JÄRVA MAAVALITSUS

JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2014

Paide 2015 Sisukord

Hea aastaraamatu lugeja ...... 4 Järvamaa ...... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2014 ...... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit ...... 18 Paide linn ...... 22 Albu vald ...... 32 Ambla vald ...... 36 Imavere vald ...... 46 Järva-Jaani vald ...... 51 Kareda vald ...... 56 Koeru vald ...... 58 Koigi vald ...... 68 Paide vald ...... 77 Roosna-Alliku vald ...... 81 Türi vald ...... 86 Väätsa vald ...... 97 Rahvastik ...... 104 Looduskeskkond ...... 110 Jahindus ...... 110 Looduskaitse ...... 112 Kommunikatsioon ...... 117 Ühistransport ...... 121 Raudtee ...... 123 Majandus ...... 124 Järvamaa Arenduskeskus ...... 124 Ettevõtlus- ja majandusnäitajad ...... 137 Kaubandus- ja tööstustoodangu müük ...... 141 Investeeringud 2013 ...... 144 Maamajandus ...... 147 Metsandus ...... 151 Energeetika ...... 154 Tööturg ...... 156 Rahastamine Euroopa Liidu tõuke- ja siseriiklikest regionaalarengu fondidest ...... 167 Turism ...... 171 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...... 175 Alaealiste komisjoni töö Järvamaal ...... 175 Sotsiaalhoolekanne ...... 176 Tervisedendus ...... 181 Haridus ...... 182 Kultuur ...... 189 Kultuuriaasta 2014 ...... 189 Järvamaa muuseumid ...... 190 Järvamaa raamatukogud ...... 196 Noorsootöö ...... 199 Sport ...... 202 Politsei ...... 210 Päästeteenistus ...... 214 Maavalitsus ...... 216 Järva maavanem tunnustas 2014 ...... 217 Maareform ...... 225

2 Ehitus- ja planeerimistegevus ...... 227

Järvamaa aastaraamat 2014 koostamisel osalesid: Helje Mets, Tiia Priidik, Uno Treier, Olavi Randver, Harri Lepamets, Katrin Puusepp, Helle Piik, Hannele Saksniit, Triin Pobbol, Lia Pärna, Irene Virkoja, Helle Põllu, Anne Viljat, Kersti Viilup, Virve Toode, Eret Tischler, Merli Virk ja Ants Leppoja, Piret Sihver, Jaanus Nilp, Eha Tasang, Eha Palm, Janar Kärner, Margus Toomsalu ning Paide linn, Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa vald

3 Hea aastaraamatu lugeja

Hea lugeja!

Taaskord oleme üheskoos tiiru ümber Päikese käinud ning Järvamaad oma südames kandnud. Soovin tänada kõiki, kes sel teel Järvamaa vankrit vedada on aidanud, kes nõu, kes jõu, kes oma hindamatu eeskuju või ka oma igapäevatööd oodatust innukamalt tehes.

Tihti leiame end mõtlemast, kuidas üks või teine aasta meile korda läks, nii oma perele, koduvallale, maakonnale või riigile. Ka Järvamaa puhul kipume alatasa ennast võrdlema ning peame paljudel juhtudel nentima, et ei ühes ega teises valdkonnas me Eesti tippu ei küündigi – ei keskmise palga ega elanike arvu või mõne muu sotsiaalmajandusliku aspekti poolest. Meil kahtlemata peab olema oma seis, siht ja suund, kuid ei maksa ülemäära suurde eufooriasse sattuda ja ületähtsustada ka igasuguseid pingeridasid, kus üpris tihti leiame end tublide keskmike seast.

Sestap, hea lugeja, sihtigem oma eesmärke kõrgele ja püüdkem oma unistusi ellu viia, kuid ärgem laskem pead norgu sellest kui igas tabelis me esikolmikusse ei pääsegi. Eks see püüdlus naabrist parem olla ja oma unistusi läbi raskuste ellu viia ole meil kõigil veres, ega asjata kirjutanud Tammsaare oma „Tõde ja õigust“ ju Vargamäel, kuid osakem nautida ja hinnata seda, mis meil juba täna olemas on. Ja kui nüüd objektiivselt püüda Järvamaad vaadata, siis ei ole meil seda üldse mitte nii vähe ka. Alati ei pea olema naabrist parem või püüdma sinilindu katuselt, sest nii nagu teinekord peitub saatan detailides, piisab ka õnneks ja naerusuiseks eluks tihtipeale palju vähemast kui klantsajakirju või seebioopereid vaadates unistama oleme kippunud.

Tunneme üheskoos uhkust oma Järvamaa ja koos saavutatu üle ning kanname oma kodumaakonda oma südames alati ja kõikjal – ka siis kui elu keerdkäigud meid siit teinekord kaugemale ära on viinud!

Alo Aasma maavanem

4 Järvamaa

Asend ja piirid

Eesti Vabariigi üldpindala koos Peipsi järvega on 48277,1 km2. Järvamaa üldpindala on 2459,59 km2, mis moodustab Eesti pindalast 5,1 %. Järva maakonna keskuseks on Paide linn. Kaugused Paidest teiste maakondade keskusteni on järgmised:

Tallinn 92 km Haapsalu 153 km Jõgeva 72 km Jõhvi 150 km Kuressaare 237 km Kärdla 207 km Põlva 149 km Pärnu 95 km Rakvere 81 km Rapla 62 km Tartu 102 km Valga 152 km Viljandi 71 km Võru 171 km

Joonis 1. Maakonna asend ja piirid

5 Lipp ja vapp

Maakondade ja linnade vappide ja lippude tegemise küsimus Eesti Vabariigis korrastati 12. augustil 1936. aastal vastuvõetud maakondade ja linnade vappide ning lippude seadusega. Selle seadusega sätestati, et maakondade ja linnade vapid ja lipud kinnitab riigivanem siseministri ettepanekul. Vastavalt sellele kinnitaski riigivanem meile tuntud Järvamaa vapi ja lipu. Siseministri määrus Maakondade sümbolite kehtestamine on vastu võetud 26.09.2014 nr 40. Sellega kehtestatakse maakonna sümbolid, nende kirjeldus ja kasutamise kord.

Maakonna lipul on valge ja rohelisega põigiti jaotatud väljal aupunktis Järva maakonna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut, normaalsuurus on 105×165 cm. Lipu värvid on: 1) valge – White C; 2) roheline – 355 C; 3) sinine – 285 C.

Maakonna vapil on sinisel kilbil hõbedane torniga linnus ja jaluses on kolm hõbedast lainelõikes rõhtlatti. Vapi värvid rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi on 1) hõbe – 877 C; 2) sinine – 285 C.

Joonis 2. Maakonna lipp ja vapp

6 Valik sündmusi Järvamaal 2014

Jaanuar

3. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva mälestushetked Vabadussõja mälestusmärkide juures 3. Ajalehe Järva Teataja 88. sünnipäev 8. Arengupäev Järva maavalitsuses 10. Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate kätteandmise tseremoonia Järva-Jaanis 10. Raamatu „Santovi küla muinasajast tänapäevani“ esitlus Aruküla mõisas 17. Kodutütarde 82. aastapäevale pühendatud kontsert-aktus Albu rahvamajas 25. 34. Tammsaare rahvamatk 31. Festivali „Koolitants 2014“ maakondlik tantsupäev 31. Konkursi „Järvamaa aasta tegu 2013“ auhinna üleandmine ajakeskuses Wittenstein

Pildil: ajalehe Järva Teataja peatoimetaja Merili Nikkolo lehe 88. sünnipäeval

Veebruar

1. Laste lauluvõistlus „Talvelaul 2014“ Paide kultuurikeskuses 1. Laupa mõisa härrastemaja 100. ja Laupa küla 450. aastapäeva pidu Laupa mõisas. 2. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Vabadussõja mälestusmärkide juures 6. Paide Ühisgümnaasiumi tantsuvõistlus Paide kultuurikeskuses 8. Järvamaa 5. talimängud Koerus 9. Võru seltsingu raamatu „Mälestusi teekonnalt Järvamaale“ esitlus Järvamaa haigla saalis 11. Paide Huvikeskus 50. sünnipäeva tähistamine 16. Admiral Johan Pitka 8. rahvamatk 21. Lepingu allkirjastamine Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi väljaandmiseks Järva maavalitsuses 22. Vabadussõja Ambla lahingu läbimäng Amblas

7 23. Eesti Vabariigi 96. aastapäeva kontsert-aktus, Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe vastuvõtt Türi kultuurikeskuses 23. Asutati Järvamaa Kogukonnafondi Peet Raigi nimeline sihtkapital 24. Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamine kõikjal Järvamaal 25. Ajalookonverents „Konstantin Päts ja Järvamaa“ Paide raekojas 26. Omavalitsuskorralduse reformi teemaline kohtumine „Tugev omavalitsus - uued võimalused" Türi kultuurikeskuses

Märts

1. Järvamaa kooridepäev „JÄRVAKO 2014“ Türi kultuurikeskuses 1. „Südamelaul 2014“ Paide Kultuurikeskuses 7. -9. Valgehobusemäe Talvefestival 9. 14. Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele 13. V Järvamaa karjäärimessike „Lingid tulevikku“ Paide Kultuurikeskuses 15. Noorte moekonkurss MoeP.A.R.K Paide Kultuurikeskuses 19. Järvamaa hariduskonverents „Motiveeritud õpilane kodulähedases head haridust pakkuvas põhikoolis“ Paide Gümnaasiumis 20. Türi sai 15. korda kevadpealinnaks 22. Lauluvõistlus „Lauluhäll 2014“ Paide kultuurikeskuses 25. Märtsiküüditamise mälestushetked Järvamaal 28. Kolme põlvkonna teatripäev Koeru kultuurimajas 28. Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongress „25 aastat taluliitu Eestis“ Paide kultuurikeskuses 29. Paide valla 75. aastapäev 30. LC Paide Bastion ja Paide Z klubi heategevuskontsert Paide kultuurikeskuses

Pildil: Märtsiküüditamise mälestushetk Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures

8 Aprill

1.-30. Järvamaa koolinoorte omaloomingu näitus Paide kultuurikeskuses 3. Näituse „Ameerikat kujutades“ avamine Türi kultuurikeskuse galeriis 4. Tulbipäev Türi kultuurikeskuses 5. Huumoripäev „Maamees muigab“ Väätsal 5. Järva-Jaani „Kevadrock“ 9. Kampaania „Vanapaber 2014“ avaüritus Türil 10. Kultuuri teabetoa 5. sünnipäeva tähistamine Paide kultuurikeskuses 11. Raamatu „Eesti NATO lugu" esitlus Järvamaa haridusjuhtidele maavalitsuses 12. Oisu rahvamaja 25. sünnipäev 12. Paide sümfoniettorkestri 10. sünnipäeva kontsert Paide Püha Risti kirikus 12. Aravete VII teatripäev Aravete kultuurimajas 12. Järvamaa lauluansamblite II laulupäev Viisu Rahvamajas 14.-20. Südamenädal 2014 Järvamaal 16. Järvamaa algklasside näitemängupäev Kabala mõisas 23. 38. Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents Järvamaa Muuseumis 24. Paide Ühisgümnaasiumi ja Paide Gümnaasiumi kevadkontsert „Hinge puudutus“ Paide E-Piim spordihallis 24. Järvamaa Euroopa kohvik Paide restoranis 25. Amblas avati toidukoht „Kirsimari“ 25.-26. III Nelja Kuninga jalgrattamatk 26. Festival „Aegade tuuled – tsaariaeg“ Paide Vallimäel 26. XIV Järvamaa näitemängu päev Albu rahvamajas 26. Jürilaat Paides 26. Türi-Tori V kiirlaskumine 27. Paide-Türi kevadtriatlon

Pildil: 38. Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverentsi peapreemia võitnud Aigi Mänd ja tema juhendaja Siret Pärtel

9

Pildil: ohutuslaager „Kaitse end ja aita teist“ Metsajõel

Mai

1. Eelkooliealiste laste rattaralli Paide keskväljakul 3. Järvamaa laste lauluvõistlus „Laulukaar 2014“ Paide kultuurikeskuses 3. Talgupäev „Teeme ära!“ 9. Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi üleandmine maavalitsuses 9. Emadepäeva kontsert ja Järvamaa aasta ema 2014 tiitli üleandmine Tiiu Schütsile Koigi mõisas 11. Naabriplika kevadlaat Esnas 15. Eestimaa orienteerumispäev Järvamaal 16. Paide Sookure lasteaia kevadpidu Paide kultuurikeskuses 16. Jõgisoo piimatöötlemistehase avamine 16.-18. Türi lillelaat 17. Muuseumiöö „Öös on tähti“ 21. Noortalunike kompleksvõistlus Säreveres 22. PAIde Lasteaia folklooripidu Paide Vallimäel 23.-24. Umbrohufestival Koigis 24. Järvamaa Noortepäev Koerus 25. Euroopa Parlamendi valimiste päev 27.-28. Ohutuslaager „Kaitse end ja aita teist“ Metsajõel 29. Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe vastuvõtt aineolümpiaadide võitjatele, huvitegevuse parimatele ja õpilaste juhendajatele Paide kultuurikeskuses 30. Järvamaa laulu- ja tantsupeo tule süütamine Vargamäel, tule teekond läbi Järvamaa omavalitsuste 31. Järvamaa laulu- ja tantsupidu „Südamehelinad“ Paide Vallimäel

10

Pildil: Järvamaa laulu- ja tantsupeo tuli jõudis Paidesse

Pildil: Järva kaunim kodu 2014 Moonika Albergi ja Meelis Needra kodu Roosna-Allikul

Juuni

1. Perepäev “Laps vajab perekonda” Paides

11 5.–8. VIII Türi kevadfestival „Sumisemine” 7. 28. Järvamaa eakate kokkutulek Paide Vallimäel 7. Piibe päev 7. Paide MEKi triatlon tehisjärve ääres 7. Konverents „95 aastat kutseharidust Järvamaal“ 7. Piimapäev Eesti Piimandusmuuseumi pargis 11. Kiirabijaama avamine Paides 14. Leinapäeva mälestushetked Järvamaa eri paigus 14. Represseeritute konverents „Rõhutud aegade päev“ Paide kultuurikeskuse kammersaalis 15. Eesti ingerisoomlaste XXIV laulu- ja tantsupidu Paide vallimäel 16. „Lapsukeste lustisõit 2014“ ja Murumoori mängupargi sünnipäev Türil 16. Teose „Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu“ esitlus Järvamaa Muuseumis 18. Talgud ja puude istutamine Järvamaa kultuurihiies Vargamäel 22. Järvamaa – Ida-Virumaa kohtumine jalgpallis 23. Võidupüha tähistamine, Järvamaa arenguleppe 2014-2020 allkirjastamine, Järvamaa Maakaitsepäev Koigis 24. Järva-Jaani kiriku restaureeritud tornikiivri kuuli ja risti pühitsemine 26.-26. Laste Oma Folk III Salutaguse muusikaaidas 26.- 29. Üldlaulu- ja tantsupeo tuli Järvamaal

Pildil: Üldlaulu- ja tantsupeo tuli jõudis Paidesse

Juuli

2. Türi linna 88. sünnipäev, aedlinnakohvikute päev 4.-6. Järvamaa kollektiivid osalesid XXVI laulu- ja XIX tantsupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg!“ Tallinnas 5. Antiigi- ja vanavaralaat „Kila-Kola“ Seidla mõisa pargis 8. Avati Albu mõisa kunstisuvi 13. Koerus avati Liidia Laidineni mälestuspink

12 18. Suvelavastuse „Vargamäe unistaja“ esietendus Vargamäel 19. XXIII Järvamaa eakate huumoripäev Aravete Kangrumäel 19. Kreisilinnapäev Paides 19. Nelja küla kokkutulek Salutaguse külas 19.-20. Avatud talude päev Järvamaal 20. Järva-Jaani kiriku torni paigaldati restaureeritud tornikuul ja rist 26. Väinjärve veepidu 26. Kabala laulu- ja tantsupidu 30.-31. 19. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mitmevõistlus Türi vallas Metsajõel 31. Järvamaa Muuseumi 109. sünnipäev

Pildil: Järva-Jaani kiriku torni paigaldati restaureeritud tornikuul ja rist

August

1.-2. Kukemuru Ambient festival 1.-3. Eivere Klaverifestival 1.-3. Esoteerikafestival Vana-Veski puhkekeskuses 2. V Ambla Kihelkonnapäevad 2. Kummaliste kulgurite killavoor Järva-Jaanis 2. Järvamaa XIII Külade päev Viisu pargis 9. Järvamaa memmede tantsurühmade rahvatantsupäev „Ma ise ilutegija“ Järva-Jaanis 9. Rukkilõikuse talgud Jürimardi talumuuseumis 9. Vabadussõjas langenud Koeru kihelkonna kangelaste mälestusmärgi 80. aastapäeva tähistamine 14. Koeru ja Järva-Jaani valla eakate kokkutulek Kurnu künkal Salutaguse külas 15.-16. Arvamusfestival Paides 16. Päinurme piirkonna külade kokkutulek 19. VII Käravete järvemuusika kontsert

13

Pildil: Arvamusfestival Paides

19. Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise EL Ühtekuuluvusfondi projekti pidulik lõpetamine, rekonstrueeritud Paide reoveepuhasti avamine 21. Tänuüritus arengukava „Turvaline Järvamaa“ partneritele Väätsa mõisas 23. Järvamaa ohutuspäev Paides 23. Balti keti 25. aastapäeva tähistamine Säreveres 24. Üleriigilise konkursi „Eesti kaunis kodu 2014“ võitjate tunnustamine ja Vabariigi presidendi vastuvõtt Paide kultuurikeskuses 26. Väätsa energiatõhusa eakatekodu nurgakivi asetamise tseremoonia 29. Maakonna haridustöötajate uue õppeaasta avaseminar Paide kultuurikeskuses 30. Kuma 26. ja Kuma Raadio 21. sünnipäev Veskisillal 30. Avatud uste päev E-Piim spordihallis 30. Paide kultuurikeskuse hooaja avamine

September

4. Tänuüritus laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtidele ja korraldajatele Eistveres. 6. XXIX Türi sügislaat 6. Anna kihelkond ja Anna kirik 330 10. Järvamaa Keskraamatukogu 155. sünnipäeva tähistamine koos ajalooraamatu esitlusega 19.-20. Kodutütarde olümpiamängud Paides 20. Hobiautode hooaja lõpetamine Paide Vallimäel 20. XXI metsa- ja matkapäev Tõrvaaugus 24. SA Innove Järvamaa Rajaleidja keskuse avamine 26. Järvamaa hariduspreemiate pidulik kätteandmine ja õpetajatepäeva tähistamine Roosna-Alliku mõisas 30. Südamekett Paide linna sünnipäeva puhul linna keskväljakul 30. Lõõlas avati üks Euroopa suurimaid farmikomplekse

14

Pildil: Südamekett Paide linna sünnipäeva puhul keskväljakul

Oktoober

4. Kalju Lepiku luulevõistlus Koerus 5. Paide-Türi rahvajooks 9. Täiskasvanud Õppija Nädala Järvamaa tunnustusüritus Paide Vallitornis 10. Järvamaa Lasteabikeskuse 15. sünnipäev 13. Helmi Tohvelmani nimelise näitlejaauhinna ja Järvamaa maakoolide eduka õpilase preemia üleandmine Väätsa mõisas 17. Vabariiklike matemaatikaõpetajate päevade avamine Paide Ühisgümnaasiumis 18. Paide Reopalu kalmistul avati mälestusmärk tuletõrjujatele 18. Paide tuletõrje 135. aastapäeva kontsert „Laulud päästjatele“ Paide kultuurikeskuses 31. Järvamaa tervisefoorum „Iga inimelu on väärtus“ Türi kultuurikeskuses

Pildil: Paide Reopalu kalmistul avati mälestusmärk tuletõrjujatele

15 November

3. Järva maavanemana asus tööle Alo Aasma 8. „Paide rock 45“ Paide kultuurikeskuses 9. Kogupereüritus „Kõikide laste isadepäev“ Paide E-Piim spordihallis 10.-16. Järvamaa ettevõtlusnädal 13. Põhja-Eesti turismikonverents ning Põhja-Eesti turismiettevõtjate ja Järvamaa ettevõtjate tunnustamine Türi kultuurikeskuses 13. VIII Eesti Spordi Kongress Paide kultuurikeskuses 14. Kaitseliidu 96. aastapäeva tähistamine Veski-Sillal 14.-15. Järvamaa mess Paide kultuurikeskuses 15. Paide linna noortevolikogu heategevuskontsert Paide kultuurikeskuses 15. Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi XXV tegevusaasta tähistamine Eivere mõisas 20. Järvamaa kultuurikonverents kohvikus „Tass kohvi“ 22. Väätsa rahvamaja 45. aastapäev 25. Eesti jalgrattamuuseumi lahtiste uste päev 25. Järvamaa kodanikuühiskonna konverents Väätsa mõisas 25. Järvamaa poiste laulupäev Roosna-Allikul 27. Paide Gümnaasiumi loomise 105. aastapäeva aktus 28. Järvamaa noorte osaluskohvik Roosna-Alliku rahvamajas 28. Järvamaa noorsootöö Aasta Tähtede tunnustamise vastuvõtt Roosna-Alliku mõisas 30. Vabatahtlike tänamine Paide Wabalinna majas

Pildil: Järvamaa noorte osaluskohvik Roosna-Alliku rahvamajas

Detsember

6. Jõulukroon ja -laat Paide keskväljakul 12. Järvamaa andeka keskkooliõpilase stipendiumikonkursi tänuüritus ajakeskuses Wittenstein 14. Järvamaa eakate teabepäev „Abikäsi eakale ja puudega inimesele“ Paide kultuurikeskuses

16 15. Mälestustseremoonia Mäos hukkunud politseinike mälestusmärgi juures 18. Väärikate ülikooli pidulik aktus Türi kultuurikeskuse suures saalis 19. Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe jõulueelne tänuvastuvõtt Roosna-Alliku mõisas

17 Järvamaa Omavalitsuste Liit

Järvamaa Omavalitsuste Liit (JOL) tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse ja mittetulundusühingute seaduse alusel ja on Järva maakonna omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus koostöö korraldamiseks, ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. JOL lähtub oma tegevuses avalikest huvidest. JOLi eesmärgiks on maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse ja heategevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. JOLi liikmeskonda kuulusid 2014. aastal Järva maakonna kõik 12 kohaliku omavalitsuse üksust. Vastavalt põhikirjale juhib ja esindab JOLi 12-liikmeline juhatus. 2014. aastal oli liidu juhatuse esimeheks Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg ja aseesimeheks Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. Liidu büroos töötasid 2014. aastal tegevdirektor Toomas Tippi ja sekretär Helje Mets. 22. märtsil 2014 möödus Järvamaa Omavalitsuste Liidu asutamisest 19 aastat. Järvamaa Omavalitsuste Liidu preemiad 2014. aastal tunnustas JOL preemiatega maakonna kultuuri-, spordi-, noorsoo- ja haridusvaldkonda ning andis välja elutööpreemia. Kokku rahastas JOL preemiaid ja nende väljaandmisi 5300 euroga, millest preemiate brutosumma oli 4900 eurot. 10. jaanuaril andis JOL Järva-Jaanis välja Järvamaa kultuuri-, spordi-, noorsoopreemiad. Kultuurielu edendaja preemia sai Vahur Salom, kes on aastakümneid pühendunud rahvatantsule. Kultuurihoidja preemia laureaadiks nimetati Järva-Jaani Kultuurimaja kunstiline juht Ülle Vaas, kelle juhendamisel tegutseb kultuurimaja ja gümnaasiumi juures 10 tantsutruppi. Parima kollektiivi preemia pälvis segarahvatantsurühm Riikar, kes tegeleb aktiivselt sellega, et maakonnas säiliks rahvatantsu traditsioonid. Spordipreemiatest andis JOL välja kaks preemiat, Spordiedendaja preemia laureaadiks nimetati Ambla spordiklubi suusatreener Raido Rohi. JOL rahastas ka Aasta meessportlase preemiat, läbi punktiarvestuse süsteemi tunnistati parimaks tõstja Leho Pent. Teised Järvamaa spordipreemiad andis välja Järvamaa Spordiliit koostöös Eesti Kultuurkapitaliga. Parimaks noorsootöötajaks valiti Koeru Keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, kes on tegev ka Kaitseliidu Kodutütarde Järva ringkonnas. Parima noore preemia sai Paide Gümnaasiumi õpilane Kaarel Siimut. 26. septembril andis JOL Roosna-Allikul välja Järvamaa hariduspreemiad. Aasta õpetaja preemia laureaadiks nimetati Anneli Tumanski, kes töötab Väätsa põhikoolis inglise keele õpetajana. Noore õpetaja preemia laureaadiks sai Laupa põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Liisa Gritśenko ning

18 klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja preemia laureaadiks nimetati Paide ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Merike Laas. Koos Järva Teatajaga anti 2014. aasta jaanuaris välja Aasta Tegu 2013, rahvahääletuse põhjal sai preemiavaiba arvamusfestival.

Haridusvaldkonnas rahastab liit iga-aastaselt kooli, kes kogub õpilase kohta kõige rohkem vanapaberit. 2014. aastal anti preemia Peetri Koolile.

Samuti rahastati 2013. aastal haridusvaldkonna vahenditest maakonna kodu-uurimistööde konkursi preemiaid. Peapreemia sai Koeru Keskkooli õpilane Aigi Mänd ja juhendaja preemia Koeru Keskkooli õpetaja Siret Pärtel.

Koolitused, seminarid ja teabepäevad 2014. aastal 8. jaanuaril toimus koostöös maavalitsusega maakonna arengupäev, kus tutvustati Järvamaa arenguleppe seisu, analüüsiti ettevõtlusvõimalusi ja tutvustati prioriteetsete tegevuste loetelu. 5. märtsil toimus koostöös Järva päästeosakonnaga ja Paide politseijaoskonnaga infopäev omavalitsusjuhtidele. 6.-7. märtsil toimus omavalitsuste ja ühisasutuste koostööseminar Viljandis. Seminari teemad: Järvamaa arengulepe, omavalitsuskorralduse reform, maakonnaplaneering. 14. märtsil toimus Türil KOV volikogu liikmete koolitus (omavalitsuspäev), kus räägiti omavalitsustest kui kohaliku arengu eestvedajatest. 19. juunil toimus koolituspäev dokumendihaldussüsteemi PostiPoiss kasutajatele. 2.-3. oktoobril toimus omavalitsuste ja ühisasutuste koostööseminar Rakveres. Seminari teemad: perearsti- ja tervisekeskused, liidu 2015. a eelarve ja tegevuskava, liidu strateegia ülevaatamine, noorsoovaldkonna edasiareng. 15. oktoobril toimus päästeameti kriisireguleerimise seminar KOV ametnikele. 23. oktoobril toimus raamatupidamistarkvara PMEN koolitus- ja infopäev KOV raamatupidajatele. 24. novembril toimus advokaadibüroo RASK seminar maksundusest, suhtlemisest maksuametiga ning Riigikogu praktikast seoses KOVidega. Ühistegevuse rahastamine ja JOLi eelarve 2014. aastal rahastati liidu prioriteetsemaid tegevusi, maakondlikke vapiüritusi, milleks on vastavalt strateegiale vabariigi aastapäeva tähistamine, Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine, Järvamaa kultuuri-, haridus-, noorsoo- ja spordipreemiate ning elutööpreemia väljaandmine ning maakonna laulu- ja tantsupidu 17 400 euroga. JOLi loodud sihtasutustele ja maakonna infoportaalile jarva.ee anti toetusi kokku 43 854 eurot: liidu loodud sihtasutusele Järvamaa Arenduskeskus 12 156, sihtasutusele Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus 20 996, Järvamaa infoportaalile 9785 ja sihtasutusele Põhja-Eesti Turism 917 eurot. Kultuurivaldkonna tegevusi rahastati 12 295 euroga, sealhulgas osalust üleriigilisel laulu- ja tantsupeol 8695 euroga. Järvamaa poistekoori ja tütarlastekoori rahastati kokku 4000 euroga. Spordivaldkonna toetus oli kokku 6952 eurot. Kultuuriürituste ja ühisprojektide läbiviimiseks taotleti projektidest ja programmidest täiendavaid vahendeid, peamised toetuse allikad olid Eesti Kultuurkapital (9268 eurot), Rahvakultuuri Keskus (3372 eurot), Järva Maavalitsus (1200 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (43 869 eurot). Laulu- ja tantsupeo sihtasutus eraldas läbi JOLi maakonna kollektiivide transpordi- ja turvakompensatsiooniks kokku 20 440 eurot.

19 Koos taotletud lisavahendite, eraldiste ja muude tuludega kasvas JOLi eelarve 2014. aastal 143 263,61 eurolt 250 425,51 eurole ehk 1,75 korda. Liikmemaksu osakaal eelarveaasta lõpuks oli 51,7% ning organisatsiooni palgakulu kogu eelarvest 13,4%.

Haridusvaldkonna tegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist eraldati lepinguga õpetajate aineühenduste ja koolijuhtide ühistegevuseks 14 291 ning õpilaste ainealaste olümpiaadide, võistluste ja õpilasürituste läbiviimiseks 19 872 ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate täienduskoolituseks 9706 eurot. Hariduskorralduslikest vahenditest rahastati ja koordineeriti 17 maakondliku aineühenduse tegevust ning erinevate valdkondade õpilasürituste toimumist. Maakondlikke aineolümpiaade rahastati 9451 euroga. Hariduskorralduslikest vahenditest rahastatud suuremad tegevused olid Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse projekt „Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal“, mida rahastati 1250 euroga, koolispordivõistlusi rahastati 1000 euroga, XXVI Laulupeo ja XIX Tantsupeo Järvamaa õpilaskollektiivide eelproove rahastati 883 euroga, laste lauluvõistluse „Laulukaar“ toetuseks eraldati 835 eurot. JOLi rahastada on ka aineolümpiaadide võitjate ja nende juhendajate ning huvialakonkursside võitjatele vastuvõtt, milleks eraldati 1235 eurot. Kultuurivaldkonna tegevused 31. mail korraldati Paide Vallimäel Järvamaa laulu- ja tantsupidu “Südamehelinad”. Peo stsenarist- lavastaja oli Tiia Tamm ja tantsurühmade üldjuht Tiiu Vellama. Suur osakaal peol oli ühendkooridel ning osa kooriliike eraldi ei esinenud. Kooride ja tantsurühmade esitatud repertuaar oli üldlaulu- ja tantsupeo kavast. Külalisesineja oli arhailine meeslaulukollektiiv LÜÜ-TÜRR Harjumaalt. Laulu- ja tantsupeole eelnenud päeval liikus Vargamäelt Järvamaa kultuurihiiest süüdatud peotuli läbi kõikide omavalitsuste Paidesse. Peol osales 79 tantsukollektiivi 1132 tantsijaga, 50 koori 1182 lauljaga ning kaks orkestrit kokku 42 pillimängijaga. Laulu- ja tantsupeo korralduseks oli liidu eelarves 9600 eurot, projektitöö tulemusena lisandus 4070 eurot Eesti kultuurkapitalilt ja 1600 eurot Rahvakultuuri keskuselt. Lisaks toetasid peo toimumist Paide Linnavalitsus, Paide Kultuurikeskus, SA Paide Haldus ning SA Ajakeskus Wittenstein. JOLi korraldab Järvamaa poistekoori ja tütarlastekoori tegevust. Liidu eelarvest rahastati kooride tegevust kokku 4000 euroga. Projektitöö tulemusel saadi kooride tegevuseks juurde 1200 eurot. Tänu 2013. a Bratislava rahvusvahelisel koorifestivalil saavutatud hõbediplomile esitati tütarlastekoor Järvamaa kultuuripreemia nominendiks. Koori dirigendid Anne Toomistu ja Tiiu Schüts pälvisid kultuuriminister Urve Tiiduse tänukirja ja osalesid 25. jaanuaril Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastapreemiate galal. 1.-3. juulini võõrustas tütarlastekoor 47 liikmelist Piedmont East Bay lastekoori USAst. Kaks koori andsid ühise kontserdi Paide Kultuurikeskuses. Kontserdi avas tervitusega Ameerika Ühendriikide Tallinna suursaatkonna esindaja. Külaliskoori võõrustasid ka tütarlastekoori lauljate pered. Ühiselt veedeti aega ja külastati A.H.Tammsaare muuseumi Vargamäel. Tütarlastekoor osales 4.-6. juulil Tallinnas XXVI laulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“. Koor õppis selgeks ja esitas nii valikkooride, lastekooride kui ka naiskooride repertuaari. 25. jaanuaril toimus Koeru kultuurimajas Järvamaa poistekooride laulupäev. Poistekooride ühendkooris oli koos 76 Järvamaa lauljat Türilt, Paidest ja Koerust. Ühendkoor tegutseb Järvamaa poistekoori 15 aasta pikkuse traditsiooni alusel. Ühendkoori juhendas mentorina Indrek Vijard. Koos 48 poisiga Tartu Tamme Gümnaasiumist harjutati XXVI laulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ repertuaari.

20 Ülevaade 2014. aastal toimunud koosolekutest 2014. aastal pidas juhatus 11 korralist koosolekut, lisaks üks erakorraline ja kirjalikke kooskõlastusi anti kolmel korral. Iga liidu liige nimetab volikogu otsusega juhatusse oma esindaja. 2014. aastal toimus kuus üldkoosolekut, sh üks erakorraline. Vastavalt JOLi põhikirjale nimetavad liikmed üldkoosolekule oma esindajad elanike arvu alusel. Aktiivses tegevuses olid 2014. aastal ka JOLi komisjonid, majanduskomisjon kogunes 9, haridus- ja noorsookomisjon ning kultuuri- ja spordikomisjon mõlemad 5 ning sotsiaalkomisjon ühel korral. Riigigümnaasiumi õppesuundadele sisendi andmiseks moodustati ajutine töörühm, milles osalesid juhatuse liikmed, esindajad maavalitsusest, gümnaasiumitest.

21 Paide linn

Aadress: Pärnu 3, 72711 PAIDE Veebileht: www.paide.ee Pindala 10,03 km2 Elanike arv: 8370 (01.01.2015) Asustustihedus: 834 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

2014. aastat alustas Paide Linnavolikogu alljärgnevas koosseisus: Ako Aasma, Ingrid Alt, Tarmo Alt, Mihhail Feštšin, Vilina Hange, Ants Hiiemaa, Kaido Ivask, Peeter Saldre, Viktor Kasak, Kai Kimmel, Kulno Klein, Ilmar Koppel, Mart Mikson, Andres Müürsepp, Margus Nurmik, Jaak Salmar, Kersti Sarapuu, Vello Talviste, Andrus Tull, Janno Viilup ja Mikk Vissak.

Linnavolikogu esimees oli Kersti Sarapuu ja aseesimees Kulno Klein.

Alates 02.04.2014 taastusid Riigikogu liikme Andres Jalak´a volitused Paide Linnavolikogus ja tema asendusliikme Ako Aasma volitused linnavolikogu liikmena lõppesid.

15.05.2014 toimunud volikogu istungil anti üle umbusaldusavaldused Paide Linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni poolt linnapea Alo Aasmale, abilinnapea Siret Pihelgasele, volikogu esimehele Kersti Sarapuule ja volikogu aseesimehele Kulno Kleinile. 16. juunil 2014 toimusid umbusaldusavalduste hääletamised ja valiti uus volikogu esimees, aseesimees, linnapea, abilinnapea.

Paide Linnavolikogu esimeheks valiti Tarmo Alt (Eesti Reformierakond), aseesimeheks valiti Mihhail Feštšin (Isamaa- ja Res Publica Liit). Valitsuses jätkas Janno Lehemets abilinnapeana ja uueks linnapeaks valiti Priit Värk. Vahetusid alatiste komisjonide esimehed ja liikmed.

Seoses umbusaldusavaldustega toimusid muudatused volikogu liikmete koosseisus. Linnapea Alo Aasma ja abilinnapea Siret Pihelgase volitused Paide Linnavolikogu liikmena taastusid alates 16. juunist 2014 ja samast kuupäevast lõppesid volikogu liikme volitused asendusliikmetel Mikk Vissakul ja Ilmar Koppelil.

05. septembril 2014 esitati umbusaldusavaldus volikogu esimehele Tarmo Altile, mis toetust ei leidnud. Tarmo Alt jätkas Paide Linnavolikogu esimehena.

17. 07.2014 – 17.10.2014 asendas Ilmar Koppel volikogus Janno Viilupit. (SDE) 16.08.2014 – 16.11.2014 asendas Mikk Vissak volikogus Alo Aasmad. (SDE) 03. 09.2014 – 03.01.2015 asendas Peeter Saldre volikogus Mart Miksoni. (KE)

Alo Aasma volitused volikogu liikmena lõppesid 10.10.2014 seoses tema nimetamisega Järva maavanema ametikohale.

20.11.2014 – 20.02.2015 peatas volitused volikogus Kersti Sarapuu ja tema asendusliikmeks määrati Aarne Kalvik. (KE)

22 2014. aasta lõpetas volikogu koosseisus: Ingrid Alt, Tarmo Alt, Mihhail Feštšin, Vilina Hange, Ants Hiiemaa, Valeri Ivanov, Kaido Ivask, Andres Jalak, Aare Kalvik, Viktor Kasak, Kai Kimmel, Kulno Klein, Ilmar Koppel, Andres Müürsepp, Margus Nurmik, Siret Pihelgas, Peeter Saldre, Jaak Salmar, Vello Talviste, Andrus Tull ja Janno Viilup.

Alates jaanuarist 2014 saab Paide linnavolikogu istungeid jälgida otseülekandena veebist. Istungid on ka järelvaadatavad.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused

Paide linna üldhariduskoolides alustas 1. septembril 2014. a õpinguid 1149 õpilast sh esimeses klassis 87 last. Paide Gümnaasiumi õpilaste arv seisuga 10.09.2014 oli 514, Paide Ühisgümnaasiumis 503 ja Paide Täiskasvanute Keskkoolis 132 õpilast.

Paide linna kahes lasteaias käis seisuga 10.09.2014 438 last, sh PAIde Lasteaias 217 ja Sookure lasteaias 221 last.

Paide Muusikakoolis õppis seisuga 10.09.2014.a 129 last, neist 8 teistest omavalitsustest.

Paide Huvikeskuses õppis seisuga 10.09.2014 135 last ja noort, sh. kunstikoolis 46 õpilast.

2014. aastal õppis 11 Paide linna eraspordikoolis kokku 419 last.

Paide Kultuurikeskuses toimus 2014. a jooksul 439 üritust, millest:  56 professionaalsete teatrite ja kontserdikorraldajate poolt antud etendust ja kontserti;  127 konverentsi, seminari ja koolituspäeva;  54 kultuurisündmust (sh aktused, peoõhtud, vastuvõtud, taidluskollektiivide ülesastumised jne);  71 eriilmelist sündmust, mille hulgas ka messid, doonoripäevad ja proovid külaliskorraldajatelt;  20 ostumüügipäeva;  53 muud üritust, mis Paide Kultuurikeskus korraldas kas kultuurikeskuse ruumides, Keskväljakul, Vallimäel või kirikus (laadad, lastehommikud, laulupäevad, linna tähtsündmused jpm);  58 kinoseanssi (sh 30 digikino seanssi perioodil 15.12-30.12.2014)

Paide Kultuurikeskuse korraldatud üritusi külastas 68 331 inimest.

2014. aastal oli Paide Avatud Noortekeskuses 10 624 külastust, kellest olid 36% tüdrukud ja 64% poisid. Võrreldes 2013. aastaga tõusis noortekeskuse külastuste arv 945 võrra.

Noorsootöö  2014.a. kevadel alustas tööd Paide linna noortevolikogu, kuhu kuulub 15 aktiivset noort.  Tööd alustas noorte diskorite klubi. Projekt "Disko on põhiline, punk pole oluline".  Sai alguse projekt „Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“.  Viidi läbi töö-ja puhkelaager 80 noorele.

Rahvusvaheline noorsootöö  6 kuud viibis Paide Avatud noortekeskuses Prantsusmaalt pärit Agathe Renoult Euroopa Noored Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames.  Mais kohtusid 10 Paide noort Strasbourg´is European Youth Event üritusel osalevate teiste Euroopa noortega.

23  Juulis toimus Prantsusmaal, Marmandes rahvusvaheline noortevahetus „O Arts Citoyens" (Erasmus+ rahastusega), kus osalesid 22 noort.  Novembris toimus Brüsseli Euroopa Parlamendi külastus, kus osales 18 noort.

Paide Gümnaasium tähistas oma 105. sünnipäeva, mille puhul ilmus vilistlaste mälestuste põhjal kokku pandud raamat „Mäletad, sõber, aegu veel sa…“ .

Järvamaa Keskraamatukogu tähistas oma 155. sünnipäeva, mille puhul ilmus raamatukogu tegemisi kajastav raamat „Kus käiakse, sinna jäävad jäljed“.

2014. aastal jätkusid arutelud Paidesse riigigümnaasiumi loomiseks.

2014. aastal tõstis Paide linn sünnitoetust. 1.septembrist kerkis sünnitoetus 324-lt eurolt 350 euroni.

2014. aastal maksis Paide linn statsionaarse õendusabiteenuse kasutajate kuludest kinni 50% (kulusid hüvitati 7500 euro ulatuses).

Eelarve

Paide linna 2014. aasta eelarve kogumaht oli 12 271 440,05 eurot (2013. aastal oli 9 872 143,05 eurot). 2014. aasta kulude eelarve täitmine: 11 612 864,30 2014. aasta tulude eelarve täitmine: 11 914 860,79

Joonis 1. Kulude eelarve täitmine valdkonniti 2014. aastal

24 Joonis 2. 2014. aasta teostatud kulude jaotus vastavalt majanduslikule sisule

Investeeringud

Teostatud investeeringute kogumaht 2014. aastal Paide linnas oli 718 775 eurot, sealhulgas 407 721 eurot AS Paide Vesi ja AS Järvamaa Haigla aktsiate ost ning 311 054 teostatud investeeringud: 1) 13 884 eurot kunstmurustaadioni tee remont 2) 17 000 eurot tänavavalgustusprojekti omafinantseering 3) 198 935 eurot Paide Kultuurikeskuse esinejate ruumide rekonstrueerimine, invatõstuki soetamine ja 3D kinoprojektori soetus 4) 2 000 eurot ordulinnuse varemete konserveerimistööd 5) 49 591 eurot Paide Sookure Lasteaia õueala rekonstrueerimine 6) 29 644 eurot Paide Ühisgümnaasiumi võimla rekonstrueerimine

Kultuuri- ja spordisündmused

Jaanuar  31.01 Arvamusfestival valiti Järvamaa Aasta teoks 2013

Veebruar  Jalgpallitreenerile Viktor Metsale määrati riiklik teenetemärk  Paide Huvikeskus tähistas 50. tegevusaastat  23.02 loodi võrkpallilegendi Peet Raigi nimeline stipendium  25.02 Iseseisvusmanifesti ettelugemine Paide raekoja ees  25.02 konverents "Konstantin Päts ja Järvamaa" tähistamaks riigipea 140. sünniaastapäeva  Paide linna hariduspreemia sai Paide Gümnaasiumi klassiõpetaja Tiia Sagar  Paide linna kultuuripreemia sai Paide Ühisgümnaasiumi huvijuht ja rahvatantsuedendaja Marika Kuusik  Paide linna spordipreemia sai Paide Linnameeskonna peatreener Meelis Rooba  Aasta parimaks sportlaseks sai tuletõrjesportlane Kaarel Siimut

Märts  Paide delegatsioon saavutas Eestimaa talimängudel teise koha 25  15.03 üle-eestiline noorte moekonkurss MoeP.A.R.K. 2014 Paide Kultuurikeskuses  Paide memmede tantsurühm Sinilill tähistas 45. sünnipäeva  22.03 Paide linna laste lauluvõistlus "Lauluhäll 2014"  Paide noort projekt "Professionaalidega koos professionaaliks" pääses ENTRUMI finaali  Paide/Türi/Väätsa võrkpallimeeskond võitis esiliigaturniiri

Aprill  Paide sümfoniettorkester 10  Kultuuri Teabe Tuba 5  Loodi Paide Linnaorkester  26.04 Jürilaat ja Jürivägi Paide Keskväljakul ning Vallimäel

Mai  31.05 Järvamaa laulu- ja tantsupidu Paide Vallimäel  Järvamaa elutööpreemia pälvis Paide kauaaegne tantsujuht Vilma Okas

Juuni  01.06 traditsiooniline koguperepäev "Laps vajab perekonda"  07.06 Järvamaa eakate kokkutulek Paide Vallimäel  07.06 Paide MEK Triatlon  11.06 avati Paide kiirabipunkt  14.06 möödus 10 aastat Murtud Rukkilille mälestuskivi avamisest  15.06 ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu Paide Vallimäel  22.06 Paide linna jaanituli Paide Vallimäel  28.06 Üldlaulu- ja tantsupeo TuleTulemine Paides

Juuli  19.07 Kreisilinnapäev Paides  24. 07 Paide linna läbis üle-euroopaline tõrvikuga rahujooks

August  15.-16. 08 teine Arvamusfestival Paide Vallimäel

 15.08 Tour d`ÖÖ Paides  19.08 avati Paide reoveepuhastusjaam  20.08 taasiseseisvumispäeva kontsert, esines Siiri Sisask  24.08 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tunnustas Paides kauneimate kodude omanikke

26

      27.08 Paide V Minitriatlon  30.08 Paide Rull 2014  30.08 Paide Kultuurikeskuse hooaja avalöök

September  Paide linn sai uue interneti kodulehe  20.09 stiilsete hobiautode näitus ja paraad Paide Vallimäel  PAIde Lasteaia Kullapai maja tähistas 5. sünnipäeva  Järvamaa Keskraamatukogu tähistas 155. sünnipäeva  28.09- 01.10 Paide linna 723. sünnipäeva tähistamine

 Paide linna aukodanikuks valiti ettevõtja Tõnu Uibopuu  Paide linna vapimärgid pälvisid muusikapedagoog Malle Nööp ja Ajakeskuse Wittenstein juht Ants Hiiemaa  Paide linna ettevõtluskonkursi võitjateks olid Nor-Est Wood AS, AS Eesti Pagar, AS Paide MEK, OÜ Vaaros ja OÜ Mari Meigistuudio  Paide Kuningate sihtkapitali stipendiumi said Maiko Kesküla ja Janno Reim  Paides avati Järvamaa Rajaleidja Keskus  Paide kiriku siseviimistlustööd jõudsid lõpule

27 Oktoober  04.10 esimene Järvamaa Võrkpalliklubi Schenker Liiga mäng Paides  05.10 33. Viking Window Paide-Türi rahvajooks  Järvamaa lasteabikeskus 15  Reopalu kalmistul avati mälestuskivi päästjatele

November  08.11 Paide Rock 45 kontsert  09.11 üleriigiline kiirmaleturniir Paides  09.11 üle-eestiline isadepäev Paides  13.11 Eesti Spordi Kongress Paides  Paide Linnameeskond lõpetas Premium liiga kuuendana  30.11 ansambel Curly Strings Paide Wabalinna majas  Paide Gümnaasium 105

Detsember  06.12 Paide Jõulukroon  06.12 Peet Raigi mälestusturniir võrkpallis  15.12 Paides avati 3D kino

Ettevõtlus

Tabel 1. Äriregistri andmetel Paide linnas registreeritud ettevõtjad ja mittetulundusühingud 01.01.2014 01.01.2015 Aktsiaseltsid 15 14 Osaühingud 448 520 Täisühingud 4 3 Usaldusühingud 1 1 Tulundusühistud 30 30 FIE-d 148 144 Sihtasutused 7 7 MTÜ-d 192 195

Graafik 1. Paide linna ettevõtete jaotus seisuga 01.01.2015

28 Ettevõtete tegevusalad valdkonniti jaotuvad: jae- ja hulgimüük – 82, ehitus – 73, tootmine – 47, kinnisvara haldus – 53, iluteenused 48, raamatupidamisteenused – 27, kaubavedu 24, sõidukite hooldus ja remont – 15, koolitus – 14, metsa- ja taimekasvatus – 14, toitlustus – 13 jm.

Graafik 2. Peamised tegevusvaldkonnad

Aasta jooksul asutati osaühinguid juurde 49, tegevuse lõpetas 4. Ühele ettevõttele kuulutati välja pankrot. FIE-sid registreeriti aasta jooksul äriregistrisse 6 ja kustutati 2. Asutati 3 uut mittetulundusühingut. Uute ettevõtete tegevusalad jaotuvad järgmistesse valdkondadesse: jae- ja hulgimüük – 14, ehitus – 9, sõitjatevedu – 4, iluteenus – 6, autohooldus – 2, kinnisvara haldamine – 2, ajutise tööjõu rent – 2, mööbli tootmine 1, infotehnoloogia – 1, toitlustus – 1, reklaamiagentuur – 1, fotograafia – 1, küttepuude tootmine – 1, koolitus 1, tavanditeenus – 1, metsamajandus – 2, kaubavedu – 1, õmblusteenus -1.

Tabel 2. Suuremad tööandjad Paide linnas Ettevõte Tegevusala Töötajaid AS Järvamaa Haigla Haiglaraviteenus 248

Järva Tarbijate Ühistu Jaekaubandus 175

AS Eesti Pagar Leiva- ja saiatootmine 130 Üldmasinate ja AS Paide Masinatehas mehhanismide tootmine 110 Elamute ja AS Paide MEK mitteeluhoonete ehitus 96

AS Euroleib Leiva- ja saiatootmine 91 Ajakirjade jm perioodika AS Kuma kirjastamine 68 Elamute ja OÜ Tafrix mitteeluhoonete ehitus 52 AS KEK-i Ehitus Elamute ja 37 29 mitteeluhoonete ehitus

Koma Ehitus AS Elektriinstallatsioon 30 Kütte-, ventilatsiooni- ja Comfort AE AS kliimaseadmete paigaldus 25

Verston Ehitus OÜ Teede ja kiirteede ehitus 25

Brandner PCB OÜ Trükkplaatide tootmine 28 Elamute ja mitteeluhoonete ehitus + OÜ Katri jaekaubandus 29

Ehitusmaterjalide ja - Espak Paide OÜ tarvete jaemüük 25 Elektriliste valgustusseadmete Alppilux OÜ tootmine 24 Iizmar OÜ Kaubavedu maanteel 22

Graafik 3. Suuremad tööandjad Paide linnas

Välissuhtlus

 26. jaanuar-1. veebruar osales Paide Täiskasvanute Keskkooli direktor Prantsusmaal Marseilles läbiviidud projektis „Learning for Work and Life! One step up!“ Projekti eesmärk oli uuenduslike koolitusprogrammide ning –materjalide kavandamine ja rakendamine, mis tagaks Euroopas paremad võimalused madalama oskustasemega kodanikele, võimaldades neil parandada oma eluks ja tööks vajalikke oskusi.  Jaanuari algul käis Läti linna Salaspilsi delegatsioon Paides. Eesmärk oli tutvuda linna sotsiaalse infrastruktuuri ning omavalitsuse ja ettevõtluse omavahelise koostööga linnas. Lisaks külastati Ajakeskust Wittenstein ning Paide kevadel valminud pansionaati.  Veebruar-juuli viibis Paide Avatud noortekeskuses Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Prantsusmaalt pärit Agathe Renoult. Agathe projektiteemaks oli sport ja liikumine ning ta töötas

30 paralleelselt teiste noorsootöötajatega. Agathe kohtus paljude noortega, linnajuhtidega ja linnaelanikega.  8-11. mail külastas 10 Paide noort Strasbourg´i European Youth Event üritust. Üritusel said kokku Euroopa Liidu liikmesriikide noored, kes arutasid noori ja Euroopat puudutavatel teemadel.  12.-14. juunil külastas Paide linna delegatsioon Habo sõpruslinna. Kohtumise eesmärk oli tutvuda omavalitsuste juhtimise erinevustega erinevates riikides. Lepiti kokku edasised koostöö võimalused – kultuurikollektiivide külastused ja noortevolikogu sõpruskohtumised.  Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoori KALEV Paide noor laulja Karl Tipp osales 21.-26. juulil Istanbulis toimuval rahvusvahelisel koorifestivalil.  18.-28. märtsil osales Paide rockansambel Nevesis oma muusika tutvustamise tuuril Poolas ja Saksamaal. Noored muusikud andsid kontserte Dresdenis, Berliinis, Varssavis ja Wroclawis.  8.-15. juulil osales Tihvan Big Band konkursil „International Youth Music Festival 2014“ Bratislavas. Osaleti bigbändi kategoorias ja saavutati 25 punktiga 30st kulddiplom. Lisaks loodi kontakte Slovakkia ürituste korraldajatega ja osaleti õpitubades. Projektis osales 18 inimest.  13-21. juulil toimus Prantsusmaal, Marmandes rahvusvaheline noortevahetus „O Arts Citoyens", kus osalesid 22 noort + juhendajat kolmest erinevast riigist: Itaaliast, Eestist ning Prantsusmaalt. Teemaks oli õppida üksteise kultuure, rahvuslikke eripärasid ja põhirõhk oli demokraatia ja vabaduse teemal.  21.-26. juulil osalesid Paide huvikeskuse õpetaja Margus Tiitsmaa ja 4 õpilast Salduses rahvusvahelises kunstilaagris. Laagris tutvuti erinevate tehnikatega (nt seepia tehnika portree lõuendil).  11.-18. augustil osalesid Paide kolm õpetajat Lätis Salduses koolitusel „Bringing the Gap Between Formal and Non-formal education“. Teemaks oli kuidas lähendada formaalset ja mitteformaalset koolitust.  MTÜ Paide Sport noorjalgpallurid osalesid San Antolini CUP Festivalil Palencias Hispaanias rahvusvahelisel jalgpalliturniiril.  27. september.-04. oktoober osales Paide Sotsiaaltöökeskuse Päevakeskuse tegevusjuhendaja Maimu Lomp Prantsusmaal Toulouses IV Golden Age Gym Festivalil. Festival oli mõeldud üle 55. aastastele inimestele, kes on alles kõrgemas vanuses leidnud tee endale meeldiva tervisliku spordiala juurde. Festivali ajal oli võimalik osaleda ka 26 erinevas töötoas.  2-5. novembril osales Paide Avatud Noortekeskuse juhataja AMSED koostöövõrgustiku seminaril Strasbourg´is, Seminaril osales üle 50 erineva inimese 40st riigist. Koostöövõrgustikus osalemine andis Paide ANKile suuremad võimalused osalemiseks erinevates rahvusvahelistes noorte projektides. Samuti laienevad võimalused noortega töötavatele inimestele, kes saavad osaleda erinevatel rahvusvahelistel koolitustel ja seminaridel.  16.-19. novembril toimus Euroopa Parlamendi külastus Brüsselis, kus osales 18 Paide noort ning kaks juhendajat. Tutvuti Euroopa Parlamendi tööga, kohtuti seal töötavate eestlastega. Lisaks külastati Mini-Euroopat, Atomiumi, vanalinna.

31 Albu vald

Aadress: Järva-Madise küla, 73409 Albu vald Veebileht: www.albu.ee Pindala 257 km2 Elanike arv: 1234 (01.01.2015, vähenemine aastaga 23, sündis 15 last) Asustustihedus: 4,8 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Vallavolikogu Volikogu esimees: Jüri Kommusaar Albu Vallavolikogus on jätkuvalt 11 liiget. (3 liikme volitused peatusid ja tuli 3 asendusliiget). 2014. aastal toimus 11 volikogu istungit. Istungit ei toimunud tavapäraselt juulis. Võeti vastu 17 määrust ja 53 otsust. Jaanuaris anti valla aukodaniku nimetus Jaan Nõlvele, aasta tegija nimetus Janek Valtinile ja teenetemärk Kaja Kraavile ja Kersti Liivakule. Jätkati valla uue üldplaneeringu menetlust.

Vallavalitsus Vallavanem: Kalju Kertsmik Vallasekretär: Maris-Saara Malbe Vallavalitsuse liikmete arv 6 Vallavalitsusel toimus 29 istungit, anti 311 korraldust. Uute ametnikena asusid teenistusse sotsiaal-ja lastekaitsenõuniku ametikohal Jelena Ossipova ja noorsootöö-ja haridusspetsialisti ametikohal Anne Roos ning vallasekretäri ametikohal asus teenistusse Maris-Saara Malbe.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Albu vallas tegutsevad järgmised vallavalitsuse hallatavad asutused: - Haridusasutused - Albu Põhikool, Ahula Lasteaed-algkool (4 klassi+lasteaed) ja Albu Laste Mängutuba (lasteaed). - Raamatukogud – Albu Raamatukogu ja Ahula Raamatukogu (teeninduspunkt ka Järva-Madise külas vallamajas). - Ahula Sotsiaalne Varjupaik – osutab üldhooldekoduteenust sotsiaalsete erivajadustega isikutele. - Albu Valla Rahvamajad – hooned Albus ja Ahulas - Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus – loob häid võimalusi sportimiseks, puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks - Albu Valla Toiduait – pakub toitlustamist valla haridus- ja hoolekandeasutustele ning avalikkusele - Vallaasutus „Teenus“ - ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni- ning jäätmeveo alaste teenuste osutamine

Eelarve

Albu valla 2014. a eelarve võeti vastu Albu Vallavolikogu 27. veebruaril 2014. a määrusega nr 1, mille tulude maht oli 1 809 374 eurot. Esialgset eelarvet muudeti 2 korda ja lõplikuks 2014. aasta eelarve tulude mahuks jäi 2 000 632 eurot.

Albu valla 2014.a. olulisemad investeeringud:

Tabel 1. Investeeringute koondtabel (summad eurodes):

32 Projekti nimi Maksumus Albu Põhikooli poeglaste tööõpetusruumides ventilatsiooni 19 020 väljaehitamine Ahula Lasteaed-Algkooli vanas hoones asuvate lasteaia 32 830 ruumide kapitaalremont Albu küla Männi siseteede renoveerimine 31 478 Valgehobusemäe Suusa- ja puhkekeskuse puurkaevu ehitus 72 092 Ahula rahvamaja elektritööd 15 528

Kultuuri- ja spordisündmused

- 24. jaanuar – 11. Tammsaare võistulugemine Albu Põhikoolis - 25. jaanuar - 34. Tammsaare rahvamatk, mil kuulutati välja ka XXXVII A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia laureaat Avo Kull romaani "Reporter" eest. - 7.-9. märts – Valgehobusemäe talvefestival, sh 14. Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele (FIS võistlus)

Pildil: 14. Albu Suusõit Jaak Mae karikatele

- 17. mai – muuseumiöö A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel - 19. mai – 29. juuni – Ugala teatri etendus "Vanad ja Noored" Vargamäel -19. juuli – 3.august – Albu valla projekt: lavastus „Vargamäe unistaja“ Tammsaare muuseumis Vargamäel - 13. juuli - XII Albu CUP tõstmises Albu valla karikatele - 8. juuni - XVII Erika rattaralli Ahulas - 8. juuli - 24. august - Albu mõisa XVI Kunstisuvi Ingmar Muusikuse fotonäitus "Siin maal" - 28. september - XXI Albu sügisjooks ja X terviseliikumisüritus Valgehobusemäel - 18.oktoober - XX Indrek Liiva mälestusvõistlused sangpommis

33

Pildil: Vargamäe Unistaja 2014

Ettevõtlus

Suuremate ettevõtete nimed, põhitegevusalad. 1. Tammsaare OÜ – põllumajandustootmine 2. OÜ Preskosa – vaibakudumine, jaekaubandus 3. OÜ Pakpoord – õmblustoodete valmistamine 4. OÜ Farmiks Agro - põllumajandustootmine 5. Kleisal OÜ – puidu töötlemine 6. Peedu Puiduladu OÜ – puidu töötlemine 7. OÜ Niinsalu – bussiga transpordi teenused 8. AS Essenta – moodulmajade ehitus, metallitööd 9. OÜ Hunting Grupp – metsa töötlemine, jahindus, autoremont

Ettevõtlus arvudes Albu vallas tegutseb äriregistri teabesüsteemi andmetel 9.04.2014 seisuga 93 osaühingut, 2 tulundusühistut, 72 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 1 usaldusühing.

Uued osaühingud 2014: AS Juhani OÜ, Fungi&Flora OÜ, OÜ Lillevälja Sumila, OÜ Taivo Sales, OÜ Toidutuba, Tanksemäe Saffer OÜ. Uus MTÜ: Creative Freerun

Mittetulundusühingud ja sihtasutused

Albu vallas tegutseb 9.04.2015 seisuga 26 mittetulundusühingut sh.10 on korteriühistud. Olulisemad mittetulundusühingud on: MTÜ Albu valla külade selts, EELK Järva-Madise Püha Matteuse Kogudus, MTÜ Seidla Tuuleveski, MTÜ Kultuuri- ja Haridusselts Üksmüts, MTÜ Albu Noortekeskus, Järvamaa Mõisakoolide Ühing. Sihtasutusi on Albu vallas 1 (SA A.H.Tammsaare

34 Muuseum Vargamäel). Vallavalitsusele on teada ka üks avalikes huvides tegutsev seltsing – Kaalepi Küla Seltsing.

Koostas: Maris-Saara Malbe, Albu vallasekretär

35 Ambla vald

Aadress: Lai 22, Ambla 73502 Veebileht: www.ambla.ee Pindala 166,45 km2 Elanike arv: 2091 (01.01.2015) Asustustihedus: 12,6 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Ambla vallavalitus pärast KOV 2013 valimisi on 4-liikmeline, koosseisus: Rait Pihelgas vallavanem, Andrus Mikson, Katre Mägi, Annika Rohi.

Ambla vallavolikogu valiti 13-liikmeline kooseisus: Harri Lepamets – volikogu esimees, Arvi Luuk, Priit Grünthal, Marta Kondas, Reimo Kaasiku, Aive Kukk, Ülle Ojamäe, Madli Põder, Margit Mikson, Ants Aasamets, Tõnu Linnasmäe,Vello Teor – volikogu aseesimees. 2014 aastal astus volikogu liikme kohalt tagasi Ants Aasamets. Uus volikogu liige on Krista Nelke.

Haridus-, sotsiaal-, kodanikeühendused

Aravete Lasteaed Mesimumm on Ambla Vallavalitsuse haldamisele kuuluv munitsipaallasteaed, mis toetab peresid, pakub hoidu, õppe- ja arendustegevust koolieelsetele lastele, ettevalmistust koolis toimetulekuks ning tugiteenust.

Lasteaias on avatud 4 rühma - laste nimestikuline arv 31.12.2014. a seisuga: 1. MUMMUD sõimerühm 1,5- 3 aastastele lastele (11 last); 2. LEPATRIINUD noorem aiarühm – 3-4 aastastele lastele (15 last); 3. MESIMUMMID keskmine aiarühm –4-5 aastastele lastele (17 last); 4. MÕMMID vanem rühm – 5-7 aastastele lastele (15 last);

2014. aasta lõpu seisuga oli lasteaias 58 last, aasta keskmine laste nimestikuline arv oli 60. Rühmad on komplekteeritud laste vanuselist struktuuri arvestades, kellega tegelevad kaks õpetajat ja õpetaja abi. Lasteaias töötab üheksa õpetajat, kes vastavad kvalifikatsioonile. Üks õpetaja suundus pensionile ja konkursiga võtsime tööle noore spetsialisti, kes lõpetas juunis 2014 Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži. Noor õpetaja osaleb kutseaasta programmis ja talle on mentoriks õppealajuhataja. Lasteaias töötab osalise koormusega logopeed, kes tegeleb tugiteenust vajavate lastega kord nädalas. Kuni juunini 2014 töötas lasteaias ka tugiisik erivajadusega lapsega. 2014/2015. õppeaastal teenuse vajadus puudub seoses erivajadusega lapse kolimisega teise maakonda. Oleme võimaldanud mitmetele üliõpilastele ja töötule lasteaias praktika sooritamist.

Lasteaias pakutakse võimalusi andekamate laste toetamiseks läbi järgmiste huvitegevuste: jalgpall (poisid, tüdrukud), pillimäng ja laul, rahvatants, loovtants. Lisaks töötab lasteaias beebikool kuni 1,8 aastastele lastele üks kord nädalas.

Ambla Lasteaed-Põhikool on Ambla Vallavalitsuse haldamisele kuuluv munitsipaalkool, mis koosneb kolmest kooliastmest ja lasteaia liitrühmast (lapsed vanuses 2-7 eluaastat).

Ambla Lasteaed-Põhikoolis õppis jaanuari 2014 seisuga 48 õpilast ja lasteaialapsi oli nimekirjas 20, alates 1. septembrist 2014 on vastavad arvud 55 ja 15. Lähtuvalt õpilaste arvust toimub õppetöö ka liitklassides (liidetud on II ja III ning V ja VI klass). Lasteaias töötab üks liitrühm, tegevused toimuvad kell 9.00-13.00 kahes vanuserühmas eraldi rühmaruumides. Lasteaia töö on tihedalt

36 seotud kooli töökorraldusega, sest õpetajad annavad tunde nii lasteaias kui ka koolis (muusika, rütmika, kunsti- ja tööõpetus). Kõikidel suurematel üritustel osalevad lasteaialapsed ja õpilased koos. Põhikooli osas on valikaineks kaitseõpe (IV-VIII klass). Poiste tööõpetuse tunnid (tehnoloogiaõpetus) toimuvad kolmel õppeveerandil Aravete Keskkooli puutööklassis ja ühel õppeveerandil meie kodundusklassis, kus õpitakse toitlustamise aluseid. Koolis toimub pidev koostöö lastevanematega, vajadusel tehakse ka koostööd nii Ambla kui Tapa valla sotsiaalnõuniku ja lastekaitsespetsialisti, Ambla valla volikogu sotsiaalkomisjoni, kooli hoolekogu, piirkonnapolitsei ja teiste tugistruktuuridega väljaspool kooli.

Septembrist 2014 on koolis toimiv tugisüsteem (aineõpetajad, õpiabitunnid ja pikapäevarühm, puudub logopeed, psühholoogi teenust ostetakse sisse SA Innove´lt): pikapäevarühm, õpiabirühmad, koduõpe, abiõpe, aineõpetajate konsultatsioonid, individuaalse õppetöö rakendamine, arenguvestlused. Kooli raamatukogust saab laenutada ainult õppekirjandust, ilukirjanduse laenutamine on võimalik Ambla aleviku raamatukogust, mis asub koolist ~300 meetri kaugusel.

