4 Saarema.Pdf

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

4 Saarema.Pdf TURISM EESTI / VENE 2010 ТУРИЗМ ЭСТОНСКИЙ / РУССКИЙ Saaremaa & Muhu Fakte Saare maakonna kohta Факты о Cаареском уезде Pindala: 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast) Площадь 2922 км/кв (6,5% площади Эстонии) Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Столица Курессааре - 14 967 чел. (2009) Pealinn: Kuressaare, 14 967 elanikku (2009) Административное распр. 15 волостей, 1 город. Administratiivne jaotus: 15 valda, 1 linn Численность населения 35 912 (2009) Rahvaarv: 35 912 (2009), 2,6% Eesti rahvaarvust Плотность населения: 13,1 чел. на 1 км/кв Rahvastiku tihedus: 13,1 inimest/km2 Состав населения: 98% эстонцев, 1,2 % русских, 0,34 % Rahvuslik koosseis: 98% eestlasi, 1,2% venelasi, 0,34% soom- финнов, 0,23 % украинцев, 0,31 % иных национальностей lasi, 0,23% ukrainlasi, 0.31% teisi rahvusi Kлимат: мягкий. Средняя температура: летом +19,8ºС, Keskmine õhutemperatuur: suvel +19º, talvel -1ºC зимой –1,0ºС Puhkus saartel – see on midagi erilist! Отдых на островах – это нечто Mingi imeline vägi tõmbab inimesi suvel saartele. Eesti suu- особенное rimal saarel Saaremaal käib suviti ligi 300 000 külalist. On ju Saaremaa kuulus oma ainulaadse looduse ja arhailiste Какая-то необъяснимая сила тянет людей летом на остро- kirikute poolest ning eriliseks tõmbemagnetiks on saarel ku- ва. Самый большой остров Эстонии – Сааремаа – за лето junenud hõlpsasti vaadeldav Kaali meteoriidikraater. Pehme посещают около 300 000 человек. merelise kliima tõttu on Saaremaa ja seda ümbritsevate saarte Остров Сааремаа известен своей уникальной природой taimestik ja loomastik väga mitmekesine. Üle kahesaja siin и архаическими церквями, а особенным магнитом при- esineva liigi alates Saaremaa robirohust ja 32 käpalisest ning тяжения на острове стал метеоритный кратер Каали, lõpetades viigerhülgega, kuulub looduskaitse alla. Viidumäe очень удобный для осмотра. Из-за мягкого морского looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspargi kõrval leidub Saare- климата флора и фауна Сааремаа и окрестных островов maal ligi sada kaitsealust objekti – nii parke, kõrgeid panku, очень разнообразна. Более 200 встречающихся здесь rändrahne kui ka unikaalseid soid. Saaremaised kadastikud видов – начиная с погремка эзельского, 32 видов орхидных koos eemalt paistvate tuulikute ja kiviaedadega on aga vägagi и заканчивая кольчатой нерпой – находятся под охраной. levinud tüüppilt Saaremaast. Наряду с Вийдумяэским заповедником и Вилсандиским Maakonna ainsas linnas Kuressaares, kunagises Arensburgis, национальным парком, на острове Сааремаа насчиты- on olulisim turismimagnet 13. sajandist pärinev piiskopilin- вается около ста охраняемых объектов: это парки, nus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis. Iidsest высокие клифы, ледниковые валуны и уникальные болота. linnusest on loodud legende, sellest on tõuke saanud iga- Островные заросли можжевельника вместе с ветряными aastased lossipäevad ja ooperipäevad. мельницами и каменными оградами – достаточно рас- Legende räägitakse ka saarlastest endist. Olevat teised sellised пространенное представление об острове Сааремаа. parajad lõuapoolikud, kelle käest naljalt tõsist juttu ei kuule. В единственном городе уезда – в Курессааре, бывшем Eks see asi tule igal külalisel endal välja uurida. Kui õnnestub Аренсбурге – самым главным туристическим магнитом näiteks koos saarlasega sauna minna ja pärast koos koduõlut является епископский замок XIII века, подобного которо- juua, siis saavad ehk mõnedki saare asjad selgemaks. му не сохранилось ни в одном Балтийском государстве. О древнем замке создавались легенды, он послужил поводом для проведения ежегодных дней замка и дней оперы. Легенды рассказывают и о самих островитянах. Это шутни- ки, от которых трудно добиться серьезного разговора, и это обстоятельство каждый гость должен проверить уже лично. Если удастся попариться вместе с островитянином в бане, а после этого вместе выпить домашнего пива, то Saaremaa ja Muhu многие островные дела могут стать яснее. 