Esmaspäeval, 5. oktoobril on õpetajate päev!

Laupäev, 3. oktoober 2020 Nr 146 (5194) Hind 1,90 € “Jah, ma armastan • • teid ka.” ÕPETAJA LELET OMA ÕPILASTELE LK 5 GALERII saartehaal.ee APTEEKRI FILM toob saarele 100 000 LK 2 KELMID TINISTASID pensionärilt andmeid välja LK 3 TAURI SUMBERG: Ausalt öeldes on läinud halvasti kõigil LK 4 JOOGIJOKIST: Pidurit tuleb tõmmata päriselt, mitte näiliselt LK 5 MAA ELU: Agronoomid ja rändlinnud õpivad üheaegselt LK 6

KÕIK TOIMIB: Esimene maja valmis Nasval ning Priit Kuldsaare sõnul sai seda umbkaudu aasta testitud, et olla kindel toote sobivuses meie kliimasse. MAANUS MASING

KAABLIKUTT, Saarlased toodavad kelle peas on kogu kesklinna elektrivõrk LK 7 SUUR GALERII: merekonteinereist väikemaju Suvebeebid said sünnikirja Saaremaal valmivatel konteiner- tekkis ning joonised said tehtud Priit funktsioonile soojustatud või mitte. eurot. Selle konstruktsioon on metal- LK 8-9 majadel on ohtralt funktsioone Kuldsaare sõnul juba 2012. aastal, kuid Majad on kasutamiseks nn plug and list merekonteiner, mis soojustatud – neisse saab sisse seada sauna, toona oli see mõte tolle aja kohta liiga play ehk peavad omama kõike vajalik- PUR-vahuga, kaetud väljast tehases AUGUST MÄLK 120: kodukontori, külalistemaja, suvila, utoopiline, mida kliendid ei oleks ar- ku selleks, et paigalduse päeval oleks värvitud tsementkiudplaadiga, seest Kirjanik ja valge panipaiga või näiteks lao. Valmis- vatavasti vastu võtnud, seega ei läinud omanikul võimalik sisse kolida või maja veekindla vineeriga ning põrandaks on kassi saladus kujul näevad need välja kui ka tootmiseks. “2019. aasta kevadel tun- kohe kasutusse võtta. Näidismajal on niiskuskindel LVT-materjal. “Eesmärk LK 10 pesuehtsad majad, mitte enam dus aga kontseptsioon selline, mis tu- näiteks valmis elutuba, WC ja duširuum on toota ajas kestvaid ja kvaliteetseid konteineritena. rul laialt levinud ei olnud, ning mõtle- koos kõige vajalikuga. pigem kallima otsa väikemaju,” selgi- RAHUTUD JALAD sime, et teeme joonised lõpuni ja ehi- tas Kuldsaar. on tõeline piin tame prototüüpmaja valmis,” rääkis “Toetusi meile alguses Tulevikku vaadates võiks Priit Kuld- LK 12 Kertu Kalmus Kuldsaar. saare sõnul vabalt toota ka kahekord- [email protected] Esimene maja valmis Nasval ning ei antud ning öeldi, et seid ning erinevate funktsioonidega seda testiti umbkaudu aasta, et olla kin- tehke prototüüp valmis moodulmaju. “Praegu on aga plaani- Toote Made Containers taga on kaks ko- del toote sobivuses meie kliimasse ja tud ehitada iga konteinermaja n-ö rät- halikku meest – Priidu Kurvits ja Priit materjalivalikus. “Seni me suuri vigu ja küsige uuesti.” sepalahendusena, et teada saada, mil- GALERII Kuldsaar. Viimane neist märkis, et seni avastanud ei ole ning tundub, et välja- PRIIT KULDSAAR list mudelit kliendid soovivad ning sel- saartehaal.ee tegutsevad nad puhtalt oma nantsee- mõeldud lahendus on kasutatav nii ko- lest välja töötada standardtooted, et ringul. “Toetusi meile alguses ei antud dukontorina kui ka suvilana aastaring- Seejuures olevat huvi Kuldsaare sõ- müügihinda alla viia,” lisas ta. MUHU VALLA ning öeldi, et tehke prototüüp valmis selt,” võivad Kurvits ja Kuldsaar viima- nul toote vastu suur tänu majade täna- Kui seni on nad oma tooteid reklaa- 30. SÜNNIPÄEV ja küsige uuesti,” on Kuldsaare sõnul se sõnul tehtuga rahule jääda. päevastele lahendustele. Nende hinnad minud Eestis, siis soov on meestel müüa põhjus lihtne. Nende konteinermajad on mõeldud sõltuvad aga sellest, mida klient täpse- Made Containers´i majakesi edaspidi Esimene idee hakata maju tootma aastaringseks kasutamiseks ja vastavalt malt tellib. Näidismaja hind on 24 000 suuremas mahus pigem Eestist välja.

FC KURESSAARE VS. JK TALLINNA KALEV Premium liiga 23. voor 3.10.2020 kell 16 Kuressaare linnastaadionil Mängul on soe tee, kuum seljanka ja Kure Bingo! Piletiostjate vahel loosime välja kasti Kanes limonaadi!

PILETIINFO: täispilet 4 €, LHV jalkakaardiga 1 € (üli)õpilastele, pensionäridele ja Facebook attendiga pilet 2 € alla 14-aastastele lastele ja FC Kuressaare noormängijatele tasuta. TULE JA OLE OSA SELLEST! 2 UUDIS Laupäev, 3. oktoober 2020

Järgmise õppeaasta koolijütse oodatakse eelkooli Saaremaa ühisgümnaasiumis päeva avastusmäng, mis sobi- ja Kuressaare Vanalinna koo- va ilma korral toimub õues. lis registreeritakse eelkooli Registreerimisankeedi leiab neid lapsi, kes järgmisel õppe- Saaremaa ühisgümnaasiumi aastal esimesse klassi lähevad. kodulehelt syg.edu.ee ning in- Saaremaa ühisgümnaasiu- fot saab eelkooli juhi Irena Sin- mi eelkoolil algab 20. tegevus- gi käest meilitsi irena.sink@ aasta ning tänavu kestab eel- syg.edu.ee. registreerimine 8. oktoobrini. Kuressaare Vanalinna koo- SÜG-i eelkoolis saab tutvuda lis toimuvad eelkooli õppepäe- kooli ja õpetajatega, harjutada vad alates oktoobrikuust teisi- koostööd teiste lastega ning pi- päeviti kell 17–18.15. Registree- sut maandada võimalikku koo- rimine kestab 2. oktoobrini ja lieelset hirmu ja teadmatust. seda saab teha kodulehelt Laste tegevustundide ajal www.vanalinna.edu.ee leitava toimuvad vanematele loengud ankeedi kaudu või koolis koha- ja lapsevanemaid nõustatakse peal (Pikk tn 31). lapse arengut puudutavates kü- Eelkoolis õpivad lapsed ko- simustes. Tunnid ja loengud al- hanema kooli ja õpikogemuse- gavad kell 17 ja kestavad 18.30- ga, kujundatakse koostööosku- ni. si ja iseseisvust, samuti tutvus- Laste tunnid viiakse läbi üld- tatakse lastele nii kooli kui ka õpetuse põhimõttel ning need õpetajaid ning nõustatakse lap- sisaldavad muinasjutte, nupu- sevanemaid. tamist, robootikat, muusikat, Õppepäevad on kavas 6. ok- kunsti, kirjutamist, loogikat, toobril, 3. novembril, 12. jaa- põnevaid mänge ja palju muud nuaril, 9. veebruaril ja 9. märt- vahvat. sil. Samal ajal, kui lapsed nu- Õppepäevad toimuvad kord putavad, kirjutavad, arvutavad, kuus teisipäeviti. Algselt välja- mängivad ning joonistavad, on kuulutatud esimene õppepäev vanematel võimalus kuulata 13. oktoobril jääb ära ning esi- erinevaid loenguid. VÕTTEKOHAD ANDMEBAASI: (vasakult) Melograno Filmsi agent Elenora Granata-Jerkinson, North Star Film Alliance’i Läti mene kohtumine toimub 10. Kuressaare gümnaasium esindaja Laura Frinberge-Tuklere, videograaf Davis Dreiska ja North Star Film Alliance’i Eesti esindaja Ettie Mikita piiskopi- novembril. Seejärel on õppe- alustab 2020/21. õppeaasta linnusega tutvumas. KRISTINA MÄGI päevad planeeritud 19. jaanua- AB-kooliga võimalusel uuel, ril, 9. veebruaril ja 2. märtsil. 2021. aastal. Infot palutakse jäl- Novembris ootab nii lapsi gida kooli kodulehel oesel.ee. kui ka vanemaid põnev mardi- Kristina Kretova Apteeker Melchior Kuressaarele terendab oodatud jalgpallihall Riigieelarve eelnõus raha saa- 2021. aasta riigieelarve eel- süstib Saaremaale üle jana märgitud täismõõtmetes nõus on Eesti jalgpalliliidu vee- jalgpallihall kerkib tõenäoliselt tavale projektile Kuressaares, Kuressaare gümnaasiumi staa- Pärnus, Rakveres ja Jõhvis hal- dioni kõrvale, moodustades lide ehitamiseks ette nähtud ühtse kompleksi olemasole- 6,5 miljonit eurot ehk siis saja tuhande euro vate spordiväljakutega. ligikaudu 1,6 miljonit Eesti jalgpallilii- eurot linna kohta. du presidendi Ai- Mikk Tuisu sõnul Peagi Saaremaal algavad kümme. Ehk siis tegu ei ole seda tänu Eesti lmi insti- näiteks osaliselt Eestis lmi- var Pohlaku (fo- oleks valla oma- “Apteeker Melchiori” järjekordse suurpro- tuudile ja Film Esto- tud Christopher Nolani lmi tol) sõnul on hal- osalus suurus- lmivõtted jätavad erine- jekti tüütu toetuse- niale, kes tutvusta- “Tenet”. Nimelt otsis režissöör li näol tegemist järgus pool mil- vate ostetud teenuste ja ga, vaid ettevõt- sid meie võttepai- võttepaiku Riias, kuid need osaliselt stan- jonit eurot. toodete näol kohalikesse lust edendava ku ja kohalikke tundusid talle igavad. Kiires- dard-, osaliselt Vallavanem ettevõtetesse üle 100 000 meetmega. Kui toetusmeet- ti püüti leida lähikonnas alter- kohapealsete olu- märkis, et seda euro. meil poleks l- meid. Teisipäe- natiive. Keegi Nolani kaas- dega sobitatud la- raha pole vaja mifondi, siis val külastasid konnast tundis juhuslikult hendustega. kohe, kuna planeeri- suure tõenäosu- Saaremaad aga Eestist üht operaatorit ja võt- Juba mitmesse Eesti mine võtab aega. Samu- Mehis Tulk sega neid lmi- USA rma Melo- tis temaga ühendust. See linna rajatud halli mõõtmed on ti tuleks raha leidmiseks läbi [email protected] võtteid meil po- grano Films ja omakorda pöördus oma pro- enamasti 64x 100 meetrit. Tegu viia protseduurid, nagu rahas- leks. Ja poleks ka sa- North Star Film Al- duktsiooni rma võttepaiga- on sisuliselt kunstmuruvälja- tuse arvamine eelarvestratee- Saarte lmifondi projektijuht dat tuhandet, mis rea- liance Eesti ja Läti spetsialisti poole, kes ütles, et kuga, millel on peal kilekuppel. giasse ja sealt edasi eelarvesse. Rainer Paenurk märkis, et liseerub läbi toitlustuse, Rainer esindajad, et tutvuda teab mõnda kohta ja on val- Hall püstitatakse paika, kus ol- Lõpliku otsuse teeb ikkagi val- ajaloolise lmi võtted tulevad majutuse, transpordi ja Paenurk Saaremaa arhitektuuri mis neid kohe tutvustama. meruumid on juba olemas. lavolikogu. Saaremaale suuresti just tänu muude kohalike teenus- ja loodusega. Nolan toodi Riiast Tallin- Saaremaa vallavanema Aivar Pohlak nentis samuti, fondi eraldatud 9500-eurose- te,” rääkis Paenurk. na, vaadati kohad üle ja tule- Mikk Tuisu sõnul tuleb esmalt et halli otsene ehitusaeg ei ole le toetusele. Ta lisas, et fondi- Oluline on siinjuures see- “Teneti” tõi Eestisse juhus mus on täna kinodes. “Õnn ja lahendada maaküsimused. pikk, ent ajamahukas on pla- le esitatud taotluste juures on gi, et kulutused teevad lmi- juhus. Mitte see, et Nolan Osaliselt on seal piirkonnas neeringuprotsess. “Näiteks val- kogu lmi eelarve ja ka see loojad praegu, toetus maks- “Filmi planeerides võib neile oleks guugeldanud ja leidnud vallale kuuluvad maad, kuid on mivad 2020. aasta riikliku ra- summa, mis tootjal on plaanis takse välja aga tagantjärele, ühel hetkel meelde tulla, et ühed ilusad lipuvärvid,” nen- ka eramaad. Jalgpallihalli ra- hastusega hallid alles 2021. konkreetses võttepaigas kulu- kuludokumentide alusel. “Kui siin olid kihvtid kivised ran- tis Paenurk. jamisest on räägitud varemgi aastal,” ütles Pohlak, viidates, tada. Selle põhjal otsustatak- ei ole lubatud summat kulu- nad, ägedad majakad või kar- Saarte lmifond toetas tä- ning Tuisu teada on uuritud ka et Kuressaare hall valmiks pa- se rahaeralduse suurus. tatud, siis on meil õigus toe- jamaad lehmadega ja siis tu- navu kaht projekti – lisaks võimalusi eraomanikelt maa rimal juhul alles 2022. aastaks. tussummat ka vähendada,” leme meie neile ehk meelde. “Apteeker Melchiorile” ka üht välja osta. Raul Vinni Iga euro toob 10 tagasi selgitas Paenurk. Eks see natuke õngitsemine ja kogukondlikku lmiprojekti Tänu fondi loomisele on õnneasi ole, aga kui mingi pro- 500 euroga. Taotlusi oli kokku “Mõte on see, et iga toetusena Saaremaa kui potentsiaalne jekt tuleb, siis meile raha too- kuus. Rainer Paenurga sõnul Saaremaal tuleb korvpalli- väljaantud euro peaks mini- võttepaik lmimaailma ma, mitte ära viima, isegi kui on eelpäringuid tehtud juba ka maalselt tagasi tooma kolm. ökosüsteemis sees. Saaremaa seda toetame,” rääkis Pae- uude aastasse ja kui Saaremaa turniir Suure Töllu CUP 2020 “Melchior” toob üle saja tu- on juba otsapidi ära käinud nurk. vald fondi rahastamise kinni- hande ehk isegi enam kui isegi Cannes’i lmifestivalil, Õnneliku juhusena tõi ta tab, tulevad ka taotlused. 3.–4. oktoobril toimub Kures- on käsitöö – puidust karikas saare spordikeskuses neljandat suurel kivialusel ja kaalub üle korda noorte korvpalliturniir 10 kg. Turniiri peakorraldaja Suure Töllu CUP 2020. Tänavu Siim Hiie sõnul on turniiri et- võisteldakse U15- ja U13-vanu- tevalmistus sujunud jooksvalt Uus lennuk jõuab liinile paari kuu pärast sesarjas kokku 10 võistkonna- ning ollakse valmis rohkem kui ga ja üle 120 noorsportlasega. saja noorsportlase vastuvõtuks. Kuressaare-Tallinna lennulii- 500. Reisija jaoks muutub suu- samamoodi ei muutu pileti- 2019, kuid hange sumbus tü- Saaremaa spordikooli ja Kuna paljudele noortele on see ni hanke võitnud NyxAir alus- rema lennuki liinile tulekuga hind. Muutub vaid piletite ost- lidesse. Seejärel oli uueks täht- MTÜ Saaremaa Korvpall koos- esimene turniir, siis ootavad tab 48-kohalise lennukiga rei- eelkõige just sõiduvahend ja mise võimalus, kuna lennu- ajaks 1. juuni 2020, kuid taas töös korraldatavale turniirile korraldajad saali ka kaasaela- se eeldatavalt detsembris. Täp- sellega kaasnevad teenused. hanke üks tingimus oli rah- ei tulnud hankest midagi väl- tulevad võistkonnad Orissaa- jaid, et poiste korvpallurikar- ne reiside algusaeg sõltub liini- “Meie lennukis saab olema ka vusvahelise piletimüügisüs- ja. Viimati korraldatud hankel rest, Tallinnast, Paidest, Võrust jäär saaks positiivse tõuke. lepingu sõlmimisest vedaja ja salongipersonal,” ütles Oja- teemi olemasolu. osales viis ettevõtet, NyxAir ja Vändrast ning Saaremaa “Mängud toimuvad eraldi ministeeriumi vahel. “Lennuk mets. Praegu lendaval Trans- NyxAir´i lõplik hankevõit pakkus hankes ühe lennu hin- spordikool ise on esindatud saalides, samuti oleme taganud on olemas,” kinnitas NyxAir´i aviabaltika 19-kohalises lennu- selgus üleeile, kui ettenähtud naks 5215 eurot. kahe võistkonnaga. kohapeal desin tseerimisva- juht Jaanus Ojamets, pidades kis see puudus. ajal keegi hankevõitu ei vaid- Liinileping sõlmitakse viieks Traditsiooni kohaselt saavad hendid ja näomaskid,” lisas Hiie. silmas 2005. aastal ehitatud Lennuajad jäävad Ojamet- lustanud. Uus vedaja pidi hak- aastaks. turniiri võitjad rändkarika, mis Uudistetoimetus turbopropellerlennukit ATR 42- sa sõnul enam-vähem samaks, kama lendama juba 1. juunist Raul Vinni Laupäev, 3. oktoober 2020 UUDIS 3