Huvialategevust koordineerib 0,25 ametikohaga huvijuht. Huvitegevuse alla on koondatud huvi- ja spordiringid, ürituste ja ekskursioonide korraldamine ning karjäärinõustamine. Õpilastel oli võimalus tasuta osaleda spordi-, kokandus-, näite-, inglise keele, muusika- ja tantsuringides. Õpilased osalesid väljaspool kooli: koolitantsu festivalil, maakonna laulu- ja tantsupeol, laulu- ja luulekonkurssidel ning spordivõistlustel.

Aravete Keskkool on Ambla Vallavalitsuse haldamisele kuuluv üldhariduslik munitsipaalkool, mis teenindab kõiki Ambla valla ja ka ümberkaudsete valdade lapsi.

2014. aasta lõpu seisuga:  õpib koolis 151 õpilast;  on koolis 12 klassikomplekti (1-12 kl);  töötajate arv 35, neist pedagooge 22 (üks õpetaja ei vasta kvalifikatsioonile).

2014. aastal esindas Aravete Keskkooli rohkem kui 48-l erineval võistlusel, konkursil ja olümpiaadil 98 õpilast, kes saavutasid maakondlikul tasemel 23 esimest kohta, 29 teist kohta ja 21 kolmandat kohta. Lisaks osalesid Aravete Keskkooli õpilased ja õpetajad 16-s erinevas rahvusvahelises ja vabariiklikus projektis.

2014. aastal asus Aravete Keskkool tegema koostööd Lillehammer videregående Skole`ga Norras. Koostöös on esitatud kaheaastase koostööprojekti taotlus EEA/NORWAY GRANTS SCHOLARSHIP programmile Eestis summas 64 712 eurot koos omaosalusega.

2014. aastal liitus Aravete Keskkool rahvusvahelise Erasmus+ projektiga LINPILCARE, mille eesmärk on toetada õpetajaid ja koole tõenduspõhise õpetamise rakendamisel, sidudes õpetajate tegevusuuringud professionaalsete õpikogukondade kaudu akadeemiliste uurimistööde tulemustega. Projektis osalevad Belgiast: VSKO (katoliku hariduse täienduskoolituskeskus) – projekti koordinaator, Hollandist: STICHTING FONTYS (õpetajakoolituse kolledž), Portugalist: Agrupamento de Escolas da Caparica (Caparica koolidegrupp), Ühendkuningriikidest: Dene Magna itcheldean ja Eestist: Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut (iga projektipartner kaasab koostööle vähemalt 12 kooli).

Aravete Keskkoolis viiakse 2015. aastal läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt haldusjärelevalve. 2015. aasta kevadel läbiviidava PISA testi valimis on ka seekord Aravete Keskkooli õpilased.

37 Aravete Keskkooli suurimaks tagasilöögiks 2014. aastal võib pidada keskkooli osa õpilaste jätkuvat arvulist langust, loodetud 8-9 õpilase asemel asus 2014. aasta sügisel 10. klassi õppima ainult 5 õpilast. Kahjuks võib statistikast tõdeda, et keskkooli õppima asuvate õpilaste arv ka edaspidi ei suurene, pigem väheneb.

2014. aasta augustis-septembris konserveeriti Aravete Keskkooli vana maja. 2015. aastal alustatakse vanale majale uute funktsioonide leidmise ja projekteerimistöödega.

Sotsiaal Aravete Hooldekeskus on ööpäevaringset hooldust ja põetust osutav hoolekandeasutus, mis on loodud elamiseks ja hooldamiseks vanuritele ja puudega isikutele, kes ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei saa tagada teiste sotsiaalteenustega.

Kokku oli 2014. aasta jooksul hooldusel 27 klienti, neist Järvamaalt 22, Lääne-Virumaalt 1 ja Harjumaalt 4. Ambla valla poolt täielikul või osalisel ülalpidamisel oli aasta jooksul 3 inimest. Klientidele tagati eakohane hooldus ja põetus.

Hooldusele ei võeta kliente, kellel on psüühikahäire, mis kahjustab tema enda ja kaasklientide igapäevast toimetulekut.

Eraldi alustas aastal 2014 Aravete Hooldekeskuse juures igapäevaelu toetamise grupp, mis kuulub erihoolekande alla ja saab rahastuse Sotsiaalkindlustusametilt. Sellel teenusel oli kolm inimest, kes elasid oma kodudes ja kellega töötas üks tegevusjuhendaja osalise tööajaga.

Aravete Hooldekeskuses oli 2014. aastal tööl 7 hooldustöötajat 6,5 ametikohal. Kõik töötajad omavad erialast väljaõpet ja on tööl vähemalt 6- aastase tööstaažiga. Pikim tööstaaž on 19 aastat. Lisaks hooldustöötajatele on igapäevaselt tööl juhataja ja osalise tööajaga meditsiiniõde, kokad ning laohoidja ning alates 2014. aasta septembrist 0,5 kohaga koristaja.

Aastal 2014 oli kohamaks 500 eurot kuus, millele lisandus puudetoetus. 2014. aastal alustati erihoolekandeteenuste väljaarendamisega.

Toimetulekutoetust maksti 2014. aastal lähtudes riiklikult kehtestatud toimetulekupiirist 7260,07 eurot, keskmiselt 12 taotlejale. Ambla valla eelarvest maksti 2014. aastal sünnitoetust lapse vanemale 384 eurot. Ranitsatoetust ühe kooli mineva lapse kohta 65 eurot. Ravimitoetust maksti 58 raske ja sügava puudega isikule summas 7823,01 eurot. Lisaks maksti hooldajatoetust raske puudega isiku hooldajale 15,34 eurot kuus ja sügava puudega isiku hooldajale 25,56 eurot kuus. Erinevate sotsiaaltoetuste määramisel lähtutakse konkreetsest abivajajast ja temaga seotud juhtumist. Rakendatakse juhtumipõhist tegevuskava. Suureks toeks on Sotsiaalkindlustusametiga koostöös olev projekt „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“, mis viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013". Pilootprojekt kestab kuni 2015. aasta lõpuni. Projekti sihtrühmaks on inimesed, kellel on mitmeid põimunud probleeme, mille tõttu nad ei tule toime igapäevase elu ja töölkäimisega. Ambla vald osaleb aktiivselt Järvamaa Toidupanga tegevuses, tänu tihedale koostööle saab aidata igakuuliselt keskmiselt 5-8 peret toidupakiga, kes sattunud erinevatel põhjustel raskustesse.

Koostöös MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega viiakse Ambla vallas läbi projekti „Sihid selgeks – elus edasi!“ algas projekt augustis 2013 - juuni 2015. Projekti sihtgrupiks on lastega kodus olevad 38 emad ning töötud noored vanuses 16-24. Projekti üldeesmärgiks on Järva maakonnas suurenenud tööga hõivatud lastevanemate osakaal, vähenenud on töötus ja mitteaktiivsus noorte hulgas.

Teine projekt koostöös MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega „Tugiisikuteenus erivajadustega lastele lasteasutustes“ algas 1. detsembril 2013 ja kestis 31. detsembrini 2014. Projekti rahastas Eesti- Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projektiga pakutakse tugiisiku teenust erivajadusega lastele. Ambla vallas töötas kaks tugiisikut. Tugiisik töötas lasteasutuse juures vastavalt vajadusele 1-5 lapsega. Tugiisiku ülesandeks oli toetada ja juhendada igakülgselt erivajadusega last hariduse omandamisel ning lasteasutuses toimetulemisel (kas koolis või lasteaias).

Peab uhkusega tõdema, et vallal on suurepärane koostöö kodukoha turvalisuse hoidmisel Lääne Päästekeskuse Järvamaa Päästepiirkonna Aravete Päästekomandoga ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonnaga.

Pildil: Uued valla kodanikud

Ambla vallas on toredaks traditsiooniks saanud vallavanema vastuvõtt valla peredele, kuhu on sündinud uus maailmakodanik.

Pikaajaliseks traditsiooniks vallas on ka klassikursuse kiituskirjaga lõpetanud õpilaste ja nende vanemate tunnustamine vallavanema vastuvõtul peale kooliaasta lõppu.

Valla poolt pakutava koduhooldusteenuse abil on loodud võimalus eakal inimesel harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega eakal inimesel iseseisvalt, pere või koduhooldustöötaja abil harjumuspärases keskkonnas (kodus) toime tulla. Suur abi teenuse paremaks muutumisel on kindlasti Sotsiaalministeeriumi poolt valdadele eraldatud elektriautod, mille abil teenust osutatakse.

39 Valla poolt pakutav sotsiaaltransporditeenus on peale ühtse sotsiaaltranspordi projekti lõppemist jälle aktiviseerunud ja kasutatakse valla puuetega inimeste ja eakate poolt aktiivselt arsti juurde ja rehabilitatsiooniteenusele sõiduks.

Mittetulundusühing Ambla valla eakate klubi Vokiratas on koondanud enda alla kõik valla aktiivsed eakad, kes on suuresti abiks valla eakate ja kultuurielu rikastamisel. Lisaks kohapeal toimuvatele klubiõhtutele käiakse koos tantsuringis ning laulukooris. Lisaks külastatakse aktiivselt teisi klubisid üle vabariigi ja tehakse ühiseid väljasõite.

Kodanikeühendused

Seltsid, mittetulundusühingud ja muud vabaühendused osalevad üha aktiivsemalt nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse otsuste tegemisel. Põhjus lihtne – mitmed probleemid, millega tegelda tuleb, on oma ulatuselt niivõrd laiahaardelised, et ületavad sageli lisaks omavalitsuse piiridele ka riigi piire.

Ambla vallas tegutsevad mitmed erinevad kohaliku elu edendamisega tegelevad mittetulundusühingud.

Neist aktiivsemaid külaelu edendavad on MTÜ Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Selts, MTÜ Käravete Küla Selts, MTÜ Sääsküla Külaselts, MTÜ Maarjamõisa Külaelu Edendamise Selts, MTÜ Roosna-Tammiku Külaselts.

Valla spordielu korraldamisel ja elavdamisel omavad suurt rolli MTÜ Ambla Spordiklubi, MTÜ Aravete Jõujaam, MTÜ Spordiklubi +35, MTÜ Ambla motoklubi, MTÜ Kurisoomoto, MTÜ Star Racing, MTÜ Ambla Hobimoto, MTÜ Suusk ja Rada, MTÜ Aravete Vabaajakeskus.

Valla kultuurielu aitavad rikastada MTÜ Ambla valla eakate klubi Vokiratas, MTÜ Ambla Haridusselts, MTÜ Sääsküla Huviklubi, MTÜ Aravete Kultuuri- ja huviselts, EELK Ambla Maarja Kogudus, MTÜ Loometöö.

Lisaks toimetavad erinevate valdkondade mittetulundusühingud MTÜ Ambla Metsaühistu, MTÜ Aravete Tulehoidja, MTÜ Minu Mets, MTÜ Tammiku Talumuuseum, MTÜ Aravete Maaparandusühistu.

Mittetulundusühingute kaasabil on aastatega oluliselt parandatud kohalikku elukeskkonda ja korraldatud kogukonda arendavaid ning valla atraktiivsust suurendavaid üritusi. Valla eelarvest eraldatav tegevus- ja projektitoetus on aasta aastalt kasvanud ja tänu aktiivsetele mittetulundusühingutele on palju ära tehtud.

Eelarve

Ambla valla 2014. aasta eelarve võeti vastu 21. veebruaris 2014. a Ambla Vallavolikogu määrusega nr 2. Põhitegevuse tulud olid planeeritud kokku 2 025 357 eurot ja põhitegevuse kulud summas 1 949 922 eurot.

2013. aasta I lisaeelarve ja eelarve muutmine kinnitati 20. juunis 2013. a Ambla Vallavolikogu määrusega nr 8. Põhitegevuse tulusid suurendati 39 690 eurot ja põhitegevuse kulusid suurendati 48 122 eurot.

Tulud kaupade ja teenuste müügist suurenevad 14 240 euro võrra, millest suuremad 2 600 eurot on Aravete KK täiendav tulu toitlustamisest ja Aravete HK tulu 10 800 eurot seoses klientide arvu tõusuga. Saadud toetustele tegevuskuludeks on lisatud 25 450 eurot, mis on põhiliselt sihtfinantseerimisena laekunud erinevad projektitoetused ja riigipoolne teede raha ümber tõstmine

40 investeerimistegevuse alt põhitegevuseks. 4 112 eurot tagastatakse eelmise aasta Järvamaa haigla ehituse kaasfinantseering, kuna rahastamise alused on muutunud.

Antud toetuseid vähendatakse 6 387 euro võrra, muud tegevuskulud suurenevad 54 509 euro võrra: sh personalikulud suurenevad 6 852 euro võrra ja majandamiskulud suurenevad 47 657 euro võrra.

2013. aasta II lisaeelarve ja eelarve muutmine kinnitati 18. detsembris 2013. a Ambla Vallavolikogu määrusega nr 12. II lisaeelarvega tasakaalustati tulusid ja kulusid, mis täpsustusid aasta lõpuks.

Eelarve põhitegevuse tulem oli algses eelarves kavandatud 75 435€, lõplikus (II lisa eelarve) 66 853€ ning eelarve täitmisel kasvas see 111 935€-ni.

Investeeringud Tabel 1. Investeeringud 2014 Tegevusala Objekt 2013. aasta eelarve täitmine (eurodes) 08 102 Aravete Spordi- ja Tervisekeskus 2 640 murutraktori soetamine 2 640

1011.1 Aktsiate soetamine 113 582 AS Paide Vesi 105 390 AS Järvamaa Haigla 8 192

Kultuuri- ja spordisündmused

Kultuur Ambla valla kultuurielu rikastavad traditsioonilised üritused nii koolides, lasteaedades, kultuurimajades, külaplatsidel. Vallas on väga aktiivsed MTÜd, kellega koostöös saab korraldada erinevaid sündmusi ja võistlusi.

Ambla valla Eakate Klubi Vokiratas korraldab iga kuu Aravete kultuurimajas eakatele tantsu- ja meelelahutus õhtuid, kus osalevad ka tuntud inimesed üle Eesti.

Aravete Keskkool, Aravete Hooldekeskus ja MTÜ Ambla valla eakate klubi Vokiratas korraldasid ühisürituse "II Vanavanemate päev noortest eakateni", mis jääb ka edaspidi traditsiooniliseks päevaks Aravetel.

Koostöös MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviseltsiga toimus juba teist korda Aravetel vabariiklik koolinoorte jutuvestja konkurss "Kratilood", mis osutus osalejate seas populaarseks ning on kujunemas üheks meie uueks traditsiooniliseks võistluseks.

2014. aasta augustis toimusid Ambla vallas V Kihelkonnapäevad, mida korraldatakse üle aasta. Suve traditsiooniline ja rahvarohke sündmus on Järvamaa Eakate Huumoripäev, mis toimub iga aasta suvel Aravetel, Kangrumäel.

Suvel peeti traditsioonilist Ambla valla noortepäeva, mis esmakordselt toimus Käravetel ja oli pühendatud liikumisaastale.

41

Pildil: Järvamaa Eakate Huumoripäev

Suvel toimusid ka külade jaanituled, tantsuõhtud, Ambla valla õpilasmalev, Käravete Järvemuusika, kus esinesid Antti Kammiste, Vaike Hannust, Karl-Erik Taukar, Kaire Vilgats.

Tähelepanuväärsemaks sündmuseks 2014. aasta sügisel oli Toomas Lemmingu eestvedamisel Mälestuskivi avamine isamaa kaitsjatele Kuulsuse Kuusikusse Roosna külas, mille kohta oli hiljem ka fotonäitus Aravete Keskkooli fuajees.

Pildil: Mälestuskivi avamine.

42 Kultuurimajades toimusid tantsuõhtud, kontserdid, käsitöö näitus- müük, Ambla Lasteaed- Põhikooli emadepäeva kontsert, isadepäeva tähistamine koostöös spordi valdkonnaga, mälumängud, Ambla valla jõulupidu, kus tunnustati Ambla valla tegijat ja Ambla valla noort, aastavahetuse ilutulestik ja pidu.

Külamuuseum osales Muuseumiöö programmis, lisaks korraldasid erinevaid õpitubasid ja näituseid.

Tähelepanu väärib ka segarahvatantsu rühma loomine 2014. aastal Ambla valda, rühma juhendaja Ruth Kaasiku.

Sport 2014 Ambla valla 2014. a sporditegemistele tagasi vaadates võib aasta kordaläinuks lugeda. Nii võistkondlikult kui ka individuaalselt saavutati häid tulemusi. Osalejate arv erinevatel võistlustel oli rõõmustavalt suur. Kohalikus jalgpalli Ambla Külaliiga kiirturniirl osales 7 võistkonda 59 mängijaga, 4 etapilisel Külaliiga saalijalgpalli turniiril osales 6 võistkonda 72 mängijaga, suusatajate seeriajooksul oli 80 osalejat, suusatamise seeriavõistlustel oli 57 osalejat, Rava Rahvatriatlonil startis 22 võistlejat, ümber järve jooksu 8 etapilisel seeriavõistlusel oli osalejaid 115, erinevatel rannavollevõistlusel osales üle 50 võistkonna, aastalõpu kiirturniiril korvpallis oli 18 võistkonda 51 mängijaga, Toomas Berendseni karikavõistlustel kergejõustiku 5-võistluses lõi kaasa 22 mitmevõistlejat üle Eesti, 50 aastase traditsiooniga Jaanipäeva jalgpallikohtumisest Ambla valla vanemate ja nooremate mängijate vahel võttis osa 22 mängijat, Jüriöö teatejooksul Ambla alevikus osales 15 võistkonda 75 jooksjaga, Isadepäeva perespordipäeval oli üle 100 osaleja jne. Harrastus- ja tervisesportlastele oli Ambla vallas aastaringselt kokku 5 seeriavõistlust 25 etapiga, kus oli üle 400 osaleja rohkem kui 1200 osaluskorraga.

Ambla Spordiklubi korvpallimeeskond osales Eesti MV I liiga turniiril, kus põhiturniiril saavutati 6. koht. Kuigi kohamängudes jäädi lõpuks 10. kohale, säilitati esiliigakoht ka järgmiseks hooajaks. Eesti KV-l jõudis meeskond 1/8 finaali, kus tuli alla vanduda Rakvere Tarvas meeskonnale. Korvpallimeeskond tuli ka 3. aastat järjest Järvamaa meistriks. Ambla Vallameeskonnal tuli aga jalgpalli Eesti MV-l III liiga idatsoonis sellel aastal leppida 11. kohaga, kuid vaatamata sellele säilis III liiga koht ka järgmiseks hooajaks. Esmakordselt osales Ambla SK võrkpallimeeskond Lääne- Virumaa Rahvaliiga turniiril ja 16 meeskonna konkurentsis saavutati 4. koht. Järvamaa MV-l võrkpallis tuli sellel aastal leppida samuti 4. kohaga. Võistlustel on oma võistkondi alati ergutamas nii korvpallurite fännklubi liikmed kui ka FEMME tantsutüdrukud, kes oma etteastetega loovad meie kodumängudes alati eriliselt särtsaka ja üleva meeleolu.

Ambla valla sportlased saavutasid Eestimaa Suvemängudel kokkuvõttes 9. koha ja Eesti valdade Talimängudel 29. koha. Lisaks osaleti ka Järvamaa Talimängudel, kus jäädi 4. kohale. Ambla vallas toimusid ka traditsioonilised Aravete võrkpalli saaliturniir ja Aravete rannavolle turniirid, kus osalesid ka Soome Vabariigi Taipalsaari valla ja Lemi valla sportlased. MTÜ Ambla Spordiklubi korraldas Ambla vallas Järvamaa MV suusatamises nii noortele kui ka täiskasvanutele, rannavolles meestele ja meesveteranidele, Järvamaa koolide karikavõistlused jooksukrossis ja lauatennise Kõrvemaa karikavõistluste sügisetapi. Häid tulemusi on spordiaastal ette näidata ka MTÜ Ambla Spordiklubi noorsuusatajatel. Kaarel Kasper Kõrge võitis Eesti MV-lt kuld- ja pronksmedali ja ühtlasi arvati ta ka Eesti U20 koondise liikmeks. Tüdrukute teatesuusatamise kolmik koosseisus Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku ja Anni Jalakas tulid Eesti MV-l pronksmedalile. ETV Swedbanki suusaseeriavõistlusel tuli aga 8 meie noorsuusatajat erinevates vanusegruppides 5 parema hulka. MTÜ Jäneda SK all mängivatel Ambla valla saalihokimängijatel oli mitmeid häid õnnestumisi erinevatel turniiridel .

Ambla valla spordibaasides tegutsesid juhendajatega huviringid tervisevõimlemises, aeroobikas, saalihokis, lauatennises, jalgpallis, korvpallis ja võrkpallis. Lisaks oli talvisel hooajal igapäevaselt võimalik harrastada ka suusatamist hooldatud ja valgustatud Kangrumäe suusa- ja terviseradadel.

43 Ambla vallas tegutsev MTÜ Aravete Jõujaam on ellu kutsutud teotahteliste noorte meeste poolt, kelle huviks on populariseerida raskejõustikku. Nende organiseerimisel ja valla toetusel korraldati Aravete Spordihoones jaanuaris Mati Kulmu VI mälestusvõistlused klassikalises tõstmises, kus osales 61 võistlejat ja nende hulgas ka 4 võistlejat Leedust. Spordiürituste sarja „Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa“ raames toimus Aravete Kangrumäe tervisradadel tervisespordipäev 43 osalejaga.

MTÜ Kiigeland korraldab Ambla vallas valdade vahelisi ratsutamisvõistluseid takistussõidus. Lisaks ratsutamisvõimalustele pakutakse MTÜ Kiigelandis kiikinguga tegelemise võimalust. MTÜ Star Racing eesmärgiks on propageerida motosporti ja aidata kaasa Ambla valla kui motovalla imago arendamisele. Hoitakse korras ja täiendatakse Aniste motokrossirada, korraldatakse erinevaid võistlusi nii harrastajatele kui võistlussportlastele.

Hoogu on sisse saamas ka Aravete Kardirada, kus lisaks treeningutele toimusid ka mitmed rahvusvahelised kardi- ja motospordivõistlused.

Ettevõtlus

Edumeelseimad olid 2014. aastal töötleva tööstuse sektori (edaspidi TT) ettevõtjad, kes laiendasid oma toodangut välisturgudele või kontsentreerusid täiendavalt siseturule, mis tõi kaasa kõrge käibe kasvu (kohati üle 20%). Vaatamata käibe kasvule jäi puhaskasum tagasihoidlikumaks. Samas ainult siseturule suunitletud TT ettevõtjate käive langes, mille peamiseks põhjuseks oli suuremate ehitustegevuste vähenemine. Võrreldes eelnevate aastatega oli ehitussektoris (edaspidi ES) 2014. aastal üldjuhul kerge mõõn. Käivet toetasid üksikud suuremad tellimused. Teenindus-, jaemüügi- ja toitlustussektoris (edaspidi TJTS) toimus ca 5% kasv. Suurimaks edulooks oli 2014. aastal Ambla alevikus avatud uus toitlustuskoht Kirsimari söögituba (OÜ Kirsimari, mis on leidnud nii Ambla vallas kui ka väljas poolt suure heakskiidu oma koha õdususega, toiduhinna ja –kvaliteediga. Energiamüügiga tegelevatel ettevõtetel oli 2014. aastal majandusnäitajad languses võrreldes eelneva aastaga. Peamisteks põhjusteks elektrituru hinna langus ja soe talveperiood. Raskeim oli 2014. aastal põllumajandussektoris (edaspidi PS). Kasumitootlikkust piirasid peamiselt Venemaa embargo, mis suuremalt mõjutas Balti riike. Kuid erinevalt Lätist ja Leedust on Eesti poolne otsetoetus väga madal, mis omakorda nõrgestab meie ettevõtjate konkurentsivõimet teiste ees. Kaasnev toorpiima hinna langus tõi paljudele kaasa majandusliku raske perioodi. Vaatamata majandussurutisele, algas 2009. aastal suurettevõtjate arvu kasv, mis ületas 2008. aastat 22%-ga. 2010. aastal kasvas äriregistris Ambla valda registreeritud OÜ-de, AS-ide ja FIE-de arv 20%. Selle järgnevatel aastatel on ettevõtjate arv olnud enam-vähem stabiilne. Sama oli ka 2014. aastal, kus see kasvas ainult 0,5% võrra. Tabel 2. Ettevõtted vallas 2009-2014 Aasta 2009. a 2010. a 2011. a 2012. a 2013. a 2014. a OÜ-d 81 103 107 109 107 109 2 2 2 2 1 2 Viie aasta AS-id koond FIE-ed 77 87 85 85 83 81 KOKKU 160 192 194 196 191 192 Arvuline muutus 32 2 2 -5 1 32 Muutuse suhtarv 20,0 % 1,0 % 1,0 % -2,6 % 0,5 % 20,0 %

44 10 suurimat tööandjat Ambla valla elanikele olid DAIRY TRADING OÜ, SAINT-GOBAIN EHITUSTOOTED AS, TKM EHITUS OÜ, SEVENOIL EST OÜ, ARAVETE METALLITÖÖDE OÜ, EPK TRANSPORT OÜ, OÜ LATTER NT, TERASMAN OÜ, ARAVETE SAEVESKI AS ja ARAVETE AGRO AS. Peamisteks tegevusvaldkondadeks olid jätkuvalt põllumajandus, puidutöötlemine, metallitööstus, avalik sektor ja kaubandus.

45 Imavere vald

Aadress: Viljandi mnt 6, Imavere küla, Imavere vald 72401 Veebileht: https://imaverevv.kovtp.ee Pindala 139,59 km2 Elanike arv: 928 (01.01.2015) Asustustihedus: 6,6 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Imavere Vallavalitsus- 2014. aastal muutus Imavere Vallavalitsuse ametnike koosseis. 17.02.2014 tuli tööle arendusnõunik Teele Kukk. Alates 01.04.2014 sotsiaalnõunik hakkas tööle 1,0 koha asemel 0,5 kohaga. 13.05.2014 asus tööle uus maanõunik Triin Tõnisson. Imavere Vallavolikogu- Imavere Valla Avatud Noortekeskuse juhtimisel osalesid volikogu liikmed projektis „Neli sammu parimaks koostööks volikogude vahel“, mille eesmärgiks oli suurendada noorte ja vallavolikogu liikmete vahelist koostööd. Imavere Vallavolikogu koosseisus toimus isikuline muudatus- vahetus üks volikogu liige.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Imavere lasteaed Mõmmi-

18. jaanuaril 2014 tähistas lasteaed oma 26. sünnipäeva. Majas valitseb oma hingus ja kindel rütm, mis teeb lasteaia omanäoliseks ja armsaks. Püütakse olla heade mõtete ja tegude maja, kanda edasi väärtusi ja traditsioone, hoolida inimestest, kodukohast, Eestimaast. Ja loomulikult olla avatud uuendustele! 2014. aastal käis Imavere lasteaia kolmes rühmas kokku 60 last ning majas töötas 16 inimest. Maikuus toimunud lõpetajate peol sooviti "Tuult tiibadesse!" kümnele lapsele. Õppekasvatustegevuses ja organisatsioonikultuuris pöörati tähelepanu väärtuskasvatusele, keskkonnakasvatusele, rahvuskultuurile, lasteaia traditsioonidele. Osaleti mitmes projektialases tegevuses nagu "Kiusamisest vaba lasteaed", südamenädala ettevõtmised. Kampaania "Mõmmi läheb mõmmile appi!" käigus koguti sügisel üle poole tonni tammetõrusid. Septembrikuus viidi läbi Järvamaa lasteaedade sügisene spordipäev. 10. juunil 2014 sai lasteaed suure tunnustuse osaliseks – Keskkonnaameti korraldatud keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursil Keskkonnakäpp 2014 pälviti auhind kategoorias „Tubli tegutseja“ (jääkmaterjali taaskasutamine). Imavere Põhikool 2014. aasta oli Imavere Põhikoolis järjekordselt tegus, töine ja tulemuslik aasta. Koolis õppis sel aastal 88 õpilast ja töötas 21 inimest, nende hulgas 13 õpetajat. Lisaks igapäevasele õppetööle osalesid Imavere kooli õpilased lõppenud õppeaastal mitmetel ainealastel olümpiaadidel, konkurssidel ning võistlustel. Spordilembust iseloomustab kindlasti fakt, et kooli käisid esindamas kokku 53 õpilast. Oleme spordis olnud väga tihti esikolmikus, seda eriti pallimängudes ja teistel meeskonnaaladel. Ka kergejõustiku aladel on kooli õpilased olnud esikolmikus. Kokku asetati koolis karikate kappi 2014. aasta jooksul 14 võistkondlikku karikat. Lisaks saavutati maakondlikel spordivõistlustel veel 14 individuaalset medalikohta. Kooli käisid esindamas võistlustel ja olümpiaadidel kokku 33 õpilast. Kokkuvõtete tegemise tänuõhtule sai kutsutud 70 osalejat. Kindlasti oli individuaalsete alade tippu kroonimas tulemuslik fakt, et Imavere Põhikooli õpilane Kadri Jürissaar saavutas maakonnas viies õppeaines esikoha, ühes kolmanda ja teistel ainealastel võistlustel 5 auhinnalist kohta. Teda kutsuti esindama Järvamaad vabariiklikule kunstiolümpiaadile (17. koht), inimeseõpetuse olümpiaadile (8. koht) ning Üleriigiline Emakeeleolümpiaadi lõppvooru, kus saavutas 1. koha. Igapäevase hea koostöö märgiks on ka lõppenud õppeaasta kokkuvõtete väljavõte, mille järgi kiitusega lõpetajaid oli 12 õpilast ja üksikutes õppeainetes 20 õpilast. Tegusa 46 ja tulemusliku aasta taga on kindlasti tahe teha koostööd igapäevaselt: seda nii õpilaste ja õpetajate, vanemate ja õpilaste, õpetajate ja vanemate kui ka koolis töötavate õpetajate ning tugipersonali vahel. Noorsootöö Imavere avatud noortekeskuses tegutsevad Imavere Noortevolikogu, Eesti 4H klubi, kokandusklubi ja seiklustegevused. 2014. aasta kevadest käivitus ülekihelkonnaline projekt „Kogukond märkab, toetab ja abistab“, mis keskendub piirkonna noorte ja lastega tegelevate inimestest koosneva sotsiaal võrgustiku loomisele ja selle eesmärgipärasele arendamisele, et koostöös tegutsedes jagada ressursse, jagada häid praktikaid ning tegutseda eesmärgipäraselt parimate tulemuste nimel. Projekti lõplikuks väljundiks on jätkusuutlik kuriteoennetusplaan, mis on aluseks piirkonna laste ja noortega seotud asutuste tegevus-ja arengukavadele. 2014. aasta toimus noortevolikogu projekt „4 sammu paremaks koostööks volikogude vahel!“ Noorte huvitegevus Imavere Põhikoolis pakub laialdast huvitegevust: mudilaskoor, lastekoor, muusikaring, käsitöö ja kodundus, rahvatants, liiklusring, kabering, kunstikoda, päästering, T.O.R.E (s.h Imavere Spordihoones: jalgpall, saalihoki, lauatennis, korvpall) ja breiktants. Vanemaealised tüdrukud tantsivad naisrahvatantsurühmas „Pillerpäkad“. Noorte huvitegevuses mängib olulist rolli ka Imavere Valla Avatud Noortekeskuse tegevused. Kultuurivaldkond 2014. aasta suvel osalesid Imavere valla naisrahvatantsurühm „Pillerpäkad“ XIX üldtantsupeol Tallinnas. Kultuurivaldkonda asus novembrist koordineerima kultuuritöö spetsialist Õnnela Lees. Kodanikuühendustena lisandus seni olevate hulka eakate mittetulundusühing Kuldne Sügis ja lasterikaste perede ühendus nimega MTÜ Imavere lasterikaste perede ühendus, mis on praegusel hetkel koondanud enda alla kogu Järvamaa lasterikkad pered ning saanud ühtseks Järvamaa lasterikaste perede ühenduseks. Kehakultuur Eesti valdade 22. suvemängudel Kosel saavutas Imavere vald väikeste valdade arvestuses (kuni 2000 elanikku) III koha. Üldarvestuses saavutati kõrge 17. koht, osales 43 omavalitsust. Jalgpallimeeskond Imavere Forss mängis edukalt III liiga meistrivõistluste Lõunatsoonis, kus saavutati II koht. Üleminekuturniiri võiduga tõusti käesolevaks aastaks II liigasse. Imavere korvpallitüdrukud- naised osalevad Eesti erinevate vanusegruppide meistrivõistlustel.

Sotsiaalvaldkond

Õigusaktidest töötati Imavere valla sotsiaalkomisjoni poolt välja ja võeti Imavere vallavolikogu poolt vastu 2 määrust * Sotsiaaltoetuste maksmise kord 24.04.2014 nr.25. Selle käigus muutus senine toetuste maksmise kord * Tugiisikuteenuse osutamise kord 18.12.2014 nr.37. Tekkis vajadus tugiisiku teenuse järele peredele. Vallavalitsuse töökorralduses jagati sotsiaalnõuniku töökoht 2 spetsialisti vahel, mille käigus võeti tööle lastekaitsetöötaja. Toimus koostöö Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega võlanõustamise osas ja osaleti projektis „Sihid selgeks, elus edasi“, lisaks toimus koostöö Koeru Perekoduga, Toidupanga, Türi Naistevarjupaigaga ja Heategevusfondiga Dharma. 2014. aasta täiendati Imavere valla kodulehekülge ka sotsiaalhoolekande teenuste ja toetuste osas. Päevakeskus osutas jätkuvalt erihoolekande teenuseid (igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenused), koduteenust, transporditeenust, eluasemeteenust (Kodutares), muusikateraapiat (koos kitarriõppega) ja päevakeskuse avalikke teenuseid (nt laulmine, käsitööpäevad jt). Erinevaid teenuseid on 2014. a seisuga kasutanud üle 60 inimese. 2014. a kevadel loodi Imavere

47 Päevakeskuse juurde kliendiesindus. Kliendiesindus koosneb erinevatest päevakeskuse teenuseid kasutavatest inimestest ning kliendiesindus aitab parendada päevakeskuse teenuste sisu. Koostöö toimus Järvamaa erihoolekandeteenuseid osutavate päevakeskustega. Imavere Noortekeskuse ja Imavere Rahvamajaga korraldasime taas ühisekskursiooni ning sel korral Tallinna Loomaaeda ja Tuhala nõiakaevu juurde. Imavere Lasteaed „Mõmmi“ perega toimus koostöö-Imavere Päevakeskuse lauluansambel esines lasteaia vanavanemate peol ning käsitööinimesed meisterdasid koos lasteaialastega taaskasutatud asjadest lauamänge. Eelarve

Tabel 1. 2014. aasta eelarve täitmine Põhitegevuse tulud kokku 1 007 415 Maksutulud 630 428 sh tulumaks 558 373 sh maamaks 70 844 sh muud maksutulud 1 211 Tulud kaupade ja teenuste müügist 76 608 Saadavad toetused tegevuskuludeks 296 840 sh tasandusfond 29 262 sh toetusfond 217 057 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 50 521 Muud tegevustulud 3 539 Põhitegevuse kulud kokku 946 762 Antavad toetused tegevuskuludeks 63 602 Muud tegevuskulud 883 160 sh personalikulud 552 648 sh majandamiskulud 330 486 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh muud kulud 26 Põhitegevuse tulem 60 653 Investeerimistegevus kokku -92 744 Põhivara müük (+) 2 912 Põhivara soetus (-) -78 842 sh projektide omaosalus Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 40 050 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -8 061 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -42 186 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 Antavad laenud (-) 0 Finantstulud (+) 30 Finantskulud (-) -6 647 Eelarve tulem -32 091

48 Finantseerimistegevus 31 977 Kohustuste võtmine (+) 69 114 Kohustuste tasumine (-) -37 137 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -114 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 10 490 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 340 006 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 Netovõlakoormus (eurodes) 329 516 Netovõlakoormus (%) 32,70% Investeeringud

2014. aasta kevadel said Imavere küla, Taadikvere küla ja Eistvere järve äärde paigaldatud lastele mänguväljakud. 2014. aasta sügisel sai Imavere küla keskasula 800 m ulatuses kergliiklusteed koos tänavavalgustusega ja ülekäigukohtadega. Imavere vald kattis rahastuse tänavavalgustuse osas, muus osas jäi rahastajaks Maanteeamet. Imavere vallas alustati 2014. aasta lõpus Imavere küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega Paide Vesi AS poolt.

Kultuuri- ja spordisündmused

2014. aastal toimusid Imavere vallas järgnevad tähtsad kultuuri- ja spordisündmused: Kultuurisündmused: Toimusid traditsioonilised sündmused Piimapäev, jaaniõhtud, nimepäevapidu ja Imavere valla aastapäevapidu. Üle pika aja toimus taas vana-aasta ärasaatmise pidu Imavere Rahvamajas. Spordisündmused: Imavere vallas toimusid traditsioonilised Südamenädala tegevused, jalgpalli-, võrkpalli- ja korvpallivõistlused ning novembrikuine Mardipäeva kõnd-jooks. Spordisündmuseks võib nimetada ka SK Imavere Forss üleminekumängus saadud võitu, mis kindlustas mängud 2015.aasta Eesti Meistrivõistluste II liigas.

Ettevõtlus

Ettevõtte liik Ettevõtete arv OÜ 48 AS 2 FIE 56 Vallas tegustevad, kuid mujal registreeritud 2 Andmed Äriregistrist

Suurimad tööandjad Töötajate arv Stora Enso AS Imavere Saeveski üle 90 töötaja Imavere Vallavalitsus üle 50 töötaja AS Risti Agro keskmiselt 30 töötajat AS Graanul Invest keskmiselt 30 töötajat

49 Tegevusala Ettevõtete arv (sh FIEd) Segapõllumajandus 25 Hobusekasvatus ja muude hobuslaste kasvatus 1 Piimakarjakasvatus 4 Muud spordi- ja vabaajakoolitus 1 Muud lõbustus- ja vaba aja tegevused 1

Teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus 18 Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad 3 Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad 2 Muu loomakasvatus 2 Raamatupidamine, maksualane nõustamine 1 Mesindus 1 Muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine 1 Juuksuri- ja muu iluteenindus 2 Kaubavedu maanteel 4 Metsavarumine 3 Sõitjate muu maismaavedu 1 Muu veislaste ja pühvikasvatus 1 Puhkemaja 3 Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 3 Restoranid jm toitlustuskohad 2 Mootorikütuse jaemüük, sh tanklate tegevus 1 Köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus 1 Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine 1 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 6 Arvutialased konsultatsioonid 1 Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5t) rentimine ja kasutusrent 1 Saematerjali tootmine 1 Metsamajandust abistavad tegevused 2 Liha ja lihatoodete jaemüük 1 Küttepuude tootmine 1 Maastiku hooldus ja korrashoid 1 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 1 Veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus 1 Mootorsõidukite hooldus ja remont 1 Metallitöötlus ja metallpindade katmine 1

Ettevõtete loomine 1 OÜ Ettevõtete likvideerimine - Välissuhtlus

Imavere vallal puudub välismaalt sõprusvald. Noorsootöö alal toimub iga aastane rahvusvaheline laager.

50 Järva-Jaani vald

Aadress: Pikk 56, 73301 Järva-Jaani Veebileht: https://jjaani.kovtp.ee/ Pindala 126,8 km2 Elanike arv: 1613 (01.01.2015) Asustustihedus: 12,7 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

2014. aastal Järva-Jaani vallavalitsuse ja volikogu koosseisus muutusi ei toimunud.

Järva-Jaani Vallavolikogu koosseis on 13-liikmeline: esimees Meelis Mändla, aseesimees Margus Vaas, liikmed Teet Kallakmaa, Silva Kärner, Tiiu Lunts, Katrin-Helena Melder, Tene Metsma, Aivar Murumaa, Silvia Nilbe, Hille Nugis, Liivi Nuut, Andreas Sapas ja Ardi Selge.

2014. aastal ei toimunud muutusi ka volikogu komisjonide koosseisudes. 2014. aastal tegutses volikogu juures revisjonikomisjon ja viis volikogu alatist komisjoni.

Revisjonikomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Tiiu Lunts ning komisjoni liikmed Hille Nugis ja Aivar Murumaa.

Eelarve- ja majanduskomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Margus Vaas ning komisjoni liikmed Teet Kallakmaa, Aivar Murumaa, Juta Mõtsnik, ja Jaan Mõtsnik.

Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Katrin-Helena Melder ning komisjoni liikmed Ülle Kallakmaa, Ines Kurvits, Silva Kärner ja Tuve Kärner.

Keskkonnakomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Liivi Nuut ning komisjoni liikmed Priit Dieves, Ülle Kallakmaa, Rainer Kellner ja Anu Nurk.

Sotsiaalkomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Silvia Nilbe ning komisjoni liikmed Ines Kurvits, Hille Nugis ja Liivi Nuut.

Maaelukomisjoni koosseisu kuulusid komisjoni esimees Andreas Sapas ja komisjoni liikmed Heli Kark, Tiiu Lunts, Tene Metsma, Ardi Selge ning Priit Seire.

2014. aastal ei toimunud ühtegi muudatust ka Järva-Jaani Vallavalitsuse koosseisus. Järva-Jaani Vallavalitsus tegutses koosseisus: vallavanem Arto Saar ning vallavalitsuse liikmed Ülle Kallakmaa, Juta Mõtsnik, Maarika Mändla ja Uku Talvik.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Järva-Jaani allasutustes 2014. aastal väga suuri muudatusi ei toimunud.

Kõige suurem muudatus toimus, kui uue teenusena alustati majutusteenuse osutamist hostelina Järva-Jaani Avatud Noortekeskusega ühes majas. Hostelil on 14 kahetoalist tuba ning lisaks on esimesel korrusel 6 tuba, mis on mõeldud eakatele, kes iseseisvalt saavad hakkama, kuid suuremate tööde (puude vedamine, vee tassimine jne) on raskustesse jäänud. Lisaks on võimalik seal pakkuda ajutist elamispinda noortele, kes alles otsivad sobivat elamispinda. Hetkel on majutatud sinna 3 eakat ning 2 noort.

51 Hostelisse saab majutada turiste, erinevate objektide töölisi, gruppe, laagreid jne. Tööle on võetud perenaine. Tihedat koostööd tehakse draamasarja Naabriplika meeskonnaga.

Pildil: Järva-Jaani Hostel

Eelarve

2014. aasta Järva-Jaani valla eelarves olid põhitegevuse kulud kokku 1 717 689 eurot, mis jagunes vastavalt erinevate valdkondade vahel järgnevalt: üldised valitsussektori teenused 248 187 eurot, avalik kord ja julgeolek 6 005 eurot, majandus 148 294 eurot, keskkonnakaitse 113 548 eurot, elamu- ja kommunaalmajandus 57 416 eurot, tervishoid 8 510 eurot, vabaaeg/kultuur 198 676 eurot, haridus 869 406 eurot, sotsiaalne kaitse 67 647 eurot.

Suurimad tuluallikad olid järgnevad. Tulumaksu laekumisest 788 222 eurot, maamaksust 84 506, kaupade ja teenuste müügist 125 957 eurot, tasandusfond 560 494 eurot.

Tabel 1. Järva-Jaani finantsnäitajad Finantsnäitajad 2014 Põhitegevuse tulud kokku 1 720 469 Põhitegevuse kulud kokku 1 574 095 Põhitegevuse tulem 146 374 Investeerimistegevus -135 889 Eelarve tulem 10 486

Investeeringud

2014. aasta valla suurimad investeeringud olid Discgolfi rada 4604,60 € Päevakeskuse tuletõrje valveseadmed 2380,10 € Tänavavalgustus Koeru teel kuni Peetri Kareda ristini 8935 € Lai tn kõnnitee 20940,22 € Maa soetamine 8600 € Kultuurimaja saalitoolid 7866 € Kokku 53 225,92 €

Lisaks investeerisime läbi tütarettevõtte OÜ Järva-Jaani Teenus Karinu vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamisse.

Järva-Jaani Võllaste Discgolfirada valiti ka Järvamaa aasta terviseteoks.

52 Kultuuri- ja spordisündmused

2014. aasta 10. jaanuaril toimus Järva-Jaani kultuurimajas Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsootööpreemiate tseremoonia, kus Järva-Jaani inimestest tunnustati Ülle Vaasi aasta kultuurihoidja tiitliga ning Tuve Kärner kuulutati kultuuripärliks. Lisaks oli noorsootöötaja nominendiks Tene Metsma ning kultuurkapitali aastapreemia sai Tiina Idavain.

28. juuni avati Jalgsemal Johan Pitka tubamuuseum, kus kahes toas tutvustatakse Kaitseliidu Järva Maleva taastamise lugu ja Jalgsema külast pärit Eesti riigi suure kodaniku admiral Johan Pitka elulugu. Lisaks toimus Pitkade kontsert ansambliga Grüne Woche.

Traditsioonilise kultuuriüritusena toimus 8. Järva- Jaani Kevadrock, kus Järva-Jaani punkmetal bänd Pervertum Debile tähistas oma 10. tegevusaastat. Üllatusesinejana astus Pervertum Debile koosseisus üles Artur Saar (pildil). Kokku osales sündmusel 7 bändi, neist 5 Järvamaal.

Kultuurisündmustest peab kindlasti esile tooma Liikumisrühmade peo, mis kandis nime Sadamapidu ning kus lavalaudadele tuli 176 tantsijat.

Suursündmuseks oli vallarahva jaoks kindlasti ka üle-eestilisest Laulu- ja Tantsupeost osavõtt, kus Järva-Jaani kollektiividest osalesid mudilaskoor, lastekoor, segakoor, tantsurühm Tuttuued naised ning tantsurühm Jürid-Marid. Kokku osales Järva-Jaanist 103 taidlejat, mis on väikevalla kohta võimas.

Tantsuvaldkonnas oli kindlasti suureks saavutuseks ka see, et Järva-Jaani noorterühm võitis Koolitantsu festivalil estraaditantsu kategoorias esikoha. Augustis osalesid Järva-Jaani segakoor ja memmede rühm Taveri Europeade festivalil Tšehhis.

Üle mitme aasta toimus ka Järva-Jaani laat, mis tõi Järva-Jaani üle 100 kaupleja ning sadu ostlejaid. Lisaks oli kultuuriprogramm ning ühe osana toimus ka Kalevala ettelugemine, millest tehti otseülekanne internetti. Laat on saamas traditsiooniks ning seda soovitakse teha edaspidi igal aastal, juuni esimesel laupäeval.

53 2014. aasta suvel sai suure meediakajastuse osaliseks Järva-Jaani Ristija Johannese kiriku tornikupli ja just eriti risti ja kuuli vahetamine, mida kajastati erinevates meediaväljaannetes.

Palju rahvast tõi alevisse traditsiooniline KKK ehk Kummaliste Kulgurite Killavoor.

Spordiüritustest toimusid sel aastal traditsioonilised sõude-ergomeetrite võistlus, 4x4 mitmevõistlus, Jüriöö jooks, Ants Nurmekivi jooks (pildil), Järve päev ning Tiina Idavainu jooks. Uute võistlustena toimusid Võllaste maastikuratta sõit ning Järva-Jaani Rattaralli Enno Pärja karikatele, mida viis läbi Järva-Jaani Ratta- ja Suusaklubi.

Uue alana kinnitas kanda discgolf. Võllaste discgolfi pargis toimus Sportland Cup-i osavõistlus, mitmed nädalamängud ning koostöös Kõrvemaa discgolfi pargiga korraldati ka suvised Eesti Meistrivõistlused.

Järva-Jaani jalgpallimeeskond FC Järva-Jaani tuli EMV III liiga idatsoonis 12 meeskonna seas 8. kohale. Naiste saalihokinaiskond osales EMV teises liigas. Säravaid tulemusi ja medaleid erinevatelt võistlustelt tõid Järva-Jaani sangpommirebijad. Järva-Jaani vald tuli Järvamaa talimängudel Koerus väikeste valdade arvestuses esikohale.

2014. aasta valla sünnipäeva ürituste raames said valla teenetemärgid Heli Kark ja Kuno Agan ning vapimärgi Jaanus Murakas.

Ettevõtlus

Tabel 2. Töötute arv kuude lõikes 2014. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 57 54 52 47 38 35 33 33 29 28 35 33 Andmed:Töötukassa koduleheküljelt

Vaadates tabelit üleüldiselt, siis on näha töötute arvu vähenemist, mis on positiivne nähtus. Kui võtta võrdluseks aasta algus (jaanuarikuu) ja aasta lõpp (detsembrikuu), siis aasta lõpuks on töötute arv vähenenud 24 inimese võrra.

Tabel 3. Ettevõtted vallas vorm Lisandus 2014 KOKKU Aktsiaseltsid 0 1 FIE 3 52 Usaldusühing 0 1 Tulundusühistu 0 2 osaühing 12 85 MTÜ 4 40 sihtasutus 0 2

Kokku lisandus 15 erinevat ettevõtlusega seotud FIE-t või äriühingut. Peamiselt on tegemist väike- ettevõtetega, kes pakuvad ise-endale tööd.

54 Välissuhtlus

Järva-Jaani vald jätkas suhtlemist Soome sõpruslinna Kokkolaga. 2014. aastal külastas nende delegatsioon Järva-Jaanit 5.-8. juunini. Visiidi käigus kohtuti Järvamaa Arenduskeskusega, külastati Türi ringhäälingumuuseumi, sõideti Türi-Tamsalu matkateel. Järva-Jaani laada raames luges nende esindaja ette lõigu Kalevalast. Toimus ka ametlike delegatsioonide kohtumine, kus lepiti kokku edasistes tegevustes.

55 Kareda vald

Aadress: Kesktee 11, PEETRI ALEVIK 73101 Veebileht: https://kareda.kovtp.ee Pindala 91,6 km2 Elanike arv: 645 (01.01.2015) Asustustihedus: 7 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Kareda Vallavolikogu on 9-liikmeline. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel sai VL Kodupaik Kareda 5 kohta, Eesti Keskerakond 3 kohta ja VL Elu maal 1 koha. Volikogu koosseis alates 26.10.2013 on alljärgnev: Janno Nau (VL Kodupaik Kareda) – volikogu esimees Lea Aas (VL Kodupaik Kareda) – volikogu aseesimees Külli Majori (Eesti Keskerakond) Ene Mikk (VL Kodupaik Kareda) Anneli Piirsalu (Eesti Keskerakond) Leo Roosioja (Eesti Keskerakond) Tõnu Taal (VL Elu maal) Jaanus Tammiste (VL Kodupaik Kareda) Ainar Lehtsaar (VL Kodupaik Kareda) - volitused ajutiselt peatatud Kaidi-Ly Välb (VL Kodupaik Kareda) – asendusliige alates 28.10.2013 Volikogu alatisi komisjone on 4: revisjonikomisjon, majandus- ja eelarvekomisjon, sotsiaal- ja hariduskomisjon ja kultuurikomisjon.

Kareda vallavanem on alates 22. aprillist 2013 Kulno Klein. Kareda Vallavalitsuse koosseis on 15. aprillist 2014 4-liikmeline. Koosseisu kuuluvad: vallavanem Kulno Klein, Alo Joosepson, Sirje Reinlo ja Kristiina Krönkvist.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Kareda vallas on Peetri Kool, milles on kahes erinevas hoones põhikooli ja lasteaia osa. Peetri Kooli direktor on Janno Nau. 1.septembri 2014. a seisuga oli koolis õpilasi 43 ning lapsi lasteaias 33.

Alates oktoobrist 2014. a on Kareda Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialistiks Monika Õun. 2014. a valiti konkursi korras Peetri Rahvamaja juhatajaks Getter Klaas.

Eelarve

2014. a vallaeelarve põhitegevuse tulude kogumaht oli 562 256 eurot. Sellest 65,6 % ehk 368 900 eurot moodustasid maksutulud (füüsilise isiku tulumaksu laekus 341 316 eurot). Erinevate kaupade ja teenuste müügist laekus 46 455 eurot ehk 8% kogutulust. Erinevaid toetusi tegevuskuludeks saadi 145 270 eurot, toetuste osa 25,8% tuludest.

Eelarve põhitegevuse kulud olid 525 758 eurot. Kuludest suurima osa, 312 917 eurot (59,5 %) moodustasid hariduskulud (sh. lasteaia köögi remont); üldised valitsussektori teenused (vallavalitsus, liikmemaksud) 95 539 ning elamu- ja kommunaalmajanduse ning muu majandusega seotud kulud 116 461 eurot, sotsiaalse kaitse kulud olid 39 663.

Investeeringud

56 Investeeringuid tehti 75 809 eurot, sellest 37 140 lasteaia köögi remont, 28 481 vallateede parendamine.

Kultuuri- ja spordisündmused

16. veebruar – Pitka matk, osales ~530 inimest 24. veebruar – Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamine Peetris ja Müüsleris 10. aprill toimus Kareda valla laste lauluvõistlus 21. aprillil toimus Peetris Põhja-Järvamaa laste lauluvõistlus. 11. mai – Naabriplika kevadlaat Esnas 31. juunil osalesid Järvamaa laulu- ja tantsupeol Paide Vallimäel Peetri-Vodja koor ja Peetri naisrahvatantsurühm 4. juuni – 130 Eesti lipu aastapäeva tähistamine. 8. juuni – laste töö- ja puhkelaagri avamine 22. juunil toimus Kareda valla jaanipidu. Kuulutati välja Aasta Tegija – Peetri-Vodja lastekoor ning Taavi Tikerpalu ja Aasta Uustulnuk – Kulno Klein 23. juunil tähistati Võidupüha Peetris, Müüsleris. Maakaitsepäeval Koigis anti üle mastivimplid, Kareda vallast said vimplid Maiki ja Kalju Siirak, Anneli ja Aivar Piirsalu, Ilse Obermann ja Aino Laasi. Vallavanem ja volikogu esimees tõid Kareda valla küladesse võidutule 19. juuli toimus Peetri kooli vilistlaste kokkutulek seoses Peetri Kooli 185. aastapäevaga 21. juulil sai külastada Avatud talude päeva raames Kalamatsi meiereid Suvel alustati telesarja „Naabriplika“ uue hooaja võtteid, mis peamiselt filmiti Kareda vallas, Esnas, aga ka Peetris Kareda Valla Majas jm. Sarjas mängivad teiste seas Loore Martma, Harry Kõrvits, Andrus Eelmäe, Liina Vahtrik, Merle Talvik. Massistseenides osalevad ka Kareda valla inimesed. 26. juuli – Öötla kooli kokkutulek 27. september – Naabriplika sügislaat Peetris 7. detsember – Jõululaat Kareda Valla Majas 13. detsembril toimus Kareda valla eakate jõulupidu 27. detsembril, aastalõpupeol kuulutati välja Aasta Naine 2014 – Kaidi-Ly Välb ning Õige Mees 2014 – Margus Jätsa. MTÜ Karessen korraldab lastehommikuid.

Ettevõtlus

Vallas registreeritud ettevõtted 31.12.2013 seisuga: 32 füüsilisest isikust ettevõtjat, 36 osaühingut ja 1 aktsiaselts, 15 MTÜ-d. Paljud tegevusalad on seotud looma- ja taimekasvatusega ning metsamaterjali töötlemisega. Suurimad tööandjad vallas on AS Peetri Põld ja Piim ning Kareda Vallavalitsus.

Välissuhtlus

Välissuhtlust ei toimunud.

57 Koeru vald

Aadress: Paide tee 5, 73001 KOERU Veebileht: http://www.koeruvv.ee Pindala 236,8 km² Elanike arv: 2176 (31.12.2014) Asustustihedus: 9 inimest km²

Omavalitsuse juhtimine

Koeru Vallavolikogu on 15-liikmeline. Volikogu esimees on Külvar Mand. 2014. aasta alguses olid vallavolikogu liikmeteks: Jarkko Kalevi Arhilahti, Andres Gorbõljov, Ahto Härm, Tiit Kalda, Ahti Karon, Kaarel Kutti, Rünno Lass, Riina Lääne, Külvar Mand, Jaanus Murakas, Himot Põldver, Toomas Tammik, Mati Seire, Kerli Sirila, Andres Teppan.

8.01.2014-16.04.2015 olid peatunud Toomas Tammiku volitused volikogus, asendusliikmeks oli Timar Saar. 10.12.2014 peatusid Jarkko Kalevi Arhilahti volitused volikogus, asendusliikmeks oli Timar Saar. 19.12.2014 peatusid Toomas Tammiku volitused volikogus ja 29.12.2014 tuli asendusliikmena volikogusse Tarvi Pihlakas.

2014. aasta valitsuse koosseis oli järgmine: Aasta alguses Annika Aava, Krista Lindermann, Urmas Neeme, Tarvi Pihlakas ja Aldo Tamm.

19.12.2014 kinnitati Toomas Tammik vallavalitsuse liikmeks ja Tarvi Pihlaka volitused vallavalitsuses lõppesid.

Vallavolikogu pidas 12 ja vallavalitsus 27 istungit.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Haridus Koeru Keskkool Koolis töötas 16 klassikomplekti ja 31 õpetajat. Õpilaste arv Koeru keskkoolis 252, neist gümnaasiumiosas 45. Põhikooli lõpetas 21 õpilast ja gümnaasiumi 12 õpilast, neist 1 kuldmedaliga.

Aasta õppeaja arvestuses läksime üle trimestrite süsteemile.

2013/14 õppeaastal võimaldasime õpiabi emakeeles ja matemaatikas, logopeedi sai külastada regulaarselt 22% õpilastest, lihtsustatud õppekava järgi õppis koolis 5 õpilast. Vajadusel kogunes õpiabi ümarlaud, kus analüüsiti laste õppeedukust ja selle tõstmise võimalusi. Raskemad õppeedutuse ja ebakohase käitumise juhused suunas õppenõukogu arutamiseks kooli käitumis- ja õpiraskustega tegelevasse komisjoni, mis sai kokku kolmel korral ja määras konkreetseid meetmeid õpilase toetamiseks ning samuti karistusi.

Klassi lõpetasid kiituskirjaga Holger Ivask, Karlis Kool, Carolin Laaneoks, Kerttu Laev, Helerin Luiker, Angela Pelgonen, Mirko Sirila, Nora Valk, Oliver Koitmäe, Maris Raudvee, Marleen Tamp, Rainer Ainomäe, Grete Grünmann, Jarmo Jürgensohn, Gert Kind, Miko Mattis Mänd, Jane-Ly Laug, Kristin Raudvee, Hedi Aimsalu ja Caryna Jõgiste.

58 Gümnaasiumiosas õppisid neljadele-viitele Gertin Pakkonen, Heli Paluoja, Rebekka Remmelgas, Getter Eskla, Mari-Liis Kutti, Geiri Lokotar, Aigi Mänd, Nele Neeme ja Birgit Okas. Kuldmedaliga lõpetas gümnaasiumi Katre Kluust.

Väga häid tulemusi näitasid gümnaasiumi lõpetajad riigieksamitel. Erinevad meediaväljaanded annavad erinevaid edetabelikohti, seal on tõenäoliselt ka vigu, näiteks on Delfis eesti keele riigieksamitulemus vale. Eriliselt head tulemused olid matemaatikas (kitsas matemaatika 54,2, vabariigis 10. tulemus, matemaatika üldine tulemus 58,1, see oleks Eestis oletatavasti 25. tulemus) ja eesti keeles (keskmine tulemus 66,5, Eestis 38 tulemus). Maakonnas oleksime erinevatel andmetel esimene või teine. Terves riigis esimese kaheksandiku piiril. Kõrgeim punktisumma kogunes Katre Kluustil.

Paljud õpilased on silma paistnud aineolümpiaadidel ja teistel ainealastel võistlustel. Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoorus saavutas 11.-12. klassi arvestuses Aigi Mänd 2. koha ja Katre Kluust 3. koha, neid juhendas õp. Reet Aule. Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoorus saavutas 11. klassi arvestuses 2. koha Endrik Tombak õp Siret Pärteli juhendamisel. Bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoorus gümnaasiumi arvestuses võitis 1. koha Aigi Mänd õp Aili Alatsei juhendamisel. Ajaloolümpiaadi piirkonnavoorus 7. klassi arvestuses 2. koht Jako Aimsalule, 8. klassi arvestuses 2. koht Franko Esklale ja gümnaasiumi arvestuses 3. koht Joanna Jürgensohnile õp Tiiu Uljase õpetamisel. „Noored Euroopa Metsades“ vabariiklikul viktoriinil osalesid Mirjam Aan, Heli Paluoja, Rebekka Remmelgas. Järvamaa 5.-klasside õpioskuste olümpiaadil saavutasid Kristjan Ilmjärv, Kevin-Kaur Ulk, Hedi Aimsalu ja Lisette Heil 3. koha õp Ülle Salumäe juhendamisel. Järvamaa õigekeelsuskonkursil saavutas 1. koha Heli Paluoja ja 2. koha Aigi Mänd õp Reet Aule juhendamisel. Kunstiõpetuse olümpiaadil maakonnas saavutas gümnaasiumiõpilaste hulgas 3. koha Mirjam Aan. Tema osales ka vabariiklikus voorus ja juhendajaks oli õp Merike Ilves. Järvamaa meistrivõistlused pranglimises, milles olid parimad Grete Grünmann (2. koht, 1.-3. kl), Mirjam Aan (1. koht, 7.-12. kl), Lennar Lehtmets (1. koht, 7.-12. kl) Järvamaa informaatikaolümpiaadil olid parimad Kevin-Kaur Ulk (1. koht, 4.-5. kl), Airika Heinaste (2. koht, 4.-5. kl), Triin Aasa (1. koht, 6.-7. kl), Silver Tatrik (2. koht, 6.-7. kl) ja Hannes Linno (3. koht, 8.-9. kl). Neid juhendas õp Siret Pärtel. Füüsikaolümpiaadi piirkonnavoorus saavutas 3. koha Endrik Tombak õp Tiit Kalda juhendamisel.

11. klassi õpilased koostasid 16 uurimustööd, millest 6 said edasisuunamisõiguse maakondlikule kodulooliste uurimistööde konkursile. Teve Tammekandi uurimistöö „TV 10 olümpiastarti Koeru Keskkoolis“ leidis äramärkimist ja Aigi Männi uurimistöö „Tuulikud Koeru vallas“ sai peapreemia. Oma tööga esines ta ka Poska Akadeemia õpilaskonverentsil. Eliise Kõva osales uurimistööga „Koeru Keskkooli õpilaste osalemine aineolümpiaadidel“ 45ndal üle-eestilisel kodu-uurimise konverentsil Pärnus, kus ta pälvis parima esineja tiitli, XV Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele hinnati tema tööd raamatupreemiaga. Eliiset ja Aigit juhendas õpetaja Siret Pärtel.

8. klassi õpilased osalesid eelkutseõppes Järvamaa Kutsehariduskeskuse juures. Osalesime töövarjupäeval, Järvamaa karjäärimessikesel ja infomessil „Teeviit“.

Galaõhtul kultuurimajas 3. juunil jagasime aastaauhindu. Aasta naissportlase tiitli pälvis Johanna Ilves, aasta meessportlaseks osutus Janar Kulp, reaalainetes oli parim Mirjam Aan, humanitaarainetes Caryna Jõgiste, loodusainetes Aigi Mänd, oskusainetes taas Mirjam Aan. Uurimistööde osas hinnati sel aastal töö olulisust kooli ajaloo säilitamisel ja parima uurimustöö tiitli sai Getter Eskla töö „Koeru Keskkooli huvijuht Liidia Laidinen“. Enim ja edukaimalt olümpiaadidel osalenud õpilaseks osutus Aigi Mänd, sõbralikuma õpilase tiitli pälvis Carolyn Mets. Tunnustuse osaliseks said ka aasta ringijuht Anne-Ly Pihlak, aasta kolleeg Ülle Salumäe, aasta koostööpartner SA Koeru Hooldekeskus, aasta õpilasüritus tantsuetendus „Tsirkus“ ja aasta tegu

59 Nätrumi võit Entrumil. Õpetajad valisid aasta õpilaseks Miika Pihlaku ja õpilased aasta õpetajaks Siret Pärteli. Koolis töötas 22 huvialaringi, nendest 5 rahvatantsurühma, 3 kunstiringi, lisaks koorid, solistid, kodutütred ja noorkotkad, näiteringid, keraamika ning 4H klubi. Alustas ka „TORE“ ring, mille tegevus aitab koolikiusamist ennetada.

Traditsiooniliselt leidis aset septembris „Pitsude ristimine“ ja osalesime maastikumängu organiseerides liikumises „Sirge rühiga koolipinki“. Oktoobris toimus järjekordne Kalju Lepikule pühendatud vabariiklik luulekonkurss ning võõrustasime Ukraina sõpru. Novembris sai teoks ettevõtlusnädal, töövarjupäev ja karjääripäev. Detsembris lavastati 14nes ülekooliline tantsuetendus, mis seekord kandis pealkirja „Mine metsa!“. Traditsiooniliselt toimusid ka jõulupeod kolmes vanuseastmes, mis olid taaskord meeleolukad. Veebruaris tähistasime vabariigi aastapäeva ja märtsis emakeelepäeva ning osalesime kolme põlvkonna teatripäeval, kooli 4. klassi näitemäng vanaeitedest, mille kirjutas ja lavastas õp Rita Õunapuu, pääses edasi ka vabariiklikule ülevaatusele. Rahvusvahelist tantsupäeva tähistasime ülekoolilise omaloominguliste tantsude võistlusega ja ühistantsimises osalemisega. Maikuus osalesime Järvamaa laulu- ja tantsupeol kõikide rahvatantsu ja koorikollektiividega ning juulis suurel laulu- ja tantsupeol poiste- ja lastekooriga ning Vusserite tantsurühmaga. Kuues klass kasvatas maikuus koolis koos õpetaja Helve Orusaluga tomateid ja vabatahtlikud osalesid koos Aili Alatseiga konnatalgutel. Sportlik tegevus Koeru Keskkoolis oli väga mitmekülgne. Tegutsesid jalgpalli, maadluse, kergejõustiku, korvpalli ja lauamängude spordirühmad.