2 Sisukord Содержание Puhkus saartel – see on midagi erilist! Отдых на островах – это нечто особенное! 2 Sisukord Содержание 3 Saarele sõita on alati põnev Поездка на остров всегда интересна 4 Majutuskohti igale maitsele ja rahakotile Ночлег на любой вкус и по любой цене 5 Igal toidukohal on oma hing ja hõng В каждом местечке – своя душа и атмосфера 7 Ekstreemsust ja põnevust saartel jätkub На острове хватает экстрима и увлекательности 8 Puhta keskkonnaga roheline saar Зеленый остров с чистой средой 9 Kuidas saarlane köneleb: tere – terit Saaremaa kultuurikalender 2010 tere hommikust – tere omingust Календарь Сааремааских культурных tere päevast– tere päävast мероприятий 2010 11 tere õhtust – tere öhtast nägemist, head aega – ead aega Kõik teed viivad Kuressaarde head isu– jätku leiba terviseks – ead teed taal minna! Все пути ведут в Курессааре 12 kui palju see maksab? – pailu (mis) see maksab? kuidas elate? – kuda elu lähäb? mis elu sa elad? Kuressaare linna kaart meeldiv kohtuda – kena trehvata Карта города Курессааре 13 Выражения вежливости tere – здравствуй(те)! Saare maakonna kaart tere hommikust – доброе утро! Карта Саареского уезда 16 tere päevast – добрый день! tere õhtust – добрый вечер! Turismiteenused nägemist, head aega – до свидания приятного аппетита! Туристические услуги 28 head isu – terviseks – на здоровье! kui palju see maksab? – сколько это стоит? Saaremaa giidid kuidas elate? – как поживаете? Сааремааские экскурсоводы 29 meeldiv kohtuda – приятно встретиться Tingmärgid Условные знаки Voodikohad Toitlustus Telkimine Bussipeatus TV Спальные Питание Место для Автобусная Телевизор места палатки остановка Dušš Kamin Saun Spordiplats Telefon Душ Камин Баня Спортплощадка Телефон Paat Baar Tualett Lõkkeplats Kauplus Лодка Бар Туалет Прощадка Магазин для костра Kuivkäimla Internet Rand Konverents Spa Уборная без Интернет Пляж Пом. для СПА канализации конференции Golf Tennis Vibulaskmine Jahipidamine Kalapüük Гольф Теннис Стрельба из Охота Рыбная лука ловля Jalgrattarent Ratsutamine Karavan Велосипеды Верховая Караван езда Saaremaa ja Muhu 3 Saarele sõita on alati põnev Поездка на остров всегда интересна Kõige enam tullakse saarele parvlaevaga Mandri-Eestist – Virt- Чаще всего на остров прибывают паромом с материка su sadamast, kust laevad väljuvad pea igal täistunnil (täpne Эстонии – из порта Виртсу, откуда паромы отправляются sõidugraafi k vt www.tuulelaevad.ee). Sõit üle Suure väina kes- почти каждый час (точный график движения см. www.tuu- tab 30 minutit ning jõudnud Muhu saare Kuivastu sadamasse, leleavad.ee). Поездка через пролив Суур-Вяйн длится 30 viib sealt teekond edasi üle sada aastat vana Väikese väina минут; при прибытии на остров Муху в порт Куйвасту путь tammi Saaremaale. Kuivastust kulub saare pealinna Kures- лежит оттуда на остров Сааремаа через дамбу пролива saarde jõudmiseks ligi tund. Вяйке-Вяйн, которой уже более ста лет. На путь из Куйвас- Liinibussiga saab Saaremaale sõita ilma ümberistumiseta ту до столицы острова – Курессааре – требуется около Saaremaale mitmest Eesti suuremast linnast: Tallinnast, Tar- часа. tust, Viljandist, Pärnust. Tallinnast