JÄRVA MAAVALITSUS

JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2010

Paide 2011 Sisukord

Eessõna...... 4 Järvamaa...... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2010 ...... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit ...... 17 Paide linn...... 19 Albu vald...... 20 vald ...... 23 Imavere vald...... 25 Järva-Jaani vald...... 28 vald ...... 30 vald...... 31 Koigi vald...... 32 Paide vald ...... 36 -Alliku vald ...... 38 Türi vald ...... 43 Väätsa vald ...... 49 Rahvastik...... 52 Looduskeskkond...... 59 Jäätmemajandus ...... 59 Jahindus...... 60 Looduskaitse...... 61 Kommunikatsioon ...... 66 Maanteed ...... 66 Ühistransport ...... 70 Raudtee...... 72 Majandus ...... 74 Järvamaa Arenduskeskus ...... 74 Ettevõtlus- ja majandusnäitajad ...... 89 Kaubandus- ja tööstustoodangu müük ...... 93 Investeeringud ...... 97 Turism ...... 99 Maamajandus ...... 103 Kodukaunistamine ja kohalik omaalgatus...... 107 Maareform...... 111 Metsandus...... 111 Energeetika...... 114 Ehitus- ja planeerimistegevus...... 115 Tööturg...... 119 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid...... 130 Sotsiaalhoolekanne...... 130 Tervishoid...... 133 Tervisedendus...... 134 Haridus ...... 136 Kultuur ...... 149 Kultuuriaasta 2010 ...... 149 Järvamaa muuseumid ...... 152 Järvamaa raamatukogud 2010...... 157 Noorsootöö...... 160 Sport ...... 167 Politsei...... 175

2 Päästeteenistus...... 181 Maavalitsus...... 182

Järvamaa aastaraamat 2010 koostamisel osalesid: Helje Mets, Tiia Priidik, Kristo Keevend, Uno Treier, Olavi Randver, Harri Lepamets, Katrin Puusepp, Helle Piik, Valev Väljaots, Piret Sihver, Lia Pärna, Jaanus Nilp, Eha Tasang, Marii Tohv, Agne Kranach, Helle Põllu, Elve Sarap, Inge Mihkelsaar, Eha Palm, Tuuli Taavet, Tõnu Kivis, Janar Kärner, Eret Tischler, Merli Virk ja Ants Leppoja.

3 Austatud lugejad

Järvamaa aastaraamat 2010 toob arvude keeles välja Järvamaal möödunud aastal toimunu. Kuigi aasta lõpus võisime tõdeda, et majandus hakkab tasapisi tõusuteele minema, on enamus majanduse olukorda kirjeldavad numbreid sellest veel mõjutatud - nii omavalitsuste kui ka eraisikute tulud jäid eelmisele aastale alla. Siiski suudeti maakonnas palju ära teha, seda eelkõige Euroopa Liidu tõukefondide abil. Albus avati renoveeritud rahvamaja, Aravetel keskkoolihoone ja Türil kultuurimaja. Täiesti uue sisu sai Paide Vallitorn, kus avati maakonna olulise turismiobjektina Eesti ajalugu tutvustav ajakeskus. Külaelu aktiivsusest andsid tunnistust uute külamajade avamine Prandis ja Valastis. Võime öelda, et järvakate elukeskkond muutus oluliselt paremaks. Vaatamata sellele peame tunnistama, et meid jäi jälle rohkem kui viiesaja inimese võrra vähemaks. Aastaraamatus välja toodud numbrid näitavad, et see suundumus on kestnud juba aastaid ning viimase kümne aasta jooksul on elanike arv vähenenud enam kui viie tuhande inimese võrra. See aga sunnib meid tegema olulisi otsuseid kõikides eluvaldkondades. Mööduva aasta lõpus toimunud erinevatel arengu- ja visioonikonverentsidel jõudsime ühele järeldusele – toetada tuleb ettevõtluse arengut, eelkõige Mäos, kus valminud liiklussõlm tunnistati Järvamaa aasta teoks 2010, aga ka teistes ettevõtluse arendamiseks sobivates piirkondades. Õpilaste arvu vähenemisest tingituna vajab muutusi meie koolivõrk. 2010. aastal tegi julge otsuse oma koolivõrgu ümberkorraldamisel Türi vald. Uusi lahendusi gümnaasiumihariduse ümberkorraldamiseks otsisid Järva-Jaani, Ambla ja Koeru vallad. 2010. aasta oli Järvamaa noorteaasta. See oli täis erinevaid huvitavaid sündmusi, üks noorteaasta ettevõtmine, noorte volikogude loomine, hakkab loodetavasti vilju kandma juba lähitulevikus. 2010. aasta oli aktiivse tegutsemise aasta maakonna kodanikuühendustele. Hea on meenutada Naiskodukaitse Järva ringkonna poolt algatatud Järvamaa aasta ema valimist või Järvamaa Pensionäride Koondise poolt tehtud kingikampaaniat esimesse klassi minevatele lastele. Paides ja Järva-Jaanis loodi kogukonnakeskused ning asutati Järvamaa vabatahtlike keskus. Mõeldes oma tuleviku peale alustasid kodanikuühendused Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava koostamist.

2010. aasta oli rikas erinevate sündmuste poolest. Nendest on pikemalt juttu aastaraamatu maakonna omavalitsuste peatükis, mis selles raamatus on oluliselt mahukam kui eelmistes.

Järvamaa aastaraamat 2010 ilmub neljandat aastat järjest ainult internetis. Järvamaa infoportaali statistika näitab, et aastaraamatud on läbi aastate ühed vaadatavamad dokumendid. Loodetavasti leiavad inimesed endale vajalikku ja kasulikku informatsiooni ka käesolevast raamatust.

Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa selle raamatu valmimisele.

Lugupidamisega

Tiina Oraste maavanem

4 Järvamaa

Asend ja piirid Eesti Vabariigi üldpindala koos Peipsi järvega on 48277,1 km2. Järvamaa üldpindala 2459,59 km2, mis moodustab Eesti pindalast 5,1 %. Järva maakonna keskuseks on Paide linn. Kaugused Paidest teiste maakondade keskusteni on järgmised:

Tallinn 92 km Haapsalu 153 km Jõgeva 72 km Jõhvi 150 km Kuressaare 237 km Kärdla 207 km Põlva 149 km Pärnu 95 km Rakvere 81 km Rapla 62 km Tartu 102 km Valga 152 km 71 km Võru 171 km

Joonis 1. Maakonna asend ja piirid

5 Lipp ja vapp Maakondade ja linnade vappide ja lippude tegemise küsimus Eesti Vabariigis korrastati 12. augustil 1936. aastal vastuvõetud maakondade ja linnade vappide ning lippude seadusega. Selle seadusega sätestati, et maakondade ja linnade vapid ja lipud kinnitab riigivanem siseministri ettepanekul. Vastavalt sellele kinnitaski riigivanem meile tuntud Järvamaa vapi ja lipu. Maakonna vapp on sinisel väljal asuva linnuse hõbedane müür ühe hambaga kummaski müüri otsas ja väravaga keskel, millest näha kolm tahku, mis lõpevad kokku kaheksa äärehambaga. Tornil on kolm musta aknaava, mis on paigutatud üksteise peale. Linnuse esisel on kolm väheneva pikkusega hõbedast lainjoont. Maakonna lipp on valge-roheline, mille eri värvide laidad on ühelaiused. Lipu ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105X165 sentimeetrit. Lipu keskosas asetseb 40 cm kõrgune maakonna vapp.

Joonis 2. Maakonna lipp ja vapp

6 Valik sündmusi Järvamaal 2010

JAANUAR 3. Vabadussõjas võidelnute mälestushetk Türi kesklinna kalmistul. 3. Albu suusõit Jaak Mae karikatele Valgehobusemäe suusa-ja puhkekeskuses. 4. Ajaleht Järva Teataja tähistas 84. sünnipäeva. 7. Seminar "Andekas laps koolis" Järva maavalitsuses. 8. Järvamaa kultuuri-, spordi ja noorsoopreemiate pidulik üleandmine Oisu rahvamajas. 9. Sõrandu koolimaja maja uue sisustuse ja uue aasta sisseõnnistamise tänuvastuvõtt. 9. Näituse "Järvamaa kunstnike aastanäitus 2009" avamine Paide Kultuurikeskuses.

12. MTÜ Süda Eesti Sotsiaalkeskuse uute ruumide avamine Paides Tuleviku tänaval. 15. Järvamaa infoportaal tähistas 8. aastapäeva. 16. Türi Poistekoori 50. juubelikontsert Türi kultuurimaja kammersaalis. 22. Järvamaad külastasid Riigikogu Järva- ja Viljandimaa saadikurühma liikmed. 22. Türi kultuurimajas "Aasta tegu 2010" auhindade kätteandmine. 23. kultuurimajas klubi Vokiratas 25. juubelihooaja pidulik tähistamine. 27. Kareda Vallalehe 200. numbri ilmumise tähistamine Kareda Valla Majas. 29. Järva maakonna tantsupäev „Koolitants 2010“ Paide kultuurikeskuses. 29. VII koolinoorte A. H. Tammsaare loomingu võistulugemine „Hansenist Tammsaareni“ Albu mõisas. 30. Koorimuusika festival "JÄRVAKO" Paide Kultuurikeskuses. 30. XXX Tammsaare rahvamatk.

VEEBRUAR 1. Hariduskonverents "Noored haridusest" Türi Gümnaasiumis. 2. Tartu rahulepingu sõlmimise 90. aastapäeva tähistamine Türi kesklinna kalmistul ja

7 Järva-Jaani Vabadussamba juures.

4. Kesk-Eesti Noortekeskus tähistas 10. sünnipäeva. 7. Anna Raamatukogu 65. sünnipäeva ja Anna Raamatukogu Seltsi 90. aastapäeva tähistamine Anna Raamatukogus. 11. Taiga Lauri luulekogu "Kuuskümmend kuus" esitlusõhtu Järvamaa Muuseumis. 13. Koeru segakoori 120 aastapäeva tähistamine Koeru kultuurimajas. 14. Rahvamatk admiral Pitka mälestuseks. 16. Järvamaa vokaalansamblite konkurss Paide Gümnaasiumis. 19. Festival „Kolmkõla 2010“ Paide Raekojas. 19. Vanalinna konverents Paide Säästva Renoveerimise Infokeskuse tegevuskeskuses. 21. "Südamelaul 2010" Paide Kultuurikeskuses. 23. Tantsumuusika pidu "Winterjam 2010" Paide Spordihallis. 23. Eesti Vabariigi 92. aastapäeva kontsertaktus ning maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe vastuvõtt Paide Kultuurikeskuses. 24. Albu vallavanema vastuvõtt ja A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjandus-preemia kätteandmine Albu mõisas. 8 24. Eesti Vabariigi 92. aastapäev tähistamine kõikjal Järvamaal. 25. Ajalookonverents "Eesti iseseisvumine ja vabaduse idee" Paide Raekojas 26. Paides avati pubi „Sõpruse Auk“ 27. Koeru raamatuklubi „Vaimuvalgus“ 35.sünnipäeva tähistamine. 27. Eesti Linnade Talimängud Paides. 27. X üleriigiline tšellofestival Türi Kultuurimaja väikeses saalis.

MÄRTS 8. Seminar "Naine ettevõtluses" Türi kultuurimajas. 12. Leili Andre luulekonkursi võistlustööde lugemine ja auhindade kätteandmine Järva-Jaani gümnaasiumis. 12. Järvamaad külastas kaitseminister Jaak Aaviksoo. 13. Järvamaa näitemängupäev Paide Kultuurikeskuses. 16. Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi kangaringi tööde näituse avamine Türi Muuseumis. 18. Koeru valla kolme põlvkonna teatripäev Koeru Kultuurimajas. 20. Järvamaa meistrivõistlused grillimises „Kevadgrill” Türil. 20. Üle-eestiline koolinoorte moeloojate konkurss "MoeP.A.R.K" Paide Kultuurikeskuses. 22. Järvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 15. sünnipäeva. 25. Märtsiküüditamise mälestushetk Türi kesklinna kalmistul. 26. Paide Meeskoori 35. aastapäeva tähistamine Paide Kultuurikeskuses. 26. Järvamaa alushariduse III konverents "Lasteaed- rahvuskultuuri kandja“ PAIde Lasteaias. 27. Järva-Jaani puhkpilli- orkestrid tähistasid aastapäevi Järva-Jaani Kultuurimajas. 28. Paide Z-Klubi ja Lions Klubi Paide Bastion heategevuskontsert Paide Kultuurikeskuses. 30. Õpilastööde näituse "Lill" avamine Järvamaa Muuseumis.

APRILL 1. Paide valla sünnipäevapidu kodanikukeskuses. 1. Paide veemajandusprojekti pidulik lõpetamine. 3. "Kevadrock 2010" Järva-Jaani kultuurimajas. 3. Segarahvatantsurühm „Riikar“ tähistas 20. sünnipäeva. 3. Huumoripäev „Maamees muigab“ Väätsa Rahvamajas.

9 6. Kampaania "Vanapaber 2010" avaseminar Tartu Ülikooli Türi Kolledžis. 6. Paides avati galerii „Kõhn Grete“. 10. Ambla valla teatripäev Aravete Kultuurimajas. 10. Järvamaa noorte tantsulaager Väätsal. 10. Koeru keskkoolis lahtiste uste päev. 10. Türi Rotary klubi tähistas 15. aastapäeva. 13. Aravete kultuurimajas "Järva kilb 2010" finaal. 14. Järvamaa turismiasjaliste kokkusaamine Koigi mõisas. 14. Mainori Kõrgkooli Ettevõtluspäev Paide õppekeskuses. 14. Kaitseliidu Järva Maleva taasloomise 20. aastapäevale pühendatud koosviibimine Väätsa Rahvamajas. 16. Koeru valla sportlaste ja isetegevuslaste pidu «Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“. 17. Jalgpalliturniir "Paide Spring Cup 2010" Paide spordihallis harrastajatele ja jalgpalliklubidele. 21. Paide Ühisgümnaasiumi kevadpidu Paide Kultuurikeskuses. 21. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase külaskäik Järvamaale. 24. Meeskooride võistulaulmine Paide Kultuurikeskuses. 24. Jürilaat Paide keskväljakul. 27. Koeru muusikakooli aastapäevakontsert Aruküla mõisas. 30. Talgupäev Türi kesklinna kalmistul. 30. Ajalookonverents "Järvamaa Muuseum 105".

MAI 1. Laste jalgrattavõistlus Paide keskväljakul. 1. Üle-eestiline talgupäev "Teeme Ära". 4. Türi toimetulekukooli näituse «Sõbrad koos» avamine Türi muuseumis. 6. Heategevuslik teatejooks . Paide gümnaasiumi staadionil. 8. „Miss Medium 2010“ Paide Kultuurikeskuses. 9. Emadepäeva kontsert Paide Kultuurikeskuses. Anti üle esimene Järvamaa aasta ema auhind. 14. Kultuurihiie talgud Vargamäel Albu vallas. 15. "Muuseumiöö" Järvamaa muuseumides. 15. Fotonäituse "Öö mõte on kuus" avamine Tammsaare muuseumis Vargamäel. 15. Vao kevadlaat. 18. Eesti Ringhäälingumuuseumis tähistati 80 aasta möödumist esimesest spordireportaažist raadioeetris.

10 20. Vanapaberi kogumise kampaania "Vanapaber 2010" pidulik lõpuüritus ja "Hoia metsa 2010" kiidupäev Paide Kultuurikeskuses. 20. Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe vastuvõtt aineolümpiaadide võitjatele ja huvitegevuse tublimatele ning nende juhendajatele Türi Kultuurimajas. 20. Lasteaedade II laulu- ja tantsupidu Roosna-Alliku mõisapargis. 21. XIII Järvamaa Noortepäev Aravete Moto- ja Vabaajakeskuses. 21.-23. Türi Lillelaat.

27. Tasuta raamatute laat Järvamaa Keskraamatukogus. 28. Türi kultuurimaja pidulik taasavamine. 29. Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Järvamaa oma lugu" Türi lauluväljakul.

JUUNI 2. Põhjaka mõis avas uksed toidukohana. 2. Maakonna keskuse päev Paide raekojas. 3.-24. I Järva-Jaani kihelkonnapäevad. 3. Raamatu "Spordist Järva-Jaani mail läbi aegade" esitlus Järva- Jaani gümnaasiumis. 4. Paide spordihalli välikohviku avapidu. 4. Eesti lipu päeva tähistamine Järva- kirikaias. 4. Avatud uste päev Kaitseliidu Järva Malevas. 5. Suur segakooride laulupäev Türi lauluväljakul. 5. Piimapäev Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres. 5. Johan Pitka rattaretk. 6. "Minieuropeade" Türi lauluväljakul. 6. Koeru valla laulu- ja tantsupäev Koeru laululaval. 6. Kirna, ja Pala külade perepäev.

11 11.-13. Maaelumess "Agri 2010" Säreveres. 12. Hea Toidu Festival - Grillfest Türi järve ääres. 13. Järva VI Suvemängud 2010 Koerus. 14. Leinapäeva mälestushetked Paides „Murtud Rukkilille“ mälestusmärgi juures ja Türi Kesklinna kalmistul. 15. Juuniküüditamise mälestuskontsert "Me ei näinud teda enam kunagi" Türi Püha Martini kirikus. 18. Ajalooõhtu "Ajalooline kant" ja raamatu "Metsla - küla läbi sajandite" II osa esitlus Karinu külamajas. 18.-19. Järvamaa Puuetega Inimeste Koja perelaager Samlikul. 20. Kevadpiigade ilukooli lõpetamine Türi Kultuurimajas. 22. XII kunstisuve avamine Albu mõisas. 23. Maakaitsepäev Võidupüha tähistamiseks Peetris. 26. Eesti valdade suvemängud Türil.

JUULI 2. Türi linna 84. sünnipäeva ja Türi Muuseumi 15. aastapäeva tähistamine. 3.-4. Ambla kihelkonnapäevad.

12 7.-9. Kangakudujate päevad Sõrandus. 9.-10. Suvefestival "Summerjam 2010" Türi lauluväljakul. 10. Kreislinnapäev Paide kesklinnas. 17. Järvamaa eakate päev Türil. 24. Bernhardiinide erinäitus "Baltic St.Bernard 2010" Paides. 30. Suvelavastuse "Vargamäe varjus" esietendus Vargamäel, A. H. Tamsaare muuseumi rehetares. 31. 44. Väinjärve veepidu. 31. Järvamaa Muuseumi 105. sünnipäeva tähistamine. 31. Kabala 44. laulu- ja tantsupidu. 31. 11. Järvamaa külade päev Koigi vallas Prandi külas.

AUGUST 6. „Pool sajandit rännakuid haridus- ja kultuuriradadel“ – Herbert Last 70 Koeru kultuurimajas. 6.-07. V seppade päevad Kaarukal. 7. XIX eakate huumoripäev Aravete Kangrumäel.

7. Rukkilõikustalgud Jürimardi talumuuseumis. 13.-15 V Rahvusvaheline kartulitrüki festival Kabalas. 14. Paide valla Prääma küla endiste ja praeguste külaelanike III kokkutulek Prääma küla kiigeplatsil. 14. Motoparaad Türi-Väätsa-Paide-Veskisilla. 14. Arheoloogiapäev Kareda külas. 18.08.- 17.09. Pärdi Pidunädalad. 19. Maavanema vastuvõtt Järvamaal 2010. aastal kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumi lõpetanutele. 20. "Ühtelaulmine“. 20. Paide Kultuurikeskuses näituse „Kingitus Pärdile“ avamine.

13 21. Türi Kiriku koguduse 690. aastapäeva tähistamine, uue kirikukella pühitsemine ja albumi „Türi kirik 690“ esitlus. 21. Vao kooli 170. aastapäeva tähistamine ja mälestustahvli avamine koolile. Uno Aani koostatud raamatu "Mälestuskilde Vao, Tammiku ja küladest" esitlemine Vao mõisa pargis. 22. Järvamaa ohutuspäev Paide kultuurikeskuse parklas. 23. Balti keti 21. aastapäeva tähistamine Balti keti kivi juurde Säreveres. 27.-28. Eesti brassansamblite päevad Türil. 28. Muinastulede retk „Kirjanduslikud paigad Järvamaal“. 28. Taaskasutuslaat ja welopäev Paide kogukonnakeskuses. 28. Mahevahetus ja Vargamäe moosi konkurss Tammsaare-Põhja talus.

SEPTEMBER 3. Koeru Päästekomando 15. aastapäev. 3. Aravete Keskkooli renoveeritud koolihoone avamine. 4. Kõnekoosolek ja infotahvli avamine admiral Pitka sünnikohas külas. 9. Vao lasteaia renoveeritud rühmaruumi avamine. 11. Türi esimene Õunafestival Veski-Sillal. 15. Paide Muusikakoolis kontsert „Tänuavaldus heliloojale“. 17. Paide Kultuurikeskuses tantsuetendus „Dance by Pärt“. 17. Renoveeritud mõisahoone avamine. 18. Konkursi "Paide Pajataja 2010" lõppvoor. 19. Seenepäev Sõrandus. 19. Matsimäe V Rattamaraton. 19. Esimene Türi-Paide sügistriatlon Türi ujulas. 24. Teadlaste öö Tartu Ülikooli Türi Kolledžis. 24. Järvamaa hariduspreemiate üleandmine ja õpetajate päeva tähistamine Türi Kultuurimajas. 25. -26. Festival „Aegade tuuled“ Paide Vallimäel. 29. Riigiasutuste foorum "Suunanäitaja 2010" Paide Kultuurikeskuses.

14 OKTOOBER 1. Koeru Hooldekeskuse 60. aastapäeva tähistamise pidulik aktus. 1. Mäo liiklussõlme pidulik avamine. 1. Koigi spordi- ja mänguväljaku avamine ja Koigi Spordiklubi 10. tegevusaasta tähistamine. 2. Laupa kooli vilistlaste kokkutulek. 3. Paide-Türi rahvajooks. 9. Kalju Lepiku luulevõistlus Aruküla mõisas. 12. Helmi Tohvelmani elulooraamatu "Helmi Tohvelmani tantsumosaiik" esitlus Väätsa raamatukogus. 12. XIII täiskasvanud õppija nädala Järvamaa tunnustamisüritus Väätsa Kodanikumajas. 13. Helmi Tohvelmani mälestuspäevad Väätsal. Helmi Tohvelmani preemiate kätteandmine. 15. Kaugtöö inspiratsioonipäev „Elu võimalikkusest maal“ Paide raekojas. 16. Merja linnamäe vaatetorni pidulik avamine. 19. raamatukogu 85. aastapäeva tähistamine. 20. kabelimüüride renoveerimisprojekti lõpetamine ja õnnistamine. 23. Türi valla 5. aastapäeva kontsert-aktus Türi Kultuurimajas. 27. Järvamaa Tervisefoorum "Laps ja mürgistus“ Paide Kultuurikeskuses.

NOVEMBER 1. Järvamaa Ühistranspordi Keskuse 10. sünnipäeva tähistamine maavalitsuses. 5. Eesti Rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondendipunkti avatud uste päev 4. sünnipäeva tähistamiseks. 5. Albu Rahvamaja renoveerimisjärgne taasavamine. 8.-13. Järvamaa ettevõtlusnädal. 9. Ettevõtlusnädala seminar "Edukalt välisturgudele“ Paide Raekojas. 10. Ettevõtlusnädala infopäev Järva- ja Raplamaa turismi- ettevõtjatele Mainori Kõrgkooli Paide õppekeskuses. 10. Järvamaa karjäärimessike „Lingid Tulevikku“ Paide Kultuurikeskuses. 11. Järvamaa visioonikonverents "Järvamaa aastal 2025" Türi Kultuurimajas.

15 11. Konkursside "Järvamaa parimad ettevõtted 2010" ja "Järvamaa parimad turismiarendajad 2010" võitjate autasustamine Türi Kultuurimajas. 12. AS Väätsa Prügila 10. sünnipäeva tähistamine Türi Kultuurimajas. 12.-13. Järvamaa Mess Paide Kultuurikeskuses. 18. Järvamaa kultuurikonverents „Lugedes rikkaks“ Paide Kultuurikeskuses. 20. Türi kammerkoori 30. aastapäeva kontsert Türi kultuurimajas. 20. Järvamaa käsitööpäev „Aksessuaarid“ Imavere Rahvamajas. 21. Järvamaa rahvatantsupäev Türi Kultuurimajas. 23. Järvamaa kodanikeühenduste konverents Koigi mõisas. 27. Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine Paide Kultuurikeskuses.

DETSEMBER 5. Maavanema vastuvõtt noorkotkaste ja kodutütarde juhtidele ning toetajatele seoses rahvusvahelise vabatahtlike päevaga. 7. Konkursi „Järvamaa kaunis kool 2010“ tunnustusüritus koolis.

7. Järva PÖFF-i avamine Paide Kultuurikeskuses. 17. Maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe jõuluvastuvõtt koostööpartneritele Koigi mõisas. 18. Järvamaa eakate jõulupidu Paide Kultuurikeskuses.

Allikas: Järvamaa infoportaal www.jarva.ee

16 Järvamaa Omavalitsuste Liit

Ülevaade 2010. aastal toimunud koosolekutest 2010. aastal toimus seitse üldkoosolekut, neist kaks erakorralist. 8. jaanuaril toimus Paides erakorraline üldkoosolek, kus kolmandas valimisvoorus valiti liidu juhatuse esimeheks Paide vallavanem Veljo Tammik. Valiti ka aseesimehed, liidu juhatuse esimeseks aseesimeheks sai Kareda vallavanem Triin Pobbol ja teiseks aseesimeheks Väätsa vallavanem Jarno Laur. Kinnitati ka liidu juhatuse eestseisuse koosseis ning määrati juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad. 29. jaanuaril Valgehobusemäel toimunud üldkoosolekul kinnitati liidu 2010. aasta liikmemaks, kalenderplaan, 2009. a reservfondi kasutamise aruanne, kooskõlastati KATA kava, määrati oma esindajad Vapimärgi nõukogusse, PRIA meetme 3.2 komisjoni ja maakonna keskraamatukogu nõukogusse, kiideti heaks ühiste kavatsuste lepingu sõlmimine maavalitsusega, tehti ettepanek liidu liikmetele tsentraliseerida 2010. a hariduskorralduslikud vahendid liitu ning moodustati revisjonikomisjon. 19. veebruaril Paides toimunud erakorralisel üldkoosolekul kinnitati liidu 2010. aasta tegevuskava ja eelarve. 26. märtsil Amblas toimunud üldkoosolekul kinnitati liidu 2009. aasta eelarve täitmise aruanne ja hariduskorralduslike vahendite jaotus, muudeti juhatuse liikme vastutusvaldkondi ning määrati SA Põhja-Eesti Turism uueks nõukogu liikmeks Kersti Sarapuu. 18. juunil Imaveres toimunud üldkoosolekul kinnitati liidu 2010. aasta eelarve 5 kuu muudatus, 2009. a majandusaasta aruanne koos revisjonikomisjoni aktiga, kuulutati välja konkurss Järvamaa hariduspreemiatele, määrati SA JAK nõukogu uueks liikmeks Ants Välimäe ja nimetati hariduskomisjoni uueks liikmeks Inge Mihkelsaar. 22. oktoobril Paide vallas toimunud üldkoosolekul kinnitati liidu 2010. aasta lisaeelarve, kuulutati välja konkurss Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiatele, tehti liidu liikmetele ettepanek 2011. a liikmemaksu suuruse arvestamise osas, saadeti JOLi 2011. a tegevuskava ja eelarve eelnõu liidu liikmetele seisukoha võtmiseks. 17. detsembril Koigi vallas toimunud üldkoosolekul kinnitati liidu hangete läbiviimise kord, 2011. a tegevuskava ja eelarve, 2011. aasta kalenderplaan, 2011. a liikmemaks, mille osadeks on kõigile liikmetele võrdne summa 40 500 krooni ja 2009. a tulubaasist (RM andmetel) 0,449%. Võeti vastu 2010. a lisaeelarve, otsustati kiita heaks Järva Maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste lepingu sõlmimine 2011. aastal. Moodustati neli alalist komisjoni: haridus- ja noorsootöö komisjon, kultuuri- ja spordikomisjon, sotsiaalkomisjon ja majanduskomisjon, samuti moodustati Järvamaa 2010. a spordi-, kultuuri- ja noorsoopreemiate taotluste läbivaatamiseks ajutised komisjonid. Liidu juhatuse esimeheks nimetati Kareda vallavanem Triin Pobbol ja juhatuse teiseks aseesimeheks Paide vallavanem Veljo Tammik, juhatuse esimeseks aseesimeheks valiti Türi vallavanem Aivo Prüssel. Möödunud aastal oli 13 juhatuse koosolekut, neist kaks erakorralist. 6.-7. mail ja 7.-8. oktoobril toimusid liidu koostöökoolitused, kevadel Pärnumaal toimunud koostöökoolitusel koostati liidu uut strateegiat ja sügisel Viljandimaal arutleti 2011. aasta eelarve ja tegevuskava üle.

Järvamaa Omavalitsuste Liidu preemiad 2010. aasta 8. jaanuaril andis välja ja rahastas Järvamaa kultuuri-, spordi-, noorsoo- ja hariduspreemiaid kokku 100 000 krooniga. Järvamaa Omavalitsuste Liit koostöös Järvamaa Spordiliiduga kuulutas laureaatideks: Aasta meessportlane - Leho Pent, Spordiedendaja - Viktor Mets 17 Elutööpreemia - Leonhard Soom. Aasta naissportlane - Inara Ratnik, Edukas noorsportlane - Sigrid Ruul ja Ain Pent Parim võistkond - Paide Linna Jalgpallimeeskond.

Kultuuripreemia laureaatideks said: Aasta kultuurielu edendaja - Ülle Müller, Aasta kultuurihoidja - Ulvi Tamm, Parim kollektiiv - tantsutrupp Jürid-Marid Elutööpreemia - Juta Rundu.

Noorsoopreemia laureaatideks said: Aktiivne noor - Kristiine Kurema Aasta noorsootöötaja - Reima Nõmmik.

Sügisel kuulutas Järvamaa Omavalitsuste Liit välja Järvamaa hariduspreemiate laureaadid: Järvamaa aasta õpetaja - Viia Ivask, Parim noor õpetaja - Marju Mändmaa, Parim klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja - Ivi Kukk Elutöö preemia - Aino Linnas.

Järvamaa Omavalitsuste Liit koostöös ajalehega „Järva Teataja“ andsid 2010 aasta algul välja preemia „Aasta Tegu 2009“. Rahvahääletuse põhjal sai preemiavaiba Paide Spordihall. Teisele ja kolmandale kohale jäid aasta teona Paide Püha Risti kiriku tornikiiver ja kolmeköiteline koguteos «Järvamaa».

Ühistegevuse rahastamine 2010. aastal rahastati maakondlikke vapiüritusi, milleks on vabariigi aastapäeva vastuvõtt, Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine, Järvamaa kultuuri-, haridus- ja noorsoo- ning spordipreemiate väljaandmine, Aasta Tegu auhinna väljaandmine, Järvamaa poistekoori ja tütarlastekoori tegevuse kureerimine ja toetamine, kokku 220 tuhande krooniga. Lisaks rahastati maakondlikke kultuuri- ja spordiüritusi 92 tuhande krooniga. Toetusi ja baasfinantseeringuid anti 754 800 krooni, liidu loodud sihtasutust Järvamaa Arenduskeskus rahastati 190 200, sihtasutust Kesk-Eesti Noortekeskus 328 500, Järvamaa infoportaali 153 100, maakoana turismialast tegevust 15 000 krooniga. Rahastati ka Järvamaa Spordiliidu ja noorte spordiliidu tegevust, mõlemale eraldati 27 000 krooni. Liidu kodade toetuseks eraldati 14 000 krooni. Hariduskorralduslike vahendeid tsentraliseeriti KOVidest JOLi 100% ulatuses, kokku 598 409 krooni. Suuremaid projekte 2010. aastal oli Rahvamajade mess Tallinnas, mille kogueelarve oli üle 90 tuhande krooni, enamus raha saadi projektitööna. Sügisel külastas Järvamaa poistekoori St.Hallvard-guttene poistekoor Norrast.

Liidu büroo 22. märtsil 2010 tähistas Järvamaa Omavalitsuste Liit oma 15ndat aastapäeva. 2010. aastal oli liidu büroos kolm töötajat, tegevdirektor Toomas Ponkin, kultuurispetsialist Jane Kiristaja ja sekretär Helje Mets.

18 Paide linn

Omavalitsuse juhtimine 2010. aastal Paide linna juhtimises muudatusi ei olnud. Linnapeana jätkas vastavalt 2009. aasta valimiste järel IRLi, Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide ning valimisliidu Tuleviku Paide vahel sõlmitud koalitsioonileppele alates 2005. aasta sügisest ametis olev Kersti Sarapuu, abilinnapeadena jätkasid Kaido Ivask ning Piret Sapp, linnavolikogu esimehena Ants Hiiemaa.

Haridus- kultuuri ja sotsiaalvaldkond 2010. aastal muutus Paide linnas sotsiaaltöökorraldus suurel määral. Uue hallatava asutusena asutatud Paide sotsiaaltöökeskusesse koondusid lisaks sotsiaaltöötajatele ka koolides töötanud psühholoogid ning sotsiaalpedagoogid. Alates sügisest lõpetati iseseisva hallatava asutusena tegutsenud Järvamaa lasteabikeskuse töö ning sellest sai Paide sotsiaaltöökeskuse üks osakond. 2010. aasta sügisel asutas linnavolikogu ka SA Ajakeskus Wittensteini, mis peaks lisaks valmivale Ajakeskusele hakkama ka laiemalt tegelema Paide linn ning ka lähiümbruse turisminduse korraldamisega.

Eelarve 2010. aastal andis linnaeelarves tunda veel ülemaailmne majanduskriis ning suur tööpuudus, millest tingitud üksikisiku tulumaksu laekumine vähendas tuntavalt ka linnaeelarve üldmahtu. Kui 2008. aastal laekus tulumaksu linnaeelarvesse 78,7 miljonit ning 2009. aastal 65,2 miljonit krooni, siis 2010. aastal vaid 57,6 miljonit krooni. Väiksem oli ka linnaeelarve kogumaht, mis 2010. aastal ulatus veidi üle 140 miljoni krooni võrreldes 167 miljoniga 2009. ning 204 miljoniga 2008. aastal.

Investeeringud Suurima investeeringuna lõppes 2010. aasta 1. aprillil kaks aastat kestnud Paide veemajandusprojekt, mille käigus investeeriti Paide veemajanduse infrastruktuuri arendamisse ning parendamisse veerand miljardit krooni, mille käigus paigaldati üle 70 kilomeetri vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajati pumplaid ning tehti muid veemajanduse jätkusuutliku ning stabiilse pakkumise tagamiseks vajalikke toiminguid. 2010. aastal jätkus ka Paide vallimäele Ajakeskus Wittenstein rajamine. Projekti kogumaksumuseks on kokku üle 40 miljoni krooni, millest EL struktuurifondidest tulev toetussumma on ligemale 36. miljonit krooni. 2010. aasta lõpuks lõppesid tööd vallitornis ning see avas oma uksed külalistele, 2011. aastal jätkuvad tööd vallimäel ning nende tööde käigus renoveeritakse kõlakoda, korrastatakse vallimäe juurdepääsuteed, rajatakse parkla ning lastemänguväljakud. Lõppesid ka Paide gümnaasiumi B-korpuse rekonstrueerimisega seotud välitööd.

Kultuuri- ja spordisündmused 2010. aastal oli Paide Tallinna ning Rakvere kõrval üheks linnaks, kus toimusid Paides sündinud ning ilmselt tuntuimaks eestlaseks maailmas kasvanud helilooja Arvo Pärdi pidunädalad. Üle kuu aja väldanud pidustuste ajal oli Paides võimalik näha nii maestrole pühendatud kunstinäituseid, kuulata tema heliloomingut professionaalsete muusikakollektiivide esituses. Paide linna ja rahvusballeti koostööst sündis A. Pärdi loomingul põhinev ainulaadne tantsuetendus „Dance by Pärt“ kus rahvusballeti solistide kõrval astusid üles ka Paide noored võimlejad ning tantsijad. Sügisel toimus Paide vallimäel seoses ajakeskuse Wittenstein piduliku avamisega ka kahepäevane muinasaegset eluolu kujutanud festival „Aegade tuuled“ mis kulmineerus vabaõhuetendusega „Lauluväe rahvas“. Kolmandat korda toimus lisaks keskväljakule ka spordihalli ning vallimäe tegevustega täitnud suur kogupereüritus „Paide Jõulukroon 2010“, mis tõi 4. detsembril kohale mitu tuhat inimest Paidest kui kaugemalt. Lisaks toimusid mitmed teised juba traditsiooniks saanud kultuurisündmused ning ka uued algatused.

19 Ettevõtlus Aasta lõpu seisuga oli Äriregistri andmetel Paides registreeritud 21 aktsiaseltsi, 377 osaühingut, 3 täisühingut, 2 tulundusühistut, 27 hooneühistut ja 162 füüsilisest isikut ettevõtjat. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse oli registreeritud Paide MTÜ-sid 185 (neist korteriühistuid 55, garaažiühistuid 9), sihtasutusi 6. Majandustegevuse registrisse vormistasime 2010.a. jooksul kaubanduse ja turismi valdkonnas 85 uut registreeringut: jaekaubanduse tegevusalal 36, hulgikaubanduse tegevusalal 2, toitlustamise tegevusalal 14, teeninduse tegevusalal 22, majutusteenuse tegevusalal 1 ja kaubanduse korraldamiseks avalikel üritustel 10. Registrist kustutasime 44 registreeringut ettevõtja taotluse alusel (seoses tegevuse lõpetamisega märgitud tegevuskohas), 16 avaliku ürituse lõppemisega seotud registreeringut ja 19 registreeringut, mille õigsust ei kinnitatud. 2010.a. jätkasime Paide linna ettevõtjate, sihtasutuste ja kodanikuühenduste andmeid kajastavate registrite pidamist, uuendades nendes olevaid andmeid kord kvartalis. Toimusid ka kaks ettevõtjatele korraldatud seminari. 7. oktoobril korraldas linnavalitsus Paide raekojas Kesk-Eesti ja Mäo-Paide majandusruumi arengukonverentsi, mille eesmärgiks oli koguda ideid majandust arendavaks koostööks Mäo-Paide mõjupiirkonnas järgneva 5-10 aasta jooksul. Lektoriteks olid Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare, Riigikogu liige Mart Laar, Tartu ülikooli professor Marju Lauristin, AS Webmedia juhatuse esimees Taavi Kotka, AS Standard juhatuse liige Enn Veskimägi, Viking Window AS juhatuse esimees Toomas Agasild ja Rahvusooper peadirektor Aivar Mäe.

Välissuhtlus Paide linnavalitsuse ametnikud ning hallatavate asutuste töötajad külastasid 2010. aastal ametlike delegatsioonidena välisriike kuuel korral. Osaleti nii koolitustel ja seminaridel kui näiteks ka koos seitsme Paide noorega Soomes Kuutsalo piirkonnas toimunud rahvusvahelises noortelaagris. Mais külastas Paidet ning kohtus linnajuhtidega USA Suursaatkonna poliitikanõunik Johnathan Hilton, Septembri lõpus külastasid Paidet sõpruslinnade esindajad, et osaleda nii festivalil ”Aegade tuuled” kui tähistada ka Paide linna 719. sünnipäeva. Välisdelegatsioonid saabusid Paidesse Soomest, Saksamaalt, Tšehhist, Leedust ning Ukrainast.

Albu vald

Omavalitsuse juhtimine. Albu vald Aadress: Järva-Madise küla 73409 Albu vald Veebileht: www.albu.ee Pindala 257 km2 Elanike arv 1401 (01.01.2010) Volikogu liikmete arv 11 (detsembris 1 liikme volitused peatusid ja tuli 1 asendusliige) Volikogu esimees: Jüri Kommusaar Vallavalitsuse liikmete arv 7 Vallavanem: Kalju Kertsmik Vallasekretär: Ahti Randmere

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond 2010.a. liideti Järva-Madise Raamatukogu Raamatukoguga, mille tulemusena Järva-Madise Raamatukogu lõpetas tegevuse. Albu vallas on kaks raamatukogu Albu raamatukogu, mille juhataja on Silvi Väinsalu ja Ahula raamatukogu, mille juhataja on Kaja Leidtorp. Ahula raamatukogul on

20 kaks teeninduspunkti – külas ja Järva-Madise külas. Võeti vastu uus Ahula raamatukogu põhimäärus Alates maikuust juhib Albu Põhikooli Maie Rambi (endine direktori asetäitja kasvatustöö alal). Võeti vastu uued Albu Põhikooli ja Ahula Lasteaed-Algkooli uued põhimäärused. 2010 .a. käivitus koostöös Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega projekt „Tegusalt Tulevikku”. Projekt on suunatud pikka aega tööta olnud isikutele ja ka kauem kui 1,5 aastat kodus olevatele lastevanematele. Projekti kestus on kolm aastat. Projekti käigus on isikutel võimalik osaleda motivatsiooni, arvuti- ja eriala koolitustel, saada tööharjutust ja võõrutusravi. Teine koolitus on lapsevanematele mille kestus on viis kuud, mille käigus tekib tugigrupp mis aitab leida lastele oskusi ja nippe kuidas lapsi paremini mõista ja nendega seotud probleeme lahendada. Teine projekt „Koostöös peitub jõud” on samuti koostöös Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega ning see on tugigrupp lapsevanematele. Tugigrupi eesmärk on toetada ja nõustada tööta jäänud lapsevanemaid ning aidata leida võimalusi murede ja probleemide lahendamisel või nende ennetamisel. Tugigrupp on ka kõigile neile lastevanematele, kel on soovi leida lahendusi ja oskusi suhtlemisel lapsega ja õppida oskusi lahendamaks lapse kasvatamisel tekkivaid probleeme. Peatati noore spetsialisti toetuse maksmine Muudeti sünnitoetuse maksmise korda. Muudatusena viidi sisse, et sünnitoetuse maksmisel peab olema mõlema vanema elukohaks Albu vald. Vähendati eduka õpilase- ja noorsportlase toetuse määrasid tuhandelt kroonilt viiesajale kroonile. Lisaks eeltoodule viidi Albu vallas läbi esimene rahvusvaheline suvekool ”Hansenist Tammsaareni”, kus lisaks Eesti noortele osales noori Ameerika Ühendriikidest, Taanist, Soomest ja Lätist. Eesmärk oli tutvustada ja kutsuda noori lugema A.H. Tammsaare loomingut.

Eelarve Albu valla 2010. a eelarve võeti vastu Albu Vallavolikogu 25. veebruari 2010. a määrusega nr 1, mille tulude ja kulude maht oli 28 825 187 krooni. Esialgset eelarvet muudeti 4 korda: 25. mai 2010. a suurendati valla eelarve tulude ja kulude mahtu 831 252 krooni võrra 29 656 439 kroonini; 26. augustil 2010. a vähendati eelarve mahtu 423 000 krooni võrra 29 233 439 kroonini; 9. detsembril 2010. a suurendati eelarve mahtu 1 535 117 krooni võrra 30 768 556 kroonini; 29. detsembril 2010. a suurendati eelarve mahtu veel 42 441 krooni võrra 30 810 997 kroonini, mis jäi ka lõplikuks 2010. aasta eelarve mahuks. Seega suurenes valla eelarve maht esialgsega võrreldes kokku 1 985 810 krooni võrra, mis on 6,4% lõplikust eelarve mahust. 2010. a eelarve tegelik tulu oli 30 550 996,46 krooni, mis on 260200,54 krooni võrra väiksem kavandatust. Tegelik kulu oli 30 333 108,72 krooni, mis on 477 888,28 krooni võrra väiksem kavandatust. 2009. a tegelik tulu oli 30 731 977,99 krooni, mis on 398 869,27 krooni võrra suurem kui 2010. aastal. 2009. a eelarve maht oli 31 850 996 krooni.

Tabel 1. 2009. ja 2010. a eelarve võrdlus Eelarve Tegelik tulu Tegelik kulu 2009 31 850 996 30 731 977,99 30 390 043,71 2010 30 810 997 30 550 996,46 30 333 108,72 Vahe (kr) - 1 039 999 - 180 981,53 - 56 934,99 Vähenemise % 3,2 0,5 0,1

Investeeringud Albu Rahvamaja rekonstrueerimine. Projekti käigus rekonstrueeriti ja sisustati Albu Rahvamaja, mis on polüfunktsionaalne hoone. Hoones asuvad raamatukogu, lasteaed, noortekeskus ja rahvamaja. Rahvamaja osa kasutavad koolilapsed võimlemistundideks ja kultuurialaseks tegevuseks. Lisaks on rahvamajas veel jõusaal ja tõstesaal. Kogu projekti maksumus oli 6,2 miljonit krooni, millest 5 miljonit krooni tuli EAS-lt „Kohalike avalike teenuste arendamise programmist“

21 ning Albu valla omaosalus oli 1,2 miljonit krooni. Ehitustöödeks kulus 5,57 miljonit krooni, sisustamiseks 463 tuhat krooni ning omaniku- ja arhitektuurijärelevalveks 167 tuhat krooni. Albu asula reoveepuhasti rekonstrueerimine. Projekti käigus koostati Albu asula reoveepuhasti ehitusprojekt, ehitusprojekti ekspertiis ja alustati reoveepuhasti ehitust. Projekti elluviimisega alustati 2010.a., kuid lõpetamine jääb 2011.aastasse. 2010.a. maksti välja omaosalust 193 300 krooni ning KIK rahastas tegevusi 733 200 krooniga, seega 2010.a. tehti investeeringuid 926 500 krooni eest. Kogu projekti maksumus on 4 miljonit krooni, millest SA KIK toetab 3 181 278 krooniga ning Albu valla omaosalus on 814 278 krooni. Kaalepi- kergliiklustee projekteerimine. Projekti käigus valmis Kaalepi-Seidla kergliiklustee Kaalepi külaosa detailplaneering kogu kergliiklustee ja sama valgustuse ehitusprojekt ning koostati ehitusprojektile ekspertiis. Kogumaksumus oli 224 280, millest 103 800 krooni oli Maanteeameti toetus ning 120 480 krooni oli Albu valla omaosalus. Albu põhikooli kunstiõpetuse ja käsitööklassi remont ja sisustamine. Projekti käigus remonditi (värvimine, plaatimine jms.) 3 klassiruumi ning soetati spetsiaalsed kunstiõpetuse õppelauad, valamud, riiulid ning köögimööbel toidu valmistamise õppeklassi. Ehitustööd läksid maksma 35 000 krooni ning mööbel 107 500 krooni. Kogu projekti maksumus seega 142 500 krooni. Kogu tegevus viidi ellu Albu valla omavahenditega. Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse laskumisnõlva laiendamine, tuubiraja ja laste kelgumäe ohutuks muutmine. Projekti käigus laiendati laskumisnõlva ning tõsteti ümber tõstukikilp (elektritööd) ja tõstuk. Kogumaksumus 88 000 krooni, millest Kultuuriministeeriumi toetus oli 63 000 krooni ning Albu valla omaosalus 25 000 krooni. Renoveeriti Ahula Sotsiaalse varjupaiga pesuruumid. Renoveeriti Ahula Sotsiaalses varjupaigas pesemis- ja tualettruumid. Kogu tööde maksumus oli 40 500 krooni, mida toetas EAS hasartmängumaksust laekuvatest vahenditest 34 500 krooniga ning Albu valla omaosalus oli 6000 krooni.

Tabel 2. Koondtabel (summad Eesti kroonides): Projekti nimi Toetus Omaosalus Kogumaksumus Albu Rahvamaja rekonstrueerimine 5 000 000 1 200 000 6 200 000 Albu asula reoveepuhasti rekonstrueerimine 733 200 193 300 926 500 Kaalepi-Seidla kergliiklustee projekteerimine 103 800 120 480 224 280 Albu põhikooli klassiruumide sisustus 0 142 500 142 500 Valgehobusemäe laskumisnõlva laiendamine, 63 000 25 000 88 000 tuubiraja ja laste kelgumäe ohutuks muutmine. Ahula Sotsiaalse Varjupaiga pesuruumide 34 500 6 000 40 500 rekonstrueerimine

Kultuuri- ja spordisündmused Olulisemad kultuuri- ja spordisündmused Albu vallas 2010. aastal: 10. Albu suusasõit Jaak Mae karikatele sh. FIS võistlus, "Hansenist Tammsaareni" rahvusvaheline võistulugemine, Eesti lugemisaasta avamine, A.H.Tammsaare rahvamatk, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ja A.H.Tammsaare kirjanduspreemia üleandmine, vastlapäeva lumelinna ehitus, Albu valla taidlejate kevadkontsert ja ringijuhtide tänamine, Salomoni Suusamaraton, Salomoni Rattasõit, Salomoni Sügisjooks, Albu Valla Tervisespordipäev, Lumelauavõistlus „Valgehobusemäe Rodeo, Jüriöö jooks, laste lauluvõistlus, Albu mõisa kunstisuvi ja temaatikapäevad, Erika rattaralli, A.H.Tammsaare 1. rahvusvaheline suvekool, teatriprojekt "Vargamäe Varjus“, Albu valla perepäev, laadad, Indrek Liiva mälestusvõistlused sangpommis, Rahvusvahelised tõstevõistlused.

Ettevõtlus Suuremate ettevõtete nimed, põhitegevusalad.

22 Tammsaare OÜ – põllumajandustootmine OÜ Woodman – eksklusiivmööbli tootmine OÜ Preskosa – vaibakudumine, jaekaubandus OÜ Pakpoord – õmblustoodete valmistamine OÜ Farmiks Agro - põllumajandustootmine Kleisal OÜ – puidu töötlemine Arne Metsagrupp OÜ – puidu töötlemine Puiduladu OÜ – puidu töötlemine OÜ Niinsalu – bussiga transpordi teenused

Albu vallas tegutseb äriregistri teabesüsteemi andmetel 25.03.2011 seisuga 65 osaühingut, 75 füüsilisest isikust ettevõtjat, 2 tulundusühistut, 1 usaldusühing Albu vallas tegutseb 25.03.2011 seisuga 23 mittetulundusühingut sh.10 on korteriühistud. Olulisemad mittetulundusühingud on: MTÜ Albu valla külade selts, EELK Järva-Madise Püha Matteuse Kogudus, MTÜ Seidla Tuuleveski. Sihtasutusi on Albu vallas 1 (SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel). Vallavalitsusele on teada ka üks avalikes huvides tegutsev seltsing – Kaalepi Küla Seltsing.

Välissuhtlus Albu Vallavalitsus osaleb läbi Järvamaa Omavalitsuste Liidu rahvusvahelises projektis MINWA. Projekt MINWA eesmärk on vahetada hajaasustuse reovee käitlemise alaseid kogemusi ja teadmisi, parandada erialahariduse kvaliteeti, koolitada spetsialiste ning teavitada üldsust reoveemuredest. Projekti koostööpartnerid Soomes on Turu Ametikõrgkool, Turu Ülikooli Täienduskoolituskeskus ja VALONIA ning Eestis Tartu Ülikooli Türi kolledž, Türi Vesi OÜ, Aqua Consult Baltic OÜ ning Järvamaa Omavalitsuste Liit kuhu kuulub ka Albu Vallavalitsus. Projektipartnerite võimalusi arvestades uuritakse Eestis reoveepuhasteid Järvamaa piirkonnas, milles osales Albu vallast Kaalepi biopuhasti. Uuringute eesmärk on analüüsida ja võrrelda eri tehnoloogiatega reoveepuhasteid ning sellest lähtuvalt on valitud ka puhastid. Tulemuste põhjal peaks olema võimalik teha järeldusi Eesti kliimaoludesse sobivate reoveepuhastite tõhususe ja hoolduskulu kohta. 2010 aastal käis Albu Vallavalitsuse esindaja projekti MINWA raames Soomes omandamas hajaasustuse reovee käitlemise alaseid kogemusi.

Ambla vald

Omavalitsuse juhtimine Ambla Vallavolikogus on 13 ja Vallavalitsus 5 liiget. 2010. a vahetus üks liige mõlemas organis. Vallavalitsus on poliitiliselt sõltumatu.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Aravete Keskkool on Ambla Vallavalitsuse haldamisele kuuluv üldhariduslik munitsipaalkool. Koolis õpib 168 õpilast. 2010. aastal teostati kooli hoone uue osa rekonstrueerimine ühtekuuluvusfondi toetusel. SA Tiigrihüppe toetas projekti „Tikitiiger“ raames õmblus-tikkimismasina koos tarkvaraga soetamist. Aravete Keskkoolis töötav erialase kvalifikatsiooniga ja motiveeritud personal, teeb koostööd erinevate haridusasutuste ja institutsioonidega nii Eesti Vabariigis, kui ka väljapool vabariigi piire, osaleb ning juhib erinevaid Eesti siseseid ja rahvusvahelisi arendus-, koostöö- ning haridusprojekte.

23 Ambla Lasteaed-Põhikool. Kooli poolel on 5 klassikomplekti 54 õpilasega. Liitklassina töötavad I ja III klass, II ja IV klass, V ja VI klass ning VII ja VIII klass. Lasteaiakohti on 20-le lapsele - kõik kohad on täidetud. Tegevused toimuvad kahes erinevas vanuserühmas erinevates ruumides. Koolis on tugev ja teotahteline kollektiiv. Õppekava on täidetud. Õppekeskkond nii koolis kui lasteaias vastab tervisekaitse nõuetele. Õpitulemused on võrreldavad teiste koolidega. Kooli lõpetanud õpilased on konkurentsivõimelised ja saavad valitud koolides edaspidi edukalt hakkama. Teostati hoone küttesüsteemi rekonstrueerimine ja maaküttele üleminek.

Aravete Lasteaias Mesimumm on avatud neli rühma. Rühmad on komplekteeritud laste vanuselist struktuuri arvestades, kellega tegelevad kaks õpetajat ja õpetaja abi. Lasteaias töötab üheksa õpetajat, kaks õpetajat muusika-ja liikumisõpetajana ja alates 01.10.2010 logopeed 0,2 ametikohaga, kes tegeleb 10 logopeedilist abi vajava lapsega. Kaks last saavad lisaks tugiteenust. 2010. aasta oli keskmine laste arv 65, mis aasta lõpuks kasvas 67-ni. Volikogu poolt kinnitati lasteaia arengukava 2011-2015 ja logopeedi ametikoha täitmine koos logopeedilise teenuse saamisega.

Aravete Hooldekeskus osutab ööpäevaringset hooldust ning põetust vanuritele ja puuetega inimestele, kes ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei saa tagada teiste sotsiaalteenustega. Hooldekeskusel täitus 2010. aastal 15. tegevusaasta. Hooldekeskuses on 19 voodikohta, mille aasta keskmine täituvus oli 18,6. Kuna Hooldekeskus asub II korrusel on suurimaks probleemiks liikumispuuetega hooldealuste toimetamine/liikumine keskusesse.

