

392 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 393

LÜHikroonika

• 4. aprillil toimus Ajaloo Instituudis • 25. ja 26. aprillil toimus Eesti Rah - keskaja keskuse seminar, kus Toronto va Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuu - Ülikooli professor Jüri Kivimäe pidas seumis seitsmendat korda noorte folklo - ettekande „ Russowiana . Vanu ja uusi ristide ja etnoloogide kevadkonverents mõtteid Balthasar Russowist ja tema „Noorte hääled”. Konverentsil esinesid kroonikast”. Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti • 12. aprillil pidas Anne Türnpu Ees - Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva ti Akadeemilises Usundiloo Seltsis ette - Muuseumi noored uurijad. Ettekanne - kande „Teekond triksterini ja edasi. tes keskenduti diasporaauurimustele, Usund või teater”. See oli seltsi loengu - saunakultuuri erinevatele tahkudele, sarja „Isik religioonis: rollid ja kangela - ideoloogiale, identiteediküsimustele, sed” kolmas loeng. Anne Türnpu on usundilisele ja religioossele maailma - kaitsnud selleteemalise doktoritöö Ees - pildile nii Eestis kui ka kaugemal, ning ti Muusika- ja Teatriakadeemias. haakudes käimasoleva filmiaastaga, • 19. aprillil toimus Väike-Maarjas pöörati tähelepanu ka sellele valdkon - traditsiooniline F. J. Wiedemanni keele - nale. Samuti tutvustati Kirjandusmuu - auhinna keelepäev. Käesoleva aasta seumi digitaalarhiivi KIVIKE. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Mari • 26. ja 27. aprillil korraldasid Eesti Tarand, kes esines ettekandega „Kodu - Keele Instituut ja Tallinna Ülikool Tal - keele kütkes”. Heli Laanekask kõneles linnas rakenduslingvistika 11. kevad - teemal „Wiedemanni grammatika eesti konverentsi „Keele mõõtmed”. Kutsu - keeles”. Õpilasettekanne „Kõnekäändu - tud esinejad Ari Huhta ja Heikki Lyyti - de mõistmisest Väike-Maarja Gümnaa - nen olid mõlemad Soomest Jyväskylä siumi näitel” pärines Kätlin Kaarelt Ülikoolist. Konverentsi ettekanded (juhendaja Ülle Lääne). Keelepäev käsitlesid eri vaatenurkadest keele lõppes laureaaditamme istutamisega grammatilisi, praktilisi, pragmaatilisi, keeletammikusse. kommunikatiivseid, didaktilisi, kvalita - • 19. aprillil peeti Eesti Keele Insti - tiivseid, komparatiivseid aspekte ja tuudis Tiiu Erelti 70. sünnipäevale nende mõõtmise või hindamise viise. pühendatud keelekorraldusseminar. Töö toimus viies sektsioonis: keele Ettekannetega esinesid Salli Kankaan - mõõtmed keeletehnoloogias, keelekasu - pää („Suomen kielen huolto: sen tehtä - tuses, hariduses, suhtluses; oskuskeele vät ja organisointi”, Soome Kodumaa mõõtmed. Toimus ka mitu tööpaja, kus Keelte Uurimiskeskus) ja Peeter Päll käsitleti esimese ja teise keele omanda - („Kas nimekorraldusteooria oleks mõel - mist, lapsekeelt ja sotsiolingvistikat. dav?”, EKI). Osalejaid oli lisaks Eesti teadlastele • 25. aprillil toimus Tallinna Ülikoo - Soomest, Venemaalt, Küproselt, His - lis seminar „Üliõpilaste toimetulek paaniast ja Katalooniast. mitteemakeelses õppetöös”. Seminaril • 27. ja 28. aprillil peeti Tartus XXIV tutvustati projekti „Erialakeeleõppe orientalistikapäevade raames konve - arendamisvajaduse uuring” (EKAV) tu- rents „Ida mõttelugu eesti keeles: tõlked lemusi. Projekti uuringuosa analüüsis ja tõlgendused”, mille korraldasid Eesti üliõpilaste ja eri instituutide aineõppe - Akadeemiline Orientaalselts ja TÜ jõudude seisukohti ja strateegiaid mitte- orientalistikakeskus. Konverentsi esi - emakeelses õppetöös, loodi ka keeletoe mese sektsiooni „Tekstid, tõlked ja tõlki - abimaterjalid aine- ja keeleõppejõudu - jad” ettekanded käsitlesid konkreetsete dele ning üliõpilastele. tekstide („Zhuangzi”, „Daodejingi”,

