Türi Vallavolikogu 28.08.2014 määruse nr 26 “Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2015-2018” lisa 1
TÜRI VALLA ARENGUKAVA 2015 - 2018
2014
Türi valla arengukava 2015-2018 2(54)
Sisukord 1. STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID 2025...... 3
1.1 V ISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID 2025...... 3 1.2 PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED ...... 3 2. ASUKOHT, ASUSTUS JA RAHVASTIK...... 4 3. VALDKONDADE HETKEOLUKORD JA ARENGUEESMÄRGID...... 8 3.1 JUHTIMINE...... 8 3.1.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 8 3.1.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 17 3.1.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015 - 2018...... 17 3.1.4 Tegevuskava...... 17 3.2 ETTEVÕTLUSKESKKOND...... 18 3.2.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 18 3.2.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 23 3.2.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 23 3.2.4 Tegevuskava...... 24 3.3 ELUKESKKOND...... 24 3.3.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 24 3.3.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 33 3.3.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 33 3.3.4 Tegevuskava...... 34 3.4 HARIDUS ...... 34 3.4.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 34 3.4.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 38 3.4.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 38 3.4.4 Tegevuskava...... 39 3.5 NOORSOOTÖÖ...... 39 3.5.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 39 3.5.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 40 3.5.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 41 3.5.4 Tegevuskava...... 41 3.6 KULTUUR...... 41 3.6.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 41 3.6.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 43 3.6.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 43 3.6.4 Tegevuskava...... 44 3.7 SPORT ...... 44 3.7.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 44 3.7.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 45 3.7.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 46 3.7.4 Tegevuskava...... 46 3.8 SELTSITEGEVUS...... 46 3.8.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 46 3.8.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 47 3.8.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 47 3.8.4 Tegevuskava...... 48 3.9 SOTSIAALHOOLEKANNE...... 48 3.9.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 48 3.9.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 50 3.9.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 50 3.9.4 Tegevuskava...... 50 3.10 TERVISHOID ...... 50 3.10.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 50 3.10.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 52 3.10.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 52 3.10.4 Tegevuskava...... 52 3.11 TURVALISUS ...... 53
Türi valla arengukava 2015-2018 3(54)
3.11.1 Hetkeolukord ja arengu takistused ...... 53 3.11.2 Strateegilised eesmärgid 2025 ...... 53 3.11.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018...... 54 3.11.4 Tegevuskava...... 54 4. LISA: VALDKONDADE SWOT ANALÜÜSID ...... 54
Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel peab omavalitsusel olema arengukava vähemalt neljaks eelseisvaks aastaks. Lähtudes hetkeolukorra analüüsist (SWOT) on käesoleva arengukava koostamisel lähtutud statistilistest andmetest ja püstitatud Türi valla arengueesmärgid aastateks 2015 -2018 ja tegevused nende täitmiseks. Arengukava lisa on valdkondlikud hetkeolukorra analüüsid. Tegevuskavasse on kavandatud investeeringud orienteeruva maksumusega alates 20 000 eurost. Arengukava on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel. Alates 2012. aastast peab omavalitsusel olema lisaks arengukavale ka finantsstrateegia, mis on aluseks arengukavast tulenevate investeeringute rahastamisel. Valla arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatava kohustusliku üldplaneeringuga. Valdkondlikud arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga. Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel ja ajalehes Türi Rahvaleht. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kaks nädalat. Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise vallavolikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. Arengukava ning volikogu ja volikogu alaliste komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.
1. STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID 2025
1.1 Visioon ja strateegilised eesmärgid 2025 1. Türi on mainekas, aktiivse ja stabiilse elanikkonnaga turvaline ning arenev vald. 2. Kaasaegse infrastruktuuriga säästvat arengut toetav vald. 3. Mitmetasemelist haridust võimaldava koolivõrguga, elukestva õppe põhimõtted rakendav omavalitsus. 4. Kodanikualgatust, koostööd ja ühistegevust toetav vald. 5. Puhta looduse, säilitatud paikkonna kultuuripärandi, aktiivse kultuuri- ja spordieluga omavalitsus. 6. Rahvusvahelise lillelaada ning meelepäraseid tegevusi pakkuva - Eestimaa kevadpealinnana tuntud vallakeskusega omavalitsus.
1.2 Põhimõtted ja väärtused • Seaduste järgimine ja tegevuse läbipaistvus; • Valla eelarve tugineb arengukavale ja eelarvestrateegiale; • Valla erinevate piirkondade tasakaalustatud areng; • Partnerlus, koostöö ja avalikkuse kaasamine;
Türi valla arengukava 2015-2018 4(54)
• Omaalgatuse ja arengule kaasaaitavate projektide käivitamise ja teostamise toetamine.
2. ASUKOHT, ASUSTUS JA RAHVASTIK Asukoht Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Vald on moodustunud 2005. aastal nelja omavalitsuse (Türi linn, Oisu-, Kabala- ja Türi vald) ühinemisel Türi vallaks. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond). Valda läbivad mitu suurt riigimaanteed (Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi, Tallinn- Imavere-Viljandi jt) ja Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee. Vallas on neli raudteejaama – Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal. Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu–Tallinna sadam), Greenway turismitee Tallinnast läbi Rapla, Türi, Viljandi - kuni Läti piirini.
Asustus ja rahvastik 1. jaanuari 2014 seisuga oli vallas 1 linn, 2 alevikku ja 35 küla , kus elas kokku 9 801 elanikku, neist 5 097 naist ja 4 704 meest. Türi linnas elas 5 631elanikku. Endise Türi valla piirkonnas on Näsuvere küla, kus ei ela alaliselt inimesi. Elanikke, kelle elukohaks on Türi vald, ilma täpsema aadressita - 60. Tabeli andmed 01.01.2014 seisuga
Türi valla arengukava 2015-2018 5(54)
Asula Elanike arv 0-14 aastased Osakaal Eakad (65+) Osakaal 2006 2014 Muutus %06/13 2014 % 2014 % Türi piirkond 2 621 2 202 -419 -15,99 292 13,26 355 16,12 Jändja 56 43 -13 -21,43 3 6,98 13 30,23 Põikva 138 109 -29 -21,74 9 8,26 22 20,18 Laupa 231 196 -35 -15,15 25 12,76 33 16,84 Vilita 23 22 -1 -4,35 1 4,55 5 22,73 Karjaküla 72 58 -14 -19,44 5 8,62 14 24,14 Kolu 138 127 -11 -7,97 17 13,39 20 15,75 Lokuta 116 109 -7 -6,03 13 11,93 19 17,43 Tori 33 31 -2 -6,06 6 19,35 4 12,90 Türi-Alliku 531 440 -91 -17,14 64 14,55 53 12,05 Kirna 170 143 -27 -15,88 11 7,69 38 26,57 Poaka 92 93 1 1,09 9 9,68 16 17,20 Änari 100 78 -22 -22,00 7 8,97 15 19,23 Pala 81 82 1 1,23 20 24,39 10 12,20 Särevere 840 671 -169 -20,12 102 15,20 93 13,86 Oisu piirkond 1 365 1 095 -270 -19,78 145 13,24 189 17,26 Oisu 410 335 -75 -18,29 38 11,34 63 18,81 Väljaotsa 56 41 -15 -26,79 3 7,32 6 14,63 Retla 191 149 -42 -21,99 19 12,75 27 18,12 Saareotsa 37 29 -8 -21,62 3 10,34 9 31,03 Kärevere 124 78 -46 -37,10 16 20,51 9 11,54 Tännassilma 56 54 -2 -3,57 8 14,81 11 20,37 Taikse 220 177 -43 -19,55 27 15,25 31 17,51 Raukla 79 66 -13 -16,46 9 13,64 12 18,18 Mäeküla 64 52 -12 -18,75 5 9,62 7 13,46 Metsaküla 56 46 -10 -17,86 5 10,87 3 6,52 Rikasaare 10 11 1 10,00 2 18,18 4 36,36 Äiamaa 62 57 -5 -8,06 10 17,54 7 12,28 Kabala piirkond 1 028 813 -215 -20,91 100 12,30 141 17,34 Kabala 388 318 -70 -18,04 37 11,64 48 15,09 Kurla 54 38 -16 -29,63 3 7,89 7 18,42 Kahala 180 121 -59 -32,78 18 14,88 17 14,05 Ollepa 89 89 0 0,00 17 19,10 22 24,72 Villevere 123 89 -34 -27,64 5 5,62 25 28,09 Pibari 16 11 -5 -31,25 0 0,00 3 27,27 Rassi 33 30 -3 -9,09 5 16,67 2 6,67 Arkma 77 60 -17 -22,08 8 13,33 5 8,33 Sagevere 15 7 -8 -53,33 0 0,00 3 42,86 Meossaare 53 50 -3 -5,66 7 14,00 9 18,00 Türi linn 6 525 5 631 -894 -13,70 711 12,63 1 263 22,43 Vald kokku 11 539 9801 -1 738 -15,06 1248 12,73 1948 19,88 Kov tasemel 60 inimest + 4 aadressita + 5 aadressita Allikas: rahvastikuregister
Elanikkonna arv, vanuseline ja sooline struktuur Võrreldes 2006. aastaga on Türi valla elanike arv 2014. aastaks vähenenud 1 732 inimese ehk 15,06 % võrra. Kõige enam on elanike arv vähenenud Türi linnas, seda 894 inimese võrra ja Türi piirkonnas 419 inimese võrra, viimane peamiselt Särevere asula arvel, kus elanike arv vähenes 169 inimese võrra. Elanike arv kasvas ühe elaniku võrra Poaka ja Rikasaare külades.
Türi valla arengukava 2015-2018 6(54)
2013. aastal lahkus vallast 650 inimest, sh surnud-139. Valda saabus 309 inimest, sh sündinuid 59. Vallas elas teistest rahvustest inimesi: venelasi – 269, ukrainlasi – 121, soomlasi – 67, sakslasi – 18, mustlasi – 13, lätlasi – 9, valgevenelasi – 9. Lisaks veel 9 eri rahvusest inimesi.
Elanike arv 2006-2014 (01.01.seisuga) Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Türi vald 11 357 11 279 11 213 11 164 10 746 10 536 10 344 10 143 9801
Elanike soolis-vanuseline struktuur 2008-2014 0-6 7-15 16-62 16-58 63-... 59-... Elanike arv Mehi Naisi Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud Mehed Naised Mehed Naised 1.01.2014 9 801 4 704 5 097 289 270 412 382 3 138 2 629 865 1 816 1.01.2013 10 143 4 876 5 276 299 284 442 403 3 282 2 776 844 1 813 1.01.2012 10 303 4 940 5 363 270 266 448 394 3 344 3 135 878 1 568 1.01.2011 10 536 5 060 5 476 281 264 469 394 3 437 2 949 873 1 869 1.01.2010 10 746 5 141 5 605 325 299 505 430 3 503 3 065 808 1 811 1.01.2009 10 936 5 238 5 698 335 295 549 469 3 549 3 135 805 1 799 1.01.2008 11 096 5 293 5 803 339 301 558 505 3 599 3 225 797 1 772
Sündide arv 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
102 103 88 102 98 116 90 98 104 92 113 90 88 59
Allikas: rahvastikuregister
Türi valla arengukava 2015-2018 7(54)
Türi valla arengukava 2015-2018 8(54)
3. VALDKONDADE HETKEOLUKORD JA ARENGUEESMÄRGID
3.1 JUHTIMINE
3.1.1 Hetkeolukord ja arengu takistused
Juhtimise struktuur ja valitsuse tööjaotus Türi Vallavalitsuse teenistuskohtade koosseis ja teenistusgrup Türi Vallavolikogu 27.veebruari 2014 otsus nr 10. Teenistuskoha Struktuur Teenistuskoha nimetus jaotus ameti Teenistusgrupp Tähtajalisus Koormus või töökohaks Sturktuuriüksuseta ja otse arendusjuht ametnik juht tähtajatu 1 vallavanemale alluvad sisekontrolör ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 vallasekretär ametnik juht tähtajatu 1 jurist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 teabespetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 rahvastikuspetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 vallakantselei vallasekretäri abi ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 arhivaar-asjaajaja ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 tehnik töötaja teenindav koht tähtajatu 1 koristaja töötaja teenindav koht tähtajatu 2,5 osakonna juhataja ametnik juht tähtajatu 1 osakonna juhataja abi ametnik keskastme spetsialist tähtajatu 1 haridus- ja kultuuriosakond haridusspetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 kultuurispetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 seltsitegevuse spetsialist ametnik keskastme spetsialist tähtajatu 1 osakonna juhataja ametnik juht tähtajatu 1 ehitusjärelevalve spetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 planeeringuspetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 maakorraldaja ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 keskkonnaspetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 majandusosakond energeetik ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 arendusspetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 arvutispetsialist töötaja tippspetsialist tähtajatu 1 geoinfospetsialist ametnik keskastme spetsialist tähtajatu 1 projektijuht ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 osakonna juhataja ametnik juht tähtajatu 1 ökonomist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 varade arvestuse spetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 rahandusosakond pearaamatupidaja ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 pearaamatupidaja asetäitja ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 raamatupidaja töötaja keskastme spetsialist tähtajatu 4 osakonna juhataja ametnik juht tähtajatu 1 sotsiaaltööspetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 4 sotsiaalosakond lastekaitsespetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1,75 tervishoiuspetsialist ametnik tippspetsialist tähtajatu 1 sotsiaalhooldaja töötaja nooremspetsialist tähtajatu 6,6
Türi valla arengukava 2015-2018 9(54)
Eelarve Tulud (eurodes) Tulu nimetus 2009 2010 2011 2012 2013 täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine Maksud, sh 4 763 557,00 4 348 664,05 4 540 780,00 4 737 257,00 5 071 676,00 Füüsilise isiku tulumaks 4 468 016,50 3 973 804,15 4 167 194,00 4 364 060,00 4 728 460,00 Maamaks 295 540,50 374 859,91 373 586,00 373 197,00 343 216,00 Kaupade ja teenuste müük 499 213,36 568 082,91 590 217,00 640 717,95 679 152,86 Toetused (tasandusfond) 624 800,28 605 946,34 659 576,00 706 346,00 720 344,00 Muu tulu 128 819,57 154 925,47 104 904,58 69 244,59 82 033,15 Valla tulu kokku, sh 11 138 447,01 10 445 990,63 10 677 493,18 8 354 112,94 6 553 206,01
Kulud (eurodes) Kulu nimetus 2009 2010 2011 2012 2013 täitmine täitmine täitmine täitmine eelarve Üldised valitsussektori teenused 1 086 483,23 960 313,96 985 191,76 992 977,86 961 164,21 Avalik kord ja julgeolek 13 837,34 21 877,40 15 227,19 14 765,90 15 949,00 Majandus 814 018,63 387 101,30 359 189,19 517 675,82 691 830,82 Keskkonnakaitse 1 061 227,88 367 996,55 339 476,97 436 275,15 463 036,24 Elamu- ja kommunaalmajandus 565 076,46 1 068 072,48 2 801 877,49 1 345 605,01 2 865 186,44 Tervishoid 25 132,85 26 746,12 48 700,83 58 841,39 60 788,34 Vaba aeg, kultuur, sport 2 192 433,66 2 496 390,79 1 142 122,40 1 141 197,72 1 255 682,93 Haridus 4 860 429,66 4 607 184,90 4 416 237,04 5 171 889,75 4 904 335,06 Sotsiaalne kaitse 580 141,96 603 692,47 598 980,59 606 930,94 681 023,69 Eelarve kulu kokku 11 198 781,68 10 539 375,96 10 707 003,46 10 286 159,54 11 898 996,73
Türi valla arengukava 2015-2018 10(54)
Laenud 31.12. 2013 L10 L14 L15 L16 L11 L12 L13 lep. lep. lep. lep. lep lep. lep 2009002966 2011036797 2012032279 KL-250713 TU 09-097983-JI 10-042784-JI 5-1/10119 SEB SEB SEB Danske Swedbank Swedbank KIK Kokku 2014 97 637,04 13 201,32 33 442,68 20 833,35 16 226,16 31 355,40 212 695,95
aasta SEB SEB SEB Danske Swedbank Swedbank KIK Kokku
2015 97 637,04 13 201,32 33 442,68 50 000,04 16 225,87 31 355,40 81 972,00 323 834,35 2016 97 637,04 14 301,72 33 442,68 50 000,04 31 355,43 81 972,00 308 708,91 2017 97 637,38 33 442,68 50 000,04 81 972,00 263 052,10 2018 33 442,68 50 000,04 81 972,00 165 414,72 2019 33 442,68 50 000,04 81 972,00 165 414,72 2020 jne 136 557,03 79 166,45 663 101,00 878 824,48 Kokku 292 911,46 27 503,04 303 770,43 329 166,65 16 225,87 62 710,83 1 072 961,00 2 105 249,28
Üldse 390 548,50 40 704,36 337 213,11 350 000,00 32 452,03 94 066,23 1 072 961,00 2 317 945,23 Tähtaeg 25.12.2017 31.12.2016 31.12.2023 31.07.2021 30.12.2015 25.12.2016 28.08.2028 Türi Kultuurimaja Toimetulekukool Retla Kooli Retla Kooli Türi Kultuurimaja Türi Veeprojekt ,Wiedemanni tn, Õpilaskodu küttesüsteem, Türi ja Laupa Kultuurimaja, Oisu, Kahala, ehitus,Türi Linna linna Põhikooli rek. noortekeskuse Kirna kuivendamiskraavide Kuivenduskraavide ja Laupa veetorustiku , puhastus,Kirna korrast., Marjamaa Põhikooli rek. Kesklinna LA reoveepuhasti rek. veevärgi ühisprojekt, küttesüsteem,Laup Türi linna küttevõrk a PK, Päevakeskusse ja Noortekeskuse ja muuseumi, Kabala TP rek. lasteaedade piirdeaiad, Lokuta kergliiklustee tööprojekt, Koidula silla projekt, Mehaanika 1 ja 3 akende vahetus, kaamerad Kohtu 2, Hoonete lammutamiseks E+2,0% E+1,13% E+1,32% E+1,15 E+2,1% E+2,3% E+1,0%
Kapitalirendi kohustus invabussile Ford Transit oli 2013. aasta lõpus 29 790,31 eurot, kohustuse lõpptähtaeg on 15.09. 2017.
Türi valla arengukava 2015-2018 11(54)
Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (tuhandetes eurodes) Näitaja 2013 2012 2011 2010 2009 Bilansi näitajad Vara aasta lõpus 41 640 40 057 39 240 37 294 36 230 Kohustused aasta lõpus 3 886 2 965 3 715 3 709 3 039 Netovara aasta lõpus 37 754 37 092 35 525 33 585 33 191 Tulemiaruande näitajad Tegevustulu 12 697 10 311 11 851 10 794 11 438 Tegevuskulu -11 842 -10 340 -9 914 -10 367 -10 007 Tulem 625 699 1 858 393 1 412 Muud näitajad Põhivarainvesteeringute maht 4 307 1 783 3 053 3 180 2 998 Likviidsus* 0,44 0,48 0,41 0,51 0,49 Lühiajaline maksevõime** 1,29 1,01 1,1 1,03 1,21 Kohustuste osakaal varast 9,3% 7,4% 9,5% 9,9% 8,4% Laenukohustuste osakaal varast 6,6% 5,0% 5,5% 6,2% 6,0% Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideeritud näitajate alusel Põhitegevuse tulem*** 649 581 453 876 1 119 Netovõlakoormus**** 2 180 1 353 1 337 1 490 1 479 Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel Põhitegevuse tulem*** 564 497 439 784 1 104 Netovõlakoormus**** 1 910 1 318 1 338 1 309 1 479 * Likviidsus - likviidsed varad / lühiajalised kohustused; ** Lühiealine maksevõime - käibevara / lühiealised kohustused; *** Arvestusüksus - kohaliku omavalitsuse üksus ning tema otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest. **** Põhitegevuse tulem - põhitegevuse tulu ja kulu vahe. Täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega. Piirmäär vastavalt KOFS § 33 null (st ei tohi olla negatiivne). ***** Netovõlakoormus - KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe. Täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega. Piirmäär 2013. aastal on 60 % põhitegevuse tulust.