näiteks jõuab buss näiteks Маршрутные автобусы отправляются на остров Сааремаа Kuressaarde nelja tunniga (vt. www.bussireisid.ee). без пересадки из нескольких крупнейших городов Эсто- Lennuk toob aga Eesti pealinnast Tallinnast reisijad kohale нии: из Таллинна, Тарту, Вильянди и Пярну. Из Таллинна 45 minutiga ja lennuväli asub otse Kuressaare külje all. Suvel автобус добирается, например, в Курессааре за четыре toimuvad siit otsereisid ka Stockholmi. (vt www.eeke.ee). часа (см. www.bussireisid.ee). Saaremaad ümbritsevatele omanäolistele väikesaartele Ruh- Самолет же из Таллинна, столицы Эстонии, доставляет nu, Vilsandile ja Abrukale käivad omad regulaarliinid, mille пассажиров на место за 45 минут, а аэродром находится kohta on kõige õigem küsida infot Kuressaare turismiinfo- прямо под боком Курессааре. Летом отсюда совершаются keskusest. Lisaks teevad lõbu- ja tellimussõite väikesaartele ja прямые полеты также в Стокгольм (см. www.eeke.ee). merele mitmed väiksemate aluste omanikud, mille kohta saab На окружающие остров Сааремаа своеобразные малые infot kohalikest reisibüroodest. Kui suurtel laevadel on reisi- острова Рухну, Вилсанди и Абрука имеются свои регуляр- jatele kõik mugavused, siis pisemate paatidega reisides tuleb ные линии, о чем информацию лучше всего запросить в valmis olla üllatusteks ja varuda kaasa kuivi riideid. Väikesele Курессаареском туристическом инфоцентре. Кроме того, Ruhnu saarele saab väiksema lennukiga lennata nii Kuressaare увеселительные и заказные поездки на малые острова kui Pärnu lennuväljalt. организуют и владельцы небольших судов, информацию Kui suvi on vaieldamatult turismi kõrghooaeg, siis päris palju о которых можно получить в местных бюро путешествий. on ka neid inimesi, kes külmal talvel mööda jääteed saarte va- Если на больших паромах у пассажиров имеются все het sõita armastavad. удобства, то в случае поездки на небольших лодках надо Ühte peaks küll arvestama, et Saaremaa külastamiseks tuleks быть готовым к сюрпризам и запастись сухой одеждой. varuda aega rohkem kui üks päev, sest ühe päevaga saart ei На маленький остров Рухну можно добраться на неболь- ammenda. Kellele aga Saaremaast ja Muhu saarest väheseks шом самолете как из Курессааре, так и из Пярну. jääb, saab Saaremaalt parvlaevaga edasi reisida otse Hiiu- Лето, несомненно, является пиком туристического сезона, maale. однако много и тех, кому нравится кататься в холодную зиму между островами по ледяным переправам. Обязательно надо учесть, что для посещения
Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Põllumajandusmaastikud Luubi
    Lümanda Valla TEATAJA NR 33 Juuni 2007 26 . aprill 2007.a Juunikuu volikogu istungil kinnitati eelmise VOLIKOGUS aasta aruanne. Küllap jääb 2006. aasta Lümanda valla ajalukku muudatuste aastana, 1. Lümanda valla eelarve sest lisaks valimiste järel tööle asunud koostamise, vastuvõtmise, vallavanemale on majas vahetunud veel viis täitmise ja aruandluse esitamise kord töötaja t. Nagu ikka, vajab uus meeskond 2. Lümanda valla eelarvest sisseelamist, aga töö tahab tegemist ja sotsiaaltoetuste maksmise kord igapäevaelu elamist. Mul on heameel selle 3. Pikapäevakooli projekti üle, et neist muudatustest probleeme ei ole rahastamisega seotud eelarve tekkinud ja uued inimesed on oma muudatus amteiülesannetega ilusasti toime tulnud. 4. Lümanda valla heakorra eeskirja Eelmine aasta tõi valda aktiivseima ehitustegevuse. Korraga olid töös lasteaed, muutmine koolimaja ja Taritu Rahvamaja. Väiksemaid tegemisi jätkus ka keskusehoonesse, 5. Muuseumi põhikirja I lugemine 6. Teehoiutööde järjekorra kus värskendati saali ja vahetati välja katlamaja tehnika. Sügisepoole sai kinnitamine uuendatud Lümanda keskuse tänavavalgustust. 