Aravete Spordi- ja Tervisekeskus. Aktiivseim koostöö toimub MTÜ-ga Ambla Spordiklubiga ja OÜ-ga Aravete Külalistemaja treeningtöö ja spordiürituste organiseerimisel. Ambla vald on sportlik vald nii maakondlikul kui ka vabariiklikul tasandil. Aravete võimlas toimuvad mitmeil erineval spordialal kohalikud, maakondlikud ja üleriigilised võistlused ning kooli kehalise kasvatuse tunnid. 2010. aastal teostati Aravete Spordihoone soojapidavuse parandamiseks aknapalede renoveerimine.

Ambla Kultuurikeskuses toimusid 2010. aastal kitarriring, laste näitering, eakate tantsuring, eakate lauluring, laste seltskonnatants, täiskasvanute näitering, laulukoor, näitering, käsitöö ning kõhu- ja suffletantsu huviringid. Detsembrist lahkus ametist kultuurikeskuse direktor ning vastutavaks kultuurivaldkonnas määrati vallavanem. Lähtuvalt sellest on plaanis 2011. aastal veelgi suurendada koostööd seltsidega, motiveerides neid korraldama erinevaid üritusi.

Eelarve 2010. aasta eelarve võeti vastu 18.03.2010 Ambla Vallavolikogu määrusega nr 5 kogumahuga 45 695 257 krooni. Eelarve tulud olid 37 520 506 krooni, kulud 43 024 020 krooni. Eelarve tasakaalustatakse finantseerimistehingutega 5 503 514 krooni. 2010. aasta eelarve muutmine ja I lisaeelarve kogumahuga 1 077 528 krooni kinnitati 21.10.2010 Ambla Vallavolikogu määrusega nr 14. Lisaeelarve tulud kokku olid 1 077 528 krooni, kulud kokku 772 129 krooni, finantseerimistehingud -305 399 krooni.

Investeeringud 2010. aastal teostati toetuste abil kolm suuremat investeeringuprojekti: • Aravete Keskkooli hoone uue osa rekonstrueerimine (KOIT kava projekt) – töid alustati augustis 2009 ning lõpetati augustis 2010. EASi poolt 2010. a väljamakstud toetus 3 725 783 kr. • Ambla aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamise projekti I etapp. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 2010. a 4 146 960 kr.

24 • 2009. aastal alustatud projekt Ambla Lasteaed-Põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimine (üleviimine maaküttele ja majasisese soojavõrgu rekonstrueerimine) – toetus KIKist 2010. aastal 156 180 kr.

Kultuuri- ja spordisündmused Aastal 2010 toimusid Ambla vallas nii mitmed traditsioonilised kui ka esmakordsed kultuurisündmused: Käravete Järvemuusika; Ühtelaulmine; Ambla Kihelkonnapäevad; IV Aravete Teatripäevad; 28. Järvamaa eakate huumoripäev. Spordi valdkonnas toimusid seeriavõistlust paarisvõrkpallis, suusatamises, ümber järve jooksus, rannavolles, maastikurattasõidus ja suusatajate jooksus. Lisaks seeriavõistlustele toimusid Ambla Külaliiga jalgpallis ja Toomas Berendseni VI KV kergejõustiku 5-võistluses Aravetel. Ambla vald osales piirkondlikes Kõrvemaa XXV Suvemängul Tapa vallas, kus osalesid Tapa, , Albu, Ambla ja Roosna-Alliku vald, kokku 8 ala ja osalejaid üle 200.

Ettevõtlus Suurimateks tööandjateks olid OÜ Aravete AGRO, Ambla Vallavalitsus, AS Aravete Saeveski, AS RR Lektus ja AS Aegviidu Puit. Tööandjate peamisteks majandustegevuse valdkondadeks olid põllumajandus, töötlev tööstus, jae- ja hulgikaubandus, metsamajandus ning ehitus. Vähemal määral on esindatud enamik ettevõtluse valdkondi. Eelnimetatud tulusaanud isikute ja tulu väljamaksjate suhtarv ja tööandjate lai valdkondlikkus on taganud Ambla vallas stabiilse majanduskeskkonna.

Imavere vald

Omavalitsuse juhtimine Imavere Vallavolikogus: Mati Hõbemägi – volikogu esimees Jaanus Nilp – volikogu I aseesimees Arvet Kutsar – volikogu II aseesimees Heidi Arula, Aivo Nugis, Arti Nõmmik, Lennart Okas, Margit Reinpõld, Tiit Talve, Mait Tõnise, Ants Välimäe Volikogu alatised komisjonid ja liikmed Eelarvekomisjon Esimees - Jaanus Nilp. Liikmed - Helja Must, Mati Hõbemägi, Arti Nõmmik Revisjonikomisjon Esimees - Aivo Nugis. Liikmed - Ants Välimäe, Mait Tõnise Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Esimees - Margit Reinpõld. Liikmed - Maie Erm, Anu Kull, Ülle Laarmaa, Jüri Lemetsar, Inga Okas, Sirje Vilms, Arvet Kutsar Haridus- ja kultuurikomisjon Esimees - Heidi Arula. Liikmed - Ants Välimäe, Arvet Kutsar, Anneli Siimussaar, Tiina Lohur, Tuuli Haljaste, Reima Nõmmik, Merike Touart, Koidu Kull, Allika Jüris, Maarja Okas, Ruth Meerbach, Jaanus Nilp, Hermann Kalmus Õigus- ja korrakaitsekomisjon Esimees - Lennart Okas. Liikmed - Peeter Loog, Terje Tamm, Jüri Lemetsar, Raivo Tamm, Eve Okas Maa- ja keskkonnakomisjon

25 Esimees - Arti Nõmmik. Liikmed - Avo Jürissaar, Eve Okas, Mati Okas, Sirje Tamm, Malle Siilak, Aadi Tiit Vallavalitsuse liikmed Jüri Ellram – vallavanem, Anneli Siimussaar – liige, Helja Must – liige, Sirje Tamm – liige, Ada Nõmmküla – liige, Raivo Tamm – liige

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Haridusvaldkonnas on seis stabiilne: Imavere lasteaed Mõmmis käis 60 last, töötas 3 rühma. Imavere põhikoolis õppis 87 õpilast. Lasteaed ja kool on ellu viinud erinevaid keskkonnaalaseid projekte 2010. aastal „ Imavere PK õpilased ja õpetajad avastavad Pokumaad“ ja „ Oma silm on kuningas-loodusega sinasõbraks mitmel moel“. Noorsootöös on olnud edukas aasta. Vallas on kaks 4H klubi: „ Salatoimikud „ ja I.N.K, milles tegutses üle 30 noore. Suvel viidi läbi õpilasmalev ja järjekordne rahvusvaheline vabatahtlike laager koostöös KENK-i ja erinevate mittetulundusühingutega Imavere ja Türi vallas. Imavere valla parima noore tunnustuse sai Timo Reinpõld. Ellu viidi mitmeid ühisprojekte ANK „ Noored noortekeskuses=muusika ja liikumine, mille teostumisel soetati peegelseinad ja helitehnikat. Toetust sai ESF projekt, mille eesmärgiks on vähendada noorte tõrjutust ja suurendada nende konkurentsivõimet. Sotsiaalvaldkonnas tegutses jätkuvalt Imavere päevakeskus, kus eakad said tegeleda erinevate käeliste tegevustega: vitspunutiste ring, fimo ja pärlikursused. Eakad osalesid Järvamaa eakate päeval Türil, Järvamaa eakate jõulupeol Paides, Pilistvere eakate päeval ja Järvamaa küladepäeval Prandis.

Eelarve osakaal tulu liik tuh.EEK eelarves Maksutulud 7569,7 52,5 s.h. Füüsil.isiku tulumaks 6368 44,2 Maamaks 1144,2 7,9 Kaupade ja teenuste müük 1070,7 7,4 Toetused ja sihtfinantseerimine 4921,7 34,1 s.h. Tasandusfond 890 6,2 Sihtotstarbelised toetused 3789,1 26,3 Sihtfinantseering põhivarale 242,5 1,7 Muud tulud 854,4 5,9 TULUD kokku 14416,5 100,0

osakaal tegevusala EEK eelarves Valitsemine 1664,6 12,4 Majandus ja keskkonnakaitse 892,9 6,7 Elamu ja kommun.majandus, tervishoid 461 3,4 Kultuur 1183,3 8,8 Haridus 7967,1 59,5 Sotsiaalne kaitse 1221 9,1 KULUD kokku 13389,9 100,0 2010. aasta oli Imaverele keeruline ja raske, kuna vald on saneerimise all. See tõi kaasa palju kokkuhoidu ja kärpeid. Inimeste heaolu mõjutas 18 päevane palgata puhkus, tulumaksu langus ligi 2 miljonit, tasandusfondi vähendamine riigi poolt.

Investeeringud Investeeringuteks oli 2010. aastal Imavere lasteaia 4 rühmaruumi väljaehitamine, millele toetust saadi EAS regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist. Ettevalmistustööd algasid

26 Imavere asula sotsiaalmaja ehitamiseks „Kohalike avalike teenuste arendamise programmist“. Põltsamaa- Pedja jõe piirkonna veemajandusprojekti ettevalmistus. Imavere vallast sai programmist „Kodutoetus lasterikastele peredele“ toetust 3 pere.

Kultuuri- ja spordisündmused Korraldasime erinevaid kultuurisündmuseid: traditsioonilised iga-aastased sündmused on eakate – ja puuetega inimeste jõululõuna, mardipäeva- kõnd jooks, jüriööjooks, jätkuv mälumängusari“ Ajuragin“, meite oma jaanipäev, piimapäev Eesti Piimandusmuuseumi õuel. 2010. aastal tähistas Käsukonna raamatukogu 90 juubelit novembris. Aasta suurüritused olid erinevate mittetulundusühingutega läbi viidud Järvamaa käsitööpäev 2010 „ Aksessuaarid“ ja Pilistvere kihelkonnapäev „ Kihelkonna looming“. Mitmed meie valla inimesed said 2010. aastal tunnustuste väärilisteks: Eesti Vanavanemate fondi imelise vanaema ja vanaisa tiitli pälvisid Aino ja Olev Okas, Sotsiaalministeeriumi tänuvastuvõtul said tunnustatud Maie Erm ja Milvi Nõmmik, Järvamaa Arenduskeskuse Hea algatuse tunnustuse osaliseks sai külaselts Kikevere surnuaia korrastamise eest, Eesti Piimandusmuuseumit tunnustati Järvamaa turismiarendjate konkurskil III preemiaga, Aasta Vabatahtlik Järvamaal oli Jaanus Nilp. Imavere valla elu edendaja tunnustuse sai 2010. aastal Hermanni seltsing, Imavere Aasta Isikuks sai FIE Kuido Paimla ning tunnustus elutöö eest Sirje Tamm, elutöö eripreemia Virve Ellermaa. Kogukonna motivaatoriks on Imavere vallas igal aastal väljaantav „Imavere Kaunis Kodu“ konkurss, kus valitakse välja 3 paremat, kes saavad „Kauni Kodu“ märgid ja tänukirjad. 2010 aastal said tunnustuse Peedu ja Margit Lippand Jalametsas, Eino Hermann ja Helle Toomik Tammekülas, Jaan ja Lilli Oja Imaveres. Isadepäeval anname pidulikult kätte laste sünnitunnistusi ja aasta lõpus kutsuvad vallavanem ning volikoguesimees piirkonna ettevõtjaid jõulueelsele vastuvõtule. Sport on Imavere alati tähtsal kohal olnud. Saavutusi on olnud erinevates spordialades: Tänavakorvpall Paide suvi 2010 II koht Imavere tüdrukud: Lüülin Keskküla, Elis Merile, Agnes Kaasik, Tairi Rohtsalu ja Margit Kattai. Eesti Meistrivõistlused tänavakorvapallis esikoht: Agnes Kaasik ja Lüüli Keskküla. Eesti Meistrivõistlused C2 vanuserühmas hõbemedal korvapalliklubi Siit & Sealt: Imavere vallast mängisid meeskonnas Laura Aas, Helen Kotter, Riina Kiik. 2010 aasta Järvamaa koolinoorte meistrid korvpallis: Karmen Kalamees, Helen Kotter, Laura Aas, Riina Kiik, Margit Kattai, Birgit Kattai ja Kaisa Selter. Järvamaa lahtiste meistrivõistluste korvpalli naiskonna 3. koht. Ka koolispordis on noored erinevatel spordialadel saavutanud palju häid tulemusi. Jätkuvalt tegutseb aktiivselt Spordiklubi Imavere. SK Imavere meeskond sai Imavere võrkpalli jõuluturniiril I koha. Järva VI suvemängudel Imavere vald I koht. Osaleti ka Eesti valdade XVIII suvemängudel, kus saavutati 19. koht väikeste valdade grupis. Igal aastal võtab vald osa ka Põltsamaa jõe suve- ja talimängudest.

Ettevõtlus Ettevõtlus vallas 2010.a on olnud jätkuvalt stabiilne. Töötute osakaal ei ole kasvanud. Äriregistri andmetel tegutseb vallas 3 aktsiaseltsi, 31 osaühingut ja 59 FIE-t. Suurimaks tööandjaks piirkonnas on Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski. Temale järgneb AS Graanul Invest ja AS Risti Agro. 2010. aastal hoogustas oma tegevust FIE Kuido Paimla, kellel valmisid kasvuhooned ja suurenes kurgikasvatus. Oma tegevust hakkas laiendama Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski pelletitehase rajamisega. Uusi ettevõtteid asutati 4. Mittetulundusühingute valdkonnas oli väga teguterohke aasta. Ühistegevusena viidi läbi kampaania „Teeme Ära“ Käsukonnas, Imaveres, Eistveres, Pällastveres ja Hermanis. Toetust saadi järgmistele projektidele: Pria 3.2 Spordiklubi Imavere tenniseväljaku ehitamiseks ja MTÜ Külaseltsi külamaja renoveerimiseks. MTÜ Tahe Teha SA Hollandi Eesti Heategevusfondi Päikeselill projekt „Kogu perega mängima Käsukonnas.“ Hoogustunud on Leader tegevus: 2010 aastal saadi toetust järgmiselt: MTÜ Tahe Teha- heakorrakampaania Teeme korda koduvalla“ läbiviimine toetust 86 729 ja osalemine festivalil

27 toetus 107 760 krooni. MTÜ Imavere Kultuuriselts Pilistvere kihelkonna rahvariite valmistamine toetus 9355 krooni, MTÜ Jalametsa Külaselts Kikevere kalmistu korrastus II etapp toetus 90910 krooni, MTÜ Imavere Sotsiaalkapital käsitöösarja „Pilistvere kihelkonna radadel“ läbiviimine toetus 67 350 KÜ Sinilille 15 Mängumaa mänguväljaku projekt toetus 93711, KÜ Lillevälja 16 24- krt elamu renoveerimisprojekt, Eesti Piimandusmuuseumi Sõprade Selts „ Piim- ilu ja tervise allikas“ , toetus 88 602 kr, Esitvere Küla Selts „ Eistvere külakeskuse õppeklassi sisustuse ost 65 754 krooni MTÜ Kesk- Eesti Teatritrupi tehnilise baasi soetamine toetus 149 940 krooni. Valmis Spordiklubi Imavere Spordihoone sisustamine helitehnikaga projekt. KÜSK rahastas Eistvere Mõisa projekti „ Imavere valla elu edendamine läbi kogukonnaühenduste koostöö 70 980 krooniga.

Järva-Jaani vald

Omavalitsuse juhtimine Pindala: 126,8 km2 Elanike arv seisuga 04.jaanuar 2010: 1734, neist naisi 885 ja mehi 849. Asulate arv: 1 alev 9 küla. Järva-Jaani vallavolikogus: Vaas, Margus – volikogu esimees Silva Kärner – volikogu aseesimees Allar Arusalu, Teet Kallakmaa, Ülle Kallakmaa, Rein Köster, Meelis Mändla, Silvia Nilbe, Liivi Nuut, Rein Roosioja, Anne Rosenberg, Margit Selge, Andres Turro. Volikogu alatised komisjonid ja liikmed Eelarve- ja majanduskomisjon: Esimees - Meelis Mändla Liikmed – Allar Arusalu, Rein Köster, Teet Kallakmaa ja Rein Roosioja Haridus- ja kultuurikomisjon: Esimees – Silva Kärner Liikmed – Ülle Kallakmaa, Ülle Vaas, Tuve Kärner ja Katrin-Helena Melder Keskkonnakomisjon Esimees – Ülle Kallakmaa Liikmed – Raul Eenpuu, Avo Aulis, Aarne Suu ja Anne Rosenberg Sotsiaalkomisjon Esimees – Liivi Nuut Liikmed – Silvia Nilbe, Ines Kurvits ja Marge Terras Turvalisuse- ja korrakaitsekomisjon Esimees – Allar Arusalu Liikmed – Tuve Kärner, Rein Roosioja ja Reimo Kirbits. Revisjonikomisjon: Esimees – Andres Turro Liikmed – Margit Selge ja Allar Arusalu Volikogu ajutised komisjonid Haldusreformi komisjon Esimees: Margus Vaas Liikmed – Teet Kallakmaa, Silva Kärner, Rein Köster, Meelis Mändla, Arto Saar ja Andres Turro Vallavara enampakkumisega võõrandamist korraldav komisjon Esimees – Rein Roosioja Liikmed – Meelis Mändla, Andres Turro, Reet Sarjas ja Uku Talvik

28 Vallavalitsuse liikmed on: Arto Saar – vallavanem, Juta Mõtsnik – liige, Maarika Mändla – liige, Alli Pedius – liige, Uku Talvik - liige

Eelarve 2010 aastal vallaeelarve lõplikuks suuruseks osutus 24033978,50 EEK tulude pool; kulude eelarve 30509597,50 ning finantseerimistehinguteks 6475619 EEK-i. Suurimaks tuluallikaks olid riiklikud maksud s.o. üksikisiku tulumaks, maamaks ja KOV teede ja tänavate sulgemise maks. Kokku: 10391806 EEK Riigieelarve toetusfondist sai Järva-Jaani vald 8297170 EEK-i ja sihtotstarbelisi toetusi jooksvateks kuludeks 823777 EEK-i. Sihtotstarbelised toetused põhivara soetusteks ja renoveerimisteks 1720695 EEK-i. Tulu mittetoodetud põhivaradelt 1066281 EEK-i. Kulud eelarvest jagunesid järgmiselt: haridus 51,7%; kultuur 10,2%, majandus 9,5%; valitsemine 11,8%.

Kultuuri- ja spordisündmused 2010.aasta algas positiivsete uudistega: Järvamaa parimaks kultuurikollektiiviks valiti tantsutrupp Jürid-Marid ning kultuuripärliks Ülle Jääger, maavanem tunnustas Vello Kolnest teenetemedaliga ning Tuve Kärner teenis maakonna kõrgeima autasu. Kevadel toimusid toredad kultuuriüritused nagu Puhkpilliorkestri juubeliüritus ja Kevadrock. 1. mail toimusid mitmed talgud, millest osavõtt oli päris suur. Uue algatusena alustasime vanade piltide kogumist, mida on võimalik näha internetis aadressilt www.vanadpildid.net. Mai lõpust juuni lõpuni toimusid esmakordselt Järva-Jaani kihelkonnapäevad, mis hõlmasid mitmesuguseid kultuuri, hariduse ja spordisündmusi. Suvel avati võimla juures lennuväli, mis on küll mudel-lennukite oma. Alates Järve päevast kuni suve lõpuni toimis järve ääres vabatahtlik rannavalve. Järva-Jaani oli üks vähestest paikadest Järvamaal, kus Ühte lauldi. Suurt meediakajastust sai üritus „Ehitatud Eestis 2010”, mis tõi kohale ligi 100 iseehitatut masinat ja veel mitusada inimest. Septembri alguses toimus vendade Pitkade kõnekoosolek ning uue Pitkade elulugu kajastava infotahvli avamine. Uue traditsioonina algatati „Meie Papsi“ tiitli välja andmine koos isadepäeva tähistamisega. Oleme jätkuvalt uhked valla sportlaste võitude üle. Tamperes toimunud Sangpommi Maailmameistrivõistlustel võitis Kuldar Kark juunioride MM tiitli, Kalle Puss seenioride 2- võistluse ja pika tõukamise ning Saima Saar hõbemedali. 2010 aastat võib Järva-Jaani raamatukogus pidada igati kordaläinuks. Aasta lõpuks oli raamatukogul 766 kasutajat, kes olid kokku laenutanud teavikuid 19289 korda. Tublimad lugejad jõudsid aasta jooksul läbi lugeda isegi üle 200 raamatu. Möödunud aasta oli eriline ka seetõttu, et lugejad kinkisid raamatukogule päris mitmeid väärt teoseid. Kord kuus ilmub Järva-Jaani valla ajaleht Jaani Teataja.

Investeeringud Ehitamise ja investeerimise mõttes on 2010 aasta märksõnadeks Grossi pood, mis avati 26.augustil. Järva-Jaani-Peetri tee, mis peaaegu täies ulatuses on tolmuvaba, biopuhasti juurdeehitus, gümnaasiumi võimla põrand 531 921.00 krooni ning uus tuletõrje veevõtukoht - liumägi. Hoogustunud on seltside tegevus. 2010 saime Karinu Külamaja LEADER meetme ja meede 3.2 toetusega uue sisustuse. Alustati Seliküla Jalgsema Külamaja rekonstrueerimisega meede 3.2 toetuse abil.

Välissuhtlus 08.-11.07.2010 külastas Järva-Jaani sõprusvalda Kälviäs- Kokkolas Jüride- Maride tantsurühm. Tantsurühmaga olid kaasas veel ka sangpommipoisid koos treener Kalle Pussiga, valla delegatsioon ning maalinäitus-müük

29 Kareda vald

Omavalitsuse juhtimine: Kareda Vallavolikogu on 9liikmeline. Esimees on Siiri Tammiste, aseesimees Janno Nau. Volikogu alatisi komisjone on 5: revisjonikomisjon; majandus- ja eelarvekomisjon; sotsiaalkomisjon; kultuurikomisjon; keskkonnakomisjon. Kareda Vallavalitsus on 4liikmeline. Vallavanem on Triin Pobbol. Alates 21. septembrist 2010. aastast on Vahur Palu asemel vallavalitsuse liige Andres Laukse. 1. novembril sõlmiti leping Päästeameti, Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Kareda Vallavalitsuse vahel, millega loodi Peetri abikomando.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Vallas on Peetri Põhikool (30 õpilast) ja Peetri lasteaed (35 last). Tulenedes laste arvust avati 15. märtsil Peetri lasteaias teine rühm. Vallalehte 15 aastat toimetanud Terje Truska lahkus ametist, tema asemel on alates augustist 2010 Vallalehe toimetaja Maret Einmann.

Eelarve analüüs 2010.a. vallaeelarve kogumaht oli 8605722 krooni. Sellest 57% ehk 4910548 krooni moodustavad maksutulud (füüsilise isiku tulumaks 4077996 krooni, vähenemine võrreldes 2009.aastaga 3,9%; maamaks 832552 krooni). Erinevate kaupade ja teenuste müügist laekus 917109 krooni ehk 10,7 % kogutulust. Erinevaid toetusi saadi 2758693 ehk 32% eelarve mahust. Eelarve kulud olid 8451958 krooni. Kuludest suurima osa moodustavad haridus (422 042 krooni; 49,9%); üldised valitsussektori teenused (vallavalitsus, volikogu, eraldised liikmemaksudeks; 1618961 krooni; 19,2%) ning vaba aja ja kultuuriga seotud kulutused (rahvamaja, vallaleht, raamatukogu, sport, külaliikumise toetamine; 850503 krooni; 9,9%).

Investeeringud Olulisemad vallas 2010.aastal tehtud investeeringud olid seotud MTÜdega. Peetri Küla Seltsi eestvedamisel valmis Peetrisse kaks mänguväljakut. Jätkus Müüslerisse rajatava Vabadussõja teemapargi käsitöökoja-näitustehalli ehitus, Kilplalas sai valmis Kilplaste Koda. MTÜ Karessenil valmis Esna vana vallamaja renoveerimisprojekt, mille ellurakendamine annab võimaluse see unikaalne hoone uinuva printsessi saatusest ellu äratada. Mustkatte alla pandi Peetri-Järva-Jaani tee ning valmis uus Öötla sild Anna-Peetri- teel. Renoveeriti Järva-Peetri kiriku eeskoja katus.

Kultuuri- ja spordisündmused Jaanuaris ilmus Kareda Vallalehe 200. Number, kehakaalus kuni 90kg tõusis esimese eestlasena Rahvusvahelise Jõutõsteliidu 2009.a. maailma edetabelis liidriks Margus Silbaum. Veebruaris peeti Peetris Järvamaa väikekoolide ansamblite päeva Camera, toimus 4. rahvamatk admiral Pitka mälestuseks Jalgsemalt Peetrisse. Märtsis valiti Aasta Naine 2010 – Peetri Küla Seltsi eestvedaja Külli Majori Aprillis läks suur aur Kareda Valla Maja kuivatamiseks, sest sulavesi tungis majja. Mais tähistas Viru Küla Selts 10. sünnipäeva, Peetri lasteaia lapsed osalesid II lasteaeade laulu-ja tantsupeol R-Allikul, maakonna laulu- ja tantsupeol osalesid Peetri Rahvamaja naisrahvatantsurühm ja EELK Järva-Peetri ja Anna koguduste segakoor Petra Juunis tähistati Peetris ja Müüsleris Võidupüha maakondliku maakaitsepäevaga, Petra osales vaimulikul laulupeol „Mu mano tulge, latse“, Aasta Tegijaks valiti Andres Laukse, uustulnukaks Peetri Lasteaia II rühm, rattamatkal sõideti Kurgjale. Juulis osales Peetri Rahvamaja naisrahvatantsurühm Kalevi võimlemispeol

30 Augustis tähistati Esnas ja Kareda külas XXXI Vabadusristi päeva, avati mälestuskivi kolonel Jakob Vendele (autor Jaanus Volk). Katte kivilt eemaldasid Jakob Vende poeg Kullo Vende ja president Arnold Rüütel. Septembris kuulutati Järvamaa aasta õppijaks Peetri Põhikooli hoolekogu liige ja volikogu sotsiaalkomisjoni liige Kaidi-Ly Välb. Oktoobris valiti Õigeks Meheks ettevõtja Meelis Reinla, Aivar Piirsalu leidis Öötla küla põllult Liivi sõja aegse ehetest koosneva aarde Novembris peeti raamatukogus raamatukoguööd. Detsembris oli lugemisaasta lõpuüritus koos Contra ja Jüri Hennoga.

Ettevõtlus Äriregistri andmetel tegutseb vallas 31.12.2010 seisuga 33 füüsilisest isikust ettevõtjat, 28 osaühingut ja 2 aktsiaseltsi. Paljud tegevusalad on seotud looma- ja taimekasvatusega ning metsamajandusega, kuid tegeletakse ka näiteks auditeerimise, fotograafia, kaubavedude, lavakunsti ja ärinõustamisega. Vallaelanike jaoks on suurimad tööandjad kohapeal Peetri Põld ja Piim AS, Kareda Vallavalitsus ning Konesko AS Koerus. Äriregistri andmetel on kaks ettevõtet likvideerimisel. 2010. aastal on füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerinud end 4 inimest, loodud on 2 uut osaühingut ning 3 mittetulundusühingut.

Välissuhtlus Kareda vald on aastaid olnud sõprussuhetes Viljakkala vallaga Soomes. See vald liitus 2007.a. Ylöjärvi linnaga. 2009. aastal liideti Ylöjärvi linnaga veel Kuru vald. 2006. aasta sügisel toimunud kohtumisel lepiti kokku, et jääb toimima koostöökolmnurk Saku (Ylöjärvi sõpruslinn) – Kareda – Ylöjärvi, kahjuks see nõnda läinud ei ole. 2010. aastal toimus vaid üks mitteametlik kohtumine Ylöjärvi volikogu liikme ja Viljakkala piirkonna tuletõrjepealiku Tapio Lieskoga.

Koeru vald

Omavalitsuse juhtimine Koeru vallas on 10 ametnikku, vallavanem Väino Tippi, volikoguliikmeid 15 ja volikogu esimees Himot Põldver.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Koeru vallas on järgmised haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused: Koeru Keskkool, õpilaste arv 294; Koeru lastepäevakodu “Päikeseratas” 123 lapsega, Koeru Perekodu 12 lapsega

Eelarve 2010. aasta tulumaksu laekumine oli 12 878 988 krooni. Eelarve laekumine võrreldes 2009. aastaga vähenes viis protsenti

Investeeringud Koeru Kultuurimajja paigaldati automaatne tuletõrjesüsteem, valmis Vao lasteaiarühma renoveerimise I etapp, alustati Vao kergliiklustee projekteerimisega. Mittetulundusühingute poolt ellu viidud olulisemad tegevused on Merjas vaatetorni ehitus ja Salutagusel tiigi kaevamine.

31 Kultuuri- ja spordisündmused Koeru valla laulu- ja tantsupäev; 44. Väinjärve veepidu, Kalju Lepiku luulevõistlus; Koeru holaöö; Koeru segakoori 120nes aastapäev. Järva mängud; Maalehe maadlusturniir; Järvamaa valdade mängud; Koeru rahvaralli “Vao ülesõit”; Väinjärve veepeo sportlik osa.

Ettevõtlus Koeru vallas registreeritud ettevõtete arv: aktsiaseltse 2, osaühinguid 96, füüsilisest isikust ettevõtjaid 81, tulundusühinguid 3, sihtasutusi 2 ja mittetulundusühinguid 25. Suuremateks tööandjateks on aktsiaseltsid Konesko ja Natural.

Välissuhtlus Koeru valla sõprusvallaks on Ilmajoel Soomes.

Koigi vald

Omavalitsuse juhtimine Koigi Vallavolikogu 11-liikmelisse koosseisu kuulusid 2010.a volikogu esimees Elmar Luha, I aseesimees Arvo Kangas, II aseesimees Jaanus Alliksoo ja liikmed Martin Binsol, Jargo Jürgens, Viljar Kams, Andrus Leis, Liidia Mäeveer, Monika Neemsalu, Eelar Sammler, Rita Sardis. 11. novembril volikogu liikmest tagasi astunud Jargo Jürgensi asemel asus asendusliikmena volikokku Leiger Metsalu. Vallavolikogu juurde on moodustatud järgmised alatised komisjonid: 3-liikmeline revisjonikomisjon, 5-liikmelised majandus- ja eelarvekomisjon, sotsiaalkomisjon, kultuuri-, haridus-, spordi ja külaelu komisjon ning keskkonna- ja heakorrakomisjon. 2010.a toimus 13 volikogu istungit, neist 3 viidi väljasõiduistungitena läbi Koigi mõisa saalis, Sõrandu külamajas ja Prandi külamajas. 2010.a võeti vastu 64 otsust ja 22 määrust. Koigi Vallavalitsuse koosseis kinnitati (vallavolikogu otsus nr.83- 12.11.2009) 6-liikmelisena koosseisus Kristjan Kõljalg, Tõnu Traks, Jüri Randmäe, Kaie Altmets, Valter Tank ja Maire Sõrmus. 2010.aastal toimus 32 vallavalitsuse istungit, vastu võeti 273 korraldust ja anti välja 5 vallavalitsuse määrust. 2010.a.puhul ei saa märkimata jätta seda, et aasta oli majanduslikult raske aasta ja vallal tuli võtta vastu otsus, kus kokkuleppeliselt alandati töötajate töötasu 10% võrra ja lisaks rakendati osalist tööaega palga vähendamisel 5% võrra.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Koigi Põhikoolis õppis 1.jaanuari 2010.a. seisuga 98 õpilast. Neid õpetasid 16 pedagoogi. Õpilastele on tagatud tugiõpe ja ainekonsultatsioonid. Kõigil õpilastel on võimalus osa võtta pikapäevarühmast. Väga aktiivselt osaleti aineolümpiaadidel. Õppe-kasvatustöö eesmärkideks olid jätkuvalt õppeedukuse kvaliteedi tõstmine, mahajäämuse ja klassikursuse kordamise ennetamine, suurema tähelepanu pööramine tugiõppele ja huviringide tegevusele. Toimus üleminek e-koolile. Õppetööd aitavad lihtsustada logopeed ja psühholoog. Maakondlikel aineolümpiaadidel osales 98st õpilasest 32. Osa võeti kaheksast erinevast õppeainest. Esimene koht saavutati emakeele, bioloogia ja vene keele olümpiaadil. Teine koht saavutati inglise keele olümpiaadil. Kolmas koht kahel korral: bioloogia- ja ajaloo- olümpiaadil. Vabariiklikul emakeeleolümpiaadil osales 1 õpilane , kes saavutas neljanda koha.

32 Andekamate õpilaste süvendatud tegevuseks valmis Paide Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli koostöös ühisprojekt LooMa, millest võtab osa ka Koigi Põhikool. LooMa on loodusainete ja matemaatika integratsioonikava ja õpetamise mitmekesistamine, mis on mõeldud 7.-9.klassi õpilastele Koolis tegutses 17 ainealast ja huvitegevuslikku ringi: rahvatantsu-, liiklus-, muusika-, arvuti-, kunsti-, käsitöö-, loodus-, spordi- ja poiste korvpalliring, saalihoki, kodu-uurimine, raamatuühing, soome keel, taimeseade. Ringid (43 nädalatunniga) osalesid paljudel erinevatel üritustel. Palju osavõtjaid oli käsitöö-, rahvatantsu-, loodusringis ja poiste korvpallis. Maakonna piirides osaleti järgnevatel võistlustel: 3.-4.kalsside õpioskuste olümpiaadil, 5.klasside õpioskuste olümpiaadil, 5.-6.kalsside Nuputa võistlusel, 7.klasside Nuputa võistlusel, matemaatikavõistlusel Känguru, Pranglimise peastarvutamise võistlusel, JÄVI olümpiaadil, KEAT laagris, LooMa konverentsil, kevadisel liiklusviktoriinil, 6.klasside inglise keele päeval, kodu- uurimiskonverentsil osalenud töödest saadeti „Kuriste talu” uurimustöö edasi vabariiklikule konverentsile, Vigurvänt võistlusel, LooMa maastikumängul, raamatulaagris, piirkondlikul laste lauluvõistlusel, mõisakoolid looduse ja loovuse laager, algklassidele looduse ja loovuse laegas üritus, Järvamaa laulu- ja tantsupeol käidi 6 kollektiiviga (3 rahvatantsurühma, mudilaskoor, poistekoor, lastekoor). Sportlikel üritustel saavutati 6.-9.klasside korvpalli alagrupis I koht, 1.-3.klasside rahvastepallis II koht, 6.-7.klasside korvpalli karikavõistlusel II koht, 7.klassi korvpalli finaalturniiril III koht. Õpilased osalesid erinevate asutuste-firmade poolt korraldatud joonistusvõistlustel, essee- konkurssidel, kus on saavutatud ka märkimisväärseid kohti. Toimus ülekooliline üritus „90 aastat mõisas kool”, mis tugines kooli ajaloo faktide taustal toimuvale isetegevusele. Kool võttis esimest korda osa Eesti Mõiskoolide Ühingu poolt korraldatud külastusmängust „Unustatud mõisad 2010”. Kuue päeva jooksul külastas mõisa üle 500 inimese. Üleminekueksam toimus 8.klassile, kõik õpilased sooritasid eksami positiivse tulemusega. Õppeaineteks valiti bioloogia, füüsika, inglise keel, vene keel ja keemia. 95st õpilasest 12 lõpetasid klassi kiituskirjaga. „4” ja „5” olid tunnistusel 22 õpilasel. Neli õpilast vajasid täiendavat õppetööd. Kevadised ekskursioonid viisid 9.klassi õpilased lõpuekskursioonile Helsingi- Stockholm, 5.- 8.klassi Loode-Eestisse ja 1.-4.klassi Tallinna Loomaaeda ning Nukumuuseumi. Suvel töötasid õpilased AS Risti Agro põldudel. 1.septembri 2010.aasta seisuga oli koolis üheksa klassikomplekti, kus õpib 82 õpilast ja neid õpetab 16 õpetajat. Õpilastele lisandus uus ringitund jalgpall, mis sai populaarseks nii tüdrukute kui ka poiste seas. Oktoobris avati uus jooksurada ja mänguväljak. 82 õpilasest osales geograafiaolümpiaadil 6 , kus saavutati 7.klassis II -III koht ning 8.klassis III koht. Järvamaa parimaks kaarditundjaks sai kooli 9.kalssi õpilane, kes jäi I-II kohta jagama. Sportlikult on saavutatud 4-võistlusel II ja III koht, saalihokis II ja III koht, „Kadri” korvpalliturniiril I koht. Koigi lasteaisa „Kalevipoeg“ oli 1. septembril 2010 3 õpetajat, 2 õpetaja abi ja 25 last. Koolieelikuid oli 1, 5-aastaseid lapsi oli 8, 4-aastaseid 5, 3-aastaseid 4 ja 6 last oli vanuses 1,6-2 aastat. Hoiupäeva võimalust kasutas 1 kodune koolieelik. Alates novembrist viib lasteaia muusikategevusi läbi Koigi Põhikooli muusikaõpetaja. Lasteaia arendustegevuseks olid väga tähtsad lasteaia põhimääruse parandamine ja täiendamine märtsikuus ja lasteaia sisehindamise aruande koostamine ning esitamine Haridus- ja teadusministeeriumile detsembris. Lasteaeda nõustas Jäneda Kooli direktor Aivi Must. Kõik õpetajad osalesid maakondlike töögruppide töös. MTÜ Haredi koolitusel „Linnud ja loomad lasteaia õuealal“ osales 2 õpetajat, 2 õpetajat osales Avastustee projekti tasuta koolitustel. Kogemuste vahetamise eesmärgil külastasime Õie Lasteaeda Jüris ja Lotte Lasteaeda Tartus. Airi Gents lõpetas Hea Alguse IV etapi. Meie lasteaia juhataja juhendas 2 Tartu Ülikooli üliõpilase diplomipraktikat. 2010/2011 õppeaastal juhib meie lasteaed maakondlikku liitrühmade töögruppi. 25. oktoobril oli meie lasteaias töögrupi õppepäev, kus Hilli Kivisoo ja Rael Linusk tutvustasid oma

33 bakalaureusetööna koostatud õppematerjale ja meie lasteaeda ostetud uuemat metoodilist kirjandust. Rael Linusk tutvustas oma õppematerjali ka Tartus Peeter Põllu päeval 20. oktoobril. Majanduse poole pealt leiab erilist märkimist Väikeste siilide rühma tualettruumis vanade pottide väljavahetamine. Suurte siilide rühmas tõstsime ümber seina, mis parandas oluliselt juurde saadud ruumide kasutamise võimalusi. Uued ruumid said varustatud ka ATS seadmetega. Lastevanemate algatusel saime osta rühmadesse jõuludeks mänguasju. Koigi raamatukogu jätkas 2010. aastal tõhusat tööd lugejate teenindamise alal. Läbi aasta propageerisime lugemist, kuna 2010. aasta oli kuulutatud lugemisaastaks. Koigi raamatukogus on töötajaid 2 – raamatukogu juhataja ja 0,5 kohaga raamatukoguhoidja. 1. jaanuaril alustas juhatajana tööd Pille-Riin Kranich, raamatukoguhoidjana töötab endine raamatukogu juhataja Mare Nurmsalu. Pille-Riin Kranich omandas 2010.a. Raamatukoguhoidja IV kutsekvalifikatsiooni tunnistuse. Lugejaid oli 2010. aastal 354 (2009.a. - 404), külastusi 7894 (2009.a. - 7876), laenutusi 12937 (2009. a. - 12494). Lugejaid oli 2010. aastal küll vähem, kuid nii külastusi kui ka laenutusi võrreldes 2009. aastaga rohkem. See tähendab, et meie lugejad loevad rohkem ja külastavad raamatukogu sagedamini. Võrreldes eelnevate aastatega on tõusnud ajakirjade laenutuste arv. Oleme erilist rõhku pannud tööle lastega, et juba maast madalast harjuksid lapsed lugema ja raamatukogu külastama. Koigi raamatukogul on head suhted nii Koigi Põhikooliga kui ka Koigi lasteaiaga „Kalevipoeg“. Traditsiooniks on saanud igakuised üritused lasteaiale, mille oleme nimetanud „Võlulaekatunniks“. Iga kuu toimub Võlulaekatund erineval teemal, mis vastab lasteaias paika pandud õppekavale. 2010. aastal toimus 9 võlulaekatundi. Koigi raamatukogus toimusid 2010. aastal järgmised sündmused: 40 näitust või väljapanekut ja 17 raamatukoguüritust. Üritustel osales kokku 744 inimest. Tähtsamateks üritusteks 2010. aastal olid: kohtumine noorkirjanik Kristiine Kuremaga (19.02), Luulelõuna Visnapuu ja Arderiga (24.03), kohtumine kirjanik Andres Jaaksooga (7.05), Mare Nurmsalu 45. tööjuubeli tähistamine (14.06), Tasuta raamatute laat „Tule kingi endale raamat“ (22.06 ja 24.07), koolitus „Jutuvestmine kogukonnas“ (28.10). 7.05.2010 Kohtumine kodukoha kirjamees Andres Jaaksooga – Koigi Põhikooli mälestustepäeva kontserdil esines ka kodukoha kirjamees Andres Jaaksoo, kellel 2010. aasta 12. mail täitus 65. eluaastat. Andres Jaaksoo algatas uue toreda traditsiooni. Nimelt hakkab ta igal aastal oma sünnipäeva paiku välja andma Koigi parima lugeja tiitlit. Auhind antakse kahele Koigi põhikooli õpilasele, kes aasta jooksul Koigi raamatukogus kõige rohkem lugenud on. 2010. aastal osutusid tublideks Arno Aasma ja Katri Siska. Auhinnaks raamatud, mille oli välja valinud kirjamees isiklikult. Päinurme raamatukogus on üks töötaja – juhataja Mall Lavrikov, kellel täitus 2010.a 40-nes tööjuubel. 2010 aastal oli 132 lugejat, sellest 23 õpilast. Registreeritud laenutusi oli kokku 4034. Samas kasutatakse raamatukogu järjest enam ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks. Võrreldes 2009 aastaga oli laenutusi ja külastusi rohkem. Kõige suurem ja õnnestunum üritus oli TASUTA RAAMATUTE LAAT raamatukogupäevadel. Kokku toodi 1489 raamatut. Raamatukogus on taaskasutusruum, sinna saab tasuta tuua kodus mittevajavaid esemeid (riideid, majapidamisesemeid), mida abivajajad saavad sealt tasuta võtta. Hea koostöö on sotsiaalnõunikuga. Kord kuus saab maksta kommunaalmakse ja teha taotlusi toimetulekutoetuse maksmiseks. Raamatukogus on võimalik ka väiksemaid koosolekuid pidada. Raamatukogu on kohati nagu infopunkt aga seda heas mõttes. Vaatamata rasketele aegadele Koigi vallas, suutsime säilitada kõik meie elanikke abistavad sotsiaaltoetused endistes määrades. Alustades koolitoetusest maksime igale 1. klassi astuvale õpilaste 1000 krooni, seega oli 2010.a. toetus 9000 krooni, kusjuures ei jäetud ilma ka naabervallast kooli astujat; sünnitoetust 22 uuele ilmakodanikule maksime 110000 krooni; laste raviprilliklaase 2500 krooni; laste jõulupakke 12300 krooni; koolilõpu ekskursioonile kulus 12000 krooni; matusetoetust maksime endiselt igale taotlejale 1500 krooni. Ühekordseid sotsiaaltoetusi erijuhtumite lahendamiseks oli sotsiaalkomisjonile eraldatud 50000 krooni.

34 Toimetulekutoetused suurenesid peamiselt seoses töökohtade kaotusega või töötutoetuse maksmise lõppemisega. Kõik esitatud 49 taotlust on rahuldatud. Otsese toimetulekupiiri täitmiseks kulus üle 70000 krooni. Hooldustöötaja eelarvest kulus 57000 krooni. Toimetasime otseselt 29 elanikuga. Sõidutasime haigeid nii perearsti kui eriarstide juurde, tõime ravimeid, tegelesime sotsiaalkorteritesse paigutatud elanikega. Jaotasime puuduses olevatele elanikele 6 tonni toiduabi, jaotasime majapidamistarbeid. Korraldasime riideabi kättesaamist. Aitasime nõu ja jõuga kõiki hädasolijaid. 17. puuetega inimestele määrasime hooldajad. Kõik taotlused rahuldasime summas 96500 krooni. Korraldasime puuete ja töövõimetuspensionite taotlemist ja hooldust kodustele vanuritele. Invavahendite kompensatsiooni maksime 3700 krooni. 49 juubilarile maksime juubelitoetusi 26000 krooni, kusjuures 2010.a. oli meil esmakordselt 100. aastane juubilar. Eakatele tegime ka 5000 krooni väärtuses jõulupakke. Hooldekodusesse oleme pidanud paigutama 10 inimest, kes on ilma seaduses ettenähtud toetajateta. Kulutused neile 664063 krooni.

Eelarve Koigi valla 2010.a.eelarve sai koostatud väga konservatiivsena. Eelarvetulude järsk vähenemine tingis selle, et eelarve sai kavandatud valdavalt vaid tegevuskulude osas. Investeeringuteks nähti ette vaid varem algatatud projektitoetustega rahastatavaid ehituste lõpetamisi: Koigi Mõisa peahoone renoveerimise viimased maksed ja Päinurmes päeva-keskuse ruumide remondi teine etapp. Kuna maksutulusid prognoosisime 11% väiksematena võrreldes eelneva aastaga, siis tuli ka tegevuskulude osas teha palju kärpeid. Kõige valusam kärbe oli personalikulude 15% vähendamine, samas ka majandamiskulud said võimalikult miinimumini viidud. Kaupade ja teenuste müüki kavandasime 16% väiksemana. Algselt ei kavandatud eelarvesse kulusid juba müüdud ja müüki suunatud korterite osas kuid kuna pooled korterid plaanitust jäid müümata, siis tingis see aasta keskel täiendavate vahendite suunamise nende korterite küttekulude katmiseks. Omaette suureks probleemiks on ka kasvavad üürivõlad, 2010 aastal esitasime 13 maksekäsu kiirmenetlemise avaldust kohtule. Vallateede eelarve vajas ka aasta kestel mitu korda lappimist suurte lumetõrjekulude tõttu. Teisel poolaastal oli näha juba maksutulude laekumise paranemist ja aasta lõpuks tuli 6 % ülelaekumist, mis jäi valdavalt reservi, 2011.aasta eelarve tarbeks. Kõik vallavolikogu poolt varasematel aastatel väljalubatud sotsiaaltoetused ja nende määrad ja korrad säilisid, selles osas mingeid kärpeid ei tehtud. Koigi vald maksis endiselt sünnitoetusi, juubelitoetusi, 1. klassi astujaile koolitoetust, samuti jätkati laste raviprilliklaaside hüvitamist, põhikooli lõpuklassiõpilastele ekskursioonikulude osalist hüvitamist, parimatele õpilastele aineolümpiaadidel edukalt osalemise eest stipendiumide maksmist. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et aasta oli raske, kuid vald sai kitsa eelarve piires siiski suhteliselt hästi hakkama.

Investeeringud 2010 2010.a viidi lõpule Koigi mõisa peahoone renoveerimise projekt ehk siis projekti lõpparuanne sai Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi heakskiidu ning laekus viimane projekti toetus. 2010.a oli plaanis teostada investeeringud Päinurme raamatukogus, kuid need jäid teostamata, kuna projekt ei leidnud toetust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist. Samuti lükkus edasi Ühtekuuluvusfondist rahastatava ja AS Paide Vesi poolt elluviidava Koigi ja Päinurme külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekti algus. 2010.a viidi said Koigi noored endale esimesed rularambid. Rulaplatsi rajamist toetati MTÜ Järva Arengu Partnerid poolt läbi LEADER meetme. 2010.a teises pooles sai Koigi vald kinnituse, et läbi KOIT-kava toetatakse Koigi lasteaia ja kooli puuduolevate ruumide ehitamist. Investeeringud on plaanis ellu viia 2011-2012.a.

35 Kultuuri- ja spordisündmused Koigi valla kultuuri- ja seltsielu toimib läbi külade juurde moodustunud MTÜ-de, keda on vallas 5. Lisaks läbi MTÜ Koigi kultuuriselts, Koigi Põhikooli juures ja ka vallavalitsuse korraldusel. 2010. aastal tegutsesid kultuuriseltsi ja kooli juures 16 taidlusringi, neist 3 rahvatantsu rühma, 4 koori, 4 vokaalansamblit, 2 soololaulu ringi, estraadiring, näitering ja tantsumuusika ansambel. Valla kahes külas, Prandis ja Sõrandus on ehitatud külamajad, teistes külades toimub tegevus kohandatud ruumides. Valla külades toimus 2010.aastal üle 20-e ürituse, neist 2 maakondlikku – Järvamaa külade päev Prandi allikatel ja Järvamaa kangakudumise päevad Sõrandu külas. Koigi Kultuuriselts oma taidluskollektiividega korraldas aasta jooksul 2 etendust, 4 kontserti ja 2 rahvalikku üritust valla keskuses ning sisustas ka külaseltside üritusi taidlusetteastetega. Samuti korraldati 2-e päevane ekskursioon Lõuna-Eestiga tutvumiseks ning käidi taidlusväljasõitudel sisustamas maapidusid naabermaakondade külades. Uue hingamise valla kultuuriellu on andnud renoveeritud Koigi mõisahoones populaarsust koguv Mõisakontsertide sari. Sarja raames esinesid kaunis mõisa peahoone saalis vabariigi tuntud muusikakollektiivid ja muusikud. Jaanuaris avas muusikaaasta oma tuntud headuses tšellokvartett J- Jam, veebruarikuu elamuse tõi vanamuusikaansambel Baroque luues ajastute hinnalise hingesideme. Märtsikuu laulsid naistepäeva- ja kevadekuuks Kuningliku kvinteti laulumehed. Aprillikuu kontsert „Ecco la Primavera“ viis kuulajad taas kord sajandite taha aga seda kaasaegses nooruslikus esituses. Esinesid noorte vanamuusikaansambel ja solist Maria Staak. Mai ja juunikuu muusikaelamuse lõid kohalikud laulu- ja muusikaharrastajad. Juulikuumus tõi voogavate Straussi, Lehari, Kalmani jt. klassikute viisidega Koigi mõisasaali metsosoprani Maire Haava ja tenor Mati Kõrtsi klaverisaatja Piia Paemurruga. Septembris nauditi popansambli Violina tuntud hitte erinevate rahvaste rahvamuusikast. Novembrikuus oli võimalus kogeda ehedat prantsuse ballaadide ja šanoonide esitust prantslannast lauljatari Ceraldine Casanova vahendusel, kelle saatjaiks olid eesti noorema põlvkonna akordionist Jaak Lutsoja ja kontrabassil Tanel Liiberg. Elamus oli võimas. 2010.aasta mõisakontsertide sarja lõpetas alati nauditav Maria Listra koos üllatuslikult elamusliku Kehra Kunstidekooli plaatpillide ansambliga Xilofono. Läbi nende hindamatute elamuste toodi kindlasti kohalikku ellu kauneid lisaväärtusi. 2010. aastal lülitus Koigi mõis ürituste sarja „Unustatud mõisad“. Viiel kindlal päeval suve jooksul olid mõisa uksed avatud ekskursioonidele ja üksikkülastajatele. Igal täistunnil toimus ekskursioon mõisakompleksis, avatud oli näitus ajaloost, toimusid kontserdid ja külastajaid teenindas kodune kohvik. Külastajaid oli üllatuslikult rohkelt. 2010.aasta kultuurisündmused Koigi vallas olid elamusi pakkuvad aga ka uusi mõtteid tekitavad ja neidki ellu viima kutsuvad.

Paide vald

Omavalitsuse juhtimine Paide vallavolikogu on 13 liikmeline – volikogu esimees Raivo Raja, aseesimees Harti Paimets, liikmed Toomas Uusmaa, Aare Riistan, Jaan Sapp, Eha Tasang, Ego Hallika, Evi Kivisikk, Anneli Tumanski, Ararat Abeljan, Hardi Ulla, Raivo Rehtla, Veiko Muru (lahkus 2010 volikogust, liikmeks nimetati Mart Mäemets). Töötab 6 alalist volikogu komisjoni: revisjonikomisjon, majanduskomisjon, maakomisjon, keskkonnakomisjon, sotsiaalkomisjon ja haridus- kultuurikomisjon. Paide vallavalitsus on 5-liikmeline: vallavanem Veljo Tammik, Margit Piho, Aime Adler, Jaan Madis, Mart Mäemets (lahkus valitsusest 2010. aastal, uueks liikmeks nimetati Jan Song). Vallasekretärina töötab Silvia Aarma.

36

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Paide vallas on kaks kooli – Lasteaed-Algkool ja Tarbja Lasteaed-Algkool. Vallavolikogu võttis 2010.a. vastu otsuse nimetatud koolid likvideerida ning asutada uus kool nimetusega Paide Valla Lasteaed-Kool tegevuskohtadega Tarbjal ja Sargveres. Uus kool peab tegevust alustama 2011. aasta 01. september. Vallas on 3 rahvaraamatukogu – Annas, Tarbjal ja Sargveres. Rahvamajana tegutseb Anna Vaba Aja Maja. Noorsootöö korraldamiseks on olemas Paide Valla Noortekeskus noortetubadega Annas, Tarbjal ja Sargveres. Vallal on sõlmitud kaks koostöölepingut mittetulundusühingutega – Sargvere Maakultuuri Edendamise Seltsiga kultuuritöö korraldamiseks Sargvere piirkonnas ja Sargvere Spordiklubiga sporditöö korraldamiseks Sargvere piirkonnas.

Investeeringud Väga suuri investeeringuid Paide vallas 2010. a. ei toimunud. Anna Vaba Aja Maja viidi üle maaküttele (maksumus 200 tuhat EEK) ja remonditi kaks valla kruusateed kogumaksumusega 700 tuhat EEK.