Türi valla arengukava 2015-2018 12(54)
Personal Türi Vallavalitsuses on 1. juuni 2014 seisuga 51,5 ametikohta. Konsolideerimisgrupi töötajate arvud ja töötasude ning hüvitiste summad Töötajate keskmine arv Töötasude ja hüvitiste Asutuse nimetus (taandatuna täistööajale) kogusumma (tuhandetes eurodes) 2013 2012 2011 2010 2009 2013 2012 2011 2010 2009 Konsolideeeriv üksus Türi vald kokku 393,7 404,6 406,5 427,8 431,8 3430 3128 3222 3160 3264 1. Türi Vallavalitsus kui ametiasutus 51,5 54 57,3 57,6 61,9 598 644 615 635 669 2. Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse hallatavad asutused Türi Põhikool (alates 01.09.2011) 70,0 69,5 26,7 0,0 0,0 669 599 259 0 0 Türi Ühisgümnaasium (alates 01.09.2011) 36,6 41,2 14,7 0,0 0,0 293 298 134 0 0 Kesklinna Lasteaed 35,3 35,4 35,4 35,8 35,2 263 205 207 193 206 Laupa Põhikool 26,3 24,8 25,5 25,2 26,9 227 200 188 197 209 Retla Kool 23,9 20,8 19,8 20,5 21,6 217 157 149 141 156 Lokuta Lasteaed 18,7 19,8 19,0 20,6 20,8 131 104 108 103 108 Kabala Kool-Lasteaed (alates 01.09.2012) 18,6 7,6 0,0 0,0 0,0140 48 0 0 0 Türi Toimetulekukool 16,4 16,5 19,0 20,8 19,9 147 124 129 135 124 Türi Muusikakool 14,7 14,7 14,7 16,6 15,9 136 115 115 112 119 Särevere Lasteaed "Kurepesa" 13,2 12,5 11,9 13,1 13,0 89 72 70 66 68 Türi Raamatukogu 12,8 12,9 13,6 13,9 14,0 85 84 84 81 87 Türi-Alliku Lasteaed 12,4 12,7 12,8 12,8 12,8 96 77 74 72 74 Oisu Lasteaed "Kelluke" 11,4 12,9 11,8 12,0 13,7 90 76 75 72 75 Türi Kultuurikeskus ( kuni 31.08.2013 Türi Kultuurimaja) 10,6 8,6 8,5 8,6 9,0 81 65 62 64 69 Türi Päevakeskus 6,5 7,2 7,2 7,2 7,2 50 41 41 39 40 Türi Kommunaalasutus 5,7 7,1 7,7 8,9 1,1 53 54 64 43 10 Türi Noortekeskus 3,0 4,0 4,0 1,1 0,0 29 28 31 10 0 Oisu Rahvamaja (kuni 31.08.2013) 2,7 4,0 4,5 4,5 4,5 14 24 24 24 25 Türi Muuseum 2,3 2,4 2,4 2,4 2,9 15 16 15 16 18 Kabala Rahvamaja (kuni 31.08.2013) 1,1 1,4 1,8 1,8 1,9 7 9 10 10 10 Kabala Põhikool (kuni 31.08.2012) 0,0 10,0 15,0 17,0 18,7 0 62 108 115 124 Kabala Lasteaed (kuni 31.08.2012) 0,0 4,6 6,3 6,4 6,4 0 26 37 35 36 Türi Gümnaasium (kuni 31.08.2011) 0,0 0,0 37,5 65,0 68,7 0 0 363 592 628 Türi Majandusgümnaasium (kuni 31.08.2011) 0,0 0,0 29,4 56,0 55,7 0 0 260 405 409
B. Konsolideeritud üksused
Töötajate keskmine arv Töötasude ja hüvitiste Ettevõtte nimetus (osaluse määr) (taandatuna täistööajale) kogusumma (tuhandetes eurodes) 2013 2012 2011 2010 2009 2013 2012 2011 2010 2009 Konsolideeritud üksused kokku 14,3 14,2 14,0 14,4 14,3 81 77 81 83 89 OÜ Türi Elamu 10,3 10,2 10 10 7,3 54 55 60 59 61 Türi Arengu Sihtasutus 3 3 32,2 0 21 17 17 12 0 OÜ Türi Linnavara 1 1 1 1 1 2 2 2 3 3 SA Kesk-Eesti õppe-ja kompetentsuskeskus 0 0 0 0 0 4 3 2 0 0 OÜ Türi Rahvaleht (likvideeritud 2010) 0 0 0 1,2 6 0 0 0 9 25
Asutused Vallal on 6 lasteaeda, 4 põhikooli (sh Kabala Kool-Lasteaed), toimetulekukool intellektipuudega lastele, üks gümnaasium ja üks muusikakool ning 1 spordikool. Türi valla hallatav kultuuriasutus on Türi Kultuurikeskus, mille koosseisu kuuluvad Türi linnas asuv Türi Kultuurimaja, kes haldab ka Türi laululava; Oisu Rahvamaja, kes täidab oma ülesandeid kahes hoones- Oisu alevikus ja Taikse külas ning Kabala Rahvamaja, kes haldab ka külas asuvat laululava. Vallal on oma muuseum - Türi Muuseum, kus tegutseb ka turismiteabepunkt. Türi linnas asuv Türi Raamatukogu koos oma 8 struktuuriüksusega valla erinevates paikades tagab ülevallalise raamatukoguteenuse.
Türi valla arengukava 2015-2018 13(54)
Endise Kabala valla asutus „Tuluke“ baasil on moodustatud Türi Kommunaalasutus, mis haldab alates 2010. aastast kalmistuid ja hooldab avalikke haljasalasid ning on vallapoolne rakendusüksus Türi linna vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ning ehituse projektile. 1. augustil 2010. aastal moodustas Türi Vallavalitsus hallatava asutuse Türi Noortekeskus, mis korraldab noorsootööd Türi Noortekeskuses ning Oisu ja Kabala noortetubades.
Osalus ettevõtetes ja asutustes
OÜ Türi Linnavara Asutatud 21. märtsil 2000. Osaühingu põhitegevusala on hoonete ja Türi linna kaugküttevõrgu haldamine. 2007 aastal korraldatud konkursi tulemusena sai Türi linna kahes katlamajas järgnevaks viieks aastaks soojatootmise õiguse OÜ SW Energia. Koostöös soojatootjaga on korrastatud katlamajade seadmeid. Renoveeritud on Vabriku tänava katlamaja katel, vahetati katlamaja vanad torud ning paigaldati uus soojusisolatsioon. SA KIK toetas (Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite arvelt) Tehnika tänava katlamaja kaugküttevõrgu rekonstrueerimist. Projekti kogumaksumus oli 711 106 eurot, millest omaosalus oli 50%. Töid teostati aastatel 2010-2011. SA KIK on toetanud taotlust toetuse saamiseks Vabriku tänava katlamaja kaugküttetrasside osade rekonstrueerimiseks. Tööd teostati 2013.aastal.
OÜ Türi Elamu Asutatud 30. detsembril 1998. Osaühingu põhitegevusala on elamute haldamis- ja hooldamisteenused. 2013. aasta 31. detsembri seisuga oli Türi Elamu haldamisel 48 korterelamut üldpinnaga 31 567 m², millest 39 elamut eraomandis ning munitsipaalomandis 9 elamut, milles 120 sotsiaalkorterit ning 38 munitsipaalkorterit. OÜ Türi Elamu haldab samuti munitsipaalomandis olevaid äriruume (16 klienti) ning osutab nende kasutajatele erinevaid teenuseid (koristusest sanitaarremondini). Elamute haldamine andis 55,9 % tulust, ülejäänud tulu laekus hooldusteenuste osutamisest, nagu muruniitmine, majahoidjateenused jm tegevused.
Türi Arengu Sihtasutus Türi Vallavalikogu otsustas 25. veebruari 2010 otsusega nr 10 asutada Türi Arengu Sihtasutuse (TASA). Pärnu Maakohus kandis TASA registrisse 20. märtsil. TASA tegevuse üldiseks eesmärgiks on Türi valla kogukonna identiteedi hoidmine ja arendamine ning Türi valla mainekujunduslike projektide elluviimine ja selliseid eesmärke teenivates projektides ning ettevõtmistes koostööpartnerina osalemine. TASA prioriteetsed tegevused on Türi Rahvalehe väljaandmine ja „Türi Õunafestvali“ ning „Kevadfestivali“ korraldamine.
SA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus SA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus asutati 29. juunil 2011 Türi Vallavolikogu otsusega nr 44. Sihtasutus asutati eesmärgiga kasutada sihtasutuse vara Türi valla ja Kesk-Eesti konkurentsivõime, kompetentsuse ja õppe arendamiseks järgmiselt: 1) ülikoolide, muude kõrgkoolide, tehnoloogiakeskuste ja kodu- ning välismaiste teadus- ning haridusasutuste kompetentsuse ja oskusteabe kaasamine kohalikku ja regionaalsesse arengusse; 2) ettevõtete, erialaliitude jt vajadustest tulenevate teenuste vahendamine ja organiseerimine eeltoodud institutsioonidega; 3) Kesk-Eesti elanike vajadustest tuleneva laiapõhjalise õppe, tasemeõppe, täiendus- ja ümberõppe, kursuste, seminaride, konverentside jne korraldamine ning vahendamine erinevatele eagruppidele elukestva õppe printsiibist lähtuvalt; 4) keskkonnaharidusliku teenuse arendamine ja korraldamine piirkonnas;
Türi valla arengukava 2015-2018 14(54)
5) Kesk-Eesti koostöövõrgustiku tugevdamine; 6) projektide kaudu täiendavate vahendite kaasamine eesmärkide täitmiseks.
MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus on asutatud 01.11.2000, asutajateks on Järva Maavalitsus ja kõik 16 Järvamaa omavalitsust. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskuse ülesandeks on Järvamaa maakonnaliinidel ühistranspordi korraldamine. Mittetulundusühingu eesmärgiks on tagada elanikele soodsamad ja majanduslikult tõhusamad ühistransporditeenused, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Keskus koos maavalitsuse ja omavalitsuse üksustega suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut Järvamaal ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, otsides selleks ühiselt rahalisi vahendeid.
Türi vald osaleb mittetulundusühingutes (osalusega 20-50%) ja nende juhtimises MTÜ Eesti Ringhäälingumuuseum, 20,0% juhtimisõigusega. MTÜ Türi Avatud Noortekeskus, 33,3% juhtimisõigusega. Türi vald osaleb sihtasutuses Türi Raudteemuuseum 33,3% juhtimisõigusega. Türi vald osaleb aktsionärina AS Väätsa Prügilas (valla osalus aktsiapakist on 36,125%) ja AS Järvamaa Haiglas ( valla osalus aktsiapakist on 26,75%). Vald on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liige, mille ülesandeks on jäätmemajandusega seonduva tegevuse koordineerimine ja korraldamine Kesk-Eestis. Vald on ka MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskuse liige, mille ülesandeks on Järvamaa maakonnaliinidel ühistranspordi korraldamine.
Koostöö Türi vald osaleb esindatuse ja valla huvide kaitsmiseks järgnevates koostööorganisatsioonides:
MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit (edaspidi nimetatud JOL) on Järvamaa omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus koostöö korraldamiseks, ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. JOLi eesmärk on läbi ühistegevuse tagada kohaliku omavalitsuse üksuste areng ja esindatus.
MTÜ Eesti Linnade Liit Türi vald on MTÜ Eesti Linnade Liit (edaspidi ELL ) liige. Liidu eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond haarab kogu kohaliku omavalitsuse korraldust, alates eelarvest ja lõpetades välissuhtlusega.
MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu Türi vald on MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu liige. MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu põhieesmärgiks on kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna elanike heaolu suurendamine, kohaliku elu tasakaalustatud arengu toetamine, elukeskkonna parandamine ja väärtustamine ning suurema sotsiaalse sidususe loomine. MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu on asutatud 17. veebruaril 2006. Koostöökogu tegevuspiirkonnaks on Türi, Imavere ja Väätsa valla territoorium, tegevuspiirkonna pindala on 933,74 km².
Türi valla arengukava 2015-2018 15(54)
MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühendus Eesti Mõisakoolide Ühendus on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kaasa aidata mõisakoolide riikliku programmi elluviimisele, ühendada erinevaid mõisakoole ja mõisakoole omavaid omavalitsusi ning edendada nendevahelist koostööd mõisakoolide arendamisel kaasaegse õpikeskkonnaga haridusasutusteks.
MTÜ Eesti Muusikakoolide Liit Türi vald on MTÜ Eesti Muusikakoolide Liit liige. Liikmeks astumise kohta on Türi Vallavolikogu 28.märtsi 2007 otsus nr 42 “Osalemine liikmena mittetulundusühingus Eesti Muusikakoolide Liit”. MTÜ Eesti Muusikakoolide Liit on mittetulundusühing, mis ühendab 81 muusika- ja kunstikooli üle Eestimaa. Liit on loodud muusikahariduse edendamiseks ja korraldamiseks. Liidu eesmärk on liikmete muusikaharidusliku töö- ja kutsealase tegevuse korraldamine ja koordineerimine, liikmete muusikakoolidele muusikaharidusliku õppekirjanduse ja -vahendite tellimine ning õppevahendite koostamine ja muusikahariduse riiklike õppekavade ning arengukavade koostamises osalemine. Türi valla kultuuritöötajad osalevad Järvamaa Kultuuri Nõukoja, Eesti Rahvamajade Ühingu, Eesti Raamatukogude Ühingu, Eesti Muuseumi Ühingu töös.
Järvamaa Arengulepe Esimene Järvamaa Arengulepe 2007-2013 sõlmiti 18.augustil 2006. aastal 61 osapoole vahel: Järva Maavalitsus, Järvamaa Omavalitsuste Liit, 12 Järvamaa kohalikku omavalitsust ning 47 ettevõtet ja asutust. Iga aasta on leppele lisandunud uusi partnereid ning tänaseks on arenguleppel juba 72 erinevat osapoolt. Järvamaa arenguleppe eesmärkideks on: parandada Järvamaa elukeskkonda ja inimeste heaolu ning turvalisust; suurendada elanike tööhõivet ja sissetulekuid ning maakonna tuntust; muuta maakond atraktiivseks külastajatele, investoritele ja spetsialistidele. Järvamaa Arengulepe 2014-2020 on ettevalmistamisel.
Rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelises koostöös ja projektides osalemine tugevdab valla konkurentsivõimet ning aitab kaasa Türi tutvustamisele Euroopas kui ka laiemalt.
Koostööd tehakse järgmistes valdkondades: kultuur, haridus, noorsootöö, turism, sport, sotsiaal, keskkond ja majandus.
2005. a ühinenud omavalitsuste õigusjärglasena jätkab Türi vald sõprussuhteid järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide omavalitsusüksustega: Frogn kommuun- Drøbak (Norra)- leping sõlmiti 21.09.1991 Türi linnaga; Karkkila linn (Soome)- leping sõlmiti 20.03.1992 Türi linnaga; Kiikala vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Säkyla vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Åmåli linn (Rootsi)- leping sõlmiti 31.03.1993 Türi linnaga; Inkoo vald (Soome)- leping sõlmiti 13.12.1999 Oisu vallaga; Siuntio vald (Soome)- koostööpartner 1994. aastast endise Türi vallaga; Loimaa vald (Soome)- leping sõlmiti 21.09.1996 Türi linnaga; Euroopa Liidu väikelinnade ühendus Douzelage - Türi linn astus liikmeks 13.05.2004; Prienai (Leedu)- leping sõlmiti 9.07.2004 Türi linnaga;
Türi valla arengukava 2015-2018 16(54)
Innovation Circle Network koostöövõrgustiku liige- Euroopa noorsotöö koostöövõrgustik. Aktiivsem koostöö on viimastel aastatel toimunud Amali ja Prienai omavalitsustega. 2012. aastal oli projektis „Sotsiaalhoolekandele ligipääs kõigile“ koostööpartneriks lisaks eelpoolloetletutele Sigulda linn Läti Vabariigist.
Liikmemaksud (eurodes) Türi valla liikmelisus 2012 2013 2014 MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit 27 927,00 28 886,00 31 568,00 MTÜ Eesti Linnade Liit 4 943,00 5 240,00 5 554,00 MTÜ Lõuna- Järvamaa Koostöökogu 3 371,00 3 400,40 3 400,40 MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus 511,29 511,29 511,29 MTÜ Eesti Ringhäälingumuuseum 8 858,00 8 858,00 8 858,00 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus 8 498,49 6984,50 6 984,50 MTÜ Mõisakoolide Ühendus 255,60 255,60 255,60 MTÜ Paide-Türi Rahvajooks 320,00 320,00 320,00 MTÜ Eesti Muusikakoolide Liit 278,00 320,00 320,00 MTÜ Eesti Puhkpillimuusika Ühing 196,00 98,00 98,00 MTÜ Türi Avatud Noortekeskus 12,78 12,78 12,78 MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 150,00 150,00 150,00 Innovation Circle Network 319,50 319,50 319,50 Euroopa Liidu väikelinnade ühenduse Douzelage tõlkesüsteemi 350,00 350,00 350,00 ja liikmemaks
KOKKU 54 476,67 55 706,07 58 702,07
Ajaleht Türi Rahvalehte annab välja Türi Arengu Sihtasutus (TASA). Leht teenib Türi valla elanike huve pakkudes lugemist noortele, tööealistele ja eakatele, edastades valla elanikele vajalikku vallavalitsuse ametlikku infot ja teadaandeid ning ülevaadet kogukonnas toimuvatest olulisematest sündmustest ja arengutest. Türi Rahvaleht ilmub valla kõikidesse postkastidesse üks kord kuus, iga kuu esimesel reedel, tasuta. Leht on värviline ja 12 leheküljeline. Majanduslike võimaluste muutudes on võimalik suurendada lehe sisumahtu ja/või arendada lehte valla kõikidesse postkastidesse tasuta ilmuvaks nädalaleheks. Ilmumispäeva hommikust alates on võimalik lehe täisversiooni lugeda PDF dokumendina Türi valla kodulehel www.tyri.ee. Samaaegselt uueneva Türi Rahvalehe väljaandmisega arendab TASA koostöös Türi vallaga nn online-uudistelehte valla veebilehel ja perioodika eksponeerimise keskkonnas www.issuu.com/tyrirahvaleht, kus on võimalik lugeda nii ametlikke teadaandeid kui kõiki Türi valla uudiseid. Vajadus on Türi Rahvalehe ilmumissageduse suurendamine ühele korrale nädalas.
Arengu takistused 1. Suur hallatav territoorium, hajaasustus; 2. Elanike arvu sh maksumaksjate arvu vähenemine ja rahvastiku vananemine; 3. Kolmanda sektori suur sõltuvus avalikest toetustest; 4. Erinevatest negatiivsetest tendentsidest tulenevalt oht elada üle jõu.
Türi valla arengukava 2015-2018 17(54)
3.1.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Juhtimine ja eelarve tagavad valla arengu ja erinevate huvigruppide vajaduste ning huvide arvestamise; 2. Optimaalne valla juhtimise struktuur ja toimimine; 3. Avalikkuse pidev informeerimine ja saadud tagasiside kasutamine juhtimisprotsesside parandamiseks; 4. Aktiivne koostöö ja suhtlus vallasiseselt, maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel; 5. Osalemine strateegiliste eesmärkide valdkondades rahvusvahelistes projektides; 6. Volikogu komisjonidesse on kaasatud inimesed valla kõikidest piirkondadest; 7. Mitmekesised E-teenuste kasutamise võimalused, lihtne asjaajamine vallakodanikele, ettevõtjatele ja teistele huvigruppidele; 8. Ettevõtjate, kodanikeühenduste ja külavanemate roll valla juhtimisel ja arendamisel on tõusnud; 9. Valla maine on meedia ja interneti vahendusel positiivne(valla kodulehe pidev kaasajastamine).
3.1.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015 - 2018 1. Kasutatakse enam e- teenuseid, edasiarendatud on valla veebileht; 2. Välja töötatud ja rakendatud valla töötajate motivatsioonisüsteem; 3. Toimib säästlik ja otstarbekas ressursside kasutamine, kulud on kontrolli all, tagatud on jätkusuutlik investeerimine; 4. Optimaalne hallatavate asutuste struktuur ja toimimine.
