Kõrkvere Kooli Lugu 2015

Kõrkvere kooli lugu

Koostanud Aldur Järvalt Andres Pitk

2015

Kõrkvere kooli ajalugu Järgnev on kirja pandud säilinud käsikirjalise kroonika, ajalehtede artiklite ja isiklike mälestuste alusel. Loo on koostanud Aldur Järvalt ( koolipoiss 1946-1951), paljud fotod koos allkirjadega pärinevad Andrus Pitka ( Keskvere Aida Aivo poeg) fotokogudest.

Viinakeldri kooli võib lugeda esimeseks algrakuks 19. sajandi algul. Õpilasi käis juhuslikult, õpetati piiblilugu lutheriusu lastele paar korda nädalas. Viinakeldri kooli järglane oli kool Otsa talus. Kooli käis kontrollimas Pöide kirikuõpetaja, kes kontrollis usuõpetust. Samaegselt Otsa kooliga tegutses Antsu kool vene õigeusu lastele. Lisaks usuõpetusele veel vene keel, rehkendamine, maateadus ja loodusõpetus. Õpetajateks olid teadaolevalt Anton Kivi, Mihail Kommel, Aleksander Klaas, L.Klaas Koolis kasutatud maakaarte oli säilinud veel teise maailmasõja järel.

Kõrkvere algkooli õpilase Maria Peedi tunnistus 1922/23 õppeaastal. Maria Peet - Kanissaare Jurna Mann

20. sajandi algul oli kool Kanissaare Ollil selleks ehitatud majas. Kooli võeti põhiliselt veneõigeusu lapsi kuid võeti ka lutheriusulisi, mis ei meeldinud aga Pöide kirikuõpetajale.

3 Kooli õppekeel oli vene keel, lisaks usuõpetusele ka maateadus, rehkendamine ja loodusõpetus. Õpetajatest on teada Aleksander Uffert (1906-1910), Anton Sirp (1906-1919). 1920 aastatel otsustati ehitada Kõrkverre uus koolimaja, milleks toodi Kinglist mõisahoone, mis lammutati 1924. Kool alustas tegutsemist 1926. aastal Kõrkvere 6- klassilise algkoolina. Esimeseks kooliõpetajaks uues majas oli 26 aastaneVassili Pukk, kes tuli koos siia koos abikaasa Elisaveta ja tütre Silviaga Pärsamaalt. Kahjuks on kaduma läinud Vassili Puka poolt alustatud kooli kroonika. Säilinud on teadaolevalt kroonika aastast 1944 kuni 1953. Novembrist 1941 kuni augustini 1943 oli juhatajaks Heino Aro, õpetajaks 1941- 1942 Salme Rehi. 1942/1943 tuli õpetajaks Emilie Järvalt, kes määrati pärast Aro lahkumist 1943 juhataja kohusetäitjaks ning õpetajaks tuli Alla Kommel.

Koolimaja arvatavasti aastal 1929-1930

4 Pilte aastaist 1910-1940

Tõenäoliselt Kõrkvere Otsa kooli pilt.

Vasakult esimene poiss vist Mihkel Sepp (sündinud 5.10.1900 Kanissaare Mihklil). Sel juhul pärineb foto ca 1910. aastast, sest Mihkel võib siin olla umbes kümnene.

Kooli õpilased aastal 1927 koos õpetaja Vassili Pukaga ja Tornimäe preestri Aleksander Klaasiga. 2. reas paremalt esimene Valentina Kula (Ula Aadu Valli) vasakult kolmas Vassilissa Reis (Juhani Liisi ).

Kõrkvere kooli pilt 1930

1. rida (vasakult): ?, ?, Nadeda Õun (Kanissaare Laasu Naadja), Aino Kallaste (Undu Aino), Raissa Peet (Keskküla Iida), kooliõpetaja Vassili Pukk, Valentina Kula (Ula Aadu Valli), Juuli Vesiaid (Kõrkvere Laasult), ?, ?, ? 2. rida: neljas Aliide Aer, viies August Tuulik (Laaritse Kusti Kanissaarest), üheksas Aleksander Rei (Matsi Sass Kanissaarest) ja kümnes vist Vassili Ägi (Rehe Vassel Keskverest)

Kõrkvere kooli pilt 1932

2. rida (istuvad): paremalt esimene Benita Kirss (Kanissaare Aadult), teine Nadeda Õun (Kanissaare Laasult) 3. rida: paremalt teine Aliide Aer (elas Kanissaare Kiudul oma venna Mihkli juures) 4. rida: vasakult kaheksas Artemi Kirss (Kanissaare Tänavsuult) 5. rida (vasakult): õpetaja Vassili Pukk, ?, ?, Hermann Rei (Kanissaare Matsilt), ?, ?, ?, Herman Nellis (Tõnujurnalt), ?, ?, Vassili Ägi (Keskvere Rehelt), ?, ?, ?, ?

Kõrkvere kooli pilt 1934 Maas vaiba peal kahes reas istuvatest poistest on teada, et vasakult teine poiss teises reas on Hugo Tamleht Kanissaare Ollilt (Tamlehtede pere küüditati 1941). 3. reas vasakult teine (seisab) Alide Unnam (Keskvere Kaljumäelt). Õpetajad Vassili Pukk, Nadeda Urban ja Aleksander Urban, nende kõrval (paremal) Benita Kirss (Kanissaare Aadult). 4. reas (istujate taga) vasakult viies Nadeda Õun (Kanissaare Laasu Naadja) ja seitsmes Aliide Aer (elas sel ajal oma onu Mihkel Aeru juures Kanissaare Kiudul). 4. ja 5. rea vahe seisab Hermann Rei (Kanissaare Matsilt). 6.(tagumises) reas viies Herman Nellis (Talila Tõnujurnalt), kaheksas Vassili Ägi (Keskvere Rehe Vassel) ja kümnes Nikolai ? (Talila Hendriku Kolla)

Kõrkvere kooli VI klass 1934. Kooliõpetajad (vasakult) Vassili Pukk. Nadeda Urban (neiuna Üksti, sündinud Talila Tõnujurnal), Aleksander Urban. Õpilased (vasakult): Nikolai ? (Talila Hendriku Kolla), Artur Õun (Udriku Artur), Herman Rei (Kanissaare Matsilt), Bernhard ? (Leisiküla Laaritsalt), Aliide Aer (Koguva Andruse Liide, elas sel ajal Kiudul), Salme Poel (Kakuna Aadult), Juhan (või Joann) Saat (Kõrkvere Olli Juhan), Nadeda Õun (Kanissaare Laasu Naadja), Voldemar Tuulik (Kanissaare Laaritsa Volli), August Madal (Undust), Ants Kummits (Kõrkvere Kukelt)

Supi söömine kooli internaadis

Kõrkvere kooli pilt 1935

Ees maas vasakult viies August Tamleht (Leisi Toomalt), seitsmes Hugo Tamleht (Kanissaare Ollilt) Istuvad (vasakult): ?, ?, Oskar Leiner (Jausalt), Alide Unnam (Keskvere Kaljumäelt), ?, õpetaja Vassili Pukk, õpetaja Aleksander Urban, Hilja Urban, Benita Kirss (Kanissaare Aadult), Selma Õun (Udrikult), Nora Kamp (Keskvere Vanasillalt), rea lõpus seisab Marta Sepp (Kanissaare Mihklilt) 3. rida (seisavad istujate taga, vasakult): ?, ?, ?, ?, Marta Peet (Tiitsonilt), Salme Kamp (Keskvere Mäelt), ?, Marta Õun (Udrikult), ?, ?, Ilmar Reek (Ula Mutsilt) 4. rida vasakult kolmas Alma Tamleht (Leisi Toomalt, August Tamlehe onutütar) 5. rida - Leida Urban (valge põllega) 6. reas vasakult kolmas Hermann Nellis (Tõnujurnalt), neljas Vassili Ägi (Keskvere Rehelt) ja kuues Eduard Kirss (Kanissaare Tänavsuult)