Saaremaal neli Kelmid himustavad koroonasse isikuandmeid ja haigestunut juures pangakontosid Läinud ööpäevaga lisandus Reedel pöördus Kuressaare Eestis 57 positiivset koroona- politseijaoskonda 67-aasta- testi, neist neli Saaremaal. Saa- ne naine, kellega võttis remaa juhtumite puhul on te- ühendust end pangatööta- gemist perekondliku nakatu- jana tutvustanud vene keelt misega. kõnelenud naine ja veenis Kokku tehti möödunud öö- kõne saajat avaldama isiku- päeval üle 2000 koroonatesti, andmeid. millest positiivseid oli 57. Enim Politseijaoskonna juhtiv- lisandus uusi haigestunuid uurija Priit Sepa sõnul oli Harjumaal, kus positiivse tes- helistaja numbriks justkui ti andis 43 inimest. Ida-Viru- eestimaine telefoninumber maal lisandus viis ja Saaremaal 6 310 310 ja rääkijaks panga neli haigestunut. esindaja, kelle klient 67-aas- Üks positiivne lisandus Saa- tane naine ei olnud. “End re maakonnas ka sel kolmapäe- pangaesindajana tutvusta- val, päev varem sai positiivse nud vene keelt kõnelev nai- testivastuse neli saarlast ning ne väitis, et kõne saanud esmaspäeval teatas terviseamet naise andmed on pangast samuti ühest nakatumisest. Ko- JAHIMEHED: Pildil esireas vasakult Aare Palu, Jaanus Kuusk, Johan Heinmaa, Anatoli Sokolov, Aarne Vainokivi, Harald lekkinud ja veenis teda aval- roonapositiivseid lisandus Saa- Koel, Toivo Lempu, Arli Lember, Marko Vann. Teises reas Kalmer Kaselaid, Urmas Sink, Vahur Jalak, Jalmar Raud, Alar dama oma isikuandmeid, remaal ka läinud nädalal. Tamm, Priit Friedemann, Andi Lember, Toomas Jalakas, Toivo Vaik, Hannes Albert, Aarne Jõgi. TAIVO SPITSÕN sealhulgas isikukoodi ning Uudistetoimetus sisestama mobiil-ID koodid. Saadud andmetega avati naise nimele kaks virtuaal- “Kino maale” toob set krediitkaarti, millega filmid liinibussidesse asuti kohe tehinguid tegema Küttidele anti aumärke välismaistes e-poodides. Filmifestivali “Kino maale Pank sai õnneks naise pan- 2020” raames linastub 5.–25. Kolmapäeva õhtul tunnustas Pihtla seltsi liige Andi Lem- kasvatamise ja laskespordi eest jahikoertega, Hannes Al- gakontol toimuvatele kaht- oktoobrini Go Busi bussides Saarte jahimeeste selts koha- ber sai aumärgi eeskujuliku arendamise eest, Marko Vann bert Laugi seltsist sihikindla te- lastele tehingutele jälile ja eriprogramm “Bussi lm – fes- likke jahimehi aumärkidega. suhtumise ja heade jahindus- Tagavere laskurklubi loomise gutsemise eest jahipidamisel, tehingud katkestati. tival ratastel”. Märgi “Eeskujuks jahindu- alaste teadmiste eest, Võhma ja vedamise eest, Toivo Lem- Priit Friedemann Karja seltsist Juhtivuurija tuletab meel- Kavas on 13 lühi lmi Saksa ses” pälvis 15 jahimeest. Aare seltsi liige Enno Voksepp täp- pu Pärsama seltsist aktiivse ja- trofeevääriliste hirvede valik- de, et mitte ühelgi võõral ini- ja Eesti lmiloojate loomin- Elissaart Mõntu seltsist tun- se jahireeglitest ja jahikultuu- hipidamise ja ürituste korral- laskmise eest, Toomas Jalakas mesel ega pangatöötajal ei gust. Bussi lmi eriprogrammi nustati hea töö eest Eesti ha- rist kinnipidamise eest, Torni- damise eest, Toivo Vaik Kärla Pihtla seltsist suure abi eest küt- ole vaja teada inimese mo- näidatakse kümnes kaugliini- gija kasvatajana, vastset Muhu mäe seltsi liige Harald Koel ja seltsist seltsi blogi pidamise ja timiskohustuste täitmisel vii- biil-ID, ID-kaardi ega mõne bussis, sealhulgas Tallinna– seltsi esimeest Aarne Jõgi Kaali seltsi liige Jaanus Kuusk jahindust valgustavate artik- mastel aastatel ja Vahur Jalak teise dokumendi paroole. Kuressaare ja Tartu–Kuressaa- ühisjahtide organiseerimise seltsi pikaaegse juhtimise eest. lite eest, Ülo Vevers Metsküla Võhma seltsist veerandsajandi Katse paroole või muid olu- re liinil. Festivali korraldaja eest, Alar Tamme Laugi selt- Jalmar Raud Lümanda seltsist seltsist SJS-i juhtimise ja noor- pikkuse järjepideva töö eest lisi isiklikke andmeid küsi- Indrek Jurtšenko sõnul arves- sist oskusliku juhtimistegevu- kohusetundlikkuse, täpsuse ja jahimeeste juhendamise eest. seltsi juhatuses. da peaks äratama kahtlust. tatakse lmide valikul seda, et se eest nii ühisjahtidel kui ka järjekindluse eest jahiseltsi as- Märk “Eeskujulik kütt” anti “Kuldse hirvesarve” märgi- Kui juhtute sellise kõne saa- vaatajaskonnas on kindlasti seltsi töö korraldamisel, Ana- jaajamises, Johan Heinmaa kaheksale mehele. Aare Palu ga tunnustati Aarne Vainoki- ma, tuleks telefoninumber, palju lapsi, mistõttu näidatak- toli Sokolovi Karja seltsist aas- Sõrve Sääre seltsist kogemus- Muhu seltsist, Arli Lember Pär- vi ja tänaseks manalateele siir- millelt kõne tuli, üles mär- se perekeskseid ja vägivallata tate pikkuse jahinduse aren- te jagamise ja jahikultuuri sama seltsist, Elmut Rand Mõn- dunud Heinart Laanevälit selt- kida, kõne lõpetada ja juh- teoseid. damise ja traditsioonide hoid- edendamise eest, Kalmer Ka- tu seltsist ja Urmas Sink Aste si juunikuisel üldkoosolekul. tumist politseid teavitada. Mehis Tulk mise eest. selaid Aste seltsist jahikoerte seltsist pälvisid tunnustuse töö Mehis Tulk Uudistetoimetus 4 INTERVJUU Laupäev, 3. oktoober 2020 Tauri Sumberg: kriis on toonud vajaduse maksta ausalt Hotelliärimeest, GOSPA hotelli omanikku Tauri Sumbergi panevad imesta- ma inimesed, kes arvusta- vad, et üks või teine asi on Saaremaal kallis. “Ometi see inimene ei lähe Kures- saares Selverisse ega ütle kassas: “Kuulge, kuidas te julgete mu käest piima eest sama hinda küsida, mis Tallinnas, lollid olete vä?!”,” tähendab Sumberg. GOSPA käive on vaatama- ta kõigele tänavu, teise koroonalaine eel isegi 3 protsenti kasvanud.

Kertu Kalmus ▶ Kuidas tundub, kas koroo- na muudab jäädavalt inimes- te harjumusi puhkuse osas? Kas ka edaspidi eelistatakse suurlinnadele väiksemaid kohti? Inimkonna ajaloos on olnud igasugu koledaid asju, mis on kestnud pikemat ja lühemat aega, see lihtsalt on nii. Olgu need sõjad, haigused või ka- tastroo d. Samas on inimene väga õppimis- ja kohanemis- võimeline loom. Sõna “jääda- valt” on liiga absoluutne, kind- lasti mingid asjad muutuvad, aga põhiolemuselt otsitakse midagi uut kogu aeg, see nii suures osas ei muutu. Inimes- HEA PALK TOOB HEA TÖÖTAJA: Kirsika Rahu töötab GOSPA restoranis teenindajana. MAANUS MASING te soov kogeda uusi asju ja häid elamusi ei muutu. normaalne osa ühiskonna taas peale, siis on sihtkohtade Kas hakatakse eelistama “Veenda näiteks arengust. Kvaliteetse tööjõu valik “natuke” suurem. väiksemaid kohti suurlinnade- Poola inimest probleem ei puuduta ainult le, siis siin ei oska mina vastust meie sektorit, mitmed ettevõt- ▶ Koroona teine laine on al- anda, sest mis ühe jaoks on Saaremaale jad peavad tooma inimesi mu- gamas – mis on teie prog- suurlinn, on teise jaoks küla. tulema on üsna jalt, sest muidu nad ei saaks noos, kui hotellidel tuleb Seostate mind ka ainult GOS- oma plaane ja unistusi ellu viia, teistkordselt üle elada mida- PA-ga, sest elate ja töötate Saa- lootusetu, aga nad ei saaks tulemust. See ei gi sarnast, mis kevadel? Kas remaal. Samas on meie juhti- Tartu inimesele muutu, kui ei muutu paremaks teine laine võib saada saatus- misel olevad hotellid enamik elukeskkond: omavalitsuse likuks või on võimalik nüüd Eestist väljas, Saaremaa pais- see nii ulme ei osutatavad teenused, koolid, midagi teisiti teha, mis aitab tab sealt väga väikese ja kauge lasteaiad, meditsiin, infra- ellu jääda? paigana, kohati lausa eksooti- olegi.” struktuur. Teise laine puhul käitub riik lisena. Ometi töötavad need Saaremaal elavad inimesed ka teistmoodi, sellist sulgemist hotellid sarnaselt, kuigi klien- Mõnede jaoks on see kurb, aga peavad ise tahtma, noortel enam ei tule. Kevadel oli see did on täiesti teistsugused. mõnedele on see võimalus teha peab olema vajadus ja põhjus ELAME ÜLE: Elu muutub, aga hotellindus ei sure välja, vaid poliitikutel selline kotijooks, Veenda näiteks Poola inimest midagi muud, mida nad tege- tagasi tulla. muutub samuti, kinnitab Tauri Sumberg. ERAKOGU vahiti, mis teised teevad, ja Saaremaale tulema on üsna likult tahavad teha. Hotelli- ja turismisektori püüti järele teha või isegi roh- lootusetu, aga Tartu inimese- Meie tulemused ei ole aru- palgad on statistika järgi ma- du toode kulub ega ole konku- kem teha. Paanika oli suur, le see nii ulme ei olegi. Viiru- saadavalt sama positiivsed, kui dalad. Sel on lihtne põhjus, “Kui inimesed rentsivõimeline. arusaadav, hirm ei ole hea nõu- sest tingitud reisimistakistu- olid eelmisel aastal. Nii et au- väga suur hulk väikeettevõtjaid lõpetaksid teiste Kui ei kogu piisavalt reser- andja. Näeme seda oma teiste sed kaovad varem või hiljem. salt öeldes on läinud halvasti maksab oma töötajatele palka vi, ei saa uuesti investeerida. hotellide pealt. Inimesed harjuvad ja on või- kõigil. Kõigil, kes töötavad sel- mustalt, see kajastub üleriigi- tegemiste Kui ei investeeri piisavalt, siis Meil on Sopotis GOSPA noo- melised muutuma, aga inimes- les sektoris. Euroopas on nii lises statistikas. Kriis on toonud kliendid ei maksa ja see lõpeb rem õde, natuke suurem ja te janu seikluste järele pigem paljud legendaarsed hotellid vajaduse maksta ausalt, sest arvustamise ja ühtemoodi. No ja siis tuleb noorem. Kuna Poolas ei ela kasvab. kinni, isegi need, mis olid lah- muidu ei saa töötajad töötukas- tegeleksid oma keegi, kes usub, et tema teab, ühes maakonnas ka nii vähe ti viimase suure sõja ajal, see sast midagi, kui asi halvaks lä- kuidas saab paremini teha, inimesi kui Eestis, siis seal on ▶ GOSPA-l läheb hästi, ent va- on ilmekas fakt, kui halb on heb. Meil on päris korralikud asjadega, oleks võtab riski ning investeerib valgusfoorisüsteem maakon- remalt on teised spaad kurt- olukord. Eesti mõttes kaotavad palgad GOSPA-s, sest tahame sellest rohkem oma ja panga raha. Pank ei dades. Kui läheb punasesse, nud, et suvi oli ikkagi kehvem. tuhanded inimesed töö. Euroo- saada parimaid töötajaid. kaota kunagi, aga kui juhtu- siis muutuvad nõuded. Pomor- Mida nad valesti teevad? Mida pas miljonid. Elu muutub, aga Riik teostab omalaadset re- kasu, nii tava- kui vad sellised kriisid nagu 2009 ze maakond, kus Sopot asub, on GOSPA seejuures õigesti see valdkond ei sure välja, gionaalpoliitikat – ametnikud ka tööelus.” ja 2019, siis ettevõtjad ikka läks punasesse, aga see ei tä- teinud? muutub samuti, puhastub. pigistavad ääremaal olevate et- kaotavad. hendanud lukku panekut, vaid Ma ei taha kuidagi laskuda tevõtete puhul silma kinni ja TAURI SUMBERG nõuete karmistamist. Sama vestlusesse teemal, et teised ▶ Olete rääkinud, et Saare- ajavad taga Tallinnas või Tar- ▶ Kui võrrelda Saaremaa ho- juhtub ka Eestis. Piirangud on teevad valesti või et meie tea- maal on probleemiks tööjõud. tus olevaid võõrtöölisi ehitus- tellinduse-turisminduse lokaalsed. me, kuidas asjad käivad ja meil Seda lihtsalt ei ole. Mis selle platsidel. Nii jääb ehk ääreala- üks või teine asi on Saaremaal valdkonda, kas meil läheb Samas me peame inimeste- läheb paremini. Kui inimesed probleemi lahendaks? Ja tege- del inimestele rohkem raha kallis, et kuidas te sellist hinda üldjoontes paremini või keh- na käituma vastutustundli- lõpetaksid teiste tegemiste ar- likult on sektoris ka palgad kätte ja ei pea toetusi suuren- küsite?! Ometi see inimene ei vemini kui näiteks mandril? kult. Sooviks lihtsalt poliitiku- vustamise ja tegeleksid oma as- väga madalad. Kui maksta dama. No pole ka hullu, aga siis lähe Kuressaares Selverisse ega Kas meil läheb paremini tele tervet mõistust, et suruda jadega, oleks sellest rohkem rohkem, kas see ei lahendaks võiks avalikult ja võrdselt ää- ütle kassas: “Kuulge, kuidas te või kehvemini kui mandril? Ei maha kirg selle kriisi najal pi- kasu, nii tava- kui ka tööelus. probleemi? remaal ja saartel luua maksu- julgete mu käest piima eest tea, see on pikem jooks. Tal- devalt inimesi manitseda, hir- See pidev võrdlemine on mei- Saaremaal on kvaliteetne erisuse, et ettevõtjad suudak- sama hinda küsida, mis Tallin- linnas läheb hetkel väga keh- mutada, ehkki soov eetris olla le küll inimlikult arusaadav, tööjõud probleemiks. Inimes- sid makse maksta. nas, lollid olete vä?!” vasti, selle võrra on nüüd ja ennast elektoraadile näida- aga tekitab pigem trotsi ja viha, te arusaam tööst on muutunud, Palka maksta saab ikka mil- Lühidalt – maksta saab roh- kauss oma pudrusilmaga nih- ta on arusaadavalt suur. kui aitab elus edasi. Kõik me kohusetunde mõiste muutub, lestki. Selleks peab tekkima kem, kui on millest maksta. kunud. Kõik siseturismi ko- Inimestele sooviks ka tervet püüame teha oma tööd nii häs- aga see ei ole nii ainult Saare- käive. Käive on sõltuvuses tee- Selleks, et oleks, mille eest had, mis suudavad teenust mõistust, et kogu sellest kärast ti, kui oskame ja suudame. Fakt maal. Ühiskond muutub, tule- nuse või toote hinnast. Mis maksta, on vaja teha hea tee- pakkuda, saavad natuke ker- enda jaoks õiged järeldused on, et enamikule (ka meile) on vad uued noored põlvkonnad, mind paneb imestama ja mui- nus ja toode. Selleks, et saaks gemini hingata. Kindlasti see teha ja mis peamine – soovin see aasta olnud väga raske, pal- kes ei taju tööd sellisena kui gama ka, on inimeste paha- see toode kesta, on vaja selles- muutub mingi hetk ja kui ini- kõigile tervist, sügis on viirus- jud on pidanud töölt lahkuma. need, kes on 30, 40, 50. See on meel. Need, kes arvustavad, et se pidevalt investeerida, mui- meste vaba liikumine hakkab te aeg. Laupäev, 3. oktoober 2020 ARVAMUS 5