3.1.4 Tegevuskava
Türi valla arengukava 2015-2018 18(54)
1. JUHTIMINE Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V1 E1 1. E-riigi kohaliku omavalitsuse elektrooniliste vormide kasutusele X võtmine. V1 E2 2. Valla töötajate motivatsioonisüsteemi X väljatöötamine ja rakendamine V1 E4 3. Türi Kommunaalasutuse tegevuse ümberkorraldamine. OÜ Türi Elamu müük va. valla vara ja OÜ Türi Linnavara ning X Türi Kommunaalasutuse baasil (va veeprojekt) Türi halduse asutamine. V1 E4 4. Türi linnas ja lähiümbruses tegutsevate Kokkuhoid palgatõusuks V4 E1 lasteaedade tegevuse ümberkorraldamine.Kesklinna, Lokuta, X Türi-Alliku, Särevere lasteaiad tegutsevad ühe asutusena erinevates asukohtades. V1 E4 5. Oisu Lasteaia ja Retla Kooli tegevuse Kokkuhoid palgatõusuks X V4 E1 ümberkorraldamine - kool-lasteaiaks. V1 E4 6. Türi Toimetulekukooli ümberkujundamine X maakondlikuks riigikooliks. 1 KOKKU 0 0 0 0 3.2 ETTEVÕTLUSKESKKOND
3.2.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Tööhõive Türi valla füüsilise isiku tulumaksu maksjaid 2005-2014 Elanike arv ja maksumaksjate arv 2005-2014 18000 4560 4907 4926 5044 4460 16000 4311 4282 4249 4200 4194 14000
12000 11850 10000 11542 11256 11096 10936 10746 10536 10344 10143 8000 9801
6000
4000
2000
0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 elanike arve maksumaksjate arv
Türi valla arengukava 2015-2018 19(54)
Suuremad tööandjad ettevõtted ning asutused 2013 Aasta keskmine töötajate arv, kellelt on üksikisiku Nimi tulumaks laekunud Türi valda
TÜRI VALLAVALITSUS * 382 ESTONIA, OÜ 128 JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU 119 STORA ENSO EESTI AS 89 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS 73 GOTRACK, OÜ 58 HANSALIIN, OÜ 52 PRELVEX, AS 47 METRE, OÜ 47 JÄRVAMAA HAIGLA, AS 41 EESTI PAGAR, AS 41 MATEKO, OÜ 40 EDELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS 39 TAURE, AS 33 PÄÄSTEAMET 33 ALLY, OÜ 32 VIKING WINDOW AS 31 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 30 MEDIATO, AS 29 KABALA AGRO OÜ 28 TAC-ETTEVÕTTED, AS 27 KAITSEVÄGI 25 MAXIMA EESTI OÜ 25 AVEMET EESTI OÜ 25 EESTI POST, AS 25 JALAX, AS 22 OG ELEKTRA, AS 21 PAIDE LINNAVALITSUS 20 CONVI FOOD SWEETS, OÜ 20 Allikas: Maksu- ja tolliamet * Türi Vallavalitsuse andmed on toodud koos kõigi vallavalitsuse halatavate asutustega.
Registreeritud töötud 2009-2014 (kuu lõpu seisuga)
Mai Mai Juuli Juuni Aasta Aprill Aprill Märts August Jaanuar Veebruar Oktoober November September Detsember 2009 340 410 477 523 523 515 565 586 639 672 700 738 2010 781 790 808 738 685 651 596 578 552 533 533 520 2011 528 514 516 484 431 408 385 372 359 369 358 364 2012 368 361 355 337 302 295 294 304 298 303 303 325 2013 346 353 360 337 292 276 260 241 234 252 258 265 2014 289 301 303
Allikas: Töötukassa
Türi valla arengukava 2015-2018 20(54)
Türi vallas registreeritud töötute arv 2006-2014
Allikas: Töötukassa
Ettevõtlus Äriregistris registreeritud ja tegutsevad ettevõtted töötajate arvu järgi 2006-2013 Aasta Ettevõtete arv Vähem kui 10 10-49 töötajat 50-249 töötajat 250 ja enam kokku töötajat töötajat 2006 353 309 32 12 0 2007 365 318 37 10 0 2008 386 331 45 10 0 2009 405 356 43 6 0 2010 568 524 38 6 0 2011 584 543 35 6 0 2012 605 564 35 6 0 2013 594 552 37 5 0 Allikas: Statistikaamet
Ettevõtted tegevusala järgi 2006-2013 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Põllumajandus, metsamajandus ja 135 141 145 143 169 169 168 149 kalapüük Mäetööstus 1 1 1 1 2 3 4 4 Töötlev tööstus 37 39 41 42 52 51 51 47 Elektrienergia, gaasi, auru ja 1 1 1 1 1 0 0 0 konditsioneeritud õhuga varustamine Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja 2 1 3 2 4 4 3 1 saastekäitlus Ehitus 29 33 33 35 46 51 63 93 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite 71 63 64 69 90 96 93 ja mootorrataste remont Veondus ja laondus 17 19 24 24 32 29 31 30 Majutus ja toitlustus 7 6 9 12 12 14 14 15
Türi valla arengukava 2015-2018 21(54)
Info ja side 2 5 8 9 18 17 16 17 Finants- ja kindlustustegevus 1 1 1 2 4 2 2 4 Kinnisvaraalane tegevus 13 16 15 16 17 16 22 20 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 14 21 22 23 37 37 37 38 Haldus- ja abitegevused 6 6 9 15 16 26 26 36 Haridus 5 2 2 1 4 4 5 4 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 3 4 4 4 12 11 12 12 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 2 2 4 4 15 14 14 16 Muud teenindavad tegevused 7 4 0 2 37 40 44 40 KOKKU 353 365 386 405 568 584 605 594 Allikas: Statistikaamet
2013. aasta lõpu seisuga äriregistris Türi valla aadressiga registreeritud ettevõtted: Aktsiaseltsid: 12 Osaühingud: 495 FIE-d: 302 Täisühing: 1 Tulundusühistu: 15 KOKKU äriettevõtteid: 825
Sihtasutused: 5 Mittetulundusühendused: 221 KOKKU SA ja MTÜ: 226 2013. aastal registreeriti äriregistris Türi valla aadressiga 51osaühingut. 2013. aastal tegutses Türi vallas kokku 594 ettevõtet.
Türi vallas tegutsevate ettevõtete arv 2005 – 2013
Allikas: Statistikaamet
Ettevõtlusalad Lokuta ettevõtlusalale on kehtestatud detailplaneering, taristu alune maa on munitsipaalomandis ning koostatud on teede ning tehnovõrkude taristute põhiprojektid. 2009. aastal koostati ala teostatavus-tasuvusanalüüs. Muutuvas majandussituatsioonis vajab see ülevaatamist. Vajalik on saada kogu ala osade kaupa munitsipaalomandisse, et kruntide andmine ettevõtjatele oleks võimalik kiire ja paindlik. Oluline on ettevõtlusala edukaks turundamiseks töötada välja
Türi valla arengukava 2015-2018 22(54) atraktiivne veebileht ning arendada koostöös investoritega ettevõtlusalale välja vajalikud taristud. Türi Lillelaata korraldati 2013. aastal 36-ndat korda. Olemasolev laadaala on jäänud kitsaks. Ühe võimalusena saaks kasutada naabruses asuvat Lokuta ettevõtlusala. Selleks on vaja välja ehitada esmavajalik infrastruktuur ettevõtlusalal (elekter, vesi, kanalisatsioon, teed). Ala atraktiivsuse tõstmiseks on vajalik ala suurema elektrivõimsusega varustamine. Türi vallas asub mitmeid müügisolevaid äripindu ja tootmisalasid, mis on eravalduses ning sobivad ümberkohandamiseks tootmis- ja teenindusettevõtetele. 2012. aastal sai Türi vald Majandus-ja Kommunikatsiooni ministeeriumilt tunnistuse investorteeninduse programmi läbimise kohta ja ühinenud Lokuta ettevõtlusalaga programmiga Invest in Estonia. Vajalik on tööstusalade planeeringute koostamine ja taristu väljaarendamine senistel tootmisaladel (Türi- Alliku, Kabala, Kahala, Oisu, Taikse, Türi linna Kaare tn ja endise EPT ala ning endise Türi Metsakombinaadi ala) ja valla ning erasektori koostöövormis nende liitumine Invest in Järvamaa programmiga..
Ettevõtlusaktiivsuse kasvu toetamine Traditsiooniks on kujunenud ettevõtluskonkursi ja ettevõtjate päeva korraldamine, mille raames tunnustatakse Türi vallas tegutsevaid ettevõtjaid. Koostöös ettevõtjatega korraldatakse seminare ja õppeekskursioone. Valla ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks osaleb vald projektis “Invest in Järvamaa”. 2012. aasta mais alustati ettevõtjate ümarlaua korraldamist, mis toimuvad regulaarselt. Türi vald toetab õpilasfirmade tegevust.
Turism Koostöös Türi Muuseumi, Türi Turismiinfo ja kohalike ettevõtjatega on valminud ühtse kujundusega valda tutvustavad trükised. Vallaeelarvest toetatakse vajadusel suurürituste korraldamist (Türi Lillelaat, Türi Kevadfestival, Kevadpealinn Türi, Kihli Motospordikeskus). Laupa ja Kabala mõisakoolid tutvustavad end läbi külastusmängu „Unustatud mõisad„, millega on hiljuti liitunud ka Laupa ja Särevere mõis. Türi kirik on kaasatud programmi ”Teeliste kirikud”, kus kõik külastajad saavad suvekuudel siseneda pühakotta. Türi Kultuurimaja ja galerii on igapäevaselt atraktiivsed külastuskohad kultuurihuvilistele. Türi linnas on 30 infostendi, mis tutvustavad linna vaatamisväärsusi läbi ajalooliste fotode ja kirjelduste. Välja on töötatud Türi valla reisipaketid jalgsimatka-, kanuu- ja jalgrattamatka marsruutidele. Vajalik on infrastruktuuri jätkuv kaasajastamine (Pärnu jõe kaldale randumis- ja telkimiskohtade loomine, vaatamisväärsuste ning puhkekohtadele viitade paigaldamine). Antakse välja turismiinfot nii paberkandjal kui Türi turismiportaalis. Tähelepanu pööratakse valla vaatamisväärsuste viidastamisele. 2012. aastal sai Euroopa Piiriäärse Koostöö Programmist rahastusotsuse Türi Vallavalitsuse taotlus „Kitsarööpmelise raudtee ajaloo uurimine“, mille käigus tehti ka ettevalmistusi Türi Raudteemuuseumi asutamiseks tulevikus. Projekteerimist tehti koostöös Peterburis asuva mittetulundusühinguga „ Imperaatori Vaksal“. Projekteerimine ja ettevalmistavad tegevused muuseumi rajamiseks lõppesid 2014. aasta alguses. Projektil on veebilehekülg aadressil www.railwaymuseum.ee. Järvamaa Turismiinfopunkti statistika alusel töötas 2013. aastal Türi vallas 4 giidi, kes teenindasid 55 gruppi 990 inimesega. Türi vallas on 9 majutusasutust. 2013. aastal toimus nendes 7 861 ööbimist. Eesti Ringhäälingumuuseumi külastas 1 469 üksikkülastajat, 125 gruppi 2 607 inimesega, sh 169 välisturisti. Türi muuseumi külastas 23 gruppi, külastajaid kokku oli 4 076. Laupa mõisas osales üritustel 202 inimest. Mõisat külastas 16 üksikkülastajat, 23 gruppi 372 inimesega, sh 150 välisturisti. Kabala mõisa külastas 2 gruppi 60 inimesega. Tori mõis alustas 2012. aastal külaliste vastuvõttu,2013. aastal külastas mõisa 248 turisti, nende hulgas 63 välisturisti.
Türi valla arengukava 2015-2018 23(54)
2011. aasta mobiilse positsioneerimise uuringu põhjal külastas Türi valda 4 796 ööbimisega ja (7 816 ööbimiseta) välisturisti, sealhulgas soomlasi 3 506 (4 209), venelasi 100 (220), lätlasi 256 (1 141), sakslasi 319 (360) ja rootslasi 148 (271). Mõisad ja kirik kaasatakse erinevatesse reisipakettidesse, toetatakse kiriku- ja mõisakontsertide sarja jätkumist. Arvestades arhitektuuripärandi säilitamise ja muinsuskaitsealaste põhimõtetega kavandatakse objektide atraktiivust ning külastatavust toetavate objektide ning rajatiste ehitamist, kiriku pargi ja kirikaia korrastamist, mõisaparkide rekonstrueerimist). Arendatakse ja hoitakse korras Türi järveäärset puhkeala, randumise ja telkimise võimalused lülitatakse reisipakettidesse. Toetatakse puhkekomplekside arendamist. Vallaeelarvest toetatakse Järvamaa Turismiinfokeskuse tegevust Paides. Toetatakse teema- ja tegevusturismi, Tolli metsa suusaraja korrastamist ja arendamist, Tagametsa skaudilaagri arendustegevust, Türi kaunimate koduaedade ja parkide kaasamist reisipakettidesse ja aiaomanike tegevust. Türi vald teeb raudteemuuseumi rajamiseks koostööd Edelaraudtee AS ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ga. Raudteemuuseumi väljaehitamine on planeeritud aastatele 2019-2024. Türi Vallavolikogu poolt on kaasasutajana asutatud sihtasutus Türi Raudteemuuseum. Teisteks asutajateks on MTÜ Eesti Muuseumraudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS. Arengu takistused 1. Vähene ettevõtlusaktiivsus; 2. Kohaliku tarbijaskonna vähenemine; 3. Töökohtade vähesus; 4. Kvalifitseeritud tööjõu ja noorte väljaränne; 5. Valla omandis ei ole maad, mida anda kiirelt ettevõtjatele ettevõtte rajamiseks; 6. Aastaringselt aktiivsete turismiobjektide puudus.
3.2.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Ettevõtlus on mitmekesine, loodud on tingimused uute ettevõtete loomiseks vallas; 2. Ettevõtluse arendamisel toimib riigisisene ja rahvusvaheline koostöö; 3. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks vajalik maa on valla omandis; 4. Koostöös Järvamaa Arenduskeskusega korraldatakse koolitus- ja ettevõtlusseminare alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele; 5. Koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega Särevere õppekohta maaettevõtluse kompetentsuskeskuse rajamine; 6. On olemas paikkonna eripära ja võimalusi arvestav avalik turismiinfrastruktuur (muuseumid, turismiinfo jne); 7. Jätkuvad traditsiooniliseks saanud suurüritused (Kevadpealinn, Lillelaat, Kevadfestival, Türi Õunafestival, Paide-Türi rahvajooks jt).
3.2.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Türi vald on partner ettevõtluse ja turismi arendamise ühisprojektides Eesti siseselt ja rahvusvahelisel tasemel; 2. Aktiivne koostöö SA Järvamaa Arenduskeskusega kui ettevõtlusalase nõustamise kompetentsikeskusega maakonnas; 3. Türi vald korraldab regulaarselt ettevõtjatele infopäevi, väljasõite ja tunnustab ettevõtjaid; 4. Koostöö keskvõimuga Lokuta ettevõtlusala kruntide munitsipaliseerimisel; 5. Kasutatakse erinevaid turismivõimalusi ettevõtluse arendamiseks; 6. Türi tehisjärve rannapiirkonna arendamine turismiettevõtluse soodustamiseks;
Türi valla arengukava 2015-2018 24(54)
7. Türi linna Tolli,Tehnika ja Kaare tänavate ning Vabriku puiestee rekonstrueerimine ettevõtlusaladele parema ligipääsetavuse tagamiseks; 8. Toetatakse Järvamaa Turismiinfokeskuse tegevust Paides.
3.2.4 Tegevuskava
2. ETTEVÕTLUSKESKKOND Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V2 E1 1. Ettevõtluskeskkonna parandamisele ja ettevõtjate arendamisele suunatud XXXX projektid koos partneritega. V2 E6 2. Järvamaa Turismiinfokeskuse tegevuse XX toetamine 2 KOKKU 0 0 0 0
3.3 ELUKESKKOND
3.3.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Maakasutus Türi vald asub maastikuliselt 3 eriilmelises piirkonnas: Türi voorestik valla põhja- ja keskosas, Pärnu madalik jääb Türi linnast läände ja edelasse ning Kesk-Eesti tasandik valla idaosas. Valla üldpindala 598,82 km² jaotub ligikaudu järgmiselt: ca 49% on metsamaa, 36% on haritav maa, 4% looduslik rohumaa, Valla maakasutusest rohkem kui ühe kolmandiku moodustab põllumajandusmaa. Põllumajanduslik potentsiaal Türi vallas on kõrge. Mullad on üle keskmise viljakusega: haritavate maade keskmine viljelusväärtus (boniteet) on Türi ümbruses 43 ja Oisu piirkonnas 50 hindepunkti, (vabariigi keskmine 42, maakonna keskmine 50). Põllumaana on kasutuses peamiselt sügavama huumuskihiga viljakamad alad, üles on haritud palju madalsoid. Rohumaatüübilised põllumajanduslikud maad paiknevad valla Jändja ja Põikva vahelises piirkonnas ning Lokuta ja Pala vahelisel alal. Viljakamad põllumaad paiknevad valla kesk- ja kaguosas Oisu ja Kabala piirkonnas. Kokku hõlmavad kõrge viljelusväärtusega haritavad maad ca 36% valla territooriumist. Suurele osale põllumaadele on rajatud drenaa žkuivendus.
Planeeringud Valla ehitustegevus baseerub koostatavatel üld-, detail- ja erinevatel temaatilistel planeeringutel. Üldplaneeringu koosseisus määratakse ka detailplaneeringu kohustusega alad. Üldplaneeringu ja avalikes huvides koostatavate detailplaneeringute kulud kannab vald. Erahuvides koostatavate detailplaneeringute kulud kannab huvitatud isik. Türi valla üldplaneeringu koostamise käigus kavandati maakasutuses järgmised suuremad muudatused: Türi ümbersõidutee trassi kavandamine, perspektiivse elamumaa lisandumine (eelkõige Türi ja Türi-Alliku ümbruses, kuid ka Kabalas, Oisus ja mujal), tootmis- ja ärimaa
Türi valla arengukava 2015-2018 25(54) ettenägemine (eelkõige täiesti uued alad perspektiivse ümbersõidutee trassi ääres, kuid ka Lokutal ning teiste asulate läheduses), maakondliku rohevõrgustiku piiride muutmine, ühiskondlikuks otstarbeks reserveeritavate maade ja hoonete ettenägemine (ühiskondlike ehitiste maad Türi linnas, Säreveres, Oisus jm, Türi linna kalmistute laiendused, külaplatsid Kabalas, Väljaotsal, Ollepal, Retlas, Oisus, Rauklas jm), rekreatsioonialade kavandamine (endised karjäärid nt Raukla külas Ussimäe karjäär), Türi ümbruse metsade määramine kaitsemetsaks ja endiste suvilapiirkondadega seonduvate küsimuste korraldamine.
Elamumajandus Üldeesmärgiks on erinevate võimaluste olemasolu oma kodu loomiseks noortele peredele, sotsiaalelamufond peaks olema kaasaegne ning piisav sotsiaalelamispinda vajavate inimeste majutamiseks. Vald toetab korteriühistute moodustamist ning ühistutele teabepäevade korraldamist. Valla omandis olevad, kuid omavalitsuse jaoks mittevajalikud hooned ja korterid on erastatud või hetkel müügis (nt korteriomandid Kabalas ja Arkmal). Valla omandis olevate erinevate hoonete ja korteriomandite võõrandamiseks on nende alune maa kinnistatud. Türi vallas, sealhulgas Türi linnas, ei ole Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgsel perioodil ehitatud ühtegi kortermaja. Kortermajade ehitamiseks on vajalik sobivate maade munitsipaliseerimine. Türi Vallavolikogu 24.oktoobri 2007 otsusega nr 96 on kehtestatud detailplaneering, milles on kavandatud 2 kortermaja krunti Türi linnas Ravila ja Vanemuise tänavatega piirnevale jätkuvalt riigi omandis olevale maale, ning Türi Vallavolikogu 24. oktoobri 2007 otsusega nr 97 on kehtestatud detailplaneering, milles on kavandatud 1 kortermaja krunt Türi linnas Kohtu tänav 9, Vanemuise tänav 3 ja 3 a kinnisasjadega piirnevale jätkuvalt riigi omandis olevale maale. Türi vald on igal aastal korrastanud temale kuuluvat sotsiaalelamufondi. Osaliselt on seda tehtud koos sotsiaalpinda kasutavate elanikega (materjal vallalt). Osa sotsiaalelamufondist on väga halvas seisukorras ning vajab põhjalikku korrastamist või hoopis lammutamist (nt Türi linnas Viljandi 19). Elamufondi kogus vajab analüüsi ja optimeerimist vastavalt valla vajadustele ja võimalustele. Lagunenud ja hooldamata ümbrusega hoonete omanikud nii Türi linnas kui maapiirkondades vajavad aktiivsemat valla poolset korralekutsumist. Maaomanike initsiatiivil on koostatud detailplaneeringuid elamukruntide kavandamiseks. Türi linnas on piisavalt nii eraomandis kui ka riigi omandis olevaid ehitusõigusega hoonestamata elamukrunte. Riik on korraldanud temale kuuluvate kruntide enampakkumist, millest paljud on jäänud nõudluse puudusel müümata. Eraomandis olevate kruntide nõudlus on väike, mistõttu ei pea eraomanikud otstarbekaks kogu ala tehnovõrkude väljaehitamist. Tehnovõrgud ja teed on täies mahus rajatud Türi linnas Mäekalda põigu ja Tiigi tänava elamukruntide piirkonnas, kuid sellest olenemata on sealsest 17 krundist seni hoonestatud vaid üks. Suuremad hoonestamata elamualad: Türi linnas Mäekalda põigu ja Tiigi tänaval 16 krunti, Päikese tänaval 7 krunti, Puiestee tänaval 17 krunti, Laial tänaval 12 krunti, Ollivere tänaval 14 krunti, Lokuta külas Kure teel 7 krunti, Kirna külas Pae teel 21 krunti, Oisu alevikus 3 krunti. Lisaks veel ligikaudu 10 üksikut krunti Türi linnas ja selle lähiümbruses.