Kultuuri- ja spordisündmused Tähtsamad sündmused vallas aastal 2010: • 7. veebruar Anna Raamatukogu 65 juubeliaasta tähistamine • 22. veebruar Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert mõisas, esines segakoor Suisapäisa • 11. märts ülevallaline noorte piljarditurniir • 1. aprill Paide valla sünnipäeva tähistamine Tarbja Kodanikekeskuses • 30. aprill Kikerikii lauluvõistlus Sargveres • 13. mai noortetubadevaheline õhuhokiturniir • 21. mai Paide valla kodanikutunnistuste kätteandmine • 21. mai Paide valla noored osalesid XIII Järvamaa Noortepäeval Aravetel ”Noored koos – Järvamaa hoos” • 29. mai Tarbja tantsurühmad, mudilaskoor ja Paide valla segakoor osalesid maakonna laulu- ja tantsupeol ”Järvamaa oma lugu” • 25. juuni pidulik põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate vastuvõtt • 13. juuni Osaleti Järva Suvemängudel Koerus • 23. juuli Osaleti JOLi suvepäevadel Koerus • 09-13.. august Paide valla ja Jõgeva valla ühine lastelaager • 19. august Sargvere Suverull – spordipäev Paide valla noortele • 19. september Matsimäe V rattamaraton • 18. november noortetubadevaheline lauajalgpalli turniir • 14. detsember Paide valla kodaniketunnistuste kätteandmine

Ettevõtlus Paide vallas tegutseb kokku 123 ettevõtet7ettevõtjat, nendest FIE-sid on 56, osaühinguid 59, aktsiaseltse 6, tulundusühistuid 2, mittetulundusühinguid 3, sihtasutusi 39, riiklikke üksusi 1 ja kohaliku omavalitsuse üksusi 7. Tegevusaladest on 49 ettevõtet põllumajanduses (neist valdav enamus FIE-d), töötlevas tööstuses on 16, veevarustuses1, ehituses 9, hulgi- ja jaekaubanduses 16, veonduses ja laonduses 3, majutuse ja toitlustuse alal 8, info ja side alal 1, finants- ja kindlustuse alal 4, kinnisvaraalases tegevuses 1, kutse- ja teadustegevuses 5, haldus- ja abitegevuses 4, hariduses 2, tervishoius1, kunsti ja meelelahutuses 2, muudel teenindavatel aladel 1 ettevõte/ettevõtja/asutus. (Statistikaameti andmed). Valdavalt on tegemist väikeste ettevõtetega, 10- 49 töötajaga ettevõtteid on 110, 50-249 töötajaga 9 ja rohkem kui 250 töötajaga 4 ettevõtet. Suuremad tööandjad on AS Viking Window, AS Jalax, AS Järva Teed, Mäo Põllumajandusühistu

37 ning Sargvere Põllumajandusühistu. Uutest ettevõtetest alustas tööd OÜ Rexest Grupp, OÜ Pigipada ja AS Tatoli. Seoses Mäo liiklussõlme valmimisega vähenes nende ettevõtete arv, kes olid spetsialiseerunud möödasõitjatele. Alati ei tähendanud see ettevõtte likvideerimist, kadus müügikoht: Premium tankla kiirtoit, R-kiosk, Neste tankla kiirtoit.

Roosna-Alliku vald

Omavalitsuse juhtimine Vallavolikogu juhib volikogu esimees Aivar Tubli ning on valitud ka volikogu aseesimees – Hannes Soonsein. Roosna-Alliku Vallavolikogu on olnud alates 1993.aastast 11 - liikmeline. Käesoleval valimisperioodil töötab volikogu 8 koosseis. Vallakantselei ja -valitsus valmistab ette ja teenindab Volikogu istungeid, eraldi töötajaid selleks pole. Volikogul on 4 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, eelarve- ja majanduskomisjon, kultuuri- ja hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon. Käesoleval ajal juhib valda vallavanem Peeter Saldre ning on moodustatud 3 - liikmeline vallavalitsus. Valla ametiasutuses töötab 10 ametnikku. Töötavad 2 abivallavanemat, kelle koordineerida on: 1) sotsiaalhoolekande, hariduse- kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ning arendustegevuse valdkonnad; 2) majanduse-, ehituse-, keskkonna- ning infrastruktuuride arendamise valdkonnad. Vallavalitsuses töötavad teenistujad järgmiste ametinimetustega: vallasekretär, sekretär – registripidaja, pearaamatupidaja, kassapidaja-raamatupidaja, maakorraldaja, spordi- ja noorsootöö spetsialist. 2010.a. vallavolikogu ja –valitsuse töökorralduses ja koosseisudes muudatusi ei ole toimunud.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Roosna-Alliku vallas on kaks koolieelset lasteasutust: lasteaed „Hellik“ (Nooruse 5 Roosna-Alliku alevik) ja lasteaed, mis teenindab Kirissaare, , , Vedruka ja Viisu küla eelkooliealisi lapsi. Mõlemal asutusel on oma hooned. Kooli kasutuses on varaklassitsistlik 2- korruseline Roosna- Alliku mõisahoone, mis on valminud 1786. aastal ja on koolina kasutusel 20.detsembrist 1924, õppekorpus, mis valmis 1969. aastal juurdeehitusena mõisahoonele ja valitsejamaja, kus asuvad poeglaste tööõpetuse ruumid ning meierei, kus on katlamaja ning traktorikuur. Roosna-Alliku vallas on kaks rahvamaja. Roosna-Alliku rahvamaja (Pargi 10, Roosna-Alliku alevik). Rahvamaja on ehitatud 1974. aastal ja on tänu akende vahetusele ja pidevatele väikestele remontidele heas seisukorras. Rahvamajas asuvat saali kasutatakse ka sportimiseks. Seal toimuvad põhikooli kehalise kasvatuse tunnid ja spordiringid. Kultuuriüritusteks kasutatakse lisaks rahvamaja saalile Roosna-Alliku mõisasaale (põhikool). Ürituste korraldamiseks ja seltsieluks on võimalusi veel lasteaedade ruumides ning Roosna-Alliku ja Viisu rekonstrueeritud mõisaparkides. Viisu rahvamaja valmis 2009.aastal ja hoones tegutseb aktiivselt ka külaselts. Roosna-Alliku vallas on kolm külasetsimaja: Kaarukas, Oetil ja Valastis. Külaseltside aktiivsed liikmed korraldavad külaseltsimajades temaatilisi koolitusi, tähistavad perekondlikke kui ka rahvatraditsioonilisi tähtpäevi ning korraldavad erinevaid üritusi. , külamajades ja Viisu rahvamajas pakutakse soovijatele saunateenust ning üürtakse ruume ka väljastpoolt soovijatele. MTÜ Allikaveed haldab Roosna-Alliku Tehisjärveäärsel puhkealal loodusõppeklassi, mis on alguseks Roosna-Alliku allikate matkarajale. Roosna-Alliku vallas on kaks raamatukogu: Viisu raamatukogu Viisu külas 2009.a. avatud uues rahvamajaga ühise katuse all olevas hoones (Viisu mnt 1) ja Roosna-Alliku Vallaraamatukogu (Pargi 10, Roosna-Alliku alevik) paikneb valla haldushoones koos rahvamajaga.

38 Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku alevikus asub 2002. aasta sügisest vanadest lasteaia ruumidest välja ehitatud perearstikeskus (Nooruse 3, Roosna-Alliku alevik). Kohapeal töötab ka eraõiguslik hambaravi kabinet Vallas on 4 sotsiaalkorterit abivajavatele inimestele.

Eelarve Roosna-Alliku Vallavalitsus koostab eelarvet kassapõhisena ja ka eelarve täitmine on kassapõhine. Roosna-Alliku Vallavolikogu määrusega 25. veebruar 2010 nr 4 kinnitati 2010 aasta eelarve tuludeks 15 465 tuhat krooni, eelarve kuludeks 14 604 tuhat krooni ja laenude tagasimakseteks 861 tuhat krooni. 2010. aastal võeti vastu kolm lisaeelarvet. Roosna-Alliku valla 2010 aasta eelarve muutmine ja esimene lisaeelarve võeti vastu Roosna-Alliku Vallavolikogu määrusega 21 juuni 2010 nr 11, millega vähendati tulusid 148 tuhat krooni, laenude tagasimaksmist 307 tuhat krooni ja suurendati kulusid 159 tuhat krooni. Teine lisaeelarve võeti vastu Roosna-Alliku Vallavolikogu määrusega 28.oktoober 2010 nr 14, millega suurendati tulusid 409 tuhat krooni ja kulusid 409 tuhande krooni võrra. Kolmas lisaeelarve võeti vastu Roosna-Alliku Vallavolikogu määrusega 30 detsember 2010 nr 19 ja eelarve tulusid ja kulusid suurendati 129 tuhande krooni võrra. Lõplik tulude eelarve kujunes 15 855 tuhat krooni. Laekus 15 592 tuhat krooni, ehk 263 tuhat krooni vähem. Tulude täitumine eelarves kavandatust 98,3 %. Kulude lõplikuks eelarveks kinnitati 15 301 tuhat krooni. Kulude eelarve täitmine 15 051 tuhat krooni. Kulude täitumus võrreldes eelarves kavandatust 98,4 %. Finantseerimistehingute eelarves laenude tagasimaks 554 tuhat krooni ja täitmine 541 tuhat krooni. Vaba jääk 211 tuhat krooni. 2010 aasta tuludest moodustasid maksutulud 7 452 tuhat krooni 47,80 % sh tulumaks 6 344 tuhat krooni 47,69 % ja maamaks 1 108 tuhat krooni 7,11 %, riigilõiv 25 tuhat krooni 0,16 %, kaupade ja teenuste müügist 1 191 tuhat krooni 7,64 %, sihtfinsntseerimised tegevuskuludeks 784 tuhat krooni 5,03 %, sihtfinsntseerimine põhivara soetamiseks 457 tuhat krooni 2,93 %, mittesihtotstarbelised eraldised 4 876 tuhat krooni 31,27 %, põhivara müügist 279 tuhat krooni 1,79 %, kaevandusõiguse ja veeerikasutuse tasudest 295 tuhat krooni 1,89 %, saastetasudest 18 tuhat krooni 0,11 % ja muud tulud 6 tuhat krooni 0,04 %, kassatagavara 3 tuhat krooni 0,02%, vaba jääk 206 tuhat krooni 1,32 %. 2010. aasta kuludest moodustasid üldised valitsussektori teenused 2 603 tuhat krooni ehk 17,29 %, avalik kord ja julgeolek 5 tuhat krooni 0,03 %, majandus 420 tuhat krooni 2,79 %, keskonnakaitse 916 tuhat krooni 6,09 %, elamu- ja kommunaalmajandus 531 tuhat krooni 3,53 %, tervishoid 54 tuhat krooni 0,36 %, vabaaeg, kultuur 1 723 tuhat krooni 11,45 %, haridus 7 107 tuhat krooni 47,22 % ja sotsiaalne kaitse 1 481 tuhat krooni 9,84 %, vaba jääk 211 tuhat krooni 1,40 %.

Tabel 1: Tulumaksu laekumise võrdlus 2009 ja 2010 aastal Elani Detsember Jooksvalt võrdluses Detsember Jooksvalt võrdluses ke arv 2009 2010 2009 2010 Nov + / - e.a. + / - e.a. + / - e.a. + / - e.a. sama sama jooksvalt jooksvalt periood periood 1241 551968 535496 7035645 6343834 -16 472,0 -3,0% -0,5% -691811 -9,8%

Investeeringud 2010. aastal seoses vahendite nappusega sai vald teha ainult hädapäraseid investeeringuid. Avariiremondi korras remonditi lasteaed Helliku saali osa katus ja valla haldushoonesse sai

39 paigaldatud tulekahjusignalisatsioon. Seoses riigipoolse teederaha alarahastamisega jäi valla kruusakattega teede remont väheseks ja teid hooldati summas 155 tuhat krooni. 2010. aastal rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus kolm valla projektitaotlust. Roosna-Alliku Vanaveski järve ökoloogilise seisundi parandamiseks saime 324 tuhat krooni, mille käigus puhastati veepeegel veetaimestikust ja eemaldati muda ning korrastati kaldaid säilitades looduslik kaldajoon. Projekti „Tiit Eipre allika ümbruse hooldustööd“ rahastas KIK 9 tuhande krooniga. Projekti raames teostati Roosna-Alliku maastikukaitsealal asuva Tiit Eipre allika kui Pärnu jõe lähte ümbruse korrastamine ja vaadeldavuse tagamine. Projektile “Roosna-Alliku aleviku kanalisatsioonitorustikku ehitus” saime 169 tuhat krooni, mille raames ehitati Roosna-Alliku aleviku põhjaossa 229,5 m kanalisatsioonitorustikku. Peale eeltoodu toetas ja sildfinantseeris Roosna-Alliku vald nelja külaseltsi tegevust, kes erinevate projektitööde kaudu taotlesid lisaraha elukeskkonna parandamiseks.

Kultuuri- ja spordisündmused Vallas korraldatud tähtsamad spordiüritused 2010 aastal olid Indiaca turniir, XVI Vvalla tallimängud, Mudilaste jalgrattavõistlus, V vendade Roobade nimeline jalgpalliturniir, Rannavõrkpalli turniir I etapp, Noorte töö ja puhkrelaager, Rannavolle II etapp, Rannavolle III etapp, VI Rattaralli , V Roosna-Alliku matkamäng “ Saan ise loodusega hakkama “

Tähtsamad kultuuriüritused Viisu rahvamajas: Jüriöö orienteerumine rändkarikale 23.aprill algatus külaaktiivilt 2008 aastast Jaanipäev 23.juuni traditsiooniline Suvelõpupidu 20.august algatus külaaktiivilt 2008 aastast Jõulupidu 20.detsember traditsiooniline Roosna-Alliku rahvamajas: Naistepäevapidu Roosna-Alliku valla V näitemängupäev Roosna-Alliku valla laste lauluvõistlus Lasteaedade laulu- ja tantsupidu Roosna-Alliku kevadlaat Jaaniõhtu Isadepäevapidu Uusaastapidu

Raamatukogudes toimuvad temaatilised üritused: kirjandushommikud lastele, kirjandusõhtud täiskasvanuile; kohtumised kirjanikega; ülevallalised luulepäevad lastele .Etluskonkursid eesti luuletajate loomingust; joonistamine,meisterdamine kirjanduslikel teemadel lastele; raamatutunnid; rahvusvahelise lasteraamatupäeva tähistamine –2.aprill; raamatu ja roosi päeva tähistamine - 23.aprill; üleriigilised raamatukogupäevad 20-30.oktoober. 2010 toimus vallaraamatukogus lisaks eelnevatele suurüritustele: lugemisaasta avamine.Külas oli kirjastaja Jüri Henno; ülevallaline luulepäev.Etluskonkurss Ott Arderi ja Heiki Vilepi loomingust; lasteraamatupäev.Külas lastekirjanik Ketlin Priilinn; raamatu ja roosi päev- tasuta raamatulaat; koolitus täiskasvanuile “Jutuvestmine kogukonnas”.Koolitaja Piret Päär; tänuüritus parimatele lugejatele; kohtumine Järvamaa kirjamehe Tiit Vahemetsaga.

Ettevõtlus Roosna-Alliku vallas tegutsevad enamasti väikeettevõtted ja suurtootmisi ei esine. Suurim tööandja on Rebruk Farma OÜ, kus tegeletakse põllumajandus- ja karjakasvatusega, mis on piirkonnas

40 traditsiooniline tegevusala. Ettevõtlus on suhteliselt stabiilne. Enamus piirkonnas tegutsenud ettevõtetest elas majanduslanguse edukalt üle.

Tabel 2. 2010 aastal Roosna-Alliku vallas tegutsevad ettevõtted MTÜ, ettevõtte, Tegevusala(d) asutuse või FIE nimi AS Nõlvak & Ko sõidukite lammutamine; lammutatud sõidukite numbriliste agregaatide ning kerede remont ja müük kinnis- ja vallasasjade, elu- ja mitteeluruumide haldamine ning nende üürile-, rendile- ja kasutusse andmine kinnis- ja vallasvara arendus, ost, müük, vahendus ning nimetatud alaga seotud teenused ja nende vahendamine üldehitus-, remondi-, veevarustuse-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonitööde teostamine ehitiste tehnilise seisukorra ekspertiisi teostamine ehitusjärelevalve, välja arvatud litsenseeritavad tegevusalad autode remont romusõidukite kogumine, vedu ja taaskasutamine veoteenuste osutamine AS Stik arvutivõrkude rajamine ja hooldus; elektriseadmete valmistamine, elektivõrkude rajamine ning seadmete paigaldamine, elekrimõõtmised; elektrotehnilise ja elektroonilise aparatuuri, olmetehnika ja kodumasinate remont; hulgi- ja jaemüük; arvutite ja arvutitarkvara müük; siseriiklikud autotransporditeenused; tehniliste jooniste ja plaanide vormistamine, šriftitööd; televisiooni-, raadio- ja satelliitside vastuvõtuseadmete paigaldamine ja remont; kasutatud mootorsõidukite jaemüük; mootorsõidukite hooldus ja remont; mootorsõidukite varuosade ja lisaseadmete müük; määrdeõlide, jahutusvedelike ja autohooldusvahendite jaemüük. AS Stik-Elekter televisiooni-, raadio- ja satelliitside vastuvõtuseadmete paigaldamine ja remont; elektriseadmete valmistamine, elektrivõrkude rajamine ja seadmete paigaldamine, elektrimõõtmised; elektrotehnilise ja elektroonilise aparatuuri, olmetehnika ja kodumasinate remont; tehniliste jooniste ja plaanide vormistamine, šriftitööd; arvutite ja arvutitarkvara müük; arvutivõrkude rajamine ja hooldus; elektrimaterjalide hulgi- ja jaemüük, kaubanduslik vahendustegevus Rebruk Farm Piimakarja kasvatamine, karjakasvatus ja piimatootmine. Allikjärve küla Loomasööda ja teravilja tootmine. Kala ja Kaaviar OÜ kalakasvatus ja -töötlemine; Pärnu mnt 12 Roosna- kaaviari tootmine, töötlemine ja pakendamine; Alliku alevik jae- ja hulgimüük (v.a litsentseeritavad alad), vahendus; kinnisvara arendus ja haldamine Lexington Textiles OÜ tekstiilikäitlus; Pargi 4-1 Roosna-Alliku kaubanduslik vahendustegevus, eksport ja import (v.a. litsentseeritavad alevik tegevusalad); investeerimisalane tegevus, investeeringute haldamine (v.a. litsentseeritavad tegevusalad); kinnis- ja vallasvara haldamine, arendus, ost ja müük; vallasvara kasutusrendi ja kapitalirendi teostamine; transporditeenused (v.a. litsentseeritavad tegevusalad); põllumajanduslik tootmine, põllumajandussaaduste ost, müük ja vahendus;

41 metsamaterjali ost, müük ja töötlemine Maasturid OÜ autode diiselmootorite remont ja hooldus (mittelitsentseeritavas ulatuses) Nooruse 4-5 Roosna- autode keretööd Alliku alevik autode varuosade ost-müük autode ost-müük, vahendus ja rent kaubanduslik vahendustegevus, eksport-import (mittelitsentseeritavas ulatuses) transporditeenus Eesti Vabariigi piires ja kullerteenus investeerimisalane tegevus, investeeringute haldamine konsultatsioon ja koolitus (kestvusega kuni 6 kuud) põhikirjajärgsetel tegevusaladel NIINE TKV OÜ töökaitsealane nõustamine; Ristiku 2-12 Roosna- tööstuskaupade ost-müük; Alliku alevik puhastusteenus - rõivaste pesu; õmblusteenus - rõivaste õmblemine, parandamine; Kaire Lõhmus, Aldur transporditeenused mittelitsentseeritavas ulatuses; Lõhmus põllumajanduslik tootmine, põllumajandussaaduste ost-müük, vahendus; metsamaterjali ost-müük ja töötlemine; raamatupidamine; kindlustustoodete vahendustegevus (müük), konsultatsioonid; turism; kaubanduslik vahendustegevus, eksport-import (mittelitsentseeritavad tegevusalad Osaühing Koordi Tallid Taime- ja loomakasvatus; põllumajandussaaduste tootmine; puhketeenused; küla, Roosna- jahiteenused; Alliku vald, Järvamaa maastikuturism, haljastustegevus; 73212 hobusekasvatus; tallipidamine; hobusport

AS Prelvex Kirissaare külas paikneb AS Prelvex-i turba kavaenudsala, kus toimub: Tehnika 3 Türi, Türi vald turba tootmine, töötlemine, ost ja müük; kasvumuldade ja väetiste tootmine, 72213 töötlemine, ost ja müük.

Liimet Grupi OÜ Puidu töötlemine ja eksport; metalli töötlemine ja kaubandus litsenseerimata valdkondades. Kaarli pst 11-22, Tallinn 10119

OÜ E- Mesilane Mesindussaaduste tootmine, töötlemine, realiseerimine; mesindusinventari tootmine, jae- ja hulgimüük; Viisu küla, Roosna- töörõivaste tootmine; Alliku vald, Järvamaa metsmaterjali varumine, puidu töötlemine; 73202 kaubavedu veomasinatega.

FIE Erki Martinson Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja realiseerimine; metsa istutamine, varumine ja realiseerimine; Viisu küla, Roosna- metsamarjade ja -seente kokkuost ja realiseerimine Alliku vald, Järvamaa põllutöömasinate remonditeenused. 73202

Välissuhtlus 2006.a. alustas Roosna-Alliku vald sõprussidemete jätkamist Jämijärvi vallaga Soomes. Suhted Jämijärvi vallaga on loodud alates 1992.a., kuid 1997.aastast katkenud. 2008.a. koostatti koostööleping, kuid vahepealsetel aastatel ei ole ressursside vähesuse tõttu aktiivset suhtlemist toimunud.

42 Koostöölepingus on fikseeritud eesmärgid: valdkondadevahelise koostöö tõhustamine ja koostöövaldkondade määratlemine, kogemuste vahetamine.

Türi vald

Omavalitsuse juhtimine Türi Vallavolikogu koosseis 2010. aastal on järgmine: Theo Aasa, Tiiu Aasavelt, Kaarel Aluoja, Jaan Arvola, Helmut Bachman, Vitali Gansen, Teet Hanschmidt, Irina Kaljusaar, Piret Lai, Viivika Lepp, Reet Länkur, Aivar Lõhmus, Otto Maamägi, Toomas Marrandi, Vello Ohu, Ülo Ormus, Raivo Pink, Mati Sadam, Peeter Särg, Toomas Šadeiko, Piia Tamm, Hannes Taube, Veiko Valang. 2010. aastal Türi Vallavolikogu koosseisus muutusi ei toimunud. Türi Vallavalitsuse koosseis 2010 aastal: vallavanem Aivo Prüssel; vallavalitsuse palgaline liige Üllar Vahtramäe (abivallavanem arendus-, rahandus- ja majandusküsimustes); vallavalitsuse palgaline liige Vahur Salom (abivallavanem haridus-, kultuuri- ja sotsiaalküsimustes); 4. mittepalgaline vallavalitsuse liige Urmas Kupp (majandus- ja planeeringuosakonna juhataja). 2010. aastal koosseisus muutusi ei olnud

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Türi vallas tegutseb 6 alusharidusasutust ja 6 üldhariduskooli. Lasteaiad on Türi linnas (Kesklinna Lasteaed, Lokuta Lasteaed), Türi-Allikul (Türi-Alliku Lasteaed), Säreveres (Särevere Lasteaed “Kurepesa”), Oisus (Oisu Lasteaed “Kelluke”) ja Kabalas (Kabala Lasteaed) Gümnaasiumid tegutsevad Türi linnas (Türi Gümnaasium, Türi Majandusgümnaasium) ja põhikoolid Laupal (Laupa Põhikool), Oisus (Retla Kool), Kabalas (Kabala Põhikool) ning Türi linnas Türi Toimetulekukool. Türi Toimetulekukool annab põhihariduse toimetuleku riikliku õppekava alusel Järvamaa hariduslike erivajadustega õpilastele, kellel on mõõdukas või raske vaimupuue. Huvikoolina tegutseb Türi linnas Türi Muusikakool. Kool asutati 1. septembril 1990. aastal. Kooli tegevuse eesmärgiks on professionaalse muusikalise alghariduse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine. Türi Vallavolikogu algatas 28. aprillil 2010 otsusega nr 37 “Türi vallas haridussüsteemi ümberkorraldamine” Türi valla hariduskorraldusliku süsteemi muutmise eesmärgiga lõpetata Türi linnas tegutseva kahe gümnaasiumi tegevus ning asutada Türi linnas põhihariduse andmiseks ja koolikohustuse täitmiseks põhikool ning üldkeskhariduse andmiseks gümnaasium. Seisuga 10. september 2010 on Türi valla alusharidusasutusest kokku 346 last ja üldhariduskoolides õpib kokku 1048 last, neist põhikooliastmes 835 ja gümnaasiumis 236 last. Türi vallas tegutseb Türi Raamatukogu 9 struktuuriüksusega valla erinevates paikades (Türi, Änari, Kolu, Laupa, Türi-Alliku, Oisu, Taikse, Kabala ja raamatukogud) ja Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli raamatukogu, 3 kultuuri- ja/või rahvamaja (Türi Kultuurimaja, Kabala Rahvamaja ja Oisu Rahvamaja koos Taikse kultuurimajaga), 4 muuseumi (Türi Muuseum koos Oisu filiaaliga, Eesti Ringhäälingumuuseum, Vanatehnikaklubi “Retrom” tuletõrjemuuseum, Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli muuseum). Kõigis raamatukogudes on avalikud internetipunktid. Vallas tegutsevad aktiivselt kodanike ühendused: kultuuri- ja külaseltsid, seltsingud ja klubid ning vähemusrahvuste ühendused. Vabaõhuüritusi korraldatakse Türi tehisjärve ääres, linna parkides, Türi ning Kabala laululaval. Türi valla kultuuri- ja rahvamajad on piirkonna elanikele olulised kooskäimiskohad. Lisaks võimalusele osaleda kodukohas erinevates huviringides, külastada kontserte ja peoõhtuid, võimaldatakse majades rentida ruume konverentside ja õppepäevade korraldamiseks ning isiklike tähtpäevade tähistamiseks.

43 Valla kultuuriasutused peavad oma töös tähtsaimaks rahvakultuuri säilitamist, arendamist ja propageerimist. Meie kollektiivid on hinnatud esinejad nii Türi vallas, kui maakondlikel ja vabariiklikel kultuurisündmustel. Türi kultuurielu rikastavad Türi koolides tegutsevad kollektiivid. Valla kultuuriasutuste töötajad osalevad ülevallalisi üritusi korraldavates töörühmades (kevadpealinn, Kabala laulu-ja tantsupidu, Õunafestival, koduvalla sünnipäev) ning aitavad kaasa maakondlike ja vabariiklike ettevõtmiste korraldamisel. 2010.a maikuus avati rekonstrueeritud Türi Kultuurimaja, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga (kino-, valgus-, heli- ja konverentsitehnika). Oisu Rahvamajas tegutseb erinevates huviringides ja kollektiivides sadakond huvilist. Taikse Kultuurimaja ruume kasutab ühistegevuseks kohalik kogukond. Oisu Rahvamajas on nõuetele vastav 347 istekohaga teatrisaal, kus korraldatakse teatrietendusi ja kontserte. Kabala Rahvamaja on kogukonnakeskus, kus toimuvates huviringides tegutseb ligikaudu 60 inimest. Koostöös arendatakse ühistegevust ning hoitakse Kabala laulu- ja tantsupeo traditsiooni. Türi Muuseum lähtub kogumistöös eelkõige Türi valla ajalooga seotud olulistest esemetest ja dokumentidest ning mälestuste kogumisest. Aastatega on muutunud populaarsemaks erinevad muuseumitunnid ja õhtused jalutuskäigud ajaloolistes paikades. Türi vald on MTÜ Eesti Ringhäälingumuuseumi liige. Türi vald toetab Türi Püha Martini kiriku kui arhitektuurimälestise tegevust ning kiriku arendamisega seotud investeeringuprojekte. Kirikus toimuvad kontsertid ja näitused ning tehakse koostööd koguduse ja kultuuriasutuste vahel. Kirik osaleb üleriigilises projektis “Teeliste kirikud”. Türi vald hoolib vallas asuvatest kultuurimälestistest ja ajaloopaikadest. 2010.a renoveeriti külaseltsi eestvedamisel Meossaare kabeli müürid, mida edaspidi nähakse kultuurisündmuste korraldamise paigana. Laupa ja Kabala mõisakoolid leiavad üha enam kasutust erinevate kultuurisündmuste korralduspaikadena. Türi vallas korraldab sporditegevust MTÜ Türi Spordiklubide Liit (edaspidi TSKL) Türi valla ja TSKLi vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. TSKL-ile eraldab vald vallaeelarvest raha sporditegevuse administreerimiskuluks, treenerite töö tasustamiseks, õppe- treeningtööks, klubide ja spordialade toetamiseks, spordiürituste ja –võistluste korraldamiseks ning hoonete (Türi linna võimla) ja spordirajatiste (Türi linna võimla esised spordiväljakud, staadion) haldamiseks, samuti endise Türi Metsakombinaadi staadioni ja Türi Majandusgümnaasiumi taguse liuvälja hooldamiseks, Türi tehisjärve ääres asuvate võrkpalliplatside korrastamiseks, Kõrgessaare jooksu- ja rattakrossi harrastamiseks sobivate radade korrastamiseks ning Tolli metsa valgustatud tervise-suusaraja hooldamiseks Türi valla spordirajatisteks on Türi Gümnaasiumi võimla ja 300 m ringrajaga staadion, Türi Majandusgümnaasiumi võimla, Türi linna võimla, Türi ujula, Türi linnastaadion koos tuletõrjespordiks mõeldud torniga, Türi tehisjärveäärsed spordiväljakud (2 rannavolle väljakut ja korvpalliväljak), Staadioni tänava jalgpallistaadion ja vibustaadion, tenniseväljakud Kalevi ja Jaama tänaval, Kihli motokompleks, Säreveres spordibaasid (võimla, jõusaal, staadion, hobusetall, sisemaneez, ratsutamisplats, asfaltkattega mänguplats), Laupa kooli võimlemistuba, muruväljak jalgpalli mängimiseks ja võrkpalliplats, Türi-Alliku võrk- ja jalgpalliplats, Veskisilla tenniseväljak, kardirada ja bowlingusaal, Retla Kooli võimla ja staadion ning Kabala spordihoone ja kooli staadion koos mänguväljakutega ning Kahala spordiplats. Tolli metsas on valgustatud tervise- ja suusarada, spordihuvilistel on võimalik kasutada Kõrgessaare jooksuterviserada, jalgrattateid ning suusa- ja jalgrattaspordiks sobivat Käomäge (asub Paide ja Türi vahel). Hiljuti Türi lähiümbrusesse ehitatud kergliiklusteid kasutavad jalgratturid, kepikõnni harrastajad, jooksjad ja rulluisutajad.

44 Eelarve Tabel 1.Tulu Türi valla eelarves 2008-2010 (eurodes) Tulu nimetus Täitmine Täitmine Täitmine 2008 2009 2010 Maksud, sh 5 646 545,13 4 763 557,00 4 348 664,06 Füüsilise isiku tulumaks 5 345 000,45 4 468 016,50 3 973 804,15 Maamaks 301 544,68 295 540,50 374 859,91

Kaupade ja teenuste müük, sh 463 144,46 499 213,37 568 082,91 Riigilõivud 12 412,15 13 116,24 13 784,78 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 268 243,00 284 389,27 264 217,79 Tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 39 310,69 39 433,74 38 674,45 Tulu sotsiaalabialasest tegevusest 62 569,04 63 631,98 61 548,07 Elamu- ja kommunaaltegevuse tulu 22 072,13 27 620,55 85 631,31 Laekumised üldvalitsemisasutuste maj-tegevusest 7 100,95 0,00 115,04 Tulu transpordi- ja sidealasest tegevusest 9 305,05 17 083,85 17 221,30 Tulu põllu- ja metsa-lt, kalanduselt, jahinduselt 0,00 0,00 0,00 Laekumised muude maja-küs-ga tegelemisest 0,00 0,00 690,25 Üüri- ja renditulud toodetud mat-lt ja im-lt varalt 41 843,85 49 547,01 86 187,14 Muu toodete ja teenuste müük 287,60 4 390,73 12,78

Toetused, sh 6 110 140,05 5 756 034,92 5 402 250,78 Mittesihtotstarbelised toetused, sh 3 143 262,43 2 625 724,17 2 556 937,92 Vabariigi Valitsuselt, sh 3 143 262,43 2 625 724,17 2 556 937,92 Tasandusfond 937 839,53 624 800,28 605 946,34 Hariduskulu, sh 1 896 442,03 1 759 353,27 1 555 474,29 Palgavahendid ja koolituskulu 1 684 122,56 1 663 997,80 1 463 295,67 Õpikute soetamiseks 23 700,36 21 793,68 19 742,31 Õppevahendite soetamiseks 30 735,11 28 627,56 26 170,09 Hariduse investeeringud 141 786,07 28 817,76 27 476,90 Eraldised ainesektsioonide töö korraldamiseks 4 202,19 4 021,32 3 942,01 Eraldised õpilas- ja noorteürituste korraldamiseks 5 863,89 5 287,92 5 520,62 Lasteaia õpetajate koolituskulu 6 031,85 6 807,23 9 326,69 Õpilaskodu toetus Türi Toimetulekukoolile 0,00 0,00 0,00

Koolilõuna toetuseks 126 231,90 121 973,27 114 420,51 Riiklik toimetulekutoetus 66 020,73 92 430,43 223 882,50 Sotsiaalteenuste korraldamiseks/arendamiseks 23 455,58 10 098,04 9 970,34 Lasteaedade õpikeskkonna arendamiseks 36 148,43 0,00 0,00 Lasteaedade palgavahenditeks 40 443,29 0,00 0,00 Puuetega laste hooldajatoetus 0,00 17 068,88 40 533,60 Stabiliseerimistoetus 0,00 0,00 234 364,02 Puuetega laste lapsehoiuteenuse rahastamiseks 16 680,94 0,00 6 710,34

Sihtotstarbelised toetused joooksvaks kuluks 377 334,93 157 096,31 137 128,97 Sihtotstarbelised toetused põhivara soetuseks 2 589 542,69 2 973 214,44 2 708 183,89

Muu tulu, sh 134 594,88 128 819,57 154 925,47 Materiaalse ja immateriaalse vara müük 14 708,24 9 177,85 27 932,59 Tulu varadelt 102 383,55 95 384,02 115 068,95 Muu tulu 17 503,09 24 257,70 11 923,93

Eelarve tulu kokku 12 354 424,52 11 147 624,86 10 473 923,22

Tabel 2. Tulu 2006 – 2010 ilma sihtotstarbeliste toetusteta (eurodes) 2006 2007 2008 2009 2010 2011 täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine eelarve 5 280 635,86 6 479 977,12 7 182 124,00 5 964 046,57 5 677 618,77 5 648 034,75

45 Tabel 3. Finantseerimistehingud 2008-2010 (eurodes)

Finantseerimistehingu nimetus 2008 2009 2010 täitmine täitmine täitmine Laenude võtmine muudelt residentidelt 1 112 063,00 878 420,68 529 878,43 Võetud laenude tagasimaksmine muudele residentidele 260 545,21 425 201,02 541 576,00 Kapitaliliisingu maksed 19 024,30 16 171,15 14 644,16

Tabel 4. Kulu jagunemine 2007-2010 (eurodes)

Kulu nimetus 2007 2008 2009 2010 täitmine täitmine täitmine eelarve Üldised valitsussektori teenused 1 045 959,00 1 177 925,70 1 086 483,23 1 036 913,93 Avalik kord ja julgeolek 19 469,14 24 661,19 13 837,34 21 877,40 Majandus 907 048,14 810 202,14 814 018,63 424 435,08 Keskkonnakaitse 265 857,14 1 471 360,22 1 061 227,88 374 612,44 Elamu- ja kommunaalmajandus 463 880,94 743 280,08 565 076,46 1 701 574,57 Tervishoid 19 979,79 46 892,11 25 132,85 27 239,14 Vaba aeg, kultuur, sport 1 843 554,34 2 794 490,69 2 192 433,66 2 545 260,42 Haridus 4 486 052,10 5 488 828,47 4 860 429,66 4 837 909,85 Sotsiaalne kaitse 528 846,94 554 790,90 580 141,96 737 392,87 Kokku 9 580 647,53 13 112 431,50 11 198 781,67 11 707 215,70

Investeeringud Türi valla 2010. aasta eelarve täitmisest moodustasid investeeringud 52 123 949,61 krooni. 2010. aasta Türi valla eelarve täitmisest (163 881 283 krooni) moodustas investeeringute osa 31,8 %. Valdavalt teostati investeeringud välisabi toel. Omavalitsuse omatuludest või laenudest kaeti omaosalused. Suuremad investeeringuobjektid Türi vallas 2010. aastal: • Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja ehitamine – 13 323 063 krooni (projekt jätkub 2011-2012 aastatel, prognoositav kogumaksumus 139 294 000 krooni); • Türi Noortekeskus – 6 276 354 krooni (valmis 2010. aastal, kogumaksumus 7 115 957krooni); • Türi Kultuurimaja – 15 840 526 krooni (valmis 2010, kogumaksumus 58 160 188 krooni); • Laupa Põhikooli rekonstrueerimine – 5 889 126 krooni (valmis 2010, kogumaksumus 20 627 907 krooni); • Türi toimetulekukooli õpilaskodu ehitus – 3 950 843 krooni (valmis 2010, kogumaksumus 4 075 066 krooni); • Türi lastepargi ehitus – 1 861 890 krooni (valmis 2010, kogumaksumus 1 861 890 krooni); • Türi Vabriku tänava katlamaja rekonstrueerimine – 1 659 960 krooni

Kultuuri- ja spordisündmused 20. märts-20. juuni – Kevadpealinna programm 19.-20. märts – Türi ujulas 24 tunni ujumine 20. märts – “Järvamaa Meistrivõistlused Grillimises – Kevadgrill” 20. märts – Kevadpidu Veski-Sillal 25. aprill – Türi Kevadtriatlon 7.- 9. mai – IV Türi Kevadfestival “Aastaajad” 15.mai – Kevadpealinna motokross “Raadiomast” Kihlis 21.-23. mai – 33. Türi Lillelaat 21. mai – Kevadjubi Veski-Sillal 5. juuni – Üleriigiline segakooride laulupäev Türil 6. juuni – Europeade peaproov ja 14. rahvusvahelise Minieuropeade kontsertid Türil 11.-13. juuni – 19. Maaelumess AGRI Säreveres

46 12. juuni – Hea Toidu Festival Grillfest 26.-27. juuni – Eesti valdade suvemängud Türil 3.-4. juuli – Euroopa MV motokrossis Kihlis 17. juuli – Järvamaa eakate kokkutulek Türil 17.-18. juuli – Eesti MV III etapp motokrossis Kihlis 31. juuli – Kabala 44. Laulu- ja tantsupidu 13.-15. august – V rahvusvaheline kartulitrüki festival Kabalas 20. august – Türi järvekontsert 27.-28.august – Eesti Brassansamblite Päevad Türil 23. oktoober – Türi valla 5. sünnipäev 4. september – Türi Sügislaat 11. september – Türi Õunafestival Veskisillal 18. september – 17. Metsapäev Tõrvaaugul 26. september – Türi Sügistriatlon 3. oktoober 29. – Paide-Türi rahvajooks

Ettevõtlus Viiendat korda toimus Türi valla ettevõtluskonkurss. Konkursile laekus 200 ankeeti, milliste hulgast komisjon valis välja parimad. Eelmiste aastatega võrreldes oli uueks kategooriaks parim maksumaksja. 2010. aasta konkursi võitjad on järgmised: Türi valla 2010. aasta parimate ettevõtete ning füüsilisest isikust ettevõtjate väljaselgitamiseks välja kuulutatud ettevõtluskonkursi võitjad alljärgnevalt: 1) kategoorias „Türi valla parim ettevõte 2010“ AS TAC-Ettevõtted; 2) kategoorias “Türi valla parim maksumaksja 2010” (alagrupis kõrgeim keskmine tulumaks Türi valla rahvastikuregistri järgse töötaja kohta ) OÜ TP-Konepajat Eesti; 3) kategoorias “Türi valla parim maksumaksja 2010” (alagrupis suurim makstud üksikisiku tulumaks Türi vallale aastas) OÜ ESTONIA; 4) kategoorias „Türi valla aasta toetaja 2010“ AS Mediato; 5) kategoorias „Türi valla kliendisõbralik ettevõte 2010“ OÜ LEMMIK (Kauplus Lemmik); 6) kategoorias „Parim kohalik toode või teenus“ Kevadekalad OÜ Türi kolledži kohviku pitsad; 7) kategoorias „Parim kohalik toode või teenus“ parim kohalik teenus OÜ Metsajõe puhkemaja, seminari ruumide rendi- ja majutusteenus; 8) kategoorias „Türi valla parim talu 2010“ Sassi talu (parim piimatootmistalu) (Erika Tirmaste), asukoht Põikva küla, Türi vald; 9) kategoorias “Türi valla parim talu 2010” Ale talu (parim teraviljakasvatustalu) (Koit ja Hille Teder), asukoht Mäeküla, Türi vald. 10) Kategoorias “Türi valla toode või teenus“ parima uue teenuse eest kohalikul turul eripreemia Lillelinna Mängumaa OÜ-le lapsehoiuteenuse eest. Äriregistri andmetel oli 2010. aastal Türi vallas registreeritud kokku 961 aktsiaseltsi, osaühingut, FIE-t, ühistut ja mittetulundusühingut. Nendest aktsiaseltse -18, osaühinguid - 391. Esmakande aeg Äriregistris (juriidiline aadress meie vallas) 2010. a – 43 osaühingut. Nendest registreering MTR-is (need võivad tegutseda ka mitte Türi vallas) on - 10. Äriregistris likvideeritud 2010. a - 2 (OÜ Remak ja OÜ Seeder, lõpetamine jõustunud 2010. a) Majandustegevuse registri järgi käesoleval hetkel Türi vallas tegutsevad ettevõtted (juriidiline aadress võib mujal olla) Jaekaubanduses registreeritud erinevaid tegutsemiskohti 102. • jaekaubanduses tegutseb 85 ettevõtet/ettevõtjat (AS-10; OÜ- 54, FIE- 18 ja MTÜ-2, TÜ-1) • jaekaubanduses uusi registreeringuid (tegutsemiskohti) 2010. a –13 (OÜ-11, FIE-1, MTÜ 1) • jaekaubanduses kustutatud tegutsemiskohti 2010. a- 33 (26 erineva ettevõtja poolt; ettevõtja võis ühes kohas sulgeda ja alustada näiteks teises kohas) Hulgikaubanduses registreeritud tegutsemiskohti 17 (AS-5, OÜ-11, FIE-1) • registreeritud uusi tegutsemiskohti 2010. a – 2 (OÜ-d)

47 • kustutatud tegutsemiskohti 2010. a- 0. Toitlustamises tegutsemiskohti registreeritud- 12 (11 erinevat ettevõtjat) • registreeritud uusi tegutsemiskohti 2010. a – 1 (Mõnus Amps) • kustutatud tegutsemiskohti 2010. a- 2. Teeninduses registreeritud tegutsemiskohti 62 (AS-3, OÜ-29, FIE- 30) • registreeritud uusi tegutsemiskohti 2010. a – 8 • kustutatud tegutsemiskohti 2010. a- 8 (OÜ-4, FIE-4). Majutusteenuse tegutsemiskohti registreeritud 7 • registreeritud uusi tegutsemiskohti 2010. a – 2 Ehitusvaldkond- 18 ettevõtet (AS-1, OÜ –15, FIE-2) • registreeritud uusi 2010. a – 1 • kustutatud 2010. a – 2 (st MTRis tegevuse kustutamist. Äriregistrisse jääb alles) Transport – 21 ettevõtet (AS- 3, OÜ –15, FIE-3) • registreeritud uusi 2010. a – 3 Tööstuses - 9 ettevõtet (AS-1, OÜ-6) • kustutatud 2010. a - 3 Vedelkütus - 1 (Obb Kaubandus) • kustutatud 2010. a – 2 Kaevandamine - 5 (AS-1, OÜ-4)

7. Türi valla rahvusvahelised suhted Rahvusvahelises töös ja projektides osalemine tugevdab valla konkurentsivõimet ning aitab kaasa Türi tutvustamisele Euroopas kui ka laiemalt. Koostööd tehakse järgmistes valdkondades: kultuur, haridus, noorsootöö, turism, sport, sotsiaal, keskkond, majandus. 2005. a ühinenud omavalitsuste õigusjärglasena jätkab Türi vald sõprussuhteid järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide omavalitsusüksustega: Frogn kommuun- Drøbak (Norra)- leping sõlmiti 21.09.1991 Türi linnaga; Karkkila linn (Soome)- leping sõlmiti 20.03.1992 Türi linnaga; Kiikala vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Säkyla vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Åmåli linn (Rootsi)- leping sõlmiti 31.03.1993 Türi linnaga; Inkoo vald (Soome)- leping sõlmiti 13.12.1999 Oisu vallaga; Siuntio vald (Soome)- koostööpartner 1994. aastast endise Türi vallaga; Loimaa vald (Soome)- leping sõlmiti 21.09.1996 Türi linnaga; Euroopa Liidu väikelinnade ühendus Douzelage- Türi linn astus liikmeks 13.05.2004; Prienai (Leedu)- leping sõlmiti 9.07.2004 Türi linnaga; Innovation Circle Network koostöövõrgustiku liige.

Lisaks on hallatavatel asutustel pikaajalised sõprussidemed välispartneritega ning toimub projektide põhine koostöö. Euroopa väikelinnade ühendus – „DOUZELAGE” 29.04-02.05 toimus Douzelage 35. peakohtumine Sušice's (Tšehhi). Üldteemad olid: Inimeste heaolu Euroopas ja majanduskriisi mõjud EL kodanikele. Valiti ühenduse uus juhtkond ja võeti vastu uued liikmed. Hariduskohtumise teema oli: Koolivälised huvitegevused noortele. Noorte töörühma teema oli: Inimtegevuse mõju keskkonnale. Türi vallast osales 5-liikmeline esindus (s.h 2 kooliõpilast). 14.-16.05 Türi Lillelaadal esines Inglismaalt Sherbornest tantsutrupp Wessex Morris Men. 18.-26.07 noorte bändide projekt Rootsis, kus osales Türi ansambel “Intimate Flower” ÅMÅL – Rootsi 48 03.-07.03 Åmåli poolt algatatud projekti „VESI – kohaliku omavalitsuse arengu tagamise ressurss” II seminaril Prienais (Leedu) osales Türi 4-liikmelise delegatsiooniga. Seminaril käsitleti võimalusi Baltic Sea Region programmi avalduse koostamiseks. Peamiselt arutleti vee kvaliteedi parandamise võimaluste ja veekogudele parema juurdepääsu tagamise ning atraktiivsuse presenteerimise teemadel. 11.-18.04 Åmåli poolt algatatud noorte keskkonnaprojektis „Youth towards a greener Europe” osalesid 6 TÜ Türi Kolledži õpilast koos juhendajaga. 20.-23.05 Åmåli poolt algatatud projekti „VESI – kohaliku omavalitsuse arengu tagamise ressurss” III seminaril Türil osalesid Rootsist Åmåli linna ja Västra Götalandi regiooni delegatsioonid ning Leedust Prienai delegatsioon. Tutvustati Åmåli poolt esitatud Baltic Sea Region programmi „Waterloo” projekti avaldust ja võimalusi tulevaseks koostööks Euroopa projektide raames. Prienai – Leedu 2.-4.07 Türi valla 4-liikmeline esindus ja orkester “Türi” osalesid Prienai linna sünnipäeva tähistamiseks korraldatud festivalil. 30.07-1.08 Kabala laulu- ja tantsupeol esines Prienai tantsuansambel “Trapukas”. 22.-24.10 Türi valla kutsel osalesid Drøbak (Norra), Åmåli (Rootsi) ja Prienai (Karkkila) sõpruslinnade esindused valla 5. sünnipäeva tähistamisel.

Väätsa vald

Omavalitsuse juhtimine Väätsa Vallavolikogus on 11 liiget. Vallavolikogu on moodustanud 5 alaliselt tegutsevat komisjoni – eelarve- ja majanduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, maa- ja keskkonnakomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon ning revisjonikomisjon. Väätsa Vallavalitsus on 4 liikmeline, vallavalitsuse koosseisu kuulub vallavanem ja kolm vallavalitsuse liiget. Väätsa Vallavalitsuse ametiasutuses töötab 7 ametnikku – vallavanem, vallasekretär, maanõunik, humanitaar-sotsiaalnõunik, ehitusnõunik, pearaamatupidaja ja sekretär-asjaajaja.

Eelarve Väätsa valla eelarve tulud moodustasid 2010. aastal 31,83 milj.kr, millest maksutulud moodustasid 10,47 milj.kr ja sihtotstarbelised toetused investeeringuteks 14,87 milj.kr. Valla tulubaas kahanes võrreldes 2008. aastaga ca veerandi võrra, mille tõttu oli põhiliseks juhtimiseesmärgiks tegevuskulude vähendamisega paralleelselt tagada kõigi oluliste avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Eelarveaasta lõpetati 1,75 milj.kr ülejäägiga, mis suunati 2011. aasta kulude katteks.

Investeeringud Peamisteks investeeringuteks olid vallas Väätsa mõisa kompleksi rekonstrueerimine. Norra finantsmehhanismi toel korrastati Väätsa mõisa park ning restaureeriti peahoone. Samuti renoveeriti põhikooli tööõpetuse ja kunstiklassid, milleks saadi toetust hasartmängumaksu regionaalinvesteeringute programmist.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond Väätsa Tervisekompleks on polüfunktsionaalne asutus. Majas asuvad: apteek, perearstikeskus, Väätsa Soojuse kontor, Väätsa Vallavalitsus, vabaaja keskus ja spordisaal. Spordisaalis toimuvad Väätsa Põhikooli kehalise kasvatuse tunnid, samuti toimivad siin kooli ja täiskasvanute

49 spordiringid. Spordisaali osa kasutatakse üpris tihedalt maakondlike koolinoorte ja täiskasvanute spordiürituste läbiviimiseks. Norra Kuningriigi ja EMP finantsmehhanismide vahenditest renoveeriti 2010.a Väätsa mõisapark ja rajati väliklass. 3 532 220 krooni oli välisabi ja valla omaosalus 672 303 krooni. Töid teostas AS Remet. Aasta alguses, 04.veebruaril alustati mõisahoone renoveerimisega. Töid teostas AS KEKi Ehitus 8841420 krooni Norra ja EMP finantsmehhanismide vahenditest ja valla omaosalus 1 682 827 krooni ning poiste tööõpetuse ja kunsti klassi renoveerimine selleks saadi 500 000 krooni Hasartmängumaksu Nõukogult, valla omaosaluseks jäi 203 430 kr Septembris 2010 asus Väätsa rahvamaja juhatama Tõnis Berg. Rahvamajas toimusid Väätsa põhikooli muusikalise õpetuse ja rütmika tunnid. Tegutseb kaheksa erinevat ringi: neidude tantsuring „Ilodus“, rahvatantsu trupp „Riikar“, kangastelgedel kudumise ring, Eakate laulukoor, eakate rahvatantsuring, käsitööring, kunstiring, näitering. Lisaks tegutseb ka iseseisvalt eakate klubi „Ristikhein“, mis korraldab rahvamajaga koostöös erinevaid üritusi ja kooskäimisi, nagu seda on nt ajaloo-jututuba ja Maanteeameti õppepäev. Üritustest toimusid 22.10.2010 rahvapidu ansambliga „Mesipuu“; 11.11.2010 koolidisko; 19.11.2010 põhikoolide turniir; 05.12.2010 jõuluküünalde süütamine; 12.12.2010 jõululaat ja Väätsa valla sünnipäev, 17.12.2010 eakate jõulupidu ning 30.12.2010 aastalõpupidu Väätsa Lasteaias on avatud 3 rühma: üks sõimerühm, üks keskmine ja üks vanem rühm. Laste arv 01.01.2011 seisuga on 67 last. Lapsi käib Väätsa Lasteaias ka teistest valdadest ja Paide linnast. (hetkel käib meie lasteaias teistest omavalitsustest kokku 10 last). Ametikohti on kokku 13. Lasteaia tööd juhib direktor, rühmaõpetajaid on 6, õpetaja abisid 3 ja teenindavat personali 2,5 ametikohta. Lisaks töötab lasteaias 0,5 ametikohaga muusikaõpetaja. Väätsa Raamatukogu asub Väätsa Lasteaia ruumides. Lugejal on kasutada 2 tasuta internetiarvutit. 2010 a oli tellitud 27 ajakirja ja 6 ajalehte. Raamatukogu kultuurikeskusena: 2010 a. oli raamatukogus üleval 28 erinevat raamatu väljapanekut ja üks näitus Helmi Tohvelmani 110. sünniaastapäeva puhul. Suurematest ettevõtmistest nimetaksin ära Paide elaniku Monika-Aino Jõesaare sulest ilmunud raamatu „Helmi Tohvelmani tantsumosaiik“ esitluse, kohtumise Maire Aunastega ja raamatukoguöö 4 ja 6 klassiõpilastele.

Kultuuri- ja spordisündmused Meil on head koostööpartnerid nagu KK7, Maribel, Paide Saalihokiklubi ja Spordiklubi Väätsa. Koostöös nende klubidega toimub Väätsa valla koolinoorte ja täiskasvanute sporditegevus. SK Väätsa meeskond tuli 2010.a. Eesti meistriks jahilaskmises harjutuses SKEET (Ülo Mets, Raiko Mets ja Sulev Kont). Ülo Mets saavutas individuaalselt harjutuses SKEET hõbemedali ja Sulev Kont pronksmedali, Raiko Mets sai juunioride arvestuses harjutuses SKEET pronksmedali. Juunioride MM -il Münchenis oli Raiko Mets 37-es. Võistkondlikult sai ta Eesti koondise koosseisus 9-nda koha. (harjutus SKEET). Väätsal tähistatakse 2000. aasta sügisest Lõõla külast pärit tuntud ja tunnustatud lavakooli õppejõu Helmi Tohvelmani mälestuspäeva. Üritusel antakse pidulikult üle vabariiklik Tohvelmani-nimeline näitlejaauhind silmapaistva lavalise liikumisega näitlejale ja maakondlik eduka õpilase preemia aktiivsele ja eesrindlikule 9.klassi õpilasele. Vabariiklik näitlejaauhind on asutatud Margot Visnapi ettepanekul, Teatriliidu juhatuse otsusega 2000. a. Näitlejaauhinna üleandmist korraldab Väätsa Põhikool koostöös Eesti Teatriliiduga. Auhinna annab üle 2000. aasta laureaat Laine Mägi. 2010. aastal möödus H.Tohvelmani sünnist 110 aastat. Sel puhul valmis Monika-Aino Jõesaare sulest Helmi Tohvelmani elulooraamat „Helmi Tohvelmani tantsumosaiik“. Näitleja-auhinna saajat tutvustame avaliku intervjuu käigus, mida ilmestavad koostöös Rahvusringhäälinguga valminud videoklipid parimatest lavastustest. Intervjuude läbiviijateks on erinevatel aastatel olnud Anne Tuuling, Jüri Aarma ja Gerda Kordemets. Õpilaspreemia üleandmiseks on aga kohale kutsutud ja saavad tunnustuse osaliseks kõik kandidaadid.

