DOCSLIB.ORG

Kõrkvere Kooli Lugu 2015

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kõrkvere Kooli Lugu 2015 Kõrkvere kooli lugu Koostanud Aldur Järvalt Andres Pitk 2015 1 2 Kõrkvere kooli ajalugu Järgnev on kirja pandud säilinud käsikirjalise kroonika, ajalehtede artiklite ja isiklike mälestuste alusel. Loo on koostanud Aldur Järvalt ( koolipoiss 1946-1951), paljud fotod koos allkirjadega pärinevad Andrus Pitka ( Keskvere Aida Aivo poeg) fotokogudest. Viinakeldri kooli võib lugeda esimeseks algrakuks 19. sajandi algul. Õpilasi käis juhuslikult, õpetati piiblilugu lutheriusu lastele paar korda nädalas. Viinakeldri kooli järglane oli kool Otsa talus. Kooli käis kontrollimas Pöide kirikuõpetaja, kes kontrollis usuõpetust. Samaegselt Otsa kooliga tegutses Antsu kool vene õigeusu lastele. Lisaks usuõpetusele veel vene keel, rehkendamine, maateadus ja loodusõpetus. Õpetajateks olid teadaolevalt Anton Kivi, Mihail Kommel, Aleksander Klaas, L.Klaas Koolis kasutatud maakaarte oli säilinud veel teise maailmasõja järel. Kõrkvere algkooli õpilase Maria Peedi tunnistus 1922/23 õppeaastal. Maria Peet - Kanissaare Jurna Mann 20. sajandi algul oli kool Kanissaare Ollil selleks ehitatud majas. Kooli võeti põhiliselt veneõigeusu lapsi kuid võeti ka lutheriusulisi, mis ei meeldinud aga Pöide kirikuõpetajale. 3 Kooli õppekeel oli vene keel, lisaks usuõpetusele ka maateadus, rehkendamine ja loodusõpetus. Õpetajatest on teada Aleksander Uffert (1906-1910), Anton Sirp (1906-1919). 1920 aastatel otsustati ehitada Kõrkverre uus koolimaja, milleks toodi Kinglist mõisahoone, mis lammutati 1924. Kool alustas tegutsemist 1926. aastal Kõrkvere 6- klassilise algkoolina. Esimeseks kooliõpetajaks uues majas oli 26 aastaneVassili Pukk, kes tuli koos siia koos abikaasa Elisaveta ja tütre Silviaga Pärsamaalt. Kahjuks on kaduma läinud Vassili Puka poolt alustatud kooli kroonika. Säilinud on teadaolevalt kroonika aastast 1944 kuni 1953. Novembrist 1941 kuni augustini 1943 oli juhatajaks Heino Aro, õpetajaks 1941- 1942 Salme Rehi. 1942/1943 tuli õpetajaks Emilie Järvalt, kes määrati pärast Aro lahkumist 1943 juhataja kohusetäitjaks ning õpetajaks tuli Alla Kommel. Koolimaja arvatavasti aastal 1929-1930 4 Pilte aastaist 1910-1940 Tõenäoliselt Kõrkvere Otsa kooli pilt. Vasakult esimene poiss vist Mihkel Sepp (sündinud 5.10.1900 Kanissaare Mihklil). Sel juhul pärineb foto ca 1910. aastast, sest Mihkel võib siin olla umbes kümnene. Kooli õpilased aastal 1927 koos õpetaja Vassili Pukaga ja Tornimäe preestri Aleksander Klaasiga. 2. reas paremalt esimene Valentina Kula (Ula Aadu Valli) vasakult kolmas Vassilissa Reis (Juhani Liisi ). 