393 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 394

Piibli jt) tõlkeid ja retseptsiooni eesti USA Dartmouthi College’i vene osakon - keeleruumis. Teise sektsiooni teema oli na professor Mihhail Gronas venekeel - „Mõisted ja terminid. Tõlkes kaduma se loenguga „Millise sõna unustas Man - läinud? Või hoopis leitud?” Plenaarette - delštam? Mnemopoeetikast”. Töö toi - kande „Kas mõttelugu on mõtet tõlki - mus kirjandus- ja keeleteaduse sekt- da?” pidas Märt Läänemets. Ettekanne - sioonis. Noored teadlased käsitlesid nii tega astusid üles Tarmo Kulmar, keskaja kui ka tänapäeva vene kirjan - Urmas Nõmmik, Vladimir Sazonov, dust, samuti teksti intertekstuaalset Harri Ints, Peeter Espak, Laur Järv, analüüsi, vene keele grammatikat, etü - Kadri Raudsepp, Jingyi Gao, Mart moloogiaid ning tõlkimis- ja õpetamis - Tšernjuk ja Teet Toome. probleeme. Esinejaid oli lisaks Eestile • 27.–29. aprillini korraldas Tartu Venemaalt, Valgevenest, Tšehhist, Ülikooli slaavi filoloogia osakond tra - Poolast, Lätist, Saksamaalt, Austriast jt ditsioonilise rahvusvahelise noorte filo - riikidest. loogide konverentsi. Avaistungil esines

394 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 395

IN MEMORIAM

ivan ivanov

(15. v 193 5–11. ii 2012)

Ivanov on oma teadlasetee algupoolel uurinud mari murdeid, on avaldanud koos Gennadi Tužaroviga loodemurde monograafia. Edaspidi koondus tema tähelepanu kirjakeele ajaloole. Tema analüüs hõlmas esimese mari keele grammatika aastast 1775 ja järgneva saja aasta arengud, valgustas 1920. aastate lühiajalist tõusu ning sellele järgnenud keerulist olukorda juba järg - mise kümnendi ränga surve tingimus - tes. Nii valmis doktoriväitekiri „ Woz - niknowenie i razwitie marijskogo literaturnogo qzyka ”, mille kaitsmi - ne leidis aset Tartus 1975. aastal. Ajad ja olud muutusid, ka Marimaal. Kuigi Ivanov jätkas kirjakeele mineviku selgitamist, puutus ta ometi üha jõulise - malt keele kaasaegsesse käekäiku ning kandis endas muret selle saatuse pärast Käesoleva aasta 11. veebruaril suri tulevikus. Mari kirjakeele kasutamisel Joškar-Olas Mari Riikliku Ülikooli pro - on tülikaks asjaoluks olnud lõpmatud fessor Ivan Ivanov. Ta oli sündinud vaidlused nn kahe kirjakeele normi Kuženeri rajoonis Tšodrajali külas 15. ümber. Sel teemal kirjutab ta aastal mail 1935. Ivan Ivanov oli üks neist 2003 Linguistica Uralicas: „Esiteks, paljudest soome-ugri noortest, kes möö - tuleb kindlustada ühtse kirjakeele are - dunud sajandi teisel poolel said oma nemine tema kahe variandi teineteisele erialase ettevalmistuse Tartu Riikliku lähendamise teel. See soodustaks mari Ülikooli aspirantuuris. Tema õpetajaks keele kasutussfääri laiendamist. Tei - oli muidugi akadeemik Paul Ariste. seks, tuleb lahti saada vene õigekirja Kandidaaditöö „ Fonetika ton[aews- ülemäärasest mõjust, eriti käib see liit - kogo gowora marijskogo qzyka ” kaitses sõnade, vene laenude ja rahvusvahelis - ta 1965. a. Ivan Ivanov on hiljem mit - te sõnade kohta.” mel puhul ise imestanud selle üle, et Suure hoole ja usinusega tegutses alles Eestis tajus ta tõeliselt, mida Ivanov mari keele väljendusvõimaluste tähendab inimesele tema emakeel, või - avardamisel ja sõnavara korrastamisel. malus seda keelt kasutada, selles keeles Silmapaistvalt oluliseks võib hinnata isegi kõrgharidus saada. Tema esimesed Ungaris Szombathelys 2005. aastal il- teaduslikud publikatsioonid ilmusid munud keeleteaduse oskussõnade sõ- eesti keeles Emakeele Seltsi Aastaraa - nastikku „ Slowarx lingwisti^eskih matu köidetes. terminow marijskogo qzyka – Marla