50 Üritus annab hea võimaluse tuua maainimestele ja koolinoortele lähemale tuntud teatriinimesi, nendega kohtuda. Kultuurilembeste valla ja maakonna elanike seas on mälestuspäeva üritused alati oodatud sündmuseks. Lisaks kohapealsele tähistamisele oleme käinud Tallinnas Metsakalmistul H. Tohvelmani haual ning asetanud mälestusküünlad ja lilled maakultuuri arendajate Tohvelmanide sünnikohta Lõõla külas Kuuramatsil. Läbi aegade on auhinna pälvinud: 2000 a - Laine Mägi – tuletungla ülevõtmise eest. 2001 a - Rein Oja – kaasaegse lavavõitluse isale. 2002 a- Mall Noormets – tantsuga ja tantsus. 2003 a - Hannes Kaljujärv – hingega igas viipes. 2004 a - Juhan Ulfsak – provokatiivsele, väljendusrikkale ja mõtestatud kehakeele valdajale nii draama- kui ka tantsulaval. 2005 a - Aleksander Eelmaa – isikupäraselt täpse ja kordumatu lavalise plastika eest ning põhjaliku ja süvenenud pedagoogitöö eest lavalise liikumise õpetamisel. 2006 a - Tambet Tuisk – pideva enesetäiendamisega tegelevale omapärase plastikaga näitlejale. 2007 a - Indrek Sammul - ausale, südamlikule, põhimõttekindlale võitlejale. 2008 a - Hilje Murel - igas ˛žestis on sõna. 2009 a - Ago Anderson – liikumatult ja liikudes tragikoomiline, südamlik, eheda ja kerge kehakeelega. 2010 a - Katariina Lauk – Sitke ja kirglik nii hinges kui kehas. Helmi Tohvelmani nimelise eduka õpilase preemia antakse Järvamaa maakoolide üheksanda klassi õpilasele, kes on olnud aastate jooksul tõsiselt huvitatud teadmiste omandamisest ning väärtustab haridust ja haritust; on esindanud edukalt oma kooli maakonna ja vabariigi tasandil; olnud aktiivne oma kooli või valla ürituste organiseerija või neis osaleja. Õpilaspreemiate saajad on olnud: Ott Luuk Väätsa Põhikool (aastal 2000), Martin Kontus Aravete Keskkool (2001), Kärt Varendi Aravete Keskkool (2002), Ingvar Mägi Põhikool (2003), Kristi Anderson Väätsa Põhikool (2004), Indrek Niibo Lehtse Põhikool (2005), Annely Tank Koigi Põhikool (2006), Andres Mihkelson Koeru Keskkool (2007), Mari-Liis Rohusaar Roosna-Alliku Põhikool (2008), Joosep Lohur Imavere Põhikool (2009), Anete Sammler Koigi Põhikool (2010).

Pildil: H.Tohvelmani elulooraamatut „Helmi Tohvelmani tantsumosaiik“ tutvustab Väätsa raamatukogus raamatu autor Monika-Aino Jõesaar.

51 Rahvastik Järvamaa elanike arv oli rahvastikuregistri andmetel 01. jaanuari 2011. a seisuga 34318 inimest. Võrreldes 01. jaanuari 2010. a elanike arvuga, milleks oli 34870, on Järvamaa rahvaarv vähenenud 552 inimese võrra ehk 1,6 %. Järvamaa 11 vallas elas kokku 25337 inimest ja Paide linnas 8981 inimest. Vallasisese Türi linna elanike arv oli 1. jaanuaril 2011. a. 6053.

Joonis 1. Järvamaa rahvaarv 2006-2011

37500 37137 37000 36500 36283 36000 35799 35378 35500 34870 35000 34500 34318 34000 33500 33000 32500 1.01.2006 1.01.2007 1.01.2008 1.01.2009 1.01.2010 1.01.2011

Tabel 1. Järvamaa elanike sooline ja vanuseline koosseis 01.01.2011 seisuga Vanus Mehed Naised Kokku 5 1042 972 2014 10 803 762 1565 15 896 819 1715 20 1312 1186 2498 25 1574 1385 2959 30 1256 972 2228 35 1103 847 1950 40 1072 994 2066 45 1132 1112 2244 50 1258 1245 2503 55 1199 1256 2455 60 1050 1214 2264 65 888 1124 2012 70 714 1113 1827 75 574 985 1559 80 379 838 1217 85 179 622 801 90 63 265 328

52 95 16 71 87 100 4 22 26 Kokku 16514 17804 34318

Tabel 2. Elanike arv Järva maakonnas 01.01.2011 Haldusüksus Mehi Naisi Kokku Albu vald 674 650 1324 Ambla vald 1126 1160 2286 Imavere vald 483 492 975 Järva-Jaani vald 845 876 1721 Kareda vald 348 359 707 Koeru vald 1172 1156 2328 Koigi vald 547 520 1067 Paide vald 944 834 1778 Roosna-Alliku vald 617 600 1217 Türi vald 5063 5476 10539 Väätsa vald 704 691 1395 Paide linn 3991 4990 8981 Maakond kokku 16514 17804 34318

Tabel 3. Elanike arvu muutus Järva maakonna haldusüksustes Haldusüksus 1.01.2010 1.01.2011Muutus Albu vald 1366 1324 -42 Ambla vald 2320 2286 -34 Imavere vald 1001 975 -26 Järva-Jaani vald 1734 1721 -13 Kareda vald 716 707 -9 Koeru vald 2335 2328 -7 Koigi vald 1103 1067 -36 Paide vald 1798 1778 -20 Roosna-Alliku vald 1241 1217 -24 Türi vald 10746 10539 -207 Väätsa vald 1419 1395 -24 Paide linn 9091 8981 -110 Maakond kokku 34870 34318 -552

Peresündmused Järvamaal 2010. aastal Järvamaal registreeriti 2010. aastal 367 sündi, 454 surma, 67 abielu ja 42 abielulahutust.

Sündide registreerimise statistika Sünde registreeriti 22 võrra enam kui 2009. aastal, mil lapsi sündis 345. Poisslapsi sündis 174, tütarlapsi 193. Enim esitasid vanemad lapse sünni registreerimisel ühise avalduse isast põlvnemise kindlakstegemiseks: 213 korral. Laste vanemad olid registreeritud abielus 114 juhul. Üksikemasid oli 40 juhul registreeritud sündidest. Kõige enam sündis vanematel esimene (134) ja teine laps (124). Kaksikuid sündis 9 paari, neist 4 segapaari, 3 paari tüdrukuid ning 2 paari poisse.

53 Tabel 1 Järvamaal registreeritud sünnid 2010. aastal kuude lõikes I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Paide linn* 14 11 12 8 11 14 10 14 3 4 8 10 119 Albu vald 1 1 2 1 2 3 2 1 13 Ambla vald 2 2 3 2 4 2 1 3 1 3 23 Imavere vald 2 1 2 4 1 1 1 12 Järva-Jaani vald 1 1 1 1 4 4 1 1 14 Kareda vald 1 1 1 1 4 Koeru vald 1 2 8 3 2 2 1 2 2 23 Koigi vald 1 3 3 1 3 1 2 1 1 1 2 1 20 Paide vald 3 1 1 3 1 1 2 1 13 Roosna-Alliku vald 1 2 1 1 2 3 10 Türi vald 8 6 14 9 11 5 10 8 8 9 7 8 103 Väätsa vald 2 1 1 2 1 1 3 2 13 Kokku 28 27 48 28 37 28 31 31 24 29 27 29 367

MAAKOND 2009 28 27 30 35 28 25 26 33 37 25 20 31 345 MAAKOND 2008 32 35 22 31 35 34 44 39 30 26 23 30 381 MAAKOND 2007 24 30 22 27 38 17 35 37 31 34 22 33 350 MAAKOND 2006 28 18 35 21 28 27 36 31 20 29 30 32 335 MAAKOND 2005 22 31 30 30 43 25 32 36 40 30 29 23 371 MAAKOND 2004 27 33 32 34 38 34 41 33 23 30 29 34 388 MAAKOND 2003 38 20 26 21 33 37 39 26 46 29 28 24 367 * Paide linna laste sünnid registreeritakse Järva Maavalitsuses

Tabel 2 Sündide aruanne 2010 Paide linn* Albu vald Ambla vald Imavere vald Järva-Jaani vald Kareda vald Koeru vald Koigi vald Paide vald Roosna-Alliku vald Türi vald Väätsa vald 2010 2009 SÜNDE REGISTREERITUD 119 13 23 12 14 4 23 20 13 10 103 13 367 345 POISSE: 611085721087 5 49 2 174 187 TÜDRUKUID: 5831577213126 5 54 11 193 158 ÜKSIKEMASID: 1310200440 0 14 2 40 30 VANEMAD OLID ABIELUS: 3848550663 5 32 2 114 113 ISAST PÕLVNEMISE TUVASTAMINE/ ISADUSE OMAKSVÕTT 68815594131010 5 57 9 213 202 MITMES LAPS EMAL: 00 esimene: 3846662896 2 41 6 134 138 teine: 53312021743 2 32 5 124 114 kolmas: 2233541642 4 18 1 73 64 neljas: 621010112 0 8 0 22 15 viies: 010010010 2 4 1 10 10 54 kuues: 000000010 0 0 0 13 seitsmes: 000000000 0 0 0 01 kaheksas: 001100000 0 0 0 20 üheksas: 000000000 0 0 0 00 kümnes: 000000100 0 0 0 10 KAKSIKUID: 102000000 0 6 0 97 MM: 100000000 0 1 0 24 MN: 001000000 0 3 0 42 NN: 001000000 0 2 0 31 KOLMIKUID: 000000000 0 0 0 00 SURNULT SÜNDE: 000010000 0 0 0 13 *Paide linna laste sünnid registreeritakse Järva Maavalitsuses

Surmade registreerimise statistika Järva maakonnas registreeriti 2010. aastal 454 surma, seda on 57 võrra rohkem kui 2009. aastal, kui suri 397 inimest. Suri 226 meest ja 228 naist.

Tabel 3. Järvamaal registreeritud surmad 2010 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Paide linn* 5 7 17 19 13 15 16 16 18 12 13 13 164 Albu Vallavalitsus 3 4 1 1 1 1 2 13 Ambla Vallavalitsus 2 1 3 3 3 3 3 2 1 2 3 4 30 Imavere Vallavalitsus 2 1 4 1 8 Järva-Jaani Vallavalitsus 1 3 3 3 3 1 1 15 Kareda Vallavalitsus 1 2 1 1 1 1 1 8 Koeru Vallavalitsus 8 6 4 4 4 6 9 4 1 6 6 4 62 Koigi Vallavalitsus 1 2 1 1 1 6 Paide Vallavalitsus 1 4 2 2 2 2 1 2 16 Roosna-Alliku Vallavalitsus 1 1 1 1 1 2 2 9 Türi Vallavalitsus 9 14 11 8 10 7 5 7 4 13 11 13 112 Väätsa Vallavalitsus 2 1 1 1 2 2 2 11 Kokku 26 38 4243 40 38 45 38 28 38 35 43 454

Maakond 2009 45 37 32 36 22 36 33 34 37 27 29 29 397 Maakond 2008 30 33 39 33 42 29 35 38 35 22 46 36 418 Maakond 2007 46 40 35 31 41 32 42 36 31 32 36 43 445 Maakond 2006 52 37 43 36 39 45 30 23 42 27 33 31 438 Maakond 2005 47 35 52 42 34 40 34 31 41 45 38 36 475 Maakond 2004 45 48 38 52 34 49 31 31 44 22 40 43 477 Maakond 2003 56 44 51 51 23 30 45 35 40 65 29 39 508 *Paide linna laste surmad registreeritakse Järva Maavalitsuses

55 Tabel 4. Surmade aruanne 2010 Paide linn* Albu vald Ambla vald Imavere vald Järva-Jaani vald Kareda vald Koeru vald Koigi vald Paide vald Roosna-Alliku vald Türi vald Väätsa vald Kokku SURMAKANDEID KOKKU 164 13 30 8 15 8 62 6 16 9 112 11 454 ALLA ÜHE AASTASEID LAPSI: 1 0 0000000 0 0 0 1 TUNDMATUID MEHI: 0 0 0000000 0 0 0 0 TUNDMATUID NAISI: 0 0 0000000 0 0 0 0 SURNUD MEHI: 8311145642548 4 55 7226 SURNUD NAISI: 812163943728 5 57 4228 *Paide linna elanike surm registreeritakse Järva Maavalitsuses

Abielude sõlmimiste statistika Järva Maavalitsuses sõlmiti 2010. aastal 62 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti 5 abielu. 2009. aastaga on abielude arv vähenenud 77 võrra, mil sõlmiti 144 abielu, neist vaimulike poolt 6. Abiellujad oli Eesti kodanikud 64 juhul. Eesti kodanik abiellus välismaalasega 3 juhul.

Tabel 5. Järvamaal sõlmitud abielud 2010 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva Maavalitsus 2 2 2 2 5 10 5 12 2 6 6 8 62 Teet Hanschmidt EELK Türi Algur Kaerma EELK Paide Püha Risti kogudus Allan Praats EELK Koeru kogudus 1 1 1 3 Tõnu Linnasmäe EELK Ambla kogudus Katri-Helena Melder EELK Järva-Jaani kogudus Lea Heinaste EELK Anna kogudus 1 1 Neemo Raasik Türi Kristlik Misjonikogudus 1 1 Andres Tšumakov - EELK

MAAKOND 2010 2 2 2 2 5 13 6 13 2 6 6 8 67 MAAKOND 2009 2 6 9 4 8 22 32 29 12 6 5 9 144 MAAKOND 2008 2 6 9 4 13 27 38 63 10 13 4 17 206 MAAKOND 2007 9 8 8 14 40 44 35 17 10 9 20 214 MAAKOND 2006 5 3 4 6 7 24 41 34 25 10 7 18 184 MAAKOND 2005 2 3 2 7 13 21 31 28 16 9 8 15 155 MAAKOND 2004 4 3 2 10 8 17 37 29 16 13 9 19 167 MAAKOND 2003 2 2 8 9 4 18 21 21 7 10 5 19 126

56 Tabel 6. Abielude sõlmimine Järva maakonnas 2006 - 2010 2006 2007 2008 2009 2010 Järva MV perekonnaseisuosakonnas 173 202 188 138 62 vaimulike poolt 11 12 18 6 5 Kokku 184 214 206 144 67 LÜHENDATI KUUAJALIST TÄHTAEGA: 0 0 0 0 1 LÜHENDATI ABIELLUMISIGA: Noormehed 15 a.: 0 0 0 0 0 Neiud 15 a.: 0 1 0 0 0 Noormehed 16 a.: 0 0 0 0 0 Neiud 16 a.: 0 1 0 0 1 Noormehed 17 a.: 0 0 0 1 1 Neiud 17.a : 3 3 1 1 1 ABIELLUJAD EESTI KODANIKUD: 174 202 194 135 64 ÜKS ABIELLUJATEST EESTI KODANIK: 10 12 12 9 3

Abielulahutuste registreerimiste statistika Järva Maavalitsuses registreeriti 2010. aastal 42 abielulahutust. Lahutusi oli 13 võrra vähem, kui 2009. a, mil lahutati 55 abielu.

Tabel 7. Järvamaal registreeritud abielulahutused 2010 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU

Järva Maavalitsus 4 1 2 4512545 3 6 42

MAAKOND 2009 4 2 6 2462576 7 4 55 MAAKOND 2008 3 4 7 5468873 2 10 67 MAAKOND 2007 10 4 7 5765844 3 6 69 MAAKOND 2006 5 3 6 122679811 11 6 86 MAAKOND 2005 5 4 6 8527478 7 3 66 MAAKOND 2004 3 4 9 43695105 1 8 67 MAAKOND 2003 5 5 6 5266686 7 9 71

Tabel 8. Lahutused Järvamaal 2006 - 2010 2006 2007 2008 2009 2010 LAHUTUSI KOKKU: 86 69 67 55 42 LAHUTUSED LIIKIDE JÄRGI: Kohtuga.: 3 0 0 1 0 Kokkuleppel 83 69 67 54 42 KUI KAUA KESTIS ABIELU: Alla aasta.: 1 1 1 1 1 1 - 2 aastat 7 6 7 7 6 3 - 5 aastat 9 10 8 7 6 6 - 10 aastat 10 6 12 6 6 11 - 15 aastat 16 9 7 8 5

57 16 - 20 aastat 18 15 13 9 4 20 - 25 aastat 11 10 8 8 5 26 - 30 aastat 12 5 7 3 6 üle 30 aasta 2 7 4 6 3 MÕLEMAD LAHUTAJAD EESTI KODANIKUD: 86 65 65 54 41 ÜKS LAHUTAJATEST EESTI KODANIK: 0 4 2 1 1

Nimemuutmiste statistika Isikute nimemuutmise avaldusi menetleti 11 korral. Eesnime sooviti muuta 2, perenime 8 korral ning isikunime 1 juhul. Nimemuutmise otsuse tegi regionaalminister 3 ning Järva Maavalitsuses otsustati uue nime andmine 8 korral.

58 Looduskeskkond Jäätmemajandus Jäätmetealane statistika põhineb ettevõtete jäätmearuannetel. Aruande peavad esitama kõik ettevõtted, kellele on väljastatud jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on registreeritud jäätmekäitlejana. Samuti on Keskkonnaametil õigus küsida jäätmearuannet neilt ettevõtetelt, kellel tekib aastas üle saja kilo ohtlikke jäätmed või üle kümne tonni tavajäätmeid. Nagu ka eelmistel aastatel, ei ürita me seekord välja tuua enim jäätmeid tekitavaid tööstusharusid ja nende poolt tekitatud jäätmete üldkogust, sest aastate vältel on puidutööstus olnud Järvamaal suurimaks jäätmete tekitajaks ning see olukord ei ole muutunud. Samas on suurim osa taaskasutatud jäätmetest pärit samuti puidutööstusest. 2010. aasta oli Väätsa prügilale 10 täispikk tööaasta. Avamisest alates on prügila olnud pidevas arengus. 2009. aastal jätkati Väätsa prügila edasiarendamist, täiendades konteineri- ja masinaparki, täiustati jäätmete kompostimisega seotud tehnoloogiat ning käivitati plastijäätmete taaskasutamine koostöös Väätsa Plast OÜ’ga. 2010. aastal ladestati Väätsa prügilasse kokku 24 284,044 tonni jäätmeid, mis on mõnevõrra rohkem kui 2009. aastal. Suurima osa moodustasid kodumajapidamistest ning ettevõtetest kogutud segaolme jäätmed (18329,612 t). Kuigi Väätsa prügilas on välja arendatud ka ehitus-lammutusprahi eraldikogumine, ei ole siiski võimalik kogu tekkivat jäätmehulka taaskasutusse suunata, mistõttu läheb osa ehitus-lammutusprahti endiselt ka ladestamisele (kokku 1522,162 tonni). Kuivõrd 2010. aasta jooksul majanduse olukorras olulist muutust ei olnud, on ka ladestatud ehitus- lammutusjäätmete kogus jäänud enam-vähem samaks. Väätsa prügilasse aasta jooksul ladestatud jäätmete hulga muutust võib näha allolevalt graafikult.

Joonis 1. Väätsa prügilasse aasta jooksul ladestatud jäätmete hulk

tonnid

30000

25000

20000

15000 ladestatud kogus tonnides

10000

5000

0

1 2 8 9 0 0 0 006 007 0 0 200 200 2003 2004 2005 2 2 2 2 201

Jooniselt selgub, et 2010. aastal suurenes ladestatavate jäätmete hulk võrreldes eelmise aastaga. Jäätmete ladestamises on aastate jooksul toimunud oluline nihe turuosa muutumise suunas. Tihtilugu dikteerivad jäätmete liikumist prügiveofirmad ning seetõttu on raske täpselt määratleda, millised on põhjused ladestatud jäätmekoguste muutumisel. Täiuslikuma statistika saaks, kui analüüsida kõikides Eesti prügilates ladestatud jäätmekoguseid ning jäätmete päritolu, kuid teema nii põhjalik käsitlus ei oleks siinkohas otstarbekas ning soovijad võivad suve lõpupoole jäätmealast statistikat otsida Keskkonnateabe Keskuse kodulehelt.

59 Aastaid on probleemiks olnud jäätmete ebaseaduslik metsa alla vedamine. Tundub, et olukord on mõnevõrra paranema hakanud. Samuti on seadusandja võtnud vastu resoluutse otsuse ja eelmises Aastaraamatus välja toodud probleemi - liiga kergekäeline korraldatud jäätmeveost vabastamine, lahendanud jäätmeseaduse muudatusega, mis võimaldab kinnistu omaniku korraldatud jäätmeveost vabastada ainult juhul kui kinnistut ei kasutata. Samuti on konkreetselt paika pandud, kui tihedalt tuleb konteinerit tühjendada, seega on omavalitsustelt ära võetud võimalus inimesi alusetult jäätmeveost vabastada. Riigi selline käitumine on paljudes jäätmevaldajates pahameelt tekitanud, aga kahjuks ei olnud paljudes kohtades jäätmevedajatel enam võimalik kvaliteetset teenust pakkuda, sest vabastuste tõttu oli turusituatsioon oluliselt muutunud, võrreldes sellega, millise info põhjal konkursid läbi olid viidud.

Jahindus Teist aastat järjest oli Järvamaal kehtestatud põtrade küttimiseks maksimaalne lubatud küttimiskvoot, mida jahimehed ei tohtinud ületada. Põhjuseks see, et põtrade arv on lähedane optimaalse arvukusele. Lubatud maksimaalseks küttimiskvoodiks oli Järvamaal kehtestatud 252 põtra. Kütiti aga natuke vähem 235 põtra. Metssigadele oli aga kehtestatud minimaalne küttimiskvoot 1415, mis tuli aga kindlasti täita, põhjusel et vähendada nende poolt tekitatud kahjustusi. Sellega tulid Järvamaa jahimehed edukalt ka toime, nagu eelmistel aastatelgi. Kütiti kokku 1617 metssiga. Metskitsedele möödunud jahihooajal esmakordselt küttimiskvoote ei kehtestatud. Põhjuseks 2009- 2010 aasta talve rasked lumeolud, mis vähendasid tunduvalt metskitsede arvukust. Jahimeestel jäi enda otsustada, kas nad kütivad metskitsesid või ei. Kui 2009-2010 kütiti 866 metskitse siis möödunud hooajal ainult 300 metskitse. Karusid võis Järvamaal küttida 9, paraku jäi aga 2 karu küttimata. Hundi ja ilvese jahti takistasid rasked lumeolud eriti detsembris ja jaanuaris. Ei olnud võimalik teha korralikku luuret ega ajujahte. Jaanuari lõpuks oli kogu Eestis hunte ja ilveseid tagasihoidlikult kütitud ja et tagada määratud küttimiskvootide täitmine, otsustas Keskkonnaamet hundi ja ilvese küttimiskvoodid viia Keskkonnaameti regiooni põhisteks. Järvamaa jahimeestel õnnestus küttida kokku 7 ilvest ja 11 hunti. Hundijahte korraldasid väga edukalt Kõrvemaa jahimehed, kes küttisid 10 hunti. Ei unustatud küttida ka väikeulukeid. Rebaseid kütiti kokku 446, mis on peaaegu sama, mis möödunud jahihooajal. Kährikkoera aga kütiti rohkem kui mullu, kokku 1131. Kuna metskitsede ja metssigade söödaplatsid on lisasöödaga pidevalt varustatud, siis kährikkoerad enam talveunne ei jäägi ja on õppinud neid söödaplatse hoolega külastama, seda vaatamata ka kõige külmematele ilmadele. Seetõttu suur enamus kährikkoeri kütitigi peamiselt söödaplatsidelt. Kraavide ja ojade paisutajat ja üleujutuste tekitajat kobrast suudeti ka rohkem küttida. Kobraste arvukus vähenes 258 kopra võrra. Survet kobraste arvukuse vähendamiseks tuleb aga jätkata. Raske ja lumerohke talve tõttu tuli jahimeestel teha ära suur töö jahiulukite lisasöötmisel. See töö oli kordades suurem kui varasematel aastatel. Metssigadele oli rajatud 406 söödakohta ja metskitsedele viidi lisasööta 195 söödasõime. Lisaks viidi veel metskitsedele silorulle. Soolakuid oli rajatud 532. Vaatamata lisasöötmisele, vähenes loendusandmete alusel metskitsede arvukus raske talve ja kiskjate suure arvukuse tõttu jällegi. Eks kevad ja suvi näitavad, palju neid tegelikult raske talve üle elasid. Järvamaal on 237219 ha jahimaad ja seda kasutab 642 kohalikesse jahiseltsidesse kuuluvat jahimeest, lisaks käis ka jahituriste välismaalt. Karude poolt tekitatud kahjud Järvamaal 2010 aastal vähenesid ( 2009 aastal kahju 34900.-kr ja 2010 aastal 9000.- kr), huntide omad aga kasvasid (2009 aastal kahju 71500.- kr ja 2010 aastal 86700.- k). Kokku murti 43 ja vigastati 29 lammast. Suuremad hundimurdmised toimusid Koeru, Paide ja Roosna-Alliku vallas.

60 Tabel 1. Jahiulukite küttimine 2010-2011 jahihooajal Järvamaal jahipiirkonniti Ilves Hunt Karu Mink Põder Mäger Haned Pardid Kobras Rebane Tuhkur Metskits Metssiga Halljänes Metsnugis Valgejänes Jahipiirkond Kährikkoer Alliku 7 15 95 51 55 3 1 11 2 28 Ambla 14 15 54 1 5 4 4 6 5 Anna 9 9 45 1 19 42 5 2 3 0 EPT 8 0 77 13 17 8 3 4 0 2 Esna 9 17 73 29 44 4 19 0 0 Imavere 11 22 181 1 20 45 1 2 15 13 39 Jäneda 14 3 60 24 30 1 20 3 9 Järva-Jaani 9 29 48 1 22 26 1 4 2 9 3 Jüriöö 9 11 34 16 59 12 0 5 Kabala 17 36 63 1 1 36 201 5 5 1 7 2 16 Kirna 5 5 32 1 21 16 1 4 0 1 Koeru 10 16 113 27 116 21 4 46 3 Koigi 11 38 196 28 87 3 1 3 20 14 2 Kõrvemaa 8 9 148 10 1 48 63 1 1 61 65 14 Lehtse 19 0 38 1 5 34 13 26 13 Oisu 10 46 49 1 44 148 21 1 2 Päinurme 10 16 70 1 5 52 1 3 19 30 4 Türi 13 0 28 7 23 1 3 1 23 Lõõla 16 2 152 2 21 47 1 12 0 Väätsa 26 11 61 1 1 0 22 7 0 0 KOKKU 235 300 1617 7 11 7 441 1131 48 2 5 1 24 3 258 221 169

Looduskaitse Maakonna territooriumist hõlmavad pindalalised kaitstavad loodusobjektid ca 33 760 hektarit ehk 14 % sh Natura 2000 alad ca 27 110 ha ehk 11 % . 2010. aastal kinnitati Türi maastikukaitseala uus kaitse-eeskiri ja kaitseala välispiir. Järvamaal asub 51 kaitseala, sh 8 looduskaitseala, 10 maastikukaitseala, 30 parki ja 2 puistut ning 1 uuendamata kaitsekorraga ala. Hoiualsid on 7. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on keskkonnaregistris 43. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt on Koordi raba.

Tabel 1. Loodus- ja maastikukaitsealad Kaitseala Asukoht Pindala

Järva maakonnas Koeru vallas Jõeküla, Koidu-Ellavere, Norra, ja Rõhu külas ning Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde ja Tooma külas ning Lääne-Viru maakonnas vallas Koluvere Kokku 10 110 ha, sh Järva Endla looduskaitseala ja Piibe külas maakonnas 4117 ha

61 Roosna-Alliku vallas Esna, ja Vedruka külas ja Esna maastikukaitseala Kareda vallas Esna külas 225 ha Türi vallas Änari külas ning Väätsa Iidva looduskaitseala vallas Piiumetsa ja Roovere külas 806 ha Kareda vallas Kareda, Ämbra ja Öötla külas ning Koigi vallas Kahala külas ja Paide vallas Kareda looduskaitseala külas 361 ha Roosna-Alliku vallas ja Kiigumõisa Oeti külas ning Albu vallas Kaalepi maastikukaitseala külas 169 ha looduskaitseala Ambla vallas Kurisoo külas 47 ha

Järva maakonnas Albu vallas Kaalepi, Mägede, Mõnuvere ja külas, Paide vallas Puiatu, Sõmeru ja Võõbu külas, Roosna- Alliku vallas Allikjärve ja Oeti külas ning Harju maakonnas Aegviidu vallas Aegviidu alevis, vallas Mustjõe ja Pikva külas, Vetla, Voose Kõue vallas Kiruvere, Kõrvenurga ja Vanamõisa külas ning Lääne- Viru Kõrvemaa maakonnas Lehtse vallas Jäneda, Kokku 20 540 ha, sh Järva maastikukaitseala Kõrveküla ja külas maakonnas 12 940 ha. Ambla vallas Jõgisoo, ja Lüsingu maastikukaitseala Roosna külas 108 ha Nõmme raba Türi vallas Kärevere, , looduskaitseala Tännassilma ja külas 435 ha Järva maakonnas Väätsa vallas Piiumetsa külas ning Rapla maakonnas vallas Vahastu Piiumetsa külas ja Käru vallas Lungu ja Sonni Kokku 1 130 ha sh Järva maastikukaitseala külas maakonnas 343 ha Koigi vallas Koigi ja Prandi külas ning Paide vallas Nurmsi, Prandi looduskaitseala ja külas 871 ha Pärnu jõe saar Türi vallas Türi linnas 1,4 ha Rava maastikukaitseala Ambla vallas Rava külas 16 ha Roosna-Alliku Roosna-Alliku vallas Roosna- maastikukaitseala Alliku alevis ja Allikjärve külas 43 ha

Järva maakonnas Türi vallas külas, Pärnu maakonnas Vändra vallas Kaansoo külas ja Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Kokku 1 751 ha, sh Järva Saarjõe maastikukaitseala Kootsi külas maakonnas 1128 ha

62 Silmsi looduskaitseala Koeru vallas Valila külas 146 ha Türi vallas Kirna, Näsuvere, Pala, Poaka, Tori ja Türi-Alliku külas Türi maastikukaitseala ning Väätsa vallas Ülejõe külas 3556 ha Albu vallas Peedu külas ja Ambla Vulbi maastikukaitseala vallas Sääsküla külas 10,7 ha Väätsa vallas , Röa ja Väätsa looduskaitseala Vissuvere külas 416 ha

Tabel 2. Kaitstavad pargid ja puistud Kaitseala Asukoht Pindala Albu mõisa park Albu vallas Albu külas 6,7 ha Aravete kooli park Ambla vallas Aravete alevikus 4,4 ha Aruküla mõisa park Koeru vallas Koeru alevikus 5,6 ha Eistvere mõisa park Imavere vallas Eistvere külas 6,1 ha Eivere mõisa park Paide vallas Eivere külas 3,1 ha mõisa park Koeru vallas Ervita külas 7,2 ha Huuksi mõisa park Koigi vallas Huuksi külas 20,1 ha Kabala mõisa park Kabala vallas Kabala külas 12,6 ha Karinu mõisa park Järva-Jaani vallas Karinu külas 3,2 ha Koigi mõisa park Koigi vallas Koigi külas 15,3 ha Kolu mõisa park Türi vallas Kolu külas 3,5 ha Koordi mõisa park Roosna-Alliku vallas Kirisaare külas 5,4 ha kabelipark Järva-Jaani vallas Kuksema külas 1,8 ha Kuksema põlispuud Järva-Jaani vallas Kuksema külas 3,8 ha mõisa park Imavere vallas Laimetsa külas 4,0 ha Laupa mõisa park Türi vallas Laupa külas 9,4 ha Lokuta mõisa park Türi vallas Türi linnas, 1,1 ha Mäo mõisa park Paide vallas Mäo külas 9,7ha Norra mõisa park Koeru vallas Norra külas 21,5 ha Oisu mõisa park Oisu vallas Oisu alevikus 3,6 ha ebatsuugapuistu Paide vallas külas 2,5 ha Purdi mõisa park Paide vallas Purdi külas 7,7 ha Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku Roosna-Alliku mõisa park alevikus 5,3 ha Rõugu talupark-dendraarium Kabala vallas Villevere külas 7,8 ha Sargvere mõisa park Paide vallas Sargvere külas 6,2 ha Seidla mõisa park Albu vallas Seidla külas 6,5 ha Särevere mõisa park Türi vallas Särevere alevikus 6,1 ha Vao mõisa park Koeru vallas Vao külas 2,7 ha Vodja mõisa park Roosna-Alliku vallas Viisu külas 5,0 ha Väike-Kareda mõisa park Koigi vallas Väike-Kareda külas 8,4 ha Väinjärve park Koeru vallas Väinjärve külas 3,9 ha Väätsa mõisa park Väätsa vallas Väätsa alevikus 4,0 ha

63 Tabel 3. Hoiualad

Hoiuala Asukoht Pindala/pikkus Järva-Jaani vallas Jalgsema hoiuala Jalgsema külas 41 ha Määru hoiuala Türi vallas Kurla külas 8 ha Preedi jõe hoiuala Koeru vallas Preedi külas 1 km Pärnu jõgi maakonna piirist kuni Vodja jõe suudmeni ning Esna suudmest kuni Valgma külani ning Vodja jõgi suudmest kuni Mäo vana Pärnu jõe hoiuala veskikohani 42 km Koeru vallas Kalitsa, hoiuala Tudre ja Vuti külas 60 ha Türi vallas Jändja, Türi-Karjaküla Karjaküla, Lokuta ja Pala hoiuala külas ning Türi linnas 94 ha Võlingi oja Koeru vallas Jõeküla ja hoiuala Vaali külas 3 km

Tabel 4. Kaitstavad looduse üksikobjektid Üksikobjekt Asukoht Ausammaste kivi e. Seidla suurkivi Albu vallas Seidla külas Eevakivi Ambla vallas Mägise külas Kabala kivi e. Maasika talu kivi Imavere vallas Eistvere külas Kabeli suurkivi Roosna-Alliku vallas Kirisaare külas Kabrani kivi Albu vallas Peedu külas Karinu ohvrikivi e Orjakivi e Katkukivi Järva–Jaani vallas Karinu külas Luisu rändrahn Türi vallas külas Miinakivi Albu vallas Järva-Madise külas Nõmme küla rändrahn Väätsa vallas Aasuvälja külas Ohvrikivi e. Köstrikivi Paide vallas Ojakülas Otsamäe rahn Paide vallas Sõmeru külas Imavere vallas Käsukonna ja Jalametsa külade Pillisaare rändrahn piiril Prümli kivi Ambla vallas Jõgisoo külas Saaremäe rändrahn Türi vallas Villevere külas Vaki kivi Türi vallas Villevere külas Vassaare metsakivi Türi vallas Metsaküla külas Villevere suurkivi e. Ollepa kivi Türi vallas Villevere külas Vissuvere suur rahn Väätsa vallas Vissuvere külas Võstermäe rändrahn Türi vallas Laupa külas Väljaotsa rändrahn Paide vallas Mäo külas Äiamaa kivi Türi vallas Äiamaa külas

64 Aravete allikad Ambla vallas Aravete alevikus Kihme ehk Sadama allikad Albu vallas Kaalepi külas Eniste kuusk Türi vallas külas Huuksi kaksikpärn Koigi vallas Huuksi külas Huuksi elupuu Koigi vallas Huuksi külas Jalgsema kahevennakask Järva-Jaani vallas Jalgsema külas Jungi talu vahtrad (3) ja pärnad (2) Imavere vallas tammekülas Kalmaste mänd Paide vallas Purdi külas Koigi ussikuusk Koigi vallas Huuksi külas Kõljala tamm Väätsa vallas Aasuvälja külas Ojaküla pärn Paide vallas Ojaküla külas Ojaküla tamm Paide vallas Ojaküla külas Piiumetsa kaheksaharuline pärn Väätsa vallas Piiumetsa külas Prääma põõsaskask Paide vallas Prääma külas Päinurme tamm Koigi vallas Päinurme külas Raudemetsa mänd Türi vallas Pala külas Saare-Siimu tamm Türi vallas Rassi külas Sargvere saar Paide vallas Sarvere külas Tammsaare tamm (Vetepere tamm) Albu vallas Vetepere külas Vanga kased Türi vallas Pala külas Väike-Kareda euroopa lehis Koigi vallas Väike-Kareda külas Änari pärn Türi vallas Änari külas

Maakonnas on registreeritud 1 I kaitsekategooria kaitsealuse taime, lehitu pisikäpa, kasvukoht. I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide pesakohti on registreeritud kokku 30, sh 5 kaljukotka, 20 väike-konnakotka ja 5 must-toonekure pesakohta. II kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti on registreeritud 92 ja liike 17. II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide elupaiku on registreeritud kokku 60 ja määratud liike 7. II kaitsekategooria kaitsealuste seente kasvukohti on registreeritud 1 ja liike 1. III kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti on registreeritud 144 ja liike 23. III kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohti on registreeritud 37 ja liike 12. III kaitsekategooria kaitsealuste samblike kasvukohti on registreeritud 2 ja liike 1. Linnuliikidest on aktuaalseim metsise kaitse. Metsise elupaigad hõlmavad maakonnas ca 12 880 ha suuruse ala. Väljaspool kaitsealasid asuvate kaitsealuste liikide kaitseks on moodustatud 18 väike-konnakotka püsielupaika, 1 must-toonekure püsielupaik, 1 kanakulli püsielupaik ja 11 metsise püsielupaika.

65 Kommunikatsioon Maanteed

Riigimaanteed 1.jaanuari 2011. aasta seisuga paiknes Järva maakonnas 918,284 km riigimaanteid, millest kattega teid oli 583,290 km ehk 63,5%. Teede kogupikkusest moodustasid põhimaanteed 13,8%, tugimaanteed 12,5% ja kõrvalmaanteed 73,7%.

Tabel 1. Riigimaanteede olem Järva maakonnas 01.01.2011 seisuga sealhulgas katete lõikes (km) Kattega teid KOKKU asfalt- must- tuhk- pinnatud kruusa- 1.jaanuar 2010.a 1.jaanuar 2011.a Teeliik (km) betoon kate betoon ja kruus ja tee stabili- frees- osatähts. osatähts. seerimine puru km % km % Põhimaanteed 126,858 126,858 0,000 0,000 0,000 0,000 127,332 100,0 126,858 100,0 Tugimaanteed 114,683 106,636 6,683 0,016 1,348 0,000 114,683 100,0 114,683 100,0 Kõrvalmaanteed 676,743 80,582 68,913 58,925 133,329 334,994 314,912 47,0 341,749 50,5 Kokku 918,284 314,076 75,596 58,941 134,677 334,994 556,927 60,6 583,290 63,5 Maanteeameti andmed

Joonis 1. Riigimaanteede olem 01.01.2011 seisuga

asfalt kruusatee betoon 39% 34%

mus tkate 8% pinnatud kruus ja tuhkbetoon ja stabili- freespuru seerimine 15% 6%

Teehoiutöid tehti 2010. aastal Järvamaa riigimaanteedel 281479 miljoni krooni ulatuses, millest 61,0% moodustas maanteede ja katete ehitus, 6,1% sildade, viaduktide, tunnelite ehitus ja rekonstrueerimine, 19,9% maanteede remonditööd ning 12,2% hooldetööd. Teedele ehitati 18,31 km asfaltbetoonkatteid, 0,12 km muid sideainetega segatud katteid ja 21,22 km freespurust katteid. Lisaks remonditi 2,5 km kruusateid ning tehti 52,85 km ulatuses korduspindamisi. Hooldetööde maht kokku oli 34,21 miljonit krooni, millest 64% moodustasid suvised hooldetööd, 33% talihooldetööd ja 3% sildade ja viaduktide hoole. Järva maakonnas teostas riigimaanteede hoolet AS Järva Teed.

Tabel 3. Riigimaanteede ja rajatiste ehitus-, remondi- ja hooldetööde mahud 2010.aastal Järva maakonnas % Töö nimetus Mõõtühik Kogus kogumahust 1.Maanteede ja katete ehitus tuh kr 171685 61,0 a) ehitatud katteid maanteedele tuh kr 171685 km 39,647 - asfaltbetoonkatteid tuh kr 165306

66 km 18,309 - muid teel või segistis sideainega segatud katteid tuh kr 0 km 0,116 - freespurust kattega tuh kr 6379 km 21,222 - pinnatud kruusateid tuh kr 0,0 km 0,0 b) ehitatud kruusateid tuh kr 0,0 km 0,0 2. Sildade, viaduktide, ja tunnelite ehitus ja rek. tuh kr. 17195 6,1 - sildu tuh kr. 1947 tk 2 m 34,6 - viadukte ja tunneleid tuh kr. 15248 tk 6,0 m 266,0 3.Maanteede remont tuh kr 55997 19,9 a) remonditud katteid tuh kr 43736 km 11,1 - asfaltbetoonkatteid tuh kr 42853 km 7,5 - muid teel või segistis sideainega segatud katted tuh kr 883,0 km 3,6 b) remonditud kruusateid tuh kr 546 km 2,500 c) tehtud korduspindamist tuh kr 11715 km 52,846 4.Sildade ja viaduktide remont tuh kr 2397,0 0,0 m 0,0 - sildu tuh kr 2397,0 tk 1,0 m 7,3 - viadukte ja tunneleid tuh kr 0,0 m 0,0 5.Maanteede hoole tuh kr 34205 12,2 suvihoole tuh kr 21771 sh - kattega teedel tuh kr 13747 - kruusateedel tuh kr 8024 talihoole tuh kr 11325 sildade ja viaduktide hoole tuh kr 1109 Tööd kokku tuh kr 281479 100 Maanteeameti andmed

67 Suuremad ehitus- ja remonditööd Järva maakonna riigiteedel 2010.aastal Kesk-Eestis asuv Mäo ristmik kujunes juba sajandeid tagasi tähtsaks liiklussõlmeks. Liiklustiheduse kasvades ja tehnika arenedes omandas ristmik järjest kindlama kuju ja tähenduse. 2003. aastal alguse saanud Mäo möödasõidu planeerimise ja ettevalmistamise tulemusena kuulutati 2.11.2007 välja möödasõidu projekteerimise ja ehituse riigihange. 26. mail 2008 allkirjastasid ühispakkujad Nordecon lnfra AS, Nordecon International AS ja EA Reng AS ning Maanteeamet projekteerimise-ehituse töövõtulepingu, milles lepiti kokku, et Mäo möödasõit valmib 2010. aasta oktoobris. Ehituse kogumaksumus koos käibemaksuga oli 471 345 663 krooni, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi raha moodustas 78%. Ehitusjärelevalve leping sõlmiti ühispakkujatega Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland OY ja Finnroad OY. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee muudeti ümbersõidul eraldusribaga 2 + 2 sõidurajaga I klassi maanteeks. Lõigu alguses (km-l 84,98) pöördub maantee vasakule ja kulgeb 5 kilomeetri pikkuselt mööda uut lõiku. Suurim kaugus vanast teest on 840 meetrit. Alates 91. kilomeetrist taasühineb uus maantee vanaga. Tänu sujuvamale teele lühenes teepikkus Tallinnast Tartusse 690 meetri võrra ja vähenes sõiduaeg, ning mis kõige tähtsam – tagatud on stabiilne ja ohutu liiklusvoog. Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee pöördub rajatud lõigu alguses paremale ja kulgeb 1,8 kilomeetrit mööda uut lõiku, suundudes Lasputre peakraavist 300 meetrit Rakvere pool senisele teele tagasi. Ka eelkirjeldatud lõik projekteeriti ja ehitati osaliselt 2 + 2 sõidurajaga eraldusribaga maanteeks. Mäo möödasõidul on kaks eritasandilist ristmikku ja kaks ristet: • ristmik B2, kus Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee uus trass ületab Mäo möödasõidu uut teelõiku; • ristmik B4, mille kaudu on Mäo möödasõidu uus teelõik ühenduses senise (kõrvalejääva) maantee Tartu-poolse otsaga; • riste B1, mille kaudu pääseb Tarbja küla kohalik liiklus Mäo uue möödasõidu alt läbi; • riste B5, kus Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee uus teelõik viidi läbi senise (kõrvalejääva) Tallinna-Tartu maantee alt. Ristmike B2 ja B4 projektlahenduse kohaselt kulgevad rampide hargnemised põhimaanteelt ja suubumised põhimaanteele paremalt. See tagab liiklejatele maksimaalse mugavuse ja sujuvuse Mäo möödasõidul kui suurima liiklussagedusega tee osal. Mäo möödasõidu projektlahendus aitab eraldada kohaliku liikluse Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee läbivast liiklusest. Kohalikku kasutusse jääb senise (kõrvalejääva) maantee 4,1 kilomeetri pikkune säilitatav lõik, millele lisaks projekteeriti mitu uut kogujateed. Mäo möödasõidu lepinguga projekteeriti ja ehitati ka 4,5 kilomeetrit kergliiklusteid, mis asuvad Pärnu-Rakvere- Sõmeru maantee uue teelõigu parempoolses servas ja eritasandilise ristmiku B5 piirkonnas, kus eelmainitud põhimaantee ristub vana Tallinna-Tartu maanteega. Samuti projekteeriti ja ehitati Mäo kergliiklusteede ning Türi-Paide- kergliiklusteede võrgustiku vahele puudunud kergliiklustee lõik. Mäo kolmnurka rajati ka bussiterminali platsid. Müra ja saaste vähendamiseks ümbruskonnas rajati mitme konstruktsioonilahendusega 2,4 kilomeetrit müratõkkeid. Paigaldati ka kaugjuhtimisseadmetega tänavavalgustussüsteemid, et öisel ajal oleks võimalik kasutada säästurežiime. Kogu objekti ulatuses ehitati truupe ja drenaažisüsteeme. Suuremate uhtumiste vältimiseks paigaldati kõrgematele mulletele õlgmatte, lisaks rajati sajuveerennid koos sajuvee allaviikudega. Paigaldati liiklusmärke, teeviitu, tähisposte ja põrkepiirdeid koos tehnoloogilistele tagasipöördekohtadele paigaldatud kaugjuhitavalt avatavate tõkkepuudega ning tehti markeerimistöid. Mäo möödasõidu raames ehitatud teede ja rajatiste mahud: • E263/T2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee – 6,2 km, • T5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee – 2,6 km, • kogujateed – 4,5 km, • kergliiklusteed – 4,5 km, • eritasandiliste ristmike rambid – 2,5 km,

68 • viaduktid – 4 tk, • sild üle Vodja jõe – 1 tk, • müratõkked – 2,4 km.

Järgnevas tabelis on välja toodud veel lisaks Mäo möödasõidu valmimisele Järva maakonnas tehtud teetööd.

Tabel 4. Suuremad teetööd Järva maakonna riigimaanteedel 2010 aastal Objekti aadress

Tee Tee nimetus Objekti täpsustav nimetus Algus Lõpp nr km km Korduspindamised kokku 54,271 km

Katete taastusremont kokku 6,7 km sh: 5 Pärnu‐Rakvere‐Sõmeru Kirna asulavahelise lõigu remont sh 83,200 84,400 jalgratta‐ ja jalgtee ehitus 26 Türi‐ Taikse‐Oisu lõigu remont sh jalgratta‐ ja 3,000 8,500 jalgtee ning valgustuse ehitus

Sildade remont 15156 Anna‐Peetri‐Huuksi Öötla silla ümberehitus 12,336

Katete ehitus kruusateedele kokku 21,749 km sh: 15109 Väätsa‐Lõõla‐Saueaugu 2,100 5,900 15142 Järva‐Madise ‐ Simisalu 0,000 3,203 15153 Peetri ‐ Järva‐Jaani 0,418 7,874 15153 Peetri ‐ Järva‐Jaani 8,920 10,896 15173 Oisu‐Kärevere‐Taikse 7,699 9,105 15196 Rägavere‐Linnape‐Räsna 0,003 3,911

Liiklusohtlike kohtade ümberehitus sh: 5 Pärnu‐Rakvere‐Sõmeru Aravete ristmiku valgustuse ehitus 5 Pärnu‐Rakvere‐Sõmeru Käravete ristmiku valgustuse ehitus 25 Mäeküla‐Koeru‐Kapu Kapu ristmiku saarte ümberehitus 26 Türi‐Arkma Oisu ristmiku ja Mäeküla ristmiku valgustuse ehitus

Maanteeameti Ida regiooni andmetel

Kohalikud teed Järvamaa kohalikud omavalitsuste hallata oli 2010. a. 1. jaanuari seisuga 1138,9 km avalikult kasutatavaid kohalikke teid.

Tabel 5. Järva maakonna kohalike maanteede ja tänavate pikkus 01.01.2010.a. seisuga (km) Teed sealhulgas Omavalitsus kokku Kohalikud teed Metskondade Erateed Muud kokku maanteed tänavad teed teed Albu vald 184,1 73,5 72,8 0,0 36,0 74,6 0,0 Ambla vald 153,0 61,0 45,0 16,0 10,0 44,0 38,0 Imavere vald 108,3 85,3 84,5 0,8 0,0 10,0 13,0 69 Järva-Jaani vald 108,0 43,7 29,3 14,4 2,1 62,2 0,0 Kareda vald 60,5 44,9 40,3 4,2 0,0 15,6 0,0 Koeru vald 179,5 69,6 58,8 7,8 36,7 73,2 0,0 Koigi vald 146,9 106,2 105,6 0,0 25,1 15,6 0,0 Paide vald 220,0 144,0 144,0 0,0 15,0 38,0 23,0 Roosna-Alliku vald 130,4 45,5 41,1 4,4 0,0 78,4 6,5 Türi vald 566,8 333,4 279,1 50,9 164,5 68,8 0,0 Väätsa vald 187,3 92,3 83,0 5,0 42,0 53,0 0,0 Paide linn 39,5 39,5 0,0 39,5 0,0 0,0 0,0 Kokku 2084,3 1138,9 983,4 143,0 331,4 533,5 80,5 Statistikaameti andmed

Joonis 2. Kohalike teede olem 01.01.2009 seisuga Muud teed Erateed 3,9% 25,6%

Kohalikud teed Metskondade teed 54,6% 15,9%

Ühistransport Ühistranspordi korraldusega Järvamaa maakonnaliinidel tegeleb 01. novembril 2000. aastal Järvamaa omavalitsuste ja Järva Maavalitsuse poolt asutatud Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ (JÜTK). Maakonnaliine on Järvamaal 38 ja aasta liiniläbisõit 1449 tuhat liinikilomeetrit. Liiniläbisõit võrreldes 2009. aastaga vähenes 0,4%. Reisijate arv maakonnaliinidel võrreldes 2009. aastaga on vähenenud 1,6 %, tingituna eelkõige maakonna elanike arvu ja töökohtade vähenemisest.

Tabel 1. Järvamaa bussiliinide statistika 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009.a 2010.a Liinide arv 36 36 36 36 36 38 39 37 38 38 läbisõidu kilomeetrid tuh. km. 1592,8 1591,5 1578,2 1570,3 1571,0 1589,4 1547,7 1498,1 1455,3 1449,0 Piletitulu tuh. kr * 4631,7 4552,4 4577,2 5072,1 5690,0 5965,0 5758,4 6468,3 6205,6 5913,6 reisijate arv tuh. tk 1243,7 1252,2 1070,7 1108,1 1145,6 1092,2 952,8 904,7 778,0 765,4 s.h. piletiga 856,6 876,8 704,2 775,3 818,2 719,7 617,5 572,5 459,0 462,9 s.h. õpilased 387,1 375,4 366,5 332,8 327,4 372,5 335,3 332,2 319,0 302,5 Piletitulu kr/km * 2,97 2,82 2,9 3,23 3,6 3,75 3,72 4,32 4,26 4,08 * piletitulu käibemaksuta ja arvestus koos kuupiletitega

70 Piletimüük toimis Järvamaal ühtses elektroonilises piletimüügisüsteemis. Kasutatakse tarkvara, mis lihtsustab ja kiirendab erinevate analüüside teostamist. Kogu saadav ja töödeldud informatsioon on aluseks liinivõrgu kujundamisel ja optimeerimisel.

Joonis 1. Reisijad ja piletitulu 2010 aastal

700000

600000

500000

400000

300000

200000

100000

0 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

reisijad 39244 40062 44229 39153 39154 34083 30044 31426 39506 41386 42665 41996 540529 541269 610391 550281 558660 495317 443255 463489 553690 576728 587519 591347 piletitulu kr.

Joonis 2. Sõitjad 2010 aastal

900000 800000 700000 600000 500000 400000 300000 200000 100000 0 Piletiga sõitjad Õpilased Kokku Arv 462948 302500 765448

Liine kolmes liinigrupis teenindavad riigihanke ”Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 01.04.2006.a. – 31.03.2014.a” edukad pakkujad. Hanke tulemusena on sõlmitud 8- aastased hankelepingud. Ühes liinigrupis toimub liinivedu 2009.aastal JÜTK- i poolt korraldatud riigihanke tulemusena sõlmitud avaliku liiniveo lepingu alusel alates 01.02.2010.a ja lepingu pikkuseks on 6 aastat. Majandusaastal reisijale sõidutariifi ei muudetud. Reisijate teenindamiseks on kasutada olevate busside keskmine vanus on 11 aasta piires. Koostöös omavalitsustega kohandati liinivõrku vastavalt sõidunõudluse muutumisele. Järvamaa maakonnaliinide sõiduplaanid on sisestatud kodulehel www.peatus.ee

71 asuvasse üle-eestilisse ühistranspordi infosüsteemi, mis koondab kõik ühistranspordivõimalused ühte kohta. JÜTK-i kodulehel aadressil www.jytk.ee on võimalik siseneda otse sellesse süsteemi. Piletikontrolli teostamiseks bussides on kaasatud maavalitsuse koosseisus ametis olev ühistranspordi inspektor II poolaastal lisandus täiendav inspektor 0,5 koha koormusega. Piletimüügikorralduse jälgimiseks paigaldati täiendavalt 6 bussile videokaamera Osaletakse jätkuvalt Mäo reisiterminali projektis. Esitati põhitaotlus EAS- i KOIT kava II taotlusvooru. EAS- i otsusega toetati Mäo reisiterminali projekti rahataotlust. Terminali ehitushanke eduka pakkumuse teinud pakkujaga on sõlmitud hankeleping ning töödega alustati oktoobris 2010.a. Lepingud on sõlmitud ka teiste reisiterminaliga seotud hangete eduka pakkumuse esitanud pakkujatega. Tellijaks ja projekti eestvedajaks on JÜTK.

Raudtee 2010.aastal teenindas AS Tallinn--Türi-Viljandi raudteeliini Türi teelõigul 110 347 reisijat, mis on 2009. aastaga võrreldes 1851 reisijat ehk 1,7% rohkem. Sisenenud reisijate arv suurenes 2,8% ja väljuvate reisijate arv 0,6%. Türi raudteejaamas laaditi 2010.a. peale 338 vagunit ja maha 25 vagunit kogukaaluga vastavalt 9 tuh tonni ja 1 tuh tonni. Võrreldes 2009.aastaga suurenes vagunite arv 185 võrra ehk 103% ja kauba hulk 5 tuh tonni ehk 100 %.