5 Kõrkvere kooli pilt 1930 1. rida (vasakult): ?, ?, Nadeda Õun (Kanissaare Laasu Naadja), Aino Kallaste (Undu Aino), Raissa Peet (Keskküla Iida), kooliõpetaja Vassili Pukk, Valentina Kula (Ula Aadu Valli), Juuli Vesiaid (Kõrkvere Laasult), ?, ?, ? 2. rida: neljas Aliide Aer, viies August Tuulik (Laaritse Kusti Kanissaarest), üheksas Aleksander Rei (Matsi Sass Kanissaarest) ja kümnes vist Vassili Ägi (Rehe Vassel Keskverest) Kõrkvere kooli pilt 1932 2. rida (istuvad): paremalt esimene Benita Kirss (Kanissaare Aadult), teine Nadeda Õun (Kanissaare Laasult) 3. rida: paremalt teine Aliide Aer (elas Kanissaare Kiudul oma venna Mihkli juures) 4. rida: vasakult kaheksas Artemi Kirss (Kanissaare Tänavsuult) 5. rida (vasakult): õpetaja Vassili Pukk, ?, ?, Hermann Rei (Kanissaare Matsilt), ?, ?, ?, Herman Nellis (Tõnujurnalt), ?, ?, Vassili Ägi (Keskvere Rehelt), ?, ?, ?, ? 6 Kõrkvere kooli pilt 1934 Maas vaiba peal kahes reas istuvatest poistest on teada, et vasakult teine poiss teises reas on Hugo Tamleht Kanissaare Ollilt (Tamlehtede pere küüditati 1941). 3. reas vasakult teine (seisab) Alide Unnam (Keskvere Kaljumäelt). Õpetajad Vassili Pukk, Nadeda Urban ja Aleksander Urban, nende kõrval (paremal) Benita Kirss (Kanissaare Aadult). 4. reas (istujate taga) vasakult viies Nadeda Õun (Kanissaare Laasu Naadja) ja seitsmes Aliide Aer (elas sel ajal oma onu Mihkel Aeru juures Kanissaare Kiudul). 4. ja 5. rea vahe seisab Hermann Rei (Kanissaare Matsilt). 6.(tagumises) reas viies Herman Nellis (Talila Tõnujurnalt), kaheksas Vassili Ägi (Keskvere Rehe Vassel) ja kümnes Nikolai ? (Talila Hendriku Kolla) 7 Kõrkvere kooli VI klass 1934. Kooliõpetajad (vasakult) Vassili Pukk. Nadeda Urban (neiuna Üksti, sündinud Talila Tõnujurnal), Aleksander Urban. Õpilased (vasakult): Nikolai ? (Talila Hendriku Kolla), Artur Õun (Udriku Artur), Herman Rei (Kanissaare Matsilt), Bernhard ? (Leisiküla Laaritsalt), Aliide Aer (Koguva Andruse Liide, elas sel ajal Kiudul), Salme Poel (Kakuna Aadult), Juhan (või Joann) Saat (Kõrkvere Olli Juhan), Nadeda Õun (Kanissaare Laasu Naadja), Voldemar Tuulik (Kanissaare Laaritsa Volli), August Madal (Undust), Ants Kummits (Kõrkvere Kukelt) Supi söömine kooli internaadis 8 Kõrkvere kooli pilt 1935 Ees maas vasakult viies August Tamleht (Leisi Toomalt), seitsmes Hugo Tamleht (Kanissaare Ollilt) Istuvad (vasakult): ?, ?, Oskar Leiner (Jausalt), Alide Unnam (Keskvere Kaljumäelt), ?, õpetaja Vassili Pukk, õpetaja Aleksander Urban, Hilja Urban, Benita Kirss (Kanissaare Aadult), Selma Õun (Udrikult), Nora Kamp (Keskvere Vanasillalt), rea lõpus seisab Marta Sepp (Kanissaare Mihklilt) 3. rida (seisavad istujate taga, vasakult): ?, ?, ?, ?, Marta Peet (Tiitsonilt), Salme Kamp (Keskvere Mäelt), ?, Marta Õun (Udrikult), ?, ?, Ilmar Reek (Ula Mutsilt) 4. rida vasakult kolmas Alma Tamleht (Leisi Toomalt, August Tamlehe onutütar) 5. rida - Leida