Jäätmekäitlus Türi vallas on korraldatud olmejäätmevedu ning jäätmevedaja leitakse riigihanke korras. Prügi ladestatakse suures osas Väätsa prügilasse, mida haldab AS Väätsa Prügila. Ettevõtte osanik on ka Türi vald. Pakendi-, paberi- ja teiste spetsiifiliste jäätmetega tegelevad tootjavastutusorganisatsioonid ja vastavat spetsiifilist jäätmeluba omavad ettevõtted. Türi linnas tegutseb jäätmejaam, rajatud on ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumispunktid Oisus ja
Türi valla arengukava 2015-2018 26(54)
Kabalas. Kogu valda katva paberi ja pakendi kogumiskonteinerite võrgustikku on optimaalne ja vastab hetkevajadustele. Türi vald on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liige (KEJHK), mille ülesandeks on jäätmemajandusega seonduva tegevuse koordineerimine ja korraldamine. Jäätmete sorteerimise ja eraldi käitlemise üheks etapiks on biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja käitlemine. Käivitunud on biolagunevate jäätmete eraldi kogumine kortermajade juures Türi linnas ja lähiümbruses. Vajalik oleks seda projekti laiendada kõigile piirkondadele, kus ei ole võimalik või otstarbekas kohapeal biolagunevaid jäätmeid kompostida.
Haljastus ja heakord Türi vallas on valla eelarvest hooldatavaid parke ning haljasalasid kogupindalaga ligikaudu 80 ha. Lisaks metsadele ja parkidele on Türi linnas veel ligikaudu 15 km alleesid ja üle 30 km hekke, enamus hekkidest paikneb eramute juures. Vallas on viis looduskaitse all olevat mõisaparki: Särevere, Lokuta, Laupa, Oisu ja Kabala. Valla üldkasutatavad haljasalad on hooldatud, piirkonna üldilme on korrastatud. Liigirikkad ning vaatamisväärsed on vallaelanike kaunid koduaiad. Haljastus on valla maine kujundaja. Valla üldkasutatavad haljasalad on hoolduse intensiivsuse, iseärasuse ning paiknemise järgi jaotatud seitsmesse hooldusklassi. Esimeses hooldusklassis on Türi linna keskosas asuvad pargid (Kesklinna, Kooli ja Kiriku pargid ning Murumoori lastepark), linna sissesõidud, peatänavate äärsed haljasribad, linna bussipeatuste ümbrused jpt. Esimeses hooldusklassis on hooldatavaid alasid ligikaudu 10 ha. Teises hooldusklassis on hooldatavaid alasid ligikaudu 14 ha ja sinna kuuluvad Vabriku park, Männi park, mitmed kesklinnas asuvad reservmaad, Lokuta elamupiirkond, kiriku aed, Kohtu tänava kalmistu, Kalevi tänava piirkond jm. Kolmandas hooldusklassis on hoolduse all üle 16 ha ja sinna alla kuuluvad Viljandi tänava jõepoolne äär, jalgpallistaadioni ümbrus, Tolli tänava metsaäär, Saunametsa kalmistu esine, Lokuta park, Pika tänava park, raudtee tammi äär, Kõrgessaare tee äär jm. Neljandas hooldusklassis on alasid ligi 15 ha, sinna kuuluvad Türi-Alliku, Särevere, Laupa hooldatavad haljasalad sh. bussipeatused ning mõned üksikobjektid Palal, Kirnas, Põikval. Viiendas hooldusklassis on Türi tehisjärve ümbrus, hooldatav pindala üle 5 ha. Kuuendas hooldusklassis on Oisu piirkond ligi 6 ha niidetava alaga ja seitsmendas hooldusklassis Kabala piirkond ligi 12 ha niidetava alaga. Järjepidevalt jälgitakse ja kontrollitakse valla heakorraeeskirjade täitmist. Probleemistik: haljastute amortiseerumine ja hävimine ebasihipärase kasutamise käigus; haljasalade kasutajate turvalisus; haljastuse alafinantseerimine ja haljastust hooldava töövõtja ebakompetentsus ning kahest viimasest asjaolust tingitud ebapiisav hooldus. Eesmärk on välja arendada vallaelanikele esteetilist väärtust pakkuv elu-ja puhkekeskkond; rajada, uuendada ja säilitada valla avaliku ruumi haljaspindu ja kõrghaljastust, arendada välja rekreatsioonialasid ja parendada haljastust; pakkuda haljas- ja puhkealadel rohkem aktiivse tegevuse võimalusi. Haljastuse arendamine peab toimuma pideva protsessina. Töötatakse välja Türi valla haljastuskava ja jätkatakse valla haljastamist selle alusel. Osaliselt on korrastatud Kabala mõisapark ning plaanis on koostada Oisu mõisapargi rekonstrueerimise projekt. Seejärel koostatakse projektid ja rekonstrueeritakse Laupa ja Lokuta mõisapargid. Teine prioriteet on Tallinna tänava äärsete haljasalade atraktiivsuse tõstmine. Männi pargi rekonstrueerimine koos Koidula põik jalgtee osaga on esimene etapp selle peatänava äärse haljastuse parendamiseks.
Türi valla arengukava 2015-2018 27(54)
Vallaelanike tervise huvides on vaja teostada terviseradade ja virgestusalade väljaehitamine koos välitrenažööride paigaldamisega. Oluline on olemasolevate alleede rekonstrueerimine, sh. on prioriteetsed Tolli tänava ja Koidula tänava alleed. Pärnu jõgi, mis palistab suures osas maanteed Kirnas, Türi-Allikul jm ning kulgeb piki Türi linnaserva, on kõrge miljööväärtusega ala. Võsastuvad jõeäärsed haljasalad vähendavad jõe enese ja kogu piirkonna miljööväärtuslikku potentsiaali. On vaja teostada jõeäärsete haljasalade kujundamine ja vaadete avamine. Vajalik on Türi tehisjärve keskkonnaseisundi uuringute läbiviimine, saneerimine ja kaldajoone korrastamine. Järveümbruse tervikliku arendamise kava elluviimine sh. järve keskel asuva saare korrastamine, kujundamine st vabaaja veetmiseks tingimuste loomine. Jätkata tuleb järve seisundi parandamist, puhastus- ja hooldustööde teostamist, sest järve järjepidev biomassi vähendamine tagab järve ökoloogilise seisundi paranemise ning loob eeldused vananemisprotsessi aeglustumiseks. Ühtse rohevõrgustiku loomiseks linna haljastusmaastikul tuleb kujundada reservmaade ilmet, tõstes haljastuslikku väärtust ja võimalusi. Vajalik on uuendada Tolli metsa pargiinventari ja Tolli metsaga kõrvuti olevast Pika tänava pargist kujundada park, et see samuti siduda rohevõrgustikuga. Tolli metsa piirkonda tuleb rajada taraga piiratud koerte jalutusväljak. Linna läbiva raudteekoridori, mis on kujunenud rohekoridoriks, kujundamisel tuleb lähtuda ribapargi ideestikust, see peab olema ühtne tervik. Vajalik on olemasolevate mänguväljakute (Lastepark, Türi linna korterelamute piirkondade mänguplatsid, Särevere mänguplats, Türi-Alliku mänguplats, Türi tehisjärve äärne mänguväljak, Oisu ja Kabala mänguplatsid) töökorras hoidmine ja nende uute elementidega täiendamine ning laiendamine. Tähelepanu tuleb pöörata linnaruumi kujunduselementide ja väikevormide kavandamisele ja realiseerimisele sh. skulptuuride paiknemise ja rajamise kontseptsiooni loomisele. Tähtis on olulistele objektidele vaadete avamine ja valgustamine. Valla parkide inventariseerimise ja dendroloogilise uurimise teostamine ning parkidele varustamine liigi/sordinimedega siltidega ning pargiplaanidega on oluline nii puude haljastusliku väärtuse ja tervisliku seisundi määramisel ning pargihooldustööde planeerimisel kui ka laiaulatuslike keskkonnaalaste üldteadmiste ja õuesõppe seisukohalt. Liiklejate huvides on kergliiklusteid palistava haljastuse kujundamine ning vajalikele pinkidele platside väljaehitamine, et pinkide asukohad ei segaks kergliiklusteel liiklejaid. Oluline on luua süsteem külade ühisplatside (külakeskuste) regulaarse hoolduse tagamiseks. Vajalik on teha ettevalmistusi koerte jalutusväljaku ja ujumiskoha loomiseks.
Välisvalgustus Tänavalgustus on välja ehitatud valla enamikes asulates. Vallale kuuluvate tänava- valgustussüsteemide haldaja leitakse konkursi korras. Enamik valla tänavavalgustussüsteemist asub Elektrilevile kuuluvatel postidel ning selle ekspluateerimine ja rekonstrueerimine sõltub suuresti postide omaniku tööde kavast, mis ei ole piisavalt pikalt ette planeeritud. Uued ja rekonstrueeritud tänavavalgussüsteemid (eelkõige Türi linnas Viljandi ja Paide tänav) on rajatud iseseisvatena, mis saavad toite maa-aluste kaablitega. Tänavavalgustuse arendamisel ja rekonstrueerimisel on oluline ehitada uued tiheasustusega alade tänavavalgustuse süsteemid iseseisvate süsteemidena, mis saavad toite maa-aluste kaablite kaudu. Oluliselt on vaja täiendada valgustust liiklusohtlikes kohtades (ristmikud, ülekäigurajad, suuremad bussipeatused maapiirkondades).
Türi valla arengukava 2015-2018 28(54)
Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pakub Türi vallas avaliku konkursi tulemuste alusel vee- ettevõtjaks määratud OÜ Türi Vesi. Türi linnas juhitakse heitvett puhastusseadmetes keskmiselt 216 000 m³ aastas. Heitvee puhastusseadmed asuvad Türi linna piiril, Kirnas, Änaris, Laupal, Oisus, Taikses, Kabalas ja Kahalas. Türi linna, Lokuta uuselamute piirkonna, Särevere ja Türi- Alliku heitvesi juhitakse Türi linna piiril asuvasse reoveepuhastisse, mis rekonstrueeriti kaasaegseks puhastiks SA KIK abiga aastatel 2008-2009. Laupa mõisale (põhikool) on rajatud kaasaegne väikepuhasti. Reovee puhastusseadmed on Oisus, Taikses, Kabalas ja Kahalas. Oisu Taikse ja Kabala puhastusseadmed on kaasajastatud. Väiksemate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide toimimist korraldatakse ka ühistegevuse põhimõttel. Teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti peetakse piirkonnas üldiselt rahuldavaks. Türi reoveepuhasti rekonstrueeriti SA KIK abiga. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rahalisel toel on rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning puurkaev-pumplad enamikes Türi valla piirkondades. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arengukava alusel. Tuletõrjevee kättesaadavuse tagamiseks valla erinevates piirkondades jätkatakse uute tuletõrje veevõtukohtade ehitamist ja olemasolevate rekonstrueerimist.
Soojavarustus Suurim kaugküttepiirkond vallas on Türi linn, kus pakub teenust SW Energia OÜ. Türi linnas asuvates kaugküttekatlamajades kasutatakse põhiküttena hakkepuitu, vedelkütust kasutatakse vastavalt vajadusele tippkoormuse ajal ja eriolukordades. Kaugküttesüsteemid toimivad veel Türi-Allikul (OÜ Avoterm – põlevkiviõli), Oisus (OÜ Avoterm – põlevkiviõli) ja Säreveres (Järvamaa Kutsehariduskeskuse katlamajas –OÜ Turbatööstus valdavalt turbaküte). Kaugküttepiirkonnad on määratud Türil, Oisus ja Türi-Allikul, et säiliks olemasolev küttevõrk ning sooja hind oleks kontrollitav. Endise Särevere Ülejõe katlamaja piirkonnas on üle mindud lokaalsele küttele. Küttematerjalina kasutatakse nii õli kui puitu. Türi-Allikul on õliküttel katlamaja, mis varustab 5 korterelamut. Türi linna kaugküttevõrk (2 katlamaja ja torustikud) kuulub OÜ-le Türi Linnavara, mis on vallale kuuluv äriühing. Oisu ja Türi-Alliku kaugküttepiirkonnas kuulub kaugküttevõrk soojatootjale. Kabala külas on viiel korterelamul oma lokaalne puiduküttega katlamaja. Alates 2009. aasta kütteperioodist annab sooja Kabala teeninduspunkti hoonele, spordihoonele ja rahvamajale ühine katlamaja, lokaalne õhk-vesi küttepump töötab Kahala küla raamatukogul ning lokaalsed katlamajad on Änari raamatukogus, Laupa mõisas ja Taikse kultuurimajas, milles asuvad ka raamatukogu ja külaseltsi ruumid. Probleemiks on kaugküttesüsteemide lagunemine ja üleminek individuaalküttele, mis muudab olemasoleva kaugkütte ebaefektiivseks. Varade amortiseerumine on kiirem nende uuendamise võimalustest. Probleemiks on samuti soojusenergia kõrge hind vedelkütuste kasutamisel (Oisu, Taikse, Türi-Alliku). Türi linna kohta on koostatud soojamajanduse arengukava, mis vaatleb kompleksselt kõiki linna energia- ja kütusevarustuse süsteeme ning pakub lahendused ratsionaalsete pikaajaliste energiapoliitiliste otsuste tegemiseks. Rekonstrueeritud on Türi linna katlamajade soojatrassid. Vajalik on rekonstrueerida avalikud hooned energiasäästlikeks (nt: Retla Kool, Türi Gümnaasium, Türi Raamatukogu, Vallavalitsuse haldushoone jne).
Türi valla arengukava 2015-2018 29(54)
Vallavalitsus jälgib ka erastatud kaugküttevõrkude arengut, kuid otsesed sekkumisvõimalused on seal oluliselt väiksemad ning sõltuvad eelkõige varade omanike ning tarbijate koostööst. Vallas on probleemiks amortiseerunud soojatrassid, mis on kohati 30-40 aastat vanad ja seega esineb suur soojusenergia kadu. Katlamaju rekonstrueeriti 10-15 aastat tagasi, mis ilmutavad nüüd juba esimesi kulumismärke ning kaalutakse võimalusi nende uuendamiseks. Tehniliselt ja organisatsiooniliselt on keerukas sooja vee andmine kütteperioodivälisel ajal (Türi linnas), ainult sooja vee koormusega töötavad katlad koormuse alampiiril, mistõttu on süsteemi kasutegur sel ajal madal. Sooja vee tootmist ainult ühe katlaga (parem katla töörežiim ja suurem efektiivsus) ei võimalda kahe eraldiasuva ja teineteisest tehniliselt sõltumatu katlamaja ja soojusvõrgu olemasolu. Katelde hooldustööde käigus rakendatakse tööle vedelkütusekatlad Samuti on sooja vee andmine välistatud katelde hoolduse perioodil. Olukorda muudaks oluliselt paremaks kahe katlamaja soojusvõrgu ühendamine ja nii soojuse kui elektri koostootmisjaama rajamine Türi linna piirkonda. Oisu piirkonnas on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) abiga valminud loomakasvatuses tekkiva sõnniku baasil bio-gaasi tootmiseks ja kasutamiseks biogaasijaam, mis toodab sooja ja elektrit ning on oluliseks Estonia OÜ initsiatiivil teostatud investeeringuks ja arengueelduseks Oisu piirkonnas.
Teed ja tänavad Vallas on teid kokku 817,24 km, sealhulgas riigimaanteid 198,2 km, vallateid ja valla poolt hooldatavaid teid 329,98 km, metsateid 164,49 km ja era- ja määratlemata teid 116,67 km.
Türi valla teed (kilomeetrites) Tee nimetus Valla teed Era- ja Riigi- ja valla Metsa- määratlema Kokku teed hooldamisel teed ta olevad teed teed Sõiduteed Sõiduteed maapiirkondades 198,20 279,21 164,49 115,22 756,98 Tänavad maapiirkondades 2,77 9,40 0,00 0,00 12,17 Tänavad Türi linnas 5,13 41,51 0,00 1,45 48,09 Kokku sõiduteid 206,10 329,98 164,49 116,67 817,24
Kõnni- ja kergliiklusteed Maapiirkondades 11,60 0,00 0,00 0,00 11,60 Türi linnas 0,00 14,00 0,00 0,00 14,00 Kokku kõnni- ja kergliiklusteid 11,60 14,00 0,00 0,00 25,60
Kohalikud teed on registreeritud riiklikus teeregistris. Erateed määrab avalikuks kasutamiseks Türi Vallavolikogu eratee omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Teede ja tänavate hooldajad, sh lume- ja libedusetõrje tegijad leitakse riigihankemenetluses. Vald on jagatud väiksemateks tööpiirkondadeks, et konkursil saaksid osaleda ka väiksemad ettevõtted ja FIE-d. Hangete korraldamise ja hankelepingute täitmisel on probleemiks lume- ja libedusetõrje mahtude täpne prognoosimine pika aja peale ette. Ettevõtjatel on väike huvi teostada töid valla äärealadel. Maapiirkondades on tasumise aluseks tegelikult tehtud tööde maht, Türi linnas on fikseeritud vajalik hooldustase ning maksed toimuvad vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Suuremateks probleemideks on vallateede suur kulumus ning kruusateede tolmamine kuival ajal. Linnatänavate osas tee nõrk aluspõhi ning katte suur kulumine, samuti tee all olevate tehnovõrkude (torud, kaablid) amortiseerumine. On koostatud projekt Wiedemanni, Ravila ja
Türi valla arengukava 2015-2018 30(54)
Kohtu tänavate rekonstrueerimiseks ning tööde käigus rekonstrueeritud Wiedemanni tänav. Sildadest vajab esmajärjekorras remonti Türi linnas nn Koidula sild, mis asub suhteliselt suure liiklusega Koidula ja Raadiojaama tänaval ning on põhimagistraaliks liikumisel Türilt Torile, Kõrgessaarde sealsele kalmistule ja Taikse- Tori- Türi-Alliku teele. Türi linnas Koidula tänava ja raudtee vahelisele endisele raudteetammi lõigule on kavandatud uus tänavalõik, mille pikendus Jaama tänavani on üldplaneeringus kavandatud kui alternatiivse raudteeülesõidu asukoht. Riigiteede osas on suurimaks kitsaskohaks liiklustiheduse kasvamise tõttu Türi linna ümber- sõitude puudumine. Vajalik on rekonstrueerida suure koormusega Türi linna tänavad (Tolli, Ravila, Kohtu jne). Renoveeritud on Türi-Arkma tee ning Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Türi ja Paide vaheline teelõik. Rajatud on kergliiklusteed Türi- Arkma suunal Türilt kuni Mäekülani ning Oisu ja Väljaotsa vahelisel lõigul. Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel on kergliiklustee rajatud Parasist Särevereni ning Türi linnast Paideni. Viimasel lõigul on kergliiklustee valgustatud. 2014 valmis Lokuta kegliiklustee Tallinn – Rapla - Türi maantee äärde. Uute kergliiklusteede rajamisel lähtutakse liiklusohutusest ja sotsiaalmajanduslikust põhjendatusest, viimastest lähtuvalt on vajalik rajada kergliiklusteid maapiirkondadesse (Kahala-Võhma, Kabala, Parasi-Laupa, Mäeküla–Väljaotsa, Oisu-Kabala jms) ja Türi linna piirnevate alade ühendamiseks linnaga (Särevere-Türi) ning muuta Särevere Jõe tänav jalakäijatele ohutumaks. Kergliiklusteed (sh kõnniteed) tuleb kohandada puuetega inimestele. Tolmutõrjet teostatakse valla avalikult kasutatavatel teedel vastavalt nõudlusele ja rahalistele võimalustele ning riigiteedel vastavalt Maanteeameti ja hooldaja vahelisele lepingule. Teede ja tänavate süsteemsema hoolduse ja korrastamise tagamiseks on vaja jätkata eraomandis olevate, kuid avalikuks kasutamiseks vajalike teede omanikega lepingute sõlmimist ning võimalusel teostada erateede kinnistutest välja mõõtmist ja munitsipaalomandisse ostmist. Türi linnas on tavaolukorras parkimiskohti piisavalt. Rajatud on parkla Wiedemanni ja Hariduse tänavate vahelisele alale Türi kultuurimaja kõrvale. Suurürituste toimumise ajal tekivad ummikud, sest tänavate läbilaskevõime on ammendunud. Linnas on vähe raskeveokite parkimiseks sobivaid kohti. Vajalik on Türi linna liikluskorralduskava koostamine ja kogu vallas suunaviitade ja tänavasiltide korrastamine. Türi vald teeb koostööd Edelaraudtee ASiga raudtee kasutamisega seotud küsimustes. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on rekonstrueerinud Türi – Viljandi raudteelõigu , mille käigus kaasajastati nimetatud raudteelõigu rööbasteed, raudteesillad, ülesõidud, samuti Türi jaama, Kärevere ja Ollepa peatuspunktide ooteplatvormid. Renoveerimistööde tulemusel kujunes raudteeveeremi sõidukiiruseks renoveeritud raudteelõigul 120 km/h. Türi vald on avatud Rapla- ja Viljandi maakondade omavalitsustega koostööks pikemas perspektiivis Tallinn-Viljandi raudteeliini Valgani pikendamiseks.
