OÜ Arhitektuuribüroo Novel Äriregistri kood 11253230 +372 520 9928 | [email protected] www.novel.ee Kiisa tn 8 Tallinn, 11313

Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Seisuga 02.02.2009

Tallinn 2009

Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

SISUKORD

KOKKUVÕTE...... 4 SISSEJUHATUS ...... 7 1 PLANEERINGU EESMÄRGID JA SISU ...... 9 2 SEOS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE NING RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ...... 10 2.1 SEOS ASJAKOHASTE PLANEERIMIS - JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ...... 10 2.2 PLANEERIMISDOKUMENDI SEOS RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ...... 14 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS...... 14 3.1 ALUSPÕHI , PÕHJA - JA PINNAVESI ...... 14 3.2 MAAKASUTUS ...... 20 3.3 ROHEVÕRGUSTIK , TAIMESTIK JA LOOMASTIK ...... 20 3.3.1 Tuumalad ...... 21 3.3.2 Koridorid...... 22 3.4 LOODUSKAITSE ...... 23 3.4.1 Kaitsealad ...... 23 3.4.2 Püsielupaigad...... 25 3.4.3 Kaitsealused liigid...... 26 3.4.4 Kaitstavad looduse üksikobjektid ...... 26 3.4.5 Hoiualad ja Natura 2000 loodusalad...... 26 3.5 LOODUSVARAD ...... 27 3.6 MAASTIK , MILJÖÖVÄÄRTUSED JA KULTUURIPÄRAND ...... 30 3.7 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK KESKKOND ...... 36 3.8 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR JA JÄÄTMEMAJANDUS...... 41 4 VÕIMALIK OLULINE KESKKONNAMÕJU JA ARENGUSTSENAARIUMID...... 52 5 KESKKONNAMÕJU PROGNOOS, HINNANG NING MÕJU NATURA 2000 ALA TERVIKLIKKUSELE JA KAITSE-EESMÄRKIDELE...... 54 5.1 MÕJU MAAKASUTUSELE ...... 54 5.2 MÕJU PINNA - JA PÕHJAVEELE ...... 55 5.3 MÕJU TAIMESTIKULE JA LOOMASTIKULE ...... 58 5.4 MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE ...... 63 5.4.1 Tuumalad ...... 64 5.4.2 Koridorid...... 65 5.5 MÕJU KAITSEALUSTELE ALADELE , KAITSTAVATELE LOODUSE ÜKSIKOBJEKTIDELE NING KAITSEALUSTELE LIIKIDELE ...... 66 5.5.1 Kaitsealused alad...... 66 5.5.2 Kaitsealused pargid ja looduse üksikobjektid ...... 67 5.5.3 Kaitsealused liigid ja vääriselupaigad...... 68 5.6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE ...... 68 5.6.1 Hindamise põhimõtted...... 68 5.6.2 Üldplaneeringuga kavandatava mõju Natura aladele ...... 69 5.7 MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE ...... 71 5.8 LOODUSVARAD NING NENDE KASUTAMINE ...... 73 5.9 MÕJU MAASTIKULE , MILJÖÖVÄÄRTUSTELE JA KULTUURIPÄRANDILE ...... 74 5.10 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK MÕJU ...... 79 5.11 MÕJU INIMESE TERVISELE...... 80 6 SEIRE...... 82 7 PARIMA STSENAARIUMI LEIDMISE VIIS JA PÕHJENDUS...... 82 8 PROTSESSI JA AVALIKKUSE KAASAMISE ÜLEVAADE (TÄIENDATAKSE ARUANDE AVALIKUSTAMISE JÄREL) ...... 86 9 ÜLEVAADE KSH KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSTEST ...... 90

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 2 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

10 JÄRELDUSED JA LEEVENDUSMEETMED ...... 91 11 KASUTATUD MATERJALID ...... 98 12 LISAD...... 100 LISA 1: ARUANDE AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD DOKUMENDID...... 100 LISA 2: ARUANDE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLLID ...... 113 LISA 3: TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU PÕHIJOONIS JA SELETUSKIRI ...... 129 LISA 4: TÜRI VALLA LOODUSKAITSE JA AJALOOMÄLESTISTE KITSENDUSTE JA PIIRANGUTE KAART ...... 129 LISA 5: TÜRI VALLA LOODUSVARADE KAART ...... 129 LISA 6: TÜRI VALLA PÕHJAVEE KAITSTUSE JA REOSTUSOHTLIKKE OBJEKTIDE KAART ...... 129 LISA 7: TÜRI VALLA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE ALADE KAARDID ...... 129 LISA 8: TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU TEEDE JA TEHNOVÕRKUDE KAART ...... 129 LISA 9: KSH PROGRAMM ...... 129

JOONISED JA PILDID

Joonis 1: Kurla karstiala...... 16 Joonis 2: Lintsi jõgi suubub Pärnu jõkke maakonna piiril...... 18 Joonis 3: Türi valla rohevõrgustik...... 21 Joonis 4: Tagametsa skaudilaager Saarjõe maastikul ...... 32 Joonis 5: Türi valla kandid...... 37 Joonis 6: Türi valla kantide tüübid...... 38 Joonis 7: Infrastruktuuriobjektide paiknemine Türi valla kantides...... 40 Joonis 8: Kolm ümbersõidutee alternatiivi...... 42 Joonis 9: Alternatiivide konfliktipiirkond ja lõikumine Türi maastikukaitsealaga...... 43 Joonis 10: Türi ümbersöit Türi voorestiku maastikukaitsealal ...... 67 Joonis 11: Kõrgessaare kalmistu ja selle laiendus ...... 70 Joonis 12: Laupa mõisa miljööala...... 77

TABELID

Tabel 1: Türi valla jõed ...... 17 Tabel 2: Türi valla maardlad ...... 27 Tabel 3: Valla elanike arvu dünaamika...... 38 Tabel 4: Elanike arv valla asulates ja külades...... 39 Tabel 5: Alternatiivide võrdlus...... 44 Tabel 6: Türi valla põhjavee kvaliteedinäitajad...... 46 Tabel 7: Infrastruktuuride ja maakasutuse mõjuulatus eluta- ja eluskeskkonna suhtes...... 61 Tabel 8:Maanteeäärsete vööndite ulatus ...... 72

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 3 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) viidi läbi Türi valla üldplaneeringu (ÜP) koostamise käigus, seejuures oli hindamine põimitud planeerimisprotsessi ning toimus sellega samaaegselt. Üldplaneering ja KSH algatati Türi Vallavolikogu 30. august 2006.a otsusega nr 131.

KSH eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine parima võimaliku planeerimislahenduse leidmisel. Oluliseks eesmärgiks on ka avalikkuse tõhusam kaasamine planeerimisprotsessi ning protsessi avatumaks ja läbipaistvamaks muutmine. KSH protsessi jooksul toimusid avalikud väljapanekud ja koosolekud vallas kolmes paigas – Türil, Oisul ja Kabalas. Rahvaga kohtuti enne üldplaneeringu eskiislahenduste väljatöötamist (nn töökoosolekutel), eskiisi ja programmi avalikustamisel ning aruande avalikustamisel. KSH aruanne on uuesti avalikult kättesaadav ühes üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja aruteluga.

Üldplaneeringuga kavandatavaks põhilisteks maakasutuse muudatusteks KSH seisukohalt olid: - Türi ümbersõidutee trassi kavandamine - Perspektiivse elamumaa lisandumine (eelkõige Türi ja Türi-Alliku ümbruses, kuid ka Kabalas, Oisus jm) - Tootmis- ja ärimaa ettenägemine (eelkõige täiesti uued alad perspektiivse ümbersõidutee trassi ääres, kuid ka Lokutal ning teiste asulate läheduses) - Maakondliku rohevõrgustiku piiride muutmine - Ühiskondlikuks otstarbeks reserveeritavate maade ettenägemine (kalmistute laiendused, külaplatsid), rekreatsioonialade kavandamine (endised karjäärid) - Türi ümbruse metsade määramine kaitsemetsaks - Endiste suvilapiirkondadega seonduvate küsimuste korraldamine

Üldplaneeringuga kavandatava mõju hinnati, lähtudes olemasolevatest andmestikest, aruannetest ja uuringutest. Mõju hindamiseks kasutati konsulteerimist ametiasutustega, avalikke arutelusid, kohtumisi ekspertidega ning vestlusi kohalikega. Planeeritava maakasutuse mõju hindamiseks kasutati kaardianalüüsi. Üldplaneeringus ja selle keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on lähtutud olemasolevate valdkondlike arengukavadega planeeritavast, eeldades, et arengukavade koostamisel on kasutatud parimat ekspertteadmist antud valdkonnas ning kaalutud ja hinnatud arengukavaga kaasnevat. Hinnati kavandatavate maakasutusmuudatustega kaasnevat mõju, vajadusel pakkudes leevendavaid meetmeid või alternatiivseid lahendusi. Hinnati ka maakasutust, mille osas üldplaneeringuga muudatust ette ei nähtud, kuid see oleks KSH koostajate arvates tulevikus vajalik.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus vaadeldi seetõttu üldplaneeringuga kavandatava võimalikku keskkonnamõju kaitsealustele loodusobjektidele, rohevõrgustikule ning taimestikule-loomastikule üldiselt, pinna- ja põhjaveele, välisõhu kvaliteedile, maavaradele, võttes arvesse nende kaevandamisega seotud keskkonnaküsimusi, maakasutusele, miljööväärtustele; sh väärtuslikele maastikele, inimesele elukeskkonnale ning tervisele ja varale, kohaliku kogukonna arengule ja kultuuripärandile.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 4 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena leiti, et kõige suurema keskkonnamõjuga üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutusmuudatustest on Türi ümbersõit. Vaadeldi kolme trassi kulgemise alternatiivi, millest üks oli 0-alternatiiv, mille puhul jätkub linna läbiv transiitliiklus endist marsruuti mööda. Kaalutluste ja koosolekute tulemusena leiti ümbersõidutee trassiks alternatiiv, mis on kõige väiksema negatiivse mõjuga keskkonnale ja tugeva positiivse mõjuga Türi linna sotsiaalsele keskkonnale, turvalisusele ja välisõhu kvaliteedile. Türi linnast transiit- ja valla erinevaid regioone ühendava liikluse väljaviimine on eeldus selleks, et Türil tekiks toimiv linnakeskus. Tihe liiklus hakib sotsiaalset ruumi, mida loovad linnakeskuse poekesed, ametiasutused, pargid ja avalikud platsid. KSHs leiti, et Türi linnakeskusele positiivse mõju ilmnemiseks on tarvis välja ehitada kogu läänesuunaline ümbersõidutee, sh Lokuta-Särevere vaheline lõik.

Türi valla üldplaneering ning edasine elamualade arendus vallas lähtub põhimõttest, et tiheasustusalad laieneksid tiheasustusega alade ümber ning uusi elamualasid olemasolevatest keskustest eraldi ettenähtud ei ole. Suuremate arenduste koondamine olemasolevate tiheasustusalade ümber kergendab infrastruktuuride rajamist ja teenuste pakkumist, vähendades sellega nii majanduslikku survet vallale kui võimalikku reostust keskkonnale. Samas ei tohiks kaduda külade elujõulisus, kus peaks pigem toetama traditsioonilist keskkonda säilitada aitavat elulaadi.

Asulates ja ka mujal paiknevate tootmisalade puhul tuleb silmas pidada, et erilist tähelepanu vajavad sellised tegevused, mille puhul negatiivne mõju (müra, õhusaaste, lõhn, põhjavee liigtarbimine, saasteainete võimalik sattumine pinna ja põhjavette) ulatub tootmishoonest või rajatisest väljapoole ning mille puhul ei ole võimalik seesugust negatiivset mõju rohelise puhvri abil leevendada. Selliste tootmisalade puhul tuleb kaaluda kasutatavate tehnoloogiate uuendamist, vähendamaks ja likvideerimaks negatiivset mõju. Konkreetse tootmistegevuse sobivus planeeritavasse piirkonda tuleb vajadusel selgitada keskkonnamõju hindamise käigus. KSH tulemusena on üldplaneeringus ettenähtud kaitsehaljastus tootmisalade ümber, mis leevendab nendelt tulenevat negatiivset mõju elukeskkonnale.

Türi valla üldplaneeringuga jääb perspektiivsete arendusalade alla vähesel määral väärtuslikku põllumaad. Kavandatavaga kaasneb seega vähene negatiivne mõju mulla kui loodusvara kasutusvõimalustele. Enamik väärtuslikust põllumaast jääb üldplaneeringuga põllumajanduslikku kasutusse. Maavaravarude kasutamisvõimalustele on oluline mõju teisi loodusväärtusi säilitada aitavatel planeerimisotsustel. Nii on rohevõrgustikku arvatud peaaegu täielikult või täielikult mitmete maardlate alad. Kindlasti ei tohiks keskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks toetada seni rikkumata väärtuslikes rabades turbatootmise alustamist ning tuleks tõsiselt kaaluda tootmise laiendamise võimalikkust kõikidel rohevõrgustikku kuuluvatel aladel, arvestades tuumalade ja koridoride säilimise tingimusi. KSH käigus täpsustati maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustikku. Muudeti mõningate koridoride kulgemisteed ja laiendati rohevõrgustiku tuumalasid, haarates nendesse vääriselupaiku ja metsade äärealasid.

Oluliseks mõjuriks Türi valla pinna- ja põhjaveele on põllumajandus. Veekvaliteedi parandamiseks tuleb Türi vallas seetõttu eelkõige tervikuna rangemalt järgida ning kontrollida põllumajanduslikke keskkonnanõudeid. Türi linna joogivee kvaliteedi parandamisele aitab kaasea Türi linna uue perspektiivse veehaarde rajamine Tolli tänavast põhja poole jäävale alale. Oluline on reovee- ja jäätmekäitluse nõuete täitmine ja kontroll, seda nii tihe- kui

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 5 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine hajaasustuses. Türi vallas on veel alles põllumajandustootmise hooneid, mille puhul kerkib üles nende renoveerimise ja kaasajastamise otstarbekus. Üldplaneering kohaselt on perspektiivseteks reoveekogumisaladeks tiheasustusalad. Samuti käsitletakse üldplaneeringus reoveepuhastite rekonstrueerimist ja/või rajamist. Seetõttu on üldplaneeringul veekeskkonnale otseselt positiivne mõju, luues eeldused ÜVK arendamise kavas ettenähtud reoveekogumisalade tekkimiseks.

Üldplaneeringuga kaasneb suurem surve Pärnu jõe hoiualale elamuarenduse ja jõekallaste intensiivsema kasutuse näol. Edasisel detailplaneerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku, rohelise võrgustiku ning teiste Pärnu jõe osas kehtivate looduskaitse tingimustega. Pärnu jõgi on haaratud tervet Türi valda läbivas osas rohevõrgustikku.

Üldplaneeringuga kavandatavaga kaasneb positiivne mõju kultuuripärandile, kuna väärtustatakse nii miljööväärtusi, mälestisi kui pärandkultuuriobjekte. Tehakse ettepanek moodustada miljööalad Kabala, Laupa, Kirna, Särevere ja Kolu mõisate juurde, Villevere külas Väike- ja Suur-Villevere ning Türi linnas Vabriku puiestee piirkonnas. Miljööväärtuslike alade piire laiendati eskiisis pakutute osas mõisakeskuste ümber selliselt, et haaratud oleks kogu ansambel – erinevad ajalooperioodid, teedevõrk ja haljasalad.

Üldplaneeringuga kavandatava on inimese tervisele kas otseselt positiivse mõjuga (näiteks liiklusohutusega või välisõhuga seonduv) või on planeeringuga ettenähtud meetmed mõju leevendamiseks (teede sanitaarkaitsevööndite järgmine, kaitsehaljastuse planeerimine, mürakaitse planeerimine).

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 6 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Sissejuhatus

KSH eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine parima võimaliku planeerimislahenduse leidmisel. Oluliseks eesmärgiks on ka avalikkuse tõhusam kaasamine planeerimisprotsessi ning protsessi avatumaks ja läbipaistvamaks muutmine. Keskkonnamõju hindamine on oli seega osa planeerimise protsessist ning kulges sellega samaaegselt.

Vastavalt planeerimisseadusele on Türi valla üldplaneeringu eesmärgiks valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võiva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise mõju ning looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine.

Lisaks on tulenevalt planeerimisseadusest üldplaneeringu eesmärgiks • maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; • detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; • maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; • miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; • rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; • teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; • vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; • põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; • puhke- ja virgestusalade määramine; • ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras; • vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; • vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; • üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; • ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; • muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.

Täpsem üldplaneeringu lähteülesanne on KSH aruandele lisatud. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks oli keskkonnakaalutlustega arvestamine, leidmaks parimad lahendused nimetatud üldplaneeringu eesmärkide täitmiseks. Samuti kavandati KSH tulemusena üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate negatiivse mõju leevendamise meetmed.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 7 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ( RT I 2005, 15, 87 ) ning planeerimisseadusest (RT I 2002, 99, 579 ).

KSH ruumiliseks ulatuseks oli Türi valla territoorium, vajadusel arvestati ka väljastpoolt hindamisala tuleneva mõjuga.

Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Vald piirneb Järvamaal Imavere valla, Koigi valla, Paide valla, Väätsa valla ja Paide linnaga, Raplamaalt Käru vallaga, Pärnumaalt Vändra vallaga ning Viljandimaalt Kõo valla, Suure-Jaani valla ning Võhma linnaga. Valda läbivad mitu suurt maanteed: Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, Tallinn-Rapla-Türi maantee ning Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee. Valda läbib ka Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee. Valla geograafiline asend Kesk-Eestis on ühest küljest soodne, kuivõrd kõikidesse suurematesse keskustesse on enam-vähem võrdne kaugus. Transpordivõimalused on suhteliselt head. Teisest küljest on mitmed suured keskused igapäevaseks töölkäimiseks liialt kaugel (v.a Paide). Türi valla pindala on 598,82 km². Rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2007 on 11 256 inimest.

Üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Türi Vallavolikogu. KSH koostamise korraldajaks on Türi Vallavalitsus. Planeeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija on Arhitektuuribüroo Novel OÜ. KSH järelevalvaja on Järvamaa Keskkonnateenistus.

Arhitektuuribüroo Novel poolt osalesid üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise töögrupis:

Tiina Vilberg – tegevjuht Piret Kiiss – planeeringute osakonna juhataja Inge-Ly Ansip - planeerimisarhitekt Raido Valdmaa – planeerimisspetsialist Kärt Mae – üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise spetsialist Hele Möllits – maastikuarhitekt Aadu Niidas - planeerimisspetsialist

Vee- ning looduskeskkonnale avalduva mõju hindamise peatükkides on kasutatud ka ELFi spetsialistide (Kaja Riiberg, Mari Kaisel ja Kaupo Kohv) tööd.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 8 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

1 Planeeringu eesmärgid ja sisu

Türi Vallavolikogu algatas Türi valla üldplaneeringu koostamise ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise 30. augusti 2006 otsusega nr 131. Töö koostamisel on lähtutud Türi Vallavolikogu lähteseisukohtadest valla üldplaneeringu koostamiseks. Valla üldplaneering on koostatud valla haldusterritooriumi kohta ning selle koostamise aluseks on Türi valla arengukava 2007-2013 ja kehtestatud Järva maakonnaplaneering. Üldplaneeringu eskiisi eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel ning detailplaneeringute koostamiseks, samuti detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Üldplaneeringu eskiisis on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni lahendused jms).

Üldplaneeringu keskkonnamõju hindamisel on oluline silmas pidada sellise hindamise erinevust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisest. Ruumilisel planeerimisel on keskkonnamõju hindamise eesmärk eelkõige parima planeerimislahenduse leidmine, pidades silmas võimalikke arenguid tulevikus. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole võimalik täpselt ennustada konkreetset kaasnevat keskkonnamõju sarnaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisele. Seetõttu käsitletakse üldplaneeringuga määratud maakasutusest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju tulevikus. Selline hindamine on üldplaneeringule omase üldistusastmega ning pigem edasiseks hindamiseks suunda andev. Keskkonnamõju on vastavalt KeHJS-le oluline kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamine toimus üldplaneeringu koostamisega samal ajal ning selle tihedalt seotud osana. Planeeringu koostamise käigus kaaluti ning hinnati jooksvalt planeeritavate tegevuste mõju.

Üldplaneeringuga kavandatavat mõju hinnati lähtudes olemasolevatest andmestikest, aruannetest ja uuringutest. Mõju hindamiseks kasutati konsulteerimist ametiasutustega, avalikke arutelusid, kohtumisi ekspertidega ning vestlusi kohalikega. Planeeritava maakasutuse mõju hindamiseks kasutati kaardianalüüsi.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 9 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

2 Seos teiste planeerimisdokumentide ning rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega

2.1 Seos asjakohaste planeerimis- ja arengudokumentidega Üldplaneeringu koostamisel ja selle keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuleb arvestada planeerimisdokumentidega Euroopa Liidu, Eesti, Järva maakonna ning valla enda tasandil. Türi valla üldplaneeringu otsesemateks lähtekohtadeks on Järva maakonnaplaneering ning Türi valla arengukava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise seisukohalt on vajalik arvestada Järva maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” toodud põhimõtete ja arendustingimustega. Vallas on eelnevalt kehtestatud Türi linna üldplaneering. Türi valla arengut suunab 2007. aastal koostatud “Türi valla arengukava 2007-2013”. Türi vallal on olemas ka jäätmekava (2006-2010) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (2007-2019).

Türi valla arengukavas sõnastatud Türi valla kui sotsiaalse keskkonna, majanduskeskkonna, tehiskeskkonna ja looduslikku keskkonna arendamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa valla elanike arvu suurenemisele ja tagada neile kõrge elukvaliteet. Lähtudes valla arengu üldeesmärgist ja omavalitsuse tegevuse missioonist, on Türi valla arenguvisiooniks : Türi vald on atraktiivne ja jätkusuutliku arenguga, kasvava elanikkonnaga omavalitsus, kus kõrge kodukultuuriga, kaasaegsete haridus- ja sotsiaalteenustega, tervislikku eluviisi võimaldav elukeskkond on ühendatud keskkonnasõbraliku, kohalikku omapära ja ressursse väärtustava töö- ning ettevõtluskeskkonnaga. Arengukava loetleb eelnevale tuginedes Türi valla arendamise võtmevaldkonnad järgmiselt: • Atraktiivse, sotsiaalselt turvalise elukeskkonna väljaarendamine • Valla majandusliku potentsiaali kasutuselevõtmine ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks • Valla inimkapitali ja kogukonna arendamine Võtmevaldkondi toetavate ja läbivate meetmetena nähakse: • Haldussuutliku juhtimissüsteemi väljaarendamine • Vallasisese integratsiooni suurendamine kommunikatsioonivõrgustike (teed, tänavad, ühistransport, infotehnoloogia) edasiarendamise kaudu • Tasakaalustatud asustus- ja teenindusstruktuuri väljaarendamine • Valla omapära leidmine ja maine väljakujundamine Arengukava ja tegevuskava esitavad seostatult edasise arengu prioriteetsed eesmärgid, ülesanded ja tegevusvajadused võtmevaldkondade piires, mis on vajalikud Türi valla arenguvisiooni ja üldeesmärgi saavutamiseks. Võtmevaldkond 1: Atraktiivse, sotsiaalselt turvalise elukeskkonna väljaarendamine Tegevusvaldkonna arengu üldeesmärgiks on arendada Türi vallas välja atraktiivne, kaasaja nõuetele vastav elukeskkond, mille olulisemateks kriteeriumiteks on: Haridus: kvaliteetse haridusteenuse kättesaadavus; Kultuur: kultuurivõimaluste kvaliteet ja kättesaadavus, aktiivne kultuuritegevus, kohalik identiteet ja kultuuritraditsioonid;

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 10 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Sport ja aktiivne puhkus - sportimise ja aktiivse vaba aja võimaluste mitmekesisus, kvaliteet ja kättesaadavus; Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid - sotsiaalne turvalisus, sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste kättesaadavus ning kvaliteet; Teed, tänavad ja ühistransport - transpordivõimaluste kättesaadavus, infrastruktuuri olemasolu ning kvaliteet; Tehniline infrastruktuur - veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kättesaadavus ja vee kvaliteet, energiavarustuse kättesaadavus ja kvaliteet, infokommunikatsioonivõimaluste kättesaadavus ja kvaliteet; Elamumajandus - elamispindade olemasolu ja kvaliteet; Keskkond - keskkonna miljööväärtus, keskkonnapuhtus, looduslik mitmekesisus; Turvalisus - elukeskkonna madal kriminogeensus, ohuallikate ja turvalisusriskide vähesus ning korrakaitse ja turvalisusega seotud teenuste kättesaadavus. Võtmevaldkond 2: Valla majandusliku potentsiaali kasutusele võtmine ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks. Olulisemad kriteeriumid: Ettevõtluskeskkonna areng - ettevõtluskeskkonna kvaliteet ja atraktiivsus, ettevõtlusaktiivsus ning ettevõtete konkurentsivõime, töökohtade struktuur; Turism - valla atraktiivsus ja maine turismi sihtkohana, turismiteenuste kvaliteet, mitmekesisus ja kättesaadavus. Võtmevaldkond 3: Inimkapitali areng ja ühtse kogukonna väljaarendamine. Olulisemad kriteeriumid: Külaliikumine - elanike ühistegevuse ja seltsielu aktiivsus, kohaliku identiteedi olemasolu, elanike kaasatus valla haldusesse ja arendustegevusse; Inimressursi areng - töövõimelise elanikkonna kõrge tööhõive ja kvalifikatsioon, kvaliteetsed ja kättesaadavad täiskasvanute täiend- ja ümberõppe ning huvihariduse võimalused.

Järva maakonnaplaneering pärineb aastast 1998 ning seda on hiljem täpsustatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” , millega on loodud eeldused loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja säästvaks arenguks Järvamaal. Teemaplaneeringuga on määratletud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike alad ning seatud vajalikud tingimused nende säilitamiseks. Teemaplaneeringu alateema „Väärtuslikud maastikud“ lähtub arusaamast, et maastik on inimese poolt tajutav ala, mis võib hõlmata ka ranniku ja siseveed, ning mille ilme määrab looduslike ja inimfaktorite tegevus ja nende vastastikune mõju. Väärtuslike maastike valikul maakonna teemaplaneeringus on lähtutud arusaamast, et väärtuslikud maastikud on alad: • mis võiksid saada maastikuhoolduslepingute objektiks, kui selleks tekivad vahendid; • mille piirides võiksid kehtida teatud ehitus- ja kasutustingimused; • mille piirides maaomanik või –valdaja peaks selleks volitatud ametkonnaga kooskõlastama maastikku muutvaid tegevusi. Maastikku muutvad tegevused on hoonete, turismirajatiste ja teede ehitamine, kaevandamine, maaparandus, veekogude reguleerimine, maade ümberkruntimine, suuremad metsaraied ja - istutused jne. Väärtuslike maastike kategooria sisaldab maakonna kõige väärtuslikumaid alasid, mis valiti välja ja jagati omakorda kolme erinevasse klassi: I klassi alad – kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad (I); II klassi alad – väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad (II); III klassi alad – väärtuslikud, kohaliku tähtsusega alad (III);

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 11 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Reservalade hulka jäid alad, mis on vaid ühest või mõnest aspektist väärtuslikud või üldiselt madalalt hinnatud paigad. Kohalikul tasandil on need siiski olulised ning nende väärtus võib kohaliku elu edendajate soodsa suhtumise jätkumisel suureneda. Väärtuslike maastike osas seab maakonnaplaneering järgmised kasutustingimused: Väärtuslike maastike määratlemisele maakonna tasandil peab järgnema hoolduse ja teatud juhtudel ka taastamise või kaitse korraldamine kohalikul tasandil. Järgnevalt antakse üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks ning maastikuväärtuste suurendamiseks.
Igale väärtuslikule maastikule väljaspool kaitseala on vajalik koostada maastikuhoolduskava. Hoolduskavad on aluseks väärtsulike maastike säilimisele ja taastamisele. Nende põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, samuti on need aluseks arendus- ja majandustegevuse korraldamisel väärtuslikel maastikel;
Täpsustada väärtuslike maastike piirid hoolduskavade koostamisel või üldplaneeringuga;
Täpsustada detailplaneeringu kohustusega alad;
Säilitada väärtuslike maastike omapära uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel, maa sihtotstarbe muutmisel, samuti olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel;
Leida võimalusi suure rekreatsioonikoormusega aladel välja ehitada parkimis-, puhke- ja telkimiskohad ning tähistada need;
Paigaldada enam külastatavatele aladele infoskeemid ning olulisemate vaatamisväärsuste juurde suunaviidad ja teatetahvlid;
Tagada juurdepääs arhitektuurilistele vaatamisväärsustele, tähistades ja eksponeerides objekte, rajades peatumispaiku ja parklaid;
Tagada juurdepääs muinsuskaitse objektidele, korrastada ja eksponeerida neid. Tähistada objektid, rajada parklaid ja peatumiskohti;
Tagada juurdepääs kaitstavatele looduse üksikobjektidele, tähistada need, korrastada ja eksponeerida. Rajada peatumis- ja parkimiskohti;
Maakonna looduse omapära parema vaadeldavuse võimaldamiseks avada vaateid ning ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Säilitada kaunid vaatekohad reserveerides neid puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks. Kaunite teelõikudel avada vaateid ja ehitada välja puhkekohti ning peatuspaiku;
Eesti rahvuskivi - paekivi - eksponeerimiseks ning maakonna suurima maavara paekivi paremaks teadvustamiseks korrastada ja avada mõned tähistatud ning teabega varustatud karjääride paeseinad huvilistele vaatamiseks;
Koostada väärtuslike põlis- ja vabrikukülade ehitusajaloolised ja kultuuriloolised ülevaated ja arengukavad; Teemaplaneering seab rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku piirid määratakse seejärel täpsemalt üldplaneeringuga, mille käigus konstrueeritakse ka kohaliku tasandi roheline võrgustik ning täpsustatakse seal tegutsemise tingimused. Erilist tähelepanu tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt sellele tööle pöörata vähese metsasusega avarate põldudega aladel Türi-Põikva, Oisu ja Villevere-Kurla ümbruses. Maakonnaplaneering seab järgnevad kasutustingimused, mis on aluseks üld- ja detailplaneeringute koostamisel ning arendus- ja majandustegevuse korraldamisel rohelise võrgustiku aladel.
Arendades rohelises võrgustikus (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jt seadusest tulenevate piirangutega alad) majandustegevust, on oluline, et säiliks rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus;
Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi tugialadel looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%;

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 12 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada keskkonnateenistusega;
Võtta erilise tähelepanu alla raielankide taasmetsastamine rohelises võrgustikus, seda eriti rohelise võrgustiku koridorides;
Suurtele tugialadele ja koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et leevendada nende negatiivset mõju rohelisele võrgustikule;
Uute ehitusalade valikul on oluline jälgida, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks rohelise võrgustiku struktuuri;
Uute joonkommunikatsioonide projekteerimisel ning olemasolevate rekonstrueerimisel pöörata erilist tähelepanu suur- ja pisiimetajate ning kahepaiksete liikumisradade säilimisele ja kaitsele, seda eriti rohelise võrgustiku koridorides;
Põhi- ja tugimaanteedel vaadata üle suurimetajate teeületuskohad ning rakendada täiendavaid meetmeid liiklusohutuse tagamiseks; Lisaks väärtuslikele maastikele ja rohevõrgustikule käsitleb teemaplaneering ka kõrge viljakusega põllumaade kasutustingimusi. Vastavalt maakonna teemaplaneeringule loetakse Järvamaal väärtuslikeks põllumaadeks alasid, kus maa hindepunkt ületab 50. Väärtusliku põllumaa hea peremehelikuks majandamiseks tuleb teemaplaneeringu kohaselt :
hoida kõrge boniteediga põllumaad kasutuses põllumajandusliku maana;
vaadata üle põllumajanduslikust kasutusest väljajäänud väärtuslikud põllumaad ning otsustada nende kasutuselevõtu võimalused;
juurutada HELCOMi soovitused mineraalväetiste, sõnniku ja mürkkemikaalide kasutamiseks;
looduskeskkonna säilitamise ning muldade struktuuri parandamise ja viljakuse suurendamiseks hakata ulatuslikumalt kasutama täppisviljelust;
viia loomade arvukus kooskõlla põllupinna suurusega;
põldude sobiva mikrokliima hoidmiseks säilitada põldudevahelised metsatukad ning sood ja taastada võimaluse piires endisi veskipaise;
säilitada Eestile omane põllumajandusmaastik kui kultuuripärand. Järva maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” annab ka üldised soovitused asustuse ja maakasutuse suunamiseks . Lisaks juba eelnevalt öeldule, tuleks ka:
Leida vahendeid ja võimalusi pärandkoosluste kaitseks ja säilimise tagamiseks (karjatamine, heina tegemine, võsatõrje);
Säilitada pärandkultuurmaastikud, sealhulgas võimalusel põlistaluasemed, põldudevahelised teed ja metsatukad, veekogude looduslikkus ning sobitada uusehitused maastikku selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet;
Säilitada traditsioonilised külamaastikud koos taluasemete, alleede, metsatukkade, põllumaade ja asustusega. Selleks juhtida neist mööda magistraalteed ja kommunikatsioonitrassid, majandada metsa- ja põllumaad;
Tagada veekogude kaldaaladele juurdepääs, luhaniitude säilimine ja hooldamine, avada kauneid vaateid veekogude kallastele;
Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust;
Jätkata kaitsmata põhjaveega aladel, hoiu-ja kaitsemetsades või asustatud alade läheduses paiknevate reostusobjektide (mürkkemikaalide laod, prügilad) jääkreostuse likvideerimist;
Pöörata enam tähelepanu puhkemajanduse kui rohelise majandusharu arengule ja seda eriti maakonna loodeosas ehk Türi vallas;

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 13 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostatav Türi valla üldplaneering peab lähtuma ülaltoodud strateegilistest dokumentidest ning kaasa aitama nende eesmärkide täitmisele. Nende strateegiliste dokumentide, sh Türi valla arengukava põhimõtteid ning kriteeriumi on olulised hindamise kriteeriumid keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.

2.2 Planeerimisdokumendi seos rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega

Euroopa Liidu tasandi ruumilist arengut suunavatest baasdokumentidest on olulisemad Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiivi (European Spatial Development Perspective - ESDP) ja "Visioonid ja Strateegiad Läänemere regioonis 2010" ("Visions and Strategies around the Baltic 2010/ VASAB 2010"). ESDP sõnastab Euroopa Liidu ruumilise arengu peamised suunad. Läänemeremaade visioon ja strateegiad aastani 2010 (VASAB 2010) (Visions and Strategies Around the Baltic 2010) on regiooni riikide ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite ühisprojekt, kuhu on kaasatud kõikide Läänemere valgala riikide esindajad. Projekti eesmärk on läänemere piirkonna tugevdamine ning ruumiliste struktuuride väljatöötamine, parandamaks regiooni konkurentsivõimet. Läänemere eluruum on VASABi alusel jaotatud kolme põhielemendi vahel, milleks olid linnade ja asulate süsteem (nööbid - pearls), neid ühendav infrastruktuurielemendid (niidid - strings) ja eritüübilised maakasutused maalistes piirkondades (lapid - patches).

Türi valla üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda ka Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud Natura 2000 võrgustiku säilitamise põhimõtetest. Natura 2000 on loodus- ja linnualade võrgustik, mille eesmärk on säilitada ohustatud liike ja elupaiku Euroopa Liidu tasandil. Iga riigi kohustus on võtta kasutusele abinõud, mis tagaksid nimetatud alade kaitse ja hoiaksid ära nendel aladel asuvate loodusväärtuste seisundi halvenemise. Natura alade kaitsmisel ja kasutamisel on oluline, et valitud kaitsemeetmed tagaks nende elupaigatüüpide ja liikide säilimise, mille kaitseks alad on valitud.

Euroopa Liidu säästva ruumilise arengu põhimõtted kajastuvad ka strateegias Säästev Eesti 21 . Eesti jätkusuutliku arengu saavutamiseks tuuakse seal välja neli peamist eesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise tasakaalu saavutamise kolm eesmärki on: • Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu • Saastumise vähendamine • Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine

Toodud alusdokumendid ja põhimõtted on kriteeriumiteks ka Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisel hindamisel.

3 Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1 Aluspõhi, põhja- ja pinnavesi

Aluspõhi ja põhjavesi Aluspõhja ülemise kihi moodustavad Alamsiluri Raikküla lademe helehallid ja kollakashallid kihitatud lubjakivid ja dolomiidid ning valla kesk-, lõuna- ja idaosas selle peal veel Alamsiluri

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 14 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Adavere lademe savikad lubjakivid. Aluspõhjas esineb kirde-edela suunalisi tektoonilisi rikkeid. Raikküla lademe lubjakive iseloomustab lõhede ja kavernide rohkus ning veerikkus. Lademe veejuhtivus on reeglina üle 500 m 2/d, kohati isegi üle 1000 m 2/d ja paksus 30–50 m (suurem lõuna pool). Adavere lade on valla piires alal 10–60 m paks ja tagasihoidlikuma veerikkusega. Raikküla lademe all avanevad Alamsiluri Juuru lademe lõhelised savikad lubjakivid paksusega 20–25 m. Selle all paiknevad Ülemordoviitsiumi Porkuni lademe dolomiidistunud lõhelised ja kavernoossed lubjakivid paksusega 5–15 m. Porkuni lademe all lamava Pirgu lademe lubjakivide paksus on 55–60 m, savikaid Vormsi lademe lubjakive on ligikaudu 15 m. Valla piirkonnas saab eraldada 5 põhjaveekihti: pinnakattes, Siluri lubjakivides, Ordoviitsiumi lubjakivides ning Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides. Kaks viimast on suure sügavuse (alates 250 meetrist) tõttu kasutamiseks ebaotstarbekad. Pinnakattes esineb vesi pidevalt vaid paksema pinnakattega aladel (voortel, vähestel oosidel ja liigniisketel aladel).