JUHTKIRI Tõeline õpetaja Õpetaja, kas sa Kindlasti on õpetaja töö ajas õige palju muu- tunud. Mõelgem kasvõi kõigile nendele teh- nilistele võimalustele, mida õpetajad prae- gu oma töös kasutavad ning millest veel kümne aasta eest isegi unistada ei osatud. armastad meid ka? Samas on amet oma põhiolemuselt jäänud "Just nii küsis minult Need on tõestisündinud val kõik lugema ja iseseisvalt siiski samaks – õpetada. Ja mitte üksnes ai- mõned aastad tagasi üks lood, mille lahenduskäigu va- kingapaelu siduma õpivad. net, vaid ka inimeseks olemist. Julgustada, minu 8-aastane õpilane. lemit pole kuskilt võtta. Isegi kui sa ei näe oma töö ent seada ka piire. Selgitada, ent lasta eel- Ma arvan, et selles küsi- tulemust täna, on sul teadmi- Loobumisvõit või ne, et sinu istutatud seemnest kõige õpilasel endal mõelda, otsida ja avas- muses ongi peidus vastus, miks ma hakkasin vapralt edasi saab ühel päeval vili. Olen saa- tada. Olla range, kui tarvis. Olla mõistev ja õpetajaks," kirjutab aasta nud võimaluse õpetada kuus toetav. Olla eeskuju. klassiõpetaja nominent See, millised ootused on täna- aastat järjest õpilasi, kelle kas- sel ühiskonnal õpetajale, tun- vamist on kõrvalt olnud põnev Kure- Lelet Aavik-Part dub kohati lausa ebainimlik. jälgida. Ajaga tekib klassiõpe- Õpetajaamet ei ole selliste killast, mida va- saare gümnaasiumist. Klassi ees seista, tunde ette val- tajana töötades õpilastega tu- lida palga pärast või siis lihtsalt vahelduseks. Olin juba neli aastat enne üli- mistada, töid parandada, ma- gev side, saad kogeda usaldust Et "vaatan, kuidas tundub, ja kui ei sobi, kül- kooli astumist kindel, et minust terjale luua, üritusi korraldada, ja usaldamist, vastastikust lap leian siis midagi paremat". Ideaalis va- saab algklasside õpetaja. Tegin koosolekutel osaleda, kunsti- mõistmist. See on kuldaväärt selle otsuse põhikooli lõpuklas- “Kergem on hukka töid seinale riputada, aineid kogemus ja arvan, et üks väär- livad pedagoogiameti vaid need, kel on sel- sis ja see ei muutunud ka kolme lõimida, arenguvestlusi pidada tuslikumaid põhjuseid olla leks tõeline tahe ja kutsumus. keskkoolis käidud aasta jooksul. mõista, aga tegelikult ja kõikide õpilaste erisustega õpetaja. Nii astusingi pärast Kuressaa- tuleb lihtsalt rohkem arvestada – see on vaid lühike Kõige rohkem hindan oma Sel koroonakevadel olid lapsevanemad sun- re gümnaasiumi lõpetamist mõista. Selliseid tarkusi loetelu sellest, mis mahub töö juures neid väikeseid siiraid nitud ise õpetaja rolli astuma. Kindlasti lei- Tallinna Ülikooli. Viisin pabe- keskmise eesti õpetaja igapäe- inimesi, kes mind õpetajaks ni- rid sisse ainult klassiõpetaja eri- tuletavad õpilased vaste töökohustuste hulka. metavad, kuid ilmselt enese dus neidki isasid-emasid, kes alles distants- alale, plaani B mul ei olnud. Si- Olen tänaseks koolis tööta- teadmata mind ennast tuhat õppe ajal adusid, kui raske ja keeruline õpe- setunne ütles, et läheb nii, nagu mulle iga päev ikka ja nud üle kuue aasta ja pean tun- korda rohkem õpetavad. Ker- taja töö tegelikult on. Ja ega pedagoogid ise olen soovinud. Läkski. nistama, et selle aja jooksul on gem on hukka mõista, aga te- Küsimusele, miks ma ikka jälle meelde.” mul mitmeid kordi tulnud pähe gelikult tuleb lihtsalt rohkem siis eriolukorra ajal, käed rüpes, istunud! veel olen õpetaja, ei oska ma loobumismõtted. Nii oleks liht- mõista. Selliseid tarkusi tuleta- Mõnigi neist on tunnistanud, et distantsõp- mõnel väsitavamal päeval ise gi teadmata nii tugevalt inspi- sam. vad õpilased mulle iga päev pe aeg oli isegi pingelisem kui tavalised koo- ka vastata. reeris, et soovisin ise täpselt sa- Paratamatult peetakse sel- ikka ja jälle meelde. Ja päeva lõ- lipäevad. Õpetajaamet on üks raske- masuguseks õpetajaks saada. les ametis lausa elementaar- puks ongi sellistel teradel kõi- maid, millega end siduda. See Õpetajaks, kes kuuleb ja kuu- seks, et panustad ka töövälisel ge rohkem kaalu. elukutse nõuab pühendumist lab, vaatab ja näeb, usub ja ajal kodu arvelt, sooviga täita Nagu iga inimese jaoks, kes hingega oma tööd ja südamega töötamist, vaid nii usaldab. Arvan siiani, et ai- kooli, vanemate, laste ja iseen- "Õpetaia sinuka on teeb, on õpetaja jaoks tähtis toetus ja tunnus- saab seda tööd teha hästi. nealaste teadmiste kõrval on da ootusi. Tean, et see energia, väka tore õpita" tus. Hea sõna aitab rasketest hetkedest üle need õpetajaks olemise juures mida noore õpetajana kooli pa- Õpetaja kui saada, annab jõudu edasi minna. Seega soo- sama olulised omadused. nustad, võib ühel hetkel lihtsalt Just mänguline igapäev ja head hariduse kõneisik Kui õpetajale tundub, et kõik otsa saada. Sellises olukorras suhted lastega on põhjus, miks vime nii saabuvaks õpetajate päevaks kui ka on läbi mõeldud, siis koolis ei on õpetaja töölejäämisel väga otsustasin hakata klassiõpeta- kogu kooliaastaks: jõudu ja vastupidavust tei- Teema, kuidas muuta pedagoo- ole kunagi midagi valmis, plaa- suur roll koolil, kelle ülesanne jaks. Rutiini ei teki, sest päevad le, meie tublid õpetajad. Jagugu teil energiat giametit noorte hulgas popu- nist A võib saada plaan C. on märgata ja hoida oma õpe- on mitmekülgsed ja kirjud. See laarsemaks, on mulle noore Kuidas keset tundi õpilase tajat. Iga õpetaja vajab toetust oleneb kindlasti ka sellest, kui ja rõõmu oma tööst! Aitäh teile! õpetajana südamelähedane tagumiku pealt põlvini rebene- ja tunnustust. Mind on aida- palju on õpetaja valmis oma juba mõnda aega. Usun, et seda nud pükse parandada või kui- nud head inimesed minu üm- töösse panustama, milliseid elukutset saab kõige tulemus- das saada minut enne etendu- ber, kes kriitilistel hetkedel nõu võimalusi ta kasutab oma töö VASTUKAJA likumalt reklaamida just õpe- se algust lavale peategelane, ja jõuga on toeks olnud. Loo- põnevamaks muutmiseks. taja. Kes siis veel peaks rääki- kes kategooriliselt keeldub si- dan, et iga noor õpetaja leiab Ja isegi kui mõnel päeval on "Vallaarhitekt teeks linna ma sellest, et meie elukutse on nuga suhtlemast? Võib juhtu- koolist toetavad kolleegid. jaksu vähem, siis aitab alati see, turuhoone auklikuks" äge ja väärt õppimist, kui mit- da, et klassiga jalgrattamatka- Kõigele vaatamata on õpe- kui saad oma väikestelt kirja- Saarte Hääl, 2. oktoober te õpetaja ise? le minnes ununeb üks õpilane tajana töötades siiski alati tun- sõpradelt teate: "Õpetaia sa olet Selles, et hakkasin oma koolimaja ette ootama ja klas- ne, et sinu tehtud tööst tõesti väka tore ja sinuka on väka tore Taavi Klein: No kurja! Ega augud majaseintes praeguse elukutse peale mõt- sireisil olles unustab laps emalt oleneb ja muutub midagi. Muu- õpita", või tõstab õpilane keset pane inimesi turul käima. Turg on välja surnud. lema juba küllaltki varakult, on laenatud salli muuseumisse, tub väikese inimese suur maa- tundi käe ja küsib murelikult: Turg on majade vahel peidus, kuskil taga. Sellisel oma roll ka minu enda õpeta- kuid ilma sallita koju sõita pole ilm. See on imeline võimalus, “Õpetaja, mis punn sul põse kujul ta ei tööta. Ja ei hakka ka tööle. Inimene on jatel, kellest üks väga eriline võimalik ja praamini on aega olla suunajaks ja toetajaks oma peal on?" mugav ka, ei viitsi mööda nurgataguseid hiilida. õpetaja mind ilmselt enesele- vaid mõni minut. õpilastele, kes ühel ilusal päe- Jah, ma armastan teid ka.

Vastukaja 1. oktoobri Saarte Hääles ilmunud kirjutisele Pidurit tuleb tõmmata päriselt, mitte näilikult "Joogijokk: Kõrtsid leiutasid joogipiirangutest kõrvalehiilimiseks peopaketid"

"Kas on mõistlik mõelda giga tegelevatest toitlustuskoh- siseruumides viibimise aega. ruse kiire leviku ja seda ei soo- misena, millel ise istud. Keva- välja nn JOKK-skeeme, tadest alguse saanud nakkus- Eeltoodu tingib omakorda teis- vi ilmselt keegi. dine kogemus näitab, et kui vii- millest tekkiv kasu võib kolded. te inimeste nakatamise riski Ükski kehtestatud piirang ruse levikut kontrolli alla ei olla väga lühiajaline?" Alkoholi tarbimise piiran- suurenemise, muu hulgas ja ja ka ükski soovitus ei anna saada, järgnevad suuremad pii- kirjutab Saaremaa abival- gud on põhjendatud, kuna al- eelkõige kohtades, kus isikud tulemusi, kui me neid järgida rangud ja seda muu hulgas nii lavanem Jaan Leivategi- koholi tarbimine nõrgendab viibivad pikemat aega. ei taha. Paberil korraldus üksi alkoholi jaemüügile kui ka toit- ja. "Pigem näeb see välja inimese immuunsüsteemi ja Korraldus kehtestati olukor- ei muuda midagi. Kui me ta- lustus- ja meelelahutusasutus- selle oksa saagimisena, seega organismi vastupanuvõi- ras, kus 14 päeva jooksul teh- hame, et siin viirusepuhangut te lahtioleku aegadele. a met nakkushaigustele. Suurtes tud testide seast on osutunud ei tekiks, siis peame ka ise vas- Saaremaa vallavalitsus kut- millel ise istud." ij g kogustes alkoholi tarbimine positiivseks kokku 337 testi, tutustundlikult käituma. Te- sub üles nii ettevõtjaid kui ka te Vabariigi valitsuse 17. sep- va suurendab ägeda respiratoor- mis teeb suhtarvuks 100 000 gelikult on seatud piirangu tarbijaid käituma mõistlikult ja ei L tembri korraldusega peatati an se distressi sündroomi (ARDS) elaniku kohta 25,36. järgimine ettevõtja ja tarbija vastutustundlikult. Mitte kee- riigis tervikuna alkohoolse joo- Ja riski, mis on COVID-19 üks ras- Viimase 14 päeva seisuga on vastutus. Sellest vastutusest gi ei soovi viirusepuhangu kor- gi jaemüügi õigus müügikohas, CoV-2 levikut. Põhjendused sel- kemaid tüsistusi. haigestumise näitajaks 100 000 kõrvalehiilimine võib anda lü- dumist Saaremaal ja kui selle kus on lubatud alkoholi jae- le piirangu rakendamiseks on Lisaks muudab alkoholi tar- elaniku kohta 50,64 ehk siis hiajalist kasu, aga kui sellele vältimiseks tuleb pidutsemise- müük kohapeal tarbimiseks, toodud korralduse seletuskir- vitamine inimese käitumist, olukord Eestis on täna halvem järgneb negatiivne tagajärg, le mõneks ajaks pidurit tõmma- ajavahemikus kell 00–10. Pii- jas. Lühidalt refereerituna on sealhulgas vähendades ohuta- kui kaks nädalat tagasi. Tõsi, pöörab see kasu kiiresti kah- ta, siis tuleb seda teha päriselt, rang jõustus 25. septembril ja need järgmised: ju, soodustades riskikäitumist, nakatumine Saaremaal on ma- juks. mitte näilikult. Lepiks kokku kehtib kuni 24. oktoobrini Korralduse põhistavas osas ning suurendab viiruse leviku dalam kui Tallinnas, Võrus või Siit küsimus, kas on mõist- nii, et pärast südaööd ühed ei 2020. osundatakse, et nakkuse levi- ennetamiseks ettenähtud käi- Virumaal. Meie suhtarv on lik mõelda välja nn JOKK-skee- küsi ja teised ei müü ja et maa- Korralduse eesmärk on tõ- ku hüppelise tõusu on põhjus- tumisjuhiste järgimata jätmi- 24,2, aga see ei tähenda, et või- me, millest tekkiv kasu võib ilm ei saa otsa, kui mõneks kestada COVID-19 haigust põh- tanud eelkõige Tartu ja Ida-Vi- se tõenäosust. Samuti pikendab me olla muretud. Hoolimatu olla väga lühiajaline? Pigem ajaks peod paar tundi varem lõ- justava koroonaviiruse SARS- ru maakonnas alkoholi müü- jaemüük kohapeal tarbimiseks suhtumine võib kaasa tuua vii- näeb see välja selle oksa saagi- pevad.