Tabel 1. Järvamaa raudteelõigud 2010. aastal Lõigu Jaamad, Laaditud vaguneid Liini ja teelõigu nimetus Teenindatud reisijaid pikkus peatused tk/tuh t Tallinn-Lelle-Türi-Viljandi km liin sisenejad väljujad kokku peale maha Kokku

Türi teelõik 31,5 Kolu 115 266 381 Türi 50 190 50 185 100 375 338/9 25/1 363/10 Taikse 1 800 1 586 3 386 Kärevere 1 898 1 630 3 528 Ollepa 1 316 1 361 2 677 Kokku 31,5 55 319 55 028 110 347 338/9 25/1 363/10 Edelaraudtee AS andmed

72 Joonis 1. Raudteejaamades teenindatud reisijad

Kärevere Ollepa 3,2% 2,4% Kolu Taikse 0,3% 3,1%

Türi 91,0%

73 Majandus Järvamaa Arenduskeskus Sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus asutati 14. veebruaril 2003. aastal Järvamaa Omavalitsuste Liidu otsusega. Sihtasutus registreeriti Tallinna Linnakohtu registriosakonnas 17. aprillil 2003. Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline, nõukogu kaheksaliikmeline. Sihtasutuse Järvamaa Arenduskeskuse tegevuse eesmärgiks on toetada regiooni sotsiaalset ja majanduslikku arengut programmide, projektide algatamise, koordineerimise, nõustamise ja juhtimisega ning korraldamisega Sihtasutuse Järvamaa Arenduskeskuse missiooniks on toetada Järvamaa ettevõtete, kohalike omavalitsuste, mittetulundusühenduste üksikisikute arendustegevust pakkudes lahendusi ideede vormistamisest kuni projekti elluviimiseni, kasutades selleks keskuse töötajate ning partnerite kogemusi ja oskuseid. SA Järvamaa Arenduskeskusest peab perioodil 2007-2010 välja kujunema organisatsioon, mis tegutseb eelkõige maakonna arengu huvides, aitab kaasa maakonda investeeringute toomisele ning seeläbi uute töökohtade loomisele ja elukvaliteedi tõusule. Läbi keskuse tegevuse peab paranema maakondlik koostöövõime, kasvama kohalike omavalitsuste haldussuutlikus ja tõusma elanike heaolu. Arenduskeskusest peab välja kujunema nii avaliku- kui erasektori institutsioonide partner nende arengustrateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel. Strateegia määratleb keskuse arengu eesmärgid ning pakub välja tegevused ja tegevussuunad nende saavutamiseks aastateks 2007-2010. SA Järvamaa Arenduskeskuse strateegia on kätte saadav www.jarva.ee/jak . 2010. aastal toimus SA Järvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel ja koostöös erinevate partneritega 30 erinevat teabepäeva, infopäeva ja koolitust, kus osales kokku 1167 inimest. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu sai Järvamaa Arenduskeskus toetust 7 väikeprojektile, millest 1 oli suunatud turismiettevõtjatele ja 6 olid suunatud mittetulundusühenduste arengule. Nendel koolitustel osales kokku 225 inimest. 2010 aastal nõustasid SA Järvamaa Arenduskeskuse konsultandid 167 alustavat ettevõtjat ja 39 tegutsevat ettevõtjat, 160 korral MTÜ/SAde esindajaid, kohalikke omavalitsusi nõustati 39 korral. Nõustamiste toel on 2010 aastal Järvamaale tekkinud 64 uut ettevõtet ja 10 mittetulundusühingut. Järvamaa Arenduskeskuse klientide koguarvust 56 % ehk ca pooled on ettevõtjad, keda on nõustatud 264 korral. Nendest suurema osa moodustavad alustavad ettevõtjad so kuni 3 aastase tegevusperioodiga isikud ja potentsiaalsed alustajad, neid on ettevõtjate üldarvust 83 % ehk 219 klienti. Tegutsevaid ettevõtjaid on keskust külastanud klientide koguarvust 17%. Nõustamise kestus ühe ettevõtluskliendi kohta on keskmiselt kaks tundi.

Joonis 1. Klientide arv Järvamaa Arenduskeskuses

74 Joonis 2. Nõustamiste arv Järvamaa Arenduskeskuses

Tabel 1 Nõustamiskordade arv Äriühingud MTÜ KOV Kokku Nõustamisi kokku 264 260 39 563 Nõustatud kliente kokku 160 114 14 288 Nõustamise kestus ühe kliendi kohta 1 h 55 m 5 h 3 m 10 h 28 m Keskmine nõustamise kestus 1 h 10 m 2 h 13 m 3 h 45 m

Tabel 2. SA Järvamaa Arenduskeskuse nõustamismahud sihtrühmade kaupa 2010.a. arv Alustavate Nõustatud alustavaid ettevõtjaid kokku 167 ettevõtjate Esitatud Stardi/Kasvutoetuse taotlusi (keskuse 9 nõustamine nõustamise abil) Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 7 Nõustamise tulemusena valminud tegevusplaanide arv 54 (äri-, turundus-, finantsplaanid jne) Keskuse nõustamise abil ettevõtjate poolt loodud uute 64 ettevõtete arv Ettevõtjate esitatud T ja O taotlusi (keskuse nõustamise 0 abil) Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 0 Ettevõtjate esitatud muid EASi toetusprogrammide 0 taotlusi (keskuse nõustamise abil) Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 0 Tegutsevate Nõustatud tegutsevaid ettevõtteid kokku 39 ettevõtjate s.h. nõustatud EASi programmidest 20 nõustamine Nõustamise tulemusena valminud tegevusplaanide arv 0 (äri-, turundus-, finantsplaanid jne) Ettevõtjate esitatud T ja O taotlusi (keskuse nõustamise 2 abil) Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 2

75 Ettevõtjate esitatud muid EASi toetusprogrammide 3 taotlusi (keskuse nõustamise abil) Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 3 Mittetulundus- Nõustatud mittetulundusühendusi kokku 160 ühenduste Nõustatud mittetulundusühendusi kokku 148 nõustamine Nõustatud mittetulundusühenduse asutamist 29 Loodud mittetulundusühenduste arv, kes kasutasid 10 keskuse nõustamist Nõustatud mittetulundusühenduste projektide arv 20 Neist rahastatud projekte 9 Nõustatud ja/või osaletud ühisprojektide arv, kus 2 osalevad mittetulundusühendused Omavalitsuste Omavalitsuste nõustamisi kokku 39 nõustamine Nõustatud omavalitsuste projekte (projektide, mitte 16 nõustamiskordade arv) Neist rahastatud projekte 3 Nõustatud ja/või osaletud omavalitsuste ühisprojekte 1 (ühisprojektid, kus osalevad kohalikud omavalitsused) Nõustatud ja/või osaletud rahvusvahelisi ühisprojekte 1 Osaletud piirkondliku tähtsusega arengustrateegiate jms 2 koostamisel (arv)

Järvamaa Arenduskeskuse mõned suuremad ja olulisemad projektid, millega oleme 2010.a. tegelenud. Järvamaa Ettevõtlusnädal Järvamaa Arenduskeskus on juba neljandat aastat korraldanud maakonnas ettevõtlusnädalat ja teeb koostööd organisatsioonidega, kellel on pakkuda ettevõtlusega ning noortega seotud üritusi ja muid tegevusi ühel nädalal novembrikuu alguses. Ühistegevuses ja koostöös peitub jõud. Mitmete koostööpartnerite tegevuse koondamine ühele nädalale ja keskendumine sel ajal ainult ettevõtlusele, annab inimestele erinevaid võimalusi kuulda, näha ning teada saada mitmesugust teavet ettevõtluse kohta. Järvamaa ettevõtlusnädal toimus 8.-13. novembrini, mille peaeesmärgiks oli vaadata tulevikku. Tunnustada tublisid kohalikke ettevõtjaid ja väärtustada ettevõtlikku elustiili ning kasvatada ettevõtlusteadlikkust. Otsus korraldada Järvamaal ettevõtlusnädalat sündis küsimusest, kas Järvamaa ei vaja ega vääri teadmistehimulisi ja oskuslikke inimesi. Ettevõtlusnädalal otsiti vastuseid küsimustele: Missugune tulevik ootab Järvamaad 2025 aastal? Kuidas minna oma toodete ja teenustega välisturule ning olla edukas? Oled mõelnud mida teha tahad? Mida ootab välisturist turismiettevõtjalt? Kuidas alustada ettevõtlusega? Ettevõtlusnädala korraldamisel olid koostööpartnerid Järva Maavalitsus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus SA, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Järvamaa messi korraldajad, SA Põhja-Eesti Turism, Paide Linnavalitsus, 4 gümnaasiumit ning 6 põhikooli. Ettevõtlusnädala (6 päeva jooksul) toimus 43 erinevat tegevust, kus osales kokku 1109 inimest, millele lisandus Järvamaa Messi külastajad ca 5500. Lektoreid ja muude tegevuste läbiviijaid oli kutsutud ettevõtlusnädala üritustele kokku 44. Suuremad üritused noortele olid karjäärimessike ja majanduspäev Türi Majandusgümnaasiumis. Suurüritused tegutsevatele ettevõtjatele olid visioonikonverents „Järvamaa aastal 2025“ koos ettevõtjate tunnustamisega ning Järvamaa mess.

76

Pildil: Ettevõtlusnädal Albu Põhikoolis (vasakult): Elvis Homin, Rene Tammleht, Kristofer Kallas, Jüri Simson mängivad Simulaator 7 jäätisemängu.

Pildil: Ettevõtlusnädala teisel päeval toimus Paide kultuurikeskuses Järvamaa noortele suunatud karjäärimessike "Lingid tulevikku"

77

Pildil: Järvamaa ettevõtlusnädala teisel päeval olid Paide Raekojas koos eksportijad. Ettekandega esineb Peeter Allik Jalax AS-st.

Pildil: Paide linnapea kutsus Paide ettevõtjad Paide Raekotta hommikukohvile

78

Pildil: Ettevõtlusnädal tõi Koigi Põhikooli kolm loengut staažikatelt ettevõtjatelt

Pildil: Türi Kultuurimajas toimuval Järvamaa visioonikonverentsil „Järvamaa aastal 2025“ räägiti maakonna viimase kahekümne aasta arenguideedest ja unistustest ning maakonna tänasest olukorrast. Grupitöödena valmisid plakatid „Meie unistuste Järvamaa 2025“.

79

Piltidel: Türi kultuurimajas toimunud visioonikonverentsi õhtul tunnustas Järva maavanem Tiina Oraste 2010. aasta maakonna parimaid turismiarendajaid ja ettevõtjaid.

80 Tabel 3. Nelja aasta ettevõtlusnädala võrdlustulemused. 2007 2008 2009 2010 1 Tegevuste arv 27 18 14 43 2 Osalejate arv 427 688 853 1109 3 Lektorite arv 44 37 25 44 4 Messi eksponentide arv 48 57 52 50 5 Messi külastajate arv (ca) 4000 4000 4000 5500

Koostööprojekt Järva- ja Raplamaa turismiettevõtjate arenguks Järvamaa Arenduskeskus algatas koostööprojekti kahe maakonna turismiettevõtjate arendamiseks. Koostööprojekti käigus viidi läbi 3 päevane arendus- ja turunduskoolitus. Koostööprojekti eesmärk oli saavutada kahe maakonna turismiettevõtjate vahel ühine arusaam arengusuudadest ja konkreetsetest tegevustest. Samuti oli vaja saavutada ettevõtjate ühine arusaam kliendi vajadustest ning sõnastada ootused teistele turismiarendustasanditele: kohalikele omavalitsustele, maakonnale, regiooni turismikatuseorganisatsioonile SA Põhja-Eesti Turim. Projekt viidi läbi IV kvartalis, osales 17 ettevõtjat, 7 muuseumit ja 2 mittetulundusühingut kahe maakonna peale kokku. Koostööprojekti toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus läbi „Teadmiste ja oskuste arendamise programmi“, SA Põhja-Eesti Turism ning Järvamaa Arenduskeskus. Ülemises lõigus kirjeldatud koostööprojekti tulemusena on turismiorganisatsioonid otsustanud koos käia iga kuu ühe korra, et tutvuda koostöövõimalustega omavahel ja arutada vajalikke ühisturundustegevusi nii välis- kui ka siseturule. Nimetades seda turismiorganisatsioonide ümarlauaks. Kokku saadakse iga kord ühe osaleja tegevuskohas, kus see ettevõte tutvustab oma teenuseid. Ümarlaudadel osaleb ka Järvamaa Arenduskeskuse ja SA Põhja-Eesti Turismi töötajad nõustajatena ja ümarlaudade ettevalmistajatena. Järvamaa Arenduskeskus on algatanud turismiettevõtjatele mentorprogrammi, mille tegevustega alustatakse aastast 2011.

Pildil: Järva- ja Raplamaa turismiettevõtjad ettevõtlusnädala raames infopäeval

81 Riigiametite ühiskoolitus „Suunanäitaja 2010“ viidi meie kaasabil läbi septembris pilootprojektina. Üritus toimus Paide Kultuurikeskuses ja oli suunatud kõigile Kesk-Eesti ettevõtetele, kus osales ca 200 ettevõtjat ja ettevõtlikku inimest Järva, Jõgeva- ja Viljandimaalt. Ühtse riigiasutuste koolituse korraldamise algatasid Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet ja selles osalesid koostööpartneritena SA Järvamaa Arenduskeskus, Järva Maavalitsus ning lisaks veel 23 koostööpartnerit. Ürituse idee oli tuua riiki erasektorile lähemale, et ettevõtjatel oleks ülevaade kehtivatest õigusaktidest, teaks milliseid võimalusi ja abi pakuvad erinevad riigiasutused ning kuidas nendega efektiivsemalt suhelda. Pealaval esinemistega paralleelselt toimusid töötoad erinevates ruumides (viis töötuba) ning koridorides oli püsti pandud boksid, kus toimus lisainfovahetus riigiasutuste ja osalejate vahel (jagati infomaterjale, vastati küsimustele ja vahetati kontakte).

Pildil: Riigiametite ühisel Kesk-Eesti ettevõtjatele ja ettevõtlikele inimestele mõeldud tasuta foorumil „Suunanäitaja 2010“ Paide Kultuurikeskuses tutvustati ettevõtetele tegutsemiseks vajalikke nõudeid ning vastati olulistele küsimustele.

Järvamaa Kodanikuühiskonna konverentsi ettevalmistamine ja läbiviimine. Konverents oli kahtlemata kõige olulisem ja mahukam proaktiivne tegevus MTÜ valdkonnas teisel poolaastal. Konverentsil osales 120 inimest. Peaesinejaid oli 7 ja aruteludes osales 18 arvamusliidrit ja eksperti. Päev oli pühendatud kodanikuühiskonna arengukava koostamisele ning käsitles olulisemaid teemasid vabaühenduste jaoks. Päeva sidus tervikuks moderaator Märt Treier. Lähemalt saab kogu sündmuse kohta lugeda aadressil: www.jarva.ee/konverents. Tagasiside konverentsile oli väga hea. Paljud ühingud tulid peale konverentsi nõustamisele soovides muuta oma tegevust intensiivsemaks. Samas tunnustati ka maakonna parimaid:

82 PARIM MITTETULUNDUSÜHING - KUME külaselts ja Süda-Eesti sotsiaalkeskus

83

TUBLIM VABATAHTLIK - Jaanus Nilp

84 HEA ALGATUS - Järvamaa aasta ema konkursi algatamine (Naiskodukaitse Järva Ringkond)

ERIPREEMIA - tulihingeline eestvedaja Arlet Palmiste

85

Pildil: SA Järvamaa Arenduskeskuse mittetulundusühenduste konsultant Maiko Kesküla esimest Järvamaa vabaühenduste ajalehte eksponeerimas.

Järvamaa kodanikuühiskonna arengukava koostamise initsieerimine. Arenduskeskus oli peamiseks eestvedajaks arengukava protsessi käima tõmbamisel. Selleks esitati Kodukant Järvamaa poolt KÜSKi projekt, mida KÜSK ka rahastas ning alates Maist 2010 on koostöös Kodukant Järvamaaga toimunud aktiivne arengukava koostamise protsess, milles üheks eestvedajaks on olnud arenduskeskus. Teisel poolaastal arengukava koostamise protsess jätkus – koostati uuring, viidi läbi fookusgrupid ja valmis hetkeolukorra kirjeldus, sõnastati esimesed ettepanekud lahendusteks probleemidele. Arengukava valmib 2011 kevadel. Kodanikuühiskonna arengukava maakonna tasandil on Järvamaal esmakordne ning pole kuulnud, et sellist kokkulepet ka mujal oleks olnud. Arengukava koostamise üks kõrvaleesmärkidest on maakondliku initsiatiivgrupi toimimise tekitamine. Sellise juhtgrupiga saab ka arenduskeskus regulaarselt oma töid ja tegemisi planeerida ning proaktiivseid tegevusi maakonna tasandil oluliselt efektiivsemalt korralda. MTÜ proaktiivsetest tegevustest hindamegi kõige kõrgemalt seda, et 2010 aasta jooksul on selline initsiatiivgrupp Järvamaale tekkinud ja on juba aidanud Järvamaale tuua kodanikuühiskonna valdkonda sadu tuhandeid kroone (Noortekogu ja Kodukandi, ja SRIKi, KÜSKi projektid). 2010 aastal alustati Järvamaa MTÜ-de Andmebaasi loomist. Aasta jooksul koguti andmeid 450 ühingult ning telliti IT lahendus andmebaasi avalikuks kasutamiseks. 2011 aasta esimesel poolaastal täiendatakse andmebaasi veelgi ning pannakse üles veebi avalikuks kasutamiseks aadressile www.jarva.ee . Andmebaasis on hetkel olemas informatsioon 386 ühingu kohta. SA Järvamaa Arenduskeskuse visioon aastaks 2010 aastaks lähtudes meie strateegiast on, et AASTAL 2010 ON JÄRVAMAA ARENDUSKESKUS TUNNUSTATUD JA PROFESSIONAALNE ARENDUSORGANISATSIOON, MIS EDENDAB PIIRKONDLIKKU ARENGUT JA KLIENTIDE KONKURENTSIVÕIMET. Selle visiooni täitmiseni on aidanud viia mitmed tunnustused, mida JAK on saanud.

86

Pildil: 2010. aasta parim MAK võrgustiku keskus – SA Järvamaa Arenduskeskuse kollektiiv

87

Pildil (vasakult): 2010. aasta parim kohalike omavalitsuste nõustaja SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp 2010 aasta parim MTÜ nõustaja

88

Pildil: SA Järvamaa Arenduskeskuse mittetulundusühenduste konsultant Maiko Kesküla

Ettevõtlus- ja majandusnäitajad Järvamaal oli 01.01.2011.a seisuga Äriregistrisse kantud 1441 äriühingut, neist 94 % olid osaühingud, 4,5 % aktsiaseltsid, 1 % tulundusühistud ja 0,8 % täis- ja usaldusühingud. Füüsilisest isikust ettevõtjaid oli Äriregistrisse kantud 1129. Võrreldes eelmise aastaga algusega oli Äriregistrisse kantud ettevõtteid 90 võrra rohkem ja füüsilisest isikust ettevõtjaid 60 võrra rohkem. Füüsilisest isikust ettevõtjate arvu kasvu põhjustab muudatus seadusandluses, mis kohustab alates 2009 aastast kõiki FIE-sid end kandma Äriregistrisse. Äriregistrisse kantud äriühingutest asusid Paide linnas 28,3 %, Türi vallas 27,7 %, Paide vallas 7,6 %, Ambla vallas 6,6 % ja Koeru vallas 6,5 %. Ülejäänud valdades oli ettevõtteid tunduvalt vähem.

Tabel 1. Äriregistrisse kantud äriühingud ja FIE-d 01.01.2011 seisuga

Kokku ÄÜ FIE Aktsiaselts Aktsiaselts Osaühing Ühistu Täisühing Usaldusühing 1.01.2011 1.01.2010 1.01.2011 1.01.2010 Paide linn 21 382 2 3 408 397 165 138 Albu vald 1 65 2 1 69 65 74 77

89 Ambla vald 2 88 1 3 1 95 83 87 77 Imavere vald 3 32 35 35 60 56 Järva-Jaani vald 52 2 1 55 52 51 49 Kareda vald 2 28 30 28 31 31 Koeru vald 2 89 2 93 85 82 86 Koigi vald 2 34 36 33 68 69 Paide vald 6 101 3 110 99 72 73 Roosna-Alliku vald 3 50 2 55 55 49 49 Türi vald 18 380 1 1 400 369 333 308 Väätsa vald 5 48 1 1 55 50 57 56 KOKKU 65 1349 157 5 1441 1351 1129 1069

Primaarsektori (põllumajandus, metsamajandus, kalandus ja mäetööstus) ettevõtted moodustasid 9,8 % , sekundaarsektori (töötlev tööstus, energeetika, ehitus) ettevõtted 23,8 % ja tertsiaarsektori (kaubandus,sõidukite-kodumasinate remont, transport, äriteenindus, isikuteenused) ettevõtted 66,3 % ettevõtete üldarvust.

Tabel 2. Järvamaalt ÄR kantud äriühingud 01.01.2011 seisuga majandusharude lõikes põhitegevusala järgi Omavalitsus Põllumajandus, metsamajanduskalapüük ja mäetööstus PRIMAAR.KOKKU töötlev tööstus energeetika, veevarustus, saastekäitlemine ehitus SEKUND.KOKKU kaubandus majutus, toitlustamine veondus, laondus, post, kullerteenus kindlustustegevus ja finants- tegevus kinnisvaraalane haridus sotsiaalhoolekanne ja tervishoid info ja side teadustegevus , kutse- aeg vaba ja meelelahutus kunst, abitegevused ja haldus- tegevused teenindavad muud TERTS.KOKKU KOKKU Paide linn 11 11 31 6 56 93 104 11 28 10 23 6 7 15 55 6 24 15 304 408 Albu v 16 16 9 1 7 17 9 5 4 2 1 3 8 2 2 36 69 Ambla v 12 12 4 3 10 17 16 2 13 4 6 1 11 1 11 1 66 95 Imavere v 5 5 4 2 2 8 7 4 3 1 2 2 1 1 1 22 35 Järva- Jaani v 6 6 5 1 7 13 14 1 5 1 2 2 3 2 5 1 36 55 Kareda v 3 3 5 3 8 4 2 3 1 1 5 2 1 19 30 Koeru v 18 2 20 10 1 7 18 19 6 9 1 3 1 1 10 1 3 1 55 93 Koigi v 5 5 6 1 5 12 8 1 1 1 1 1 3 2 1 19 36 Paide v 15 15 17 1 17 35 21 11 5 4 3 1 1 6 2 6 60 110 Roosna- Alliku v 12 12 3 1 9 13 15 5 1 4 1 2 1 1 30 55 Türi v 31 2 33 46 4 46 96 106 13 19 10 20 3 8 8 37 6 32 9 271 400 Väätsa v 7 7 6 3 4 13 11 1 4 2 3 8 2 3 1 35 55 KOKKU 141 4 145 115 24 173 343 334 57 99 33 69 10 21 37 147 25 91 30 953 1441

90 Kõige rohkem oli Järva maakonnas hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ning tarbeesemete ja kodumasinate remondiga tegelevaid ettevõtteid 23,2 %, järgnesid ehitus12,0 %, põllumajandus- metsamajandus 10 %, kutse- ja teadustegevus 10 % ja töötleva tööstuse ettevõtted 8 %. 2010.a toimus konkurss ”Järvamaa parimad ettevõtted 2010”, mille käigus selgitati välja maakonna parimad erinevates kategooriates:

„Aasta väike-ettevõte“ I koht- Pakboord OÜ II koht- Alpilux OÜ III koht- Mateko OÜ

„Aasta suur-ettevõte“ I koht- Kuma AS II koht- Prelvex AS III koht- Eesti Pagar AS

„Edukas noor ettevõte“ I koht- Rexest Grupp OÜ II koht- Arimentes OÜ

„Piirkonna edendaja“ I koht- Edelaraudtee AS II koht- Melka Auto OÜ

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt koostatud Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelis 2010 on ära märgitud järgmised Järva maakonna ettevõtted: Järva Teed AS, Kilplane OÜ, Paide MEK AS, Leku Metall AS. Väike- ja keskettevõtete grupis on ära märgitud Kilplane OÜ ja Leku Metall AS. Tööstus- ja energeetikaettevõtete grupis Leku Metall AS. Turismiettevõtete grupis Kilplane OÜ, ehitusettevõtete grupis Järva Teed AS ja Paide MEK AS.

Järva maakonna 15-74 a hõivatutest töötas 2010. aasta keskmiselt primaarsektori ettevõtetes 12,2 %, sekundaarsektori ettevõtetes 36,4 % ja tertsiaarsektori ettevõtetes 51,4 %.

Tabel 3. 15-74- aastased hõivatud maakonna ja majandussektori järgi 2010. aasta keskmine % Maakond Primaarsektor SekundaarsektorTertsiaarsektor Kogu Eesti 4,2 30,5 65,3 Harju 1 26 73,1 Hiiu 26,6 62,2 Ida-Viru 48 50,6 Jõgeva 12,5 23,6 63,9 Järva 12,2 36,4 51,4 Lääne 9,4 19,9 70,7 Lääne-Viru 7,7 31,9 60,3 Põlva 7,9 38,8 53,3 Pärnu 6,1 34,4 59,5 Rapla 7,5 30,3 62,3 Saare 8,5 36,4 55,1 Tartu 6 22,6 71,4

91 Valga 7,8 29,7 62,5 Viljandi 9,5 41,9 48,6 Võru 9,2 36,5 54,3 Hiiu ja Ida-Viru maakonna primaarsektori andmed puuduvad

Joonis 1. 15-74 aastased hõivatud maakonna ja majandussektori järgi, 2010 aasta keskmine %

Hõivatud majandussektori järgi 2009.a keskmine %

120

100

80 Tertsiaarsektor Sekundaarsektor 60 Primaarsektor

40

20

0

iu e a e rju va n pla ndi a Hi eva r õlv Eesti H g a aar Tartu lja Võru a-Viru Jä Lää e-Viru P Pärnu R S Valga i gu Id Jõ n V o K Lää

Primaarsektoris hõivatute osas oleme Eestis Jõgeva 12,5 % järel teisel kohal, järgnevad Viljandi 9,5 %, Lääne 9,4 % ja Võru 9,2 %. Eesti keskmine oli 4,2 %. Sekundaarsektoris hõivatute poolest oleme kõrgemal riigi keskmisest tasemest, mis on 30,5 %. Tertsiaarsektoris hõivatute osas oleme riigis eelviimased 51,4 %-ga, Eesti keskmine on 65,3 %. Eelmise aastaga võrreldes on maakonnas primaarsektoris hõivatute osatähtsus kasvanud 0,6 %, sekundaarsektoris vähenenud 6 % võrra ning tertsiaarsektoris suurenenud 5,3 % võrra.

Töötajate keskmine brutopalk kuus on maakonnas võrreldes 2009. aasta sama perioodiga kasvanud 2010.a I kv 69 krooni, II kv vähenenud1088 krooni, III kv kasvanud 155 krooni ja IV kv kasvanud 403 krooni võrra. Eesti keskmine brutopalk kuus langes samal perioodil I kv 851 krooni, II kv kasvas153 krooni, III kv kasvas 46 ja IV kv kasvas 476 krooni võrra. Keskmine brutokuupalk 2010.a IV kvartalis Järva maakonnas on riigis 10. kohal, 2009 aastal olime 9. kohal.

Tabel 4. Töötajate keskmine brutokuupalk maakonniti 2007, 2008, 2009 krooni, 2010 eurot Maakond 2007 2008 2009 2010 I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Harju 11983 13006 12354 13804 14042 14825 13935 14585 13772 14270 13313 13768 852,01 914,19 852,71 905,31 Hiiu 7684 8773 8357 9700 9712 10253 8904 10149 9567 9664 9035 9525 609,65 625,12 588,18 685,13 Ida-Viru 7324 8783 8007 9327 9549 10794 10016 10699 9760 10325 9492 10114 627,04 706,42 619,3 676,82 Jõgeva 7766 9344 8918 10268 9413 10437 10405 10408 8939 9709 8161 9252 586,33 667,62 586,58 637,26 Järva 8534 10068 9556 10855 10364 11412 11007 11224 9697 10255 9385 9766 585,88 647,23 609,72 649,92 Lääne 7801 9148 8380 9577 9118 10026 9275 10057 9537 9997 9331 9697 649,53 673,25 613,1 684,81 Lääne-Viru 7841 8745 8803 9723 9589 10938 10410 10696 9805 10007 9315 9881 6620,9 665,99 628,19 673,05

92 Põlva 7992 9047 8676 9601 9731 10816 10429 10661 9503 10632 10050 10130 616,62 648,45 582,94 640,27 Pärnu 8457 9966 8835 10352 10321 11442 10864 11469 9921 10761 9904 10563 665,51 726,87 670,82 711,98 Rapla 7876 9682 9163 10169 10075 10935 10818 11245 10348 11070 9349 9154 559,8 607,74 598,09 622,31 Saare 8772 10162 9796 10947 10282 11372 10750 11093 9659 10256 10206 10048 602,05 670,62 639,37 677,66 Tartu 9960 11562 10712 12213 11874 13301 12176 13095 11451 12228 11140 11849 725,4 808,48 727,7 811,93 Valga 7480 8402 7988 8988 8701 9393 8433 9475 8645 9156 8712 9109 569,45 625,31 559,74 610,48 Viljandi 8691 9743 9239 10401 10076 11015 10289 10889 9820 10703 9531 10191 609,72 662,7 614,38 656,82 Võru 7384 9357 8199 9490 9860 11341 10786 10816 9664 10920 9572 10129 590,42 670,62 578,98 643,079

Eesti keskmine 10322 11549 10899 12270 12337 13306 12512 13117 12147 12716 11770 12259 758.31 822.48 758.89 813.91

Kõige kõrgema, Harju 14 165 kr ja kõige madalama, Valga 9552 kr, keskmise palga vahe küündis 2010.a IV kv 4613 kroonini, 2009. aastal oli see 4659 krooni, seega on vahe kõige kõrgema ja kõige madalama palga vahel vähenenud aasta jooksul 46 krooni võrra. Eesti keskmisest palgast 12 734 kr kõrgem keskmine oli ainult Harju maakonnas 14 165 krooni.

Tabel 5. Töötajate keskmine brutopalk kuus Järva maakonnas ja Eestis keskmiselt (kroonides) 2007 2008 2009 2010

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Järva 8534 10068 9556 10855 10364 11412 11007 11224 9697 10255 9385 9766 9167 10127 9540 10169 Eesti keskmine 10322 11549 10899 12270 12337 13306 12512 13117 12147 12716 11770 12259 11865 12869 11874 12735

Joonis 2. Töötajate keskmine brutopalk kuus Järva maakonnas ja Eestis keskmiselt (kroonides)

Järva Eesti keskmine 13306 12147 13117 11770 12869 12735 14000 12270 12337 12512 12716 10899 12259 11865 11874 12000 11549 11224 10322 10855 10127 11412 11007 10000 9766 10364 10255 10169 9556 9697 9385 9540 8000 10068 9167 8534 6000

4000

2000

0 I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv

2007 2008 2009 2010

Kaubandus- ja tööstustoodangu müük Statistikaameti poolt avaldatavad andmed on maakonniti avaldatud vaid suuremate, üle 20 töötajaga, ettevõtete kohta. Väiksemate ettevõtete valikvaatlus ei esinda piisaval hulgal üksusi, et oleks võimalik teha üldistusi maakonna tasandil. Kaupade hulgi- ja jaemüügi andmed on esitatud eurodes ning on esialgsed. Kui 2008. aastal oli kaubanduse käive enam-vähem võrdne 2007.-nda aastaga, siis 2009.aastal langes käive, võib öelda, et drastiliselt (tabel 1). Kõige enam langes käive Pärnu-, Valga- ja Hiiumaal vastavalt 45, 43 ja 40 protsenti. Kuna tegemist on ühtlasi turismipiirkondadega, siis võis

93 oma mõju avaldada ka turistide olulisemalt väiksemad kulutused. Sellest ei ole aga niipalju mõjutatud Järvamaa, mille ettevõtete hulgi- ja jaekaubanduse käive ulatus 92 miljoni euroni ning kus langus oli üks väiksemaid maakondade seas, olles siiski ligi 23 protsenti. Suuremat langust aitasid ilmselt ära hoida ning avaldasid oma positiivset mõju ka äsjavalminud ja uuendatud kauplused. Langusest ei jäänud kõrvale ükski maakond, kõige väiksem oli see Lääne- ja Põlvamaal vastavalt 5,4 ja 17,2 protsenti. Eestis keskmiselt langes hulgi- ja jaekaubanduse käive 28,8 protsenti. Olulisemalt keerulisemast majanduskeskkonnas räägib ka see, et Harjumaal, kui ühel olulisel majandusmootoril, langes kaubanduse käive keskmisest veidi enam, ligi 29 protsenti. Müük ühe elaniku kohta (joonis 1) oli jätkuvalt suurim Harjumaal (11612 eurot). Nii nagu eelmistel aastatel ei ole ka seekord esimeste järjestus muutunud. Järgnesid Tartu- (3570), Lääne-Viru (2843) ja tublil neljandal positsioonil olev Järvamaa (2552 euroga). Väiksemast kaubanduse langusest tulenevalt jõudis Läänemaa, käibega inimese kohta 2550 eurot, Järvamaale väga lähedale. Ülejäänud maakondade vastav näitaja on juba oluliselt väiksem, jäädes põhiosas 600-1500 euro vahele.

Tabel 1. Kaupade hulgi- ja jaemüük jooksevhindades maakondade lõikes (milj. eurot) 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Eesti kokku 4 689 5 123 6 312 7 406 9 034 10 983 10 632 7 569 Harju 3 522 3 855 4 962 5 878 7 256 8 841 8 602 6 104 Hiiu 12 10 8 11 14 20 20 12 Ida-Viru 175 201 194 214 226 298 156 119 Jõgeva 28 30 33 49 49 45 49 38 Järva 69 76 91 88 105 118 119 92 Lääne 37 28 39 63 60 88 74 70 Lääne-Viru 129 133 159 182 196 225 270 191 Põlva 32 35 35 39 47 57 58 48 Pärnu 94 105 97 117 162 185 183 100 Rapla 33 40 45 50 74 86 82 58 Saare 63 79 56 52 62 73 76 56 Tartu 365 403 449 501 573 690 724 535 Valga 24 21 25 28 41 45 37 21 Viljandi 67 69 74 85 116 142 107 67 Võru 39 38 45 49 53 70 75 58

94 Joonis 1. Kaupade hulgi- ja jaemüük jooksevhindades ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

15000 14000 13000 12000 2009 11000 10000 2008 9000 8000 2007 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Hiiu Võru Harju Tartu Põlva Järva Rapla Pär nu Valga Saare Lääne Viljandi Jõgeva Ida-Viru Lääne-Viru Eesti keskmine Eesti

Kuigi 2009.aasta täpsete andmete avaldamise aeg jääb järgmisse aastasse, siis üldist majandusolukorda hinnates võib öelda, et tänu majanduse stabiliseerumisele ja turismi elavnemisele võib loota kaubandusele paremaid aegu. Nii nagu majandus tervikuna, sai kannatada ka tööstustoodangu müük. Siiski ei olnud seis nii ühtlane nagu jaekaubanduses, kus suurem langus puudutas pea kõiki maakondi. Eestis kesmiselt langes tööstustoodangu müük 24,5 protsenti ulatudes ligi 6,3 miljardi euroni (tabel 2). Seejuures suurimat langust näitasid Põlva ja Hiiu maakonna ettevõtted vastavalt 54 ja 42,6 protsenti. Järvamaal langes müük pea kolmandiku võrra ulatudes 137 miljoni euroni. Oluliselt vähem langes aga tööstustoodangu müük Saare- ja Valgamaal vastavalt 6,6 ja 8,9 protsenti. Kõige paremini läks aga Läänemaa ettevõtetel kus toimus isegi kasv ligi 6 protsenti.

Tabel 2. Tööstustoodangu müük jooksevhindades maakondade lõikes (milj. eurot) 2005 2006 2007 2008 2009 Eesti kokku 5 978 6 965 8 067 8 297 6 268 Harju 2 472 2 891 3 314 3 398 2 511 Hiiu 21 24 24 31 18 Ida-Viru 822 866 1 054 1 149 859 Jõgeva 58 72 83 89 69 Järva 167 178 208 194 137 Lääne 56 67 71 67 71 Lääne-Viru 309 371 476 500 380 Põlva 63 75 89 87 40 Pärnu 316 386 421 406 306 Rapla 95 107 111 111 75 Saare 90 97 124 133 124 Tartu 483 612 711 686 563 Valga 93 105 114 114 104 Viljandi 195 212 249 254 207 Võru 116 129 155 151 113 Ei ole jaotatud maakonna järgi 622 773 863 927 691

95

Joonis 2. Tööstustoodangu müük jooksevhindades ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

10000

9000 2009

8000 2008

7000 2007

6000

5000

4000

3000

2000

1000

0 Hiiu Võru Harju Tartu Põlva Rapla Järva Pärnu Valga Saare Lääne Viljandi Jõgeva Ida-Viru Lääne-Viru Eesti keskmine Eesti

Joonis 3.Tööstustoodangu müük mitteresidentidele ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

5000

4500

4000 2009 3500 2008 3000 2007

2500

2000

1500

1000

500

0 Hiiu Võru Tartu Harju Põlva Järva Rapla Valga Pärnu Saare Lääne Viljandi Jõgeva Ida-Viru Lääne-Viru Eesti keskmine Eesti

Tööstustoodangu müügilt elaniku kohta (5674 eurot) hoiab endiselt esimest positsiooni Lääne- Virumaa (joonis 2). Järgnevad Ida-Viru- (5077) ja Harjumaa (4777). Ka teiste maakondade järjestus ei ole oluliselt muutunud. Kuigi muutused tööstustoodangu müügis on maakonniti protsentuaalselt

96 olnud väga erinevad, siis varasem mahtude suurem erinevus ei ole kohti järjestuses oluliselt muutnud. Napilt on neljandat kohta hoidmas Järvamaa, kus tööstustoodangu müük elaniku kohta ulatus 3788 euroni. Väiksemast müügi langusest tingituna on kohe järgnemas Tartu-, Viljandi- ja Saaremaa vastavalt 3758, 3736 ja 3569 eurot. Hinnates müüki mitteresidentidele saame võrrelda kaudselt sise ja väliskäibe osakaalu (joonis 3). Sellest on näha, et müük mitteresidentidele vähenes elaniku kohta Eestis keskmiselt 19 protsenti ehk vähem kui üldine müük. Seega võib öelda, et ekspordimahud ei kahanenud nii kiiresti kui sisetarbimine. Maakonniti aga on selles osas näha selget erinevust. Kui Põlvamaal vähenes müük mitteresidentidele ligi 50 protsenti, siis Läänemaal oli kasv 26 protsenti, mis aitas tasakaalustada sisemüügi vähenemise. Vastupidine oli aga olukord näiteks Järva- ja Raplamaal kus just välismüük langes oluliselt rohkem kui sisemüük vastavalt 43,7 ja 38,6 ning 19 ja 7,7 protsenti. Sellistest suurtest erinevustest tingitult on Järvamaa oma tööstustoodangu müügilt mitteresidentidele, elaniku kohta, langenud maakondade järjestuses 2007. aasta teiselt kohalt kuuendaks. Elaniku kohta müüdi tööstustoodangut Eestis keskmiselt 2471 euro ja Järvamaal 2024 euro eest. Nagu aasta tagasi sai eeldatud, siis oli 2010.aastal märgata tööstustoodangu müügi elavnemist ja seda eelkõige ekspordi osas. Täpsemad numbrid selguvad aasta pärast.

Investeeringud Statistikaameti poolt avaldatavad andmed hõlmavad 20 või enama töötajaga ettevõtteid. Andmed käsitlevad põhiosas 2009. aastat ja on esitatud eurodes. Analüüsis on kasutatud ka investeeringute näitajaid tegevusalade lõikes, mida üldine statistikaandmebaas ei avalda. Teades tehtud investeeringuid tegevusalati võimaldab see saada ülevaadet arengutest eri valdkondades. Investeeringute maht oli Järvamaal registreeritud ettevõtetes 2009.aastal 28,3 miljonit eurot (tabel 1). Kui aasta varem oli võimalik rõõmustada investeeringute suure kasvu üle, siis 2009. aastal vähenesid need märgatavalt. Investeeringud põhivarasse vähenesid 23 miljonit eurot ehk ligi 45%. Maakondadest ei olnud see siiski suurim langus. Nii mahtudelt kui protsentuaalselt tegid suurima languse läbi Pärnu-, Viljandi- ja Lääne-Virumaa. Protsentuaalselt enim kaotas aga Hiiumaa -76%. Investeeringud ei vähenenud aga mitte kõigis maakondades. Olulist kasvu näitasi Tartu- ja Saaremaa, vastavalt 33 ja 18 protsenti.

Tabel 1. Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a.kapitalirent) 2005-2009 (tuhat eurot) Maakond 2005 2006 2007 2008 2009 Eesti kokku 1 510 482 1 895 519 2 279 310 2 082 062 1 394 790 Harju 943 212 1 167 111 1 469 625 1 326 518 822 273 Hiiu 5 077 5 579 7 766 7 560 1 806 Ida-Viru 144 937 185 434 261 841 225 998 169 932 Jõgeva 18 742 22 005 23 445 18 044 8 750 Järva 33 227 26 874 33 276 51 332 28 318 Lääne 18 287 22 002 23 595 23 311 19 009 Lääne-Viru 43 355 85 969 65 903 55 012 26 677 Põlva 12 010 15 139 16 115 19 412 13 171 Pärnu 63 583 66 870 64 892 92 369 37 962 Rapla 14 587 23 076 22 586 17 276 12 609 Saare 25 383 25 702 32 966 33 424 39 514 Tartu 113 895 169 888 180 079 117 889 156 522 97 Valga 18 790 23 394 22 498 23 066 23 743 Viljandi 36 250 37 426 27 599 43 786 16 590 Võru 19 147 19 050 27 124 27 065 17 914

Eelpooltoodust tingitult muutus olulisel määral ka maakondade järjestus investeeringutelt elaniku kohta (joonis 1). Kui Harjumaa on endiselt esimesena selgelt eristuv, siis teise ja kolmanda positsiooni hõivasid Saare- ja Tartumaa. Samasse gruppi jääb ka Ida-Virumaa. Järgmise grupina eristuvad Järva-, Valga- ja Läänemaa. Teised maakonnad jäävad investeeringute mahult elaniku kohta juba kaugemale maha.

Joonis 1. Investeeringud elaniku kohta (k.a.kapitalirent) 2007-2009.aastal (eurot)

3 000 2 750 2 500 2 250

2 000 2009

1 750 2008

1 500 2007 1 250 1 000 750 500 250 0 Hiiu Hiiu Võru Võru Tartu Tartu Järva Harju Põlva Põlva Valga Rapla Saare Pärnu Lääne Lääne Jõgeva Jõgeva Viljandi Viljandi Ida-Viru Ida-Viru Kogu Eesti Lääne-Viru

Vaadates andmeid tegevusalade lõikes (tabel 2) on näha põllu- ja metsamajandusettevõtete investeeringute märgatavat langust. Maht vähenes üle poole ehk ligi 8,4 miljonit eurot. Protsentides (68,5) oli siiski veel suurem langus ehitusettevõtetes, mis tulenes ilmselgelt ehitusturu mulli lõhkemisest. Vähesemal määral langesid investeeringud töötlevas tööstuses (23 protsenti). Pea samale tasemele, võrreldes 2008. aastaga, jäid veondus, laondus ja sideettevõtete investeeringud, vähenedes vaid 14,7 protsenti.

Tabel 2. Järvamaa ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) tegevusalade lõikes* (tuhat eurot) Tegevusala 2008 2009

KOKKU 51332 28318 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus, kalandus 15262 6849 Mäetööstus x x Töötlev tööstus 14440 11066 Elektrienergia, gaasi ja veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus x x Ehitus 2593 817

98 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 2907 1652 Majutus ja toitlustus x x Veondus, laondus ja side 2835 2418 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 805 x Haridus x 0 Tervishoid ja sotsiaalhooldus x x Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus x 0 * Andmed on saadud 20 ja enama töötajaga ettevõtetelt (va.finantsvahendus). x - Andmeid ei saa avaldada andmekaitse tõttu

Kuna mõnede ettevõtete osatähtsus maakonnas on valdav, siis osade tegevusalade investeeringuid ei ole võimalik, tuginedes andmekaitseseadusele, välja tuua. Hinnates põhivarainvesteeringuid liigiti (tabel 3), siis on märgata muu põhivara soetuse olulist kasvu. Kahjuks ei ole võimalik saada täpsemaid andmeid investeeringuobjektide kohta ning öelda, et millest on tingitud selline erinevus varasema aastaga.

Tabel 3. Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) põhivara liigiti* (tuhat eurot) sh Järva Eesti kokku Näitaja maakond 2008 2009 2008 2009 Investeeringud põhivarasse kokku, sh. 2082062 1394790 51332 28318 Ehitiste soetamine 124157 39687 4152 641 Ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine 770840 515328 26030 10268 Transpordivahendid 199662 74839 2445 1303 Arvutid ja arvutisüsteemid 39468 23650 327 76 Muud masinad ja seadmed, inventar 733590 550251 16472 10252 Maa 58507 58902 749 189 Muu põhivara 155838 132133 1157 5589 * Andmed on saadud 20 ja enama töötajaga ettevõtetelt (v.a finantsvahendus).

Nagu arvata võis, siis kõige rohkem vähenesid investeeringud ehitiste ja maa soetamiseks, vastavalt 84,6 ja 74,8 protsenti. Võib öelda, et need kulud muutusid koguinvesteeringutes marginaalseteks. Sama võib öelda ka arvutite ja arvutisüsteemide kohta. Kõige vähem, 37,8 protsenti, vähenesid kulutused masinate, seadmete ja inventari ostuks. Nagu eelmisel aastal sai analüüsis oletatud, siis probleem üleinvesteerimise ja investeeringute tasuvuse osas tõusis teravalt päevakorda. Võib arvata, et ka 2010.aastal investeeringute mahud veel oluliselt ei kasvanud; pigem püüti raskes majanduslikus olukorras maksta tagasi võetud laene.

Turism Juba aastast 1998 on Paide Turismiinfokeskus kokku kogunud turismiobjektide külastatavuse arvandmeid. Nüüd on valminud kokkuvõte ka turismiaasta 2010 kohta. Võrdlusandmed on kokku kogutud vaatamisväärsuste: teemaparkide, mõisate ja muuseumite kohta. Oleme palunud objektidel üsna täpselt oma kliendid kirja panna. Saab jälgida eraldi üksikkülastajate ja gruppide külastusi ning eraldi peetakse arvestust välisturistide osas. Samas on võimatu loendada näiteks

99 Valgehobusemäel üksikkülastajaid ja Meelis Saare juhitud rabaretkedel on kasutada vaid gruppide andmeid ning mõnesse vaatamisväärsusse üksikkülastaja sisse ei pääsegi. See kõik on tabelis ka ära märgitud. Majutuste statistika näitab ööbimiste arvu meie maakonna majutusettevõtetes ja kohtade üldarvu suvel ja talvel. Kokku on võetud Järvamaal tegutsevate giidide töötunnid ning välja on toodud giidide töö suurematel üritustel. Omaette tabelina saab jälgida turismiinfokeskuse klienditeeninduse arvandmeid. Aastal 2010 on toimunud palju muutusi. Siiani uuendustöödeks suletud olnud Paide Vallitorn hakkas alates septembrist ajakeskusena vastu võtma ettetellimisel gruppe ja oli avatud suuremate linna ürituste ajal, mõne kuuga jõuti vastu võtta 689 huvilist. Vaatamisväärsuste nimistusse lisandusid Koigi mõis, Paide raekoda ja loendati rabaretkedel matkajuhiga Kautla ning Kakerdaja matkal käinud loodushuvilisi. Täis turismiaasta tulemuse sai Seidla tuulik. See viis Järvamaa turismiaasta kokkuvõtteks plussi - 1401 külastajat rohkem kui aastal 2009. Huvitav fakt on see, et enamik mõisaid ületasid oma möödunud aastate külastusnumbrid, muuseumid jäid aga alla 2009 aasta taset. Muuseumiturul valitseb tihe konkurents ja üha raskem ja raskem on kliente meelitada. Majutusettevõtete esitatud ööbijate arvu võrreldes hakkab silma, et Järvamaal on majutunud 1744 inimest rohkem kui 2009. Rõõmustab majutusteenuse pakkujate nimekirja pikenemine, 2010. aastal lisandus maakonda 4 majutusettevõtet, majutuskohtade arv maakonnas kasvas 123 voodikoha võrra. Kokku teenindas Paide Turismiinfokeskus 4172 turisti, kohalkäinutest oli neist 1388 eestlased ja 908 välismaalased. Välisriikide pingerida kujunes taas soomlaste kasuks, teisena külastas Paide TIKi Norra rahvas ja kolmanda koha sai Prantsusmaa napilt Saksamaa ees. Turismiinfokeskuse teenuseid vajas 76 klienti vähem kui eelmisel aastal. Imelikul kombel külastas puhkusterohkeimal ajal juulis turismiinfokeskust vähem inimesi kui sama aasta mais. Ilmse põhjusena statistikanumbrite vähenemisel on reisihuviliste pingestunud eelarve ja ülikuum suveilm, mis soosis mereäärseid piirkondi ja vähem sisemaad. Ka käesoleval aastal tuleb turismiasjalistel pingutada külastajate nimel, teha ettevõtete vahel koostööd, töötada välja uusi programme ja pakkuda turistidele meeldejäävaid elamusi, et suurendada turistide arvu korduvkülastuste läbi.