7. Muudatus SOL-i volikogusse 8. DP algatamine Kotlandi küla Käesoleval aastal jätkame koolimaja remondiga. Kooli õuele tuleb Hannusemetsa II kinnistul (OÜ kunstmurukattega spordiväljak. Vallavolikogu algatusel töötati välja teede Astrotel avaldus) hindamise kord ja kevade hakul teostati teede olukorra analüüs, mis 9. Maakorraldus lõpptulemusena võim aldab viia vallateede remondi uuele kvaliteeditasandile. Muha -Ranna maaüksuse Analüüsi
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskiri“ Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Väiksemad osad praegusest Vilsandi rahvuspargist olid kaitse alla võetud juba 1910. a. (Vaika saared) ja 1939. a. (Harilaid). Rahvuspargi territooriumi põhiosa on olnud Vilsandi Riikliku Looduskaitsealana kaitse all alates 21. septembrist 1971. a., mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas oma määruse nr. 457 „Vaika Riikliku Looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta“. Vabariigi Valitsuse 1993. a. 8. detsembri määrusega nr 387 “Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine” reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vastavalt “Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti, muudetakse selle tsoneeringut ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vilsandi rahvuspark paikneb Saare maakonna lääneosas Kihelkonna kihekonnas, praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb ta Kihelkonna ja Lümanda valla maa-ala vahel. Kaitseala kogupindala on ca 29 530ha, millest
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Armsad Lõpetajad!
    Armsad lõpetajad! Palju õnne teile diplomini jõudmise puhul! Täna on teil põhjust saavutatu üle uhkust tunda – Tallinna Tehnika­ ülikooli vastsete vilistlastena kuulute vaieldamatult Eesti ühiskonna koorekihti. Te olete teinud elus õigeid valikuid ja loonud suurepärase eelduse edasiseks edukaks teadus­ või töökarjääriks. Tööandjad hindavad kõrgelt TTÜ lõpetajaid ning statistiliselt on teil kõigist Eesti ülikoolide lõpetajatest kõige kõrgem tõenäosus saada oma töö eest vääriliselt tasutud. Tuleval aastal 100. juubelit tähistav ülikool tunneb uhkust oma vilistlaste üle. Just Tallinna Tehnikaülikooli ligi 70 000 vilistlast on suuresti kujundanud tänase Eesti majandusmaastiku. Olen kindel, et teie tänaste lõpetajatena hoiate ülikooli lippu kõrgel. Pidage meeles, et ükskõik, kuhu te siit ülikoolist lähete ja mida te oma edasises elus teete – te esindate alati Tallinna Tehnika­ ülikooli. Ja ülikool omalt poolt annab endast parima, et olla nii täna kui ka tulevikus teie vääriline. Ülikool on pidevas uuenemises, et saavutada endale seatud kõrged sihid – me soovime olla võrdsed parimate hulgas. Mõistuse ja käega teeme me selle eesmärgi teoks. Teravat mõistust, tegusaid käsi ning väsimatut püüdu uute teadmiste järele soovin ma ka teile. TTÜ vilistlased on alati olnud ülikooli parimad partnerid ja tugevaim tugi. Usun, et teidki toovad siia tagasi ja meid omakorda teie juurde tulevased ühised teadustööd, rakendusuuringud ja täienduskoolitused. Suuresti aga jääme teiega otseselt seotuks oma arengufondi ja vilistlasliikumise kaudu. Tallinna Tehnikaülikool on ja jääb teie alma mater’iks. Kuigi üks oluline eluetapp saab teil tänasega läbi, loodan, et leiate ka edaspidi põhjuse ülikooli tagasi pöörduda. Olete alati oodatud – tulge meile tagasi õppima, õpetama, töötama või partneritena ühist asja ajama. Tulge lihtsalt vilistlastena endiste õpingukaaslastega kokku saama ja ülikoolielus kaasa lööma.