Kohtu 1, 93819 Vastutav väljaandja / peatoimetaja Reklaam Marite Vaga 45 24 447 Fotograaf Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Kaastöid ei Saarte Hääl ilmub aastast 1940 ja on Eesti Ajalehtede Liidu Kuressaare Gunnar Siiner 45 24 440 Maanus Masing 53 403 175 Toimetajad liige. Saarte Hääl ilmub viis korda nädalas. Trükiarv: 4700. tagastata ega retsenseerita. Välisautorite honorarid kantakse üle Tel 45 30 200 Kertu Kalmus 45 30 212 Kuju ndaja pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 15. kuupäeval. Kõik Tegevtoimetaja Väljaandja: Raadio Kadi OÜ. Trükkija: Printall AS. [email protected] Ain Lember 45 30 211 Liina Õun 45 30 203 ajalehes Saarte Hääl ja selle lisades avaldatud artiklid on Andres Sepp 45 30 202 Saarte Hääle toimetus on avatud E-R kell 9-17. www.saartehaal.ee Monika Metsmaa 45 30 216 Küljendaja-kujundaja autoriõigusega kaitstud teosed. Nende reprodutseerimine, Tellimuste vormistamine: www.post.ee, tellimine@saarte- K uulutused ja tellimused Anette Sannik 45 30 203 levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Raadio Kadi OÜ Mehis Tulk 45 30 214 haal.ee, tel 45 30 200. Kuulutuste vastuvõtmine: telefonil Rihti Rask 45 30 200 45 30 200, [email protected] või SH toimetuses. kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta Raul Vinni 45 30 215 Keeletoimetaja Levijuht Kerli Rüütel 45 24 443 Reporter Kristina Kretova 45 30 200 Ragna Malm 45 30 202 Kojukanne maakonnas tel 66 43 948. võite pöörduda Pressinõukogusse tel 64 63 363 või [email protected] 6 MAA ELU Laupäev, 3. oktoober 2020 Agronoomid ja rändlinnud õpivad üheaegselt Nõukogude aja lõpust agronoomina töötanud Linnud õpivad ja Õnne Sööt täheldab, et arenevad põldudel peatuvad ränd- linnud on aastatega Põllulindude uurija Jaanus muutunud arvukamaks ja Elts kinnitab, et lindude õp- targemaks. pimisvõime ja katsetamis- lust on teada-tuntud fakt. Arvatakse et papagoid ja U vareslased on oma mõistuse G Ain Lember O K poolest kolmeaastase lapse A R E tasemel. Päris integraale nad . ts ei lahenda, aga lihtsamaid El Linnuparvede võime kindlat us inimest ära tunda võib mõne- eluküsimusi küll. Linnud Jaan le kõlada udujutuna, aga tege- tõepoolest tunnevad inimesi ära. Linnu-uurijana paneb Elts lik elu kinnitab seda. Audla koovitajatele põllul raadiosaatjaid külge. Kui ta teist korda OÜ ja OÜ Pöide AG taimekas- sama põllu ääres auto kinni peab, jooksevad suurkoovitajad vatusjuht Õnne Sööt teab kohe eemale. omast käest, et kured ja haned Mida pikem on lindude eluiga, seda rohkem nad elu jooksul teevad vahet isegi autodel. Kui õpivad. Mõni suurkoovitaja võib olla 30-aastane ja selle aja- käid kolm korda päevas ühe ja ga omandab ta nii mõndagi, kui rääkida elukogemusest. Ar- sama mudeliga põllult linde peletamas, saab sinust neile vatavasti uudishimust katsetavad mõned linnuliigid erinevaid vana tuttav. Piisab autol pea- asju. Näiteks õppisid rasvatihased omal ajal Inglismaal uste tuda ning parv tõuseb põllult taha pandud piimapudelitelt korki lahti nokkima. Huvitaval õhku. kombel kordus sama hiljem Tartus, kus tudengid hoidsid Uuest autost ei osanud lin- oma piimapudeleid rõdul. nud esimestel kordadel mida- Inglase Rupert Sheldrake’i mor lise resonantsi teooria ko- gi arvata. Kulus kaks või kolm haselt omavad liigid kollektiivset mälu kõikide samasse liiki päeva enne, kui linnuparv hak- kuuluvate isenditega. Antud juhul tähendab see, et kui üks kas Õnnet sellega seostama ja Londoni rasvatihane õppis piimapudelit lahti korkima, levib pelglikuks muutus. "Nad tun- see oskus mingil määral maailma kõikidele tihastele, ilma et nevad mind ära, see on kõige nood omavahel kokku puutuksid. kummalisem," imestab agro- noom. Jaanus Elts tihaste käitumist Sheldrake’i teooriaga seletada Aastakümnetega on linnud ei soovi, kuid uudishimu ja võimalus saada kasu panevad muutunud järjekindlamaks, et lindusid katsetama küll. Et inimese mingisugune käitumis- mitte öelda pealetükkivamaks. joon mõne aastaga ära õppida, selleks ei pea linnumaailma Äraajamisest üksi ei piisa, tu- geenius olema. Vares näiteks võib kindla isiku ära tunda leb jääda põllule 10–15 minu- ainuüksi tema kõnnaku järgi. tiks passima, enne kui linnud Tänapäeva põllumees pöörab põllukahjudele rohkem tähele- põllu kohalt taanduvad. panu. Viiskümmend aastat tagasi kratsis agronoom hane- Õnne hinnangul lindude ar- parve pärast küll kukalt, aga lõppkokkuvõttes oli see ikkagi vukus üha suureneb ja järjest kolhoosi värk. Nüüd saab kahju konkreetne põllumees. enam tungivad parved mere- äärsetelt põldudelt sisemaa On mitu põhjust, miks haned liiguvad mere äärest aina enam suunas. Õnne kasutab lindude sisemaale. Ühest küljest on põhjuseks haneliste arvukus, ehmatamiseks vanu CD-sid, kuid nad ka käituvad teisiti. Haljendav, roheline ja mahlakas mis päikese käes helkides su- oras paistab neile palju ihaldusväärsem kui rohumaa, mille lelistele hirmu nahka ajavad. KUREMURE: Õnne Sööt kahtleb, kas enam tasub maisi kasvatada, sest kured on kolmandiku toiteväärtuski on ilmselt kehvem. Pealegi muudeti viljapõl- Uduse ilmaga muutuvad küüt- saagist ära rikkunud. MAANUS MASING lud lagedamaks, mis pakub lindudele võimalust võimalikel levad kettad kasutuks, siis tu- ründajatel silm peal hoida. leb ise põllu ääres käia. "Kõik, Lulla kasutab rändlindude Vanasti jätsid linnud põllume- mis maha paned, keegi ikka "Sa lihtsalt äraajamiseks gaasipauguteid, he suveks rahule, nüüd mitte. Kiskja ja saakloom peavad pidevalt midagi juurde õppima, üles võtab. Kui sa tahad mõne ei jõua nendega ent kahjudest pole pääsu. Üks Enam ei piirdu nad orasepõl- et teineteist üle mängida. Ka põllumeeste ja lindude vaheline tera saaki saada, siis sa pead parv paneb paugutamise pea- dudega, vaid söövad juba ka olelusvõitlus näib lõputu. Tahame või mitte, aeg oleks see kogu aeg valvel olema," nendib võistelda.” le põllult küll ajama, aga uus kasvavat vilja. "Sa lihtsalt ei lihtne loodusseadus endale selgeks teha, lausus Jaanus Elts. agronoom. PÖIDE VILJAKASVATAJA on platsis juba enne, kui pau- jõua nendega võistelda," sõnas Ain Lember Pöide viljakasvataja Priit PRIIT LULLA guti uuesti häält jõuab teha. Lulla.

RMK taastas Saaremaal 13 ruutkilomeetrit pärandkooslusi Riigimetsa Majandamise Kes- taimestuvad ja muutuvad pea- kus taastas lõppeval eelarvepe- aegu tuvastamatuks, kinnitas RMK taastatud pärandkooslused Saaremaal rioodil Saaremaal 1290 hekta- Animägi. rit poollooduslikke kooslusi. Viimasel ajal on üles kerki- 2014.–2020. aastal (sulgudes Eestis): Eestis kokku taastati aastail nud puisniitudel niitmist takis- • Rannaniidud 44,7 ha (73,8 ha) 2014–2020 riigimaal 3362 hek- tavate kivide teema. Taastata- • Kadastikud 83,7 ha (107,3) tarit pärandkooslusi, seega val alal peab RMK lepingu jär- • Kuivad niidud lubjarikkal mullal 12,4 ha (45,7) paikneb kogunisti 38 protsen- gi tegema vaid raie, mõned • Loopealsed 730,4 ha (1150,3 ha) ti taastatud poollooduslikest rentnikud leiavad aga, et RMK • Sinihelmikakooslused 22,2 ha (22,2 ha) kooslustest Saaremaal. peaks kõrvaldama ka niitmist • Niiskuslembesed kõrgrohustud 1,3 ha (52,0 ha) RMK looduskaitseosakonna takistavad kivid ehk tegema keskkonnaspetsialisti Ants maaparandustöid. • Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 4,5 ha (96,7 ha) Animägi sõnul õnnestus val- Puisniidu nimetus tuleneb • Puisniidud 182,1 ha (432,7 ha) dav osa töid hästi. Üksikutes niitmisest, mida meie esivane- • Liigirikkad madalsood 101,7 ha (200,7 ha) kohtades tekkisid probleemid mad neil aladel aastasadu te- • Puiskarjamaad 102,4 ha (201,6 ha) rööbastega, mida nii suure töö- gid. Tänapäeva hooldajad ta- mahu juures võis ka eeldada. havad kogu töö ära teha masi- Enne raiete algust korrati töö- natega. Mida vähem jääb nii- Lisaks pärandkooslustele võtjatele üle ja see on kirjas ka dumasinale jalgu puid ja kive, taastab RMK sel eelarveperioo- lepingutes, et tööd tuleb teha seda väiksema vaevaga maa- dil Eestis 12 500 hektarit soid. sobivate ilmastiku- ja pinna- hooldaja toetuse kätte saab. Saaremaa panus piirdus vaid seoludega, pinnast kahjusta- Riigimaad ei rendita missioo- Saikla jääksoo taastamisega SEIRE KUUSNÕMMEL: mata. Alati ei peetud sellest nitundest pärandkoosluste säi- 139 hektari suurusel pinnal. Vähe leidub neid, kes lii- nõudest aga kinni ja nii tekkis litamiseks, vaid tulu teenimi- Oma kulu ja kirjadega taastas guvad Saaremaa loodu- siin-seal ikka materjali kokku- se eesmärgil. Eeldatakse kiiret RMK Harilaiul ja Kõõrul kõre ses ringi sama palju kui veol jälgi. Tööde lõpus rööpad ja mugavat hooldustööd, rää- elupaiku. Tartus elav Ants Animägi. tasandati. Paari aastaga jäljed kis Animägi. Ain Lember AIN LEMBER Laupäev, 3. oktoober 2020 SAARLANE 7

ELU KAABLITE VAHEL: Priit on lapsest saati kaabliteemas sees olnud. MAANUS MASING Kaablikutt, kelle peas on kogu kesklinna elektrivõrk Poisipõnnist saati ema-isa töötajad. Olen poisikesest pea- palju ning need asuvad üle Ees- põnev, mil sai ehitada Läti val- mõne kohustuse lükanud järg- füüsiliste tööde tegemine aitab sabas kaablite ja side- le nende masinate ja kaablite ti. Ka on nende mastaabid väga guskaablivõrke. Või samalaad- misele päevale või nädalale," end ametialastest mõtetest väl- vahendite vahel asjatanud vahel jooksnud ja see ehk on erinevad. ne töö Soomes ja Rootsis. Pea- nendib ta. ja lülitada ja puhata. Priit Pihel on nüüd, mõjutanud mu elukäiku," arut- Oma viimase aja suuremaks gi on aga algamas Saaremaa rii- Hobi kui selline on Priidu 34-aastase noore mehena, leb ta. Isa töötab endiselt inse- tööalaseks saavutuseks peab ta gigümnaasiumi tänavate täis- Kell viis on lapsed jaoks ka kinos käimine, mis on paljuski tänu vanemate nerina, ema töötab nüüd hool- Kuressaare kesklinna ehitust. lahenduse väljamõtlemine. ja kodu olnud juba varasest lapsepõl- eeskujule spetsialiseeru- dekodus. Ta meenutab, et kui töö sellega Uusi tööalaseid väljakutseid tu- vest. "Mulle väga meeldib l- nud kaasaegse ühiskonna Et Priit oli vanematega pal- algas, hakkas Priit asja vedama leb pidevalt juurde. 5-aastane poeg Ron käib laste- me vaadata," kinnitab ta. Kui ju tööl kaasas, teab ta inimesi, Connecto poole pealt. "Suutsi- Mainitud kümne aasta jook- aias, 8-aastane tütar Britt tei- Apollo kino Saaremaale tuli, eluliinidele – elektri- ja kellega praegu koos töötab, kes me lepingu põhimõtteliselt sul on see noor ja suhtlemiselt ses klassis ning abikaasa Ker- vaatas ta esimese aastaga seal telekommunikatsiooni- on temast 20–30 aastat vane- mõne mehega ära täita, kuigi äärmiselt avatud mees andnud lil on oma töökohustused täi- suure hulga lme ära. võrkudele. mad, juba viieaastasest saati. alguses näis, et tuleb tohutu endast tööalaselt kõik. Nii on ta. Kui kell saab aga viis ja töö Reisimist võib samuti Prii- tööjõukriis, sest ajaperiood oli tal olnud ka raskemaid hetki, on tehtud, algab Priidul pere- du üheks hobiks nimetada. Läks südame- nii väike," räägib Priit. mil tuleb selgeks mõelda, mis- ga koosolemise aeg. Kui kõiki- "Kui mul peret ei olnud, reisi- Kertu Kalmus lähedasele tööle Lõpuks kujunes ehituspe- moodi edasi. de pereliikmete päevased toi- sin üksinda või mõne sõbraga. riood aga piisavalt pikaks. metused tehtud, sõidetakse Nüüd olen üritanud igal aastal Praeguse tööandja juures pa- "Täna on kogu kesklinna võrk "Alustasin koju, mis asub Kaarma külas ikka perega ühe või kaks kor- Just nõnda ütleb Connecto Ees- kuti talle esiti projektijuhi ame- põhimõtteliselt mõne inimese ning kus Priit peab külavane- da kuskil Eestist ära käia," rää- ti, tema tööandja, enda kohta tikohta. Toona olid algamas peas," tunneb Priit tehtu üle põhimõttel, et kui ma ametit. gib ta. ning Priit juhib ettevõtte Saarte just suured valguskaabliprojek- uhkust. Eks jah, ehitusdoku- palju teed, siis ka "See on selline huvitav küla, Muidugi on ka Eesti-sisest haru. Terve elu Saaremaal ela- tid üle Eesti ning kuna teda mentatsioonis on ka kõik üles et ühel pool teed on Uduvere ja liikumist arvestatavalt. Lap- nud, on ta küll ära käinud töö kutsuti, siis Priit läkski süda- tähendatud, kuid naljalt keegi saavutad midagi." teisel pool Kaarma," kirjeldab sed on täpselt sellises vanuses, asjus ja ka lugematutel reisidel, melähedasele tööle. "Olen seda teine peast kogu võrku ei tea. ta. Kunagi mõtles ta, et äkki et reisida on juba mugav. Sel kuid päriselt ära pole ta siit ku- kümme aastat teinud, alguses "See on saavutus, kus võin las- Priit teab nüüd, et kui kell peaks rahvas ühe külanime va- aastal ei saanud eriolukorra nagi kippunud. Isegi kõrghari- projektijuhina, siis grupijuhi- tele öelda, et näe, teie isa aitas kukub viis ja tööpäev läbi, ei lima, kuid sellest mõttest ei tõttu väga suuri väljasõite teha, duse sai ta saarel kätte, kaugõp- na ja nüüd osakonnajuhataja- seda teha." tohi tööasjadele mõelda. Töö- saanud asja. Oli vastaseid. Kui kuid suvel käidi siiski oma ko- pe vormis. Ikka samas valdkon- na," tõdeb ta. Saavutusteks peab ta ka Saa- alase karjääri alguses ei oska ikka inimene on terve elu ela- duriiki avastamas, mis oli sa- nas, milles töögi käib. Priit on Priidu sõnul teevad nad kõi- remaa valguskaablivõrkude inimene piire enda jaoks veel nud Uduveres, siis elab ta seal muti tore ettevõtmine. "Aga oma ala spetsialist selle kõige ot- ke, mis vaja ja mis infrastruk- ehitusi. Ja DigiSaart sai omal nii hästi paika panna. "Eks edasi, mitte pole ühtäkki Kaar- jah, see on selline kogupere- sesemas mõttes. tuuri ehituse alla liigitub – ajal aetud kuni valitsuse tase- minagi alustasin põhimõttel, ma küla elanik. Pikemat juttu hobi. Lastele ka meeldib ja mõ- "Paljud on küsinud, miks kaablid, side, elekter, tänava- meni välja. DigiSaare rma ja et kui palju teed, siis ka saa- seal polnud. nes mõttes on see võib-olla ka ma sel erialal töötan, aga mõ- valgustus – ning tööpuudust projekt on senimaani alles ja vutad midagi. Aga tagantjäre- Priit ütleb, et maal elamine osa nende harimisest, anda lemad mu vanemad on side- pole. Objekte, millega Priit on ooteseisundis. le olen mõelnud, et midagi po- on tema jaoks natuke nagu hobi neile kogemus kujundada ehk siis endise Eesti Telefoni aastate jooksul tegelenud, on Ka see aeg oli Priidu jaoks leks juhtunud, kui oleksin ka. Maal igasuguste erinevate maailmapilti."