Tabel 1. Vaatamisväärsuste külastatavus 2010 aastal Muutus Grupi Külastajaid võrreldes Muuseum/mõis/ Üksik- liikmei Välis- kokku Külastajaid aastaga vaatamisväärsus/teemapark külastajaid Gruppe d turiste 2010 2009 2009 Järvamaa muuseum 2356 54 972 173 3328 3219 109 A.H.Tammsaare muuseum 5828 182 5048 140 10876 13267 -2391 Paide Vallitorn* 946 18 433 32 1379 690 689 Eesti Ringhäälingumuuseum 2239 139 2965 335 5204 5409 -205 Türi muuseum 2239 21 336 335 2575 5409 -2834 Eesti Piimandusmuuseum 249 147 4426 125 4675 5158 -483 Järva-Jaani tuletõrjemuuseum 183 47 4450 295 4633 5195 -562 Järva-Jaani kinomuuseum 211 45 1520 117 1731 1927 -196 Aravete külamuuseum 409 15 335 23 744 762 -18 Päinurme koduloomuuseum 250 25 504 42 754 1100 -346 Albu mõis 510 60 1664 254 2174 2816 -642 Laupa mõis** 0 54 2081 108 2081 961 1120 Roosna-Alliku mõis** 0 48 1623 621 1623 850 773 Sargvere mõis 461 5 181 0 642 986 -344 Koigi mõis 1552 18 412 13 1964 0 1964 Kabala mõis 75 12 285 30 360 113 247

100 Eivere mõis** 0 219 4969 1770 4969 3044 1925 Järva-Jaani vanatehnika varjupaik*** 4975 0 0 0 4975 37611214 Sassi talu jaanalinnufarm*** 3400 0 0 0 3400 3544 -144 Seidla tuulik** 0 34 1768 175 1768 232 1536 Kilplala küla** 0 230 3457 52 3457 4159 -702 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus*** 0 0 0 0 45352 45338 14 Paide raekoda 16 17 419 15 435 0 435 Kakerdaja ja Kautla rabaretk** 0 0 242 0 242 0 242 KOKKU: 4655 109341 107940 1401 * 2010 avatud ainult ürituste ajal ** ainult grupid *** kõik külastajad kokku

Tabel 2. Majutusettevõtete andmed Võrreldes Ööbimiste Kohti Ööbimiste Majutusettevõte Kohti aastaga Märkused arv 2010 talvel arv 2009 2009

Nelja Kuninga hotell 3031 41 41 2845 186 Tõru külalistemaja 209 21 21 735 -526 Veski-Silla hotell 1738 50 50 3874 -2136 Külalistemaja Vana Tall 2085 17 17 1723 362 Hostel Janune Kägu 639 30 22 996 -357 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse hostel 592 16 16 499 93 Vana-Veski Puhkemaja 378 12 12 357 21 Imavere kõrtsi külalistetoad 172 8 8 210 -38 Aravete külalistemaja 468 30 30 286 182 Hostel Esna Caravan 102 10 0 105 -3 1.05-1.10 Jäägi talu 126 10 0 275 -149 1.05-1.11 Eistvere jahimaja 1080 15 15 1156 -76 Sireli kodumajutus 273 12 5 324 -51 Rabav.ee 390 20 10 300 90 Rummussaare Puhkemaja 525 40 0 1440 -915 1.05 - 1.09 Eivere mõis 569 10 10 532 37 Tagametsa jahiloss 230 18 0 340 -110 1.05 - 1.09 Metsajõe puhkemaja 1781 22 22 164 1617 Sinso jahimaja 1777 10 10 1384 393 Türi võõrastemaja 71 9 9 64 7 Rae puhkemaja 176 10 10 301 -125 Kallisaba puhkemaja 1205 31 31 452 753 MaaRitza puhkemajad (alustas juuni 2010) 200 16 16 0 200 Simisalu loodusmaja (alustas mai 2010) 1675 72 58 0 1675 Türi ujula hostel (alustas veebruar 2010) 534 15 15 0 534 Apelsinimaja hostel (alustas juuli 2010) 80 20 20 0 80 KOKKU: 20106 565 448 18362 1744 101

Tabel 3. Paide turismiinfokeskuse poolt teenindatud kliendid 2010 aastal

Paide TIK 2010 Mai Juuli Juuni Märts Aprill August Jaanuar Jaanuar I kvartal II kvartal Veebruar Oktoober Oktoober III kvartal IV kvartal November November September September Detsember Kokku aasta Osakaal aasta Suvi (juuni-aug) Suvi (juuni-aug) 229 Külastajad kokku: 56 61 113 177 379 293 361 277 256 169 75 79 6 230 849 894 ,323 931 55% 138 Eesti elanikud 48 55 98 113 158 143 225 142 188 96 60 62 8 201 414 555 218 510 60% Välismaalased, sealhulgas: 8 6 15 64 221 150 136 135 68 73 15 17 908 29 435 339 105 421 40% Soome 3 3 5 17 162 70 88 41 35 6 8 4 442 11 249 164 18 199 49% Rootsi 1 5 5 6 3 20 0 1 16 3 11 2% Läti 3 9 2 2 16 3 9 2 2 11 2% Leedu 6 4 3 13 0 6 7 0 13 1% Venemaa 3 6 2 8 19 0 0 9 10 9 2% Saksamaa 4 13 11 5 9 12 2 56 4 24 14 14 16 6% Suurbritannia 6 2 8 0 6 2 0 2 1% USA 6 8 4 1 3 22 0 14 5 3 4 2% Itaalia 2 6 8 0 2 6 0 8 1% Prantsusmaa 4 17 22 3 7 4 57 0 43 14 0 32 6% Norra 3 2 23 41 5 33 107 5 23 46 33 64 12% Taani 1 1 0 0 1 0 0 0% Holland 0 0 0 0 0 0 0% Poola 2 1 2 3 8 0 2 1 5 0 1% Hispaania 4 4 8 0 0 8 0 8 1% Jaapan 0 0 0 0 0 0 0% Iirimaa 2 2 0 2 0 0 0 0% Austria 0 0 0 0 0 0 0% Belgia 1 1 0 1 0 0 0 0% Šveits 8 2 1 11 0 10 0 1 2 1% Tšehhi 30 3 33 0 30 0 3 0 4% Portugal 0 0 0 0 0 0 0% Kanada 0 0 0 0 0 0 0% Uus-Meremaa 0 0 0 0 0 0 0% Austraalia 3 3 0 3 0 0 3 0% muud Euroopa riigid (Malta; Türgi) 2 3 1 7 1 23 14 6 7 4 2 70 6 8 43 13 38 8% Aasia riigid 2 1 3 0 2 1 0 1 0% Lõuna-Ameerika riigid 0 0 0 0 0 0 0% Aafrika riigid 0 0 0 0 0 0 0% Kirjalikud päringud (e-mail, faks, kiri) 123 98 73 101 100 87 73 51 81 44 22 17 870 294 288 205 83 211 21% 100 Helistajad 22 66 81 122132 111 132 101 99 55 41 44 6 169 365 332 140 344 24% 417 150 143 148 100 Teenindatud kliendid kokku 201 225 267 400 611 491 566 429 436 268 138 140 2 693 2 1 546 6 %

Tabel 4. Järvamaa giidide juhitud ekskursioonigrupid 2010 aastal

giidid tunnid osalejaid eesti keel vene keel keel vene saksa keel soome keel inglise keel piirkonda tutvustavad üritused Tiiu Saarist 18(643) 1(14) 657 101 loengud "Kuma" saated 1x nädalas Järvamaaga seot info kogum Anneli Tumanski 3(68) 7(79) 147 20 Festival "Aegade tuuled" Ellen Rosimannus 9(150) 1(5) 3(24) 179 25

102 Elle Hallik 14(374) 3(45) 419 19 Tourest 2010 KUMA saade Paide ajaloost Konkurss "Paide pajataja" Anna Kasak 1(8) 2(3) 11 7 Türi giidid Pille Kuulme Türi v. esind Tourest 2010 Türi Lillelaat 2010 Pille Rikka 6(100) 100 21 Aare Allmann 2(16) 16 5 Ülo Ormus 43(595) 2(66) 2(6) 667 85 Kaie Karu 7(63) 63 18 Türi Lillelaat 2010 Anneli Paas 6(86) 86 26 Türi Lillelaat 2010 Leelo Kivirand 1(20) 1(1) 3(33) 54 65 Asta Viigipuu 16(384) 384 28 Türi v. esind Tourest 2010 Türi Lillelaat 2010 Kohagiidid maakonnas Tuve Kärner 47(1164) 5(125) 9(236) 1525 116,5 sealhulgas unust mõisa Sale Talviste 12(642) 642 64 külastusmäng Riina Annus 146(2627) 6(156) 1(25) 2808 208 Tourest 2010 Helena Siiroja 153(3519) 3519 316 Tourest 2010 Kõik kokku 276(4313) 10(236) 11(91) 10(250) 8(60) 11277 1124,5 Sulgudes osavõtjate arv

Tabel 5. 2010. aasta uued turismiobjektid Järvamaal Ettevõte Vedaja, juht, idee autor Asukoht MaaRitza puhkemajad Türi vald Ajakeskus Wittenstein Paide LV Paide linn Põhjaka mõis Joel, Ott ja Märt Paide vald Apelsinimaja hostel Kaljo Pihelgas Paide linn Türi ujula hostel OÜ Türi ujula Türi vald Eistvere külamaja Merike Touart Imavere vald Kõhna Grete galerii Paide kogukonnakeskus Paide linn

Maamajandus 01.01.2011. aasta seisuga oli Äriregistrisse kantud 141 põllumajandus-, metsamajandus ja kalandusvaldkonnas tegutsevat äriühingut. Põllumajandus- ja metsamajandussektoris hõivatute osatähtsuselt hõivatute üldarvust oleme Eestis 2. kohal 12,2 %-ga Jõgevamaa 12,5 % järel. Meile järgnevad Viljandi, Lääne ja Võru maakonnad. Keskmine brutopalk põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandussektori tegevusaladel oli Statistikaameti andmetel 2010.a IV kvartalis 10582 krooni, mis on 83 % vabariigi keskmisest (12 738 krooni). Võrreldes 2010.a III kvartaliga oli IV kvartali palk 159 krooni võrra suurem. 2010. a kevadel vabanesid põllud lumikattest 3.-4. aprilliks. Kiirest lume sulamisest tingituna tõusid jõed üle kallaste ja ujutasid üle jõeluhad ja rohumaad. Soojade päikesepaisteliste ilmadega kadus kelts põldudelt valdavalt I dekaadi lõpuks. Taliviljadel ja ristikul algas uus kasv I dekaadi lõpul II algul. Orastel ilmnesid lumeseene kahjustused. Kuu keskel oli juba võimalik põlde harida kergema 103 lõimisega põldudel. Kuu lõpuks oli sooja juba 18-21 kraadi, mis on ~10 kraadi võrra kõrgem 1946- 2009 aasta keskmisest. Suviviljad tärkasid tänu soojusele ja veevarule mullas ühtlaselt. Marjapõõsad, kirsid, ploomid ja pirnid õitsesid mai keskel, 20 kuupäeva paiku ka õunapuud. Rohukasv oli kiire. Mai lõpul oli jahedam periood, kus sooja oli päeval vaid 10 kraadi. Isegi juuni esimesel nädalal esines maapinna lähedal õhus öökülma, mistõttu taimede alles nõrga juurekava kasv pidurdus. Juunikuu keskpaiga äikesevihmad lamandasid kõrget heina ja talirukist, samas hakkasid põllu- ja aiakultuurid jõudsalt kasvama. Nii kuuma juulit ei ole Jõgeva 1922 aastast alanud vaatluste järgi varem olnud. Taimede areng oli juulis väga kiire ja teraviljad said küpseks üle kahe nädala varem võrreldes paljude aastate keskmisega. Kuigi kartulipesades oli palju mugulaid, takistas juuli kuivus nende suureks kasvamist. Ilmastik soosis soojalembeseid kultuure, nagu suvikõrvitsad, kurgid, kõrvitsad. Kevadest alates kogunes efektiivset soojust juuli lõpuks 1104 kraadi, mis ületab pikaajalist keskmist 230 kraadi võrra. Augustikuu I poolel jätkus erakordne kuumus, mille tõttu kartulipealsed hakkasid närbuma. 8. augusti äikesetormid tegid palju kahju ka põldudel. Äikest esines ka hiljem, mis takistas viljakoristust, kuid mõjus kartulimugulate kasvule soodsalt. September kujunes tavapärasest natuke soojemaks, kuid vihmasajud takistas kartulivõttu. Põllukultuuride külvipinna, kasvupinna ja saagikuse kohta saab arvandmeid Statistikaameti kodulehelt. Teravilja kokkuostuhinnad tõusid võrreldes 2009. aastaga nisul 47,7 %, rukkil 56,8 %, odral 33,3 % ja rapsil 27,3 %. Põhjuseks oodatust väiksem saak Eestis, Venemaal kehtestatud ekspordikeeld ja Ukraina ekspordipiirang. Loomakasvatuses oli veiste arv võrreldes 2009. aastaga vähenenud 1 % võrra, piimalehmade arv vähenenud 2,9 % võrra, samas keskmine lehmade piimatoodang lehma kohta aastas 7076 kg 2009.aastal oli kasvanud 7221 kg-ni 2010.aastal. Piimatoodang oli 2009.a 102168 tonnilt vähenenud 98 425 tonnini 2010. aastal. Piima keskmine kokkuostuhind 2010.a oli 4337 kr/ t mis on 1050 kr võrra kõrgem kui 2009.aastal. Sigade arv oli 2008.aasta lõpu 11,4 tuhandelt langenud 2009.aasta lõpuks 9,4 tuhandeni. Lammmaste ja kitsede arv oli võrreldes 2008.aastaga suurenenud 47,5 % võrra ja neid kasvatati 4000. Tapaloomade ja –lindude eluskaal oli 2009.aasta 6150 t langenud 5049 t 2010.aasta lõpul. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2010.aastal 23 574 kr/ t ,mis on 6 % võrra madalam kui 2009.aastal. Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2010.aastal 26 426 kr/ t, mis on 2 % võrra kõrgem kui 2009.aastal. Munatoodang oli vähenenud 2009.aasta 173 000 munalt aastas 103 000 munani 2010.aastal. Mee keskmine jaehind eesti turgudel oli 2010. aastal 101,08 kr/kg, 2009. aastal oli see 96,99 kr/kg. Põllumajanduse edukusele on kaasa aidanud nii riiklikud kui ka Euroopa Liidu erinevad toetused. Suurima osa toetustest moodustas detsembris makstud ühtne pindalatoetus, mis tuleb Euroopa Liidult. Maksti täiendavaid ühikupõhiseid lisatoetusi (nn top-up) põllukultuuride ja põllumajandusloomade kohta, taotlejateni jõudis ka kaks uut EL-i toetust – ühekordne piimakvoodi alusel määratud ning kuni 100- pealiste piimalehmakarjade toetamiseks. Põllumajandustootjad said ka MAK- i (Maaelu Arengukava) toetusi keskkonna ja paikkonna säilitamiseks. Need toetused aitavad toime tulla ebasoodsates piirkondades, kasvatada kohalikku liiki ohustatud tõugu põllumajandusloomi, majandada keskkonnasõbralikult või Natura 2000 aladel, tegeleda mahetootmisega, taastada kiviaedu, hoida korras puisniite ja poollooduslikke kooslusi. MAK-i investeeringutoetusi maksti metsaomanikele, põllumajandusettevõtetele töötleva tööstuse ajakohastamiseks maapiirkondades, noortele põllumajandustootjatele starditoetusteks ning tootjatele ühistegevuse alustamiseks. Lisaks said toetust külaelu arendajad ja LEADER- meetme raames tegutsejad, rahastati koolitus- teavitustegevusi ning nõuandeteenust, samuti toetati elatustalu pidavaid FIE-sid. Järvamaa põllumajandust iseloomustavad järgnevad tabelid:

104 Tabel 1. Toetuse maksmine 2010 aastal maakonniti Maakond Toetuse summa miljonit krooni Harju 417,5 Hiiu 77,9 Ida-Viru 128,9 Jõgeva 273,1 Järva 301,8 Lääne 247,4 Lääne-Viru 408,9 Põlva 216,1 Pärnu 349,7 Rapla 256,3 Saare 236,3 Tartu 423,1 Valga 181,9 Viljandi 320,6 Võru 218,7 Toetused Eestis tegutsevatele välismaal 12,8 registreeritud ettevõtetele (eksport, toiduabi toodete tarnimine) Kokku 4071,0 PRIA statistika ja analüüsi büroo andmed

Tabel 2. Põllukultuuride kasvupinnad Järvamaal 2010.a (hektarit) Põllukultuuride Põllukultuurid kasvupind Teravili 27 625 Kaunvili 363 Tehnilised kultuurid 8402 Avamaaköögivili 19 Kartul 319 Söödajuurvili 1 Üheaastased söödakultuurid 1144 Mitmeaastased söödakultuurid 24715 Söödakultuuride seemnekasvatus 279 Looduslik rohumaa 6732 Kokku 62 867

Tabel 3. Karjade arv ning keskmine karja suurus maakondades Maakond Karjade arv Keskmise karja suurus 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Harju 140 121 92 80 75 71 67 40 45 57 66 61 61 65 Hiiu 50 40 38 32 18 17 18 13 17 18 19 25 22 27 Ida-Viru 77 68 38 33 27 26 23 36 39 56 60 68 68 74 Jõgeva 204 153 99 87 71 66 56 51 69 103 112 138 142 167 Järva 180 158 121 108 96 81 77 98 104 133 128 150 166 175 Lääne 97 84 53 44 38 37 32 27 31 52 64 40 76 85

105 Lääne-Viru 163 153 121 109 101 92 86 72 78 100 111 116 118 128 Põlva 105 89 77 73 70 65 62 60 69 80 82 87 89 98 Pärnu 312 262 186 166 152 139 126 36 42 59 59 64 68 77 Rapla 196 174 139 118 107 94 88 37 41 47 53 87 59 62 Saare 240 203 132 111 84 69 65 23 28 42 49 52 76 83 Tartu 124 106 66 56 51 48 44 49 59 94 105 116 120 130 Valga 101 74 61 55 48 45 41 32 43 51 59 69 128 82 Viljandi 218 196 125 106 104 100 97 35 41 58 65 65 67 72 Võru 193 155 95 85 76 67 64 18 22 34 39 43 48 53 Eesti 2400 2036 1443 1263 1118 1017 946 43 50 68 75 82 87 94 Jõudluskontrolli andmetel

Tabel 5. Järva maakonna piimakarja jõudluskontrolli koondnäitajad (toodangu näitajad aastalehma kohta) Lehmade Piima Rasva Rasva Valku Valgu Aasta arv kg kg % kg % 2010 13388 7607 310 4,1 256 3,4 2009 13863 7457 305 4,09 251 3,37 2008 14505 7637 312 4,08 258 3,38 2007 15369 7431 305 4,11 249 3,36 2006 16210 7210 299 4,14 241 3,34 2003 17132 6489 256 4,29 215 3,31 2000 17066 5548 236 4,25 181 3,26 1997 17443 5133 217 4,23 162 3,15 Jõudluskontrolli andmetel

Tabel 4. Järva maakonna piimakarja jõudluskontrolli koondnäitajad (toodangu näitajad aastalehma kohta) Tõug Lehmade arv Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valku kg 2008 2009 2010 2008 2009 2010 2008 2009 2010 2008 2009 2010 2008 2009 2010 2008 2009 2010 Eesti punane 291 268 200 6337 6415 6618 4,4 4,4 4,3 279 283 287 3,44 3,42 3,4 218 219 222 Eesti holstein 14189 13561 13162 7675 7491 7634 4,08 4,09 4,07 313 306 310 3,38 3,37 3,4 259 252 257 Eesti maatõug 12 12 13 4278 3577 4115 4,49 4,52 4,62 192 162 190 3,42 3,51 3,5 146 126 142 Muud 13 22 13 1270 1852 2351 4,02 4,11 4 51 76 94 3,34 3,27 3,7 42 61 78 Kokku 14 505 13 863 13 388 7637 7457 7607 4,08 4,09 4,1 312 305 310 3,38 3,37 3,4 258 251 256 Jõudluskontrolli andmetel

Tabel 6. Parimad jõudluskontrollikarjad Järva maakonnas 2010.a sorteeritud piima järgi järgi Piima Omanik Aastalehmi kg Karja suurus 3..7 lehma Mare Kahar 6 9878 Leo Kruusmäe 6 8053 Ene Rätsep 3 7142 Karja suurus 8…20 lehma Villu Vilbok 11 7357

106 Leo Veeroja 18 7333 Karja suurus 21…50 lehma Jüri Lõhmussaar 27 8431 Juta Homin 24 8011 Arvo Nõmmik 36 7926 Karja suurus 51…100 lehma Aivi Kuutok 99 8933 Allar Arusalu 54 8708 Järvamaa Kutsehariduskeskus 73 6882 Karja suurus üle 100 lehma Agro OÜ 435 8795 Jõudluskontrolli andmetel

Tabel 7. Põllukultuuride saagikus Järvamaal 2010.a Põllukultuur Saagikus kg/hektarilt Teravili 2520 taliteravili 2835 suviteravili 2447 Kaunvili 1975 Rapsiseeme 1259 Avamaaköögivili 14 316 Kartul 15191 Söödajuurvili 6000 Üheaastased söödakultuurid 15696 Mitmeaastased söödakultuurid 11249 Söödakultuuride seemnekasvatus 90 Looduslik (püsi)rohumaa 10404

Kodukaunistamine ja kohalik omaalgatus Vabariikliku heakorrakonkursi “Kaunis Eesti Kodu 2010” laureaadid: Linnakodud : Ly Tupitsa kodu Paide 35 Türi linnas Evi ja Ants Saluste kodu Pargi 7 Paide linnas Maa-asustus: Elvi ja Enn Lugna kodu Küti 31 Koerus Perekond Pajumani kodu Jõekalda 2 Säreveres

Anti välja maakonna kaunima kodu auhind Ly Tupitsa kodule. Auhinna andis üle maavanem Tiina Oraste Võidupühal toimunud pidulikul üritusel Peetris. President Toomas-Hendrik Ilves andis neljale paremale autasud kätte augustikuus Pärnu Kontserdimajas toimunud üleriigilisel austamisüritusel.

107 2010. aastal tunnustas Peaminister oma tänukirjaga nelja paremini heakorrastatud kodu omanikku igast omavalitsusest, Järva maavanem tunnustas neid samuti oma tänukirjaga ning Seltsing“ Kaunis Järvamaa“ kinkis projektirahade abiga rahvusvärvides mastivimpli. Maavanem Tiina Oraste andis mastivimplid ja maavanema tänukirjad üle Peetris toimunud Võidupüha tähistamisel 23.06.2010.a Peaministri tänukirjad saadeti autasustatutele posti teel.

Tabel 1. Peaministri tänukirja, maavanema tänukirja ja mastivimplite saajad: Albu vald 1 Jekaterina ja Valeri Koržov Väike-Marjasaare, Mõnuvere küla 2 Triinu ja Hannu Lamp Tuule, Seidla küla 3 Anželika Jõõts ja Mait Kaljula Vare, Ahula küla 4 Cerly Vaerand ja Meelis Saar Unistuste Maa, Vetepere küla Ambla vald 5 Elen Rouhiainen ja Margus Pent Spordi 3, Ambla alevik 6 Margot Tõnisson ja Ahto Šarai Tooma talu, Sääsküla küla 7 Gerli Valtin ja Harry Õun Tamme talu, Sääsküla küla 8 Korteriühistu Aravete Lasteaia Lasteaia 3, Aravete alevik Kolm Imavere vald 9 Heino ja Diana Keskküla Nupsi, Imavere küla 10 Katrin ja Herko Sepp Tammiku, Imavere küla 11 Heini Liiber Otsa, küla 12 Ave, Janno, Taago ja Timmo Lehise, Järavere küla Glase Järva-Jaani vald 13 Velli ja Kalju Viilvere Mihklijaani, küla 14 Külli ja Margus Mitt Kalda 16A, Järva-Jaani alevik 15 Virve ja Jüri Evel Nurme 4, Järva-Jaani alevik 16 Eevi ja Arvi Kallakmaa Koeru tee 12, Järva-Jaani alevik Kareda vald 17 Margus Jätsa Kadaka, Ammuta küla 18 Viive ja Toivo Kuresoo Aru, Esna küla 19 Asta ja Taso Veere Saueaugu, küla 20 Eve ja Jaanus Engaste Veeru, Ammuta küla Koeru vald 21 Olga ja Kristo Kirsipuu Kirsipuu, Vahuküla küla 22 Perekond Krull Pikamäe talu, Kalitsa küla 23 Elvi ja Enn Lugna Küti 31, Koeru alevik 24 Tiina Avarmaa Raba tee 2, Ervita küla Koigi vald 25 Meelis Kivi Liisu talu, Päinurme küla 26 Laine ja Ants Magus Teeristi talu, Sõrandu küla 27 Korteriühistu Koigi 35 Pärna 2, Koigi küla

Paide vald 28 Annely ja Rein Hordo Jalaka, -Nõmme küla 29 Helle ja Allan Piik Kelluka, Nurmsi küla 30 Maia ja Urmas Simson Mäemetsa, Suurpalu küla 31 Aime ja Vladimir Kozlov Janari, Valgma küla

108 Roosna-Alliku vald 32 Moonika Alberg ja Meelis Needra Pärna 3a, Roosna-Alliku alevik 33 Milvi ja Aivar Tubli Pargi tee 7, Viisu küla 34 Valentina Mõttus Nooruse 7, Roosna-Alliku alevik 35 Korteriühistu Roheline Seen Nooruse 1, Roosna-Alliku alevik Türi vald 36 Perekond Sammal Pikk 4, Türi linn 37 Perekond Murumaa Tõrva talu, Kolu küla 38 Perekond Lee Väike-Raaga talu, Kurla küla 39 Perekond Gansen Jaama 15, Türi linn Väätsa vald 40 Mare Paukku Aru talu, Röa küla 41 Elin ja Üllar Münzer Münzeri talu, Röa küla 42 Egle ja Andrei Lomakin Pikk 60, Väätsa alevik 43 Kersti ja Andres Verro Elmiku talu, Väljataguse küla Paide linn 44 Perekond Nurmik Lai 49, Paide linn 45 Perekond Saar Joodi 2, Paide linn 46 Maris ja Raul Raudsepp Joodi 62, Paide linn 47 Korteriühistu Paide Ristiku 3 Ristiku 3, Paide linn

Kohaliku omaalgatuse programmist Järvamaal Kohaliku omaalgatuse programm on Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mis annab eelkõige väiksematele ühendustele ja kogukondadele üle Eesti võimaluse koos tegemise kaudu kogukonna tugevdamiseks ja kohaliku arengu elavdamiseks. Programmist on saanud toetust taotleda alates 1996. aastast, igal aastal kahes taotlusvoorus. KOA programm on omanäoline seetõttu, et oma tegemiste tarbeks saavad toetust taotleda mittetulundusühingute kõrval ka seltsingud. Teiseks erisuseks on toetuse maksmine taotlejale enne tegevuste algust, mis loob kindlustunde ja tagab kavandatu parema elluviimise. Programmist toetatavad tegevused on aastate jooksul natuke oma sõnastust muutnud, kuid sisuliselt on nad ikka samad: Kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamine, kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine ja kohaliku elukeskkonna parandamine. Nende kolme tegevuse raames on võimalik toetust saada järgmisteks tegevusteks: - kohaliku arengu ja omaalgatuse alaste koolituste ning infopäevade korraldamiseks - kohalikku arengut ja omaalgatust käsitlevate materjalide koostamiseks ja avaldamiseks - kogukonna arengukava koostamiseks - kohalikku arengut ja omaalgatust käsitlevate analüüside ja uuringute läbiviimiseks - kodu-uurimuslike materjalide koostamiseks ja avaldamiseks - ajaloolist või kultuurilist tähtsust omavate sündmuste ja paikade ning nendega seotud tähtpäevade tähistamiseks - kohalikul kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevate ürituste korraldamiseks - heakorratöödeks, heakorratalgute korraldamiseks - avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks (spordiplatsid, külaplatsid, külatoad, külamajad, mänguväljakud) - avalikuks kasutamiseks mõeldud ehitiste või nende osade hooldusremondiks - kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet ning uute oskuste omandamist stimuleerivateks tegevusteks - ühistegevusteks või avalikuks kasutuseks vajalike vahendite soetamiseks, kusjuures see investeering peab olema põhjendatud ja projekti tegevustega seotud

109

Toetuse suurus ühe taotluse kohta on aja jooksul olnud erinev. Algaastatel sai toetust taotleda mõned tuhanded kroonid, siis tõusis toetussumma kuni 30 00 kroonini, aastatel 2005-2009, mil majandus oli tõusuteel, sai toetust kohaliku tähtsusega tegevuse toetamiseks kuni 25 000 krooni ja laiema haardega projektidele kuni 50 000 krooni. Alates 2010.a saab kõikide tegevuste tarvis toetust kuni 25 000 krooni ja nii jääb see ka 2011.aastal. Toetuse taotluste hulk maakonnas on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2007. a esitati taotlusi 62, siis 2008.a juba 83 ja 2010.a rekordarv 103. Kuni 2007. aastani kasvas ka maakonnale eraldatud toetuse maht: 1998 - 130 000 krooni, 2003 - 304 019 krooni, 2007- 1 082 718 krooni. Majanduslangus kajastub ka selle programmi mahtudes. 2008.a langes toetussumma 892 972 kroonile ja 2010.a 732 300 kroonile. Sarnaseks peaks summa jääma ka 2011.aastal. Omavalitsuste lõikes on KOA programmist toetust saanud kõikide Järvamaa valdade ja Paide linna kodanikeühendused. Suurima summa perioodil 1998-2010 on oma tegevuste toetuseks saanud Türi valla ühendused - 687 757 krooni. Türi puhul tuleb arvestada asjaolu, et nelja omavalitsuse liitumisel tekkinud suurvallas on ka võimekaid kodanikeühendusi tunduvalt rohkem kui nii-öelda tavavallas. Väikestest valdadest on kõige suurem toetuse maht Imavere vallas - 571 494 krooni, Ambla vallas - 452 037 krooni, Kareda vallas - 428 483 krooni ja Paide vallas - 400 556 krooni. Linnapiirkonna projekte on perioodil 2007-2010 toetatud 460 948 krooniga, mis tõendab, et linnaühingute tegevuste toetamise otsus on ennast õigustanud. Perioodil 1998-2010 on toetatud maakondliku tähtsusega projekte 1 214 127 kroonises mahus. Järva maakonna MTÜ-d ja seltsingud on aastatel 1998-2010 saanud oma tegevusteks toetust kokku 6 130 574 krooni. Külaseltside aktiivsus toetuse taotlemisel ja toetatud projektide arv on aastate ja omavalitsuste lõikes olnud erinev. Perioodil 1998-2010 enim toetust saanud MTÜ-d on: Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts Paide vallast, toetatud 11 projekt; Salutaguse Nelja Küla Selts Koeru vallast, toetatud 8 projekti, MTÜ Prandi küla ja allikad Koigi vallast, toetatud 8 projekt; Külaselts Roosna-Alliku vallast, toetatud 8 projekti; Albu valla külade selts Albu vallast, toetatud 7 projekti; Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Selts Ambla vallast, toetatud 7 projekti; Küla Selts, Eistvere Küla Selts ja MTÜ Tahe Teha Imevare vallast, toetatud igaühel 7 projekti; KUME Külaselts Türi vallast, toetatud 7 projekti. Aktiivsemad projektikirjutajad on veel MTÜ Eistvere Mõis Imavere vallast, Müüsleri Küla Selts Kareda vallast, Türi Lastekaitse Ühing Türi vallast ja MTÜ KultuurPaide Paide linnast. Laiema ulatusega projekte on enim ellu viinud algaastatel Järvamaa Külade Ühendus ja hiljem MTÜ Kodukant Järvamaa, samuti Kesk-Eesti Käsitööselts. Seltsingutest on tegusamad olnud Seltsing Saueaugu Sõprade Selts, Piiumetsa-Roovere külaseltsing, Puiatu külaseltsing ja Seltsing Kaunis Järvamaa. 2010 aastal said toetust Türi valla kodanikeühendused 82 365 krooni, Imavere valla ühendused 76 480 krooni, Ambla valla ühendused 66 871 krooni ja Koigi valla ühendused 65 011 krooni. Programmi kestuse jooksul on maakonnas toetatud peamiselt järgmisi tegevusi: - külapäevade ja - kokkutulekute korraldamine - külaplatside, tantsuplatside, laululavade, spordiplatside, laste mänguväljakute korrastamine - külade arengukavade koostamise ja mainekujunduse alaste koolituste korraldamine - erinevate külade minevikku ja tänapäeva kajastavate trükiste ja kodu-uurimuslike tööde koostamine ja avaldamine - heakorratalgute korraldamine ja töövahendite ostmine - külamajadesse, külatubadesse, noortetubadesse vajalike vahendite soetamine ja ruumide korrastamine - erinevate rahvakultuuri ja rahvapärimusi tutvustavate ürituste korraldamine - erinevate käsitööringide ja -kursuste, õpitubade, jõulumaa ürituste korraldamine ja vajalike vahendite soetamine - jne Otsuse projekti rahastamise kohta teeb maavanem maakondliku hindamiskomisjoni ettepaneku alusel. Maakondlik hindamiskomisjoni kuuluvad erinevate elualade esindajad, kes hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumite alusel hindavad igat taotlust, Kõige suurema kaaluga

110 on hinne, mis antakse projekti vastavuse eest programmi eesmärkidele, samuti on väga oluline, millist mõju avaldab projekti elluviimine kogukonna koostööle ja kuidas on kogukond kaasatud. Kõrgema hinde saab ka projekt, kus on otseseid ja kaudseid kasusaajaid rohkem ja on välja toodud projekti tulemuste jätkusuutlikkus, so projekt avaldab pikemaajalist mõju. Oluline on enne läbi mõelda projekti teostatavus ja kas taotleja suudab kõik head mõtted ikka ellu viia. Et taotletava toetuse kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud kogusumma, võib komisjon teha otsuse taotluse osalise rahastamise kohta.

Maareform 31.12.2010.a. seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 24 527 katastriüksust pindalaga 227 425,1 ha, mis moodustab 92,5% maakonna maafondist 245 957,5 ha. Sellest 2010.a. registreeriti 493 katastriüksust pindalaga 4 211,8 ha (so 1,9% registreeritud maast). Registreeritud maa jaotub: Tagastatav maa 31.12.2010.a. seisuga oli maakatastris registreeritud tagastatavat maad pindalaga 78 372,2 ha, so 35,4% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2010.a.registreeriti 18,0 ha. Ostueesõigusega erastatav maa 31.12.2012.a. seisuga oli maakatastris registreeritud ostueesõigusega erastatavat maad 41 152,3 ha, so 18,1% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2010.a. registreeriti 74,8 ha. Enampakkumisega erastatav maa 31.12.2010.a. seisuga oli maakatastris registreeritud enampakkumisega erastatavat maad 9 402,1 ha, so 4,1% kogu maakatastris registreeritud maast. Vaba põllumajandusmaa erastamine 31.12.2010.a. seisuga oli vaba põllumajandusmaad erastatud 10 556,5 ha, so 4,6% kogu maakatastris registreeritud maast. Vaba metsamaa erastamine 31.12.2010.a. seisuga oli vaba metsamaad erastatud 11 355,3 ha, so 5,0% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2010.a. registreeriti 8,5 ha. Munitsipaalmaa 31.12.2010.a. seisuga oli maakatastris registreeritud munitsipaalmaad 1 670,6 ha, so. 0,7 % kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2010.a. registreeriti 121,3 ha. Riigimaa 31.12.2010.a. seisuga oli maakatastris registreeritud riigi omandis olevat maad 74 916,1 ha, so 32,9% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2010.a. registreeriti 3 989,2 ha.

2010. aastal sõlmiti 62 maa ostueesõigusega erastamise lepingut (neist 3 hüpoteegiga), 13 vaba põllumajandus - ja metsamaa erastamise lepingut (neist 7 hüpoteegiga). Riigimaa kasutusvaldusesse andmiseks sõlmiti 72 lepingut, kokku 885,07 ha. Võõrandati 10 kasutusvaldusesse antud maad kogumaksumusega 675 850 krooni.

Metsandus Järvamaal on 2004-2008 teostatud statistilise metsainventeerimise andmetel metsamaad 126600 ha, mis moodustab kogu Järvamaa pindalast 48,3 %. Puistute keskmine tagavara on 173 tm/ha. Valitsevaks on puuliigiks on riigimetsas mänd (38,2 %), kuusk (31 %) ja kask (26 %). Erametsas on valitsevaks kask (35,8 %), järgnevad kuusk (26,9 %), mänd (16,4 %) ja hall-lepp (14,2 %). Kõigil Eesti metsades tehtavatel töödel hoiab silma peal Keskkonnaamet, kes hindab seemnevarumiseks sobivaid puistuid, annab metsateatisega lube raieteks, jälgib metsade uuendamist

111 ehk teeb suures osas samu toiminguid, mida tegi senini keskkonnateenistus. Keskkonnaamet jaguneb 6 regiooniks ning Järvamaa kuulub Harju-Järva-Rapla regiooni. Igas maakonnas on kontor ning metsanduse valdkonna töö toimub maakondlikul printsiibil. Keskkonnaameti tööd metsateatiste menetlemisel on oluliselt lihtsustanud Metsaressursi arvestuse riikliku registri käivitumine. Alates 1.märtsist 2007.a. kantakse kõik metsateatiste andmed digitaalsesse registrisse ning kavandatavad tööobjektid seotakse kaardiga. Riigimetsa Majandamise Keskuse töö ümberkorraldamise ja metskondade liitmise järgselt haldab Järvamaal asuvaid riigimetsi alates 01.07.2008.a. RMK Järvamaa metskond, mille kontor asub Ambla vallas, Aravetel. Keskkonnaametile esitati Järvamaal 2010.aastal menetlemiseks 1624 metsateatist, sellest RMK metskondade poolt 310 ja erametsaomanike poolt 1314 metsateatist. Alates 2010.aastast koostab Keskkonnaamet ka kõik metsakaitselised ekspertarvamused. Ekspertarvamusi koostati Keskkonnaameti metsanduse spetsialistide poolt 109 metsaeraldisel, kogupindalaga 103,4 ha. Lageraiesse metsa seisundi järgi määrati erametsamaal 78,2 ha. Erametsaomanike poolt kavandati 2010.a. Järvamaal metsateatiste alusel raiuda 411 473 tihumeetrit kasvavat metsa. Võrreldes 2009.aastaga on 2010. aastal erametsamaal metsateatistega kavandatud raiemaht suurenenud (2009.a. – 285 678 tm). Maapinna ettevalmistamist (mineraliseerimist) metsakultuuridele kavandati erametsamaal 199 ha ning metsaistutust 171 ha. Raadamist teostati 2009.a. Järvamaal peamiselt elektriliinide kaitsevööndite laiendamisel, teetrasside rajamisel ning metsa maaparanduse teostamisel kokku 62 ha. Erametsaomanike poolt kavandatud raiemahtudest annab ülevaate alljärgnev tabel.

Tabel 1. Kavandatud raied Järvamaa erametsamaal 2010.aastal metsateatiste alusel Vald Lageraie Turberaie Harvendus- Sanitaarraie Valgustus- Muu raie Metsateatised raie raie trassiraie, raadamine) Eramets RMK Pind Raie- Pind Raie- Pind Raie- Pind Raie- Pind Raie- Pind Raie- (ha) maht (ha) maht (tm) maht (tm) maht (tm) maht (tm) maht MT Ridade MT Ridade (tm) (tm) (tm) (tm) (tm) (tm) arv arv arv arv Albu 107,4 19937 49,3 1935 123 4034 167 2039 29,1 142 4 516 132 642 22 89 Ambla 229,4 42679 26,8 1944 190,9 6949 185,6 2768 56,7 165 4,4 405 189 963 28 132 Imavere 121,4 24531 18,6 816 104,7 3508 75,7 1587 48,4 133 5,5 324 87 497 7 19 J-Jaani 120,2 24654 0 0 36,6 1217 75,3 1381 79,3 334 0 0 88 327 10 50 Kareda 45,2 8872 2,2 169 6,4 266 24,5 365 32,1 132 0 0 32 157 16 62 Koeru 101,6 18041 7,8 317 64,8 2191 50,2 572 56,5 135 0,4 60 74 383 23 80 Koigi 322,3 61420 21,5 1214 166 5935 189,8 2572 123 174 0,3 60 134 968 21 98 Paide 86,1 16292 12,3 642 55,8 1536 74,3 1573 23,2 25 12,6 1539 87 513 43 148 R-Alliku 36,4 6542 7,7 474 9,8 375 27,4 409 7,7 8 0 0 41 139 22 111 Türi 433,3 90211 41,3 2961 271,9 10756 302,8 4123 168 536 28,3 1899 351 1661 88 598 Väätsa 111,6 21621 11,6 325 96,5 3104 92,2 1059 30,3 70 10,5 900 99 437 30 152

KOKKU 1715 334800 199 10797 1126 39871 1265 18448 654 1854 66 5703 1314 6687 310 1539

Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtudest Järvamaal annab ülevaate alljärgnev tabel.

Tabel 2. Metsaraie Järvamaal RMK hallataval metsamaal 2010.a. Raieliik Raie riigimetsa- või muul (va eramets) maal kokku tm pindala ha raiemaht sh. likviidne sh. küte A B 1 2 3 4

112 Uuendusraie 1 430 106 357 94 962 11 547 sellest lageraie 2 395 103 536 92 443 11 093 Valikraie 3 0 0 0 0 Hooldusraie 4 1 621 52 806 35 830 11 693 (read 5+6+7) sh. valgustusraie 5 703 8 433 0 0 harvendusraie 6 554 37 360 29 681 7 717 sanitaarraie 7 365 7 013 6 149 3 976 Trassiraie 8 0 0 0 0 Raadamine 9 6 1 538 1 350 270 Ebaseaduslikud raied 10 0 0 0 0 RAIE KOKKU (read 11 2 057 160 701 132 141 23 509 1+3+4+8+9+10) * RMK raiemahud antud tegeliku raie alusel vastavalt esitatud statistikale

RMK hallataval metsamaal teostati Järvamaal 2010. aastal metsaistutust 195 hektarit, sellest istutati kuuske 166 ha, kaske 14 ha ja mändi 15 ha. Metsakultiveerimisel kasutati 421220 istikut ja seemikut, sellest kuuski 342710, kaski 28540 ja mände 49970. Metsakultuuride täiendamist tehti 86,6 ha kokku 39 620 taimega. Maapinna mineraliseerimist metsakultuuridele maapinna ettevalmistamiseks tehti RMK Järvamaa metskonna hallataval metsamaal 311,3 ha. Metsakultuure hooldati ühekordsele pindalale ümbearvutatult 734 ha. 2010.a. teostati Keskkonnaameti piirkondlike metsanduse spetsialistide poolt 2002.aastal metsateatisega teatatud lageraiealade kontroll, mille eesmärgiks oli raiealade ülevaatus ning metsauuenduse olemasolu hindamine lankidel. Üle vaadati 30 % erametsamaal ning 5 % riigimetsamaal metsateatistega teatatud lageraietest. Kokku kontrolliti Järvamaal looduses 163 objekti, millest kontrollimise ajal oli nõuetekohaselt uuenemata 4 lanki. Kontrollitud aladest oli 41 uuendatud metsaistutuse teel. RMK raiemahtudest ja erametsaomanike poolt metsateatiste alusel kavandatud raiemahtudest aastatel 1998-2010 annavad ülevaate alljärgnevad graafikud.

Joonis 1. Kasvava metsa raie Järvamaal RMK hallataval riigimetsamaal 1998-2010

2010 160701 2009 162288 2008 138746

2007 134939 2006 142585 2005 129318

2004 130620 aasta 2003 125649 2002 105830 2001 114625 2000 136958

1999 135534 1998 135644 tm

113

Joonis 2. Kavandatud kasvava metsa raie Järvamaa erametsamaal metsateatiste alusel 1998-2010.

2010 411473

2009 285678

2008 310136

2007 321511

2006 232320

2005 172634

2004 398784 aasta 2003 338044

2002 294508

2001 307188

2000 306822

1999 278048

1998 239220 tm

Energeetika 2010. aastal tarbiti Järvamaal 148135 MWh elektrienergiat, mis on võrreldes 2009. aastaga 26786 MWh ehk 15% vähem. Tarbimise kogumahust oli elanike osakaal 31,7% ja ettevõtete osakaal 68,3%. Elanike elektrienergia tarbimine kasvas võrreldes 2009. aastaga 7,5% ja ettevõtete tarbimine vähenes 22,9%. Elektrienergia tarbimiskohtade arv maakonnas oli 2010.a. lõpus 17 863, millest 84,9% oli elanike kasutuses ning 15,1% ettevõtete kasutuses. 2009.aastal erinevate kütuseliikide tarbimise mahus võrreldes 2008.aastaga olulisi muudatusi ei toimunud.

Tabel 1. Eesti Energia klientide arv ja elektrienergia tarbimine Järvamaal 2010. aastal Elektrivõrk (piirkond) Klientide arv Tarbimiskohtade arv Tarbitud el.energiat (MWh) Elanikud Ettevõtted Kokku Elanikud Ettevõtted Kokku Elanikud Ettevõtted Kokku Rapla-Järva Paide piirkond (23) 12 511 804 13 315 13 315 2 340 15 655 41 057 80 872 121 929 Rapla-Järva Tapa piirkond (29) 1 027 72 1 099 1 097 240 1 337 3 555 6 266 9 821 Pärnu-Viljandimaa Järva maakond (36) 689 57 746 748 123 871 2 290 14 095 16 385 Kokku 14 227 933 15 160 15 160 2 703 17 863 46902 101233 148135 Allikas: Eesti Energia

114 Joonis 1. Elektrienergia tarbimine Järva maakonnas 2010.aastal

Elanikud 31,7%

Ettevõtted 68,3%

Tabel 2. Kütuse tarbimine Järvamaal aastatel 2001-2009 Kütuse liik Ühik Tarbitud kogus aastas 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Kivisüsi tuh t 2 2 2 3 4 2 1 1 0 Põlevkivi tuh t 0 0 0 0 0 0 0 1 0 Turvas tuh t 1 2 1 2 1 1 1 1 0 Turbabrikett tuh t 1 1 1 0 0 0 0 0 0 Küttepuud tuh tm 81 81 70 69 70 60 68 45 45 Puiduhake ja -jäätmed tuh tm 98 93 103 108 105 89 72 71 67 Maagaas milj m³ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Raske kütteõli tuh t 1 0 0 0 0 0 0 1 1 Põlevkiviõli tuh t 16 16 13 8 8 4 5 5 5 Kerge kütteõli ja diislikütus tuh t 20 21 24 24 22 22 23 22 19 Autobensiin tuh t 10 10 9 8 8 8 7 7 7 Statistikaameti andmed

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koordineeritavast energiasäästu sihtprogrammist 2010. aastal projektide rahastamist ei toimunud. Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) 2010 aastal Keskkonnakorralduse programmi Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammist Järvamaa projektid positiivset rahastamisotsust ei saanud.

Ehitus- ja planeerimistegevus Järvamaa omavalitsustes algatati 2010. aastal 13 ja kehtestati 7 detailplaneeringut. Maavanema järelevalve läbis 7 detailplaneeringut, neist 3 osas tehti järelevalve käigus ettepanekuid või märkusi. Lisaks kehtestati 1 üldplaneering (Väätsa vald). Maavanema järelevalve läbis 1 üldplaneering, mille osas tehti järelevalve käigus märkusi ja ettepanekuid. Järva maakonnas puudus 2010.aasta lõpus kehtestatud üldplaneering Koigi vallal.

115 Tabel 1. Planeerimistegevus Järva maakonna omavalitsustes 2010. aastal Omavalitsus Planee- neist koos- Koos- MV neist Kehtestatud ringute kõlas üld- kõlastuste järelevalve märkus- planee- algatamiste planeeringuga vajaduse läbinud tega ringute arv arv küsimine planeeringute MV-lt arv Albu - - 2 2 1 1 Ambla ------Imavere 1 - 1 - - - Järva-Jaani 1 - - - - - Kareda ------Koeru 1 - - - - 1 Koigi - - 1 - - - Paide linn 6 2 1 1 - 1 Paide vald 1 - 2 2 1 1 Roosna-Alliku ------Türi 2 - - 1 - 2 Väätsa 1 1 - 2 2 2 Kokku 13 3 7 8 4 8 Järva Maavalitsuse andmed

Ehitisregistri andmetel anti 2010. aastal Järvamaa omavalitsustes kasutusluba 12 eruruumile, milles oli kokku kasulikku pinda 1762,6 m2. Laiendati 107 eluruumi kasuliku pinnaga kokku 6004 m2. 2010. aasta lõpuks oli Järvamaa elamufondis 18411 eluruumi, milles oli kokku 1,29 milj m2 pinda.

Tabel 2. Elamufond ja selle muutus 2010.aastal Järvamaa omavalitsustes Haldusüksus Aasta jooksul kasutusloa Eluruumide Elamufond aasta saanud eluruumid vähenemine lõpul aasta jooksul Uusehitus Laiendamine arv pind m2 arv pind m2 arv pind m2 arv pind m2 Albu vald 0 0 0 0 2 129,1 693 54724,42 Ambla vald 0 0 0 0 0 0 1213 96717,26 Imavere vald 3 464,5 0 0 0 0 432 33728 Järva-Jaani vald 1 105,8 0 0 4 216,7 958 73612,2 Kareda vald 0 0 0 0 0 0 486 39250,7 Koeru vald 0 0 0 0 0 0 1249 100647,2 Koigi vald 0 0 0 0 0 0 619 46734,1 Paide linn 2 374,3 105 5833,6 0 0 1153 84799,65 Paide vald 3 425,4 1 54,9 0 0 4748 269859,54 Roosna-Alliku vald 1 122,4 1 115,5 0 0 716 55414,48 Türi vald 0 0 0 0 0 0 5547 381425,14 Väätsa vald 2 270,2 0 0 0 0 597 50827 Järva maakond kokku 12 1762,6 107 6004 6 345,8 18411 1287739,69 Ehitisregistri andmed

Püstitatud mitteeluhooneid lubati Järva maakonnas kasutusse 25, kasuliku pinnaga 12050 m2 ja kubatuuriga 77281,7 m3. Lisaks andsid omavalitsused kasutusload 8-le laiendatud ja 25-le rekonstrueeritud mitteeluhoonele.

116

Tabel 3. 2010. aastal kasutusloa saanud mitteeluhooned Järva maakonnas Hoonete püstitamine Mitteeluhoone liik Hoonete arv Hoonete pind m2 Hoonete kubatuur m3 Tööstus 1 1363,0 3860,0 Majutus 4 59,6 172,0 Kaubandus 2 2267,5 12621,0 Haridus, teadus 1 2074,2 10665,0 Kultuur 2 224,7 853,6 Sport, tervishoid 1 401,5 1845,7 Hoidlad, laod 1 2856,0 29862,0 Põllu-, metsa,-,jahi-, kalamajand. 3 1685,0 11880,0 Transport 1 300,0 1800,0 Muud hooned 9 819,3 3722,4 Kokku 25 12050,8 77281,7 Hoonete laiendamine Tööstus 3 10310,7 77939,7 Haridus, teadus 1 1040,5 3936,6 Kultuur 2 3508,5 19079,4 Põllu-, metsa,-,jahi-, kalamajand. 2 3172,0 19707,3 Kokku 8 18031,7 120663,0 Hoonete rekonstrueerimine Majutus 3 4542,8 21604,0 Kaubandus 2 220,9 741,0 Haridus, teadus 5 9194,9 46801,0 Kultuur 4 3367,8 17641,0 Sport, tervishoid 1 811,8 61940,0 Kultus 1 50,6 222,0 Põllu-, metsa-, jahi-, kalamajand. 1 5587,5 31803,0 Suvilad, aiamajad 3 189,5 936,0 Muud 5 437,1 2758,1 Kokku 25 24402,9 184446,1 Ehitisregistri andmed

Tabel 4. Mitteeluhoonete püstitamine omavalitsuste lõikes 2010.aastal Haldusüksus Hoonete arv Hoonete pind m2 Hoonete kubatuur m3 Albu vald 00,00,0 Ambla vald 1 99,1 631,0 Imavere vald 3 2952,0 30229,0 Järva-Jaani vald 4 2215,7 13724,0 Kareda vald 00,00,0 Koeru vald 3 551,0 1567,4 Koigi vald 1 131,7 781,6 Paide linn 3 3351,0 18046,0 Paide vald 2 1939,0 8352,0 Roosna-Alliku vald 2 50,2 133,0 Türi vald 6 761,1 3817,7

117 Väätsa vald 00,00,0 Maakond kokku 25 12050,8 77281,7 Ehitisregistri andmed

Ehitusloa andsid Järvamaa omavalitsused 2010.aastal 53 mitteeluhoonete ja 10 elamule, neist kõik on ühepereelamud.

Tabel 5. Omal jõul tehtud ehitustööd jooksevhindades Maakond 2008 2009 2009 aasta võrreldes 2008 aastaga milj eurot milj eurot milj eurot % Harju maakond 1252,67 713,25 -539,42 -43,1 ..Tallinn 835,96 499,00 -336,97 -40,3 Hiiu maakond 15,72 14,51 -1,21 -7,7 Ida-Viru maakond 200,62 127,84 -72,78 -36,3 Jõgeva maakond 19,88 19,09 -0,79 -4,0 Järva maakond 43,14 38,87 -4,27 -9,9 Lääne maakond 61,29 32,12 -29,17 -47,6 Lääne-Viru maakond 63,21 42,43 -20,78 -32,9 Põlva maakond 35,85 27,14 -8,72 -24,3 Pärnu maakond 111,33 80,56 -30,77 -27,6 Rapla maakond 27,35 25,08 -2,27 -8,3 Saare maakond 79,06 55,47 -23,59 -29,8 Tartu maakond 291,82 192,50 -99,32 -34,0 Valga maakond 31,96 23,91 -8,05 -25,2 Viljandi maakond 48,45 26,41 -22,03 -45,5 Võru maakond 41,67 35,85 -5,82 -14,0 Kogu Eesti 2397,40 1514,60 -882,80 -36,8 Statistikaameti andmed

118 Tööturg Vaadates tagasi möödunud 2010. aastale, heidame kiirpilgu alustuseks veidi kaugemale. Mis toimus tööturul 2007., 2008. ja 2009. aastal? Võrdlus kannatab juba välja kõige kriitilisema hinnangu. 2007 oli rahulik ja stabiilne aasta, 2008 pöördeline ja 2009 raske ning keeruline. 2010. aastal algas taastumine, toimimine ja majanduse languselt tõusuteele asumine. Töötuse kõrgpunkt oli Järvamaal veebruarikuus. Sealt sai alguse visa kuid järjekindel langus.

Joonis 1. Töötute hulk kuude lõikes aastatel 2004 -2010

2500

2000 2004 2005 1500 2006 2007 2008 1000 2009 2010 500

0

r l i t r rts n s er mai u be april ju juuli o mb anua mä ugu e ja a kto ts veebruar o e september november d

Tööd on olnud ja tulnud nii töötukassale kui töötutele. Tööturul ei valitse siiski tasakaal tööotsijate ja pakutavate ametikohtade vahel. Arvukalt on tööd otsivaid inimesi ning mitmeid vabu ametikohti, kuhu ei leita sobivat tööjõudu. Statistikaameti andmetel vähenes Järvamaa tööjõud (16-aastased kuni pensioniiga) võrreldes 2009. aastaga 1400 võrra. Järvamaal on tekkinud reaalne oskustööjõu puudus. Tööturg on hea baromeeter näitamaks, kuidas elujärg muutub. Aasta jooksul oli töötuna registreeritud 3887 isikut. Uusi arveletulijaid oli 2535 ja arvelolek lõpetati 2860 isikul. Neist rohkem kui pooled, 56% ehk 1605 inimest, teatasid oma tööleasumisest. Aasta viimasel päeval oli Järvamaal arvel 1523 töötut. Töötuse osakaal maakonna tööealisest elanikkonnast moodustas aasta lõpuks 8,6%.

Tabel 1. Registreeritud töötud Järvamaal 2010 2009 2010 jaanuar 1135 2550 veebruar 1342 2556 märts 1595 2531 aprill 1765 2476 mai 1835 2371 juuni 1823 2138 juuli 1883 2033 august 1993 1927 september 2056 1826 oktoober 2234 1751 november 2296 1750 detsember 2351 1731

119 Joonis 2. Registreeritud töötud Järvamaal 2010.aastal.

3000

2500

2000

1500

1000

500 2009 2010 0

r l i t rts ai ul s er er er m ju u b b mä april juuni mb aanua aug em j pt sem veebruar e oktoober s nove det

Tabel 2. Töötud omavalitsustes Vald/linn jaan.10 dets.10 jaan.11 Albu 84 63 63 Ambla 154 91 93 Imavere 42 38 40 Järva-Jaani 97 71 75 Kareda 59 30 35 Koeru 171 115 114 Koigi 53 36 39 Paide v 153 103 100 Roosna-Alliku 92 72 74 Türi v 822 574 571 Väätsa 95 55 56 Paide linn 728 483 480 KOKKU 2550 1731 1740

Joonis 3. Töötud omavalitsustes

900 jaan.10 800 dets.10 700 jaan.11 600

500

400

300

200

100

0

la u i v lbu ere ani r A ätsa mb reda Koig lliku Türi v ä A a Koe aide -A Imav a-Ja K P V Paide linn Järv oosna R

120

Majanduslanguse ja tööpuuduse taustal hakkas tekkima tõsine tööjõupuudus, mis esitas suuremaid nõudmisi tööotsijatele. Ettevõtted hakkasid juba vaatama välistööjõu poole. Oskustööjõu saamiseks taotleti töölubasid kahele Ukraina töölisele. 57% töötuna registreeritutest olid eelnevalt töötanud. See osakaal on veidi väiksem kui aasta tagasi. Pikaajalistel töötutel toimub pidev arvelt mahavõtmine ja uuesti registreerimine kolm kuni viis korda aasta jooksul. 33% registreeritutest puudus eelnev töökogemus või see on jäänud kaugemasse minevikku.

Tabel 3. Töötud eelneva tegevuse järgi Eelnev tegevus 31.12.2010 Töötas või oli ettevõtja 1 019 Õppis 56 Hooldus 16 Kaitseväes 8 Kasvatas last 70 Vanglas 9 Töövõimetus 26 Välisteenistuses abikaasatasu 1 Puudub varasem töökogemus 255 Muu 340

Joonis 4. Töötud eelneva tegevuse järgi

Muu 19%

Puudub varasem töökogemus 14%

Välisteenistuses Töötas või oli ettevõtja abikaasatasu 57% 0% Õppis Töövõimetus Hooldus 3% 1% 1% Kaitseväes Vanglas Kasvatas last 0% 1% 4%

Töösuhte lõppemise põhjustena esines kõige sagedamini tähtajalise töölepingu lõppemist (445 korral) ja koondamist (378 korral). Need töölepingu ülesütlemise erakorralised juhud annavad töötajale õiguse taotleda töötuskindlustushüvitisi. Suhteliselt sageli lõpetati tööleping poolte kokkuleppel (140 korral) või töötaja algatusel (158 korral). Järvamaa tööandjate maksejõuetuse juhtumeid menetles töötukassa 2010. aastal viiel korral. Kollektiivse töölepingu ülesütlemise juhtumeid menetleti 78 asutuse puhul.

121 Tabel 4. Töösuhte lõpetamise põhjused Asutuse likvideerimine 4 Pankrot 12 Koondamine 378 Katseaja ebarahuldavad tulemused 38 Töötaja algatusel (tööandja süül) 15 Töötaja algatusel - töövaidluskomisjoni otsus 2 Distsiplinaarsüütegu 44 Teenuse osutamise leping 55 Tähtajaline leping 445 Poolte kokkuleppel 140 Töötaja algatusel 158 Muud põhjused 35 Põhjus teadmata - puudub dokument 3

Joonis 5. Töösuhte lõpetamise põhjused Asutuse likvideerimine

Pankrot

Koondamine

3% 0% 0% Katseaja ebarahuldavad 1% tulemused 12% Töötaja algatusel (tööandja süül) 28% 1% Töötaja algatusel - töövaidluskomisjoni otsus Distsiplinaarsüütegu 3% 1% Teenuse osutamise leping 0% Tähtajaline leping 34% 4% 3% Poolte kokkuleppel

Töötaja algatusel

Muud põhjused

Põhjus teadmata - puudub dokument

Järvamaa on mõnes osas väga erinev teistest Eesti piirkondadest. Kui sageli kurdetakse noorte suure tööpuuduse üle, siis Järvamaa noored on küll varmad endale ise töökohti leidma. Töötukassa Järvamaa osakonna töötutest oli vanuseliselt kõige vähem arvel noori vanuses 16- 24 aastat ja üle 55-aastaseid naisi. Kõige rohkem oli arvel 25 kuni 54-aastaseid naisi. Tööotsijate sooline jaotuvus on saavutanud tasakaalu. Naisi on kokku 50,6% ja mehi 49,4% registreeritud töötutest. Naised on alati tööturul aktiivsemad nii tööd otsima kui tööturuteenustes osalema, kuid pakutavad vabad töökohad on siiski sobivamad meestele.