Pühapäevakool 1935

1. rida (vasakult): Oskar Trull (Muraja Sepalt), ?, ?, ?, Leisi Jaani Naadja, õp Alk, lauluõpetaja, kelle süles on Evi Pukk, üheksas Vanasilla Nora 2. rida: Benita Kirss (Kanissaare Aadult), Alide Kula (Kanissaare Pärdilt), Linda Kula (Kanissaare Pärdilt), ?, Silvi Pukk, Alide Unnam (Keskvere Kaljumäe Liide, peale abiellumist Koopuu), Salme Kamp (Keskvere Mäe Salme, peale abiellumist Lulla), ? 3. rida: ?, Meinart Prii (Lugusniidi Meinart), Jausa Oskar (Oskar Leiner Leisi Laaritsalt), ?, ?, Arnold Kirs (Mardi Arno), Helmi Kula (Pärdi Helmi), Elisaveta Saar (Väimardi Liisi)

Kõrkvere kool 1936 1. rida (ees maas): kõik teadmata. 2. rida (istuvad vasakult): ?, Marta-Amanda Sepp (Kanissaare Mihklilt), ?, ?, õp Vassili Pukk, ?, ?, Hilja Rei (Kanissaare Matsilt), Marta Pihelpuu (Muraja Vaheaalt), Helmi Kula (Kanissaare Pärdilt), ? 3. rida: Nora Kamp (Keskvere Vanasillalt), Linda Kula (Kanissaare Pärdilt), Salme Kamp (Keskvere Mäelt), Alide Unnam (Keskvere Kaljumäelt), Marta Peet (Kanissaare Tiitsonilt), ? (tagapool), Benita Kirss (Kanissaare Aadult), ?, ?, ?, ?, ?, ?, ?, ? 4. rida: vasakult seitsmes August Tamleht (Leisi Toomalt) 5. rida: kolmas Ilmar Reek (Ula Mutsilt), üheteistkümnes Eimar Leis (Leisi Antsult)

Kõrkvere kooli pilt 1938

1.rida (maas vasakult): ?, ?, Arnold Niit (Kopli Arno), Herman Reek (Mutsi Herman), Aleksander Alas (Varese Shura), August Reek (Tõnu August), Arnold Täht (Leisi Aadu Arno) 2.rida(istuvad): Alide Kula (Pärdi Liide), Marta Pihelpuu (Vaheaa Marta), Linda Kula (Pärdi Linda), ?, Ljubov Paju (Leisi Jaani Luuba), ?, õp Veera Väli, õp Vassili Pukk, Eevi Pukk (Vassili tütar), Helmi Tamleht (Leisi Tooma Helmi), ?, Aino-Liisi Sepp (Mihkli Aino), ? 3. rida: Marta-Amanda Sepp (Mihkli Marta), Marta Peet (Tiitsoni Marta), Silvi Pukk (Vassili tütar), ?, Benita Kirss (Aadu Benita), ?, ?, ?, Salme Kamp (Mäe Salme), Alide Unnam (Kaljumäe Liide), ?, ?, Nadeda Paju (Leisi Jaani Naadja) 4. rida: Oskar Leiner (Jausa Oss), Oskar Truumure (Putka Oss), Meinhard Prii (Lugusniidi Meinhard), Hugo Tamleht (Olli Hugo), Voldemar Vesiaid (Laasu Volli), August Tamleht (Leisi Tooma August), ?, ?, Eduard Kirss (Tänavsuu Eedi), Anton Saat (Kõrkvere Olli Ants), Heimar Leis (Leisi Antsu Heimar), Ants Tamleht (Olli Ants)

Kodutütred 1938

Ees istuvad (vasakult): Silvi Poska (elas Kõrkvere koorejaama majas, juhataja tütar); Ljubov Paju (Leisi Jaani Luuba), Aino-Liisi Sepp (Kanissaare Mihkli Aino), Õie Öövel (Kõrkvere Jürnalt, peaks olema Voldemar Ööveli õde). Vahepeal kükitavad: vasakul Linda Madal (Niidimäe Linda Undu kandist), paremal Lilla Tamleht (Kanissaare Ollilt). II rida (istuvad vasakult: Aino ?? (elas Keskvere külas Uustalust natuke edasi), Silvi Pukk (õpetaja Vassili Puki tütar, elasid koolimajas), Benita Kirss (Kanissaare Aadult), Alma Tamleht (Leisi Toomalt). Tagumine rida (seisavad vasakult): Aliise Loo (Kamp, Keskvere Uustalust), Alide Unnam (Keskvere Kaljumäelt), Marta Peet (Pihl, Tiitsoni Marta), Marta Öövel (Kõrkvere Matsilt), Salme Kamp (Keskvere Mäelt), Aino Trull (Talila Laasult), Marta Amanda Sepp (Kanissaare Mihkli Marta), Helmi Tamleht (Leisi Toomalt), Leisi Jaani Naadja Paju (Leisi Jaanilt

Kõrkvere kooli pilt 1939

1.rida: Ilmar Paju, Hendel Pitk, Ants Trull, Aleksander Alas (Varese), Erich Kamp, Helmi Kula (Pärdi), Aino Sepp, Linda Madal (Undu), ? 2.rida: Nadeda Paju (Leisi Jaani), Elmeriise Saar (Villemi), Ljubov Paju (Leisi Jaani), Evi Pukk, õp Vassili Pukk, õp Veera Väli, Helmi Leis (Leisi Antsu), Aino Poompuu (Keskvere Kolla), ... Poska, Laine Jansar (Värnu), Õie Höövel (Kõrkvere Jürna) 3.rida: Linda Kula (Pärdi), Lilla Tamleht (Olli), Marta Sepp, Marta Pihelpuu, Marta Peet, Salme Kamp, Alide Kula (Pärdi), Hilja Rei, Alide Unnam, Helmi Tamleht (Leisi Tooma), Eleonora Kamp, Alice Kamp 4.rida: Villu Tamleht (Olli), Ilmar Reek (Mutsi), Hermann Trull, Oskar Leiner (Jausa), Arno Ige (Jausa), Ants Aus (Leisi Saueaugu), Oskar Tamleht (Olli), Arno Niit, Arno Kirs, Voldemar Alas (Varese), August Reek (Kõrkvere Tõnu), Feodor Sui (Ula Peedu) V: Lembit Madal (Undu), Oskar Truumure (Putka), Meinart Kannus (Kübassaare), Hugo Tamleht, August Tamleht, August Aus (Muraja Saueaugu), Voldemar Vesiaid, Joann Jaus (Kübassaare Metsa)

Kõrkvere kooli pilt 1940

1. rida: ?, Lembit Unnam (Kaljumäe), Kalju Mesipuu (Keskvere Keldri), ?, Hendel Pitk (Keskvere Aida), August Poel (Pojandi), Aleksei Pihl (Kakuna Kiitsaka Seiu), Aleksander Alas (Kakuna Varese Shura), Oskar Trull (Muraja Sepa), Eimar Sepp (Kanissaare Mihkli), ?, Talila Peedu Veida, ? 2. rida: ?, ?, ?, Elmeriise Saar (Villemi Helmi), ?, Kõrkvere Pärdi Helju, ?, Juta Pitk (Keskvere Aida), õpetaja Vassili Pukk, ?, Laine Jansar (Kanissaare Värnu), ?, ?, ?, ?, ?, Leisi Jaani Luuba 3. rida: ?, Aino-Liisi Sepp (Kanissaare Mihkli), Leisi Tooma Helmi, Marta-Amanda Sepp (Kanissaare Mihkli), Hilja Rei (Kanissaare Matsi), Marta Peet (Tiitsoni), Salme Kamp (Keskvere Mäe), Marta Pihelpuu (Vaheaa), Linda Kula (Kanissaare Pärdi), Helmi Kula (Kanissaare Pärdi), ?, Nora Kamp (Vanasilla), Leisi Jaani Naadja, ?, Pärdi Manda, ?, ? 4. rida: Oskar Leiner (Jausa), ?, ?, ?, ?, ?, August Tamleht (Leisi Tooma), ?, ?, Arno Kirs (Kanissaare Mardi), Arno Niit (Keskvere Kopli), Varese Volli, Ilmar Paju (Jausa)