Türi valla territooriumil on suurem osapõhjaveest nõrgalt kaitstud. Esineb ka kaitsmata ning keskmiselt kaitstud põhjaveega alasid 1. Järva maakonnas asub Eesti kõige enam karstunud piirkond – Pandivere kõrgustik ning seetõttu on Järvamaalt kirjeldatud 144 karstiala.

Sedavõrd märkimisväärsed karstivormid Türi valla territooriumil puuduvad, kuid siin asub Kurla karstiala , mis on ürglooduse objektina liigitatud maakondliku ehk regionaalse tähtsusega karstialaks. Kurla karstiala ehk Kalevipoja põrguvärav asub Kurla küla lähistel. Tegemist on 1 km pikkuse ja 0,3 km laiuse laugete nõlvadega nõoga, milles paljandub kohati Raikküla lademe kavernoosne dolokivi. Pinnakatte paksus (moreen) on karstialal alla 1 m. Karstialal leidub mitmeid kuni 1m sügavusi ja 10 m laiusi karstilohke (nn Kuritsa augud). Suurima kurisu pikkus on 80 m, laius 30 m ja sügavus 2 m. Kurla karstialal Määru talu lähedal esines vanasti pisikesi koopaavasid. Kinnivajunud avadega karstikoopad on seotud Kalevipoja põrguskäimise looga. Seetõttu on Kurla karstialal karstoloogiline, kultuurilooline ja veekaitseline tähtsus. Ala seisund on rahuldav. Karstiala kõige ilmekam ja tähtsam osa on ülesharimata rohumaa, kus kasvab mõni üksik puu ja põõsas. Kurla karstiala on Määru hoiualana Natura 2000 alade nimistus.

Türi valla olulise veeobjektina on ürglooduse raamatus nimetatud ka Iidva soo . Soo tekkis lamedas nõos mineraalmaa soostumisel. Kuni 6 meetri paksune turvas lasub savil. Soo toitub sademetest ja eesvooluks on Lintsi jõgi. Soos on palju laukaid, älveid ja kõrgeid samblamättaid. Iidva sool on ökoloogiline ja veekaitseline tähtsus.

1 Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2-10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01 ę0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001 ę0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20 ę40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1ę5 meetrit ööpäevas. Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01ę0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1 ę5 meetrit ööpäevas (Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” ( RT I 2001, 69, 424 ).

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 15 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 1: Kurla karstiala (Allikas: Maa-amet)

Veekogud Türi vallale on iseloomulik tihe jõgedevõrgustik. Vastavalt maapinna üldisele kallakule voolavad pinnaveed lõunasse ja edelasse, peamiselt Pärnu jõe ning selle lisajõgede Lintsi, Lokuta, Prandi ja Aruküla jõgede kaudu. Aasta keskmiseks klimaatiliseks äravoolumooduliks on Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi 8 l/s km 2. Eriti veerikkad on Pärnu ja Prandi jõed, mis saavad alguse Pandivere kõrgustiku jalamil asuvatest suurtest allikatest. Looduslikele vooluvetele lisaks on rajatud arvukalt kraave, millega laialdased soostunud alad on vabanenud liigveest.

Kõik nimetatud jõed on reostustundlike suublate nimekirjas (Keskkonnaministri 16.11.1998 määrus nr 65), mis seab rangemad nõuded heitvee puhastamisele. Pärnu ja Prandi jõgi on lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede nimekirjas.

Pärnu jõgi on üks Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaa ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte. Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasustusega soises maastikus. Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas, jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asustusega.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 16 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tabel 1: Türi valla olulisemad jõed (Allikas: Türi valla ÜVK)

AASTA KESKMINE VOOLUHULK, JÕGI PIKKUS, km VALGALA, km 2 l/s Pärnu 144,0 6 920 4 635 (Türi-Allikul) Lintsi 67,0 279 2 230 Lokuta 38,5 81 650 2000 (Suure-Jaani – Kaansoo mnt silla Saarjõgi 30 191 juures) Prandi 25,5 285 2 230 (Toris) Aruküla 30,0 79 630 Pala 11,2 44 350 Kuresoo 57 456

Pärnu jõgi on mõõduka kaldega ja jõe veejõudu on kasutatud aastasadu. Laupa mõisas oli saeveski olemas juba 17. sajandil ja 1680. aastail saeti seal 75 tosinat 3-5 sülla pikkust lauda aastas (Juske, 1993, viidatud väljaandes Eesti jõed). 20. sajandi esimesel poolel olid jõel veskipaisud ka Türi-Allikul ja Türil ning puupapivabriku pais Jändjas. Praegu on Türi vallas jõepais Jändjal. Kärestikke leidub jões peamiselt endiste ja praeguste paisude juures ning rändkivide kuhjumise kohtades Türi-Allikul ja Säreveres. Kalanduslikult on Pärnu jõgi väga väärtuslik. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Jõeforelli on arvukalt Vodja jõe suudmest kuni Türi linnani. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi.

Pärnu jõgi on arvatud Natura 2000 alade hulka ning võetud lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja, millele on seatud vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad.

Pinnaveekvaliteeti on Türi valla territooriumil analüüsitud seoses Pärnu alamvesikonna veemajanduskava koostamisega ning eelnevalt valminud Pärnu jõe valgala veekasutuskava koostamisega. Uuriti Pärnu jõge ning Lintsi ja Prandi jõe alamjookse. Kriteeriumiteks olid keskkonnaministri 22. juuni 2001. aasta määrusega nr 33 kehtestatud veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused. Uuritavateks komponentideks olid BHT 7, üldfosfor ja üldlämmastik.

Pärnu alamvesikonna veemajanduskavas tuuakse välja, et Pärnu jõe vee keemiline seisund Paide ja Türi linna heitveeväljalaskudest allavoolu on halvenenud ja ökoloogilise seisundi parandamiseks on lisaks BHT töötlemisele vajalik ka fosfori eemaldamine (Paide biopuhasti). Vahetult pärast Paide heitveesuublat on jõevesi fosfori sisalduse järgi halva kvaliteediklassiga. Kuni Türini puhastub vesi hea kvaliteedini. Pärast Türi heitvee sisselasku halveneb vesi rahuldava klassini. Prandi jõe suudmest allavoolu on Pärnu jõe vesi taas hea kvaliteediklassiga. Kõrgem lämmastiku tase Pärnu jõe ülemjooksul on tingitud jõge toitvate allikate kõrgest lämmastikusisaldusest. Pandivere lääne- ja lõunanõlva jõed saavad alguse küllaltki intensiivsetest põllumajanduspiirkondadest, kus infiltratsiooniala põhjavesi on valdavalt looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Põllumajandusreostusest mõjutatud põhjavesi avaneb allikatena jõgedes ja jõgede kallastel.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 17 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vaatamata nendele probleemidele ei ole Pärnu jõe veekvaliteedi tase alla teise klassi ehk hea seisundi. Jõe allavoolu mööda voolu suurenedes lämmastiku kontsentratsioon väheneb ja saavutab väga hea kvaliteedi.

Prandi jõgi on Pärnu jõe keskjooksu piirkonna vasakpoolne lisajõgi, mis saab alguse Koigi külast 3 km lääneloode pool olevast Prandi allikajärvest ja suubub Pärnu jõkke 99,5 km kaugusel suudmest Särevere alevikust edelas. Jõe pikkus on 25 km ja valgala 285 ruutkilomeetrit. Prandi jõgi voolab Kesk-Eesti tasandikul ja paikneb enamikus pikkuses Türi voorestiku piirkonnas. Ülem- ja keskjooksul voolab Prandi jõgi peaaegu kogu ulatuses soises inimasustuseta maastikus. Alamjooksul on jõe ümbrus valdavalt kultuuristatud. Kalanduslikult tüübilt on Prandi jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa produktiivne jõeforellijõgi ning kalanduslikult väga väärtuslik. Prandi jõgi on lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja.

Lintsi jõgi on parempoolne lisajõgi. Jõgi on 67 km pikk ja 279 km² valgalaga. Suubub Pärnu jõkke Järvamaa ja Pärnumaa piiril.

Lintsi ja Prandi jõgi vastasid kõigi kolme uuritud komponendi (BHT 7, üldfosfor ja lämmastik) osas vastab väga heale veele. Seejuures olid ülemjooksudel lämmastikusisaldused küll kõrgenenud (Pandivere intensiivsed põllumajanduspiirkonnad), kuid Türi vallani jõudes isepuhastunult ning juurdetuleva vee arvel lahjenedes oli saavutanud väga hea kvaliteediklassi.

Joonis 2: Lintsi jõgi suubub Pärnu jõkke maakonna piiril

Lokuta jõgi suubub Lintsi jõkke. Jõgi on vaid 39 km pikk ja selle valgala on 81,2 km².

Aruküla jõgi on Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõgi on 30 km pikk ja 79,1 km² valgalaga. Saab alguse Imavere külast 10 km lääne pool ja suubub Pärnu jõkke samuti Järvamaa ja Pärnumaa piiril.

Kui jõgedevõrk on Türi valla territooriumil tihe, siis looduslikud järved puuduvad siin peaaegu täiesti. Nimetada võib Kihli järvesid ja Kõltsi kruusakarjääri järve.

Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütustega ning põlluväetiste ja mürkkemikaalidega seonduv. Türi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) andmetel on hooletusse jäetud mürgi- ja väetisehoidlad praeguseks likvideeritud. Arvestavat ohtu kujutavad ka nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad ja

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 18 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine kanalisatsioonisüsteemid.

ÜVK toob välja, et vedelkütusega seonduvalt on kõige keskkonnaohtlikumad vanade amortiseerunud naftasaaduste mahutite kasutamine ning kasutuseta või hüljatud naftasaaduste mahutid. Sageli on naftasaaduste mahutite alused avariivannid amortiseerunud või mahutitealune avariivann üldse puudub. Reostusohtlikkust suurendab ka põhjavee loodusliku kaitstuse puudumine või nõrk kaitstus. Vedelkütusega seotud objektidest nimetab ÜVK kõige pealt Türi linna ja Lokuta küla piiril paiknevad AS Lukoil tankla, AS Taure autopesula (väljavool läbi õlipüüdja Lokuta jõkke), Kabala kütusehoidla, Kahala kütusehoidla, OÜ Estonia konteinertankla Oisus ja kütusetankla Taikses, OÜ Estonia tehnika pesuplats Oisus, SW Energia katlamaja õlihoidla. Vedelkütusega köetakse ka AS Termoran hoonetekompleksi, Türi-Alliku ja Oisus kortermaju, Kabalas endist vallamaja, rahvamaja ja spordihoonet. Säreveres asub OBB Kaubandus AS tankla ja kütusehoidla.

ÜVK hinnangul suured veekeskkonda ohustavad tööstusobjektid Türi vallas puuduvad, kuid märkimist vääriva keskkonnariskiga ettevõteteks on Türi linnas paiknev AS Edelaraudtee tootmiskompleks ja linna läbiv raudtee ning Türi linnas ja Laupal toimetav Farm Plant AS väetisetehas.

Põllumajanduses on ohuks veekeskkonnale farmide ja lautade sõnnikumajandus. ÜVK kohaselt on osadel Türi valla farmidel probleemiks nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad. Türi vallas paiknevad suuremad farmid on: OÜ Estonia uus kaasaegne Kõrtsi suurfarm (~1300 veist), Oisu sigala koos tapapunktiga, Kabala suurfarm, Kahala suurfarm (tegevust lõpetamas), Virika Farm (lihaveised), Lülle talu (~300 veist), AS TAC Ettevõtted Virika laut (~160 veist), AS TAC Ettevõtted Allikumõisa laut (~110 veist+sead), AS TAC Ettevõtted Alliku lüpsilaut ja noorkarjalaut (kokku ~350 veist), AS TAC Ettevõtted Lokuta lüpsilaut (~350 veist), Türi TMK Kopli Suurfarm (~190 veist), OÜ VACCA Laupa Suurfarm (~540 veist), Hiie farm (~200 veist), Kaasiku farm (~200 veist) jt (andmed pärinevad ÜVK arendamise kavast). Suurematest farmidest on uuendatud ja nõuetele vastavad OÜ Estonia uus kaasaegne Kõrtsi suurfarm (~1300 veist), Kabala suurfarm, Virika Farm (lihaveised) ja Türi TMK Kopli Suurfarm (~190 veist).

Ohtu veekeskkonnale kujutavad endast ka amortiseerunud veetorustikud ja kanalisatsioonisüsteemid. Türi valla ÜVK arendamise kava andmetel on Türi valla ühisvee jaotusvõrgud rajatud suuremas osas 30-40 aastat tagasi ning nende ehitamisel on lähtutud omaaegsetest veenormidest. Projekteeritud suurtele perspektiivvajadustele ja ehitatud kaootiliselt, on veejaotusvõrgud üle dimensioneeritud. Viimase kolme aasta jooksul on vee- ettevõtja poolt Särevere ja Oisu alevike, Türi-Alliku, Taikse, Kolu, Kirna (sh Sohlumäe), Kabala ühisvee välisvõrgud uuendatud, tarbijad on kindlustatud veemõõtjatega. Amortiseerunud ja renoveerimist vajavad Kahala, Metsaküla ja Laupa jaotusvee välistorustikud. Normile mittevastavaid mikrobioloogilisi näitajaid on fikseeritud Särevere joogivees, piirnorme ületavas koguses rauda on leitud Oisu, Taikse ja Laupa veevõrkudes.

Aastakümneid tagasi rajatud asulate kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud, kuna kanalisatsioonitorustikud ja kaevud ei ole vettpidavad, mistõttu kuivaperioodil imbub reovesi torustikest ja kontrollkaevudest pinnasesse, sademeterohkel perioodil aga imbub pinnavesi kanalisatsiooni ja sagedased on kanalisatsiooniummistused, mille on tinginud isevoolsete torustike negatiivsed langud ja torude äravajumised liitekohtadest (ÜVK arendamise kava).

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 19 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Osade asulate äärealadel, endistes suvilarajoonides ning valla hajaasustatud aladel kasutatakse tarbeveekaevudena elanike isiklikke madalaid salv- või puurkaeve. Majapidamistes tekkiva reovee kogumiseks on kasutuses kogumiskaevud, osades majapidamistes reovee kogumist ei toimu, hajaasustatud aladel immutatakse kohati reovesi hajutatult pinnasesse.

ÜVK arendamise kava nimetab siinkohal, et reeglina aastakümneid tagasi ehitatud reovee kogumiskaevud ei ole vedelikukindlad. Lekkivad kogumiskaevud või nende puudumine on esmaseks ohuallikaks madalatele individuaalkaevudele (inimesed oma hooletu tegevusega reostavad endi poolt kasutatavat põhjaveekihti), aga ka veekeskkonnale üldiselt.

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni hetkeolukorda käsitletakse samuti peatükis 3.8.

3.2 Maakasutus

Valla territoorium jaotub üldjoontes järgmiselt: - 49% on metsamaa - 36% haritav maa ja - 4 % on looduslik rohumaa

Valla maakasutusest veidi enam kui kolmandiku moodustab seega põllumajandusmaa. Maade keskmine viljelusväärtus (boniteet) on Türi ümbruses 43 ja Oisu piirkonnas 50 hindepunkti (riigi keskmine on 42, Järvamaa keskmine 50). Põllumaana on kasutuses peamiselt sügavama huumuskihiga viljakamad alad, üles on haritud palju madalsoid. Rohumaatüübilised põllumajanduslikud maad paiknevad valla Jändja ja Põikva vahelises piirkonnas ning Lokuta ja Pala vahelisel ala. Viljakamad põllumaad paiknevad valla kesk- ja kaguosas Oisu ja Kabala piirkonnas. Üldplaneeringus on välja toodud haritavad maad viljelusväärtusega üle 50 hindepunkti. Suurele osale põllumaadele on rajatud drenaažkuivendus.

Valla metsasus on 49% (maakonna keskmine on 44%). Suur osa valla territooriumi metsadest kuuluvad rohelise võrgustiku koosseisu. Riigimetsamaa (RMK Järvamaa metskond) on kantud üldplaneeringu põhikaardile. Enamus valla territooriumil asuvatest metsadest on tulundusmetsad. Hoiu- ja kaitsemets on tsoneerimisskeemidel eraldi välja toodud.

Looduskaitse, ajaloomälestiste kitsenduste ja piirangute kaardile on kantud ka püsielupaigad, vääriselupaigad, kultuurimälestised jm tingimused millega peab maakasutuse seisukohalt arvestama.

3.3 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustiku struktuuri eesmärgiks on tagada ökosüsteemi energia- ja aineringe stabiilsus ja elustikulise mitmekesisuse säilimine. Türi valla rohevõrgustik koosneb suurematest tuumikaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Kaitsealad, metsad, sood jms on võrgustiku tuumikuiks. Kuigi kaitsealade põhieesmärk on looduse kaitse, kaasneb kaitserežiimiga keskkonda kujundav efekt. Võrgustikku kuuluvaks võib lugeda ka ajalooliselt väljakujunenud pärandkultuurmaastikke. Kui tuumikalade pindala on piisavalt suur, tagab see nende piisava koormustaluvuse ja

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 20 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine kompensatsioonivõime inimkoormuse suhtes. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus, ning sedakaudu kohalike looduskahjustuste korvamine ja loodusliku mitmekesisuse säilimine. Koridoride näol säilitatakse loodus inimasustuse sees ja selle vahetus läheduses. Tuumikalad peaksid jääma valdavalt väljapoole intensiivse inimmõju piirkonda.

Joonis 3: Türi valla rohevõrgustik

3.3.1 Tuumalad

Riigi tasandi tuumalad (T6)

Saarjõe-Nõmme tuumala Türi vallas asub üks riikliku tähtsusega tuumala (T6). Suurepindalaline Saarjõe-Nõmme tuumala ulatub üle valla lõunapiiri Suure-Jaani ja Vändra valda. Tuumala on osa üle-Eestilise tähtsusega metsade ja soode vööndist. Tuumala tähtsust ja kvaliteeti iseloomustavad hästi mitmed I ja II kaitsekategooria linnuliigid, kes on samuti EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliigid. Lisaks kaitsealustele linnuliikidele võimaldab tuumala säilitada mitmeid kaitsealuste liikide elupaigatüüpe. Suure pindala ja hõreda asustuse poolest võimaldab tuumala kaitset ja elupaiku mitmetele looma ja linnuliikidele.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 21 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Piirkondliku/maakondliku tasandi suured tuumalad (T8)

Türi voorestiku tuumala

Türi voorestiku tuumala on suuruselt teine Türi valla tuumala, mis asub valla põhjaosas ning ulatub Väätsa valda. Türi voorestiku tuumala keskme moodustab Türi maastikukaitseala mis on moodustatud omapäraste ja kordumatute pinnavormide kaitseks. Valla piires jäävad tuumalasse Pärnu jõgi, Prandi jõgi ja Lokuta jõgi. Türi voorestiku tuumala on oluline oma omapärase looduse ja suure pindalaga. Maastiku liigendatuse, hõreda asustuse ja erinevate kooslustega on ala elupaigaks ja liikumisvõimaluseks mitmetele liikidele. Samuti on oluline tuumala roll maastikuilme säilitamisel – Türi voorestik on tähtis puhke- ja virgestusalana.

Muraka tuumala Muraka tuumala keskmeks Türi valla lääneosas on teise kaitsekategooria kaitsealuse liigi - metsise püsielupaik ning Pärnu jõge ääristav Türi-Karjaküla hoiuala. Hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude, niiskuslembeste kõrgrohustute, lamminiitude ning aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude kaitse. Lisaks metsise püsielupaigale ja hoiualale lisavad tuumalale väärtust mitmed kaitsealused taimeliigid (käpalised jt) ning I kaitsekategooria linnuliigi – väike konnakotka elupaigad. Tuumala metsad on tugevalt kuivendusmõjulised ja neile võib olla suhteliselt tugev raiesurve. Suure looduskaitselise väärtuse tõttu on aga oluline, et säiliksid väärtuslikud kooslused ja kaitsealuste liikide elupaigad.

Iidva tuumala Iidva tuumala asub valla loodenurgas ja ulatub Käru valda. Tuumala keskmes asub Iidva looduskaitseala, mille kaitse-eesmärgiks on rabade, siirdesoo- ja rabametsade kaitse ning I ja II kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide kaitse. Kaitstavatest linnuliikidest on tuumalal I kaitsekategooria linnuliikide - kaljukotka ning väikese-konnakotka ja II kaitsekategooria linnuliigi – metsise püsielupaigad. Lisaks kaitstavatele linnuliikidele lisavad tuumalale väärtust kaitstavate taimeliikide kasvukohad ning rabamaastiku toimimine valla loodeosas veevaru hoidjana ja põhjavee režiimi tasakaalustajana.

Piirkondliku (maakondliku) tasandi väiksed tuumalad (T9)

Kuusiku tuumala Kuusiku tuumala valla kaguosas hõlmab endas Matussaare ja Kuusiku raba ning neid ühendavaid metsamassiive. Tuumala toimib ka laia ida-lääne suunalise ühenduskoridorina suure massiivi (Saarjõe-Nõmme) ning Retla koridori vahel. Tuumala funktsiooniks on elupaikade ja rändevõimaluse pakkumine (teiste hulgas ka suurimetajatele).

3.3.2 Koridorid

Piirkondliku/maakondliku tasandi suured koridorid (K8)

Pärnu jõe koridor Pärnu jõgi on suurim Türi valda läbiv vooluveekogu. Koridor kulgeb Türi vallas kirde-edela suunaliselt ühendades suurt, idas vallast välja jäävat tuumala ning Muraka tuumala. Koridori funktsiooniks on veekogude kvaliteedi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse tagamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 22 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine elupaikade kompleksi ja levimisvõimaluste pakkumise näol. Pärnu jõgi on ka lõheliste elupaik ja kudejõgi. Pärnu jõe koridori jäävad mitmed ekspertide poolt hinnatud Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kriteeriumidele vastavad hoiualad, II kategooria linnuliikide elupaigad ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Koridor on sobiv suurimetajatele.

Lintsi jõe koridor Valla loodeosas kirdest edela suunas voolav Lintsi jõgi on Iidva tuumala ja Türi voorestiku tuumala ühendavaks koridoriks. Lintsi jõe koridori peafunktsiooniks on veekvaliteedi kaitse ja elustiku toetamine osalt kultuurmaastikus kuid ka looduslikult säilinud maastikes. Koridori peamisteks kasutajateks on klassikalised koridori- ja ökotoniliigid ja suurimetajad..

Aruküla jõe koridor Aruküla jõe koridor asub Türi valla idaosas ning ühendab suurepindalalist Saarjõe-Nõmme tuumala valla idaosas paikneva tuumalaga ning samuti väiksema Voorestiku-jõe koridori kaudu Türi voorestiku tuumalaga. Koridor ühendab suuri massiive ning on sobiv suurimetajatele ja teistele koridori liikidele erinevate elupaikade vahel liikumisele. Selle koridori kaudu on kõrge looduskaitseväärtusega Saarjõe-Nõmme tuumala seotud suurte ida pool asuvate vallast välja ulatuvate loodusmassiividega.

Piirkondliku (maakondliku) tasandi väiksed koridorid (K9)

Retla koridor Retla koridor asub valla idaosas ning funktsiooniks on ühendada Kuusiku tuumala valla idapiirist välja jääva suurepindalalise tuumalaga. Retla koridor hõlmab endas Retla ja Kuusiku raba ning Matussaare sood, olles ise suhteliselt kitsas, on koridor sobilik kõigile koridori liikidele, võimaldades liikumist suurte massiivide vahel.

Voorestiku-jõe koridor Voorestiku-jõe koridor ühendab Aruküla jõe koridori Türi voorestiku tuumalaga. Koridor ei paku kuigi häid liikumisvõimalusi suurematele imetajatele, kuid nende sattumist koridori (eelkõige Türi voorestiku tuumala poolt) ei ole põhjust välistada. Planeeritud koridor hõlmab väiksemaid metsamassiive ja põllumaid ning on sobiv kasutamiseks koridori- ja ökotoniliikidele, kultuurmaistu liikidele ja inimkaaslejatele.

3.4 Looduskaitse

3.4.1 Kaitsealad Valla põhjapiirilt ja Väätsalt kuni Türi-Allikuni ja Prandi jõeni ulatub Türi maastikukaitseala , mis on üks tuntumaid Eesti väikevoorestikke. Kaitseala ulatub ca 20 km ulatuses põhjast lõunasse ja 8 km läänest itta. Kirdest edelasse voolav Pärnu jõgi jagab ca 140 km² suuruse viljaka pinnasega voorte ala peaaegu pooleks. Siin esineb ligikaudu 50 erineva suuruse ja kujuga voort. Kõrgemad nendest on Käomäe, Kirna, Pala, Raudemetsa, Poaka, Virika ja Pakamäe. Nendest Pakamäe paikneb väljaspool maastikukaitseala ja on eraldi kaitse alla võetud (ürglooduse raamatu objekt).

Saarjõe maastikukaitseala eesmärk on vanade metsakoosluste, sootüüpide, poollooduslike koosluste ning sealsete taime-, looma- ja linnuliikide kaitse. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 23 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuste kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, väljastada metsamajandamiskava, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba. Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit. Tagametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade metsakoosluste, poollooduslike koosluste ja maastiku kaitse. Pärassaare-Nõmmitsa ja Vanapagana sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on vanade loodusmetsade ja kaitsealuse liigi elupaiga kaitse. Karulaane sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on allikasoode ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Sihtkaitsevööndis on keelatud, majandustegevus, loodusvarade kasutamine, metsa kõrvalsaaduste varumine, välja arvatud marjade, seente ja puude seemnete korjamine, inimeste viibimine Pärassaare-Nõmmitsa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. maini ja Vanapagana sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud liikumine teel, järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. Tagametsa sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik niitmine või loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. Kaitsealal on kolm piiranguvööndit. Tõrvaaugu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kuuse genofondi ja maastiku kaitse. Pärassaare-Nõmmitsa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuse liigi elupaiga kaitse. Saarjõe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, loodusliku jõe ja maastiku kaitse. Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine, maavarade kaevandamine, energiapuistute rajamine. Pärassaare-Nõmmitsa piiranguvööndis uuendusraie, välja arvatud lageraie langi pindalaga kuni 1 hektar ja laiusega kuni 30 meetrit ning turberaie langi pindalaga kuni 2 hektarit (piiranguvööndi üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50% ning raielankide vahele tuleb jätta üle 40 aasta vanust puistut vähemalt 100 m laiuste ribadena. Saarjõe ja Tõrvaaugu piiranguvööndites uuendusraie, välja arvatud lageraie langi pindalaga kuni 1 hektar ja laiusega kuni 30 meetrit ning turberaie langi pindalaga kuni 2 hektarit. Lisaks ka biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal. Vajalik tegevus Pärassaare-Nõmmitsa ja Saarjõe piiranguvööndites on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine või loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.

Nõmme raba looduskaitseala eesmärk on rabade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Kaitsealused liigid Nõmme rabas on metsis ja must-toonekurg. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, väljastada metsamajandamiskava, kinnitada metsateatist, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit – Nõmme, Vaki ja Saarjõe sihtkaitsevöönd. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, telkimine ja lõkke tegemine, metsa kõrvalsaaduste varumine, välja arvatud marjade ja seente korjamine, uute

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 24 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ehitiste püstitamine, välja arvatud tee rajamine ja tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustööl ning liikumine teel, on keelatud Saarjõe sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini ja Vaki sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. maini kella 17-st õhtul kella 11-ni hommikul. Kaitsealal on Nõmme raba piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuse liigi elupaiga ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine, maavara kaevandamine puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, uuendusraie, välja arvatud lageraie langi suurusega kuni 1 ha ja laiusega kuni 30 m ning turberaie langi suurusega kuni 2 ha, kusjuures piiranguvööndi üle 60-aastase metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50% ning raielankide vahele tuleb jätta vähemalt 100 m laiune riba üle 40 aasta vanust puistut, puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel ning biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine.

Iidva looduskaitseala moodustati soo- ja metsakoosluste ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee rajamine, tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud, muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, väljastada metsamajandamiskava, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba. Kaitsealal jäävad Türi valda kolm sihtkaitsevööndit: Iidva sihtkaitsevöönd, Naerissaare ja osaliselt Mardisaare sihtkaitsevöönd. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Sihtkaitsevööndis on keelatud, majandustegevus, loodusvarade kasutamine, telkimine ja lõkke tegemine, metsa kõrvalsaaduste varumine, välja arvatud marjade ja seente korjamine. Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuses, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustööl ning liikumine teel, on keelatud: 1) Mardisaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini (kaasa arvatud); 2) Naerissaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. maini (kaasa arvatud) kella 17-st õhtul kella 11-ni hommikul. Iidva piiranguvöönd Türi valda ei ulatu.

Pärnu jõe saare looduskaitseala võeti kaitse alla 1992. aastal. Kaitseala pindala on 1 ha. Looduskaitseala on Türi linna piiril Pärnu jõe kahe haru vahel asuv saar, mis on seisnud 30 aastat inimtegevusest puutumatuna. Saart ilmestavad langenud puud, koprapesad ja rikkalik linnustik, asub tiheda liiklusega Pärnu-Rakvere maantee ääres. Jõe saare looduskaitseala on hetkel uuendamata kaitsekorraga ala.

Kaitse all on Türi vallas Särevere, Laupa, Tori, Kolu, Oisu ja Kabala pargid ja Rõugu talupark.

3.4.2 Püsielupaigad

Kaitsekategooria liikide püsielupaikadest asuvad valla piires metsise (II kat) ja kanakülli (II

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 25 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine kat) elu- ja pesitsuspaigad – Kallisaare, Pikkmetsa, Sütemetsa ja Vilita metsise püsielupaigad ning Karjaküla kanakulli püsielupaik.

3.4.3 Kaitsealused liigid

Kaitsealustest liikidest asuvad valla piires väike-konnakotka (I kaitsekategooria) ja metsise (II kat) elu- ja pesitsuspaigad ning kauni kuldkinga (II kat), hariliku ungrukolla (III kat) ja soo neiuvaiba (III kat) kasvukohad. Loetelu kaitstavatest looduse üksikobjektidest ja püsielupaikadest on toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis (aruande lisas).

3.4.4 Kaitstavad looduse üksikobjektid

Kaitsealustest puudest jäävad valla territooriumile Änari pärn, Vanga kased, Eniste kuusk, Saare-Siimu tamm ja Raudemetsa ehk Raademetsa mänd. Rändrahnudest jäävad valla territooriumile Linnametsa rändrahn ehk Rabamari kivi Taikse lähedal, Luisu rändrahn Rikassaare külas, Saaremäe rändrahn Villevere külas, Vaki kivi Villevere külas, Vassaare metsakivi ja põllukivi Metsaküla külas, Villevere suurkivi ehk Ollepa kivi Villevere külas, Võstermäe rändrahn Laupa külas ning Äiamaa kivi Äiamaa külas.

3.4.5 Hoiualad ja Natura 2000 loodusalad

Hoiualadena jäävad valla territooriumile:

Määru hoiuala , mille kaitse-eemärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude (6270) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) kaitse. Ala kuulub Määru loodusalana Natura 2000 võrgustiku koosseisu.

Pärnu jõe hoiuala , mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ja II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia ), hariliku võldase ( Cottus gobio ), jõesilmu ( Lampetra fluviatilis ), lõhe ( Salmo salar ) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus ) elupaikade kaitse. Ala kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku koosseisu.

Türi-Karjaküla hoiuala , mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude (6270), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450) ning aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510) kaitse. Ala kuulub Pärnu jõe loodusala osana Natura 2000 võrgustiku koosseisu.

Saarjõe loodusala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), sinihelmika koosluste (6410), lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010), vanade laialehiste metsade (9020), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0), II lisas nimetatud kahe liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud võldase ( Cottus gobio ), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 26 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ja I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse.

Nõmme raba loodusala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0) ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millest üks kuulub I kaitsekategooriasse ja teine II kaitsekategooriasse, kaitse.

Iidva loodusala kaitse-eesmärgiga on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, kellest üks on I ja teine II kaitsekategooria liik, elupaikade kaitse.

3.5 Loodusvarad Vallas paiknevad maardlad on kantud üldplaneeringu põhikaardile ja piirangute kaardile. Valla territooriumil paiknevate maavarade varusid iseloomustavad andmed on toodud allpool (Tabel 2). Arvestatavaks maavaraks on turvas. Uuritud turbasoid on ca 4677 ha. Dolokivi maardla on Tännassilmas. Kruusa leidub valla keskosas Kihlis ja Kõltsis ning valla loodeosas Änaris. Kihli, Kõltsi ja Änari karjäärides on kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogud. Liiva kaevandatakse Liivamäe karjääris ja Toravere karjääris. Kõrge põhjaveetaseme tõttu on kaevandamise tagajärjel Liivamäe karjääri tekkinud veekogu. Kuna Türi vallas puuduvad looduslikud järved, on rekultiveeritavad kaevandused hea puhkealadeks kujunemise potentsiaaliga. Maardlate kohta alltoodud tabelis ning kirjelduses toodud andmed pärinevad keskkonnaregistri maardlate nimistust. Änari ja Toravere karjääre keskkonnaregistris arvel ei ole, vaid tegu on maa-ainese kaevandamise lubadega.

Tabel 2: Türi valla maardlad Maavara Maardla Pindala Varu uuritus Aktiivne Passiivne varu ha varu (tuhat m3) Dolokivi Tännasilma 140,7 tarbevaru - - reservvaru 14351 - Liiv Toravere 12,4 kaevandamise 204 - luba Liiv Liivamäe 15,9 tarbevaru 224 - Savi Türi 27,42 tarbevaru 594 - reservvaru 205 - Kruus Kihli 6,13 tarbevaru - - reservvaru 123 - Kruus Kõltsi 27,52 tarbevaru 321 - reservvaru - - Kruus Lintsi 6,2 tarbevaru 201 - reservvaru 201 - Kruus Änari 10,11 Kaevandamise 220 - luba

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 27 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Turvas Epu-Vassaare 1365,6 tarbevaru 208 - reservvaru 3799 979 Turvas Kallissaare- 1573,1 tarbevaru 359 - Lubjaahju reservvaru 6652 - Turvas Lokuta 150,91 tarbevaru 62 - reservvaru 200 - Turvas Tori- 766,32 tarbevaru - - Rikassaare reservvaru 2825 352 Turvas Matussaare 165,55 tarbevaru - - reservvaru 500 - Turvas Retla 655,85 tarbevaru 860 - reservvaru 1583 - Turvas Kärevere 205,9 tarbevaru - - (Kuusiku) reservvaru 922 10

Epa-Vassaare maardla on kohaliku tähtsusega turbamaardla, kus leidub nii hästilagunenud kui vähelagunenud turvast. Maardla ulatub ka Imavere valda. Maardla asub peaaegu täies ulatuses rohevõrgustikul ning maardla piirkonda jääb metsiste mänguala. Kaevandamise laiendamisel tuleb maardla lääneosa läbivale elektriliinile eraldada vastav kaitsetsoon. Hetkel on maardlas kaevandamisluba Estonia OÜ-l, kes tegutseb mäeeraldisel pindalaga 46,79 ha. Turvast toodetakse kasutamiseks põllumajandustootmises ning loa kehtivus on kuni 30.12.2019. Rekultiveerimisel tuleb luua tingimused soo taastumiseks.

Kallissaare-Lubjaahju samuti kohaliku tähtsusega turbamaardla põhivaraks on hästilagunenud ja vähelagunenud turvas, kaasneva maavarana kaevandatakse järvemuda põlluväetiseks ja järvelupja. Maardla asub peaaegu täies ulatuses rohevõrgustiku alal ja selle keskosas asub metsise püsielupaik ja mänguala (aktiivne reserv- ja tarbevaru). Maardla kattub ka Saarjõe maastikukaitseala Karulaane sihtkaitsevööndiga (aktiivne reservaru). Kaevandamine isevoolulise kuivendusega. Kaevandamisel tuleb maardlat läbivatele elektriliinidele ja kohalikule Villevere-Kabala-Rassi teele eraldada vastav kaitsetsoon. Kaevandamisel tuleb Tipina, Nõmmitsa ja Määramaa ojale eraldada vastav kaitsetsoon. Hetkel on 67,95ha suurusel mäeeraldisel kaevandamisluba AS-il Ramsi Turvas, eesmärgiks põllumajandus- ja kütteturba tootmine. Loa kehtivus kuni 14.05.2029. Rekultiveerimisel on eesmärgiks soo taastamine.

Kihli kohaliku tähtsusega ehituskruusa maardla mahajäetud mäeeraldis vajab täiendavat uurimist (10.92 ha, maardlast edelapool). Maardla paikneb kirde-edelasuunalisel oosil. Maardlast põhjapool asub Paide EPT-le kuulunud mäeeraldiste ala (28.41ha), mis nüüd on veekoguks rekultiveeritud. Maardlast põhjapoole jääb Rapla-Türi maantee. Varu kasutuseesmärk - kruus purustatult ja fraktsioneeritult ehitussegudesse ja teekonstruktsioonide ehituseks. Keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi ei ole.