Tabel 5. Töötud soo ja vanuse järgi vanus mehed % naised % 16-24 aastased 171 9% 172 9% 343 25-54 aastased 573 31% 638 34% 1211 üle 55 aastased 176 10% 132 7% 308 KOKKU 920 942 1862

122 Joonis 6. Töötud soo ja vanuse järgi

700 638 mehed 600 573 naised

500

400

300

200 171 172 176 132

100

0 16-24 aastased 25-54 aastased üle 55 aastased

Tööjõu ettevalmistust ja kvaliteeti näitab töötute hariduslik struktuur. 52% töötutest omavad põhi- või keskharidust ja ei ühtegi ametialast oskust. 11% on keskeri või kõrgema haridusega. Suhteliselt suurt osakaalu omavad erineva kutsega töötud, kuid paljud neist vajavad ümberõpet, sest tööturg ei paku varemalt omandatud erialale vastavaid töökohti. Poolsada töötut on sisenenud tööturule otse ametikoolist ja on valmis õppima uut eriala.

Tabel 6. Töötud haridustasemete järgi Töötute Haridustase arv ESIMENE TASE 561 algharidus 70 põhiharidus 489 kutse põhihariduseta 2 TEINE TASE 1105 põhiharidus kutsega 82 kutsekeskharidus 541 üldkesk 482 KOLMAS TASE 194 keskeri 104 kutsekõrg (rakenduslik) 25 bakalaureuseõpe 31 magistriõpe 34

123 Joonis 7. Töötud haridustaseme järgi

kutsekõrg bakalaureuseõpe magistriõpe (rakenduslik) 2% 2% 1% algharidus keskeri 4% 6%

põhiharidus 26% üldkesk 26%

kutse põhihariduseta 0%

põhiharidus kutsega kutsekeskharidus 4% 29%

34% töötutest on uuesti tööle asunud kuni 6-kuulise tööotsingu järel. Hüvitiste ja töötutoetuse perioodi lõppemise järel, mis on maksimaalselt 9 kuud, rakendus tööle 14%. Kuni aasta jooksul veel 10% ja 42% töötutest (644 inimest) on muutunud pikaajalisteks, kes on otsinud tööd kauem kui kaksteist kuud. Kõige pikema staažiga töötu on arvel olnud 49 kuud järjest. Pikaajaline on töötu, kes on tööd otsinud, s.t töötukassas arvel olnud, vähemalt 12 kuud. Samuti kuuluvad riskirühma need, kes enne töötuna registreerimist ei ole viimase 12 kuu jooksul olnud hõivatud. Sageli ei ole nende tööotsingud reaalsed ning nad ise ei näe selles probleemi. Ei saa öelda, et nelja aasta jooksul ei ole esinenud sobivat tööpakkumist. Viimase aasta jooksul avaldasid tööandjad töötukassale vahendamiseks 1097 töökohta.

Tabel 7. Töötuse kestus kuni 6 kuud 520 6 kuni 8 kuud 213 9 kuni 11 kuud 154 12 kuni 23 kuud 337 24 kuud või rohkem 307

Joonis 8. Töötuse kestuse osatähtsus

24 kuud või rohkem kuni 6 kuud 20% 34%

12 kuni 23 kuud 22% 6 kuni 8 kuud 9 kuni 11 kuud 14% 10%

124 Joonis 9. Lisandunud vabad töökohad 2010. aastal

kaubandus, turundus, klienditeenindus 162 ehitus 160 metalli- ja masinatööstus 139 sõidukijuhtimine 91 puidutööstus 83 põllumajandus, metsandus 81 muu tööstus, tootmine 75 puhastusteenindus, majutus, toitlustus 67 lihttöö 29 tekstiilitööstus 26 avalik haldus, teadus, kunst 23 toiduainetetööstus 19 korrakaitse 18 oskustöö, käsitöö 17 mehhaanik, lukksepp 17 elektroonika, automaatika 17 dokumendihaldus, personalitöö, infotöö 14 finants, raamatupidamine 13 iluteenindus 11 haridus 9 sotsiaaltöö 8 elektri- ja energiatootmine, elektrimehhaanika 8 tervishoid 6 ettevõtte, organisatsiooni juhtimine 4

0 20 40 60 80 100 120 140 160

Tabel 8. Aasta jooksul pakutavad uued töökohad valdkondade kaupa Kohtade Valdkond arv ettevõtte, organisatsiooni juhtimine 4 tervishoid 6 elektri- ja energiatootmine, elektrimehhaanika 8 sotsiaaltöö 8 haridus 9 iluteenindus 11 finants, raamatupidamine 13 dokumendihaldus, personalitöö, infotöö 14 elektroonika, automaatika 17 mehhaanik, lukksepp 17 oskustöö, käsitöö 17 korrakaitse 18 toiduainetetööstus 19 avalik haldus, teadus, kunst 23 tekstiilitööstus 26 lihttöö 29 puhastusteenindus, majutus, toitlustus 67 muu tööstus, tootmine 75 põllumajandus, metsandus 81 puidutööstus 83 sõidukijuhtimine 91

125 metalli- ja masinatööstus 139 ehitus 160 kaubandus, turundus, klienditeenindus 162 KOKKU 1 097

Tabel 8.1 Tööpakkumised valdkondade lõikes aasta jooksul kõrgemad ametnikud 29 tippspetsialistid 54 keskastme spetsialistid, tehnikud 61 kontoritöötajad, ametnikud 27 teenindus- ja müügitöötajad 162 põllumajanduse oskustöölised 54 oskus- ja käsitöölised 381 seadme- ja masinaoperaatorid 225 lihttöölised 194

Joonis 9.1 Vabade töökohtade valdkondade osakaal

tippspetsialistid keskastme 5% spetsialistid, tehnikud kõrgemad ametnikud 5% 2% kontoritöötajad, lihttöölised ametnikud 16% 2%

teenindus- ja müügitöötajad 14% seadme- ja masinaoperaatorid 19% põllumajanduse oskus- ja käsitöölised oskustöölised 32% 5%

Väiksema konkurentsivõimega riskirühmadesse kuuluvaid töötuid oli registreeritud töötutest suurem osa. Aktiivsed, motiveeritud ja oskustega töötud leiavad uue rakenduse kuni poole aasta jooksul. Need moodustavad töötutest 34%. Riskigruppidest on eriti järsult suurenenud noorte ja pikaajaliste osakaal. Samas võib üks isik kuuluda mitmesse erinavasse riskirühma. Näiteks võib olla noor eesti keele mitteoskaja vanglast vabanenud puudega töötu, kes kuulub korraga nelja riskikategooriasse. Riskigruppidele on mitmeid täiendavad meetmed, kuidas aidata kõrvaldada takistusi tööle saamisel. Töö leidmisele aitab kõvasti kaasa selle otsimine ja oskus ennast tööandjale müüa. Töötutele paremate tööotsimise oskuste andmiseks ja motiveerimaks neid innuga tööd otsima, on töötukassa loonud karjääriinfotoad, kus toimuvad tööotsingu oskuste koolitused ja töötoad. Saadakse oskusi CV vormistamiseks, kandideerimisdokumentide koostamiseks, tööintervjuul esinemiseks ja teadmisi teiste tööotsimisvõimaluste kohta.

126 Tabel 9. Riskirühmadesse kuuluvad töötud hooldaja 14 vanglast vabanenud 40 eesti keele mitteoskaja 103 puudega 188 vanemaealine (55+) 578 noor (16-24 a) 904 pikaajaline 2131

Joonis 10. Riskirühmadesse kuuluvad töötud

2500

2131

2000

1500

1000 904

578 500 188 103 14 40 0 hooldaja vanglast eesti keele puudega vanemaealine noor (16-24 a) pikaajaline vabanenud mitteoskaja (55+)

Töötukassa ja riigi prioriteet majanduse ergutamiseks ja tööandjate toetamiseks oli tööandjatele palgatoetuse meetme võimaluste laiendamine. Koos sellega suuremate rahaliste vahendite kasutamine tööandjate toetamiseks. Sobiva töötaja töölevõtmisel ja uute töökohtade loomisel said tööandjad palgatoetust, kui rakendati riskigrupi töötuid. Meetme mõju oli tuntav. Võrreldes 2009. aasta nelja palgatoetusega töölerakendujaga oli lõppenud aastal palgatoetusega tööle asujaid üle 300 töötu. Jätkus tööturukoolituse tellimine lähtuvalt tööturu vajadusest (koolitusele suunati 223 isikut) ning tööpraktika abil töötute ettevalmistamine töökohal (osales 146 töötut). Koolituse ja tööpraktika abil tööandjale vajaliku tööjõu ettevalmistamisel oleks vajalik tõhusam koostöö. 40% tööturukoolituse läbinutest rakendus õpitud erialale tööle. Tööpraktika rakendumine oli paremas seisus. Tööandja poolt ettevalmistatud oskustega töötutest asus tööle 60%. Uute teenustena pakuti töötutele psühholoogilist, mobiilset ja võlanõustamist, tööklubisid, karjääriinfot ning sotsiaalset rehabilitatsiooni. 18 inimest asutasid ettevõtlustoetusega oma väikese firma. Nad lõid kokku 21 uut töökohta sõiduautode hoolduse ja remondi, puidutöötlemise, raamatupidamise, jaekaubanduse, mesinduse, avaliku halduse, toitlustamise, lastehoiu, mööbli restaureerimise, juuksuri ja puhastusteeninduse valdkondades.

Tabel 10. Tööturuteenused osalenute rakendumine Teenus arv pärast teenust Tööturukoolitus 223 40% Tööpraktika 146 60%

127 Tööharjutus 49 Tööotsingu koolitus 726 Tööklubi 51 Ettevõtlustoetus 18 100% Palgatoetus tööandjale 304 100% Karjäärinõustamine 1066 Psühholoogiline nõustamine 30 Töötutoetus 1230 Töötuskindlustushüvitis 783 Vabad töökohad 1097

Joonis 11. Tööturuteenused

1400 1230 1200 1066 1000 783 800 726

600

400 304 223 146 200 49 51 18 30 0

s tika tus itus us ine tus iti mine e ak ju oet a o kool ut Tööklubi lust ushüv ööpr ööhar nõust ööt T T ngu õt inõustam T si ev tt etus tööandjale ne Tööturukoolitus E o jäär indlust ar Tööot gat K usk al P Tööt Psühholoogili

Joonis 11.1 Teenustes osalejate osakaal Tööpraktika 3% Tööturukoolitus 5% Tööharjutus Töötuskindlustushüvitis 1% Tööotsingu koolitus 17% 16% Tööklubi 1% Ettevõtlustoetus 0% Töötutoetus 26% Palgatoetus tööandjale 7% Psühholoogiline Karjäärinõustamine nõustamine 23% 1%

Väline muudatus toimus sellel aastal Töötukassa Järvamaa osakonna klienditeeninduse ruumides. Paigaldati uus sisustus, mis muutis paremaks nii konsultantide töötingimused kui mugavamaks ja

128 privaatsemaks klientide pöördumise. Teenindaja on sageli kliendi emotsioonide maandajaks ja amet peab looma olukorra, mis on mõlemapoolselt turvaline. Aastaga sai sisse töötatud ja pidavalt täiendatud töötukassa tööprogrammi, mille kasutamine loob head võimalused klientide andmebaasi pidamiseks ning ka ristkasutuse teiste riiklike andmebaasidega. Algasid ettevalmistused järgmise aasta prioriteetsete teenuste väljatöötamiseks, mis toetavad töövalmidust ja on suunatud eriti pikaajalistele töötutele. 2011. aastal on uue teenusena rakendatav tööproov ja iseteenindusportaal, mille abil on mugavam tööd otsida, vabu töökohti pakkuda ja tööotsijatel ametikohtadele kandideerida.

129 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Sotsiaalhoolekanne Toimetulekutoetus Omavalitsused maksid toimetulekupiiri kindlustamiseks 9160432 krooni ja täiendavateks sotsiaaltoetusteks 35150 krooni. Toetusi arvestati toimetulekupiiri kindlustamiseks 679 perele ning arvestuslik toimetulekutoetus ühe elaniku kohta oli 177 krooni

Tabel 1. Toimetulekutoetus Toetust Arvestuslik Toimetulekutoetus1 saanud toimetulek Täiendav Rahvastik toimetulekupiiri perekondade elaniku kohta sotsiaal- 1.jaan.10 tagamiseks arv 2 (krooni) toetus 3 Albu vald 228 180 19 163 12 077 1401 Ambla vald 268 722 27 118 2284 Imavere vald 127 635 12 125 15 242 1020 Järva - Jaani vald 307 027 33 174 1760 Kareda vald 96 375 17 120 803 Koeru vald 668 999 58 289 2315 Koigi vald 70 418 12 63 1114 Paide linn 3 682 088 207 377 9761 Paide vald 180 780 21 101 1795 Roosna - Alliku vald 317 150 34 260 7 831 1220 Türi vald 3 130 450 232 282 11098 Väätsa vald 82 608 7 56 1487 Kokku 9 160 432 679 177 35 150 26297 (1) Koos täiendava toetusega toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik pereliikmed on alaealised (200 krooni taotluse kohta) Sotsiaalhoolekandeseaduse § 22 1 järgi 2 II-IV kvartalis toimetulekutoetust saanud perede arv. Puudu on andmed nende perede kohta, kes said toetust ainult I kvartalis 3 Muud sotsiaaltoetused, mida makstakse toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi korral abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimusel ja korras

Psüühiliste erivajadustega inimeste riiklik hoolekanne Psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande kuludest finantseeritakse teenuseid psüühilise erivajadusega täiskasvanutele. Järvamaal on sõlmitud lepingud igapäevaelu toetamise (päevase tegevuse pakkumine päevakeskustes), toetatud elamise (majutamine väikeses majutusüksuses koos teiste analoogsete probleemidega inimestega), töötamise toetamise (tööandja toetamine erivajadustega inimeste töölerakendamisel ja töökoha ning töötingimuste kohandamisel inimese vajadustele vastavaks) ja ööpäevaringse hooldamise (psüühiliste erivajadustega inimeste ülalpidamiskulud Järvamaal SA Koeru Hooldekeskus) finantseerimiseks. Riigi poolt toetati SA Koeru Hooldekeskus, Järva-Jaani Päevakeskus, Paide Sotsiaalkeskus, Imavere Päevakeskus, Türi Päevakeskus, MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus psüühiliste erivajadustega inimestele osutatavat teenust kogusummas 12 088 585 krooni.

Tabel 2. Psüühiliste erivajadustega inimeste riiklike hoolekandeteenuste osutajad ja teenuste mahud 2010. aastal Hoolekande- Isikute Toetatud Igapäeva- Ööpäeva- Rahalised vahendid (krooni) teenuse osutaja arv elamine elu ringne KOV isik riik Kokku kokku toetamine hooldamine Koeru Hooldekodu 87 3 79 3404539 6497236 9901775 Järva-Jaani 10 10 166560 166560 Päevakeskus Paide 25 12 24 77468 10000 699824 787292 Sotsiaaltöökeskus 130 Imavere 7 2 7 18292 168456 186748 Päevakeskus Türi Päevakeskus 27 4 23 462152 486816 948968 MTÜ Süda- Eesti 15 12 15 3738 93504 97242 Sotsiaalkeskus Kokku teenuste 171 33 79 79 543358 3432831 8112396 12088585 mahud

Hoolekandeasutused SA Koeru Hooldekeskus- 120-kohaline üldhooldusosakond, 87-kohaline erihooldusosakond, hooldusravi 9-kohta Koeru Perekodu kuni 15 kohta; Aravete Hooldekeskus – 18-kohaline üldtüüpi hoolekandeasutus; Ahula Sotsiaalne Varjupaik – 17-kohaline üldtüüpi hoolekandeasutus; Paide Sotsiaaltöökeskuse Järvamaa Lasteabikeskuses 27 kohta; Järvamaa Lasteabikeskuse päevakeskuses vanuritele ja psüühiliste erivajadustega isikutele Järva-Jaani Päevakeskus – vanuritele ja psüühiliste erivajadustega isikutele 10 kohta; Imavere Päevakeskuses- vanuritele ja psüühiliste erivajadustega isikutele 11 kohta; Türi Päevakeskuses- psüühiliste erivajadustega inimestele 24 kohta; MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing kuni 14 kohta.

Soodustingimustel eraldatavad tehnilised abivahendid Järvamaa inimestele soodustingimustel müüdavate ja laenutatavate abivahendite maksumuse kogusumma moodustas 2010.aastal 3 077 341,90 krooni, sellest Järva Maavalitsus finantseeris 2 159 575 krooni. Inimesed ise osalesid abivahendite eest tasumisel 917 766,90 krooni ulatuses. Kokku kasutas soodustingimustel müüdavate ja laenutatavate abivahendite teenust 1302 inimest.

Laste riiklik hoolekanne Tabel 3. Asenduskodudesse paigutatud lapsed Asenduskodu Lapsi 1 Haapsalu Väikelastekodu 2 2 Keila SOS Lasteküla 2 3 Tapa Laste-ja Noortekodu 1 4 Tartu Kristlik Noortekodu 1 5 Tartu Väikelastekodu "Käopesa" 2 6 Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskus 3 Koeru Valla Perelastekodu 12 7 sh. mujalt maakondadest 2 Järvamaa Lasteabikeskus 18 8 sh. mujalt maakondadest 3 9 MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing 13 Kokku 59

Tabel 4. Laste riiklik hoolekanne Aasta alguses oli arvel vanema hoolitsuseta lapsi 54 Aasta jooksul võeti arvele 36 paigutati: asenduskodusse 1 varjupaika 2 perekondadesse 10 tagasi koju 67

131 jäid omavalitsustes arvele 10 Eestkostel olevaid lapsi, 28 Hooldusel olevaid lapsi 8 Lapsendati 4 sh. uude perekonda 2 lapsendatuid arvel 60 sh. ema/isa abikaasa poolt 38 Riiklikul hooldusel asenduskodudes 59 sh. Järvamaa Lasteabikeskus 25 Koeru Valla Perelastekodus 9 teistes asenduskodudes 15 Mitmesuguseid vaidlusi laste üle omavalitsustes 49 kohtus, sh. 20 vanema õiguste äravõtmine 3 lapse äravõtmine 0

Alaealiste komisjoni töö Järvamaal Lisaks Järva Maavalitsuse alaealiste komisjonile on maakonnas kaks kohaliku omavalitsuse alaealiste komisjoni- Albu ja Ambla vallas. Alaealiste komisjoni pädevuse ja alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid sätestab alaealiste mõjutusvahendite seadus Maakonnas on alaealiste õigusrikkumisi (arvestusega, et üks taotlus on ühe asja arutamise alus) arutatud kokku 45 korral, nendest tüdrukute poole toime pandud õigusrikkumiste arv on 8 ja poiste poolt toime pandud õigusrikkumiste arv on 37. Pöördumiste aluseks on järgmised teod: 1. nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus määratletud kuritegu - 1 2. nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärtegu – 5 3. neljateist - kuni kaheksateist aastasena toime pandud karistusseadustikus määratletud kuritegu- 12 4. neljateist- kuni kaheksateist aastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses määratletud väärtegu - 13 5. koolikohustuse mittetäitmine - 14 Taotluse esitajad on olnud järgmiste institutsioonide esindajad: 1. politseiametnik- 18 2. prokurör- 13 3. kohalik omavalitsus- 14 Mõjutusvahendeid (AMS §3 lg 1) on määratud järgmiselt: 1. hoiatus 17 korral 2. koolikorralduslikud mõjutusvahendid- 11 korral 3. spetsialisti vestlusele suunamine- 4. lepitamine-24 korral 5. kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või hooldaja juures või lastekodus 2 korral 6. üldkasulik töö 9 korral 7. noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuuris osalemine 5 korral 8. kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste erikooli suunamine 4 korral Mõjutusvahendi kohaldamisel ei ole alaealine täitnud talle pandud kohustusi ja on tulnud korraldada kordusarutelu 9 juhul.

132 Tervishoid Esmatasand Maakonnas on 24 perearstipraksist nimistu suurusega 693 inimest Türi vallas Kabalas kuni 2049 inimest Türi linnas. Perearstipraksiseid on 10 omavalitsuse territooriumil 12-st (Paide linn ja vald on ühtne esmatasandi tervishoiu piirkond). Perearst puudub 1 omavalitsuses (Imavere vald kuulub Koigi perearsti praksisele).

Hambaravi Maakonnas töötas 31.12.2010.a. seisuga 13 hambaarsti, neist 7 Paide linnas, 4 Türi vallas (Paide linna ja valda vaadeldakse ühtse piirkonnana). Hambaarstid puuduvad Albu, Imavere, Kareda, Koeru ja Väätsa vallas.

Eriarstiabi erialad ja avatud voodid AS Järvamaa Haiglas töötab 35 põhikohaga arsti, 5 hambaarsti;

AS Järvamaa Haigla Sisehaigused 20 voodit Kirurgia 27 voodit Sünnitusabi 10 voodit Günekoloogia 5 voodit Lastehaigused 8 voodit Hooldusravi 20 voodit Taastusravi 5 voodit Kokku 95 voodit

SA Koeru Hooldekeskus Hooldusravi 12 voodit

Ambulatoorset eriarstiabi osutatakse veel järgmistes raviasutustes: Naistehaigused OÜ LT Mitt Silmahaigused Reetina OÜ

Tabel 5. Tervishoiuvõrk Tervishoiu- töötajad 2006 2007 2008 2009 2010 Arstid 65 60 58 59 59 s.h. perearstid 24 23 22 23 24 eriarstid 38 35 36 36 35 Hambaarsti 20 19 19 20 13 Õendusala töötajad 141 133 141 123 119

Tabel 6. Haiglavoodite arv Asutus Voodiprofiil Voodite arv AS Järvamaa Haigla Aktiivravi 75 AS Järvamaa Haigla Hooldusravi 20 SA Koeru Hooldekeskus Hooldusravi 12

133 Tabel 7. Ravivoodite kasutamine voodipäevade arv keskmine ravikestus Ravitud haigete arv Ravi ja hooldusasutus 2006 2007 2008 2009 2010 2006 2007 2008 2009 2010 2006 2007 2008 2009 2010 AS Järvamaa Haigla 26617 23316 22269 21198 21639 6,7 6,4 6,6 6,7 7 3511 3651 3388 3157 3088 SA Koeru Hooldekeskus 2947 3 298 3 381 3293 3484 23,7 19,9 21,5 20,6 20,3 124 166 159 160 172

Tabel 8. Ambulatoorne eriarstiabi AS Eriala Järvamaa Haigla Üldarst 1 Sisearst 3 Kardioloog 1 Pulmonoloog 1 Anestesioloog 4 Üldkirurg 4 Ortopeed 1 Radioloog 3 Günekoloog 3 Pediaater 4 Neuroloog 2 Oftalmoloog 1 Otorinolarüngoloog 2 Psühhiaater 1 Dermatoveneroloog 1 Taastusraviarst 1 Erakorralise meditsiini arst 1 Töötervishoiuarst 1 Kokku 35

Tabel 9. Ambulatoorsed külastused Külastuste arv 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Üldarstiabi (perearsti) külastusi kokku 120 777 130 178 128 548 129 522 115 544 114 770

Eriarstiabi külastusi kokku 63 491 64 209 64 628 64 720 61 179 58 588 AS Järvamaa Haigla 56 768 57 812 58 765 58 807 55 535 53 165 Reetina OÜ (silmaarst) 4 524 4 559 4 243 4 285 4 133 4 055 OÜ LT Mitt 2 199 1 838 1 620 1 628 1 511 1 368 Kõik külastused kokku 184 268 194 387 193 176 194 242 176 723 173 358

Tervisedendus Südame-vereringkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia raames eraldati Järva maakonnale 40 303 krooni. Tubaka tarbimisest ja passiivsest suitsetamisest hoidumiseks osales rahvusvahelises kampaanias „Suitsuprii klass“ Järvamaalt 8 kooli 19 klassi 238 õpilasega. Maakondlikul lasteaedade spordipäeval osales 18 lasteaia 114 last. Esimest korda korraldas Järvamaa tervist edendavate koolide vabariikliku talispordipäeva. Talispordipäeval osales 9 maakonna 26 erinevat

134 kooli, kokku 210 õpilasega. Tervist edendavate koolide taliolümpiamängudel osales 2 Järvamaa kooli, Türi Gümnaasium ja Paide Ühisgümnaasium. Sargvere Lasteaed- Algkooli söökla osales vabariiklikul konkursil „Parim koolisöökla“. Südamenädala üritused toimusid 8 kohaliku omavalitsuse 14 lasteaias. Kaasatud oli 777 last vanuses 3-7. Tervist edendavate koolide töötajate heaolu rahvusvahelises uuringus osales 3 kooli: Roosna- Alliku Põhikool, Laupa Põhikool ja Paide Ühisgümnaasium. Tervist edendavate lasteaedade tegevusega liitus PAIde lasteaed. Maakonna terviseprofiili koostamiseks eraldati Järva Maavalitsusele 25 000 krooni. Maakonna terviseprofiil kinnitati 23.märtsil 2010.a. Järva maavanema korraldusega nr. 160. Veel neli kohalikku omavalitsust said toetust paikkonna terviseprofiili koostamiseks: Türi Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Imavere Vallavalitsus ja Kareda Vallavalitsus, nende terviseprofiilid valmisid 25. Märtsiks 2010.a. Veel kinnitasid terviseprofiilid Järva- Jaani , koigi, Roosna- Alliku, Paide vald ja Väätsa. Koostati 10 kohaliku omavalitsuse ja 1 maakondlik terviseprofiil. Terviseprofiil puudub Järvamaal Koeru ja Ambla vallal. Programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2013“ raames eraldati 200 000 krooni erinevateks tegevusteks maakonnas. Südamenädalal „Hoia süda terve“ rahastati 8 projekti, osales 309 inimest. Liikumisüritus „Samm- sammult“ rahastati 19 erinevat projekti, kus osalejaid kokku 373 . Maakonnas toimusid erinevad üritused toitumiskampaania ja alkokampaania raames. Järvamaa Tervisefoorum toimus teemal“ Lapsed ja mürgistused“, osales 78 töötajat 19 erinevast lasteaiast ja koolist. Eesti Haigekassa rahastas projekti „Vigastuste vältimine Järva maakonnas“ 227 000 krooniga. Ohutusalaseid koolitusi/loenguid viidi läbi 17 erinevas koolis 329 õpilasele. KEAT laagris osales 17 koolist 144 õpilast. Alaprojektis „Otsi Otti“ osales 19 lasteaia 78 last „Otsi Otti“. Viidi läbi kaks uuringut. Järvamaa Haigla EMOS väikelaste vigastuste kvalitatiivne uuring ja üldhariduskoolide 10-12. kl. õpilaste hulgas uuring“ Alkoholi ja mürgistusainete kasutamine“

135 Haridus Järvamaa haridusvõrgustikus on 18 lasteaeda, 1 lasteaed-põhikool, 3 lasteaed–algkooli, 1 toimetulekukool, l0 põhikooli (sh internaatkool), 8 keskkooli ja gümnaasiumi (sh täiskasvanute keskkool), 1 kutsehariduskeskus, 4 huvikooli, 2 kõrgkooli ja 1 täiskasvanute keskkooli juures töötav rahvaülikool. Järvamaa seitsmes vallas on igaühes üks üldhariduskool, kolmes vallas kaks kooli ja ühes vallas kuus kooli. Paide linnas on kaks gümnaasiumi, üks keskkool, üks kutsehariduskeskus ja üks kõrgkool. Maapiirkonnas on kaks keskkooli, üks gümnaasium ja üks kõrgkool Türi linnas (asub Türi vallas). Paide Täiskasvanute Keskkooli juures töötab Paide Rahvaülikool. Järva-Jaani Gümnaasiumis on mittestatsionaarne õpe ja õpilaskodu, septembrist toimub ka Türi Majandusgümnaasiumis mittestatsionaarne õpe. Päinurme Internaatkool võimaldab õppimist lihtsustatud õppekava alusel. Türi Toimetulekukoolis toimub õppetöö toimetuleku õppekava alusel.

Tabel 1. Üldhariduskoolid septembris 2010 õpilaste arvu Klassikompl Klassi- muutus arvu muutus Kool Õpilasi komplek- Direktor võrreldes võrreldes tide arv 2009/2010. õa 2009/2010. õa Aravete Keskkool 166 -21 12 0 Andy Tilk Järva-Jaani Gümnaasium 208 2 14 0 Sirje Pehk Koeru Keskkool 295 -2 16 -3 Tiit Kalda Paide Gümnaasium 584 -17 28 0 Vello Talviste Paide Ühisgümnaasium 578 -34 27 -1 Kersti Laastau Türi Gümnaasium 524 -22 26 -2 Veiko Valang Türi Majandusgümnaasium 318 -11 17 0 Ellu Rusi Ambla Lasteaed-Põhikool 53 -4 5 -1 Madli Põder Albu Põhikool 76 1 8 0 Maie Rambi Imavere Põhikool 85 5 9 0 Raivo Tamm Kabala Põhikool 38 -7 5 0 Aili Roosa Koigi Põhikool 82 -16 9 0 Arvo Kangas Laupa Põhikool 84 -6 9 0 Kaarel Aluoja Peetri Põhikool 30 -6 4 -1 Ene Reinla Retla Kool 78 6 8 0 Jaanus Roosileht Roosna-Alliku Põhikool 85 2 9 0 Daina Pärt Väätsa Põhikool 122 -6 9 0 Enn Lehtpuu Ahula Lasteaed-Algkool 29 6 3 1 Marika Tamtik Sargvere Lasteaed-Algkool 17 -3 3 0 Mare Tõnisson Tarbja Lasteaed-Algkool 29 -2 3 0 Helle Külljastinen Türi Toimetulekukool 23 -2 4 0 Tiiu Sadam Paide Täiskasvanute Keskkool 180 -19 8 0 Anneli Suits Järva-Jaani Gümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 37 -7 4 0 Sirje Pehk Türi Majandusgümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 11 11 1 1 Ellu Rusi Päinurme Internaatkool 62 -14 8 -1 Eevi Tüüna KOKKU 3794 -166 249 -7

136 Tallinna Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaal- 31 -2 5 -1 Riina Põldvee õppekeskus

22 koolieelses lasteasutuses (sh 1 lasteaed-põhikool ja 3 lasteaeda-algkooli) on 181 õpetaja juhendada 1408 last. Lasteaiaõpetajatest on 44,8 % kõrgharidus. Üldhariduskoolides õpib 3794 last, keda õpetab 469 õpetajat. Nendest 85,9% on kõrgharidus. Meesõpetajaid on 67 ehk 14,3% õpetajaskonnast. Alla 25 aasta vanuseid õpetajaid on 8 ehk 1,7 % ja üle 55 aasta vanuseid õpetajaid 132 ehk 28,1 %. Pedagoogidest on vanempedagooge 21,1 % ja pedagooge-metoodikuid 3,2 %. Maakondlikke olümpiaade korraldati 15 õppeaines 697 osavõtjaga ja toimus ka 2 ainealast võistkondlikku konkurssi. Järvamaa 371 põhikooli lõpetanud õpilasest jätkas õpinguid 342, neist keskkoolis või gümnaasiumis 237 (63,9%) ja kutseõppeasutuses 105 (28,3%). 268-st gümnaasiumi lõpetajast jätkas õpinguid kõrgkoolides 150, so 56,0% ja kutseõppeasutustes 22, so 8,2% Hariduselu edendamisel on suure tähtsusega 25 ainekomisjoni töö.

Paide Kutsehariduskeskuses õpib 1062 õpilast. Tartu Ülikooli Türi Kolledžis õpib keskkonnakorralduse ja planeerimise erialal 82 üliõpilast ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Paide Õppekeskuses 61 üliõpilast infotehnoloogia juhtimise, ärijuhtimise ja disain loovettevõtluses erialal. Täiskasvanute täienduskoolitusega tegelevad kõrgkoolid, kutseõppeasutused, vabaharidus-ühingud. Paide linna täiskasvanute keskkooli juures töötab rahvaülikool 334 õppijaga.

Tabel 2. Pedagoogide kaader üldhariduskoolides vanuse järgi 01.01.2011 seisuga Pedagoogid vanus Kool kokku alla 25- 30- 40- 25 29 39 49 50-55 üle 55 Aravete Keskkool 24 1 1 2 6 3 11 Järva-Jaani Gümnaasium 31 1 2 4 6 6 12 Koeru Keskkool 31 1 2 9 9 2 8 Paide Gümnaasium 50 3 5 20 8 14 Paide Ühisgümnaasium 49 4 5 15 13 12 Türi Gümnaasium 45 7 17 10 11 Türi Majandusgümnaasium 34 2 9 10 6 7 Paide Täiskasvanute Keskkool 15 2 4 1 8 Ambla Lasteaed-Põhikool 14 2 7 2 3 Albu Põhikool 15 1 2 6 4 2 Imavere Põhikool 17 1 2 10 2 2 Kabala Põhikool 11 1 3 2 5 Koigi Põhikool 16 3 2 3 8 Laupa Põhikool 18 1 3 2 6 6 Peetri Põhikool 11 1 4 1 5 Retla Kool 14 1 10 3 Roosna-Alliku Põhikool 13 1 2 6 3 1 Väätsa Põhikool 17 1 3 6 2 5 Ahula Lasteaed-Algkool 5 1 2 2 Sargvere Lasteaed-Algkool 6 1 4 1

137 Tarbja Lasteaed-Algkool 9 2 1 1 3 2 Türi Toimetulekukool 9 1 1 1 6 Päinurme Internaatkool 15 2 2 3 5 3 KOKKU 469 8 22 66 156 85 132

Tabel 3. Pedagoogide kaader üldhariduskoolides hariduse järgi 01.01.2011 seisuga pedagoogide haridus Kool KOKKU arv naisi mehi kõrgem kesk-eri kesk Aravete Keskkool 24 20 4 21 1 2 Järva-Jaani Gümnaasium 31 26 5 27 3 1 Koeru Keskkool 31 25 6 26 2 3 Paide Gümnaasium 50 42 8 49 1 Paide Ühisgümnaasium 49 44 5 49 Türi Gümnaasium 45 40 5 41 3 1 Türi Majandusgümnaasium 34 31 3 32 2 Paide Täiskasvanute Keskkool 15 13 2 15 Ambla Lasteaed-Põhikool 14 10 4 8 4 2 Albu Põhikool 15 12 3 12 2 1 Imavere Põhikool 17 14 3 14 2 1 Kabala Põhikool 11 10 1 9 2 Koigi Põhikool 16 14 2 11 4 1 Laupa Põhikool 18 15 3 17 1 Peetri Põhikool 11 9 2 7 3 1 Retla Kool 14 12 2 11 3 Roosna-Alliku Põhikool 13 12 1 12 1 Väätsa Põhikool 17 13 4 15 1 1 Ahula Lasteaed-Algkool 5 5 3 1 1 Sargvere Lasteaed-Algkool 6 5 1 3 2 1 Tarbja Lasteaed-Algkool 9 8 1 5 2 2 Türi Toimetulekukool 9 8 1 5 2 2 Päinurme Internaatkool 15 14 1 11 3 1 KOKKU 469 402 67 403 45 21

Tabel 4. Pedagoogide arv üldhariduskoolides ametijärkude järgi 01.01.2011 seisuga Pedagoogid Pedagoog- Vanem- Noorem- Kvalifikat- Kool Pedagoog kokku metoodik pedagoog pedagoog sioonita Aravete Keskkool 24 4 14 2 4 Järva-Jaani Gümnaasium 31 1 3 24 1 2 Koeru Keskkool 31 8 16 4 3 Paide Gümnaasium 50 4 20 25 1 Paide Ühisgümnaasium 49 4 15 27 3 Türi Gümnaasium 45 3 16 25 1 Türi Majandusgümn. 34 2 2 30 Paide Täiskasvanute KK 15 2 13 Ambla Lasteaed-Põhikool 14 1 9 1 3 Albu Põhikool 15 1 11 1 2

138 Imavere Põhikool 17 1 14 1 1 Kabala Põhikool 11 2 9 Koigi Põhikool 16 3 12 1 Laupa Põhikool 18 5 13 Peetri Põhikool 11 10 1 Retla Kool 14 3 11 Roosna-Alliku Põhikool 13 11 2 Väätsa Põhikool 17 1 4 11 1 Ahula Lasteaed-Algkool 5 4 1 Sargvere Lasteaed-Algkool 6 3 2 1 Tarbja Lasteaed-Algkool 9 1 5 1 2 Türi Toimetulekukool 9 2 5 2 Päinurme Internaatkool 15 3 10 2 KOKKU 469 15 99 311 18 26

Tabel 5. Aineolümpiaadide võitjad 2010 ja nende juhendajad Nimi Kool Klass Õppeaine Punkte Koht Juhendaja Ervin Oro Paide Gümnaasium 7. geograafia 36,5 I Elbe Metsatalu Anete Sammler Koigi PK 8. geograafia 38 I-II Anne-Mai Jüriso Veiko Lillipuu Paide ÜG 8. geograafia 38 I-II Reet Mändla Sten Talviste Türi MG 9. geograafia 38 I Elbe Metsatalu Liis Metsatalu PÜG gümn geograafia 42,5 I Reet Mändla Indrek Mihkelson Koeru KK 8. füüsika 13 I-II Tõnu Grauberg Borka-Martin Orlov R-Alliku PK 8. füüsika 13 I-II Ahti Uppin Sten Talviste Türi MG 9. füüsika 24,5 I Endla Sootla Andre Tammik Paide Gümnaasium 10. füüsika 9 I Silva Jürisoo Johannes Karpender Türi Gümn 11. füüsika 16 I Hillar Varind Mirko Arras Paide ÜG 12. füüsika 13 I-II Arvo Rüütel Märt Kozorezov Türi Gümn 12. füüsika 13 I-II Hillar Varind Anete Sammler Koigi PK 8. emakeel 7.-8. kl 86 I Tiina Ruubel Kärolyn Nigula Türi Gümn 10. emakeel 9.-10. kl 73 I Sirle Võtti Laura Tatrik Türi MG 11. emakeel 11.-12. kl 90 I Liivi Vassar Tõnu Rehela Paide TKK 12. saksa keel 10.-12. 19 I Elve Kask Rainer Tamm Türi MG 8. saksa keel 8.-9.kl 58,5 I Leelo Kivirand Timo Mäeots Paide ÜG 8. ingl k 8. kl 96 I Kristina Kask Karin Larven Paide ÜG 12. ingl k 12 kl 137 I Virve Kaldmäe Ainika Adamson Paide ÜG 8. keemia 49 I Lilia Heinsoo Enn Rusi Türi MG 9. keemia 50,6 I Kersti Kont Maia Salm PÜG 10. keemia 51 I Lilia Heinsoo Siim Sisask Türi MG 11. keemia 36,7 I Reet Libe Marie Reimann Paide Gümnaasium 12. keemia 26,5 I Lorina Kukk Karoliina Kurvits Türi Gümn 5. matemaatika 34 I Imbi Männik Karmen Kalamees Imavere PK 6. matemaatika 32 I Kaja Kaju Madis Janno Paide ÜG 7. matemaatika 36 I Margit Arro Ainika Adamson Paide ÜG 8. matemaatika 34 I Kersti Kivisoo Gerhard Grents Türi Gümn 9. matemaatika 22 I Ethel Koit

139 Maia Salm Paide ÜG 10. matemaatika 19 I Ülle Pellja Maarja Abner Paide Gümnaasium 11. matemaatika 17 I Daire Krabi Kristjan Last Türi Gümn 12. matemaatika 18 I Ethel Koit Paula Kivimäe Paide Gümnaasium 6. muusikaõpetus 112,5 I Anne Toomistu Tjorven Jürgenson Paide ÜG 12. muusikaõpetus 101,1 Anne Rikberg Erik Mikussaar Koigi PK 6. bioloogia 79,9 I Anne-Mai Jüriso Ervin Oro Paide Gümnaasium 7. bioloogia 83,8 I Merike Einma Veiko Lillipuu Paide ÜG 8. bioloogia 92,8 I Mariell Kollin Gerhard Grents Türi Gümn 9. bioloogia 93,9 I Meeli Savolainen Maia Salm Paide ÜG 10. bioloogia 103 I Mariell Kollin Siim Sisask Türi MG 11. bioloogia 108 I Kersti Kont Teele Järvpõld Paide ÜG 12. bioloogia 107 I Mariell Kollin Marina Jaaku Türi Majandusgümn. 11. vene keel 10.-12. kl 76 Elve Laasmaa Timo Mäeots Paide ÜG 8. vene keel 8. kl 97 Eve Lehtpuu Dajana Mäesalu Koigi PK 8. vene k (muukeelne) 102,5 Veera Tull Sanne Servet Paide ÜG 6. käsitöö 18 I Kristi Teder Kaarel Eensoo Väätsa PK 6. töö- ja tehnol.õpetus 9,8 I Urmas Mäenurm Martin Aavastik Aravete KK 12. majandusolümpiaad 28 I Maie Paap Joanna Jürgensohn Koeru KK 6. ajalugu 38 I Tiiu Uljas Ervin Oro Paide Gümnaasium 7. ajalugu 45 I-II Jaanus Moppel Birgit Roosileht Türi Gümn 7. ajalugu 45 I-II Anne-Ly Seljama Veiko Lillipuu Paide ÜG 8. ajalugu 48 I Marge Kannel Hetty Leimberg J-Jaani Gümnaasium 9. ajalugu 74 I Helgi Veemaa Märt Kozorezov Türi Gümn gümn ajalugu 89 I Anne-Ly Seljama Leini Tiik Türi Gümn gümn ajalugu 76 I Anne-Ly Seljama Allan Kuldre Türi Gümn gümn ajalugu 81 I Anne-Ly Seljama Eliis Härma Paide ÜG 7. infotehnoloogia 5.-7. 79,5 I Toomas Tippi Marten Jürgen Vürst Türi MG 9. infotehnoloogia 8.-12. 76 I Tõnis Ohu Taaniel Stoitšev Türi Gümn 11. infotehnoloogia 8.-12. 80 I Laine Aluoja Veiko Lillipuu Paide ÜG 8. loodusteadused I L. Heinsoo, M. Kollin

Tabel 6. Aineolümpiaadidest osavõtt 2009/2010

Kool Õpilaste arv arv Õpilaste Keemia Füüsika Matem Emakeel Ajalugu Geogr Bioloogia Ingl.k k Saksa Vene keel Infotehn Käsitöö Tööõpet Majand Muusika Loodus- teadused Kokku % Aravete KK 187 3 1 6 4 7 1 3 1 2 28 14,97 J-Jaani G 209 1 8 10 4 5 1 2 2 33 15,79 Koeru KK 297 2 2 8 1 21 5 1 4 44 14,81 Paide G 599 14 5 17 4 14 8 6 4 7 1 4 2 4 90 15,03 Paide ÜG 607 14 9 20 9 13 12 26 7 6 7 2 4 5 4 138 22,73 Paide TKK 217 1 1 0,46 Türi G 543 13 11 36 11 12 12 10 3 6 1 6 2 6 1 130 23,94 Türi MG 329 3 6 10 5 12 7 8 3 7 4 3 2 3 1 74 22,49 Ambla L-PK 58 3 3 6 10,34 Albu PK 75 2 3 4 2 3 2 4 2 2 2 26 34,67 Imavere PK 80 1 1 4 1 2 9 11,25

140 Kabala PK 46 1 3 1 5 10,87 Koigi PK 98 3 8 1 8 4 7 1 1 2 35 35,71 Laupa PK 90 1 1 3 2 3 10 11,11 Peetri PK 36 2 3 5 13,89 Retla Kool 72 5 1 3 2 2 13 18,06 R-Alliku PK 83 2 4 6 4 4 4 3 4 3 34 40,96 Väätsa PK 127 1 1 2 1 2 3 2 12 9,45 Vodja Kool 29 1 1 1 1 4 13,79 Kokku 3782 58 39 130 44 103 59 89 25 20 30 25 37 7 20 11 697 18,43

Tabel 7. Järvamaa õpetajate ainekomisjonid ja nende esimehed 2009/2010.õa Komisjon Esimees Kool Eesti keel Anne Kivimäe Paide Ühisgümnaasium Inglise keel Ene Airik Paide Gümnaasium Saksa keel Ellen Rosimannus Paide Ühisgümnaasium Vene keel Eve Lehtpuu Paide Ühisgümnaasium Matemaatika-füüsika Margit Arro Türi Gümnaasium Keemia-bioloogia- geograafia Reet Mändla Paide Ühisgümnaasium Järvamaa Ajalugu Riina Muuga Kutsehariduskeskus Kunstiõpetus Anu Grents Türi Gümnaasium Käsitöö, kodundus Pirjo Aer Paide Gümnaasium Tööõpetus Sulev Einma Paide Ühisgümnaasium Muusikaõpetus Anne Toomistu Paide Gümnaasium Huvijuhid Marika Kuusik Paide Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Saida Saharov Türi Gümnaasium Algõpetus Riina Õun Paide Gümnaasium Raamatukoguhoidjad Eveli Kull Türi Majandusgümnaasium Õppealajuhatajad Pille Sink Paide Ühisgümnaasium Koolijuhid Jaanus Roosileht Retla Kool Informaatika Laine Aluoja Türi Gümnaasium Inimeseõpetus Silva Kärner Järva-Jaani Gümnaasium Majandusõpe Elbe Metsatalu Türi Majandusgümnaasium Lasteaiajuhatajad Ülle Ojamäe Aravete Lasteaed Lasteaiaõpetajad Siiri Poopuu Kesklinna Lasteaed Türil Hariduslikud tugiteenused Ülle Valge Retla Kool Karjäärikoordinaatorid Heidi Antons Kesk-Eesti Noortekeskus Keeltekeskus Virve Kaldmäe, Paide Ühisgümnaasium Ellen Rosimannus

Tabel 8. 2009/2010.õa keskkooli/gümnaasiumi lõpetanute valikud

Kool arv kool Muu Tööle Kutse- Riiklik haridus haridus kõrgkool Erakõrg- Lõpetajate Kutsekõrg- Kaitse-vägi Aravete Keskkool 27 9 5 3532

141 Järva-Jaani Gümnaasium 15 5 6 2 2 Järva-Jaani Gümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 7 7 Koeru Keskkool 16 10 2 2 2 Paide Gümnaasium 42 32 4 141 Paide Ühisgümnaasium 64 36 1 3 8 2 1 13 Türi Gümnaasium 39 231 2 3631 Türi Majandusgümnaasium 21 4 1 6 3133 Paide Täiskasvanute Keskkool 37 KOKKU 268 1193 28 22 18 20 21 Paide Täiskasvanute Keskkoolil puuduvad andmed lõpetajate valikute kohta

Tabel 9. 2008/2009.õa põhikooli lõpetanute valikud Kool Muu Tööle peasutus Kutseõp- Keskkooli/ gümnaasiumi Lõpetajate arv Aravete Keskkool 18 15 2 1 Järva-Jaani Gümnaasium 13 9 4 Järva-Jaani Gümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 3 2 1 Koeru Keskkool 31 21 9 1 Paide Gümnaasium 43 33 10 Paide Ühisgümnaasium 63 45 16 2 Türi Gümnaasium 46 36 8 2 Türi Majandusgümnaasium 38 34 4 Paide Täiskasvanute Keskkool 10 Albu Põhikool 12 5 6 1 Ambla Põhikool 8 4 4 Imavere Põhikool 8 5 3 Kabala Põhikool 10 3 7 Koigi Põhikool 18 9 9 Laupa Põhikool 12 5 6 1 Peetri Põhikool 2 1 1 Retla Kool 7 5 2 Roosna-Alliku Põhikool 9 3 6 Väätsa Põhikool 9 2 7 Türi Toimetulekukool 1 1 Päinurme Internaatkool 10 1 9* KOKKU 371 237 105 3 16 * õpivad kooli kutseklassis

142 Tabel 10. Riigieksamite tulemused 2009/2010. õppeaastal

Kool Emakeel Vene keel (kirjand) Matemaatika Ajalugu Inglise keel Saksa keel Vene keel võõrkeelena Riigikeel Keemia Füüsika Bioloogia Geograafia Prantsuse keel Ühiskonna- õpetus KOKKU Aravete Keskkool 56,81 33,50 51,62 64,75 53,50 60,27 57,12 Järva-Jaani Gümnaasium 48,27 67,29 54,67 54,33 67,62 57,99 Järva-Jaani Gümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 43,44 39,40 42,00 Koeru Keskkool 56,38 58,64 59,10 65,77 60,66 Paide Gümnaasium 65,68 77,67 66,75 68,41 51,47 54,20 54,50 59,23 71,81 65,68 Paide Ühisgümnaasium sh vene õppekeelega klassid 57,05 65,00 64,25 67,40 72,38 48,43 58,98 64,67 62,20 Türi Gümnaasium 60,97 64,75 72,89 71,67 59,69 70,22 65,60 Türi Majandusgümnaasium 55,05 52,27 65,87 63,80 67,00 55,12 74,00 60,69 Paide Täiskasvanute Keskkool 47,00 45,40 63,91 45,12 42,36 55,70 50,12 Järvamaa Kutsehariduskeskus 0 5-st väiksema eksaminandide arvuga koolid 46,14 78,29 55,00 86,00 75,00 43,89 69,33 49,25 43,67 62,25 61,35 Maakonna keskmine 53,61 0 62,45 62,99 66,67 86,00 75,00 0 58,45 59,88 52,8 55,79 0 66,10 59,86 Vabariigi keskmine 60,80 60,30 62,30 66,70 70,10 78,50 76,40 68,50 59,50 65,60 59,50 59,70 72,40 64,50 63,63

Tabel 11. Võistkondlikud ainealased konkursid Järvamaal 2009/2010. õppeaastal Õpioskuste Kool olümpiaad NUPUTA 3.-4. klassid 5.klass 5.-6. klassid 7.klass Aravete Keskkool 12. 5. Järva-Jaani Gümnaasium I-II I I 6.-7. Koeru Keskkool 4.-5. III I Paide Gümnaasium 10. 7. 7. 4. Paide Ühisgümnaasium 8. 10. II Paide Ühisgümnaasium, 3b 12. Paide Ühisgümnaasium, 4a I-II Türi Gümnaasium 5.-7. II II III Türi Majandusgümnaasium 9. 4.-5. 5. 8. Ambla Lasteaed-Põhikool 11. Albu Põhikool 8. 12. 11. Imavere Põhikool 5.-7. 11. Kabala Põhikool 14.-15. Koigi Põhikool 4. 10. 6. 6.-7. Laupa Põhikool III 13. 4. Peetri Põhikool 5.-7. 6. Retla Kool III 13. Roosna-Alliku Põhikool 13. 9. 8. Väätsa Põhikool 9. Ahula Lasteaed- Algkool 14.-15. Sargvere Lasteaed-Algkool 9. Tarbja Lasteaed- Algkool Vodja Individuaalõppekeskus 14.

Tabel 12. Lasteasutused 2010/2011.õa seisuga 01.11.2010 haridus haridus vanuse järgi

Lasteasutus/vald,linn laste arv õpetajate arv juhatajate arv kõrgem kesk-eri kesk kõrgem kesk-eri kesk alla 25 25-29 30-39 40-49 50-55 üle 55 Albu vald Ahula Lasteaed-Algkool 35 3 2 1 1 1 2 1* 1 Albu Laste Mängutuba 22 3 3 1 1 1 3* Ambla vald Aravete Lasteaed Mesimumm 64 8 1 4 3 1 1 1 1 3 4* Ambla Lasteaed-Põhikool 20 3 1 1 1 1 1 1 1 1 1* Imavere vald Imavere Lasteaed Mõmmi 56 6 3 3 1 1 3 3* 1 Järva-Jaani vald Järva-Jaani Lasteaed Jaanilill 79 9 1 8 1 1 3 3* 3 1 Kareda vald Peetri Lasteaed 36 3 1 2 1 1 2 2* Koeru vald Koeru Laseaed Päikeseratas 119 11 5 4 2 1 1 3 1 1 2 2 3* Koigi vald Koigi Lasteaed Kalevipoeg 25 3 1 2 1 1 3 1* Paide linn PAIde Lasteaed 213 24 9 15 2 2 5 9* 4 8* Paide Sookure Lasteaed 218 29 15 14 2 2 2 4* 6 8* 7 4 Paide vald Sargvere Lasteaed-Algkool 10 3 1 2 1 1 1 2 1* Tarbja Lasteaed-Algkool 35 7 4 3 1 1 2 4 1 1* Roosna-Alliku vald Roosna-Alliku Lasteaed Hellik 33 5 1 4 1 1 3* 1 2 Viisu Lasteaed 15 2 1 1 1 1 2 1* Türi vald Kesklinna Lasteaed Türil 146 19 11 8 2 2 1 5 6 5* 4* Lokuta Lasteaed 75 10 4 6 1 1 2 1 4 4* Kabala Lasteaed 22 3 2 1 1 1 1* 2 1 Oisu Lasteaed Kelluke 35 7 5 2 1 1 2 1* 5 Särevere Lasteaed Kurepesa 47 9 5 4 1 1 2 1* 5 1 1 Türi-Alliku Lasteaed 40 8 5 3 1 1 1 3 2 3* Väätsa vald Väätsa Lasteaed 63 6 6 2 2 3 2* 1 2* 140 KOKKU 8 181 81 94 6 26 24 2 7 11 37 62 44 46 *sealhulgas juhataja

2009/2010. õppeaasta medaliga lõpetanud

Kuldmedal Hõbemedal Paide Gümnaasium Mari Angerjas Aravete Keskkool Teele Siska Kristiine Kuremäe Marie Reimann Järva-Jaani Gümnaasium Kristjan Kanarbik Türi Gümnaasium Reino Mänd Märt Kozorezov Paide Gümnaasium Kaisa Pelt Gertu Margus Kärt Päll

Paide Ühis- Teele Järvpõld gümnaasium

Türi Majandus- Kerttu Kaschan gümnaasium Tähti Salla

Järvamaa hariduspreemia 2010 laureaadid

Aasta õpetaja preemia Viia Ivask Türi Muusikakool Noore õpetaja preemia Marju Mändmaa Paide Ühisgümnaasium 145 Klassiõpetaja ja koolieelse Ivi Kukk Paide Gümnaasium lasteasutuse õpetaja preemia Hariduse elutöö preemia Aino Linnas Koeru Keskkool

Kutseõppeasutused 2010/2011. õppeaasta Järvamaa Kutsehariduskeskus Direktor Rein Oselin Õpilasi 1062 Õpetajaid 87 (32 üldainete õpetajat ja 55 kutseõpetajat) Õppegruppe 56 s.h. valdkonniti 24 tehnika- ja ehitusõppe valdkond 21 majandus- ja teenindusõppe valdkond 11 põllumajandusõppe valdkond Õpetatavad erialad: põhikooli baasil autotehnik kodumajandus toitlustamise suunaga põllumajandus laohoidja puit-ja kiviehitiste restauraator teedeehitus arvutid ja arvutivõrgud puhastusteenindus elektrik logistika klienditeenindaja hobumajandus liikurmasinajuht keskkooli baasil veokorraldus müügikorraldus puhastustööde juhtimine ärikorraldus väikeettevõtlus hobumajandus autotehnik autodiagnostik teedeehitus

Kõrgkoolid Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Paide Õppekeskus Õpilasi 61 Õppekavad: Ärijuhtimine Infotehnoloogia Disain loovettevõtluses

Mainori Kõrgkoolis on võimalik taotleda magistrikraadi järgmistel erialadel:

• turismiettevõtlus ja teenindusjuhtimine • ettevõtte finantsjuhtimine • infotehnoloogia juhtimine

Avatud Kõrgkooli raames on võimalik kuulata kõiki koolis toimuvaid loenguid. Õppekeskuse juhataja Tiina Müürisepp

146

Tartu Ülikooli Türi Kolledž Üliõpilasi statsionaarne õpe 82 Õpetatavad erialad: Keskkonnakorraldus ja planeerimine Õppejõudude arv 70 direktor Timo Kikas

Avatud Ülikooli raames õpib 57 üliõpilast (tasemeõpe kaugõppe vormis).