Kõrkvere kooli lõpetajad 1940.a

Ees õpetaja Vassili Pukk ja August Tamleht (Leisi Tooma August) Seisavad (vasakult): Arno Ige, Oskar Truumure (Putka Oss), Hilja Rei (Matsi Hilja), Salme Kamp (Mäe Salme), õpetaja Veera Väli, Marta Peet (Tiitsoni Marta), Ants Tammleht (Kanissaare Ollilt), Oskar Leiner (Jausa Oss)

14 Kool 1944 kuni 1972 Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 töötas kool vaheaegadega – oli suletud sageli küttepuude puudusel. Õpikutes rõhutati Suur-Saksamaa võimsust. Endises kaupluses asus piirivalve kordon, mille ülemat Max Plankensteini rahvas kutsus „Koleeraks“. Oma musta hundikoera ja ratsapiitsaga ta hirmutas õpilasi. 14. septembril 1944 paigutati koolimajja ligi 125 Saksa sõdurit. Koolijuhatajat soovitati minema Saksamaale, kus on öeldi olevat võimatu igasugune sõjategevus. Lahingute saabumisel Muhusse siirdus koolijuhataja Emilie Järvalt Muraja poolsaarele ja õpetaja Alla Kommel (Kaljo) Koigi raba äärde. Lahingutes sai miinitabamuse koolimaja katus. Maja ümber oli miiniauke, aknaklaasid purunenud. Ruumides ja õues oli laskemoona, tapetud loomade korjuseid, maja ees purustatud veoauto. Kõrkvere küla oli jäänud siiski terveks. Põlenenud oli maju Keskvere ja Ula külades.

Õppeasta 1944/45 Lastevanemate ja ümbruskonna rahva abiga korrastati koolimaja ja varuti küttepuud nii sai õppetöö alata 11. detsembril 1944. Õpetajateks endiselt Emilie Järvalt ja Alla Kommel. Kool nimetati aastal 1944 Kõrkvere 6-klassiliseks Mittetäielikuks Keskkooliks. Õpilasi oli 60 vanuses 8-15 aastat. Lastevanemate komiteesse valiti K. Ohert, J.Pitk, S.Adramees, L.Õun. Õppenõukogusse lastevanemate esindajatena L.Peegel, V. Kirs. Esmakordselt tuli tähistada punaarmee aastapäeva, naistepäeva, esimest maid. Samuti tähistati jüriöö ülestõusu, E.Vilde 80. sünniaastapäeva. Aktuste kõned pidid olema propagandistliku iseloomuga, ettekanded olid aga Eesti ärkamisajast ( A.Haava „ Kas on veel rohtu, mis avitab“, „ Karjasekauplemine“, „Õitse maa ja müha meri“. Ümbruskonna rahva osavõtt üritustest oli aktiivne, peale kontsertosa jätkusid tantsuõhtud, kus sagedaseks pillimeheks oli Herman Nellis bajaaniga. Koolis andsid kontserdi 12. aprillil punaarmee ansambel, mille järel olid kadunud internaadist osa madratseid. Mais 1945 oli kool suletud 9 päeva leetrihaiguse tõttu. Äramärgitud õpilased isetegevuses: August Poel, Aino Rang, Einar Sepp, Verni Kirs, Aita Aer, Leili Aer, Juta Pitk, Aino Niit, Arvo Alas, Herman Vesiaid. Osavõtt Saaremaa kooliõpilaste olümpiaadis16-17 juuni 1945: Aita Aer, Leili Aer, Juta Pitk, Aino Niit, kes esitasid „Neegritantsu“ ja Verni Kirs, Eimar Sepp , Arvo Alas ja Herman Vesiaid „Poistelauluga“. Kooliaasta lõpuaktusel saavad kiituskirjad Augustin Poel (VI kl.), Verni Kirs (III kl.), Linda Meemees (II kl.). Kool töötas kahe õpetajaga lisaks veel kooliteenija. Koolis oli veel internaat, kus talvel ööbisid Kakuna ja Muraja lapsed. Voodivarustus, toiduained olid õpilaste vanemate poolt toodud. Sooja toidu valmistas kooliteenija, kelleks oli Saksamaalt tagasi tulnud sõrulane Miina Vapper. Ühes ruumis olid klassid esimesest kolmandani, teises neljandast kuuendani. Ühe õpetaja puududes andsid nooremates klassides tunde vanemate klasside õpilased. Alates 1945. aastast lõpetasid õpilased seitsmenda klassi Tornimäel. Kool oli ka kohalikuks kultuurikeskuseks, kus toimusid noorte piduõhtud, kinoetentused, tegutses raamatukogu ja algul ka post toodi koolimajja. Ürituste korraldajateks olid kooliõpetajad, hiljem rahvamaja moodustamisel ka selle juhataja Alla Mesipuu. Lisaks haridusosakonna töötajatele (T. Linna, Aagvere), kes kontrollisid õppetöö korraldust, kontrollisid poliitkasvatust ka parteitöötajad Tallinnast, maakonnast ja valla partorg (Bersin, Fedina, Teen, Kuusk).

Kõrkvere 6-klassilise Mittetäieliku Keskkooli (MTK) kroonika koolitegevuse taasalustamisest 11.12.1944 Õppeasta 1945/46 Lastevanemate koosolekul 26. augustil 1945 valitakse J. Reek, G. Ohert, J. Pitk, A. Ige. Õppenõukogusse K. Kivi, I. Mesipuu, A. Room ning õppenõukogusse K. Kivi, I, Mesipuu, A. Room. Kooli ruumides korraldatakse ümbruskonna noorte poolt „Pudruõhtu“, kus kutsutakse noori osalema kooli remontimisel ning 27.august-1.september 1945 toimub ulatuslik remont, millest võtsid osa lastevanemad ja ümbruskonna noored. Aramärgitud kroonikas: Ida Kivi, Minni Õun, Anton Vesiaid, Juhan Reek, Mihkel Poel, Juhan Pitk, Eduard Vakrõm, Aleksei Pitk, Villem Adramees, Arno Kirs, Aleksei Pitk, Aleksander Alas, Johannes Kaal, Arno Täht jt. I, II , III ja IV klassid alustasid 1.septemberil 1945, V ja VI klassid 1. oktoobril. Tähistatakse oktoobrirevolutsiooni aastapäeva, nääripäeva, tähistatakse jüriööd, 1. maid. 17. novembril toimub pidu kooli ruumes, kus ümbruskonna noorte poolt esitatakse näidend „Nõia Kadri“, toimub „amorpost“, millest saadud tulu kasutatakse kirjanduse ostmiseks. Mais võtsid õpilased osa metsaistutustöödest. 23. Mais 1946 IV,V, VI õplaste ekskursioon Pühadekarele. Sõidutas Anton Aer mootorpaadiga. Parimaks kirjandiks ekskursioonist oli Juhan Adramehe kirjand. Juunis toimus Saaremaa õpilaste II olümpiaad, kus Herman Vesiaid ja Arvo Peit saavutasid esikohad kergejõustikus. Kunstilise isetegevuse alal paistsid silma Verni Kirs, Aino Rang, Aino Niit, August Room.

Kõrkvere MTK kroonika 9.06.1946.a Pöide valla koolide II olümpiaadist.

VI klassi (seega ka Kõrkvere MTK) lõpetasid: Meinhard Täht (kiitusega), Milvi Õun (kiitusega), Helgi Reek, Aita Aer, Vaike Trull, Juhan Adramees, Arvo Peit. Parimate õpilastena on märgitud veel Aino Kivi (I kl.), Elve Peegel (II kl.), Linda Meemees (III kl.).