Telefoniside, internet Telefoniside teenust pakub Türi vallas peamiselt AS Elion. Võimalik on tarbida kõigi Eesti mobiilsidevõrkude teenuseid. Telefoniside ja interneti püsiühenduse tehniline kättesaadavus on tagatud. Türi linnas ja Säreveres on olemas televisiooni kaabellevivõrk, mida haldab AS Starman. Väljapool linna on AS-i Elion interneti püsiühendused võimalikud Säreveres, Türi-Allikul ja Poaka elamute piirkonnas, Kabalas, Kolus, Laupal, Oisus ja Metsakülas. Türi valda katab juhtmevaba WIMaX Interneti leviala. Tehniliselt on raskem ühendusi luua üksikutes metsastes ja künkliku reljeefiga piirkondades. Suuremad probleemid Interneti püsiühendusega on Kabala, Kõltsi, Raademetsa, Pala ja Rassi piirkonnas.
Türi valla arengukava 2015-2018 31(54)
Avatud Internetipunktid (AIP) on kõigis valla raamatukogudes. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt arendatakse projekti Estwin, mille käigus peab aastaks 2015 olema valmis fiiberoptiline kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Türi vallas on see välja ehitatud Ollepa, Villevere ja Laupa külades ning Türi linna vahetus ümbruses.
Kalmistud Türi vallas toimub matmine kahele Türi linnas asuvale kalmistule: Saunametsa ja Kõrgessaare kalmistutele. Kui kasutusele võtta nende kalmistute reservmaa, on need kasutatavad veel vähemalt kümme aastat. Lisaks uute hauaplatside väljaandmisele jätkub töö mahajäetud platside väljaselgitamiseks ja võimalusel pealematmise korraldamiseks. Eesmärk on efektiivselt hallata ja arendada kalmistuid, kalmistute teenindustaseme tõstmine ja esteetilise ilme parandamine. Prioriteetne on kalmistute internetipõhiste andmehaldussüsteemi kasutusele võtmine, mis on ühendatud teiste riigi infosüsteemidega (kodanikuportaal, rahvastikuregister). Andmebaas on vajalik ka selleks, et sõlmida kasutuslepingud platsi kasutajatega. Jätkuvad tööd Türile Saunametsa kalmistule leinamaja ehitamiseks . Türi linnas asuvale Kohtu tänava kalmistule matmist ei toimu. Kalmistust on kujunemas park- kalmistu. Säilitatud on hauatähised ning teised mälestusmärgid. Türi linnas asuvale Kesklinna kalmistule üldjuhul matmist ei toimu, kuid erandkorras on lubatud urnimatmine. Kalmistust on kujunemas park-kalmistu või mälestuspark. Kalmistul on teostatud dendroloogilise hindamise alusel ja muinsuskaitsega kooskõlastatult puude raiet, mida oleks vaja jätkata. Koostatud on rekonstrueerimisprojekt, mille alusel teostatakse kalmistu ilme parandamiseks, hoolduse hõlbustamiseks ning turvalisuse tõstmiseks vajalikke töid. Kalmistu müür, mis on ühest küljest restaureeritud, vajab ka ülejäänud kolmest küljest restaureerimist. Türi kirikuaias asuva kalmistu eest hoolitseb kiriku kogudus. Viljandi tänava ja Arkma külas asuvad vennaskalmistud (II maailmasõjas hukkunute ühishaud) on kujundatud haljasaladeks, säilitatud on hauatähised ja monumendid. Kõik Türi kalmistud on dendroloogiliselt huvipakkuvad.
Ühistransport Asendist tulenevalt on valla keskuse (Türi linn) transpordivõimalused head. Bussi- ja rongiühendus teiste põhiliste keskustega on vajadusi rahuldav. Hea on ühendus maakonnakeskuse Paidega, kust on täiendavad võimalused liinibussidega liikumiseks teistesse keskustesse. Toimib vallasisene sotsiaalbussiliin, mis kulgeb kindlal marsruudil (Türi - Türi- Alliku - Lokuta - Telliskivi - Särevere - Kõrgessaare - Saunametsa - Türi) ja kindlatel kellaaegadel. Transporditeenuse kasutamine on õigustatud isikutele (puudega, vanadus- ja töövõimetuspensionär ning eelkooliealine laps koos saatjaga) tasuta. Türi linna läbib Tallinn- Lelle-Viljandi raudtee, reisirongid väljuvad Tallinna suunas üheksa korda, Viljandi suunas neli korda ööpäevas. Türi raudteejaama baasil on kujunenud ühtne reisikeskus, mis teenindab nii rongi- kui ka bussireisijaid. Valla- ja maakonnasisene ühistransport (bussiliinid), mida korraldab MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus, mille liige on ka Türi vald, lähtub eelkõige õpilaste kui suurima kliendigrupi, vajadustest. Teiste kliendigruppide (töötajad, pensionärid, lasteaialapsed jne) hulk on suhteliselt väikesem , mistõttu ühistranspordisüsteem ei rahulda täielikult nende vajadusi. Vajalik on sünkroonselt optimeerida ja korrigeerida bussimarsruute-graafikuid, arvestades töö- ja koolipäevade algus- ja lõpuaegadega. Õpilaste veoks kasutatakse ka valla poolt tellitud eriliine, kui avalikud liinid ei rahulda õpilaste sõiduvajadusi.
Türi valla arengukava 2015-2018 32(54)
Ühistranspordi teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning maapiirkondade mulje parandamiseks vajavad bussipaviljonid remonti ja uuendamist (nt Säreveres jm).
Loodusressursside kasutamine Riikliku tähtsusega maavarade maardlaid Türi valla territooriumil ei ole. Aktiivselt kasutatavaks loodusressursiks on põhjavesi. Põhjavett kasutatakse majandus- ja joogiveena. Viimaste aastate majanduslik lähenemine ning tarbimise optimeerimine on vähendanud põhjavee tarbimist ning mõistliku kasutamise puhul ei ole ette näha selle vähenemist. Põhjavett võetakse individuaaltarbijate puhul 10…20 m sügavustest puurkaevudest. Selle sügavusega kaevude vee omadused on muutlikud ning sõltuvad suuresti kaevu asukohast, sanitaartsooni olemasolust. Vee kvaliteeti on vähe uuritud. Reeglina on see tarbijaid rahuldav. Veekvaliteedi halvenemist on ette tulnud reostusallikate (Türil raudteejaama piirkond, endiste sõnnikuhoidlate piirkonnad) läheduses. Suurimaks probleemiks tiheasustusest ning lohakast majandustegevusest tingitud kaevude kaitsetsoonide olukord. Ühisveevärki varustavad tsentraalsed puurkaevud sügavusega 60…80 m, kus joogivee kvaliteet on üldiselt rahuldav ja kaevude tootlus piisav, probleemiks on nendes veekihtides normist suurem rauasisaldus. Individuaalpuurkaevude vesi halveneb, vajadus on tõhustada nende sanitaarkaitsetsoonide kaitsmist või laiendada tsentraalset vesivarustust. Põhjavee kasutamine toimub ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava alusel ning põhjaveeuuringute alusel. Ei ole ette näha põhjavee kasutamise ulatuslikku kasvu. Kuna Türi linnas on rajatud uus joogiveehaare väljapoole asustatud alasid (Türi-Alliku küla). Pinnavesi asub valda läbivates jõgedes, valla tehisveekogudes (Türi tehisjärv, väiksemad tiigid) ning soodes. Pinnavett ettevõtluses ei kasutata vaid on kasutusel puhkemajanduslikult ning looduskeskkonna tasakaalu säilitamisel. Reeglina võib pinnavee olukorda lugeda rahuldavaks. Probleemiks on looduslike veekogude kinnikasvamine. Pinnavee kvaliteedi tagamiseks on vajalik jätkuvalt korrastada reostusallikaid (lekkivad kanalisatsioonid, sõnnikuhoidlad ning teised keskkonnaohtlikud objektid). Aktiivselt kasutatavad karjäärid on Liivamäe liivakarjäär koos laiendustega, Änari maa-ainese (kruusa) karjäär varuga 256 tuh.m³, millest kaevandatav kogus 220 tuh.m³, Kihli maa-ainese (kruusa ja liiva) karjäär, Kõltsi maa-ainese (kruusa) karjäär,. Seni kaevandatud karjäärid on rekultiveeritud ning uute varude kaevandamist on algatanud AS Mateko. Samuti on tuntud huvi teiste potentsiaalsete kruusavarude kaevandamisvõimaluste üle (Pakamäe). Türi voorestikus on eeldatavasti kruusavarusid, kuid need on looduskaitse all ja nende kaevandamist ei ole ette näha. Turvast on mitmetes Türi valla rabades. Turba kaevandamine toimub Lokuta, Retla, Kallissaare ja Väljaotsa turbarabas. Täiendavate turbarabade kasutuselevõttu ei ole ette näha. Ajalooliselt on Türi linna edelapiiril savi kaevandatud. Olemasolevad savivarud on vähe uuritud. Kasutuseta on seisnud Türi-Telliskivi savivarud, mille kasutuselevõtu võimalusi on vähe uuritud ning kaevandamist ei ole algatatud arvatavasti vähese tasuvuse tõttu. Ajalooliselt on Türi vallas kaevandatud paekivi. Viimastel aastakümnetel ei ole seda enam tehtud ning varusid on vähe uuritud. Teadaolevalt on paekivivarud Türi-Allikul, Kolus ning Pala küla piirkonnas. Seni ei ole peetud nende kaevandamist majanduslikult otstarbekaks ning need toimivad reservvarudena tuleviku jaoks. Mullastik on põllumajandusmaadel aktiivselt kasutusel. Täiendavaid aktiivseid meetmeid mullastiku kaitseks vaja ei ole. Majanduslikult kasutatav mets on riigi ja eraomanduses. Metsa kasutatakse metsamajanduskavade alusel. Türi lähiümbruse mets on kasutusel eelkõige rohelise vööndi metsana, seda kasutatakse eelkõige puhkemajanduslikult ning lageraiet ei tehta. Türi valla üldplaneeringuga on kavandatud Türi linna territooriumil asuva metsa kaitsemetsaks määramine. Finantseerimine
Türi valla arengukava 2015-2018 33(54)
2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kulu nimetus täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine
Majandus 810 202,14 814 018,63 387 101,27 359 189,19 517 675,82 691 830,82
Keskkonnakaitse 1 471 360,22 1 061 227,88 367 996,50 339 476,97 436 275,15 463 036,24
Elamu- ja kommunaalmajandus 743 280,08 565 076,46 1 068 072,41 2 801 877,49 1 345 605,01 2 865 186,44
Arengu takistused 1. Valla avalike teede seisund halveneb; 2. Vallal puudub reservmaa ettevõtluse ja avalike teenuste arendamiseks (riigipoolne soovimatus maade munitsipaliseerimiseks); 3. Tehniline infrastruktuur on kohati oluliselt amortiseerunud; 4. Türi linna tänavavalgustuse keskse juhtimise puudumine ja amortiseerunud tänavavalgustussüsteem; 5. Kruusateede suur osakaal (sh elamupiirkondades) ja nende halb seisukord; 6. Hajaasustusaladel infrastruktuuri väljaehitamine on kasutajate väikese arvu tõttu ebamajanduslik.
3.3.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Järjepidevalt parendatud tehniline infrastruktuur tagab elanikkonnale kvaliteetse elukeskkonna. Planeeringute koostamisel arvestatakse Türi linna väljakujunenud väärtusliku aedlinna miljööga. Türi valla “rohelise” maine hoidmiseks on koostatud üldhaljastuse toimiv arengukava; 2. Tiheasustusalade teede- ja tänavavalgustus on rekonstrueeritud ning rajatud sadeveekanalisatsioon; 3. Väljaehitatud reoveekogumisalad; 4. Korraldatud ühistransport avalikul liiniveol maapiirkondades; 5. Järjepidev kaugkütte kohandamine energiasäästlikumaks; 6. Loodud tuletõrjevee süsteemid tiheasustusaladel; 7. Kavandatud uued elamualad planeeringus; 8. Koostöö korteriühistutega energiat säästvate projektide elluviimisel; 9. Korraldatud jäätmemajandus ja väljaarendatud jäätmete liigiti kogumissüsteem.
3.3.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Järjepidevalt parendatud infrastruktuuri(vesi, kanalisatsioon, teed, tänavad, sadeveed, kergliiklusteed, kõnniteed, tänavavalgustus, internetiühendus jms); 2. Vallal on olemas avalike teenuste pakkumiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajalik munitsipaalmaa; 3. Avaliku ruumi kujundamine ja hooldus toimub kava alusel; 4. Teede korrastamine toimub teehoiukava alusel; 5. Kaugküttepiirkondades rekonstrueeritakse kaugküttetrasse; 6. Koostöös erasektoriga on ehitatud leinamaja; 7. Valla piires on korraldatud ühistransport; 8. Esinduslipuväljaku rajamine Türi kesklinna; 9. Võidutule altari rajamine Türi linna; 10. Kesklinna kalmistul Vabadussõjas langenute mälestusmärgi ümbruse korrastamine; 11. Valla omandis olevad hooned on rekonstrueeritud energiasäästlikemaks.
Türi valla arengukava 2015-2018 34(54)
3.3.4 Tegevuskava 3. ELUKESKKOND Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V3 E1 1. Änari küla kanalisatsiooni X rekonstrueerimine. V3 E1 2. Kahala küla tänavavalgustuse X rekonstrueerimine. V3 E1 3. Türi linna tänavavalgustuse rek. 600 000 600 000 V3 E1 4. Türi linnas Paide ja Viljandi tänavate 200 000 kõnniteede rekonstrueerimine. V3 E1 5. Kõrgessaare ja Saunametsa kalmistute X infrastruktuuri korrastamine (teed, parklad, prügimajandus, vesi jms). V3 E4 6. Ravila tänava rekonstrueerimine 250 000 V3 E2 7. Türi linna tänavate aluse maa XXXX munitsipaliseerimine. V3 E2 8. Lokuta ettevõtlusala maa XXX munitsipaliseerimine, osaline infrastruktuuri rajamine V3 E3 9. Oisu ja Laupa parkide XX rekonstrueerimisprojektide tegemine. V3 E5 10. Kaugküttesüsteemide rekonstrueerimine 35 000 Oisu, Särevere ja Türi – Alliku piirkondades. V3 E6 11. Saunametsa leinamaja detailplaneering ja 80 000 ehitamine. Üldkasutatava parkla ehitus on valla osalus. V3 E3 12. Koostöös Kaitseliiduga võidutule altari X rajamine Türi linna. V3 E2 13. Vallavara kasutamise ülevaatamine, vajaliku munitsipaalvara ja maa X määratlemine. V3 E7 14. Bussiliikluse tihendamine valla külade ja X V8 E3 keskuse vahel. V3 E1 15. Türi vee-ja kanalisatsiooni projekti 83 000 laienemine Marjamaa, Aiamaa, Lokuta, Kaare, Kungla ja Anna Haava tänavate piirkonda (projekt kokku 550 000 €). 3 KOKKU 398 000 850 000 600 000 0
3.4 HARIDUS
3.4.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Alusharidus Türi valla kuues alusharidusasutuses – Kesklinna Lasteaed, Lokuta Lasteaed, Türi - Alliku Lasteaed, Särevere Lasteaed „Kurepesa“, Oisu Lasteaed „Kelluke“ ja Kabala Kool-Lasteaed – võimaldatakse alusharidust 388 lapsele (andmed 2013. aasta 10. novembri seisuga). Särevere lasteaed „Kurepesa“ tegutseb 2011. aasta sügisest Türi linnas. Türi vallas Kabala piirkonnas töötab 2012. aasta sügisest Kabala Kool-Lasteaed, mis võimaldab omandada alusharidust ning kahel esimesel kooliastmel ka põhiharidust.
Türi valla arengukava 2015-2018 35(54)
Alusharidusasutustes on vaja eelkõige parandada mänguväljakute turvaalade seisukorda (vastavad tegevused on planeeritud 2014. aastasse). Kohati vajab parendamist ka muu õpikeskkond. Lokuta ja Oisu lasteaias vajavad ulatuslikku renoveerimist töötajate tualettruumid, Kesklinna Lasteaial tuleb vahetada katus. 2013. aastal vahetati välja kõikide lasteaedade piirdeaiad (v.a Särevere Lasteaias „Kurepesa“, mis asub ajutistes ruumides) ning osadesse lasteaedadesse paigaldati turvauksed. Kõik lasteaiad keskendusid 2013. aastal lapse arengukeskkonna parendamisele, sh õuesõppe võimaluste laiendamisele ning keskkonnaharidusele. Osaleti ulatuslikult erinevates projektides. Alushariduse kättesaadavus on tagatud kõikidele valla lastele.
Laste arv Türi valla alusharidusasutustes 2006-2013 Laste arv Alusharidusasutus 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013*
Kabala Lasteaed 30 31 26 30 26 23 0 0 Kabala Kool-Lasteaed (lasteaed) 0 0 0 0 0 0 32 25
Kesklinna Lasteaed 160 160 157 149 146 150 152 151
Lokuta Lasteaed 75 73 78 77 76 78 73 80 Oisu Lasteaed "Kelluke" 48 48 40 43 35 44 47 41
Särevere Lasteaed "Kurepesa" 45 43 42 48 47 47 48 50 T üri-Alliku Lasteaed 36 40 44 45 43 44 39 41
Kokku 394 395 387 392 373 386 391 388 * alates 2010. aastast on õpilaste arv EHISes 10.novembri seisuga
Üldharidus Türi valla kuues üldhariduskoolis õpib kokku 920 last (vt. alljärgnev tabel). Türi linnas asuvad Türi Ühisgümnaasium ja Türi Põhikool, põhikoolid on ka Laupal (Laupa Põhikool), Oisus (Retla Kool), Kabalas (Kabala Kool-Lasteaed) ning Türi linnas Türi Toimetulekukool toimetulekuõppel ja hooldusõppel olevatele lastele. Türi Ühisgümnaasium ja Türi Põhikool alustasid õppetööd 1. septembril 2011 ning samal ajal lõppes Türi Majandusgümnaasiumi ja Türi Gümnaasiumi tegevus.1. septembril 2012. alustas tööd ühe asutusena Kabala Kool-Lasteaed.