Kergejõustikus on Johanna Ilves ja Lishanna Ilves esindanud Eestit rahvusvahelistel võistlustel, Johanna on kolmekordne Eesti meister kergejõustikus B vanuserühmas. TV 10-olümpiastardil oli Koeru Keskkooli võistkond esimene.

Õpetajate koolituses võib esile tõsta M. Jürisalu värvikoolitust „Inimene ja ruum“ ja kogemuskoolitust. Ühiselt külastasime Laupa mõisakooli. Lastevanematele toimus kolm koolitust, koolitaja Kaidi-Ly Välb.

2014. a tõi koolile ja õpilastele ka maakondlikku ja vabariiklikku tunnustust. Koeru Keskkooli gurmeenätsude tootmise õpilasfirma Nätrum tunnistati parimaks vabariiklikul noorte ettevõtlusprogrammi Entrum konkursil, see saavutus pärjati ka Järvamaa aasta teo tiitliga ning sai Järvamaa noorsootöö „Aasta täheks“ aasta teo kategoorias. „Aasta täheks“ sai ka Carolyn Mets „Enim silma paistnud noore“ kategoorias. 2014. a tulemuste põhjal tunnistati Hannes Linno Järvamaa aktiivseks nooreks ja Johanna Ilves Järvamaa edukaks noorsportlaseks.

Koeru lasteaed „Päikeseratas“ Üks tore maja põllu peal Nii palju lapsi elab seal. Nimeks meil on Päikseratas Rõõmsalt tiirleme seal rattas

Lasteaias on avatud 5 rühma Koerus ja 1 rühm Vaol. Lapsi kokku 123. Majas töötab 12 õpetajat, lisaks liikumis-, muusikaõpetaja ja logopeed. Suurt tähelepanu pööratakse erivajadustega lastele. Koostöös Süda Eesti Sotsiaalkeskusega töötas projekti raames tugiisik ühele lapsele. Lapsevanemate nõustamiseks kasutati KENK-i psühholoogi ja logopeedi, kes toetasid ka rühma õpetajaid.

2 rühma on liitunud projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“. Osalesime erinevates projektides:  Häirekeskus Teeme hädaabinumbri 112  IF Turvafondi kampaania Turvalisem õueala  Järva Maavalitsus Südamenädal 2014

60  Järva Maavalitsus Aasta Tervisetegu  TÕN Aasta koolitussõbralikum organisatsioon  TÕN Aasta Õppija nominent  Koeru projekt Õppereis „Elamus ehedast külaelust Jüri Mardi talus“  Koeru Projekt Viljandi Pärimusmuusika Ait „Jõulumäng“

Kõikide rühmade õpetajad osalesid interneti kunstinäitusel laste töödega. Õppekasvatustöös pöörati jätkuvalt tähelepanu väärtuskasvatusele läbi looduse. Lisaks võimaldati huvitegevust: lauluring ja rütmika.

Tulemusliku ja tegusa aasta taga on tahe teha igapäevast koostööd: lastevanemate, õpetajate ja kogukonnaga. Kanda edasi väärtusi ja traditsioone, hoolida perest, töökaaslasest, kodukohast, loodusest.

Koeru Muusikakool Koeru muusikakool loodi 30. aprillil 2003. aastal ja tänaseks on tegutsenud 12 aktiivset aastat. Muusikakool asub Koerus Aruküla mõisahoones. Seoses mõisa renoveerimistöödega 2014/2015 õppeaastal ajutiselt ambulatooriumihoone teise korruse ruumides.

Koeru muusikakoolis on võimalik õppida järgmistel erialadel: klaver, akordion, viiul, kitarr, flööt, klarnet, saksofon, trompet, löökpillid ja laul. Instrumendi õppimise juurde kuulub noodiõpetus ehk solfedžo, muusikalugu, lisapill ning koosmäng. Õppimisvõimalused on paindlikud ja pillimängu huvi parandamiseks on loodud paremad tingimused koos musitseerimiseks ehk ansamblimänguks. Noortel puhkpillimängijatel on võimalus oma oskused proovile panna 2009. aastal loodud Koeru– Järva-Jaani Pasunakooris. Viiuldajad, kitarristid ja akordionistid harrastavad aktiivset koosmängimist eriala piires. Põnevuse äratamiseks leitakse ka ühiseid koosmängimise võimalusi erinevate instrumentide vahel. Koosmäng avardab noorte silmaringi ja õpetab teistega arvestama.

Koeru muusikakoolis õpib käeoleval õppeaastal 56 õpilast, kes käivad muusikakooli nii Koeru, Järva-Jaani, Kareda kui ka Rakke (Lääne-Virumaa) vallast. Tublid pilliõppijad osalevad igal aastal vabariiklikel konkurssidel, kus on saavutatud auhinnalisi kohti regiooni voorudes kui ka finaalvoorus. Tublilt ja südikalt on regiooni voorudes osalenud viiuldajad, pianistid, saksofonistid. Finaalvooru on jõudnud akordionistid ja löökpillimängijad, kes on saavutanud ka auhinnalisi kohti.

Koolis tegutseb vastavalt võimalustele ja vajadustele ettevalmistusklass, kus toimub õpilaste muusikaliste eelduste väljaselgitamine ja kavakindel arendamine. Käesoleval õppeaastal osalevad ettevalmistusklassi töös 8 õpilast.

Muusikakooli õpilased saavad võimaluse palju esineda nii kooli kontsertidel kui ka erinevatel valla ja ka naabervaldade üritustel. Koolis on algusajast saanud traditsiooniks kolm suuremat kontserti: jõulukontsert, muusikakooli aastapäeva kontsert ja kevadkontsert. Iga kontsert on oma näo ja ülesehitusega, mis pakub erinevaid muusikapalasid ja koosseise kuulajale ning erinevaid esinemiskogemusi õppijale. Peale selle sooritatakse õppekava järgi igal veerandil arvestusi ja toimub ka väiksemaid kontserte erinevate sündmuste tähistamiseks.

Koeru muusikakoolis töötab direktor ja 10 õpetajat. Õpetajad on oma ala professionaalid ja käivad Koeru Eestimaa erinevatest paikadest. Koeru muusikakooli on lõpetanud 41 noort, kellest 4 asusid ka edasi õppima keskastme muusikakoolidesse. Täna rühib selles suunas küll vaid üks õpilane aga ehk leidub juba uusi huvilisi edasiõppijaid.

61 Kultuur Koeru kultuurimaja haldusalasse kuuluvad Koeru kultuurimaja, Laaneotsa laululava ja Vao seltsimaja. Kultuurimajas on põhipalgalisel tööl 9 inimest: direktor, kunstiline juht, koristajad, majahoidja-remonditööline. Vao seltsimajas töötab administraator ja koristaja kokku 1,0 kohta, Ervita ja Salutaguse seltsimajas administraator. Heli- ja valgustehnilisi lahendusi pakuvad Ants Aimsalu ja Marko Sirila.

Kultuurimaja huviringidest tegutsevad eakate lauluansambel, eakate võimlemine, muuseum, käsitööring, segarahvatantsurühm, naisrahvatantsurühm, segakoor, eakate rahvatantsurühm, huviteater, folkloorirühm, aeroobika, eakate võimlemine Vao seltsimajas ja tervisevõimlemine Ervita seltsimajas.

Direktor Eva Linno osaleb Koeru vallavolikogu kultuurikomisjoni töös ja üks kord kuus Järvamaa Kultuurinõukoja töökoosolekutel ning on nõukoja poolt valitud viieliikmelise Järvamaa Kultuurinõukoja juhatusse. Koostöö valla asutute vahel on väga hea.

Kultuuripärandi aastale 2013 järgnes 2014. aastal liikumisaasta. Ühiselt said teoks valla sporditöötaja Jaak Tammiku eestvedamisel mitmed toredad liikumisüritused. Jaanuaris 2014 esitleti Aruküla mõisas uut raamatut, Santovi küla elu-olu, idee autor Jüri Ilves jun, koostaja Vello Kallandi. Iga-aastane Järvamaa Omavalitsuste Liidu tublimate tunnustamine tõi preemia Koeru valda. Noorsootöötaja preemia pälvis Koeru Keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv. Kultuurihoidja preemia nominent oli Krista Jürgens. Eesti Vabariigi 96. ja Koeru valla 22. aastapäeva kontsert- aktusel esinesid Koeru lasteaia, keskkooli, muusikakooli ja kultuurimaja kollektiivid. Koeru valla aukodaniku tiitel omistati Aino Linnasele ja valla vapimärk Krista Lindermannile. Teenetemärgid said teiste hulgas Urve Naukas ja Kirsika Ilmjärv. Kanarbik lauluansambel ja tantsurühm tähistasid 20. sünnipäevapidu. Pensionäride seltsing oli aktiivne tegutseja. Märtsis käis Koeru keskkooli tantsurühm Vudijalad Leedus. Osaleti Plunge linnas toimunud rahvusvahelisel rahvatantsufestivalil. Suur rõõm oli uudisest, et meie kooli tantsurühma Vusserid tüdrukud osalesid Koolitants 2014 võistlusel kahe Miika Pihlaku loodud tantsuga. Noored pääsesid edasi finaalvõistlusele tantsuga „Kuni veel jõuan“. Samal kuul tähistasid Vusserid 10. sünnipäeva kontsert-showga. Toimusid Koeru valla kolme põlvkonna teatripäev ja laste lauluvõistlus. Emadepäeva tähistasime ühisnäitusega. Koeru keskkooli noorte näitering andis täissaalile esietenduse A. Kivirähk „Rehepapp ja näärisokk“, lavastaja Krista Jürgens. Oli suurepärane etendus, millega käidi ka ringreisil, Imavere piimapäeval ja osaleti Järvamaa näitemängupäeval. Meeleolukad ja rahvarohked olid muusikakooli arvukad kontserdid tähtpäevadeks. Muusikakooli lõpetas 9. lend. Osalesime muuseumiöö programmis. Laululaval toimus 17. Järvamaa noortepäev. Koeru haridus- ja kultuuriselts tähistas 20. sünnipäeva. Selts korraldas aasta jooksul mitmed kursused nagu Inglise ja Hiina keel, Sadulsepa kursus, kunsti ja keraamikaring. Osalesime rohkearvuliselt Paides Järvamaa laulu- ja tantsupeol „Südamehelinad“. Tähistasime Koeru valla laulu- ja tantsupidu, möödus 90 aastat esimesest laulupeost Koerus. Klubi Kanarbik osales Paide vallimäel 28. Järvamaa eakate kokkutulekul. Toimus Koeru Keskkooli galaõhtu ja omaloominguliste tantsude võistlus. Osalesime Piibe päeva programmis, lugesime ülekandes Kalevalat. Hooldekeskuses toimus laulu- ja tantsupäev. Koeru pensionäride seltsing Kanarbik korraldas vahva ekskursiooni Lätimaale. Aruküla pargis toimus traditsiooniline Koeru laat ja võrkpallivõistlus Koeru Kapp. Kurnu künkal jaaniõhtu, Ervita spordiväljakul sportlik jaanipäev, Vao külaplatsil jaaniõhtu. Salutaguse Muusika Aidas laste ja noorte pärimuspäevad „Laste oma folk III“. Oli au võõrustada üld laulu- ja tantsupeo tule teekonda jalgratastel läbi Koeru valla. Koeru rahvas osales Tallinnas XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg”. Siinkohal tänan meie kollektiivide juhendajaid, kes viisid meie tantsijad ja lauljad peole, juhendajad: Aino Linnas, Ülle Jääger, Anne-Ly Pihlak ja Kerli Sirila. Lidia Laidineni pingi avamine. Kurnu künkal Salutaguse folgipidu. Kuusna, Salutaguse, Tudre ja Vuti külade kokkutulek „Meenutame minevikku“. Piknik kultuurimaja ees. Suur tänu Madis Bobrovskile ja tema töökale meeskonnale. Väinjärve veepidu, kus peaesineja oli Tanel Padar ja The Sun. Sumeda suveõhtu kontsert kirikus, esinesid Paide Naiskoor ja Ulstein Mannskoor Norrast. 62 Koeru ja Järva-Jaani eakate kokkutulek Kurnu künkal. Vao ja Kuusna külade esmamainimise 450 aastapäevade tähistamised ja Vao küla suvelõpupidu. Parvlaev Estonia mälestuseks kontsert „Igatsuste aed“ esinesid Tiit Born ja Ivi Rausi. Näitused, ajalooõhtud, siinkohal suur tänu Ülle Ottokarile ja Anne Kirnale näituse ja Marko Männile ajalooõhtu korraldamse eest. Kalju Lepiku Luulevõistlus. Ilmus raamat „Õpetaja Roopi Hallimäe kirjad õpilastele“, mille pani kokku Juta Rundu ja Koeru Haridus- ja Kultuuriselts. Hingedeaja töötuba „Hingele pai“ küünalde valmistamine ja leivategu juhendajad Marvi Mihkels ja Annely Perejainen . Näitasime läbi aasta uusi eesti mängufilme - mõned näited: „Risttuules“ (Eesti aasta film 2014), „Nullpunkt“, „Ma ei tule tagasi“. Kindlasti on aukohal ka kultuurimaja tantsuõhtud, mis on alati elava muusika ja eeskavaga.

Jaanuaris 2015 tähistas Koeru segakoor 125. aastapäeva. Koorile õmbles uued rõivad Marju Aps, vööd tikkis Triinu Traumann. Raamatuklubi vaimuvalgus tähistas suurejooneliselt 40 aastapäeva. Lõpetas rahvatantsurühm Vusserid.

Huvitavaks ürituseks kujunes avatud talude päev. Õnnestumiste hulka saab lugeda ka valla uuendatud ajalehte.

Sport 2014. aastal tegutses treenerite juhendamisel Koeru vallas järgmised treeninggrupid: vabamaadlus (J. Tammik), kergejõustik (T. Aan), jalgpall (L. Leetma), lauamängud (U. Virves), korvpall (T. Aava) ja laskesport (E. Kull). Kokku osaleb treeningrühmades ligikaudu 150 last. Võisteldi erinevatel maakondlikel, vabariiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel. Eesti meistrivõistlustelt võideti medaleid noorte, täiskasvanute kui ka veteranide arvestuses. Märkimist väärib õdede Ilveste edu kergejõustiku radadel, kelle kaasabil on võidetud viimasel kolmel aastal järjest (2012, 2013, 2014) vabariiklikul kergejõustikusarjas TV 10 olümpiastarti I koht väikekoolide arvestuses. Jalgpallis saavutati Eesti meistrivõistluste III liigas Ida tsoonis 6. koht. Korvpallis saavutati põhiturniiril Järvamaa meistrivõistlustel teist aastat järjest 5. koht. Võrkpallis saavutati meesveteranide arvestuses III koht ja meeste arvestuses Järvamaa II liigas 3. koht. Edukalt sai korraldatud ka kõik iga-aastased Koeru valla spordiüritused (Koeru Kevadjooks, Väinjärve Veepeo spordiprogramm, Järvamaa seeriajooksud Koeru Terviseradadel, Koeru Kapp, Järvamaa meistrivõistluste korraldamine lauamängude mitmevõistluses ja lauatennises, parimate sportlaste tunnustamine jne.) ning „Liikumisaasta“ raames sai korraldatud palju põnevaid liikumisharrastuse üritusi.

Parimad sportlased Koeru vallas 2014 Kergejõustik 1. Johanna Ilves (Eesti noortemeister kergejõustikus 100 m jooksus, 5-võistluses, 1. koht 60 m jooksus, Eesti noorte (U16) mv 2. koht 100 m tõkkejooksus, kaugushüppes, 200 m jooksus ja 7-võistluses) 2. Lishanna Ilves (Eesti noorte (U16) mv 2. koht 100 m jooksus) Vabamaadlus 1. Cen Trossmann (Eesti mv vabamaadluses 3. koht) 2. Janar Kulp (Eesti mv kadettidele 3. koht) 3. Kristen Lõoke (Eesti mv juunioridele 2. koht, Eesti mv kadettidele 3. koht, Eesti noorte meister rannamaadluses) 4. Martin Timm (Eesti mv kadettidele 3. koht) 5. Helar Okas (Eesti mv kadettidele 3. koht) Jalgpall Eesti mv jalgpallis U19 vanuseklassis pronksmedalid FC Paide kooseisus: 1. Marec Herman 2. Andero Lipping 3. Harivald Künnapuu

63 Korvpall 1. Ramo Reinberg (parim noor, Järvamaa mv 5. koht) Lauamängud 1. Tõnu Maiste (Eesti meister lauamängude mitmevõistluses veteranides) 2. Urmas Virves (Eesti mv 2. koht lauamängude mitmevõistluses segapaarismängus) 3. Merilyn Ivask (Eesti mv 2. koht lauamängude mitmevõistluses segapaarismängus) Laskesport 1. Indrek Tombak (Eesti meister õhkrelvadest laskmises, 10 m liikuva märgi harjutuses) 2. Mirjam Aan (parim noor, Eesti noorte mv 15. koht õhupüssi harjutuses) Suusatamine 1. Nele Neeme (Eesti noorte mv vabatehnika sprindis N18 9. koht – Tammsalu suusaklubi) Autoralli 1. Roland Murakas ja Kalle Adler (Eesti mv autorallis N4 rühmas 2. koht ja absoluutarvestuses 2. koht ja võistkondlik 1. koht – Prorehv Rally Team) Koostöö 1. Kuldar Kallasmaa (Tema abiga sai sellel talihooajal Koeru suusaradade hooldamise uuele tasemele viia) Liikumisaasta 1. Evi Truska (Liikumisaasta üritusel aktiivseim osaleja) Spordiedendamine 1. Janno Kupper (Tema eestvedamisel sai ellukutsutud ja läbiviidud Koeru Saalijalgpalli meistriliiga, kus igal etapil on osalenud pea 100 jalgpallihuvilist)

Koeru raamatukogu Koeru valla kolmes raamatukogus Vaol, Ervital ja Koerus oli kokku 38 457 raamatut ja pooled Koeru valla elanikest raamatukogu kasutajad so 1 297. Kogu eelarve oli 53,27 tuhat ja sellest 11,87 tuhat kulus raamatutele ja ajakirjadele. 11. novembri raamatuklubi teemaõhtul „Raamatu olevik ja tulevik“ arutlesime, kuidas jõuab raamat lugejani. Sõna võtsid Koeru, Vao, Ervita ja Koeru Keskkooli raamatukoguhoidjad ning vallavanem Aldo Tamm. Järvamaa Keskraamatukogu direktor Malle Kull kiitis meie vallavalitsust, et majandusraskuste aastail pole suletud raamatukogusid Vaol ja Ervital. Järvamaa Keskkogu pearaamatukoguhoidja Eha Palm teatas, et Järvamaa valdade keskmine rahapanus on raamatukogudele 1,66 eurot, Koerus 2,80 eurot elaniku kohta. Lisaks ajalehed-ajakirjad. Meil jätkub laenutada ka teiste piirkondade kaugõppijaile, kes ütlevad, et Koerus on hästi komplekteeritud raamatufond. Riigi rahast 50% so 1 795 eurot kulus kultuuriajakirjandusele (12 nimetust kogu valla kohta), ülejäänud summa läks Kultuurkapitali ning Põhjamaade premeeritud autorite teoste kohustuslikule tellimisele. Riigi ja omavalitsuse poolt raamatutele mõeldud summa (9,6 tuhat eurot) eest saime osta 906 raamatut.

Koeru valla raamatukogude omavaheline laenutus, raamatukogude koostöö ja sisuline töö on oluliselt paranenud. Koerus annab raamatukogutööle juurde 40-liikmeline raamatuklubi Vaimuvalguse tegevus ja üritused: reisimuljeid Israelist, kohtumine Mati Naruskiga, kunstnik Heli Tuksamiga, kirjanduslooline ekskursioon Väike-Maarja radadel, klubiliikmete lugemiselamuste ja raamatukogutöötajate poolt uute raamatute tutvustamine jm.

Töö lastega on väga oluline. Seda teeb Koerus teine töötaja Eda Kupp. Hea koostöö jätkub kooli ja lasteaia rühmadega, kohtumine oli lastekirjanik Leelo Tunglaga, korraldati ettelugemisi, meisterdamisi ja lugejakoolitusi õpilastele. Kes varakult lugema ei hakka, siis viimased aastad on näidanud, et keskkoolis nagunii ei loeta, ka mitte e-raamatuid. Lugemisharjumus kujuneb eelkõige kodust, kuid lasteaed, kool ja raamatukogu aitavad huvi tekitada.

Oktoobris Koeru Raamatukogule kingitud raamatud ja köidetud vanemad ajakirjad andsime edasi lugejatele ja teistele valla raamatukogudele. Meil oli novembris traditsiooniline Koeru valla raamatukoguhoidjate kokkutulek, sel aastal toimus see Ervital. Endised töötajad jäid sealse töö ja

64 vastuvõtuga rahule. Salutaguse seltsimajas on endiselt laenutuspunkt. Tore, et sel aastal oli Koeru Raamatukogu tööd kajastatud mitmel korral ajakirjanduses ja Ly Vihtol valitud 2014. aasta parimaks raamatukoguhoidjaks Järvamaal.

Valla allasutuste juhid kogunesid kaks korda kuus vallavanema juhitud töökoosolekule, kus nad kuulsid vallas toimuvast, said nõu ja lahendused oma asutuse probleemidele.

Sotsiaalhoolekanne Koeru Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni kuulub 9 liiget, lisaks osalevad istungil sotsiaalnõunik, sotsiaaltöötaja ja sekretär-asjaajaja (protokollija).

Toimetulekutoetuse saajaid on igakuuliselt 23-24 pere, aastal 2014 maksti toetuseks kokku ligikaudu 37 000 eurot.

Ühekordseid sotsiaaltoetuseid makstakse valla eelarves olevast sotsiaalhoolekande rahast avalduse alusel. Toetust soovitakse erinevatel põhjustel - ravimite ja prillide ostu kompenseerimiseks, transpordiks arsti juurde, küttepuude ostmiseks jne.

Koeru valla eelarves on erinevate artiklite all rahalised vahendid eraldi eakatele, lastega perekondadele, riskirühmadele (töötud, puudega inimesed).

Lisaks makstakse sotsiaalrahade eelarvest: 1) sünnitoetust, 2) eakate hooldamise eest hoolekandeasutuses (Koeru Hooldekeskus, Tammiku Avahooldekeskus, Pandivere Pansion, Paide Pansionaat), 3) hooldajatoetust makstakse täiskasvanud inimese hooldajale valla rahast ning laste hooldajatele riigirahast.

Probleeme lastega oli 2014. aastal järgmiselt: Politsei poolt koostati väärteo-otsus 8 korral, neist kahele noorele rohkem kui üks kord. Peamisteks põhjusteks oli alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. Järvamaa alaealiste komisjoni kutsuti meie vallast 3 last. Koolikohustuse täitmise probleemiga tuli tegeleda tõsiselt 3 lapse puhul. Selliste olukordade lahendamiseks on vallas eraldi ümarlaud, kuhu kuuluvad kooli esindajad, piirkonnapolitseinik ja sotsiaalnõunik. Komisjonis osaleb alati ka lapsevanem; vajadusel kaasatakse veel teisigi spetsialiste (psühholoog, perearst jne).

Koostöös MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega viidi läbi erinevaid tegevusi ning pakuti tugiisiku teenust projektide „Tugiisikuteenus erivajadustega lastele lasteasutuses“ ja „Sihid selgeks - elus edasi“ raames.

Oluline tugi sotsiaalprobleemide ilmsiks tulemisel ja tähelepanu juhtimisel on valla sotsiaaltöötajatele pensionäride piirkondlikest seltsingutest (vastavalt Koeru, Vao- ja Ervita külade piirkond) ning samuti Salutaguse Nelja Küla Seltsist.

Koeru Perekodu Koeru Perekodus viibis hooldusel 10 last, neist 2 Koeru vallast, 4 last Järvamaa eri valdadest ning 4 hoolealust mujalt maakondadest. Kohti on tegevusloa alusel 16-le lapsele. Samuti oleme pakkunud ajutist peavarju probleemsete perede lastele. Perekodul on hoolekogu. Koeru Perekodu kuulub 1996. aastast Eesti Laste ja Noorte Hoolekande Ühendusse (ELNHÜ). Perekodu asub kortermaja neljas korteris. Sellega tagame laste kuuluvuse kohalikku kogukonda, ei ole eraldatud ja meie perede elu kulgeb ühes rütmis naabritega. Meie põhiline eesmärk on oma elukorralduses kaasata lapsi võimalikult palju tegevuste planeerimisele, mis tagaks teadmised ja oskused iseseisvas elus hakkamasaamiseks. Perekodu aiamaal saavad kõik lapsed käed ka mullaseks teha. Elame kahe perena: nooremad lapsed ning teismelised iseseisva eluga harjutamise korteris. Peredel on omad

65 kasvatajad ja igal lapsel oma usaldusisik. Püüame tagada lastele turvalise sideme bioloogiliste lähedastega. Eestkostjate esindajad külastavad meie lapsi 2-3 korda aastas.

Meie kasvataja Maie Gorlov pälvis Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu poolt korraldatud konkursil „Kuldne Kartul 2014“ elutöö preemia. Sotsiaalminister Helmen Kütt iseloomustas auhinda üle andes Maiet: ta on töötanud Koeru perekodus pea 20 aastat. Ta on nagu vanaema õunapuu otsas – tal on nooruslik süda ja hea huumorimeel. Kolleegid hindavad tema konkreetsust ja põhjalikkust asjaajamisel. Tal on suur huvi maadluse vastu ja ta on suunanud ka lapsi maadlustreeningutele. Tema jaoks ei ole probleemseid lapsi, vaid on probleemne käitumine. Ta on innustav!

Lastele võimaldame osaleda kõigil oma klassi- ja kooliüritustel. Lapsed osalevad Koeru Keskkooli juures tegutsevates huviringides. Eriti silmapaistvad tulemused on saavutanud poisid maadluses. Perekodu poolt organiseeriti ühisväljasõite teatrisse, tervise- ja veekeskustesse, kinno, Rootsi Kuningriiki jpm. Soovi kohaselt said lapsed suvel olla erinevates noortelaagrites. Oleme võõrustanud laste külalisi sõpruskoolist Ukrainast. Palju on meid abistanud SEB Heategevusfond, mille kaudu oleme saanud lastele stipendiumi sülearvuti ja maadlusriiete ostmiseks, Helsingi teaduskeskuse Heureka külastuse, muusikalid, jõulukingid jms. Väga meeldiv koostöö on meil laste nõustamisel Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega. Rootslanna Eva Wikmark Walin ühendusest Children´s Equal Rights on meie hea sõber ja toetaja, kes tunneb alati huvi, kuidas lastel läheb. Jõulude ajal üllatas meie lapsi Sertifitseerimiskeskuse tore töögrupp, kes muretsesid meie lastele isiklikud kingid ja kellega veetsime ühiselt mõnusa pärastlõuna perekodus.

Eelarve

2014. aasta eelarve kogumaht oli 3 597 585 eurot. Eelarve tulud laekusid 86,3% ja kulutusi tehti 85,1%. Põhitegevuse tulu oli 2 367 686 eurot, sellest üksikisiku tulumaksu laekus 1 112 515 eurot ja see on 7,1% rohkem kui 2013. aastal. Riigieelarvelise toetusfondi suuruseks oli 727 025 eurot. Investeerimistegevuseks laekus 609 872 eurot, sellest 287 738 eurot oli 2013. aastal teostatud projektide eest ning 310 002 Aruküla mõisakooli restaureerimise EMP programmi toetus.

Laenu võeti 66 500 eurot ja sõlmiti kapitalirendileping 18 990 euro suuruses summas ning aasta alguse jääk oli 56 608 eurot.

Põhitegevuse kulu oli 2 150 539 eurot, investeerimistegevuse kulu 499 655 eurot ja laenudest maksti tagasi 162 643 eurot pikaajalist laenu ning 250 000 eurot lühiajalist laenu, mille toetus laekus alles 2014. aasta alguses. Kuludest 58,8% läks haridusele, järgnes kultuur ja vaba aeg 13,31% ning sotsiaalhoolekanne 10,5%.

Investeeringud

Investeeringuid tehti 2014. aastal kokku 472 121 euro eest. Alustati Aruküla mõisahoone restaureerimisega, töid teostati 366 067 euro eest, sellest 310 002 laekus välisabina. Apteegihoones remonditi ruumid hambaravi ja rentnike kolimiseks ambulatooriumihoone II korruselt, selleks kulus 20 397 eurot. Valla haljastus- ja majandustöödeks võeti kasutusrendile nüüdisaegne traktor koos vajalike agregaatidega, Keskkoolile soetati kapitalirendiga uus õppesõiduauto Hunday i30 maksumusega 18 990 eurot. Vahukülas uuendati reoveemahutid 7 778 euro eest, sellest KIK-i toetus 5 528 eurot. Suurematest töödest veel vallamaja II korruse akende vahetus 7 568 eurot, kultuurimaja siseuksed 6 082 eurot, lasteaia Vao rühma köögi remont 6 000 eurot, Ervita Pargi tänava välisvalgustus 5 964 eurot, rulapark 5 400 eurot (sellest toetus 1 350 eurot), Väinjärve parkla osaline uuendamine 4 764 eurot jne. Riigieelarve sihttoetuse abil soetati muusikakoolile uus klaver. AS Koeru Kommunaali toetati Koeru asula ÜVK projekti raames 25 000 euroga.

66 Ettevõtlus

Koeru vallas registreeritud ettevõtete arv: aktsiaseltse 2, osaühinguid 111, füüsilisest isikust ettevõtjaid 72, tulundusühinguid 3, sihtasutusi 2 ja mittetulundusühinguid 37. Suuremaks tööandjateks on AS Konesko 270 töötajaga, ettevõtte asutajat ja omanikku – juhatuse esimeest Mart-Järvo Hirtentreud autasustas Vabariigi President Eesti Vabariigi aastapäeval Valgetähe ordeniga. Olulisteks tööandjateks on SA Koeru Hooldekeskus, AS Natural, Fineltec Baltic OÜ, Järva PM OÜ ja mitmeid teisi ettevõtteid ja asutusi, kes on loonud meie valda töökohti, ning inimesi, kes kodukohas end perefirmas või FIE-na rakendanud. Vallas on esindatud erinevad tootmisvaldkonnad ja erineva suurusega ettevõtted.

Tõstame esile ka elukondlikku sfääri: kaubandust ja toitlustust ning tehnika remondi- ja hooldusalast teenindust. Hea näitena on kiirelt arenenud tublide ettevõtjate Maire Aimsalu ja Katre Kasemaa eestvedamisel väikeettevõte Loomepalmik OÜ oma hästi toimiva lillekaupluse ja meenepoega, kaasates meenete valmistamisse kohalikke käsitöömeistreid ja tutvustades Koerut rahvuslike ja piirkonnale omaste toodetega.

Või näiteks ettevõtja Jüri Ilvese poolt Vahukülla rajatud tööndushoone, mis on andnud eneseteostusvõimaluse SirLoin OÜ asutajale – Kopenhageni ülikooli teadmistega kodukanti naasnud noorele spetsialistile – Lauri Bobrovskile. Tema firma valmistab vinnutatud mahe veiseliha ja kaubamärk „Vinnukas“ kogub tuntust.

Noorettevõtjate NÄTRUMi projekti võidukäik päädis tunnustusega - Järvamaa Aasta Tegu! Üle 60% tööealistest elanikest on töökoha leidnud koduvallas või ise selle siin loonud. Rahvaarvu vähenemise pidurdamiseks tuleb Koeru kanti ja olemasolevat head infrastruktuuri paremini tutvustada kui meeldivat töö- ja elupaika, sobivat piirkonda maakodude rajamiseks.

Koostööpartnerid  Arstikeskus, kus tegutsevad tegusad perearstid ja -õed, hästi toimiv apteek, hambaravi, massaažikabinet, iluraviteenused, juuksur. Plaanime rakendada füsioteraapia, ämmaemanda, kodu-õenduse ja teisi tervist toetavaid teenuseid. Kõik kokku üks elujõuline tervisekeskus;  Kaitseliidu Järva Maleval valmis Koeru üksikkompanii hoone I etapp ja kavandatakse juurdeehitust koos kaasaegse treeningväljakuga, mida ka Koeru Keskkool riigikaitse valikaine õpetamisel kasutada saab;  SA Koeru Hooldekeskus lammutas vana ja varisemisohtliku hoone; oma algse pastoraadihoone kehandi tõttu väärib hoone kultuuriloolise asukoha markeerimist, seda teeme parkimisplatsi korrastamise käigus;  Koolitoitlustuse paremaks korraldamiseks leidsime uue operaatori, tubli partnerfirma Baltic Restaurants Estonia AS pakub lisaks maitsvatele roogadele ka puhvetiteenust;  Maanteeametiga on käivitunud koostööprojekt Koeru piirkonna kõnni- ja kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamiseks ja siinsed riigimaanteed saavad lähiajal vajaliku uuenduse.

Välissuhtlus

Jätkusid mitmekülgsed kontaktid Ilmajoe sõprusvallaga Soomes.

67 Koigi vald

Aadress: Mõisavahe tee 9, Koigi küla 72501 Veebileht: https://koigi.kovtp.ee/ Pindala 204,4 km² Elanike arv: 958 (01.01.2015) Asustustihedus: 4,7 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

2014. a oli 11 volikogu istungit, võeti vastu 52 otsust ja 13 määrust. Toimus 32 vallavalitsuse istungit, võeti vastu 308 korraldust.

Uusi töötajaid vallavalitsusse tööle ei tulnud.

Koigi vallavolikogu oma 13.02.2014. a otsusega nr 9 ning Koigi Vallavalitsus oma 28.01.2014 korraldusega nr 31 on otsustanud anda Koigi Valla 2013.a tublimatele tänukirjad. Tänukirjad anti üle Eesti Vabariigi 96. ja Koigi valla 22. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Koigi Valla tänukirjad anti:  Valve Koobasele - olulise panuse eest Koigi Kultuuriseltsi ja eakate klubi "Hõbehall" tegevusse  Klarika Lussmannile - aktiivse kaasalöömise eest Koigi Kultuuriseltsi tegevuses  Perekond Kivisoole - aktiivse ja vabatahtliku tegevuse eest Prandi külaelu edendamisel  Marek Reismanni perele- aktiivse ja vabatahtliku tegevuse eest Prandi külaelu edendamisel  Terje Niidile - aktiivse ja vabatahtliku tegevuse eest Prandi külaelu edendamisel  Tiia Järvele - tulemusliku töö eest reaalainete õpetamisel ja populariseerimisel Koigi Koolis  Külli Tambrele - eduka treeneritöö eest 2013. aastal  Kätlin Piirimäele - silmapaistvate sportlike saavutuste eest 2013. aastal  Kert Piirimäele - silmapaistvate sportlike saavutuste eest 2013. aastal  Oliivia Kaju-Roylancele - aktiivse ja vabatahtliku tegevuse eest Päinurme külaelu edendamisel  Mario Traksile - aktiivse ja vabatahtliku tegevuse eest Päinurme külaelu edendamisel

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Tädi Mare, nagu paljud Koigi ja lähiümbruse inimsed Mare Nurmsalut kutsuvad, läks pensionile. Ta on töötanud Koigi raamatukogus alates 15. juunist 1965. a. ja oma põhitöö kõrvalt on ta varasemal ajal asendanud ka Koigi kooli õpetajaid ja rahvamaja töötajaid.

Kauaaegse raamatukogu juhatajana on ta üle elanud raamatukogu mitmed kolimised, kuid ikka on ta suutnud väikeste vahenditega luua ruumides hubase õhkkonna. Raamatukogus toimus Mare Nurmsalu eestvedamisel palju erinevaid üritusi. Lasteaia mudilastele avas tädi Mare iga kuu Võlulaeka ning alati oli seal sees uus teema – räägitud on nii kodu- kui metsloomadest, kosmosest, rahvalauludest, rahvakalendri tähtpäevadest, muinasjuttudest, kodumaast ja selle hoidmisest ning paljust muust.

2010. aastal andis ta juhataja töö üle enda kõrval kasvanud ja sealjuures Viljandis raamatukogutööd õppinud Pille-Riin Kranichile. Mare Nurmsalu on Koigi valla teenetemärgi kavaler ja alates 2010.a Koigi valla aukodanik.

68 31.03 2014 toimus Koigi mõisa peahoones Koigi valla laste ja noorte lauluvõistlus. Koigi Valla Laululind 2014 tiitli sai Mait Mikussaar. Lauljaid hindas žürii koosseisus: Nele-Liis Vaiksoo, Rait Pilipenko, Kermo Kukk ja Hans Mihkel Vares. Päeva juhtisid: Klarika Lussmann ja Pille-Riin Kranich. Osales 20 lauljat. Lemmikhääled on: Melani Adrat ja Kaileen Puumets. Loosi tahtel sai võistlejatele välja pandud tahvelarvuti omanikuks Melani Adrat. Lauluõpetajad olid Sirje Grauberg ja Ene Puhmaste ning oli ka iseõppijaid. Koigi valla lauluvõistlust toetasid auhindadega: Koigi vald, Elen Puidutöötlemise AS, Eurofoto OÜ, Koigi Lasteaed Kalevipoeg, Koigi külaselts, Koigi Noortekas, Koigi Raamatukogu, ansambel Jaanilill, ansambel Prill, klubi Hõbehall, Lauluklubi Karukell plaadikinkijad, Sõrandu külaselts ja Päinurme külaselts.

Koigi Spordiklubi korvpallurid jäid Järvamaa meistrivõistlustel pronksile.

09.05.2014, anti Koigi mõisa peahoones üle Järvamaa Aasta Ema tiitel, mille sai Tiiu Schüts. Kontsert-aktusel esines Hedvig Hanson. Järvamaa Aasta Ema õnnitlejate hulgas oli ka Riigikogu I aseesimees ja koorijuht Laine Randjärv.

27.-28.05.2014 Metsajõel toimunud ohutuslaagri „Kaitse end ja aita teist" võitis Koigi Kool. Kahepäevasest ohutuslaagrist võtavad osa Järvamaa koolide kuuendate klasside õpilased, kes saavad laagris rakendada eelnevalt omandatud ohutusalaseid teadmisi. 03.10.2014 viibis Järvamaal visiidil siseminister Hanno Pevkur, kes külastas muuhulgas ka Koigi Kooli lasteaeda Kalevipoeg ja Sõrandu vabatahtlikku päästekomandot. 09.10.2014 tunnustati Paides Ajakeskuses Wittenstein Järvamaa aasta õppijat, aasta koolitajat ning aasta koolitussõbralikumat organisatsiooni ja omavalitsust ning kõigi kategooriate nominante. Koigi vald pälvis koolitussõbralikuma omavalitsuse 2014 tiitli. Aitäh märkamast, meie esitaja Tiina Mälk. SA Kiusamise Vastu nõukogu liige Kristiina Treial esitles 21. novembril Tartus toimunud teaduskonverentsil „Teadusest praktikasse“ Kiusamisvaba Kooli programmi, milles osales ka Koigi Kool. Päinurme ja Sõrandu külade noored saavad alates oktoobrist 2014 üheksa kuu jooksul osa mobiilsest noorsootööst, mille käigus tuleb Koigi avatud noortekeskus neile külla ja pakub sarnaseid tegevusi nagu Koigiski. Eelarve

2014. aastaks planeeritud eelarve maht oli 1 401 tuhat eurot, seatud eesmärgid said valdavalt täidetud. Põhitegevuse tulem suudeti hoida positiivsena. Jätkati vallakodanikele kõigi samade avalike teenuste pakkumisega. Jätkati kõigi seni kehtinud sotsiaaltoetuste maksmist. Viidi ellu vallavalitsuses ja allasutustes vähemalt 5% palgatõus. Jätkuvalt toetati valla seltsitegevust, valdavalt läbi kuue vallas aktiivselt tegutseva MTÜ. Koigi vald osales hajaasustuse programmis, mille raames sai vee- ja kanalisatsioonirajatisi oma elamutesse 8 peret. Antud toetused kokku sellesse programmi olid 20,3 tuhat eurot, sellest valla toetuse osa 12,8 ja Järva Maavalitsuse toetuse vahendamine 7,5 tuhat eurot. 2014.a. võttis Koigi valla volikogu vastu 2 lisaeelarvet. Põhitegevuse tulud täitusid 93,2%. Maksutulud täitusid plaanipäraselt (101.4%), sama saab öelda ka kaupade ja teenuste müügitulude kohta kokkuvõtvalt (102,5%). Saadavatest toetustest tegevuskuludeks jäi laekumata: 27 tuhat eurot EMP projektitoetusest, mis sai suunatud 2015. a eelarvesse. Projekti raames 2014. aastal tehti kulutusi toetusraha osas 34,7 tuhande euro eest ja 10,3 tuhat eurot toetusrahast tehtavaid kulutusi on kavandatud 2015. aastasse. Projekti lõpptähtajaks on 31.12.2015. Väiksemaid lisalaekumisi tegevustoetuseks laekus väljaspool eelarvet 0,5 tuhande euro võrra.

69 Kõige suurema alalaekumise põhitegevuse tuludes tekitas kohaliku tähtsusega maardla kaevandamisõiguse tasu vähenemine 61,5 tuhande euro võrra. Olime juba aasta kestel ka selleks võimaluseks valmistunud ja vähendasime lisaeelarvega seda tululiiki ning metsa raieõiguse müügist laekuva lisaraha jätsime kuludesse suunamata, aga ikkagi oli selline ressursitasu laekumise langus võrreldes eelmise aastaga üllatav ja prognoosimatu. Aasta kestel likviidsuse tagamiseks oli abi arvelduskrediidi kasutamise võimalusest. Aasta lõpuks jäi põhitegevuse tulemiks vaid 40,9 tuhat eurot, mis oli 51% kavandatust. Põhitegevuse kulud sai täidetud 96%, sh. antavad toetused 84%, personalikulud 100% ning majandamiskulud 93,5%. Reservfondi vahenditest jäi kasutamata 1,7 tuhat eurot. Reservfondist sai aasta kestel kasutatud vahendeid kokku 3,7 tuhat eurot. Investeerimistegevusalas liikusid vahendid valdavalt plaanipäraselt. Teostamata jäi 9 tuhandene investeering ambulatooriumi majja kavandatava sotsiaalmaja projekti näol. Ei saanud küpseks täpne visioon sellest ja seetõttu sai lükatud see projekt järgmisesse aastasse. Põhivara soetuseks saadava sihtfinantseerimisena jäi laekumata EMP projektitoetus Koigi mõisa aias teedevõrgustiku osas, kuna projekti vahearuande esitamine lükkus järgmisesse aastasse. Finantseerimistegevuses sujus kõik plaanipäraselt. Võeti välja kavandatud laen Koigis jalg- ja jalgrattatee ehituseks 18,8 tuhat eurot ja maksti tagasi laenukohustusi 80 tuhat eurot. Laenuintresside kulu jäi kavandatust madalamaks euribori madalseisu tõttu. Investeeringud

06. märtsil 2014. a otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetada Kergliiklusteede toetusskeemist Koigi Vallavalitsuse projekti „Koigi vallas Koigi külas 15162 Koigi-Päinurme tee ja selle lähiala kergliiklustee rajamine" 64 000 euroga. Projekti kogumaksumus on 102 110,4 eurot, millest Koigi valla omaosalus on 38 110,4 eurot. Riigihanke tulemusel viib ehitustööd ellu AS Järva Teed. 400 meetri pikkune jalg- ja jalgrattatee lõik valmis 30. maiks 2014. a. Tööde käigus rajati teele ka valgustus.

Pildil: Kergliiklustee

Valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud Koigi mõisa pargi rekonstrueerimise projekt koos muinsuskaitse eritingimustega. Töö teostajaks oli Keskkonnaprojekt OÜ ning tellijaks

70 Koigi vald. Tööde kogumaksumus oli 12 588 eurot, millest Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastas 90 protsenti ning Koigi vald 10 protsenti. Projektlahendusega nähakse ette Koigi mõisa pargi senisest suurem kasutusele võtt rekreatsioonialana, kus on olemas erinevate katenditega jalg- ja jalgrattateede võrgustik ning discgolfi rada, grillpaviljonid ja kõlakoda. Ühtlasi on projektis ette nähtud ka Neeva kanali endisaegse sängi markeerimine. Projektlahenduse väljatöötamisel oli kõige keerulisem 19. sajandi algusest pärit barokkpargi ja peahoone esise rondeeli taastamine. Barokkpargi taastamist segab seal kasvav ebakorrapärase paigutusega kõrghaljastus, uus koolihoone osa ja rondeeli taastamist parki läbiv sõidutee. Lähtuvalt eelnevast on rondeel ja barokkpargi struktuur kavandatud osaliselt taastada markeerimise teel ning kohandatult tänastele vajadustele ning riigimaanteel kehtivatele nõuetele. Projekti hakatakse järkhaaval ellu viima. Kolmandat aastat osaleti hajaasustuse veeprogrammis 6500 euroga ja koos Järva Maavalitsusega (SIM) rahastati neli projekti. Koigi vald saab igal aastal Väo Paas OÜ Kareda karjäärist 1000 tonni killustikku, millest 700 tonni pannakse valla teedele ja 300 tonni jagatakse erateede omanikele konkursi alusel. 04. mail 2014 korraldas Koigi vald koos KEJHK ja Väätsa Prügilaga Koigi vallas KIK-i toetusega iga-aastast ohtlike jäätmete ning elektri- ja elektroonikaromude kogumisringi.

Kultuuri- ja spordisündmused

27.03.2014 toimus Koigi keskasulas ja selle ümbruses Kaitseliidu jaosanitaride väljaõpe. Koigi vald toimetas aktiivselt Koigi mõisa arendusprojektidega. Algasid esimese etapi ehitustööd mõisa aias, toimusid Koigi mõisa umbrohufestival ja moosilaat, valmisid mõisa bränd- logod ja tunnuslaused ning video mõisast. Projekti rahastasid Koigi vald ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismid. Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetusel toimusid sel aastal kaks Koigi mõisa suursündmust, mis peaksid kujunema iga-aastaseks traditsiooniks. Kevadiseks suurürituseks oli Koigi Mõisa Umbrohufestival ja sügisel Koigi Mõisa Moosilaat. Nii nagu plaanitud, ületas sügisene laat külastajate arvult kevadise festivali oma. Sündmuste korraldaja Urmas Jõgi hinnangul küündis laada külaliste arv umbes poolteise tuhandeni. Umbrohufestival toimus 23.-24. mail 2014, esimesel päeval toimusid koolide kokkadele õppepäev, õpilastele pidulik lõunasöök Rudolf Visnapuu juhendamisel ning õhtul sai tantsutoas õppida rahvalikke tantse ning maitsta umbrohutoite. Teisel päeval toimusid mõisas koolitused, õpitoad, ning Koigi Kooli õppeköögis tippkoka õpituba Rudolf Visnapuu juhendamisel. Festivali tippsündmuseks kujunes mõisasaalis korraldatud pop-up restoraniõhtu, kus peakokaks oli chef Dimitri Demjanov ning muusikalist meelelahutust pakkus Maarja-Liis Ilusa ja Peeter Rebase esinemine. Kohalike ettevõtlike inimestega korraldati mõisa õuel taimelaata ja esitleti naadipirukat, nõgesekotletti ning muudki põnevat meie kodulähedastest umbrohtudest.

71

Pildil: Umbrohufestival

Pildil: Umbfohufestival Moosilaada peateemaks olid moosid – nii soolased, mis sobivad liha kõrvale, kui magusad, nii keedised kui toormoosid. Korraldati võistlus Koigi mõisa moosi tiitlile. Võistlusmoose kogunes täpselt 20, degusteerijaid-hindajaid oli viis – päevajuht Emil Rutiku, vallavanem Kristjan Kõljalg ning kolm Eesti Grilliliidu kohtunikku. Hindamine kujunes päris keeruliseks, sest mida kõike moosivaaritamiseks ei kasutata! Tuleb lasta fantaasial lennata ja potti sobib kõik. Võidumoosiks

72 tunnistati kabatšoki-sidrunimoos (autoriks Sirje Mehik Koigi vallast), mis hakkab kandma „Koigi mõisa moos 2014" tiitlit.

Pildil: Moosilaat Kogu maakonda hõlmavat maakaitsepäeva tähistati seekord meie ja Kareda vallas. Päev algas palvusega Järva–Peetri kirikus, misjärel suunduti Müüslerisse vabadussõja mälestusmärgi juurde, kus peeti kõnesid ja asetati sambajalamile lilli.

Pildil: Maakaitsepäev Koigis 23.06.2014

73 Koigis sai uurida kaitseliidu tehnikat, tutvuda operatiivmasinatega, süüa sõdurisuppi, kaasa elada kaitseväelisele jalutuskäigule ja näha võidutule üleandmist omavalitsustele. Samuti allkirjastati siin Järvamaa arengulepe 2014 – 2020 ja tunnustati kaunite kodude omanikke.

Pildil: Maakaitsepäev Koigis 23.06.2014 Maakondlik külade kokkutulek, Järvamaa XIII Külade päev, toimus 2. augustil Roosna-Alliku vallas, Viisu külas, kus osalesid koos teistega ka Koigi valla külad. 16.08.2014.a avati Rutikveres piirikivi, meenutamaks Eestimaa südamest läbi minevat Eestimaa- Liivimaa piiri. Piirikivi, mis asub Rutikvere külas Riiusaares, avasid Järva maavanem Tiina Oraste, Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg, Koigi vallavolikogu esimees Elmar Luha ja Pajusi vallavanem Reet Alev. Teemakohaste sõnavõttudega esinesid Lagle Parek, Viivi Paimets ja Ründo Mülts. Piirikivi õnnistas EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer. Lisaks Eestimaa-Liivima piirikivile avati sel päeval ka Rutikvere küla (540.a) ja mõisa (500.a) esmamainimist tähistav mälestuskivi.

Koigi valla noored sportlased Kätlin ja Kert Piirimäe on saavutanud häid tulemusi. Novembri lõpus kuulutas Eesti kergejõustikuauhinnad 2014 galal Eesti Kergejõustikuliit välja aasta parimad sportlased. Naisjuunioride klassis triumfeeris aasta kergejõustiklaste valimisel kuulitõukaja Kätlin Piirimäe. Samas aasta treeneri 2014 tiitli pälvis ka naisjuunioride klassi noori juhendav Külli Tambre.

74 OÜ Väo Paas sõlmis sponsorlepingu MTÜ-ga Koigi Kergejõustikuklubi, millega toetatakse Kätlin ja Kert Piirimäed nende sportlike eesmärkide elluviimisel kokku 1500 euroga.

Pildil: Väo Paasi sponsorleping Piirimäega Koigi vallast ja mõisast valmisid videod. Teeme Ära talgupäev peeti mai esimesel laupäeval, 3. mail ning selles aktsioonis osalesid ka meie valla 4 kogukonda. Iga kogukond sai ise otsustada oma talgutööd ja tegemised.

Koigi valla 2014. aasta külaks valiti Päinurme küla.

Ettevõtlus

2014. aasta lõpuks on äriregistris 1 aktsiaselts, 59 FIE-t, suuremad tootjad FIE-d on segapõllumajandusega tegelev FIE Eelar Sammleri Kuriste talu, lisaks neile veel FIE Valdor Seera Salve talu, FIE Martin Randmäe Peetre talu, FIE Jüri Randmäe Vana-Kubja talu ning FIE Nikolai Linnasmägi Lehtmetsa talu. OÜ-sid oli registris aasta lõpuks 48, 2014. a asutati kaks uut osaühingut. MTÜ-sid on kokku 32, nendest KÜ on 15, millest kaks asutati 2014. a Sõrandu külas. Üks MTÜ tegeleb pargi hoolduse korraldamisega, kaks MTÜ-d on spordiga tegelevad ja teised MTÜ-d on asutatud ja tegutsevad vaba-aja tegevuste eestvedajatena, nagu külaseltsid, kultuuriseltsid ja loodusega ning jahindusega seotud hobitegevused. Suuri ümberkorraldusi on hakanud toimuma Koigi OÜ-s, rekonstrueeritakse tootmishooneid ja uuendatakse masinaid. Eestit ja Koigit külastas piimatootja Osaühing Koigi omanik Wolfgang Leitner ning kohtus ka vallavanem Kristjan Kõljalaga. Kohtumise käigus tutvustas härra Leitner, 75 koos OÜ Koigi tegevjuht Valdis Rikkineniga, oma edasisi plaane seoses OÜ Koigiga. Wolfgang Leitner kinnitas, et lähituleviku tegevused hõlmavad muuhulgas vanade hoonete lammutamist ning uute kaasaegsete ja nõuetele vastavate tootmishoonete ehitamist, et suurendada piimatootja karja ja toodangu mahtu Koigi külas. Kohtumisel kinnitas Kristjan Kõljalg, et täiendavate investeeringute tegemine Osaühing Koigi tootmisvõimsuse kasvatamiseks on väga hea uudis ka valla poolt vaadatuna, kuna pakub kohalikele kindlustunnet töökohtade näol. Kohtumise lõpus tutvuti ka Koigi mõisa peahoonega.

Pildil: Külas käis piimatootja OÜ Koigi omanik Wolfgang Leitner 30.05.2014 2014. a aktiveerus Thermoarena OÜ tegevus, uue tootena hakati tootma terassilauda.

Välissuhtlus

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismide poolt rahastatava projekti „Arendustegevus Koigi mõisas“ raames külastasid meie valla esindajad vallavanem Kristjan Kõljalg, Koigi Kooli direktor Arvo Kangas ja aednik Helle Opivalov koos Eesti Vabaõhumuuseumi teaduri Anne Banneriga Norra kuningriiki. Tehti külastus Norra koostööpartneri juurde Gamle Hvam muuseumisse, tutvuti ajalooliselt taastatud aiaga ja kaasaegse Norra aiaga.

76 Paide vald

Aadress: Pärnu 3, Paide 72711 Veebileht: https://paidevv.kovtp.ee/ Pindala 300 km² Elanike arv: 1650 (02.01.2015) Asustustihedus: 5,5 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Vallavalitsuse liikmed: 19.12.2013 – 25.09.2014 Veljo Tammik- vallavanem, Aime Adler, Jane Kiristaja, Ülo Ansberg, Jaan Madis. Alates 25.09.2014 Veljo Tammik- vallavanem, Aime Adler, Margo Hussar, Ülo Ansberg, Jaan Madis.

Volikogu liikmed: 26.10.2013- 04.08.2014 Raivo Raja – volikogu esimees, Ararat Abeljan, Ego Hallika, Margo Hussar, Mart Mäemets, Harti Paimets, Pärja Punapart, Raivo Rehtla, Are Riistan, Alo Salm, Jaan Sapp, Eha Tasang, Toomas Uusmaa. Alates 04.08.2014 Raivo Raja – volikogu esimees, Ararat Abeljan, Ego Hallika, Evi Kivisikk, Mart Mäemets, Harti Paimets, Pärja Punapart, Raivo Rehtla, Are Riistan, Alo Salm, Jaan Sapp, Eha Tasang, Toomas Uusmaa.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Paide valla Lasteaed-Kool 2014. aastal õppis Paide valla Lasteaed-Koolis kooli osas 30 last ja lasteaia osas 56 last. Õppetöö toimus kooli osas Tarbjal ja lasteaia osas Tarbjal ja Sargveres. Koolis õpetajaid 6 ja lasteaia osas õpetajaid 8. Aastal 2014 alustas tööd eripedagoog- logopeed.

Paide valla ainuke kultuuriasutus on Anna Vaba Aja Maja. Lisaks tegelevad kultuuri- ja spordielu edendamisega vallas veel Anna Kultuuriselts, Sargvere MES, Tarbja Kultuuriselts ja Spordiklubi Sargvere.

Vallas on raamatukogud Annas, Tarbjal ja Sargveres. Paide valla Noortekeskus koosneb noortetubadest Annas, Tarbjal ja Sargveres.

Vallas on üks sotsiaalmaja, mis asub Mäeküla külas. Sotsiaalmajas on 7 korterit.

Eelarve

Paide Vallavolikogu kinnitas eelarve 27. veebruaril 2014 määrusega nr 3. Põhitegevuse tulude eelarve maht oli 1 247 371 eurot, investeerimistegevuse eelarveosa mahuks oli 87 410 eurot ja likviidseid varasid oli plaanis kasutusele võtta 87 410 eurot. Aasta jooksul võeti vastu kolm lisaeelarvet.

Paide valla 2014. aasta (I) lisaeelarve kinnitati vallavolikogu määrusega 22.05.2014 nr 9 kogumahus 4 511 eurot. Lisaeelarve koostamisel lähtuti vajadusest võtta eelarvesse sihtotstarbelised eraldised ning täpsustati eelarvet ka tegevusalade ja majandusliku sisu järgi.

77 Paide valla 2014. aasta (II) lisaeelarve kinnitati määrusega 25.09.2014 nr 17. Lisaeelarvega suurenesid eelarve põhitegevuse tulud 3 100 eurot, põhitegevuse kulud 3 000 eurot, investeerimistegevus 108 100 eurot ning finantseerimistegevus 108 000 eurot. Investeerimistegevuse muudatused olid seotud Paide vallas asuvate teede remonttöödega, mille finantseerimiseks otsustati võtta laenu ja parima pakkumise tegi AS Danske Bank.

Paide valla 2014. aasta (III) lisaeelarve kinnitati määrusega 27.11.2014 nr 24. Lisaeelarvega võeti eelarvesse arvele sihtotstarbelised eraldised ning täpsustati tulusid ja kulusid. Põhitegevuse tulud suurenesid 6 500 eurot, põhitegevuse kulud vähenesid 300 euro võrra ja muudatustega suurendati eelarve investeeringute mahtu 6 800 eurot. Investeerimistegevuse eelarve muudatused olid seotud hajaasustuse programmiga.

Tabel 1. Põhitegevustulud

Tabel 2. Põhitegevuskulud

Põhitegevuse tulude eelarveosa lõplikuks mahuks kujunes 1 261 482 eurot, millest aasta lõpuks täideti 101,62%. Suurimaks tuluallikaks oli üksikisiku tulumaks, mida laekus 21 646 eurot enam eelarvesse planeeritust ehk 102,37%. Põhitegevuse kulude eelarveosa lõplikuks mahuks kujunes 1 254 582 eurot, millest täideti 89,40%. Põhitegevuseks ettenähtud eelarvevahendeid kasutati kokkuhoidlikult. Sihtotstarbelisena läksid järgmise aasta eelarvesse üle sotsiaalvaldkonna toetuseks riigi poolt eraldatud vahendite jäägid (toimetulekutoetus ja lapsehoiuteenus). Investeerimistegevuse eelarveosa lõplikuks mahuks kujunes 202 310 eurot. Investeerimistegevuse kulude poolelt lükkus 2015. aastasse mustkattega teede remonttööd maksumusega 82 410 eurot, Kriilevälja–Mündi

78 kergliiklustee kaasfinantseerimine summas 31 308 eurot, Põhjaka vanurite maja uue küttesüsteemi väljaehitamine ja Paide Valla Lasteaed-Kooli küttesüsteemi ehitustööd. Küttesüsteemide ehitustöödes tehti ettevalmistavaid töid (ehitusprojektid). Finantseerimistegevuse eelarve kogumahuks kujunes 108 000 eurot, mille täitmine oli 100%.

Tabel 3. Investeerimistegevus

Paide valla 2014. aasta kinnitatud reservfondi suuruseks oli 7 167 eurot. Ettenägematute kulude katteks reservfondist raha ei eraldatud. Kolmanda lisaeelarvega vähendati reservfondi tegevusala 2 700 euro võrra ning nimetatud summa suunati koolide kohamaksude tasumiseks.

Investeeringud

Paide valla 2014. aasta olulisemad tegemised olid: 2014. aastal korraldati riigihange „Paide valla mustkattega teede remont“. Mustkattega teede remont sisaldas aukude lappimist ja ühekordset pindamist. Parima hinnapakkumuse tegi AS Teede REV2. 2014. aastal jäi mustkattega teede remont lõpetamata, tulenevalt ebasobivatest ilmastiku tingimustest. Lepingu tähtaega pikendati ja nimetatud tööd viiakse lõpuni 2015. aastal.

Remonttöid teostati järgmistel valla teedel: Mustla–Taga–Võõbu teel nr 5650014 pikkusega 3,9 km, Lennuvälja tee nr 5650040 pikkusega 2,1 km ja Näki tee nr 5650220 pikkusega 0,5 km. 2015. aastal jätkatakse tee hooldus-ja remonttöid vastavalt teehoiukavale ja hanketingimustele.

Koostöös Maanteeametiga algas oktoobrikuus Paide–Mündi–Mäeküla jalgratta- ja jalgtee ehitus. Paide Vallavalitsus on nimetatud objektil kaasfinantseerijaks. Kergliiklustee tööd lõpetatakse 2015. aasta kevadel.

Põhjaka sotsiaalmaja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks valmis OÜ Kodukliima poolt soojavarustuse variantide tehnilis-majanduslik analüüs. Valminud on ka ehitusprojekt küttesüsteemile ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemile.

Tarbja õppekohas vajab hoone küttesüsteem rekonstrueerimist. Olemasolev süsteem on väljaehitatud eri aegadel ja küttevee parameetrid on muutunud. 2014. aastal valmis soojussõlme rekonstrueerimise põhiprojekt ja 2015 teostatakse eelnimetatud töö.

Kultuuri- ja spordisündmused

29.03- Paide valla 75 aastapäeva pidu 23.04- Paide Valla laste lauluvõistlus „Kikerikii“

79 23.04- Paide valla Jüriöö jooks Anna külas 21.06- Paide Valla jaanituli 06.09- Anna Kihelkond ja Anna Kogudus 330. 14.09- Matsimäe IX rattaralli

Ettevõtlus

Majanduse ja ettevõtluse osas Paide vald toetab vastavalt võimalustele piirkonna ettevõtluse arengut. Jätkuvad iga aastased kokkusaamised ettevõtjatega, rõhuasetus on koostööl ja arengualased väljavaated Paide valla ettevõtluses. Paide valla ettevõtetest suurimad tööandjad on: Paide Vallavalitsus, Mäo PÜ, Sargvere PÜ, Anna Kütus OÜ, Saint-Gobain Glass AS, Viking Window AS, Jalax AS, Aarman Puit OÜ. Tegevuse on lõpetanud AS Sõmeru-S. Uusi suurtootmisettevõtteid ei ole Paide valda juurde tulnud, küll aga on heameel tõdeda, et jõudsalt areneb Mäo tööstusküla ja seal asuvatel ettevõtetel on eesmärgid, kuidas tootmise lisandväärtust suurendada läbi investeerimise.

Suurimad tööandjad Paide valla elanikele on Aarman Puit OÜ, Eesti Pagar AS, Jalax AS, Järva Tarbijate Ühistu, Järva Teed AS, Järvamaa Haigla AS, Mäo PÜ, Paide Masinatehas AS, Sargvere PÜ ja Sain-Cobain Glass Estonia SE, Viking Window AS ja Paide Vallavalitus.

Paide valla volikogu tunnustas meenega valla ettevõtet Randal Baltic OÜ-le kuuluvat Vana-Veski puhkekeskust „Aasta Tegija 2014“ tiitliga ja Järva Maavalitsus tunnustus „2014 Turismiedendaja“ II koht.

80 Roosna-Alliku vald

Aadress: Pargi 10, Roosna-Alliku vald 73201 Veebileht: https://rallikuvv.kovtp.ee Pindala 132,1 km² Elanike arv: 1087 (01.01.2015) Asustustihedus: 8,2 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

2014. aasta on möödunud rahulikus tempos ja ilma suuremate muudatusteta omavalitsuse juhtimises. Endiselt juhib 11- liikmelist Vallavolikogu volikogu esimees Aivar Tubli ja aseesimeheks on Hannes Soonsein. Volikogul on neli alalist komisjoni: revisjonikomisjon, eelarve- ja majanduskomisjon, sotsiaalkomisjon ning kultuuri-ja hariduskomisjon.

Käesoleval ajal juhib valda vallavanem Peeter Saldre. Vallavalitsuse koosseis on kolme liikmeline, kuhu kuulub vallavanem, abivallavanem ja pearaamatupidaja.

Valla ametiasutuses töötab 6 ametnikku: abivallavanem, kes vastutab sotsiaalhoolekande, hariduse-, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ning arendustegevuste eest, vallasekretär, maa- ja keskkonnaspetsialist, pearaamatupidaja, raamatupidaja, sekretär-registripidaja

Pildil: Vaade Roosna-Allikule

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Roosna-Alliku Vallavalitsusel on jätkuvalt kaheksa hallatavat asutust, milleks on Roosna-Alliku Põhikool, Roosna-Alliku Lasteaed Hellik, Viisu Lasteaed, Roosna-Alliku Rahvamaja, Viisu Rahvamaja, Roosna-Alliku Vallaraamatukogu, Viisu Raamatukogu ja Roosna-Alliku Noortekeskus.

81

Pildil: Roosna-Alliku põhikooli kokkutulek (juuni 2014)

Aasta 2014 oli Roosna-Alliku Põhikoolile märgilise tähendusega – kool sai uue logo „valge roos“, võeti kasutusele kooli märgid kuldne „valge roos“ ja hõbedane „valge roos“. Tähistati ka 90. sünnipäeva hariduselu algusest Roosna-Alliku mõisahoones. Algatati uus traditsioon „Roosna- Alliku Põhikooli aasta tegu“. Aasta tegu võib olla aasta jooksul toimunud projekt, üritus, uus ettevõtmine või heategu. 2014. aasta võitja oli heategevusüritus „Teise vana – minu uus!“. Saavutati häid tulemusi HITSA õpilaskonverentsi digiloovtööde konkursil, matemaatika võistlusmängus „Känguru“, võistluses „Kaitse end ja aita teist“ ja keskkonnaalaste uurimistööde konkursil. Kokku osaleti 24-l ainealasel olümpiaadil ja konkursil ning 12 korral sõideti spordivõistlustele. Roosna- Alliku Vallavalitsuse poolt tunnustati sihtkapitalist „Õpihimuline noor“ 32 õppurit väga heade tulemuste eest õppimises.