Kooli õpilasi õpetajate Emilie Järvalti ja Alla Kommeliga 1946.a. Istuvad (vasakult): Aino Niit (Kopli Aino Keskverest), õpetaja Emilia Järvalt (neiuna Kula, Kaljurand, pärit Ula Jaagult), õpetaja Alla Kommel (abielludes Kaljo, pärit Muiküla Postilt), Leili Aer (Metsaotsa Leili Kõrkverest) Seisavad (vasakult): Jaano Pitk (Aida Jaano Keskverest), Augustin Room (Kiige Kusti Kõrkverest), Vaike Trull (Ranna Vaike Kõrkverest), Milvi Õun (Laaritsa Milvi Leisikülast), Meinard Täht (Leisi Aadu Meinard), Aita Aer (Metsaotsa Aita Kõrkverest), ?, Õie Vakrõm (Jaani Õie Kanissaarest), Herman Vesiaid (Laasu Herman Kõrkverest), Helgi Reek (Tõnu Helgi Kõrkverest), Juhan Adramees (Kabuna Juhan Kõrkverest), Verni Kirs (Mardi Verni Kanissaarest), Maimu Vakrõm (Jaani Maimu Kanissaarest), Kustav Sepp (Mihkli Kusti Kanissaarest

Kõrkvere MTK kroonika 23.05.1946.a loodus-maateaduslikust õppekäigust Pühadekarele

Õppeasta 1946/47 Õppetöö algus 2. septembril 1946. Õpilasi 50. Uueks õpetajaks Alla Kommeli (Kaljo) asemel Alder Sõrm. Tütarlaste kehalist kasvatusega tegeleb Aita Aer. 12. septembril toimub lastevanemate abiga koolimaja remont . 27.oktoobril toimub laiendatud lastevanemate koosolek, mille järel toimuvad õpilaste ettekanded ( näidend „Aatomipomm“, rahvatantsud, koorilaulud) ning lõpuks kohv. Õppeaastal külastavad kooli parteitegelased, miilitsaülem, koolide inspektor. Lastevanemad soovisid kevadisel koosolekul VII klassi avamist (õpilasi oleks 14), kuna Tornimäel puudub internaat. Tähistatakse oktoobrirevolutsiooni ja punaarmee aastapäevi, konstitutsioonipäeva, 1. maid, võidupüha, Lenini surmaaastapäeva. 29.detsembril toimub nääripidu. Õppeaastal esitati õpilaste poolt näidendid „Aatomipomm“, „ Kalle ja ta sõbrad“, „Kapsapea“, „Totaalne mobilisatsioon“, omaloomingulisi laule, deklamatsioone, koorilaule. 20-22. mail õpilased seemendavad männimetsa Ula-Talila karjamaadel. 7. juunil toimub VI klassi õppeekskursioon Pae randa, kus mõõdeti kalda kõrgust, korjati taimi herbaaruimi jaoks, lahati angerjas, sõideti paadiga Purme säärele. 5.juunil ekskursioon Kuressaare, Karja ja Kõljalga. Parimate õpilastena märgitakse Linda Raudnurm ( I kl.), Aino Kivi (II kl.), Hilja Vesiaid (III kl.), Linda Meemees (IV kl.), Verni Kirs (V kl.), Endel Õun ( VI kl).

Õpilasi 1947.a. sügisel õpetajate Emilie Järvalti ja Alder Sõrmega.

Kõrkvere Kelbil 1947 Esiplaanil vasakult: Helgi Ohert (Muraja Tooma Helgi), Maimu Vakrõm (Jaani Maimu), Aino Kivi (Kakuna Mardi Aino), Emilie Järvalt, Hilja Ige (Kelbi Hilja), Aino Rang (Muraja Aino), Astrid Õun

Kõrkvere kool 1947

1. rida (ees maas, vasakult): Aldur Pitk, Ülo Kesküla, Juhan Ige (Kelbi), Linda Meemees, Lilli Meemees (Kõrkvere Teetli), Aldur Järvalt, Astrid Jansar, Hilja Ige, Milvi Pihl (Kiitsaka), Enno Room (Umba), Arno Pihl 2. rida (istuvad) : Aino Kivi, Hilja Vesiaid, õpetaja Emilie Järvalt, õpetaja Heino Sõrm, Õie Vakrõm, Leili Aer, Vaike Trull (Ranna) 3.rida: Verni Kirs, Jaano Saar, Jaan Alas, Arvo Alas, Aino Rang, Elvi Õun, Astra Saabas, Meeli Kõrs (Muia), Aino Niit, Vello Õun, Arno Kummits, Aivo Pitk 4. rida: Heino Sõel MUr, Astrid Õun, Asta Pitk, Juta Kivi (Kakuna Nuka), Elvi Peegel, Maria Adramees, Linda Raudnurm (Teetli-Aadu), Aimi Pitk, Amanda Rang 5. rida: Elmar Trull (Sepa), Boris Pihl, Endel Õun, Herman Vesiaid, Augustin Room, ? (Leisi Jaani), Bernhard Kula (Kanissaare Pärdi), Kustav Sepp, Heldur Ohert (Muraja Tooma)

Kõrkvere Kelbil ca 1947 Ees koeraga Juhan Ige (Kelbi Juhan) 1. rida vasakult (kringliga): Hilja Ige (Kelbi Hilja), Aino Rang (Muraja Aino), Hilja Vesiaid (Laasu Hilja), Maria Adramees (Kabuna Mann) 2.rida: Elvi Õun (Rattamatsi Elvi), Helgi Ohert (Muraja Tooma Helgi), Maimu Vakrõm (Jaani Maimu) 3. rida: Marta Raun, Kelbi Niinu

Poisid koolimaja katusel 1947. Katuse harja peal Heino Sõel (?), Jaano Saar, Heldur Ohert, ?, ?, Jaan Alas, Boris Pihl, ?, Endel Õun, taga korstna otsas Augustin Room. Paremal pool korstna ees Aivo Pitk, korstna kõrval Arno Kummits, Verni Kirs, Kustav Sepp, korstna otsas Hermann Vesiaid, Bernhard Kula

Kõrkvere MTK kroonika 7.06.1947 VI klassi õpilaste ekskursioonist Pae randa.

Õppeaasta 1947/48 Uueks õpetajaks tuleb Linda Leiner, endine Piiri kooli õpetaja. Alder Sõrm jääb kehalise kasvatuse juhatajaks. Tähistatakse võidupüha Jaapani üle, oktoobrireolutsiooni aastapäeva, nääripäeva, punaarmee aastapäeva, jüripäeva, esimest maid. Toimuvad ekskursioonid Kahutsi maalinnale, Saare lastekodusse ja Tallinna. Etendatakse näidendid: „Lumekuninganna“, „Kangelast külastamas“, „Vahva rätsepp“, „Ülemiste vanake“. Toimuvad spordivõistlused, kus parimateks Verni Kirs, Oskar Peet, Aivo Pitk, Aino Rang, Hilja Vesiaid. Märtsis 1948 toimub koos Tornimäe kooli õpilastega metsa külvamine Ula-Talila karjamaale. Toimub ravimtaimed korjamine, kooli lillepeenarde korrastamine. Parimad õplased: Eda Aer (I kl.), Linda Raudnurm (II kl.), Aino Kivi (III kl.) VI klassi lõpetavad: Verni Kirs (kiitusega), Aino Rang (kiitusega), August Room, Maimo Vakrõm, Kusti Sepp, Jaano Pitk.

Ekskursioon Tallinna juunis 1948 Õppeaasta 1948/49 Uueks õpetajaks Linda Siiner. 10.aprillist lahkus õpetaja Linda Leiner, kes suunati Audla kooli. Lastevanemate komitees Mihkel Ige, Aleksei Pitk, Alide Room, õppenõukogus lastavanemad Kustav Ohert, Ida Õun, Vassilissa Reis. Tähistatakse kohustulikke riiklikke tähtpäevi nagu aktus Zdanovi surma puhul, konstitutsioonipäeva, Lenini mälestuspäeva, Stalini sünnipäeva, esimest maid jms. Muretsetatakse küttepuid, spordinventaari. Osavõtt olümpaadist. Lavastatakse näidend „Kassimaja“ .