Türi valla üldhariduskoolide õpilaste arv aastatel 2006-2014 (EHISE seisuga 10. november) Üldharidusasutus Õpilaste arv õppeaastal
2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11* 2011/12* 2012/13* 2013/14* Kabala Kool-Lasteaed (kool) 0 0 0 0 0 0 16 16 Kabala Põhikool 68 59 46 46 39 22 0 0 Laupa Põhikool 88 93 88 90 84 96 101 104 Retla Kool 89 84 73 72 78 70 81 85 Türi Põhikool 0 0 0 0 0 579 569 531 Türi Toimetulekukool 22 23 27 26 23 19 20 17 Türi Ühisgümnaasium 0 0 0 0 0 201 179 167 Türi Gümnaasium 732 679 625 542 513 0 0 0 Türi Majandusgümnaasium 416 384 346 329 328 0 0 0 Kokku 1415 1322 1205 1105 1065 987 966 920 * alates 2010. aastast on õpilaste arv EHIS 10.novembri seisuga
Teistest omavalitsustest käis 2013. aastal Türi valla lasteaedades 26 last, põhikoolides 37, gümnaasiumis 18 ja muusikakoolis 2 õpilast. Türi vallas elas, kuid väljaspool Türi valla
Türi valla arengukava 2015-2018 36(54) haridusasutusi omandas 2013. aasta 10. septembri seisuga alusharidust 16 last, alg- ja põhiharidust 102 ja keskharidust 60 õpilast. Igal Türi valla üldhariduskoolil on oma suunitlus ja nišš. Kabala mõisas tegutsev Kabala Kool- Lasteaed pakub kodulähedast alusharidust ja põhiharidust I ja II kooliastmes Türi valla lõunapoolse piirkonna lastele. Retla Koolis valmis 2012. aastal õpilaskodu ja parandati kooli õpitingimusi. Laupa Põhikool asub looduskaunis ümbruskonnas Laupa mõisahoones ning keskendub iga lapse eripära arvestamisele ja individuaalsele lähenemisele. Türi Põhikool on Türi valla kõige suurem põhiharidust pakkuv haridusasutus. Türi Põhikool sobib iseseisvamale ja teadlikumale õpilasele, samas töötab koolis tugev tugispetsialistide meeskond. Värskelt renoveeritud hoonetes töötavad Retla kool, Laupa Kool ning Türi Toimetulekukool. Türi Põhikooli mõlemad õppehooned ja Türi Ühisgümnaasiumi hoone ning Kabala Kool- Lasteaed vajavad ulatuslikku renoveerimist ning nimetatud koolide õpikeskkond kaasajastamist. Lahendamist vajavad Türi Põhikooli õpilaste sportimistingimuste ja Türi Ühisgümnaasiumi õpilaste majutuse probleem. Üldhariduskoolide õpilaste arvu jätkuv vähenemine avaldab mõju vallapoolsele koolide rahastamisele, kuna õpilaste arvu langemisel kahaneb ka riigipoolne õpilaskohtade kogutoetus. Seetõttu tuleb vallal tõhustada haridusasutuste omavahelist koostööd ning vähendada ebamõistlike kulutuste osakaalu hariduses.
Erivajadustega laste haridus Valla koolides rakendatakse kaasava hariduse põhimõtteid: toetatakse ja arendatakse eriandekust, õpetatakse lihtsustatud ja individuaalsete õppekavade alusel, rakendatakse parandusõpet, vajadusel koduõpet, diferentseeritud õpet, võimaldatakse õpinõustamist, õppimist väikeklassides jpm. Enamus loetletud teenustest on tagatud Türi Põhikoolis, lahendamist vajab HEV-laste õpingute toetamine tugispetsialistide rakendamise kaudu Laupa Põhikoolis, Retla Koolis ja Kabala Koolis-Lasteaias. Vajadusel teevad koolid ja lasteaiad koostööd Süda Eesti Sotsiaalkeskusega, kes pakub logopeedi ja psühholoogi teenust. Erivajadustega laste paremaks integreerumiseks rakendatakse koolides abiõpetajaid ja tugiisikuid, erivajadustega laste jaoks on Türi vald võimaldanud tööle võtta abiõpetajaid ja tugiisikuid ka lasteaedades. Türi Toimetulekukool teenindab kogu Järva maakonna erivajadustega lapsi, pakkudes võimalust hariduse omandamiseks mõõduka ja raske vaimupuudega lastele. Toimetulekukooli õppehoone ja õpitingimused on kaasajastatud. Ehitatud on õpilaskodu 13 õpilasele ning teist aastat õpitakse renoveeritud ja kaasaegselt sisustatud õppehoones.
Huviharidus Türi Muusikakool asutati 1. septembril 1990. aastal. Kooli tegevuse eesmärgiks on professionaalse muusikalise põhihariduse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine. Koolis õpetatakse järgmisi erialasid: klaver, viiul, akordion, tšello, flööt, plokkflööt, oboe, klarnet, saksofon, trompet, metsasarv, kitarr ja löökpillid. 1. oktoobri 2013 seisuga oli Türi muusikakoolis 149 õppurit. Huvi muusikalise põhihariduse järele on väga suur. Õpitingimuste parandamiseks ja õppetegevuse laiendamiseks ehitati Türi Kultuurimaja juurdeehitusena Türi Muusikakoolile uus hoone. MTÜ Türi Spordiklubide Liit moodustas 2010. aastal erakoolina tegutseva Türi Spordikooli. Spordikoolis õpitakse kergejõustiku, võrkpalli, ujumise, maadluse, ratsutamise, orienteerumise, tennise ja vibulaskmise erialal.
Kutseharidus Türi vallas asub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluva riigi kutseõppeasutuse Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekoht. Õppetöö toimub kolmes põhivaldkonnas:
Türi valla arengukava 2015-2018 37(54) põllumajandus, tehnika- ja ehitusõpe ning majandus- ja teenindusõpe. Õppeasutus tegeleb ka täiskasvanukoolitusega erinevates õppevaldkondades. Türi vald teeb Järvamaa Kutsehariduskeskusega koostööd, tagades transpordikulu katmise kaudu valla põhikoolide õpilastele võimaluse osaleda eelkutseõppe programmis. Türi vald on asutanud sihtasutuse Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus, mille peamiseks eesmärgiks on Kesk-Eesti regiooni inimeste täienduskoolitus ja erinevates projektides osalemise kaudu piirkonna elanike pädevuse tõstmine. 2012. aastal alustas SA koostöös Tartu Ülikooliga aastast eakate koolitamise projekti „Väärikate ülikool“ ning see projekt on jätkunud ka 2013. aastal.
Lisateenused Uutele spetsialistidele on võimalus pakkuda elamispinda vallale kuuluvates munitsipaalkorterites Türi linnas Wiedemanni tänav 1 asuvas hoones. Samas hoones on kavas edaspidi võimaldada majutust ka nende Türi Ühisgümnaasiumi õpilaste jaoks, kes ei ela Türi linnas ja tulevad kooli kaugemalt.
Valdkonna suuremad investeeringud Lasteaedade õpikeskkonna parendamisega seotud investeeringute kulu 2008-2013 (eurodes) Lasteasutuse nimetus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Kesklinna Lasteaed 25 124,61 35 169,81 0,00 0,00 0,00 35 536,52 Lokuta Lasteaed 110 479,79 7 563,18 0,00 0,00 2 413,00 26 355,46 Türi-Alliku Lasteaed 0,00 1 943,23 0,00 0,00 85 063,71 7 225,66 Särevere Lasteaed "Kurepesa" 10 212,90 0,00 0,00 1 245,73 0,00 848,40 Oisu Lasteaed "Kelluke" 5 671,26 0,00 29 990,41 14 676,00 0,00 14 112 Kabala Kool-Lasteaed (kuni 0,00 0,00 0,00 622,37 0,00 8 706 01.09.2012 Kabala Lasteaed) Kokku 151 488,57 44 676,22 29 992,71 16544,10 87 467,71 92 785,04
Üldhariduskoolide õpikeskkonna parandamisega seotud investeeringute kulu 2008-2013 (eurodes) Üldhariduskool 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Laupa Põhikool 431 535,95 578 802,32 320 118,51 8 865,89 8 865,89 4 279 Retla Kool 19 217,75 0,00 2 680,45 69 658,07 372 647,29 16 432,46 Kabala Kool-Lasteaed (kuni 69 628,23 0,00 23 621,02 6 111.74 31 506,92 7 320 01.09.2012 Kabala Põhikool) Türi Põhikool (kuni 01.09.2011 Türi 75 724,98 8 562,09 1 181,09 50 652,15 24 914,72 145 826,48 Gümnaasium) Türi Ühisgümnaasium (kuni 01.09.2011 Türi 19 237,27 19 795,88 0,00 12 782,33 31 277,65 54 524,31 Majandusgümnaasium) Türi Toimetulekukool 15 926,03 17 298,33 253 766,56 47 933,74 518 948,44 0,00 Kokku 631 270,22 624 458,62 601 367,64 196 003,92 460 346,58 211 966,22
Valdkonna finantseerimine Valdkonna finantseerimine 2006-2013 (ilma toetusfondita pedagoogide palgavahenditeks) 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Asutus Täitmine Täitmine Täitmine täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Kabala Kool-Lasteaed 59 589 (lasteaed) Kabala Lasteaed 30 342 56 124 74 163 75 533 64 204 68 003 68 973
Türi valla arengukava 2015-2018 38(54)
Kesklinna Lasteaed 274 131 306 533 378 901 363 878 304 573 338 124 342 508 461 885 Lokuta Lasteaed 152 237 163 840 205 751 207 964 161 802 186 500 179 762 247 054 Oisu Lasteaed "Kelluke" 96 135 112 549 145 261 138 659 115 180 129 070 132 803 169 980 Särevere Lasteaed "Kurepesa" 79 129 98 759 125 651 127 246 103 837 114 573 117 724 147 708 Türi-Alliku Lasteaed 85 169 101 757 138 397 139 112 112 275 125 834 127 239 165 349 Kabala Kool-Lasteaed (kool) 106 769 Kabala Põhikool 116 078 120 274 143 630 117 760 92 966 94 857 84 222 Laupa Põhikool 134 338 162 540 209 827 196 042 167 969 154 854 159 234 186 654 Retla Kool 118 370 149 443 170 235 142 321 114 157 141 268 168 582 169 533 Türi Põhikool 198 386 424 306 586 814 Türi Toimetulekukool 100 530 103 120 113 985 104 179 89 901 99 326 111 157 62 073 Türi Ühisgümnaasium 127 109 240 874 317 262 Türi Gümnaasium 366 664 322 483 467 915 383 786 356 154 184 787 Türi Majandusgümnaasium 282 562 298 606 388 907 333 900 262 309 134 619 KOKKU 1 835 685 1 996 028 2 562 623 2 330 380 1 945 327 2 097 310 2 157 384 2 680 670 Muutus eelmise aastaga 1,09 1,28 0,91 0,83 1,08 1,03 1,24 võrreldes * seoses eelarve koostamise metoodika muutumisega alates 2013. aastast arvestatakse eraldi koolide õpilaste toitlustamise ja õpilaskodude kulusid. * Kabala Kool-Lasteaia eelarve sisene jaotus lasteaia ja kooli vahel on indikatiivne
Osalus teiste omavalitsuste lasteaedade kuludes oli 38 361 €, koolide-lasteaedade kuludes 9 019 €, põhikoolide kuludes 21 274 ja gümnaasiumide kuludes 54 989 €. Kokku osaleti teiste omavalitsuste hariduskulude katmises 123 643 euroga.
Arengu takistused 1. Riigi ja maakonna haridussüsteemi jätkuv määramatus; 2. Naaberomavalitsuste haridusotsused; 3. Vähenev õpilaste arv; 4. Haridusasutuste hoonete suur renoveerimismaht ja vajadus; 5. Vähenev ja vananev elanikkond; 6. Valla äärealade tõmbekeskuseks ei ole Türi linn.
3.4.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Alus- ja põhiharidus on kodulähedane; 2. Türi Ühisgümnaasiumis antakse konkurentsivõimelist haridust; 3. Valla haridusasutustes on kaasaegne õpikeskkond (hooned, õppevahendid); 4. On tagatud erivajadustega inimeste õpe ja professionaalne laste ning lastevanemate nõustamine; 5. On loodud võimalused ja tingimused huvitegevuse kättesaadavuseks kogu vallas; 7. Väärtustatakse keskkonnahoidu ja säästvat arengut haridustöö igal tasandil.
3.4.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Alus- ja põhiharidus on kodulähedane; 2. Türi Ühisgümnaasium pakub konkurentsivõimelist haridust.; 3. Mitmekesised võimalused huvihariduse ja huvitegevusega tegelemiseks; 4. Valla haridusasutustes on kaasaegne õpikeskkond; 5. Türi vald märkab ja tunnustab haridustöötajaid.
Türi valla arengukava 2015-2018 39(54)
3.4.4 Tegevuskava
4. HARIDUS Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Tegevus/investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V4 E2 1. Gümnaasiumihoone rekonstrueerimine 300 000 (omaosalus, KOKKU 1,5 MEUR). V4 E1 2. Põhikoolihoone rekonstrueerimine 400 000 (omaosalus, KOKKU 2 MEUR) V4 E1 3. Türi lasteaedade laiendamine. 300 000 V4 E 4 4. Kesklinna Lasteaia katuse rekonstrueerim. 30 000 V4 E4 5. Haridusasutuste õpikeskkonna kvaliteedi tõstmine: inventari ja õppevahendite XXXX soetamine. V4 E1 6. Ühtse lasteaedadesse vastuvõtu- ja X väljaarvamissüsteemi rakendamine. 4 KOKKU 430 000 300 000 0 300 000
3.5 NOORSOOTÖÖ
3.5.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Alates 2004. aastast korraldas Türi vallas noorsootööd MTÜ Türi Avatud Noortekeskus. 1. augustil 2010. aastal moodustas Türi Vallavalitsus hallatava asutuse Türi Noortekeskuse, mis lisaks Türi linnas asuvale Noortekeskusele korraldab noorsootööd ka Oisu ja Kabala noortetoas. MTÜ Türi Avatud Noortekeskus on allasutuse koostööpartner ja aitab ellu viia erinevaid noortele suunatud projekte. Lisaks toetab vald kolmanda sektori organisatsioone noortele suunatud tegevuste korraldamisel. Türi Noortekeskus korraldab noorte teavitamist, pakub erinevaid vaba aja sisustamise võimalusi, viib läbi noorte töö- ja puhkelaagreid ning noorteüritusi. Noortekeskuse algatusel toimuvad noortevahetused ja erinevad koostööprojektid nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Noorsootöö toimub peamiselt avatud noorsootöö meetodil, mille mitmekesistamiseks kasutatakse projektitööd, ringitööd jms. Noorte tegevuste korraldamisel lähtutakse noorte huvidest. Lisaks vaba aja veetmise võimalustele toimuvad Türi Noortekeskuses ka mitmed noortele suunatud tegevus-ja ennetustööprojektid. Noortekeskus töötab avatud noorsootöö meetodil. 2013. aastal oli võimalik osaleda üheksas erinevas huviringitegevuses, kasutada internetikohvikut ja rulaparki. Korraldati erinevaid tegevuslaagreid noortele ning osaleti mitmetes projektides. 2013 aastal keskenduti majast väljapoole tehtavatele sündmustele ja MONO (mobiilse noorsootöö) arendamisele. Oldi abiks erinevate küla-pere – ja spordipäevade korraldamisel vallas. 2013 aasta jooksul viidi ellu 92 erinevat sündmust. Noortekeskuse külastajate arv oli 2013. aastal keskmiselt 984 last kuus, lisaks renditi ruume välja erinevatele kasutajatele. Hallatava asutusena alustas Türi Noortekeskus tegevust uutes ruumides 2010. aasta septembris. Uues majas on ruumid erinevate tantsutrennide, lavaliste tegevuste ja mängude läbiviimiseks, ringi ja seminariruumid ning ruumid psühholoogile või karjäärinõustajale. Leader-programmist ja KOP-programmist saadud toetusega on soetatud erinevaid matka- ja seiklusvahendeid, millega saab noori arendada ka väljaspool noortekeskust.
Türi valla arengukava 2015-2018 40(54)
Türi Noortekeskuse pakutavad võimalused: - lauamängude kasutamine sh lauajalgpall ja -tennis, õhuhoki, Wii, filmi- ja videotehnika; - arvuti ja interneti kasutamine; - noortebändidele prooviruumi ja tehnika kasutamine; - raadiosaate tegemine; - olemas on väga head tehnilised võimalused erinevate sündmuste korraldamiseks; - käelised tegevused – käsitöötuba; - rulapargis ratta, rula ja rulluiskudega sõitmine; - seminaride, koosolekute korraldamise võimalus; - söögi soojendamise ja valmistamise võimalus; - madal- ja kõrgseiklusrada, ronimisseinad, jalgrattad, matkavarustus (telgid, magamiskotid, matid jms) ja vahendid looduskasvatuse läbiviimiseks; - kanuude rentimine, kasutamine matkadeks; - ruumide rentimine erinevateks üritusteks, treeningute läbiviimise võimalus, sünnipäevade pidamine.
Valdkonna investeeringud Türi noortekeskuse hoone valmis 2010. aastal ja ehituse maksumus kokku oli 424 499 eurot. Toetus moodustas maksumusest 95% (392 662 eurot) ja valla omaosalus 5% (31 837 eurot). 2013. aastal soetati läbi projektide toetuse mitmeid vahendeid (hüppekargud, batuut, meeskonnatöö vahendid) mobiilse noorsootöö arendamiseks ning mahtuniversaal, mida saavad kasutada ka teised Türi valla hallatavad asutused.
Valdkonna finantseerimine Noorsoovaldkonna finantseerimine 2008-2013 ( eurodes) Asutuse nimetus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Toetus MTÜ-le Türi Avatud 33 078,26 30 431,96 20 780,89 0,00 0,00 0,00 Noortekeskus Toetus III sektorile 3 718,52 1 124,84 1 278,23 2 223,29 1 278,00 0,00* (noorteühendustele) Muu noorsootööga seotud kulu 19 880,25 53 631,91 411 103,93 8 417,84 6 230,40 6 412,20 Türi Noortekeskus (alates 2011) x x x 90 295,55 78 632,57 96 445,63 Kokku 56 677,03 85 188,71 433 163,05 100 931,10 86 140,97 102 857,83 * 2013. aastal on toetus III sektorile arvestatud real muu noorsootööga seotud kulu
Arengu takistused 1. Koostöö puudumine noortega tegelevate eri institutsioonide ja valdkondade vahel; 2. Info noorsootööst ei jõua vanemateni; 3. Noorte töökohtade puudus; 4. Noorte vähene huvi osaleda aktiivselt valla elus.
3.5.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. On loodud võimalused ja tingimused noorsootöö ning huvitegevuse kättesaadavuseks kogu vallas. Toimiv noortekogu on suurendanud noorte kaasatust tegevustesse; 2. Väärtustatakse keskkonnahoidu ja säästvat arengut noorsootöö igal tasandil.
Türi valla arengukava 2015-2018 41(54)
3.5 .3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Toimiva noortekogu toel suurenenud noorte kaasatus erinevatesse tegevustesse ja juhtimisse; 2. Aktiivsem noorsootöö valla maapiirkondades; 3. Toetatakse isamaaliste ja skautlike noorteorganisatsioonide vabatahtlike juhtide tööd.