395 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 396

jylmy[an^e terminologij muter ”. Vist on iseloomulik see, et kohe Autor ütleb eessõnas: „Kui tahame oma pärast pühadesoove on kerkinud kirju - keelt säilitada tulevastele põlvedele, on taja meelde n-ö päevakohane keeleline esmaülesandeks täiustada ja korrasta - mõttekäik: „Arvan, et eesti sõna joulu da keelealast terminoloogiat, kirjakeele ja mari šor əkjol vahel on mingi seos. jätkuva säilitamise ja viimistlemise Sõnas šor əkjol esineval osisel jol ei ole alust.” midagi tegemist sõnaga jol (jalg). See on Ivanov ise on selle põhimõtte järgi rahvaetümoloogia. Murretes leidub veel ka käinud: ta on avaldanud mitu uuri - sõna šartjal . Ilmselt kuulub see kokku must – sealhulgas kõrgkoolide õpikuid – sõnaga šərt ’дух ’. Mingi ürgne seos tun - mari keeles. Tahaks nimetada siinkohal dub siin küll säilinud olevat. mahukat mari kirjakeele ajalugu „ Ma- Kuidas elate Eestis uuel ajal? Küllap rij literatur jylme istorij ” (2003). on seal nüüd kõik muutunud. Viimne sõnum Jõvanilt (see mari- Minagi elan tasapisi oma elu. Olen pärane nimekuju oli sõpruskonnas käi - nüüd veel ühe raamatu valmis saanud, bel) tuli meilitsi 20. jõulukuu päeval pealkiri on „ Мутвундынам пойдарена ” 2011: [Rikastame oma sõnavara]. Sellesse on koondatud harva kasutatavaid ja vähe - Саламлем Тыйым да ешетым Рошто tuntud sõnu, samuti uudistuletisi, да У ий пайремла дене . ühtekokku tuleb umbes kuus tuhat Шулыкан , кужу ӱмыран лий , У ий sõna.” ты-ланда да уло эстон калыклан у Ivan Ivanov oli väljapaistev teadlane, пиалым кондыжо . kes oli kogu oma jõu pühendanud mari Шонем , эстон joulu ден марий šo- keele uurimisele, õpetamisele ja selle rəkjol коклаште кыл уло докан . Šorəkjol õiguste eest seismisele. Muidugi mõista мутыш-то jol ужашын йол (jala) дене ei läinud see kõik alati ilma karmidegi нимогай кылжат уке . Тиде калык vastuoludeta. Kuid igal juhul oli ta tun - этимологий . Диа-лектлаште эше šart - nustatud isiksus Marimaal, ning ta oli jal шомак уло . Тудо , ве-кат , šərt ’ дух ’ valitud Venemaa Humanitaarteaduste деке шуйна . Ала -могай тош-то годсо Akadeemia liikmeks (1994). Teda ei jät - кыл кодмыла чучеш . nud külmaks see, mis toimub tema Кузе иледа Эстонийыште у пагы- kodumaal. Nii oli ta 1990. aastail juhti - тыш-те ? Ынде тушто чыла ваштал- valt tegev marisid koondavas ühiskond - тын дыр . likus organisatsioonis Mari Ušem. Мыят эркын илаш толашем . Кызыт Soomes oli ta valitud Soome-Ugri эше ик книгам ямдылен шуктышым , Seltsi välisliikmeks (1983). Eesti Vaba - «Мутвундынам пойдарена » маналтеш . riigi president autasustas teda Maarja - Тушко шуэн кучылталтше , шагал maa Risti teenetemärgiga (2006). Ivan палыме да у мут -влакым чумырымо , Ivanovi lahkumisega on Eesti keele- чылаже ик-таж 6 тӱжем наре погына inimeste ja soome-ugri hõimluse ring - докан . konnad kaotanud tõsise, ustava sõbra. Õnneliku jõulupühe ja head uut aasta ! (Чын возышым гын ?) Пагален , Йыван Йошкар -Ола , 20.12.2011 г. PAUL KOKLA

396 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 397

gÁBor BereCZki

(24. iii 192 8–4. iv 2012)