Kõltsi samuti kohaliku tähtsusega maardla ehituskruusa varu ammendumisel kujuneb karjääri piiresse veekogu. Kaevandamisel peab karjääri veepealne nõlvus olema 1:6. Tee ja karjääri vahele tuleb jätta kaitsetervik (nõlvus 1:3). Kruus läheb kasutusse purustatult ja fraktsioneeritult teedeehituseks ja ehitussegudesse.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 28 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi ei ole. Karjääri looduslikku veetaset on alandatud 0.9 m. Kaevandamisluba on väljastatud AS-le Järva Teed, mäeeraldisele 15,34 ha.

Kärevere (Kuusiku) kohaliku tähtsusega turbamaardlas kaevandamiseks ei ole keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi määratletud. Maardla asub siiski maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alal.

Lintsi on kohaliku tähtsusega ehituskruusamaardla, kaasneva maavarana täiteliiv. Lintsi maardla jääb Nõmme-Karjaküla-Türi piirkonna voorte, ooside ja mõhnade levikualale. Maardla asub lamedal mõhnal, kus abs kõrgused mõhna keskosas on 54-55m, äärealadel 48- 52m. Loodes piirneb maardla järsu 3-5m kõrguse astanguga. Mõhna keskosas on levinud liustikujõetekkeline munakaterikas kruus, äärealadel ja mõhnadevahelistel tasandikel jääjärveline ülipeeneteraline liiv, saviliiv või liivsavi. Maardla kasulik kiht ei ole läbitud kogu paksuses. Kaardistamise andmeil on lamamiks liivsavimoreen mille lameda pealispinna tase jääb allapoole 43-42m abs kõrgust. Vesi kaevandamist ei sega, kuna maavara kaevandamine hakkab toimuma kõrgemal pinnasevee tasemest. Purunemiskindluse järgi vastab kruus C-klassi (kaalukadu 42.0%) ja külmakindluse järgi A-klassi (kaalukadu 2.1%) nõuetele. Maardlast lõunasse jäävad ammendatud mäeeraldised. Keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi maardlate nimistu andmetel ei ole.

Lokuta kohaliku tähtsusega turbamaardla hästilagunenud ja vähelagunenud turvast kaevandab aiandus-, kütte- ja alusturba tootmiseks AS Prelvex. Kaevandamistingimuste kohaselt tuleb kaevandamisel maardlat läbivale Türi-Piiumetsa teele eraldada vastav kaitsetsoon. Samuti vajab kaitsetsooni Kõltsi oja. AS Prelvex tegutseb mäeeraldisel suurusega 58,18. Maardla asub osaliselt rohevõrgustiku koridoril (peamiselt aktiivne reserv- kuid ka tarbevaru).

Matussaare maardla kohaliku tähtsusega turvavaru kaevandamiseks maardlate nimistu andmeil keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi ei ole. Ometi asub maardla rohevõrgustiku alal ning sellel paiknev Matussaare raba on loetud ELFi poolt läbiviidud inventuuri alusel looduskaitseliselt väärtuslikuks märgalaks (aktiivne reservvaru).

Retla kohaliku tähtsusega turvas. Maardla ulatub ka Imavere valda. Kaevandamisel tuleb Aruküla, Räpu ja Vetla jõele eraldada vastav kaitsetsoon. Mäeeraldisel 162,26 ha on kaevandamisluba antud AS-le Prelvex. Toodetakse aiandusturvast, alusturvast, kütteturvast. Retla maardla asub osalisel rohevõrgustikul (aktiivne reservvaru).

Tori-Rikassaare maardla kohaliku tähtsusega turbavaru ulatub ka Koigi ja Paide valda. Leidub nii vähelagunenud kui hästilagunenud turvast. Kaevandamisel tuleb maardla lõunaosa läbivale Prandi jõele eraldada vastav kaitsetsoon. Türi valda jääv maardla osa asub täielikult rohevõrgustikul (passiivne reservvaru).

Tännasilma maardla on kohaliku tähtsusega ehitusdolokivi maardla. Kattekihi paksus on 2.0- 3.1m (~2.5m), veetase maapinnast on 1.3-2.5m (~2.1m) sügavusel. Kasulik kiht jääb allapoole veetaset. Varuala läbib kivimite purustusvöönd. Hüdrogeoloogilised tingimused vajavad detailset uuringut. Dolokivi saaks kasutada ehituskillustikuks. Kaevandamisel tuleb Aruküla jõele eraldada vastav kaitsetsoon.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 29 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Maardla asub suuremas osas rohevõrgustiku koridoril (aktiivne reservaru).

Türi maardla on kohaliku tähtsusega keraamilise savi varu, mida saaks kasutada telliste valmistamiseks. Maardlas on kaevandamistingimused soodsad.

Liivamäe maardla mahajäetud mäeeraldis vajab täiendatavat uurimist(asub maardlast põhjapool). Kasulikku kihti kogu paksuses kaevandada ei saa. Veetase on maapinnast ~3.5m sügavusel. Järva Teedevalitsuse mäeeraldis koosneb kolmest eraldatud osast (2.5ha, 5.2ha, 8.2ha). Eraldiste vahel olevad Pala-Änari kruusatee ja Tepna taluaseme koht ning põlispuud tuleb säilitada. Maardlast ammutatakse liiva ehitussegudesse. Ammendatud karjäärialad rekultiveeritakse veekoguks. Vähesel määral ulatub Liivamäe maardla aktiivne tarbevaru rohevõrgustikule.

Änari maardla ei ole keskkonnaregistris arvel ning väikesepindalalises maardlas toimub kaevandamine maa-ainese kaevandamise loa alusel. Kruusliiva kaevandajaks on OÜ Mateko.

Toravere maardla ei ole keskkonnaregistris arvel ning liiva kaevandajaks on maa-ainese kaevandamise loa aulusel Turgel Grupp AS.

Oluliseks loodusväärtuseks Türi vallas on mullad, mis on üle keskmise viljakusega. Põllumajanduslik potentsiaal Türi vallas on kõrge. Haritavate maade keskmine viljelusväärtus (boniteet) on Türi ümbruses 43 ja Oisu piirkonnas 50 hindepunkti, (riigi keskmine 42, maakonna keskmine 50). Põllumaana on kasutuses peamiselt sügavama huumuskihiga viljakamad alad, üles on haritud palju madalsoid. Rohumaatüübilised põllumajanduslikud maad paiknevad valla Jändja ja Põikva vahelises piirkonnas ning Lokuta ja Pala vahelisel ala. Viljakamad põllumaad paiknevad valla kesk- ja kaguosas Oisu ja Kabala piirkonnas. Suurele osale põllumaadele on rajatud drenaažkuivendus. Üldplaneeringus on kõrge väärtusega põllumaadena näidatud üle 50 hindepunktiga mullad.

3.6 Maastik, miljööväärtused ja kultuuripärand

Türi vald asub maastikuliselt kolmes eriilmelises piirkonnas - Türi voorestik valla põhja- ja keskosas, Pärnu madalik jääb Türi linnast läände ja edelasse ning Kesk-Eesti tasandik valla idaosas. Türi voorestik hõlmab 140 km 2 ala Türi ja Paide vahel, küündides lõunas Laupani. Maastikule annavad ilme arvukad põhjakirde-lõunaedela suunalised künnised ja seljakud, mis tekkeliselt kuuluvad väikevoorte hulka. Peale voorte kohtab selles piirkonnas üksikuid moreenkühme ning mõhnasid. Maapinna abs kõrgused on valdavalt vahemikus 55–75 m. Erinevalt Vooremaast järved siin puuduvad, kuid tihe on jõgedevõrk. Mullastik on mitmekesine, leostunud ja leetjad mullad vahelduvad niiskete kamarmuldadega ja madalsoomuldadega. Voored on valdavalt põldude, voortevahelised nõod aga niitude ja karjamaade all. Haritava maa suure osatähtsuse tõttu on piirkond metsavaene. Looduslik taimkate koosneb kuuse- segametsadest ja soostunud metsadest voortevahelisel alal. Pärnu madaliku regioon valla lääne- ja edelaosas on tasase pinnamoega. Geneesilt on see Balti jääpaisjärve liivakaist ja savikaist setetest koosnev tasandik. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 45–60 m. Madalam on lõunaosa, Karjaküla ja Jändja piirkond, kõrgem Türilt läände jääv ala (Lokuta). Valdav osa maast on metsa all, kohati leidub soid. Iseloomulikud on

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 30 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine liigirikkad lammimetsad ja –niidud Pärnu ja Lintsi jõe orgudes. Võrreldes Türi voorestiku regiooniga, on siin haritava maa osatähtsus väiksem ja asustus hõredam. Valla idaosa paikneb Kesk-Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal, mille pinnakate koosneb liivakaist ja savikaist setetest. Valla kaguosa kuulub maastikuliselt Kesk-Eesti moreentasandike piiresse, kus on künklik reljeef ja madalamais paigus on levinud jääpaisjärve tasandikud ja sood. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 50-70 m Kesk-Eesti tasandik on Eesti viljakamate muldadega ala ja tuntud heade põllumaadega juba muinasajast alates. Pinnakate Türi vallas koosneb valdavalt jää- (moreen) ja jääjärvesetetest. Viimased on esindatud peamiselt Pärnu madaliku regioonis ja voortevahelisel alal, koosnedes enamasti liivsavist ja tolmjast saviliivast. Jääjärvesetted asetsevad kas moreenil või otse aluspõhjal. Suuremad moreentasandikud esinevad Laupa-Jändja ja Särevere ümbruses, kuid ka Türi- Allikult idas ja valla põhjapiiri lähedal Pala ja Väätsa vahel aga ka Oisu, Kabala ja Kahala piirkondades. Domineeriv on nõrgalt rähkne liivsavimoreen, valla idaosas saviliivmoreen. Paiguti esineb ka jääjõe- ja soosetteid.

Türi valla maastikku iseloomustavad suured põllumassiivid, mis vahelduvad väiksemate metsatukkadega. Põldude vahel leiduvad suurte roheliste aladena märjad rabaalad. Suured metsamassiivid jäävad Saarjõe maastikukaitsealale. Rassi metsad omavad kõrget maastikulist ja looduslikku väärtust. Türi linnapiirkonnast lõuna poole jäävad alad on põllumajandusliku suurtootmise maastik, milles traditsioonilist külamustrit enam nii selgelt välja ei joonistu. Järvamaal oli 1930. aastate lõpuks väljakujunenud segatüüpi maa-asulad, milles olid ühendatud nii sumb- kui hajakülade elemente. Ann Marksoo andmetel tihedaid teeristil asuvaid sumbkülasid Järvamaal enam sellel ajal kuigi palju ei leidunud. Tänaseni säilinud selles tähenduses silmapaistavaks erandiks Suur- ja Väike-Villevere. Selleks ajaks oli suureks tiheda keskosaga tuumikkülaks kujunenud Kabala küla. Tüüpiliseks külatüübiks on Järvamaal peetud ridakülasid, mida kohtab ka Türi vallas. Suurmajandite loomise ning asustuse koondamise tagajärjel on tihedast külamaastikust tänaseks saanud suurte põldude ja koondunud asulatega maastik.

Järva maakonna teemaplaneeringu „Asustust- ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel määratleti Türi vallas järgmised väärtuslikud maastikud. 2

Saarjõe maastikku on teemaplaneeringus peetud kõige suurema ehk maakondliku, võimalik, et lausa riikliku tähtsusega loodusmaastikuks . Ala pindala on 1027 ha ja see hõlmab Rassi küla lääneosa, piirnedes läänest Pärnu maakonnaga ja lõunast Viljandi maakonnaga. Alal väärib tähelepanu Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi Saarjõgi koos ürgoruga, mis asub Rassi külas Parasi - Tõrvaaugu maanteest lõunas vahelduva reljeefiga palumännikus. Ürgoru laius on 40 - 50 m ning sügavus 4 - 5meetrit. Oru põhjas voolava Saarjõe paremal kaldal asub Tagametsa jahiloss ning vasakul skaudilaager. Maastikku ilmestab ka 0,6 ha suurune Tagametsa paisjärv, mis pakub skaudilaagris viibijatele ujumisvõimalust. Maakivist laotud ja mustast marmorist nimetahvliga mälestusmärk Tagametsa skaudilaagri territooriumil põlistab mälestust Eestis II Maailmasõjale järgnenud metsavendade vabadusvõitlusest. Paisjärvest lõunasse jääb 16. -17. sajandist pärit kalmistu “Kalmetinõmm”, mis omab arheoloogilist väärtust.

2 Järgnevalt on toodud väärtuslike maastike kirjeldused, tuues välja väärtusi loovad elemendid nii, nagu seda on tehtud Järva maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Selle eesmärgiks on erinevate väärtuslike elementide teadvustamine ning üldiselt väärtuslikest maastikest teadlikkuse tõstmine.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 31 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Ala lõunaosa reljeefi kujundavad Rassi kabelimäed - järskude nõlvadega pikad ja kitsad seljandikud, mis on jätkuks Vastsemõisa ja Kaansoo metskondi läbivale Balti jääpaisjärve rannaluidete ahelikule. Luited koosnevad rebaseliivast ning neil kasvab kaunis mustikamännik. Luited on oma nime saanud rahvapärimusest, mille järgi olevat siia maetud Põhjasõja ajal rootsi kindral. Siin lähedal, Saarjõest ca 0,5 km lõunas asub 13. - 18. sajandist pärit kalmistu, mis on arheoloogiamälestisena kaitse all. Ala lõunaosa läbib Sakala tee, mis on saanud tuntuks tänu Carl Robert Jakobsonile. Ala looduslikku ja esteetilist väärtust on hinnatud kõrgeks, identiteediväärtust keskmiseks. Kõrgeks on peetud ka Saarjõe maastiku rekreatiivset ja turismipotentsiaali. Maakonna teemaplaneering soovitab alale paigaldada infoskeemid, tähistada parkimis- ja lõkkekohad ning ehitada välja matkarajad.

Joonis 4: Tagametsa skaudilaager Saarjõe maastikul

Türi voorestikku on teemaplaneeringus samuti nähtud maakondliku ja võimalik et ehk ka riikliku tähtsusega väärtusena . Lisaks põllumajandus- ja loodusmaastikule on voorestikul ka mõisasüdamed ning paik omab ajaloolist ja sümboolset tähendust. Ala pindala: 3697,0 ha ja see hõlmab Türi voorestiku maastikukaitseala Türi valla kirdeosas. Ala läbib Pärnu-Rakvere maantee ja Pärnu jõgi. Türi voorestik on üks Eesti tuntumaid väikevoorestikke, mis asub Pandivere kõrgustikust edelas, ulatudes Türi ja Paide ümbruses vastu Kõrvemaa soiseid tasandikke. Voorestik ulatub ca 20 km ulatuses põhjast lõunasse ja kuni 8 km läänest itta. Siin esineb ligikaudu 50 erineva suuruse ja kujuga hästi välja kujunenud voort. Kõrgemad nendest on Käomäe, Kirna, Pala, Raudemetsa, Poaka, Virika, Pakamäe, Särevere. Voored paiknevad üksteise suhtes enam- vähem rööbiti põhja-kirdest lõuna-edelasse orienteeritud künniste ja seljakutena. Mõõtmetelt on voorte pikkus 500 - 2500 m, laius 140 - 540 m ja kõrgus kuni 20,1 m. Kui tavaliselt ei ulatu väikevoorte kõrgus üle 10 m, siis siin on selliseid üle 20, kusjuures 6 voore kõrgus ületab 15 m. Klassikalise kujuga kõrgemad voored moodustavad Kirna, Pala ja Poaka küla ümbruses Türi voorestiku tsentraalse osa, kus voorte esinemissagedus on kõige suurem.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 32 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Haritava maa suure osatähtsuse tõttu on piirkond metsavaene. Voored on valdavalt põldude, voortevahelised nõod aga niitude ja karjamaade all. Kirdest edelasse voolav Pärnu jõgi jagab ca 140 km2 suuruse viljaka pinnasega voorte ala peaaegu pooleks. Alale lisavad väärtust mitmed kaitse all olevad üksikobjektid. Kirna voore läänejalamil Paide- Türi maantee vahetus läheduses väärib tähelepanu Kirna mõisapeahoone, mis on ehituslikult huvitavamaid mõisu Järvamaal. Mõisa kahekorruseline kõrge kelpkatusega klassitsistlikus stiilis paekivist peahoone on ehitatud 18. sajandil. Peahoone ees on ringikujuline muruväljak, kuhu Paide-Türi maanteelt suundub peaallee. Hoone taga asuv, algselt kiirtekujulise teedevõrguga barokkaed on koos ülejäänud ansamblisse kuuluva haljastusega muutunud vabakujunduslikuks. Mõisast kilomeetri jagu loodes endise kabeli taga asub Kirna Mardihaud, mis on huvitava kujuga sälkorg, selle põhjas on allikas. Veel II Maailmasõja ajal kasutasid kohalikud elanikud orgu varjumiseks. Ala lääneosas asuvalt Raudmetsa voorelt avanevad ilmekaunid vaated ümberkaudsetele metsadele ja põldudele. Voore põhjaküljel Türi-Väätsa maantee ääres kasvab looduskaitse all olev Raudemetsa mänd. Selle lähedal asuv Kaljaspooliku mälestuskivi tähistab siit võrsunud klarnetiõpetaja Juhan Kaljaspooliku sünnipaika. Voorest läänes Lokuta jõe kaldal kasvavad looduskaitse all olevad Vanga kased. Ala lõunaosas paikneval Näsuvere väikevoorel asub Tori mõis, mille vaatamisväärsusteks on kollakashallist dolomiidist kuivati ning 1,9 ha suurune park. Parki ilmestavad kõrgeealised tammed. Teemaplaneeringus hinnatakse kõrgeks voorestiku kui maastiku esteetilist, looduslikku ja identiteediväärtust. Keskmiseks või ebaühtlaseks peetakse kultuurilis-ajaloolist väärtust ning rekreatiivset ja turismipotentsiaali. Teemaplaneeringus soovitatakse paigaldada voorestiku infoskeemid koos üksikute voorte nimetustega ning kaaluda vaatetorni püstitamise võimalust mõnele kõrgemale voorele.

Kurla karstiala on hinnatud väga väärtuslikuks, maakondliku väärtusega loodusmaastikuks . Ala pindala on 33,1 ha ja see hõlmab Kabala valla Kurla küla lõunaosas Paia-Viljandi maanteest lõunas asuvat Kurla karstiala ning sellest idasse ja kirdesse jäävaid puisniite. Kurla ehk Määru karstiväli asub Määru talu ja Paia-Viljandi maantee vahelisel üksikute puudega kaetud rohumaal ning on ca 1 km pikkune ja 0,3 km laiune. Laugete nõlvadega alal leidub rohkesti väikeseid vett neelavaid karstilohke ehk nn Kuuritsa auke. Karstiala idapoolseks jätkuks on 0,6 ha suurune Kihu puisniit ja ca 7 ha suurune Punassaare puisniit, mis ulatub Paia-Viljandi maanteest kuni 0,6 km kirde suunas. Ala idaservale jäävas endises Kurla koolimajas sündis 22. märtsil 1886. a. kunagine riigivanem August Rei ning siit sai alguse tema koolitee. Kõrgeks on hinnatud karstiala looduslikku väärtust. Esteetilist ja rekreatiivset ning turismipotentsiaali on hinnatud keskmiseks. Alal tuleks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt korraldada puisniitude ja karstivälja regulaarset hooldamist, korrastada ja tähistada riigivanema August Rei sünnikoht ning paigaldada infostendid.

Tõrvaaugu maastik hõlmab piirkonda Tõrvaaugu-Võhma ja Türi-Rassi teede ristumiskoha ümbruses Kabala valla Rassi küla kaguosas. Ala on hinnatud väga väärtuslikuks, maakondliku tähtsusega loodusmaastikuks, mis samas on seotud ajaloosündmustega, omades sümboolset tähendust . Tõrvaaugul asunud Kabala metskond (praegu Järvamaa metskond) oli juba mõisaajast peale üks kõige paremini majandatud metskondi kogu Eestis. Siin väärivad tähelepanu Kabala metsakonna poolt 1890. aastatel rajatud ca 1 ha suurune liigirikas vabakujunduslik park ning metskonna esinduslik keskusehoone, mis on ehitatud 1939. a. Pargi lõunaserval tegutseb veel

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 33 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine tänapäevalgi tõrvaahi. Eesti kultuurilukku on Tõrvaaugu põline metsamaastik jäädvustatud filmi “Põrgupõhja vanapagan” kaudu. Filmivõteteks ehitatud paviljon on tänaseni säilinud ning kohalikuks vaatamisväärsuseks kujunenud. Ala lõunaossa Kallissaare raba serva jäävad Kallissaare metsakuivenduse proovitükid, kus juba 1820. aastate paiku kaevati kraavid metsa kuivendamise eesmärgil. Kuivendustööde tulemusel on siinsete puude tüve diameetri juurdekasv mitmekordistunud. Kui Eestis tervikuna alustati soode kuivendamist metsakasvatuslikul eesmärgil 19. sajandi keskel, siis Kabala metsakonnas alustati seda palju varem. Ala põhjaosas Türi-Rassi maanteest idas asuv kalmistu pärineb 15. - 18. sajandist. Keskmiseks on hinnatud Tõrvaaugu kultuurilis-ajaloolist, esteetilist ja looduslikku väärtust ning rekreatiivset ja turismipotentsiaali. Alal tuleks paigaldada infostendid ja säilitada olemasolev situatsioon järjepideva hooldamisega.

Türi linn ja lähiümbrus on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust määravad keskkonnatingimused“ hinnatud maakondliku tähtsusega linnamaastikuks, mis kujutab endast ajalookontsentraati ja omab ajaloolist ning sümboolset tähendust . Ala pindala on teemaplaneeringu käsitluse järgi 362,5 ha ja see hõlmab Türi linna idaosa, linna loodeosasse jäävat Tolli metsa ning Pärnu jõe luhtasid linnast põhjas, ulatudes piki Pärnu jõge Türi-Allikuni. Ala lõunapiiriks on Jaama tänav ja Vabrikuküla, läänepiiriks Lembitu tänav. Idas ulatub ala Kõrgessaare vooreni. Ala läbivad Tallinna-Lelle-Viljandi raudtee ning Pärnu-Rakvere maantee. Türi nime on esimest korda mainitud 1347. a. Linn ise tekkis möödunud sajandi esimesel veerandil raudtee- ja töölisasulana. Türi on arenenud ja kasvanud asumite moodustamise ja kokkukasvamise kaudu. Linna vanim ja huviväärseim ehitis on Türi Püha Martini kirik, mis on rajatud 13. sajandil. Tegemist on Järvamaa omapäraseima sakraalehitisega. Kiriku ehitusmaterjalina on kasutatud peale pae- ja maakivi ka tellist, mis tähistab üleminekut Põhja- Eesti paekivialalt Lõuna-Eesti tellisehitiste tsooni. Kirikuaias asub Baranoffi perekonna vapiga kabel. Kiriku tornis on Eestimaa kirikute ainuke värviline kukk. Huvipakkuvad on ka 20. sajandi algusest pärinevad raudtee-ehitised – raudteejaam, selle abihoone ning veetorn. Väga oluline linna ehitusansambel on 20. sajandi algaastatest pärinev Vabrikuküla. Väärtuse asumile annab tema asend linnaehituslikus situatsioonis ning kogu hoonetekogumi terviklikkus. Üksikobjektidest on mainimisväärsed linna- ja ringhäälingumuuseum ning tuletõrjemuuseum. Kogu ala ilmestavateks elementideks on Pärnu jõgi oma jõeluhtadega ning 5,8 ha suurune tehisjärv. Järvest idasse jäävad hooldatud aruniidud ning Türi voorestikku kuuluv Kõrgessaare voor. Kõrgeks on hinnatud Türi linna ja selle ümbruse kultuurilis-ajaloolist, esteetilist ningi identiteediväärtust. Keskmisena on nähtud rekreatiivset ja turismipotentsiaali. Teemaplaneeringus on tehtud ettepanek korrastada Vabrikuküla ning paigaldada selle infoskeem ning hooldada regulaarselt aru-, luha- ja puisniite.

Laupa-Jändja maastik on maakondliku tähtsusega maastik, mille oluliseks keskmeks on mõisakeskus, mida ümbritseb loodusmaastik. Ala omab ka ajaloolist ja sümboolset tähtsust . Ala pindala on 311,3 ha ja see hõlmab Türi valla Laupa küla edelaosa ja Jändja küla kirdeosa. Ala läbib Pärnu-Rakvere maantee. Laupa-Jändja maastiku dominantideks on Pärnu jõgi ning selle vasakkaldal asuv Laupa mõisaansambel. Mõisa peahoone valmis 1915. aastal ning see kuulub mõisaarhitektuuri

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 34 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine kaunimate näidete hulka Eestis. Enamus hoone motiividest on rokokoostiilis, kuid tunda on ka juugendarhitektuuri mõjutusi. Majandushoonetest on paremini säilinud 19. sajandil ehitatud maakivist viljakuivati, hobusetall ja viinavabrik. Pärnu jõgi poolitab mõisaansamblit ümbritseva pargi pooleks. Laupa mõisast ca 1 km lääne pool asuvad Laupa rannamoodustised, mis on tekkinud Balti paisjärve esimese ja teise faasi randadel. Tegemist on kahe 51,5 - 52,5 m ja 54 m kõrgusel asuva liivast rannavalli ja 48,5 m kõrgusel asuva abrasiooniastanguga. Laupa mõisast 2 km loodes Türi metskonna Võstermäe vahtkonnas väärib tähelepanu Võstermäe rändrahn, mille kõrgus on 2,3 m ja ümbermõõt 18,5 m. Laupast Jädjani laiuvad Pärnu jõe rikkaliku taimestikuga luhad. Jändja külas köidavad tähelepanu 19. sajandist pärit puumassivabriku varemed, vabriku pais ning Jändja vesiveski varemed. Veskipaisu lähedalt liivarinnakult on leitud mitu kiviajast pärit eset, mille järgi arvatakse, et siin oli umbes 2000 aastat e.m.a. muistne asulakoht. Keskmiseks on hinnatud nii ala kultuurilis-ajaloolist, esteetilist, looduslikku kui identiteediväärtust. Samuti on keskmine ala rekreatiivne ja turismipotentsiaal. Teemaplaneeringus on soovitatud avada vaateid rannaluidetele ja tähistada nende iseloomulikke lõike, hooldada regulaarselt jõeluhtasid ning paigaldada viidad ja infoskeemid.

Särevere - Sütemetsa maastik on samuti maakondliku tähtsusega mõisasüda ning ajalooline keskus, mida ümbritseb peamiselt loodusmaastik. Ala pindala on 323,5 ha ning see hõlmab Türi linnast lõunasse jäävat Särevere - Sütemetsa piirkonda, mida läbib Pärnu-Rakvere maantee ning Pärnu ja Prandi jõgi. Jõgede kallastel laiuvad rikkaliku taimestikuga jõeluhad. Türi linnast kagus Pärnu jõe kahe haru vahel asub saar, mis on seisnud kolmkümmend aastat inimtegevusest puutumatuna. Saar, mida ilmestavad langenud puud, koprapesad ja rikkalik linnustik, asub tiheda liiklusega Pärnu- Rakvere maantee ääres ning on määratud maastikukaitsealaks. Ala lõunaosas suubub Pärnu jõkke Prandi jõgi. Jõe kaldal paikneb Särevere mõisaansambel. Lisaks mõisa kahekorruselisele puidust peahoonele, mis on ehitatud 18. sajandi lõpus, väärivad tähelepanu paekivist kelder ning maakivi, tellise ja dolomiidi kooskasutusega kuivati. Mõisahooneid ümbritseb keskmise liigirikkusega 3,2 ha suurune segastiilis park, mis on väga heas korras. Türi linnast edelas Saunametsa kalmistu lähistel metsas asub huvitav Türi rannamoodustis - kaarjas rannaluidete ahel. Maaliliseks peab teemaplaneering ka Saunametsa – Sütemetsa - Kiltsaare metsateed. Keskmiseks on hinnatud ala kultuurilis-ajaloolist, esteetilist, looduslikku kui ka identiteediväärtust. Ala väärtuse hoidmiseks tuleks teemaplaneeringu kohaselt korrastada Särevere paisjärv, hooldada regulaarselt jõeluhtasid, avada vaateid rannaluidetele ja tähistada nende iseloomulikke lõike, likvideerida lagunev korsten Särevere keskasulas Prandi jõe kaldal ning paigaldada infoskeemid.

Kohaliku tähtsusega , kuid siiski väärtuslikuks on hinnatud Kabala mõisamaastik . Ala pindala on 22,9 ha ja see hõlmab Kabala asula läänepoolset osa, piirnedes läänest Türi-Arkma teega. Ala dominandiks on Kabala mõisaansambel koos mõisapargiga. 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud varaklassitsistlikus stiilis kahekorruseline mõisa peahoone on üks ilusamaid ja suuremaid Järvamaal. 18. sajandi lõpust pärinevad ka mõisa kõrvalhooned. Ansamblilisuse seisukohalt on olulisim pikk ait, mis on kujundatud härrastemajale sarnaste pilastritega. Mõisahooneid ümbritseb tasase reljeefiga 7,2 ha suurune liigirikas park, mille juurde kuulub ka kastani-vahtra puiestee. Hooldatud pargi peamiseks

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 35 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine puuliigiks on pärn. Parki, mida ümbritseb 19. sajandil rajatud piirdemüür, on püstitatud lava ning see on kohalike traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamise koht. Kabala mõisast on pärit 1920. a Antverpeni olümpiamängudel maratonijooksus hõbemedali pälvinud Jüri Lossmann. Keskmiseks on hinnatud nii ala kultuurilis-ajaloolist, esteetilist, looduslikku kui identiteediväärtust. Väärtuse hoidmiseks tuleks teemaplaneeringu kohaselt paigaldada infoskeemid ja korrasta või lammutada lagunevad hooned.

Maakonna teemaplaneering nimetab ka ilusad teelõigud ja vaatekohad, nende nimekiri on leitav programmi osana aruande lisas.

Miljööväärtustena väärivad Türi vallas väljatoomist mõisasüdamed, eriti Laupa, Kabala, kuid ka Särevere, Kirna ja Kolu. Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus pakuti välja miljööväärtuslike aladena lisaks mõisasüdametele ka Villevere küla (Väike- ja Suur-Villevere) ning Vabrikuküla Türi linnas.

Pärandkultuuriobjektide inventuur viidi läbi 2008. aasta kevadeks. Türi valla pärandkultuuri inventeeris Ülo Ormus. Inventuuri tulemused on leitavad igaühele Maa-ameti vahendusel, kuid ka üldplaneeringu kaardil.

Kultuurimälestiste nimekiri on leitav aruande lisas programmi koosseisus. Ajaloomälestisest on Türi vallas eelkõige Vabadussõja ja II maailmasõjaga seotud objekte, kuid ka vanad kalmistud ja kirikuaed. Arheoloogiamälestistena on külades nii kivikalmeid kui vanu kalmistuid ja ohverdamiskohti. Arhitektuurimälestistena on kaitse all lisaks mõisate hoonetele Jändja puumassivabriku hooned ja vesiveski ning ka Türi kirik aia ning kabeliga.

3.7 Sotsiaal-majanduslik keskkond

Türi vald on omavalitsus, mis on tekkinud mitme väiksema omavalitsuse liitumisel. Seetõttu ei ole vald vaadeldav kui pelgalt ühe tõmbekeskuse ümber koondunud maapiirkonnad, vaid endised vallakeskused on säilitanud oma tähtsuse kohalike tõmbekeskustena. Türi vallas on määratletud üheksa kanti - Kirna, Änari, Kolu, Laupa, Taikse, Türi, Oisu, Kabala ja Ollepa kant. Lisaks sellele moodustab omaette terviku vallakeskus ise ehk Türi linn.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 36 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 5: Türi valla kandid (Allikas: Järva Maavalitsus)

Maaliste kantidena on nendest määratletud Kirna, Änari, Kolu, Laupa ja Taikse kant. Linna ümbrusena Türi kant. Endised vallakeskused, ehk eelmainitud kohalikud tõmbekeskused Oisu ja Kabala ning nendele lisaks Ollepa on määratletud kui keskuskandid. Täpsema analüüsi ja kandipõhised soovitused edasiseks arenguks peaks Türi vallale andma Järva maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 37 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 6: Türi valla kantide tüübid (Allikas: Järva Maavalitsus)

Nelja omavalitsuse liitumise järgselt moodustunud Türi valla rahvaarv on püsinud suhteliselt stabiilsena, kuid omab siiski mõningast vähenemistendentsi. Seisuga 01.01.2008 elas Türi vallas valla rahvastikuregistri andmetel 11 096 alalist elanikku (5293 meest ja 5803 naist), moodustades maakonna rahvastikust ca 29%. Türi valla elanike arvu dünaamika ( ka endiste omavalitsuste lõikes) seisuga 01.01.2008 on toodud Tabelis Tabel 3.

Tabel 3: Valla elanike arvu dünaamika

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Türi linn 6262 6220 6174 6174 6137 6525 6 333

Kabala 1044 1041 1030 1022 1020 Andmed Andmed vald puuduvad puuduvad Oisu vald 1336 1330 1331 1321 1313 Andmed Andmed puuduvad puuduvad Türi vald 2913 2906 2890 2883 2887 Andmed Andmed puuduvad puuduvad Kokku 11 555 11497 11 425 11 373 11 357 11256 11096

Märkus: Alates 01.01.2005 on neli valda ühinenud ja moodustavad Türi valla.

Valla elanikest on 61% tööealised, 22% pensioniealised, 17% lapsed vanuses kuni 15. a.

Tabel 4 on esitatud valla administratiivpiirides paiknevate asulate elanike arv.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 38 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tabel 4: Elanike arv valla asulates ja külades

Asula elanike arv Asula elanike arv Asula elanike arv

Türi linn 6333 Kärevere 117 Tännassilma 46

Särevere 816 Lokuta 118 Jändja 49

Türi-Alliku 518 Änari 89 Kurla 49

Oisu 398 Poaka 92 Meossaare 63

Kabala 353 Ollepa 84 Saareotsa 32

Laupa 216 Pala 78 Rassi 32

Taikse 207 Raukla 68 Tori 31

Retla 178 Arkma 66 Vilita 25

Kahala 150 Karjaküla 66 Pibari 17

Kirna 162 Mäeküla 59 Sagevere 11

Põikva 126 Äiamaa 62 Rikassaare 9

Kolu 146 Metsaküla 56 Näsuvere 1

Villevere 107 Väljaotsa 54 _

Allikas: Türi valla rahvastikuregister seisuga 01.01.2008

Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on väga ebaühtlane. Asustus on koondunud põhiliselt valla keskossa Türi linna ja Paide-Türi-Arkma transpordimagistraalide äärsetesse alevikesse ja küladesse. Valla elanike asustustihedus on ca 19 in/km2. Üle poole elanikkonnast on koondunud Türi linna (6333 elanikku, 58% valla elanike arvust). Suuruselt järgmised asulad on Särevere, Türi-Alliku, Oisu alevik ja Kabala küla. Türi linn on mitmekülgselt arenenud infrastruktuuriga, kus paikneb palju töökohti ja pakutakse erinevaid teenuseid. Türi linna arengut on lisaks kultuuri-, haldus-, haridus-, tootmis- ja teeninduskeskuse funktsioonide koondumisele mõjutanud paiknemine Paide läheduses.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 39 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 7: Infrastruktuuriobjektide paiknemine Türi valla kantides (Allikas: Järva Maavalitsus)

Soodne asend ja hea transpordiühendus soodustab töömigratsiooni Tallinna suunas, väljastpoolt valda töölkäijate arv on väiksem.

Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähialadele. Kõige enam levinumateks tegevusaladeks on jaekaubandus, järgnevad puidu- ja metsatöötlemine ning metallitööstus. Linna suurimateks tööandjateks on Edelaraudtee AS, Taure AS, AS Prelvex, AS Turgel Grupp, OÜ Mediato, OÜ Krive Ehitus, OÜ Metre, OÜ Viron TP, OÜ Sampo Grupp, Järva Tarbijate Ühistu, OÜ Ally ja NP Õmblus OÜ. Suur osatähtsus on füüsilisest isikust ettevõtjatel. Nende põhiliseks tegevusalaks on teenindus (näiteks juuksuriteenused), palju tegeldakse kasutatud riiete ja esemete müügiga. Valla maapiirkondades on peamisteks tegevusaladeks põllumajandus ja metsamajandus, vähemal määral tööstus, kaubandus ja äriteenused. Türi lähiümbruse olulisemateks tööandjateks on TAC-Ettevõtted AS, AS Termoran ja OÜ Veskisilla, OÜ VACCA (veisekasvatus), OÜ Piglet (seakasvatus). Oisu piirkonna olulisim tööandja on OÜ Estonia. Teised olulisemad on OÜ Oisu Mets, OÜ Marrandi Mööbel, OÜ Georam, OÜ Oisu Diisel. Kabala piirkonna olulisemateks tööandjateks on Kabala Agro OÜ, HTM Grupp, OÜ Bauindustrie, RMK Järvamaa metskond. Valla suurimaks tööandjaks on Türi Vallavalitsus. Riigiametitest on esindatud Järvamaa Keskkonnateenistus, Lääne-Eesti Päästekeskuse Järvamaa Päästeosakond, PRIA Järvamaa Büroo, Järva Maaparandusbüroo, RMK Järvamaa Metskond. Olulisteks tööandjateks on ka Järvamaa Kutsehariduskeskus, TÜ Türi Kolledž, AS Eesti Post. Maapiirkondade majanduskeskkonna üks nõrgemaid külgi on monofunktsionaalsus, valdav osa töökohtadest on põllumajandustootmises. 3

3 Allikas. Türi Vallavalitsus

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 40 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Üldplaneeringus nähakse ette Türi linna läänepiirile Lokutale uue ettevõtlusala. Ettevõtlusega seotud alad on planeeritud ka Türi ümbersõidutee trassi äärde. Türi linna keskuse vahetus naabruses paiknev Vabriku puiestee tootmismaa funktsioonis olev kinnistu võib soodsa asukoha ja huvitava miljöö ning Pärnu jõe läheduse tõttu üldplaneeringu koostajate arvamusel kohaselt ümber kujuneda keskkonnasõbraliku tootmis-, äri- ja ühiskondlike hoonete maa- alaks.