Roosna-Alliku Lasteaed Hellik ja Viisu Lasteaed on täies hoos ning täidetud vahvate lastega. Roosna-Alliku lasteaed Hellik tähistas oktoobris oma 50. juubelit. 2014/2015 õppeeaastaks tuli lasteaeda rekordarv lapsi ja seetõttu avati 11kohaline lisarühm. Viisu lasteaed tähistas sügisel 60 aastat järjepidevat tegevust, kus sai sügiseks täielikult renoveeritud ka rühma- ja tualettruumid. Eriliselt suur tänu kõigile valla lasteaiatöötajatele, kes tagavad lastele loomingulise ja mängulise õpikeskkonna.

Suur aasta oli ka Roosna-Alliku Vallaraamatukogu jaoks, kes tähistas 130 aasta möödumist esimese raamatukogu asutamisest siin piirkonnas. Viisu ja Roosna-Alliku Kultuurimajad jätkasid oma traditsiooniliste üritustega, mis on täitnud rahva kultuuriprogrammi juba aastaid. Näiteks on üheks suursuguseks ürituseks Lasteaedade laulu- ja tantsupidu, kus osalevad lapsed Albu, Ahula, Järva- Jaani, Viisu ja Roosna-Alliku lasteaiast. Märkimisväärt on ka Suvine koguperepäev, mis traditsiooniliselt algab MTÜ Roosna-Alliku Motoklubi ja Lembit Nõlvaku eestvedamisel mootorrataste kestvussõiduga, seejärel antakse start Maasturid OÜ autoorienteerumisvõistlusele. Õhtul tehakse ühist jaanituld. Viisu Rahvamajas on populaarseks saanud iga-aastane Ansamblitepäev, kuhu tulevad kokku Järvamaa muhedad laulunaised ja – mehed, et koos veeta üks laulurohke päev.

82

Pildil: Roosna-Alliku Lasteaed Hellik 50 juubel

2014. aastal taastati lõplikult ka Roosna-Alliku mõisakabel ja tehtud tööd tunnustati „Aasta ajaloomälestise“ tiitliga.

Pildil: Roosna-Alliku mõisa renoveeritud kalmistu ja kabel (restaureeritud 2014)

Eelarve

2014. aasta Roosna-Alliku valla eelarve põhitulude maht oli 1 051 529 €, mis võrreldes 2013. aastaga kasvas 2,01%. Eelmise aastaga võrreldes kasvas füüsilise isiku tulumaksu laekumine 2,93%. Eelarvet muudeti kahe lisaeelarvega järgmiselt: 1) esimese lisaeelarvega suurendati põhitegevuse tulusid + 36 225.61 € 2) teise lisaeelarvega vähendati -9 276.47 € Tabel 1. Eelarve täitmise tulud Tulumaks 498 425 € 48.2 % Maamaks 68 275 € 6.6 %

83 Kaupade ja teenuste müük 93 205 € 9.0 % Toetused tegevuskuludeks 362 534 € 35.1 % Muud tulud 11 431 € 1.1 %

Tulusid kokku 1 033 870 €

Tabel 2. Eelarve täitmise kulud Valitsussektori teenused 169 763 € 17.1 % Majandus 49 390 € 5.0 % Keskkonnakaitse 20 399 € 2.1 % Elamud 17 269 € 1.7 % Tervishoid 3 182 € 0.3 % Vaba aeg / kultuur 100 379 € 10.1 % Haridus 538 886 € 54.2 % Sotsiaalne kaitse 94 216 € 9.5 %

Kulusid kokku 993 479 €

Investeeringud

Põhivara soetatud 38 148 €, s.h. maa ost 500 €, Roosna-Alliku mõisa kalmistu ja kabeli restaureerimine 5 661 € ja Viisu Lasteaia siseruumide osaline renoveerimine 31 864 €. Lisaks veel ühe korteri korrastamine 123 €. Eelneva aastaga võrreldes sai ka rohkem vahendeid suunata teede ja tänavate korrashoidu.

Spordiüritused

Vallas korraldatavad peamised spordiüritused:  Valla talimängud,  Valla noorte talimängud  Matkamäng "Saan ise looduses hakkama"  Kolmeetapilised rannavõrkpalliturniirid  Lauamängude karikavõistlused  Vendade Roobade nimelised jalgpallivõistlused  Põhja-Järvamaa Karikaturniir jalgpallis nelja valla koostöös  Pentangue  Rattarallid  Liikumissarja etapid  Motovõistlused

Ettevõtlus

Peamised tööandjad on vallas väikeettevõtted, millest suurim on Rebruk Farm OÜ, kes tegeleb piimakarjakasvatuse ja põllumajandusega. Samast valdkonnast on veel ka väiksemaid tegijaid: Tõnu Lass ja mahepõllumees Marko Alev, kes alustas ka ettevõtlust Mahetooted OÜ mahesigala näol. Vähesemal määral tegelevad loomakasvatuse ja põllu harimisega veel mitmed talunikud. Metsatööstusega tegeleb hetkel üks ettevõte - Aru Metsagrupp OÜ.

Ettevõtlus on olnud aastaid Roosna-Alliku vallas üsna stabiilne. Endiselt tegelevad AS Stik ja AS Nõlvak ja Ko autoremondi, -hoolduse ning –lammutusega. Maasturite remondiga ja hooldusega tegeleb Maasturid OÜ. Käigukaste parandab Käigukastid OÜ.

84 Tootmispiirkonnas on suurimateks AS Prelvex turbatsehh, R.A.Metallitööd, Veoki Pealisehituse OÜ, Vesi & Õhk OÜ ja Stik-Elekter AS.

Ehituse alal on väiksemaid tegijaid nagu OÜ Mirdi Ehitus ja Allikjärve Ehitus OÜ. Mesindusega tegelevaid väikeettevõtteid on meil tänaseks kaks – OÜ Remliku Mesindus ja E-Mesilane OÜ.

MTÜsid on Roosna-Alliku vallas ligikaudu 15, kes kõik tegelevad erinevast valdkonnast pärit teemadega.

Töötute arv on vallas järkjärgult vähenemas ja koostöös Töötukassaga loodame jätkata samas rütmis ka tulevastel aastatel.

85 Türi vald

Aadress: Kohtu 2, Türi 72213 Veebileht: http://www.tyri.ee/ Pindala 598,82 km2 Elanike arv: 9626 (01.01.2015) Asustustihedus: 16 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Türi Vallavolikogu koosseis 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järgselt oli järgmine: Theo Aasa, Kaarel Aluoja, Aili Avi, Andrus Eensoo, Vitali Gansen, Teet Hanschmidt, Urmas Heinsar, Irina Kaljusaar, Piret Lai, Viivika Lepp, Jaanus Marrandi, Toomas Marrandi, Raivo Matsina, Indrek Naur, Vello Ohu, Ülo Ormus, Raivo Pink, Ellu Rusi, Mati Sadam, Piia Tamm, Lea Urb, Veiko Valang ja Ülle Välimäe. Türi Vallavolikogu esimeheks valiti Andrus Eensoo.

2014. aastal toimusid Türi Vallavolikogu koosseisus järgmised muutused: 1. 03.09.2014 – Indrek Nauri asemel - asendusliige Tiiu Aasavelt. 2. 12.11.2014 – Viivika Lepp asemel - asendusliige Aivo Prüssel. 3. 22.12.2014 – Piret Lai - volitused peatatud, asendusliige Mare Viiras.

Türi Vallavalitsuse kui täitevorgani koosseis: vallavanem Pipi-Liis Siemann, vallavalitsuse liige asevallavanem Urmas Kupp, vallavalitsuse liige Peeter Kruusement, vallavalitsuse liige Aime Roosioja, vallavalitsuse liige Triin Pärna ja vallavalitsuse liige Üllar Vahtramäe.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Haridusvaldkond Türi vallas tegutses 2014. aastal 12 haridusasutust. Lasteaiad Türi vallas tegutses 5 lasteaeda ja üks kool-lasteaed. Alushariduse peamine eesmärk oli kodulähedase alushariduse ning kaasaegse ja turvalise õpikeskkonna tagamine. Kesklinna Lasteaed Kesklinna Lasteaias oli 10.11.2014 seisuga 141 last. Lasteaias töötas kaheksa rühma. Asutuse personali koosseisus oli 38 töötajat, neist 21 pedagoogiline personal. 2014. aastal tehti järgmised investeeringud: lasteaia territooriumil olevate jalgteede remont (10 000 €), katuse renoveerimise projekt (1269 €), õueala atraktsioonide turvaalad (5133 €). Särevere Lasteaed „Kurepesa“ Särevere Lasteaias „Kurepesa“ oli 10.11.2014 seisuga 49 last, töötas kolm liitrühma. Personali koosseisus oli 15 töötajat, neist 9,7 pedagoogiline personal. 2014. aasta sügisest töötab kõigi Türi linna lasteaedade peale üks logopeed, kes ühel päeval nädalas käib Särevere Lasteaias. Suurem investeering oli lasteaia õuealale laste mängumaja hankimine (2610 €). Lokuta Lasteaed Lokuta Lasteaias käis 10. novembri 2014 seisuga 80 last. Lasteaias töötas kolm aiarühma ja üks sõimerühm. Asutuse personali koosseisus oli 20 töötajat, neist 10 pedagoogi. Logopeed on kõikidel Türi linna lasteaedadel ühine, Lokutal käis logopeed ühel päeval nädalas. 2014. aastal parendati õues mänguväljakute turvaalade olukorda – kõikide ohtlike atraktsioonide ümber on nüüd olemas turvaala, summas (4921,16 €). Türi-Alliku Lasteaed Türi-Alliku Lasteaias käis 10. novembri 2014 seisuga 42 last. Lasteaias tegutses 2014. aasta novembrini 3 rühma, novembrist lisandus neljas rühm.. Asutuse personali koosseisus oli 12,45 86 töötajat, neist 6,7 pedagoogiline personal. Lasteaia investeeringute maht 42 574,56 eurot. 39 902,16 euro eest valmis 2014. a novembris uus sõimerühm. 2672,40 euro eest tehti investeeringuid lasteaia mänguväljaku korrastamisse (turvaalad). Lisaks 1556,80 euro eest hangitud õueala atraktsioonid (keerdpoom, kaks liivakasti, seiklussein, tasakaalurada). Oisu Lasteaed „Kelluke“ Oisu Lasteaias „Kelluke“ käis 10. novembri 2014 seisuga 44 last (2013. a 41 last). Lasteaias töötas üks sõimerühm ja kaks liitrühma. Juulikuus oli lasteaed suletud, lapsed said vajadusel käia Türi Kesklinna Lasteaia liitrühmas. Asutuse personali koosseisus oli 13,45 ametikohta, neist 6,75 pedagoogilist personali. 2014. a investeeriti õuealal vanematele atraktsioonidele ja mänguväljakutele turvaalad summas 7692,08 €. Koolid 2014. aastal tegutses Türi vallas neli põhikooli, üks kool-lasteaed ja üks gümnaasium. Türi Ühisgümnaasium Türi Ühisgümnaasiumis õppis 10. novembri 2014 seisuga 171 õpilast. Personali koosseisus oli 43 töötajat, neist 29 õppe- ja kasvatusalal ning 14 haldus- ja abipersonali töötajat. Türi Ühisgümnaasium on Järva maakonna ainuke nn. „puhas gümnaasium“. Alates 2013/14 õppeaastast õpivad koolis kõik õppurid uue riikliku õppekava alusel kolmel erineval õppesuunal ning saavad osa oma õpingutest valikkursuste näol ise valida. Kool pakub ka võimalust õppida mittestatsionaarses õppes ning eksternina. Koolis on õpilasi kõigist Türi valla põhikoolidest ning Kärust, Hagudist, Paide vallast, Võhmast, Vändrast, Väätsalt, Aravetelt, Tallinnast ja Tsirguliinast. Türi Põhikool Türi Põhikoolis õppis 10. novembri 2014 seisuga 521 õpilast. Personali koosseisus oli 76 ametikohta, neist 53,25 õpetajad. Koolis on 27 klassikomplekti (kõiki paralleele kolm), lisaks kolm väikeklassi 9 õpilasega ja üks lihtsustatud õppel olevate õpilaste klass 5 õpilasega. Koolis töötab 23 ringi või treeninggruppi. Kool töötab kahes õppehoones. Peamine arengusuund ja –vajadus on Türi Põhikoolile tänapäevase õppe- ja töökeskkonna loomine. Suur tähelepanu on hariduslike erivajadustega laste õppel ning koostööl vanematega. Laupa Põhikool Laupa Põhikoolis õppis 10. novembri 2014 seisuga 103 õpilast. Personali koosseisus oli 27,48 ametikohta, neist 15,42 pedagoogilist töötajat. Koolis pööratakse suurt tähelepanu hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele. 2014. aastal suuremaid investeeringuid ei tehtud, teostatid hooldus- ja remonditöid. Välja vahetati kogu arvutiklassi arvutipark. Laupa Põhikool on Eesti Mõisakoolide Ühingu liige ning tegeleb ka turismi edendamise ja kohaliku kultuuripärandi hoidmisega. Retla Kool Retla Koolis õppis 10. novembri 2014 seisuga 82 õpilast. Personali koosseisus oli 26,13 ametikohta, neist 10,54 pedagoogilist töötajat. Koolil on õpilaskodu. Koostööd tehakse logopeedi ja psühholoogi teenuse osas mittetulundusühinguga Süda-Eesti Sotsiaalkeskus. Mahukam investeering oli koolimaja uue osa küttesüsteemi renoveerimine (5357,90 €). Kabala Kool-Lasteaed Kabala Koolis-Lasteaias käis 10. novembri 2014 seisuga 31 lasteaialast ning õppis 17 õpilast. Lasteaias töötas kaks liitrühma, koolis on moodustatud neli klassikomplekti, töötavad pikapäevarühm ja huviringid. Kabala Kooli-Lasteaias on 15,92 ametikohta, millest 3,87 on kooli pedagoogiline personal ja lasteaia osas on see 5,25 kohta. Nii kooli- kui lasteaialapsi nõustavad vajadusel logopeed ja psühholoog, töötab pikapäevarühm. 2014. aastal viidi sisse olulised muudatused: koolivorm, hommikupuder, keele õpe 1. klassis ja 4. klassis, trimestrid, lisavaheaeg, tundide algus kell 9.00, digiõpe 1. klassis, koolibuss Türilt Kabalasse. Investeeriti eelkõige õppekeskkonna parendamisse ja õppevahenditesse Türi Toimetulekukool Türi Toimetulekukool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja

87 koolikohustuse täitmiseks intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad toimetuleku- või hooldusõppes. Türi Toimetulekukoolis õppis 10. novembri 2014 seisuga 15 õpilast. Koolis oli moodustatud neli liitklassi: kolmes klassis õpitakse toimetuleku ja ühes hooldusõppe õppekava alusel. Koolil on õpilaskodu 13 kohaga, neist 10 on riiklikult toetatavad kohad. Koolis töötab 20 töötajat, neist 11 on pedagoogiline personal. Olulisi investeeringuid 2014. aastal ei tehtud, kool vajab majandushoonet laste õuevahendite ja majahoidja töövahendite hoidmiseks. Türi Muusikakool Türi Muusikakool on huvikooliseaduse alusel tegutsev muusikalist põhiharidust andev õppeasutus, mille eesmärk on valmistada õppurid ette professionaalse muusikahariduse õppeks. Kooli õppekava on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Türi Muusikakool on õppurite arvu poolest Järvamaa suurim muusikalist põhiharidust andev huvikool. Muusikakoolis õppis 1. oktoobri 2014 seisuga 158 õppurit, sh 1 täiskasvanu, kes õppisid eelkoolis ning klaveri, akordioni, viiuli, tšello, flöödi, plokkflöödi, oboe, klarneti, saksofoni, trompeti, metsasarve, kitarri ja löökpillide erialal. Personali koosseisus oli 18,6 ametikohta, neist 14 õpetajad. Olulisemaks inveteeringuks oli arvutipargi uuendamine, Türi Muusikakooli õpilased osalevad väga edukalt nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.

Sport Spordiseadusest tulenevat ning muud sporditegevust korraldab Türi vallas halduslepingu alusel MTÜ Türi Spordiklubide Liit (TSKL). TSKLile eraldatud vahendeid kasutatakse sporditegevuse administreerimiskuluks, treenerite töö tasustamiseks, õppe- ja treeningtöö ning spordiürituste korraldamiseks, TSKLi koondunud spordiklubide toetamiseks, spordirajatiste majandamiseks jms. 2014. aasta eelarves oli sporditegevuse korraldamisega seotud kulu 286 735,76 eurot, millest TSKL-ile eraldati lepinguliste eesmärkide täitmiseks 226 100 eurot. 2013. aasta lõpus Türi valla ja sihtasutuse Türi Rahvaspordi Maja vahel sõlmiti leping rahvaspordi edendamiseks ning Türi valla koolides ja lasteaedades ujumisõpetuse tagamiseks, lepinguliste kohustuste täitmiseks eraldati valla eelarvest 56 000 eurot. Türi vald on mittetulundusühingu Paide-Türi Rahvajooks liige ning eraldab lisaks liikmemaksule toetust spordiürituse Paide-Türi rahvajooks korraldamiseks.

Türi Noortekeskus Noortekeskus on Türi Vallavalitsuse hallatav asutus, mille põhimäärusest tulenevaks ülesandeks on korraldada noorsootööd Türi vallas, s.o nii Türi linnas kui ka maapiirkondades. Noortekeskuses töötab kolm noortejuhti, koristaja ja noortekeskuse juhataja, töötatakse avatud noorsootöö meetodil, töötavad erinevad huviringid, internetikohvik, rulapark. Suurt rõhku pandi majast väljapoole tehtavatele sündmustele ja MONO (mobiilse noorsootöö) arendamisele. 2014. aastal viidi ellu ja abistati enam kui 70 erineva sündmuse korraldamist. Projektitoetust saadi EAS-ilt esktreemspordimaja rekonstrueerimiseks 51 803,18 eurot, millest 5 180,32 laekub 2015. aastal. Noortekeskuse kindel arengusuund on noorte ettevõtlikkuse ja aktiivsuse tõstmine läbi erinevate koolitusprogrammide, vabatahtliku töö propageerimise ja sündmuste korraldamisele kaasatuse.

Raamatukogud Türi raamatukogu on Türi Vallavalitsuse hallatav asutus, mille keskus asub Türi linnas ning millel on struktuuriüksused Änari, Kolu, Laupa, Taikse, Kabala ja Ollepa külades ning Oisu alevikus. Ollepa raamatukogul on lisaks teeninduspunkt Kahala külas. 1. augustini 2014 tegutses Türi-Alliku raamatukogu.

88 Türi Raamatukogus töötab kokku 13 inimest (11 täiskoormusega raamatukoguhoidjat, kaks 0,75 ja üks 0,5 koormusega raamatukoguhoidjat, 1,0 koristajat). 2014. aastal oli Türi Raamatukogus külastusi 71 916 ning laenutusi 114 213. 2014. aastal soetati raamatukogule 2248 uut raamatut, kingitusena saadi fondi juurde 1424 uut teavikut. Aasta jooksul pandi valla raamatukogudes tutvumiseks välja 170 näitust ja väljapanekut. Novembris 2014 tähistas Kabala raamatukogu 90. aastapäeva. Raamatukogu struktuuriüksustes korraldati ka 28 rühmakoolitust 238 osavõtjale ning 50 individuaalkoolitust 54 soovijale. Individuaalkoolitustel õpetati lugejaid RIKS-Webi, Estrit, ISE-t, e- kooli kasutama, CV-d kirjutama. Samuti õpetati internetis elektrilepingute sõlmimist.

Kultuurivaldkond

Türi Kultuurikeskus Türi Kultuurikeskuse struktuuriüksused on Türi linnas- Türi kultuurikeskus, Taikse külas- Taikse rahvamaja, Oisu alevikus- Oisu rahvamaja ja Kabala külas- Kabala rahvamaja. Türi Kultuurikeskuse personali koosseisus olid 2014. a järgmised ametikohad: direktor (1,0), juhiabi (1,0), haldusjuht (1,0), tehnikajuht (1,0), kultuuritöö spetsialist (1,0), kunstiline juht (1,0), kunstnik (1,0), struktuuriüksuse kultuurispetsialistid (2,0), majaperenaised (2,25), hooldusmeister (1,5), koristaja (1,0). Türi Kultuurikeskuse töötajad osalevad erinevates valla ja maakonna töögruppides, korraldustoimkondades: kevadpealinna toimkonnas, õunafestivali toimkonnas, aedlinnakohvikute korraldustoimkonnas, valla/linna sünnipäeva tähistamise toimkonnas, valla külade päeva toimkonnas, Kabala laulupeo toimkonnas, maakonna laulupeo komisjonis, Järvamaa Kultuuri Nõukoja töös. 2014. aastal alustasid Türil uus rahvatantsurühm Väiksed Viisud ja väikekandlering, taasalustas tegevust Türi näitering. Oisus alustas tööd noorteansambel Lips ja akordioniduo Andante. Taikses alustas tegutsemist kapell Lõõtsaliigutajad. Kokku tegutses neljas majas 45 kollektiivi. Vabariiklikul laulu- ja tantsupeol Tallinnas 4.-6. juuli 2014. a osales Türi vallast 20 kollektiivi, 438 lauljat, tantsijat, pillimängijat. Lisaks rahvakultuuri kollektiividele tegutseb kultuurikeskuses erinevaid kollektiive vaba aja sisustamiseks (linetants, kõhutants, zumba rühmad, jooga, tervisevõimlemised jne.). Ka klubiline tegevus on populaarne. Tegutsevad mitmed klubid: beebiklubi; Eesti Genealoogia seltsi Järvamaa osakond; looduskaitse seltsi Türi osakond; eakate klubid; veiniklubi; Türi lauluklubi, mis sellel aastal laienes ka Oisu Rahvamajja. 2014. aasta suvel loodi kultuurikeskuse juurde Üleeestiline Noorte Muusikaliteater, kes koondas endas noori, andekaid muusikuid üle riigi ja andis suvel täissaalidele 4 etendust „Suvelõõm“. Oma tegevust jätkas edukalt ka Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester. Väga populaarsed on loodusõhtud, mis toimuvad kord kuus, samuti kasutab kultuurikeskuse ruume Väärikate Ülikool Rapla-ja Järvamaal, ka nende sündmused on osavõtjaterohked. Kultuurikeskuse stuudios salvestati mitmed vabariigis ja väljaspoolgi tuntust saanud singlid ja plaadid. Kunstigalerii on Eesti kunstnike seas saanud hea vastuvõtu. Igakuiselt vahelduvad näitused on pälvinud tähelepanu ja galeriid külastab hulgaliselt kunstihuvilisi. 2014. aastal oli galeriis ja II korruse klaassaalis 30 erinevat näitust.

Türi Muuseum 2014. aastal oli Türi Muuseumi personali koosseisus 2,4 ametikohta: täiskohaga juhataja, 0,5 ametikohaga teadur-pedagoog (asus tööle 2.06.14), 0,5 ametikohaga administraator ning 0,4 ametikohaga koristaja. 2014. aastal külastas Türi Muuseumit 4371 inimest, nendest täiskasvanuid 1870 ja õpilasi 2237, välisturiste 179. Seoses rahvusvahelise muuseumipäevaga oli võimalus ühel päeval külastada muuseumit piletita. 2014. aastal oli muuseum külastajatele avatud 233 päeval. Seoses keskkütte remonditöödega oli muuseumide maja suletud terve augustikuu. Muuseumis toimus 6 näitust, haridusprogrammides osales 27 gruppi (257 inimest), muid üritusi oli 6. Tegevust alustas muuseumisõprade ring. Türi valla vaatamisväärsusi ja vaba aja veetmise võimalusi tutvustati Türi Lillelaadal ja Järvamaa päevadel Tallinnas ning „Maale elama“ messil

89 Tartus. Türi linna kauneid koduaedu külastati neljal ja giidiga ekskursioone telliti kahel korral. 2014. aastal jätkus kogude inventuur ja arvele võtmine. Möödunud aastal alustati Türi Metsakombinaadi materjalide ja esemete kogumist. 2014. aasta lõpuks valmis Türi Muuseumil uus tänapäevasem koduleht. Muuseumi eestvedamisel filmiti suvel Türi vaatamisväärsusi ja sündmusi, et materjali kasutada Türi valda tutvustavas videoklipis. Eelmise aasta lõpuks valmis SAUNDLAND OÜ poolt filmitud Türi valda tutvustav videoklipp ja kaks roll-uppi „Roheline Türi“ ning „Kevadpealinn Türi“. Tegevustena toimusid traditsioonilised sündmused (vabariigi aastapäev, valla ja linna sünnipäev, tunnustamised, mälestusüritused jms), suurüritused ning projektid (Kevadpealinn, Tulbipäev, Türi Kevadfestival, Türi Lillelaat, Kabala laulu- ja tantsupidu, metsa- ja matkapäev Tõrvaaugul, Türi Õunafestival ning Paide-Türi Rahvajooks). 2014. aastal toimusid Türi Kultuurikeskuses lisaks kohalikele üritustele mitmed maakondlikud ja vabariiklikud sündmused, mille korraldamisele kultuurikeskus kaasa aitas: Eesti Kaitseliidu peastaap, üleriigiline liikumine Kodukant koos presidendi vastuvõtuga, Järva maavanema vastuvõtt, üleriigilise laulupeo Järvamaa eelproovid ja ettelaulmised jne.

Kunstigalerii on Eesti kunstnike seas saanud hea vastuvõtu. Igakuiselt vahelduvad näitused on pälvinud tähelepanu ja galeriid külastab hulgaliselt kunstihuvilisi. 2014. aastal olid galeriis näitused: Elmar Kits 100- maalid Mart Lepa ja Andres Eilarti kogus, Vilja Prometi maalinäitus, Eesti Akvarellistide ühenduse näitus, Aune Taamali tekstiilikunsti näitus, Naima Neidre näitus jpm. Valla kultuuriasutuste töötajad osalevad ülevallalisi üritusi korraldavates töörühmades (Kevadpealinn, Kabala laulu-ja tantsupidu, Õunafestival) ning aitavad kaasa maakondlike ja vabariiklike ettevõtmiste korraldamisele. Toimusid mõttetalgud Kevadpealinna sündmuste ettevalmistamiseks ja paremaks korraldamiseks. Türi valla kultuurikollektiivid on tegutsenud järjepidevalt ning on hinnatud esinejad nii Türi valla kui maakondlikel ja vabariiklikel kultuurisündmustel.

Pildil: Türi Õunafestival 2014 (Foto: Teet Reier)

90

Pildil: Kabala 48. laulu- ja tantsupidu 2014. aastal (Foto: Teet Reier)

Sotsiaalvadkond Türi valla arengukavas on sotsiaalvaldkonna üldeesmärgiks seatud elanikkonna toimetulek ja kvaliteetne sotsiaalhoolekanne, turvaline ning tervisele ohutu elu- ja töökeskkond. Sotsiaalse kaitse eelarverealt toetati mittetulundusühingu Järvamaa Puuetega Inimeste Koda tegevust 1600 euroga. Türi vallas tegutseb sotsiaalvaldkonnas üks hallatav asutus, Türi Päevakeskus, mis osutab erivajadustega inimestele igapäevaelu toetamise teenust 35-le kliendile ja toetatud elamise teenust 12 kliendile. Päevakeskuses on 6,75 ametikohta. Türi valla kodanikele maksti aruandeaastal erinevaid toimetulekut soodustavaid toetusi ning osutati vajalikke tugiiteenuseid nii eakatele, erivajadustega isikutele kui lastega peredele.

Toimetulekutoetust maksti lähtuvalt kehtestatud toimetulekupiirist ja sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise tingimustest. Sünnitoetust maksti 2014. aastal lapse ühele vanemale 350 eurot. Eakate sünnipäevatoetuse suurus on 32 eurot. Kooli alustamise toetuse suurus on 64 eurot lapse kohta. Majanduslikes raskustes peredele maksti laste toitlustamiseks lasteasutustes toetust.

Puuetega inimestele on tagatud invatransport. Töötab vallasisene bussiliin, mille käigushoidmise kulu kaetakse vallaeelarvest. 2014. aastal kompenseeriti eelarvest 50% ulatuses häirenuputeenuse kasutamine selle kasutajatele.

Tervishoid Türi valla elanikele tervishoiuteenuse osutamiseks, tervisekaitse ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamiseks toetab Türi vald valla territooriumil tegutsevate perearstide tegevust. Türi vallas Türi linnas aadressil Viljandi tänav 4 Türi vallale kuuluvas hoones tegutseb OÜ Türi Tervisekeskus, mis osutab tervishoiuteenust ka piirkonna koolidele. Tervisekeskuses asuvad lisaks perearstide vastuvõturuumidele laboratoorium esmatasandi arstiabi osutamiseks vajalike analüüside tegemiseks, sidumistuba, ruum protseduuride korraldamiseks ning taastusravi kabinet, kus tehakse ravikehakultuuri, massaaži ja elektriravi. Esmatasandi arstiabi osutamiseks vajalikke ruume (kokku 571,10 m²) kasutab OÜ Türi Tervisekeskus lepingu alusel tasuta. Oisu piirkonna perearsti vastuvõturuumid asetsevad Oisu Rahvamaja hoones (aadress Oisu alevik, Estonia puiestee 3). Ruumid (54,8 m²) on antud perearstile tasuta kasutamiseks.

91 Kabala piirkonna perearsti vastuvõturuumid asuvad endise vallamaja (aadress Kabala küla, Pargi tänav 1), esimesel korrusel. Lisaks eelnimetatud vastuvõturuumidele on perearstil vastuvõturuum ka Kahala külas. Ruumid (47,1 m²) on antud perearstile tasuta kasutamiseks. OÜ-le Türi Tervisekeskus eraldas Türi vald 2014. aastal 18 700 eurot, Oisu perearstile 1 500 eurot ning Kabala perearstile 1 500 eurot. Lisaks perearstidele võtavad Türil patsiente vastu AS Järvamaa Haigla eriarstid ning töötab röntgenikabinet. Vald kompenseeris Järvamaa Haigla AS-le eriarstiabi osutamisega seotud kulu. Koostöös Järvamaa haiglaga soetati 2014. aastal röntgeniaparaadile digiliides.

Eelarve

Tabel 1. Tulu Türi valla eelarves 2011-2014

2011 2012 2013 2014 Tulu nimetus täitmine täitmine täitmine täitmine Maksud, sh 4 540 780,00 4 737 257,00 5 071 676,00 5 330 474,00 Füüsilise isiku tulumaks 4 167 194,00 4 364 060,00 4 728 460,00 4 990 860,00 Maamaks 373 586,00 373 197,00 343 216,00 339 614,00 Kaupade ja teenuste müük 590 217,00 640 717,95 679 152,86 646 259,00 Toetused (tasandusfond) 659 576,00 706 346,00 720 344,00 654 920,00 Muu tulu 104 904,58 69 244,59 82 033,15 68 049,00 Tulu kokku 10 677 493,18 8 354 112,94 8 790 540,66 9 323 722,00 Tabel 2. Finantseerimistegevused 2011-2014 2011 2012 2013 2014 Finantseerimistehingu nimetus täitmine täitmine täitmine täitmine Laenude võtmine muudelt residentidelt 347 107,00 320 000,00 490 000,00 150 000,00 Laenude võtmine valitsussektorisiseselt 331 215,00 74 659,00 Võetud laenude tagasimaksmine 459 441,33 371 870,26 373 017,81 221 625,00 Kapitaliliisingu maksed 12 922,51 8 749,55 8 749,55 7 588,00 Tabel 3. Kulu jagunemine Türi valla eelarves 2011-2014 2011 2012 2013 2014 Kulu nimetus täitmine täitmine täitmine täitmine Üldised valitsussektori teenused 985 191,76 992 977,86 918 096,11 968 323,00 Avalik kord ja julgeolek 15 227,19 14 765,90 15 949,00 13 005,00 Majandus 359 189,19 517 675,82 514 296,38 660 375,00 Keskkonnakaitse 339 476,97 436 275,15 210 812,18 246 614,00 Elamu- ja kommunaalmajandus 2 801 877,49 1 345 605,01 312 249,98 1 242 531,00 Tervishoid 48 700,83 58 841,39 40 727,09 56 411,00 Vaba aeg, kultuur, sport 1 142 122,40 1 141 197,72 1 217 874,87 1 377 977,00 Haridus 4 416 237,04 5 171 889,75 4 568 108,92 5 069 337,00 Sotsiaalne kaitse 598 980,59 606 930,94 593 601,18 629 280,00 Kokku 10 707 003,46 10 286 159,54 8 391 715,71 10 263 853,00

92 Graafik 1. Kulude jaotus 2014. a

Investeeringud

Kokku investeeris Türi vald 2014. aastal 1 596 016, 26 eurot. Kogu eelarve täitmine oli 10 263 853,00 eurot. Investeeringute osa kogu eelarve mahust oli 15,55 %. Suuremad investeeringud 2014. aastal:  Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja uute ehitus koos laienemisega maapiirkondadesse. Kokku on projekti maksumus 8 082 243 eurot. 2014. aastal investeeriti 863 471,78 eurot. Projekti toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.  Vallale kuuluvaid teid ja tänavaid ning kõnniteid rekonstrueeriti ja ehitati 127 828,40 euro eest. . Lokuta kergliiklustee rajamine – 86 500,80 eurot. Projekti toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. . Türi linna Tallinna tänava kõnniteede rekonstrueerimine – 35 330,00 eurot.  Valla tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimine – 116 330,90 eurot.  Türi raudteemuuseumi ehitusprojekt – 75 558,00 eurot. Projekti toetas EST-LAT-RUS piiriülene koostööprogramm.  Soetati AS Järvamaa Haigla aktsiaid (õenduskeskuse ehituse kaasfinantseerimine) – 20 032,00 eurot.  Türi Noortekeskuse rulapargi rekonstrueerimine – 77 604,00 eurot.  Türi Muuseumi varustamine keskküttega – 37 930,80 eurot.  Türi Põhikoolile vara inventari soetamine ja renoveerimistööd - 25 728,65 eurot.  Kesklinna Lasteaia jalgteede korrastamine – 9 995,34 eurot.  Türi- Alliku Lasteaia investeeringud (uue rühma ruumid ja mänguväljak) – 42 574,56 eurot.

Kultuuri- ja spordisündmused

* 18.01 Meesansambel „Avaja” 5. sünnipäevakontsert * 24. ja 25.01, 9.02, 9.03 noortemuusikal „Lumivalgeke” Türi kultuurikeskuses * 1.02 Laupa küla 450. aastapäeva pidu Laupa mõisas * 22.02 Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud kontsertaktus Türi Kultuurikeskuses * 1.03 Järvamaa kooridepäev JÄRVAKO Türi Kultuurikeskuses * Kevadpealinn 2014 - kevad algas 20. märtsil kell 18.57. Kevadpealinna 15. hooaja avashow

93 kultuurikeskuse pargis. Kevadet kuulutasid ansambel Põhja-Tallinn, Lõuna-Türi, Kelfiriuse tuleshow. * Kevadpealinna näitus „15 kevadist hetke” Türi Muuseumis * 28.03 ja 11.04 Reti Randoja-Muts koduaia loeng * 4.-5.04 IV TULBIpäev Türi Kultuurikeskuses * 12.04 Tervise- ja tasakaalupäev Türi kultuurikeskuses * 12.04 Oisu rahvamaja 25 * 19.04 Jazzkaar 25 kontsert kevadpealinnas * 22.04 Rohelised töötoad Türi Ühisgümnaasiumis * 26.04 Türi-Tori V kiirlaskumine * 27.04 Paide-Türi kevadtriatlon * 4.05 kogupere rattamatk „Tunne koduvalda” * 10.05, 14.06, 12.07, 9.08 Taaskasutuslaat „Ühe vana, teise uus“ ja rohevahetus Türi Kultuurikeskuse pargis * 15.05 lasteaedade LILLEjooks Kooli pargis * 16.-18.05 Türi XXXVII Lillelaat * 16. 05 Kevadjubi- tantsupidu kultuurikeskuse sisehoovis * 17.05 Kesk-Eesti romuralli Veskisillal * Kalastusteemaline näitus galeriis „Ultra” * 22.05, 12.06, 17.06, 7.08, 21.08 Türi Rattapoe jalgrattakrossi 2014. a seeriavõistluse 5 etappi * 28.05, 11.06, 6.08, 13.08 Türi Rull 2014 rulluisuvõistluste 4 etappi * 1.06 Türi Noortepäev järve ääres * 5.-8. 06 VIII Türi Kevadfestival „Sumisemine” * rulluisuvõistlus „Türi Rull 2014“ 4 etappi (juuni-august) * 16.06 Murumoori mängupargi 4. sünnipäev. Lapsukeste lustisõit 2014 * 17.06 „Türi 1926” spordivõistlused Türi linna staadionil * 22.06 Kevadpealinna hooaja lõpetamine ja Türi linna jaanilõke * 23.06 Oisukandipäev * 28.06 Tule teekond „Tule Tulemine” Türil * 2.07 Türi linna 88. sünnipäev. Aedlinnakohvikute päev (18 kodukohvikut) * 6.07 linna sünnipäevale pühendatud perespordipäev järve ääres * 19.07 Avatud talude Päev Türi vallas * 26.07 Kabala 48. laulu- ja tantsupidu * 1.-2.08 Kukemuru Ambient Festival Pärnu jõe ääres * 8.08 rahvusvahelise noortepäeva tähistamine ja suvepidu lauluväljakul * 9.08 Meie Liigume I Türi triatlon * 16.08 motoparaad ja trikiratturite show Türil * 18.-21.08 noortemuusikal „Suvelõõm” Türi kultuurikeskuses * 22.-24. 08 IX rahvusvaheline Kartulitrüki Festival Kabala rahvamajas * 20. 08 Türi järvekontsert- C-JAM * 21. ja 22.08 C-Jam suvekooli lõppkontserdid Laupa mõisas ja Türi kultuurikeskuses * 23.08 Bati keti 25. aastapäeva tähistamine Säreveres Balti keti kivi juures * 30.08 Muinastulede öö koos Marek Sadamiga Meossaare kabelis * 6. 09 XXVIX Türi Sügislaat kultuurikeskuse parklas * 20. 09 XXI Metsa- ja matkapäev Tõrvaaugul * 21.09 V Türi – Paide sügistriatlon * 4.10 V Türi Õunafestival kultuurikeskuse juures * 5.10 XXXIII Paide-Türi rahvajooks * 23. 10 Türi valla 9. sünnipäeva kontsert-aktus Kabala mõisas * 29.11 Türi Poistekoori 55. juubelikontsert Türi kultuurikeskuses * 13.12 Pärlipäev Kabala rahvamajas

94 Ettevõtlus

Graafik 2. Elanike arv ja maksumaksjate arv 2005-2014

Tabel 4. Suuremad tööandjad Türi vallas 2014 Aasta keskmine töötajate arv, kellelt on üksikisiku Nimi tulumaks laekunud Türi valda

TÜRI VALLAVALITSUS 362 ESTONIA, OÜ 126 JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU 116 STORA ENSO EESTI AS 79 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS 72 GOTRACK, OÜ 57 HANSALIIN, OÜ 50 PRELVEX, AS 46 METRE, OÜ 45 EESTI PAGAR, AS 40 EDELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS 37 JÄRVAMAA HAIGLA, AS 35 ALLY, OÜ 33 VIKING WINDOW AS 31 MATEKO, OÜ 30 PÄÄSTEAMET 29 TAURE AS 29 POLITSEI-JA PIIRIVALVEAMET 28 KABALA AGRO OÜ 28 MEDIATO AS 28 EESTI POST AS 26

2014. aasta lõpu seisuga oli Türi valla aadressiga äriregistris registreeritud ettevõtteid ja FIE-sid 893, sealhulgas:  15 aktsiaseltsi  562 osaühingut  300 FIE-t  1 täisosaühing

95  15 tulundusühistut Järvamaa ettevõtlusnädala raames toimus ettevõtjatele novembris väljasõit Ida-Virumaale. Külastati Narva Tööstus- ja Logistikaparki, Auvere Eesti Elektrijaama ja Kohtla Kaevanduspark - muuseumit. Türi valla aadressidel on registreeritud 225 mittetulundusühistut ja 5 sihtasutust.

Türi vald tunnustab ettevõtjaid Toimus Türi valla ettevõtjate konkurss 2014, kus parimaid tunnustati viies kategoorias. Konkurss toimus juba üheksandat aastat järjest. Türi Kultuurimajas toimunud Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva kontsertaktusel tunnustati Türi valla 2014. aasta ettevõtluskonkursi parimaid. Konkursi võitjad on järgmised: 1. kategoorias „Türi valla parim ettevõte 2014“ - Kabala Agro OÜ; 2. kategoorias “Türi valla parim talu 2014” - Alt-Hansu talu Taikse külas; 3. kategoorias “Türi valla edukaim alustav ettevõte 2014” - OÜ Agritech; 4. kategoorias „Parim kohalik toode või teenus 2014“ - Maribel Fitness OÜ tervisespordi rühmatreeningud; 5. eripreemia kategoorias „Türi valla edukaim alustav ettevõte 2014“ – AS Profab Houses.

Välissuhtlus

Rahvusvahelises töös ja projektides osalemine tugevdab valla konkurentsivõimet ning aitab kaasa Türi tutvustamisele Euroopas kui ka laiemalt. Koostööd tehakse järgmistes valdkondades: kultuur, haridus, noorsootöö, turism, sport, sotsiaal, keskkond ja majandus. 2005. a ühinenud omavalitsuste õigusjärglasena jätkab Türi vald sõprussuhteid järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide omavalitsusüksustega: Frogn kommuun- Drøbak (Norra)- leping sõlmiti 21.09.1991 Türi linnaga; Karkkila linn (Soome)- leping sõlmiti 20.03.1992 Türi linnaga; Kiikala vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Säkyla vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Åmåli linn (Rootsi)- leping sõlmiti 31.03.1993 Türi linnaga; Inkoo vald (Soome)- leping sõlmiti 13.12.1999 Oisu vallaga; Siuntio vald (Soome)- koostööpartner 1994. aastast endise Türi vallaga; Loimaa vald (Soome)- leping sõlmiti 21.09.1996 Türi linnaga; Euroopa Liidu väikelinnade ühendus Douzelage- Türi linn astus liikmeks 13.05.2004; Prienai (Leedu)- leping sõlmiti 9.07.2004 Türi linnaga; Innovation Circle Network koostöövõrgustiku liige.

Välissuhted 2014 24.-27.04.2014 osales Türi viieliikmeline esindus Euroopa Liidu väikelinnade ühenduse Douzelage peakohtumisel Lätis Siguldas. 16.-17.05.2014 osales Türi valla neljaliikmeline esindus Norra Kuningriigis Drobakis Norra põhiseaduse 200. aastapäeva tähistamisel. 15.-20.07.2014 osalesid Türi Muusikakoolist neli õpilast koos õpetajaga Inglismaal Sherbornes toimunud noorte muusikute projektis „M4EU Music for You”. Türi Noortekeskus osales koostöövõrgustiku Innovation Circle Network noortevahetusprojektis „Rock for democracy”

96 Väätsa vald

Aadress: Kooli tn 10, Väätsa 72801 Veebileht: http://www.vaatsa.ee/ Pindala 195,32 km² Elanike arv: 1260 (01.01.2015) Asustustihedus: 6,5 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Väätsa Vallavolikogus on 11 liiget. Volikogu liikmed on Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Jarno Laur, Marina Aben, Margit Lugna, Oksana Järve, Maire Laar, Tiia Mettus, Mare Keerles, Andrus Suurkivi, Eesti Keskerakonnast Toomas Hirbaum ja Eesti Reformierakonnast Kaja Sepp. Volikogu esimees on Margit Lugna, vallavanem Lauri Läänemets.

Vallavolikogu on moodustanud 5 alaliselt tegutsevat komisjoni: eelarve-ja majanduskomisjon, sotsiaal-ja tervishoiukomisjon, maa-ja keskkonnakomisjon, haridus-ja kultuurikomisjon ning revisjonikomisjon.

Väätsa Vallavalitsus on 4liikmeline, vallavalitsuse koosseisu kuulub vallavanem ja kolm vallavalitsuse liiget.

Väätsa Vallavalitsuse ametiasutuses töötab 8 ametnikku – vallavanem, vallasekretär, maanõunik, humanitaar-sotsiaalnõunik, sotsiaalhoolekandetöötaja, ehitusnõunik, pearaamatupidaja ja sekretär- asjaajaja.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Väätsa Lasteaed 2014. aasta detsembri seisuga oli Väätsa Lasteaias avatud 4 rühma, kokku 77 lapsega. Töötajaid oli kokku 21, neist 12 pedagoogi. Alates septembrist alustas lasteaias esmakordselt tööd 0,3 kohaga logopeed. 2014. a suvel renoveeritud ujulakompleksis, alustati pärast 7 aastast seisakut taas ujumisega. Ujumitundidega said alustada ka esimese klassi õpilased.

Väätsa Põhikool Väätsa Põhikoolis õpib 2014/2015. õppeaastal 106 õpilast, keda õpetab 21 õpetajat. Kooli juurde kuulub peale mõisa ja selle juurdeehituse mõisapark ja staadion, mille servas on korvpalliplats ning skatepark. Avaras sisehoovis on võimalik läbi viia õuesõppe tunde ja vahetundides aega veeta. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad tervisekompleksis, kus saab kasutada ka jõusaali. Algklassiõpilaste ujumistundide läbiviimiseks kasutame lasteaia basseini.

Väätsa kooli õpilased on teadmistehimulised, üle poolte õpilastest õpivad väga hästi või hästi. Õppeaasta lõpus tunnustab kooli direktor väga heade õpitulemustega ja sportlike või muude heade saavutustega silma paistnud õpilasi vastuvõtul. Meie õpilased ja õpetajad on leidnud tunnustust ka maakonnas. Järvamaa aasta õpetaja 2014 tiitli pälvis inglise keele õpetaja Anneli Tumanski. Aasta algklasside õpetaja tiitli nominent oli Helle Suurkivi.

Aastate jooksul on koolis välja kujunenud mitmeid traditsioone: septembris korraldab 8. klass koolile lustliku spordipäeva, 9. klass oktoobris õpetajate päeva, õpilaspere poolt on oodatud sündmuseks kooli aastapäevanädal, kevadvaheaja eel saab end proovile panna rekordite päeval, kooli jõulu- ja kevadkontsertidele on alati oodatud kogu vallarahvas, samuti esitab kooli näitering

97 igal kevadel rahvamaja laval vallaelanikele etenduse. Mitmetel kooli üritustel astuvad õpilaste kõrval üles ka õpetajad. Palju elevust toob kevadesse „Kuldse putsa“ õpetajate ja õpilaste vaheline karikavõistlus jalgpallis.

Lisaks tavapärastele ainetundidele on kooli õppekavasse lisatud rütmika, arvutiõpetus ning eelmisest õppeaastast uurimustööde alused ja karjääriõpetus. Viimase raames külastavad õpilased tundide kõrval ka kohalikke ettevõtteid, tutvuvad töömaailmaga ja osalevad töövarjupäevadel.

Pärast õppetööd on õpilastel võimalus meelepärast ja arendavat tegevust leida u 14 ringis osaledes. Kõikidel kooli üritustel astuvad üles meie ansamblid, solistid või koor. Kevadel tunnistati maakonna parimateks noornäitlejateks meie kooli näiteringist 6. klassi õpilane Johannes Martin Saar ja teist aastat järjest 9. klassi õpilane Liili Filippov.

Väätsa kodutütarde rühm on maakonna üks suurimaid ja väga aktiivne – mitmed rühma liikmed omavad tiitleid, erialamärke ja hoolsuspaelu. 2014. aastal omistati Triinu Kopelmäele kodutütarde kõrgeim autasu – hoolsusmärk.

3. klassi õpilased osalevad õppeaasta vältel liiklusringis ning saavad kevadel pärast eksami sooritamist jalgrattaload. On ju ratas maalapsele oluline liiklusvahend ja sõita tuleb ikka ohutult. Liiklusring osales möödunud õppeaastal maakondlikul võistlusel, saavutades esikoha.

Spordiringid tegutsevad tervisekompleksis ja staadionil. Üha populaarsemaks spordialaks on tõusmas jalgpall. Väga häid tulemusi on meie saalihokimängijatel. Paide-Järva võistkonna koosseisus saavutati vabariigi meistrivõistlustel U-13 ja U-15 vanuses pronks- ja hõbemedalid. 2013. aastal sai Väätsa kooli saalihokivõistkond etapivõidu maakondlikul Mini Cup turniiril. Osaletud on ka rahvusvahelisel Tallink Cup’il, kus osutati Soome võistkonnale tugevat vastupanu.

Mitmeid aastaid tagasi alustas koolis tegevust robootikaring. Nüüdseks on erinevate projektide ja valla toel saadud hea varustus, millega on võimalik luua palju põnevat. 2013. aastal tulid vabariiklikel robootika- ja tehnoloogiapäevadel Tallinnas võistkondlikult kolmandale kohale Sten Erik Tuuleveski ja Jürgen Ilves, neile järgnesid Arko Arras ja David Ocean Kaljurand, kes jäid 4.-5. kohta jagama. 2012. aastal saavutati samal võistlusel esikoht. Õpetaja U. Mäenurm on robootika ringi juhendamas lisaks ka Väätsa lasteaias.

Väätsa kooli klassiruumid on kaasaegsed, neis on kasutada multimeedia- ja IT-vahendid. Igal õppeaastal saavad 7. klassi õpilased põhikooli lõpuni kasutada õppekirjandusega iPadi. IT- valdkonna arendamine on olnud viimasel ajal kooli üheks prioriteediks.

Pärast mõisa renoveerimise lõppu 2011. aasta algusest on koolil mitte üksnes kasutusel kaunid ja ajaloolised ruumid, vaid ka hulk lisavõimalusi. Mõisa keldris asuvas savikojas saavad nüüd õpilased käia savi- ja klaasiringis ning mõisa köögi kasutamisega on laienenud võimalused kodundustundide läbiviimiseks. Mõisakooliks olemine annab koolile lisaväärtust, luues omanäolise ja kauni keskkonna.

Väätsa kool on väga aktiivne osalema erinevates projektides: „Tagasi kooli!“, „Teeme ära!“, „Hoia metsa!“, vanapaberi kogumine, erinevad looduse- ja keskkonnahoiuprojektid, kunsti- või muusikaalased tegevused ja palju muud. Projektitöös on Eesti piirid jäänud Väätsa koolile kitsaks. Juba 10 aastat osaleb meie kool inglise keele õpetaja A. Tumanski juhendamisel rahvusvahelistes eTwinning ja Comenius keeleprojektides, kus esialgu olime partneriteks, kuid viimastel aastatel juba ise rahvusvahelisi projekte algatanud ja juhtinud. Tänu sellele on meie kooli õpilased saanud külastada paljusid välisriike, nagu Kreeka, Türgi, Rumeenia, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Läti ning olnud projektipartnerite võõrustajaks Väätsa koolis.

Archimedes SA on meie projektitööd tunnustanud auhinnaga vabariigi parim koordinaatorkool. 98 Kooli õpilasesindus on aktiivne nii kooli kui valla sündmuste korraldamisel, samuti õppetööd puudutavates küsimustes. Osaletakse üle-eestilistel koosolekutel, seminaridel, õppepäevadel ja käiakse koolitamas teiste koolide õpilasesindusi. Huvitegevuses oli üheks enim meediakajastust ja laste poolehoiu leidnud ettevõtmiseks Öökool.

Meie tegemistest annab operatiivseid ülevaateid noorte juhitav Väätsa TV, Facebook. Samuti koolileht Koolimeel, mis on erineva sagedusega ilmunud aastast 1994, seega juba 20 aastat. Viimased aastad on leht ilmunud regulaarselt vallalehe lisana.

Maakonna aineolümpiaadidel ja -võistlustel on viimastel aastatel häid tulemusi saavutanud Anu Annus - 1. koht õigekeelsuskonkursil; Laura Teder, Alexandra Kõll ja Eva Martjak 1. koht inglise keele päeval.

Väätsa kool korraldab ka mitmeid maakondlikke ja vabariiklikke üritusi. Väätsa vallast on pärit lavakunstikooli tuntud ja armastatud liikumisõpetaja Helmi Tohvelman. Igal sügisel tema sünniaastapäeval on Väätsa kool koostöös Eesti Teatriliiduga korraldanud tema nimelise näitlejaauhinna üleandmist Väätsa mõisakoolis. Samal üritusel antakse üle ka Järvamaa eduka maakooliõpilase preemia. Kolmel korral on see tulnud Väätsa kooli õpilasele.

Aastaid on Väätsa kool korraldanud maakondlikku luulepäeva „Luule – see ei tule tuulest“, kus igal aastal on päeval oma teema. Lisaks luulevõistlusele on noortel võimalus sel päeval kohtuda tuntud kirjandus- ja kultuuriinimestega.

Koolielu on huvitav ja õppimine tulemuslik tänu särasilmsetele ja aktiivsetele õpilastele, aga kindlasti ka nende õpetajatele.

Väätsa Rahvamaja Väätsa Rahvamajas käib aktiivne ringitegevus. Kokku tegutseb üheksa ringi: neidude tantsuring Ilodus, rahvatantsutrupp Riikar, kangastelgedel kudumine, eakate laulu- ja tantsuring, loomering, savi- ja klaasikoda, käsitöö, noorte näitering ning lisaks käivad pilli mängimas ja harjutamas noored. Rahvamajas tegutseb ka eakate klubi Ristikhein, mis koostöös rahvamajaga viib läbi mitmeid üritusi nagu näiteks valla rohelaat. 2013. aasta sügisest alustas rahvamajas tegevust väikelaste mängutuba Vääsuke, kus käivad koos eelkooliealised lapsed vanematega.

Veebruaris Eesti Vabariigi aastapäeva raames tunnustas vald mõisasaalis pidulikul kontsert-aktusel aktiivseid ja silmapaistvaid kodanikke. Valla kõrgeima autasu – teenetemärgi pälvis Leili Mäeots, õhtu lõpus esines Jaan Sööt. Nagu igal aastal naistepäeval, valisime ka seekord valla aasta naise, kelleks tänavu osutus pikaajaline rahvatantsujuht Tiiu Vellama. Aprilli alguses toimus juba 18. korda huumoripäev Maamees muigab. Aasta 2014 oli puudutuse aeg, mis puudutas ka Väätsat, kui laulu- ja tantsupeo tuletulemine „Külast-külla, käest-kätte“ tegi peatuse meie mõisapargis. Suurel peol esindasid Väätsat rahvatantsu rühmad Ilodus ja Riikar. Augustikuus oli võimalik rahvamajas näha fotonäitust „Väätsa vanadel piltidel“. Väljapaneku oli kokku pannud Valdo Praust koostöös seltsiga Ristikhein. Oktoobri suursündmuseks oli Väätsa kooli 275. aastapäeva kokkutulek ja vilistalaste pidu. Algus pandi uuele traditsioonile, kus vallavanem jagab Väätsa uutele ilmakodanikele hõbelusikaid. Novembris pidas rahvamaja 45. aastapäeva. Külla olid kutsutud rahvamaja endised ja praegused töötajad ning sõbrad. Detsembris toimus taas jõululaat kohalike käsitöömeistrite töödega ja tähistati valla aastapäeva. Aasta oli tegus ja toimekas. Väätsa Raamatukogu

99 Väätsa raamatukogu asub Väätsa lasteaia ruumides, kuhu on kohandatud vastavad ruumid. Raamatukogus asub ka AIP. Avaliku teabe kättesaamiseks on kasutada 3 internetiühendusega arvutit. Iga kuu kolmandal kolmapäeval on avatud laenutuspunkt Kaitseliidu Lõõla Õppekeskuses. 2014. aastal soetas raamatukogu 323 teavikut, millest ilukirjandust oli 233. Tellitud oli 20 erinevat ajakirja ja 6 ajalehte. Raamatukogus korraldati aasta jooksul 11 raamatuväljapanekut, lastele ettelugemisi, raamatukogutunde, meisterdati ja joonistati. Täiskasvanutele oli kohtumine Marju Lauristiniga, kuna rahva huvi tundus suur olevat, sai kohtumine korraldatud Väätsa Mõisas. Valla sünnipäeva tähistamisel Väätsa rahvamajas oli raamatukogu väljas töötoaga. Meisterdati jõulukaarte ja jõuluingleid.

Väätsa Tervisekompleks 2014. aastal toimusid Väätsa tervisekompleksis mitmed erinevad treeningud ja võistlused. Spordisaali kasutasid regulaarselt Väätsa jalgpalliklubi, Väätsa korvpalliklubi, Paide/Türi/Väätsa võrkpallurid, Indiaca mängijad ja Väätsa üldkehalise treeningu kasutajad, lisaks spordiringid ja kooli õpilased. Rentnikena kasutasid spordikompleksi teenuseid Paide politseijaoskond ja Järvamaa Kaitseliit.

2014. aastal toimunud treeningud ja ringid Väätsa tervisekompleksis: Jalgpall (2002-2004 a. grupp, 2007-2009 a. grupp ja täiskasvanute grupp), korvpall, indiaca, võrkpall, saalihoki ja üldkehalise treening. Ringide ja treeningute juhendajad olid Taavi Parts (jalgpall), Ilmar Mõttus (võrkpall ja üldkehaline), Egle Lepp (indiaca) ja Taiga Laur (saalihoki).

Eelarve

Väätsa valla eelarve põhitegevuse tulud moodustasid 2014. aastal 1,30 miljonit eurot, millest maksutulud moodustasid ca 820 000 eurot. Eelarve põhitegevuse kulud moodustasid ühtekokku 1,2 miljonit eurot. Investeeringueelarve mahuks kujunes 1,4 miljonit eurot, peamisteks investeeringuteks olid lasteaia basseini ja sanitaarruumide renoveerimine, eakatekodu ehitus ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise II etapi ehitustööd.

Investeeringud

Keskkonnainvesteeringute ja Väätsa vallavalitsuse rahastamisel: Väätsa aleviku ÜVK II etapi ehituse alustamine, ehitaja AS Eltel Networks ja OÜ Sienar, summas 853 851 eurot Lasteaia basseini ja sanitaarruumide reonoveerimine 81 324 eurot ja eakate kodu ehitamine kogusummas 1, 402 723 eurot.

Spordiaasta

Korvpall Väätsa korvpallimeeskond SK Väätsa lõpetas 2014. aasta Järvamaa Meistrivõistlused 11. kohaga, jättes enda selja taha Tarbja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse. Järvamaa meistriks tuli Ambla SK, võites finaalis Viking Window korvpallureid. Kokku osales Järvamaa korvpalli meistrivõistlustel 13 meeskonda. Lisaks osalesid korvpallurid 8. veebruaril toimunud V Järvamaa valdade talimängudel. Väätsa jäi alagrupis kolmandaks ning lõpetas turniiri 6. kohaga, kaotades 5.-6. koha mängus Koerule.

SK Väätsa korvpallimeeskond 2014. aastal: Taavi Vende, Kristjan Urm, Marti Ilves, Karel Lieberg, Juhan Sampka, Jorma Uusmaa, Raiko Mets, Kert Keerles, Elgar Lepp, Rauno Urm, Margo Must, Erko Tapp, Edgar Niglas, Mikk Vissak, Mait Altküla. Võrkpall

100 Paide/Türi/Väätsa meeskond krooniti 2014. aastal Tartus esiliiga võitjaks, kui finaalseeria kordusmängus alistati 3:2 EMÜ Spordiklubi. Kui esimene finaalmäng kuulus paidelastele selge ülekaaluga 3:0, siis kordusmängus tuli tiitlivõiduks pingutada maksimaalsed viis geimi. Avageim kuulus selge vahega 25:14 Paidele, teises sai aga EMÜ 16:16 viigiseisult kolmepunktilise edu, mis vormistati 25:19 geimivõiduks. Kui kolmas geim oli jälle paidelaste jõudemontsratsioon (25:16), siis haarava neljanda võitis napilt 27:25 EMÜ SK. Otsustavas geimis sai Paide kiire algedu ning tagasi ei vaadanud - 15:6 paremusega oli tiitel käes. Finaalmängus oli võitjameeskonna Paide/Türi/Väätsa resultatiivseim mängija Väätsa Põhikooli õpetaja Ilmar Mõttus, 28 punktiga.

Pildil: Võrkpallimeeskond

Jalgpall 2014. aasta oli Jalgpalliklubi Väätsa Vald jaoks viimane aasta Eesti rahvaliigas. Viimasel aastal rahvaliigas jõudis Väätsa 1/16 finaali, kus pidid tunnistama kaotust Tallinna klubile JK Roosad Pantrid.

Eesti karikavõistlustel sai looti tahtel Väätsa vastaseks I liigas mängiva FC Kuressaare. Pikk reis saarele toimus 7. juunil. Kuressaares Salme staadionil lõppes mäng kindlalt saarlaste 7:0 võiduga.

JK Väätsa Vald 2014 aastal: Roland Kozlov, Martin Rodima, Janar Heinaste, Martin Tuuleveski, Vaiko Viigipuu, Morten Pihlak, Marti Ilves, Margus Pihlak, Tave Parts, Karlys Kinev, Allan Põldmaa, Rainer Keptsov, Tarmo Suurkivi, Egon Aben, Rauno Lifländer, Rando Arusild. Treener: Taavi Parts

101

Pildil: Jalgpallimeeskond

Muud: Väätsa valla traditsioonilistest spordisündmustest korraldati valla vastlapäev, mis kehvade ilmastikuolude tõttu toimus Väätsa rahvamajas, kuid sai väga edukalt korraldatud. Lisaks veel Jüriöö jooks koos "Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa" etapiga, XXI Väätsa Rahvajooks, Väätsa võrkpalli turniir, kalapüügivõistlused Väätsa paisjärvel, eelkooliealistele lastele korraldati koostöös lasteaiaga kahed jalgrattavõistlused ja Mihklipäeva jooks, Väätsa jalgpalliklubi sisejalgpalliturniir 2014 ja Väätsa jalgpalliklubi korraldatav suveturniir 2014.

Juunis korraldas Väätsa jalgpalliklubi esmakordselt Väätsa vallas Eesti Jalgpalli Liidu ja Rimi koostööl valmivat jalgpalli suvelaagrit, kus osales 48 last nii Väätsalt, Paidest kui ka Türilt. 48 osalejaga laager oli juuni kuu suurim Eesti Jalgpalli Liidu suvelaager Eestis. Ära jäi traditsiooniline Väätsa jääraja võistlus, kuna ilmastikutingimused ei soosinud korraldamist.

Pildil: Jalgpalli suvelaager

Ettevõtlus

Valla suurimad tööandjad on AS Väätsa Agro - põllumajandus, Väätsa Vallavalitsus (kool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, tervisekompleks), AS Väätsa Prügila - prügiettevõte, Metsä Wood Eesti AS – metsa- ja puidutööstus, AS Rebruk – metsa- ja puidutööstus, OÜ Osa ja Tervik – kartulikasvatus ja müük, OÜ Joveld – plastikaknad- uksed. Terve valla peale on üks kauplus, Järva Tarbijate Ühistu Väätsa A ja O kauplus. Vallas on üks perearst –Signe Lieberg ja üks apteek (Paide

102 Vee Tänava Apteegi haruapteek). Vallas tegutseb juuksur ja kodanikke teenindab veel postkontor. AS Väätsa Agro valduses tegutseb söökla ja külalistemaja Vana Tall.

AS Väätsa Agro ehitas Lõõlasse Euoopa suurima piimafarmi kompleksi esimese etapi. Ühtekokku kavatsetakse koondada ligi 4000 lehma, hetkel on lautades 2400 lehma ja 1300 noorlooma.

Välissuhtlus

Valla välissuhtlus on aktiivne. Lisaks mitmetele kooli projektidele toimus Väätsa valla ja Jablanitsa rajooni vahel Bulgaarias rahvusvaheline koostööprojekt Roheline Energia – Roheline Tulevik (Green Energy – Green Future). Projekt sai rahastuse Archimedes SA Comenius Regio programmist ning kestab kaks aastat. Väätsa vallast on projekti kaasatud järgmised allasutused: põhikool, lasteaed Paikäpp, raamatukogu, rahvamaja ja noortekeskus.

Jablanitsa rajoonist on projekti kaasatud lasteaed „Rayna Kniaginya" ja põhikool „Nauka 1901". Projekti käigus räägitakse energia säästmisest ja tootmisest, taastuvenergia kasutamisest, prügi käitlemisest ja paljust muust teemaga seonduvast. Kaasatud asutused korraldavad ühiseid tunde ja töötube. Samuti külastatakse partnerriikide omavalitsusi, allasutusi ning ettevõtteid.

103 Rahvastik

Järvamaa elanike arv oli rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2015. a seisuga 31 689, mehi 15 426 ja naisi 16 263. Võrreldes 1. jaanuari 2014. a elanike arvuga, milleks oli 32 347, on Järvamaa rahvaarv vähenenud 658 inimese võrra ehk 2,1%. Järvamaa 11 vallas elas kokku 23 319 inimest ja Paide linnas 83 70 elanikku. Vallasisese Türi linna elanike arv oli 1. jaanuaril 2015. a 5436.

Tabel 1. Elanike arvu muutus Järva maakonna haldusüksustes

Haldusüksus 1.01.2014 1.01.2015 Muutus +/- Albu vald 1 257 1 234 -23 Ambla vald 2 177 2 091 -86 Imavere vald 917 928 11 Järva-Jaani vald 1 634 1 613 -21 Kareda vald 642 625 -17 Koeru vald 2 205 2 165 -40 Koigi vald 994 958 -36 Paide vald 1 709 1 649 -60 Roosna-Alliku vald 1 093 1 087 -6 Türi vald 9 801 9 626 -175 Väätsa vald 1 370 1 343 -27 Paide linn 8 548 8 370 -178 Maakond kokku 32 347 31 689 -658 Tabel 2. Elanike arv Järva maakonnas 01.01.2015

Haldusüksus Mehi Naisi Kokku Albu vald 649 585 1 234 Ambla vald 1 053 1 038 2 091 Imavere vald 452 476 928 Järva-Jaani vald 811 802 1 613 Kareda vald 314 311 625 Koeru vald 1 104 1 061 2 165 Koigi vald 511 447 958 Paide vald 883 766 1 649 Roosna-Alliku vald 560 527 1 087 Türi vald 4 620 5 006 9 626 Väätsa vald 686 657 1 343 Paide linn 3 783 4 587 8 370 Maakond kokku 15 426 16 263 31 689

104 Joonis 1. Järvamaa rahvaarv 2006-2015

Joonis 2. Elanike arv Järva maakonna omavalitsustes 01.01.2015

Järvamaa perekonnaseisuametnikud registreerisid 2014. a 300 sündi, 366 surma, 96 abielu, 34 lahutust ja 16 nimemuutmist. Aasta varem pandi kirja 233 sündi, 407 surma, 78 abielu, 57 lahutust ja 21 nimemuutmist.