PRIIT PIHEL - kes ta on? DigiSaar saab kunagi ikka teoks Sündinud 5. oktoobril 1985 Kuressaares • Incap OÜ 2004, praktika 6 kuud Mis teeb Priidust veel Priidu? Ta ei taha öelda, ütles, et rääkigu ta sellest vallavanematele. HARIDUS • Elion 2006, sideliini elektrik, praktika et saaremaine jonnakus, mistap ütleb hoopis, Sealt läks idee lendu. "Käisingi kümmekond • Kuressaare Põhikool 1993–2002 • Tiesto Estonia AS, IT-spetsialist 2007–2011 et tahtmine aidata kaasa siinsele arengule. nädalat, kaks-kolm õhtut nädalas inimestega • Kuressaare Ametikool 2002–2007 • Connecto Eesti AS, projektijuht 2011–2017 Priit ei taha kunagi kellelegi öelda, et ta ei aita. maarahvamajades rääkimas sel teemal." (elektroonikamontöör 2002–2004; • DigiSaar OÜ, juhatuse liige 2017–… "Kasvõi seepärast, et võib-olla kasvab mis- Teavitustöö kandis Priidu hinnangul vilja, arvutiteenindus 2004–2007) • Connecto Eesti AS, Saarte osakonna juht tahes ideest välja suurem tegu või sündmus, sest enne, kui rahastusmudelit muudeti, tuli • Mainori Kõrgkool 2008–2011 ITK 2017–... millest on teistelegi kasu," selgitab ta. ca 3000 sooviavaldust. "Inimesed on hiljem haldamine ja administreerimine PERE Sama lugu oli DigiSaarega, mis lubas interneti küsinud, et millal see siis tuleb… Aga eks ta igasse metsatallu tuua. Tollal oli see Priidulgi kunagi ikka tuleb. Ministeeriumi tasemel tuleb TÖÖ • Abikaasa Kerli, lapsed Britt (8) ja Ron (5) vaid idee, millest ta rääkis Saaremaa omava- neid rahajagamise laineid veel," on Priit Pihel • Enerpoint OÜ 2003, praktika 6 kuud litsuste liidu toonasele juhile Veiko Viilile, kes veendunud. 8 Laupäev, 3. oktoober 2020 BEEBID

1 2 3 4 5 6

SUVEPÕNNID 7 8 9 said septembris 10 11 12 GALERII sünnikirjad saartehaal.ee Möödunud nädala kolmapäeval olid Kuressaare kultuurikeskusesse oodatud noorimad vallakodanikud oma perega. Sünnikirja said juunis ja juulis sündinud lapsed. *Saarte Hääl avaldab kohaletulnute hulgast nende pildid, kes selleks nõusoleku andsid. TOIMETAJA MONIKA METSMAA •• FOTODFOTOD MAANUS MASING 1 ELLI JA NORA MEHIK –– emaema KaireKaire Aulik,Aulik, isaisa SilvarSilvar Mehik,Mehik, õedõed BeritBerit jaja Grete-LiisGrete-Liis 2 SONJA RAUD –– emaema LiisaLiisa Tooming,Tooming, isaisa AtsAts RaudRaud 3 ORMES SEPP –– emaema RailiRaili Sepp,Sepp, isaisa KajarKajar Sepp,Sepp, vendvend JoosepJoosep jaja õdeõde LauraLaura 4 KEVIN SEPP –– emaema KataliinaKataliina Raamat,Raamat, isaisa EgertEgert Sepp,Sepp, õdeõde CristiinCristiin 5 KENDRA SAAR –– emaema KätlinKätlin Saar,Saar, isaisa RaigoRaigo SaarSaar 13 14 15 6 ELLIE INDIGO JONES –– emaema LauraLaura Kiirend,Kiirend, isaisa BenjaminBenjamin JonesJones 16 17 18 7 JOHAN ORUMAA –– emaema DagniDagni Viskus,Viskus, isaisa MaitMait Orumaa,Orumaa, õdeõde GrethelGrethel jaja vendvend HansHans 8 ARON ENNEMUIST – ema Anu Lember, isa Alar Ennemuist, õde Nora-Linda 9 KRISTIN SAAR – isa Viljar Saar, ema Triin Lember 10 MÄRT HAAKON LAIDNA –– emaema KeidiKeidi Õispuu,Õispuu, isaisa MihkelMihkel LaidnaLaidna 11 KAROLIN JA GREETE KOIVIL –– emaema KadriKadri Pulk,Pulk, isaisa JanekJanek KoivilKoivil 12 KERON PRAHV –– emaema KätriinKätriin Rei,Rei, isaisa JoonasJoonas PrahvPrahv 13 ANDRI TÄNAV –– emaema ElliElli Tänavots,Tänavots, isaisa AndreAndre Tänav,Tänav, õedõed SireliisSireliis jaja HannaHanna LiisLiis 14 ITI PAJU – ema Annette Rungi, isa Rauno Paju 15 ROBIN PÕLLUÄÄR – ema Riina Põlluäär 16 KIRKE ESKO –– emaema HeinikaHeinika Esko,Esko, isaisa SiimSiim Esko,Esko, vendvend KasparKaspar jaja õdeõde SaskiaSaskia 17 RASMUS RAND –– emaema LiisLiis Lepik,Lepik, isaisa AivarAivar Rand,Rand, vendvend RobinRobin 18 RON THOR MÄND –– emaema TriinTriin Kiisa,Kiisa, isaisa RanelRanel MändMänd 19 KÄDILI AVIK –– emaema KerlyKerly Soom,Soom, isaisa MihkelMihkel Avik,Avik, õdeõde KreteliKreteli 20 MERILY ARUVÄLI –– emaema AngelaAngela Aruväli,Aruväli, isaisa EgonEgon Aruväli,Aruväli, õdeõde Renata-LyRenata-Ly 21 RAIT JA REVO KUUSK –– emaema HannaHanna Kuusk,Kuusk, isaisa RemoRemo Kuusk,Kuusk, vendvend RometRomet 22 OSKAR NÕMM –– emaema MarisMaris Mustis,Mustis, isaisa KalviKalvi NõmmNõmm 23 RAMON REHI –– emaema KristaKrista Kadarik,Kadarik, isaisa DenisDenis Rehi,Rehi, vendvend Riko,Riko, õdeõde KendraKendra 24 OTTO KÄRNER –– emaema LilianLilian Porovart,Porovart, isaisa MikkMikk Kärner,Kärner, vendvend HansHans 25 OLIVER AAS –– emaema MarenMaren Lindmäe,Lindmäe, vendvend AaronAaron 26 LISANDRA KETLIIN KIRS –– emaema Mari-LiisMari-Liis Laanem,Laanem, isaisa TalisTalis KirsKirs

19 20 21 22 23 24 25 26 10 AJA LUGU Laupäev, 3. oktoober 2020 August Mälk ja valge kassi saladus

Kirjanik August Mälk ei rääkinud kunagi iseendast, ikka vaid teistest Rootsi põgenedes päästis Mälk ennast ja pere surmast inimestest ja ainult head. Ka siis, kui rääkis hukatusest, kurbusest, sur- mast. Mälku ennast tema raamatu- Piret test, ka memuaaridest ei leia. Nii Hiie-Kivi, pidi koos temaga hauda minema valus teadmine sellest, miks kirja- ajaloolane ja SA Saaremaa nik kunagi ühelegi kassile otsa ei Muuseum kuraator-koguhoidja suutnud vaadata. Lääne-Saaremaa talurahva Küllap juhtus see 1938. aastal kir- hulgast võrsunud Eesti kir- janikule kingitud Lagle talus. Mäl- janduse suurmehe August kude tütar Halliki oli saanud juuni Mälgu (1900–87) sünnist lõpul kaheseks ja kohtus elus esi- möödub 4. oktoobril 120 aas- mest korda loomaga, keda polnud tat. Oma teostes tihti ranna- varem näinud. rahvaelu kujutanud romaa- Pisike Halliki kondas toapõran- ni-, näite- ja novellikirjaniku, dal ringi, kusagil üleval valge lini- samuti kooliõpetaja, poliiti- kuga kaetud kohvilaua taga istus ku ja ametniku tõi taas suu- ema Leini. Temast paistsid vaid põl- rema tähelepanu alla Mälgu ved, kuid ema hääl vidistas: “Hal- romaani "Õitsev meri" aine- liki, see on Kiti. Kiti, Halliki!” tel valminud lavastus, mis Põrandat kattis pikk vaip ja tei- tänu Kuressaare Teatrile ja ses toa otsas, akna all istus “mida- lavastaja Madis Kalmetile sel gi”, mille kohta tüdruk ei osanud ar- suvel üle hulga aja jälle teat- vata, on see ese või elusolend. Loom rilavale jõudis. või inimene, laps või täiskasvanu? Kokku neljas Saaremaa Kassiga ühepikkusel Hallikil pol- koolis õpetaja ja koolijuhata- nud sõnu, ainult tunded, kuid tema jana töötades, neist kümme jaoks oli kole tähtis midagi teha. Ja aastat Lümanda koolis, suu- teha õigesti. tis ta oma õpilastele jätta Ta otsustas, et “see” on elav väga sügava ja meeldiva mä- olend, loom ja täiskasvanud. Hal- lestuse. Õpetajatöö kõrvalt, liki oli järsku väga pahane – miks kohe pärast Vabadussõda talle pole sellist enne näidatud. Ta (1918–20), jõudis Mälk käia LEINI JA AUGUST MÄLK TÜTAR HALLIKIGA gümnaasiumi lõpetamisel 1954. aasta mais. tundis juba kärbseid, lehmi, lam- sõjaväekohustust täitmas – ROOTSI EESTLASTE LIIT STOCKHOLMIS baid. Miks sellist pole näidatud?! Ja alguses meresides, siis Peip- mõtles, et peab õigesti käituma – si piirivalvepataljonis ja lõ- ei õnnestunud, sest sakslased aga kuidas ometi? puks Tartus 2. pataljoni staa- Mälk aga ei nabisid naise lapsega öösel Milline oli August Mälk Ema muudkui sädistas – Halli- bis. olnud ainult rannas kinni. perekonnainimesena? ki, see on Kiti! Mälk alustas oma päris Tänu põgenemisele pää- Aga Kiti ei andnud endast min- esimeste kirjanduslike katse- rannalugude ses perekond hukkamisest, “Kahtemoodi – emb-kumb, kas oma töötoas, endasse git märku. Tüdruk hakkas vaikselt tustega küll juba 1919. aastal kirjanik, näiteks sest nõukogude võimu poolt sulgunud, või ka siis, kui polnud enda töötoas – endas- Kiti poole minema. Kiti kiirgas vas- ajalehes Meie Maa, kuid oma olid Mälgud mõistetud sur- se sulgunud. Siis ta väga tihti jalutas, kas korteris või tu, et see on õige. Ema häälest sai käekirja, aineala ja ütlemis- tegi ta ma isamaa reetmise eest. mändide vahel metsas – pika, rutjuva sammuga. Ta nagu ta aru, et see on õige. viisi ehk oma kirjanikukoha ettevalmistusi ka Peamine põhjus oli see, et masseeris oma laused valmis. Väga ettevaatlikult pani väike leidis ta 1930. aastatel, mil te- Mälk kritiseeris Saksa oku- Ja teine inimene, kes võis hullata, naerda, kes alati oli tüdruk oma nina Kiti pehme nina mast sai Eesti esimene silma- suureulatuslikuks patsiooni aastail (1941–44) kiire ja terava ütlemisega ja kes kõigest-kõigest aru sai,” vastu. Kass hakkas nurru lööma. paistev rannakirjanik. 1935. avalikult nõukogude võimu. meenutas tütar Halliki Mälk 1993. aastal. Halliki oli elu lõpu- aastal võttis Mälk end õppe- Vabadussõja- 1943. aastal kutsus ta eesti ni kassifänn, oma kir- tööst vabaks, et rohkem kir- aineliseks mehi astuma Eesti Leegioni, Kaks absoluutselt erinevat poolust. Mõnikord tütar eksis, ju ja telefonikõnesid janduslikule tööle pühen- et võidelda punaväe vastu. kõnetas vale poolt ja läks natuke halvasti. Iseendast sõpradele ja sugulaste- duda. romaaniks. Samas on teada, et Mälk on rääkis August Mälk väga harva. Mida ta mõtles ja tundis, le lõpetas alati kassi kombel Oma rannalu- 1940.–41. aastal ilmunud lü- seda sai tütar lugeda esimeste kirjanduslike eskiiside näugudes. gude triloogiaga, vandusse, mis oli tollal kuju- hiproosas Nõukogude oku- ridade vahelt. Alguses ta kirjutas rohkem seestpoolt, mille moodusta- nemas üheks juhtivaks töös- pantide maareformi hoopis- pärast muutusid tekstid üldisemaks. vad tinglikult teo- tusharuks, et kirjutada pikem ki ülistanud. Kui inimene loeb August Mälgu kahte köidet memuaare, sed "Õitsev meri" romaan ("Kivid tules", 1939) siis kas ta saab õige pildi August Mälgust? Halliki leidis, (1935), "Taeva pal- põlevkivitööliste elust. Paguluses ilmunud et seal ei ole üldse inimesest pilti! ge all" (1937) ja Mis puudutab füüsilise töö raamatud Halliki ema on neis nimetatud kaks korda, lauses “pere- "Hea sadam" (1942), tegemist, siis seda tõestab ka konna soetamine” ja teine kord sõna “abikaasa”. ning novellikoguga omal ajal palju tähelepanu Okupatsioonioludes tuli Mäl- Kuid Leinil oli palju suurem osa August Mälgu elus – just "Rannajutud" (1936) pälvinud lugu sellest, kuidas gule muidugi kahjuks veel tema kirjutas käsikirjad ringi ja pidas majapidamist Lag- tõusis Mälk Eesti ranna- kirjanikuhärrast sai talupida- fakt, et ta oli 1937. aastal ol- lel. Ei, kirjanik ei olnud naisele ja tütrele kauge, vastupidi. kirjanike esiritta. ja. 1937. aasta sügisel, uudis- nud Lääne-Saaremaa esinda- Lihtsalt memuaarid ei andnud ta elust õiget pilti, arvas Triloogia esimene osa maade loomise aegu, sai jana (ja ainsa kirjanikuna) "Õitsev meri" kuulutati Mälk president Konstantin Eesti Rahvuskogu liige ning tütar Halliki. Halliki Mälk Margus Kasterpalule 1993. aastal. ka raamatuaasta pari- Pätsilt (1874–1956) auhinna- aastail 1938–40 ka I Riigivo- maks teoseks ja juba talu Lagle, mis asus Tallinnas likogu liige. 1936. aastal valmis Õismäel. Algselt oli talu mõel- Paguluses õnnestus Mäl- Lagle talu tuli ootamatult ja väljastpoolt Andres Särevil dud pigem meie esikirjanik gul saada tööd arhiiviamet- Mälestust elu esimesest kohtu- (1902–70) sellest edu- Anton Hansen Tammsaare- nikuna, kuid kõige kauem oli 37. aastal annetati August Mälgule Lagle talu, kuid kohe misest valge kassi Kitiga jagas Hal- kas dramatiseering. le (1878–1940), aga kuna ta ametis Stockholmi Ku- ei saanud pere sinna asuda. Abikaasa Leini oli Lümandas liki Mälk emale ja isale alles 45 aas- Ka Mälgu enda 1930. aas- Tammsaare oli juba vanem ninglikus Draamateatris kooliõpetaja ametis ega saanud lahkuda enne 1938. aas- tat hiljem. Ema ei mäletanud Kitit tatel kirjutatud näidendid mees ja talu väga ei tahtnud- raamatukoguhoidjana. Abi- ta kevadet. Ka Mälk ise ei soovinud asuda üksinda vastu ja arvas, et ju tütar mõtles loo välja. olid populaarsed ja neid ki, siis kingiti see Mälgule. kaasa Leini sai tööd õpeta- talve suurde tühja elumajja Õismäe rabaserval. Mida kaheaastane ikka aru saab. mängiti tihtipeale nii Kures- Teisalt oli Mälk võimudele ka jana Stockholmi Eesti alg- “Kas on hea meel?” – “Millest?” – “Ümberasumisest.” – Aga isa August kaitses tütart ja saare Eesti Seltsi teatrilaval sobivam valik kui kriitiline koolis. “Ei, ei olnud.” – “See on ju suur asi, öeldi –, auhinnatalu rääkis südamelt ära loo, mis oli kui ka mujal Saaremaal ja Tammsaare. Esimene paguluses ilmu- saamine.” – “Muidugi, see oli suur asi, kuid asus kuidagi muutnud kogu tema elu: “Ma pidin mandri teatrites. nud raamat "Öised linnud" eemal ning vahemaa endise ja selle uue vahel tundus selle kassi tapma ja see oli hirm- Mälk aga ei olnud ainult Surma mõistetud tuli Mälgul välja 1945. aasta kasvavat pikemaks ja eluvahetus üha nõudlikumaks. Ei, saim asi elus, mille olen pidanud rannalugude kirjanik, näi- perekond oktoobris. Mälgust sai juba see polnud nii lihtne ühest elust teise. Pealegi, kui see tuli läbi elama.” teks tegi ta ettevalmistusi ka 1944. aastal ajalehe Vä- nii ootamatult ja väljastpoolt.” Miks Kiti tuli hukata, August ei suureulatuslikuks Vabadus- 1944. aasta septembris õn- lis-Eesti toimetuse kolleegiu- August Mälgu memuaaridest avaldanud. Küll aga pihtis ta nai- sõja-aineliseks romaaniks. nestus August Mälgul koos mi liige ning samuti oli ta vä- sele ja tütrele, et pole sellest kuna- Teda huvitas just Vene valge- kooliõpetajast abikaasa Lei- lismaise Eesti Kirjanike Lii- gi saanud rääkida ega kirjutada. te väeosade saatus ja 1919. ni Mälgu (1904–86) ja oma du üks asutajatest ja esimene toria", mis ilmus 1978. aastal teatri) esimesel direktoril, la- Nüüd mõistis tütar, miks on isa ja aasta Saaremaa mäss. Erine- ainsa lapsega, tütar Halliki esimees. Rootsis Lundis ja mis jäi kir- vastaja Väino Uibol kiidu- kasside vahel olnud alati eriskum- vatel põhjustel tuli tal alus- Mälguga (1936–2017) m/l Suur osa kirjaniku loo- janiku viimaseks teoseks. väärt plaan see põneva sisu- maline vahekord, suur vastastiku- tatud töö edasi lükata ja 1944. Triinal Rootsi pääseda, kus ta mingut ilmus just Rootsis. Teose dramatiseeris 1944. ga teos lavale tuua. Lisaks ne austus ja distantsipidamine. Au- aastal Rootsi põgenemisel elas elu lõpuni ehk 19. det- Uute kirjanduslike lähene- aastal samuti pagulasena "Projekt Victoria" uuslavastu- gust Mälk ei saanud pärast Kitit jäid korjatud materjalid kah- sembrini 1987. misnurkade otsingul ärkas Rootsi siirdunud ja seal Stock- se väljatoomisele oli plaan ühelegi kassile otsa vaadata. Elu lõ- juks maha. Tegemist oli teise põgene- kirjanikul uuel kodumaal holmi Eesti Teatri üks asuta- korraldada ka kirjanduskon- puni. Mälk on ammutanud ai- miskatsega, sest esimene psühholoogilis-elu losoo - jaid Lensi Römmer 1980. aas- verents kirjanik August Mäl- Kirjandusteadlane Halliki Mälk nest kirjatööks sõna otseses kord püüdis Mälgu abikaasa line huvi. tal. Eestis üllitati "Projekt Vic- gu 100. sünniaastapäeva tä- (1936–2017) rääkis loo Kitist 1993. mõttes ka läbi füüsilise töö. koos tütrega põgeneda paa- Hoopis uuest küljest näeb toria" 1998. aastal. histamiseks 2000. aasta ok- aastal Margus Kasterpalule ETV Näiteks 1938. aastal läks kir- diga Soome (mees pidi hiljem Mälku tema ainulaadses ul- Paar aastat hiljem oli Ku- toobris. Kahjuks ei saanud saates “Kirjanik August Mälk”. janik Kiviõli põlevkivikae- järele tulema), aga see plaan meproosakogus "Projekt Vic- ressaare Teatri (tollal Linna- projekt rahalist toetust. Laupäev, 3. oktoober 2020 MAAILM 11