Türi vald asub enamjaolt Paide linna, aga teataval määral ka pealinna Tallinna mõjutsoonis. Vallas on välja kujunenud kolm põhilist teeninduskeskust: Türi linn ja Oisu alevik ning Kabala küla keskus Türi linnas mõjutab teeninduse hooajalisust kevad-suveperioodil oluliselt suurenev suurürituste külastajate arv. Teeninduse kättesaadavuse uurimiseks on üldplaneeringu koostamise käigus läbi viidud elanikkonna küsitlus ning planeeringus on selle tulemusi arvestatud.

3.8 Tehniline infrastruktuur ja jäätmemajandus

Valla tähtsaimateks transpordiühendusteks on riigi põhimaantee Pärnu-Rakvere-Sõmeru (5) ja tugimaanteed Türi-Arkma (26), Tallinn – Rapla – Türi (15) ja Imavere-Viljandi-Karksi- Nuia(49). Lisaks olemasolevatele riigimaanteedele arvestatakse üldplaneeringus riigi põhimaantee Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja tugimaanteede Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia ja Tallinn – Rapla – Türi rekonstrueerimisega. Üldplaneeringus tehakse Türi linna ümbersõidutee trassi ja selle väljaehitamise etappide ettepanek. Kaardile on kantud ka kohalikud teed ja metsateed. Valda läbib läänest lõunasse suunduv Tallinn-Rapla-Lelle-Viljandi raudtee. Valla territooriumil asub Türi raudtee-ja kaubajaam ning Kolu, Taikse, Kärevere ja Ollepa raudteepeatused.

Türi ümbersõidutee parima lahenduse leidmiseks võrreldi omavahel kolme alternatiivi erinevaid mõjusid keskkonnale: 1. alternatiiv 1 (A1) – esialgne Türi linna ümbersõidu ettepanek (joonisel märgitud pruuni joonega); 2. alternatiiv 2 (A2) – üldplaneeringu arutelude käigus kujunenud trassi ettepanek (joonisel märgitud rohelise joonega ning rohelise punktiirjoonega hilisemas järgus rajatav lõik); 3. 0-alternatiiv (A0) – olemasolev olukord ilma ümbersõitu kavandamata (joonisel märgitud punase joonega).

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 41 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 8: Kolm ümbersõidutee alternatiivi

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 42 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 9: Alternatiivide konfliktipiirkond ja lõikumine Türi maastikukaitsealaga

Kõiki alternatiive on võrreldud ja hinnatud aladel kavandatud tegevusest tulenevate olulise mõjuga kriteeriumidega.

Alternatiivide objektiivseks võrdlemiseks ning paremusjärjestusse seadmiseks võrreldakse neid ühesuguste kriteeriumide põhjal mis peegeldavad kõikide alternatiivide kõiki (sealhulgas positiivseid) mõjusid.

Võimalikud keskkonnakaitselised kriteeriumid: 1. mõju maakasutusele ja rohevõrgustikule; 2. mõju looduskaitsele; 3. mõju õhu kvaliteedile; 4. kaasneva müra mõju; Sotsiaal-majanduslikud mõjud: 5. sotsiaalsed mõjud (tervis, turvalisus, kohalike elanike heaolu); 6. vastavus arengukavadele; 7. projekti teostavus ja soovitud eesmärgi saavutmise määr.

Kriteeriumide selgituslik ülevaade: 1. maakasutuse ja rohevõrgustiku kriteerium näitab, kuidas mõjutab ümbersõidutee asukohavalik maakasutust ning milline on erinevate alternatiivide mõju rohevõrgustikule (rohevõrgustiku teemat on käsitletud punktis 3.3); 2. looduskaitse mõju kriteerium käsitleb ümbersõidutee mõju eelkõige Türi maastikukaitsealale;

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 43 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3. õhukvaliteedile mõju kriteerium ja müra kriteerium näitavad eelkõige transiitliikluse mõju ümbritsevale; 4. sotsiaalsed mõjud lähtub kohalike elanike arvamusest ja tervisekaitsest, turvalisusest, heaolust, häiringust jm. Kohalike elanike arvamuse aluseks on KSH ja üldplaneeringu koostamise, trassivaliku koosolekute ja avalikustamise käigus saadud hinnangud ja arvamused; 5. arengukavade vastavuse kriteerium – ümbersõidutee käsitletus ja vajaduse määratlus erinevates valla arengukavades; 6. projekti teostavus ja soovitud eesmärgi saavutamise määr on kriteeriumiks valitud sellepärast, et kavandatud alternatiivina on käsitletud 0-alternatiivi ja erinevaid kasutus võimalusi.

Alternatiivide võrdluse tabelis esitatud kaalud ja hinded on saadud KSH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtusinformatsioonile ja olemasolevale informatsioonile. Kaalud on hinnatud suhtelisel skaalal 1-5, kus väärtusega 5 hinnatakse kõige olulisemaks peetavat kriteeriumit ja väärtusega 1 kõige vähem olulist kriteeriumi. Alternatiive on hinnatud suhtelisel skaalal 1-5, kus antud kriteeriumi suhtes omistatakse halvimale alternatiivile hinne 1 ja parimale alternatiivile hinne 5. Lõplik paremusjärjestus leiti hinnete korrutamisel vastava kriteeriumi kaaluga ja nende summeerimisel.

Tabel 5: Alternatiivide võrdlus Nr Kriteerium Kaal A0 A1 A2 hinne hinne x hinne hinne x hinne hinne x kaal kaal kaal 1. Maakasutus ja 4 3 12 2 8 2 8 rohevõrgustik 2. Looduskaitse 5 4 20 2 10 3 15 3. Õhu kvaliteet 4 1 4 2 8 4 16 4. Müra 5 1 5 3 15 4 20 Keskkonnakaitselised 41 41 59 kriteeriumid kokku 5. Sotsiaalsed mõjud 5 1 5 2 10 4 20 6. Vastavus 3 2 6 3 9 3 9 arengukavadele 7. Projekti teostavus ja 1 2 2 4 4 5 5 soovitud eesmärgi saavutmise määr Kokku 54 64 93

Parim alternatiiv on A2 (üldplaneeringu arutelude käigus kujunenud trassi ettepanek), järgmine A1 (esialgne Türi linna ümbersõidu ettepanek).

Türi linna jaotusvõrgu elektriliine haldab ja hooldab Eesti Energia AS-i Jaotusvõrk. Elektriga varustamine toimub 110/35/10 kV peaalajaamast (2x16 MVA) ja Türi I 35/10 kV (1x4,0 MVA) alajaamast. Linnasisene elektrienergia kantakse üle 10 kV ja 0,4 kV liinidel. Linna

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 44 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine tarbimisvõimsus on ca 5 MW. Türi valla territooriumil paiknevad Eesti Energia Põhivõrgu järgmised elektrivõrgud: Paide-Sindi üheahelaline 330 kV õhuliin L346; Paide-Türi-Vändra L133A ja Paide -Türi – Suure-Jaani L134A 110 kV õhuliinid ja Türi 110/35/10 kV alajaam.

Türi vallas on üks kaugküttepiirkond – Türi linn. Oisus, Taikses, Säreveres, Türi-Allikul ja Lokutal on olemasolevad kaugküttevõrgud. Türi valla maa-asulates on 11 lokaalkatlamaja, neist Kabalas 3, Oisus 1, Taikses 2, Säreveres 2 ja Türi-Allikul 3 katlamaja. Türi linna kaugküttevõrke varustavad soojaga kaks autonoomsete soojatrassidega katlamaja: Tehnika tn katlamaja ja Vabriku tn katlamaja. Tehnika tn katlamaja katab Lokuta, Tehnika ja Kaare tänavate soojatarbijate vajadused. Soojatarbijateks on sotsiaalasutused, ettevõtted ja korterelamud. Mõlemas katlamajas kasutatakse põhikütusena hakkepuitu ning vastavalt vajadusele ka põlevkiviõli või küttemasuuti. Türi linna soojamajanduse arengukavas on antud iseloomustus linna soojusvarustuse olukorrale, toodud esile põhilised probleemid, mis hõlmavad suuremaid tarbijagruppe ja reastatud majandusliku analüüsi tulemusena perspektiivsed meetmed energiasüsteemide ja -kasutuse arenguks tulevikus. Täiendavate kaugküttepiirkondadena nähakse ette Kabala, Kahala, Laupa kortermaju. Türi vallas puudub gaasivarustus, kuid OÜ Estonia planeerib Kõrtsi Farmi baasil toodetava biogaasiga varustama hakata Oisu kaugküttesüsteemi. Järva Maavalitsus koostas 2006. aastal tasuvusuuringu maagaasitrassi ehitamiseks Võhmast Paidesse läbi Türi valla. Tasuvusuuring näitas, et praeguste maagaasihindade puhul tasub gaasitrassi ehitus ära, sest potentsiaalseid liitujaid Türi vallas leiduks. Teede ja tehnovõrkude kaardile on kantud skemaatiliselt perspektiivne gaasitrass vastavalt Järva maakonnaplaneeringule. Gaasitrass läbib Kabala, Oisu, Taikse, Särevere, Türi linna ja Türi- Alliku asulaid.

Türi Vallavolikogu on 29.08.2007. aastal määrusega nr 22 kinnitatud Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning Eesti Veeprojekt OÜ poolt on Türi linnas koostamisel linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise projekt. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on ühisveevärgiga kindlustatud 15 asulat või asulaosa, milledest valla vee-ettevõtja (OÜ Türi Vesi) hooldada on kümme ühisveevärgi süsteemi (Türi linn, Särevere aleviku Ülejõe osa, Oisu alevik, Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Kahala, Kirna, Poaka ja Ollepa küla). Ülejäänud asulates või asulaosades vallaelanikke tarbeveega varustavad ühisveevärgi süsteemid on vee- või korteriühistute (näit Laupa, Änari, Kolu) või ettevõtete (näit Türi TMK, OÜ Estonia) halduses. Laupa mõisas paiknevas põhikoolis saadakse tarbevesi koolile kuuluvast puurkaevust (uus kaev rajatud 2004 aastal mõisaparki). Valla piires paiknevatest ühisveevõrgu süsteemidest tarbib vett ca 8667 inimest. Türi linnas on ühisveevärgiga kindlustatud ca 5368 inimest. Türi vallas kasutatakse ühisveevõrkude toiteks 22 puurkaev- pumplat. Ühisveevärgi kaevud tarbivad valdavalt maapinnalähedase põhjaveekihi, s.o Alamsiluri Adavere ja Raikküla lademetega seotud vett. Kaevud on 14-80 m sügavused. Joogivesi on piirkonniti erineva kvaliteediga. Kirna Sohlumäe eramute veehaarde puurkaevust võetakse Ülemordoviitsiumi Pirgu-Porkuni veekihi vett. Türi linna, Oisu aleviku ja Kabala küla ühisveevõrgu puurkaevude kaudu kasutatakse Silur-Ordoviitsiumi või Ordoviitsiumi vett. Türi valla haldusterritooriumi asulate ühisveevärgist tarbitav põhjavee ööpäevane kogus ületab 500 m3 vaid Türi linnas.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas on ühiskaevude ja –veevärgi veekvaliteeti analüüsitud ning andmed on ära toodud alljärgnevates tabelites.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 45 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tabel 6: Türi valla põhjavee kvaliteedinäitajad

Türi-Alliku Türi linn Türi-Alliku Särevere Särevere Laupa asula Laupa Türi linn Türi linn Türi linn Türi linn TAC- Oisu Oisu PK Laupa elamute PK Kirna elamute AS Dessert PK Elamute PK Ülejõe PK Türi TMK PK Põhikooli Keskuse PK Põhja pst PK Tolli PK Kungla PK Ettevõtted Keskasula PK 01.04.2003 20.11.2002 PK Näitaja 12.03.2004 26.11.2003 26.03.2003 PK 30.10.2003 PK Piirsisaldus 17.03.2004 17.03.2004 17.03.2004 17.03.2004 PK 26.03.2003 (28.04.2004) (28.10.2003 ) 31.08.1987 (15.03.2004 ) (15.12.2003 ) (15.12.2003 ) 17.02.2005 (10.05.2007 ) 09.07.2004 24.11.2006 Värvus Pt/CO muutusteta (2) 15 Tarbijale vastuvõetav Lõhn pall (2) Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 16 (34) 1,0 mg/l Tarbijale vastuvõetav pH 7,37 7,28 7,06 7,06 (7,28) 7,74 ( 7,12 ) 7,12 7,6 6,5-9,5 NH 4 mg/l 0,09 0,17 0,16 0,29 0,29 (0,2) 0,66 (0,36) 0,14 0,36 0,12 0,50 NO 2 mg/l 0,014 0,003 0,003 0,003 0,003 <0,02 0,02 0,013 ( 0,003 ) 0,008 0,005 0,50 NO 3 mg/l 8,2 0,2 0,45 0,29 0,45 <0,1 0,2 3,52 ( 0,45 ) 13,5 0,45 1,1 50 SO 4 mg/l 23 12 58,5 58,5 22 ( 14 ) 11,8 14 16,5 250 Cl mg/l 28 14 18 18 12 ( 14 ) 110 14 13,8 250 Fe mg/l 0,03 0,08 0,07 0,31 0,07 (0,71) 0,68 (0,83) 1,1 1,202 1,2 ( 1,1) 1,55 ( 0,74 ) 0,20 0,74 (0,73) 0,08 0,2 Mn µg/l 10 (10) 5 (10) 0,00002 0,02 (29) 50 PHT Mn mgO 2/l 1,4 1,4 3,36 3,36 2,2 1,9 5 Üldkaredus 7,7 6,09 2,8 5,7 - mg-ekv/l F mg/l 0,51 1,63 0,27 1,42 0,49 0,53 0,3 0,45 0,83 1,5 B mg/l 0,18 0,44 0,12 0,56 0,12 0,08 0,003 1,0 Al µg/l 200 Cu mg/l 2,0 Na mg/l 34,5 11,8 200 Pb µg/l 10,0 Cr µg/l 50,0 PAH-d summa µg/l 0,10 Benso(a)püreen 0,010 Elektrijuhtivus 722 597 (718) 2500 µS/cm Coli-laadsete bakterite arv (0) 0 <1 0 <1 ( 3) 3 0 PMÜ/100ml Escherichia coli (0) 0 0 <1 ( 0) 0 0 PMÜ/100ml Enterokokid (0) 0 <1 0 <1 ( 0) 0 0 PMÜ/100ml Kolooniate arv 22ºC (0) 2 <1 0 >300 100 PMÜ/1ml

*allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad tugevamalt – ületatud on piirsisaldus

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 46 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Näitaja Sohlumäe PK Türi TMK PK Türi TMK PK Türi-Alliku Veskisilla Änari elamute Taikse PK Kabala asula PK Kahala asula PK Ollepa asula PK Metsaküla asula PK Piirsisaldus 13.01.2003 02.12.2002 20.04.2004 PK 15.06.1998 PK 26.11.1998 01.08.2006 19.03.2002 05.09.2003 19.03. 2002 01.08. 2006 Värvus Pt/CO 11 9 20 13 11 1 0 28 Tarbijale vastuvõetav Lõhn pall 2 2 2 2 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 6,3! 7,5! <0,2 mg/l 1,4 31 23 3,5 Tarbijale vastuvõetav pH 7,53 7,30 7,74 7,07 7,98 7,19 7,28 6,5-9,5 NH mg/l 0,19 0,01 1,05 0,07 <0,29 <0,29 0,34 0,50 4 NO 2 mg/l 0,005 0,003 <0,003 0,013 0,004 0,013 0,50 NO 3 mg/l <0,45 0,1 41,4 2,64 <0,45 8,8 50 SO 4 mg/l 9,2 25,5 23 2 40 9 250 Cl mg/l 50 16,3 30 36,2 47,5 17,3 19,8 250 0,14 Fe mg/l 0,65 1,025 0,37 0,19 0,225 0,12 0,075 0,4 1,025 0,2 (27.07.04)

Mn µg/l <10 50

PHT Mn mgO 2/l 0,96 5,6 0,9 5,0 5 Üldkaredus 6,61 8,3 2,45 7,37 - mg-ekv/l F mg/l 2,2 1,5 Al µg/l <15 200 Cu mg/l <0,01 2,0

Na mg/l 200 Pb µg/l <0,6 10,0 Cr µg/l <0,3 50,0 PAH-d summa µg/l <0,001 0,10 Benso(a)püreen <0,001 0,010

Elektrijuhtivus µS/cm 553 613 2500

Coli-laadsete bakterite arv 0 0 0 <1 0 0 0 PMÜ/100ml Escherichia coli 0 0 0 <1 0 0 PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 Kolooniate arv 22ºC 0 0 <1 100 PMÜ/1ml *allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad tugevamalt – ületatud on piirsisaldus

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 47 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Türi linn, Jaama Türi linn Türi-Alliku elamu nr 20 Türi-Alliku TAC- Särevere, Türi TMK Türi linn, Jaama Türi linn Viljandi Türi-Alliku elamu Särevere Põllu tn 20 Särevere Põllu tn 20 Särevere, Türi TMK, tn Majandus- veesõlme kraan Ettevõtede veevärk Õpetajate elamu 1-3 kraan tn 17 veevõtukoht 13 elamu nr 20 kraan elamu kraan elamu kraan Lasteaia köögi kraan Näitaja 17 veevõtukoht gümnaasium 12.07.2004 lasteaia köögi kraan 09.05.2003 Piirsisaldus 15.11.2006 12.04.2005 13.06.2007 27.07.2004 14.06.2006 25.04.2006 17.03.2004 11.04.2005 (19.07.2004 ) 05.08.2005 (20.04.2006 ) Värvus Pt/CO 4 11 4 5 <2 16 10 10 Tarbijale vastuvõetav Lõhn pall 1 1 1 1 1 2 1 2 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 0,78 0,79 0,35 <0,35 5,9 2,0 14,9 Tarbijale vastuvõetav pH 7,70 7,66 7,47 7,6 7,37 7,1 7,27 7,19 (7,27 ) 7,46 6,5-9,5 NH 4 mg/l 0,07 <0,02 0,08 <0,02 0,04 <0,02 0,12 0,06 0,09 (0,2 ) 0,22 0,50 NO 2 mg/l <0,45 0,004 0,003 0,003 0,50 NO 3 mg/l <0,003 <0,45 0,45 0,45 50 SO 4 mg/l 22 24 77 53 22 12 24 35 250 Cl mg/l 32 32 23,5 20 18 12 18 23,5 250 Fe mg/l 0,081 0,045 <0,01 0,026 0,13 0,017 0,19 0,11 0,074 (0,25 ) 1,72 0,2 Mn µg/l <5 <10 <5 <5 10 <5 22 25 50 PHT Mn mgO 2/l 1,4 2,9 0,46 0,8 1,2 4,8 1,4 2 5 Üldkaredus - mg-ekv/l F mg/l 1,7 1,3 0,26 0,31 0,57 0,84 1,5 B µg/l 0,05 0,2 Al µg/l 20 200 Cu mg/l <0,01 <0,01 0,021 0,01 2,0 Na mg/l 45 274,4 9,8 34,2 8,6 200 Pb µg/l <1,5 1,4 1 1,1 10,0 Cr µg/l <0,5 <0,4 0,4 1,2 50,0 Hg µg/l 0,5 1,0 Ni µg/l 0,8 20 Cd µg/l 0,1 5,0 PAH-d summa µg/l <0,001 <0,001 0,001 0,001 0,10 Benso(a)püreen <0,001 <0,001 0,001 0,001 0,010 Elektrijuhtivus µS/cm 619 673 742 753 621 636 594 619 623 (684) 690 2500 Coli-laadsete bakterite 0 0 0 0 (0) 0 0 arv PMÜ/100ml Escherichia coli 0 (0) 0 0 0 (0) 0 0 PMÜ/100ml Enterokokid 0 (0) 0 0 PMÜ/100ml Kolooniate arv 22ºC 7 (0) 3 100 PMÜ/1ml

*allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad tugevamalt – ületatud on piirsisaldus

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 48 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Laupa Laupa Põhikooli Taikse küla elamu Oisu alevik Retla 5 Metsaküla elamud Kabala Põhikooli Kirna asula, Änari elamu Laupa elamu elamu 3-5 kraan Taikse elamu Kahala elamu Ollepa küla Ollepa küla köögi kraan veesõlme kraan elamu veesõlme kraan ühepereelamute kraan köögikraan elamu nr 43 63-6 kraan 1-9 kraan 28.09.2005 4-6 kraan nr 13 kraan Postkontori kraan Postkontori kraan Näitaja 03.05.2006 29.05.2003 29.03.2003 27.04.2004 11.09.2003 Piirsisaldus 29.06.2005 28.04.2005 16.05.2006 (elamu 1-4 kraan 28.09.2005 21.09.2004 19 ja 23.11.2004 28.09.2005 (12.10.2006) (28.04.2004 ) (14.06.2007 ) (01.08.2006 ) (11.04.2007 ) 10.10.2006 ) Värvus Pt/CO 8 10 31 ( 28 ) (5) 6 Tarbijale vastuvõetav Lõhn pall 1 2 2 2 (2) (1) 1 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 2,4 12,5 0,55 3,1 (3,5) (2,5) 0,94 Tarbijale vastuvõetav pH 7,23 7,3 7,53 7,32 7,3 (7,09) 7,37 ( 7,1 ) 7,04 ( 7,28 ) (7,7 ) 7,44 6,82 7,09 6,5-9,5 NH 4 mg/l 0,09 0,02 0,38 0,37 0,43 (1,2 ) 1,2 0,19 ( 0,02 ) 0,39 ( 0,34 ) 0,02 0,02 <0,02 0,50 NO 2 mg/l 0,006 0,003 0,009 0,003 0,003 0,004 ( 0,21 ) 0,003 0,50 NO 3 mg/l <0,45 12,9 0,45 0,45 0,45 0,45 10,7 50 SO 4 mg/l 51 12 17 13 51 62,5 11 ( 8) 4,2 29 35 250 Cl mg/l 13,7 12 11,8 16 52 19,8 24 ( 19,8 ) 47,5 15,8 20 250 Fe mg/l 0,34 0,033 2,8 1,47 (0,82 ) (0,38 ) 0,1 0.86 (0,098 ) 1,1 ( 1,02 ) 0,075 ( 0,195 ) 0,01 0,12 0,12 0,2 Mn µg/l 10 5 28 18 (17 ) 39 37 <10 10 10 31 50 PHT Mn mgO 2/l 3,3 3,6 2,1 1,9 (2,3 ) 2,7 2,4 5 ( 5) 0,9 0,32 2 1,6 5 Üldkaredus 2,8 - mg-ekv/l F mg/l 0,23 0,08 0,45 0,41 0,56 0,37 2,2 0,08 0,21 1,5 B µg/l 0,04 0,09 0,19 0,31 0,16 0,79 0,05 Al µg/l 50 12 15 200 Cu mg/l <0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 2,0 Na mg/l 6,6 73,5 5,8 5,3 15 5,2 30,3 3,7 8,2 200 Pb µg/l 10 1,5 1,5 0,6 0,6 0,6 1 10,0 Cr µg/l <0,4 2,3 0,8 2 0,9 0,3 0,4 50,0 Hg µg/l 0,3 0,3 0,5 0,5 0,5 1,0 Ni µg/l 0,8 1,1 1 0,8 20 Cd µg/l 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 5,0 PAH-d summa µg/l <0,001 0,001 0,001 0,001 0,001 0,10 Benso(a)püreen <0,001 0,001 0,001 0,001 0,001 0,010 Elektrijuhtivus 672 576 570 567 565 (928) 716 ( 727 ) 636 ( 613 ) (545 ) 645 936 748 2500 µS/cm Coli-laadsete bakterite arv 0 0 0 0 ( 0) (0) 0 0 0 ( 0) 0 ( 0) 0 8 0 0 PMÜ/100ml Escherichia coli 0 0 0 0 ( 0) (0) 0 0 0 ( 0) 0 ( 0) 0 2 0 0 PMÜ/100ml Enterokokid 0 0 0 0 (0) 0 0 ( 0) 0 8 0 0 PMÜ/100ml Kolooniate arv 22ºC 0 300 41 ( 61 ) (3) 0 ( 0) 0 300 24 100 PMÜ/1ml

*allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad TUGEVAMALT – ÜLETATUD ON PIIRSISALDUS

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 49

Analüüsidele ja tabelites toodud näitajatele tuginedes reastab Türi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava valla ühisveevärgiga seonduvad probleemid järgmiselt:
ühisveevärgi puurkaevudest pumbatav põhjavesi on sageli kõrge rauasisaldusega, suure hägususega ja ebameeldiva lõhnaga. Raud esineb piirkonna tarbitavas veekihis loodusliku kahevalentse ühendina, mis õhuhapniku mõjul oksüdeerub kolmevalentseks, tekitades pruuni sadet,
ühisveevärgi puurkaevudest pumbatava põhjavee fluoriidide sisaldus on kohati lubatust kõrgem,
puurkaev-pumplate ehituslik osa ja/või seadmestik on enamasti amortiseerunud,
asulate ühisvee jaotusvõrgud on hargvõrgud, mis koosnevad pikkadest ja ülemäära suure läbimõõduga tupiktorustikest. Sageli joogivesi tupiktorustikes seisab ning roiskub,
veevõrkudes puuduvad sulgsiibrid või on need amortiseerunud, mistõttu võimalike avariitööde ajal veevõrk remonditavas asulas ei tööta,
enam kui 20 a tagasi rajatud veetorustikud läbivad asulates kinnistuid, paiknedes ajamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab veetorustike hooldamist ja teeb keeruliseks nende remonttööd.

Praeguseks on nimetatud probleemidest mitmed lahenenud, korrastatud on ühisveevärgi kaeve, fluoriidisisaldusega kaev on asendatud uuega.

Türi linna neljast ühisveevõrgu kaevust veevõrgu toitekaevudena kasutatakse Keskuse (Tehnika tn) puurkaevu ja Põhja pst puurkaevu ning reservis on Tolli tn ja Kungla tn puurkaevud. Veekvaliteedi parendamise võimalustena Türi linnas on Tehnika tn ja Põhja pst uute ühisveevõrgu puuraukude rajamine ning vanade puuraukude tamponeerimine ja Türi linna uue perspektiivse veehaarde rajamine Tolli tänavast põhja poole jäävale alale, mis on elamutest ja tööstusalast piisavalt kaugel. (Türi linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine)

Türi vallas on ühiskanalisatsiooniga varustatud asulateks Türi linn, Särevere ja Oisu alevikud ning Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Kahala, Änari, Laupa, Kirna külad. Türi linna, Särevere aleviku, Türi-Alliku ja Lokuta külade reovesi puhastatakse Türi linna reoveepuhastis. Reoveepuhastiks on fosfori ärastusega biotiigid. Heitvee suublaks on Pärnu jõgi. Türi-Alliku külas formeeruv reovesi suunatakse ülepumpamisega Türi linna ühiskanalisatsiooni, misjärel puhastatakse koos linna reoveega Türi linna reoveepuhastis. Türi linnas on praeguseks ajaks ühiskanalisatsiooniga varustatud suurema osa linna kesk- ja lõunaosast. Linna kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 41,1 km. Kanalisatsioon on valdavalt ühisvoolne, st. majade drenaaži- ja platside sademeveed on suunatud olmekanalisatsiooni. Tingituna linna ebapiisavast sademeveekanalisatsiooniga haaratusest, sademevee kanalisatsiooni puudumisest Türi-Alliku külas ja Särevere alevikus ning ühiskanalisatsiooni halvast olukorrast (torustike veekindlus), on sademeterohkel ajal Türi linna reoveepuhastile suunatav reovee kogus kuni kaks korda suurem samal aja jooksul tarbitavast tarbevee kogusest.

Türi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava reastab valla ühiskanalisatsiooniga seonduvad probleemid järgmiselt: Ühiskanalisatsioon:
arvestades omaaegset ehituskvaliteeti ja -materjale on kanalisatsioonitorustike ja –kaevude olukord halb. Kanalisatsioontorustike ühendusmuhvid ja kanalisatsioonikaevud ei ole veetihedad, mistõttu kuival ajal reovesi imbub kanalisatsioonist pinnasesse, sademeterohkel ajal aga suureneb kanaliseeritava vee kogus pinnase- ja sademevee arvel. Näit Türi linna ja Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Särevere alevikus reoveepumplatesse kogunev reovee kogus on sademeterohkel ajal kuni kaks korda suurem tarbitavast veekogusest,
kanalisatsioonitrassi halvast veepidavusest ja rajamisel tehtud ehituslikest vigadest (ebapiisav või negatiivne torude lang) tingituna on torustikud tihti ummistunud,
Türi linna reoveepuhasti puhastusprotsessist puudub reovee bioloogiline puhastustsükkel, millest tingituna Pärnu jõkke suunatav heitvesi oma puhastusastmelt ei vasta vee- erikasutusloas esitatud nõuetele,
Laupa, Änari ja Metsaküla elamute reoveepuhastitel (biotiikidel) puuduvad reovee mehaanilised puhastustsüklid,
ühisveevarustusega kuid kanalisatsioonita külades puuduvad veekindlad kanalisatsiooni kogumissüsteemid. Majapidamistes formeeruv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, need aga ei ole vettpidavad – reeglina kogumiskaevud tühjendamist ei vaja,
enam kui 20 a tagasi rajatud kanalisatsioonitorustikud läbivad asulates kinnistuid, paiknedes ajamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab torustike hooldamist ja teeb keeruliseks nende remonttööd..

Aastakümneid tagasi rajatud asulate kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud, kuna kanalisatsioonitorustikud ja kaevud ei ole vettpidavad, mistõttu kuivaperioodil imbub reovesi torustikest ja kontrollkaevudest pinnasesse, sademeterohkel perioodil aga imbub pinnavesi kanalisatsiooni ja sagedased on kanalisatsiooniummistused, mille on tinginud isevoolsete torustike negatiivsed langud ja torude äravajumised liitekohtadest (ÜVK arendamise kava).

Hajaasustatud aladel kasutatakse tarbeveekaevudena elanike isiklikke madalaid salv- või puurkaeve. Majapidamistes tekkiva reovee kogumiseks on kasutuses kogumiskaevud (mis ei ole tihtipeale lekkekindlad), osades majapidamistes reovee kogumist ei toimu, hajaasustatud aladel immutatakse kohati reovesi hajutatult pinnasesse.

Türi valla territooriumil on ametlikuks reovee purgimissõlmeks Türi linna reoveepuhasti eelsette biotiigis. Valla territooriumil paiknevaid reovee kogumiskaeve tühjendab OÜ Türi Vesi.

Vastavalt Keskkonnaministri 21. augusti 2008. a käskkirjale nr 1107 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000ie“ nähakse üldplaneeringuga ette järgmised reoveekogumisalad : Türi linn, Türi-Alliku, Särevere, Oisu, Kabala, Taikse, Laupa, Kahala ning perspektiivsed reoveekogumisalad : Retla, Ollepa, Kirna-Sohlumäe, Kõltsi, Lokuta, Poaka, Raademetsa, Villevere ja Änari.

Jäätmete äravedu (peamiselt Väätsa prügilasse Väätsa valda) toimub Türi vallas vastavalt Türi Vallavolikogu 12.09.2006 määruse nr 66 „Türi valla jäätmekava 2006-2010“ ja Türi Vallavolikogu 30.08.2006 määruse nr 65 „Korraldatud jäätmevedu Türi vallas“ nõuetele. Türi linnas asub jäätmejaam ja Oisu ning Kabala jäätmekogumispunktid, mis võtavad vastu sorteeritud jäätmeid. Ohtlike jäätmete kogumine on lahendatud mobiilsete kogumispunktide baasil (nn jäätmeringid). Probleemseteks osutuvad tiheasustusaladel paiknevad vanametalli kogumise punktid, mis oma tegevusega mõjuvad häirivalt ümbritsevale elukeskkonnale.

Kui jäätmete käitlemisel tagatakse jäätmete nõuetekohane kogumine ja sorteerimine ning ladustamine selleks ettenähtud prügilasse ei kaasne üldplaneeringu elluviimisel jäätmemajandusest tingitud olulisi negatiivseid mõjusid ümbritsevale keskkonnale.

Valla territooriumil on kaks tegutsevat kalmistut – Kõrgessaare ja Saunametsa kalmistud. Planeeringus nähakse ette kalmistute laiendamiseks vajalik ala.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 51 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4 Võimalik oluline keskkonnamõju ja arengustsenaariumid

Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta nii majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist kui looduskeskkonnale avalduvat mõju, määramaks jätkusuutliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused. Seejuures käsitletakse eelkõige mõju, mis kaasneb üldplaneeringuga kavandatava maakasutuse muudatusega . Samuti käsitletakse mõningaid juhuseid, mil üldplaneeringuga ei nähta ette ala kasutusotstarbe muudatust, kuid ometi oleks seda tarvis teha tulevikus. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ei käsitle valdkondlike arengukavadega (jäätmekava, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava jne) ettenähtud muudatustega seotud mõju. Üldplaneeringus ja selle keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on lähtutud olemasolevate valdkondlike arengukavadega planeeritavast, eeldades, et arengukavade koostamisel on kasutatud parimat ekspertteadmist antud valdkonnas ning kaalutud ja hinnatud arengukavaga kaasnevat. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus toodi välja vajadus hinnata mõningaid valdkondi, mis vajavad täpsemat informatsiooni ja analüüsi kui seda on üldplaneeringu temaatika. Näiteks rõhutati vajadust hinnata valla keskkonna taluvuspiiri põllumajandustootmise arendamiseks. Üldplaneeringu pädevuses on määrata tootmiseks sobivaid alasid või suunata eemale tootmist mittesobivatelt, pakkudes neile perspektiivselt uut maakasutusotstarvet. Samuti täpsustab üldplaneering keskkonnatingimused, mida konkreetsetel aladel tuleb täita. Tootmisintensiivsuse, mille puhul on võimalik keskkonnatingimusi täita, määramine nendel aladel väljub üldplaneeringu pädevusest. Üldplaneeringuga ei ole ka eristatud põllumajandustootmisalasid muudest tootmisaladest. Seega on vallale jäetud tootmise suunamisel vabamad käed ning keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole võimalik teada, millistel aladel täpselt põllumajandustootmisega tegelema hakatakse ning millistel otsustatakse muu tootmise kasuks. Põllumajandustootmisega seoses oleks Türi vallal mõistlik koostada valdkonna arengukava, hinnates sellega kaasnevat mõju juba võttes arvesse konkreetselt selleks enam sobivaid või selge arengusoovi olemasoluga alasid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus vaadeldi seetõttu üldplaneeringuga kavandatava võimalikku keskkonnamõju:

- kaitsealustele aladele ning kaitstavatele looduse üksikobjektidele, arvestades nende kaitse- eeskirjadest tulenevate piirangutega; - Natura 2000 aladele; - rohevõrgustikule, taimestikule ja metsadele; - loomastikule; - pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse kaitsmata põhjaveega alasid planeeritavas piirkonnas; - välisõhu kvaliteedile; - valla territooriumil ja selle lähipiirkonnas paiknevatele maavaradele, võttes arvesse nende kaevandamisega seotud keskkonnaküsimusi; - maakasutusele; - piirkonna miljööväärtustele; sh väärtuslikele maastikele ning maastikupildile - mõju inimeste liikumisteedele ja valla osade ühendatusele; - mõju inimese tervisele ja varale; - mõju kultuuripärandile; - mõju tööhõivele, haridusele ja kohaliku kogukonna arengule.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 52 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Sealjuures käsitleti - tootmisalade mõju ümbritsevale, sh põllumajandustootmise mõju; - jäätmeteket ning sellega kaasnevat keskkonnamõju; - elektromagnetkiirgusega seonduvat; - olemasolevate maardlate kasutamisega seotud küsimusi, sh rohevõrgustiku ja kaitsealuste liikide püsielupaikadega seonduvat.

Planeeringu koostamisel kaaluti erinevaid arenguvariante, hinnates nendega kaasnevat keskkonnamõju. Kaalutavad arenguvariandid on käsitletavad alternatiividena keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 punkti 4 tähenduses.

Keskkonnamõju hindamise käigus kaaluti arenguvariante, mis tulenesid järgmistest valdkondadest:

- Türi ümbersõidu asukoht ning tee rajamisega seonduv mõju, sh piirkonna arengule; - Elamualade laiendamine (olemasolevate asulate ümbruses, näiteks Türi tehisjärve taha elamukvartali kavandamine); - Suvilarajoonide kujunemine elamualadeks; - Uute ettevõtlusalade kavandamine; - Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku täpsustamine; - Reoveekogumisalade määramine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seonduv; - Maavarade kasutamine, olemasolevate alade laiendamise ning uute rajamisega seonduvat küsimused; - Rekultiveerimata karjääride kasutamine, tühjana seisvate tootmishoonete ja –alade kasutamine; - Põllumajandustootmisega seonduv; - Kaugküttepiirkondade määramine.