3.5.4 Tegevuskava
5. NOORSOOTÖÖ Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V5 E1 1. Toimiva noortekogu asutamine. X 5 KOKKU 0 0 0 0
3.6 KULTUUR
3.6.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Türi vallas tegutseb Türi Raamatukogu 8 struktuuriüksusega valla erinevates paikades- Laupa, Türi-Alliku, Oisu, Kabala, Ollepa, Änari, Kolu, Taikse raamatukogud. 1. septembrist 2013 alustas tööd Türi Kultuurikeskus struktuuriüksustega Türi linnas- Türi kultuurikeskus, Kabala külas- Kabala rahvamaja, Oisu alevikus- Oisu rahvamaja ja Taikse külas- Taikse rahvamaja. Linnas asuvad kaks muuseumi: Türi Muuseum ja Eesti Ringhäälingumuuseum. Valla kultuuriasutuste eesmärgiks on kaasata kogukonda, tagada kultuuri jätkusuutlikkus ja kultuuripärandi edasikandmine. Valla kultuuriasutused peavad oma töös tähtsaimaks rahvakultuuri säilitamist, arendamist ja propageerimist. Valla kultuuriasutuste töötajad osalevad ülevallalisi üritusi korraldavates töörühmades (kevadpealinn, Kabala laulu-ja tantsupidu, Õunafestival, koduvalla sünnipäev) ning aitavad kaasa maakondlike ja vabariiklike ettevõtmiste korraldamisel. Kõik kultuuriasutused teevad tihedat koostööd haridusasutuste, ettevõtete ja vabaühendustega. Aktiivselt tegutsevad kodanikeühendused: kultuuri- ja külaseltsid, seltsingud ja klubid ning vähemusrahvuste ühendused. Vabaõhuüritusi korraldatakse Türi tehisjärve ääres, linna parkides, Türi kultuurimaja sisehoovis, Türi ning Kabala laululaval. Türi Raamatukogu tagab elanikkonna juurdepääsu teadmistele, toetab elukestvat õpet, aitab kaasa üldkultuurilisele arengule ja lugemisharjumuse kujunemisele. Raamatukogudes on mitmekülgsed teavikute kogud ja kasutatakse raamatukogunduslikku tarkvara RIKS, mis võimaldab RIKS-Webi vahendusel lugejal saada ülevaadet Järvamaa raamatukogude fondidest ja soovitud teavikute laenutamisvõimalustest. Oisu ja Laupa raamatukogud asuvad koolimajades ja täidavad lisaks kooliraamatukogude funktsioone ning 2014. aastast lisandus Kabala raamatukogu. Türi Raamatukogu struktuuriüksustes asub avalik internetipunkt ja tasuta WiFi leviala (v.a Kolu ja Änari). Raamatukogudes osutatakse tasulisi teenuseid (printimine, paljundamine, faksi saatmine, skaneerimine). Valla elanikel peab olema võrdne võimalus informatsiooni kättesaamiseks ja ligipääs e-teenustele. Türi valla kultuuri- ja rahvamajad ning raamatukogud toimivad kogukonnakeskustena. 2010. a maikuus avati rekonstrueeritud Türi Kultuurimaja, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga (kino-, valgus-, heli- ja konverentsitehnika). 1. septembrist 2013 tegutseb Türi
Türi valla arengukava 2015-2018 42(54)
Kultuurikeskus. Aktiivses kasutuses on professionaalne helisalvestusstuudio, kus on salvestatud mitmed vabariigis tuntust saanud singlid ja plaadid. Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis ja näitusesaalis vahetuvad igakuiselt näitused ning galerii on saanud hea vastuvõtu Eesti kunstnike ja külastajate poolt. Türi Kultuurikeskus pakub mitmekülgset kultuuriteenust, omab inimressurssi piirkonna suursündmuste korraldamiseks, hoiab ja arendab rahvakultuuri ning vahendab professionaalset kultuuri. Oisu rahvamajas on teatri- ja tantsusaalid, kus korraldatakse etendusi, kontserte, peoõhtuid, loenguid ning tegutsevad huviringid. Maja toimib kogukonnakeskusena. Taikse rahvamaja ruume kasutab ühistegevuseks kohalik kogukond, korraldatakse sündmusi ja tegutsevad huviringid. Kabala rahvamaja on kogukonnakeskus, kus korraldatakse rahvakalendri tähtpäevade tähistamist, erinevaid ettevõtmisi peredele ja lastele ning tegutsevad huviringid ja klubid. Koostöös arendatakse ühistegevust ning hoitakse Kabala laulu- ja tantsupeo traditsiooni. Türi Kultuurikeskuse ja koolide kollektiivid on hinnatud esinejad nii Türi vallas, kui maakondlikel ja vabariiklikel kultuurisündmustel. Kohalike rahvakultuurikollektiivide jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline kaasata huviringide tegevusse lapsi ja noori. Vajalik on välja töötada ja juurutada vallas ühtne huviringide ja ringijuhtide toetussüsteem. 2013/2014 hooajal tegutseb valla kultuuri- ja rahvamajades kokku 53 huviringi või klubi. Lisaks võimalusele osaleda kodukohas erinevates huviringides, külastada kontserte ja peoõhtuid, võimaldatakse majades rentida ruume konverentside ja õppepäevade korraldamiseks ning isiklike tähtpäevade tähistamiseks. Türi Muuseum on kogukonda kaasav ja ühendav muuseum, mis uurib, kogub, säilitab ja vahendab rahvuslikku kultuuripärandit, eelkõige Türi valla ajalooga seotud olulisi esemeid, dokumente ja mälestusi. Eesti Ringhäälinumuuseum on tunnustatud keskus, mis kogub, uurib ja vahendab ringhäälingu ajalugu ja vahendab meediateadmisi ja -oskusi nii näitusetegevuse kui haridustöö kaudu. Mitmekesised programmid on suunatud erinevatele sihtgruppidele. Muuseum tegutseb ka turismiinfopunktina, kogudes ja vahendades informatsiooni ning korraldades ekskursioone valla külalistele. Türi vald toetab Türi Püha Martini kiriku kui arhitektuurimälestise tegevust ning kiriku arendamisega seotud investeeringuprojekte. Kirikus toimuvad kontserdid ja näitused ning tehakse koostööd koguduse ja kultuurikorraldajate vahel. Türi vald hoolib vallas asuvatest kultuurimälestistest ja ajaloopaikadest. Laupa ja Kabala mõisakoolid ning Meossaare kabelimüürid leiavad üha enam kasutust erinevate kultuurisündmuste korralduspaikadena.
Valdkonna suuremad investeeringud Kultuuriasutuste rekonstrueerimine 2007-2010 (eurodes) Kultuuriasutuse nimetus 2007 2008 2009 2010 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Kultuuri- ja rahvamajad kokku, sh 744 843,10 1 274 464,84 1 345 429,45 1 024 357,24 Türi Kultuurimaja 707 525,47 1 166 942,02 1 335 259,48 1 012 394,17 Oisu Rahvamaja 36 380,74 84 995,31 10 169,97 11 963,14 Kabala Rahvamaja 936,89 22 527,51 0,00 0,00 Türi Raamatukogu 19 395,27 17 009,83 0,00 10 959,26 Türi Muuseum 0,00 972,86 0,00 0,00 Muu kulu 10 884,15 0,00 0,00 0,00 Türi kiriku välisfassaadi ja torni valgustus 10 884,15 0,00 0,00 0,00 Kokku 775 122,52 1 291 474,67 1 345 429,45 1 035 316,57 Kokku 2007-2010 4 447 343,20
Türi valla arengukava 2015-2018 43(54)
Euroopa Liidu tõukefondide meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010“ alusel eraldati Türi vallale Türi Kultuurimaja rekonstrueerimiseks 182 216 eurot, millele lisandus valla omaosalus 321 558 eurot. Ehitis valmis 2010. aasta maikuus. 2011. ja 2012. aastatel valdkonnas suuremaid investeeringuid ei tehtud. 2013. aastal soetati Türi Lauluväljakule teisaldatavad toolid.
Arengu takistused 1. Kohalike kultuuritarbijate arvu vähenemine; 2. Hoonete haldamisega seotud suured ülalpidamiskulud; 3. Vahendite nappus sisuliseks tööks; 4. Madalad palgad kultuurivaldkonnas; 5. Ebavõrdsed võimalused osaleda laste ja noorte huviringide töös (transport); 6. Ebaefektiivne ressursside kasutus ja reklaamikorraldus; 7. Ruumipuudus (muuseum, raamatukogu); 8. Vananenud tehnika, sh kinotehnika Türi Kultuurimajas ning puuduvad vahendid kaasaegse tehnika hoolduseks; 9. Ebapiisavad vahendid tarkvara ja arvutite soetamiseks ning hooldamiseks.
3.6.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Vallas on professionaalne kultuurikorraldus ja hästi toimiv kultuuriasutuste võrk; 2. Piirkonniti on olemas võimalused igale eale huvitegevustega tegelemiseks ja kättesaadavad raamatukoguteenused; 3. Toetatakse rahaliselt valla seltside ja ühingute tegevust ning kultuuriasutuste korrashoidu. 4. On olemas võimalused üleriigilise tähtsusega kultuuriürituste toomiseks valda; 5. Korrastatud ja säilitatud on arhitektuurimälestised, nendega seotud kohad on väljaarendatud kultuuriürituste korraldamise kohtadeks; 6. Transpordikorraldus võimaldab maapiirkonna elanikel saada osa valla keskuses pakutavatest teenustest, kultuuri- ja seltsielust.
3.6.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Professionaalne kultuurikorraldus, tugevad ja jätkusuutlikud kultuuritraditsioonid; 2. Kultuuritarbija vajadustele vastavate teenuste hulk ning kvaliteet; 3. Kultuuritöötajate ja ringijuhtide töö tasustamisel on arvestatud eriharidust ja kvalifikatsiooni; 4. Raamatukogu on kaasaegne teabekeskus ja aitab kaasa e-teenuste kättesaadavusele vallas; 5. Muuseum suurendab elukestva õppega oma atraktiivsust; 6. Ühtne infotehnoloogia hooldus valla kultuuriasutustes.
Türi valla arengukava 2015-2018 44(54)
3.6.4 Tegevuskava
6. KULTUUR Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Tegevus/investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V6 E2 1. Türi Raamatukogu tegevuse V1 E4 ümberkorraldamine, struktuuriüksuste X vähendamine. 6 KOKKU 0 0 0 0
3.7 SPORT
3.7.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Türi vallas toimib sporditöö ühtses süsteemis, sporditegevust koordineerib ja korraldab MTÜ Türi Spordiklubide Liit (edaspidi TSKL) Türi valla ja TSKLi vahel 29. detsembril 2009. aastal sõlmitud (uuendatud) koostöölepingu alusel. TSKL-ile eraldab vald vallaeelarvest raha sporditegevuse administreerimiskuluks, treenerite töö tasustamiseks, õppe-treeningtööks, klubide ja spordialade toetamiseks, spordiürituste ja -võistluste korraldamiseks ning hoonete (Türi linna võimla) ja spordirajatiste (Türi linna võimla esised spordiväljakud, staadion) haldamiseks, samuti endise Türi Metsakombinaadi staadioni muru niitmiseks, Türi Ühisgümnaasiumi taguse liuvälja hooldamiseks, Türi tehisjärve ääres asuvate võrkpalliplatside korrastamiseks (liiva vahetus), Kõrgessaares jooksu- ja rattakrossi harrastamiseks sobivate radade korrastamiseks (võsast puhastamiseks) ning Tolli metsa valgustatud tervise-suusaraja hooldamiseks. Türi vallas toimuvad spordiüritused toovad kohale palju huvilisi ka väljapoolt Türi valda. Türi Auto-motoklubi Kihli krossirajal on toimunud Euroopa ja Eesti meistrivõistlused motokrossis, rahvusvaheline motokrossivõistlus „Türi raadiomast“ ning mitmed vabariiklikud võistlused. Türil on toimunud mitmed maakondlikud suusatamise ja rattakrossi seeriavõistluse etapid. Kunstkattega muruväljakul on viidud läbi talvised Türi Ganvix Jalgpalliklubi karikavõistlused. Türil on toimunud üle-eestilised maadlusvõistlused, Eesti võrkpalli esiliiga meistrivõistluste mängud, maakondlikud lauamängude meistrivõistlused, Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused raskejõustikualadel (2008), Eesti väikelinnade suvemängud (2008), Eesti spordiveteranide suvemängud (2009)* Eesti valdade mängud 2010, Türi Triatloni võistlused, Eesti BIG kuldliiga ja Eesti noorte karikavõistlused kergejõustikus, Eesti meistri- ja karikavõistlused tuletõrjespordis. Türi valla spordirajatisteks on Türi Põhikooli võimla ja 300 m ringrajaga staadion, Türi Ühisgümnaasiumi võimla, Türi linna võimla, Türi ujula, Türi linnastaadion koos tuletõrjespordiks mõeldud torniga , Türi tehisjärveäärsed spordiväljakud (2 rannavolle väljakut ja korvpalliväljak), Staadioni tänava jalgpallistaadion ja vibustaadion, tenniseväljakud Kalevi ja Jaama tänaval, Kihli motokompleks, Säreveres spordibaasid (võimla, jõusaal, staadion, hobusetall, sisemaneež, ratsutamisplats, asfaltkattega mänguplats), Laupa kooli võimlemistuba, muruväljak jalgpalli mängimiseks ja võrkpalliplats, Türi-Alliku võrk- ja jalgpalliplats, Veskisilla tenniseväljak, kardirada ja bowlingu saal, Retla Kooli võimla ja staadion ning Kabala spordihoone, kooli staadion koos mänguväljakutega ja Kahala spordiplats. Tolli metsas on valgustatud tervise- ja suusarada, spordihuvilistel on võimalik kasutada Kõrgessaare jooksu- terviserada, jalgrattateid ning suusa- ja jalgrattaspordiks sobivat Käomäge (asub Paide ja Türi vahel). Hiljuti Türi lähiümbrusesse ehitatud kergliiklusteid kasutavad jalgratturid, kepikõnni harrastajad, jooksjad ja rulluisutajad.
Türi valla arengukava 2015-2018 45(54)
Kuigi on olemas heal tasemel tehnilised võimalused spordiga tegelemiseks nii tippspordi kui ka tervisespordi tasemel, on noorte ja tööealise elanikkonna aktiivsus spordielus osalemises madal. Olukorra parandamiseks on vajalik välja töötada laste ja noorte toetussüsteem, et tagada neile võrdsed võimalused spordiga tegelemiseks. Tööealise elanikkonna hulgas on vaja propageerida tervisesporti, korraldada koolitusi ja liikumisüritusi. Pikemas perspektiivis on vajalik Türi Põhikoolile uue mitmeotstarbelise võimla ehitamine.
Valdkonna suuremad investeeringud Türi vald on investeerinud spordibaaside korrastamisse ja arendamisse aastatel 2007-2010 kokku 221 970 eurot. Sellest on kasutatud Tolli metsa valgustatud tervise- ja suusaraja rekonstrueerimiseks kokku 120 656 eurot, võimla rekonstrueerimiseks 33 170 eurot (2007. aastal) ning toetanud Kihli motokompleksi arendamist 14 252 euroga ning kunstkattega muruväljaku ehitamiseks 53 891 eurot (2008. aastal). 2011.ja 2012. aastatel spordivaldkonnas suuremaid investeeringuid ei tehtud. 2012. aastal soetati Leader programmi toel valla lasteaedadele ja koolidele spordivarustust 1 200 euro väärtuses.
Investeeringud (eurodes) Investeeringu nimetus 2007 2008 2009 2010 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Tolli metsa valgustatud suusaraja rekonstrueerimine 100 201,66 4 974,16 12 285,53 2 796,80 Võimla rekonstrueerimine 33 170,15 0,00 0,00 0,00 Kihli motokompleksi arendamine 4 345,99 4 793,37 2 556,47 0,00 Kunstkattega muruväljaku ehitamine 0,00 53 891,11 0,00 0,00 Kokku 137 717,79 63 658,64 14 841,99 2 796,80 Kokku 2007-2010 219 015,23
Finantseerimine Spordivaldkonna finantseerimine (eurodes) Kulu nimetus 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve
Toetus MTÜle Türi 178 472,66 182 930,35 182 930,35 177 918,00 197 227 221 100 Spordiklubide Liit Sporditegevusega seotud toetus 2 189,23 2 173,97 1 427,00 1 689,00 0,00* 56 000 III sektorile Ujula kasutamine 42 936,36 52 458,31 60 185,78 51 228,26 57 519,90 0,00* Muu sporditegevusega seotud 23 792,37 16 111,27 10 045,74 8 338,46 7 092,41 5 000 kulu (sh investeeringud) Kokku 247 390,62 253 673,90 254 589,06 239 173,72 261 839, 31 282 100 * 2013. aastal on toetus III sektorile arvestatud real toetus III sektorile seltsitegevuseks * 2014. aastal on ujula kasutamine arvestatud real toetus III sektorile
Arengu takistused 1. Kaasaegse spordihoone puudumine; 2. Vananenud ja kaasaja tingimustele vähesobilikud spordiobjektid; 3. Treeneritel ja klubijuhtidel puudub aktiivne järelkasv.
3.7.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Piirkonniti on olemas võimalused kehakultuuri ja muude huvitegevustega tegelemiseks; 2. Kaasaegsed sportimistingimused õpilastele ja täiskasvanutele; 3. On olemas võimalused üleriigilise tähtsusega spordiürituste toomiseks valda; 4. Toetatakse rahaliselt valla seltside ja ühingute tegevust ning spordibaaside korrashoidu;
Türi valla arengukava 2015-2018 46(54)
5. Toetatakse laste ja noorte spordikollektiivide tegevust; 6. Loodud kergliiklusteede võrgustik, väljaarendatud mänguväljakud, puhkealad, tervise- ja suusarajad;
3.7.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Võimalused spordiga tegelemiseks tippspordi ja tervisespordi tasemel; 2. Korrastatud terviserajad ja mängu- ning spordiväljakud kogu vallas. Kaasaegsed sportimistingimused õpilastele ja täiskasvanutele; 3. Vallas toimuvad kohalikud, maakondlikud ja vabariiklikud ning rahvusvahelised heal tasemel korraldatud spordiüritused.
3.7.4 Tegevuskava
7. SPORT Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V7 E2 1. Linnavõimla rekonstrueerimine 400 000 400 000 V7 E2 2. Tolli metsa valgustatud suusa- ja X terviseraja korrastamine. 7 KOKKU 0 0 400 000 400 000
3.8 SELTSITEGEVUS
3.8.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Türi valla koosseisus on 1 linn, 2 alevikku ja 35 küla. 1. jaanuari 2014 seisuga on külavanem valitud 15 külal ja alevikuvanem 1 alevikul. Lisaks on külades asutatud mitmeid külaseltse ja - seltsinguid, kelle eestvõtmisel koostatakse küla või piirkonna arengukavasid ning viiakse ellu erinevaid arengu- või ühistegevusekavandeid. Hoogsamalt tegutsevad KUME külaselts, mis ühendab Kurla ja Meossaare külasid, Kabala Kultuuri ja Spordi Selts, Rassi külaselts, Ollepa Külaselts, Villevere külaselts ning Kirna, Poaka ja Pala külade ühine selts MTÜ Kirna Kolmik. Küla kooskäimiskohad on rajatud või rajamisel Karjakülas, Änaris, Kolus, Kahalas, Kurlas, Meossaares, Ollepas, Villeveres, Rauklas, Metsakülas, Mäekülas ja Rassil. Kirnas asub piirkonna külade renoveeritud seltsimaja, Kurlas asub Kurla ja Meossaare külade külamaja KUME koda. Külavanema või külaaktiivi eestvedamisel tehakse heakorratöid, korraldatakse huvipakkuvaid ühisüritusi, osaletakse piirkondlikel ja maakondlikel koolitustel, õppereisidel ning muudel ühisüritustel. Külaliikumist koordineerib vallavalitsuses töötav seltsitegevuse spetsialist.
Rakendatud lisateenused Seltside ja seltsingute tegevuse toetatamist reguleerib Türi Vallavolikogu 31. märtsi 2010 määrus nr 12 „Türi valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootöö edendamiseks, kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning elukeskkonna arendamiseks toetuste taotlemise ja kasutamise kord“. Nimetatud määruse järgi on mittetulundusühendustel võimalik taotleda valla eelarvest kolme liiki toetust – tegevustoetust, ürituste korraldamise toetust ning toetust mahukamate projektide elluviimiseks ehk projektide kaasfinantseeringuks.
Türi valla arengukava 2015-2018 47(54)
Toetuste liigid ja sihtgrupid: 1. Tegevustoetus MTÜ-dele; 2. Ürituste ja ühistegevuste korraldamise toetus MTÜ-dele ja seltsingutele; 3. Projektitoetus MTÜ-dele erinevatest fondidest rahastuse saanud projektide kaasfinantseerimiseks; 4. Hüvitis küla- või alevikuvanema tegevusega seotud kulu kompenseerimiseks.