Kui Gábor Bereczki poleks sattunud sinna aspirandiks, poleks tal tekkinud ka elukestvaid suhteid Eestimaaga. Leningradist hakkas ta tegema sõite Tartusse, sealt edasi Tallinna. Sõlmus abielu Pärnumaa tüdrukuga, tollase Tartu üliõpilase Mai Kiisaga. Mai ja Gábor Bereczki peret võib imetleda kas või selles mõttes, et neil sai täiesti ene - sestmõistetavalt teoks see, et isa kõne - tas mõlemat poega ungari keeles ja ema rääkis nendega eesti keeles, oli see jutuajamine siis Budapesti metroos või Pikavere kiviaedade vahel. Gáboril sugenesid Eestis sõprussuhted, mis on vastu pidanud pool aastasada. Ja olek - sid kauemgi kestnud... Mäletan prae - gugi, kuidas me aastakümneid tagasi rääkisime omavahel ungari keelt (mida mina tol korral nii väga ei osanudki), ja Ootasin 27. aprilli, sel päeval pidi siis tulid aastakümned, mil Gábor meie Gábor siia jõudma, nagu ta ikka oli perekonnas (nagu ilmselt teistegi eesti kevadel tulnud, et enam-vähem otse - inimestega) keeldus igasugusest mõtte - teed Pärnumaale, oma teise kodukohta vahetusest muus kui eesti keeles – sest edasi sõita. Ja meil olid omad kokkulep - see oli loomulik, nii oli harjutud. ped. Kuid tuli hoopis 4. aprill, mis 1959. aastal sai Gábor Bereczkist muutis kõi k... Budapesti Loránd Eötvösi Ülikooli Gábor Bereczki oli sündinud 24. õppejõud. Aastail 1973–1986 oli ta seal - märtsil 1928. aastal Békési komitaadis. se auväärsete traditsioonidega soome- Tema kodu oli talupere Ungari kagu - ugri kateedri juhataja. Seda aega kasu - osas. Kodumailt sai ta kaasa selle eht - tas ta kõige muu kõrval eesti keele ja sa rahvaliku keelepruugi, mida ta kultuuri õpetamise väljakujundami - armastas ja mis jäi tema teadvuses seks Budapestis. Bereczki oli rahvus- aujärjele kõigi hilisema elu keerdrada - vaheline mees: edaspidine õpetus- ja del sinna lisandunud keelte alusena. uurimistöö viis ta Itaaliasse, kus ta oli Koolihariduse sai noormees kohalikus ligi kümme aastat (1986–1995) Udine gümnaasiumis. Järgnesid filoloogiaõpin - Ülikooli soome-ugri keelte professor. gud Budapesti ja Bukaresti ülikoolis. Fennougrist Bereczki peamiseks te- Otsekui rahvusvahelisuse ja laiahaarde - gevusväljaks olid Volga–Kaama regiooni lisuse rõhutamiseks viis õpitee seejärel keeled, nende omavahelised suhted. Ise - edasi tolleaegsesse Leningradi, kus te- loomustavaks tema uurimistöös on kai - mast sai aspirant soome-ugri keelte eri - ne, rohkele konkreetsele keelema ter- alal. Kandidaaditöö („ Finno-ugorskie jalile tuginev lähenemisviis. Rõhuta - \lementy marijskogo qzyka” ) kaitses mist väärib tõeliselt põhjalik turgi ta 1959. aastal. keelte kaasmõju arvestamine, mis või -