KSH juures kasutati nii objektiivset (uuringute, mõõtmiste jms tulemused) kui subjektiivset (ekspertarvamus) lähenemist. Hindamisel lähtuti olemasolevatest andmetest ja mõõtmistulemustest. Spetsiifiliste valdkondade (nt kiirgus) hindamiseks kasutati eriala ekspertide arvamusi. Hindamisel kasutati olemasolevaid andmeid, mõõtmistulemusi, erialaseid artikleid ja uurimistöid, kaardianalüüsi, konsultatsioone, vajadusel küsimustikke. Hindamiskriteeriumiteks olid planeeringutes, kavades ja õigusaktidest väljendatud keskkonnaeesmärgid.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 53 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5 Keskkonnamõju prognoos, hinnang ning mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele

5.1 Mõju maakasutusele

Türi valla üldplaneering ning edasine elamualade arendus vallas lähtub põhimõttest, et tiheasustusalad laieneksid tiheasustusega alade ümber ning uusi elamualasid olemasolevatest keskustest eraldi ettenähtud ei ole.

→ Suuremate arenduste koondamine olemasolevate tiheasustusalade ümber kergendab infrastruktuuride rajamist ja teenuste pakkumist, vähendades sellega nii majanduslikku survet vallale kui võimalikku reostust keskkonnale. Samas ei tohiks kaduda külade elujõulisus, kus peaks pigem toetama traditsioonilist keskkonda säilitada aitavat elulaadi.

Suur osa valla metsadest kuulus juba siiani rohevõrgustiku koosseisu, üldplaneeringuga kohendatakse rohevõrgustiku piire selliselt, et võrgustikku oleks haaratud vääriselupaigad ja püsielupaigad, mis seni asusid osaliselt rohevõrgustikul või vahetult selle ääres. Rohevõrgustikku on haaratud ka täiendavaid metsaalasid, eesmärgiga tagada rohealade kompaktsus, elujõulisus ning ühtlane struktuur. Samuti on eesmärgiks tagada, et need alad säiliksid looduslike aladena.

→ Kuivõrd rohevõrgustiku metsad on tulundusmetsad ning seal paiknevad poollooduslikud kooslused on reeglina väärtuslikud just nende senise kasutuse tulemusena, ei kaasne üldplaneeringuga kavandatava rohevõrgustiku piiride muutumise läbi negatiivset mõju maakasutusele.

→ Üldplaneeringuga säilib valdavalt põllumajanduslik maakasutus. Lisaks metsamaade säilitamisele, tuleb elamualade planeerimisel arvestada ka viljaka mulla kui loodusressursi säilitamisega. Pikemalt on seda teemat käsitletud peatükis 5.8 Loodusvarad ja nende kasutamine.

Küllalt oluline muudatus maakasutuses on seotud Türi ümbersõidutee koridori planeerimisega ning selle äärde ettenähtud aladega tootmiseks, äriks ja teeninduseks. Äri- ja tootmistsoonina on ettenähtud mitmed senised põllumaad, kuid ka looduslikud metsatukad.

→ Üldplaneeringuga kaasneb seega mõningane negatiivne mõju põllumajanduslikule maakasutusele, kuivõrd kohati jäävad Türi ümbersõidutee koridori äärde äri- ja tootmistsoonide alla viljaka mullaga alad.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 54 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Samas ei ole maanteede sanitaarkaitsevööndisse jäävatel aladel üldjuhul lubatud elamuehitus ning põllumajandus on soovitatav vaid teatud juhtudel. Valla üldplaneeringu koostamisel on järgitud põhimõtet, et maanteede sanitaarkaitsevööndit oleks kõikjal võimalikult arvestatud.

→ Seega on siinkohal tegemist valikuga, kus linnasüdamele transpordi negatiivse mõju vähendamisega kaasneb paratamatult negatiivne mõju põllumajanduslikule maakasutusele ning looduskeskkonnale.

→ Üldplaneeringu kaartidel olev ümbersõidutee lahendus on võimalikest alternatiividest kõige väiksema negatiivse keskkonnamõjuga ning olulise positiivse mõjuga Türi linnale.

Türi linna siseselt on ettenähtud maakasutuse muudatused seoses uute elamualade määramisega, Lokuta ettevõtlusala tekkimisega ning Türi linna uue veehaarde rajamisega. Ettevõtlusalade ja elamualadega seotud mõjust on juttu allpool. Uus veehaare loob maakasutuse kitsenduse Tolli metsa, mida seni on kasutatud peamiselt rekreatiivsetel eesmärkidel. Uue põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 meetrise piirangute ala sees, mis on kantud üldplaneeringu kaardile, on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine; 3) heintaimede niitmine; 4) veeseire. Sanitaarkaitsealal, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi. Lisaks selle on 50-meetrisel sanitaarkaitsealal kehtestatud ka liikumispiirang. Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult need inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise, metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid.

→ Türi linna siseselt on ettenähtud maakasutuse muudatused seoses uute elamualade määramisega, Lokuta ettevõtlusala tekkimisega ning Türi linna uue veehaarde rajamisega. Tolli metsa kavandatavad veehaarderajatised toovad kaasa maakasutuse kitsendused linnasisesel rekreatiivse väärtusega alal. Samas on nende vajadus ilmne ja positiivne mõju valla keskkonnale suurem kui kaasnev negatiivne mõju.

5.2 Mõju pinna- ja põhjaveele

Inimtegevuse mõju Türi valla pinna- ja põhjaveele on väga oluline. Vastavalt Pärnu jõe valgala kasutuskavale on näiteks Pärnu jõe valgalalt ärakantavast biogeenide hulgast inimtekkelised 83% fosforist ja 79% lämmastikust. Veekvaliteedi näitajaid, mis otse Türi valla heitvee mõjule viitavad, on käsitletud peatükis 3.1.

→ Üldplaneeringuga nähakse ette mitmed valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava poolt soovitatud veekeskkonna paranemisele kaasa aitavad meetmed.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 55 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Üheks nendest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine, mis käsitleb veevõrgu ja kanalisatsiooni renoveerimise ja laiendamise töid ühisvee ja kanalisatsiooniga asulates ning uutes kujunevates elamupiirkondades.

→ Üldplaneering kohaselt on perspektiivseteks reoveekogumisaladeks tiheasustusalad. Samuti käsitletakse üldplaneeringus reoveepuhastite rekonstrueerimist ja/või rajamist. Seetõttu on üldplaneeringul veekeskkonnale otseselt positiivne mõju, luues eeldused ÜVK arendamise kavas ettenähtud reoveekogumisalade tekkimiseks. Üldplaneeringus tuleks lisaks ÜVKs toodud olemasolevatele elamualadele näidata ka ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni perspektiivne laienemine uutele elamualadele.

ÜVK arendamise kava käsitleb ka sademeveega seotud probleeme, pakkudes välja võimalusi Türi linna sademevee probleemide lahendamiseks, mis vähendaks survet reoveepuhastile.

→ Vastavalt ÜVK arendamise kavale võiks sademeveega seotud probleemide lahendamiseks Türi linnas kaaluda: - linna lõunaosa eramutepiirkonnas pinnaveekraavide süsteemi taastamist, mis korjaks ja suunaks seal formeeruva sademevee linnaga piirnevatesse kraavidesse, - rajada Tallinna, Paide ja Viljandi tn sademevee kanalisatsioon, mis võimaldaks ära juhtida linna keskosa kõvakattega aladele formeeruvad sademeveed. Valla teistes ühiskanalisatsiooniga asulates sademeveega seotud probleemid otseselt puuduvad.

Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamiseks soovitab ÜVK arendamise kava lisaks veel valla territooriumil paiknevate peremeheta ja/või kasutuseta puurkaevude tamponeeerimist ja vallas paiknevate farmide sõnnikumajanduse korrastamist.

→ Oluliseks mõjuriks Türi valla pinna- ja põhjaveele on põllumajandus. Loomakasvatusega seonduv mõju on seotud ühest küljest lautadega, mis ei vasta tänapäevastele keskkonnanõuetele, teisest küljest on olulise mõjuga sõnniku laotamine. Keskkonnanõuetega vastavusse viidud laudad ei tohiks tavapärase toimimise juures pinna- ja põhjavett reostada. Mõju võib kaasneda avariiolukordade puhul. Suuremaks probleemiks on renoveerimata ning keskkonnanõuetele mittevastavad laudad, mis võivad reostada pinna-ja põhjavett haigustekitavate mikroorganismidega, orgaanilise aine ja vees lahustuva lämmastikuga.

→ Türi vallas on põllumajandustootmishooneid, mille puhul kerkib üles nende renoveerimise ja kaasajastamise otstarbekus.

Vastavalt keskkonda säästva sõnniku hoidmise ja käitlemise juhendile, esineb loomfarmide ja põlluhoidlate ümbruses sageli kaevude vee reostumist. Kinnitust on leidnud ka pinnaveekogude täiskasvamine farmide ümbruses. On nimetatud, et ebaõige sõnnikukäitluse korral on loomaväljaheidetes sisalduva lämmastiku kaod ainuüksi lendumisel üle 50%.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 56 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Seejuures tuleks silmas pidada, et säästva sõnnikukäitluse seisukohalt oleks mõistlik kaaluda tootmise üleviimist uude kohta, kui varem rajatud tootmishooned asuvad ebasobivas kohas: - kalda ehituskeeluvööndis, kus uute hoonete või rajatiste ehitamine on keelatud. Näiteks võivad siia alla kuuluda vanad laudad, mis on rajatud vahetult jõe või allika kõrvale; - kaitset vajavatel objektidel või nende vahetus läheduses. Siia hulka kuuluvad nii veehaarded, karst, veesäilitusalad kui ka muud kaitse- ja hoiualad. Kuna Türi vallas on hoiualana määratletud Pärnu jõgi, tuleks selle vahetusse lähedusse rajatud loomakasvatushoonete ümberpaigutamist tõsiselt kaaluda; - tiheasustusaladel, kus ei ole võimalik säilitada piisavat vahemaad elamute või puhkepiirkondadega.

→ Üldise veekvaliteedi parandamiseks tuleb Türi vallas eelkõige tervikuna rangemalt järgida ning kontrollida põllumajanduslikke keskkonnanõudeid – nt väetiste- ja taimekaitsevahendite õige kasutamine, sõnniku ladustamise ja laotamise tingimuste täitmine, muldade tuulekande vältimine avamaastikus loodusliku taimestikuga puhverribade abil, vooluveekogude kaitse toitainete vette sattumise vähendamiseks (loodusliku taimestikuga puhverribade jätmisega ja vajadusel ka rajamisega), loomapidamistingimuste järgimine, pinnasereostuse vältimine jm. Oluline on reovee- ja jäätmekäitluse nõuete täitmine ja kontroll, seda nii tihe- kui hajaasustuses.

Kokkuvõtvalt võib üldiste põhimõtete kohta öelda, et tuleb tagada selline maakasutus, et põhjavesi ei reostu. Eelkõige on see vajalik seal, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks. Põllumajanduslik maakasutus peab toimuma selliselt, et põhjavesi ei reostuks lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega. Vanad ja kasutusest väljas olevad puurkaevud tuleb nõuetekohaselt likvideerida. Maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjavett võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride rekultiveerimisel.

Lisaks otsesele heitvee ning põllumajanduse mõjule, mõjutavad veekeskkonda ka teised kavandatavad maakasutuse muutused. ELFi eksperdid toovad oma töös välja, et oluline oht veekvaliteedile seondub looduslike alade vähenemisega, millega kaasneb piirkondlikult oluliste infiltratsioonialade kadumine, mis halvendab nii põhjavee, kui pinnaveekogude vee kvaliteeti. Veekogude dünaamikat mõjutavad ümbritsevad rohealad otseselt, toimides vooluhulkade stabilisaatoritena ja infiltratsioonialadena. Veekogude puhul ja eriti vooluveekogude puhul on oluline silmas pidada, et mida suurem osa veekogu kaldast on avatud, st puudub looduslik lopsakas rohttaimestik, põõsad ja puud, seda enam langeb vee kvaliteet. Tõuseb vee temperatuur, hapnikusisaldus väheneb, toksiinide ja toitainete tase tõuseb, kaldad muutuvad ebakindlaks. See kõik mõjutab omakorda vetikate vohamist ja vee-elustiku elujõulisust ning vee üldist kvaliteeti.

→ Pinnavee kvaliteedi hoidmise osas on oluline märkida, et Türi vallas laienevad üldplaneeringuga kavandatava kohaselt elamu- ja tootmisalad nii Pärnu jõe kallastel kui mujal veekogude vahetus läheduses (näiteks Türi ümbersõit).

→ Türi valla üldplaneeringu rakendamise juures tuleb seda järelikult silmas pidada eriti Pärnu jõe ääre planeerimisel. Erilist tähelepanu tuleb sellele pöörata Türi linna piirkonnas, kuid ka mujal. Pärnu jõeääre kasutuse intensiivistamisel tuleb silmas pidada nii Natura ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärgi säilimist, jõge kui rohevõrgustiku osa ning ka lõheliste elupaigaks vajaliku

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 57 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine veekvaliteedi säilimist.

→ Üldplaneeringu suurendab seega oluliselt survet Pärnu jõele ning kavandatavate uute elamu- ja tootmisalade väljaehitamisel ning olemasolevate arendamisel tuleb lähtuda vajadusest säilitada jõekalda rohelist puhvrit.

Türi valla tehisveestiku osatähtsus on tiheda jõgedevõrgustiku kõrval suur, sest looduslikele vooluvetele lisaks on rajatud arvukalt kraave, millega laialdased soostunud alad on vabanenud liigveest. Uute kuivendussüsteemide ehitamise vajadus põllumaadele on väike. Selle asemel on peamine olemasolevate süsteemide korrastamine. Üldplaneeringuga seatavate arengueesmärkide saavutamine ei põhjusta veestiku täiendavat ümberkujundamist. Maaparandussüsteemide korrastamine ja rekonstrueerimine saab toimuda maaparandushoiukavade alusel.

5.3 Mõju taimestikule ja loomastikule

Mõju taimestikule ja loomastikule on valla üldplaneeringu perspektiivide seadmisel seotud elamu- ja tootmisalade laienemise ning Türi ümbersõidutee kavandamisega. Taimestikule ja loomastikule mõju hindamise üldpõhimõtted, lähtudes ELFi ekspertide tööst, on alljärgnevad.

Maakasutuse muutuste mõju Ulatuslike ilma kõrghaljastuseta alade tekkimisel suureneb seal tuule kiirus, mis omakorda viib mulla kiirema kuivamiseni ja madalamate temperatuuride esinemiseni. Aine- ja energiaringe seisukohast on suured rohealade massiivid olulised stabilisaatorid, infiltratsioonialad, erineva saaste puhvrid ning selle leviku tõkestajad. Kitsad puhverribad ja massiivide servad toimivad antropogeensest maastikust lähtuva saaste ja reostuse akumulaatoritena e. sidudes need stabiilsematesse ühenditesse ja struktuuridesse. Samuti toimivad ribastruktuurid keskkonnatingimuste stabilisaatoritena, pidurdades tuule kiirust ja hoides ära muldade kiirema kuivamise, väga madalate temperatuuride tekke ja õhusaaste leviku.

Just tiheasustusalade ja suurte puudeta maastikumassiivide puhul on oluline võimalikult paljude kõrghaljastusega servakoosluste olemasolu, olgu nendeks siis võsastunud kraaviservad, metsatukad, põlispuude alleed vms. Mida heterogeensem on maastik, seda turvalisem ja stabiilsem see tiheasustusaladel on.

Enamus taimi levib seemnetena kasutades selleks loomi, tuult, vett vm. levikuvektorit. Seemnelevi tuulega on kõige efektiivsem avatud maastikus. Liigendatud maastikul on tuule turbulents küllalt suur ja seetõttu levivad ka seemned maastikul suhteliselt laiguliselt ja sageli mitte väga kaugele oma tekkekohast. Vähesed liigid levivad tuulega sadade meetrite kaugusele. Üldiselt, mida heterogeensem maastik, seda väiksem on seemnete levimiskaugus.

Paljud taimed levitavad oma seemneid loomade abiga, sõltudes seega loomade liikumisteedest ja puhkepaikadest. Lindudega levivate liikide puhul on seetõttu avatud maastikul seemnete leviku seisukohast olulised üksikud puud ja puudesalud, mis meelitavad linde sh ka seemneid levitavaid. Selliste loodusliku taimestikuga laikude kaudu levivate taimeliikide puhul on näiteks leitud, et alates 2 hektarist suudavad metsalaigud toetada olulist osa metsataimestikust. Seega võiks 2 ha olla taimestiku jaoks efektiivse astmelaua piirväärtus. Pidevaid koridore vajavad eelkõige vegetatiivselt või maad pidi liikuvate loomade abiga levivad taimed. Seejuures on

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 58 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine nende taimede ellujäämiseks oluline, et servaefektist tingitud klimaatilised tingimused ja kõrgem herbivooria surve ei oleks liiga ekstreemsed. Teaduskirjanduses pakutakse, et metsataimede jaoks on servaefekti mõjuulatus kuni 12-60 m ja hinnatakse, et metsataimed suudavad levida ja püsida ligikaudu 100 m laiustes koridorides.

Suure koduterritooriumiga loomadest enamus vajavad oma elutegevuseks väga erinevaid elupaiku. Näiteks suured sõralised (siga, põder, metskits), kelle poegimiskohad, toitumiskohad ja varjepaigad asuvad erinevates kooslustes. Samuti eelistavad loomad teatud eluetappidel ja sõltuvalt aastaajast erinevaid elupaiku. Seega on suuremate selgroogsete puhul asurkondade vahelise lävimise kõrval samavõrd tähtis ka elupaikade vaheline liikumine. Suurte selgroogsete puhul on tavaline, et need liigid on suhteliselt tolerantsed ja kõigesööjad. Nende liikumiskoridoride puhul on oluline, et seal oleks säilinud varje- ja põgenemisvõimalused häiringute eest. Teisisõnu on oluline, et koridorid oleks piisavalt laiad, et vanaloomad saaksid selle oma järglastega läbida ilma, et antropogeensete infrastruktuuride (teed, tiheasustused ja üksikud majapidamised) mõjud ei oleks liiga stressitekitavad. Nende liikide jaoks on kõige sobilikumad koridorid pidevad loodusliku taimestikuga alad. Näiteks põtrade puhul on zooloog Lauri Klein hinnanud, et ajaloolise loomaraja olemasolu korral vajaksid põdrad seal turvalise liikumise tagamiseks 200 m laiust katkematut loodusliku taimestikuga koridori. Kuid siin on oluline rõhutada, et antud hinnang kehtib vaid põtrade kohta ja eeldab ajaloolise loomaraja olemasolu. Juhul kui ajaloolist loomarada pole, siis vajab koridoris ebakindlalt liikuv loom ka laiemat puhvrit väliskeskkonna mõju eest.

Putukad moodustavad ökosüsteemis biomassi poolest äärmiselt suure osa ja on kogu toiduahela toimimise seisukohast oluline loomarühm. Lendavad putukad sõltuvad oma levikust sarnaselt selgroogsetele elupaiga kvaliteedist, elupaikade ruumilisest paigutusest ja pindalast. Kehvema levimisvõimega putukatele võivad nt jõed ja teed olla täielikeks barjäärideks, samas toimivad metsaservad jällegi heade levimisjuhtidena. Eestis on näiteks uuritud II kategooria kaitsealuse liblikaliigi mustlaik-apollo levimisökoloogiat, millest ilmnes selgelt, et väiksed veekogudeäärsed niidulaigud toimivad selle liigi jaoks kriitiliste koridoridena. Teadlased on ka uuringutele tuginedes leidnud, et liblikate jaoks oleksid kõige sobilikumad 250 m laiused levikukoridorid.

Lindude ja imetajate puhul tuleb liikumiskoridoride miinimumväärtuste määratlemiseks võtta eesmärgiks see, et koridor peab toetama inimpelglike metsasisestele elupaikadele kohastunud liikide levikut. Seega on siingi äärmiselt oluline servaefekti ulatuse määratlemine. Põld-mets servaefekti puhul on näiteks leitud, et pesakisklus on servaefekti mõjul massiivi foonist kõrgem veel kuni 600 m kauguseni metsaservast. Soomes on uuritud sellist metsamassiividele iseloomulikku liiki nagu porr ja leiti, et pesitsemisel on kõige olulisem tsoon pesast kuni 200 m kauguseni. Uurijad on leidnud, et lindude puhul on servaefekt kindlasti täheldatav kuni 50 m kauguseni servast, Kanada rohealade planeerijad on servaefekti keskmiseks mõjuulatuseks metsalindudele arvestanud 200 meetrit. Koridoride määramisel on jõutud järeldusele, et linnustiku puhul peaksid koridorid olema vähemalt 100 m laiused ja et toetada inimpelglikke liike, siis peaks koridor olema vähemalt 300 m lai.

Eesti imetajate liikumiskoridoride eelistustest ja vajadustest ning planeeringulistest soovitustest on koostanud esindusliku loendi zooloog Lauri Klein. Maismaad mööda liikuvate imetajate jaoks on parimad võimalikult homogeensed ilma ristuvate antropogeensete infrastruktuurideta koridorid. Juhul kui rohekoridorid koosnevad põllumajanduslikus maastikus paiknevatest metsalaikudest, siis tasub võtta arvesse, et näiteks lindude ja kahepaiksete liikide loomade arvukus langeb järsult kui laikude pindala on alla 4 ha.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 59 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Põllumajandusmaastiku mõju elustikule on sageli nii positiivne kui negatiivne. Reeglina on üldiselt positiivne ekstensiivse põllumajanduse mõju, mille käigus luuakse ka looduslikule elustikule ahvatlev elupaik niidetavate või karjatatavate poollooduslike koosluste näol. Intensiivse põllumajanduse, eriti taimekasvatuse puhul on maastike strukturaalne ja liigiline vaesumine (mehaaniliste ja keemiliste maaharimisvõtete tõttu), toitainete ärakanne erosiooni ja leostumise mõjul üldlevinud.

Teede mõju Teatud liiklustihedusest osutuvad maanteed maismaad mööda liikuva elustiku jaoks oluliseks barjääriks. Esimese klassi maanteed on suurulukite jaoks praktiliselt ületamatud tõkked. Maanteede puhul on suurulukitele oluliseks barjääriks teed, kus ööpäevane keskmine sõidukite arv ületab 6000 piiri. Kahepaiksete hukkumise tõenäosuseks maanteel liiklustihedusega 3207 autot päevas leidsid uurijad Hels ja Buchwald 0.34-0.61, I klassi maanteel oli selleks aga lausa 0.89-0.98. Samad uurijad leidsid, et läheduses asuvate (250 m raadiuses) populatsioonide täiskasvanud isenditest hukkus teedel 10%.

Maakondliku rohealade teemaplaneeringu metoodilises juhendis kirjutab Lauri Klein järgmist: „Üldine reegel on, et tehisinfrastruktuuridest on kõige väiksema negatiivse mõjuga (mitmetel juhtudel isegi positiivse mõjuga) väikese intensiivsusega metsateed, mis on peamiselt kas pinnasteed või kruusateed. Neid võib loomade (v.a linnud) jaoks võrdsustada metsasihtide ja elektriliinidega (v.a kõrgepinge liinid). Samas on siingi erandeid. Üldreeglina on ka raudtee tunduvalt väiksema negatiivse mõjuga kui maantee (siin esineb aga just otsene sõltuvus liiklusintensiivsusest ja kompensatsioonikonstruktsioonide olemasolust)“. Näiteks on hinnatud maanteeliikluse otsest häireulatust metsalindude jaoks teest kuni 150 m kaugusele; avamaastiku lindudele madala intensiivsusega tee puhul 200-1000 m ja kõrge intensiivsuse maantee puhul üle 1000 m; metsade suurulukitele on servaefekti ulatuseks hinnatud kuni 200 m. Taimede puhul leidsid Ameerika uurijad, et kruusakattega teede mõjuulatus ulatub 15 meetrini.

Matkaradade ja teiste kitsaste virgestusliku funktsiooniga radade otsene mõjuulatus metsaelustiku jaoks on marginaalne. Veidi suuremaks võib seda lugeda, kui rajad on ööpäev läbi valgustatud, kuid ka valgusreostus ei levi metsas väga kaugele. Radade ja metsateede mõju tiheda asustusega piirkondades seisneb eelkõige intensiivses kiskluses ja häirimises, mis tuleneb hulkuvate kodukasside ja -koerte kõrgest arvukusest. Uuringud on näidanud, et metsloomad kasutavad liikumiseks matkaradasid, kuni neil ei liigu regulaarselt kodukoerad. Briti uurijad on öösorri puhul teinud kindlaks, et nende pesitsusedukus on negatiivselt seotud teede ja radade lähedusega kuni 225 m kauguseni matkarajast. Seejuures tegid uurijad kaameraid kasutades selgeks, et üheks peamiseks lindude rahu häirivaks teguriks olid koerad. Ornitoloogid on samuti täheldanud, et näiteks rüüt on oma pesitsusajal inimeste suhtes tundlik ligi 200 m raadiuses ning läheb pesalt lendu kiiremini kui inimesega on kaasas ka koer. See kõik võtab lindudelt ja nende järeltulijatelt palju energiat ning mitmed uuritud linnud liikusid neilt aladelt ära.

Tiheasustusalade mõju Tiheasustusalade mõju elustikule on vähe uuritud. Uuringud tiheasustuste mõjust linnustikule on näidanud, et tiheasustusalade ümbruses olevates rohekoridorides on äärmiselt kõrge pesakiskluse määr, mis langeb alles siis, kui koridori laius ulatub üle 200 meetri. Mitmed uuringud viitavad tiheasustusega seotud spetsiifilisele loomastikule ja linnustikule (kassid, koerad, vareslased jne), kellega reeglina kaasneb kõrgem pesakisklus ja häirimine, mis tundlikumale osale elustikust (eelkõige avamaastikul ja maaspesitsejad linnud) avaldab äärmiselt suurt negatiivset mõju. Nagu ka varem öeldud, on leitud, et pesakiskluse suuremat survet

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 60 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine linnustikule on registreeritud isegi 600 m kaugusel metsaservast. Pesitsemisedukuse langus on seotud eelkõige pesade hülgamisega ning munade ja poegade söömisega. Kasside mõju elusloodusele on rohkem uuritud Suurbritannias, kus on keskmiselt 320-330 kassi iga tuhande majapidamise kohta. Üldiselt ollakse arvamusel, et kassid mõjutavad populatsioonide arvukust lokaalselt, kuid reeglina ei kahjusta populatsiooni tervikuna. Kasside liikumisulatuse uuringute puhul on leitud, et isaskasside keskmine liikumisulatus on ligikaudu 1100 ja emaskassidel 800 meetrit. Koerte mõju elustikule käsitlevad uuringud pärinevad eelkõige Suurbritanniast. Koerte mõju seisneb eelkõige lindude häirimises, metsloomade jälitamises, vee-elustiku häirimises ning isegi väljaheidetega mulla toitainetega rikastamisel. Pärnu linna rohevõrgustikku planeerides on hinnatud, et inimestel on kõige mugavam kasutada loodust eelkõige enda koduümbruses ligikaudu 500 m raadiuses. Tegelik kasutatavus ligipääsetavusest ja looduse enda iseloomust, kuid on selge, et just selles 500 m laiuses vööndis on surve looduskooslustele kõige suurem.

Majapidamiste mõju Üksikute majapidamiste mõju elustikule on raskem hinnata. Kindlasti on majapidamiste kaugemale ulatuv mõju elustikule seotud sarnaselt tiheasustusaladele koduloomadega ning mitte niivõrd müra ja lõhnadega. Ornitoloog Jaanus Elts hindas ühe majapidamise mõju maksimaalseks võimalikuks ulatuseks 500 m (personaalne kommentaar), pidades kõige olulisemaks mõjuteguriks just nimelt kodukoerte ja -kasside mõju. Nahkhiirte ekspert Lauri Lutsar (2005) on avaldanud eksperdina arvamust, et nahkhiirte seisukohast oleks hea, kui nende olulistes lennukoridorides oleks majadevaheline kaugus vähemalt 200 meetrit. Seega võib arvata, et üksikute majapidamiste maksimaalne mõjuulatus on ligikaudu 500 meetrit, kuid otsene tugev mõju maastikul jääb kuni 200 m raadiusse. St, et näiteks metsamaastikus paiknevate koridoride puhul peaks kahe maja vaheline roheala, mis ei ole tarastatud ja kust metsa alumist rinnet ei ole kõrvaldatud, olema vähemalt 400 m lai, et inimpelglikumad selgroogsed ja keskkonnatingimuste suhtes vähemtolerantsed ning aeglaselt levivad liigid suudaksid selle kaudu jätkusuutlikult levida.

Tabel 7: Infrastruktuuride ja maakasutuse mõjuulatus eluta- ja eluskeskkonna suhtes (Allikas: ELF 2007)

Piirnev maakasutus Servaefekti oluline mõjuulatus metsakooslusele Põllumajandus 100-200 m (metsas)

V klassi maantee (tee servast, sõltub 200 m metsaelustikule loomulikult ka liiklustihedusest, kuid need andmed hetkel puuduvad.) kuni 1000 m avamaastiku linnustikule Tiheasustus (ala piirist) 500 m (metsale) Majapidamine 200 m (metsale)

Kokkuvõtvalt taimestikust ja loomastikust

→ Eelnevalt on üldplaneeringuga kaasnevat mõju põllumajanduslikule ja metsanduslikule maakasutusele hinnatud väikeseks (ptk 5.1). Türi vallas on suures ulatuses tegemist laiaulatuslike põllumassiividega, mis ei aita kaasa liigirikkuse ja mitmekesisuse säilimisele.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 61 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

→ Selles osas tuleb üldplaneeringuga kavandatava mõju pidada neutraalseks, kuna ei kaasne ei positiivset ega negatiivset mõju olemasoleva olukorra suhtes. Üldplaneeringuga säilitatakse põllumassiivid, kuid nende edasisel kujundamisel tuleks olukorra parandamiseks silmas pidada käesolevas peatükis eelnevalt väljatoodud põhimõtteid.

→ Taimestiku ja loomastiku levimis- ja liikumisvõimaluste tagamisel on oluline roll maakondlikult määratud rohevõrgustikul. Türi valla planeeringus on püütud maksimaalselt säilitada rohevõrgustiku koridore, määrates nende kasutamise tingimused.

Kui tegemist on konfliktiga olemasolevas olukorras ja edasises arendussoovis, näiteks nagu Aruküla jõe koridoris, on määratud eritingimused, mille täitmisel on võimalik koridori siiski kasutada. Mõningaid koridore on üldplaneeringuga ka muudetud, näiteks on Pärnu jõe rohekoridor muudetud katkematuks koridoriks, mis läbib ka Türi linna. Kuigi olemasolevas tiheasustuses on jõe rohekoridorina tähistamine erinev loodusmaastikul tähistatud koridorist, on see siiski oluline, märkimaks jõevõrku kui sinivõrgustikku rohevõrgustiku osana ning järgimaks edasisel arendamisel põhimõtteid, mis säilitaks puhvertsoonid jõe kallastel. Samuti on laiendatud rohevõrgustiku tuumalasid, haarates nendesse vääriselupaiku ja metsade äärealasid. Üldplaneeringuga rohevõrgustiku pindala suureneb ning võrgustiku struktuuri on parandatud.

→ Seega on üldises plaanis üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku muudatuste mõju taimestikule ja loomastikule positiivne.

→ Positiivseks võib hinnata ka üldplaneeringuga Türi ümbruse metsadele kaitsestaatuse määramist. Kõrge inimsurvega metsade kasutuse korrastamine on nende hoidmiseks elulise tähtsusega ning seetõttu positiivse mõjuga planeerimisotsus.

Üldplaneering teeb ettepaneku määrata Türi linna territooriumil paiknevad metsad kaitsemetsadeks ning on kasutatavad puhkamiseks, sportimiseks, st rekreatsioonialana. Kohaliku kaitse alla planeeritakse võtta Türi linna territooriumil asuvad Kõrgessaare, Sauna ja Tolli metsad kui väärtuslikud loodusmaastikud. Lisaks maastikulisele väärtusele omavad Türi linna keskme ning linnapiirkonna ääreala asumite vahele jäävad metsad Türi kõrget esteetilist väärtust säilitades linna rohelist ilmet, moodustavad rohelise puhvertsooni linna ja uute elamualade vahel ning pakuvad elanikele võimalusi rekreatiivseteks tegevusteks. Kohaliku looduskaitse alla võtmisega on Kõrgessaare, Sauna ja Tolli metsade metsakategooriaks metsaseaduse tähenduses kaitsemets. Kaitsemetsade majandamise kord tuleb määrata kaitse- eeskirjaga. Lisaks lageraiete välistamisele on soovitav seada piirangud uuendusraie teostamisele ja vajadusel kehtestada muid erisusi, mis tulenevad metsade rekreatiivsest kasutamisest. Näiteks seada nõudeks metsade majandamisel säilitada raiete käigus tüve või võra kuju või vitaalsuse poolest silmapaistvad puud, puistus väheesindatud puud ning puu- ja põõsagrupid või õpperadade teabematerjalides kirjeldatud elemendid.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 62 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5.4 Mõju rohevõrgustikule

Türi valla üldplaneeringu koostamisel lähtuti vajadusest maakondliku teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustikku üldplaneeringuga täpsustada. Rohevõrgustiku täpsustamisel ei olnud eesmärgiks muuta rohevõrgustiku määratlemise põhiprintsiipe, mida kasutati maakondliku tasandi rohevõrgustiku määratlemisel. Pigem täpsustati lähtuvalt mõõtkavast rohevõrgustiku piirid ja viidi need vastavusse reaalselt looduses eksisteerivate tingimuste ja väärtustega.

→ Tuumalad ja koridorid on üldplaneeringuga tehtavas ettepanekus piiritletud järgides väljakujunenud looduslike alade ja põllumajandusmaastiku, elupaikade ning väärtusliku taimkattega alade piire.

→ Rohevõrgustiku koosseisu on haaratud kaitsealad, kaitsealuste liikide elupaigad, vääriselupaigad (VEP) ja teised kõrge loodusliku väärtusega objektid. Arvestatud on ka seni kaitseta kõrge looduskaitselise väärtusega Natura 2000 kaitsealade võrgustiku kriteeriumidele vastavaid alasid (Natura 2000 varialad) ja looduskaitseliselt väärtuslikke pool-looduslikke kooslusi (Pärandkoosluste Kaitse Ühingu niitude andmebaasi alusel).

Tuumalade kaitsealadega kattuvas ulatuses on kasutustingimused määratud kaitse-eeskirjaga, ranna ja kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndi maakasutuslikud tingimused on määratud looduskaitseseadusega.

→ Nende tuumalade puhul, mis ei ühti täielikult kaitsealadega, tuleks lähtuda printsiibist, et looduslike alade osakaal ei tohiks tuumalal langeda alla 90%.

→ Tuumalade sisse jäävatel põllumaadel peaks ehitustegevust käsitlema samadest alustest lähtuvalt kui terves tuumalas. Elamuehitus peaks eelkõige kasutama väheviljakamat põllumaad ja kindlasti vältima metsadesse tiheasustusalade planeerimist ja rajamist. Tuumalas on võimalik hajaasustuse täiendamine ja selleks sobivates paikades ka uute hajaasustuslike alade planeerimine. Selle rangeks eelduseks on, et tuumalale rajatavate elamute õuealade või kruntidele rajatavate aedade vaheline kaugus oleks vähemalt 500 m - et tagada inimpelglikele liikidele soodsad pesitsus- ja liikumistingimused.

→ Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja minimaalselt 400 m laiust koridori. Sellistes koridorides ei tohiks majade õuealad või kruntidele rajatud aiad olla üksteisele lähemal kui 400 m. Avamaastikku läbiva koridori korral peaks traditsioonilist kõlvikujaotust ja maakasutust säilitama laiemates piirides, nt põtrade rändekoridori puhul 500 m ulatuses.

→ Koridoride laiuse piiritlemisel tuleb arvestada asjaolu, et üldjuhul ei ole võimalik täpset loomaradade asukohta ilma vastavate pikaajaliste vaatluste ja eriuuringuteta määrata. Tegelikud laiused sõltuvad seega enim väljakujunenud looduslikest tingimustest, koridori koosluste iseloomust ja ümbritseva maastiku vaenulikkusest elustiku suhtes.

→ Rohevõrgustiku uuringute tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud liikidele suunatud

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 63 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine koridoride puhul peaks aitama 100 m laiusest loodusliku taimestikuga alast, millest vähemalt 50 m laiune riba on katkematu. Lisaks peavad koridori rajatud majade õuealade või kruntidele tehtud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 meetrit.

Rohevõrgustiku osana on käsitletud ka nn sinivõrgustikku.

→ Suure valgalaga jõgede (üle 25 km2) puhul tuleb loodusliku taimestikuga puhverala määratlemisel minimaalselt lähtuda looduskaitseseaduses määratletud ranna- ja kaldakaitse piiranguvööndi (100 m) ja ehituskeeluvööndi laiusest (50 m, metsamaal 100 m).