Pidudel, lisaks õplastele, võtab aktiivselt osa ka ümbruskonna rahvas kokku ligi 100-140 inimest. Kooli külastab Kuressaare teater nukuetendusega „Puunukk seikleb“. Juunis külastab kooli raadiobuss, salvestatakse õpilaste esinemisi (Hilja Vesiaid, Aino Kivi, Jaan Alas, Arno Pihl, Milvi Pihl, Astra Jansar, Eda Aer). Kool võtab osa metsaistutamisest Ula-Talila maadele, Muraja männikust toodud männiistikuid ja muid põõsaid istutatakse kooli ümbrusse. 18. juunil 1949 külastab kooli raadio salvestusauto. Esinevad õpilased Hilja Vesiaid, Aino Kivi, Jaan Alas, Arno Pihl, Milvi Pihl, Astra Jansar, Eda Aer. Parimateks õpilasteks Hilja Vesiaid, Maria Adramees, Helve Peegel (V kl), Aino Kivi (IV kl.), Linda Raudnurm (III kl). Kuna kolhooside loomine ei edenenud teostati kevadisel koolivaheajal 1949 Siberisse küüditamine. Koolist oli sunnitud lahkuma III kl. õpilane Amanda Rang. Sügiseks oli juba Kõrkvere kandis hirmutamise tulemusel moodustatud mitu kolhoosi (Randlane, Kaunissaare, Paeranna, Ühisjõud).

Õppeaasta 1949/50 Õpilasi 58 kahes klasssikomplektis (I, II, III ja IV, V, VI). Õpetajateks Emilie Järvalt, Linda Siiner, pioneerijuht V. Ennemuist. Jätkuvalt üritused nagu oktobrirevolutsiooni, konstitutsioonipäeva, Lenini suramapäeva, 1.mai tähistamiseks. Toimub õppekäik Neemi külas paiknevasse botaanikaaeda, külastatakase jalgratstel põllumajndusnäitust Tumalas, osavõtt laulupäevast Kuressaares. Meelde jäävaks nääripidu, kus esitatakse näidend „Nääriöö metsas“, laule ( soologa Maie Nellis). Tantsuks mängivad Herman Nellis ja Herman Vesiaid. Uudsena võtavad õpilased osa kolhooside hoogtööpäevakutest, lõikuspühast ja ajakirjanduse tellimuskampaanist. Lapsevanemate abiga lõhuti küttepuid 76 m3, mis kattis kooli aastase küttevajaduse. Õppeaasta lõpupeol 18. juunil esinevad sõnavõttudega Vello Õun, Maria Adramees, Astrid Õun, Aino Kivi. Kunstilisel osal Meeli ja Maie Nellis, Heino Kirs, Eda Aer, Ilmar Kõrs, Aivo Pitk, Milvi Pihl, Aldur Järvalt, Linda Raudnurm, Juta Kivi, Lilli Meemees. Esitatakse näidend „Kaluripoeg“. Parimate õpilastena mainitakse Hilja Vesiaid (VI kl.), Linda Raudnurm (IV kl), Maie Nellis (I kl.).

Kõrkvere MTK 1950

1.rida: Nikolai Ureekin (Mesna), Jüri Tuulik, Vello Raun (Kõrkvere Matsi), Eino Kirs, Ilmar Kamp, Jaanus Kirss (Hendrike), Ants Jansar (Värnu), Ants Reis (Juhani), Boris Õun (Otsa), Kusti Trull (Talila Laasu) 2.rida: Helle Mesipuu, Meedi Kummits (Kuke), Helga Kallas (Undu), Amanda Meemees (Teetli), Aino Kummits, juhataja Emilie Järvalt, õpetaja Linda Siiner, Maie Nellis (Tõnujurna), Eldur Kand (Eeru), Juhan Ige, Ülo Õun 3.rida: Inda Truumure (Viinakeldri), Vaalja Trull, Elvi Õun (Rattamatsi), Astrid Õun, Elvi Peegel, Juta Kivi (Nuka), Linda Raudnurm (Teetli-Aadu), Lilli Meemees (Teetli), Milvi Pihl (Kiitsaka), Hilja Ige, Aino Kivi, Astra Jansar, Hilja Vesiaid , Maria Adramees, Asta Pitk, Aimi Pitk, Aldur Järvalt, Arvo Õun (Rattamatsi), Aldur Pitk, Vello Room (Umba) 4.rida: Enno Room (Umba), Jaan Alas (Varese), Arno Kummits (Kuke), Heldur Ohert (Muraja Tooma), Ilmar Kõrs, Aivo Pitk, Vello Õun (Muraja Jurna), Jaano Saar (Villemi), Mihkel Truumure (Viinakeldri), Heino Sööl (Äola), Aarne Tamleht (Leisi Tooma)

Nii nägi välja kiituskiri aastal 1950

Pythagorase teoreemi tõestamine.

Õppeaasta 1950/1951 Kool muudeti neljaklassiliseks. Õpilasi 36 kahes komplektis (I ja III), (II ja IV). Koolijuhtaja Alviine Vaga, õpetaja Linda Siiner. Toimuvad traditsioonilised üritused. Aktiivsematena mainitud õpilased: Aldur Pitk, Eda Aer, Valja Trull, Erika Õun, Helga Kallaste, Heino Kirs, Eerika Õun, Meeli Nellis, Aino Kummits, Valdek Õun, Meeli Nellis, Ülo Õun, Valdek Õun, Maie Nellis. IV klassi lõpetab 11 õpilast.

Õppeaasta 1951/1952 Märgitud isetegevuse alal: Rein Rei, Maie Nellis, Helle Mesipuu, Meeli Nellis, Aino Kummits, Eino Kirs, Ilmar Kamp, MeeliKummits, Aarne Tammleht, Jüri Tuulik, Ants Jansar. Parimate õpilastena on märgitud Rein Rei, Heino Alas, Silvia Pihl (I kl.), Saima Room (II kl.), Maie Nellis, Meeta Kummits ((III kl.), Aino Kummits, Helle Mesipuu (IV kl.) IV klassi lõpetasid Ilmar Kamp, Eino Kirs, Ants Reis, Aarne Tammleht, Aino Kummits, Helle Mesipuu.

Õppeaasta 1952/1953

27 Koolis 26 õpilast ühes klassikomplektis (I- IV). Parimate õpilastena on mainitud Marta Alas, Arnold Ennemuist (I kl.), Heino Alas (II kl.), Meeli Nellis (III kl.), Maie Nellis, Meeta Kummits, Jüri Tuulik (IV kl.). IV klassi lõpetavad Helga Kallaste, Jaanus Kirss, Meeta Kummits, Maie Nellis, Jüri Tuulik, Arvo Õun Boris Õun. Kahjuks kroonikaraamat selle õppeaastaga lõpeb.

Kooli õpilased aastal 1956. 1. rida: Malle Kannus, Aimi Kallaste, Elva Saksakulm, Helje Õun, Milja Saar, Õie Mesipuu, Ellen Niitsoo. 2. rida: Elina Truumure, Juta Kirss, Juta Tamleht, õpetaja Aliide Varatu, Marta Alas, Paul Alas, Kalev Trull. 3. rida: Eino Õun, Paul Ülgekütt, Arnold Ennemuist, Albert Rints, Herbert Kaal, Richard Kivi, Ants Tamleht. Pildilt puudu Väino Room, Maie Trull ja Reene Trull.

Koolis on õpetajatena töötanud veel teadaolevalt Aliide Varatu (Poel), Maie Vira, Regina Vaga, Reet Aer, Maie Pira, Aino Säkk, Ants Saat, Juta Room, Maie Alas. Kool suleti 1972. aastal

Grupp endisi Kõrkvere kooli õpilasi aastal 1976 Tallinnas.

Kokkutulek 1988 Aastal 1988 toimub suurejooneline koolimajasKõrkvere piirkonna kokkutulek. Heisatakse pärast pikemat vaheaega sini-must-valge lipp, vahetatakse muljeid endisest ja nüüdsest.