Finantseerimine Toetus valla eelarvest kolmandale sektorile (eurodes) 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Tegevus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve
Toetus vaba aja ürituste korraldamiseks 3 802,73 3 127,88 2 256,00 2 696,00 2 712,00 2 000,00 Toetus seltsitegevuseks 2 876,01 3 195,56 3 056,00 2 416,00 16 964,50 18 000,00 Muud seltsitegevusega seotud kulud, sh 1 028,04 2 273,78 1 205,80 972,8 1 528,91 1 700,00 külavanemad Kokku 7 706,78 8 597,22 6 517,80 6 084,80 21 205,41 21 700,00
Arengu takistused 1. Tegutsevate külavanemate või aktiivsete eestvedajate vähesus; 2. Seltside nõrk jätkusuutlikus, vähene huvi ja suutlikkus omatulu teenida, tegevuse sõltuvus valla toetustest; 3. Elanikkonna vananemine, noorte lahkumine küladest; 4. Avalike platside ja võimalike kooskäimiskohtade vähesus; 5. Kogukonnatunde puudumine suuremates keskustes.
3.8.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Piirkonniti on olemas võimalused kehakultuuri, isetegevuse ja muude huvitegevustega tegelemiseks; 2. Toetatakse rahaliselt valla seltside ja ühingute tegevust; 3. Transpordikorraldus võimaldab maapiirkonna elanikel saada osa valla keskuses pakutavatest teenustest, kultuuri- ja seltsielust.
3.8.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Maapiirkonnas (külas) elamine on atraktiivne; 2. Külad on aktiivsed ja inimesed on motiveeritud vabatahtlikuks tööks; 3. Transpordikorraldus võimaldab maapiirkonna elanikel osa saada valla keskuses pakutavatest teenustest, kultuuri- ja seltsielust.
Türi valla arengukava 2015-2018 48(54)
3.8.4 Tegevuskava 8. SELTSITEGEVUS Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V8 E1 1. Külaplatside rajamine ja korrastamine, Igal aastal vastavalt V8 E2 külade heakorra suurendamine (valla XXXX võimalustele ja vajadusele kaasfinantseerimine) V8 E2 2. Küla- või seltsimajade renoveerimise ja Igal aastal vastavalt V8 E2 sisustamise toetamine (valla XXXX võimalustele ja vajadusele kaasfinantseerimine) V8 E1 3. Liikumise "Maale elama" tegevustega XXXX V8 E2 liitumine. V8 E1 4. Valla elukeskkonna reklaamikampaaniate V8 E2 korraldamine (Lillelaatadel, Maale elama XXXX messidel jne). 8 KOKKU 0 0 0 0
3.9 SOTSIAALHOOLEKANNE
3.9.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Sotsiaalnõustamisega tegelevad oma igapäevases töös kõik sotsiaaltööspetsialistid. 2013. aasta detsembri seisuga osutati koduhooldusteenust 34 Türi valla kodanikule. Hooldaja oli määratud 82 erivajadusega inimesele. Isikliku abistaja teenus oli määratud 8-le isikule. Lapsehoiuteenust osutab Lillelinna Mängumaa OÜ. 2013 aastal osutati lapsehoiuteenust 59 lapsele sh ööpäevaringne lapsehoid 17 last. Pikemalt on lapsehoiuteenust saanud 5 last. Tugiisikuteenust osutati 2013 aastal kolmele täiskasvanud puudega isikule, kahele käitumisprobeemidega lapsele ning viiele last kasvatavale isikule. Vallas tegutseb Järvamaa mõõduka ja raske intellektipuudega lastele haridusteenuseid pakkuv Türi Toimetulekukool, kus 01.01.2014 seisuga õppis 17 õpilast koos nädalakoduga 13 last. Türi Päevakeskus osutab igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenust intellektipuudega tööealistele klientidele. Päevakeskuse eesmärgiks on parima võimaliku toimetuleku õpetamine, sotsiaalse suhtlemise ja võimetekohase päevase töölaadse tegevuse pakkumine. Kriisisituatsiooni sattunud abivajajate pakutakse võimalust sotsiaalelupinnale. Laste turvakoduteenust osutab Järvamaa Lasteabikeskus. Järvamaal tegutseb Järvamaa Naiste Varjupaik, kes pakub tuge lähisuhte vägivalla ohvritele. Türi vallas on 154 sotsiaalkorterit ning 33 munitsipaalkorterit. Sotsiaalkorterid on enamasti ühetoalised, ahiküttega korterid või kööktoad või ühetoalised kaugküttega korterid. Kaugkküttega sotsiaalmajades (Tallinna tänav 33, Mehaanika tn 1 ja ning Kabala külas Pargi tn 1) on kokku 76 korterit. Ahiküttega sotsiaalkortereid on 50, millest 38 Türi linnas ning 12- korteriline sotsiaalmaja Säreveres. Vähese kõrvalabiga toimetulevatele Türi eakatele vallakodanikele pakub vald eluasemeteenust sotsiaalmajas Mehaanika tänav 3, kus on 20 ühetoalist korterit ning Kabala sotsiaalmajas, kus on kohti 12 abivajajale. Sotsiaalkorterites elab 1. mai 2014 seisuga kokku 127 peret, 171 elanikuga, nendest 108 pensionäri, kellest 63 on vanaduspensionärid ja 19 erivajadusega inimesed. Avalikku saunateenust on võimalik kasutada Türi ujulas. Pesupesemist pakub erasektoris Heli Otsa “Pesumummi pesumaja”.
Türi valla arengukava 2015-2018 49(54)
Erivajadusega inimestele osutatakse Türi vallas sotsiaaltransporditeenust, mida kasutatakse sõiduks arsti juurde, hooldus- või taastusravile, rehabilitatsiooniteenusele jm. Vajadusel abistab Türi vald hooldusteenuse korraldamisel. Vallakodanikele osutavad üldhooldusteenust vallapoolse osalusega teenuse eest maksmisel 11 hoolekandeasutust: Käru Hooldusravi Keskus AS, SA Koeru Hooldekeskus, MTÜ Elupuu, Kehtna Hooldekodu ja Kalbu Sotsiaalmajaga, Kuuda Hooldekodu OÜ, SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus, OÜ Häcke, Aa Hooldekodu ja Paide Pansionaadiga, MTÜ Piigaste, SA Peipsiveere Hooldusravikeskus, Kagutuul OÜ Ristipalo Pansionaat, Mulgi Häärber OÜ, Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“. Erihooldusteenust pakub SA Koeru Hooldekeskus. 15. 05.2013. seisuga viibib eelpoolnimetatud hoolekandeasutustes 31 vallakodanikku, kelle hooldusteenuse eest tasumisel osaleb Türi vald oma eelarvest. 2013. eelarvest maksti hooldusteenusteks 103 470,36 eurot. Kohalik omavalitsus eestkosteasutusena korraldab laste asenduskoduteenusele suunamist. Koostöös Lõuna-Järvamaa Lasteabiühinguga avati 2010. aastal Oisus perekodu asenduskoduna 12-le kasvandikule.
Toimetulekutoetused 2008-2013 (riiklik eraldis valla eelarvesse eurodes) Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 129 199 Kokku 70 953,37 184 363,61 136 665,13 127 185,95 376,66 748,63
Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv 2007-2013 (eurot) Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku 1 050,00 882,00 1 401,00 1 843,00 1 437,00 1 087,00 973,00
Valdkonnas rakendatud omavalitsuse lisateenused: • Sünnitoetus • Kooli alustamise toetus • Eakate sünnipäevatoetus • Toetus ravikulude hüvitamiseks ja abivahendi soetamiseks • Toetus riiklike dokumentide vormistamiseks • Toetus laste toitlustamiseks • Toetus õpilastele töövihikute soetamiseks • Sotsiaalse nõustamise teenuse toetus • Toetus raske majandusliku olukorra puhul • Toetus vältimatuks sotsiaalabiks • Hooldajatoetus • Toetused puudest tingitud kulu hüvitamiseks • Toetus häirenuputeenuse eest maksmiseks
Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, tagamaks isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse “Sotsiaalhoolekande seadusega” kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigieelarvest vallaeelarvesse laekunud vahenditest. Hooldajatoetust määratakse ja makstakse Türi Vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras valla eelarvest.
Türi valla arengukava 2015-2018 50(54)
Arengu takistused 1. Elanikkonna vananemine; 2. Pikaajaliste töötute ja erivajadustega inimeste suur arv; 3. Sotsiaalkulutuste kasv ja sotsiaaltöötajate koormuse suurenemine; 4. Sotsiaaleluruumide halb olukord; 5. Avalike teenuste ebavõrdne kättesaadavus; 6. Vallas puudub üldhooldekodu, eakate ja puuetega inimeste päevakeskus.
3.9.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Vallas on tagatud vajalike sotsiaalteenuste piirkondlik kättesaadavus; 2. Vallas on kaasaegne üldhooldekodu; 3. Psüühiliste erivajadustega inimeste toimiv hoolekandesüsteem; 4. Loodud võimalused puuetega inimestele ligipääsuks avalikesse asutustesse.
3.9.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Oisu Perekodu hoones on välja ehitatud noortekodu; 2. Türi Päevakeskus tegutseb renoveeritud hoones ning on integreeritud hoolekandeküla Türi Kodu igapäevasesse toimimisse; 3. Sotsiaaleluruumid on optimeeritud ja vastavad kaasaegsetele tingimustele; 4. Erasektori initsiatiivil on Türi valda rajatud üldhooldekodu; 5. Valla omandis olevatele hoonetele on ligipääs ratastooliga inimestele.
3.9.4 Tegevuskava 9. SOTSIAALHOOLEKANNE Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V9 E3 1. Türil vanuritemaja (Mehaanika 3) sokli X V3 E8 soojustamine ja vertikaalplaneerimine V9 E1 2. Noortekodu väljaehitamine Oisus X V9 E3 3. Oisu Perekodu välisfassaadi X V3 E8 renoveerimine V9 E2 4. Türi Päevakeskuse hoone siseruumide X renoveerimine V9 E3 5. Türil, Tallinna tn 33 sotsiaalmaja 30 000 100 000 rekonstrueerimine (elekter, vesi, küte, kanalisatsioon), varjupaiga väljaehitamine. V9 E3 6. Kabala sotsiaalmaja katuse 25 000 rekonstrueerimne 9 KOKKU 25 000 30 000 100 000 0
3.10 TERVISHOID
3.10.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Tervishoid Türi vallas annab esmatasandi arstiabi seitse perearsti, kellest viis töötavad Türi linnas, üks Kabalas ning üks perearst Oisus. Lisaks toimib tervishoiupunkt Kahalas. OÜ Türi
Türi valla arengukava 2015-2018 51(54)
Tervisekeskusesse on koondunud 4 perearsti. Tervisekeskuses tegutseb lisaks perearstidele mitmeid abikabinette: laboratoorium esmatasandil vajalike analüüside tegemiseks, sidumistuba, füsioteraapia kabinet. Esmatasandi arstiabi korraldamisega seotud kulusid toetab Türi vald.
Kiirabi 01.01.2014 alustas Türi Tevisekeskuse ruumes tööd SA Tartu Kiirabibrigaad, millega paranes Türi valla elanike vältimatu abi kättesaadavus. Lähim ambulatoorse erakorralise meditsiiiniabi ostutaja on AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakond asukohaga Paides.
Eriarstiabi Lähim eriarstiabi osutav haigla on AS Järvamaa Haigla. Järvamaa Haigla eriarstid: kirurg, neuroloog, nina-kõrva-kurguarst, günekoloog, silmaarst võtavad vastu ka Türi Tervisekeskuse ruumides. Lisaks töötavad tervisekeskuse ruumides hambaravikabinetid, röntgenkabinet, prillipood ja apteek. Lähimad hooldusravi osutavad asutused on AS Järvamaa Haigla, SA Koeru Hooldekeskus, SA PJV Hooldekeskus, Lõhavere Ravi- ja hooldekeskus
Koduõendusteenus Koduõendusteenust osutavad Türi valla piirkonnas Järvamaa Haigla AS koduõed. Vajadus teenuse järgi on suur.
Koolitervishoiuteenus OÜ Türi Tervisekeskuses töötab kolm kooliõde, kes osutavad koolitervishoiuteenust Türi ja Laupa Põhikoolis, Türi Ühisgümnaasiumis, Türi Toimetulekukoolis ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses Säreveres.
Hambaravi ja apteegivõrk Türi linnas töötab kuus hambaravikabinetti ja kaks apteeki.
Nõustamisteenused Nõustamisteenust pakuvad Järvamaal: Kesk-Eesti Noorsootöökeskus, Süda Eesti Sotsiaalkeskus, AS Järvamaa Haigla nõustamiskabinetid noorte seksuaalalane nõustamine, raseduskriisi nõustamine, narkoennetustöö koolide juures, Eesti Punane Rist.
Finantseerimine 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kulu Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve 13 OÜ-le Türi Tervisekeskus 31 325,14 421,45 12 782,33 14 060,56 14 060,00 15 000,00 Kabala perearstile 2 045,17 1 853,44 1 533,88 1 533,88 1 533,88 1 500,00 Oisu perearstile 2 109,08 1 853,44 1 533,88 1 533,88 1 533,88 1 500,00 ASile Järvamaa Haigla eriarstiabi osutamiseks Türil 8 819,81 6 646,81 10 110,82 8 731,61 10 595,00 12 000,00 Muu tervishoid 2 592,90 1 357,72 785,21 1 278,23 7 158,00 3 909,66 25 Kokku 46 892,11 132,85 26 746,12 27 138,16 34 880,76 33 909,66
Türi Vallavolikogu 26.juuni 2013 otsus nr 36 „Türi vallale varalise kohustuse võtmine“.
Türi valla arengukava 2015-2018 52(54)
Türi vald omab 26,75% AS Järvamaa Haigla aktsiatest. AS Järvamaa Haigla on investeerinud hooldusravi korpuse ehitamisse. Raha hooldusravi korpuse ehitamiseks taotleti perioodi 2007- 2013 struktuuritoetuste, mille investeeringute kava kinnitas Vabariigi Valitsus 3. detsembril 2009 korraldusega nr 519, meetmest „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“. AS Järvamaa Haigla sai korralduse alusel statsionaarse õendusabi ehk hooldusraviteenuste osutamise kompleksi rajamiseks toetust 16 258 898 krooni (1 039 132,97 eurot). Projekti kogumaksumuseks kujunes 25 miljonit krooni (1 597 791,21 eurot). AS Järvamaa Haigla omaosalus projektis oli 11 045 248 krooni (705 920 eurot). Järva maakonna omavalitsused on kokku leppinud projekti kaasrahastamise 10 aasta jooksul mahus 705 920 eurot. Kokkuleppe kohaselt osalevad kõik Järvamaa omavalitsused ehituse kulude katmisel proportsionaalselt aktsiate arvule. Türi vallal on aktsiaseltsis 1070 aktsiat, mille kohaselt oli Türi valla osa ehituse kulude katmisel 26,75% ehituse kogumaksumusest. 10 aastaga emiteeritakse lisaks veel AS Järvamaa Haigla 11 670 aktsiat, millest Türi valla osa on 3130 aktsiat. Ühel aastal emiteeritakse Türi vallale 313 aktsiat. Seega Türi valla osalus igal aastal on 20 032 eurot ja kokku 10 aastaga 200 320 eurot.
Arengu takistused 1. Elanikkonna vananemine, perearstide ülekoormatus; 2. Ravikindlustuseta isikute olemasolu; 3. Türi Tervisekeskuse hoone on amortiseerunud, puudub lift; 4. Elanikkonna tervise halvenemine; 5. Suur erivajadustega ja sõltuvusprobleemidega inimeste arv- puudub süsteemne ennetustegevus; 6. Elanike madal ostujõud raviteenuste kättesaamisel; 7. Elanikkonna vähene motiveeritus terviseedenduseks.
3.10.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Elanikele on tagatud esmatasandi arstiabiteenus ja eriarstiabi; 2. Tervislikud eluviisid on populaarsedHooldusravi teenus on abivajajatele kättesaadav.
3.10.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Türi Tervisekeskuse hoone on rekonstrueeritud ja varustatud liftiga; 2. Soodustatud on Türi valla elanike tervislikud eluviisid (liikumise ja tervisliku toitumise propageerimine); 3. Türi vald on AS Järvamaa Haigla suuraktsionär.
3.10.4 Tegevuskava 10. TERVISHOID Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused Türi Tervisekeskuse hoone V10 E1 1. rekonstrueerimine ja lifti ehitus 277 000 10 KOKKU 277 000 0 0 0
Türi valla arengukava 2015-2018 53(54)
3.11 TURVALISUS
3.11.1 Hetkeolukord ja arengu takistused Politsei, turvafirmad, naabrivalve ja Kaitseliit Jätkuvalt tõhustatakse koostööd politsei ja turvafirmadega. Turvafirmasid rakendatakse nii üldkasutatavatel objektidel turvalisuse tagamiseks kui ka tiheasustusaladel patrullimiseks. Riskipiirkondadesse on paigaldatud turvakaamerad. Vastav töö jätkub. Toetatakse naabrivalve arengut, elanikkonna teadlikkust ja eneseabi oskusi suurendavaid ning riskikäitumist vältivate ürituste korraldamist. Luuakse tingimused vabatahtliku tuletõrjeliikumise arenguks. Türi vald peab vajalikuks tõhustada igapäevast tegevust vallale seadusega pandud järelvalvefunktsioonide täitmisel, töötab välja kontseptsiooni avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks. Vajadus on ööpäevaringse politseipatrulli järele Türi vallas.
Päästeteenused Türi vald jätkab koostööd Türi Vabatahtliku Tuletõrje Ühinguga ning toetab vabatahtlike tuletõrjekomandode tegevuse jätkamist. Toetatakse põhimõtet, mille alusel tuletõrjekomandode otsekulud katab riiklik päästeamet, püsikulud ja investeeringud kaetakse Türi valla eelarvest, liikmemaksudest ja muudest allikatest (projektid). Türi vald on sõlminud 20.detsembril 2007. aastal vara tasuta kasutamise lepingu Türi Vabatahtliku Tuletõrje Ühinguga. Lepingu alusel andis Türi vald MTÜ-le Türi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing tasuta kasutamiseks Türi vallale kuuluvad tuletõrje alarmsõidukid (Scania LS110S, ZIL-130 ja GSZ 53-12) ning parkimiskoha garaa žiboksis (Kabala külas). Vara on antud kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks, kasutaja õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Türi Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu ülesandeks on oma liikmete kaudu jõudude ning vahendite kaasamine tulekahjude ennetamiseks, elanikkonnale tuleohutuse alase selgitustöö tegemine ja vajadusel kutseliste päästetöötajate abistamine õnnetusjuhtumitel. Avaliku korra tagamiseks on Türi valla 2012. aasta eelarves 17 066 eurot. Avaliku korra tagamiseks on sõlmitud leping AS-iga G4S Lõuna-Eesti. Turvafirma on kohustatud tagama Türi vallale kuuluva vara ning muude objektide ööpäevaringse regulaarse ülevaatuse poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud tähtaegadel. Kuuekümnel kalendripäeval on tagatud rannavalve Türi linnas Türi tehisjärve ääres. Rannavalve on kohustatud jälgima riigi ja Türi valla õigusaktide täitmist rannakülastajate ja suplejate poolt, vältimaks tegevusi, mis võivad põhjustada õnnetusi suplusakvatooriumil või selle kaldal ning rakendama vastavaid ettevaatusabinõusid õnnetuste ärahoidmiseks. Turvalisuse tagamiseks kaastakse abipolitseinikke.
Arengu takistused 1. Turvalisuse tunne on ebapiisav, puudub piisav ööpäevane politseivalve.
3.11.2 Strateegilised eesmärgid 2025 1. Koostöö politsei, kaitseliidu ja päästeteenistusega vallakodanike turvalisuse tagamisel; 2. Toetus naabrivalvele ja teisi turvalisuse tagamiseks loodud vabatahtlikele algatustele; 3. Toetus vabatahtliku tuletõrje tegevusele tuleohutusalase selgitustöö tegemisel ja kutseliste päästjate abistamisel.
Türi valla arengukava 2015-2018 54(54)
3.11.3 Eesmärgid ja tegevussuunad 2015-2018 1. Türi vallas toimib ööpäevaringne politseipatrull; 2. Toimiv kriisireguleerimise kava ja koostöös jõustruktuuridega toimuvad kriisireguleerimise õppused; 3. Toimiv kriisikomisjon ja välja on töötatud valla riskianalüüs.
3.11.4 Tegevuskava 11. TURVALISUS Valdkond(V) Maksumus/aasta Eesmärk (E) Tegevuse nr Investeering 2015 2016 2017 2018 Märkused V11 E2 1. Kriisireguleerimise õppuste korraldmine X X
11 KOKKU 2 015 2 016 2 017 2 018
4. LISA: Valdkondade SWOT analüüsid