Vöönd võib olla laiem, kui see on seotud mingi konkreetse maastikuelemendiga, nt jõeoru laius vms. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

→ Kuni 25 km2 valgalaga jõgede puhul on piisava loodusliku taimestikuga puhverala laiuseks arvatud looduskaitseseadusega määratud ranna- ja kalda piiranguvöönd (50 m) ja ehituskeeluvöönd (25 m, metsamaal 50 m).

→ Väikeste kraavide ja ojade puhverribade laius võiks olla ideaalis vähemalt 30 m, kuid kindlasti ei tohiks see olla väiksem kui veeseadusest (1994) tulenev veekaitsevöönd - 10 m.

→ Rohevõrgustiku alade puhul on tarvis silmas pidada, et oluline on ka võrgustiku servade säilitamine.

Servade lõikamisega või survega servadele rohevõrgustikuga piirnevalt alalt kaasneb samuti rohevõrgustiku pindala vähenemine. Seetõttu tuleb kavandatava tegevuse või kavandatava planeeringuga rohevõrgustikule kaasnevat mõju kaaluda ka nende planeeringute ja arenduste juures, mis ei paikne otseselt rohevõrgustiku alal, vaid vahetult selle kõrval. Sellistel juhtudel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.

→ Üldplaneeringuga kavandatava mõju ning ettenähtud kasutustingimused rohevõrgustiku elementide kaupa on toodud alljärgnevas kahes alapeatükis (5.4.1ja 5.4.2).

5.4.1 Tuumalad

Saarjõe-Nõmme tuumala peamiseks soovituseks on säilitada tuumalaga piirnevas avamaastikus sealsele piirkonnale omane hajaasustuslik maastikumuster. Seejuures tuleks eriti vältida kruntimist ja tihedate asumite kujundamist tuumala serva ja avamaastiku piirile. Metsade majandamine peaks kaitsealuste taime ja loomaliikide huvides toimuma kontrollitult. Tuumala

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 64 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine keskmesse jääval Nõmme raba looduskaitsealal ja metsise püsielupaiga ala piires reguleerivad maakasutust ja ehitustingimusi kaitse-eeskirjad, kuid väljaspool neid piire asuvad alad vajaksid ehitussoovide korral detailset ja keskkonnamõjudega arvestavat lähenemist. Tänane maakasutus (põllumajandus) ei kahjusta ala funktsionaalsust kui majandamisel järgitakse keskkonnanõudeid.

Türi voorestiku tuumala toimib elustiku toetajana, mitmeelupaigalise eluviisiga liikide elualana ning puhvrina suuremate keskkonnamõjude puhul, kuna asub tiheasustusala vahetus läheduses. Samuti on oluline tuumala roll maastikuilme säilitamisel – Türi voorestiku maastikukaitseala on määratletud omapärase ja kordumatu väärtusega maastikuna, vähetähtis ei ole ka tuumala kasutamine puhke- ja virgestusalana. Tuumala läbivate teede äärde hoonestuse rajamisel peaks elamute või aedade vahekaugus jääma mitte alla 500 m, et vältida tuumala kvaliteedi vähenemist. Üldplaneeringuga on ettenähtud rohevõrgustiku tuumala vähendamine osas, mida läbib ümbersõidutee trass. Türi voorestiku maastikukaitseala lõunaserva kavandatav Türi ümbersõidu trass on olulise negatiivse keskkonnamõjuga, kuid kuna maastikukaitseala piires reguleerib ehitustingimusi kaitse-eeskiri, tuleb lõplikul trassivalikul teha tihedat koostööd kaitseala valitsejaga, leidmaks kõige väiksema negatiivse mõjuga ala tee rajamiseks, vältimaks olulise tähtsusega elupaikade äralõikamist ühtsest tervikust.

Muraka tuumala keskmeks on metsise püsielupaik ning seal kehtivad kindlad maakasutuse reeglid on kehtestatud kaitse-eeskirjaga. Ala tuumalana toimimise ja terviklikkuse tagamiseks tuleks säilitada tuumala pindala ja mitte rajada metsamaale ja Pärnu jõe kallastele uusi elamuid, kuna Pärnu jõe äärsed alad on ka ekspertide poolt hinnatud Natura 2000 hoiualadena. Samas on tuumala elupaigaks I kaitsekategooria linnuliikidele.

Iidva tuumala keskmeks on Iidva looduskaitseala ning tuumala toimib elustiku toetajana, mitmeelupaigalise eluviisiga liikide elualana ja soode ja rabade näol põhjavee kvaliteedi ja režiimi kaitsjana. Kuna olulist asustust tuumalal ei ole, on senise maakasutuse korral tuumala funktsioonid täidetud.

Kuusiku tuumala moodustavad kolm rabakompleksi ja neid ühendavad metsaalad. Kuna rabade kujul on tegemist ka potentsiaalsete maardlatega, tuleb nende rajamisel ja laiendamisel eelkõige lähtuda rohekoridori toimimisest ja süsteemi säilitamisest. Tuleb silmas pidada, et ei lõhutaks juba väljakujunenud ühtset rohestruktuuri, moodustades ületamatuid tehislikke tõkkeid. Hetkel kasutusel olev metsamaa tuleks säilitada metsamaana ka edaspidi.

5.4.2 Koridorid

Pärnu jõe koridoris liikujaid mõjutab enim jõe vahetus lähedus asulatega (Türi, Türi-Alliku, Särevere). Neis lõikudes on jõekoridor looduslikus seisus ja tuntava inimmõjuga – koridori funktsionaalsuse ja tiheasustuse tasakaalustamise eesmärgil tuleks senine olukord säilitada ka edaspidi. Ohtu jõekoridorile ja sellega seotud tuumaladele kujutab asulate laienemine jõe kallastele, misläbi tekib täiendav surve veekvaliteedile, jõeäärsetele looduslikele aladele ja neilt lähtuvatele rohevõrgustiku elementidele. Seetõttu tuleks igati vältida valla suuremate asulate perspektiivset omavahel kokku kasvamist ja lausalise tiheasustusega ala tekkimist. Samuti tuleks mööndusteta ja rangelt looduslikuna säilitada ranna ja kalda piiranguvöönd metsas 100 m ulatuses ja avamaastikul vähemalt 50 m ulatuses. Asulate sees jõeääre arendamisel tuleb samuti silmas pidada jõe rolli rohevõrgustiku ja Natura 2000 võrgustiku osana ning vajadusel algatada vastav keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 65 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lintsi jõe koridori kaudu on kõrge looduskaitseväärtusega Iidva tuumala seotud ida pool asuva Türi voorestiku tuumalaga. Et koridor ei ole pideva metsakattega ja läbib Lokuta maardlat, on oluline eriti selles osas tagada senise maakasutuse säilimine ja karjääri laienduse vältimine kogu koridori ulatuses loomade parema läbitavuse eesmärgil. Tänane maakasutus (põllumajandus) ei kahjusta koridori funktsionaalsust kui majandamisel järgitakse keskkonnanõudeid. Sarnaselt Pärnu jõe koridorile tuleb rangelt looduslikuna säilitada ranna ja kalda piiranguvöönd metsas 100 m ulatuses ja avamaastikul vähemalt 50 m ulatuses.

Aruküla jõe koridori kasutatavuse jätkumiseks tuleks säilitada senist maakasutust ning mitte seda intensiivistada täiendavate elamute rajamisega või metsade vähendamisega, kuna koridor ei ole pideva metsakattega ja läbib kultuurmaastikku. Aruküla jõe koridor ühendab suuri tuumalasid (Saarjõe-Nõmme tuumala ja Türi voorestiku tuumala), olles ühenduslüliks erinevate elupaikade vahel. Aruküla jõe koridori suur kasutusintensiivsus ning olulisus tuleneb alternatiivsete koridoride puudusest lähikonnas Tänane maakasutus (põllumajandus) ei kahjusta koridori funktsionaalsust, kui majandamisel järgitakse keskkonnanõudeid. Türi-Arkma maantee äärde endisesse karjääri planeeritava puhkeala rajamine on koridorile negatiivse mõjuga. Mõju vähendamiseks ja puhkamisvõimaluste loomiseks on oluline jälgida, et korrastatava ala ja ehitiste rajamisega ei vähene rohekoridori laius alla 500 meetri ning et puhkeala ei piirataks aiaga. Samuti on negatiivse mõjuga Aruküla jõe koridorile Tännassilma maardla, mille edasise kasutamise kaalumisel tuleb samuti lähtuda rohevõrgustiku põhimõtetest ning tuleb vältida koridori läbi lõikamist.

Retla koridor ühendab vallasisest Kuusiku tuumala valla idapiirist välja jääva suurepindalalise tuumalaga. Koridori funktsioneerimise tagamiseks tuleks koridori säilitada senist maakasutust ning vältida uute hoonete rajamist koridori.

Voorestiku-jõe koridor ühendab Aruküla jõe koridori Türi voorestiku tuumalaga. Kuna koridor on osalt kaetud põldudega ning asub tiheasustusalale küllalt lähedal, tuleb vältida senise maakasutuse muutmist ning vältida uute elamute ehitamist. Kuna koridor on ühenduslüliks Türi voorestiku tuumala ja kaudselt vallast väljaspool asuvate suurte tuumaladega, on oluline, et loomade liikumist ei takistataks ning muudetaks väljakujunenud olukorda. Vältida õuealade paiknemist lähemal kui 300-400 meetrit.

5.5 Mõju kaitsealustele aladele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele ning kaitsealustele liikidele

5.5.1 Kaitsealused alad Kaitsealadest on üldplaneeringuga kavandatava läbi teatud surve all ainult Türi maastikukaitseala. Üldplaneeringuga kavandatakse Türi ümbersõidutee.

→ Türi maastikukaitsealale lisab perspektiivne Türi ümbersõidutee koormust kuna see lõikab esialgse kava kohaselt maastikukaitsealast välja ligikaudu 18 ha suuruse tüki. Erinevate alternatiivide võrdlemisel leiti, et kavandatud trassi asukoht on kõige väiksema negatiivse mõjuga keskkonnale ja tugeva positiivse mõjuga Türi linnale

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 66 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Maanteetrassi valiku käigus on eksperdid seisukohal, et kaitseala terviklikkusele planeeritav trassivalik olulist negatiivset mõju ei avalda.

Türi maastikukaitseala keskel laieneb ka Kirna-Poaka kandi elamuala. Praegune elamuala laiendus jälgib Kirna-Poaka keskust ja seda läbivat Paide-Türi teed. Edasisel arendamisel võiks silmas pidada vaadete säilimist voortele.

Joonis 10: Türi ümbersõit Türi voorestiku maastikukaitsealal

Türi valla üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel võiks esialgse hinnangu kohaselt kaasneda otsene negatiivne mõju teistele vallas asuvatele kaitsealadele.

→ Kaudselt võib surve alla sattuda veel ka Saarjõe maastikukaitseala, kuna Karulaane sihtkaitsevööndis asub Kallisaare-Lubjaahju kohaliku tähtsusega maardla aktiivne reservvaru. Kuna tegemist on sihtkaitsevööndiga, millel on loodusvarade kasutamine keelatud, tuleks algatada maavaravaru passiivseks tunnistamine.

5.5.2 Kaitsealused pargid ja looduse üksikobjektid

Üldplaneeringuga kavandatava läbi ei kaasne Türi valla looduse üksikobjektidele senisest oluliselt suuremat survet.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 67 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

→ Seega ei ole alust arvata, et üldplaneeringuga kaasneks negatiivset keskkonnamõju looduskaitse üksikobjektidele.

→ Üldplaneeringuga kavandataval ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju kaitsealustele parkidele.

Kuna üldplaneeringuga nähakse ette miljööalade määramine ja nendel maakasutuse- ja ehitamise tingimused ajalooliste mõisasüdamete juurde, võib, vastupidi, eeldada, et planeeringul on parkide kaitsmisele positiivne mõju. Näiteks saab miljööala näol endale puhvri Laupa mõisa park, aga ka Särevere ja Kolu mõisa pargid. Hindamise käigus kaaluti Mäeküla pargi looduskaitse alla võtmist. Lõpuks seda ettepanekut üldplaneeringusse siiski vajalikuks ei peetud ning park on määratletud pärandkultuuri objektina.

5.5.3 Kaitsealused liigid ja vääriselupaigad

→ Üldplaneeringuga kavandatav ei too kaasa olulisi negatiivseid arenguid kaitsealuste liikidele ja vääriselupaikadele. Pigem võib välja tuua positiivset mõju avaldavaid muudatusi.

Nagu eelnevates peatükkides juba välja toodud, tõi rohevõrgustiku piiride ülevaatamine kaasa selle, et mitmed väärtuslikud elupaigad said kaasatud ka rohevõrgu koosseisu. Rohevõrgustikku haarati täielikult näiteks metsise elupaik Karjakülas, Sütemetsa metsise püsielupaik ja Karjaküla kanakulli püsielupaik. Samuti näiteks Pibari ja Kurla väike-konnakotka püsielupaigad on planeeringuga haaratud rohevõrgustiku koosseisu.

5.6 Mõju Natura 2000 aladele

5.6.1 Hindamise põhimõtted Võimaliku mõju hindamine Natura 2000 alale viiakse vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele läbi tavapärase keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Planeeringu mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku alale tuleb lähtuda nimetatud seaduse paragrahvist 45. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse-eesmärki. Lisaks tuleb strateegilise hindamise aruanne saata nimetatud ala valitsejale kooskõlastamiseks. Strateegilise planeerimisdokumendi võib seaduse kohaselt kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 ala kaitsekord ning dokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 ala võrgustiku terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärki. Käesolevas töös on hindamisel lähtutud lisaks ka Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised” (edaspidi Natura 2000 juhend ) ja juhendist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis” (koostaja Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituut 2006) (edaspidi Eesti Natura 2000 juhend ). Natura 2000 juhend rõhutab, et kuigi Natura hindamise võib viia läbi tavapärase keskkonnamõju hindamise käigus, peab see olema aruandes selgelt eristuv osa. Seetõttu on käesolevas peatükis eraldi esitatud Natura hindamise põhimõtted ja järeldused.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 68 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vastavalt Eesti Natura 2000 juhendile (Peterson, K., SEI Tallinn 2006) tuleb hindamisel lähtuda järgmistest arusaamadest: • Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis. • Elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik leviala ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. • Liigi seisund loetakse soodsaks kui, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade jõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. • Ala kaitse-eesmärgid on määratud liikide ja elupaikade järgi, kelle kaitseks vastav ala on määratud. • Ala terviklikkuse mõiste on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest, ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud kui ala on terviklik ja vastupidi. Natura hindamisel tuleb seejuures silmas pidada, et kuigi esmaseks otsustuse aluseks on looduskaitselised kaalutlused ning kompromissid sotsiaal-majanduslike kaalutlustega on lubatud vaid vastavalt Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni nõusolekul, ei ole Natura 2000 raames kaitse all olevatel aladel majandustegevus automaatselt keelatud. Natura alad sisaldavad lisaks kaitstavate liikide elupaikadele ka nn puhveralasid, millel tegutsemine, olenevalt selle tegevuse iseloomust, ei pruugi ala terviklikust ja kaitse-eesmärke oluliselt mõjutada. Seega peab Natura hindamisel, nii üldplaneeringu kui hiljem detailplaneeringute juures, lähtuma eelkõige ülal loetletud arusaamadest ala kaitse-eesmärkide, liikide soodsa seisundi, elupaikade soodsa seisundi ja ala terviklikkuse kaitsmise kohta.

5.6.2 Üldplaneeringuga kavandatava mõju Natura aladele

→ Türi valla üldplaneeringuga ei kavandata maakasutuse muudatusi Saarjõe, Iidva ja Nõmme loodusaladel, nende läheduses või aladel, millest lähtuvalt võiks kaasneda oht nende alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide säilimisele. Samuti ei kaasne üldplaneeringuga muudatusi Määru hoiualal või selle läheduses.

→ Üldplaneeringuga kavandatavaga võib kaasneda suurem surve Türi-Karjaküla hoiualale , mille läheduses soovitakse laiendada linna kalmistut.

Üldplaneeringu käigus oli algselt soov, et Kõrgessaare kalmistu laieneks Türi linna poole, praeguse tee äärde. Keskkonnamõju hindamisel tuli see variant aga kõrvale jätta, kuna tegemist oleks olulise negatiivse mõjuga Türi-Karjaküla hoiualale. Kalmistu perspektiivne laiendus on üldplaneeringu järgi ettenähtud olemasolevast kalmistust idasuunas.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 69 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 11: Kõrgessaare kalmistu ja selle laiendus

→ Surve on juba hetkel suhteliselt suur Pärnu jõe hoiualale . Otseselt üldplaneeringuga Natura elupaiku ja liike ohustavaid muudatusi ei kavandata. Pigem on jõele positiivse mõjuga Pärnu jõe rohekoridori tähtsustamine ja põllumajanduslike ettevõtete jõest eemale viimise soodustamine.

→ Samas sõltub palju sellest, kuivõrd edasises planeerimisel võetakse arvesse vajadus säilitada Pärnu jõe hoiuala tervikuna, kuna juba Natura alade määramisel on leitud, et on mõeldamatu eristada Natura-alana ainult veekogu voolusängi. Jõgesid ja ojasid tuleb käsitleda kindlasti koos sootide ja puhverdava kaldaribaga, kus võivad olla esindatud teisedki loodusdirektiivi elupaigatüübid.

Jõe kui elupaiga puhul on oluline: - loodusliku lookleva voolusängi säilitamine, samuti sootide, kärestike ja jugade säilimine; - vee kvaliteedi hoidmine inimtegevuse mõju eest; - vees või kaldaribal kasvavate haruldasi/ohustatud taimeliikide või taimekoosluste, või haruldastele/ohustatud loomaliikidele elupaikade säilitamine; - kaladele tähtsa kudemispaiga püsimine.

→ Seega tuleb edasisel jõeääre planeerimisel pidada silmas ülaltoodud põhimõtteid, mille järgmisel ja planeerimisel ning projekteerimisel arvesse võtmisel ei kaasne Pärnu jõe hoiualale olulist negatiivset mõju. Kui aga kavandatakse tegevusi, mille puhul ei saa olulist negatiivset

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 70 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine mõju välistada, tuleb algatada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

5.7 Mõju välisõhu kvaliteedile

→ Suurem muutus välisõhu kvaliteedis tulenevalt üldplaneeringuga kavandatavast on seotud eelkõige autoliiklusega. Eelkõige puudutab see Türi linna keskust, millest autoliikluse eemale juhtimine on olulise positiivse mõjuga Türi linna elanikele.

Türi linna läbivad T5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ja T15 Tallinn-Rapla-Türi maantee. Mõlemad teed kannavad lisaks kohalike elanike linnasõidu teedele ka transiitteede rolli. Transiitliikluse suunamine linnast välja aitab tekkivat õhusaastet ja müra hajutada. Viimaste aastate jooksul on liiklussagedus tõusnud peaaegu kõikjal Eestis. 2007. aasta liiklusloenduse tulemuste alusel on Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee liiklussagedus 2006-2007 aastate võrdluses kasvanud lõigul Pärnust Türile 20,5% ja lõigul Türilt Mäole 12,5%. Särevere loenduspunkti läbis sellel maanteel 2007. aastal 5187 autot ööpäevas. Tallinna-Rapla-Türil maanteel loendati Türi linna piiril 2007. aastal 7000 autot ööpäevas, mistõttu autode arvu poolest sellele lõigul liigitub see juba esimese klassi maanteeks.

→ Lisaks õhusaaste ja müra probleemidele on transiitliikluse (s.h kohaliku transiidi) linnasüdamest väljaviimisel ka oluline positiivne mõju inimeste turvalisusele, kuid seda käsitletakse lähemalt peatükis 5.11.

Türi linnasüdamele lisaks on autoliiklusega seotud õhusaastega arvestatud ka mujal vallas. Üldplaneeringule on kantud suuremate teede sanitaarkaitsevööndid, lähtudes maanteede projekteerimisnormidest. Sanitaarkaitsevööndiks loetakse ala, millel õhusaaste ületab perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni, pinnase saastamine võib arvestusliku perioodi lõpuks saavutada lubatud piirkontsentratsiooni ja maastik on tunduvalt muutunud. Selles vööndis elamist ja puhkamist peetakse inimese tervisele ohtlikuks. Tootmisobjekte on tsooni lubatud rajada kooskõlas sanitaarnormidega. Osaliselt on lubatud ka põllundus (v.a vilja- ja marjaistandikud, juurviljade kasvatamine). Maanteede äärde on üldplaneeringuga kavandatud äri-ja tootmismaid. Teetsooni jäävate tootmis- ja ärihoonete juures tuleb tähelepanu pöörata, et siseruumides oleks tagatud tervisekaitse eeskirjadega sätestatud müratase. Elualade edasisel arendamisel võiks muuhulgas pidada silmas ka ülalviidatud määrusega sätestatud mõjuvööndit, mida üldplaneeringu koostamisel otseselt kaardile kantud ei ole (vt Tabel 8:Maanteeäärsete vööndite ulatus (Allikas: Maanteede projekteerimisnormid). Mõjuvööndis võib esineda õhusaastefooni ületamise üksikjuhtumeid, hüdroloogia, mikrokliima üksikute näitajate muutumist nagu taimestiku ja loomastiku muudatused. Põhimõtteliselt sobib mõjuvöönd juba elamiseks, kuid arvestada tuleb elukeskkonna taseme langemisega. Mõjuvööndis on piiratud võimalused puhke-, ravi- ja kultuuriasutuste paigutamiseks.

→ Võrreldes olemasoleva olukorraga, kus mitmed majad on rajatud otse teede äärde ning vajaksid tervisekaitsenõuete täitmiseks tõenäoliselt müratõkete ehitamist, on üldplaneeringuga ettenähtud vööndid kindlasti positiivne mõju elukeskkonnale.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 71 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tabel 8:Maanteeäärsete vööndite ulatus (Allikas: Maanteede projekteerimisnormid) Vööndi nimi Vööndi piiri horisontaalkaugus sõidutee servast, m Maantee klass 4 Kiirtee ja I II III IV ja V A. Tehnoloogiline vöönd 30 20 12 6 B. Sanitaarkaitse vöönd 300 200 200 60 C. Mõjuvöönd 3000 2000 1500 300

Autoliiklusest tulenev mõju ei ole seotud ainult maanteede liiklustiheduse kasvuga. Elamualade laienemine toob kaasa liiklustiheduse suurenemise ka kohalikel teedel.

→ Uute elamualade planeerimisel väljaspool tiheasustusala tuleb üldplaneeringus samuti järgida teede kaitsevööndite säilitamise põhimõtet. Samuti tuleb uute elamualade, võimalusel ka olemasolevate juures ette näha kaitsehaljastus vähemalt teekaitsevööndi ulatuses.

→ Positiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile on ka üldplaneeringus ettenähtud kergliiklusteed Kabala-Oisu-Taikse-Särevere-Türi suunal, samuti Türi-Türi-Alliku-Kirna-Poaka-Paide suunal.

→ Türi linna Türi-Alliku ja Kirna-Poakaga ühendav kergliiklustee on üldplaneeringuga kavandatavate maakasutusmuudatuste valguses eriti olulise tähtsusega ning tuleks kindlasti välja ehitada koos elamualade perspektiivse laienemisega selles suunas.

→ Lisaks on üldplaneeringus ettenähtud kaitsehaljastus tootmisalade ümber, mis moodustab puhvri elamualadele ning leevendab tootmisaladelt tulenevat negatiivset mõju elukeskkonnale.

→ Elamualade läheduses või keskel (nt Kabalas, kuid ka Oisul, Türil ja Kahalas) asuvatel tootmisaladel tohiks lubada ainult keskkonnasõbralikku tootmist.

→ Eelnevalt on juba käsitletud põllumajandustootmisega seonduvat (peatükis 5.2), milles muu hulgas juhiti tähelepanu, et olemasolevate põllumajandustootmishoonete renoveerimisel tuleks silmas pidada, et selline tootmine ei sobi paika, kus ei ole võimalik säilitada piisavat vahemaad elamute või puhkepiirkondadega.

4 Maantee klassid vastavalt maanteede projekteerimisnormidele

Maantee klass Eeldatav keskmine liiklussagedus Füüsiline Taandatud sõiduautole AKÖL, a/ööp. AKÖL, sa/ööp. TTL, sa/h Kiirtee (KT) üle 8000 üle 11 000 1000 I üle 6000 üle 8000 1000 II 3000–8000 4000–11 000 500 III 1000–4000 1300–5200 IV 200–1500 300–2000 V alla 200 alla 300

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 72 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Asulates ja ka mujal paiknevate tootmisalade puhul tuleb seetõttu silmas pidada, et erilist tähelepanu vajavad ja nendesse piirkondadesse ei sobi sellised tegevused, mille puhul negatiivne mõju (müra, õhusaaste, lõhn) ulatub tootmishoonest või rajatisest väljapoole ning mille puhul ei ole võimalik seesugust negatiivset mõju rohelise puhvri abil leevendada. Seetõttu võiks mitme olemasoleva põllumajandustootmiskeskuse puhul tulevikus kaaluda nende reorganiseerimist mõnele välisõhku vähem saastavamale tootmissuunale. Konkreetse tootmistegevuse sobivus planeeritavasse piirkonda tuleb vajadusel selgitada keskkonnamõju (strateegilise) hindamise käigus.

→ Mürale ja lõhnale tuleks pöörata tähelepanu ka juhtudel kui seadus otseselt ei nõua keskkonnamõju (strateegilise) hindamise protsessi läbiviimist. Uute rajatiste, näiteks tootmishoonete, kuid ka alajaamade rajamisel kohtadesse, kus see võib häirida seal elavaid või töötavaid inimesi (nii elamu-, tootmis/äri- kui sotsiaalalade läheduses) tuleb arendajalt kindlasti nõuda sõltumatu mürauuring tellimist, millega kaardistatakse müra levik ja leitakse sobivad leevendusmeetmed. Vajadusel tuleks algatada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

5.8 Loodusvarad ning nende kasutamine

Loodusvaradega seoses juhiti eelnevalt juba tähelepanu asjaolule, et Saarjõe maastikukaitseala Karulaane sihtkaitsevöönd, milles on loodusvarade kasutamine keelatud, kattub Kallissaare- Lubjaahju turbamaardla aktiivse varuga.

→ Kui varude kasutamine ilma looduskaitseala kahjustamata ei ole võimalik, oleks otstarbekas kaaluda kaitsealal paiknevate turbavarude tunnistamist passiivseteks.

Maapõueseaduse kohaselt on maavaravaru aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik ja passiivne, kui selle kasutamine ei ole keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks. Kui need tingimused ei ole täidetud, oleks mõttekas kaaluda maardla maavaravaru kategooriate ümber vaatamist, viimaks planeeringus näidatud funktsioonid omavahel kooskõlla ja olukord seadusele vastavaks.

→ Maavaravarude kasutamisvõimalustele on oluline mõju ka teistel teisi loodusväärtusi säilitada aitavatel planeerimisotsustel.

Nii on rohevõrgustikku arvatud peaaegu täielikult või täielikult Kallissaare-Lubjaahju, Tori- Rikassaare, Kärevere ja osaliselt Lokuta kohaliku tähtsusega turbamaardlad. Samuti asub rohevõrgustikul Matussaare maardla, millel paiknev raba on hinnatud looduskaitseliselt väärtuslikuks märgalaks. Kui Tori-Rikassaare puhul on tegemist passiivse, siis ülejäänud nimetatud maardlate puhul aktiivse varuga.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 73 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Rohevõrgustiku koridoril asub ka Tännassilma ehitusdolokivi maardla ning vähesel määral Liivamäe maardla.

→ Kindlasti ei tohiks keskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks toetada seni rikkumata väärtuslikes rabades turbatootmise alustamist (nt väärtuslikuks tunnistatud Matussaare märgalal) ning tuleks tõsiselt kaaluda tootmise laiendamise võimalikkust kõikidel rohevõrgustikku kuuluvatel aladel, arvestades tuumalade ja koridoride säilimise tingimusi (peatükk 3.3 ). Rohevõrgustikul asuvate varude kasutamise võimalikkuse selgitamiseks tuleb eelnevalt viia läbi keskkonnamõju hindamine.

Türi mullad on kõrge viljelusväärtusega, seetõttu tuleb üldplaneeringu koostamise käigus pidada silmas ka mõju väärtuslikele põllumaadele . Kõrge boniteediga mullad tuleb säilitada põllumajandustoomise tarvis. Üldplaneeringuga uute perspektiivsete hoonestusalade määramisel on vajalik loodusressursside raiskamise vältimise ja kõrge põllumajandusliku väärtusega maade säästliku kasutamise eesmärgil suunata elamuehituse surve eelisjärjekorras väheviljakatele aladele, säilitades kõrge põllumajandusliku potentsiaaliga maid. Suure tõenäosusega osutub säästva arengu põhimõtteid eirav viljakate alade kergekäeline täisehitamine pikemas perspektiivis ka majanduslikus mõttes lühinägelikuks. Sarnaselt kinnisvaraarenduse vältimisele tuleb välistada kõrge boniteediga põllumaade metsastamine.

→ Türi valla üldplaneeringuga jääb väärtuslikku põllumaad perspektiivsete arendusalade alla vähesel määral nii Kabalas, Oisus, Türil kui Kahalas. Kavandatavaga kaasneb seega vähene negatiivne mõju mulla kui loodusvara kasutusvõimaluste le. Enamik väärtuslikust põllumaast jääb üldplaneeringuga põllumajanduslikku kasutusse.

5.9 Mõju maastikule, miljööväärtustele ja kultuuripärandile

→ Üldplaneeringuga kavandatavaks kõige olulisemaks maastikumuutuseks on jällegi Türi valla ümbersõiduteega seonduv, millega looduslik ja poollooduslik maastik saab inimese poolt kujundatud linnakeskkonnaks. Ümbersõiduteest linna poole on juba kujundamisel uued äri- ja tootmisalad (nt Lokutal).

Türi linnast lõuna poole jääv koondunud asulatega põllumajandusmaastik säilitab üldplaneeringuga oma senise ilme. Edaspidi võiks siiski silmas pidada, et ka väljaspool rohevõrgustikuna määratletud ala piire tuleks avamaastikus säilitada elustikku toetavate ja maastikulist mitmekesisust loovate väikeelementidena metsatukad, looduslikud rohumaad, niiskemad alad ja väikeveekogud, kraavide ja väikeste ojade kaldapuistud või põõsastikud, hekid, alleed, üksikpuud ja puude grupid, kivid, kiviaiad, maaharimise käigus tekkinud kiviaunad ja -kangrud, uudismaadel ka maaparanduse käigus tekkinud raadamisjääkide (kännud), kivide või pinnase kuhjatised jms.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 74 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

→ Kavandatavatel uutel elamualadel on soovitatav võimalikult suures ulatuses säilitada looduslik taimestik, reljeef ja kõrghaljastus. See on vajalik lisaks kriitilise bioloogilise mitmekesisuse tagamisele ja pinnasetööde tõttu toitainete leostumise vältimisele ka maastikuilme ja looduslähedase elukeskkonna säilitamiseks.

→ Kesksete asulate laienemise kõrval tuleks siiski tähtsustada ka hajaasustust ning maaelu elus hoidvaid külasid.

Mõju asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste teemaplaneeringuga määratud väärtusliku maastiku säilimisele

→ Türi valla üldplaneeringuga on peatükis 3.6 kirjeldatud väärtuslikest maastikest otseselt mõjutatud Türi voorestiku maastik ja Türi linn. Vähemal määral on mõjutatud ka Laupa-Jändja, Särevere ja Kabala väärtuslikud maastikud.

→ Laupa-Jändja, Särevere ja Kabala puhul on muudatuseks mõisakeskuste miljööväärtuseks määramine, mis aitab kindlasti maastikulist väärtust säilitada ja omab positiivset mõju.

Voorestikku puudutavat on juba käsitletud seoses ümbersõiduteega peatükkides 5.1, 5.4, 5.5 ja 5.7. Mainimist väärib veel siiski Kirna-Poaka tiheasustusala laienemine, mille käigus ei tohiks kaduda kaunid vaated voortele.

→ Türi linnamaastikule omab üldplaneering olulist positiivset mõju, kuid loob ka ohte, mida tuleb edaspidi silmas pidada.

→ Positiivsena tuleb kindlasti näha Vabriku puiestee piirkonna miljööväärtusena määratlemist ja suurtranspordi väljaviimist linnasüdamest, mis loob eeldused toimiva keskuse tekkeks ja on olulise positiivse mõjuga planeerimisotsused linnamaastiku väärtustamiseks ja arendamiseks.

Ohte, mis üldplaneeringuga kaasnevad Türi linnamaastikule tuleb aga näha laiemalt. Üldplaneeringutega kaasneva mõju hindamisel nii Türi linnamaastikule kui kõikidele teistele Türi valla väärtuslikele maastikele, tasub rõhutada, et selleks, et üldplaneeringut täpsustavates tegevustes kaitsta ja hooldada väärtuslikke maastikke, peab kõigepealt selgeks tegema, mis neid ohustab või nende väärtust pikemas perspektiivis kahandab. Väärtuslikke maastikke metodoloogiast lähtuvalt, mis on sõnastatud Järva maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, ohustavad maastikke mitmesugused protsessid. Ühest küljest põllumajanduse hääbumine ja külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste avatud alade võsastumise ning hoonete lagunemise. Teisest küljest hoolimatu majanduslik ekspluateerimine - ehitustegevus atraktiivsetel aladel, ulatuslikud lageraied jne. Negatiivse mõju vältimiseks väärtuslikele maastikele tuleb lisaks üldplaneeringuga kavandatavale lähtuda mõnedes olulistest üldpõhimõtetest. Väärtuslike maastike kaitse ja hoolduse eesmärgiks on:
säilitada looduslikke ja poollooduslikke alasid, elupaiku ja maastikuelemente;
taastada ja säilitada traditsioonilisi elemente, struktuure ja maakasutust;

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 75 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

võimaluse korral taastada ja säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele elementidele;
sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti;
korrastada ja hooldada intensiivselt kasutatavaid puhkealasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei kannataks;
võimaldada kohalikele elanikele lisasissetulekut maastikuhoolduslepingute näol ning parandada seeläbi maa-asulate ja maastike säilimise võimalusi; Kultuurmaastike kaitse eeldab ühest küljest majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist, et ei hävitataks olemasolevaid väärtusi. Teisest küljest saab kultuurmaastikku kaitsta ainult sihipärase hooldusega. See tähendab nii maakasutuse suunamist kõlvikute kaupa, kui üksikute maastikuelementide kaitset, hooldust ja võimaluse korral ka taastamist. Igati tuleb soodustada kohalikku initsiatiivi maastike hooldamisel ja rikastamisel positiivsete elementidega.

→ Väärtuslike maastike kaitse laiemaks rakendumiseks on vajalik süsteemne lähenemine läbi järgnevate planeeringute ja maastikuhoolduslepingute, samuti põllumajandusele otsetoetuste andmise ning talunike ja teiste maaomanike nõustamise ja koolituse kaudu.

→ Edasiste planeeringute, detailplaneerimise ja projekteerimise käigus tuleb pidada silmas neid maastikuelemente ning väärtusi, mis konkreetsele väärtuslikule maastikule tema eripära on andnud ja mille pärast maastik välja on valitud (põhjalikult kirjeldatud maastike kaupa peatükis 3.6).

Miljööväärtused Türi linnas on miljööväärtusena määratletud Vabriku puiestee piirkond, mis kujutab endast olulist linna ehitusansamblit. Väärtuse asumile annab tema asend linnaehituslikus situatsioonis ning kogu hoonetekogumi terviklikkus. Üldplaneeringuga tehakse ka ettepanek moodustada miljööalad Kabala, Laupa, Kirna, Särevere ja Kolu mõisate juurde ning esitatakse nende alade kaitse- ja kasutustingimused. Üldplaneeringuga ettenähtud kasutustingimused toetavad miljööväärtuse säilimist mõisakeskustes.

→ Esialgse üldplaneeringu ettepanekuga võrreldes leiti keskkonnamõju strateegilise hindamisel, et miljööväärtuslike objektide terviklikkuse säilitamiseks oleks tarvis miljööväärtusliku ala piire veelgi laiendada.

→ Seetõttu laiendati keskkonnamõju hindamise tulemusena miljööväärtuslike alade piire mõisakeskuste ümber selliselt, et haaratud oleks kogu ansambel – erinevad ajalooperioodid, teedevõrk ja haljasalad.

Väärtuslikuks peetakse neid alasid, mis on üldmuljelt terviklikud ja harmoonilised ning mis peegeldavad erinevaid ajalooperioode ja konkreetse asustus- ja arhitektuurilugu. Miljööd kujundavad nii hoonestusstruktuur, tänavate- või teedevõrk, avanevad vaated, arhitektuur, haljastus kui väikevormid ja piirded. Nii haarab Laupa mõisa miljööväärtuslik ala endasse mitte pelgalt mõisa ja kaitsealuse pargi, vaid ka kõrvalhooned, sissesõidutee ning kogu ümbritseva haljasala.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 76 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 82: Laupa mõisa miljööala

→ Loodus- ja kultuuripärandi hoidmise eesmärkidest lähtudes tehakse üldplaneeringus ettepanek moodustada külamiljööala Väike- ja Suur-Villevere külades. Väike- ja Suur-Villevere külad kujutavad endast Järvamaale ajalooliselt iseloomulikke tihedaid teeristil asuvaid sumbkülasid, olles silmapaistavaks eranditena tänaseni säilinud.

Külamiljöö alana on määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud teedevõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäoline arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Külamiljöö alal on hoonete ja rajatiste kavandamine võimalik vastavalt miljööalade kaitse- ja kasutamistingimustele. Väärtuste seisukohalt on olulised kõik komponendid külas.