397 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 398

maldas igakülgselt rakendada kõnes - poleks niisugune hiigeltöö mõeldav oleva ala keelte areaalset uurimist. olnud. Seni on trükis ilmunud neli Võib vist öelda, et G. Bereczki lem - tuhandeid mari, udmurdi, tšuvaši ja mikalaks oli sõnavara, mille juurde ta tatari rahvalaule sisaldavat köidet. ikka ja jälle tagasi pöördus. See tõmme Fennougristika maailmas on see täiesti oli nii jõuline, et tema töölauale jäi ainulaadne projekt. lõpukorral olev mari keele etümoloogili - Nii mõnigi keeleinimene on kas huvi se sõnaraamatu käsikiri, mille kallal pärast või asjaolude sunnil ka tõlkimi - oli töötanud koos Klára Agyagásiga. sega tegelnud. Sellelgi alal on Gábor Pikaajalise visa kogumistöö ja üldistava Bereczki haruldane isiksus: ta on aasta - analüüsi tulemusena oli Bereczkil val - kümnete jooksul tõlkinud kümneid ees - minud mari keele häälikuloo ulatuslik ti kirjanduse teoseid oma emakeelde. monograafia „Grundzüge der tschere - Ta on leidnud selleks uurimistöö, õpeta - missischen Sprachgeschichte” (I 1994, II mise ja kõige muu kõrval nii aega kui 1992). Sellel teemal oli ta 1987. aastal ka jõudu. Siinkohal ei hakka bibliograa- juba kaitsnud oma doktoriväitekirja. fiat esile tooma, vihjan vaid, et tema su- Ajaloolise grammatika alal paljude aas - lest on saanud ungarlasele kättesaada - tate jooksul sooritatud töö kokkuvõt - vaks Tammsaare, Tuglas, Kross, Traat, teks on teos „A cseremisz nyelv történe - Valton... Rääkides oma 75. sünnipäeval ti alaktana” (2002; Mari keele ajalooli - Tammsaare kujutatud maailmast, ütles ne morfoloogia). Ei maksa mööda minna Bereczki: „Selle kajastamine ei ole mul - sellest, et ka läänemeresoome keeletea - le valmistanud mingeid raskusi. Ka mi- dusse on ta omapoolse panuse andnud na ise kasvasin üles maamiljöös, kuni ülevaatelise tööga „Bevezetés a balti kahekümnenda eluaastani tegin päev finn nyelvészetbe” (2000; Sissejuhatus päeva kõrval talutööd. Eestis aga olen läänemeresoome keeleteadusse). veetnud vähemasti kakskümmend viis Oma avarat fennougristipilku on Gá- suve heinateo ja puuderaiumisega. Tõl - bor Bereczki kasutanud ka ungari kee - kijale on maa ja rahva tundmine vähe - le ajaloo põhijoonte valgustamisel. See malt sama tähtis kui keeleoskus.” on hästi näha teoses „A magyar nyelv Ei saa aga mööda minna sellest, et finnugor alapjai” (Ungari keele soome- Gábor Bereczki on „Kalevipoja”, esime - ugri põhijooned), mille ümbertöötatud, sest värsist viimaseni, tõlkinud ungari uusimate andmetega täiendatud teine keelde. Tema tõlke alusel on eepose trükk (1996) on tänapäevalgi oluliseks luulendanud ungari tõlkija ja luuletaja keeleajaloo käsiraamatuks. Zsuzsa Rab (ilmunud Budapestis 1985). Keeleteadlane Gábor Bereczki on tei - Teose lõpul on 25 lehekülge Bereczki nud midagi niisugust, mis on lingvisti koostatud kommentaare, tekstiselgitusi puhul lausa haruldane: koos rahva - kõigi 20 loo kohta ning järelsõna. Mida muusika uurija László Vikáriga on ta see töö tegijale on tähendanud, selgub läbi rännanud sadu mari, udmurdi, järelsõnast. Ta kirjutab: „ „Kalevala” ja mordva külasid. Paarikümne aasta „Kalevipoeg” ei ole kunagiste, kildu - jooksul tehtud ekspeditsioonide ees - deks pudenenud eeposte taasloodud märgiks oli autentse rahvamuusika versioonid, nagu arvasid romantismiaja jäädvustamine. Kogujate teelt ei jää - inimesed, vaid teatud rahvuslike ees - nud kõrvale ka turgi rahvaste – tatar - märkide saavutamise huvides patriooti - laste, tšuvaššide, baškiiride – muusika - lisest vaimustusest kantuna kirjutatud line pärand. On selge, et ilma Bereczki uued kirjandusteosed, mis ammutasid keeleoskuseta (millega kaasnes veel oma ainestiku rahvaluulest.” Selle töö tähelepandav muusikaline võimekus!) tähtsus avaneb meile, kui meenutame,