Urban (valge põllega) 6. reas vasakult kolmas Hermann Nellis (Tõnujurnalt), neljas Vassili Ägi (Keskvere Rehelt) ja kuues Eduard Kirss (Kanissaare Tänavsuult) 9 Pühapäevakool 1935 1. rida (vasakult): Oskar Trull (Muraja Sepalt), ?, ?, ?, Leisi Jaani Naadja, õp Alk, lauluõpetaja, kelle süles on Evi Pukk, üheksas Vanasilla Nora 2. rida: Benita Kirss (Kanissaare Aadult), Alide Kula (Kanissaare Pärdilt), Linda Kula (Kanissaare Pärdilt), ?, Silvi Pukk, Alide Unnam (Keskvere Kaljumäe Liide, peale abiellumist Koopuu), Salme Kamp (Keskvere Mäe Salme, peale abiellumist Lulla), ? 3. rida: ?, Meinart Prii (Lugusniidi Meinart), Jausa Oskar (Oskar Leiner Leisi Laaritsalt), ?, ?, Arnold Kirs (Mardi Arno), Helmi Kula (Pärdi Helmi), Elisaveta Saar (Väimardi Liisi) Kõrkvere kool 1936 1. rida (ees maas): kõik teadmata. 2. rida (istuvad vasakult): ?, Marta-Amanda Sepp (Kanissaare Mihklilt), ?, ?, õp Vassili Pukk, ?, ?, Hilja Rei (Kanissaare Matsilt), Marta Pihelpuu (Muraja Vaheaalt), Helmi Kula (Kanissaare Pärdilt), ? 3. rida: Nora Kamp (Keskvere Vanasillalt), Linda Kula (Kanissaare Pärdilt), Salme Kamp (Keskvere Mäelt), Alide Unnam (Keskvere Kaljumäelt), Marta Peet (Kanissaare Tiitsonilt), ? (tagapool), Benita Kirss (Kanissaare Aadult), ?, ?, ?, ?, ?, ?, ?, ? 4. rida: vasakult seitsmes August Tamleht (Leisi Toomalt) 5. rida: kolmas Ilmar Reek (Ula Mutsilt), üheteistkümnes Eimar Leis (Leisi Antsult) 10 Kõrkvere kooli pilt 1938 1.rida (maas vasakult): ?, ?, Arnold Niit (Kopli Arno), Herman Reek (Mutsi Herman), Aleksander Alas (Varese Shura), August Reek (Tõnu August), Arnold Täht (Leisi Aadu Arno) 2.rida(istuvad): Alide Kula (Pärdi Liide), Marta Pihelpuu (Vaheaa Marta), Linda Kula (Pärdi Linda), ?, Ljubov Paju (Leisi Jaani Luuba), ?, õp Veera Väli, õp Vassili Pukk, Eevi Pukk (Vassili tütar), Helmi Tamleht (Leisi Tooma Helmi), ?, Aino-Liisi Sepp (Mihkli Aino), ? 3. rida: Marta-Amanda Sepp (Mihkli Marta), Marta Peet (Tiitsoni Marta), Silvi Pukk (Vassili tütar), ?, Benita Kirss (Aadu Benita), ?, ?, ?, Salme Kamp (Mäe Salme), Alide Unnam (Kaljumäe Liide), ?, ?, Nadeda Paju (Leisi Jaani Naadja) 4. rida: Oskar Leiner (Jausa Oss), Oskar Truumure (Putka Oss), Meinhard Prii (Lugusniidi Meinhard), Hugo Tamleht (Olli Hugo), Voldemar Vesiaid (Laasu Volli), August Tamleht (Leisi Tooma August), ?, ?, Eduard Kirss (Tänavsuu Eedi), Anton Saat (Kõrkvere Olli Ants), Heimar Leis (Leisi Antsu Heimar), Ants Tamleht (Olli Ants) 11 Kodutütred 1938 Ees istuvad (vasakult): Silvi Poska (elas Kõrkvere koorejaama majas, juhataja tütar); Ljubov Paju (Leisi Jaani Luuba), Aino-Liisi Sepp (Kanissaare Mihkli Aino), Õie Öövel (Kõrkvere Jürnalt, peaks olema Voldemar Ööveli õde). Vahepeal kükitavad: vasakul Linda Madal (Niidimäe Linda Undu kandist), paremal Lilla Tamleht (Kanissaare Ollilt). II rida (istuvad vasakult: Aino ?? (elas Keskvere külas Uustalust natuke edasi), Silvi Pukk (õpetaja Vassili Puki tütar, elasid koolimajas), Benita Kirss (Kanissaare Aadult), Alma Tamleht (Leisi Toomalt). Tagumine rida (seisavad vasakult): Aliise Loo (Kamp, Keskvere Uustalust), Alide Unnam (Keskvere Kaljumäelt), Marta Peet (Pihl, Tiitsoni Marta), Marta Öövel (Kõrkvere Matsilt), Salme Kamp (Keskvere Mäelt), Aino Trull (Talila Laasult), Marta Amanda Sepp (Kanissaare Mihkli Marta), Helmi Tamleht (Leisi Toomalt), Leisi Jaani Naadja Paju (Leisi Jaanilt 12 Kõrkvere kooli pilt 1939 1.rida: Ilmar Paju, Hendel Pitk, Ants Trull, Aleksander Alas (Varese), Erich Kamp, Helmi Kula (Pärdi), Aino Sepp, Linda Madal (Undu), ? 2.rida: Nadeda Paju (Leisi Jaani), Elmeriise Saar (Villemi), Ljubov Paju (Leisi Jaani), Evi Pukk, õp Vassili Pukk, õp Veera Väli, Helmi Leis (Leisi Antsu), Aino Poompuu (Keskvere Kolla), ... Poska, Laine Jansar (Värnu), Õie Höövel (Kõrkvere Jürna) 3.rida: Linda Kula (Pärdi), Lilla Tamleht (Olli), Marta Sepp, Marta Pihelpuu, Marta Peet, Salme Kamp, Alide Kula (Pärdi), Hilja Rei, Alide Unnam, Helmi Tamleht (Leisi Tooma), Eleonora Kamp, Alice Kamp 4.rida: Villu Tamleht (Olli), Ilmar Reek (Mutsi), Hermann Trull, Oskar Leiner (Jausa), Arno Ige (Jausa), Ants Aus (Leisi Saueaugu), Oskar Tamleht (Olli), Arno Niit, Arno Kirs, Voldemar Alas (Varese), August Reek (Kõrkvere Tõnu), Feodor
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • PÖIDE Põlluma Anduse Näituse 8—9. SEPTEMBRIL 1928 A
    iBBEBBBfleBBBBBBBBBBBBBBflBBBBfl •f• l• PÖIDE Põlluma anduse näituse 8—9. SEPTEMBRIL 1928 a. Saaremaa Põllumeeste Keskseltsi wäljaanne. «Saaremaa KVastus-ühisuse" trükk Kuresaares. BBB I BBB I BBBBBBBBBBBBBfl&BBflBBBBflBBBBBBflBBBBBBI Pöide Piimaühing .on suurim põllupidajate ühis­ tegeline ettewõte Saaremaal. Aastane wõitööstuse toodang kuni . 100.000 kg. tfõid, mille eest põllu- pidajaile sissetulekut saadakse kuni 25.000.000 sendini. ü m Oma kapitäisid on 5 aastaga kogutud üle 6.500 000 sendi. Pilmeutiino ÖÖ p. I Estonia Mi\a Liidu liige. Koik karjapidajad astuwad piimaühingu liikmeks, sellega kindlustawad nad omale kõige suurema sissetuleku. Pöide Piimaühing Saaremaal, Uuemõisa wallas. Aadr. Lewala p. ag.. kõnetr. 5 b. Oris are. 1 Näituse üldine juhatus. Esimees ja auhinnamõistjate juhataja J. Teetsow Korrapidajate juhataja Al. Waher. Kassapidajate juhatajad Ed. Sepp, Wassili Saabas. Üldkorraldaja, näituse büroo juhataja H. Otstawel. Osakondade juhatajad. 1. Maaparandus A. Pihel. 2. Seemne ja sordikaswatus A. Pihel. 3. Põldtaimede kaswatus W. Kirsch. 4. Heinakaswatus W. Kirsch. 5. Aiawiljakaswatus H. Saar. 2 6. Taimekaitse W. Kirsch. 