Üldplaneeringuga ei kavandata ei Türi linna, mõisakeskuste ega teiste asulate väärtuslike alade miljööd lõhkuvaid maakasutusmuudatusi.

→ Seega on üldplaneeringul miljööväärtuste säilitamisele selgelt positiivne mõju.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 77 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kultuuripärand Ajalookontsentraadiga alasid võib Türi vallas leida mitmeid. Endised mõisasüdamed on põimunud hilisemast ajast pärit hoonetega. Sellist ajalookontsentraati, kus üksteise kõrval leidub erinevates aegadest pärinevaid struktuure ja elemente tuleks väärtustada, kui nad on hästi säilinud ning pakuvad visuaalset naudingut. Üheks selliseks näiteks on Särevere mõisakompleks, mis koos koolihoonega moodustab eri ajastutest pärit mitmekihilise kogumi. Seetõttu on koolihoone ümbrus ühes vana mõisamajaga ka miljööväärtuseks arvatud. Ajalooliselt huvitavad on ka nii Oisu kui Kabala keskused, mis on mõisasüdametest saanud kolhoosikeskusteks. Selliseid mitmekihilisi keskusi tuleks ajaloolisest vaatenurgast väärtustada juba täna, vaatamata sellele, et kolhoosiaja pärand ei pruugi igaühele veel positiivse väärtusena näida.

Kokkuvõtvalt on üldplaneeringuga kavandatava mõju erinevate kinnismälestiste liikide lõikes järgmine: Ajaloomälestised Ajaloomälestistest kavandatakse muudatust seoses Türi kesklinna kalmistuga, mille osas tehakse üldplaneeringuga ettepanek kujundada see mälestuspargiks või kalmistupargiks, mis tähendab säilinud hauatähiste korrastamist, konserveerimist, teeradade rajamist ja pargiinventariga varustamist. Nimetatud kalmistule määratakse tulevikus kindel territoorium, kus lubatakse urnimatuseid.

→ Kesklinna kalmistu mälestuspargiks kujundamise käigus oleks võimalik eraldi väärtustada teisi kesklinna kalmistul paiknevaid ajaloomälestisi nagu II maailmasõja ühishauad ja matmispaik, terroriohvrite hauad.

→ Seega peaks üldplaneeringuga kavandatav omama positiivset mõju, aidates ajalooväärtuste säilimisele ja tähtsustamisele kaasa.

→ Teiste ajaloomälestiste osas üldplaneeringuga muutusi ei kavandata ning mingisugust mõju ei kaasne.

Arhitektuurimälestised Arhitektuurimälestistest on muudatused seotud ainult Kirna, Laupa, Kolu ja Särevere mõisaansamblitega, kuivõrd nende ümber on moodustatud miljöökaitsealad. Türi linnas asuvate arhitektuurimälestiste, Kabala mõisaansambli ja Jändja vesiveski ja puumassivabriku hoonetega seoses üldplaneeringuga muudatusi ei kavandata. Arheoloogiamälestised Arheoloogiamälestisi Türi vallas väga palju ei leidu ning üldplaneeringuga kavandatavaga nende osas mingeid muudatusi ette näha ei ole.

Pärandkultuuriobjektid Pärandkultuuriobjektide osas on oluliseks positiivseks mõjuks nende olemasolu teadvustamisele, mäletamisele ning nende säilimisele juba see, et läbiviidud inventuuri tulemusena väljaselgitatud pärandkultuuriobjektid on kantud üldplaneeringu põhikaardile. Otsest negatiivset mõju pärandkultuuriobjektidele üldplaneeringuga ei kaasne. Edasisel planeerimisel ning arengute kavandamisel tuleks pärandkultuuriga seonduvat silmas pidada, väärtustada, säilitada ja välja tuua.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 78 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5.10 Sotsiaal-majanduslik mõju

→ Üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutuse muudatustest hakkab tulevikus valla elukeskkonda tõenäoliselt oluliselt mõjutama kavandatav Türi ümbersõidutee.

Türi linnast transiit- ja valla erinevaid regioone ühendava liikluse väljaviimine on eeldus selleks, et Türil tekiks toimiv linnakeskus. Tihe liiklus hakib sotsiaalset ruumi, mida loovad linnakeskuse poekesed, ametiasutused, pargid ja avalikud platsid. Ümbersõidutee rajamisega kaasneb loomulikult oht, et kaubanduskeskuste kolimisega äärelinna nõrgeneb keskus veelgi. Kuid Türiga võrreldavates teistes linnades ei ole supermarketite, aiandus- ja autopoodide kolimine linnaäärde suutnud tegelikkuses siiski üle võtta linnakeskuse kui väikepoodide, kohvikute ning ametiasutuste ala ülesandeid. Äärelinna suurte esmatarbekaupu müüvate keskuste tekkimine vähendab ühtlasi hoopiski omakorda liiklust kesklinnas.

→ Türi kesklinnale olulise positiivse mõju ilmnemiseks on tarvis ehitada välja nii ümbersõidutee Paide-Türi maanteest Rapla-Türi maanteeni kui sealt Särevereni Türi-Arkma maanteel.

Linnakeskuse liikluse vähendamine ning tarbekaupu müüvate suurte kaupluste tekkimine ka äärelinna ei tohi ega pea põhjustama linnasüdame väljasuremist. Linnakeskuse eduka toimimise tagavad vähese liiklusega tänavad, mida ümbritsev parkide ja platsidega ning vajalikke teenuseid pakkuvate paikadega avalik ruum on mugav asjaajamiseks ja mõnus jalutamiseks. Linnakeskuses leiaksid koha nii spetsialiseeritud pisikesed poekesed kui ka kultuuriasutused.

→ Sellise keskuse loomisele annab eelduse üldplaneeringuga kavandatav ümbersõidutee, kuid möödapääsmatult vajalik on luua keskuse ümbruses piisavalt parkimiskohti, et vallaelanikul või turistil, kes tuleb Türi kesklinna poodlema, kohvikusse, kultuuriüritusele või ajalooväärtustega tutvuma, oleks võimalik auto (kesk)linna äärde parkida.

→ Elamuarenduse mõju on suurim tõenäoliselt Türi ja Türi-Alliku kandis, kus on lisaks üldplaneeringuga mujalgi ettenähtud võimalustele lisaks olemas ka reaalsed plaanid ja huvid detailplaneeringute algatamise näol.

Järsu elanike arvu kasvuga kaasneb ka avalike teenuste puudujäägi oht, seda nii põhiteenuste (kool, lasteaed, arst) kui tugiteenuste (sportimisvõimalused, kultuur) osas. Vastavate alade edasisel planeerimisel tuleks vallal aegsasti kalkuleerida teenuste kasvavat nõudlust ja nende piisavust.

→ Kuid tõenäoliselt ei ole uute maa-alade määramisel elamualadeks Türi vallas otsest ja järsku mõju valla rahvaarvu kasvule ning pigem on esialgu tegemist kohalike elanike asumisega parematele ja ruumikamatele elamispindadele.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 79 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Töökohtade lisandumisel, milleks on uute tootmismaade määramisega eeldused loodud, võib järgneda mõningane elanike juurdevool, kuid see peaks olema piisavalt aeglane, et kohalikul omavalitsusel on aega sotsiaalsete teenuste tagamise korraldamiseks. Üldplaneeringus nähakse ette mõningasel määral ühiskondliku kasutusega alasid rahuldamaks vajadusi, mis määratletud valla arengukavas.

Jätkusuutliku arengu üheks tingimuseks peaks olema rahuldada elanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused võimalikult lähedal kodule, mis ühtlasi tähendab võimalikult väikest otsest ja kaudset energia- ja materjalikulu ning otstarbekat maakasutust. Suurem teenindusettevõtete areng peaks toimuma Poaka-Kirna piirkonnas, kus elanike arv suureneb aiamajade ümberehitamisel elamuteks, samuti uute elamualade arendamisel, ning Türi ümbersõidutee teetrassi äärsel alal.

→ Türi valla kantide kui teeninduskeskuste roll vallas üldplaneeringuga oluliselt ei muutu. Linnaga kasvab veelgi enam üheks Türi kant. Olulist muudatust see Türi kandi elanike senises elukorralduses esialgu kaasa ei too, kuna tõmbekeskuseks oli senigi Türi linn.

→ Suuremad muutused võivad tulla Türi-Alliku piirkonnas ettenähtud elamualade väljaehitamisel, millega laieneb linlik elukeskkond kesklinnast suhteliselt kaugele.

→ See toob kaasa piirkonna edasisel planeerimisel ning ühiskondlike teenuste korraldamisel vajaduse arvestada inimeste liikumisvajadusega. Kaugemal linnaääres elavate linlaste arvelt tuleva autoliikluse kasvu vältimiseks on vajalik soodustada ühistransporti ja kergliiklust.

→ Seega on üldplaneeringuga kavandataval positiivne mõju vallale nii Türi linnaelu parandamise, majandustegevuseks vajalike maade ettenägemise kui paremate elamistingimuste rajamiseks eelduste loomise läbi.

5.11 Mõju inimese tervisele

→ Üldplaneeringuga kavandatav võib omada mõju inimese tervisele eelkõige nii otseselt autoliiklusega seotud õhusaaste ja müra, uute tootmisalade planeerimise ning põhja- ja pinnavee reostuse eest kaitsmist tagavate meetmete kaudu kui ka kaudselt rohelise elukeskkonna ja looduslike alade elujõulisuse säilitamise läbi.

Kõiki neid teemasid on juba eelnevalt käsitletud peatükkides „Mõju pinna- ja põhjaveele (5.2), „Mõju välisõhule” (5.7), kuid ka peatükis „Mõju rohevõrgustikule” (5.4).

→ Kokkuvõttes võib öelda, et üldplaneeringuga kavandatava on inimese tervisele kas otseselt positiivse mõjuga (näiteks liiklusohutusega või välisõhuga seonduv) või on planeeringuga ettenähtud meetmed mõju leevendamiseks (teede sanitaarkaitsevööndite järgmine, kaitsehaljastuse planeerimine, mürakaitse planeerimine).

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 80 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Liiklusohutuse tagamiseks on eelkõige arvestatud selle ohutuse tagamise faktoriga, mis on ruumilise planeerimise juures kõige asjakohasem, ehk teede funktsioonidega.

→ Liiklusohutuse seisukohalt on oluline, et teedel oleks liikluses ühetaoline funktsioon.

See tähendab, et läbivad teed, mille funktsiooniks on tagada liikluse kiire voolavus, ei oleks ühteaegu ka kohalike juurdepääsuteede või regionaalsete jaotusteede ülesandes. Kõige teravalt tõusetuv probleem Türi linna keskust läbivate maanteede juures (lahenduseks oleks ümbersõidutee rajamine), kuid liiklusohutuse tagamiseks on nimetatud põhimõttega arvestatud ka mujal planeeringus.

→ Samuti loobuti keskkonnamõju hindamise tulemusena kavast laiendada Kabalas elamuala teisele poole Türi-Arkma teed ning eelistati Kabala asula kompaktsust ning Türi-Arkma tee kui läbiva tee ning jaotustee funktsiooni säilimist, muutmata seda asulasiseseks teeks.

→ Liiklusest pärineva müra ja õhusaaste vähendamiseks oleks mõistlik kavandada elamualad maanteest kaugemale, rajades maantee äärde kõrghaljastusega puhvertsoonid, mis toimiksid ka looduslike mürabarjääridena (vt ka ptk 5.7).

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 81 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

6 Seire

Planeeringuga kavandatud tegevuste reaalse keskkonnamõju hindamiseks on vajalik perioodiliselt läbi viia keskkonnakomponentide kvaliteedi seire. Rakendatavad seireprogrammid on seiremeetmete rakendamiseks vajalike kulutuste vähendamiseks otstarbekas siduda toimiva riikliku seireprogrammiga. Kogutud seireandmed tuleb perioodiliselt koondada ning võrrelda neid varem kogutud andmetega. Kui seireandmete analüüsil ilmneb mõne keskkonnakomponendi kvaliteedi oluline halvenemine võrreldes eelnevate perioodidega, tuleb teostada täiendav kontroll ning rakendada vastavad meetmed negatiivse mõju vältimiseks või leevendamiseks.

Looduskomponentide kvaliteedi hindamiseks on oluline perioodiliselt läbi viia põhjavee-, õhu-, ja pinnasekvaliteedi seire. Ühisveevärgiks kasutatavate puurkaevude vee kvaliteedi seiret teostavad vee erikasutusluba omavad ettevõtted, välisõhu seiret teostavad välisõhu saasteluba omavad ettevõtted vastavalt lubades sätestatud nõuetele. Ülenormatiivsete näitajate korral tuleb teha ettekirjutused ning võtta tarvitusele vastavad meetmed olukorra parandamiseks. Üldplaneeringu realiseerudes on oluline jälgida ka olemasolevate metsade ja rohealade säilimist.

Valla üldiste ruumilise arengusuundade kaasajastamiseks on oluline üldplaneeringu igaaastane ülevaatus. Juhul kui arengusuunad on oluliselt muutunud, on vajalik algatada üldplaneeringu muutmine.

Et hinnata valla elanike rahulolu elukeskkonnaga on soovitav teostada ka elukeskkonna kvaliteedi seiret, viies läbi küsitlusi ja uuringuid, et teada saada elanike arvamust ja eelistusi valla arengu suhte. Samuti jälgida elanike juurde- või äravoolu vallast.

7 Parima stsenaariumi leidmise viis ja põhjendus

Programmi koostamisel toodi välja järgmised võimalikud alternatiivsed arengustsenaariumid, mille osas oli tarvis kaaluda keskkonnaalast otstarbekust.

• Türi ümbersõidu asukoht ning tee rajamisega seonduv mõju, sh piirkonna arengule Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus toimusid kokkusaamised Türi linnavalitsuse, Järvamaa Keskkonnateenistuse ning Maanteeametiga, selgitamaks välja Türi ümbersõidutee võimalikku kulgemise trassi. Toimusid ka kohtumised maaomanikega. Üldplaneeringu kaardile kantud lahendus lõikab Türi voorestiku maastikukaitseala ning eraldab sellest metsatüki. Tallinn-Rapla-Türi maanteega (T15) lõikumisel on ümbersõidutee planeeritud Lokuta elamuala ning hetkel toimiva põllumajandustootmishoone vahele.

Ümbersõiduteega seonduvaid probleeme käsitleti peatükkides 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.5.1, 5.7, 5.8, 5.9, 5.10 ja 5.11. Praegune lahendus on võimalikest alternatiividest kõige väiksema negatiivse keskkonnamõjuga ning olulise positiivse mõjuga Türi linnale.

• Elamualade laiendamine Elamualade laienemise puhul tekkisid põhiküsimused: - Türi tehisjärve taha elamukvartali laienemisel. KSH käigus leiti, et ala keskkonnatingimuste (Pärnu jõe, Türi-Karjaküla hoiuala, looduslikult madala maa) arvestamisel ning neid arvestava

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 82 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ruumi- ning tehnoloogilise lahenduse korral ei ole elamuala rajamine välistatud. Üldplaneeringu koostamisel väljapakutud mõte kuulutada ala arendamiseks välja arhitektuurikonkurss, aitaks just keskkonnatingimusi arvestades luua ainulaadset, modernset ja jätkusuutlikku elukeskkonda. - Elamualade laienemine Kabala ümbruses . Esialgses eskiisis sisaldus ettepanek laiendada elamuala üle Türi-Arkma tee. Liiklusohutuse hindamise tulemusena jäeti see ettepanek kõrvale (vt peatükk 5.11) - Elamualade laienemine Türi-Alliku piirkonnas . Türi ümbersõidutee ja Türi-Türi-Alliku vahele jäävatel aladel on ettenähtud perspektiivsed elamualad. Küsimus tekkis seoses viljaka mullaga aladele, kuivõrd viljaka mulla kui loodusressursi säilitamine on keskkonnamõju hindamises oluline eesmärk. Üldplaneeringus on need alad ettenähtud kui perspektiivsed elamualad. Kui ümbersõidutee ehitamisele järgneb teeäärsete alade hoogne kasutuselevõtt äri-, tootmise- ja logistika eesmärkidel, mida üldplaneering ette näeb, ei pruugi põllumajandus nendel aladel enam soodsas seisus olla. Seega on sellisel lahendusel mõningane negatiivne mõju loodusvarade kasutamisvõimalustele. Üldplaneeringu koostajate seisukohalt aga kompenseerib selle mõju laieneva asula kompaktsus, mis on jätkusuutliku keskkonna eeldus. Türi ja Türi-Alliku piirkonna elamualade edasises arendamisel tuleb silmas pidada ka Pärnu jõge kui Natura 2000 võrgustiku ala ning rohekoridori.

• Suvilarajoonide kujunemine elamualadeks. Endiste suvilarajoonide kujunemisel aastaringseteks elamualadeks on saanud probleemiks vee- ja kanalisatsiooni ning jäätmekäitlusega seotud küsimused. Üldplaneeringuga on Kirna-Poaka, Kõltsi ja Raademetsa suvilate alad määratud tiheasustusaladeks, millele rajatakse tulevikus nii ühisveevärk ja kanalisatsioon kui laiendatakse korraldatud jäätmevedu. Sellega on üldplaneeringuga kavandataval selge positiivne keskkonnamõju.

• Uute ettevõtlusalade kavandamine. Üldplaneeringuga kavandatakse uusi ettevõtlusalasid nii Türi linna vahetusse lähedusse (Lokuta) kui kavandatava ümbersõidutee äärde. Vabriku puiestee äärde jäävat suurt ettevõtlusala hinnati keskkonnamõju hindamise ja üldplaneeringu koostamise käigus pigem potentsiaalselt tulevikus muuks otstarbeks sobivat. Ettevõtlusaladena on ettenähtud ka juba olemasolevaid, kuid hetkel kasutusest välja jäänud tootmishoonetega alasid. Kuna endise põllumajanduslike keskuste juures (Kabala, Oisu, Kahala, kuid ka Türi-Alliku) on laialdased tootmisalad, mis osaliselt on kasutusest välja jäänud, siis nendes piirkondades päris uusi suuremaid tootmisalasid määrata ei peetud vajalikuks. Ettevõtlus- ja tootmisaladega seonduvat on hinnatud peatükkides 5.1, 5.2, 5.7, 5.8, 5.9, 5.10 ja 5.11.

• Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku täpsustamine . Rohevõrgustiku täpsustamisel lähtuti kahte liiki kaalutlustest. Esiteks täiendati rohevõrgustikku, haarates olemasolevate tuumalade hulka nende äärealasid, millel leidus vääriselupaike või haruldasi liike. Samuti laiendati rohevõrgustiku ala paljudes kohtades selliselt, et kogu kaitsealuse liigi elupaigana määratud ala kuuluks rohevõrgustiku koosseisu. Ehk eesmärgiks oli haarata kooslusi rohevõrgustikku kompaktselt, neid hakkimata. Teiseks vähendati rohevõrgustiku pindala tulevase Türi ümbersõidutee alal, arvates rohevõrgust välja Türi voorestiku tuumala ääreala, mis jääb ümbersõidutee alla. Ümbersõidutee positiivne mõju kaalub üles negatiivse mõju. Türi ümbersõidu rajamisel lõikaks tee igal juhul rohevõrgustikku ning teega kaasneva tootmistsooni jäämine rohevõrgustikku raskendab tuumalale ühtsete kasutustingimuste määramist. Kokkuvõttena üldplaneeringuga kavandatava käigus rohevõrgustiku pindala suureneb.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 83 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

• Reoveekogumisalade määramine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seonduv. Reoveekogumisalade, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud kaalutlustel lähtuti üldplaneeringus Türi valla vastvalminud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast. Mingeid muudatusi sealkavandatuga üldplaneeringuga ette ei nähta. Sellega seonduvaks otseseks maakasutusemuutuseks on üldplaneeringule kantud Türi linna uus veehaare, millega kaasnevad kitsendused veehaarde sanitaarkaitsevööndi kasutamisel. Muus osas on üldplaneeringuga eelkõige korrastatud juba tekkinud arengutendentsi – aastaringseteks elamualadeks kujunevad suvilapiirkonnad on määratud tiheasustusaladeks koos kõikide nendele laienevate kohustustega ühisveevärgi, kanalisatsiooni ja jäätmeveo osas.

• Maavarade kasutamine, olemasolevate alade laiendamise ning uute rajamisega seonduvat küsimused. Maavarade kasutamisega seotud küsimused kerkivad esile eelkõige turbavarude puhul, millest osad paiknevad kas rohevõrgustikul või väärtuslikuks hinnatud märgaladel. Samuti on vastuolu rohevõrgustiku ning seeläbi maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringuga kavandavaga juhul kui soovitakse kasutusele võtta Tännassilma dolomiidivaru. Teemat on käsitletud põhjalikult peatükis 5.8. Üldplaneeringus on kõigele vaatamata kaardile kantud mõlemad omavahel konfliktsed kasutuseesmärgid – nii rohevõrk, kaitseala kui samas kohas asuv aktiivse varuga maardla. Edaspidi tuleks jätkusuutlikku arengu tagamiseks kaaluda selliste varude tunnistamist passiivseteks.

• Rekultiveerimata karjääride kasutamine, tühjana seisvate tootmishoonete ja –alade kasutamine. Üldplaneeringuga nähakse ette mitmete karjääride (Liivamäe, Kõlti, Ussimäe) edaspidist kasutust rekreatiivsetel eesmärkidel. Kasutamisel tuleb järgida muid maakasutustingimusi ja kitsendusi, näiteks rohevõrgustikust tulenevaid (vt ptk 5.4). Tühjana seisvate tootmishoonete kasutusele võtmisel tuleb hinnata, kas nende kasutamine samal eesmärgil, milleks nad kunagi rajatud, on tänasel päeval enam mõttekas või eelistatud. Tuleks vältida keskkonda saastava tootmise taastamist elamualade läheduses, samuti jõgede ääres ning kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Riskide selgitamiseks ning konkreetse tootmistegevusega kaasneva mõju hindamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

• Põllumajandustootmisega seonduv. Põllumajandustootmisega kaasnevaid kaalutlusi on käsitletud põhjalikult peatükis 5.2 seoses mõjuga pinna- ja põhjaveele, kuid ka peatükkides 5.7ja 4. Türi vallas on mitmeid põllumajandustootmishooneid, mille puhul kerkib üles nende renoveerimise ja kaasajastamise otstarbekus. Seejuures tuleks silmas pidada, et säästva sõnnikukäitluse seisukohalt oleks mõistlik kaaluda tootmise üleviimist uude kohta, kui varem rajatud tootmishooned asuvad ebasobivas kohas (vt samuti eelnevalt viidatud peatükki). Üldise veekvaliteedi parandamiseks tuleb Türi vallas aga eelkõige tervikuna rangemalt järgida ning kontrollida põllumajanduslikke keskkonnanõudeid – nt väetiste- ja taimekaitsevahendite õige kasutamine, sõnniku ladustamise ja laotamise tingimuste täitmine, muldade tuulekande vältimine avamaastikus loodusliku taimestikuga puhverribade abil, vooluveekogude kaitse toitainete vette sattumise vähendamiseks (loodusliku taimestikuga puhverribade jätmisega ja vajadusel ka rajamisega), loomapidamistingimuste järgimine, pinnasereostuse vältimine jm. Olemasolevate tootmishoonete juurde, mis asuvad elamualade lähedal, on ettenähtud kaitsehaljastus.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 84 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus rõhutati vajadust hinnata valla keskkonna taluvuspiiri põllumajandustootmise arendamiseks. Üldplaneeringu pädevuses on määrata tootmiseks sobivaid alasid või suunata eemale tootmist mittesobivatelt, pakkudes neile perspektiivselt uut maakasutusotstarvet. Samuti täpsustab üldplaneering keskkonnatingimused, mida konkreetsetel aladel tuleb täita. Tootmisintensiivsuse, mille puhul on võimalik keskkonnatingimusi täita, määramine nendel aladel väljub üldplaneeringu pädevusest. Üldplaneeringuga ei ole ka eristatud põllumajandustootmisalasid muudest tootmisaladest. Seega on vallale jäetud tootmise suunamisel vabamad käed ning keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole võimalik teada, millistel aladel täpselt põllumajandustootmisega tegelema hakatakse ning millistel otsustatakse muu tootmise kasuks. Põllumajandustootmisega seoses oleks Türi vallal mõistlik koostada valdkonna arengukava, hinnates sellega kaasnevat mõju juba võttes arvesse konkreetselt selleks enam sobivaid või selge arengusoovi olemasoluga alasid.

• Kaugküttepiirkondade määramine. Türi vallas on määratud üks kaugküttepiirkond - Türi linn. Türi linna soojamajanduse arengukavas on antud iseloomustus linna soojusvarustuse olukorrale, toodud esile põhilised probleemid, mis hõlmavad suuremaid tarbijagruppe ja reastatud majandusliku analüüsi tulemusena perspektiivsed meetmed energiasüsteemide ja –kasutuse arenguks tulevikus. Üldplaneering lähtub oma kaalutlustes soojamajanduse arengukavas toodud analüüsidest. Toimivad kaugküttevõrgud asuvad veel Oisu alevikus, Türi-Alliku küla korrusmajade piirkonnas ning Säreveres Järvamaa Kutsehariduskeskuse hoonete piirkonnas. Uute kaugküttepiirkondade kavandamine Türi valla haldusterritooriumil ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Üldplaneering näeb ette Türi kahe autonoomse kaugküttevõrgu ühendamise ja kaugküttepiirkonna laiendamine Türi linna lähialadele: Türi-Alliku küla korrusmajad, ettevõtted ja ühiskondlikud hooned, Särevere aleviku korrusmajad, Lokuta külasse kavandatav ettevõtlusala. Järva Maavalitsus koostas 2006. aastal tasuvusuuringu maagaasitrassi ehitamiseks Võhmast Paidesse läbi Türi valla tiheasustusalade (Kabala, Oisu, Taikse, Särevere, Türi linna ja Türi- Alliku). Tasuvusuuring näitas, et 2006.a maagaasihindade korral oleks gaasitrassi ehitus olnud tasuv investeering, sest Türi vallas oleks leidunud potentsiaalseid liitujaid. OÜ Estonia on esitanud taotluse Väljaotsa külas asuva Kõrtsi farmi juurde biogaasi tootmise jaama ehitamiseks. Üldplaneeringus kavandatakse trassi asukoht, mille kaudu on võimalik varustada Oisu aleviku tiheasustusala nimetatud jaamas toodetava gaasi või selle põletamisel saadava soojusega.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 85 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

8 Protsessi ja avalikkuse kaasamise ülevaade (täiendatakse aruande avalikustamise järel)

Üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel läbiti järgmised etapid:

Üldplaneeringu koostamise KSH etapp Aeg etapp Üldplaneeringu algatamine KSH algatamine 30. august 2006 Üldplaneeringu eskiisi KSH programmi koostamine August – november 2007 koostamine Seisukohtade küsimine KSH Oktoober – november 2007 programmi sisu osas pädevatelt asutustelt KSH programmi Jaanuar 2008 avalikustamisest teavitamine ÜP eskiisi avalikustamine KSH programmi avalik Jaanuar 2008 väljapanek ja avalik arutelu ÜP koostamine Vajadusel muudatuste ja Märts 2008 täienduste sisseviimine KSH ÜP kooskõlastamine ja programmi ja esitamine esitamine vastuvõtmiseks heakskiitmiseks KSH programmi Märts 2008 heakskiitmine KSH aruande koostamine Veebruar 2008- aprill 2008 Üldplaneeringu KSH avalikustamisest September 2008 avalikustamine teavitamine KSH aruande avalik Oktoober- November 2008 väljapanek ja avalik arutelu Vajadusel muudatuste ja November 2008 – Märts täienduse sisseviimine KSH 2009 aruandesse ja aruande esitamine heakskiitmiseks KSH aruande heakskiitmine Märts 2009 Üldplaneeringu kehtestamine

Keskkonnamõju hindamise käigus kaasatakse osapooli, keda üldplaneeringuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringuga kavandatava suhtes, kolmes KSH koostamise etapis:

- enne programmi koostamist konsulteeritakse programmi sisu osas asjakohaste asutustega, - programmi esialgse kavandi koostamise järel oodatakse koostööd laiemalt avalikkuselt programmi avalikustamise ja avaliku arutelu käigus ning - programmi alusel koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne avalikustatakse ning arutatakse huvitatud osapooltega sarnaselt KSH programmile.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 86 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Programmi koostamise käigus konsulteeriti vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lõikele 3 programmi sisu osas Keskkonnaministeeriumi Järvamaa Keskkonnateenistuse kui KSH järelevalvaja, Muinsuskaitseameti, Tallinna Tervisekaitsetalituse Järvamaa osakonna ning Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva-Lääne-Viru regiooniga. Oma seisukohad esitas ka Türi Vallavalitsus. Lühikokkuvõte esitatud seisukohtadest ja asutuste kirjade koopiad on lisatud programmile ja leitavad aruande lisast.

KSH programmiga oli võimalik tutvuda 14. jaanuarist kuni 28. jaanuarini 2008.a Türi Vallavalitsuses, Arhitektuuribüroo Novel OÜ-s ja büroo ning vallavalitsuse veebilehel. KSH programmi avalikud arutelud toimusid 31. jaanuaril algusega kell 15.30 Türi Vallavalitsuses, 1. veebruaril kell 15.30 Türi Vallavalitsuse Oisu teeninduspunktis ja 4. veebruaril kell 15.30 Kabala Rahvamajas. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH programmi kohta sai kuni 28.jaanuarini 2008.a kaasaarvatud esitada KSH koostajale. Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ei laekunud. Avaliku arutelu protokoll on toodud programmi lisas. Aruteludel esitati täpsustavaid küsimusi, kuid programmi muutmiseks ettepanekuid ei esitatud.

Järvamaa Keskkonnateenistus kiitis keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heaks 20.03.2003 kirjaga nr 34-11-4/13915.

KSH aruandega oli võimalik tutvuda 13. oktoobrist 2. novembrini 2008. a Türi Raamatukogus, Türi Vallavalitsuse Oisu teeninduspunktis, Kabala raamatukogus, Arhitektuuribüroo Novel OÜ-s ja büroo ning vallavalitsuse veebilehel.

KSH aruande avalikud arutelud toimusid 3. novembril kell 16.00 Türi Vallavalitsuses, 4. novembril kell 15.30 Türi Vallavalitsuse Oisu teeninduspunktis ning 4. novembril kell 17.00 Kabala Rahvamajas. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH aruande kohta sai kuni 2. novembrini 2008. a kaasa arvatud esitada KSH koostajale. Avaliku arutelu protokoll ja tehtud ettepanekud on leitavad aruande lisades. Kokkuvõte avalikustamise käigus laekunud ettepanekutest on toodud allpool.

Esitaja Ettepanek/Märkus Kommentaar Maanteeamet Parandada riigimaanteede nimed Riigimaanteede nimed on parandatud Kasutada aruandes läbivalt Kuna tegu on kahe erineva ühtseid termineid terminiga, siis on aruandes (keskkonnamõju hindamine/ kasutuses vastavalt õiged keskkonnamõju strateegiline terminid. hindamine. Hinnata mõju liiklusohutusele Üldplaneeringu tasandil on seoses Türi perspektiivse aruandes Türi ümbersõiduga ümbersõidu äärde planeeritavate seonduvat hinnatud. Täpsem äri-, tootmis- ja analüüs tuleb läbi viia teenindusmaadega. maanteede edasise projekteerimise ja planeerimise käigus. Juhtida tähelepanu piirkondadele, Riigimaanteede kus uusi elamualasid ja sanitaarkaitsevöönditesse uusi hoonestusalasid on planeeritud elamualasid planeerida ei riigimaanteede kaitsevöönditesse tuleks. Kaartidele on kantud

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 87 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ning anda hinnang müra, juba detailplaneeringuteni õhusaaste ja liiklusohutuse jõutud elamualad. Müra ja mõjule. õhusaastega seotud mõju maanteede sanitaarkaitsevööndites on aruandes käsitletud. Samuti on käsitletud leevendavaid meetmeid. Eesti Roheline Liikumine Lisada aruandesse Türi linnas Ettepanekutes toodud paiknevad vanametalli kogumise probleemid puudutavad punktid ning hinnata nendega konkreetseid, olemasolevaid kaasnevat keskkonnamõju ettevõtteid, mille ümbritsevale elukeskkonnale. keskkonnamõju osas vastuste Selgitada välja meetmed leidmine ei ole valla vanametalli kogumisest üldplaneeringu tulenevate negatiivsete keskkonnamõju strateegilise keskkonnamõjude hindamise õige koht. Küll aga vähendamiseks. võetakse arvesse esilekerkinud probleemid ja juhitakse nendele tähelepanu. Järvamaa Võtta ära üldplaneeringu avalikult Üldplaneeringu ja Keskkonnateenistus kättesaadavatelt kaartidelt keskkonnamõju strateegilise esimese ja teise kaitsekategooria hindamise kaardid muudetud liigid ning märkida kaartidel vastavalt ettepanekule. kaitsealused liigid ilma kategooriata.

Muuta Kirna elamualal osad Ettepanekus märgitud elamualadeks märgitud maaüksuste sihtotstarbed maaüksused maatulundusmaaks. muudetud.

Käsitleda keskkonnamõju Käsitletakse pikemalt teisi strateegilise hindamise aruandes Türi ümbersõidutee teisi Türi ümbersõidutee alternatiive. alternatiive ning põhjendada põhjalikumalt viimase valiku otstarbekust.

Villu Kald Lisada strateegilise Mõlemad kaevandused on keskkonnamõju aruandesse ja lisatud nii aruandele kui kaartidele kaks väikest kaartidele. kaevandust, millel on kehtivad kaevandamisload – Änari ja Toravere kaevandused. Parandada aruande leheküljel 38 Viga parandatud. Näsuvere elanike arv, külas elab vaid üks inimene. Parandada lk 38 lause „Suuruselt Lause parandatud vastavalt järgmised asulad on ...“ vastavalt tabelile. samal lehel toodud tabelile.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 88 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Täiendada lk 17 jõgede tabelit Jõgede tabel parandatud, ning kanda sellesse EELIS-e käsitletakse olulisemaid andmebaasi järgselt kõik valda jõgesid. läbivad jõed (nt Mädara, Pikametsa, Aruküla jt jõed).

Anneli Siimussaar Mis piirangud kehtivad Miljööväärtuslike alade miljööaladel (nt Villevere kavandamisega kaasneb miljööalal)? positiivne mõju kultuuripärandile. Väärtustatakse ilusaid miljööväärtusega maastikke, objekte ja piirkondi ning säilib keskkonnapuhtus ja looduslik mitmekesisus. Piirangud miljööaladel on pigem arhitektuursed, milles lähtutakse traditsioonilisest külamiljööst vältides mitmekorruselisi ning lamekatusega piirkonda mittesobivaid ehitisi. Samuti tuleks kasutada ehitustel naturaalseid ümbrusesse sobivaid materjale. Suur- Villevere küla miljöökaitsealal peab hoonestuse paigutus tee suhtes olema vahelduv ja hoonetevahelisel alal säilima põllumajanduslik maastik. Üldiselt lisab miljööväärtusliku ala määramine piirkonnale ja selle ilmele positiivselt. Kas Villevere kuulub Suur-Villevere on reoveekogumisalade hulka? perspektiivne reoveekogumise ala. Kas üldplaneeringus on käsitletud Kurla-Meossaare Kurla-Meossaare perspektiivset perspektiivsed kergliiklusteed kergliiklusteed? on nii üldplaneeringu seletuskirjas kui kaartidel kajastatud.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 89 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

9 Ülevaade KSH koostamisel ilmnenud raskustest

Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamisel ei esinenud suuri raskusi. Mõningaid probleeme tekitas info hankimine, kuivõrd mitmed riiklikud elektroonilised infokanalid ei ole pidevalt uuendamisel. Näiteks oli probleeme keskkonnalubade kohta teabe saamisega, kuna KLISis leiduvad andmed ei ole ajakohased ning keskkonnalubade kohta tehtud teabenõue ei osutunud tulemuslikuks.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 90 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

10 Järeldused ja leevendusmeetmed

Üldised kaalutlused ja leevendusmeetmed üldplaneeringus sätestamiseks ning planeeringu rakendamisel järgimiseks

Elamualad
Türi valla üldplaneering ning edasine elamualade arendus vallas lähtub põhimõttest, et tiheasustusalad laieneksid tiheasustusega alade ümber ning uusi elamualasid olemasolevatest keskustest eraldi ettenähtud ei ole.
Kesksete asulate laienemise kõrval tuleks siiski tähtsustada ka hajaasustust ning maaelu elus hoidvaid külasid.
Uutel elamualadel tuleks detailplaneeringute koostamise käigus näha ette jäätmepunktid/platsid konteinerite paigutamiseks.
Kavandatavatel uutel elamualadel on soovitatav võimalikult suures ulatuses säilitada looduslik taimestik, reljeef ja kõrghaljastus.