398 RINGVAADE 5-2012_Layout 1 27.04.12 14:19 Page 399

kuivõrd vähe aimdust oli Ungari üldsu - klassi teenetemärgiga. Bereczki on sel olnud Eestimaast, eestlastest ja valitud Soome Kirjanduse Seltsi auliik - meie kultuurist. meks ja Kalevala Seltsi auliikmeks Gábor Bereczki on vahendanud ka ning Soome-Ugri Seltsi välisliikmeks. soome ja teistegi soome-ugri rahvaste Samuti on ta Soome Valge Roosi ordeni kirjanike teoseid. Mainitagu, et Väinö kavaler. Talle on antud Mari Vabariigi Linna „Tundmatu sõduri” on just tema teenelise teadlase aunimetus. ungari keelde tõlkinud. Me ei saa ju kunagi teada, millisel Selsamal, 75. sünnipäeval ütles juu - määral energiat, kui palju aega on Gá- bilar usutlejale oma tegemiste kohta: bor Bereczki rakendanud Eestimaa, „Juba üle kahe aasta täidab suures selle inimeste ja nende keele tutvusta - osas mu päevi töö mahuka eesti–unga - miseks Ungaris. Paljud aastad (1990– ri sõnaraamatu koostamise kallal.” 2008) Budapesti Ungari–Eesti Seltsi Nüüdseks oli see suur ühemehetöö esimehena annavad aga omalt poolt jõudnud lõppjärku, kuid siiski mitte tunnistust Eesti asja ajamisest Ungaris. veel viimase punktini. Võib tunduda subjektiivsena, kuid Gábor Bereczki väga mitmekülgne nüüd, kui Gábor Bereczki on meie hul - tegevus on leidnud väärikat tunnustust gast lahkunud, usun, et peame tõdema, tema kodumaal. Tema teeneid autorina, et sellega on lõppenud ka üks teatud tõlkijana, koostajana, toimetajana on ajajärk Eesti–Ungari kultuurisuhetes. korduvalt esile tõstetud. Aastal 2003 Tema surmaga on soome-ugri keeletea - autasustati teda Ungari Vabariigi Tee - dus ja laiahaardelisem kultuurivald neteordeni ohvitseriristiga. Eestis on ta kaotanud ühe oma pühendunumaid valitud Tartu Ülikooli audoktoriks. Ka uurijaid ja õpetajaid. oli ta Õpetatud Eesti Seltsi auliige. Eesti Vabariigi president on G. Berecz - kit autasustanud Maarjamaa Risti III PAUL KOKLA

399 lõpulehekülg mai 2012_lõpulehekülg 27.04.12 14:32 Page 1

AASTAAUHINNAD 2011

LJUBOV KISSELJOVA. Tegelased ja nende prototüübid. Jaan Krossi novelli „Kolmandad mäed” ja näidendi „Doktor Karelli raske öö” põhjal (nr 6)

LEMBIT VABA. Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku (nr 10)

LIINA LUKAS. Eesti rahvaluule baltisaksa luule inspiratsiooniallikana (nr 8/9)

KOLLEEgIUM: TOIMETUS: TOIMETUSE AADRESS: Mati Erelt, Peatoimetaja Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Cornelius Hasselblatt, Joel Sang 6449 228 Tiit Hennoste, Hasso Krull, Tegevtoimetaja keeljakirjandus.eki.ee/2011nr12. Johanna Laakso, Tiina Hallik 6449 126 html Kazuto Matsumura, Keeleteadus http://digar.nlib.ee/digar/show?id Helle Metslang, Sirje Olesk, Väino Klaus 6449 126 =56205 Karl Pajusalu, Peeter Päll, Kirjandusajalugu, folkloristika e-post: [email protected] Raimo Raag, Rein Raud, Mall Jõgi 6449 126 Kristiina Ross, Jüri Talvet, Kirjandusteooria ja -kriitika Trükkida antud 27. IV 2012. Peeter Torop, Jaan Undusk, Jaanus Vaiksoo 6449 126 Trükiarv 710. Ülo Valk, Mart Velsker, Tehniline toimetaja Tallinna Raamatutrükikoda, Tiit-Rein Viitso, Reet Sepp 6449 126 Laki 26, 12915 Tallinn. Märt Väljataga, Haldur Õim 6509 990

Keelt ja Kirjandust on võimalik tellida telefonil 617 77 17 või aadressil www.tellimine.ee

Ajakiri kuulub MLA (Modern Language Association of America), CEEOL-i (Central and Eastern European Online Library), LLBA (Linguistics & Language Behavior Abstracts. Sociological Abstracts, USA), Ulrich’s Periodicals Directory andmebaasi ja Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR (http://digar.nlib.ee) ning Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valik- bibliograafiasse „Linguistic Bibliography”. Ajakiri ilmub Eesti riigi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. © Keel ja Kirjandus ® Kujundanud Jüri Kass SA Kultuurileht