Sündide registreerimise statistika Järva maakonnas registreeriti möödunud aastal 300 lapse sünd, mis on 67 last enam kui 2013. a. Sündinud lastest 155 olid poisid ja 145 tüdrukud. Sündis 9 paari kaksikuid, neist 1 paar tüdrukuid, 2 paari poisse ja kuus segapaari. Sündinud laste vanemad olid abielus 86 juhul, isaduse omaksvõtt

105 avaldati 204 korral, üksikemasid oli 10. Poistele pandud eesnimedest olid populaarsemad Rasmus, Marcus (Markus), Silver, Henri ja Andero. Tüdrukutele pandud nimedest esines rohkem Adeele (Adele), Elisabeth, Liis (Liisa), Sandra ja Noora. Tabel 3. Järvamaal registreeritud sünnid 2014

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva MV (Paide linn) 6 4 9 7 9 8 11 13 8 6 6 6 93 Albu vald 2 1 2 2 3 3 1 1 1 16 Ambla vald 3 1 4 1 1 1 1 8 1 1 1 23 Imavere vald 2 1 2 1 1 2 3 1 13 Järva-Jaani vald 3 1 4 1 1 1 11 Kareda vald 1 1 2 Koeru vald 3 1 1 2 3 2 5 3 20 Koigi vald 1 1 3 3 2 2 12 Paide vald 1 3 1 1 1 2 3 1 13 Roosna-Alliku vald 1 1 1 1 4 Türi vald 7 8 9 8 5 6 10 3 12 3 2 11 84 Väätsa vald 3 1 2 1 1 1 9

Kokku 25 19 25 25 25 26 32 31 35 17 16 24 300

MAAKOND 2013 24 17 22 13 17 15 30 24 22 17 11 21 233 MAAKOND 2012 31 29 23 20 28 27 22 28 20 22 26 13 289 MAAKOND 2011 22 17 26 28 32 18 28 38 31 33 26 29 328 MAAKOND 2010 28 27 48 28 37 28 31 31 24 29 27 29 367 MAAKOND 2009 28 27 30 35 28 25 26 33 37 25 20 31 345 MAAKOND 2008 32 35 22 31 35 34 44 39 30 26 23 30 381 MAAKOND 2007 24 30 22 27 38 17 35 37 31 34 22 33 350 MAAKOND 2006 28 18 35 21 28 27 36 31 20 29 30 32 335 MAAKOND 2005 22 31 30 30 43 25 32 36 40 30 29 23 371 MAAKOND 2004 27 33 32 34 38 34 41 33 23 30 29 34 388 MAAKOND 2003 38 20 26 21 33 37 39 26 46 29 28 24 367 Paide linna laste sünnid registreeritakse Järva Maavalitsuses

Tabel 4. Sündide aruanne 2009-2014

2014 2013 2012 2011 2010 2009 SÜNDE KOKKU 300 233 289 328 367 345 POISSE: 155 116 151 176 174 187 TÜDRUKUID: 145 117 138 152 193 158 ÜKSIKEMASID: 10 12 23 35 40 30 VANEMAD ABIELUS: 86 75 89 90 114 113 ISADUSE OMAKSVÕTT: 204 146 177 203 213 202 MITMES LAPS EMAL: esimene: 111 77 113 109 134 138 teine: 103 85 89 126 124 114 kolmas: 48 46 53 54 73 64 neljas: 21 17 21 24 22 15

106 2014 2013 2012 2011 2010 2009 viies: 14 4 8 9 10 10 kuues: 3 1 5 4 1 3 seitsmes: 0 2 0 1 0 1 kaheksas: 0 1 0 0 2 0 üheksas: 0 0 0 0 0 0 kümnes: 0 0 0 0 1 0 üheteistkümnes: 0 0 0 1 0 0 KAKSIKUID: 9 5 2 3 9 7 MM: 2 3 1 0 2 4 MN: 6 1 0 2 4 2 NN: 1 1 1 1 3 1 KOLMIKUID: 0 0 0 0 0 0 Surmade registreerimise statistika

Järvamaal registreeriti eelmise aasta jooksul 366 surma, see arv on 41 võrra väiksem kui 2013. aastal, mil suri 407 inimest. Suri 166 meest ja 200 naist.

Tabel 5. Järvamaal registreeritud surmad 2014 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva MV (Paide linn) 4 14 11 13 5 12 17 13 17 9 5 10 130 Albu vald 1 3 2 2 1 1 2 12 Ambla vald 3 6 3 3 4 2 1 1 2 1 26 Imavere vald 1 1 2 Järva-Jaani vald 2 4 3 2 1 4 1 2 2 21 Kareda vald 1 1 1 1 1 1 6 Koeru vald 7 3 7 6 2 1 3 5 7 5 7 7 60 Koigi vald 1 1 1 1 1 2 7 Paide vald 1 2 1 2 1 2 1 10 Roosna-Alliku vald 1 1 1 1 4 Türi vald 5 9 9 9 8 9 4 3 8 6 7 6 83 Väätsa vald 1 1 1 1 1 5

Kokku 22 38 35 41 23 28 32 28 36 28 23 32 366

Maakond 2013 27 43 46 37 42 27 33 31 24 36 27 34 407 Maakond 2012 35 37 35 25 38 31 36 28 15 31 36 40 387 Maakond 2011 33 33 34 23 35 24 29 31 27 34 20 34 357 Maakond 2010 26 38 42 43 40 38 45 38 28 38 35 43 454 Maakond 2009 45 37 32 36 22 36 33 34 37 27 29 29 397 Maakond 2008 30 33 39 33 42 29 35 38 35 22 46 36 418 Maakond 2007 46 40 35 31 41 32 42 36 31 32 36 43 445 Maakond 2006 52 37 43 36 39 45 30 23 42 27 33 31 438 Maakond 2005 47 35 52 42 34 40 34 31 41 45 38 36 475 Maakond 2004 45 48 38 52 34 49 31 31 44 22 40 43 477 Maakond 2003 56 44 51 51 23 30 45 35 40 65 29 39 508

107 Paide linna elanike surm registreeritakse Järva Maavalitsuses

Tabel 6. Surmade registreerimise aruanne 2014 Surmakandeid sealhulgas kokku mehi naisi alla 1.a. tundmatuid tundmatuid tundmatuid lapsi isikuid mehi naisi

Järva maakond kokku 366 166 200 0 0 0 0

Abielude sõlmimiste statistika Abielusid sõlmiti 2014. a 96, neist Järva Maavalitsuses 93 ja vaimulike poolt 3. Lahusvara valiti 15 korral, kuuel korral valiti vara juurdekasvu tasaarvestus, ning ülejäänud 75 juhul valisid abiellujad varasuhteks ühisvara. Abielusid registreeriti 18 võrra enam kui 2013. aastal.

Tabel 7. Järvamaal sõlmitud abielud 2014

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva Maavalitsus 3 4 3 3 9 14 13 12 11 4 10 7 93 vaimulikud: Algur Kaerma EELK Paide Püha Risti kogudus 0 Katri-Helena Melder EELK Järva-Jaani kogudus 1 1 1 3 Järva maakond kokku 3 4 4 3 9 14 14 12 12 4 10 7 96

MAAKOND 2013 1 4 6 2 9 9 14 9 2 7 7 8 78 MAAKOND 2012 1 1 4 3 2 6 10 22 8 3 4 13 77 MAAKOND 2011 1 1 6 4 7 5 19 17 9 4 8 5 86 MAAKOND 2010 2 2 2 2 5 13 6 13 2 6 6 8 67 MAAKOND 2009 2 6 9 4 8 22 32 29 12 6 5 9 144 MAAKOND 2008 2 6 9 4 13 27 38 63 10 13 4 17 206 MAAKOND 2007 9 8 8 14 40 44 35 17 10 9 20 214 MAAKOND 2006 5 3 4 6 7 24 41 34 25 10 7 18 184 MAAKOND 2005 2 3 2 7 13 21 31 28 16 9 8 15 155 MAAKOND 2004 4 3 2 10 8 17 37 29 16 13 9 19 167 MAAKOND 2003 2 2 8 9 4 18 21 21 7 10 5 19 126

Tabel 8. Abielude sõlmimine Järvamaal 2006-2014 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Järva Maavalitsuses 173 202 188 138 62 86 75 73 93 vaimulike poolt 11 12 18 6 5 0 2 5 3 Kokku 184 214 206 144 67 86 77 78 96 LÜHENDATI KUUAJALIST TÄHTAEGA: 0 0 0 0 1 2 1 2 1 LÜHENDATI ABIELLUMISIGA: Noormehed 15 a.: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Neiud 15 a.: 0 1 0 0 0 0 0 0 0 Noormehed 16 a.: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Neiud 16 a.: 0 1 0 0 1 0 0 0 0 Noormehed 17 a.: 0 0 0 1 1 0 0 0 0 Neiud 17.a : 3 3 1 1 1 0 0 0 0 ABIELLUJAD EESTI KODANIKUD: 174 202 194 135 64 83 75 72 94 ÜKS VÕI MÕLEMAD ABIELLUJATEST POLE EESTI KODANIKUD: 10 12 12 9 3 3 2 6 2

108 Abielulahutuste registreerimiste statistika Järva Maavalitsuses lahutati 34 abielu. Kõige enam lahutati abielusid, mis sõlmitud 10-15 aastat tagasi, selliseid oli 11. Lahutati 23 abielu vähem kui eelmisel aastal.

Tabel 9. Järvamaal registreeritud abielulahutused 2014

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva maakond 4 1 4 4 2 2 3 1 2 2 7 2 34

MAAKOND 2013 2 3 2 6 4 6 8 6 7 5 1 7 57 MAAKOND 2012 5 5 4 6 3 3 5 6 6 5 4 5 57 MAAKOND 2011 2 1 3 3 5 3 4 4 2 4 3 2 36 MAAKOND 2010 4 1 2 4 5 1 2 5 4 5 3 6 42 MAAKOND 2009 4 2 6 2 4 6 2 5 7 6 7 4 55 MAAKOND 2008 3 4 7 5 4 6 8 8 7 3 2 10 67 MAAKOND 2007 10 4 7 5 7 6 5 8 4 4 3 6 69 MAAKOND 2006 5 3 6 12 2 6 7 9 8 11 11 6 86 MAAKOND 2005 5 4 6 8 5 2 7 4 7 8 7 3 66 MAAKOND 2004 3 4 9 4 3 6 9 5 10 5 1 8 67 MAAKOND 2003 5 5 6 5 2 6 6 6 8 6 7 9 71 Tabel 10. Lahutused Järvamaal 2006-2014 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 LAHUTUSI KOKKU: 86 69 67 55 42 36 57 57 34 KUI KAUA KESTIS ABIELU: Alla aasta.: 1 1 1 1 1 0 1 1 1 1 - 2 aastat 7 6 7 7 6 1 2 3 2 3 - 5 aastat 9 10 8 7 6 3 6 5 3 6 - 10 aastat 10 6 12 6 6 10 13 23 5 11 - 15 aastat 16 9 7 8 5 1 8 9 11 16 - 20 aastat 18 15 13 9 4 8 7 4 5 20 - 25 aastat 11 10 8 8 5 4 11 5 3 26 - 30 aastat 12 5 7 3 6 7 4 2 1 üle 30 aasta 2 7 4 6 3 2 5 5 3 Nimemuutmiste statistika Nimemuutmise otsuseid tehti 16, neist Järva Maavalitsuses 14, kahele isikule uue nime andmise otsustas regionaalminister. Uus perekonnanimi anti 13 juhul ning kolm isikut soovis uut eesnime. Nimemuutjatest olid 6 mehed ja 10 naised.

Tabel 11. Nime muutmine isiku avalduse alusel 2014 Kokku Nime muudetud sealhulgas nime- MV RM otsus muudeti eesime muudeti muudeti ees- ja muutnu otsus perekonnanime perekonnanime Mehed Naised d isikuid MV otsus RM otsus MV RM MV RM otsus otsus otsus otsus 16 6 10 14 2 1 1 13 0 0 1

109 Looduskeskkond

Jahindus

2013. aasta 01. juunist kehtima hakanud uue jahiseaduse üks eesmärke on, et oleks hea koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Järvamaa jahimehed on süvendanud ja tihendanud koostööd maaomanikega. On sõlmitud uusi maa jahipidamiseks kasutamise lepinguid ja korraldatud maaomanikega ühisjahte. Kuigi esineb ka puudujääke, on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel paremaks läinud.

2014. aastal tuli Järvamaal küttida vastavalt Järva maakonna jahindusnõukogus kokkulepitule minimaalselt 220 põtra, kütiti 280 põtra. Metssigu tuli küttida vähemalt 1240, kütiti aga 1964, seda pea 300 rohkem kui 2013. aastal.

Kuna metskitsede arvukus on jätkuvalt väga madal, siis metskitsedele juba viiendat aastat järjest küttimiskvoote ei kehtestatud. Jahimehed ise otsustasid, millises jahipiirkonnas metskitsi küttida, kus mitte. Järvamaa 20 jahipiirkonnast kütiti 58 metskitse 9 jahipiirkonnas.

Karusid võis Järvamaal küttida neli ja ka kõik neli õnnestus küttida. Karud kütiti Koeru, Lehtse, Päinurme ja Väätsa jahipiirkonnast.

Kui 2013. aastal kütiti Järvamaal 17 hunti, siis 2014. aastal hunte küttida ei õnnestunud. Jälgede järgi liikus Järvamaal isegi 7pealine hundikari. Hunte võis küttida ainult Järvamaa lõunapoolsetes jahipiirkondades.

2013. aastal oli Järvamaal ja ühtlasi ka kogu Eestis vähe ilvese pesakondi ja seetõttu 2014. aastal ilvest küttida ei saanud.

2014. aastal liikus Järvamaal ringi neli GPS seadmega varustatud ilvest. Saatjate abil uurib Keskkonnaagentuur ilveste elupaiga kasutust, toitumist ja mõju saakloomade populatsioonidele.

Järvamaale on elama asunud ka punahirved. Punahirvi on nähtud Ambla, Ept, Koigi, Oisu ja Türi jahipiirkonnas. Kokku peaks punahirvi Järvamaal olema vähemalt 20.

Ei unustatud küttida ka väikeulukeid. Rebaseid kütiti kokku 173 ja kährikkoeri 690.

Kraavide ja ojade paisutaja ja üleujutuste tekitaja kobraste küttimine jäi samale tasemele kui 2013. aastal. 2014. aastal kütiti 276 kobrast.

Järvamaal on 237 347 ha jahimaad ja seda kasutab 626 kohalikesse jahiseltsidesse kuuluvat jahimeest, lisaks käis ka jahituriste välismaalt.

Karud kahjustasid mesilaid Järvamaal 2014. aastal 7 korral. Lõhuti 13 taru ja hukkus 13 mesilasperet. Suuremad kahjustused olid Oisu jahipiirkonnas.

Huntide kahjustused Järvamaal suurenesid. Lambaid murti 53 (2013. a ainult 14). Kõige rohkem murdmisi huntide poolt toimus Esna jahipiirkonnas.

Uno Treier Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni jahinduse spetsialist

110 Tabel 1. Jahiulukite küttimine 2014-2015 jahihooajal Järvamaal jahipiirkonniti Kährik- Mets- Hall- Valge- Jahipiirkond Põder Metskits Metssiga Karu Hunt Ilves Rebane koer nugis Mink Mäger jänes jänes Kobras Haned Pardid Alliku 8 132 18 49 1 2 1 15 2 Ambla 14 87 3 7 1 5 3 4 Anna 13 94 3 19 2 0 1 EPT 12 106 8 11 1 1 2 Esna 11 2 106 11 44 12 4 3 34 5 Imavere 18 18 246 15 38 5 15 17 8 Jäneda 11 81 7 11 5 12 Järva-Jaani 11 85 2 5 2 1 0 3 Jüriöö 8 2 34 7 23 19 1 Kabala 18 9 103 7 49 121 2 3 7 Kirna 7 18 2 4 8 Koeru 12 2 155 1 16 115 56 3 20 26 7 Koigi 11 9 99 20 20 1 20 1 Kõrvemaa 19 3 193 2 71 2 1 3 12 3 2 Lehtse 25 38 1 2 5 1 1 1 1 51 6 Lõõla 21 146 8 36 3 1 2 Oisu 10 4 84 19 46 1 29 1 Päinurme 15 9 67 1 10 41 8 1 10 Türi 15 35 8 10 10 1 17 1 Väätsa 21 55 1 5 86 7 1 29 Maakond kokku 280 58 1964 4 0 0 173 690 234 8 6 15 4 256 107 38

Looduskaitse

Maakonna territooriumist hõlmavad pindalalised kaitstavad loodusobjektid ca 33 760 hektarit ehk 14 %, sh Natura 2000 alad ca 27 110 ha ehk 11 % .

Järvamaal asub 51 kaitseala, sh 8 looduskaitseala, 10 maastikukaitseala, 30 parki ja 2 puistut ning 1 uuendamata kaitsekorraga ala. Hoiualasid on 7. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on keskkonnaregistris 43. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt on Koordi raba.

Tabel 1. Loodus- ja maastikukaitsealad Kaitseala Asukoht Pindala

Järva maakonnas Koeru vallas Jõeküla, Koidu-Ellavere, Norra, Preedi ja Rõhu külas ning Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde ja Tooma külas ning Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas Koluvere Kokku 10 110 ha, sh Järva Endla looduskaitseala ja Piibe külas maakonnas 4117 ha Roosna-Alliku vallas Esna, Kodasema ja Vedruka külas ja Esna maastikukaitseala Kareda vallas Esna külas 225 ha Türi vallas Änari külas ning Väätsa Iidva looduskaitseala vallas Piiumetsa ja Roovere külas 806 ha Kareda vallas Kareda, Ämbra ja Öötla külas ning Koigi vallas Kahala külas ja Paide vallas Kareda looduskaitseala Suurpalu külas 361 ha Roosna-Alliku vallas Kihme ja Kiigumõisa Oeti külas ning Albu vallas Kaalepi maastikukaitseala külas 169 ha Kurisoo looduskaitseala Ambla vallas Kurisoo külas 47 ha Järva maakonnas Albu vallas Kaalepi, Mägede, Mõnuvere ja Vetepere külas, Paide vallas Puiatu, Sõmeru ja Võõbu külas, Roosna- Alliku vallas Allikjärve ja Oeti külas ning Harju maakonnas Aegviidu vallas Aegviidu alevis, Anija vallas Mustjõe ja Pikva külas, Vetla, Voose Kose vallas Kiruvere, Kõrvenurga ja Vanamõisa külas ning Lääne- Viru Kõrvemaa maakonnas Tapa vallas Jäneda, Kokku 20 540 ha, sh Järva maastikukaitseala Kõrveküla ja Raudla külas maakonnas 12 940 ha. Ambla vallas Jõgisoo, Reinevere ja Lüsingu maastikukaitseala Roosna külas 108 ha Nõmme raba Türi vallas Kärevere, Pibari, looduskaitseala Tännassilma ja Villevere külas 435 ha Kaitseala Asukoht Pindala Järva maakonnas Väätsa vallas Piiumetsa külas ning Rapla maakonnas Kaiu vallas Vahastu Piiumetsa külas ja Käru vallas Lungu ja Sonni Kokku 1 130 ha sh Järva maastikukaitseala külas maakonnas 343 ha Koigi vallas Koigi ja Prandi külas ning Paide vallas Nurmsi, Prandi looduskaitseala Seinapalu ja Veskiaru külas 871 ha Pärnu jõe saar Türi vallas Türi linnas 1,4 ha Rava maastikukaitseala Ambla vallas Rava külas 16 ha Roosna-Alliku Roosna-Alliku vallas Roosna- maastikukaitseala Alliku alevis ja Allikjärve külas 43 ha Järva maakonnas Türi vallas Rassi külas, Pärnu maakonnas Vändra vallas Kaansoo külas ja Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Kokku 1 751 ha, sh Järva Saarjõe maastikukaitseala Kootsi külas maakonnas 1128 ha Silmsi looduskaitseala Koeru vallas Valila külas 146 ha Türi vallas Kirna, Näsuvere, Pala, Poaka, Tori ja Türi-Alliku külas Türi maastikukaitseala ning Väätsa vallas Ülejõe külas 3556 ha Albu vallas Peedu külas ja Ambla Vulbi maastikukaitseala vallas Sääsküla külas 10,7 ha Väätsa vallas Saueaugu, Röa ja Väätsa looduskaitseala Vissuvere külas 416 ha

Natura 2000 võrgustikku kuulub 24 loodusala pindalaga 22 540 ha ja 3 linnuala pindalaga 22 210 ha. 17 640 ha ulatuses loodusalad ja linnualad kattuvad.

Tabel 2. Kaitstavad pargid ja puistud Kaitseala Asukoht Pindala Albu mõisa park Albu vallas Albu külas 6,7 ha Aravete kooli park Ambla vallas Aravete alevikus 4,4 ha Aruküla mõisa park Koeru vallas Koeru alevikus 5,6 ha Eistvere mõisa park Imavere vallas Eistvere külas 6,1 ha Eivere mõisa park Paide vallas Eivere külas 3,1 ha Ervita mõisa park Koeru vallas Ervita külas 7,2 ha Huuksi mõisa park Koigi vallas Huuksi külas 20,1 ha Kabala mõisa park Türi vallas Kabala külas 12,6 ha Karinu mõisa park Järva-Jaani vallas Karinu külas 3,2 ha Koigi mõisa park Koigi vallas Koigi külas 15,3 ha Kolu mõisa park Türi vallas Kolu külas 3,5 ha Koordi mõisa park Roosna-Alliku vallas Kirisaare külas 5,4 ha Kuksema kabelipark Järva-Jaani vallas Kuksema külas 1,8 ha Kuksema põlispuud Järva-Jaani vallas Kuksema külas 3,8 ha

113 Kaitseala Asukoht Pindala Laimetsa mõisa park Imavere vallas Laimetsa külas 4,0 ha Laupa mõisa park Türi vallas Laupa külas 9,4 ha Lokuta mõisa park Türi vallas Türi linnas, 1,1 ha Mäo mõisa park Paide vallas Mäo külas 9,7ha Norra mõisa park Koeru vallas Norra külas 21,5 ha Oisu mõisa park Türi vallas Oisu alevikus 3,6 ha Purdi ebatsuugapuistu Paide vallas Otiku külas 2,5 ha Purdi mõisa park Paide vallas Purdi külas 7,7 ha Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku Roosna-Alliku mõisa park alevikus 5,3 ha Rõugu talupark- dendraarium Türi vallas Villevere külas 7,8 ha Sargvere mõisa park Paide vallas Sargvere külas 6,2 ha Seidla mõisa park Albu vallas Seidla külas 6,5 ha Särevere mõisa park Türi vallas Särevere alevikus 6,1 ha Vao mõisa park Koeru vallas Vao külas 2,7 ha Vodja mõisa park Roosna-Alliku vallas Viisu külas 5,0 ha Väike-Kareda mõisa park Koigi vallas Väike-Kareda külas 8,4 ha Väinjärve park Koeru vallas Väinjärve külas 3,9 ha Väätsa mõisa park Väätsa vallas Väätsa alevikus 4,0 ha

Tabel 3. Hoiualad

Hoiuala Asukoht Pindala/pikkus Järva-Jaani vallas Jalgsema hoiuala Jalgsema külas 41 ha Määru hoiuala Türi vallas Kurla külas 8 ha Preedi jõe hoiuala Koeru vallas Preedi külas 1 km Pärnu jõgi maakonna piirist kuni Vodja jõe suudmeni ning Esna suudmest kuni Valgma külani ning Vodja jõgi suudmest kuni Mäo vana Pärnu jõe hoiuala veskikohani 42 km Koeru vallas Kalitsa, Tudre hoiuala Tudre ja Vuti külas 60 ha Türi vallas Jändja, Türi-Karjaküla Karjaküla, Lokuta ja Pala hoiuala külas ning Türi linnas 94 ha Võlingi oja Koeru vallas Jõeküla ja hoiuala Vaali külas 3 km

114 Tabel 4. Kaitstavad looduse üksikobjektid Üksikobjekt Asukoht Ausammaste kivi e. Seidla suurkivi Albu vallas Seidla külas Eevakivi Ambla vallas Mägise külas Kabala kivi e. Maasika talu kivi Imavere vallas Eistvere külas Kabeli suurkivi Roosna-Alliku vallas Kirisaare külas Kabrani kivi Albu vallas Peedu külas Karinu ohvrikivi e Orjakivi e Katkukivi Järva–Jaani vallas Karinu külas Luisu rändrahn Türi vallas Rikassaare külas Miinakivi Albu vallas Järva-Madise külas Nõmme küla rändrahn Väätsa vallas Aasuvälja külas Ohvrikivi e. Köstrikivi Paide vallas Ojakülas Otsamäe rahn Paide vallas Sõmeru külas Pillisaare rändrahn Imavere vallas Käsukonna ja Jalametsa külade piiril Prümli kivi Ambla vallas Jõgisoo külas Saaremäe rändrahn Türi vallas Villevere külas Vaki kivi Türi vallas Villevere külas Vassaare metsakivi Türi vallas Metsaküla külas Villevere suurkivi e. Ollepa kivi Türi vallas Villevere külas Vissuvere suur rahn Väätsa vallas Vissuvere külas Võstermäe rändrahn Türi vallas Laupa külas Väljaotsa rändrahn Paide vallas Mäo külas Äiamaa kivi Türi vallas Äiamaa külas Aravete allikad Ambla vallas Aravete alevikus Kihme ehk Sadama allikad Albu vallas Kaalepi külas Eniste kuusk Türi vallas Vilita külas Huuksi kaksikpärn Koigi vallas Huuksi külas Huuksi elupuu Koigi vallas Huuksi külas Jalgsema kahevennakask Järva-Jaani vallas Jalgsema külas Jungi talu vahtrad (3) ja pärnad (2) Imavere vallas tammekülas Kalmaste mänd Paide vallas Purdi külas Koigi ussikuusk Koigi vallas Huuksi külas Kõljala tamm Väätsa vallas Aasuvälja külas Ojaküla pärn Paide vallas Ojaküla külas Ojaküla tamm Paide vallas Ojaküla külas Piiumetsa kaheksaharuline pärn Väätsa vallas Piiumetsa külas Prääma põõsaskask Paide vallas Prääma külas Päinurme tamm Koigi vallas Päinurme külas Raudemetsa mänd Türi vallas Pala külas Saare-Siimu tamm Türi vallas Rassi külas Sargvere saar Paide vallas Sarvere külas Tammsaare tamm (Vetepere tamm) Albu vallas Vetepere külas Vanga kased Türi vallas Pala külas Väike-Kareda euroopa lehis Koigi vallas Väike-Kareda külas Änari pärn Türi vallas Änari külas

115 Maakonnas on registreeritud 2 I kaitsekategooria kaitsealuse taime, lehitu pisikäpa, kasvukohta. I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide pesakohti on registreeritud kokku 39, sh 5 kaljukotka, 27 väike-konnakotka ja 7 must-toonekure pesakohta. II kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti on registreeritud 167 ja liike 26. II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide elupaiku on registreeritud kokku 116 ja liike 17. II kaitsekategooria kaitsealuste seente kasvukohti on registreeritud 1 ja liike 1. III kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti on registreeritud 348 ja liike 25. III kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohti on registreeritud 149 ja liike 34. III kaitsekategooria kaitsealuste samblike kasvukohti on registreeritud 6 ja liike 1. Linnuliikidest on aktuaalseim metsise kaitse. Metsise elupaigad hõlmavad maakonnas ligikaudu 13 000 ha suuruse ala. Väljaspool kaitsealasid asuvate metsise asurkondade kaitseks on moodustatud 11 metsise püsielupaika.

116 Kommunikatsioon

Maanteed

Riigimaanteed 1. jaanuari 2014. aasta seisuga paiknes Maanteeameti andmetel Järva maakonnas 916,966 km riigimaanteid, millest kattega teid oli 623,136 km ehk 68%. Teede kogupikkusest moodustasid põhimaanteed 126,858 km ehk 13,8%, tugimaanteed 114,699 km ehk 12,4%, kõrvalmaanteed 675,409 km ehk 73,3% ja rambid või ühendused 4,327 km ehk 0,5%.

Joonis 1. Riigimaanteede olem 01.01.2014 seisuga

Teehoiutöid tehti 2013. aastal Järvamaa riigimaanteedel 165,843 km, millest katete ehitus kruusateedele toimus 14,6 km, ehitati ümber 8 liiklusohtliku kohta. Katete taastusremonti tehti 25 km ning korduspindamisi 69,2 km ulatuseses. Kruusateid remonditi kokku 42,1 km. Järva maakonnas teostas riigimaanteede hoolet AS Järva Teed.

Tabel 1. Maanteeameti ida regiooni investeeringute vahenditest tehtud liiklusohtlike kohtade ümberehitused 2014. aastal Järva maakonnas Objekti täpsustav nimetus Objekti aadress Tee Tee nimetus koos tööde lühiiseloomustusega Algus Lõpp lõigu nr Pikkus km km (km) Aravete asulas Käravete-Aravete maantee äärde kõnnitee ehitus, lisaks 15133 Käravete-Aravete rajati 2 ohutussaartega ja valgustatud ülekäigurada. 3,0 3,49 0,49 Tartu-Jõgeva- Järva-Jaani asulas tugimaantee Tartu- 39 Aravete Jõgeva-Aravete äärde kõnnitee ehitus 93,99 94,21 0,22 Järva-Jaani asulas tugimaantee 39 Tartu–Jõgeva–Aravete ja Tartu–Jõgeva– kõrvalmaantee 15128 Järva-Jaani – 39 Aravete Tamsalu – Kullenga ristmiku ümberehitus (ristmikule liiklussaare ehitus). 95,0 95,14 0,14 117 Albu vallas Järva-Madise külas asuva riigimaanteede 15144 Järva- Järva-Madise – Madise – Ahula – Orgmetsa ja 15145 15144 Ahula – Orgmetsa Aravete – Järva-Madise ristmiku ümberehitus (ristmiku harude korrigeerimine) 0,0 0,05 0,05 Kareda vallas Öötla külas asuva riigimaanteede 15156 Anna–Peetri– Huuksi ja 15157 Vodja–Esna 15156 Anna–Peetri–Huuksi ristmiku ümberehitus (ristmikule suunavate ohutussaarte ehitamine ja harude korrigeerimine). 10,9 11,1 0,2 Türi vallas Kirna külas asuva Kirna Pärnu – Rakvere – 5 ringristmiku harudele parkettkividest Sõmeru peenrakindlustuste ehitus 83,17 83,27 0,1 Türi vallas Kolu külas asuvale 15172 Kolu-Jändja truubile põrkepiirete ehitus 2,53 2,60 0,07 Tallinn-Tartu-Võru- 2 Teekatte helkurite vahetamine Luhamaa 57,69 68,47 10,78 Kokku 12,05 Maanteeameti andmed

Tabel 2. Maanteeameti ida regiooni investeeringute vahenditest tehtud ehitus- ja remondiobjektid 2014. aastal Järva maakonnas

Objekti aadress Objekti täpsustav nimetus koos Tee nr Tee nimetus tööde lühiiseloomustusega Algus Lõpp Lõigu pikkus km km km 15108 Kirna-Virika-Änari Freespuru 2x pindamine 0,085 0,268 0,183 15113 Väinjärve - Ervita - Rõhu Kruusatee kahekordne pindamine 1,647 3,426 1,779 15154 Järva-Jaani - Kodasema Kruusatee kahekordne pindamine 0,056 3,039 2,983 15173 Oisu - Kärevere - Taikse Kruusatee kahekordne pindamine 9,102 10,914 1,812 15188 Vahuküla - Väinjärve Kruusatee kahekordne pindamine 0,000 2,804 2,804 15213 Oisu - Retla - Rulli teerist - Saareotsa Kruusatee kahekordne pindamine 3,407 4,823 1,416 17112 Piibe - Preedi - Koeru Kruusatee kahekordne pindamine 5,583 7,791 2,208 15177 Võõbu-Matsimäe-Kõrgemäe Freespuru pindamine 0,000 1,393 1,393 Kokku 14,578 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Pindamine 107,167 108,081 0,914 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Pindamine 120,757 124,708 3,951 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Pindamine 124,708 132,870 8,162 13 Jägala-Käravete Pindamine 52,428 52,702 0,274 25 Mäeküla - Koeru - Kapu Pindamine 21,196 23,105 1,909 26 Türi-Arkma Pindamine 8,477 15,670 7,193 39 Tartu-Jõgeva-Aravete Pindamine 96,040 97,327 1,287 11125 Perila-Jäneda Pindamine 29,076 34,041 4,965 15108 Kirna-Virika-Änari Pindamine 2,841 7,564 4,723 15109 Väätsa-Lõõla-Saueaugu Pindamine 8,249 9,295 1,046 15119 Jalalõpe-Rava Pindamine 0,000 0,253 0,253 15120 Roosna-Alliku - Järva-Jaani Pindamine 5,209 7,600 2,391

118 15127 Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere Pindamine 8,151 10,517 2,366 15129 Paide-Roovere-Kuimetsa Pindamine 3,550 5,164 1,614 15129 Paide-Roovere-Kuimetsa Pindamine 6,843 8,243 1,400 15145 Aravete - Järva-Madise Pindamine 0,000 0,998 0,998 15146 Ambla-Käravete-Albu Pindamine 2,870 4,969 2,099 15155 Peetri - Roosna-Alliku Pindamine 3,184 6,776 3,592 15156 Anna-Peetri-Huuksi Pindamine 29,817 30,292 0,475 15156 Anna-Peetri-Huuksi Pindamine 26,471 27,464 0,993 15157 Vodja - Esna Pindamine 0,095 7,802 7,707 15159 Tarbja - Eivere - Korba Pindamine 5,543 6,865 1,322 15159 Tarbja - Eivere - Korba Pindamine 7,002 7,118 0,116 15170 Parasi - Põikva - Rassi Pindamine 6,270 8,441 2,171 15184 Kareda-Ammuta Pindamine 0,000 0,415 0,415 15207 Väätsa-Nõmme Pindamine 0,000 0,368 0,368 15208 Kirna-Poaka Pindamine 0,116 0,369 0,253 15212 Raukla-Äiamaa-Oisu Pindamine 2,750 4,814 2,064 15212 Raukla-Äiamaa-Oisu Pindamine 6,728 7,594 0,866 17112 Piibe-Preedi-Koeru Pindamine 8,242 12,120 3,878 Kokku 69,765 15106 Taikse-Tori-Türi-Alliku Kruusatee remont 1,621 5,215 3,594 15154 Järva-Jaani - Kodasema Kruusatee remont 0,056 3,039 2,983 15156 Anna - Peetri - Huuksi Kruusatee remont 20,583 26,479 5,896 15160 Köisi-Koigi Kruusatee remont 0,000 8,768 8,768 15171 Laupa-Suurejõe Kruusatee remont 2,500 10,694 8,194 Kruusatee remont 1,981 6,296 4,315 15172 Kolu-Jändja Kruusatee remont 6,691 7,995 1,304 15177 Võõbu-Matsimäe-Kõrgemäe Kruusatee remont 1,260 1,370 0,110 15188 Vahuküla - Väinjärve Kruusatee remont 0,000 2,804 2,804 15188 Vahuküla - Väinjärve Kruusatee remont 0,000 2,810 2,810 15213 Oisu - Retla - Rulli teerist - Saareotsa Kruusatee remont 3,407 4,823 1,416 17112 Piibe - Preedi - Koeru Kruusatee remont 5,583 7,791 2,208 15167 Koigi-Laimetsa-Käsukonna PVC truubi ehitamine Ø 1000 mm 3,685 Kokku 44,402 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Katte taastusremont 51,014 59,010 7,996 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Katte taastusremont 66,325 72,831 6,506 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Katte taastusremont 76,625 77,964 1,339 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Katte taastusremont 80,169 84,979 4,810 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Katte taastusremont 103,552 107,949 4,397 Kokku 25,048 Maanteeameti andmed

Kohalikud teed Järvamaa kohalike omavalitsuste hallata oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga 1191,1 km avalikult kasutatavaid kohalikke teid, nendest maanteid 1 043,1 km ja tänavaid 148,0 km.

119 Tabel 3. Järva maakonna kohalike maanteede ja tänavate pikkus 01.01.2014.a. seisuga (m) Teed Maantee Tänav kokku Albu vald 96 275 0 96 275 Ambla vald 61 075 17 638 78 713 Imavere vald 69 315 0 69 315 Järva-Jaani vald 90 790 14 396 105 186 Kareda vald 41 985 4 593 46 578 Koeru vald 120 510 7 443 127 953 Koigi vald 78 439 0 78 439 Paide vald 138 377 0 138 377 Paide linn 0 42 668 42 668 Roosna-Alliku 59 779 5 602 65 381 vald Türi vald 216 560 50 538 267 098 Väätsa vald 70 002 5 134 75 136 Järva 1 043 107 148 012 1 191 119 maakond Maanteeameti andmed

120 Ühistransport

Ühistranspordi korraldusega Järvamaa maakonnaliinidel tegeleb Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ (JÜTK), mis on asutatud 1.11.2000.a Järvamaa omavalitsuste ja Järva Maavalitsuse poolt.

Maakonnaliine on Järvamaal 38 ja reisijate veoteenuse teenuse osutajate aastane läbisõit 1 448,3 tuhat liinikilomeetrit. Liinimaht vähenes võrreldes 2013. aastaga 12,3 tuhande kilomeetri võrra ehk 0,84 %. Põhiliselt tulenes see liiniveo mahu vähenemisest I ja IV liinigrupis. Koostöös omavalitsustega tehti muudatusi liinivõrgus, tulenevalt õpilaste sõiduvajadustest.

Tabel 1. Järvamaa avalike liinide statistika 2009-2014 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Liinide arv 38 38 38 38 38 38 liinikilomeetrid tuh. 1 455,3 1 449 1 484 1 474,8 1 460,6 1 448,3 km

Piletitulu oli 347,3 tuhat eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 5,29 % väiksem. Sõitjate arv vähenes 9,6%. Kõige suurem on sõitjate arv I liinigrupis (Paide-Türi-Särevere), mis moodustab koguarvust maakonnaliinidel 54%. Maakonnaliinide dotatsiooni maht aruandeperioodil oli 1,232 miljonit €, s.h riigieelarveline 1,019 miljonit €.

Joonis 1. Sõitjad 2014

Maakonna bussides on kasutusel 2012. aastal soetatud piletimüügiseadmed.

Piletimüügist saadav ja töödeldud informatsioon on aluseks liinivõrgu kujundamisel. Õpilased kasutavad maakonnaliinidel sõidukaardina kiipkaarte.

Riigihanke „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 01.04.2006.a. – 31.03.2014.a“ edukate pakkujatega sõlmitud 8- aastased liiniveolepingud lõppesid 2014. aasta märtsis. JÜTKi poolt korraldatud uue riigihanke tulemusena on sõlmitud uued hankelepingud kolmes liinigrupis. Liinigrupis II toimub reisijate vedu 2009. a riigihanke eduka pakkujaga sõlmitud hankelepingu alusel. Reisijale sõidutariifi sel aastal ei muudetud. Reisijate teenindamiseks kasutada olevad bussid uuenesid oluliselt, 20 bussil 24st on esmaregistreerimise aastaks 2014. Andmete vajaduspõhine muutmine toimub riiklikus ühistranspordiregistris (ÜTRIS) www.peatus.ee, samuti koduleheküljel www.jytk.ee, Paide bussijaamas ja maakonna bussipeatustes.

121 Sõiduõigust omava dokumendi kontrollimiseks bussides on kaasatud Järva Maavalitsuse koosseisus töötav ühistranspordi inspektor-menetleja. Bussidesse on paigaldatud kaamerad, mis aitavad kontrolli tõhustada. Aasta lõpul soetati lisaks 4 kaamerat. Inspektorite kontrolli vajadus on suurem bussides, kus kaamera puudub ja kontrolli teostamisel sellega arvestatakse. Mäo reisiterminali ümberistumiseks kasutavate reisijate arv on stabiilne. Terminal on avatud iga päev kell 07.00 – 21.00 ja selles on loodud reisijatele vajalikud olmetingimused. Ootesaalis on võimalik kasutada infokioskit, kust saab reisiinfot veebilehelt www.peatus.ee. Kasutusel on elektrooniline tabloode süsteem.

Aasta lõpul investeeriti Paide bussijaama soojapidavuse tõstmiseks ning telliti ootesaali kahe välisukse vahetus ning üks täiendav uks. Asendati bussijaama ootesaali elektriline soojapuhur õhk-õhk soojuspumbaga. Kokku eraldati riigieelarvest investeeringuid 6,2 tuhat €. Alustatud ja pooleliolevad investeeringud viiakse lõpule 2015. aastal.

Harri Lepamets JÜTK tegevdirektor

122 Raudtee

2014. aastal teenindas AS Eesti liinirongid (Elron) Tallinn-Lelle-Türi-Viljandi raudteeliini Türi teelõigul 123 897 reisijat, mis on 2013. aastaga võrreldes 21 217 reisijat ehk 20,7% enam.

Tabel 1. Järvamaa raudteelõigud 2014. aastal Liini ja teelõigu nimetus Jaamad, Teenindatud Tallinn-Lelle-Türi-Viljandi peatused reisijaid liin Türi teelõik Türi 115 228 Taikse 2649 Kärevere 2767 Ollepa 3253 Kokku 123 897 AS Eesti Liinirongid andmed

Joonis 1. Raudteejaamades teenindatud reisijad

123 Majandus

Järvamaa Arenduskeskus

SA Järvamaa Arenduskeskuse tegevus 2014. aastal

Sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus asutati 14. veebruaril 2003. aastal Järvamaa Omavalitsuste Liidu otsusega. Sihtasutus registreeriti Tallinna Linnakohtu registriosakonnas 17. aprillil 2003. Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline, nõukogu üheksaliikmeline. Sihtasutuse tegevuse eesmärgiks on toetada regiooni sotsiaalset ja majanduslikku arengut programmide, projektide algatamise, koordineerimise, nõustamise ja juhtimisega ning nendega seonduvate uuringute, arendustöö ja täiendkoolituse koordineerimise ning korraldamisega. SA Järvamaa Arenduskeskuse missiooniks on aidata kaasa ja leida lahendusi oma klientide ja partnerite ideedele. MTÜde valdkonnas nõustati 2014. a. 19 alustavat MTÜ-d arengu- ja info teemadel ning tegutsevaid MTÜsid 54 korral. Nõustamiste toel tekkis 2014. aastal Järvamaale 13 mittetulundusühingut. Järvamaa arenduskeskust külastas eelmisel aastal 136 alustavat või tegutsevat ettevõtjat, kes moodustasid 70% kõikidest arenduskeskuse klientidest. Teenuste kasutajatest 43 jõudsid korraliku arengu- või äriplaanini, mida kasutati ettevõtte loomisel enesekindluse leidmiseks, toetuste või laenude taotlemiseks. Arenduskeskuse abiga sai uue energia 26 ettevõtet, kes lõid vähemalt 40 uut töökohta. Arenduskeskuse nõustamistest suurema osa ehk 80% moodustasid konsultatsioonid alustavate ettevõtjatega so kuni kolmeaastase tegutsemisperioodiga isikud ja alustajad.

Joonis 1 Nõustamiskordade arv perioodil 2005-2014

124 Joonis 2 Klientide arv perioodil 2005-2014

2014. aasta on olnud paljude organisatsioonide ja valdkondade jaoks uute sihtide ja tulevikueesmärkide seadmiste aeg, kuna algamas on uus Euroopa Liidu rahastamisperiood. 2014. aastal olid SA Järvamaa Arenduskeskusel märkimisväärsemateks tegevusteks ja valdkondadeks: maakonna strateegia ja uue Järvamaa arenguleppe 2014-2020 koostamises osalemine, Järvamaa VIII ettevõtlusnädala ja kodanikuühendustele suunatud Ühisnädala korraldamine novembrikuus, Järvamaa raamatu valmimine, Arvamusfestivali korraldamises kaasalöömine ning haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ üle-eestilistesse tegevustesse panustamine. Alates 2014. aasta aprillist on Järvamaa Arenduskeskus maakondlike arenduskeskuste üle-eestilise võrgustiku koordinaatoriks. Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Järvamaa Arenduskeskuse mõned suuremad ja olulisemad projektid, millega oleme 2014. a. tegelenud. Järvamaa VIII ettevõtlusnädal keskendub igal aastal ühel novembrikuu nädalal ettevõtlusele, ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele. Ettevõtjate töö märkamiseks oleme korraldanud juba kaheksa aastat järjest ettevõtlusnädalat, kus räägime ettevõtjate lugusid, tunnustame neid, külastame ettevõtteid, et näha nende igapäevast tööd. Sellel aastal toimus Järvamaa ettevõtlusnädal 10.-15. novembrini, kaasatud oli 22 koostööpartnerit. Ettevõtlusnädalal toimus 26 erinevat tegevust, millest suuremad olid Põhja-Eesti turismikonverents koos maakonna ettevõtjate tunnustamisega ning ettevõtluspäev ettevõtlikele inimestele. Loomulikult ei saa mööda minna Järvamaa messist kui kõige suurema inimeste arvuga sündmusest. Koolinoortele korraldati ettevõtete külastusi ja nad said osa võtta karjääripesade päevast. Ettevõtlusnädalat külastas umbes 5640 inimest.

125

Pildil: Põhja-Eesti turismikonverents Türi kultuurikeskuses

Pildil: maakonna parimate ettevõtjate tunnustamine Türi kultuurikeskuses

126

Pildil: Järvamaa mess 2014

127

Pildil: Karjääripesade päev SA Innove Rajaleidja keskuses

Pildil: Järvamaa ettevõtluspäev Paide kultuurikeskuses Järvamaa Arenduskeskuse algatusel ja Leader programmi toel viidi 2014. aastal täielikult ellu kaks arendusprojekt. Oktoobrikuus esitleti 120-leheküljelist Järvamaa fotoalbumi, mis sisaldab ligi 200 fotot Järvamaal elavatelt, kuid üle Eesti tuntud tippfotograafidelt Ingmar Muusikuselt ja Dmitri Kotjuhilt. Lisaks fotodele saavad rubriigis „Minu pilt Järvamaast“ sõna 26 Järvamaaga seotud inimest, nende seas Neeme Väli, Jaak Mae, Tõnu Õnnepalu, Maive Rute, Taavi Kotka, Jaanus Murakas jt. Raamatu vahetekstid seadis Andres Noormets.

128 Raamat anti välja projekti raames, mille eesmärgiks on tutvustada maakonna ettevõtlus- ja elukeskkonda potentsiaalsetele sise- ja välisinvestoritele, ettevõtjatele ning maakonna külalistele. Projekti tulemina valmis 500 eesti ja inglise keelset fotoalbumit, mis tutvustab piirkonna investeerimisvõimalusi ning ettevõtlus- ja elukeskkonda fotode ja tekstide kaudu. Raamatu valmimiseks ideest trükini kulus ligikaudu kaks aastat. Projekti rahastasid Järva Maavalitsus, Leader meede Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ja Järva Arengu Partnerid. Raamatu koostas Saara kirjastus.

Pildil: Järvamaa fotoalbumi esikaas

SA Järvamaa Arenduskeskus tellimusel valmis 2014. aasta sügisel 10 Järvamaad tutvustavat videofilmi. Klipid loodi projekti „Järvamaa kui reisisihi tuntuse tõstmine“ raames, mille eesmärk on näidata ja tutvustada Järvamaad kui terviklikku turismipiirkonda ning suurendada piirkonna tuntust. Töö teostas OÜ Saundland ning projekti rahastas Leader meede Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ja Järva Arengu Partnerid ning ettevõtjad. Projekt kestis septembrist 2012 kuni oktoobrini 2014. Lisaks videoklippidele toetati ettevõtjaid eelmise aasta Tourestil osalemisel, valmisid maakonda tutvustavad turismikaardid ning turismiettevõtete roll-upid. Projekti kogu eelarve oli 14 762 eurot. Järvamaad tutvustavad videoklipid http://bit.ly/1OFqc9E

129

Pildil: Järvamaa turismiettevõtete roll-upid Põhja-Eesti turismikonverentsil 2013. aasta sügisel rakendus Järvamaal ENTRUM, mis on Eesti Energia koolinoorte ettevõtlikkusideede konkurss ja arenguprogramm. Järvamaalt alustas 92 noort. Koos meie noortega said programmis osaleda Läänemaa, Raplamaa, Harjumaa ja Tallinna noored. Järvamaal oli 24-st koolist haaratud 11 kooli õpilased ja noored. Programmi finaal toimus 2014. aasta kevadel. Võistluse peavõit tuli Järvamaale Koeru. Kuus ettevõtlikku Koeru Keskkooli noort leiutasid võidutööna ökonätsu „Nätrum“.

130

Pildil: Noorte ettevõtlusprogrammi Entrum lõpugala Tallinnas Haridusprogramm „Ettevõtlik kool“ on alguse saanud Ida-Virumaalt ning 2013. aastal laienes nimetatud programm üheksasse Eesti maakonda. Ettevõtlikus õppes on hariduse eesmärgiks seatud ettevõtliku hoiaku kujundamine. Õppeprotsessis saab iga aineõpetaja kaasa aidata ja julgustada noort inimest olema tahan- suudan–teen eluhoiakuga, kes on julge algataja, otsib uusi lahendusi, on kõrge motivatsiooniga, tegutseb koos teistega, püstitab eesmärke, saavutab tulemusi, on vastutustundlik ja hooliv, on võimeline ise ennast analüüsima ning algatatud tegevused lõpuni viima. “Ettevõtliku kooli” mudeli rakendamine aitab õppeasutustel:  siduda õpitut päriseluga, kus ei mängita vaid tehaksegi päris asju ja tegevusi;  tehakse edukat koostööd lastevanematega ja partneritega;  muuta õppetöö huvitavamaks;  tuua sära silmadesse nii õpilastel kui ka õpetajatel;  panustada kohaliku kogukonna heaks, tehes midagi reaalselt ära. „Ettevõtliku kooli“ võrgustikku kuuluvad haridusasutused, kes on oma õppeasutuses seadnud hariduse eesmärgiks ettevõtliku hoiaku kujundamise läbi õppetöö, toetudes riiklikule õppekavale. „Ettevõtliku kooli“ võrgustik on laienenud 10 maakonda, kus kohalikul tasandil koordineerivad programmi maakondlikud arenduskeskused (MAK). Nendeks maakondadeks on Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Harjumaa, Läänemaa, Raplamaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Võrumaa, Järvamaa ja Jõgevamaa. Järvamaalt on haridusprogrammiga liitunud 12 haridusasutust. Rohkem on võimalik lugeda www.evkool.ee

131

"Ettevõtliku kooli" projekti raames on toimunud Järvamaal programmi avaseminar, õppereis Ida-Virumaale, jätkuseminar ja arengunõustamised 10 haridusasutuses. 2014. aastal oli Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ tegevuste raames kõige märkimisväärsemaks Järvamaa haridusasutuste edulugude konkursil finaali jõudmine ja tunnustuste pälvimine. Oktoobris toimus Ida-Virumaal iga-aastane Haridusfestival, kus tunnustati üle-eestilise edulugude konkursi parimaid. Kategoorias „Parim koostöö partneriga“ saavutas III koha Särevere lasteaed „Kurepesa“ projektiga „Vanast uus“ ning kategoorias „Parim laste/noorte algatus“ III koha Türi Ühisgümnaasium projektiga „Õnn kuuti“. Neljanda koha pälvis Albu Põhikool projektiga „Meie viimased suured teod“.

Pildil: Edulugude konkursi parimate tunnustamine Haridusfestival

132 Järvamaa Ühisnädal.

Aastaid on novembri lõpus rõõmustanud selle sektori inimesi Järvamaa Kodanikuühiskonna konverents, mis tõi kohale üle 100 inimese. Konverents ja tunnustamine toimus Väätsa mõisas. Konverentsil tunnustasime just selle valdkonna tublimaid nn. tubli vabatahtlik, tubli organisatsioon, hea algatus ja ka eripreemiad aktiivsematele.

Pildil: 2014. aasta parim mittetulundusühing - Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester

133

Pildil: Aasta tublim vabatahtlik - Margo Tammepõld

Pildil: Eripreemia – Kukemuru Ambient festival

134

Pildil: Eripreemia - Eesti Jalgrattamuuseum Arvamusfestivali korraldamine Arvamusfestivali näol on tegu läbi aegade kõige tähelepanuväärsema sündmusega maakonna ja samas ka kogu riigi jaoks. Tegu oli viimaste aegade kõige enam meedias kajastatud kodanikualgatusliku sündmusega. 2014. aasta lõpus sõlmiti hea tahte lepe Arvamusfestivali korraldamiseks järgmisel kolmel aastal Paides. Leppe allkirjastasid Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva, Wabalinna maja juht Rainer Eidemiller, Paide linnapea Priit Värk, Järvamaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Rait Pihelgas, Järvamaa Omavalitsuste liidu juhatuse esimees Kristjan Kõljalg ja Järva maavanem Alo Aasma. Arenduskeskusele tähendab see ühe töökoha lisandumist 2015. aastal.

Pildil: Arvamusfestival 2014

135 Maakondlikud Arenduskeskused (MAK) võrgustiku koordinaatoriks on alates 2014. a. kevadest SA Järvamaa Arenduskeskus. Võrgustiku koordinaatori rolliga lisandub Järvamaa arenduskeskusele uusi tegevusi, milleks on võrgustiku liikmete info ja erialateadmiste vahetuse korraldamine, ühtsete tugiteenuste arendamine, koolitused, tootearendus ning ühisturundus. Eestis on kokku 15 maakondlikku arenduskeskust, kellest on kümne aasta jooksul välja kujunenud kõigis maakondades tegutsevad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad riigi, Euroopa Liidu ning kohalike partnerite toetusel info- ja nõustamisteenust ning arendustuge ettevõtjatele, kodanikuühendustele ja kohalikele omavalitsustele. Lisaks pakuvad arenduskeskused maakondlikul tasandil investorteenindust ja tegutsevad aktiivselt noorte ettevõtlikkuse arendamise valdkonnas.

2014. aastal tunnustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Järvamaa Arenduskeskust kahe nominatsiooniga. Meie meeskond pälvis nominatsiooni parima mittetulundusühenduste nõustaja ja parima maakondlike arenduskeskuste võrgustiku keskuse nominendina. Auhinna üleandmisel märgiti, et meie meeskond on aastaid olnud üks parimatest kodanikuühiskonna arendajatest, seda ka 2014. aastal. Konsultandid töötavad väga hea meeskonnana, mis väljendub ka keskuse tulemustes – pakutakse välja uusi ja huvitavaid algatusi ning panustatakse üle- eestilise võrgustiku ühistesse tegemistesse.

Pildil: Järvamaa Arenduskeskuse meeskond Katrin Puusepp SA Järvamaa Arenduskeskuse juhatuse liige

136 Ettevõtlus- ja majandusnäitajad

Järvamaal oli 2014. aastal Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvaid üksusi 2919. Neist osaühinguid 1176, aktsiaseltse 49, tulundusühistuid 11, täisühinguid 3, usaldusühinguid 2, füüsilisest isikust ettevõtjaid 805, mittetulundusühinguid 740, sihtasutusi 20, riiklikke üksusi 5 ja kohaliku omavalitsuse üksusi 108.(Tabel 1)

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina 1994. aastast.

Statistiline profiil on majanduslikult aktiivsete üksuste kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistikas üldkogumina 1994. aastast. Statistiline profiil moodustakse majandusüksuste statistilise registri andmete põhjal.

Majandusüksuste statistiline register on loodud juriidiliste registrite — äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, maksukohustuslaste registri ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri (RKOARR) — andmete alusel.

Tabel 1. Statistilisse profiili kuuluvad üksused – haldusüksus ning õiguslik vorm Füüsilisest Välismaa Mitte- Kohaliku isikust Täis- Usaldus- Osa- Aktsia- Tulundus-Euroopa äriühingu tulundus- Siht- Riiklik omavalitsu 2014 Kokku ettevõtja ühing ühing ühing selts ühistu äriühing filiaal ühing asutus üksus se üksus Järva maakond 2919 805 3 2 1176 49 11 0 0 740 20 5 108 ..Paide linn 685 134 0 0 325 15 2 0 0 185 8 3 13 ..Albu vald 150 53 0 1 60 0 1 0 0 24 1 0 10 ..Ambla vald 218 73 2 0 73 1 2 0 0 56 0 0 11 ..Imavere vald 120 47 0 0 28 2 1 0 0 32 0 1 9 ..Järva-Jaani vald 138 39 0 0 50 1 2 0 0 37 2 0 7 ..Kareda vald 66 25 1 0 19 1 0 0 0 16 0 0 4 ..Koeru vald 172 50 0 0 76 2 0 0 0 34 2 0 8 ..Koigi vald 98 30 0 0 30 1 0 0 0 31 0 1 5 ..Paide vald 185 54 0 0 72 6 2 0 0 42 3 0 6 ..Roosna- Alliku vald 128 30 0 0 47 3 1 0 0 38 0 0 9 ..Türi vald 845 229 0 1 361 13 0 0 0 218 4 0 19 ..Väätsa vald 114 41 0 0 35 4 0 0 0 27 0 0 7 Allikas: Statistikaamet

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a. ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. Alates 01.01.2010 on kõi FIEd kohustatud end registreerima Äriregistris.

Statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest asusid Paide linnas 23%, Türi vallas 29%, Ambla vallas 7,4%, Paide vallas 6,5% ja Koeru vallas 6,3%. Ülejäänud valdades oli ettevõtteid tunduvalt vähem. (Tabel 2.)

137

Tabel 2. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõttted – aasta, haldusüksus, tegevusala

Põllumajandus, metsamajandus ja ja metsamajandus Põllumajandus, kalapüük Mäetööstus tööstus Töötlev ja auru gaasi, Elektrienergia, varustamine õhuga konditsioneeritud ja jäätme- kanalisatsioon; Veevarustus; saastekäitlus Ehitus ja mootorsõidukite jaekaubandus; ja Hulgi- remont mootorrataste laondus ja Veondus toitlustus ja Majutus side ja Info kindlustustegevus ja Finants- tegevus Kinnisvaraalane tegevus tehnikaalane ja teadus- Kutse-, abitegevused ja Haldus- kohustuslik riigikaitse; ja haldus Avalik sotsiaalkindlustus Haridus sotsiaalhoolekanne ja Tervishoid aeg vaba ja meelelahutus Kunst, tegevused teenindavad Muud 2014 kokku Tegevusalad Järva maakond 2046 586 6 177 6 11 199 283 108 60 45 11 70 169 76 0 17 40 47 135 ..Paide linn 476 22 0 37 1 3 61 92 34 13 13 2 30 60 18 0 7 12 10 61 ..Albu vald 115 61 1 10 0 0 9 4 5 7 1 0 0 11 2 0 0 1 2 1 ..Ambla vald 151 60 0 9 2 1 7 16 11 2 2 2 2 13 5 0 1 5 2 11 ..Imavere vald 78 50 0 3 1 0 3 3 3 4 3 0 1 2 1 0 1 0 1 2 ..Järva-Jaani vald 92 25 0 9 0 0 9 16 5 3 0 1 5 6 2 0 2 2 0 7 ..Kareda vald 46 26 0 2 0 0 1 0 2 0 1 0 1 6 2 0 0 1 2 2 ..Koeru vald 128 56 1 12 1 0 7 13 6 6 4 0 4 6 4 0 1 1 1 5 ..Koigi vald 61 33 0 2 0 1 4 6 2 3 1 0 0 5 0 0 0 2 0 2 ..Paide vald 134 50 0 19 0 1 15 15 4 7 0 1 3 10 3 0 1 1 2 2 ..Roosna-Alliku vald 81 29 0 7 0 1 12 13 3 0 0 1 1 6 2 0 0 1 2 3 ..Türi vald 604 142 4 59 0 3 67 95 30 15 19 4 18 40 33 0 4 13 21 37 ..Väätsa vald 80 32 0 8 1 1 4 10 3 0 1 0 5 4 4 0 0 1 4 2 Ettevõtted on jaotatud haldusüksustesse kontaktaadressi järgi Allikas: Statistikaamet

Primaarsektori (põllumajandus, metsamajandus, kalandus ja mäetööstus) ettevõtted moodustasid 28,8%, sekundaarsektori (töötlev tööstus, energeetika, ehitus) ettevõtted 19,2% ja tertsiaarsektori (kaubandus,sõidukite-kodumasinate remont, transport, äriteenindus, isikuteenused) ettevõtted 52% ettevõtete üldarvust. (Tabel 2.)

Kõige rohkem oli Järva maakonnas põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi sektori ettevõtteid 586, järgnesid hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ning tarbeesemete ja kodumasinate remondiga tegelevad ettevõtted 283, töötlev tööstus 177 ettevõttega ja ehitus 199 ettevõttega.

Statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest oli kõige rohkem alla 10 töötajaga ettevõtteid -1900, so 93% ettevõtete koguarvust. 10-49 töötajaga ettevõtteid oli 124, 50-249 töötajaga 20 ning üle 200 töötajaga ettevõtteid ainult 2. (Tabel 3)

Tabel 3. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted – aasta, haldusüksus, töötajate arv

Kokku Vähem kui 10-49 50-249 250 ja enam 2014 ettevõtteid 10 töötajat töötajat töötajat töötajat Järva maakond 2046 1900 124 20 2 ..Paide linn 476 436 32 6 2 ..Albu vald 115 111 4 0 0 ..Ambla vald 151 144 6 1 0 ..Imavere vald 78 75 3 0 0 ..Järva-Jaani vald 92 85 6 1 0 ..Kareda vald 46 45 1 0 0 ..Koeru vald 128 122 6 0 0 ..Koigi vald 61 57 4 0 0 ..Paide vald 134 118 10 6 0 ..Roosna-Alliku vald 81 75 6 0 0 ..Türi vald 604 560 39 5 0 ..Väätsa vald 80 72 7 1 0 Allikas: Statistikaamet

138 Järva maakonna töötas 15-74 aastastest hõivatutest 2014. aasta keskmiselt primaarsektori ettevõtetes 10,7%, sekundaarsektori ettevõtetes 42% ja tertsiaarsektori ettevõtetes 47,3%. (Tabel 3.) Primaarsektoris hõivatute osakaal on võrreldes 2013. aastaga kasvanud 0,8% võrra. Sekundaarsektoris hõivatute osakaal on kasvanud 6,7% võrra ja tertsiaarsektoris hõivatute osakaal vähenenud 7,4% võrra. Primaarsektoris hõivatute osakaal on maakonnas Eesti keskmisest 36% kõrgem, sekundaarsektoris hõivatute osakaal Eesti keskmisest 28% kõrgem ja tetsiaarsektoris hõivatute osakaal Eesti keskmisest 28% madalam. (Joonis 1)

Töötajate keskmine brutopalk kuus on maakonnas võrreldes 2013. aasta sama perioodiga kasvanud 2014. a I kv 68 € võrra, II kv 66 €, III kv 54 € ja IV kv 90 € võrra. Eesti keskmine brutopalk kuus kasvas samal perioodil I kv 66 €, II kv kasvas 47 €, III kv kasvas 47 € ja IV kv kasvas 53 € võrra. Keskmine brutokuupalk 2014. a IV kvartalis Järva maakonnas oli riigis 7. kohal, 2013. aastal olime 12. kohal. (Tabel 4.,Joonis 2.) Kõige kõrgema, Harju 1160 € ja kõige madalama, Jõgeva 749 €, keskmise palga vahe küündis 2014.a IV kv 411 euroni, 2013. aastal oli see 364 €, seega on vahe kõige kõrgema ja kõige madalama keskmise brutopalga vahel suurenenud aasta jooksul 47 € võrra. Eesti keskmisest palgast 1039 € kõrgem keskmine oli ainult Hiiu makonnas 1231 € ning Harju maakonnas 1160 €.

Joonis 1. 15-74 aastased hõivatud maakonna ja majandussektori järgi, 2014 aasta keskmine (%)

Allikas: Statistikaamet

Tabel 4. Töötajate keskmine brutokuupalk maakonniti 2010-2014 (euro) 2010 2011 2012 2013 2014 Maakond I kv II kv III kvIV kvI kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Harju 852 914 853 905 896 958 915 974 959 1008 970 1028 1022 1096 1059 1106 1090 1146 1100 1160 Hiiu 610 625 588 685 656 695 649 717 770 787 708 820 768 827 803 846 803 894 967 1231 Ida-Viru 627 706 619 677 652 707 642 695 706 739 683 744 744 810 757 819 804 828 769 829 Jõgeva 586 668 587 637 636 688 651 690 626 694 613 694 643 755 704 742 701 777 762 749 Järva 586 647 610 650 604 666 624 688 651 719 691 705 687 786 728 765 755 852 782 855 Lääne 650 673 613 685 684 709 648 698 707 765 699 861 779 805 762 899 886 867 821 882 Lääne-Viru 621 666 628 673 644 681 674 693 703 763 735 761 756 809 771 829 794 867 823 853 Põlva 617 648 583 640 635 690 666 676 698 728 727 731 659 763 726 754 759 825 750 821 Pärnu 666 727 671 712 651 726 668 716 730 769 710 769 739 798 746 798 777 824 824 869 Rapla 560 608 598 622 638 681 653 675 634 702 670 687 687 775 744 782 757 820 791 848 Saare 602 671 639 678 625 695 674 692 662 721 701 726 697 769 750 802 751 780 809 835 Tartu 725 808 728 812 751 840 763 845 785 867 795 884 853 957 868 957 920 1010 923 1017 Valga 569 625 560 610 613 688 627 669 644 720 631 733 674 758 696 795 751 770 753 798 Viljandi 610 663 614 657 602 668 620 664 611 678 626 689 692 745 710 784 771 832 803 867 Võru 590 671 579 643 600 675 603 684 614 684 622 688 670 794 732 761 730 796 763 845 Eesti keskmine 758 822 759 814 792 857 809 865 901 968 885 961 900 976 930 986 966 1023 977 1039

139 Allikas: Statistikaamet

Tabel 5. Töötajate keskmine brutopalk kuus Järva maakonnas ja Eestis keskmiselt (eurodes) 2012 2013 2014 I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Järva 651 719 691 705 687 786 728 765 755 852 782 855

Eesti keskmine 901 968 885 961 900 976 930 986 966 1023 977 1039 Alllikas: Statistikaamet

Joonis 2. Töötajate keskmine brutopalk kuus Järva maakonnas ja Eestis keskmiselt (eurodes)

Allikas: Statistikaamet

Koostas:Helle Piik, Järva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist

140 Kaubandus- ja tööstustoodangu müük

Kaubanduse ja tööstustoodangu ülevaade tugineb Statistikaameti poolt avaldatud andmetele. Vastavalt kogumispõhimõtetele on arvestuses vaid suuremad, üle 20 töötajaga, ettevõtted. Tulenevalt andmekaitse põhimõttest puuduvad Hiiu- ja Saaremaa andmed 2011. aasta kohta.