7. Seakaswatus A. Saar. 8 Sulgloomad A. Saar. 9. Mesindus A. Saar. 10. Põllumajanduse masinad hra Rei. 11. Põllumajanduse saadused J. Õepa. 12. Turbatööstus hra Rei. 13. Meeskäfitöö ja naiskäsitöö hra Truuwert ja pr. Kiwi. 14. Põllumajapid. üksused E. Martin. 15. Talude raamatupidamine E. Martin. 16. Ühistegelised ettewõtted H. Olstawel 17. Tegelikkude tööde wõiftlused A. Saar. 18. Loomade terwishoid A. Saar. 19. Kirjandus, teädust, uurimused H. Otstawel. 3 Tegelaste märgid. Juhatusel — Eesti wärwi lindid Osakonna juhatajail ) £\._ . ,. ... .c .J rohelised lindid. Hiorraprdajall | Näituse päewakord. Laupäewal, 8, sept. -Mell 7—V2I2 — asjade wastuwõtmine ja ülessäädmine. „ 12 Näituse awamine, terwituse!). „ 1-4 Auhinnamõistmine.
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Pöide Valla Teemaplaneering „Puhke-, Virgestus- Ja Haljasalad“
    Pöide valla teemaplaneering „Puhke-, virgestus- ja haljasalad“ Tornimäe 2015 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 3 1.1 Seos Pöide valla arengukavaga .................................................................................... 3 2. PUHKE- JA VIRGESTUSMAA ........................................................................................... 4 2.1. Munitsipaalomandisse taotletavad .............................................................................. 6 3. HALJASALA MAA .............................................................................................................. 7 3.1 Munitsipaalomandisse taotletavad ............................................................................... 7 4. TEEMAPLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 8 2 1. SISSEJUHATUS Pöide valla üldplaneering koostati aastatel 1998-1999 ja kehtestati Pöide Vallavolikogu 28.05.1999 a määrusega nr 44. Planeerimisseaduse § 8 kohaselt võib kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostada teemaplaneeringu, milles kajastatakse vahepeal toimunud muutusi ning kirjeldatakse tulevikusuundumusi teatud eesmärkide osas. Samuti võib teemaplaneeringu algatamise põhjuseks olla asjaolu, et kehtivas üldplaneeringus ei ole teatud teemasid piisavalt käsitletud. Planeerimisseaduse § 8 lg 3 kohaselt on üldplaneeringu üheks eesmärgiks puhke- virgestusalade määramine (p 11), samuti
    [Show full text]
  • Pihtla Vallavolikogu Määruse Nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete
    Pihtla Vallavolikogu määruse nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona,
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • PÖIDE UUDISED August 2021 Tasuta Nr