    [Show full text]
  • Lümanda Valla Arengukava: Strateegia Aastani 2020
    LÜMANDA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGIA AASTANI 2020 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 3 1.1 Arengukava õiguslik alus .................................................................... 3 1.2 Arengukava koostajad ja ülesehitus ..................................................... 3 1.3 Arengukavas kasutatavad põhimõisted ................................................ 4 2. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS.................................................................... 7 2.1 Asend ja territoorium ......................................................................... 7 2.2 Rahvastik ja asustus .......................................................................... 8 2.3 Kohalik omavalitsus .......................................................................... 14 2.4 Valdkondade ülevaade ...................................................................... 18 2.4.1 Sotsiaalne keskkond ................................................................... 18 Haridus .......................................................................................... 18 Rahvakultuur ja sport ....................................................................... 22 Seltsitegevus .................................................................................. 25 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ........................................................... 26 Turvalisus ....................................................................................... 28 2.4.2 Tööjõud
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tiina Tärk KIILI VALLA ASUSTUSNIMED Magistritöö Juhendajad: dr . phil . Marja Kallasmaa ja dotsent Peeter Päll TARTU 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................4 1.1. Eesmärk..................................................................................................................4 1.2. Ainestik ja struktuur...............................................................................................5 1.3. Ülevaade Kiili vallast.............................................................................................7 1.3.1. Ajaloost ...........................................................................................................8 1.3.2. Loodusest ......................................................................................................11 1.3.3. Murdekeelest.................................................................................................12 2. ASUSTUSNIMEDE KUJUNEMIST JA LIIGITAMIST PUUDUTAVAT TEOORIAT ...................................................................................................................15 2.1. Asustusnimed........................................................................................................15 2.1.1. Talunimed .....................................................................................................15 2.1.1.1. Taludest..................................................................................................15
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Tänavused Kaunid Kodud on Selgunud
    SaaremaaSaaremaa TeatajaTeataja NrNr 612 II aastakäikII aastakäik Neljapäev, Neljapäev, 4. 4.aprill juuli 2019 2019 SAAREMAASAAREMAA VALLAVALITSUSEVALLAVALITSUSE INFOLEHTINFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarveTudengid teeb saadavad Prügi põletamineLaps tülitsevas peres. Huviharidus-Tõrise hoiab oma head ideedsaarlased kiirelt teoks metsa saastab sinuMis aiaviljad aitaks? konverentsilkultuuripärandit anti õnne valemeid Loe lk 3 Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 4 LoeLoe lklk 56 AvanebEterniidi projekti- ja asbesti- Tänavused kaunid toetustejäätmete kogumisringtaotlusvoor Lümanda Majas MittetulundustegevuseSaaremaa valla elanikud toetamise ja suvilaomanikud projekti- toetustesaavad asbestijäätmete2019. aasta taotlusvoor kogumisringi on avatud käigus 1. aprillisttasuta ära kuni anda 18. kogu aprillini oma kasutultkell 16.00. seisva Toetust eter- antakseniidi ja kogukonnamuud asbestijäätmed. ja valla arengule Kogumisring suunatud kodud on selgunud tegevuste/üritustetoimub juuli teises toetamiseks pooles viieteistkümnes ning samuti käivad hoogsalt teistekogumispunktis rahastamisallikate üle kogu kaudu valla. esitatavate Eelregistreeri pro-- Saare maakonna „Ees- jektidemist ei oma toimu, nantseeringu jäätmete toojad katmise registreeritakse toetamiseks. kohapeal.Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- ti Kaunis Kodu 2019“ vadEterniiti toimuma saab valla kogumispunkti haldusterritooriumil, viia olemapäeva komisjon valis välja tä- suunatudjooksul alates valla klelanikele 8 kuni ja/või kl 19 esindamaning ühelt valda ini- navused kolm kaunimat
    [Show full text]