KELLELE NAUDING, KELLELE PIIN: Viimasel kümnendil on suur osa eurooplasi pidanud taluma ebaharilikku kuumust. Pilt on tehtud ühe hiljutise suurema kuumalaine ajal Pariisi südalinnas. BCNEWS.COM

Gröönimaa liustike sulamine Ebaharilik suvi 2020: kord on pöördumatu Maailma suurimat saart Gröönimaad katvate liusti- ke sulamise protsess on glo- baalse kliimasoojenemise tõttu muutunud pöörduma- uputus, kord põud tuks. Sellest teatasid maail- ma juhtivad väljaanded, vii- 2020. aasta anomaalne loodusnähtusega, kus Vaikse Lähiminevikus on Euroopa dates USA Ohio ülikooli suvi püstitas temperatuuri- ookeani idaosa vee pinnatem- juba üle elanud neli väga teadlaste hiljuti avalikusta- rekordeid ning sellega peratuur muutub keskmisest põuast aastat, mis on avalda- tud uurimistööle. kaasnes rohkesti orkaane, külmemaks. Lõuna-Ameerika nud mõju kogu kontinendi ma- “Gröönimaa liustike su- maastikutulekahjusid, lääneranniku ilm on sel puhul janduselule. lamine on ületanud kriitili- põuaperioode ja üleujutu- tavalisest kuivem ja mõnevõr- Kuid see on alles algus, hoia- se piiri. Lumesajud, mis va- si, võtab kokku BBC ra jahedam. Samas tekib aga tavad teadlased. Kui praegu rasematel aegadel kaotusi News´i veebilehel ilmunud Atlandi ookeanil La Niña mõ- kohe midagi ette ei võeta, võib taastasid, ei suuda enam jul üha sagedamini väga võim- XXI sajandi teisel poolel tekki- asendada seda jäämassi, artikkel. said orkaane. da olukord, kus aastaid kestev mis aasta jooksul ookeani Nii näiteks prognoosib USA põud tabab Euroopat pea seit- liigub,” on öeldud teadlaste Urmas Riiklik Ookeani- ja Atmosfää- se korda sagedamini kui seni. uurimistöös. “XXI sajandi Kiil rivalitsus (NOAA), et sel aastal algusest on Gröönimaa jää- tekib ühtekokku 19–25 võimast Lõõskav päike Ameerikas kate hakanud vähenema Osa riike kannatab põrgukuu- tsüklonit. Tavapäraselt on neid kiiresti ja üha kasvavas tem- muse käes, teised aga liigniis- aastas olnud 12. Veel oletatak- Euroopaga sarnane olukord va- pos. Just see asjaolu on maa- kuse käes või külmetavad. se, et orkaani taseme saavutab litses tänavu suvel ka teisel pool ilmamere järkjärgulise tõu- Teadlased räägivad, et säära- neist 7–11, millest omakorda Atlandi ookeani. Samal ajal kui su peamine põhjus. sed kontrastid kinnitavad meie Euroopa ilmakaart kuumalaine ajast. 3–6 on kõrgeima hävitusjõuga. Ameerika Ühendriikide edela- Ida-Inglismaal asuva planeedil toimuvaid kliima- osa vaevles erakordse kuumu- Lincolni ülikooli teadlased muutusi. Ilmavaatluste alusel Kliimasoojenemise peamine oht on Olukord Euroopas se käes, tabasid keskosariike tegid aga järelduse, et aas- võib prognoosida, et suure tõe- suuri üleujutusi põhjustanud taks 2100 võib maailmame- näosusega jõuab 2020. aasta niiskuse ja temperatuuri suured Tänavu juulis vaevles pool Eu- tugevad vihmahood. re tase ainuüksi Grööni- viimase pooleteise sajandi kõi- kõikumised... Tagajärjeks looduslikud roopast kuumuse käes, mistõt- Kliimasoojenemise ja selle maa jääkatte sulamise ta- ge kuumemate aastate esiküm- tu paljudes piirkondades kee- tagajärgede kõige eredamaks gajärjel tõusta 10 kuni 12 nesse. kataklüsmid ja mõõduka kliima lati isegi aedade kastmine ühis- näiteks on kindlalt California. cm võrra. Säärased rekordid on muu- asendumine palju ekstreemsemaga. veevärgist võetava veega. Tei- Augustis registreeriti Surma- Inglise teadlased uurisid tumas halvaks traditsiooniks: ne pool Euroopa elanikest pidi orus ajaloo kuumarekord +54,4 ja analüüsisid viimase nel- 20 viimasest aastast kuulub aga vihmakeepi kandma ja kraadi. (Tõsi, 1913. aasta juulis ja aastakümne andmeid. juba 19 möödunud poolteise mamõõtmised, võib öelda, et Ekstreemne kuumus on eba- oma aedadest liigvett välja registreeriti samas kohas tem- 1980. ja 1990. aastatel kao- sajandi kõige kuumemate aas- 2020. aasta suvi kuulub kolme meeldiv mitmel põhjusel. Esi- pumpama. Näiteks Soomes sa- peratuur 56,7 ºC, mitmete tä- tas Gröönimaa kliimasooje- tate hulka, kusjuures viimased kõige soojema hulka. Näiteks teks on see eluohtlik. Briti ku- das juulis 2,5 korda normist napäeva ekspertide arvates nemise tagajärjel suvisel kuus aastat on selles pingereas maismaa ja maailmamere pea- ningliku meteoteenistuse and- enam ja ka keskmine tempera- pole toonane mõõtmistulemus ajal ligi 450 miljardit tonni kindlalt esikohal. Peaks aga lispinna temperatuur oli täna- metel on ebatavaline palavus tuur oli seal tavapärasest üks aga usaldusväärne.) Seejärel al- jääd. Toona korvasid selle praeguse aasta viimastel kuu- vu XX sajandi keskmisest näi- viimase mõne aasta jooksul kuni kaks kraadi madalam. gasid Californias viimaste aas- kaotuse pea sajaprotsendi- del kulgema kõik nii nagu seni, tajast koguni 0,92 ºC võrra kõr- tapnud Udusel Albionil rohkem See-eest aga Portugalis oli tä- takümnete vaat et suurimad liselt talvised lumesajud. saab neid aastaid olema seitse gem. See näitaja jääb kõigest inimesi kui ükski teine loodus- navu viimase 90 aasta kõige elektrikatkestused, sest õhu- XXI sajandil on Grööni- seitsmest. 0,01 kraadi võrra alla möödu- lik kataklüsm. kuumem suvi. Prantsusmaal konditsioneeride ja külmkap- maa jääkatte sulamise tem- Seega võib öelda, et väide nud 2019. aasta absoluutsele re- Kuna maismaa pealispinna oli tänavune suvi kuumim ala- pide massiline sisselülitamine po aga märkimisväärselt kliima globaalse soojenemise kordile. Allajäämise peamiseks temperatuur pidevalt tõuseb, tes aastast 1959. Säärane on tekitas ületarbimise. kiirenenud. Nüüd kaotab kiirenemisest saab järjekordse põhjuseks on ilmastikuolud kuivab pinnas kiiresti, jää aga üleeuroopalise ametiasutuse "Californias ei ole kellelgi maailma suurim saar suvel kinnituse. Mis omakorda tä- lõunapoolkeral – tänavune talv sulab. Tänavu juulis oli Arkti- Copernicuse Kliimaandmete enam illusioone. Siin teavad sulamise tagajärjel enam hendab, et ülemaailmse klii- oli seal mõnevõrra külmem kui ka jääkate pea veerandi võrra Teenus (Copernicus Climat kõik, et kuumus muutub meil kui 500 miljardit tonni jääd. makatastroo ärahoidmise tavaliselt. väiksem kui viimase nelja aas- Change Service) statistika. üha enam kuumemaks ja põud Sellist kaotust ei suuda tal- meetmed, milles jõuti kokku- takümne keskmine näitaja. Teadlased on juba ammu on üha enam põuasem. Meie vised lumesajud enam taas- leppele 2015. aastal Pariisi klii- Vähem jääd, enam torme Kirdeväil ehk Põhja-meretee oli öelnud, et globaalse kliimasoo- oleme globaalse kliimasooje- tada. Pealegi on talved põh- makonverentsil, tuleb juba lä- aga tänavusel suvehooajal täies jenemise peamine oht seisneb- nemise mõjuvõimu juba ammu japoolkeral muutunud vii- hiajal ümber vaadata. "Need pole rekordid, mille poo- ulatuses jäävaba. ki niiskuse ja temperatuuri tunda saanud," ütles osariigi mastel aastakümnetel üha Aeg selleks on aga praegu le me peaksime pürgima," üt- Ka orkaanide sesoon algas suurtes kõikumistes. Selle tõ- kuberner Gavin Newsom. soojemateks. ülimalt sobimatu, jätkab BBC. les BBC-ile Maailma Looduse sel aastal ebatavaliselt vara. sisemad tagajärjed on loodus- Ilmavaatlused kinnitavad, et Samas märgivad ajale- Koroonapandeemia on tõuga- Fondi (WWF) töötaja Gareth Juba juuli alguseks oli troopi- likud kataklüsmid ja mõõduka California keskmine tempera- hed, et USA ja Suurbritan- nud maailma majanduse süga- Redmond King. "Troopiline kavöötmes registreeritud ühte- kliima asendumine palju ekst- tuur tõuseb kiiremini kui kogu nia sääraste pessimistlike vasse kriisi, mistõttu loodus- palavus võib ju põhjamaalas- kokku 10 nimelist orkaani. Kui reemsemaga. meie planeedi keskmine tempe- järeldustega ei nõustu kõik hoiu ja keskkonnakaitse temaa- tele, näiteks Briti saarte elani- arvestust pidada poolaastate Mis aga kõige hullem – klii- ratuur. Samas väheneb pidevalt teadlased. Teadusringkon- tika on valitsuste jaoks ta- kele, meeldida, kuid tegelikult lõikes, on see rekord. manähtuste kõrvalekalded sademete hulk. Selle tagajärg on, dades leiduvat ka neid, kel- haplaanile nihkunud. on see hoiatus ja järjekordne Tugevad tuuled ekvaatori normist pole mitte üksnes sa- et igal aastakümnel kasvab met- le arvates pole kõik veel ka- Kui võtta aluseks 1880. aas- meeldetuletus kliimakriisist piirkonnas viitavad aga La Niña genenud, vaid need on muutu- satulekahjude pindala seal pea dunud. tast toimuvad regulaarsed klii- meie planeedil." fenomeni taastekkele. Tegu on nud ka palju pikaajalisemateks. 40 protsendi võrra. Urmas Kiil 12 REKLAAM Laupäev, 3. oktoober 2020

Sinu ülesanne on: • Oled hea pingetaluvusega ja • Kalatööstuses kasutatavate füüsiliselt vastupidav tootmisseadmete ja • Oled tasakaalukas, samas täpne OSTAME JA RENDIME PÕLLUMAAD töövahendite tehniline ja kiire hooldamine • Kasuks tuleb Sinu varasem PAKUME PARIMAT HINDA! Ootame oma töökasse kollektiivi • Tootmisseadmete kontrolli- töökogemus tootmisettevõttes hea tehnilise taibu ja loogilise mine, vigade tuvastamine Meie pakume: Compakt Kinnisvara kontor, Kuressaare Kohtu 1, tel 45 45 000 mõtlemisega ning õpihimulist ja parandamine • Võimalust kohe tööle asuda • Elektriseadmetes tekkinud • Ettevõtte spetsiifikast tulenevat TOOTMIS- rikete tuvastamine ja väljaõpet kohapeal kõrvaldamine • Huvitavat ja väljakutseid SEADMETE See töö on Sinu, kui: pakkuvat tööd • Omad teadmisi ja/või Huvi korral saada oma ELEKTRIK- töökogemust mehaanika, elulookirjeldus aadressile   automaatika ja elektritööde [email protected] hiljemalt AUTOMAATIKUT valdkonnas 9. oktoobriks 2020.        

  

“Hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada L 03.10 kl 19 maailma muutmiseks.” TÕNIS NIINEMETS grow-up-komöödias (Nelson Mandela) „The Kid!“ P 04.10 kl 19 Aitäh, head õpetajad, teie igapäevase panuse ja pühendumise eest! Jaak Joala 70 Juubelikontsert „Naerata“ Tanja Mihhailova-Saar Saaremaa Reformierakond Uku Suviste Karl-Erik Taukar Tanel Padar N 08.10 kl 19 „Looduse loomuke“ Mari Kalkun, Valdur Mikita N 15.10 kell 19 Tormis. „Kalevala 17. runo“ Eesti Rahvusmeeskoor