Viimaste aastate tulemused kinnitavad, et mõõnast on üle saadud ning kauplemismahud hakkavad jõudma buumiaegsele tasemele (tabel 1). Kuus maakonda on saavutanud lausa parema tulemuse kui 2008. aastal (Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Pärnu, Tartu ja Viljandi).

Tabel 1. Kaupade hulgi- ja jaemüük jooksevhindades maakondade lõikes (milj eurot) 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti kokku 10632 7569 7 950 9 110 10 264 10 791 Harju 8602 6104 6 384 7 305 8 258 8 670 Hiiu 20 12 11 x 14 14 Ida-Viru 156 119 166 141 154 211 Jõgeva 49 38 40 46 44 45 Järva 119 92 95 97 110 116 Lääne 74 70 54 61 66 57 Lääne-Viru 270 191 194 237 267 302 Põlva 58 48 41 44 44 45 Pärnu 183 100 130 169 183 192 Rapla 82 58 74 94 94 74 Saare 76 56 51 x 64 66 Tartu 724 535 548 654 743 770 Valga 37 21 21 36 28 25 Viljandi 107 67 81 95 126 134 Võru 75 58 61 63 68 70 x - andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte. Allikas: Statistikaamet

Kui Eestis keskmiselt kasvas käive 2013. aastal 5 protsenti, siis maakonniti olid erinevused suuremad. Käibehüppe tegi Ida-Virumaa, kus kasv oli 37% ja Lääne-Virumaa, kus käive suurenes 13%. Järvamaa käive kasvas 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 5,4 protsenti, sellega ei saavutatud veel buumiaegset taset, aga Eesti keskmisest oli see kõrgem umbes pool protsenti. Seejuures langus oli kolmes maakonnas, Valgamaal 11% Läänemaal 13% ja Raplal 21%.

Joonis 1. Kaupade hulgi- ja jaemüük jooksevhindades ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

Allikas: Statistikaamet 141 Müük ühe elaniku kohta (joonis 1) oli jätkuvalt konkurentsitult suurim Harjumaal (15 265 eurot). Teiste maakondade tase on kordades väiksem. Nii nagu eelmisel aastal, järgnevad Tartu- (5029) ja Lääne-Virumaa (4990). Küll veidi madalama tasemega, aga sisuliselt võib samasse, suhteliselt kõrgesse, gruppi arvata ka Järvamaa (3752 eurot).

Tööstustoodangu müügi kiire kasv peale majanduslangust võttis küll alates 2011. aastast veidi hoogu maha. Kui võrrelda 2013. aastat 2012. aastaga, siis suurenes Eestis tööstustoodangu müük jooksevhindades 7,6%. Kõige suurema kasvu tegi läbi Jõgeva, kes tõstis tööstustoodangu müüki lausa 55%. Samas Jõgeva tööstustoodangu müük on siiski suhteliselt väike - 126 miljonit eurot, so maakondadest tagantpoolt neljas tulemus. Talle järgnesid Rapla 25% ja Ida-Virumaa 21%. Järvamaal on tööstustoodangu müük suurenenud 10%.

Tabel 2. Tööstustoodangu müük jooksevhindades maakondade lõikes (milj eurot) 2010 2011 2012 2013 Eesti kokku 8 056 10 067 10 371 11 161 Harju 3 342 4 666 4 763 4 988 Hiiu 22 21 25 30 Ida-Viru 1 153 1 359 1 381 1 676 Jõgeva 83 87 81 126 Järva 147 131 139 153 Lääne 56 65 70 69 Lääne-Viru 434 498 518 472 Põlva 49 56 58 60 Pärnu 352 417 412 435 Rapla 98 86 103 129 Saare 149 177 183 171 Tartu 701 789 828 907 Valga 117 137 142 140 Viljandi 253 283 308 336 Võru 137 155 166 186 Ei ole jaotatud maakonna järgi 963 1 140 1 194 1 283 Allikas: Statistikaamet

Joonis 2. Tööstustoodangu müük jooksevhindades ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

Allikas: Statistikaamet

142 Tööstustoodangu müük ühe elaniku kohta (joonis 2) on suurim Ida-Virumaal (11 033 eurot) ja talle järgnevad Harju (8782 eurot) ja Lääne-Viru (7799 eurot). Ida-Virumaa elanike arv on tuntavalt vähenenud ja see kindlasti mõjutab ka seda, et tööstustoodangu müük inimese kohta on nii suur. See asjaolu on mõjutanud ka paljude teiste maakondade vastavaid näitajaid. Järvamaal on tööstustoodangu müük ühe elaniku kohta 4949 eurot. Müük elaniku kohta jääb alla 4000 euro viies maakonnas Jõgeva, Rapla, Hiiu, Lääne ja Põlva.

Hinnates müüki mitteresidentidele elaniku kohta (joonis 3) saame võrrelda kaudselt sise- ja väliskäibe ehk ekspordi osakaalu. 2013. aastal kasvas müük mitteresidentidele oluliselt Jõgeva-, Rapla- ja Hiiumaal vastavalt 57, 33 ja 28 protsenti. Märgatavalt suurenes vastav müük ka Järva maakonnas, 20 protsenti. Ekspordi osatähtsus kahanes aga Võru, Lääne-Viru, Saare ja Valga maakonnas.

Joonis 3. Tööstustoodangu müük mitteresidentidele ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

Allikas: Statistikaamet

Hoolimata põllumajanduslikust taustast on ka tööstustoodangu tootmine ja müük Järvamaal jätkuvalt heal tasemel.

Hannele Saksniit arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist 12.05.2015

143 Investeeringud 2013

Investeeringute ülevaade tugineb Statistikaameti poolt avaldatud andmetele, mis kajastavad aastat 2013. Tulenevalt Statistikaameti andmete kogumise viitest saame 2014. aasta kohta teha järeldusi järgmisel aastal.

Analüüsis on kasutatud ka investeeringute näitajaid tegevusalade lõikes, mis on Järva Maavalitsuse tellimusel eraldi töödeldud ning mida üldine statistikaandmebaas ei avalda. Teades tehtud investeeringuid tegevusalati, võimaldab see saada ülevaadet arengutest eri valdkondades.

Võrreldes varasema aastaga suurenes investeeringute kogumaht Järvamaal 13 miljonit eurot ehk 29 protsenti, ulatudes 58,4 miljoni euroni (tabel 1). Võrreldes teisi maakondi, siis suurenemine toimus veel 7 maakonnas. Harjumaal oli suurenemine kõige võimsam 245 701 tuhat eurot, talle järgnesid Järvamaa ja Tartumaa, vastavalt 13 061 tuhat ja 11 678 tuhat eurot. Eestis keskmiselt kasvasid investeeringud 2013. aastal 9 protsenti. Protsentuaalselt suurenes investeeringute maht Valgamaal 49%, järgnesid Järvamaa 29% ja Harjumaa 22%. Valgamaa absoluutmaht on aga oluliselt väiksem kui teistel 19 589 tuhat eurot, samas Järvamaal 58 373 tuhat ja Harjumaal koguni 1 372 688 tuhat eurot.

Tabel 1. Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) 2010-2013 (tuhat eurot) Maakond 2010 2011 2012 2013 Eesti kokku 1 247 091 1 891 332 2 084 172 2 279 199 Harju 711 417 1 093 054 1 126 987 1 372 688 Hiiu 2 873 4 075 1 862 1 572 Ida-Viru 220 168 411 402 516 553 445 697 Jõgeva 11 686 23 695 28 203 33 795 Järva 17 301 46 605 45 312 58 373 Lääne 12 527 13 191 15 132 16 743 Lääne-Viru 37 618 56 747 53 224 61 176 Põlva 22 275 8 586 13 742 9 755 Pärnu 34 819 45 676 61 492 48 824 Rapla 9 381 17 518 18 990 18 922 Saare 35 982 28 432 32 869 26 150 Tartu 78 297 79 412 90 903 102 581 Valga 13 950 14 926 13 116 19 589 Viljandi 22 767 32 517 42 992 46 482 Võru 16 030 15 496 22 795 16 853 Allikas: Statistikaamet

Hinnates investeeringuid ühe elaniku kohta, siis Järvamaal on see näitaja endiselt kõrge (joonis 1). Järvamaa investeeringud ühe elaniku kohta on suuremad kui Eesti keskmine. Selles arvestuses on 1888 eurot investeeringute tase, mis jääb alla vaid Ida-Viru- ja Harjumaale. Teistes maakondades jääb see näitaja oluliselt madalamale. Järvamaale järgnevatel Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal on see ligi tuhat eurot inimese kohta ja teistes maakondades veel väiksem.

144 Joonis 1. Investeeringud elaniku kohta (k.a. kapitalirent) 2010-2012. aastal (eurot)

Allikas: Statistikaamet

Kuhu aga siis investeeriti? Aimu saab sellest, kui vaadata millisesse valdkonda ja millesse kulutusi tehti. Tabelis 2 on näha ettevõtete investeeringud tegevusalade lõikes. Põllu-, metsamajanduses ja kalapüügil suurenes investeeringute tase 64%. Veidi kasvas investeeringute maht töötlevas tööstuses. Ehituses, kaubanduses ja veonduses investeeringud vähenesid, vastavalt 20%, 79% ja 28%.

Tabel 2. Järvamaa ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) tegevusalade lõikes* (tuhat eurot) Tegevusala 2012 2013

KOKKU 45 312 58 373 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 16 364 26 808 Mäetööstus x x Töötlev tööstus 7 192 7 539 Elektrienergia, gaasi ja veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus x x Ehitus 1 311 1 054 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 2 105 438 Majutus ja toitlustus 0 0 Veondus, laondus ja side 7 242 5 183 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus x x Haridus 0 0 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne x x Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 0 0 * Andmed on saadud 20 ja enama töötajaga ettevõtetelt (va.finantsvahendus). x Andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte. Allikas: Statistikaamet

Järvamaal on tegevusalasid, mille osakaal ettevõtete üldarvust omas valdkonnas on väike või mille mahud ületavad rohkem kui 50 protsenti valdkonna koguinvesteeringutest. Nende tegevusalade andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte. Kui 2012. aastal oli selliste valdkondade investeeringuid 11 miljonit eurot, siis 2013. aastal suurenes see veelgi 17 miljoni euroni. Võib vaid aimata, et suurem osas sellest läks elektrienergia- ja veevarustuse; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse ning tervishoiuvaldkonna parendamiseks.

145 Suur osa kulutusi tehti ehitamiseks või ehitiste rekonstrueerimiseks 27,7 miljoni euro ulatuses (tabel 3). Märkimisväärselt soetati masinaid, seadmeid ja muud inventari 16,7 miljoni euro eest. Suurenenud on ka ehitiste soetamine, lausa 177% võrra. Nii nagu mujal Eestis suurenesid hüppeliselt kulutused maale. Maaga seotud investeeringud on Järvamaal jäänud umbes samale tasemele 3,2 miljonit eurot. Seejuures oli antud maht vabariigiga võrreldes märkimisväärsed 7 protsenti, arvestades, et Järvamaa elanike arv on ligi 2,5 protsenti kogu elanikkonnast. Põllumajandus valdkonna edukusest annab aimu ka investeeringud bioloogilistesse varadesse, mis ulatusid 5,3 miljoni euroni. See näitaja on 18% Eesti bioloogiliste varade investeeringutest.

Tabel 3. Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) põhivara liigiti* (tuhat eurot) Näitaja Eesti kokku sh Järva maakond 2012 2013 2012 2013 Investeeringud põhivarasse kokku, sh. 2 084 172 2 279 199 45 312 58 373 ....materiaalsesse põhivarasse, sh. 2 023 361 2 198 469 44 787 58 197 ehitiste soetamine 96 255 96 491 1 097 3 043 ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine 573 219 748 609 19 228 27 744 transpordivahendid 273 643 300 709 3 294 1 987 arvutid ja arvutisüsteemid 24 287 27 025 130 114 muud masinad ja seadmed, inventar 985 509 952 267 12 514 16 749 maa 45 143 44 350 3 478 3 256 bioloogilised varad 25 303 29 015 5 046 5 304 muu põhivara 2 3 0 0 ….immateriaalsesse põhivarasse, sh. 60 811 80 730 525 177 arvutitarkvara 25 950 35 218 163 67 patendid, litsensid, kaubamärgid 10 652 10 579 50 68 firmaväärtus 5 203 20 253 0 0 arenguväljaminekud 2 609 5 089 110 0 muu immateriaalne põhivara 16 397 9 591 202 42 * Andmed on saadud 20 ja enama töötajaga ettevõtetelt (v.a finantsvahendus). Allikas: Statistikaamet

Võib vaid oletada, et investeeringute maht 2014. aastal on jätkuvalt suur nii põllumajandussektoris, vee- ja kanalisatsioonivaldkonnas.

Hannele Saksniit arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist

146 Maamajandus

2014. aasta lõpu seisuga oli Järvamaal Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid, mille tegevusala oli põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 586.

Põllumajandus- ja metsamajandussektoris hõivatute osatähtsus hõivatute üldarvust on võrreldes 2013. aastaga kasvanud 0,8% võrra ja moodustas 10,7% maakonna hõivatute koguarvust.

Keskmine brutopalk põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandussektori tegevusaladel oli Statistikaameti andmetel 2014. a IV kvartalis 904 €, mis moodustab 87% IV kvartali riigi keskmisest (1039 €). Võrreldes 2014. a III kvartaliga oli IV kvartali palk 2 € võrra suurem.

2014. aasta vegetatsiooniperioodi ilmastikutingimusi võib iseloomustada järgnevalt: Ilm oli väga soe juba märtsikuul, aprill oli erakordselt päikesepaisteline (280 tundi), aga jahe ning sademeid oli vähe. Lumevaese talve ja sooja märtsi järel oli võimalik põlde künda juba aprilli algul. Rohu kasv oli aprilli külmade ilmade tõttu aeglane. Maikuu ilm oli väga muutlik. 13. mai paiku oli väga sajune ning põllud muutusid seetõttu pehmeks. Pärast kuu keskpaiga külmasid läks ilm suviselt soojaks. Talirukkil algas pea loomine kuu viimase dekaadi algul ja kuu lõpuks oli vili juba õitsele hakkamas. Talinisu ei olnud kuu lõpul veel pead jõudnud luua. Talirüps alustas õitsemist mai I dekaadil, suviraps tärkas mai teises pooles. Juuni oli jahedam ning taimede areng taandus tavapärasele tasemele. Juuli oli kuum ja kuiv, eriti III dekaadil kippus kuumus ja kuivus liiga tegema nii teraviljadele kui kartulile. Kuu lõpuks olid talirukis ja varasemad talinisusordid täisküpsed ning algas saagikoristus. Augusti esimeses kolmandikus jätkusid suvised ilmad, vihma sadas vähe, taimedel ei jätkunud niiskust, kartulipealsed närbusid ning heinaädala kasv oli aeglane. Viljakoristuseks oli aeg soodne. Teise dekaadi algul ilm jahenes ja suur sademete hulk soodustas viljade lamandumist ning saagi kvaliteedi langust. September oli tavapärasest soojem ja kuivem, mis võimaldas kartulisaagi koristamist.

Vaatamata rekordsaagile ja suurtele varudele maailmas, tõusid teravilja hinnad 2014. aasta IV kvartalis (eriti detsembris) peamiselt eelseisvate eksporditollimaksude kehtestamise tõttu Venemaal. Lisaks mõjutas hinda ilmastik (külviaegne põud ja hilisem külm). Kuna 2014. aastal olid teravilja hinnad madalad, siis ei olnud paljud tootjad oma teravilja parema hinna saamise lootuses veel aasta lõpuks maha müünud.

Tabel 1. Põllukultuuride saagikus Järvamaal kg/ha Põllukultuur 2010 2011 2012 2013 2014 Teravili 2 520 2 591 3 392 3 288 3 599 taliteravili 2 835 3 014 4 415 3 020 4 005 suviteravili 2 447 2 498 2 968 3 334 3 432 Kaunvili 1 975 2 835 1 032 2 006 1 963 Rapsiseeme 1 259 1 387 1 792 1 958 2 214 Avamaaköögivili 14 316 11 926 11 900 20 133 2 487 Kartul 15 191 18 456 19 127 15 904 12 927 Söödajuurvili 6 000 0 14 000 0 0 Üheaastased söödakultuurid 15 696 17 408 18 678 29 946 17 123 Mitmeaastased söödakultuurid 11 249 11 576 16 576 13 826 13 405 Söödakultuuride seemnekasvatus 90 105 200 133 83 Looduslik (püsi)rohumaa 10 404 9 232 10 725 10 124 9 704 Allikas: Statistikaamet

Rapsi kasvupind on viimase 5 aastaga vähenenud 19%, mille peamisteks põhjusteks on taimehaiguste ja -kahjurite rohkus.

147 Tabel 2. Põllukultuuride kasvupinnad Järvamaal (hektar) Põllukultuurid 2010 2011 2012 2013 2014 Teravili 27 625 29 405 27 145 30 321 30 829 Kaunvili 363 260 566 1 090 1256 Tehnilised kultuurid 8402 8 217 7213 8 496 7032 Avamaaköögivili 19 27 20 15 117 Kartul 319 377 251 166 259 Söödajuurvili 1 0 1 0 0 Üheaastased söödakultuurid 1144 638 1016 1 010 1526 Mitmeaastased söödakultuurid 24715 22 651 21905 21 368 18809 Söödakultuuride seemnekasvatus 279 38 10 294 216 Looduslik rohumaa 6732 9 071 9047 11 277 12143 Kokku 62 867 61 613 67 174 62 760 60 044 Allikas: Statistikaamet

Teravilja kokkuostuhinnad langesid võrreldes 2013. aastaga nisul 16,6 %, rukkil 22 %, odral 14 % ja rapsil 12 %.

Kartuli hind oli üsna stabiilne, olles kõrgeim juunis 0,19 €/kg ja madalaim novembris 0,13 €/kg.

Ilmastikuolud olid 2014. aastal kartuli jaoks keerulised ning seetõttu sõltus saak palju sordist. Keskpärase kartulisaagi põhjuseks oli külm kevad, põuane juuli ning rohked augustivihmad. Nii külm juuni kui sademetevaene juuli pidurdasid mitmel pool Eestis kartulikasvu ning augustivihmad takistasid varajaste sortide ülesvõtmist. Kartulimugulad jäid aga enamasti väikeseks.

Eesti kartulikasvatajatele oli olukorra, lisaks rasketele ilmastikuoludele, keeruliseks teinud ka Venemaa impordikeeld. Soomlased ja poolakad ei saanud enam oma kartulit Venemaale müüa, mistõttu nendes riikides müümata jäänud kartul toodi Eesti turule ning Eesti tootja pidi leidma uusi eksporditurge.

Sea- ja veisekasvatajate tootmisotsuseid mõjutasid 2014. aastal nii Venemaa impordipiirangud kui piima tootmiskvoodi ületamisel kaasnevate trahvide oht.

Tabel 3. Karjade arv ning keskmine karja suurus maakondades Karjade arv Keskmine karja suurus (lehmade arv) Maakond 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Harju 71 67 66 61 53 44 61 65 68 78 86 96 Hiiu 17 18 18 18 17 17 22 27 27 28 31 32 Ida-Viru 26 23 22 22 19 18 68 74 81 85 100 83 Jõgeva 66 56 71 54 50 45 142 167 188 184 206 205 Järva 81 77 56 65 61 55 166 175 170 209 225 245 Lääne 37 32 30 27 26 25 76 85 94 99 106 107 Lääne-Viru 92 86 77 72 68 66 118 128 146 152 162 168 Põlva 65 62 61 59 54 92 89 98 101 106 118 112 Pärnu 139 126 115 107 99 54 68 77 87 92 100 119 Rapla 94 88 82 75 67 61 59 62 70 78 87 99 Saare 69 65 55 48 47 47 76 83 90 101 106 106 Tartu 48 44 43 41 37 37 120 130 136 145 163 157 Valga 45 41 39 38 25 34 128 82 87 94 103 115 Viljandi 100 97 92 86 78 70 67 72 75 81 91 104 Võru 67 64 61 58 53 48 48 53 57 61 67 66 Eesti 1017 946 888 831 764 713 87 94 102 109 121 127 Allikas: Jõudluskontrolli keskus

148 Tabel 4. Järva maakonna piimakarja jõudluskontrolli koondnäitajad (toodangu näitajad aastalehma kohta) Aasta Lehmade arv Piima kg Rasva kg Rasva % Valku kg Valgu % 2014 13 623 9 012 359 3,98 303 3,36 2013 13 505 8 648 345 3,99 291 3,36 2012 13 285 8 154 329 4,03 277 3,39 2011 13 296 7 890 318 4,03 268 3,40 2010 13 388 7 607 310 4,10 256 3,40 2009 13 863 7 457 305 4,09 251 3,37 2008 14 505 7 637 312 4,08 258 3,38 2007 15 369 7 431 305 4,11 249 3,36 2006 16 210 7 210 299 4,14 241 3,34 2003 17 132 6 489 256 4,29 215 3,31 2000 17 066 5 548 236 4,25 181 3,26 1997 17 443 5 133 217 4,23 162 3,15 Allikas: Jõudluskontrolli keskus

Tabel 5. Järva maakonna piimakarja jõudluskontrolli koondnäitajad 2014 (toodangu näitajad aastalehma kohta) Lehmade Tõug arv Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valku kg 2014 2014 2014 2014 2014 2014 EPK 168 7913 4,42 350 3,44 272 EHF 13 434 9034 3,97 359 3,36 304 EK 9 4760 4,44 212 3,31 157 Muud 11 2573 4,03 104 3,35 86 Kokku 13 623 9012 3,98 359 3,36 303 Allikas: Jõudluskontrolli keskus

Tabel 6. Parimad jõudluskontrollikarjad Järva maakonnas 2014. a sorteeritud piima järgi Omanik Aastalehmi Piima kg Karja suurus 3..7 lehma Mare Kahar 5 9 141 Ene Rätsep 7 6881 Maret Kald 7 6618 Karja suurus 8…20 lehma Kalju Pennonen 17 7883 Jaan Noorveli 13 7463 Karja suurus 21…50 lehma Juta Homin 24 8436 Karja suurus 51…100 lehma Aivi Kuutok 94 10255 Põllemaa Saare talu 60 9706 Mürkal OÜ 58 8681 Karja suurus üle 100 lehma Peetri Põld ja Piim AS 800 11136 Kabala Agro OÜ 584 10691 Metstaguse Agro 529 10190 Allikas: Jõudluskontrolli keskus

149 Loomakasvatuses oli veiste arv võrreldes 2013. aastaga suurenenud 2,3 % võrra, piimalehmade arv vähenenud 7,5 % võrra. (Allikas: Statistikaamet) Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8338 kg 2013. aastal, oli kasvanud 8592 kg-ni 2014. aastal. (Allikas: Statistikaamet) Piimatoodang oli 2013. a 119 910 tonnilt suurenenud 124 589 tonnini 2014. aastal. (Allikas: Statistikaamet) Piima keskmine kokkuostuhind 2014. a oli 328 €/ t, mis on 3% võrra madalam kui 2013. aastal. (Allikas: Statistikaamet) Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2014. aastal 1991 €/ t, mis on 9% võrra madalam kui 2013. aastal. (Allikas: Põllumajandusministeeriumi Põllumajandussektori 2014. aasta ülevaade) Sigade arv oli 2013. aasta lõpu 0,6 tuhandelt kasvanud 2014. aasta lõpuks 0,8 tuhandeni. (Allikas: Statistikaamet) Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2014. aastal 1706 €/ t, mis on 5% võrra madalam kui 2013. aastal. (Allikas: Põllumajandusministeeriumi Põllumajandussektori 2014. aasta ülevaade) Lammaste ja kitsede arv oli võrreldes 2013. aastaga suurenenud 11,4 % võrra ja neid kasvatati 3,9 tuhat. (Allikas: Statistikaamet) Tapaloomade ja –lindude eluskaal oli 2013. aasta 3265 t tõusnud 3453 t 2014. aasta lõpul. (Allikas: Statistikaamet) Munatoodang oli vähenenud 2013. aasta 340 000 munalt aastas 291 000 munani 2014. aastal. (Allikas: Statistikaamet)

Maamajanduse edukusele on kaasa aidanud nii riiklikud kui Euroopa Liidu erinevad toetused.

2014. aastal maksti põllumajandusega tegelevatele isikutele otsetoetustest ühtset pindala toetust (edaspidi ÜPT), piimasektori eritoetust ja seakasvatuse eritoetust. Kõik otsetoetused maksti EL eelarvest ning 2014. aastal Eesti eelarvest rahastatavaid üleminekutoetusi ei makstud. Kui ÜPT-d ja piimasektori eritoetust on makstud juba aastaid, siis seakasvatuse eritoetust maksti vaid 2014. aastal.

Kokku on EL liikmesriigiks olemise perioodil aastatel 2004-2014 makstud otsetoetusi ja riigieelarvest rahastatavaid otsetoetusi kokku veidi üle 1 mld euro, millest 70% on määratud EL eelarvest ja 30% Eesti riigieelarvest. Täiendavaid otsetoetusi maksti 2012. aastani. Alates 2013. aastast, kui liitumislepingu järgne ÜPT jõudis 100% tasemele, on tegemist üleminekutoetustega. Seega nimetati 2013. aastal kõik täiendavad otsetoetused ümber üleminekutoetusteks ning nende andmist jätkati samadel tingimustel nagu täiendavaid otsetoetusi. Otsetoetusteks määrati 2014. aastal 110 mln eurot. Kuna 2014. aastal üleminekutoetusi ei makstud, siis kõik 110 mln eurot maksti EL eelarvest.

Tabel 7. Ühtse pindalatoetuse, piimasektori eritoetuse ja seakasvatuse eritoetuse heakskiidetud taotlused ja määratud summad Järva maakonnas 2014. aastal Ühtne pindalatoetus Seakasvatuse Piimasektori eritoetus eritoetus Järvamaa arv 799 41 € 8 989 997 90 433

Andmed Statistikaameti, PRIA ja Põllumajandusministeeriumi koduleheküljelt

Koostas: Helle Piik, Järva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist

150 Metsandus

Järvamaal on 2004-2008 teostatud statistilise metsainventeerimise andmetel metsamaad 126 600 hektarit, mis moodustab kogu Järvamaa pindalast 48,3 %. Puistute keskmine tagavara on 173 tm/ha.

Valitsevaks puuliigiks on riigimetsas mänd (38,2%), kuusk (31%) ja kask (26%). Erametsas on valitsevaks kask (35,8%), järgnevad kuusk (26,9%), mänd (16,4 %) ja hall-lepp (14,2%).

Kõigil Eesti metsades tehtavatel töödel hoiab silma peal Keskkonnaamet, kes hindab seemnevarumiseks sobivaid puistuid, annab metsateatistega lubasid raieteks, kontrollib metsade uuendamist.

Keskkonnaamet jaguneb 6 regiooniks ning Järvamaa kuulub Harju-Järva-Rapla regiooni. Metsanduse valdkonna töö toimub valdavalt maakondlikul printsiibil ning iga kohalikku omavalitsust teenindab üks Keskkonnaameti piirkondlik metsanduse spetsialist. Järvamaal töötab 3 metsanduse spetsialisti.

Keskkonnaameti tööd metsateatiste menetlemisel on oluliselt lihtsustanud Metsaressursi arvestuse riikliku registri käivitumine. Alates 1. märtsist 2007. a kantakse kõik metsateatiste andmed digitaalsesse registrisse ning kavandatavad tööd seotakse kaardiobjektiga.

Eesti riigimetsi haldavad Riigimetsa Majandamise Keskuse metskonnad, mida on Eestis 17. Järvamaal asuvaid riigimetsi haldab alates 01.07.2008.a RMK Järvamaa metskond, mille kontor asub Ambla vallas Aravetel.

Keskkonnaametile esitati Järvamaal 2014. aastal menetlemiseks 1700 metsateatist, sellest RMK Järvamaa metskonna poolt 467 ja erametsaomanike poolt 1233 metsateatist.

Metsateatistes kavandatud töid oli kokku 8417, millest RMK poolt kavandati 2020.

2014. aastal kavandati Järvamaal erametsaomanike poolt metsateatiste alusel raiuda 451 672 tihumeetrit kasvavat metsa. Võrdluseks 2012. aastal oli erametsas metsateatistega kavandatud raiemaht 438 396 tihumeetrit ja 2013. aastal 391 599 tihumeetrit.

Raadamist kavandati 2014. a Järvamaal peamiselt elektriliinide kaitsevööndite laiendamisel, teetrasside rajamisel, karjääride laiendamisel ning metsa maaparanduse teostamisel kokku 61 ha.

Alates 2010. aastast koostab Keskkonnaamet ka kõik metsakaitse ekspertarvamused.

Ekspertarvamusi koostati kokku 83, kogupindalaga 284 ha, millest lageraiesse metsa seisundi järgi määrati erametsamaal 98 ha ja RMK hallataval riigimetsamaal 72 ha.

Peamised kahjustajad olid põder, torm, juuremädanikud, tüvemädanikud ja tüvekahjurid.

Järvamaal erametsas 2014. aastal kavandatud raiemahtudest annab ülevaate tabel 1.

151 Tabel 1. Kavandatud raied Järvamaa erametsamaal 2014. aastal metsateatiste alusel Muu raie Vald Lageraie Turberaie Harvendusraie Sanitaarraie trassiraie,raadamine Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht ha tm ha tm ha tm ha tm ha tm

Albu 103 20088 41 2227 77 3114 135 1942 1 50

Ambla 136 26599 14 1267 41 1372 74 954 19 158

Imavere 151 29147 7 325 93 3136 49 1043 5 686

Järva-Jaani 112 24383 11 660 30 780 50 602 0 0

Kareda 50 10085 2 118 8 419 4 105 0 0

Koeru 114 21124 33 2720 40 1228 57 970 0 0

Koigi 258 52342 12 440 102 4700 83 1445 3 439

Paide 176 30628 13 757 88 2327 91 1188 37 4835

Roosna- 26 3880 0 0 8 285 42 795 1 120

Türi 575 125446 43 2695 307 10822 241 3388 10 835

Väätsa 200 40776 15 743 178 6409 83 816 2 259 KOKKU 1901 384498 191 11952 972 34592 909 13248 78 7382 Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtudest Järvamaal 2014. aastal annab ülevaate tabel 2.

Tabel 2. Metsaraie Järvamaal RMK hallataval metsamaal 2014. a Raieliik Raie riigimetsa- või muul (va eramets) maal kokku tm pindala ha raiemaht sh. likviidne sh. küte A B 1 2 3 4 Uuendusraie 1 563 150 701 134 554 20 383 sellest lageraie 2 559 150 648 134 507 20 377 Valikraie 3 0 0 0 0

Hooldusraie (read 5+6+7) 4 1 961 53 944 36 182 14 716 sh. valgustusraie 5 885 10 614 0 0 harvendusraie 6 436 27 154 22 629 6 993 sanitaarraie 7 640 16 175 13 553 7 724 Trassiraie 8 0 0 0 0 Raadamine 9 48 5 155 4 522 1 158 Kujundusraie 10 0 0 0 0 Ebaseaduslikud raied 11 0 0 0 0

RAIE KOKKU (read 1+3+4+8+9+10+11) 12 2 576 209 806 175 264 36 260 *RMK raiemahud antud tegeliku raie alusel vastavalt esitatud statistikale

Kasvava metsa raiemahtudest aastatel 1998-2014, mida on kavandatud metsateatiste alusel Järvamaa erametsamaal annab ülevaate graafik 1.

152 Graafik 1. Kasvava metsa raie metsateatiste alusel Järvamaa erametsamaal 1998-2014

RMK hallataval metsamaal teostati Järvamaal 2014. aastal metsaistutust 411 hektarit, sellest istutati kuuske 252 ha, kaske 26 ha ja mändi 133 ha.

Metsakultiveerimisel kasutati 1,027 milj. istikut ja seemikut, sellest kuuski 508 820, kaski 53 140 ja mände 465 040. Metsakultuuride täiendamist tehti 51 ha kokku 46 100 taimega. Maapinna mineraliseerimist metsakultuuride istutamise ettevalmistamiseks tehti RMK Järvamaa metskonna hallataval metsamaal 453 ha. Metsakultuure hooldati ühekordsele pindalale ümberarvutatult 1286 ha. Metsakultuure arvestati ümber noorendikeks 276 ha.

2014. a teostati Keskkonnaameti piirkondlike metsanduse spetsialistide poolt 2007. aastal metsateatisega teatatud lageraiealade kontrolli, mille eesmärgiks oli raiealade ülevaatus ning metsa uuenemise potentsiaali hindamine ja uuendamisvõtete rakendamise kontroll raiesmikel. Järvamaal vaadati kokku üle 62 erametsa ja 5 riigimetsa raiesmikku. Raielankidel, millel ei ole metsauuendusvõtteid (jäetud seemnepuid, teostatud külvi või istutust, tehtud maapinna mineraliseerimist) rakendatud ning ka looduslikku uuendust ei ole piisavalt, saadetakse märgukiri. Tulenevalt metsaseaduse nõuetest peavad raiesmikud hiljemalt 5 aastat pärast raiet olema nõuetekohaselt (antud kasvukohale sobiva puuliigiga) uuenenud.

Jaanus Nilp Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialist

153 Energeetika

2014. aastal tarbiti Järvamaal 185 448 MWh elektrienergiat, mis on võrreldes 2013. aastaga 1912 MWh ehk 1% vähem. Tarbimise kogumahust oli elanike osakaal 22,2% ja ettevõtete osakaal 77,8%. Elanike elektrienergia tarbimine vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,6% ja ettevõtete tarbimine suurenes 1,7%. Elektrienergia tarbimiskohtade arv maakonnas oli 2014. a lõpus 19305, millest 85,5% oli elanike kasutuses ning 14,5% ettevõtete kasutuses.

Tabel 1. Eesti Energia klientide arv ja elektrienergia tarbimine Järvamaal 2014. aastal Klientide arv Tarbimiskohtade arv Tarbitud el.energiat (MWh)

Elanikud Ettevõtted Kokku Elanikud Ettevõtted Kokku Elanikud Ettevõtted Kokku Järva maakond 14197 974 15171 16512 2793 19305 41203 144245 185448 Allikas: Elektrilevi OÜ

Joonis 1. Elektrienergia tarbimine Järva maakonnas 2014. aastal

Allikas: Elektrilevi OÜ

2013. aastal erinevate kütuseliikide tarbimise mahus võrreldes 2012. aastaga olulisi muudatusi ei toimunud.

Tabel 2. Kütuse tarbimine Järvamaal aastatel 2005-2013 Kütuse liik ühik 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kivisüsi tuh t 4 2 1 1 0 1 1 0 0 Põlevkivi tuh t 0 0 0 0 1 0 0 0 0 Turvas tuh t 1 1 1 1 0 0 2 4 1 Turbabrikett tuh t 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Küttepuu tuh tm 70 60 68 45 45 46 45 41 42 Puiduhake ja -jäätmed tuh tm 105 89 73 71 67 65 42 59 67 Maagaas milj m³ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Raske kütteõli tuh t 0 0 0 1 1 1 1 0 0 Põlevkiviõli (raske fraktsioon) tuh t 8 4 5 5 5 5 5 6 3 Kerge kütteõli ja diislikütus tuh t 22 22 23 22 19 19 24 23 25 Kerge kütteõli* tuh t .. .. 7 7 3 1 4 3 2

154 Diislikütus tuh t .. .. 16 15 17 18 20 20 23 Autobensiin tuh t 8 8 7 7 7 6 6 6 5 Elektrienergia GWh ...... 145 113 Soojus GWh ...... 204 206 Allikas: Statistikaamet * K.a. põlevkiviõli kerge fraktsioon

155 Tööturg

2014. aasta lõpul oli töötuse osakaal 4,8% Järvamaa tööealistest elanikest. See on tunduvalt väiksem kui oli 2013. aastal, kuid pisut suurem vabariigi keskmisest näitajast, mis oli 4,3%. Järvamaal oli 2014. aasta jooksul registreeritud 2305 töötut. Neist 1947 olid unikaalsed isikud. 358-l inimesel olid korduvad perioodid, mida võis olla kuni neli. Korduvalt arvele võtmise põhjuseks on lühiajaline töötamine või Töötukassa aktiivsusnõuete eiramine ja kokkulepitud ajal konsultatsioonile pöördumata jätmine. Võrreldes eelmiste aastatega on töötuse olukord väga sarnane. Alates märtsikuust hakkab töötus vähenema ja augustis uuesti suurenema.

Tabel 1. Registreeritud töötud Töötukassa Järvamaa osakonnas 2013/2014 võrdluses 2013 2014 jaanuar 1135 1026 veebruar 1144 1028 märts 1148 1034 aprill 1123 955 mai 1061 881 juuni 942 815 juuli 910 775 august 878 747 september 872 752 oktoober 870 760 november 896 769 detsember 924 776 Graafik 1. Registreeritud töötud Järvamaal

156 Tabel 2. Töötud omavalitsustes töötute elanike arv arv aasta unikaalsed korduvalt 01.01.2015 Vald/linn jooksul isikud arvel seisuga * Albu 94 82 12 1 234 Ambla 104 91 13 2 091 Imavere 47 42 5 928 Järva-Jaani 107 90 17 1 613 Kareda 55 44 11 625 Koeru 94 89 5 2 165 Koigi 52 44 8 958 Paide v 100 91 9 1 649 Roosna-Alliku 83 69 14 1 087 Türi v 739 633 106 9 626 Väätsa 91 82 9 1 343 Paide linn 739 590 149 8 370 KOKKU 2 305 1 947 358 31 689 *andmed Järva infoportaalist

Graafik 2. Unikaalsed isikud aasta jooksul töötuna arvel omavalitsuste lõikes

157 Töötus lõppes 1706 korral. Neist suurem osa, 67% ehk 1139 inimest, asus tööle. 298 korral lõpetati töötu seisund kokkulepitud ajal Töötukassasse pöördumata jätmise tõttu. Sama suur osakaal oli inimesi, kes lõpetasid töötu seisundi omal soovil seoses töövõimetuse või pensionile jäämisega. Väga vähe, vaid 9 töötut, alustas aasta jooksul väikeettevõtlusega. Töötukassa stardiraha toel lõi oma ettevõtte 5 inimest. Neile maksti toetusena välja 22185.16 eurot. Väikeettevõtjad hakkasid tegutsema põllumajanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi ning teeninduse valdkonnas. Kokku esitati 32 äriplaani, millest positiivse otsuse sai vaid 15%.

Tabel 3. Töötuse lõppemine Põhjus arv töötamine 1 139 eelmisest pöördumisest 30 päeva 298 möödumine isiku sooviavaldusel 218 äriühingu juhtimisorgani liige 18 õppimine 8 vanaduspensioniikka jõudmine 7 ajateenistuses olemine 6 ettevõtluse alustamise toetus 5 füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimine 4 isiku surm 2 puudega isiku hooldamine toetuse saamisega 1

KOKKU 1 706 Graafik 3. Töötuse lõppemise põhjuste osakaal

158 Tööandjad avaldasid aasta jooksul vahendamiseks 1261 vaba töökohta. Neist 986 olid uued töökohad, mis täitusid kuu jooksul. Iga viies tööpakkumine ei olnud tööotsijate jaoks piisavalt külgetõmbav ja ettevõtjad ootasid sobivat tööjõudu mitmeid kuid. Pakutavate töökohtade profiilis on toimunud muutus. Pigem otsitakse oskustöötajaid kui lihttöölisi ja teenindajaid.

Tabel 4. Vabad töökohad juhid 24 põllumajanduse oskustöötajad 49 ametnikud 76 tippspetsialistid 86 tehnikud ja keskastme spetsialistid 99 lihttöölised 179 teenindus- ja müügitöötajad 224 oskustöötajad ja käsitöölised 238 seadme- ja masinaoperaatorid , koostajad 286 KOKKU 1 261 Graafik 4. Vakantside osakaal valdkondade lõikes

Töötuse perioodid on pikenenud. Üle poole töötutest (56%) ei ole tööd leidnud 12 kuu jooksul. Töötuse periood sõltub inimeste eelnevast tegevusest, töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise perioodi pikkusest ja vajadusest toetavate teenuste järele. 10 kuni 12 protsenti töötutest on säilitanud oma oskused, aktiivsuse ja töötahte ning leiavad uue töökoha lühema ajaga.

Tabel 5. Aasta jooksul arvel olnud eelneva töögemusega registreeritud töötuse kestuse järgi 2014 Viimasest hõivesolemisest möödunud Töötute aeg arv vähem kui 6 kuud 251 6 kuni 8 kuud 213 9 kuni 11 kuud 195 12 kuni 23 kuud 507 24 kuud või rohkem 619 Puudub varasem töökogemus 232 Isikud kokku 2 017 159 Graafik 5. Töötuse kestus

Graafik 5.1. Töötuse kestuse osakaal

Kui inimesed on vahetult enne töötuks jäämist töötanud või tegutsenud ettevõtjana, on nad valmis kiiremini uuesti tööle asuma. Töölt-tööle liikujaid on 77% registreeritud töötutest. See osakaal on aastatega järjest kasvanud.

Tabel 6. Aasta jooksul arvele võetud töötud eelneva tegevuse järgi 2014 Eelnev tegevus Töötute arv Töötas või oli ettevõtja 1 577 Puudub tegevus 254 Kasvatas last 95 Õppimine 65 Vanglas 21 Töövõimetus 18 Kaitsevägi 17 Hooldus 5 Haiglas 2 Abikaasatasu 1 Isikud kokku 2 017

160 Graafik 6. Töötusele eelnenud tegevuste osakaal

Kõige sagedamini lõpevad töösuhted tähtajalise lepingu lõppemisega. Võrreldes eelnevaga oli 2014. aastal rohkem koondamisi. Töösuhte lõppemise põhjuse tõttu on 55% registreeritud töötutest õigus töötuskindlustushüvitisele.

Tabel 7. Aasta jooksul arvele võetud töötud töösuhte lõpetamise põhjuse järgi 2014 Tähtajaline leping 248 Koondamine 179 Töötaja algatusel 155 Teenuse osutamise leping 91 Poolte kokkuleppel 91 Katseaja ebarahuldavad tulemused 46 Muud põhjused 45 Distsiplinaarsüütegu 18 Töötaja algatusel (tööandja süül) 5 Pankrot 1 Asutuse likvideerimine 0 Töötaja algatusel - töövaidluskomisjoni otsus 0 FIE-na tegutsemise lõpetamine 0 Põhjus teadmata - puudub dokument 0 Kokku 879

161 Graafik 7. Töösuhte lõppemise põhjuste osakaal

Töötajast mittetulenevatel põhjustel töö kaotanud inimesed vajavad sageli uue töökoha leidmiseks oskuste täiendamist või uue kvalifikatsiooni omandamist. Tööturuteenustel osales 2277 töötut. Sageli on teenused pakettidena, sest ühel teenusel osalemine eeldab mõne teise teenuse kasutamist.

Tabel 8. Tööturuteenustel osalejad Teenus osalejaid Karjäärinõustamine 773 Tööotsingu töötuba 560 Koolitus 466 Tööpraktika 75 Tööharjutus 71 Tööklubi 70 Proovitöö 68 Palgatoetus 63 Võlanõustamine 48 Psühholoogiline nõustamine 46 Vabatahtlik töö 21 Ettevõtlustoetus 5 Ettevõtluse järelkoolitus 5 Intervjuul abistamine 4 Tugiisik 2 KOKKU 2 277

162 Graafik 8. Tööturuteenustel osalemine

Graafik 8.1. Tööturuteenustel osalemise osakaal

Suuremat toetust ja rohkem teenuseid vajavad väiksema konkurentsivõimega ja riskigruppidesse kuuluvad töötud. Aasta jooksul oli määratletud 1082 riski. Isikuliselt on seda keeruline väljendada, sest üks ja sama isik võib samaaegselt kuuluda mitmesse riskirühma. Suurima osakaalu moodustavad pikaajalised töötud, kes on järjest arvel olnud üle 12 kuu. Noorteks loetakse isikud vanuses 16 kuni 24. Vanemaealiste grupis on üle 55-aastased inimesed.

163 Tabel 9. Riskigrupid Riskirühm arv pikaajaline 776 noor 384 vanemaealine 339 puudega 226 ei valda eesti keelt 44 vanglast vabanenud 31 muud takistused 2 KOKKU 1 802 Graafik 9. Riskigruppide osakaal

Haridustasemelt on kõige suurem osakaal kutseharidusega inimesi. Arvestuses ei ole ainult hiljuti kutseõppeasutuse lõpetanud. Siia kuuluvad kõik, kes on teavitanud oma haridustaseme kutseharidusena. Õpitud elukutsed võivad olla aastakümnete jooksul tööturult hoopis kadunud või ei saa inimesed omandatud erialal töötamist jätkata oskuste aegumise või tervisliku seisundi tõttu. Halvem on olukord, kui perekondlikel või majanduslikel põhjustel on omandatud vale amet. Noored, kes ei ole enne elukutsevalikut tegelenud põhjaliku karjääri planeerimise või kutsesobivusega, ei ole sobivat tööd leidnud.

Graafik 10. Töötud haridustaseme järgi

164 Tabel 10. Töötud haridustaseme järgi Haridustase Töötute arv alghariduseta 0 ESIMENE TASE 173 algharidus 24 põhiharidus 139 kutse põhihariduseta 10 TEINE TASE 407 põhiharidus kutsega 22 kutse-keskharidus 206 üldkeskharidus 179 KOLMAS TASE 123 keskeri 47 kutsekõrg (rakenduslik) 31 bakalaureus 22 magister 23 doktor 0 Põhjus, miks tööotsijate hulgas on 20% põhiharidusega ja 26% ülekeskharidusega inimesi, on selles, et tööturg vajab kogemustega oskustöölisi. Töötukassa pakutavat karjäärinõustamist peaksid eelkõige kasutama ilma erialata keskharidusega inimesed, sest nende osakaal on aastaga suurenenud.

Graafik 10.1. Haridustase soo ja vanuse järgi haridustase mehed 16-24 mehed 25-55 mehed 55+ naised 16-24 naised 25-55 naised 55+ alghariduseta 0 0 0 0 0 0 ESIMENE TASE 22 16 55 63 7 10 algharidus 4 3 10 7 0 0 põhiharidus 17 12 42 54 5 9 kutse põhihariduseta 1 1 3 2 2 1 TEINE TASE 28 20 118 158 41 42 põhiharidus kutsega 0 0 6 5 10 1 kutse-keskharidus 19 12 62 77 15 21 üldkeskharidus 9 8 50 76 16 20 KOLMAS TASE 0 2 18 71 12 20 keskeri 0 0 8 25 6 8 kutsekõrg (rakenduslik) 0 1 4 19 2 5 bakalaureus 0 1 4 14 1 2 magister 0 0 2 13 3 5 doktor 0 0 0 0 0 0 Soolise jaotuvuse järgi on töötuna registreeritud rohkem naisi. Ärevaks teeb asjaolu, et kõige suurem osakaal on põhi-ja keskharidusega nooremate naiste osas.

Tabel 11. Töötud soo ja vanuse järgi vanus mehed % naised % KOKKU 16-24 aastased 173 48% 190 52% 363 25-55 aastased 679 44% 876 56% 1 555 üle 55 aastased 189 50% 191 50% 380 KOKKU 1 041 45% 1 257 55% 2 298

165 Graafik 11. Töötud soo ja vanuse järgi

Töötuse üldisele vähenemisele maakonnas aitas kaasa Töötukassa tihe koostöö kohalike omavalitsustega. Kaks korda aastas sõitsid juhtumikorraldajad läbi kõik 11 valda ja ühe linna, kohtusid sotsiaaltöötajate ja ametnikega ning arutasid töötute individuaalseid ja sotsiaalseid probleeme ning Töötukassa ja valla võimalusi inimeste tööle aitamiseks.

Töötukassa osakonna edulooks on karjääriinfo spetsialisti Kairi Kärneri Järvamaa 2014. aasta õppija tiitliga tunnustamine. Kairi oli vabariigis seitsme esimese hulgas, kes andsid karjääriinfo spetsialisti kutseeksami.

Pildil: Karjääriinfo spetsialist Kairi Kärner

166 Rahastamine Euroopa Liidu tõuke- ja siseriiklikest regionaalarengu fondidest

Järva maavalitsusele eraldati 2014. aastal 23 870 eurot maakondliku arendustegevuse programmi elluviimiseks.

Siseriiklikest programmidest jõudis Järvamaale 2014. aastal 33 177,19 eurot.

Tabel 1. Siseriiklikud programmid 2014 Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm Toetuse Projekti Toetuse saaja Projekti nimetus summa maksumus Ahula rahvamaja elektrisüsteemi Albu Vallavalitsus rekonstrueerimine 13 191,00 15 528,00 Peetri lasteaia köögi ja Kareda Vallavalitsus nõudepesuruumi rekonstrueerimine 31 269,00 36 788,45 Roosna-Alliku Lasteaia siseruumide osaline Vallavalitsus renoveerimine 26 812,68 31 592,17 Türi Kesklinna Lasteaia katuse Türi Vallavalitsus renoveerimine 57 524,00 88 067,82 Kokku 128 796,68 Kergliiklusteede toetusskeem Toetuse Projekti Toetuse saaja Projekti nimetus summa maksumus Koigi vallas Koigi külas 15162 Koigi- 0 Päinurme tee ja selle lähiala Koigi Vallavalitsus kergliiklustee rajamine 64 000,00 102 110,40 Hajaasustuse programmi KOVide garanteeritud summad KOVi garan- teeritud Riigi poolne Kohalik omavalitsus summa panus Albu vald 3 400 3400 Ambla vald 4 000 4000 Imavere vald 5 050 5050 Järva-Jaani vald 3 011 3010,77 Kareda vald 2 554 2554 Koeru vald 5 004 5004 Koigi vald 6 746 6746 Paide vald 6 800 6800 Roosna-Alliku vald 1 387 1386,74 Türi vald 19 794 19794 Väätsa vald 2 500 2500 Kokku 60 246 Kohaliku omaalgatuse programm Toetus Järvamaale eraldatatud summa 56 265 Kohaliku omaalgatuse programm

167 Kohaliku omaalgatuse programm on Eesti riigieelarvest rahastatav siseriiklik programm, mis annab eelkõige väiksematele ühendustele ja kogukondadele üle Eesti võimaluse koos tegemise kaudu kogukonna tugevdamiseks ja kohaliku arengu elavdamiseks. Programmist on saanud toetust taotleda alates 1996. aastast, igal aastal kahes taotlusvoorus. Programmi erisuseks on toetuse maksmine taotlejale enne tegevuste algust, mis loob kindlustunde ja tagab kavandatu parema elluviimise.

Kui 2013. aastal tehti programmi alusdokumentidesse mitmeid suuri muudatusi siis 2014. aastal lihviti programmdokumenti, taotlus- ja aruandevorme, et need oleksid taotlejatele võimalikult arusaadavad.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.

Programmi viidi ellu mõlemas taotlusvoorus kahe meetme kaudu: Meede 1 Kohalik areng Meede 2 Elukeskkonna ka kogukonnateenuste arendamine

Kevadvoorus laekus kokku 64 taotlust ja sügisvoorus 36. Otsuse projekti rahastamise kohta teeb maavanem maakondliku hindamiskomisjoni ettepaneku alusel. Maakondlik hindamiskomisjoni kuuluvad erinevate elualade esindajad, kes hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumite alusel hindavad igat taotlust. Kõige suurema kaaluga on hinne, mis antakse projekti vastavuse eest programmi eesmärkidele, samuti on väga oluline, millist mõju avaldab projekti elluviimine kogukonna koostööle ja kuidas on kogukond kaasatud. Kõrgema hinde saab ka projekt, kus on otseseid ja kaudseid kasusaajaid rohkem ja on välja toodud projekti tulemuste jätkusuutlikkus, so projekt avaldab pikemaajalist mõju. Oluline on enne läbi mõelda projekti teostatavus ja kas taotleja suudab kõik head mõtted ikka ellu viia. Väga täpselt tuleks põhjendada eelarve kulude vajalikkust. Et taotletavate toetuste kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud vahendite kogusumma, võib komisjon teha otsuse taotluse osalise rahastamise kohta.

2014 aasta kevadvoorus toetati: M-1 21 projekti mahus 22 235,90 € M-2 9 projekti mahus 14 746,77 €

2013 sügisvoorus toetati: M-1 7 projekti mahus 10 095,18 € M-2 9 projekt mahus 9187 €

Kokku toetati 2014. aastal 46 projekti mahus 56 265 €. *Kõikide toetatud projektide nimetused ja toetuse summad aastate ja omavalitsuste lõikes on tutvumiseks Järva Maavalitsuse kodulehel.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) makstud toetustest on tulnud palju põllumajandusettevõtetele. LEADERi kaudu on toetatud kohalikku algatust ja piirkondlikku väikeettevõtlust. Võrreldes 2013. aastaga on toetuste summa vähenenud, 2014. aastal maksti toetusi 262 136 631 eurot, aga 2013. aastal 311 383 335 eurot. Järvamaa on PRIAlt saadud toetuste summa järgi Eestis 9. kohal. Joonis 1. Tegevuskoha maakonna lõikes 2014. a makstud PRIA toetused

168

Andmed PRIA kodulehelt

Järva maakonnas kõige suurema osa toetustest moodustavad otsetoetused, sellele järgneb MAK 2017-2013 II telg, kus jagati kõige rohkem toetusi põllumajandusliku keskkonnatoetuste meetmes.

Tabel 2. PRIA makstud summad maakondade ja valdade lõikes 2014. aastal (01.01.-31.12.2014) MAK 2007-2013 IV Makstud EKF 2007- MAK 2007-2013 MAK 2007-2013 MAK 2007-2013 Vald telg Otsetoetus Riiklik toetus Toiduprogramm summa kokku 2013 I telg II telg III telg LEADER meede ALBU VALD 1 497 505,58 0,00 288 886,35 276 059,49 73 119,16 77 165,57 780 144,51 0,00 2 130,50 AMBLA VALD 1 801 254,35 0,00 242 570,92 447 939,60 0,00 50 620,70 1 054 720,58 743,40 4 659,15 IMAVERE VALD 902 968,94 0,00 257 591,48 122 428,96 0,00 34 775,71 486 337,14 0,00 1 835,65 JÄRVA-JAANI VALD 1 115 802,34 0,00 63 296,39 313 265,83 0,00 55 548,71 682 460,61 0,00 1 230,80 KAREDA VALD 607 536,55 0,00 1 080,58 168 643,61 0,00 40 945,14 394 667,35 0,00 2 199,87 KOERU VALD 1 752 038,25 0,00 106 984,69 490 559,97 70 202,20 39 149,91 1 041 244,38 0,00 3 897,10 KOIGI VALD 921 810,80 0,00 10 254,68 256 748,75 0,00 43 054,30 610 557,61 0,00 1 195,46 PAIDE LINN 1 086 870,78 785 973,28 95 939,58 36 355,99 0,00 18 016,49 121 407,31 1 858,50 27 319,63 PAIDE VALD 1 288 462,42 0,00 184 506,93 304 826,82 0,00 20 661,42 778 467,25 0,00 0,00 ROOSNA-ALLIKU VALD 893 638,45 0,00 32 301,43 262 441,79 0,00 134 951,77 461 640,88 0,00 2 302,58 TÜRI VALD 3 614 937,44 0,00 262 137,29 873 533,38 0,00 276 251,35 2 190 627,47 1 858,50 10 529,45 VÄÄTSA VALD 899 250,91 0,00 2 962,00 275 258,29 0,00 1 772,05 617 415,88 0,00 1 842,69 KOKKU 16 382 076,81 785 973,28 1 548 512,32 3 828 062,48 143 321,36 792 913,12 9 219 690,97 4 460,40 59 142,88 Andmed PRIA kodulehelt

EAS on toetanud Järvamaa ettevõtlust erinevate toetustega: tootmiskorralduse parendusprojektid, tootmiskorralduse diagnostika, disaininõustamise toetus, innovatsiooniosakute toetus, starditoetus. 2014. aastal anti Järvamaa ettevõtetele toetust summas 57 563,65 eurot.

KIK on 2014. aastal andnud Looduse mitmekesisuse säilitamise investeeringukavast 118 379,30 eurot Riigimetsa Majandamise Keskusele projekti „Koigi maastikukaitseala külastust suunava taristu rekonstrueerimine“ läbiviimiseks. Keskkonnaprogrammist on Järvamaale jõudnud toetusi kogusummas 652 880,13 eurot.

169 Tabel 3. Keskkonnaprogrammi toetused Järvamaal 2014. aastal Projekti KIK Toetuse saaja Projekti nimetus maksumus summa Alamprogramm Vao küla veetorustike ja puurkaev-pumpla Aktsiaselts Koeru Kommunaal rekonstrueerimine 205 000,00 165 750,00 Joogiveevarustus

Väinjärve järvele paadikai ja Koeru Vallavalitsus püügiplatvormi tarnimine ning paigaldamine 22 081,00 9 384,51 Kalandusalased arendusprojektid Keskkonnateadlikkust suurendavad Aktsiaselts Väätsa Prügila Vanapaber 2015 11 463,00 4 129,80 teavitustegevused, uuringud ja kampaaniad Maastikupilti kahjustava ehitise MÜÜSLERI SAARE SELTS Müüsleri noorkarjalauda lammutustööd 44 489,88 16 591,44 lammutamine Taikse põllumajandsliku laohoone Maastikupilti kahjustava ehitise Osaühing Hansa Hake lammutus 10 300,00 5 150,00 lammutamine Sääsküla oja ja Preediku paisjärve seisundi Ambla Vallavalitsus uuringud 12 000,00 8 400,00 Mitteehituslikud tööd Mittetulundusühing Kesk-Eesti Ohtlike jäätmete kogumisringid Kesk- Jäätmehoolduskeskus Eestis 2015 17 368,20 9 054,00 Ohtlike jäätmete käitlemine Mittetulundusühing Kesk-Eesti Ohtlike ja suuregabariidiliste jäätmete Jäätmehoolduskeskus käitlemine keskkonnajaamades 2015 34 707,76 34 707,76 Ohtlike jäätmete käitlemine Mittetulundusühing Kesk-Eesti Eterniidi ja ohtlike jäätmete käitlemine viies Jäätmehoolduskeskus jäätmejaamas 73 127,29 73 127,29 Ohtlike jäätmete käitlemine Mittetulundusühing Kesk-Eesti Suuregabariidiliste jäätmete kogumine Jäätmehoolduskeskus jäätmejaamades 12 960,60 12 960,60 Tavajäätmete käitlemine Mittetulundusühing Kesk-Eesti Kareda keskkonnajaama suurjäätmete Jäätmehoolduskeskus kogumiskoha rajamine 10 056,00 9 600,00 Tavajäätmete käitlemine sihtasutus Kesk-Eesti õppe- ja Aktiivõppe päevad Türi valla väikeste Õppeprogrammide elluviimiseks toetuse kompetentsikeskus põhikoolide õpilastele 4 254,90 3 874,90 taotlemine haridusasutuse volitusel Keskkonnalaager Türi Ühisgümnaasiumi Kuni kolme õppepäevase laagri Türi Ühisgümnaasium looduse-reaalsuuna õpilastele 5 709,00 3 400,00 korraldamine Uurimisliku õppe ja uurimustöö kaudu tutvumine taimeliikidega erinevates Üldharidussüsteemi õpilaste Ahula Lasteaed-algkool looduskeskkondades Albu valla näitel 558,60 558,60 õppeprogrammi läbiviimine Säästvat arengut toetav haridus Imavere Üldharidussüsteemi õpilaste Imavere Põhikool Põhikoolis 2014-2015 õppeaastal 2 299,80 2 299,80 õppeprogrammi läbiviimine Üldharidussüsteemi õpilaste Türi Lasteaed Lähme loomadele külla 1 196,76 1 196,76 õppeprogrammi läbiviimine Kesklinna Lasteaed Jäätmeõpe Kesklinna lasteaias 1 934,08 1 934,08 Keskkonnahariduslik aktiivõpe Aravere lasteaia õuesõppe tegevused Aravete Lasteaed Mesimumm "Vesi meie ümber" 1 266,70 788,60 Keskkonnahariduslik aktiivõpe Roosna-Alliku Lasteaed Keskkonna teadlikkuse aasta Helliku "Hellik" lasteaias 513,25 215,40 Keskkonnahariduslik aktiivõpe Aktiivõppe päevad Türi Ühisgümnaasiumi Türi Ühisgümnaasium õpilastele 2 437,00 2 437,00 Keskkonnahariduslik aktiivõpe Türi Põhikool Kas tunned maad 2 11 162,76 10 908,52 Keskkonnahariduslik aktiivõpe Laupa Põhikool Laupa kooli projektõppepäevad 1 562,90 1 337,90 Keskkonnahariduslik aktiivõpe Imavere Põhikooli õpilaste loodusmatkad Imavere Põhikool Kõrvemaale ja Naissaarele 2 779,40 2 779,40 Keskkonnahariduslik aktiivõpe Kabala Kooli-Lasteaia õpperada Kabala Kool-Lasteaed mõisapargis 946,83 946,83 Keskkonnahariduslik aktiivõpe Albu Põhikooli tööõpetusklassi Albu Vallavalitsus aspiratsioonisüsteemi soetamine 19 041,60 15 023,00 Keskkonnakorraldus mittetulundusühing Eistvere Looduskaitse elluviimine (hooldus, kaitse Mõis Eistvere pargi korrastamine 16 459,00 12 673,00 korralduse tegevused) Mittetulundusühing Roosna- Looduskaitse elluviimine (hooldus, kaitse Alliku Mõis Roosna-Alliku mõisapargi hooldustööd 4 966,00 4 466,00 korralduse tegevused) Kaitseliidu Nurmsi õppeväljal asuvate Maastikupilti kahjustava ehitise Kaitseliit amortiseerunud ehitiste lammutustööd 26 856,00 24 000,00 lammutamine Väätsa aleviku ÜVK rekonstrueerimise III Väätsa Vallavalitsus etapp - reoveepuhasti rekonstrueerimine 256 172,00 215 185,00 Reoveekäitlus Kokku 813 670,31 652 880,19 Andmed Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehelt

170 Turism

Statistikaameti andmeil kasv Eesti turismisektoris aina jätkub, lüües kõiki eelmisi rekordeid.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2014. aastal 3,1 miljonit sise- ja välisturisti, mis oli 3,6% rohkem kui seni rekordilisel 2013. aastal. Majutatud siseturiste oli 1,1 miljonit (kasv 6%) ja majutatud välisturiste oli 1,98 miljonit (+2%). Turistid veetsid majutusettevõtetes 5,8 miljonit ööd (+1,3%), sealhulgas siseturistid 1,89 miljonit ööd (+3,6%) ja välisturistid 3,92 miljonit ööd (+0,3%). Siseturism kasvas nii suhtarvudes kui ka absoluutarvudes rohkem kui sissetulev turism, kuna sissetuleva turismi kasvu pidurdas tähtsuselt teise välisturu – Venemaa – turistide arvu langus. (Allikas EAS turismistatistika raport 2014)

Turismiinfokeskuse poolt Järvamaa majutusettevõtjatelt kogutud andmed näitavad kindlat tõusu 2014. aastal. Hea meel on, et ikka on uusi turismiturule tulijaid ja katsetajaid. Klient armastab ikka neid majutusi, kus pakutakse lisaks majutusteenusele rohkelt lisateenuseid ja 10 parema hulgas ongi mitte just suurima kohtade arvuga majutusettevõtted. Kokku terve maakonna peale majutati 32 854 turisti ehk 23% enam eelmisest aastast.