Tootmisalad
Küllalt oluline muudatus maakasutuses on seotud Türi ümbersõidutee koridori planeerimisega ning selle äärde ettenähtud aladega tootmiseks, äriks ja teeninduseks. Äri- ja tootmistsoonina on ettenähtud mitmed senised põllumaad, kuid ka looduslikud metsatukad.
Türi vallas on põllumajandustootmishooneid, mille puhul kerkib üles nende renoveerimise ja kaasajastamise otstarbekus. Seejuures tuleks silmas pidada, et säästva sõnnikukäitluse seisukohalt oleks mõistlik kaaluda tootmise üleviimist uude kohta, kui varem rajatud tootmishooned asuvad ebasobivas kohas. Tuleks vältida keskkonda saastava tootmise taastamist elamualade läheduses, samuti jõgede ääres ning kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Riskide selgitamiseks ning konkreetse tootmistegevusega kaasneva mõju hindamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.
Asulates ja ka mujal paiknevate tootmisalade puhul tuleb silmas pidada, et erilist tähelepanu vajavad sellised tegevused, mille puhul negatiivne mõju (müra, õhusaaste, lõhn, põhjavee liigtarbimine, saasteainete võimalik sattumine pinna ja põhjavette) ulatub tootmishoonest või rajatisest väljapoole ning mille puhul ei ole võimalik seesugust negatiivset mõju rohelise puhvri abil leevendada. Selliste tootmisalade puhul tuleb kaaluda kasutatavate tehnoloogiate uuendamist, vähendamaks ja likvideerimaks negatiivset mõju. Konkreetse tootmistegevuse sobivus planeeritavasse piirkonda tuleb vajadusel selgitada keskkonnamõju (strateegilise) hindamise käigus.
Lisaks on üldplaneeringus ettenähtud kaitsehaljastus tootmisalade ümber, mis moodustaks puhvri elamualadel ning leevendaks nendelt tulenevat negatiivset mõju elukeskkonnale. Elamualade läheduses või keskel (nt Kabalas, kuid ka Oisul, Türil ja Kahalas) asuvatel tootmisaladel tohiks lubada ainult keskkonnasõbralikku tootmist. Keskkonnakahjulikku tootmist ei tohi lubada tundlikesse piirkondadesse (veekogude äärde, kaitsmata põhjaveega alale jms).
Uusi tööstuspiirkondi tuleks arendada terviklikult, tehes selleks suuremat ala käsitlevaid detailplaneeringuid, millega käiks soovitavalt paralleelselt kaasas keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 91 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Loodusvarad
Türi mullad on kõrge viljelusväärtusega, seetõttu tuleb üldplaneeringu koostamise käigus pidada silmas ka mõju väärtuslikele põllumaadele . Kõrge boniteediga mullad tuleks säilitada põllumajandustoomise tarvis.
Türi valla üldplaneeringuga jääb väärtuslikku põllumaad perspektiivsete arendusalade alla vähesel määral nii Kabalas, Oisus, Kahalas kuid Türi ümbersõidutee koridori äärde äri- ja tootmistsoonide alla. Kavandatavaga kaasneb seega vähene negatiivne mõju mulla kui loodusvara kasutusvõimalustele. Enamik väärtuslikust põllumaast jääb üldplaneeringuga põllumajanduslikku kasutusse.
Positiivseks võib hinnata ka üldplaneeringuga Türi ümbruse metsadele kaitsestaatuse määramist. Lisaks maastikulisele väärtusele omavad Türi linna keskme ning linnapiirkonna ääreala asumite vahele jäävad metsad Türi kõrget esteetilist väärtust säilitades linna rohelist ilmet, moodustavad rohelise puhvertsooni linna ja uute elamualade vahel ning pakuvad elanikele võimalusi rekreatiivseteks tegevusteks.
Maavaravarude kasutamisvõimalustele on oluline mõju teisi loodusväärtusi säilitada aitavatel planeerimisotsustel. Nii on rohevõrgustikku arvatud peaaegu täielikult või täielikult Kallissaare-Lubjaahju, Tori-Rikassaare, Kärevere ja osaliselt Lokuta kohaliku tähtsusega turbamaardlad. Samuti asub rohevõrgustikul Matussaare maardla, millel paiknev raba on hinnatud looduskaitseliselt väärtuslikuks märgalaks. Kui Tori-Rikassaare puhul on tegemist passiivse, siis ülejäänud nimetatud maardlate puhul aktiivse varuga. Rohevõrgustiku koridoril asub ka Tännassilma ehitusdolokivi maardla ning vähesel määral Liivamäe maardla.
Kindlasti ei tohiks keskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks toetada seni rikkumata väärtuslikes rabades turbatootmise alustamist (nt väärtuslikuks tunnistatud Matussaare märgalal) ning tuleks tõsiselt kaaluda tootmise laiendamise võimalikkust kõikidel rohevõrgustikku kuuluvatel aladel, arvestades tuumalade ja koridoride säilimise tingimusi. Rohevõrgustikul asuvate varude kasutamise võimalikkuse selgitamiseks tuleb eelnevalt viia läbi keskkonnamõju hindamine.

Taimestik, loomastik, rohevõrk
Türi vallas on suures ulatuses tegemist laiaulatuslike põllumassiividega, mis ei aita kaasa liigirikkuse ja mitmekesisuse säilimisele. Üldplaneeringuga säilitatakse põllumassiivid, kuid nende edasisel kujundamisel tuleks olukorra parandamiseks silmas pidada peatükis 5.3 kirjeldatud põhimõtteid.
Taimestiku ja loomastiku levimis- ja liikumisvõimaluste tagamisel on oluline roll maakondlikult määratud rohevõrgustikul. Türi valla planeeringus on püütud maksimaalselt säilitada rohevõrgustiku koridore, määrates nende kasutamise tingimused.
Suur osa valla metsadest kuulus juba siiani rohevõrgustiku koosseisu, üldplaneeringuga kohendatakse rohevõrgustiku piire selliselt, et võrgustikku oleks haaratud vääriselupaigad või püsielupaigad, mis seni asusid osaliselt rohevõrgustikul või vahetult selle ääres.
Teatud liiklustihedusest osutuvad maanteed maismaad mööda liikuva elustiku jaoks oluliseks barjääriks. Esimese klassi maanteed on suurulukite jaoks praktiliselt ületamatud tõkked. Maanteede puhul on suurulukitele oluliseks barjääriks teed, kus ööpäevane keskmine sõidukite arv ületab 6000 piiri.
Matkaradade ja teiste kitsaste virgestusliku funktsiooniga radade otsene mõjuulatus metsaelustiku jaoks on marginaalne. Veidi suuremaks võib seda lugeda, kui rajad on ööpäev läbi valgustatud, kuid ka valgusreostus ei levi metsas väga kaugele. Radade ja metsateede mõju tiheda asustusega piirkondades seisneb eelkõige intensiivses kiskluses ja häirimises, mis tuleneb hulkuvate kodukasside ja -koerte kõrgest arvukusest.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 92 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Pärnu linna rohevõrgustikku planeerides on hinnatud, et inimestel on kõige mugavam kasutada loodust eelkõige enda koduümbruses ligikaudu 500 m raadiuses. Tegelik kasutatavus ligipääsetavusest ja looduse enda iseloomust, kuid on selge, et just selles 500 m laiuses vööndis on surve looduskooslustele kõige suurem.
Türi valla planeeringus on püütud maksimaalselt säilitada rohevõrgustiku koridore, määrates nende kasutamise tingimused. Kui tegemist on konfliktiga olemasolevas olukorras ja edasises arendussoovis, näiteks nagu Aruküla jõe koridoris, on määratud eritingimused, mille täitmisel on võimalik koridori siiski kasutada.
Mõningaid koridore on üldplaneeringuga ka muudetud, näiteks on Pärnu jõe rohekoridor muudetud katkematuks koridoriks, mis läbib ka Türi linna. Kuigi olemasolevas tiheasustuses on jõe rohekoridorina tähistamine erinev loodusmaastikust, on see siiski oluline, märkimaks jõevõrku kui sinivõrgustikku rohevõrgustiku osana ning järgimaks edasisel arendamisel põhimõtteid, mis säilitaks puhvertsoonid jõe kallastel. Samuti on laiendatud rohevõrgustiku tuumalasid, haarates nendesse vääriselupaiku ja metsade äärealasid. Seega on üldises plaanis üldplaneeringu mõju taimestikule ja loomastikule positiivne.
Rohevõrgustiku osana on käsitletud ka nn sinivõrgustikku. Suure valgalaga jõgede (üle 25 km2) puhul tuleb loodusliku taimestikuga puhverala määratlemisel minimaalselt lähtuda Looduskaitseseaduses (2004) määratletud ranna- ja kaldakaitse piiranguvööndi (100 m) ja ehituskeeluvööndi laiusest (50 m, metsamaal 100 m). Vöönd võib olla laiem, kui see on seotud mingi konkreetse maastikuelemendiga, nt jõeoru laius vms. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Rohevõrgustiku alade puhul on tarvis silmas pidada, et oluline on ka võrgustiku servade säilitamine. Servade lõikamisega või survega servadele rohevõrgustikuga piirnevalt alalt kaasneb samuti rohevõrgustiku pindala vähenemine. Seetõttu tuleb kavandatava tegevuse või kavandatava planeeringuga rohevõrgustikule kaasnevat mõju kaaluda ka nende planeeringute ja arenduste juures, mis ei paikne otseselt rohevõrgustiku alal, vaid vahetult selle kõrval. Sellistel juhtudel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.
Rohevõrgustiku maakasutustingimused on üldplaneeringus määratud tuumalade ja koridoride kaupa.
Edaspidi võiks siiski silmas pidada, et ka väljaspool rohevõrgustikuna määratletud ala piire tuleks avamaastikus säilitada elustikku toetavate ja maastikulist mitmekesisust loovate väikeelementidena metsatukad, looduslikud rohumaad, niiskemad alad ja väikeveekogud, kraavide ja väikeste ojade kaldapuistud või põõsastikud, hekid, alleed, üksikpuud ja puude grupid, kivid, kiviaiad, maaharimise käigus tekkinud kiviaunad ja - kangrud, uudismaadel ka maaparanduse käigus tekkinud raadamisjääkide (kännud), kivide või pinnase kuhjatised jms.
Tuumalas on võimalik hajaasustuse täiendamine ja selleks sobivates paikades ka uute hajaasustuslike alade planeerimine. Selle rangeks eelduseks on, et tuumalale rajatavate elamute õuealade või kruntidele rajatavate aedade vaheline kaugus oleks vähemalt 500 m - et tagada inimpelglikele liikidele soodsad pesitsus- ja liikumistingimused. Täpsemad tingimused on üldplaneeringus ja hindamises toodud tuumala kaupa.
Koridoride laiuse piiritlemisel tuleb arvestada asjaolu, et üldjuhul ei ole võimalik täpset loomaradade asukohta ilma vastavate pikaajaliste vaatluste ja eriuuringuteta määrata. Tegelikud laiused sõltuvad seega enim väljakujunenud looduslikest tingimustest, koridori koosluste iseloomust ja ümbritseva maastiku vaenulikkusest elustiku suhtes.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 93 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Looduskaitse
Kaitsealadest on üldplaneeringuga kavandatava läbi surve all ainult Türi maastikukaitseala. Üldplaneeringuga kavandatud Türi ümbersõidutee trassi asukohana on valitud kõige väiksema negatiivse mõjuga alternatiiv.
Türi valla üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel võiks esialgse hinnangu kohaselt kaasneda otsene negatiivne mõju teistele vallas asuvatele kaitsealadele. Kaudselt surve alla sattuda veel ka Saarjõe maastikukaitseala, kuna Karulaane sihtkaitsevööndis asub Kallisaare-Lubjaahju kohaliku tähtsusega maardla aktiivne reservvaru. Kuna tegemist on sihtkaitsevööndiga, millel on loodusvarade kasutamine keelatud, tuleks algatada maavaravaru passiivseks tunnistamine.
Üldplaneeringuga kavandatava läbi ei kaasne Türi valla looduse üksikobjektidele senisest oluliselt suuremat survet. Seega ei ole alust arvata, et üldplaneeringuga kaasneks negatiivset keskkonnamõju looduskaitse üksikobjektidele.
Üldplaneeringuga kavandataval ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju kaitsealustele parkidele. Kuna üldplaneeringuga nähakse ette miljööalade määramine ja nendel maakasutuse- ja ehitamise tingimused ajalooliste mõisasüdamete juurde, võib, vastupidi, eeldada, et planeeringul on parkide kaitsmisele positiivne mõju. Näiteks saab miljööala näol endale puhvri Laupa mõisa park, aga ka Särevere ja Kolu mõisa pargid.
Üldplaneeringuga kavandatav ei too kaasa olulisi negatiivseid arenguid kaitsealuste liikidele ja vääriselupaikadele. Pigem tõi rohevõrgustiku piiride ülevaatamine kaasa selle, et mitmed väärtuslikud elupaigad said kaasatud ka rohevõrgu koosseisu.
Üldplaneeringuga kavandatavaga võib kaasneda suurem surve Türi-Karjaküla hoiualale, mille läheduses soovitakse laiendada linna kalmistut. Üldplaneeringu käigus oli algselt soov, et Kõrgessaare kalmistu laieneks Türi linna poole, praeguse tee äärde. Keskkonnamõju hindamisel tuli see variant aga kõrvale jätta, kuna tegemist oleks olulise negatiivse mõjuga Türi-Karjaküla hoiualale. Kalmistu perspektiivne laiendus on üldplaneeringu järgi ettenähtud olemasolevast kalmistust kirde- ja idasuunas.
Surve on juba hetkel suhteliselt suur Pärnu jõe hoiualale. Otseselt üldplaneeringuga Natura elupaiku ja liike ohustavaid muudatusi ei kavandata. Pigem on jõele positiivse mõjuga Pärnu jõe rohekoridori tähtsustamine ja põllumajanduslike ettevõtete jõest eemale viimise soodustamine. Samas sõltub palju sellest, kuivõrd edasises planeerimisel võetakse arvesse vajadus säilitada Pärnu jõe hoiuala tervikuna, kuna juba Natura alade määramisel on leitud, et on mõeldamatu eristada Natura-alana ainult veekogu voolusängi.
Seega tuleb edasisel jõeääre planeerimisel pidada silmas ülaltoodu põhimõtteid, mille järgmisel ja planeerimisel ning projekteerimisel arvesse võtmisel ei kaasne Pärnu jõe hoiualale olulist negatiivset mõju. Kui aga kavandatakse tegevusi, mille puhul ei saa olulist negatiivset mõju välistada, tuleb algatada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

Vesi
Inimtegevuse mõju Türi valla pinna- ja põhjaveele on väga oluline. Oluliseks mõjuriks Türi valla pinna- ja põhjaveele on põllumajandus. Loomakasvatusega seonduv mõju on seotud ühest küljest lautadega, mis ei vasta tänapäevastele keskkonnanõuetele, teisest küljest on olulise mõjuga sõnniku laotamine.
Üldise veekvaliteedi parandamiseks tuleb Türi vallas seetõttu eelkõige tervikuna rangemalt järgida ning kontrollida põllumajanduslikke keskkonnanõudeid – nt väetiste- ja taimekaitsevahendite õige kasutamine, sõnniku ladustamise ja laotamise tingimuste täitmine, muldade tuulekande vältimine avamaastikus loodusliku taimestikuga puhverribade abil, vooluveekogude kaitse toitainete vette sattumise vähendamiseks (loodusliku taimestikuga puhverribade jätmisega ja vajadusel ka rajamisega),

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 94 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

loomapidamistingimuste järgimine, pinnasereostuse vältimine jm. Oluline on reovee- ja jäätmekäitluse nõuete täitmine ja kontroll, seda nii tihe- kui hajaasustuses.
Veekvaliteedi parendamiseks Türi linnas tuleb rajada Tolli tänavast põhja poole jäävale alale Türi linna uus veehaare.
Türi vallas on põllumajandustootmishooneid, mille puhul kerkib üles nende renoveerimise ja kaasajastamise otstarbekus.
Üldplaneering suurendab oluliselt survet Pärnu jõele ning kavandatavate uute elamu- ja tootmisalade väljaehitamisel ning olemasolevate arendamisel tuleb lähtuda vajadusest säilitada jõekalda rohelist puhvrit.
Veekvaliteedi säilitamise vajadust tuleb Türi valla üldplaneeringu rakendamise juures seega silmas pidada eriti Pärnu jõe ääre planeerimisel. Erilist tähelepanu tuleb sellele pöörata Türi linna piirkonnas, kuid ka mujal. Pärnu jõe ääre kasutuse intensiivistamisel tuleb silmas pidada nii Natura ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärgi säilimist, jõge kui rohevõrgustiku osa ning ka lõheliste elupaigaks vajaliku veekvaliteedi säilimist.
Üldplaneering kohaselt on perspektiivseteks reoveekogumisaladeks tiheasustusalad, sh endised suvilapiirkonnad. Samuti käsitletakse üldplaneeringus reoveepuhastite rekonstrueerimist ja/või rajamist. Seetõttu on üldplaneeringul veekeskkonnale otseselt positiivne mõju, luues eeldused ÜVK arendamise kavas ettenähtud reoveekogumisalade tekkimiseks.

Välisõhk
Suurem muutus välisõhu kvaliteedis tulenevalt üldplaneeringuga kavandatavast on seotud eelkõige autoliiklusega. Eelkõige puudutab see Türi linna keskust, millest autoliikluse eemalejuhtimine on olulise positiivse mõjuga Türi linna elanikele.
Türi linnasüdamele lisaks on autoliiklusega seotud õhusaastega arvestatud ka mujal vallas. Üldplaneeringule on kantud suuremate teede sanitaarkaitsevööndid, lähtudes maanteede projekteerimisnormidest.
Positiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile on ka üldplaneeringus ettenähtud uued kergliiklusteed.
Türi linna Türi-Alliku ja Kirna-Poakaga ühendav kergliiklustee on üldplaneeringuga kavandatavate maakasutusmuudatuste valguses eriti olulise tähtsusega ning tuleks kindlasti välja ehitada koos elamualade perspektiivse laienemisega selles suunas.
Maanteede äärde on üldplaneeringuga kavandatud äri-ja tootmismaid. Teetsooni jäävate tootmis- ja ärihoonete juures tuleb tähelepanu pöörata, et siseruumides oleks tagatud tervisekaitse eeskirjadega sätestatud müratase.
Elualade edasisel arendamisel võiks muuhulgas pidada silmas ka ülalviidatud projekteerimisnormiga sätestatud mõjuvööndit, mida üldplaneeringu koostamisel otseselt kaardile kantud ei ole.
Võrreldes olemasoleva olukorraga, kus mitmed majad on rajatud otse teede äärde ning vajaksid tervisekaitsenõuete täitmiseks tõenäoliselt müratõkete ehitamist, on üldplaneeringuga ettenähtud vööndid kindlasti positiivne mõju elukeskkonnale.
Mürale ja lõhnale tuleks pöörata tähelepanu ka juhtudel kui seadus otseselt ei nõua keskkonnamõju (strateegilise) hindamise protsessi läbiviimist. Uute rajatiste, näiteks tootmishoonete, kuid ka alajaamade rajamisel kohtadesse, kus see võib häirida seal elavaid või töötavaid inimesi (nii elamu-, tootmis/äri- kui sotsiaalalade läheduses) tuleb arendajalt kindlasti nõuda sõltumatu mürauuring tellimist, millega kaardistatakse müra levik ja leitakse sobivad leevendusmeetmed. Vajadusel tuleks algatada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

Väärtuslikud maastikud, miljööväärtused, kultuuripärand

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 95 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Türi valla üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringuga kirjeldatud väärtuslikest maastikest otseselt mõjutatud Türi voorestiku maastik ja Türi linn. Vähemal määral on mõjutatud ka Laupa-Jändja, Särevere ja Kabala väärtuslikud maastikud.
Laupa-Jändja, Särevere ja Kabala puhul on muudatuseks mõisakeskuste miljööväärtuseks määramine, mis aitab kindlasti maastikulist väärtust säilitada ja omab positiivset mõju.
Voorestikku puudutavat on juba põhjalikult käsitletud seoses ümbersõiduteega, kuid mainimist väärib veel siiski Kirna-Poaka tiheasustusala laienemine, mille käigus ei tohiks kaduda kaunid vaated voortele.
Vabriku puiestee piirkonna miljööväärtusena määratlemine ja suurtranspordi väljaviimine linnasüdamest, mis loob eeldused toimiva keskuse tekkeks, on olulise positiivse mõjuga planeerimisotsused linnamaastiku väärtustamiseks ja arendamiseks.
Türi linnamaastikule omab üldplaneering olulist positiivset mõju, kuid loob ka ohte, mida tuleb edaspidi silmas pidada.
Kultuurmaastike kaitse eeldab ühest küljest majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist, et ei hävitataks olemasolevaid väärtusi. Teisest küljest saab kultuurmaastikku kaitsta ainult sihipärase hooldusega. See tähendab nii maakasutuse suunamist kõlvikute kaupa, kui üksikute maastikuelementide kaitset, hooldust ja võimaluse korral ka taastamist. Igati tuleb soodustada kohalikku initsiatiivi maastike hooldamisel ja rikastamisel positiivsete elementidega.
Edasiste planeeringute, detailplaneerimise ja projekteerimise käigus tuleb pidada silmas neid maastikuelemente ning väärtusi, mis konkreetsele väärtuslikule maastikule tema eripära on andnud ja mille pärast maastik välja on valitud (põhjalikult kirjeldatud maastike kaupa peatükis 3.6).
Üldplaneeringuga tehakse ka ettepanek moodustada miljööalad Kabala, Laupa, Kirna, Särevere ja Kolu mõisate juurde ning esitatakse nende alade kaitse- ja kasutustingimused. Üldplaneeringuga ettenähtud kasutustingimused toetavad miljööväärtuse säilimist mõisakeskustes.
Esialgse üldplaneeringu ettepanekuga võrreldes leiti keskkonnamõju strateegilise hindamisel, et miljööväärtuslike objektide terviklikkuse säilitamiseks oleks tarvis miljööväärtusliku ala piire veelgi laiendada. Seetõttu laiendati keskkonnamõju hindamise tulemusena miljööväärtuslike alade piire mõisakeskuste ümber selliselt, et haaratud oleks kogu ansambel – erinevad ajalooperioodid, teedevõrk ja haljasalad.
Loodus- ja kultuuripärandi hoidmise eesmärkidest lähtudes tehakse üldplaneeringus ettepanek moodustada külamiljööala Väike- ja Suur-Villevere asumitest Villevere külas. Väike- ja Suur-Villevere kujutavad endast Järvamaale ajalooliselt iseloomulikke tihedaid teeristil asuvaid sumbkülasid, olles silmapaistavaks eranditena tänaseni säilinud.
Ajalookontsentraadiga alasid võib Türi vallas leida mitmeid. Endised mõisasüdamed on põimunud hilisemast ajast pärit hoonetega. Sellist ajalookontsentraati, kus üksteise kõrval leidub erinevates aegadest pärinevaid struktuure ja elemente tuleks väärtustada, kui nad on hästi säilinud ning pakuvad visuaalset naudingut. Üheks selliseks näiteks on Särevere mõisakompleks, mis koos koolihoonega moodustab eri ajastutest pärit mitmekihilise kogumi. Seetõttu on koolihoone ümbrus ühes vana mõisamajaga ka miljööväärtuseks arvatud.
Ajalooliselt huvitavad on ka nii Oisu kui Kabala keskused, mis on mõisasüdametest saanud kolhoosikeskusteks. Selliseid mitmekihilisi keskusi tuleks ajaloolisest vaatenurgast väärtustada juba täna, vaatamata sellele, et kolhoosiaja pärand ei pruugi igaühele veel positiivse väärtusena näida.
Ajaloomälestistest kavandatakse muudatust seoses Türi kesklinna kalmistuga, mille osas tehakse üldplaneeringuga ettepanek kujundada see mälestuspargiks või kalmistupargiks, mis tähendab säilinud hauatähiste korrastamist, konserveerimist, teeradade rajamist ja

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 96 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

pargiinventariga varustamist. Nimetatud kalmistule määratakse tulevikus kindel territoorium, kus lubatakse urnimatuseid.
Teiste ajaloomälestiste osas üldplaneeringuga muutusi ei kavandata ning mingisugust mõju ei kaasne.
Arhitektuurimälestistest on muudatused seotud ainult Kabala, Kirna, Laupa, Kolu ja Särevere mõisaansamblitega, kuivõrd nende ümber on moodustatud miljöökaitsealad. Türi linnas asuvate arhitektuurimälestiste ja Jändja vesiveski ja puumassivabriku hoonetega seoses üldplaneeringuga muudatusi ei kavandata.
Arheoloogiamälestisi Türi vallas väga palju ei leidu ning üldplaneeringuga kavandatavaga nende osas mingeid muudatusi ette näha ei ole.
Pärandkultuuriobjektide osas on oluliseks positiivseks mõjuks nende olemasolu teadvustamisele, mäletamisele ning nende säilimisele juba see, et läbiviidud inventuuri tulemusena väljaselgitatud pärandkultuuriobjektid on kantud üldplaneeringu põhikaardile. Otsest negatiivset mõju pärandkultuuriobjektidele üldplaneeringuga ei kaasne. Edasisel planeerimisel ning arengute kavandamisel tuleks pärandkultuuriga seonduvat silmas pidada, väärtustada, säilitada ja välja tuua.

Sotsiaalne keskkond ja tervis
Türi linnast transiit- ja valla erinevaid regioone ühendava liikluse väljaviimine on eeldus selleks, et Türil tekiks toimiv linnakeskus. Tihe liiklus hakib sotsiaalset ruumi, mida loovad linnakeskuse poekesed, ametiasutused, pargid ja avalikud platsid.
Türi kesklinnale olulise positiivse mõju ilmnemiseks on tarvis ehitada välja nii ümbersõidutee Paide-Türi maanteest Rapla-Türi maanteeni kui sealt Särevereni Türi- Arkma maanteel.
Vajalik on luua keskuse ümbruses piisavalt parkimiskohti, et vallaelanikul või turistil, kes tuleb Türi kesklinna poodlema, kohvikusse, kultuuriüritusele või ajalooväärtustega tutvuma, oleks võimalik auto (kesk)linna äärde parkida.
Suuremad muutused võivad tulla Türi-Alliku piirkonnas ettenähtud elamualade väljaehitamisel, millega laieneb linlik elukeskkond kesklinnast suhteliselt kaugele.
See toob kaasa piirkonna edasisel planeerimisel ning ühiskondlike teenuste korraldamisel vajaduse arvestada inimeste liikumisvajadusega. Kaugemal linnaääres elavate linlaste arvelt tuleva autoliikluse kasvu vältimiseks on vajalik soodustada ühistransporti ning kergliiklust.
Üldplaneeringuga kavandatava on inimese tervisele kas otseselt positiivse mõjuga (näiteks liiklusohutusega või välisõhuga seonduv) või on planeeringuga ettenähtud meetmed mõju leevendamiseks (teede sanitaarkaitsevööndite järgmine, kaitsehaljastuse planeerimine, mürakaitse planeerimine).
Liiklusohutuse tagamiseks on eelkõige arvestatud teede funktsioonidega. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline, et teedel oleks liikluses ühetaoline funktsioon. Kõige teravalt tõusetuv probleem Türi linna keskust läbivate maanteede juures, kuid liiklusohutuse tagamiseks on nimetatud põhimõttega arvestatud ka mujal planeeringus. Näiteks loobuti keskkonnamõju hindamise tulemusena kavast laiendada Kabalas elamuala teisele poole Türi-Arkma teed ning eelistati Kabala asula kompaktsust ning Türi-Arkma tee kui läbiva tee ning jaotustee funktsiooni säilimist, muutmata seda asulasiseseks teeks.
Keskkonnaseisundi ja -käitumise parandamiseks on oluline kohaliku elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine. Ka kohaliku looduse eripära, kultuuripärandi ja loodusväärtuste tutvustamine aitab keskkonna ja looduse kasutamise kultuuri parandada.

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 97 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

11 Kasutatud materjalid

1. Eesti jõed. Järvekülg, A. Tartu 2001

2. Järvamaa. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006

3. Järva maakonnaplaneering. I etapp, kehtestatud 1999

4. Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kehtestatud 2003

5. Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ metoodika, töömaterjalid

6. Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“ 7. http://www.jarva.ee/files/arts/est/26163/seletuskiri12.doc

8. Järva maakonna Särevere-Türi-Paide-Mäo piirkonna gaasivarustusprojekti eeluuring – 9. http://www.jarvamv.ee/index.php?lang=est&main_id=104

10. Järvamaa teenindusasutuste kättesaadavuse uuring

11. Kose valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring, ELF 2007

12. Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal. AS Teede ja Tehnokeskus 2008

13. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava

14. Roheline võrgustik, Kalev Sepp 2002

15. Soovitusi planeerimisprotsessi ülesehitamiseks, Siseministeerium 2004 16. Sosiaalisten vaikutusten arviointi kaavoituksessa. Avauksia sisaältöön ja menetelmiin. Ympäristöministeriö 2005

17. Spatial planning for sustainable development in the Baltic Sea reagion. A VASAB contribution to Baltic 21, CSD/BSR 1998

18. Sustainable safe road design: A practical manual. DHV Environment and Transportation 2005

19. Türi valla arengukava 2007-2013

20. Türi valla jäätmekava 2006-2010

21. Türi valla üldplaneering, 2008 (koostamisel)

22. Türi linna soojamajanduse arengukava – 23. http://www.tyri.ee/public/files/SOOJUSMAJANDUSE%20ARENGUKAVA2.pdf

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 98 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

24. Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, AS Maves 2007

25. Türi valla ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine, 2008 (eskiisprojekt)

26. EELIS info, kaardid, keskkonnaregistri info, keskkonnalubade info, maardlate nimistu teave

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 99 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

12 Lisad

Lisa 1: Aruande avalikustamisega seotud dokumendid

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 100 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 101 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 102 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 103 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 104 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 105 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 106 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 107 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 108 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 109 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 110 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 111 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 112 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 2: Aruande avaliku arutelu protokollid

TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE AVALIK ARUTELU

Türi Vallavalitsus 03. november 2008

OSAVÕTJATE LEHT

______Nimi Amet Kontakt ______Milvi Aun Järvamaa KKT 3848686 Olavi Randver Järvamaa KKT olavi.randver@järva.envir.ee Enn Mäger Türi Vallavalitsus [email protected] Tiia Rohula Türi Vallavalitsus [email protected] Ene Mägi Türi Vallavalitsus [email protected] Urmas Kupp Türi Vallavalitsus [email protected] Merlis Tristan Sepp Eesti Roheline Liikumine 56463142 Aadu Niidas Arhitektuuribüroo Novel OÜ [email protected]

Algus kell 16.00 Lõpp kell 17.30

PÄEVAKORD:

1. Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu

Avaliku arutelu avab planeeringuspetsialist Ene Mägi ning tutvustab arutelust osavõtjaid.

Aadu Niidas teeb kokkuvõtte Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine tulemustest. Kokkuvõtte lõpul esitavad oma ettepanekud ja kommentaarid Järvamaa Keskkonnateenistuse spetsialistid: • võtta ära üldplaneeringu avalikult kättesaadavatelt kaartidelt esimese ja teise kaitsekategooria liigid ning märkida kaartidel kaitsealused liigid ilma kategooriata; • muuta Kirna elamualal osad elamualadeks märgitud maaüksused maatulundusmaaks; • käsitleda keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes teisi Türi ümbersõidutee alternatiive ning põhjendada põhjalikumalt viimase valiku otstarbekust; • mõelda läbi reoveekogumisalade määramine, jätta pigem perspektiivsed reovee kogumise alad või mitte määrata väikeseid asulaid reovee kogumise aladeks, kuna need ei vasta selleks kehtestatud kriteeriumitele. Lisaks Järvamaa Keskkonnateenistuse kommentaaridele esitas omapoolsed küsimused, mis olid saadetud ka kirjaga, Eesti Rohelise Liikumise liige Merlis Tristan Sepp: • plaanida keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse lisada Türi linnas paiknevad vanametalli kogumise punktid kui jäätmekäitluspunktid ning hinnata nendega kaasnevat keskkonnamõju; • selgitada vajalikud leevendusmeetmed vanametalli kogumisest tuleneva negatiivse mõju vähendamiseks;

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 113 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

• hinnata valla piires asuvate vanametalli kogumispunktide asukohti elamualade läheduses. Küsimustele ja ettepanekutele vastati järgmiselt: • avalikult kättesaadavatel kaartidel muudetakse kaitsekategooriad üldiseks ning ei tooda eraldi välja esimese ja teise kaitsekategooria looma ja taimeliikide asupaikasid; • Kirna elamualal jäätakse elamualadest välja soovitud maaüksused; • aruandes käsitletakse Türi ümbersõidutee alternatiive; • vaadatakse üle reoveekogumise alad ning tuuakse eraldi välja perspektiivsed alad; • keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes sõnastatakse ümber ja kirjutatakse põhjalikumalt alalõik, kus on käsitletud tootmishoonete mõju elamualadele. Juhitakse tähelepanu Eesti Rohelise Liikumise kirjas mainitud tööstusettevõtetele kui probleemsetele aladele. Põhjalikumat ala lahendust ei ole aga võimalik antud aruandes tuua, kuna olemasolevate tootmisalade likvideerimine ei ole üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise pädevuses, sellega tegelemiseks on olemas teised institutsioonid.

Aadu Niidas Protokollija

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 114 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE AVALIK ARUTELU

Türi Vallavalitsuse Oisu teeninduspunkt 04. november 2008

OSAVÕTJATE LEHT

______Nimi Amet Kontakt ______Villu Kald Türi Vallavalitsus [email protected] Ene Mägi Türi Vallavalitsus [email protected] Urmas Kupp Türi Vallavalitsus [email protected] Aadu Niidas Arhitektuuribüroo Novel OÜ [email protected]

Algus kell 15.30 Lõpp kell 16.15

PÄEVAKORD:

1. Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu

Avalik arutelu toimub väheste osavõtjate arvu tõttu küsimuste-vastuste vormis. Aadu Niidas ja Ene Mägi tutvustavad üldiseid strateegilise keskkonnamõju hindamise tulemusi. Villu Kald teeb järgmised ettepanekud: • lisada strateegilise keskkonnamõju aruandesse ja kaartidele kaks väikest kaevandust, millel on kehtivad kaevandamisload – Änari ja Toravere kaevandused; • parandada aruande leheküljel 38 Näsuvere elanike arv, külas elab vaid üks inimene; • parandada lk 38 lause „Suuruselt järgmised asulad on ...“ vastavalt samal lehel toodud tabelile; • täiendada lk 17 jõgede tabelit ning kanda sellesse EELIS-e andmebaasi järgselt kõik valda läbivad jõed (nt Mädara, Pikametsa, Aruküla jt jõed). Aadu Niidas – Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises arvestatakse esitatud märkustega ning vajalikud kohad muudetakse õigeks.

Aadu Niidas Protokollija

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 115 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 116 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÜRI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE AVALIK ARUTELU

Kabala Rahvamaja 04. november 2008

OSAVÕTJATE LEHT ______Nimi Amet Kontakt ______Peeter Vaheoja Türi Vallavalitsus [email protected] Signe Töötsu Türi Vallavalitsus [email protected] Anneli Siimussaar Imavere vald [email protected] Ene Mägi Türi Vallavalitsus [email protected] Urmas Kupp Türi Vallavalitsus [email protected] Aadu Niidas Arhitektuuribüroo Novel OÜ [email protected]

Algus kell 17.00 Lõpp kell 18.00

PÄEVAKORD:

1. Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu

Avalik arutelu toimub väheste osavõtjate arvu tõttu küsimuste-vastuste vormis. Aadu Niidas ja Ene Mägi tutvustavad üldiseid strateegilise keskkonnamõju hindamise tulemusi. Anneli Siimussaar esitab omapoolsed küsimused: • Mis piirangud kehtivad miljööaladel (nt Villevere miljööalal)? • Kas Villevere kuulub reoveekogumisalade hulka? • Kas üldplaneeringus on käsitletud Kurla-Meossaare perspektiivset kergliiklusteed?

Küsimused said arutelul lahenduse ja neile vastasid Aadu Niidas ja Ene Mägi. • Miljööväärtuslike alade kavandamisega kaasneb positiivne mõju kultuuripärandile. Väärtustatakse ilusaid miljööväärtusega maastikke, objekte ja piirkondi ning säilib keskkonnapuhtus ja looduslik mitmekesisus. Piirangud miljööaladel on pigem arhitektuursed, milles lähtutakse traditsioonilisest külamiljööst vältides mitmekorruselisi ning lamekatusega piirkonda mittesobivaid ehitisi. Samuti tuleks kasutada ehitustel naturaalseid ümbrusesse sobivaid materjale. Suur-Villevere küla miljöökaitsealal peab hoonestuse paigutus tee suhtes olema vahelduv ja hoonetevahelisel alal säilima põllumajanduslik maastik. Üldiselt lisab miljööväärtusliku ala määramine piirkonnale ja selle ilmele positiivselt. • Suur-Villevere on perspektiivne reoveekogumise ala. • Kurla-Meossaare perspektiivsed kergliiklusteed on nii üldplaneeringu seletuskirjas kui kaartidel kajastatud.

Aadu Niidas Protokollija

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 117 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 118 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 119 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 120 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 121 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 122 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 123 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 124 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 125 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 126 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 127 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 128 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 3: Türi valla üldplaneeringu põhijoonis ja seletuskiri

Lisa 4: Türi valla looduskaitse ja kultuurimälestiste kitsenduste ja piirangute kaart Lisa 5: Türi valla loodusvarade kaart

Lisa 6: Türi valla põhjavee kaitstuse ja reostusohtlikke objektide kaart

Lisa 7: Türi valla miljööväärtuslike alade kaardid

Lisa 8: Türi valla üldplaneeringu teede ja tehnovõrkude kaart

Lisa 9: KSH programm

Veebruar 2009 Arhitektuuribüroo Novel OÜ 129