eestikontsert.ee, tel 445 5800

SISUTURUNDUS neutraliseeritakse sõidukilomeetritest tulenev heide ja kogutakse samal ajal tankimistelt puid. Kuidas heast ideest kantud programmis kaasa lüüa? Keskkonnateadlikum käitumine on lihtne: kui sa juba oled või kavatsed saada Alexela püsikliendiks, kel Lugupeetud ehitaja! olemas Kodukaart, siis aktiveeri ettevõtte kodulehel kogukonnaprogrammi liikmestaatus ja vali sobiv Saare Ehituspuit maakond, kuhu oma puu istutada. Sellega nõustud müüb: loovutama oma püsikliendi soodustusest ühe sendi alati programmi heaks. Alexela lisab sellele sama . Sise- ja välisvoodrilaudu palju juurde ning juba umbes 14 liitri tankimisega ongi sul üks puu istutamise jaoks kogutud. Üks istik . Põrandalaudu maksab 25 senti. . Vineere ja puitplaate Hiljuti, augusti keskel sai Alexela kogukonnapro- . Liimipuitkilpe gramm ka mugavuslahenduse. Teisisõnu – kes . Ehituslikku saematerjali kogukonnaga liituda ei soovi, saab puid istutamiseks ALEXELA KOGUKONNAPROGRAMM: osta just neisse maakondadesse, mis kõige südamelähedasemad. Seejuures ei pea inimene ise Asume aadressil: TANGI JA TEE EESTIMAA oma välja teenitud või tanklapoest ostetud puid Ringtee 12, Kuressaare istutama minema. Tema eest teevad seda metsaühis- Avatud: LOODUSELE HEAD! tud. E-R 8-17; L 10-14 Miks oleme valinud istutamiseks puud? Jällegi Tel 453 8709; mob 5340 0245 Kütusefirma Alexela alustas 2020. a põhjus lihtne. Üks keskmise suurusega puu suudab www.ehituspuit.ee elu jooksul tänu fotosünteesile salvestada üle 600 kg suvest kogukonnaprogrammiga, mille süsinikku ja toota aastas inimese kahe aasta eesmärk on puid istutades heastada hapnikuvajaduse. autoga sõitmisest tekitatud ökoloogilist Kogukonnaprogrammi seemneks sai Adamsoni sõnul jalajälge, räägib AS Alexela tegevjuht pandud 1200 puud, mis on iga Alexela grupi töötaja MUHU VALLAVALITSUS võttis 30.09.2020.a. korraldusega Aivo Adamson. Sisuliselt on selline samm kohta 10 puud. Lõppeesmärk on koguda nr 218 vastu Külasema küla TOOMA KATASTRIÜKSUSE Eestis esmakordne, kui eraettevõte on istutamiseks 1,33 miljonit puud ehk puu iga eestimaalase kohta. (47801:002:0250, maatulundusmaa, pindala 15,78 ha) alustanud programmiga, mis võimaldab lõpptarbijal süsiniku jalajälge vähendada. 2020. aasta sügisel istutatakse 20 000 puud. Kui detailplaneeringu. vaadata TOP maakondi, kuhu oma tankimistelt on Nõnda on Alexela ses osas otsekui teerajaja. Aivo senini puid kogutud, siis need on: Adamson toob välja, et nende meeskond on juba 1. Harjumaa 2. Saaremaa 3. Tartumaa Planeeringuala hõlmab 1,05 ha Tooma maaüksusest Viira-Nõmmküla tee ja Oosaare tee vahelisel alal. mõnda aega välja pakkunud erinevaid võimalusi, mil Planeeringu eesmärgiks on päikeseelektrijaama rajamine ning maa sihtotstarbe muutmine osaliselt Mugavuspoodidest ostetakse aga puid enim moel suunata lõpptarbijat panustama keskkonna- tootmismaaks. Planeeringulahendus võimaldab rajada katastriüksusele ca 0,5 ha alale päikesepaneelide Lääne-Virumaale, Saaremaale ja Ida-Virumaale. hoidu. Kütusefirmalt ei oskaks seda esimese hooga pargi ca 500 päikesepaneeliga kõrgusega kuni 4 m. Päikesepaneelide ala piiratakse 1,2 m kõrguse aiaga, “Saare maakonda kannab palju inimesi oma ehk oodatagi, kuid just nii see on. ligipääsuks planeeringualale kasutatakse olemasolevat mahasõitu. Detailplaneeringu elluviimisega ei südames, et just selles piirkonnas CO jalajälge 2 kaasne piirkonnale olulisi mõjusid, päikeseenergia tootmine ei põhjusta heitmeid ega müra, visuaalne Alexela on esimeste seas, kes investeerib keskkon- kogukondlikult vähendada soovitakse,“ tõdeb Aivo mõju avaldub väga piiratud alal. Tulenevalt planeeritava tegevuse iseloomust, väikesest alast ning vähesest nasõbralikemate kütuste turule toomisesse ja Adamson. Kui vaadata asjale otsa ka sedapidi, mõjust naaberaladele ei ole tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga. kohalikku tootmisesse biometaani näol. millisest Alexela mugavuspoest enim puid Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 19.10.2020 - 2.11.2020. “Nüüd oleme esimese eraettevõttena käivitanud ka soetatakse, siis siingi on saarlased TOP 3 hulgas: Detailplaneeringu materjalidega on avaliku väljapaneku kestel võimalik tutvuda Muhu vallamajas kogukonnaprogrammi, millesse lihtsasti panustades Orissaare pood on külastajatele puude müümises aadressil Muhu vald, Liiva küla, ning valla kodulehel: www.muhu.ee/Detailplaneeringud. võib keskkonnahoid saada igaühele loomuomaseks teisel kohal. “Et eesmärk on iga elaniku kohta – tankides või ostes istiku mugavuspoest, pannakse istutada vähemalt üks puu, siis on veel väga pikk tee Ettepanekud ja vastuväited planeeringulahenduse osas palume esitada kirjalikult avaliku väljapaneku noored puud sinu eest mulda,“ märgib Adamson. minna, kuid mida rohkem inimesi programmiga liitub, jooksul. Planeeringu vastuvõtmise korraldusega saab tutvuda Muhu Vallavalitsuses ja aadressil Kogu asja idee on lihtne: ühes kõikide Eesti elanikega seda rutem ühisele eesmärgile lähemale jõuame!“ www.muhu.ee/Dokumendiregister. Täiendav info tel 453 0680, [email protected]. Rohkem infot programmi kohta leiab Alexela kodulehelt: www.alexela.ee/kogukond Laupäev, 3. oktoober 2020 TERVIS 13 Küüned kui meie tervise peegel Terved tugevad küüned annavad tunnistust õigest toitumisest ja eluviisist. Mida teha aga siis, kui küüned on haprad või kui küünte omanikul on kombeks neid närida?

Monika Metsmaa Terved ja tugevad küüned on sel, kes toitub tervislikult ja mitmekesiselt. Vahel üksnes sellest aga ei piisa. “Tihti muutuvad küüned hapraks väliste kahjustavate te- gurite, eelkõige kodukeemia mõjul,” tõdeb Kuressaare haig- la nahaarst Erika Kesküla. Seepärast soovitab ta ini- mestel kemikaalidega kokku- puutel kanda kaitsekindaid. Kindad kaitsevad käsi ja küüsi ka mehaaniliste ärritajate eest – näiteks aiatöödel. Kui aga lisaks habrastele küüntele on inimesel kuiv nahk, murduvad juuksed või muud mingile haiguslikule probleemile viitavad sümpto- mid, võib patsient vajada uu- ringuid, alustades tavalisest ve- reanalüüsist. “Tegemist võib olla näiteks kilpnäärmehaigusega, anee- mia või muu sisemise põhjuse- ga,” ütleb dr Kesküla. Tema sõnul on rauavaegus- aneemia sage just noorte nais- patsientide hulgas. “Seepärast on oluline õige toitumine, et ta- valise toiduga saada piisavas koguses rauda,” lausub dr Kes- KÜÜNED OLGU TERVED: Küünetehnik Tiina Raun õlitab kliendi küüneümbruse nahka. MAANUS MASING küla. Kuressaares tegutseva ilu- liseks muutuma, siis kindlasti küüntega väga rahul sestpea- inimestel. “Niisugune harju- Raun. “On neidki, kel küüned maik, siis järgmine kord sõrm salongi Mimoos küünetehnik tuleb palju õlitada ja küü- le, kui hakkas geelküüsi kasu- mus on tingitud pigem psüü- lausa lihani ära näritud.” ehk nii kergesti hammaste va- Tiina Raun soovitab habraste neplaadi kihistunud osa ette- tama. “Mu oma küüned on hilistest põhjustest,” tõdeb dr Kuidas küünte närimisest hele ei kipu. küünte omanikel kaitsta oma vaatlikult ära viilida,” ütleb väga pehmed, geelküüned aga Kesküla. “See on omamoodi hoiduda? Rauna sõnul võib abi Samas võib abi olla ka ilu- käsi kemikaalide eest, palju vett Raun. “Kes tunneb, et ei saa ise ei murdu ja on alati ilusad,” pinge maandamise vorm.” otsida spetsiaalsetest kibeda sast maniküürist – kui inime- juua, hoolega käsi kreemitada hakkama, võib pöörduda ilu- lausub Merje. “Küünte närimine võib olla maitsega küünelakkidest, ne teab, et ta hoolikalt lakitud ja küüsi õlitada. “Kui küüs on salongi.” Oma küüsi närinud pole täiesti alateadlik – inimene ei mida müüakse apteekides ja küüned näevad kaunid välja, kuiv, siis see hakkabki murdu- Tiina Rauna kliendi, klien- Merje kunagi. Nii Tiina Rauna pruugi seda ise tähelegi panna, kaubamajades. püüab ta end tagasi hoida, et ma ja murenema,” tähendab ta. diteenindajana töötava Merje kui ka dr Kesküla sõnul on sel- et ta näiteks kellegagi vesteldes Kui küüneserva näkitsema kenasti tehtud tööd mitte rik- “Kui küüned kipuvad kihi- Trummi sõnul on ta oma line komme aga päris paljudel küüsi näkitseb,” ütleb Tiina hakates tuleb sul suhu mõru kuda. Rahutud jalad on paljudele tõeline piin Kui jalad muutuvad õhtuti ebamugavat ja ebameeldivat “Haigusele on timise häired, ent ka raua ai- Kui inimene arvab, et tema pii- või öösiti tuimaks, tekib tunnet jalgades. nevahetuse häirumine. nade põhjuseks võivad olla “ra- ebamugav torkiv tunne või “Või siis tundub, et midagi omane inimese “Rauavaegusaneemiaga ini- hutud jalad”, saab ta pöörduda lausa piinav valu, võib konkreetset põhjustab neid ais- vastupandamatu mestel on rahutute jalgade kas unearsti poole või neuro- tegemist olla rahutute tinguid,” märgib dr Toomsoo. sündroomi tekke risk viis- loogi vastuvõtule. “Sageli saab jalgade sündroomiga. Vaevused algavad või süve- soov jalgu kuus korda suurem kui kogu esmavaliku ravimid välja kir- Vaevused põhjustavad nevad õhtuti või öösiti – siis, kui elanikkonnal,” märgib dr jutada ka perearst,” ütleb dr inimene puhkab või on tegevu- liigutada, Toomsoo. “Raua transport ajju Toomsoo. unehäireid ja halvendavad FOTO: MAANUS MASING seta, näiteks lamab või istub. ning ajus oleva raua säilitami- Tohtritest kolleegidel soovi- elukvaliteeti. tavaliselt Kaovad või leevenevad need ne ja mobiliseerimine on krii- tab dr Toomsoo kindlasti uuri- vaevused aga siis, kui liikuda, ebameeldiva tilise tähtsusega.” da patsiendi rauaainevahetust Monika Metsmaa näiteks kõndida või jalalihaseid aistingu Neuroloogi sõnul on kõigi tervikuna. “Seda isegi siis, kui [email protected] venitada. nende tekkemehhanismide raua ja hemoglobiini näit on “Vähemalt hakkab kergem leevendamiseks.” taga sageli ka geneetilised põh- normis,” lisab neuroloog. “Haigusele on omane inimese seniks, kuni tegevust jätkub,” DR TOOMAS TOOMSOO jused. Dr Toomsoo kinnitusel saab vastupandamatu soov jalgu lii- täpsustab dr Toomsoo. “Raske Sündroomi tekke võimalust enamik patsiente ravimitest gutada, tavaliselt – ent mitte sündroomiga inimestele ei inimeste seas seda erinevust suurendavad mitmed kaasuvad abi, küll aga võib sobiva ravimi alati – ebameeldiva aistingu pruugi liikumine siiski kergen- ei esine.” Rasedatest vaevavad haigusseisundid, näiteks mig- leidmiseks kuluda aega. leevendamiseks,” kirjeldab hai- dust tuua.” “rahutud jalad” koguni 21% reen, neeruhaigus. Eriti ähvar- “Ühe arstivisiidiga ei pruu- guse sümptomeid Kuressaare naisi, sünnituse järel väheneb dab see neid inimesi, kellele on gi see õnnestuda,” tõdeb Toom- haiglas vastuvõtte tegev doktor Iga kümnenda mure see protsent kiiresti. tehtud hemodialüüs, ning Par- soo. Osa patsiente võib siiski Toomas Toomsoo, Ida-Tallin- Miks see sündroom üldse kinsoni tõvega patsiente, kes leevendust saada ka ravimeid na keskhaigla neuroloogiakes- Dr Toomsoo sõnul vaevab ra- tekib? Dr Toomsoo sõnul pei- saavad dopaminergilisi ravi- kasutamata – magnetitega ra- kuse juhataja. hutute jalgade sündroom tub üks põhjus ajus – kui do- meid. “Ühe uuema uuringu jär- visukkasid kandes. Dr Toomsoo sõnul põhineb 5–15% protsenti täiskasvanu- pamiini ainevahetus on häi- gi on tugev riskifaktor see, kui Dr Toomsoo sõnul “rahutu- sündroomi diagnoosimine test, avaldudes enamasti ini- ritud. “Seetõttu arstid kirjuta- inimesel on mitu kaasuvat hai- te jalgade” tõttu vaevlejate hulk kliinilisel hinnangul. Diag- mese kolmekümnendatel-nel- vadki sündroomi käes vaevle- gust,” ütleb dr Toomsoo. aastate taguse ajaga võrreldes noosi panekuks aga üksnes jakümnendatel eluaastatel. Sa- jaile ravimeid, mida määra- muutunud eriti ei ole. “Kuigi ebameeldivatest aistingutest mas on sündroomi kirjeldatud takse ka Parkinsoni haiguse Ravimid leevendavad numbrid näitavad kasvuten- jalgades ilma liigutamistungi- ka lastel. ravimiseks,” tähendab neuro- dentsi, on põhjuseks pigem see, ta ei piisa. “Üle 35-aastastel naistel on loog. Neuroloog tõdeb, et rahutute et selle haiguse tunnuseid, Sündroomi põdeval inime- see haigus meestega võrreldes Samuti võivad sündroomi jalgade sündroomiga inimesel kaasuvaid riske ja ravivõima- sel on tung jalgu liigutada, ent kaks korda tõenäolisem,” rää- põhjustada seljaajust lähtuvad endal oma olukorra leevenda- lusi teatakse paremini,” ütleb mitte alati ei kaasne sellega gib dr Toomsoo. “Nooremate tundlikkuse ja motoorika juh- miseks võimalusi eriti polegi. dr Toomsoo. 14 MEELELAHUTUS / KUULUTUSED Laupäev, 3. oktoober 2020

Laupäeval, 26. septembril Saarte Hääles ilmunud ristsõna vastused on: “ Tulevik on meie kätes.” ja “Kiirlaskumine.”. Ristsõnade lahendamine teritab vaimu. Mõnusat nuputamist!

SUDOKU MÄLUMÄNG: KURITEGEVUS 1. 1998. aastal varastati Kuressaarest üks saarel ainulaad- ne avalikus ruumis olnud objekt. Kahju oli 2500 krooni. 7 2 Mis see oli? 2. 1936. aastal tabati Saaremaal kurjategija Albert Sepp, kes 4 6 3 8 oli Kuressaare elanikke pikemat aega hirmu all hoidnud. 4 2 Millega? 7 4 2 3. Aastatel 1954 kuni 1994 oli ühe kuritegevuse liigi puhul Eestiga seotud episoode kaheksa. Tavaliselt oli juhtumi- tega seotud ka Rootsi. Millega oli tegu? 8 9 7 3 5 6 4. 1930-ndatel anti Eesti Vabariigis surmamõistetule valida kahe hukkamisviisi vahel. Milliste? 6 4 2 5 8 1 7 4 2 1 5. 2012. aastal läks tagaotsitav Talibani komandör Moham- mad Ashan politseisse ja andis ennast üles. Kuid tal oli üks soov. Milline? 7 1 6 9 6. Kuidas nimetatakse slängis professionaalse kurjategija kõrgeimat “seisust” Venemaal?

4 2 1 9

2 1 3 4 Küsimused koostas Raul Vinni

6. Aus varas. varas. Aus

1 6 7 5 2 3 pearaha. määratud

5. Ta tahtis saada tema eest eest tema saada tahtis Ta läbi. poomise hukkamine või

4. 3. Vabatahtlikult mürgi võtmine võtmine mürgi Vabatahtlikult Lennukikaaperdamine.

2. 1. VASTUSED: Sarisüütamine. Sarisüütamine.