EW ajast Aida Juhani hoitud lipu heiskamisega tegelevad Peeter Pihl, August Tuulik ja Aleksander Sepp.

Koolimaja heisatud lipuga

Õpetaja ja õpilased kokkutulekul.

Muljete vahetus Oskar Truu, Juhan Mesipuu, Aldur Järvalt, Endel Õun, Aleksei Pihl, Alder Sõrm.

1946 aasta I klassi õpilased Lilli, Linda, Manda, Juta, Aldur (alias Allu) õpetaja Alder Sõrmega kokkutulekul 1988.a.

Koolimaja peale kooli sulgemist 1972. Peale hädapärast remonti 1997 ehitati koolimajasse valla kaks sotsiaalkorterit duschinurga, pesupesemise võimalusega. Majas asub aastast 1950 raamatukogu. 11. veebruaril 2012 asutati ümbruskonna külade elanike soovil mittetulundusühistu Kõrkvere Selts. Seltsi asutamisest ajalehes „Meie Maa“: Pöide valla üleväljaotsas ehk Kõrkvere kandis elab saja inimese ringis. Neist ligi pooled ehk 47 tulid laupäeval oma endisesse armastatud koolimajja kokku, et maha pidada piirkonna külaseltsi asutamiskoosolek. Külla kutsuti Muhu saare laulumees Ivo Linna.

Samal aastal toimunud talgutest: 5. maid, üleriigilist talgupäeva “Teeme ära!” ootasid pea kõik Pöide valla üleväljaotsa inimesed, sest aastakümneid ilma tõsisema remondita seisnud vana armas koolihoone ja selle võssakasvanud ümbrus tuli lõpuks ikkagi korda teha. Seda otsustasid kõik küünlakuus Kõrkvere Seltsi moodustanud inimesed. Talgupäev algas hommikul kell kümme, kuid paljud agaramad olid juba tunni jagu varem kohal. Seda vaatamata sellele, et öösel tuli taevast alla paras kogus vihma, see aga ühtegi talgulist ei heidutanud. Enne tõsist tööde algust kutsus talgujuht Andres Hanso talgulised koolimaja ette ja lausus: “Tänane päev on Kõrkvere kandi rahva jaoks ajalooline, sest hakkame taastama oma endist koolimaja, mis 45 aasta jooksul on andnud haridust kohaliku rahva mitmele põlvkonnale. See on maja, mis on aastaid unustusehõlmas olnud, kuid ikkagi ajale vastu pidanud ja abistajaid oodanud. Täna anname oma parima.” Tööd tegid siin nii 8-aastane Kaspar, kes hoolsalt värvipintsliga aknaraamidele valget värvi peale kandis, kui ka kuni 80-aastased talgulised, kelle seas oli ka endine kauaaegne Kõrkvere koolmeister Aliide Poel. Andres Hansogi oli oma pooled järeltulijad talgutööle kutsunud. Kes kõrgust kartsid, värvisid altpoolt, julgemad ning pikemad kõrgemalt. Redeli tipus toimetas kõige julgem, Külli Reinart.

Koos kohalikega tegid tõsist tööd ka hobitalgulised Kuressaarest, Tallinnast ja kaugemaltki. Maja seinad said uue värvkatte, ümbrus osaliselt korrastatud. Kella kaheks, kui maitsev talgusupp oli valmis saanud ja kokad sööma kutsusid, oli pool maja helebeeži värvi peale saanud. Supile lisaks maiustati kodusaia, küpsetiste ja kohviga.

Tegemistest koolimajas aastal 2013

MTÜ Kõrkvere Seltsi selle aasta üritusi paika pannes sai ühiselt otsustatud, et meie Teeme Veelkord Ära. 1.mail

36 kogunes Kõrkvere endise koolimaja juurde taas 29 lõbusat ja aktiivset inimest, kes olid valmis tööks ja koolimajaümbruse koristamiseks. Plaanis oli palju ära tehavärvida üle koolimaja koridori lagi ja seinad, pesta ära aknadja teha korda köök ja kapid, õues riisuda ja puid langetada, võsa lõigata ja ümbrustkaunistada. Kõigepealt sai tehtudühispilt ja jagatud ülesanded ning võetud kerge hommikueine, et töö lõbusamalt laabuks. Kuus naist asusid akendekallale. Koolimaja klassiruumi aknad, mida polnud sel sajandil veel pestud, sai läikima löödud vaid tänu tragidele naistele. Kulus aega, et aastate tolm maha küürida, kuid tulemusega olidkõik rahul. Samal ajal käis õues usin rehitsemine-ükskõik kuhu poole vaatasid, oli keegi rehaga kraapimas. Koolimaja esinekivitee, mis oli mattunud muru alla, saipuhastatud. Kohal olid saemehed TomasTäht, Peeter Pihl, Toivo Treimaja Andres Hanso. Vaid pisike plaanipidamine ja oligi kuulda saagide vinguvat häält. Mahasai võetud suuri ja väiksemaidpuid, harvendatud võsa ja lõigatud oksi. Abiliste tööks jäi okste ära vedamine. Võsalõikurtöötas täiel tuuril. Tulemusedolid silmaga nähtavad, päike paistis aina rohkem valmis töödele. Koolimaja koridori seinte ettevalmistamine värvimiseks algas juba paar päeva ennetalgupäeva. Eve Kula ja Kalju Trull kraapisid maha lahtised värvitükid, järgmisel päeval saipahtel seina Eve Kula ja Andres Hanso abiga. Talgupäeval värviti seinadkollaseks ja lagi ka kollakatooniga. Rõõmsate värvidega tehtud koridor ootab omaremondi lõppu- palusime vallalt abi, et põrandad ka korda saaks. Aeg möödus tööd tehes kiiresti ja oligi käes lõuna Ruttu sai lauad-toolid paika pandud, et talgulised võikssööma paluda. Köögisaskeldasid juba hommikust peale Milja Laht ja Reene Peil , kes valmistasid hommikukohvi juurde ja pakkusid võrratut hea maitsegasuppi talgulistele ning kohvi kõrvale olid tublid naised maitsvadvõileivad küpsetanud erinevaid koogikesi. Peale söömist tuli taas õues tööleasuda. Plaan kõike korraga teha oli liiga suur, seega sai otsustatud, et ruumide ja köögikappide koristamine jääb teiseks korraks. Ja nii saigi laupäeval, 4. mail uuesti koolimajja tuldud ja poolikud tööd lõpetetud. Koridori sein sai teist korda üle värvitud ja veel koolimaja hoovi riisutud, köögikapid sai koristatud. Põrandad pestud. Tulemusega jäid kõik rahule. Me täname kõiki talgulisi, kesmeie „Teeme ära“ üritusel osalesid! Mari Pihl Külade kokkutulek ja jaanitrall Kõrkveres Eelmise aasta lõpu ühel koosviibimisel arutasid külaseltsi naised omavahel, et ammu pole olnud Kõrkvere kandi külade kokkutulekut. Esimesest kooli kokkutulekust oli juba möödas 25 aastat. Kuna 2013 aastal möödub Kõrkvere küla esmamainimisest 560 aastat (1453), siis käidigi välja mõte, et suvel jaanipäeva aegu võiks maha pidada ühe suurema peo. Moodustati korraldustoimkond kuhu kuulusid Andres Hanso, Marjana Prii, Merle Kaljurand, Aave Alas, Mari Pihl, Eve Kula, Kaja Prohorov, Milja Laht. Suure töö tegi ära Merle Kaljurand, kes otsis üles Kõrkvere Algkooli erinevate lendude vanad koolipildid ja pani neist üles toreda näituse. Aldur Järvalt, oli koostanud põhjaliku ülevaate Kõrkvere kooli ajaloost, ta andis selleks puhuks välja väikese raamatu, mida kõik kohal viibijad said sirvida. Algkool Kõrkveres suleti 1972 aastal. 22.juuni keskpäeval kogunes üle saja inimese endise koolimaja õuele, et üle aastakümnete pidada ära üks tore kokkusaamine. Ilmoli päikseline ja inimesed rõõmsas meeleolus, sest hea oli näha silmast silma endisi koolikaaslasi, et meenutada vanu häid kooliaegu. Kokkutuleku avasõnad ütles Andres Hanso, kes mainis ,et tore on näha siin niipalju rahvast, et kas kunagi sellist kokkutulekut enam toimubki, et elame ju muutuvas ajas.Lipu heiskas lipuheiskamise laulu saatel endine külavanem Augustin Room. Kokkutulekut jääb meenutama küla vanima Kabuna talu noorima peretütre 7 aastase Anette Teresa poolt istutatud kontpuu, millele tegi ilusa puidust tahvli Ranna Vaike poeg Urmas. Peale seda sai sõna koduloouurija Eino Kirs, kes rääkis Kõrkvere kandi külade ajaloost ja süütas lahkunute mälestuseks küünla.Tänukirjadega tänati sponsoreid , kes meie üritust toetasid. Peale pidulikku osa esinesid Tornimäe rahvamaja naisansambel Vokiratas oma lustakate lauludega. Lastega lustis Pipi ja lõbusõitu tegi lastele Tika talu poni. Üheskoos söödi suppi ja imemaitsvat kringlit, mida meile valmistas Sõbra Märt Orissaarest. Päev lõppes kohaliku rahvamaja näiteringi lustliku näidendi Abruka Malliga, mis rahvale väga meeldis. Et üritus õnnestuks, aitas meid hea sõna ja nõuga Krista Riik, suur -suur tänu talle. Õhtu jätkus jaanitulega, kus muusikalist külakosti pakkus ans. Maasi poisid, rahvast ja tantsijaid jagus, pidu kestis varaste hommikutundideni. 23. juuni õhtul astus Kõrkvere koolimaja hoovis üles ansambel The Purple Gang ja rahva tantsuansambel Sõprus, mille korraldamise eest seisid head Leisi küla Tooma talu neljanda põlvkonna järeltulijad Kalle ja Lauri Sepp. Hea, et on säilinud rahva koostegemise vaim, et selline üritus toimuda sai.Lõpetaksime Notsu sõnadega Puhhile: “Mis on Puhh?” “Ei midagi “ vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni Lihtsalt kontrollin , et oled olemas. Tänusõnad kõigile osalejatele ja korraldajatele. Loodame, et kunagi kohtume jälle...:-)! Ilusaid suveelamusi ja hetki kõigile! Eve Kula