Tabel 1. Majutus Järvamaal 2014. a Kohti Ööbimiste Võrreldes aastaga Majutusettevõte Ööbimiste arv 2014 Kohti talvel arv 2013 2013 Nelja Kuninga hotell 3646 50 50 3021 625 21% Veski-Silla hotell 2895 50 50 1960 935 48% Külalistemaja Vana Tall 2674 17 17 2333 341 15% Hostel Janune Kägu* 302 30 22 1525 -1223 -80% Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse hostel 1200 50 50 546 654 120% Vana-Veski Puhkekeskus 1523 39 39 458 1065 233% Imavere kõrtsi külalistetoad 113 8 8 105 8 8% Aravete kardi- ja vabaajakeskuse külalistemaja * 416 36 36 0 416 100% Hostel Esna Caravan 178 10 0 178 0 0% lõpetab tegevuse Jäägi talu 125 10 0 83 42 51% 1.05-1.11 Eistvere jahimaja 614 15 15 553 61 11% Sireli kodumajutus 249 15 5 526 -277 -53% Rabav.ee 513 30 30 687 -174 -25% Eivere mõis 538 10 10 499 39 8% Metsajõe puhkemaja 3770 30 30 1156 2614 226% Sinso jahimaja 891 9 9 847 44 5% Türi võõrastemaja 2345 14 14 1350 995 74% Rae puhkemaja 138 10 10 183 -45 -25% Kallisaba puhkemaja 1950 31 31 1430 520 36% MaaRitza puhkemajad 325 18 18 320 5 2% Simisalu loodusmaja 2034 49 49 1443 591 41% Türi ujula hostel 1623 17 17 1969 -346 -18% Paide linna ujula hostel 1793 41 41 3269 -1476 -45% Sleepin külaliskorter 178 7 7 83 95 114% Jarva House külaliskorter 325 4 4 49 276 563% Tori mõisa kodumajutus 86 10 10 88 -2 -2% Allika Matkamaja 66 14 14 75 -9 -12% Tõrvaaugu Puhkemaja 487 32 18 545 -58 -11% Vao külalistemaja 997 30 30 1055 -58 -5% Eistvere mõisa ait 340 10 10 268 72 27% Lehtmetsa-Risti puhkemaja 69 10 10 56 13 23% Kassiaru talu puhkemaja 120 30 0 59 61 103% Jäägri villa* 43 19 19 0 43 100% Naabriplika hostel Järva-Jaanis* 193 28 28 0 193 100% Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus* 8 4 4 0 8 100% Tõrvaaugu puhkekeskus* 87 18 18 0 87 100% KOKKU: 32 854 805 723 26 719 6135 23% * alustas 2014 aastal (või vahetas omanikku) Järvamaa vaatamisväärsuste külastatavus pöördus 2014 aastal tõusule. Eelmisel turismiaastal 15 tuhande külastajaga miinuses Järvamaa atraktsioonid kasvatasid taas kaotatu juurde ja 3% pealegi, kokku 16%. 2014. aasta külastatavaim objekt oli kolmandat aastat järjest Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus 25 tuhande külastajaga. Järgnevad ajakeskus Wittenstein ligi 19 tuhande külastajaga ning Tammsaare muuseum 13 tuhande külalisega.

171 Tabel 2. Vaatamisväärsused Järvamaal 2014 Muutus võrreldes Üksik- Grupi Välis- Üritustel Turiste Külastajaid aastaga % tõus või Muuseum/mõis/vaatamisväärsus/teemapark külastajaid Gruppe liikmeid turiste osalejaid kokku 2014 2013 2013 langus

Järvamaa muuseum 348 34 614 533 1 495 2 600 -1 105 -43% A.H.Tammsaare muuseum 4 724 242 5 395 195 3 210 13 329 7 139 6 190 87% Ajakeskus Wittenstein 8 200 11 000 1 986 19 200 16 000 3 200 20% Eesti Ringhäälingumuuseum 1 171 141 3 200 179 4 371 4 076 295 7% Türi muuseum 1 171 27 257 179 137 4 371 4 076 295 7% Eesti Piimandusmuuseum 2 243 138 4 169 82 6 412 4 981 1 431 29% Järva-Jaani tuletõrjemuuseum 246 44 2 960 160 3 206 3 782 -576 -15% Järva-Jaani kinomuuseum 151 26 852 98 1 003 1 660 -657 -40% Aravete külamuuseum 429 13 292 33 721 974 -253 -26% Eesti jalgrattamuuseum* 298 5 72 9 322 692 0 692 100% Johan Pitka tubamuuseum* 34 2 17 247 298 0 298 100% Eesti vabadussõja ekspositsioon Müüsleris*, *** 1 000 1 000 0 1 000 100% Päinurme koduloomuuseum 190 16 182 17 310 682 535 147 27% Albu mõis 470 34 1 360 65 1 830 1 716 114 7% Laupa mõis 308 13 196 13 199 703 388 315 81% Roosna-Alliku mõis 470 1 216 204 1 686 2 178 -492 -23% Sargvere mõis 16 839 48 839 537 302 56% Koigi mõis 57 32 658 41 2 369 715 306 409 134% Eivere mõis 147 101 2 681 1 254 2 828 1 335 1 493 112% Väätsa mõis 1 295 21 760 39 2 055 2 751 -696 -25% Tori mõis** 86 5 170 60 256 248 8 3% Eistvere mõisa ait 34 24 410 22 102 546 411 135 33% Järva-Jaani vanatehnika varjupaik*** 4 757 4 757 6 370 -1 613 -25% Sassi talu jaanalinnufarm*** 900 66 2 000 2 900 2 600 300 12% Ervita tuulik ja möldrimaja*,*** 1 200 1 200 0 1 200 100% Seidla tuulik 510 12 322 43 832 1 820 -988 -54% Kilplaste küla** 367 4 889 64 5 145 10 034 5 426 4 608 85% Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus*** 25 000 25 000 28 779 -3 779 -13% Paide raekoda** 8 142 142 124 18 15% Nurmsi õppeväljak*** 500 35 500 500 0 0% Matkapesa 100 100 152 -52 -34% Koeru viburada 3 3 50 280 333 239 94 39% Alpakakasvatustalu Wile farm*, *** 700 700 0 700 100% Aravete kardi- ja vabaajakeskus *, *** 3 200 0 3 200 100% Kakerdaja ja Kautla rabaretk*** 740 740 450 290 64% KOKKU: 23 985 55 700 4 826 118 676 102 153 16 523 16% * alustas 2014 ** ainult grupid *** kõik külastajad kokku Järvamaa turismiinfokeskuses teenindati 4768 klienti, mis on vähem kui mullu. Huvitavaks osutub tõsiasi, et kohalkäinud turistide arv kasvas ja vähenesid numbrid helistajate ja e-päringute esitajate arvus. See näitab, et turistid eelistavad vaatamata arenenud elektroonikaajastule siiski suhtlemist inimesega. Välisriikidest on jätkuvalt esikohal Soome ja üllatusena jagavad ülejäänud poodiumikohad Poola ja Venemaa.

172 Tabel 3. Järvamaa turismiinfokeskuse kliendid 2014 Muutus Suvi % tõus Kokku I II III IV Osakaal võrreldes Järvamaa TIK 2014 Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Okt Nov Dets (juuni- 2013 või aasta kvartal kvartal kvartal kvartal aasta aastaga aug) langus 2013 Külastajad kokku: 117 83 150 179 373 567 929 752 215 271 97 123 3856 350 1119 1896 491 2248 81% 3676 180 5% Eesti elanikud 99 75 118 133 205 354 448 449 170 256 76 117 2500 292 692 1067 449 1251 52% 2417 83 3% Välismaalased, sealhulgas: 18 8 32 46 168 213 481 303 45 15 21 6 1356 58 427 829 42 997 28% 1259 97 8% Soome 2 8 31 76 67 132 72 21 4 4 417 10 174 225 8 271 9% 430 -13 -3% Rootsi 3 4 11 15 6 39 0 7 32 0 30 1% 22 17 77% Läti 2 23 10 57 3 3 3 101 2 33 60 6 70 2% 101 0 0% Leedu 2 6 8 0 2 6 0 6 0% 18 -10 -56% Venemaa 14 4 3 3 40 35 47 2 3 12 1 164 18 46 84 16 122 3% 133 31 23% Saksamaa 5 1 12 16 24 54 2 2 116 5 29 80 2 94 2% 110 6 5% Suurbritannia 4 2 11 3 8 2 30 4 13 11 2 22 1% 48 -18 -38% USA 1 1 1 12 25 8 1 49 2 13 34 0 45 1% 20 29 145% Itaalia 6 5 4 1 16 0 6 9 1 15 0% 25 -9 -36% Prantsusmaa 3 10 3 6 6 28 0 16 12 0 15 1% 36 -8 -22% Norra 5 2 4 11 0 5 6 0 11 0% 4 7 175% Taani 2 2 0 2 0 0 2 0% 14 -12 -86% Holland 2 3 10 2 3 1 21 0 5 15 1 15 0% 12 9 75% Poola 1 12 114 39 6 172 1 12 159 0 153 4% 76 96 126% Hispaania 7 2 2 3 2 16 0 9 5 2 7 0% 20 -4 -20% Jaapan 2 2 2 6 0 0 6 0 4 0% 13 -7 -54% Iirimaa 2 2 0 0 2 0 2 0% 0 2 100% Austria 2 2 4 0 2 2 0 2 0% 0 4 100% Belgia 2 2 7 11 0 2 9 0 11 0% 2 9 450% Šveits 5 5 0 0 5 0 5 0% 2 3 150% Tšehhi 2 2 0 0 2 0 2 0% 0 2 100% Portugal 2 2 0 0 2 0 2 0% 3 -1 -33% Kanada 3 1 2 6 0 3 3 0 4 0% 6 0 0% Uus-Meremaa 0 0 0 0 0 0 0% 0 0 0% Austraalia 10 2 12 0 10 2 0 12 0% 1 11 1100% muud Euroopa riigid (Malta; Türgi) 10 8 13 17 34 18 1 3 104 10 38 52 4 69 2% 163 -59 -36% Aasia riigid 6 3 9 6 0 3 0 3 0% 0 9 100% Lõuna-Ameerika riigid 0 0 0 0 0 0 0% 0 0 0% Aafrika riigid 3 3 0 0 3 0 3 0% 0 3 100% Suurüritustel teenindatud turist 0 0 0 0 0 0 0% 0 0 0% Kirjalikud päringud (e-mail, faks, kiri) 31 12 41 22 22 39 71 27 31 14 49 47 406 84 83 129 110 137 9% 647 -241 -37% Helistajad 20 10 22 44 57 99 76 40 44 41 32 21 506 52 200 160 94 215 11% 936 -430 -46% Teenindatud kliendid kokku 168 105 213 245 452 705 1076 819 290 326 178 191 4768 486 1402 2185 695 2600 100% 6320 -1552 -25% Kokku oli turistide arv meie majutustes ja vaatamisväärsustes 151 530.

Järvamaa giidide teenust kasutati samaväärselt kui eelmisel aastal ja aasta kokkuvõtteks saadi juhendatud gruppe 11 võrra rohkem.

Tabel 4. Järvamaa giidide teenindatud grupid 2014. aastal … keeles teenindatud grupid (sulgudes osavõtjate arv) Giid osalejaid gruppe gruppe eesti vene inglise soome saksa kokku 2014 2013 Tiiu Saarist 20 (487) 2 (89) 576 22 24 Anneli Tumanski 1(15) 3(60) 75 4 9 Ellen Rosimannus 6(147) 3(28) 175 9 10 Elle Hallik 8 (142) 142 8 6 Anna Kasak 1(3) 3(52) 2(5) 60 6 6 Tiit Lumiste 21(590) 3(67) 657 24 17 Tuve Kärner 56 4 6 2131 66 58 Ülo Ormus 14(460) 2(40) 500 16 18 Helena Siiroja 106 1 1 2018 108 106 Kokku 233 13 3 9 5 6334 263 254

Järvamaa omavalitsuste külastusarve vaadates on esikohal teistest pikalt eest ära Albu vald, teisel Paide linn ja kolmandal kohal Türi vald. Esikolmikus olevad omavalitsused vaatavad turismile kui kasutoovale majandusharule ja kõik teisedki teevad omalt poolt kõik, et tuntus veelgi tõuseks ning rahvas tuleks.

Kui turistide arv riigis kasvab, siis kasvab ka Järvamaal, on ju avastamisväärset meil küllaga.

Piret Sihver Infokonsultant Järvamaa Turismiinfokeskus [email protected] +372 385 0400

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Alaealiste komisjoni töö Järvamaal

Alaealiste komisjon on Alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMS) alusel moodustatud komisjon 7–18 aastastele isikutele. Komisjoni põhiülesandeks on alaealistele suunatud kriminaalpreventiivse töö koordineerimine, alaealistele õigusrikkujatele määratud mõjutusvahendite kohaldamise abil nende elu korraldamine ja alaealiste järelevalvetuse ning õigusrikkumisi soodustavate tegurite vähendamine. Lisaks Järva Maavalitsuse alaealiste komisjonile on maakonnas moodustatud komisjonid ka Albu ja Ambla vallas.

2014. aastal oli Järva maakonna alaealiste komisjonides 81 alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumiste arutelu (sh edasi lükatud, lõpetatud ja jätkuarutelud). Tüdrukud panid toime 14 ja poisid 60 õigusrikkumist. Alaealiste arv, kelle õigusrikkumisi arutati alaealiste komisjonis, oli 52, nendest tüdrukuid 8 ja poisse 44. Õigusrikkujatest 27 olid alla 14 aastased ja 25 14-18 aastased.

Pöördumiste aluseks olid järgmised teod: 1. nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastav õigusvastane tegu – 17 korda 2. nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu – 18 korda 3. neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pandud karistusseadustikus ettenähtud kuritegu – 17 korda 4. neljateist- kuni kaheksateist aastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses 2. ettenähtud väärtegu – 3 korda 5. koolikohustuse mittetäitmine – 10 korda 6. alkohoolse joogi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine – 9 korda

Taotluse esitajad olid järgmiste institutsioonide esindajad:  politseiametnik – 48 korda  prokurör – 16 korda  alaealise elukohajärgse valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja - 1 kord  sh. lastekaitseametnik - 2 korda ja sotsiaalametnik - 7 korda

Mõjutusvahendeid määrati järgmiselt:  hoiatus – 40 korda  vestlusele suunamine spetsialisti juurde – 34 korda  üldkasulik töö – 25 korda  noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuuris osalemine – 3 korda  kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonna juures või asenduskodus – 1 kord  koolikorralduslikud mõjutusvahendid – 9 korda  käendus – 2 korda  kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine – 2 korda Mõjutusvahendi kohaldamisel ei täitnud alaealine talle pandud kohustusi ja tuli korraldada kordusarutelu neljal juhul. Sundtoomist kohaldati ühel juhul.

175 Sotsiaalhoolekanne

Toimetulekutoetus Omavalitsused maksid toimetulekupiiri kindlustamiseks 2014. aastal kokku 422 228,05 eurot ja täiendavateks sotsiaaltoetusteks 19 636,75 eurot.

Tabel 1. Toimetulekutoetusteks makstud summad omavalitsuste kaupa 2014. aastal Toimetulekutoetusteks makstud summad kokku Järva maakond 422 228,05 Paide linn 146 112,09 Albu vald 22 713,95 Ambla vald 7 260,07 Imavere vald 10 282,46 Järva-Jaani vald 11 533,01 Kareda vald 15 160,71 Koeru vald 36 988,64 Koigi vald 5 551,76 Paide vald 2 517,13 Roosna-Alliku vald 20 243,51 Türi vald 143 041,97 Väätsa vald 822,75

Hoolekandeasutused Ahula Sotsiaalne Varjupaik, üldhooldekoduteenused (KOV hallatav asutus) Aravete Hooldekeskus, üldhooldekoduteenused (KOV hallatav asutus) Imavere Päevakeskus, päevakeskuse teenused (KOV hallatav asutus) Järvamaa Naiste Tugikeskus, varjupaigateenus Järva-Jaani Päevakeskus, päevakeskuse teenused (KOV hallatav asutus) Koeru Perekodu, asenduskoduteenused (KOV hallatav asutus) Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing, asenduskoduteenused Paide Sotsiaaltöökeskus, segatüüpi hoolekandeasutus (KOV hallatav asutus) SA Koeru Hooldekeskus, üldhooldekoduteenused Türi Päevakeskus, erihoolekandeteenused (KOV hallatav asutus) OÜ Häcke Pansionaat „Paide“, üldhooldekoduteenused AS Hoolekandeteenused Türi Kodu, erihoolekandeteenused

Hoolekandeteenused Erihoolekandeteenuste kasutajaid oli Järvamaal 2014. aasta jooksul kokku 240. Kulutusi teenustele kokku tehti 737 127,78 euro ulatuses ning kulutused ühe inimese kohta keskmiselt kuus olid 440,24 eurot. Täiskasvanute hooldamise teenust hoolekandeasutuses osutati 228 isikule ning kulutused teenusele aasta jooksul olid 1 094 658,89 euro ulatuses. Kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus olid 596,22 eurot. Päevakeskuse teenuseid osutati 369 isikule ja kulutused sellele olid aasta jooksul 28 596,04 eurot. Kodutute öömaja teenuse kasutajaid oli 8 ning kulutused teenusele olid aasta jooksul 8 007,96 eurot ning aasta jooksul öömajas viibitud inimööde arv kokku oli 510, kulutused ühe inimöö kohta keskmiselt 15,70 eurot. Varjupaigateenust osutati 13 isikule, kulutused teenusele kokku aasta jooksul 34 613,80 eurot. Kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus 221,88 eurot.

176 Sotsiaalteenused Isikliku abistaja teenust osutati aasta jooksul 2 omavalitsuses 17 isikule, kulutusi teenusele tehti aasta jooksul 5 488,30 euro ulatuses. Koduteenuse kasutajaid oli kokku 143. Teenust osutati 9 omavalitsuses ning kulutused teenusele kokku olid 114 297,28 eurot. Eluasemeteenust osutati 9 omavalitsuses (216 sotsiaalkorterit, 58 munitsipaaleluruumi). Teenuse osutamise kulud aasta jooksul olid kokku 68 909,65 eurot.

Soodustingimustel eraldatavad tehnilised abivahendid Järvamaa elanikele soodustingimustel müüdavate ja laenutatavate tehniliste abivahendite maksumuse kogusumma oli 2014. aastal 249 478,11 eurot, millest Järva Maavalitsus finantseeris riigi osaluse näol 173 037,17 eurot. Isikute omaosaluse kogusumma oli 76 440,94 eurot. Soodustingimustel tehniliste abivahendite müümise/laenutamise teenust kasutati 1595 kliendi poolt. Järva Maavalitsus tegi 2014. aastal koostööd 22 tehniliste abivahendite ettevõttega.

Tabel 2. Abivahendite saajad Järvamaal 2014. aastal Abivahendi liik Abivahendite neist saajate arv kuni neist töövõimelises eas isikud vanadus- kokku 18.a puudega töötavad mittetöötavad pensioni lapsed lapsed eas isikud Müüdav abivahend liikumisabivahend 106 1 1 1 23 81 ortoosid/proteesid 278 64 18 50 32 132 põetus-/hooldus 611 30 26 9 67 505 nägemisabivahend 14 2 2 7 5 kuulmisabivahend 114 9 8 19 3 83 Kokku 1123 106 55 79 132 806 Laenutatav abivahend liikumisabivahend 304 10 9 3 40 251 ortoosid/proteesid põetus-/ hooldus 168 3 3 13 152 nägemisabivahend kuulmisabivahend Kokku 472 13 12 3 53 403

Sihtasutus Koeru Hooldekeskus

Sihtasutuses Koeru Hooldekeskus on 215 voodikohaga hoolekandeasutus, mis osutab 12 erinevat tervishoiu- ja sotsiaalteenust eakatele ja psüühiliste erivajadustega inimestele. Hooldekeskuse peahoones on 8200 m2 pinda, 122 tuba klientidele: millest on 60 ühekohalised, 46 kahekohalised ja 16 neljakohalised toad; peahoones on 5 lifti. Tabel 3. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskuse olulised finantsnäitajad ajavahemikus 2010 - 2014 Finantssuhtarvud 2010 2011 2012 2013 2014 Tegevustulude kasv -4,5 3,7 18,86 -0,66 5,01

Lühikohustuste kattekordaja 1,9 1,81 1,64 2,19 2,13

Ostjate võlgnevuse käibevälde 9,98 9,1 11,16 12,47 13,49

177 Võlgade kattekordaja 23,89 23,28 19,31 15,42 14,21

Tegevustulukus 3,62 0,25 7,8 2,14 0,01 Omakapitali tulukus 3,67 0,26 8,85 2,21 0,01

Tabel 4. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskuse tulemiaruande horisontaalanalüüs baasaastaga, 2011- 2014 Horisontaalanalüüs baasaastaga Tulemiaruanne 2011 % 2012 % 2013 % 2014 % Tulud Annetused ja toetused 10392 100 217017 2088,31 0 0 0 0,00 Tulud ettevõttlusest 1540447 100 1638727 106,38 1718037 111,53 1848493 120,00 Muud tulud 85365 100 89085 104,36 98877 115,83 59359 69,54 Kokku tulud 1636204 100 1944829 118,86 1816914 111,04 1907852 116,60 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -472864 100 -487812 103,16 -525275 111,08 -492671 104,19 Tööjõukulud -912797 100 -1032955 113,16 -1025868 112,39 -1182327 129,53 Põhivara kulum ja väärtuse langus -114096 100 -134705 118,06 -132501 116,13 -129964 113,91 Muud kulud -127478 100 -133641 104,83 -92232 72,35 -101487 79,61 Kokku kulud -1627235 100 -1789113 109,95 -1775876 109,13 -1906449 117,16 Põhitegevuse tulem 8969 100 155716 1736,16 41038 457,55 1403 15,64 Intressikulu laenudelt -6237 100 -4426 70,96 -2208 35,40 -1236 19,82 Muud finantstulud ja -kulud -4864 100 -3954 81,29 -2208 45,39 -1236 25,41 Aruandeaasta tulem 4105 100 151762 3697,00 38830 945,92 167 4,07

178 Tabel 5. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskuse tulemiaruande vertikaalanalüüs, 2011-2014

Tulemiaruande vertikaalanalüüs 2011 % 2012 % 2013 % 2014 % Tulud ettevõttlusest 1540447 100,00 1638727 100 1718037 100 1848493 100 Annetused ja toetused 10392 0,67 217017 13,24 0 0,0 0 0,00 Muud tulud 85365 5,54 89085 5,44 98877 5,8 59359 3,21 Kokku tulud 1636204 106,22 1944829 118,68 1816914 105,8 1907852 103,21 Mitmesugused tegevuskulud 472864 30,70 487812 29,77 525275 30,6 492671 26,65 Tööjõukulud 912797 59,26 1032955 63,03 1025868 59,7 1182327 63,96 Põhivara kulum ja väärtuse langus 114096 7,41 134705 8,22 132501 7,7 129964 7,03 Muud kulud 127478 8,28 133641 8,16 92232 5,4 101487 5,49 Kokku kulud 1627235 105,63 1789113 109,18 1775876 103,4 1906449 103,14 Põhitegevuse tulem 8969 0,58 155716 9,50 41038 2,4 1403 0,08 Muud finantstulud ja -kulud 4864 0,32 3954 0,24 2208 0,1 1236 0,07 Aruandeaasta tulem 4105 0,27 151762 9,26 38830 2,3 167 0,01 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus on ajavahemikus 2004-2014 investeerinud hooldekeskuse peahoone parendamisse ja hooldus-põetusprotsessi tõhustamisse ca´4 mln eurot, mille abil on soojustatud maja väljast, remonditud kõik klientide elukorpused, vahetatud välja invalift, renoveeritud katlamaja ning väljaehitatud keskköök. Ülevaate Sihtasutuses Koeru Hooldekeskuses 2014. aastal toimunud remondi- ja uuendustöödest:  Vana peahoone lammutamine;  Tegelustoa ehitamine I B osakonna klientidele;  Mänguväljaku rajamine liitpuudega psüühiliste erivajadustega klientidele;  A-korpuse kolmele korrusele eralduskardinate paigaldamine;  Tuletõrjeveehoidla remont;  Vabaõhu suitsupaviljoni ehitamine erihooldusteenusel olevatele klientidele.

Lisaks on hooldekeskus pööranud suurt tähelepanu hooldusteenuste kvaliteedi tõstmisele. 2011. aastal hinnati Sihtasutus Koeru Hooldekeskuses osutatavad eakate hoolekandeteenused Valoris TQISS sertifikaadiga, mis on mõeldud sotsiaal- ja meditsiinilis-sotsiaalsete süsteemide kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteedi sisemiseks ja väliseks hindamiseks. 2013. aastal tunnistati hooldekeskuse poolt pakutavad psüühiliste erivajadustega inimeste ööpäevaringsed hoolekandeteenused vastavaks üleeuroopalisele EQUASS Assurance kvaliteedimärgile, mis tagab kvaliteedi ja kvaliteedikontrolli teenustes. 2015. aastal soovib hooldekeskus sertifikaadi kestvusaega pikendada veel kahe aasta võrra, et paremini vastata üha karmistuvatele konkurentsitingimustele hoolekandeteenuste osutamisel. 2014. aasta keskseks ürituseks oli koostöö teiste Eesti hoolekandeasutustega 10. Balti hoolekandeasutuste juhtide kevadkonverentsi läbiviimisel, teemal: „Balti koostöö kaasaegsete sotsiaalhoolekandeteenuste diversifitseerimisel ja sotsiaalhoolekandeteenuste kuluefektiivsuse optimeerimine liikmesriikide rahvuslikes sotsiaalabi süsteemides.“ Sihtasutuse juhatuse liige Rünno Lass osales 2014. aastal tervishoiu- ja hoolekandeasutuste, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Päästeameti esindajatest koosneva alalise töögrupi: „Haiglate ja hooldekodude tuleohutuse valdkonna arengustrateegia rakendamine“ töös. Töögrupp moodustati Eesti – Šveitsi koostööprogrammi raames. Tegevuse käigus töötati 2014.

179 aastal välja koolitusmaterjalid haiglate ja hooldekodude töötajatele, loodi tuleohutusalaseks koolituseks e-õppekeskkond, mis tehti kõigile osapooltele kättesaadavaks ning tagati haiglatele ja hooldekodudele ligipääs riskihindamise metoodikale keskkonnas www.riskihindamine.ee. Koostöös haiglate ja hooldekodudega tagatakse riskihindamise metoodika vajalik juurutamine ja arendamine. Rünno Lass, Koeru, 06.05.2015.

180 Tervisedendus

Rahvastiku tervise arengukava 2008-2020 valdkonna „Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused“ meetmele “Rahvatervise valdkonna arendamine, kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ toetuseks eraldati 2703 eurot. Tubaka tarbimisest ja passiivsest suitsetamisest hoidumiseks osales rahvusvahelises kampaanias „Suitsuprii klass“ Järvamaalt 12 kooli 32 klassi 443 õpilasega. Suitsupriiks jäi 22 klassi 11 koolist, kokku 306 õpilast. Südamenädalal toimus 65 erinevat tegevust 20 lasteaias. Osales 2322 last ja 492 lapsevanemat. „Reipalt koolipinki“ tegevused toimusid 21 koolis, kus osales 2102 õpilast ja 240 täiskasvanut. Programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014“ raames eraldati erinevateks tegevusteks maakonnale 16 750 eurot. Südamenädalal „Sinu sammud loevad“ toimus 11 erinevat tegevust, kokku osales 819 inimest. Puu-ja köögiviljakampaania raames toimus viis tervisliku toidu õppepäeva „Mehed kokkama“, kus osales 74 inimest, ja üks tervisliku toidu teabepäev 26 osalejaga. Järvamaa Tervisefoorum toimus teemal “Iga inimelu on väärtus“, osales 64 järvakat ja 20 saarlast. Üle anti Aasta terviseteo auhind. Auhinna sai Järva-Jaani Võllaste Disc Golfi park. Eesti Haigekassa rahastas projekti „Kodu- ja vabaaja vigastuste vältimine Järva maakonnas“ 15 000 euroga. Infoseminaril „Märka last“ osales 22 koolijuhti. Nõustati 30 riskipere. Noorteseminaril „Põhikooli lõpetaja teadlikult ellu“ osales 53 inimest. Noorte infopäevi toimus 6, kus osales 202 õpilast. KEAT laagris osales 17 võistkonda, neist 137 õpilast ja 72 täiskasvanut. Toimus neljas kohalikus omavalitsuses 5 eakate seminari “Iga inimelu on väärtus“.

181 Haridus

Järvamaal on 7 keskkooli/gümnaasiumi, 7 põhikooli, 1 erakool, 6 lasteaed-põhikooli, 15 lasteaeda, 2 erivajadustega laste kooli ja 1 kutseõppeasutus. Nurme Kool võimaldab õppimist lihtsustatud õppekava alusel. Türi Toimetulekukoolis toimub õppetöö toimetuleku õppekava alusel.

Lasteaias käivaid lapsi oli 2014. aastal 55 võrra rohkem. Neid õpetab 242 pedagoogi.

Tabel 1. Lasteasutused 2013-2014 laste arv laste arv Lasteasutus/vald,linn sept okt 2014. a 2013. a Albu vald 39 35 Ahula Lasteaed-Algkool Albu Laste Mängutuba 25 17 Ambla vald 59 60 Aravete Lasteaed Mesimumm Ambla Lasteaed-Põhikool 18 18 Imavere vald 62 58 Imavere Lasteaed Mõmmi Järva-Jaani vald 81 84 Järva-Jaani Lasteaed Jaanilill Kareda vald 28 32 Peetri Kool Koeru vald 130 118 Koeru Laseaed Päikeseratas Koigi vald 40 26 Koigi Kool Paide linn 214 224 PAIde Lasteaed Paide Sookure Lasteaed 221 223 Paide vald 58 52 Paide Valla Lasteaed-Kool Roosna-Alliku vald 51 38 Roosna-Alliku Lasteaed Hellik Viisu Lasteaed 18 13 Türi vald 142 151 Kesklinna Lasteaed Türil Lokuta Lasteaed 80 77 Kabala Kool-Lasteaed 25 22 Oisu Lasteaed Kelluke 44 41 Särevere Lasteaed Kurepesa 51 49 Türi-Alliku Lasteaed 46 41 Väätsa vald 77 75 Väätsa Lasteaed KOKKU 1509 1454

182 Üldhariduskoolides õpib 3 234 last, keda õpetab 396 õpetajat. Võrreldes 2013. aastaga on õpilaste arv vähenenud 114 lapse võrra.

Tabel 2. Õpilaste arvu võrdlus kooliti Õpilaste arv Õpilaste arv sept 2014. a sept 2013. a Kool Vahe Aravete Keskkool 147 144 3 Järva-Jaani Gümnaasium 186 194 -8 Koeru Keskkool 259 251 8 Paide Gümnaasium 514 538 -24 Paide Ühisgümnaasium 503 548 -45 Türi Ühisgümnaasium 156 148 8 Paide Täiskasv Keskkool 94 137 -43 Türi Ühisgümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 13 20 -7 Järva-Jaani Gümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 16 17 -1 KOKKU /gümn/ 1888 1997 -109 Türi Põhikool 526 534 -8 Ambla Lasteaed-Põhikool 55 48 7 Albu Põhikool 73 80 -7 Imavere Põhikool 88 87 1 Kabala Kool-Lasteaed 19 16 3 Koigi Kool 87 83 4 Laupa Põhikool 103 103 0 Peetri Kool 43 41 2 Retla Kool 80 86 -6 Roosna-Alliku Põhikool 71 70 1 Väätsa Põhikool 106 101 5 KOKKU põhikoolid 1251 1249 2 Ahula Lasteaed-Algkool 13 16 -3 Paide Valla Lasteaed-Kool 30 27 3 Türi Toimetulekukool 16 17 -1 KÕIK KOKKU 3198 3306 -108 Nurme Kool 37 43 -6

183

Tabel 3. Pedagoogide ametijärgud Järvamaa haridusasutustes*

kokku ametijärguta noorempedagoog pedagoog vanempedagoog pedagoog-metoodik alushariduse pedagoogid 242 22 14 189 17 0 üldhariduskooli pedagoogid 396 37 13 267 70 14 kutsehariduskooli pedagoogid 70 15 2 28 15 5 kokku 708 74 29 484 102 19 *(va Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus) Pedagoogidest on vanempedagooge maakonnas 102 ehk 14% ja pedagoog-metoodikuid 19 ehk 3%. Kõige enam on pedagoogi ametijärguga 484 inimest ehk 68%, noorempedagooge on 29 inimest ehk 4%, 74 pedagoogi ehk 10% on ametijärguta.

Tabel 4. Pedagoogide vanused Järvamaa haridusasutustes*

24 ja 60 ja vanus nooremad 25-29 30-39 40-49 50-59 vanemad pedagoogide arv 10 48 105 191 219 135 * (va Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus)

Pedagoogidest on 77% vanemad 40 aastat, 31% on 50-59 aastaseid, 27% on 40-49 aastaseid pedagooge. Noori pedagooge (24-30) on ainult 8%.

2014. aastal pakkus maakonnas lisaks üldhariduskoolidele enesetäiendamise võimalusi 15 huvikooli. Aastaga on huvikoolide arv vähenenud kolme võrra. Järvamaal osales 2013/14 õppeaastal huvihariduses haridussilm.ee andmetel 1529 inimest, eelmisel õppeaastal oli arv väiksem- 1479 inimest.

Maakondlikke olümpiaade korraldati 16 õppeaines.

Tabel 6. Aineolümpiaadide võitjad 2013/2014 ja nende juhendajad Nimi Kool Klass Õppeaine Koht Juhendaja Punktid Erik Vilbu Aravete KK 7. geograafia I Maie Paap 35/60 Jasper Soomer Türi PK 8. geograafia I Piret Voivod 34,5/60 Karoliina Kurvits Türi PK 9. geograafia I Piret Voivod 29/60 Marko Mitt J-Jaani G 12. geograafia I Toomas Põldma 25/60 Aige Last Roosna-Alliku Põhikool 8. füüsika I Ahti Uppin 14/58 Jan Margen Vau Paide Ühisgümnaasium 9. füüsika I Hillar Varind 23/58 Kaarel Siimut Paide Gümnaasium 10. füüsika I Silva Jürisoo 9,5/66 Madis Janno Paide Ühisgümnaasium 11. füüsika I Hillar Varind 27/66 Madis Siht Türi Ühisgümnaasium 12. füüsika I Endla Sootla 27/66 Anna Jürissaar Imavere Põhikool 6. ajalugu I Ann Roots 45/60 Erik Vibu Aravete KK 7. ajalugu I Alari Maimre 52/60 Kadri Jürissaar Imavere Põhikool 8. ajalugu I Krista Tiitmaa 49/60 Kadi Aruste Türi PK 9. ajalugu I Kadri Tammar 57/100

184 Nimi Kool Klass Õppeaine Koht Juhendaja Punktid Johanna-Maria Muuga Türi Ühisgümnaasium G ajalugu I Anne-Ly Seljama 63/100 Erki-Henri Meerbach Türi Ühisgümnaasium G ajalugu I Anne-Ly Seljama 78/100 Henri Vilmre Paide Gümnaasium G ajalugu I Erika Kranich 74/100 Raido Selge J-Jaani Gümnaasium 5. matemaatika I-II Evi Talkis 27 Adele Adamson Türi PK 5. matemaatika I-II Marika Lõhmus 27 Markus Sulg Türi PK 6. matemaatika I Marika Lõhmus 35/41 Rauno Pahapill Laupa PK 7. matemaatika I Anne Martis 32/41 Kadri Jürissaar Imavere Põhikool 8. matemaatika I Kersti Verrev 31/41 Robin Oja Paide Gümnaasium 9. matemaatika I Daire Krabi 12(48) Kaarel Siimut Paide Gümnaasium 10. matemaatika I Daire Krabi 29/42 Madis Janno Paide Ühisgümnaasium 11. matemaatika I Margit Arro 27/42 Sander Aasaväli Türi Ühisgümnaasium 12. matemaatika I Ethel Koit 13/42 Kadri Jürissaar Imavere Põhikool 8. keemia I Ingrid Asser 49,2/60 Jan Margen Vau Paide Ühisgümnaasium 9. keemia I Lilia Ottenson 25,5/60 Kaarel Siimut Paide Gümnaasium 10. keemia I Lorina Kukk 47,3/64 Madis Janno Paide Ühisgümnaasium 11. keemia I Lilia Ottenson 29,8/60 Sergei Gudov Türi Ühisgümnaasium 12. keemia I Rutt Olesk 15,5/60 Kadri Jürissaar Imavere Põhikool 8. emakeel 7.-8. kl I Jana Roosimägi 83,5/100 Hanna Marrandi Retla Kool 9. emakeel 9.-10. kl I Liivi Vassar 88,5/100 Mari-Liis Tommula Aravete KK 12. emakeel 11.-12. kl I Mailis Tarendi 69,5/100 Lili-Marlen Liblik Türi PK 9. saksa keel 8.-9. kl I Jaanika Eik 35/50 Taavi Rudi TÜG 11. saksa keel 10.-12. kl I-II Leelo Kivirand 19/20 Raimond Lai TÜG 10. saksa keel 10.-12. kl I-II Leelo Kivirand 19/20 Janeli Sula Paide Gümnaasium 8. inglise keel 8. kl I Ene Airik 92,5/101,5 Timo Mäeots Paide Ühisgümnaasium 12. inglise keel 11.-12. kl I Virve Kaldmäe 132,5/146,5 Ivar Salm Paide Ühisgümnaasium 6. bioloogia I Mariell Kollin 105/157 Rauno Pahapill Laupa PK 7. bioloogia I-II Kaarel Aluoja 103/157 Kädi Miir Paide Ühisgümnaasium 7. bioloogia I-II Mariell Kollin 103/157 Kadri Jürissaar Imavere Põhikool 8. bioloogia I Ingrid Asser 102/157 Hanna Marrandi Retla Kool 9. bioloogia I Külli Liblik 127/157 Kaarel Eensoo Türi Ühisgümnaasium 10. bioloogia I Eda Koskor 15/50 Aigi Mänd Koeru Keskkool 11. bioloogia I Aili Alatsei 16/50 Risto Trahv J-Jaani Gümnaasium 12. bioloogia I Anu Nurk 21/50 Kevin-Kaur Ulk Koeru Keskkool 5. inform. 4.-5. kl I Siret Pärtel 52,5/60 Triin Aasa Koeru Keskkool 7. inform. 6.-7. kl I Siret Pärtel 86/90 Liisa-Maria Marrandi Türi PK 8. inform. 8.-9. kl I Laine Aluoja 83,5/90 Ivar Salm Paide Ühisgümnaasium 6. töö- ja tehnol.õpetus I Sulev Einma 84,5/100 Anna Jürissaar Imavere Põhikool 6 kodundus I Siiri Tamm 25,8/32 Alex Horm Laupa PK 8. vene keel 8. kl I Tiina Pärn 60,5/72 Kristina Bendak Türi Ühisgümnaasium G vene keel G I Elve Laasmaa 83,5/90 Ragnar Lusmägi Paide Gümnaasium 12. majandusolümpiaad I Elbe Metsatalu 29/40 Seliina Schüts Türi PK 7. muusikaõpetus 6.-7. kl I Tiiu Schüts 101,4 Timo Mäeots Paide Ühisgümnaasium 12. muusikaõpetus G I Anne Rikberg 85 Reet Libe, Piret Rutti Maria Lippant Türi PK loodusteadused I Voivod, Ella Põder 61,75/149,5 Kai-Melli Kapten Türi PK 5. kunstiõpetus 4.-6.kl I Anu Grents 99,5/115 Kadri Jürissaar Imavere Põhikool 8. kunstiõpetus 7.-9.kl I Siiri Tamm 120,5/135 Keia Laht J-Jaani Gümnaasium 12. kunstiõpetus 10.-12.kl I-II Maris Vanna 89/152 Kristi Tüvi J-Jaani Gümnaasium 12. kunstiõpetus 10.-12.kl I-II Maris Vanna 89/152 Järvamaa 304 põhikooli lõpetanud õpilasest jätkas õpinguid 284, neist keskkoolis või gümnaasiumis173 (57%) ja kutseõppeasutuses 111 (36,5%).

185 Tabel 5. 2013/2014. õa põhikooli lõpetanute valikud

Lõpetanute Gümnaasiumi Gümnaasiumi Kutse- Õppeasutuse nimi arv Järvamaale mujale õppeasutusse Tööle Muu Albu Põhikool 10 1 9 Ambla Lasteaed-Põhikool 6 1 4 1 Aravete Keskkool 14 8 1 5 Imavere Põhikool 8 1 5 2 Järva-Jaani Gümnaasium 17 10 2 4 1 Koeru Keskkool 20 11 3 6 Koigi Kool 9 3 2 4 Laupa Põhikool 13 5 8 Nurme Kool 11 8 2 1 Paide Gümnaasium 44 26 2 16 Paide Täiskasvanute 19 6 5 5 3 Keskkool Paide Ühisgümnaasium 37 20 2 14 1 Peetri Kool 1 1 Roosna-Alliku Põhikool 6 2 2 2 Retla Kool 10 3 2 5 Türi Põhikool 65 43 8 14 Türi Toimetulekukool 4 4 Väätsa Põhikool 10 3 1 4 1 1 KOKKU 304 141 32 111 10 10 183-st gümnaasiumi lõpetajast jätkas õpinguid kõrgkoolides 95 ehk 52% ja kutseõppeasutustes 21 ehk 11,5%. Tööle siirdus veerand lõpetajatest, kusjuures välismaale 6%.

Tabel 7. 2013/2014. õa keskkooli/gümnaasiumi lõpetanute valikud

Lõpetajate Välismaale Kutseõppe- Välismaale Kool Kõrgkooli Kaitseväkke Tööle Muu arv õppima asutusse tööle

Paide Gümnaasium 32 15 3 4 3 3 3 1 Aravete Keskkool 11 7 1 3 Järva-Jaani Gümnaasium 10 9 1 Järva-Jaani Gümnaasium 5 5 kaugõppeosakond Koeru Keskkool 12 8 1 3 Paide Täiskasvanute Keskkool 15 1 2 8 2 2 Paide Ühisgümnaasium 49 27 2 6 7 4 2 1 Türi Ühisgümnaasium 49 28 7 12 1 1 KOKKU 183 95 5 21 10 36 11 5 Medaliga gümnaasiumi lõpetajad 2014

Kuld Jelizaveta Ankipova, Aravete Keskkool Mari-Liis Tommula, Aravete Keskkool Katre Kluust, Koeru Keskkool

Hõbe Silja Ratti, Aravete Keskkool Mirjam Kaerma, Paide Gümnaasium

186 Marit Talunik, Paide Gümnaasium Gertrud Alatare, Paide Ühisgümnaasium Kätlin Rikberg, Paide Ühisgümnaasium Kristiina Kuusemets, Paide Ühisgümnaasium Sergei Gudov, Türi Ühisgümnaasium

Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents 2014

23. aprillil 2014 toimus Järvamaa Muuseumis 38. Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents. Koolid esitasid konverentsile 13 uurimistööd:

„Muusikaelu Järva-Jaanis alates 20. sajandi algusaastatest“. Hans-Kristen Sapas. Järva-Jaani Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Silva Kärner; „Tuulikud Koeru vallas“. Aigi Mänd. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Siret Pärtel; „Paide Gümnaasiumi võimlemispeod“. Kariina-Katriin Kala, Anna Maria Mets. Paide Gümnaasium, 8. kl. Juhendaja Helen Trug; „Koeru valla kajastamine Järva Teatajas“. Geiri Lokotar. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Siret Pärtel; „Helmi Tohvelmani nimelise õpilaspreemia ja näitlejapreemia laureaadid“. Kadri Pius. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Erika Kranich; „Vahuküla hariduselu aastatel 1847 kuni 1972“. Ramo Reinberg. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Aino Linnas; “Ettevõtluse tähtsus Järvamaa ja Paide linna arengus“. Hanna-Liisa Kuusik. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Elbe Metsatalu; „Koeru Keskkooli huvijuht Liidia Laidinen“. Getter Eskla. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Tiina Põldoja; „Raamatukogunduslik tegevus Särevere vallas aastatel 1920–1940“. Anni Viirmets. Türi Ühisgümnaasium, 11. kl. Juhendajad Pille Kuulme, Liina Jeena; „Koeru Keskkooli õpilaste tulemused TV 10 Olümpiastardis läbi aegade“. Teve Tammekand. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Pille Eha; „Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas“. Meryli Volmre. Türi Ühisgümnaasium, 11. kl. Juhendaja Anne-Ly Seljama; „Koeru kooli hoonestus“. Karl Gustav Alba. Koeru Keskkool, 11. kl. Juhendaja Priidu Künnapuu; „Karjaküla perekonnanimed aastatel 1835, 1941 ja 2013“. Hannes Ormus. Türi Ühisgümnaasium, 11. kl. Juhendajad Pille Kuulme, Ülo Ormus.

Kodu-uurimistöö ja konverentsil esinemise põhjal selgitas žürii, mida juhtis Eesti Kodu-uurimise Seltsi projektijuht Ene Luka, välja peapreemia ja eripreemiate saajad.

Peapreemia võitis Koeru Keskkooli 11. klassi õpilane Aigi Mänd, keda juhendas õpetaja Siret Pärtel. Tema töö kandis pealkirja „Tuulikud Koeru vallas.“

Järva Maavalitsuse eripreemia sai Anni Viirmets Türi Ühisgümnaasiumi 11. klassist kodu- uurimistöö „Raamatukogunduslik tegevus Särevere vallas aastatel 1920–1940“ eest. Anni Viirmetsa juhendajad olid Pille Kuulme ja Liina Jeena.

Järvamaa Muuseum tunnustas eripreemiaga Paide Gümnaasiumi õpilase Kadri Piusi tööd „Helmi Tohvelmani nimelise õpilaspreemia ja näitlejapreemia laureaadid“. Kadrit juhendas õpetaja Erika Kranich. Teise eripreemia pälvis Koeru Keskkooli õpilane Teve Tammekand, kelle uurimistöö teemaks oli „Koeru Keskkooli õpilaste tulemused TV 10 Olümpiastardis läbi aegade“. Tema töö juhendaja oli Pille Eha.

187 Järva Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna tänukirja ja kingitusega tunnustati kõiki konverentsil esinenud õpilasi ja nende juhendajaid. Järvamaa Muuseum andis noortele kodu- uurijatele tänutäheks priipääsme ajakeskusesse Wittenstein.

Eesti Kodu-uurimise Seltsi projektijuht Ene Luka kiitis Järvamaa noorte uurimistööde sisukust ning õpilaste julget ja vaba esinemist. Samuti tunnustas ta Järvamaad, kus ainsa Eesti maakonnana hoitakse elus noorte kodu-uurimiskonverentside traditsiooni.

188 Kultuur

Kultuuriaasta 2014

2014. aasta Järvamaa kultuurielu oli sisukas ja pakkus mitmekesiseid võimalusi erinevatele vanuse- ja sihtgruppidele. Paljuski tugineb Järvamaa kultuurielu väljakujunenud traditsioonidel, mis kanduvad põlvest põlve. Tähtsal kohal on Järvamaa Laulu- ja Tantsupeo traditsiooni jätkamine. Järvamaa on ainus maakond, kus pidu toimub igal aastal, 2014. aastal peeti pidu – seekord Paide vallimäel - juba 107. korda. Traditsiooniliselt toimusid maakondlikud rahvakultuuri žanripäevad: kooride päev JÄRVAKO Türil, näitemängupäev Albus, käsitööpäev Paides ja rahvatantsupäev Järva-Jaanis. Koostöös Raplamaa ja Jõgevamaa kultuurirahvaga toimusid mitmed ühised arutelud Kesk-Eesti kultuuriprogrammi ettevalmistamiseks. Järvamaa Kultuuripärl 2014 on Anu Pink - Rahvusliku käsitöö õpetamise ja jäädvustamise eest. Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi aastapreemiad pälvisid:  Tiiu Vellama – Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi aastapreemia Järvamaa tantsupeo „Südamehelinad“ eestvedamise eest;  Kaarel Orumägi - Järvamaa ekspertgrupi aastapreemia Muusikali "Lumivalgeke" lavastamise eest;  Tiit Kavak – Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi aastapreemia Väätsa spordielu ja Järvamaa võrkpalli eestvedamise eest;  Järvamaa Võrkpalliklubi - Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi aastapreemia võistkonna jõudmise eest Schenkeri liigasse.

189 Järvamaa muuseumid

Järvamaa muuseum 2014. aasta oli Järvamaa muuseumile taas üks teguderohke ja näitusterikas aasta. Kokku sai aasta jooksul näha Järvamaa muuseumis 10 erinevat väljapanekut, mis rõõmustasid nii Järvamaa inimeste kui ka kaugemalttulnute silmi. Aasta algas fondinäitusega muuseumi fuajees, kus oli võimalik saada ülevaade ühe Eesti romantilise levimuusika suurkuju, Raimond Valgre, Paide perioodist. Raimond Valgre (1913- 1949) veetis Paides oma nooruse parimad aastad, käies Paides ka koolis. Näitusel oli võimalik näha huvitavaid ülesvõtteid tulevase helilooja koolitunnistusest, samuti vaba aja veetmisest Paide Vallimäel ja ka teistes toonastes Paide kohtades. Väga tähtis kuu oli Järvamaa muuseumile ja Ajakeskus Wittensteinile veebruar, kui tähistati suurejooneliselt Eesti Vabariigi 96. aastapäeva. Juba 2. veebruaril oli võimalik kuulata Paide Vanas Rahvamajas noore ajaloolase Ründo Mültsi loengut Paide enda Eesti Vabadussõja mälestusmärgist, milleks oligi Vana Rahvamaja. Loeng lõppes väikese rongkäiguga Ajakeskusesse Wittenstein, kus esitati ka Tiia Tamme poolt üles kirjutatud lühinäidendit. Etenduse esitas Paide Huviteater. Etenduses räägiti Paide Vana Rahvamaja tegemistest Eesti Esimese Vabariigi aegu toonase Järva Teataja lugude põhjal. Nädal hiljem avati Järvamaa muuseumis korraga kohe kaks näitust. Külalisnäituste saalis sai kuu aja jooksul näha piirivalveteemalist näitust „Piirivalvelugu, inimese lugu“ ning muuseumi fuajees oli üles pandud Teise Maailmasõja ajal Paides formeeritud 5. Piirikaitserügemendi näitus fotodest ja inimestest. Seoses viimase näituse avamisega 7. veebruaril, oli võimalik Järvamaa muuseumis kuulata ka Rocca al Mare kooli ajalooõpetaja Marek Nisuma loengut Teise Maailmasõja Eesti piirikaitserügementidest. Boonusena lisandus muuseumis müüki ka kirjastuselt „Hea lugu“ ilmunud raamat 5. Piirikaitserügemendi ülema Johannes Raudmäe mälestustest „Ma pääsesin siiski“.

Pildil: Johannes Raudmäe, kelle elulugu on müügil Järvamaa muuseumis Põnevaks tegemiseks kujunes ka Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 23. veebruaril Ajakeskuses Wittenstein. Selle jaoks taaslavastas Ajakeskus Wittenstein esimese taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtu 1991. aastal. Kohale tulid Lennart Meri Egon Nuteri kehastuses ning õhtu meelelahutuse ja muusika eest hoolitsesid kupleeartist Peeter Kaljumäe ning Jüri Homenja.

190 Märtsikuu on teadupärast Eestis teatrikuu ning siis oli võimalik näha ka Järvamaa muuseumis kuu aja jooksul Teatri- ja Muusikamuuseumi rändnäitust „Muuseumiaardeid Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest“. Väljapanekusse kuulusid näiteks Georg Otsa kübar, Paul Pinnale omistatud medal, mille ta sai Napoleoni kehastamise eest, ja ka esimesi Lydia Koidula sõnadele tehtud Eesti laule. Aprillikuu tõi taas Järvamaa muuseumile kaks näitust. Kõigepealt sai vaadata rändnäituste saalis igakevadist koolinoorte omaloomingunäitust. Fuajees sai aga heita pilku 2013. aastal leitud arheoloogiliste väljakaevamiste ajal Eesti erinevates piirkondades maapõuest leitud esemetele. Mõlemad näitused, eriti esimene, tõi kohale ka heal hulgal huvilisi just kooliõpilaste seast.

Pildil: Pilt arheoloogia näitusest Üheks huvipakkuvamaks ülespanekuks aga tollel ajal kujunes pikka aega projekti kujul eksisteerinud ning lõpuks 2014. aasta aprillis valmis saanud apteegiteemaline püsinäitus. Heaks tulemuseks saab nimetada seda, et seda projekti viimistleti aastaid ning aastast 2014 saab seda suurepärast väljapanekut lõpuks ka Järvamaa muuseumis näha. Praeguseks on terve ruum pühendatud just mag. Oscar Brasche isiklikele esemetele ja arstirohtudele. Tänu selle ruumi täiustamisele on võimalik ka muuseumipedagoogil teha Järvamaa muuseumis toimuvat, juba traditsioonilist muuseumitundi „Apteek, aita!“ veelgi huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Traditsiooniliselt võis aga Jüripäeva paiku, 24. aprillil, osa saada „Aegade Tuulte“ festivalist, mis 2014. aastal oli pühendatud Vene Impeeriumi ajajärgule (1710-1918) Eesti ajaloos. Üles astusid erinevad nii kohalikud slaavi seltsid kui ka kaugemalt tulnud. Maikuu on teadupärast see aeg, kui muuseumites üle terve Eesti peetakse Muuseumiööd. 2014. Aasta Muuseumiöö nimeks oli „Öös on tähti“ ning Järvamaa muuseumis võis tollel õhtul näha erinevaid tegelasi nii kaugemast kui lähemast ajast. Tänu koostööle Paide Huviteatriga õnnestus

191 Muuseumiöö väga hästi. Kokku külastas Muuseumiööl Järvamaa muuseumi 152 inimest, mis oli kindlasti väga hea number. Mai lõpp, täpsemalt 31. mai, tõi muuseumisse aga üpris huvitava rändnäituse. Nimelt täitus 2014. aasta suvel 25 aastat Balti Ketist. Rahvarinde muuseum otsis seoses sellega üle terve Eesti erinevaid näitusesaale. Järvamaa muuseum tuli selle näituse korraldamiseks lahkesti vastu ning alates 31. maist saigi ajas tagasi minna Rahvarinde tegemiste aega 25 aastat tagasi ning meenutada seda, kuidas Balti Ketist kujunes Eesti uuema ajaloo sümbol teel iseseisvusele. Näitus jäi Järvamaa muuseumisse pea kuuks ajaks, kust liikus siis edasi. Nimelt oli Rahvarinde muuseumil idee liikuda Balti Keti näitusega mööda Eesti Vabariiki võimalikult täpselt Balti Keti radadel ning augustiks pidi näitus jõudma läbi käia võimalikult paljudest Eesti näitusesaalidest. Et siis juba ka ise pidulikult Balti Keti juubelit tähistada. 2014. aasta suvi tõi Ajakeskus Wittensteinile ja Vallimäele kaasa palju erinevaid üritusi. 31. mail toimus Järvamaa Laulu- ja Tantsupidu, juuni alguses kogunesid Paide Vallimäel ingerisoomlased. Põnevaid ettevõtmisi jagus otsaga sügisesse, kui 20. septembril toimus Vallimäel Ameerika autode näitus.

Pildil: Ameerika autod 20. septembril Vallimäel (Foto: TOOMAS/PHOTOGRAPHY)

192

Pildil: Ameerika autod 20. septembril Vallimäel (Foto: TOOMAS/PHOTOGRAPHY) Suve keskpaigas jõudis Järvamaa muuseumisse aga maagiline Ungari. Koostöös Eesti Ungari Instituudi ning Ungari suursaatkonnaga jõudis meie muuseumisse väljapanek ilusatest ja UNESCO poolt maailmapärandisse kantud kohtadest Ungaris. Ilusatel fotodel sai näha maagilist Hollokö väikeküla, samuti Põhja-Ungaris asuvaid karstikoopaid. Ja loomulikult sai fotodel näha ka veinisõprade lemmikut: Tokaij viinamarjaistanduste rajooni ja sealseid kasvandusi. Kuna juuli-august kujunesid Järvamaa muuseumis Ungari vaimus, siis oli võimalik meilt nädalavahetuseti osta ka erinevaid Ungari suupisteid: mahlu, veine, maiustusi ja kõike muudki head-paremat. Sellesse ajavahemikku jäi ka Järvamaa muuseumi sünnipäev. Nimelt täitus 31. juulil Järvamaa muuseumil kogunisti 109 aastat tegutsemist. Mis tähendab seda, et käesoleval, 2015. aastal on muuseumil juba suurem juubel tulekul. 2014. aasta pidu möödus siiski suhteliselt tagasihoidlikult, kus hea sõnaga meenutati möödunut ja arutleti ka tulevikuplaanide üle. Ungari-teemaline näitus oli Järvamaa muuseumis üleval kuni augusti lõpuni. Sügis tõi aga rändnäituste saali väga huvitava väljapaneku Tartu Mänguasjamuuseumist. Kuna algas uus kooliaasta, siis oligi kohe võimalik rõõmustada kooli- ja lasteaialapsi päris ehtsa „Ruubiku kuubikuga“. Nimelt jõudis Paidesse 14. septembril Tartu Mänguasjamuuseumi ohtralt auhindu kogunud väljapanek erinevatest mänguasjadest läbi aegade, mille paigutus meenutas tuntud lastelelu „Ruubiku kuubik“. Tartu Mänguasjamuuseumi näitust on tunnustatud ka väljaspool Eestit ning teda hinnati 2013. aastal kolme parima rändnäituse hulka.

193

Pildil: Plakat Ungari näitusest Märkamatult oligi muuseumi jaoks 2014. aasta läbi saanud ning aasta lõpuks oli taas võimalik minna rahuliku südamega vastu uuele aastale. Enne veel aga toimus muuseumis juba traditsiooniks saanud jõulumaa, mis sedapuhku oli pühendatud linale. „Lina, kas ainult kate meie laual“ tõi kohale kümne päeva jooksul mitmeid erinevaid lasteaedu ja koole Järvamaal. Lastele õpetati, kuidas lina üleüldse saab, mis töövahendeid selleks vaja on ning kui kaua aega võtab linast riideeseme valmistamine. Ajakeskus Wittenstein kutsus aga 2014. aasta detsembris kõiki enda juurde juba traditsioonilisest Jõulumaast osa saama. Toimusid erinevad töötoad ja mängud. Kohal olid loomulikult nii

194 Jõuluvana kui ka päkapikud. 2014. aasta Ajakeskus Wittensteini Jõulumaast sai osa ligemale 1500 inimest. Aasta jooksul andis Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum välja ka ühe raamatu, milleks oli meie rahvuseepose looja Fr.R. Kreutzwaldi poolt nooruses Järvamaal Viisu külas kuuldud kiige ja regilaulud. Kogumiku nimeks sai „Aeg ärgata“ ning seal on kokku 28 rahvalaulu. Nii nagu sai öeldud, oli Järvamaa muuseumil väga tegus aasta. Kokku külastas Järvamaa muuseumi 2014. aastal pea tuhat inimest. Ajakeskust aga üle 10 000 inimese.

Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum Programmijuht Tarmo Hints tel: 52 17 773

195 Järvamaa raamatukogud

Liikumisaastat tähistati raamatukogudes mitmesuguste raamatuüritustega ja koostöös kohalike võimlemisringidega.

Jätkus Kultuuriministeeriumi lepingut järgiv, kuid samas kohalike elanike vajadusi rahuldav kogude täiendamine uute teavikutega. Elanikkonna jätkuv vähenemine ja sellega seotud kohaliku omavalitsuse tulubaasi vähenemine tingis Türi raamatukogu Türi-Alliku struktuuriüksuse sulgemise. Mujal maakonnas on raamatukoguteenus kättesaadav endises ulatuses ja kvaliteedis.

2014. aastal raamatukogude eelarved jäid 2013. aasta tasemele. Rõõmustav on, et suurenes omavalitsuste poolt eraldatud raha teavikute ostmiseks. Kahjuks vähenes jätkuvalt riigipoolne toetus teavikute hankimiseks, sest see on seotud elanike arvuga maakonnas.

Raamatukogud on jätkuvalt küla keskusteks, kus lisaks kirjandusklubidele töötavad ka külaseltsid ja käsitööringid. Kõigis raamatukogudes on lugejate käsutuses internetiühendusega arvutid ja ka ID-kaardi lugejad, mis muudavad riigiasutustega suhtlemise lihtsamaks ja turvalisemaks. Kohalike omavalitsuste ja volikogude materjalid on raamatukogudes nii paberil kui elektrooniliselt alati kättesaadavad. Kahjuks napib rahalisi vahendeid infotehnoloogia uuendamiseks.

Viimase paarikümne aasta jooksul on enamus maakonna raamatukogusid saanud uued ruumid või on vanad korralikult renoveeritud, kuid praegu vajaksid mitmed neist taas remonti. Probleemiks on liikumispuudega inimeste juurdepääs raamatukokku, sest pooled meie maakonna raamatukogud asuvad II korrusel, kuhu ratastooliga ei pääse. Tänu pereliikmetele, naabritele ja sotsiaaltöötajatele on raamatukoguteenus neile siiski kättesaadav.

Kõigis maakonna raamatukogudes töötab arvutiprogramm RIKS. Loodud on elektroonilised kataloogid ja toimub elektrooniline laenutus. Programm täieneb pidevalt, pakkudes üha uusi raamatukogutööd hõlbustavaid lahendusi. Nii oma maakonna piires kui ka tellimisel Tallinnast või Tartust toimib RVL (raamatukogudevaheline laenutus), mis aitab täita lugejate soove ka sel juhul kui ühes või teises raamatukogus talle vajalik raamat puudub. Kuna piiratud eelarve ei võimalda raamatukogudesse tellida piisavalt vajalikke teavikuid, siis suurenes RVL-i teel laenutatud raamatute arv külaraamatukogudes võrreldes 2013. aastaga 20%.

Lisaks Sargvere ja Viisu raamatukogudele töötab Eesti Posti frantsiisikontor alates 2014. aastast ka Kareda raamatukogus.

Raamatukogud on endiselt vajalikud asutused, sest lugejate osakaal elanikkonnast oli 2014. aastal 35%, mis on sama kui 2013. aastal.

Teavikute komplekteerimisraha maakonnas suurenes omavalitsuste poolt eraldatud raamatusoetussummade arvelt, paraku väheneb jätkuvalt raamatukogudesse ostetud raamatute arv (-1,4%), kuna hinnad tõusevad. Raamatukogud püüdsid siiski teavikuid komplekteerida nii, et iga lugeja leiaks meelepärase raamatu, kas meelelahutuseks või uute teadmiste saamiseks.

Meie tänusõnad lugejatele, kes meile raamatuid on kinkinud!

2014. aasta laenutuste TOP 5 maakonnas: 1. Tohvri, Erik „Veel on aega“ 2. Aksli, Esta „Ane“ 3. Roosma, Tuuli „Meie aasta Siberis“

196 4. Lind, Tuule „Ühe elu killud“ 5. Kull, Avo „Reporter“

Väga palju loetakse endiselt „Minu...” sarja raamatuid.

2014. aastal pälvisid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu maaraamatukogude sektsiooni ja Järvamaa Keskraamatukogu tunnuskirja 35 ja enam aastat töötanud raamatukoguhoidjad Urve Elmik Änari, Mare Nurmsalu Koigi, Ly Vihtol Koeru, Mall Lavrikov Päinurme, Viktoria Saarsalu Roosna-Alliku, Merike Kanarbik Järva-Jaani, Ulvi Praks Kabala, Esta Saksa Türi ja Tiia Pungar Kolu raamatukogust.

Järvamaa 2014. aasta maaraamatukoguhoidjaks valiti Ly Vihtol Koeru raamatukogust, kes pälvis ka Järva maanaiste ühenduse tunnustuse. Kohaliku omavalitsuse tänukirja pälvisid Merike Kanarbik Järva-Jaani ja Elve Gustavson Järvamaa Keskraamatukogust.

Kõik raamatukogud teevad koostööd kohalike koolide ja lasteaedadega ning on aktiivseteks osalejateks valla- ja külapäevade korraldamisel. Oisu raamatukogu, Retla Kool ja MTÜ Okas tähistasid koostöös võimlemispedagoogi Ernst Idla sünniaastapäeva võimlemispäevaga.

2014. aasta laulu-ja tantsupeo tule teekond läbis mitmeid külasid Järvamaal ja sellega seotud ürituste korraldamises osalesid ka raamatukogud.

Näituste ja väljapanekutega märgiti ära kirjanike tähtpäevi. Traditsiooniliselt tähistati emakeelepäeva, üleriigilisi raamatukogupäevi ja Põhjamaade kirjandusnädalat.

Tasuta raamatute laada korraldasid Järva-Jaani ja Päinurme raamatukogud. Paide Arvamusfestivalil korraldas keskraamatukogu nii tasuta raamatute laada kui ka raamatukogust maha kantud liigsete raamatute müügi.

Lugejatega kohtusid Avo Kull Albus ja Keskraamatukogus ning Ilmar Vananurm Paides. Lastel käisid külas Leelo Tungal Koerus, Kristiine Kuremaa Roosna-Allikul, Jaanus Vaiksoo ja Siiri Laidla Paides.

Keskraamatukogu viis läbi maakondliku liikumis- ja sporditeemalise kirjanduse ettelugemispäeva õpilastele, kus selgitati maakonna esindaja vabariiklikul ettelugemispäeval.

Toimus järjekordne ülevabariigiline Nukitsa konkurss parimate lasteraamatute väljaselgitamiseks.

2014. aasta Maaraamatukoguhoidja päev toimus Paides.

Keskraamatukogu tähistas 155. aaastapäeva. Sel puhul valmis raamat raamatukogu ajaloost „Kus käiakse, sinna jäävad jäljed”. Raamatu väljaandmist toetasid Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupp, Paide Linnavalitsus, Järva Tarbijate Ühistu, Espak AS Paide esindus, Konesko AS, Rebruk AS, Prelvex AS, Ally OÜ ja eraisikud.

Raamatukogu juubelit tähistasid ka Roosna-Alliku – 130, Kabala – 90 ja Kolu raamatukogu – 70.

Viisu raamatukogu kaardistas küla talude asukohad vastavalt 1938.aastale.

Kodulehed on Kareda, Koeru, Vao, Ollepa raamatukogul ja Keskraamatukogul. Keskraamatukogul, Anna, Ervita ja Koigi raamatukogudel on Facebooki konto. Kareda raamatu- kogul on ühine Facebooki konto Peetri rahvamajaga ja Koeru raamatukogul raamatuklubiga

197 Vaimuvalgus. Järva-Jaani raamatukogul on blogi.

Kodulooalast kirjandust bibliografeerib andmebaasi RIKS keskraamatukogu ja see on leitav ka Rahvusraamatukogu otsinguportaali kaudu.

Kokku registreeriti maakonnas 5332 mitmesugust päringut – õppijatele referaatide tegemiseks ja käsitööhuvilistele eelkõige rahvariiete kohta.