    PÖIDE UUDISED august 2021 tasuta nr. 5 infoleht Pingi avas ning sildi kinnitas tervitussõnad lausunud Marta Täna, 23. augustil avati Torni- Marta Kivi poeg Jüri. poeg Jüri Kivi, vennatütar Tiiu mäe Põhikooli pargis pink Päeva muutsid kauniks Brenda Aro, osavallakogu esimees kauaaegsele õpetajale ning Miil lauluga õpetaja Tiina Sün- Õnne Sööt ning meeleolukas koolijuhile Marta Kivile. teri juhendamisel ning meenutus endistelt õpilastelt. Foto: Raili Nõgu 30.juulil avasime Tornimäe Põhikooli ees mälestus/tunnustuspingi kooli kauaaegsele direktorile Ilmar Kaalule. Ilmar Kaal töötas Tornimäel õpetajana 1947-1985, neist 25 aastat (1956-1981) oli kooli direktor. Ilmari valvsa pilgu all valmis meie tänane koolihoone, mille juurde rajati ka tiik. Paljud selleaegsed õpilased on meenutanud seda kaunist tiiki vesirooside ja kivist konnaga. Tänaseks on tiigist saanud kena puhke/õuesõppenurk. Foto: Riina Linde SUVEHOOAJAL OSAVALLA- infot, kui sada sõna. Huvitav eraldise toetusfondist saada- KOGUS lugemine, näeme, kuhupoole vat huvihariduse ja -tegevuse liikumas oleme! toetust 50 %. See ju tekitab Mõnda aega oli päris vaikne, vallale lisakoormuse, mille või kuna nii mitmedki instantsid Meil tekkis küsimus, et mis on kelle arvelt see raha leitakse? pidasid suvepuhkust. saanud riigi poolt rahastata- vast viimase miili projektist, Kuna jätkuvalt elame koroo- Pöide osavallakogule oli suu- läbi mille peaks paljudesse naaja tingimustes, siis võiks natud arutamiseks kohanime meie küladesse kiirem inter- mõelda suurematele kulutuse- määramine Saaremaa vallas netiühendus jõudma? Arengu- le koolide ventilatsioonisüs- Kanissaare külas Sitme paadi- kavas on see ju sees. Hetkel on teemide uuendamisel ja välja- sadama katastriüksusel. Sitmel see natuke toppama jäänud, vahetamisel, kui aastal 2024 osutatakse sadamateenuseid, aga asjaga tegeletakse. ette nähtud 200 000.-eurot ja kuigi sadam ei ole sadamare- teha seda õpilaste heaolu ar- gistris registreeritud.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Lisa 1 Kinnitatud Pöide Vallavolikogu 06.Detsembri 2004 Määrusega Nr 22 Pöide Valla Hoolduses Olevad Munitsipaalomandisse Taotletavad Teed
    Lisa 1 kinnitatud Pöide vallavolikogu 06.detsembri 2004 määrusega nr 22 Pöide valla hoolduses olevad munitsipaalomandisse taotletavad teed Jrk Tee nr Tee nimi Tee pikkus Märkus 1 6340001 Kübassaare 7800 Tika mäelt-Majaka värav 2 6340002 Pae tee 1010 Tika mäelt-Pae värav 3 6340003 Muraja tee 5560 Kõrkvere-Mõhksa 4 6340004 Kakuna 1250 Alajaama juurest-küla lõpuni 5 6340005 Kaldu sadama tee 2100 Jonna majast – sadamani 6 6340006 Kõrkvere küla tee 1260 Koorejaam – Sadam 7 6340007 Leisi tee 1300 Tornimäe- Kõrkvere teelt – Leisi 8 6340008 Kärneri II tee 1210 Allika – Tiidu talu 9 6340009 Kärneri I tee 530 Palu maja – Tornimäe kauplus 10 6340010 Välta tee 2920 Tooma väravast –Kiuduni 11 6340011 Tornimäe tee 420 Tornimäe-Kõrkvere teelt –Saareküla-Tornimäe teele 12 6340012 Välta harutee 310 Pihla värav-Vambola töökoda 13 6340013 Neemi tee 2070 Tiisu mägi-Vambola