7 6 4 3 1 valgusfoor. Lennujaama

TEENUS 7415, 504 2999, www.baltipuur- tööd koos projektidega. www. utiliseerimist. Rohkem infot www. teile alati parima pakkumise raiete linnas maja järelmaksuga. Väga Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. kaev.ee. reovesi.ee, tel 5306 5322. kaprametall.ee või telefonil 5650 ja metsakinnistute eest. Info tel oleks vaja, asjaga on kiire. Otsime 24/7. www.ennustus.ee. 6282. 5341 1444, 453 3974. sellist maja, kus oleks vähe- Kapra Vanametall OÜ pakub Koostame ehitusprojekte (ka malt 3-4 tuba, kindlasti ahiküte, Teostame katuste pesu ja värvi- Saare- ja Muhumaal kaeve- ja Kredexi nõuetele vastavalt) ja Pakume teenust 2,3-tonnise mi- OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja pesemisvõimalusega. Võiks olla mist, akende pesu, veerennide pinnasetöid kopp-laaduriga JCB detailplaneeringuid, seadustame niekskavaatoriga. Valikus erinevad põllumaad. Tel 504 5215, 514 ka saun, garaaž (on auto), puude puhastust. Vajadusel ka remont ja 4cx. Lisaks pakume freesasfaldi ja ehitisi. OÜ Visioonprojekt tel +372 kaevekopad + haarats kivide, 5215, [email protected]. jaoks puudekuur. Armas oleks, kui väiksemad ehitustööd. Info telefo- täitematerjalide müüki ning trans- 518 5043, www.visioonprojekt.eu. kändude jms. tõstmiseks. Töid teos- ka näppe saab mulda panna. Ole- nil 5638 8994. porti. Info ja tellimine 5650 6282. tame üle Saaremaa. Tel 529 9481. Meite Saar OÜ. Ostame metsa- me mõlemad korralikud – käime Vaata lisaks kaprametall.ee. OÜ Kapra Vanametall võtab vastu maad ja kasvavat metsa. Tel 505 iga päev tööl, ei pidutse, ei lärma, Puurkaevude puurimine ja projek- ehitus- ja lammutusjäätmeid. Mul- 8260, [email protected]. oleme ausad. Oskame hinnata teerimine. Vee- ja kanalisatsiooni- Biopuhastite, septikute, reoveema- tilift konteinerite rent ja transport. KINNISVARA maja ja vajadusel ka väiksemaid tööd, septikute paigaldus. Tel 521 hutite, kaevupumpade paigaldus- Teostame hoonete lammutustöid ja Saarte Metsamajanduse OÜ teeb Palume abi, et leida Kuressaare remonte teha koos. Soovime vaid Laupäev, 3. oktoober 2020 REKLAAM/KUULUTUSED 15

Metsakinnistute ja raieõiguste ost Paberipuu, palgi ost

Roomassaare ja Sikassaare • KÖÖK terminalid, tel 45 33 974, • ESIK mob 53 411 444 • KONTOR Metsaalane nõustamine, METSAMAA OST, • MAGAMISTUBA mob 51 72 300 • ELUTUBA Saarte Metsamajanduse OÜ, PÕLLUMAA OST, • LASTETUBA Ringtee 14, Kuressaare, RAIETÖÖD JA • GARDEROOB [email protected] • VANNITUBA www.metsamajandus.ee

TRANSPORT. MÖÖBEL KODUS ON MÕNUS

[email protected] ERITELLIMUSEL Tel 50 700 45 Vallimaa 26, Kuressaare, tel 45 45 414 www.kasesalu.ee

LEITUD töökas neiu otsib tööd, millega te- geleda kooli kõrvalt (õhtuti või siis MobiFIX nädalavahetustel). Kõik pakkumi- Kuressaare • Raietööd sed on oodatud tel 5609 6095. Ei tea, mis on • Raieõiguse ja metsamaa ost telefonil viga? LOOMAD EHITUS- JA • Palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost 0RELî[DLWDE Uut haaremit otsib sõbralik PROJEKTEERIMIS- • Võsalõikus võsagiljotiiniga >> kiirremont 2,5-aastane jäär. Isa puhtatõuline TÖÖD >> telefoniakud valge dorper ja ema dorperi segu. • Puiduhakke, võsa ja raiejäätmete ost >> kaitseklaasid Orissaares tuli eramaja õuele On teinud edukalt tööd. Asub Taga- Saaremaal ja Muhus >> kindlustusjuhtumid pildil olev valge ja halli karvaga verel. Hind 150 eurot. Info: 503 9321; [email protected] isane kass ja on siia pikemalt Tel 5666 5662. Tel (+372)50 45 298 517 2758; [email protected] Saaremaa Kaubamaja pidama jäänud. Kiisu on väga Meil: [email protected] www.retapuit.ee Raekoja 1, tel 5352 6660 sõbralik ja viisakas, kindlasti Kas kellelgi on tasuta ära anda või 0RELî[#PRELî[HH kellegi kodukass, kuid miskipärast kohvipaki eest ära anda toimekat ei leia koduteed. Kui keegi otsib kukke. Kiire! Tel 5669 2035. seda kiisut või teab, kus on selle leida oma kodupesakest, kus mist-renoveerimist vajavad hooned suurustega kõrvitsaid. Hind 0.70 €/ bensiin, manuaal, ls 107 000 km. kiisu kodu, palun helistada mehega vananeda, kuhu tuua ja hinnaklass peaks jääma pigem kg. Võimalik tuua Kuressaarde ja Kaasa 2 jooksu uuepoolseid rehve tel 522 4408. ÜÜRILE ANDA lapselapsed ja tunda, et lõppude kruntide hinnaklassi (kuni 16 000 Orissaarde, kokkuleppel ka mujale. koos velgedega. Kindlustus ja Välja üürida 3-toaline korter Kures- lõpuks jõudsime KOJU. Kellel on €). Kui on kellelgi midagi taolist Tel 515 7554. ülevaatus kehtivad. Täpsem info saares + garaaž. Tel 5568 0620. majainfot, palume helistada 5393 pakkuda, siis helistage tel 521 tel 5347 3691. TEATED 6891, 5863 2378 või 5305 8319. 8781 või kirjutage [email protected]. Müüa 4 Bridgeston naastrehvi Alustame alates 10. okt laupäeva 225/65/17 ja 4 Continental naast- Ostan nõukaaegse Tuula moto- õhtuti lastele (9-13a) suunatud l- SOOVIN ÜÜRIDA Saare Kinnistud OÜ ostab põllu- ja rehvi 235/65/17. Väga korralikud. rolleri ning alumiiniumist kongi miõhtuid ja arutlusi teemal “Kes on Soovime üürida 2-3 toalist korterit heinamaad, ka rendilepingutega MÜÜK Tel 5300 1367. Muraveile. Tel 5689 7799. Jeesus”. Pakume ka teed, kooki. Kuressaares, mida lähemal kesk- koormatuid. Parim hind! Info tele- Õhksoojuspumbad ja paigaldus Soovi korral helista tel 5331 0739. linnale seda parem (korter võiks fonil 504 5404 või saarekinnistud@ soodushinnaga. Daikin, Mitsubishi, Kohtume Uus tn 45 kl 16. olla möbleeritud). Hind võiks olla gmail.com. Fujitsu. Küsi pakkumist tel 5388 TÖÖPAKKUMINE taskukohane. Oleme töötavad 4884. www.ohksoojus.eu. OÜ Prügimees võtab tööle prü- noored. Koduloomi pole, pidusid ei Ostan mere läheduses asuva maa- giautojuhi. CV saata meilile: saare- OTSIN TÖÖD pea, hoiame korda ja puhtust. Tel tüki Lõuna- või Lääne-Saaremaal Müüa aastaringselt küttepuid. [email protected]. 17-aastane kohusetundlik ning 5302 0450. (va. Sõrve poolsaar). Mitte pakku- Ei ole kuivad. Kask, lepp ja saar. da üksnes põllu- ja heinamaad. Tel 25-60 cm. Vajadusel transport. 5331 5733. Tel 5359 8657.

Müüa Ridala külas Kõmmi elamu Müüa soodsa hinnaga sealiha. Va- Müüa vähekasutatud, enamus keskmises trepikojas asuvad 4 jadusel tükeldamine. Info tel 5196 ajast seisnud jalgratas, rattad 26 korterit. Ülemised ja alumised kor- 2628 või 5354 3002. tolli. Hind 100 €. Tel 5384 2434. terid kokku ehitatud. Äsja tehtud kap.remont. Vahetatud kogu torus- Talukompleksi tühjendus Torni- tik ja elektrisüsteem. Erilise disai- mäel, Talila külas, Peedu talus OST Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud Avaldame kaastunnet niga. Üldpind 180 m². Kasutada 1-10.oktoobrini! Saadaval huvita- Ostan 15 tahvlit suurt uut Vene abikaasa, ema ja vanaema Tõnise perele kelder ja kuurid. Alumisest korterist vat vanavara, mööblit, valgusteid, eterniiti. Tel 505 1238. pääseb otse väliterrassile. Täpsem tehnikat, seina- ja põrandavaipu, LEELU SEEMENDI (sünd Ilvest) KALJU JÕGI info [email protected]. lauanõusid alates 1 eurost. Huvilis- 28. XI 1944 – 28. IX 2020 lahkumise puhul. tel võtta kontakti tel 5341 5512. SÕIDUKID Ostan elamukrundi või maja Kärla automüük.ee Männiku pere lähipiirkonnas. Kinnistul võivad Müüa väetiste ja taimekaitseva- Leinavad abikaasa ja lapsed peredega paikneda ka vanad ja lammuta- henditeta kasvanud erinevate Müüa heas korras Hyundai Getz,

Mälestus jääb täitma hingi koolipäevist Saaremaal ... Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda,kuid mälestus Sinust on jääv. Avaldame kaastunnet kõigile lähedastele Taevastele radadele on lahkunud Südamlik kaastunne Mälestame kurbuses Olevile perega LEELU SEEMENDI meie armas klassiõde MALLE LAULU (Ilvest) MALLE (Kelder) LAUL ELSA VICTORIA Avaldame kaastunnet Maretile perega lahkumise puhul. Siiras kaastunne lähedastele. VÄINA ja kõigile lähedastele. kaotuse puhul. Saaremaa Kaaslased Orissaare Keskkooli 1959. a X lennust Endised töökaaslased Saaremaa Kaubamaja kontorist matkasõbrad Kuressaare Hoolekanne

Kallis Helin Südamlik kaastunne Siiras kaastunne Sulle venna Südamlik kaastunne Pädaste küla rahvas Elvele ja Jaanusele ERKKI Maretile kalli ema tunneb südamest kaasa ERKKI VINTER 1.10 peredega kalli ema Aidrumäe 1976 Kuressaare linn VINTERI MALLE LAULU lastele ja nende ASTA PAUTSI lahkumise puhul. kaotuse puhul. peredele venna ja onu kaotuse puhul. MARGUS ASER 2.10 Töökaaslased Ida-Niidu KALJU JÕGI 1960 Sõmera hooldekodu Riho ja Tarvo Inga ja Liivi peredega lasteaiast kaotuse puhul. LAUPÄEV Laupäev, 3. oktoober 2020

HOROSKOOP PÜHAPÄEVAL, JÄÄR Lase sündmus- 4.10 kl 11 MUUSIKAT VALIB tel areneda. Kuula oma si- setunnet ja ära sekku tegevusse enne, kui kindlalt tunned, et kätte ISSN 1736-9436 on jõudnud õige aeg. ILM SÕNN Hoia oma tervist, TÄNA on vähese ja va- proovi mitte külmetuda. KUHU MINNA PÄEVAPILT helduva pilvisusega sa- Kui kurk vähekenegi kipitab, hak- juta ilm. Puhub idatuul ka kohe end ravima ja sooja teed Laupäev, SPORT 5-11, saartel ja rannikul puhangu- jooma. 3. oktoober Maakonna MV kiirmales, 1. ti 15 m/s. Õhutemperatuur 15..18. osavõistlus kl 10 Kuressaa- VAATA KA Päike tõuseb Kuressaares 7.38 ja loojub 18.59. KAKSIKUD Rahaasja- ÜRITUS re spordikeskuses. saartehaal.ee de ajamine unusta nädala- Põlvamaa nõid-šamaani HOMME on peamiselt pil- vahetusel ära! Hea oleks, kui kü- Heli Ayera seminar teemal EMV naiste jalgpallis: FC ves ilm. Vihmasadu laie- lastaksid oma lähedasi, suhtleksid "Elamine tervena. Suguvõ- Kuressaare vs. JK Tabasalu neb üle Eesti. Puhub ida- näiteks vanematega. ja kagutuul 7-12, puhanguti 16, sa liinid, vereliinid. Nega- kl 13 Kuressaare jalgpalli- saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Õhu- tiivsuse edasikandumine ja staadionil. temperatuur öösel 7..11, rannikul VÄHK Oled tundlik ja võid sellest hoidumine" kl 10.30 kuni 14, päeval 13..17. Päike tõuseb solvuda ka siis, kui keegi Muratsi külas Kibuvitsa EMV TU17 eliitliiga: FC Ku- Kuressaares 7.40 ja loojub 18.57. polegi midagi halba öelnud, sa liht- puhketalus. ressaare vs. Tallinna FC Le- Allikas: Riigi Ilmateenistus salt tõlgendad teiste käitumist va- vadia kl 16 Kuressaare jalg- lesti. KONTSERT pallistaadionil. NIMEPÄEV Kuressaare linna laste ja LÕVI Võimalik, et tekib noorte lauluvõistlus Kures- EMV TU15 jalgpallis: FC 3. oktoober soov osta müstikateema- saare Laululind 2020. II Kuressaare vs. Keila JK kl Evald, Eevald, Eevo, Evert lisi raamatuid või satud vestlusse võistluskontsert (8–10- ja 18 Kuressaare jalgpallistaa- 4. oktoober salapäraste asjadega tegeleva ini- 11–13-aastased) kl 12; III dionil. Randolf, Randel, Rando, Ranno mesega. võistluskontsert (14–16- ja 5. oktoober 17–19-aastased) kl 16 Kures- FitLife´i tasuta treening kl Ingeborg , Inger, Ingrid, Inga, NEITSI Kipud elama pi- saare muusikakoolis. Sisse- 17 Kuressaare spordikesku- Inge, Ingi gem unistustes. Võid enda- pääs tasuta. ses. le kellestki väga vale pildi luua, sest ÕNNITLEME sa ei proovigi aru saada, milline ta TEATER Sügismatk ja sügisjooks tegelikult on. Kuressaare Teatri etendus Orissaares kl 12. Start alevi- 3. oktoober "Naksitrallid" kl 12 Kures- ku keskelt bussijaama eest. 80 Asta-Erene Paas KAALUD Suudad väga saare Teatris. Lastejooks toimub Orissaare Kuressaare linn hästi süveneda, isegi juhul, gümnaasiumi ümber kl 13. 97 Amanda Viil kui pead seda tegema ruumis, kus Sander Õigus "Hinge turu- Orissaare alevik teised inimesed lobisevad, mängib le viies" kl 19 Kuressaare Esmaspäev, teler või raadio. Teatris. 99 Salme Värik 5. oktoober Kuressaare linn SKORPION SPORT ÜRITUS Proovi suhel- 4. oktoober des võimalikult taktitundeli- EMV U13 jalgpallis: FC Ku- Kuressaare Hoolekande ju- ne olla ja kon iktidest hoiduda ka ressaare vs. Kohila Püsivus hataja Ene Vahteri ümar- 70 Rein Adamson juhul, kui kellegi käitumine sind õi- kl 12 Kuressaare jalgpalli- laud kl 12 Kuressaare päeva- Kuressaare linn gustatult pahandab. staadionil. keskuses. 70 Inge Kirss Kuressaare linn AMBUR Ootad, et inime- Premium liiga jalgpall: FC NÄITUS 70 Arvet Sepp ne sinuga ühendust võtaks, Kuressaare vs. JK Tallinna Näituse "Leida Prii ja Mein- Laheküla kuid temast pole kuulda miskit. Si- Kalev kl 16 Kuressaare staa- hard Prii lapsepõlvejoonis- nuga tahab kokku saada hoopis dionil. tused aastatest 1935–1936" 70 Endel Välbe Väike-Rootsi küla keegi teine. avamine kl 13 Kuressaare TANTS päevakeskuses. Tõnis Kip- 80 Kaljo Rosin KALJUKITS Pinnapealne Kapteni Kõrts ja Restos kl 21 peri koostatud väljapanek Kuressaare linn suhtlus ei huvita sind kar- ansambel TV 5. oma ema ja onu töödest. 80 Naima Villak vavõrdki. Eelistad olla üksinda või Kihelkonna-Liiva küla koos inimesega, kellega saab rää- Mönusas Villemis Qvalda. Kalev Koeli õlimaalide näi- 85 Arvo Kramm kida tõsistest asjadest. tus “Külainimesed eelmisel Pädaste küla, Muhu vald Pühapäev, sajandil Saaremaal” Saare- VEEVALAJA Mingi olu- maa Kunstistuudios. Näitus 85 Olev Kuivjõgi kord tekitab armukade- 4. oktoober avatud 24. oktoobrini. Kipi küla dust. Aruta seda sõbraga. Tema KONTSERT 85 Aarne Puppart suudab asja kõrvalt vaadata ja Oreli rõdukontsert "Suve Saaremaa Kunstiklubi 42. Kuressaare linn näha, kuivõrd su kartustel alust on. meenutused" kl 15 Kures- Sügisnäitus Kuressaare kul- 87 Marta Tamm saare Laurentiuse kirikus. tuurikeskuse saalis. Näitus Läätsa küla KALAD Keegi armas- Orelil Edoardo Narbona. on avatud 12. detsembrini. 88 Lya Lille tab sind väga. Sa tunnetad Kuressaare linn seda, see meeldib sulle, kuid mis- kipärast pelgad seda ikka veel väl- Silgud reas. KRISTIIN HELISALU 90 Leida Poopuu Maakonnas toimuvate ürituste kohta ootame infot meiliaadressil Salme alevik ja näidata. [email protected], telefonil 45 24 440 või Ootame teie pilte koos selgitava allkirjaga aadres sil Koostanud Maria Angel, sisesta see ise kadi.ee/sundmused/ paevapilt@ saartehaal.ee. Kuu vaadatuim foto saab 92 Sera ma Ükskask [email protected] auhinnaks kaks Grand Rose’i spaapääset. Ööriku k üla

Võtame tööle TOOTMISTÖÖLISE

Sinu ülesandeks on erinevad tootmistööd ÖIGE VOLKSWAGENI (lihatoodete valmistamine, pakendamine jne). TEENINDUS SAAREMAAL JUBA 13 AASTAT! Täpsem info: www.slt.ee, tel 529 6659. Kandideerimiseks saada CV e-posti aadressile [email protected] Reval Auto esindused OÜ E-mail: [email protected] Aadress: Kuressaare, Tallinna 61a. Üldtelefon 45 30 100 Avatud tööpäevadel: 08.00–18.00