Tamme istutamine

Kogunemine koolimaja ees

Õpilasi aastaist 1944-1945

Artikkel ajalehest “Meie Maa” aastal 2008

Meenutades vana kooli Autor: Elvi Vaher Esmaspäev, 21. jaanuar 2008.

80 aastat on soliidne inimiga, sama vanad majad on ka juba ajahambast puretud nagu eakad inimesedki. Üks sellises vanuses maja on Kõrkvere koolimaja Pöide vallas, mis mullu sügisel 80 aastat tagasi võttis vastu oma esimesed õpilased.

Aga enne seda olid koolitoad külaperede suuremates kambrites, kus külalapsed ärksamate meeste juhatusel õpetust said. Need, kes seda kauget aega veel mäletaksid, on sealkandis ammu manalas, aga üht-teist õnnestus päevavalgele tuua, abiks Kõrkvere kooli pärastsõjaaegne kroonikaraamat, kooli endise õpetaja Aliide Poeli (Varatu) talletatud märkmed, samuti olid abiks Aino Viilup ja Joann Adramees oma mälestuskildudega ning Aimi Pitk. Jutt on nn üleväljaotsast ja rahvasuus tähendas see rannakülasid, mis jäid kahele poole teed, kui Tornimäelt Kübassaare poole tulema hakata.

Esimesed koolitoad olid külakambrid Teadaolevalt, nagu märgib koolijuhataja Emilie Järvalt sõjajärgset kroonikaraamatut alustades, oli kooli algrakuke olemas juba 19. sajandi II poolel. Oma ülestähendused ajast enne 1927. aastat märgib ta põhinevat suulistel pärimustel. Esimese koolina teatakse Kõrkveres nn Viinakeldri kooli, kus lastele õpetati põhiliselt piiblilugu.

39 Lapsed käisid koos paar korda nädalas ja Pöide kiriku õpetaja käis kontrollimas, kuidas nad usuõpetust teavad. Hiljem oli kool Otsa talu kambris. Antsu kambris õpetati veneusulisi lapsi. See oli rohkem ilmaliku kallakuga kool, kus lastele õpetati vene keelt, rehkendamist, algsel kujul maateadust ja loodusõpetust. Antsu koolis olid õpetajaiks Mihail Kommel ja Aleksander Klaas. 19. sajandi algul oli kool veel Kanissaare küla Olli talus. Mõnedest esimestest õpetajatest on teada, et Aleksander Uffert õpetas siin lapsi aastail 1906-1910, Anton Sirp 1906-1919, Aleksander Loo tuli Kõrkveresse 1918. aastal, Vassili Pukk suunati tööle 1925. aastal ning temast sai esimene koolijuhataja. Kohapeal teatakse ka, et Otsa kambris oli lapsi õpetanud Anton Kivi, kes koolipapana olnud väga nõudlik. Pärit Kakuna Mardilt, oli ta Aino Viilupi (Kivi) onu. Anton olnud väikest kasvu pisikese küüruga mees, kes kasvatanud hiljem endale pika habeme. Noorest peast armastanud üksindust, veetnud palju aega paadiga lahes kala püüdes ning lugenud palju – ajalehti ja raamatuid, mis tollal kätte juhtus. Oli vanapoiss, elas ligi 90aastaseks ning tundis elu lõpuni huvi sündmuste vastu maailmas, olles paljulugenud tark mees. Anton Kivi pidanud väga lugu tollasest tohtrist dr Paldrockist ja soovinud saada maetud tema kõrvale. Tema soov täideti.

Kingli mõisahoonest ehitati Kõrkveresse koolimaja Haridusele hakati rohkem tähelepanu pöörama seoses Eesti Vabariigi loomisega. Kui jagati mõisamaid ja riigistati hooneid, tõdeti, et lapsed peaksid õppima ühises koolimajas. Kõrkvere kooli jaoks leiti vastav hoone Kingli mõisahoone näol, mis 1924. aastal lammutati ja hakati Kõrkveresse koolimajana üles ehitama. 1926. aasta 19. augusti Meie Maas on lugeda, et kuigi haridusministeeriumilt ehituseks küsitud 100 000 marka jäi saamata, otsustati maja siiski ehituse käigus viia niikaugele, et seal saaks avada kaks klassi. Vald sai ise oma vahenditest selle raha eraldada ja müüdi ära veel tühjana seisnud Välta külakoolimaja. 1927. aastal sai Kõrkvere koolimaja lõplikult valmis. Kuna 1. klassi õpilasi ei tulnud, vabastati üks kahest õpetajast, teine jäi töötama kolme klassiga. Koolimajale kulutati järgnevatelgi aastatel raha küll seinaseene eemaldamiseks, krohvi- ja värvimistöödeks jne. Peale kahe klassitoa oli majas kaks tuba veel kaugemate külade laste jaoks, kes võisid seal ööbida. Nädalane leivakott pidi kaasas olema, aga tragimad lapsed võisid kooli koristaja ühetoalise korteri köögis endale ka midagi keeta. Kõrkvere kooli esimene juhataja oli Reina külast pärit Vassili Pukk. Emilie Järvalt kirjutab kroonikaraamatus, et aastail 1941-1942 oli koolijuhataja kt Heino Aro ja õpetaja Salme Rehi. 1943. aastal tulid õpetajaiks Alla Kommel ja Emilie Järvalt, kellest peagi sai koolijuhataja, hiljem Linda Siiner. Lühemat või pikemat aega töötasid koolis õpetajatena veel Alder Sõrm ja Linda Leiner.