töökoda 14 6340014 Prügimäe tee 420 Tiisu mägi – Prügila 15 6340015 Unguma sadama tee 1440 Tornimäe-Saareküla teelt-sadam 16 6340016 Saaritsare tee 370 Tornimäe-Saareküla teelt-Tammiku talu 17 6340017 Ardla tee 1860 Surnuaia tagant-Uuemõisa 18 6340018 Ardla-Välta 940 Ardla küla-Välta küla 19 6340020 Uuemõisa tee 560 Pöide-Tornimäe teelt-Pöide-Tornimäe teele 20 6340021 Uuemõisa-Põlde 1430 Uuemõisa küla-Põlde talu 21 6340022 Metsara tee 1000 Tornimäe-Väikeväin teelt-Matsi talu 22 6340023 Tillikna tee 830 Tornimäe-Väikeväin teelt-Tillikna talu 23 6340024 Reina tee 1660 Kaunismäe –Reina mõis 24 6340025 Reina-Orissaare 1220 Reina-Orissaare valla piirini 25 6340026 Sundimetsa tee 2080 Kuivastu-Kuressaare
    [Show full text]
  • Sõjarajatised Jõuavad Militaar- Turismi Kaardile
    Ringtee ärikeskus kavandab laiendust LK 2 • Tornimäel avas uksed Meierei kohvik LK 3 “Nii laeval, paadil kui kaatril peab arvestama, et see ei ole jalutuskäik.” LAEVAKAPTEN INDREK LEPP INTERVJUU LK 4 Teisipäev, 23. märts 2021 • Nr 54 (5308) • Hind 1,20 € Saaremaal on riigimaade keskmine rendihind Eesti tipus Maa-ameti korraldatud riigi enampakkumisel 2020. aastal maksid Saaremaa põllume- hed rendimaa eest keskmiselt kõrgemat hinda. Maa-amet rentis Saare maakonnas põllumeestele enampakkumisel mullu 87 maatükki, kokku 863,2 hek- tarit maad. Enampakkumisel kujunes maa keskmiseks hin- naks 161 eurot/ha, mis jääb alla vaid tartlastele (170 eu- rot/ha). Keskmine alghind oli Saa- remaal 81 eurot hektari eest, madalaim alghind oli 38 eu- rot ja kõrgeim alghind 151 eu- rot hektari eest. Madalaim hind, millega maatükk rendi- ti, oli 38 eurot ja kõrgeim 337 eurot hektar. Enampakkumis- tel Saare maakonnas osales 209 pakkujat. Eelisostuõigust kasutati 58 juhul. Riik müüs möödunud aas- Sõjarajatised tal Saare maakonnas enam- pakkumisel 29,7 hektarit põl- lumajanduslikku maad. Maa keskmine alghind oli 2216 eu- rot hektar, madalaim alghind 614 eurot ja kõrgeim alghind jõuavad militaar- 3701 eurot hektari kohta. Hektari keskmiseks ostu- hinnaks kujunes 3303 eurot, madalaim hind, millega oks- jon võideti, oli 2315 eurot ja kõrgeim hind 7133 eurot hek- turismi kaardile tari eest. Enampakkumisel müüdi üheksa maatükki, pak- kumisi tegi 30 osavõtjat. Os- TUTTAVAD RAJAD: Võhmal üles kasvanud Alver Saguri jaoks olid Panga militaarobjektid poisipõlve mängupaigaks. MAANUS MASING tueesõigust kasutas vaid üks senine kasutaja. Aasta kestnud Eesti-Läti 24 partnerorganisatsiooni hulgas nevate militaarrajatisteni. Üks rajaots du, komandopunkt, kütuseladu, mad- Maa-ameti korraldatud koostööprojekti “Militaarajaloo löövad Saaremaalt projektis kaasa Saa- algab Panga parklast, teine majaka juu- ruste supiköök – kõik sõjaks valmis.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]