Tabel 1. Järva maakonna raamatukogud 31.12.2014 seisuga

Asutuse nimi vastutav töötaja (juhataja) Järvamaa Keskraamatukogu Malle Kull Ahula raamatukogu Kaja Leidtorp Albu raamatukogu Silvi Väinsalu Ambla raamatukogu Riina Pedoson Anna raamatukogu Ene Riistan Aravete raamatukogu Ene Lõõnik Imavere raamatukogu Allika Jüris Järva-Jaani raamatukogu Merike Kanarbik Kareda valla raamatukogu Helena Siiroja Karinu raamatukogu Ilme Murumaa Koeru raamatukogu Ly Vihtol Koeru raamatukogu struktuuriüksused Ervita raamatukogu Ülle Trääl Vao raamatukogu Malle Kopti Koigi raamatukogu Pille-Riin Kranich Käravete raamatukogu Riina Pedoson Käsukonna raamatukogu Koidu Kull Päinurme raamatukogu Mall Lavrikov Roosna-Alliku raamatukogu Viktoria Saarsalu Sargvere raamatukogu Anu Käärik Tarbja raamatukogu Ebe Stein Türi raamatukogu Esta Saksa Türi raamatukogu struktuuriüksused: Kabala raamatukogu Ulvi Praks Kolu raamatukogu Tiia Pungar Laupa raamatukogu Liina Jeena Oisu raamatukogu Heli Petrovits Ollepa raamatukogu Anneli Jaasma Taikse raamatukogu Heli Petrovits Änari raamatukogu Urve Elmik Viisu raamatukogu Malle Maimann Väätsa raamatukogu Made Piho

198 Noorsootöö

Noortevaldkonna kui noorega kõige mitmekülgsemalt suhestuva eluala areng ja selle tulevikuväljakutsed lähtuvad noorte, noortepoliitika ja noorsootöö ning kogu ühiskonna seisundist ja arenguvajadustest (Noortevaldkonna arengukava 2014-2020). Seaduse järgi määratletakse Eestis noorena inimesi vanuses 7-26 aastat.

Rahvastikuregistri andmetel elas 2014. aasta lõpus maakonnas 7218 noort. Noorte arv on jätkuvalt languses. Kõige rohkem noori elas Türi vallas ja Paide linnas. Kõige suurem noorte osakaal rahvastikust oli Imavere vallas.

Noorte arv Noorte osakaal KOV (7-26 a) 01.12.2014 Albu vald 295 23,7% Ambla vald 458 21,8% Imavere vald 254 27,4% Järva-Jaani vald 379 23,6% Kareda vald 126 20,0% Koeru vald 507 23,4% Koigi vald 202 21,0% Paide linn 1954 23,3% Paide vald 345 20,9% Roosna-Alliku vald 238 21,9% Türi vald 2140 22,2% Väätsa vald 320 23,9% Kokku Järvamaal 7218 22,8%

Järva maakonna noorsootöö põhimõtted ja prioriteedid on kokku lepitud 2011. a valminud Järvamaa noorsootöö arengukavas aastateks 2012-2017. Arengukava elluviimist koordineerib SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus. Arengukava seire andmed on avalikustatud http://www.kenk.ee/noorsootootajale/nt-dokumendid-kategooria.html.

2014. a detsembri seisuga tegutsesid Järvamaal järgmised noortekeskused ja noortetoad: Albu Noortekeskus (MTÜ Albu Noortekeskus), Ahula Noortekeskus (MTÜ Albu Noortekeskus), Albu valla küladetuba, Aravete Noortekeskus (Ambla valla Avatud Noortekeskus), Ambla Noortekeskus (Ambla valla Avatud Noortekeskus), Imavere Valla Avatud Noortekeskus, Käsukonna Noortetuba (Imavere Valla Avatud Noortekeskus), Järva-Jaani Avatud Noortekeskus, Koeru Noortemaja, Koigi Noortekeskus, Päinurme Päevakeskuse Noortetuba, Paide Avatud Noortekeskus, Anna Noortetuba (Paide Valla Noortekeskus), Tarbja Noortetuba (Paide Valla Noortekeskus), Sargvere Noortetuba (Paide Valla Noortekeskus), Türi Noortekeskus, Roosna-Alliku Noortekeskus, Väätsa Avatud Noortekeskus ja nõuandva keskusena SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus. Vaid Kareda vallas pole ametis noorsootöötajat ja pole loodud noortekeskust ega noortetuba.

2014. aasta detsembri seisuga töötas Järvamaal 19s koolis huvijuht ning tegutses ka huvijuhtide ainesektsioon Kirsika Ilmjärve eestvedamisel. 2014/2015 õppeaastal ei ole huvijuhti Paide Täiskasvanute Keskkoolis, Paide Valla Lasteaed-Koolis, Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus ja Kabala Kool-Lasteaias.

Õpilasesindused on olemas 15s Järvamaa koolis: Türi Ühisgümnaasiumis, Türi Põhikoolis, Laupa Põhikoolis, Retla Koolis, Paide Ühisgümnaasiumis, Paide Gümnaasiumis, Paide Täiskasvanute Keskkoolis, Aravete Keskkoolis, Koeru Keskkoolis, Väätsa Põhikoolis, Roosna- 199 Alliku Põhikoolis, Albu Põhikoolis, Nurme Koolis, Peetri Koolis, Järva-Jaani Gümnaasiumis, Koigi Koolis ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Järvamaal tegutses 2014. aastal 4 omavalitsuse noori koondavat osaluskogu: Imavere noortevolikogu, Koeru noortevolikogu, Paide linna noortevolikogu ja Väätsa noortevolikogu. Lisaks tegutseb maakondliku osaluskoguna MTÜ Järvamaa Noortekogu, mille tegevust juhtis alates märtsist Riin Luks.

Kokku tegutseb maakonnas 62 noorteorganisatsiooni (2013. a 69). Kuigi noorteorganisatsioonide arv on aastaga vähenenud, on kaasatud noorte arv kasvanud 951lt 1005le, mis moodustab 13,4% maakonna noorte koguarvust. Suurim osalus on Kaitseliidu Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmades- 480 liiget, õpilasesindustes ja noorte osaluskogudes osaleb 290 noort ning Eesti 4H Järvamaa piirkonnas- 118 liiget. Osalevate noorte arvude hindamisel tuleb arvestada, et samad noored osalevad tihti mitme organisatsiooni töös ning organisatsioonide arvudes kajastub vaid see osa, kes on oma andmed maavalitsusele edastanud.

Avatud Noortekeskuste projektikonkursi raames rahastati 2014. aasta kevadel kümme taotlust. Rahastuse said noortekeskused Ambla vallast, Imavere vallast, Väätsa vallast, Koigi vallast, Paide vallast, Paide linnast, Türi vallast, Albu vallast, Roosna-Alliku vallast ja Koeru vallast kogusummas 10 192 eurot. Sügisel koondatud aruannetest võib järeldada, et kõik 10 projekti täitsid oma eesmärgid ja noori osales 1639, projektide jätkutegevustes veelgi rohkem.

Üheksakümnel Järvamaa noorel oli 2013. aastal esmakordselt võimalus osaleda ettevõtlusprogrammis ENTRUM, mida koordineeris maakonnas Järvamaa Arenduskeskus. Järvamaa noored algatasid 30 ettevõtlikku ideed, neist 10 projekti pääses konkursi finaali. 2014. aasta kevadel pärjati ENTRUMi võitjaks Koeru noorte nätsu tootmise idee Nätrum. Lisaks pälvis Nätrum Järvamaa Aasta Teo tiitli ja noorsootöö valdkonna maakondliku konkursi „Aasta tähed“ kategoorias Aasta teo tiitli.

Järvamaa tublimaid noori ja noorsootöö tegijaid tunnustatakse kahe erineva maakondliku konkursi läbi. Maavalitsuse ja SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös toimus konkurss „Aasta tähed“. „Enim silma paistnud noorsootöötaja“ tiitliga pärjati Paide Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja Riin Luks, kes, olles ise noor inimene, osaleb ka Paide linna noortevolikogu töös ja on Järvamaa Noortekogu esimees. Riin Luksi iseloomustatakse kui noorsootöötajat, kes armastab oma tööd, kaasab noori kui võrdseid, on imetlusväärselt kiire, paindlik ja energiline.

„Enim silma paistnud noore“ tiitli pälvis Carolyn Mets, kes, olles aktiivne nii koolis kui koolivälistes tegemistes, on alati abivalmis ja sõbralik ning eeskujuks oma hooliva hoiakuga. Carolyn Mets on kodutütarde rühmajuht, õpilasesinduse president, Koeru noortevolikogu liige ja maakondliku noortekogu üks ettevõtlikumatest liikmetest. „Aasta tähed“ parim kategoorias „Aasta tegu“ oli Koeru noorte gurmeenätsude tootmise projekt Nätrum. „Aasta koostöö“ tiitliga tunnustati Paide politseijaoskonna eestvedamisel toimunud KEAT ööd, mis ärgitas koostööle maakonna noortekeskused, gümnaasiumid ja kõik turvalisusesse panustavad asutused, organisatsioonid ning omavalitsused. KEAT öö valmistab noori ette ohuolukordades hakkama saamiseks ja märkama ning ennetama ohte, aidates seeläbi vigastuste ja õnnetuste arvu vähenemisele. „Enim silma paistnud koolitajana“ autasustati Türi Põhikooli õpetajat, tugiõpilaste liikumise eestvedajat ja digilahenduste propageerijat Aili Avi, kes lisaks noorte harimisele, levitab oma uuenduslikke mõtteid nii maakonna kui terve Eesti õpetajaskonna seas. Aasta „Noorte sõber“ oli sel korral Väätsa Avatud Noortekeskus. Väätsa noortel on tänu noortekeskusele võimalus osaleda rahvusvahelistes projektides, viia läbi omaalgatusi nagu eelmisel konkursil tähelepanu väärinud Väätsa noorte TV, noored tunnevad end keskuses alati oodatud ja turvaliselt. Kategoorias „Noorte pidur“ parimat välja ei selgitatud, sest konkursi komisjonile ei esitatud ühtegi kandidaati.

200 Järvamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel tunnistati 2014. aasta Järvamaa aktiivse noore preemia laureaadiks Koeru Keskkooli õpilane, noortevolikogu juht ja Nätrumi meeskonna liige Hannes Linno, parima noorsootöötaja preemia sai Paide Avatud Noortekeskuse juhataja ning rahvusvahelise noorsootöö maakondlik eestvedaja Margit Udam.

Maakonna huvitegevuse ja huvihariduse kaardistamisel kogus maavalitsus 2014. a juba teist korda andmed ka lapsevanema osalustasu kohta ning esmakordselt ka arve osaluste kohta. Huvitegevuse ja huvihariduse tabelist leiavad noored rohkem kui 400 rida kaasalöömise võimalusega. Maakonna noorsootöö ülevaatega, sh noorte osaluse, projektide, noorte tervistava ja arendava puhkuse, noorsoo-uuringute ja noorsootööalase koostöö arendamise ning noorte huvihariduse/huvitegevuse infoga, on võimalik tutvuda www.jarva.maavalitsus.ee/statistika. Ülevaatest selgub, et kuigi noorte arv on languses, on märkimisväärselt enam korraldatud noortele suunatud projekte, 2013. a oli projekte 46, 2014. a juba 100. Noorte tervistava ja arendava puhkuse võimalused on kasvanud 26lt 39le.

201 Sport

Järvamaa parimad sportlased

Naised 1. Evely Kaasiku orienteerumine OK JOKA 2. Kätlin Piirimäe kergejõustik Koigi KJK 3. Sigrid Ruul orienteerumine OK JOKA 4. Marit Maaring korvpall SK Audentes 5. Piret Viirma kabe Järvamaa Kabeklubi

Mehed 1. Leho Pent tõstmine SK Vargamäe 2. Taavi Tikerpalu maadlus Maadlusklubi JMM 3. Ain Pent tõstmine SK Vargamäe 4. Elvis Homin tõstmine SK Vargamäe 5. Olavi Allase kergejõustik KJK JÄRVALA

Võistkond 1. Paide- Türi- Väätsa SK võrkpallimeeskond 2. Paide Linnameeskond jalgpallis 3. Orienteerumisklubi JOKA

Neiu 1. Johanna Ilves kergejõustik KJK JÄRVALA 2. Lisell Jäätma vibusport Türi Vibukool 3. Ave Bombul tõstmine SK Vargamäe 4. Maire Liidlein laskmine Järvamaa LSK 5. Anna-Liisa Raudsepp ratsutamine Järvamaa RSK

Noormees 1. Kert Piirimäe kergejõustik Koigi KJK 2. Kaarel- Kasper Kõrge suusatamine Ambla SK 3. Rando Marrandi orienteerumine OK JOKA 4. Reino Velleste jahilaskmine SK Väätsa 5. Kristjan Puusepp vibusport Türi Vibukool

Naisveteran Merle Vantsi ujumine

Meesveteran Ilmar Udam suusaorienteerumine OK JOKA

Spordiedendaja Villi Vantsi võrkpall Türi VK

Sportlikum pere Perekond Kaasiku orienteerumine Ambla SK

Maailmameistrivõistlused Meelis Kiisk vabapüss/ M300 25. koht Meelis Kiisk püss/ M50 26. koht Evely Kaasiku orienteerumine/lühirada 29. koht

202 Meelis Kiisk vabapüss/ M 300 7. koht/ võist. Evely Kaasiku orienteerumine/segateade 23. koht/ võist

Veteranide maailmameistrivõistlused Merle Vantsi taliujumine/ 50 vabalt I koht Merle Vantsi taliujumine/ 25 vabalt II koht Merle Vantsi taliujumine/ 25 rinnuli III koht Siiri Poopuu suusaorienteerumine 5. koht Ilmar Udam suusaorienteerumine 7. koht Merle Vantsi taliujumine/ 4x 25 rinnuli I koht/ võist. Merle Vantsi taliujumine/ 4x 25 vabalt III koht/ võist.

Euroopa meistrivõistlused Leho Pent tõstmine/ ~94 kg 5. koht Kätlin Piirimäe kergejõustik/ kuul 15. koht Evely Kaasiku orienteerumine/ lühirada 27. koht Evely kaasiku orienteerumine/ sprint 38. koht Sigrid Ruul orienteerumine/ tavarada 55. koht Evely Kaasiku orienteerumine/ teade 5. koht/ võist.

Veteranide euroopa meistrivõistlused Saima Saar sangpomm/ ~68 kg II koht Ilmar Udam suusaorient./ lühirada 38. koht Ilmar Udam suusaorient./ teade 8. koht/ võist.

Juunioride maailma meistrivõistlused Kätlin Piirimäe kergejõustik/ kuul 10. koht Reino Velleste jahilaskmine/ kaarrada 12. koht

Euroopa juunioride meistrivõistlused Reino Velleste jahilaskmine/ kaarrada 28. koht Rando Marrandi orienteerumine/ rogain III koht/ võist.

Euroopa noorte meistrivõistlused Kristjan Puusepp vibusport/ 50 m 8. koht Lisell Jäätma vibusport/ 50 m 9. koht Kalle Talu tõstmine/ ~56 kg 11. koht Ants Bombul tõstmine/ ~77 kg 17. koht Lisell Jäätma vibusport/ 50 m 7. koht/ võist.

Üliõpilaste maailmameistrivõistlused Evely Kaasiku orienteerumine/ sprint 13. koht Sigrid Ruul orienteerumine/ tavarada 34. koht Evely Kaasiku orienteerumine/ segateade 11. koht/ võist. Evely Kaasiku orienteerumine/ teade 12. koht/ võist. Sigrid Ruul orienteerumine/ teade 12. koht/ võist.

Eesti meistrivõistlused kuldmedal Artur Aas plokkvibu/ ol.ring Türi vald Ants Bombul tõstmine/ võist. Albu vald Urmo Ilves kiirkabe Tallinn Darvi Jalast tõstmine/ võist. Albu vald

203 Lisell Jäätma plokkvibu/ 2x 18 m Türi vald Lisell Jäätma plokkvibu/ 1440 Türi vald Lisell Jäätma plokkvibu/ ol.ring Türi vald Lisell Jäätma plokkvibu/ võist. Türi vald Evely Kaasiku or. sprint Türi vald Evely Kaasiku or. tavarada Türi vald Evely Kaasiku or. pikk rada Türi vald Mati Karbus tõstmine/ võist. Albu vald Teet Karbus tõstmine/ ~56 kg Albu vald Kuldar Kark jõustõstmine/ ~95 kg Järva- jaani vald Kristo Kent maastikuvibu Türi vald Krista Kull piiranguta vaba Türi vald Kristi Lillo piiranguta kaarvibu Türi vald Ain Pent tõstmine/ võist. Albu vald Leho Pent tõstmine/ ~105 kg Albu vald Leho Pent tõstmine/ võist. Albu vald Kätlin Piirimäe kergejõustik/ kuul Koigi vald Kätlin Piirimäe kergej./ kuul Koigi vald Kristjan Puusepp plokkvibu/ 1440 Türi vald Kristjan Puusepp plokkvibu/ võist. Türi vald Evert Ressar maastikuvibu/ vaba Türi vald Ain Rool rahvus. kabe/ võist. Paide vald Sigrid Ruul or. öine tavarada Türi vald Alari Särgava mälumäng/ võist. Türi vald Kalle Talu tõstmine/ võist. Albu vald Heigo Tarasov tõstmine/ võist. Roosna- Alliku vald Taavi Tikerpalu kr. rooma/ ~75 kg Kareda vald Indrek Tombak liikuv märk/ ~30+30 Koeru vald Andrus Tull rahvus. kabe/ võist. Paide linn Argo Unnuk rahvus. kabe/ võist. Tallinn Argo Unnuk rahvusvaheline kabe Tallinn Piret Viirma rahvusvaheline kabe Tallinn Piret Viirma välkkabe Tallinn Piret Viirma kiirkabe Tallinn Piret Viirma välkkabe Tallinn Piret Viirma rahvus. kabe/ võist. Tallinn hõbemedal Artur Aas plokkvibu/ 1440 Türi vald Ave Bombul tõstmine/ N Albu vald Helle Hallik or. segateade Türi vald Egert Homin jahilask./ VSS/võist. Albu vald Elvis Homin jahilask./ VSS/võist. Albu vald Igor Homin jahilask./ VSS/võist. Albu vald Mihkel Iljin rannamaadlus/ ~80 kg Türi vald Kristi Ilves plokkvibu/ 1440 Türi vald Kristi Ilves plokkvibu/ ol.ring Türi vald Urmo Ilves rahvusvaheline kabe Tallinn Urmo Ilves välkkabe Tallinn Urmo Ilves rahvus. kabe/ võist. Tallinn Merylin Ivask lauamängude m/v/ võist. Koeru vald Evely Kaasiku suusaor. sprint Türi vald

204 Mati Karbus tõstmine/ võist. Albu vald Renet Kask plokkvibu/ võist. Türi vald Kristo Kent piiranguta vaba Türi vald Krista Kull plokkvibu/ 2x 18 m Türi vald Krista Kull plokkvibu/ võist. Türi vald Marit Maaring korvpall Paide linn Martin Metsma tõstmine/ võist. Järva- Jaani vald Ain Pent tõstmine/ ~85 kg Albu vald Ain Pent tõstmine/ võist. Albu vald Lembit Pent tõstmine/ võist. Albu vald Inara Ratnik bowling Türi vald Evert Ressar piiranguta vaba Türi vald Evert Ressar plokkvibu/ 2x 18 m Türi vald Ain Rool rahvus. kabe/ võist. Paide vald Sigrid Ruul or. tavarada Türi vald Sigrid Ruul or. segateade Türi vald Kalle Talu tõstmine/ ~62 kg Albu vald Kalle Talu tõstmine/ võist. Albu vald Heigo Tarasov tõstmine/ ~77 kg Roosna- Alliku vald Heigo Tarasov tõstmine/ võist. Roosna- Alliku vald Andrus Tull rahvus. kabe/ võist. Paide linn Tiit Tähnas or. segateade Türi vald Ilmar Udam or. segateade Albu vald Argo Unnuk rahvus. kabe/ võist. Tallinn Urmas Utar talitriatlon Türi vald Urmas Virves lauamängude m/v/ võist Järva- Jaani vald Piret Viirma vene kabe Tallinn Piret Viirma kiirkabe Tallinn Piret Viirma rahvus. kabe/ võist. Talinn pronksmedal Artur Aas plokkvibu/ 2x 18 m Türi vald Artur Aas plokkvibu/ ol.võist Türi vald Elvis Homin jahilask./ VJM-4 Albu vald Elvis Homin jahilask./ JP-4 Albu vald Kristjan Ilves plokkvibu/ 2x 18 m Türi vald Robin Jäätma plokkvibu/ võist. Türi vald Evely Kaasiku or. lühirada Türi vald Renet Kask plokkvibu/ ol.võist Türi vald Kristo Kent plokkvibu/ ol.võist Türi vald Kristo Kiik vabamaadlus/ abs. Türi vald Krista Kull plokkvibu/ 1440 Türi vald Krista Kull plokkvibu/ ol.ring Türi vald Ulvar Kuningas plokkvibu/ ol.võist Türi vald Kristjan Puusepp plokkvibu/ ol.võist Türi vald Gunnar Raadik pikkvibu Audru vald Evert Ressar plokkvibu/ ol.võist. Türi vald Jaanus Suvi kergej./ kolmik Tallinn Taavi Tikerpalu vabamaadlus/~74 kg Kareda vald Cen Trosmann vabamaadlus/~57 kg Türi vald Urmas Utar krosstriatlon Türi vald

Eesti noorsoo meistrivõistlused 205 kuldmedal Olavi Allase kergej./ 1500 m Türi vald Siim Jalakas jalgratas/talikross Albu vald Siim Jalakas jalgratas/ kriteerium Albu vald Evely Kaasiku or. tavarada Türi vald hõbemedal Tanel Ärm kergej./ 400 m tj Türi vald pronksmedal Olavi Allase kergej./ 800 m Türi vald Olavi Allase kergej./ 800 m Türi vald Olavi Allase murdmaajooks/ 4 km Türi vald Sander Saar maastikuratas 30 km

Eesti juunioride meistrivõistlused kuldmedal Elvis Homin jahilask./ VSS Albu vald Elvis Homin jahilask./ VJM-4 Albu vald Kaarel- Kasper Kõrge suusat.10 km vaba Ambla vald Kätlin Piirimäe kergej./ kuul Koigi vald Kätlin Piirimäe kergej./ kuul Koigi vald Kaarel Siimut tulet./ konksredel Paide linn Kalle Talu tõstmine/ ~62 kg Albu vald Gert Valdsalu kergej./ 110 m tj Türi vald Reino Velleste jahilask./ kaarrada Väätsa vald Sander Viilup korvpall Paide linn hõbemedal Ants Bombul tõstmine/ ~77 kg Albu vald Marielle Kleemeier kergej./ 800 m Türi vald Marie Liidlein sportpüstol/ 30+30 Türi vald Kustas Metsma tõstmine/ ~105 kg Järva- Jaani vald Kätlin Piirimäe kergej./ ketas Koigi vald Anna- Liisa Raudsepp ratsutamine/ 3-v Väätsa vald Kaarel Siimut tulet./ 100 m takistust Paide linn pronksmedal Janar Adler jalgpall Tallinn Martin Aluste jalgpall Roosna- Alliku vald Marec Herman jalgpall Koeru vald Veli Iva jalgpall Türi vald Risto Kadalipp ujumine/ 50 m rinnuli Türi vald Rainer Keptsov jalgpall Paide linn Kaspar Klaus jalgpall Järva- Jaani vald Asko Krais jalgpall Türi vald Teet Karbus tõstmine/~62 kg Albu vald Kristjan Kurim jalgpall Paide linn Kaarel- Kasper Kõrge suusat. sprint vaba Ambla vald Harivald Künnapuu jalgpall Koeru vald Madis Leht jalgpall Paide linn Kevin Lemba jalgpall Paide linn Andero Lipping jalgpall Koeru vald

206 Reemo Luts jalgpall Paide linn Mehis Neem jalgpall Koeru vald Keijo Orgvee jalgpall Paide linn Frank Gennert Osula jalgpall Paide linn Sander Paalpere jalgpall Paide linn Tave Parts jalgpall Paide linn Hendrik Pihl jalgpall Paide linn Morten Pihlak jalgpall Paide linn Rasmus Provornikov jalgpall Paide linn Tiit Schilf jalgpall Paide linn Sander Silling jalgpall Vändra vald Enno Tubin tõstmine/ ~94 kg Ambla vald Martin Tuuleveski jalgpall Väätsa vald Tauri Unt jalgpall Paide linn Gert Valdsalu kergej./ 60 m tj Türi vald Geir Samuel Voolaid jalgpall paide linn

Eesti A. kl. meistrivõistlused kuldmedal Artur Aas plokkvibu/ 2x 18 m Türi vald Lisell Jäätma piiranguta vaba Türi vald Lisell Jäätma plokkvibu/ 2x 18 m Türi vald Caius Kand piiranguta vaba Türi vald Caius Kand plokkvibu/ 2x 50 m Türi vald Kaarel- Kasper Kõrge suusat. 15 km ühisst. Ambla vald Marie Liidlein õhupüstol/ 40 l Paide linn Kristen Lõoke rannamaadlus/~70 kg Koeru vald Kert Piirimäe kergej./ kuul Koigi vald Kert Piirimäe kergej./ kuul Koigi vald Armas Reisel tõstmine/ ~35 kg Albu vald Reino Velleste jahilask./ kaarrada Väätsa vald Sander Õispuu tõstmine/ ~50 kg Akbu vald hõbemedal Martin Cancelli plokkvibu/ 2x 50 m Türi vald Ants Bombul tõstmine/ võist. Albu vald Jaak Bombul tõstmine/ võist. Albu vald Kristi Ilves piiranguta vaba Türi vald Kristi Ilves plokkvibu/ 2 x 18 m Türi vald Kristi Ilves plokkvibu/ 2 x 18 m Türi vald Caius Kand plokkvibu/ 2x 18 m Türi vald Teet Karbus tõstmine/ võist. Albu vald Renet Kask piiranguta vaba Türi vald Rando Marrandi or. tavarada Türi vald Ronaldo Martinson tõstmine/ võist. Roosna- Alliku vald Meeri- Marita Paas plokkvibu/ 2x 50 m Türi vald Kert Piirimäe kergej./ ketas Koigi vald Armas Reisel tõstmine/ võist. Albu vald Kalle Talu tõstmine/ võist. Albu vald Sander Õispuu tõstmine/ võist. Albu vald pronksmedal Robin Jäätma piiranguta vaba Türi vald 207 Janar Kulp vabamaadlus/~100 kg Koeru vald Rando Marrandi or. öine tavarada Türi vald Ronaldo Martinson tõstmine/ ~56 kg Heleri Mets naiste maadlus/~60 kg Järva- Jaani vald Kristen Lõoke vabamaadlus/~63 kg Koeru vald Helar Okas vaba,aadlus/~42 kg Mart Omann vabamaadlus/~100 kg Türi vald Keijo Orgvee vabamaadlus/~76 kg Kristjan Puusepp plokkvibu/ 2x 18 m Türi vald Martin Timm vabamaadlus/~85 kg Koeru vald

Eesti B. Kl. meistrivõistlused kuldmedal Johanna Ilves kergej./ 60 m Koeru vald Johanna Ilves kergej./ 5- v Koeru vald Johanna Ilves kergej./ 100 m Koeru vald Kristjan Ilves piiranguta vaba Türi vald Kristjan Ilves plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Kristjan Ilves plokkvibu/ 2 x 30 m Türi vald Kaspar Klaus jõutõstmine/ ~68 kg Järva- Jaani vald Meeri- Marita Paas plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Karolin Puusepp plokkvibu/ 2 x 30 m Türi vald Stiivo Siider võrkpall Paide linn hõbemedal Johanna Ilves kergej./ 200 m Koeru vald Johanna Ilves kergej./ 100 m tj Koeru vald Johanna Ilves kergej./ kaugus Koeru vald Johanna Ilves kergej./ 7-v Koeru vald Lishanna Ilves kergej./ 100 m Koeru vald Robin Jäätma plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Kätlin Langerpaur plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Kätlin Langerpaur plokkvibu/ 2 x 30 m Türi vald Eigo Pesti plokkvibu/ 2 x 30 m Türi vald pronksmedal Ragne Kuurmaa plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Ragne Kuurmaa plokkvibu/ 2 x 30 m Türi vald Keijo Orgvee vabamaadlus/~85 kg Paide linn Eigo Pesti plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald

Eesti C. Kl. meistrivõistlused kuldmedal Ranet Hulko plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Karolin Puusepp plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Matthias Rikka plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald hõbemedal Ranet Hulko plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Hans Kristjan Kuningas plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald pronksmedal Oskar Hanko krosstriatlon Paide linn

208 Reet Kand piiranguta vaba Türi vald Reet Kand plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Hans Kristjan Kuningas plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald Joosep Laagemann plokkvibu/ 2 x 15 m Türi vald

209 Politsei

01.10.2014 aastal rakendus politseis reform ja varasem töökorraldus muudeti ringi. Reformi läbiviimse peamiseks eesmärgiks oli valdkondliku juhtimise kaotamine. 2010. aastal liideti Politseiamet, Piirivalveamet ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, mille tagajärjel tekkis ühendasutusse valdkondlik juhtimine, st Politsei- ja Piirivalveametis olid erinevad valdkonnad (korrakaitsepolitsei, kriminaalpolitsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsioon) ning taoline juhtimine kandus edasi ka maakondadesse. Järvamaal oli seega enne mitu valdkondlikku politseijuhti.

Alates 01.10.2014 juhib Paide politseijaoskonda jaoskonna juht Margus Toomsalu. Jaoskonnas on kaks talitust: ennetus- ja menetlustalitus, mida juhib Virginia Ciunite ja patrulltalitus, mida juhib Halar Hallimäe. Ennetus- ja menetlustalituse alla jäävad piirkondlikud politseinikud (vanem Priit Söörd), noorsoopolitseinikud (Malle Hermanson ja Airi Oja), menetlusteenistus (teenistuse vanem Gerrit Veeberg) ja teenindussaal (vanem Ive Luur). Patrulltalituse koosseisus on kogu Järvamaa reageeriv politsei, ehk patrullpolitseinikud ning arestikamber (vanem Aivo Piisner).

Reformiga muudeti veel ringi piirkondliku politseitöö korraldus. Kui enne reformi teenindas Järvamaad kaheksa piirkondlikku politseinikku, siis peale reformi jäi seda tööd tegema kolm piirkondlikku politseinikku. Üleriigiliselt jaotati piirkonnad põhimõttel, et ca 10 000 elaniku kohta on üks piirkonnapolitseinik, sealjuures arvestati ka hõreasutusalasi (vt joonis 1 ).

Joonis 1. Piirkonnapolitseinikud ja nende tööpiirkonnad Järvamaal

Muutusid ka piirkondliku politsei töö põhimõtted. Piirkonnapolitseinikul ei ole enam kohustust üldjuhul menetleda kriminaalasju ega osaleda patrullis. Piirkonnapolitseinike peamine eesmärk on ennetada süütegusid oma piirkonnas ning olla sideinimene kohaliku kogukonna ja politsei vahel.

Kokkuvõtvalt kõik need muudatused ei toonud kaasa politseiametnike vähenemist Järvamaal, vaid tõid kaasa töökorralduslikud muutused, mille eesmärk on lähendada politseid kogukonnale, tuvastada piirkonnas kogukonna turvalisust häirivad probleemid ja arendada politsei, asutuste,

210 ühenduste ning kohalike omavalitsuste koostööd. Piirkondlik politseitöö on kogukonna vajadustest lähtuv ja probleemide lahendamisele keskendatud politseiline tegevus konkreetses piirkonnas.

Kuritegevus Järvamaal 2014. a registreeriti Järvamaal 519 kuritegu, mida on eelneva aastaga võrreldes 55 episoodi enam, kui aga võrrelda 2012. aastaga, siis registreeriti 660 kuriteofakti. Järvamaal registreeriti 10 000 elaniku kohta 143 kuriteofakti, mis näitab, et Järvamaa on üks Eesti turvalisemaid maakondi (vt joonis 2).

Joonis 2. Registreeritud kuriteod 10 000 elaniku kohta.

Kuritegusid pannakse kõige rohkem toime linnades: kõige enam Paide linnas - 159 kuritegu ja Türi linnas 82 kuritegu. Kolmandal kohal registreeritud kuritegude arvu poolest on Türi vald - 56 kuritegu. Kõige vähem pandi kuritegusid toime eelmisel aastal Roosna-Alliku ja Koigi valdades, mõlemas 11 kuritegu. Kuude kaupa registreeriti kõige enam kuritegusid septembri kuus - 73 kuritegu, mida võib seletada pimedamate ööde tulekuga. Kõige vähem aga registreeriti juulikuus, kui registreeritud kuritegude arvuks oli 32.

2014. aastal pandi toime 246 varavastast kuritegu, mida on 30 võrra enam kui 2013. aastal. Selle alla kuuluvad omastamised, vargused, röövimised ja asja rikkumised või hävitamised. Sõidukitest varguse episoode on registreeritud 13 episoodi vähem ning röövimisi oli eelmine aasta ainult kaks. 2013. aastal registreeriti 5 röövimist. Varguseid pandi 2014. aastal toime 184, mida on 9 võrra enam kui 2013. Varguste puhul peab välja tooma selle, et kevadest kuni oktoobri kuuni oli Paide linnas probleem garaaživargustega, aga siis garaaživargad tabati.

2014 registreeriti 5 vara hävitamise kuritegu ehk siis üks vähem kui 2013. aastal. Vara hävitamine on see, kui asja rikkumise või hävitamisega on tekitatud oluline kahju (10 kuupalga alammäära). Vara hävitamise neljal juhul oli tegemist süütamisega. Lapsed mängisid Kareda vallas tulega ja süütasid tühja elamu. Paides süüdati Tallinna tänaval kuur ja tühi elumaja, juhtumis tehti kindlaks kahtlustatav, kriminaalasjad ühendati ning saadeti prokuratuuri. Suurt kõlapinda saanud taksopõleng Paide kesklinnas on küll avastamata, aga politsei teeb jõupingutusi kahtlusaluse/kahtlusaluste tabamisel. Teisel juhul süüdati takso, kus isik viibis samal ajal sõidukis. 2013. aastal registreeritud kuuel vara hävitamise juhul oli tegemist küünide 211 süütamisega, mille puhul ühes episoodis on kahtlustatav tabatud ning kriminaalasi prokuratuuri saadetud. Süütamised on oma olemuselt ühed keerulisemad kuriteod avastamiseks, kuna tuli pahatihti hävitab enamuse jälgi.

2014. aastal olid vägivalla kuriteod languses võrreldes 2013. aastaga, varasema 116 juhtumi asemel 104. Nendest kehalisi väärkohtlemisi, mille alla käivad nii baarikaklused kui olmetülid, registreeriti 84, seda oli 1 episood rohkem kui aasta varem. Raskeid tervisekahjustusi ja tapmisi 2014. aasta ei registreeritud. 2013 aastal oli 1 tapmine ja seda Järva-Jaani vallas. Antud kuriteo puhul viis olmetüli tapmiseni ja selle toimepanija sai kohtus oma karistuse. 2014. aastal registreeriti 1 tapmiskatse, mis on seotud Kajar Paasi röövimisega ning tema elukaaslase tulistamisega. Selle sündmuse avastamine on Lääne prefektuuri prioriteet ning Paide politseijaoskonna ametnikud teevad tihedat koostööd organiseeritud- ja raskete kuritegude talitusega.

Kõige suurem registreeritud kuritegude tõus oli narkootikumidega seotud kuritegude avastamisel. Kui 2013. aastal oli 13 narkokuritegu siis 2014. aastal registreeriti neid 50. Narkootikumide vahendamine on latentne kuritegevus, mis tähendab seda, et keegi ei tule politseisse avaldust tegema nagu jalgratta varguse puhul. See, et 2014 registreeriti 50 narkokuritegu, on sihikindla politseitöö tulemus.

Liiklus Järvamaal 2014. a registreeriti 41 inimkannatanuga liiklusõnnetust ja seda on 9 juhtumi võrra vähem kui 2013. aastal. Liiklusõnnetustes sai vigastada 53 inimest ja hukkus 4 inimest. Hukkunuga liiklusõnnetused 2014. a:  16. veebruaril kell 4.30 juhtus liiklusõnnetus Albu vallas Kaalepi-Lehtmetsa tee 8. kilomeetril, kus sõidukit Opel Astra juhtinud esmase juhtimisõigusega 19-aastane noormees sõitis ilmselt valesti valitud kiiruse tõttu vasakule teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel noormees paiskus sõidukist välja ja hukkus sündmuskohal;  11. juunil kell 21.35 juhtus liiklusõnnetus Paide vallas Viraksaare külas, kus autolt sai löögi 5-aastane poiss, kes hiljem suri haiglas;  6. augustil kell 19 juhtus liiklusõnnetus Paide vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 67,5. kilomeetril, kus Tallinna suunas mootorratast Honda juhtinud kaine ja juhtimisõigusega 24-aastane mees ei veendunud enne möödasõidu alustamist selle ohutuses ning põrkas kokku Tartu suunas vastassuunas vastu liikunud veoautoga Scania. Mootorrattur hukkus;  5. novembril kell 17.24 juhtus liiklusõnnetus Paide vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 93. kilomeetril Sillaotsa külas, kus Mäo poolt Paide suunas liikunud veoautolt SISU sai löögi ootamatult teele jooksnud 49-aastane naine, kes hukkus sündmuskohal.

212 Joonis 3. Liiklusõnnetustes hukkunuid Järvamaal aastatel 1970 - 2014

Politsei avastas 2014. aastal Järvamaa teedel 182 joobes juhti, võrreldes 2013. aastaga on 32 joobes juhti vähem. Kiiruseületamiselt tabati kokku 1243 juhti, sellest 25 juhil oli kiiruse ületamine lubatust suurem üle 60 km/h, 53 juhil 41 – 60 km/h, 841 juhil 21 – 40 km/h ja 324 juhil kuni 20 km/h.

213 Päästeteenistus

Päästeameti 2014. aasta väljakutsete statistika näitab, et Järvamaal 2013. aastaga võrreldes oli nii tulekahjude üldarv, kui hoonete tulekahjude arv suurenenud ja kulupõlengute arv oli suurem kui varasematel aastatel ning maakonnas hukkus tulekahjus 2 inimest. Tulekahjudest päästeti 3 inimest, tulekahjude tagajärjel vigastada keegi ei saanud. Eluhoonete tulekahjude peamiseks põhjuseks oli hooletu käitumine lahtise tulega. 14.11.2014 toimus tulekahju Järvamaal Ambla vallas Roosna külas. Tulekahjust teatati kella kahe ajal öösel. Tulekahjus hukkusid kaks meesterahvast. Tulekahjust teatamise hetkel olid leegid katusest väljas ja eterniit praksus. Teataja sõnul võisid majas olla ka isa ja poeg. Päästjate kohale jõudes põles maja lausleegiga. Päästjad alustasid koheselt suitsusukeldumisega, mis tuli katkestada katusetalade sissevarisemise tõttu. Kui leegid olid maha surutud, siseneti uuesti majja ning leiti kahe mehe surnukehad. Maja muutus tulekahju tagajärjel kasutuskõlbmatuks. Tulekahju sai alguse voodis suitsetamise tagajärjel ja samast toast, kus hukkunud leiti. Järvamaal uppus veeõnnetustes erakordselt palju, 5 inimest. Neist 3 Ambla vallas ja 2 Türi vallas. Päästjate professionaalsuse hoidmiseks ja õnnetuste efektiivse lahendamise tagamiseks tegime 2014. aastal mitmeid suuremaid õppuseid. Harjutasime üleujutuse likvideerimist, hulgikannatanutega liiklusavarii lahendamist ja korraldasime ühe maja põletamise õppuse. Palju kasulikke teadmisi ja oskusi said päästjad lisaks komandode õppepäevadelt ja kursustelt. Meie aktiivsemad inimesed lõid kaasa üle-eestilise Päästeala Noortelaagri korraldamisel. Türil toimus tuletõrjesportlastele Pritsu Karika etapp. Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga koostöös toimus üle-eestiline koolinoorte tuletõrjeolümpia. Omavahel võtsid päästekomandod mõõtu Järvamaa meistrivõistlustel tuletõrjespordis.

2014. aastal viisime läbi mitmeid tuleohutus- ja veeohutusalaseid ennetustegevusi. Jaanuarist aprillini viisime Järvamaa koolide 6. klasside õpilastele läbi projekti „Kaitse end ja aita teist“ koolitused, milles käsitlesime Päästeameti poolt tule- ja veeohutuse, õnnetusteadete edastamise, käitumist lõhkekehade leiu puhul ja elektriohutuse teemasid. Projekt lõppes kahepäevase võistluslaagriga, mille korraldamisel oli kaasatud mitmeid erinevaid asutusi. Tuleohutuse alaselt koolitasime kevadel 1.-3. klasside õpilasi projekti „Tean tulest“ raames. Õpilastele viisime päästekomandodes läbi koolitused ning samuti oli lastel võimalus tutvuda päästjate tööga.

Lasteaedades toimus sügisel tuleohutusalane projekt „Tulest targem“, kui päästjad käisid lasteaedades kohal ja rääkisid, kuidas ja mida peaks tegema, et ei juhtuks tulekahju. Veeohutusalaselt viisime 11. klasside õpilastele läbi veeohutusalased loengud. Paide ujulas toimus infopäev „veega sõber“, kus osalejad said proovida erinevaid praktilisi harjutusi, mida võib vees hätta sattudes vaja minna ja testida oma ujumisoskust. Tuleohutusalaseid koolitusi tegime ka täiskasvanutele- erinevate asutuste töötajatele, töötutele, eakatele. Augustis korraldasime ohutuspäeva ja oktoobris eakatele suunatud ohutuspäev „Kaitse eite ja aita taati“.

Septembris toimusid komandodes lahtiste uste päevad, mida külastasid valdavalt lasteaia -ja koolilapsed. Päästjad, vabatahtlikud päästjad ja päästeametnikud viisid läbi 530 kodukülastusi, mille käigus nõustasime inimesi tuleohutuse alastes küsimustes. Kahjuks esines paljudes külastatud kodudes puuduseid, peamiselt seoses suitsuanduri puudumisega, valesti paigaldamisega, patarei puudumisega või puuduliku hooldusega.

2014. aastal oli Järvamaal kokku 472 pääste väljakutset, neist tulekahjudele 149, liiklusõnnetustele 46, õnnetustele veekogudel 7 väljakutset.

214

Tabel 1. 2014. aasta tulekahjude arv Järvamaal, kohalike omavalitsuste lõikes.

-

-

Ambla Imavere Järva Jaani Kareda Koeru Koigi Paide vald Paide linn Roosna Alliku Türi Väätsa Kokku Albu Hukkunute arv 2 2 Vigastatute arv 0 Päästetute arv 1 3 3 TULEKAHJUDE ÜLDARV KOKKU 11 7 3 9 7 9 5 14 31 5 42 6 149 sh tulekahjude arv hoonetes kokku 2 2 2 4 2 4 2 2 15 1 18 2 56 sh eluhoonete tulekahjude üldarv 2 1 1 2 4 1 1 10 11 1 34 sh muud hooned 2 1 3 1 1 5 1 7 1 22 sh metsa- ja maastiku- tulekahjude üldarv 6 2 3 3 2 7 6 1 8 4 42 sh metsatulekahjude üldarv 3 1 1 5

sh maastikutulekahjude üldarv 3 2 3 3 2 7 5 1 8 3 37 sh prügi, lõke, grill 2 1 3 1 1 1 1 6 6 22

sh mootorsõidukites, transpordi-vahendites 2 1 1 1 2 2 1 10 sh muud tulekahjud 1 1 1 1 3 2 1 9 19

215 Maavalitsus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõikele 3 on maavalitsus Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Maavanem esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest ning teostab järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle.

30. septembril 2014 lõppes Tiina Oraste 5-aastane teenistustähtaeg Järva maavanemana. Alates 1. novembrist 2014 juhib maavalitsuse tööd maavanem Alo Aasma.

31. detsembri 2014. a seisuga oli Järva Maavalitsuses kolm struktuuriüksust: Kantselei – korraldab maavalitsuse asjaajamist, õigusalast teenindamist, personalitööd ja koolitust, maavanema ja maavalitsuse tegevuse avalikustamist, töökorraldus- ja haldusküsimusi, maavalitsuse perekonnaseisu- ja rahvastiku toimingute alaste ülesannete täitmist, maavalitsuse finantseerimise ja eelarve küsimusi, riiklike investeeringute alast tegevust, maavalitsuse valitsemisel oleva riigivara valitsemist, infosüsteemidealast koostööd maakonnas ning maavalitsuse infotehnoloogiaalaste ülesannete täitmist; Haridus- ja sotsiaalosakond – korraldab maavalitsuse haridus-, noorsoo-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja tervise edendamise alaste ülesannete täitmist; Arengu- ja planeeringuosakond – korraldab maavalitsuse regionaalarengu- ja planeeringualaste ülesannete täitmist ning regionaalse arengu programmide elluviimist maakonnas, maavalitsuse ettevõtlus-, infrastruktuuri-, majandus-, maareformi- ja ühistranspordialaste ülesannete täitmist ning Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas.

2014. a lahkus maavalitsusest 3 ametnikku ning teenistusse võeti 1 ametnik ja 1 töötaja. 2014. aasta lõpu seisuga töötas maavalitsuses 29 teenistujat, neist 19 ametnikud ning 10 töötajad. Ametnikest olid 14 (73,7%) kõrgema, 1 (5,3%) keskeri- ja 4 (21%) keskharidusega. 31. detsembri 2014. a seisuga oli Järva Maavalitsuse teenistujate hulgas 5 meest (17,2%) ja 24 naist (82,8%), teenistujate keskmine vanus oli 49,5 aastat.

216 Järva maavanem tunnustas 2014

Järva maavanem annab koostöös Järvamaa Omavalitsuste Liiduga välja maakonna kõrgeimat autasu – Järvamaa vapimärki. Järva maavanema autasud on veel Järvamaa teenetemedal, Järvamaa teenetemärk .

Järvamaa Vapimärgi kavaler:

Ülle Välimäe - Türi Kultuurikeskuse direktor pühendunud tegevuse eest Järvamaa kultuurielu edendamisel ja mitmekesistamisel

Järvamaa teenetemedaliga autasustati:

Kersti Sarapuu - Paide linnavolikogu esimees panuse eest Paide linna arengusse ja seoses 60. sünnipäevaga

217

Mati Sadam - Türi Spordiklubide Liidu juhatuse esimees pikaajalise ja olulise panuse eest maakonna spordi arengusse

Järvamaa teenetemärgiga autasustati:

Ülle Bürkland - perearst pikaajalise kohusetundliku ja tulemusliku töö eest Albu valla perearstina

Sirje Tamm - endine Imavere valla maanõunik kauaaegse maanõunikuna olulise panuse andmise eest Imavere piirkonna arengusse

Ottilie Kõiva - rahvaluuleteadlane Järvamaa pärandi jäädvustamise eest

Õie Vilman - Paide Gümnaasiumi klassiõpetaja pikaajalise ja pühendunud pedagoogilise töö eest

Malle Nööp - Paide Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja ringijuht silmapaistva kultuurialase tegevuse eest Järvamaal

218 Andeka õpilase stipendium

Maavalitsus soovib stipendiumi väljaandmisega tähtsustada teadusandekate noorte toetamise olulisust, motiveerida kõrgete vaimsete võimetega õpilasi arendama maksimaalselt oma potentsiaali ning tunnustada väga heade akadeemiliste saavutustega õpilast. Ajakeskusese Wittenstein toimunud Järvamaa andeka keskkooliõpilase stipendiumikonkursi tänuüritusel kuulutati konkursi võitjaks Paide Gümnaasiumi õpilane Kaarel Siimut.

Pildil: Kaarel Siimut

Kaarel Siimut on paistnud silma auhinnaliste kohtadega maakonna aineolümpiaadidel. 2013/2014. õa saavutas Kaarel füüsikas, matemaatikas ja keemias I koha, ajaloos II koha, majandusolümpiaadil IV koha. Käesoleval õppeaastal oli Kaarel võistlusel „Südames matemaatika" parim peastarvutamises. 2013/2014. õppeaastal võttis Kaarel osa Tartu Ülikooli füüsika õpikoja tööst.

Kaarel täiendab end aktiivselt ka väljaspool kooli. Saates „Rakett 69" jõudis ta finaali. Kaarel õpib Paide Muusikakoolis kitarri erialal. Viis aastat on Kaarel Siimut tegelenud tuletõrjespordiga, milles ta on jõudnud nii noorte kui ka täiskasvanute maailmameistrivõistlustele. Kaarli seni parim tulemus on 8. koht noorte maailmameistrivõistlustel. Kaarel Siimut on Paide Noortevolikogu asepresident ning Järvamaa noorsoopreemia laureaat 2014 kategoorias aktiivne noor.

Andeka õpilase stipendiumi suurus on 360 eurot.

Konkursi nominendid olid lisaks stipendiumisaajale Madis Janno Paide Ühisgümnaasiumist, Raimond Lai Türi Ühisgümnaasiumist ja Eik Kobrand Aravete Keskkoolist.

219 Järvamaa ettevõtjate tunnustamine

Tulenevalt Järvamaa arenguleppest toimub igal aastal maakonna tublide ja teotahteliste ettevõtete tunnustamine, eesmärgiga väärtustada nende töid ja tegemisi. Konkurss Järvamaa ettevõtete tunnustamiseks kuulutatakse iga-aastaselt välja maavanema poolt. ”Järvamaa parimad ettevõtted 2013” käigus selgitati välja maakonna parimad erinevates kategooriates:

„Aasta Ettevõte suurettevõtete kategoorias“ 1. koht Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski 2. koht Aktsiaselts KONESKO 3. koht AS E-Piim tootmine

„Aasta Ettevõte väikeettevõtete kategoorias“ 1. koht KABALA AGRO OSAÜHING 2. koht Verston Ehitus OÜ 3. koht JÄÄTMEPROFF OÜ

„Edukas Noor Ettevõte“ 1. koht OÜ Agritech 2. koht OÜ Petrake 3. koht OÜ Woodhammer

„Piirkonna Edendaja“ 1. koht OÜ VESKISILLA 2. koht OSAÜHING KRIVE EHITUS 3. koht MARREK PUIT OÜ

Konkursil „Järvamaa parimad turismiarendajad“ selgitati välja maakonna parimad kahes kategoorias:

„Aasta turismisündmus“ 1. koht Restoran Põhjaka mõis 2. koht Vana-Veski puhkekeskus 3. koht OÜ Metsajõe puhkemaja

„Aasta turismiedendaja“ 1. koht Andrek Põllumäe 2. koht Vana-Veski puhkekeskuse meeskond 3. koht Siim Vaher

220 Kodukaunistamine 2014

Eesti Vabariigi Presidendi ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse algatusel toimus üleriigiline heakorrakonkurss „Eesti kaunis kodu 2014“.

Vabariikliku heakorrakonkursi “Eesti kaunis kodu 2014” laureaadid:

Moonika Albergi ja Meelis Needra kodu Roosna-Alliku alevikus Roosna-Alliku vallas Anne ja Kalev Lillepea kodu Väätsa alevikus Väätsa vallas Karola ja Janek Jaanofi kodu Paide linnas Jaama 29

Anti välja maakonna kaunima kodu auhind Moonika Albergi ja Meelis Needra kodule. Auhinna andis üle maavanem Tiina Oraste Võidupüha pidulikul tähistamisel 23. juunil Koigis.

Pildil: Järvamaa kaunim kodu 2014 – Moonika Albergi ja Meelis Needra kodu

President Toomas-Hendrik Ilves andis kolmele paremale autasud kätte 24. augustil Paide Kultuurikeskuses toimunud üleriigilisel austamisüritusel. Pilte ja videot austamisüritusest on võimalik vaadata Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehel www.iluskodu.ee.

221

Pildil: Anne ja Kalev Lillepea kodu Väätsa alevikus Väätsa vallas

Pildil: Karola ja Janek Jaanofi kodu Paide linnas

2014. aastal tunnustas siseminister kahte objekti igast omavalitsusest oma tänukirja ja mastivimpliga ning maavanem oma tänukirjaga ja mastivimpliga 16 paremini heakorrastatud

222 kodu omanikku. Maavanem Tiina Oraste andis mastivimplid ja tänukirjad üle Koigis toimunud Võidupüha tähistamisel 23.06.2014.a.

Maavanema tänukirja ja mastivimpliga tunnustati 2014 aastal:

Albu vald Eevi Jamnes, Pille Jamnes ja Ahti Septer

Ambla vald Janne ja Reemi Parkonen

Imavere vald Gustav Laud

Järva-Jaani vald Andres Heinmets ja Eva-Viktoria Närska

Kareda vald Ilse Obermann ja Aino Laasi

Koeru vald Ingrid Viibur

Koigi vald Niina ja Aare Otto

Paide vald Helve ja Valdek Kendla

Roosna-Alliku vald Perekond Adler

Türi vald Eve ja Kaljo Oja Merike Nordlund Merle Lönnfors Kadri Jaanus ja Ain Lukas

Väätsa vald Inna Hinrikus ja Kalmer Kütt

Paide linn perekond Valdmaa perekond Pennert

Siseministri tänukirja ja mastivimpliga tunnustati 2014 aastal:

Albu vald Edith-Lilian Dravant Kuldar Krasavin ja Kersti Ruse

Ambla vald Mailis ja Koit Tarendi Marina Marton ja Toomas Raaper

223 Imavere vald Helin ja Elar Haljas Eda ja Märt Sepp

Järva-Jaani vald Priit ja Riina Seire Tarvo ja Christel Trahv

Kareda vald Maikki ja Kalju Siirak Anneli ja Aivar Piirsalu

Koeru vald Stella ja Kuldar Kallasmaa Helgi Birnbaum ja Kuido Jaaniste

Koigi vald Aili Kurema Kristi Piirimäe

Paide vald Tatjana ja Sergei Kožik Andrei Rikberg ja Gerdi Eisler-Rikberg

Roosna-Alliku vald Karin ja Priit Alev Kaire ja Aldur Lõhmus

Türi vald Anne-Ly ja Margus Tepner Piret Reinsalu ja Kert Aasavelt

Väätsa vald Kalev ja Anne Lillepea Maarika Kaljurand ja Nikolai Danjuk

Paide linn Kersti ja Janno Viilup perekond Martsepp

224 Maareform

01.novembril 1991. a kehtima hakanud maareformi seaduse täitmisel on Järva Maavalitsuse roll olnud ikka ühe suunaga - koostöös kohalike omavalitsustega tekitada maale omanik. Võib öelda, et reform on oma ülesande täitnud, pea kõik erastamisele ja tagastamisele kuulunud maa on saanud omaniku ning maa on jõudnud tsiviilkäibesse.

31.12.2014. seisuga on Järva maakonna pindalast - 245 906 ha riigi maakatastris registreeritud 97,8 % ja moodustatud on kokku 26 682 katastriüksust.

Järva-Jaani vallas on katastris registreeritud 99 % kogu valla kogupindalast, s.o. 12 672 hektarist on registreeritud 12 540,3 ha.

2014. aasta maareformi alaseid tegevusi iseloomustavad järgmised andmed:  Sõlmiti 38 maa ostueesõigusega erastamise lepingut kogupindalaga 49,26 ha.  Võõrandati 113 kasutusvaldusesse antud kinnistut, kogumaksumusega 1 788 360 eurot, kogupindalaga 1331,6 ha.  Jätkuvalt riigi omandis olevale maale sõlmiti maa ajutiseks maakasutuseks 60 lepingut kogupindalaga 462,73 ha.  Maa munitsipaalomandisse andmiseks võeti vastu 81 otsust, peamiselt kohalike teede aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa osas.

Joonis 1. Katastrisse kantud maa, 31. detsember 2014 (% maakonna pindalast)

225 Tabel 1. Maakatastris registreeritud maa omandamisviiside lõikes seisuga 31.12.2014 Haldusükuse Katastris regist- % sh.riigi oman- munitsi- ostuees- enampak- vaba põllu Vaba metsa Tagastatud kat.kandmata

Omavalitsus pindala reeritud arv Pindala disse jäetud paalmaa õigus kumine maa maa maa maa Albu 25701 1820 25342,9 98,6 12038,5 108 3533,3 268,5 1271,7 1355,6 6767,3 358,1 Ambla 16659 2185 16395,5 98,4 4026,7 91,6 3169 578,7 1395,4 1354,5 5779,6 263,5 Imavere 13961 1393 13473,8 96,5 3276,7 146 2435,4 561,7 375,4 1057,5 5621,4 487,2 Järva-Jaani 12672 1861 12540,3 99 2701 192,5 4163,8 715,1 106,2 93,2 4568,6 131,7 Kareda 9166 939 8675,6 94,7 2242,3 31 2378,2 227,6 488,3 437,4 2870,8 490,4 Koeru 23691 2215 23164,6 97,8 7401,8 103,6 4654,5 1773,5 1713,4 1074,8 6443,1 526,4 Koigi 20422 1581 20112,5 98,5 7143,4 117 4078,8 1139,2 978,2 1597,5 5058,4 309,5 Paide 30062 3045 29308,1 97,5 15979,1 192,7 3561,6 119,7 882,6 860,6 7711,9 753,9 Paide linn 1012 1746 577,2 57 143 144,7 214,1 13,5 0 0 61,8 434,8 Roosna-Alliku 13216 1237 12959 98,1 5297,3 59,7 3084,2 471,6 746,7 364,9 2935 257 Türi 59831 7011 58778 98,2 19332,6 783,7 8111,3 2603,2 2304,4 2319,6 23323,2 1053 Väätsa 19513 1649 19295,9 98,9 8219,4 55,9 1977,8 930 317 424,2 7371,6 217,1 Järvamaa 245906 26682 240623,3 97,9 87801,8 2026,4 41362 9402,1 10579,3 10939,8 78512,7 5282,6 Tabel 2. Katastris registreeritud maa sihtotstarvete (kü arv) lõikes seisuga 31.12.2014 Omavalitsus Haldusükuse registreeritud Elamumaa Ärimaa Tootmismaa Veekogude Transpordi Jäätmehoid- Riigikaitse-Kaitsealune Maatulundus Sihtots- Mäetööstus Turba sotsiaal

pindala pindala kü arv kü arv kü arv maa maa lamaa maa maa maa tarbeta maa tööstusmaa maa Albu 25701 25342,9 251 15 92 1 100 3 0 15 1309 1 2 1 30 Ambla 16659 16395,5 520 31 139 2 58 3 3 4 1396 0 2 0 27 Imavere 13961 13473,8 188 23 66 0 77 3 0 0 1014 0 0 0 22 Järva-Jaani 12672 12540,3 501 22 88 0 130 4 0 2 1057 0 4 0 53 Kareda 9166 8675,6 158 8 52 0 23 2 0 0 685 0 0 0 11 Koeru 23691 23164,6 462 12 104 2 81 4 1 25 1488 0 1 3 32 Koigi 20422 20112,5 195 7 59 0 86 2 1 3 1208 0 1 0 19 Paide 30062 29308,1 668 41 127 1 451 6 3 7 1702 0 4 1 34 Paide linn 1012 577,2 1290 102 127 1 141 2 2 0 11 0 0 0 70 Roosna-Alliku 13216 12959 224 8 79 0 56 3 1 6 828 0 0 1 31 Türi 59831 58778 2578 77 265 2 314 13 6 0 3673 0 7 4 72 Väätsa 19513 19295,9 311 12 73 2 86 6 1 5 1131 0 3 1 18 Järvamaa 245906 240623 7346 358 1271 11 1603 51 18 67 15502 1 24 11 419

Ehitus- ja planeerimistegevus

18. juulil 2013. a algatas Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 337 maakonnaplaneeringute koostamise, mille alusel algatas Järva maavanem 26. juulil 2013. a korraldusega nr 396 Järvamaa maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on riigi ruumilise arengu vajaduste väljendamine ja kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokkulepitud visioonidele ja arengusuundadele ning planeerimistegevuse suunamine kohalikul tasandil.

2014. a toimus maakonnaplaneeringu koostamisel ettevalmistus- ja analüüsietapp, mille käigus külastati naabermaakondi, et kaardistada piiriülesed huvid ja koostööpunktid, vaatasime üle praegu kehtivad maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud, koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ning toimus selle avalik väljapanek ja arutelu, samuti valmis maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüs. Nimetatud analüüs on üheks oluliseks alusdokumendiks maakonnaplaneeringu koostamisel maakonna ruumilise arengu eesmärkide sõnastamiseks ning planeeringulahenduse kirjeldamisel ja põhjendamisel.

Järvamaa omavalitsustes algatati 2014. aastal 5 detailplaneeringut ja 1 üldplaneering ning kehtestati 5 detailplaneeringut. Maavanema järelevalve läbis 4 detailplaneeringut.

Tabel 1. Planeerimistegevus Järva maakonna omavalitsustes 2014. aastal Omavalitsus Planee- neist koos- Koos- MV neist Kehtestatud ringute kõlas üld- kõlastuste järelevalve märkus- planee- algatamiste planeeringuga vajaduse läbinud tega ringute arv arv küsimine planeeringute MV-lt arv Albu ------Ambla ------Imavere 1 1 - - - 1 Järva-Jaani ------Kareda ------Koeru 1* - - - - 1 Koigi ------Paide linn 2 1 2 2 - 3 Paide vald - - - 1 - 2 Roosna-Alliku - - - - - 1 Türi 1 - - 1 - 2 Väätsa 1 - - - - - Kokku 6 2 2 4 - 10 *Koeru valla üldplaneeringu algatamine Järva Maavalitsuse andmed

Statistikaameti andmetel anti 2014. aastal Järvamaa omavalitsustes kasutusluba 5 uuele eluruumile, milles oli kokku kasulikku pinda 712,8 m2. Tabel 2. Kasutusloa saanud uued eluruumid 2014. aastal Järvamaa omavalitsustes kasutusloa saanud Haldusüksus eluruumid arv pind m2 Albu vald 1 155,7 Ambla vald 0 0.0 Imavere vald 0 0.0 Järva-Jaani vald 0 0.0 Kareda vald 0 0.0 Koeru vald 0 0 Koigi vald 0 0.0 Paide linn 2 295,2 Paide vald 1 188,7 Roosna-Alliku vald 1 73,2 Türi vald 0 0 Väätsa vald 0 0.0 Järva maakond kokku 5 712,8

Statistikaameti andmed

Püstitatud mitteeluhooneid lubati Järva maakonnas kasutusse 30, kasuliku pinnaga 23 800 m2 ja kubatuuriga 115 407 m3, laiendati 6 hoonet pindalaga 23 954 m2, kubatuuriga 929 044 m3 ning rekonstrueeriti 31 hoonet pindalaga 23 800 m2, kubatuuriga 115 407 m3

Tabel 3. 2014. aastal kasutusloa saanud mitteeluhooned Järva maakonnas Uusehitus Mitteeluhoone liik Hoonete arv Hoonete pind m2 Hoonete kubatuur m3 Tööstushooned 2 698 8526 Kaubandushooned 1 342 2418 Haridus- ja teadushooned 1 1521 6250 Põllu-, metsa,-,jahi-, kalamajand. 10 30603 212544 Transpordihooned 2 314 1566 Suvilad ja aiamajad 2 144 535 Muud hooned 12 2297 17220 Kokku 30 23800 115407 Hoonete laiendamine Tööstushooned 2 3032 15616 Haiglad ja muud ravihooned 1 1613 7577 Haridus- ja teadushooned 1 2528 12869 Büroohooned 1 1063 3828 Põllu-, metsa,-,jahi-, kalamajand. 1 17718 889154 Kokku 6 23954 929044 Hoonete rekonstrueerimine Tööstushooned 2 2310 14555 Majutushooned 1 255 1404 Toitlustushooned 1 521 1420 Hoolekandeasutuste hooned 1 426 1693

228 Haridus, teadushooned 6 2567 13126 Meelelahutus-, muuseumi- ja 1 949 8 raamatukoguhooned Spordihooned 1 250 1575 Kultus- ja tavandihooned 1 430 5514 Büroohooned 3 732 3671 Põllu-, metsa,-,jahi-, kalamajand. 1 619 36303 Suvilad ja aiamajad 1 115 395 Muud 12 7628 35744 Kokku 31 23800 115407 Statistikaameti andmed

Tabel 4. Mitteeluhoonete püstitamine omavalitsuste lõikes 2014. aastal Haldusüksus Hoonete arv Hoonete pind m2 Hoonete kubatuur m3 Albu vald 2 4 568,7 28 952 Ambla vald 1 1 100,0 7 200 Imavere vald 2 6 318,8 44 570 Järva-Jaani vald 0 0.0 0 Kareda vald 1 4 848,0 31 864 Koeru vald 2 4 887,5 33 136 Koigi vald 0 0,0 0 Paide linn 0 0,0 0 Paide vald 6 4 001,5 23 478 Roosna-Alliku vald 1 40,0 138 Türi vald 9 2 359,0 14 501 Väätsa vald 0 0,0 0 Maakond kokku 24 28 123,5 183 839 Statistikaameti andmed

Ehitusloa andsid Järvamaa omavalitsused 2014. aastal 45 elamule, millest 6 korral oli tegemist uusehitusega, 5 korral hoone laiendamisega ja 34 korral hoone rekonstrueerimisega. Mitteeluhoonetele anti ehitusluba välja 103 korral, millest 62 korral oli tegemist uusehitusega, 8 korral laiendamisega ja 33 korral rekonstrueerimisega.

Tabel 5. 2014. a eluhoonetele antud ehitusload Järva maakonnas Hoonete arv ehitise liik Uusehitus Laiendamine Rekonstrueerimine Ühepereelamud 6 5 17 1-2-korruselised elamud 0 0 6 3-5-korruselised korterelamud 0 0 11 Maakond kokku 6 5 34

Tabel 6. 2014. a mitteeluhoonetele antud ehitusload Järva maakonnas Ehitise liik hoonete arv Uusehitus Laiendamine Rekonstrueerimine Tööstushooned 3 1 3 Majutushooned 0 1 1 Kaubandushooned 1 1 1 Haiglad ja muud 0 0 1

229 ravihooned Hoolekandeasutuste hooned 1 0 0 Haridus- ja teadushooned 0 0 6 Spordihooned 0 0 1 Kultus- ja tavandihooned 0 0 1 Büroohooned 0 0 2 Hoidlad ja laohooned 2 0 0 Põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned 12 0 3 Transpordihooned 3 0 2 Suvilad ja aiamajad 0 1 2 Muud hooned 40 4 10 Maakond kokku 62 8 33 Statistikaameti andmed

230