Koolimaja katus sai miinitabamuse 6. oktoobril 1944, kui lahingumöll oli raugenud, oli koolimaja ja selle ümbrus armetus olukorras: katuses haigutas 4 ruutmeetri suurune auk miinitabamusest, õu oli miiniauke täis, üks neist oli lõhkenud õpetajatoa akende all. Koolimaja aknad olid purunenud, uksed ja inventar lõhutud. Maja oli täis sakslaste laskemoona, tapetud loomi, leivasodi, klassidesse oli toodud põhku magamiseks. Ka õues oli laskemoona, tapetud loomi ja nende jäänuseid, samuti igasugust prahti, mis sõjaväe lahkumisel maha jäänud. Hävinud olid kooli rakendusraamatud, kannatada saanud kroonikaraamat ja kadunuks jäi saksaaegne kooli kroonika, mille oli kirja pannud tollane koolijuhataja Heino Aro. Aga lapsevanemate abiga roogiti koolimaja puhtaks, lapiti terveks 32 aknaruutu, parandati uksed, katus ja likvideeriti muud sõja jäljed ning 1944. aasta 11. detsembril

40 algas õppetöö Kõrkvere 6klassilises Mittetäielikuks Keskkoolis 60 õpilasega vanuses 8-15 aastat.

Ustel ei olnud lukke Pärast Emilie Järvalti lahkumist 1950. aastal jäi kool 4klassiliseks õpetaja Aliide Vaga käe alla. 1952. aastal hakkas Kõrkveres lapsi õpetama Aliide Varatu (Poel). Ta kirjutab: “Imelik oli see, et õpetaja pidi koolimajast lahkumiseks kasutama õhuakent, sest lukke ustel ei olnud. Välisukse taha tuli seestpoolt lükata jäme puu. Sellises olukorras elasin aasta aega. Järgmisel suval sai ustele lukud ja see oli juba samm edasi. Üksinda olin õpetaja viis aastat, siis lubati kooli vene keele õpetaja, Haapsalu Ped koolist tulnud Reet Lehtme (Aer). Õpilasi oli 28 ja nad olid püüdlikud ning heatahtlikud. Olin siin tööl veel kaks aastat ja viimasel aastal oli koolis juba kaks klassikomplekti. Järgmine koolijuhataja oli Maie Pira, tema järel Reet Aer ning õpetaja oli Aino Säkk.” Kui 1972. aastal otsustati väikesed algkoolid põhikooliga liita, hakkasid Kõrkvere algkooli lapsed õppima Tornimäe koolis. Kõrkvere koolimajja jäid veel raamatukogu ja rahvamaja, kuid viimanegi lõpetas mõne aasta pärast oma tegevuse. Aga rahvamajas, nagu vanemad inimesed veel mäletavad, toimusid vahvad peod. Rahvamaja juhatajatena töötasid Alla Mesipuu ja Helmerise Leis. Kord nädalas oli koolimajas kinoõhtu ja pikk kitsas koridor oli alati filmihuvilisi täis. 1946. aastal tööd alustanud raamatukogu esimeseks juhatajaks ja laenutajaks oli Hilja Paju. Kaua aega töötas selles ametis Juta Room ja seejärel Helma Truumure. Praegune raamatukogutöötaja on Eve Kula. Kooli kroonikaraamatut sirvides Läksin ka ise 1944. aasta detsembris Kõrkvere kooli 1. klassi. Õpetajaiks olid Alla Kommel ja Emilie Järvalt, klassiruume oli kaks ning ühes ruumis koos kolm klassi. Distsipliin oli range ja halvasti õppimine oli häbiasi. Aga kohusetunde ja korraliku käekirja eest, mis mulle Kõrkvere koolis õppimise ajal külge jäid, olen tänu võlgu oma esimestele õpetajatele. Sama võivad kinnitada paljud teisedki tollased õpilased. Sõjajärgsele viletsale ajale vaatamata läks õppe- ja klassiväline töö koolis kenasti käima, koolipidudeks õpiti laule, tantse, näitemänge. Sirvisin kooli tolleaegset kroonikaraamatut ja leidsin, et ükski tähtpäev ei jäänud koolis tähistamata juba 1945. aastast alates – küll punaarmee aastapäev, naistepäev, jüriöö, 1. mai. Tähistati ka Ed Vilde 80. sünnipäeva. Alati tantsiti pärast pidu kooli kitsas koridoris ja akordionile said hääled sisse mitu noormeest. 1945. aasta juunis osalesid Kõrkvere koolilapsed Saaremaa kooliõpilaste isetegevusolümpiaadil, esitades “Poiste laulu” ja “Neegritantsu”. Ajalehes Saarte Hääl märgiti Kõrkvere õpilaste esinemine ära paremate koolide hulgas. Kooli remonditi ja selle ümbrust korrastati. 1945. aasta suvel õpetajate, lastevanemate, ümbruskonna noorte ning õpilaste abiga. Järvalt ise näitas eeskuju, tema tegi nn meestetöid paremini kui mõni mees.

Veel mõned mälestuskillud Vene keelt ei osanud sõjajärgsed esimesed õpetajad isegi piisavalt hästi, et seda õpilastele vajalikul tasemel õpetada. On teada, et vene keele tundides käis abiks Kirill Kivi Kakuna külast, kes luges järgmiseks päevaks ülesantava venekeelse õppetüki klassis lastele ette. Tema oli tsaariaegse kooliharidusega, kus õpilased pidid vahetunnis ja ka internaadis omavahel vene keeles suhtlema. Kaugemate külade õpilased, kes hilissügisel ja talvel Kõrkvere kooli internaadis elasid, teavad mõndagi rääkida kooli tollasest koristajast Miina Vapperist. Atsakas

41 vanatüdruk oli sõrulane, kes äsja Saksamaalt tagasi saanud. Uhke iseloomuga naisel oli üks huvitav omadus – ta oskas inimese silmist välja lugeda, kas ta räägib tõtt või valetab. Näiteks on tollastel internaadi lastel meeles, et kord ei suutnud õpetajad välja selgitada, kes sodis ära WC seina. Aga Miina kamandas lapsed koridori ritta, käis rivi eest läbi, vaatas igaühele silma sisse ja ütles süüdlasele: “Sina tegid.” Ja nii oligi. Pärast sõja lõppu, 1945. aasta sügisel, kui Saksamaa hakkas NLiidule sõjakahjude korvamiseks trofeesid saatma, jooksid Kübasaare poolsaare lähistel Muraja küla all tormiga kuivale sakslaste Leningradi suunduvad jõepraamid. Nende lastiks olid muu kraami hulgas mitmesaja kilosed jõupaberi rullid, mis nagu palju muudki kraami heideti laevadelt merre, et saaks sealt minema pääseda. Peaaegu iga pere sai sealt rulli majapidamises vajalikku paberit. Koolilapsed panid seda oma raamatute-vihikute ümber, kuid vihikute nappuse tõttu tehti sellest paberist ka ise kodus vihikuid.

Mis saab koolimajast? Praegu on 80aastane Kõrkvere koolimaja üsna kurva väljanägemisega nii väljast kui seestpoolt ning vajaks hädasti remonti. Oleks kena, nagu arvab ka endine õpetaja Aliide Poel, kui maja seinale saaks paigaldatud tahvel, et selles majas tegutses kool aastail 1927-1972. Praegu asub majas peale raamatukogu veel Pöide valla sotsiaalkorter, on dušinurk ja pesupesemise võimalus automaatpesumasinaga. Endisi klassiruume kasutatakse koosolekute pidamiseks ja ühisürituste korraldamiseks. Kohalikel inimestel on koht, kus koos käia. Vallas on koolimaja kirjas kui Kõrkvere päevakeskus. Vallasekretär Maire Käärid ütles, et Kõrkvere koolimaja remont on vallal juba aastaid plaanis. Rahalisi võimalusi on otsitud, projekte koostatud, aga raha on seni jagunud ainult sotsiaalse poole jaoks. Koolimaja remondiks läheb vaja miljoneid, aga maja remondi kavatsust vald maha ei mata.