Türi kolledz korraldab täiendõpet, kursusi, seminare, konverentse, nõustamist jne. Täienduskoolituskursusi on olnud 15, neis õppepäevi 113 ja osalejaid 207. Kolledz on Eesti e-Ülikooli õppekeskus Kesk-Eestis. Kolledz on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse maakondliku keskkonnateadlikkuse programmi partner Järvamaal.

Paide Rahvaülikool (Paide Täiskasvanute Keskkooli ruumides) Koordinaator Helje Pertmann Õppijaid 334 Õpetajaid 14 Erialad: Inglise keel Soome keel Vene keel Arvutikursused Kõneleme ja kirjutame õiget emakeelt Loovuse ja eetevõtluse arendamine

Huvikoolid Huvikool õpilaste arv direktor, juhataja Paide Huvikeskus 105 Anneli Suits Paide Muusikakool 138 Arne Põder Türi Muusikakool 146 Silja Aavik Koeru Muusikakool 53 Kerli Sirila

Kodu-uurimiskonverents 2010 29. aprillil 2010 toimus Paide Gümnaasiumis 34. Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents. Koolid esitasid konverentsile 18 kodu-uurimistööd: Paide Gümnaasium 5 tööd, Paide Ühisgümnaasium 4, Järva-Jaani Gümnaasium 3, Koigi Põhikool 3, Türi Majandusgümnaasium 1, Türi Gümnaasium 1 ning Paide Täiskasvanute Keskkool 1 töö. Noorimad õpilased, kes koostasid uurimistöö, olid Paide Ühisgümnaasium 2. klassist. Kollektiivne uurimus oli ka 5. klasside õpilastel. Žürii tööd juhtis koduloolise teadus- ja haridusprogrammi projektijuht Ene Luka, kes on ka Eesti Kodu-uurimise Seltsi juhatuse liige. Konverentsil kanti ette järgnevad kodu-uurimistööd: „Kuidas me endale nimed saime“. Paide Ühisgümnaasiumi 2.a kl õpilased. Juhendaja Heli Prii „Meie vanaemade lapsepõlve- ja koolimälestused“. Paide Ühisgümnaasiumi 5.a ja 5.b kl õpilased. Juhendaja Heli Prii „Koolimeenutusi Paide Gümnaasiumist“. Marilin Tumanski. Paide Gümnaasium, 8. kl. Juhendaja Erika Kranich* „Koolielu vanasti ja tänapäeval“. Mari-Liis Rohusaar. Paide Gümnaasium, 10. kl. Juhendaja Erika Kranich* „Järva-Jaani Kodumajanduskool (1924–1947)“. Mailis Rannaveer. Järva-Jaani Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Helgi Veemaa*

147 „Õpilaste arvamusi oma koolist“. Helen Kivistik. Paide Täiskasvanute Keskkool, 9. kl. Juhendaja Ella-Linda Borkvel „Minu ema emapoolne suguvõsa“. Sigrid-Kristiina Simson. Paide Ühisgümnaasium, 11. kl. Juhendaja Anne Kivimäe „Metsatalu suguvõsa“. Liis Metsatalu. Paide Ühisgümnaasium, 11. kl. Juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu* „Prandi küla ajalugu ja tänapäev“. Janeli Metsapool. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Erika Kranich* „Jalgsema küla“. Kuldar Kark. Järva-Jaani Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Helgi Veemaa* „Kuriste talu“. Anete Sammler, Koigi Põhikool, 8. kl. Juhendaja Riina Kuusik* „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas“. Tatjana Grõndzola. Türi Gümnaasium, 10. kl. Juhendaja Anne-Ly Seljama* „Vähemusrahvuste lõimumine Eesti ühiskonda“. Kätlin Kukk. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Erika Kranich* „Malle Mülsi, kauaaegse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja ja õppealajuhataja elukäik“. Rauno Stein. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Ülle Rohtma* „Piimatööstus Järva-Jaanis 1911–2010“. Marge Raja. Järva-Jaani Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Silva Kärner „Kolm aastat Edelaraudteel“. Marina Jaaku. Türi Majandusgümnaasium, 11. kl. Juhendaja Elbe Metsatalu „Imavere saeveski“. Kristin Kams. Koigi Põhikool, 9. kl. Juhendaja Anne-Mai Jüriso „Koigi valla vetevõrk“. Liina Eilmann, Meril Kütt. Koigi Põhikool, 8. kl. Juhendaja Anne-Mai Jüriso * Vabariiklikule noorte kodu-uurimiskonverentsile esitatud töö.

Kodu-uurimiskonverentsi peapreemia võitis Kuldar Kark Järva-Jaani Gümnaasiumi 11. klassist uurimusega „Jalgsema küla“. Õpilast juhendas õpetaja Helgi Veemaa.

Lisaks peapreemiale andis Järva Maavalitsus välja kaks eripreemiat: Koigi Põhikooli 8. klassi õpilasele Anete Sammlerile uurimistöö „Kuriste talu“ eest (juhendaja Riina Kuusik), Janeli Metsapoolele Paide Gümnaasiumi 11. klassist uurimistöö „Prandi küla ajalugu ja tänapäev“ eest (juhendaja Erika Kranich). Kuldar Kark ja Janeli Metsapool pälvisid ka Järvamaa Muuseumi eripreemiad.

148 Kultuur

Kultuuriaasta 2010 2010. kultuuriaastat võib Järvamaal pidada OMA LOO AASTAKS. 2009. aastal alguse saanud uute tantsude, koorilaulude ja orkestrilugude konkursid koondnimetusega “Oma lugu” tipnesid 29. mail 2010 Türi Lauluväljakul toimunud Järvamaa laulu- ja tantsupeoga „Oma lugu“. Maakonna laulu- ja tantsupeo kavas oli 19 Järvamaa laulu- ja tantsulooja uusloomingulist teost, mida sidusid Järvamaa legendid ja sõnaline folkloor. Peol osales 130 kollektiivi üle 2000 laulja, tantsija, pillimängija ja võimlejaga lasteaialastest eakateni kõigist maakonna kaheteistkümnest omavalitsusest. OMA LOO idee autor oli Järvamaa rahvakultuurispetsialist Lili Välimäe. Stsenaariumi autor oli Paide Kultuurikeskuse kunstiline juht Tiia Tamm ning kunstnikutöö tegi Paide Kultuurikeskuse kunstnik Jaane Tammiste. Peo kujunduses oli kasutatud motiive rahvuslikust lilltikandist, logo oli loodud „Loomislaulu“ ainetel. Traditsiooniliselt toimusid maakondlikud žanripäevad, nagu kooride päev JÄRVAKO ja maakonna näitemängupäev Paide Kultuurikeskuses, käsitööpäev Imaveres, rahvatantsupäev Türi Kultuurimajas, puhkpillipäev Järva-Jaanis; muuseumipäeva tähistati Järvamaa ajalookonverentsiga Järvamaa Muuseumis. Toimus noorte solistide maakondlik lauluvõistlus „Laulukaar 2010“, mille võitjad osalesid ETV Laulukarussellil. 2010. aasta oli kuulutatud üleriigiliselt toimuvaks lugemisaastaks, mille eesmärgiks oli tuua fookusesse lugemine ning olla vastukaaluks järjest vähenevale lugemusele. Lugemisaasta korraldamise käigus tegid lugemise ja kirjanduse edendamise, õpetamise ja toetamisega tegelevad organisatsioonid ja üksikisikud koostööd ühise eesmärgi nimel, et teadvustuks lugemise olulisus emakeele arendajana, silmaringi laiendajana ja isiksuse mitmekülgse arengu tagajana; lugemisaasta sündmused olid korraldatud erinevatele huvi- ja sihtgruppidele ühistegevuse algatamiseks, mis jätkusuutlikena seovad eri põlvkondi, keelelisi ja kultuurilisi rühmi. Järvamaa suurimaks lugemisaasta ürituseks oli kultuurikonverents „Lugedes rikkaks“, mis toimus Paide Kultuurikeskuses. Juulis osales Järvamaa 22-st noorest koosnev rahvatantsutrupp Järvake Hiinas Shanghais maailmanäitusel EXPO. Kokku anti Euroopa pealaval viis pooletunnist kontserti. Noorte tantsurühma Järvake juhendajad olid Lili Välimäe ja Ülle Müller. 2010. aastal sai Paides sündinud maailmakuulus helilooja Arvo Pärt 75-aastaseks, mille puhul toimusid Eestis PÄRDI PIDUNÄDALAD, mis tõid kõrgkultuurisündmusi eelkõige Arvo Pärdi sünni- ja lapsepõlvelinnadesse Paidesse ja Rakverre. 11. septembril, Arvo Pärdi sünnipäeva päeval, toimus kaks suurt sünnipäevakontserti Paide ja Rakvere Spordihallis, kus osalesid ERSO, tütarlastekoor Ellerhein, Järvamaa ning Lääne-Virumaa laste- ja neidude koorid. Pärdi lastelaule esitasid Sirje Graubergi Laulukooli noorimad liikmed. PÄRDI PIDUNÄDALAD lõpetas 17. septembril Estonia balletisolistide ja Paide noorte tantsijate tantsuetendus DANCE BY PÄRT, mille kunstiliseks juhiks ja koreograafiks oli Toomas Edur ning etendus oli inspireeritud Pärdi muusikast. Juubeliürituste raames toimus Paide Kultuurikeskuses kunstinäitus „Kingitus Pärdile“. Avamisel osalesid paljud näitusega seotud kunstnikud, kelle tööd olid valminud inspireerituna Arvo Pärdi heliloomingust maalide, graafika ja joonistuste näol. Tuntumatest kunstnikest olid esindatud Leonhard Lapin, Siim-Tanel Annus, Tiina Tammetalu, Ly Lestberg jt. Üle kolmandiku teostest oli tehtud spetsiaalselt näituse tarvis. 23.-24.aprillil 2010 osales Järvamaa kultuurirahvas esimesel üleriigilisel rahvamajade messil Tallinnas Salme Kultuurikeskuses. Meie maakonna messiboksi kujunduse idee oli ajendatud Vargamäe Kultuurihiie teemast; kujunduse autor oli Anneli Kenk. Messi avamisel esindasid Järvamaad ansamblid Oma Lugu ja Naized, kava pani kokku Ave Miir. Messiks anti välja kaks maakonna kultuurielu kajastavat trükist: Järvamaa kultuuripreemiate kandidaate tutvustav kogumik Vargamäe Kultuurihiis 1992-2010 ja maakondlike kultuurikontaktide kogumik „Järvamaa kultuuriasutused. MIS? KUS? KES?“.

149 105. sünnipäeva tähistas Järvamaa Muuseum. Muuseumi külalised said nautida Koeru folkloorirühma uut kava „Lähme kiike katsumaie“. Pärast põhjalikku renoveerimist taasavati Türi Kultuurimaja, mis on varustatud Eesti kultuurimajadest moodsaima lava- ja helitehnikaga. Albu Kultuurimaja alustas samuti sügishooaega vastremonditud hoones.

Maakonna kultuurikalendri 2010 kesksemad sündmused: • III Jüri Regi Paides • Hõimupäevad koolides – Komi folklooriansambel • Türi Kevadfestival „Aastaajad“ • Üleriigiline segakooride festival Türil • Mini-Europeade Türil • Koeru Holaöö • VI üle-eestiline koolinoorte pärimusmuusika festival „Regilaul uues kuues“ Türil • Järvamaa VIII kultuurikonverents “Lugedes rikkaks” Paides • Rahvalikke tähtpäevi tutvustav sari “Rahvakalendri tähtpäevad” Paide Kultuurikeskuses • II Järva PÖFF • III Järva Jõulufolk ja Jõulukroon • Järvamaa eakate suvine kokkutulek Türil • Imavere Piimapäev • Järvamaa XI külade päev Koigi vallas Prandis • Kabala 44. laulu- ja tantsupidu • Üleriigiline noorte moekonkurss „MoeP.A.R.K“ • Rahvusvahelisel festivalil Baltica osales Koeru folkloorirühm • Albu valla teatriprojekt „Vargamäe varjud“ • Festival „Aegade tuuled“ Paides • Eesti Nuku-ja Noorsooteatri ning Paide linna koostöölavastus „Lauluväe rahvas“ • Järvamaa eakate aastalõpuüritus „ Tere, euro ja internet“

Tunnustused Järvamaa kultuurirahvale 2010 1. Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuuripreemiad Elutöö preemia JUTA RUNDU- Koeru folkloorirühma ning Koeru haridus- ja kultuuriseltsi koduloolane Kultuurielu edendaja ÜLLE MÜLLER – Paide Kultuurikeskuse direktor Aasta kultuurihoidja ULVI TAMM - Väätsa põhikooli ja Vodja kooli muusikaõpetaja, festivali “Regilaul uues kuues” korraldaja Parim kollektiiv TANTSUTRUPP JÜRID-MARID Järva-Jaanist, juhendaja Ülle Vaas 2. Järva Maavalitsuse autasud kultuuri- ja sporditöötajatele, -seltside, klubide jne esindajatele Järva Vapimärk TUVE KÄRNER- Järva-Jaani Kultuurimaja direktor Järvamaa teenetemedal VELLO KOLNES - Järva-Jaani Kultuurimaja kinomehaanik ELLE LAIG - Koigi Vallavalitsuse kultuurispetsialist Järvamaa teenetemärk MARE NURMSALU - Koigi Raamatukogu endine juhataja AIVO TOOMISTU - Paide Linnavolikogu aseesimees, endine maakonna kultuurijuht HERTA PREEMA - Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi esimees EHA-HILJU PALM - Järvamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja 3. Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi preemiad

150 Järvamaa kultuuripärl Ülle Jääger- rahvatantsujuht, Koeru ja maakonna kultuurielu eestvedaja

Kultuurkapitali aastapreemiad: Malle Lomp, Vello Kallandi, Marko Mänd, Helle Põllu, Paul Poopuu, Leo Matikainen, Enn Sõmer ja Jaanika Aasa.

Tabel 1. Järvamaa kultuuriasutused 2010 KOV KLUBILISED ASUTUSED RAAMATUKOGUD MUUSEUMID Albu vald Albu Rahvamaja Albu Raamatukogu A.H.Tammsaare Muuseum Ahula Rahvamaja Ahula Raamatukogu Järva-Madise Raamatukogu Ambla vald Ambla Kultuurimaja Ambla Raamatukogu Aravete Külamuuseum Aravete Maakultuurimaja Aravete Raamatukogu Käravete Raamatukogu Reinevere Raamatukogu Imavere vald Imavere Rahvamaja Imavere Raamatukogu Eesti Piimandusmuuseum Käsukonna Raamatukogu Järva-Jaani vald Järva-Jaani Kultuurimaja Järva-Jaani Raamatukogu Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum Karinu Raamatukogu Järva-Jaani Kinomuuseum Järva-Jaani Valla Muuseum (Orina) Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaik Jürimardi Talumuuseum Kareda vald Peetri Rahvamaja Kareda Valla Raamatukogu Koeru vald Koeru Kultuurimaja Koeru Raamatukogu Koeru Vallamuuseum Salutaguse Seltsimaja Vao Raamatukogu Väinjärva Seltsimaja Ervita Raamatukogu Vao Seltsimaja Koigi vald Koigi Seltsimaja Koigi Raamatukogu Päinurme muuseum

Sõrandu Külamaja Päinurme Raamatukogu Paide linn Paide Kultuurikeskus Järvamaa Keskraamatukogu Järvamaa Muuseum Paide Ajakeskus Wittenstein Paide vald Anna Vaba Aja Maja Anna Raamatukogu Sargvere Maakultuuri Edendamise Sargvere Mõis Sargvere Raamatukogu Seltsi Muuseum Tarbja Raamatukogu Roosna-Alliku Roosna-Alliku Rahvamaja Roosna-Alliku Raamatukogu vald Viisu Rahvamaja Viisu Raamatukogu Türi vald Türi Kultuurimaja Türi Raamatukogu Türi Muuseum Kabala Rahvamaja Türi-Alliku Raamatukogu Eesti Ringhäälingumuuseum Oisu Rahvamaja Kabala Raamatukogu JKHK Särevere õppekoha muuseum Taikse Kultuurimaja Kolu Raamatukogu Särevere mõis Laupa Raamatukogu Vanatehnikaklubi Retrom muuseum Oisu Raamatukogu Ollepa Raamatukogu Taikse Raamatukogu

151 Änari Raamatukogu Väätsa vald Väätsa Rahvamaja Väätsa Raamatukogu Väätsa Kodanikumaja

Järvamaa muuseumid Järvamaal on muuseume 16, millest enamus ka aktiivselt tegutseb. 12 muuseumi andmete põhjal oli külastajaid kokku 42017 inimest. See on ligi 10 protsenti vähem kui 2009.aastal. Külastajate arvu vähenemine puudutas pea kõiki. Võrreldes varasemaga oli külastajaid rohkem kolmel muuseumil (v.t. ptk. turism): Seidla tuulikul, mis tegutses eelmisel aastal esimese täisaasta, Järva-Jaani vanatehnika varjupaigal ja Järvamaa Muuseumil. Mitmed muuseumid pakkusid ja pakuvad huvitavaid näitusi kui ka tegevusprogramme. Ainulaadne oli Jürimardi talumuuseumi rukkilõikustalgud kus osalejad said proovida vilja lõigata ja vihkusid teha nii nagu seda tehti 1930-ndatel. Tammsaare muuseumi populaarsus sõltub paljuski teatrietendustest. On hinnatav, et eelmise aasta etendus “Vargamäe varjus” võitis kaks teatri aastapreemiat – lavastuse ja kunstnikutöö eest. Ringhäälingumuuseum oli Eesti Muuseumide Aastaauhinna nominent aasta tootearendaja kategoorias. Tunnustust jagati ka maakonnatasandil. Seidla tuuleveski nimetati Järvamaa aasta atraktiivseimaks turismiprojektiks. Järvamaa Vapimärk omistati Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi eestvedajale Tuve Kärnerile. Järvamaa Muuseumi juubelikonverentsil anti Kultuuriministri tänukiri Malle Hõbemäele ja Maie Rüütlile. Järvamaa Muuseumi Teenete Raha omanikeks said kauaaegne muuseumi direktor Tiiu Saarist ja koguteose “Järvamaa” koostaja Henn Sokk. Muuseumide üks olulisimaid tegevusi – koguda ja hoida meie aja- ja kultuurilugu, sest ilma selle tegevuseta on raske ka midagi tutvustada, ei ole tihtipeale silmatorkav. Kogudes olevast parema ülevaate saamiseks ja huvitatutele kättesaadavaks tegemiseks on oluline museaalide järjepidev ja täpne arvestus. Selles töös on oluliseks abimeheks muutumas muuseumide infosüsteem MuIS. Aastaid on seda kasutanud Järvamaa Muuseum ja Eesti Piimandusmuuseum. Eelmisest aastast võttis selle lõplikult kasutusele ka Eesti Ringhäälingumuuseum. Muuseumidevaheline koostöö kätkeb endas nii erialast suhtlust, teadmiste vahetamist kui ühistegevusi. Traditsiooniks on kujunemas rahvusvahelise muuseumiöö ühine ettevõtmine ja iga- aastane muuseumide päev maakonnas. Muuseumiöö sai teoks 15.mail ja selles osalesid 10 muuseumi. Muuseumide koostöö ja koolituspäeval 8.novembril Eesti Ringhäälingumuuseumis räägiti muuseumidele olulistel teemadel, kuulati ettekannet Rahvusringhäälingu muuseumist ning toimus avaliku esinemise koolitus. Järgnevalt ülevaade muuseumide lühikokkuvõtted eelmise aasta tegevusest. Järvamaa Muuseum sai 105 aastaseks ja selle tähtpäeva esiletõstmiseks toimus 30.aprillil ajalookonverents. Juubeli raames tehti planeeritud muudatusi püsiekspositsioonis. Aasta alguses valmis fotopannoo 70-ndate fotodest, mis on pakkunud paljudele meeldivat äratundmisrõõmu. Muuseumi sünnipäevaks, 31.juuliks, loodi uus, kaasaegse ülesehitusega, Järvamaa muinas- ja keskaega käsitlev väljapanek. Aasta jooksul külastas muuseumi 3328 inimest, neist täiskasvanuid 1330, õpilasi 1378 ja eelkooliealisi 620. Suuremaid sündmusi toimus 12, millest sai osa üle seitsmesaja inimese. Külastajaterohkemateks osutusid ajalookonverents, muuseumiöö ja muuseumi sünnipäev. Lisaks enda korraldatavatele üritustele pakub muuseum tuge mitmetele teistele ettevõtmistele. Paljude sündmuste seast võiks esile tuua näiteks iga-aastase õpilaste kodu-uurimiskonverentsi, Paide koolide läbiviidud lastekaitsepäeva, pärandkultuuripäeva-talgud Paide Ühisgümnaasiumi õpperaja puisniidul, muinastulede öö. Järjest populaarsemaks muutuvad erinevad muuseumitunnid. Tänu uuele ekspositsioonile on välja töötatud eelkõige 5.-6.-ndatele klassidele suunatud muinas- ja keskajateemaline programm. Endale sobiva ja huvitava muuseumitunni on võimalik välja valida muuseumi kodulehel

152 www.jarvamaamuuseum.ee. Sündmustega saab kursis olla ka facebooki lehel liitudes. Lisaks planeeritule on alati võimalik kokku leppida ka eraldi ettevõtmistes. Teoks said seetõttu näiteks muuseumitunnid „Vana aja relvad“ ja „Talurahva elu-olu 18.-19. sajandil“. Kokku viidi läbi 46 muuseumitundi-loengut 786 osalejale. Näitusi toimus muuseumis aasta jooksul 18 ja väljaspool muuseumi 5. Neist võiks esile tuua Ave Nahkuri maalid, L.Zaani vabadussõja mälestussammaste maketid, maakonna õpilaste käsitöö konkurss-näitus, Jaan Jung 175 ning muuseumi enda fondide põhjal valminud „Juhus, trend või võimalus..“. Väga menuka näituse ja programmiga sai teoks jõuluteemaline „Õlesed jõulud“, kus tutvustati jõulukombeid 100 ja rohkem aastat tagasi. Muuseumi kogumistööna võeti vastu 470 museaali. Aasta lõpu seisuga oli museaale kokku 78977. Nende kohta olevat infot sisestatakse muuseumide infosüsteemi MUIS, mille veebivärav asub www.muis.ee. Eelmise aasta eduka sisestustöö tulemusel võib nüüd leida infot juba rohkem kui 33673 museaali kohta. Lisaks telefoni ja e-posti päringutele teenendati muuseumis 62 kogudega tutvujat. Trükisena ilmus muuseumit tutvustav voldik. A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel, kui kirjanikumuuseum lõi kaasa Lugemisaastal, mis sai avapagu just Albus, õpilaste võistulugemisel „Hansenist Tammsaareni“. Albu valla Tammsaare nimelise kirjanduspreemia pälvis järvamaalane Tõnu Õnnepalu raamatu „Paradiis“ eest. 1. märtsil möödus kirjaniku surmast 70 aastat – Tammsaare Mälestuspäeval oli muuseumisse külla tulnud lavastaja-näitleja Elmo Nüganen, kes rääkis enda mõtteid ja kogemusi kirjaniku loominguga. Lisaks traditsioonilistele ekskursioonidele on muuseum lisanud pakutavate teenuste hulka mitmeid programme, milledega saab tutvuda muuseumi uuel koduleheküljel www.tammsaare.albu.ee. Näitustest: maikuus avati omanäoline kuulamis-näitus Anti Kuusi loodusfotodest, seotuna Sulev Olli luulega, juunikuus „Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö meistrite tööd“, augustis Tiit Leito fotod „Mineviku mälestused“ ja septembris Eesti Konservaatorite Ühingu „Ajalik ja ajatu“ Esmakordselt toimus juulikuus Vargamäe Laat 30. juuli esietendus Urmas Lennuki lavastu „Vargamäe Varjus“. Muuseumi investeeringutest: juba märtsikuus sai uue rookatuse saunikute rehetare, juulikuus sai uue laastukatuse elumaja, AS Empower viis läbi tööd maaaluste elektrikaablite vahetuseks, töid toetas Eesti Energia Jaotusvõrgu AS. Kokku külastas muuseumit 2010. aastal 10876 inimest, neist 3969 õpilast, 2829 täiskasvanut ja 206 last, lisandub 872 laada külastajat 3. juulil ja 3000 inimest, kes käisid vaatamas etendust „Vargamäe varjus“. Albu valla, Urmas Lennuki ja muuseumi ühine projekt „Vargamäe varjus“ osutus väga edukakas ja publiku soovil tehakse etendusele 2011. aasta suvel teine hooaeg. Lugemisaastal sai iga muuseumi külastaja nn. loosi abil lugeda A.H. Tammsaare mõtteteri, nii saadi teada, mida tänapäevast on Tammsaarel külastajatele öelda. Omanäolise loosiga tagasime selle, et muuseumi külastajaid olid Lugemisaastal Tammsaart lugenud. Eesti Piimandusmuuseumile oli aasta tavapärane. Vaatamata majandussurutisele jäi külastatavus tavapärastesse piiridesse, ca 4600 külastust. Hoogsalt toimis kogumistegevus. Väga suureks abiks oli meile selles osas tänaseks meie seast lahkunud hr Ahto Pajoma, kelle eestvedamisel ja korraldamisel oleme saanud tulevastele põlvedele säilitada haruldaselt põnevaid tunde piimandusveteranide mälestusi, samuti ka tänukirju, autasusid jms. Tänane muuseumikogu sisaldab ligi 55 000 sü. Endiselt populaarne on külastajate hulgas meie võivalmistamise programm, oleme seitsme aasta jooksul teinud võid enam kui 14 000 inimesega. Pedagoog Riina Annuse vedamisel on lastegruppidele lusti pakkunud piimateemaline põrandamäng, vahvad töövihikud, erinevad käsitöökursused. Piimapäeval kus valmistati erinevaid piimast tehtud suupisteid ja toite, said suurepärase maitseelamuse enam kui tuhat inimest. Muuseumiööl said inimesed piimaga maalida, piimapukke ehitada ja palju muud toredat teha. Kenasti on täienenud meie meenelett. Seitsmendat hooaega vältav Masinasaali kontserdisari jõudis 2010 aasta lõpuks 42. kontserdini. Tegevusteater lustis koos detsembris lastega kolmeteistkümnel korral, päkapikk Peetrikese perega koos meisterdati kingitusi, lauldi ja tantsiti, joodi piima ja näksiti piparkooke.

153 Et kodumaise piimatoote populariseerimine ning piima tarvitamisele õhutamine on üks meie eesmärke, siis toimetasime usinasti ka väljaspool koduseinu .Lõpusirgele jõudsid uue rändnäituse ettevalmistustöid – koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumiga peaks 2011 aasta sügisest hakkama mööda Eesti koole rändama näitus „Piim - ilu ja tervis”. Eesti Ringhäälingumuuseumil oli eelmisel aastal külastajaid 5204, neist täiskasvanuid 3295, õpilasi 1580 ja lapsi 329. Muuseum pakkus külastajale ettetellimisel teemaekskursioone ja programme “Teeme ise kuuldemängu”, “Mina olen reporter” ning alates sügisest teleuudiste tegemist tutvustavat programmi “Meie uudised”. Suuremate tegevuste ja sündmustena võib välja tuua - muuseumi perepäev. 2. jaanuaril, Lugemistunnid 17. veebruari ja 18. märtsil, kuuldemänguõhtu 25. märtsil ja 22.aprillil, kus külaliseks oli näitleja, lavastaja ja dramaturg Andres Noormets. 1.-24. aprillini viidi koos läbi ERR raadio sporditoimetusega õpilaste spordireportaažide konkurss. 18. mail tähistati muuseumis 80 aasta möödumist esimesest spordireportaažist raadioeetris. Raadiospordi minevikust ja tulevikust kõnelesid Vello Lään, Hanno Tomberg ja Joosep Susi, toimus õpilaste reportaažikonkursi arutelu ja paremate autasustamine. 15. novembril toimus Ringhäälingumuuseumis Järva- ja Raplamaa turismiasjaliste ümarlaud. Arutati koostööplaane ja tutvuti muuseumi poolt pakutavate programmidega. 1.-22. detsembrini töötas Ringhäälingumuuseumi kuuldemängutoas heade soovide stuudio, kus huvilised kõik said oma jõulusoovid salvestada helikirjaks. Muuseumis toimusid järgnevad näitused: 11. märtsil avati näitus „Reporter oli Valdo Pant“. 18. mail fotonäitus “Raadiomehed Pekingis”, 26.juunil püsiekspositsiooni täiendusena suuremate telejaamade uudistestuudiote kujunduselementidest koostatud näitus “Meie uudised”. Muuseumi kodulehel eksponeeriti aasta jooksul nelja fotonäitust. Kodulehe külastusi oli kokku 40 270. 2010.a. võeti lõplikult kasutusele muuseumide infosüsteemi MuIS. Ühtlasi alustati museaalide retrospektiivset sisestamisega. Aasta jooksul võeti arvele 28 museaali. Järva-Jaani Tuletõrje Selts haldab tuletõrjemuuseumi, tuletõrjemuuseumi fondihoidlat- näitusesaali, tuletõrje mänguväljakut, kinomuuseumi, vanatehnika varjupaika, osaleb Orina mõisamuuseumi töös, teeb koostööd Jürimardi talumuuseumiga, rajab Nostalgiakeskust. Etendatakse rändnäitus-etendust “Tuli lahti!” ja esitlust “Ennetus eelkõige!”, mängib puhkpilliorkester “5P”. Muuseumide ja erinevate ürituste külastajaid võis kokku arvata ligi 11 tuhat. Populaarne on vanatehnika varjupaiga külastamine kus eksponaate on kokku 354. Neist 18 võeti arvele eelmisel aastal. Erinevate sündmuste ja tegevuste seast võiks nimetada järgmisi: Eesti Priitahtliku Päästeliidu asutajaliikmeks saamine, osavõtt Priitahtlike pritsimeeste kokkutulekust Iisakus, “Teeme ära!” talgute korraldamine, Muuseumiööst osavõtt, osalemine näitusel “Made in USSR” ning Vanasõidukite Suursõidul Eesti- ja Lätimaa teedel autobussiga Kavz ja puhkpilliorkestriga “5P”, osalemine Keila Brassil autobussiga MB 309 ja puhkpilliorkestriga “5P”, osalemine Mäo möödasõidu avamisel autobussiga Kavz 651 ja puhkpilliorkestriga “5P”, endise katlamaja väravaava suurendamine ja allasõidutee ehitus, Vanatehnika varjupaiga korrastus laste töölaagriga, Vabaõhu laululava ehituse alustamine, Digilaulupeo “Ühtelaulmine” läbiviimine, sügistalgud, Esitlus “Ennetustöö enne ja nüüd” Päästeameti tuleohutuse järelvalve konverentsil, Kinomuuseumi rändekspositsiooni ülespanek Paide Kultuurikeskusesse Järva PÖFF`I avamiseks. Aasta tähtsündmuseks oli “Iseeehitatud ja omavalmistatud sõidukite killavoor”, kuhu kogunes ligi 70 sõidukit, pealtvaatajaid oli rekordarv ja meediakajastus kõigi aegade suurim. Türi Muuseumi külastas 2010. aastal 2575 inimest, nendest muuseumitundides osales kokku 336 inimest. Jätkus rahvakalendri tähtpäevade tutvustamine ja koolitused millest võtsid osa algkooli ning lasteaedade grupid Türi vallast. Käsitööhuvilised said õppida nõelviltimise ja kaarti tikkimise metoodikat. 2009. aastal alanud projektipõhine fotokoolitus jätkus 2010 aastal ja lõppes oktoobris Türi Muuseumis näitusega „Hetki meie elust“ kursusel valminud töödest. Leader programmist saadud raha toel jätkus Türi valla giidide inglise keele koolitus. Jätkuvalt toimusid suvekuudel kõigile huvilistele õhtused jalutuskäigud Türil, mis on huvi pakkunud juba mitmeid aastaid.

154 Aktiivselt kogude suurendamisega ei tegeletud, kogumistöös lähtume eelkõige Türi ajalooga seotud olulistest esemetest ja dokumentidest. Kuna praegune püsiekspositsioon kajastab Türi linna arengut 1940 aastani, oleme oma prioriteediks seadnud läbi uurimustööde kaardistada edasist linna kasvamist ja arenemist. Näitusi oli muuseumis 9, neist oma kogudest 3. Aasta tähtsündmuseks võib pidada 2.juunil Türi Muuseumi 15 sünnipäeva kuhu oli kutsutud kõik endised muuseumi juhatajad ja teised muuseumiga seotud asjaosalised. Aasta lõpus valmis 2011 aasta Türi valla turismitrükis koostöös Türi valla ettevõtete ja Türi Muuseumiga. Koeru valla muuseum avas aasta alguses näituse Koeru vallas ilmunud raamatutest ja trükistest läbi aegade. Kokku on neid nüüd 53. Viimasena ilmus põhjalik uurimustööna Uno Aani poolt koostatud raamat „Mälestuskilde Vao, Tammiku, Kalitsa küladest“, Suvel tähistasime pidulikult Vao küla hariduselu alguse 170. aastapäeva. Paigaldasime Vao mõisaparki mälestustahvli 2004. aastal suletud Vao koolile. Tähistasime uuesti mälestuskivid, mis olid paigaldatud 1938. a. Vao kooli õpilaste poolt Konstantin Pätsu kroonimise tähiseks istutatud tamme juurde ja Vao asunduse peremeeste poolt Maareformi teostumise tähiseks istutatud tamme juurde. Istutasime puud Merja „kivikangru“ parki Vao külast pärit viiele Vabadussõjas langenud kangelase mälestuseks 22. oktoober kujunes Koeru kultuurirahvale väga kurvaks päevaks. Lakkas tuksumast Koeru legendaarse kultuuritegelase Mait Raudsepa süda, kes oli Koeru muuseumi asutajaliige ja juhiks kuni surmani. Aravete Külamuuseumi külastas 2010. aastal 744 muuseumihuvilist. Neist üle poole olid üksikkülastajad. Peale püsiekspositsiooniga tutvumise sai aasta jooksul näha ka 8 ajutist näitust: maalinäitused kutselistelt kunstnikelt, ehete, kudumite ja portselanimaali näitused kohalikelt käsitööhuvilistelt. Toimusid veel muuseumitunnid ja õpipäevad. Lasteaialastega toimusid muuseumitunnid rahvakalendri tähtpäevadest ja naljapäev. Läbi viidi paelte punumise, voolimise ja portselanmaali õpitoad. Aasta lõpust alustasime külaseltsi eeestvõtmisel koostöös muuseumiga projekti “Pärandkultuuri abiga leiame endas loovuse” igakuiste õpipäevadega. Novembris toimus väljasõit Jürimardi talumuuseumi, kus tutvusime leiva küpsetamise ja või valmistamisega. Detsembris toimus kuivviltimise päev. Projekt jätkub 2011.aastal. Osa võeti talgupäevast ja muuseumiöö üritusest. Päinurme Koduloomuuseumi ajaloonäitust külastas ligikaudu 800 huvilist. Lisaks sellel võttis muuseum vastu 25 külastusgruppi. Suurematest muuseumi poolt korraldatud üritustest tasub mainida kohalikule külarahvale mõeldud muuseumiööd, kus hilistel õhtutundidel pajatati huvilistele legende ja kohapärimusi Päinurme piirkonnast. Oktoobris tähistas Päinurme muuseum oma viiendat tegevusaastat ajaloopäevaga. Sisutiheda ürituse raames toimusid mitmed temaatilised loengud ja õpitoad. Õhtul toimus noortele muuseumisõpradele disko. 2010.aastal sai museaalide kollektsioon suurepärast täiendust. Üks haruldasemaid annetusi muuseumile oli Koigi vallast pärit endise maamõõtja Hans Pärismaa arhiiv ja esemetekogu. 2010.aastal valmis kodu-uurimise raames ka mitu mahukat uurimustööd. Kaante vahele sai köidetud Päinurme kandi võõrrahvuste elu-olu ning teiseks mälestused rahvakalendri tähtpäevade tähistamise tavadest Päinurme endise külanõukogu territooriumil. Esimene uurimustöö hinnati Vabariigi Presidendi poolt korraldatud õpilaste ajaloouurimistööde võistlusel eripreemia vääriliseks, kui kõige mahukama maaelu teemalise uurimuse eest. Lisaks eelpoolmainitule valmis koostöös Päinurme külaseltsiga koduloomuuseumit tutvustav ajaloovoldik. Kuna Päinurme Internaatkool tähistas 2010.aastal oma 40 tegevusaastat, siis koostöös kooliga valmis rikkalik fotonäitus kooli neljast kümnendist ning haridusasutuse rollist külaelu arendamisel. 2010.aasta on eriline ka sellepoolest, et muuseumi külastas haridus-teadusminister Tõnis Lukas. Kokkuvõtvalt võib lugeda Päinurme muuseumiaastat 2010 igati kordaläinuks.

155 Seidla tuuleveskis jätkusid 2010. aastal restaureerimistööd - tuuliku kehand sai uue värvikihi ning tuuliku sisseseadet täiustati, et viia tuulik töökorda, mis võimaldab seadmeid pidevalt töös hoida, et tuuliku algupärast jahu jahvatamise funktsiooni täita. Suveniirideks valmisid tõetruud Seidla tuuliku paberist maketid. Veebruaris 2010 osales Seidla tuuleveski pererahvas turismimessil TourEST 2010. Albu turismiettevõtjatega koostöös tutvustati oma piirkonda ja vaatamisväärsusi. Mais osales Seidla tuuleveski esimest korda üleriigilises Muuseumiöö programmis. Tuulik oli tasuta külastajatele avatud, näidati veskitööd, pakuti leiba ja osaleti Järvamaa muuseumiöömängus panustades omapoolse auhinnaga. Seidla tuuleveski oli üks tänavuaastasest Balti ringreisi sihtkohast. EASi Turismiarenduskeskus korraldas 1. maist 30. septembrini kestnud reisimängu, mille käigus oli võimalik tutvuda erinevate turismiobjektidega Eestis, Lätis ja Leedus ning võita selle eest auhindu. Sündmus leidis kajastamist üleriigilises meedias. Juuli alguses toimus Seidla mõisa pargis traditsiooniline Vanavaralaat Kila- Kola, mis tõi kokku tuhandeid inimesi, kellest paarsada ka tuulikut uudistamas käis. Novembris nimetati Seidla tuuleveski Järvamaa aasta atraktiivseimaks turismiprojektiks. Detsembris väljastas Veterinaar- ja Toiduamet Seidla tuuleveski operaatorettevõttele LHCarbon OÜ tunnustuse teraviljatoodete töötlemiseks. 2010. aastal külastas Seidla tuuleveskit ca 1800 inimest, neist 175 olid välismaalastest külastajad.

Tabel 1. Järvamaa muuseumid 2010 aastal Nimetus Juhataja/ Kodulehekülg/ Aadress Haldaja direktor lisainfo 1. SA A.H. Tammsaare Aune www.tammsaare.alb Albu vald 73416 Sihtasutus muuseum Vargamäel Suve u.ee Vetepere küla 2. Aravete Els http://www.jarva.ee/ Ambla vald 73501 Ambla Külamuuseum Puolokainen aravetemuuseum Aravete Kurisu 1 Vallavalitsus Kurisoo mõis 3. Eesti Ring- Juhan www.rhmuuseum.ee Türi linn 72211 MTÜ häälingumuuseum Sihver Vabriku 11 4. Eesti Piimandus- Ants www.piimandusmuu Hans Rebase 1 Põllumajandus- muuseum Välimäe seum.ee Imavere vald 72401, ministeerium Imavere 5. JKHK Särevere Marike http://www.hot.ee/m Särevere mõis, Türi Järvamaa KHK õppekoha muuseum Reedla oisakoolid/ vald 6. Järva-Jaani Tuve www.jjts.ee Järva-Jaani vald Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum Kärner 73301 Järva-Jaani Tuletõrjeselts koos vanatehnika Pikk 24/ Pikk 5 varjupaigaga 7. Järva-Jaani valla Silva http://www.jjaaniko Järva-Jaani vald MTÜ Järva- muuseum- Orina Kärner ol.ee 73301 Järva-Jaani Jaani Muuseum, mõis Pikk 1 Järva-Jaani Gümnaasium 8. Järva-Jaani Tuve www.jjts.ee Järva-Jaani vald Järva-Jaani Kinomuuseum Kärner 73301 Pikk 5 Tuletõrjeselts 9. Järvamaa Muuseum Valev www.jarvamaamuus Lembitu 5 Kultuuri- Väljaots eum.ee Paide linn 72702 ministeerium

10. Jürimardi Vello [email protected] Jürimardi talu, talumuuseum Kallandi Metsla küla, Järva- eraisik Jaani vald 11. Koeru Valla Uno Aan [email protected] Koeru vald 73001 Koeru Muuseum Koeru, Paide tee 3 Vallavalitsus

156 12. Päinurme muuseum - Ründo Mülts [email protected] Päinurme, Koigi vald eraisik Ründo Mültsi erakogu 13. Seidla Tuuleveski Triinu Lamp www.seidlatuulik.ee Seidla, Albu vald MTÜ 14. Türi Muuseum Erika http://www.tyri.ee/m Vabriku pst 11 Türi Jaanhold uuseum Türi 72212 Vallavalitsus 15. Vanatehnikaklubi Valdu [email protected] Türi vald, Kärevere “Retrom” Oisu Välimäe eraisik Tuletõrjemuuseum 16. Sargvere mõisa Sale Talviste Sale Talviste Sargvere mõis, MTÜ muuseum 3893452, Paide vald http://www.sargverem es.ee/

Järvamaa raamatukogud 2010 2010.aasta oli lugemisaasta, mis sai avalöögi Albus A.H.Tammsaare võistulugemisega. Paraku oli aasta majanduslikult raske nii kogu riigis, kui ka raamatukogudes. Samas ei likvideeritud meie maakonnas ühtegi raamatukogu. Kuigi elanikkonna huvi raamatukoguteenuste vastu on suur, vähenesid võrreldes 2009. aastaga nii lugajate, laenutuste kui ka külastuste arvud. Põhjuseks elanikkonna vähenemine ja tööpuudus, mis sunnib inimesi tööle kodust kaugemal ja nii ei ole enam võimalust raamatukogu külastada. Raamatukogud olid võrreldes eelmise aastaga ligi aastajagu päevi lugejatele rohkem suletud palgakärbete tõttu, mis sundis tööaega lühendama, koosseise vähendama või töötajaid palgata puhkusele. Raha uute teavikute muretsemiseks oli maakonnas 251 000.- krooni vähem ja see tingis laenutuste arvu languse ning pikad lugemisjärjekorrad raamatutele. Raamatukogude tänusõnad kuuluvad kõigile neile lugejatele, kes järgisid üleskutset „Kingi raamatukogule raamat” ja täiendasid meie kogusid uute raamatutega, mis rahapuudusel oleks saamata jäänud. Raamatukogude materiaalne ja olmeline olukord on maakonnas siiski üldiselt hea. Vaatamata majanduslikele raskustele sai Karinu raamatukogu uued ruumid, Änaris ja Kahalas remonditi- renoveeriti küttesüsteeme ja Albu raamatukogu soojustati. 2010.aastal töötas Eesti Posti frantsiiskontor Viisu raamatukogus. Paljud raamatukogud on küla keskusteks, kus lisaks kirjandusklubidele töötavad ka külaseltsid ja käsitööringid. Koostöö ühe omavalitsuse erinevate asutuste vahel (kultuurimaja, kool, lasteaed, raamatukogu) on kõige tihedam ürituste korraldamisel (kohtumised kirjanikega, tutvumine raamatukoguga enne kooli minekut ja kooli ajal). Populaarseks said tasuta raamatulaadad – „Vahetame raamatuid”. Need toimusid Paides, Järva- Jaanis, Päinurmes, Koigis ja Türil. Lugemisaastal korraldati tänu rahalisele toetusele Kultuuriministeeriumilt ja Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupilt hulgaliselt huvitavaid raamatuüritusi. Lisaks kohtumisele kirjanikega Muinastulede retk Järvamaa kirjanduslikesse paikadesse, raamatukoguööd õpilastele, Piret Pääri koolitus „Jutuvestmine kogukonnas”, ekskursioon Tallinna Tehnikaülikooli uude raamatukokku ja NUKU muuseumisse jm. Ka Järvamaa kultuurikonverents „Lugedes rikkaks” oli pühendatud raamatukogudele. Jätkuvalt toimuvad Järvamaa Keskraamatukogu lasteosakonna uudiskirjanduse tutvustused koolides kohapeal, samas on võimalus ka raamatuid laenutada. Lapsed, kes neist raamatukogutundidest on osa võtnud, leiavad tee raamatukokku ja löövad kaasa raamatukogu poolt korraldatud ettevõtmistes.

157 20.-30.oktoobrini toimusid traditsioonilised raamatukogupäevad, seekord oli juhtmõtteks „Jah lugemisele”. 30. oktoobril toimus juba X maaraamatukoguhoidja päev, kus kuulutati välja 2010.aasta tublimad. Järvamaa parim maaraamatukoguhoidja 2010 oli Pille-Riin Kranich Koigi raamatukogust. Igati teenitult sai 2010.aastal enim tunnustust Mare Nurmasalu Koigi raamatukogust – 45 aastaga tehtud tubli töö eest pälvis ta Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia, Koigi valla aukodaniku nimetuse ja Järvamaa teenetemärgi. Juubeleid tähistasid – Käsukonna raamatukogu 90, Taikse raamatukogu 85 ja Koeru raamatuklubi Vaimuvalgus 35. Kõigis raamatukogudes on lugejate käsutuses internetiühendusega arvutid ja ka ID-kaardi lugejad, mis muudavad riigiasutustega suhtlemise lihtsamaks ja turvalisemaks. Kohalike omavalitsuste ja volikogude materjalid on alati kättesaadavad. Tõusnud on külastajate teadlikus teabe saamise võimalustest ja oskused seda otsida. Vajadusel saab abi raamatukoguhoidjalt. Kõigis maakonna raamatukogudes töötab arvutiprogramm RIKS. Loodud on elektroonilised kataloogid ja toimub elektrooniline laenutus. Kõik see võimaldab kasutada lugejateeninduses uusi võimalusi (e-post, raamatukoguprogrammist meeldetuletuste ja teadete saatmine, teavikute reserveerimine, RIKSWEB-i kasutamine jne.). Raamatukogudes puuduvaid raamatuid ja artikleid saab tellida teistest Eesti ja ka maailma raamatukogudest. RVL (raamatukogudevaheline laenutus) toimib igati hästi nii oma maakonna piires kui ka tellimisel Tallinnast või Tartust. Arvuti ja andmebaasid on siin suureks abiks. Tellitud teavikud jõuavad kohale kiiresti ja tagasisaatmise postikulu pole ka siiani lugejatele üle jõu käinud. Oma kodulehekülg on Keskraamatukogul, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Vao ja Ollepa raamatukogudel. Teiste raamatukogude kohta saab infot suuremal või vähemal määral valla kodulehekülgedelt. Kuna viimastel aastatel on raamatukogudesse tööle asunud just raamatukogundusliku erihariduseta inimesed, siis seda rõõmustavam on, et enamus neist on läbinud kutsekoolituse või asunud õppima.

Tabel 1. Järva maakonna raamatukogud 31.12.2010. aasta seisuga Asutuse nimi vastutav töötaja (juhataja) Järvamaa Keskraamatukogu Malle Kull Ahula raamatukogu Kaja Leidtorp Albu raamatukogu Silvi Väinsalu Ambla raamatukogu Airi Kirsimaa Anna raamatukogu Ene Riistan Aravete raamatukogu Ene Lõõnik Ervita raamatukogu Hanna Lehter Imavere raamatukogu Allika Jüris Järva-Jaani raamatukogu Merike Kanarbik Järva-Madise raamatukogu Kaja Leidtorp Kareda valla raamatukogu Helena Siiroja Karinu raamatukogu Ilme Murumaa Koeru raamatukogu Ly Vihtol Koigi raamatukogu Pille-Riin Kranich Käravete raamatukogu Riina Pedoson Käsukonna raamatukogu Koidu Kull Päinurme raamatukogu Mall Lavrikov Roosna-Alliku raamatukogu Viktoria Saarsalu Sargvere raamatukogu Anu Käärik

158 Tarbja raamatukogu Ebe Stein Türi raamatukogu Esta Saksa Türi raamatukogu struktuuriüksused: Kabala raamatukogu Ulvi Praks Kolu raamatukogu Tiia Pungar Laupa raamatukogu Liina Jeena Oisu raamatukogu Heli Petrovits Ollepa raamatukogu Viivika Lepp Taikse raamatukogu Eve Oja Türi-Alliku raamatukogu Kaja Kaldvee Änari raamatukogu Urve Elmik Vao raamatukogu Malle Kopti Viisu raamatukogu Malle Maimann Väätsa raamatukogu Made Piho

159 Noorsootöö Noorsootöö seaduse järgi on noor 7-26. aastane inimene. Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuari 2011. aasta seisuga Järvamaal 34 318 elanikku, kellest 7-26 aastaseid noori oli 9209 s.o kokku 27 % maakonna elanikest. Omavalitsustest on hetkel kõige suurema noorte osakaaluga vallaks Imavere, millele järgneb Väätsa vald.

Tabel 1. Noorte osakaal omavalitsustes 01.01.2011 seisuga Kohalik omavalitsusElanikke kokku7-26a noori % Albu vald 1324 358 27 Ambla vald 2286 603 26 Imavere vald 975 299 31 Järva-Jaani vald 1721 465 27 Kareda vald 707 174 25 Koeru vald 2328 633 27 Koigi vald 1067 275 26 Paide vald 1778 464 26 Roosna-Alliku vald 1217 337 28 Türi vald 10539 2780 26 Väätsa vald 1395 424 30 Paide linn 8981 2397 27 Kokku: 34 318 9209

Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus nimetas 2010. aasta Järvamaal noorteaastaks. Noorteaasta kuulutati välja selleks, et pöörata rohkem positiivset tähelepanu noortele ning otsida koos üha paremaid lahendusi noorte oskuste ja teadmiste arendamisel. Noorteaasta väljakuulutamisega sooviti tähelepanu pöörata ka noorsootöötajatele koolis, noortekeskuses ja noorteühenduses, kes on noortele suureks toeks ja julgustajateks. Lisaks sooviti, et noored ise püüaksid üha enam initsiatiivi ülesse näidata erinevate tegevuste korraldamisel ja läbiviimisel. Selleks, et toetada noorte omaalgatust on näiteks Järvamaa neljas noortekeskuses (Imaveres, Türil, Järva-Jaanis ja Paide linnas) käimas ESFi poolt rahastatud programm NAF (noortekeskuse kogukonna arengut toetavate noortealgatuste fond), mille eesmärgiks on, et noortekeskuse piirkonna noored saaksid aktiivselt osaleda otseselt enda kavandatud ja kogukonda arendavates projektialastes tegevustes. Lisaks eelpoolnimetatud programmile oli ka 2010. aastal Järvamaa avatud noortekeskuste projektikonkursi üheks prioriteediks noorte omaalgatuse toetamine, läbi mille sooviti samuti suurendada noorte initsiatiivikust maakonnas. Noorte omaalgatuse ja initsiatiivi suurendamisele aitas kaasa ka Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse programm “Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal”, mis loodi eelkõige seetõttu, et Järvamaa tunneb teravat puudust ettevõtlikest noortest, kes aitaksid kodumaakonna majandust edasi viia. Tänu programmile toimus mini- ja õpilasfirmade juhendajate koolitus, ettevõtluslaager-koolitus “24 tunni õpilasfirma” õpilasfirmade esindajatele, ettevõtjate kohtumised õpilastega ja Järvamaa ettevõtete külastused, äriideede konkurss, õpilas- ja minifirmade osalemine karjäärimessikesel “Lingid tulevikku”, jpm. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse programm “Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal” valiti ka vabariikliku tunnustusürituse „Parimatest parimad 2010 noorsootöös“ üheks kõige paremaks noorsootööalaseks koostööprojektiks Eestis. 2010. aasta detsembri seisuga töötas Järvamaal 14 huvijuhti ning tegutses ka huvijuhtide ainesektsioon Marika eestvedamisel. 2010/2011 õppeaastal ei ole huvijuhti kaheksas Järva maakonnas tegutsevas koolis: Ahula, Sargvere, Tarbja Lasteaed-Algkoolis, Kabala ja Albu

160 Põhikoolis ning ning Paide Täiskasvanute Keskkoolis, Päinurme Internaatkoolis ning Rocca al Mare Erakooli Vodja Individuaalõppekeskuses. Järvamaal puudub hetkel erinevate koolide õpilasesindusi liitev katuseorganisatsioon, kuid õpilasesindused on olemas kolmeteistkümnes Järvamaa koolis – Türi Gümnaasiumis, Türi Majandusgümnaasiumis, Laupa Põhikoolis, Retla Põhikoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, Paide Gümnaasiumis, Paide Täiskasvanute Keskkoolis, Aravete Keskkoolis, Koeru Keskkoolis, Väätsa Põhikoolis, Roosna-Alliku Põhikoolis, Albu Põhikoolis ja Järva-Jaani Gümnaasiumis. Avatud Noortekeskuste (ANK) projektikonkursi raames rahastati 2010. aastal kokku üksteist taotlust. Rahastuse said noortekeskused Ambla vallast, Imavere vallast, Järva-Jaani vallast, Koigi vallast, Paide vallast, Paide linnast, Türi vallast, Albu vallast ning SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kogusummas 167 045 krooni. MTÜ Järvamaa Noortekogu juhib Jaanika Aasa, kes on teinud seda alates 2009. aasta detsembrist. Järvamaal tegutseb hetkel 5 noorte osaluskogu: Türi Noortekeskuse Noortekogu, Imavere noorte ümarlaud, Albu valla noortevolikogu, Koeru noortevolikogu, MTÜ Järva-Jaani Noorteklubi ja loomisel on Ambla noortevolikogu ning Paide linna noortevolikogu. Erinevates omavalitsustes on tehtud eeltööd selleks, et tõsta noorte teadlikkust noorte osaluskogudest – noored on osalenud noortevolikogude teemalistel üritustel ja koolitustel (korraldajaks Järvamaa Noortekogu, Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus jt). Näiteks lõid Järvamaa kuue omavalitsuse noored (Türi, Albu, Ambla, Järva- Jaani, Paide linna, Imavere) kaasa Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse poolt 2010. aastal läbi viidud projektis “Mosaiigist tervikpildini”, mille käigus saadi uusi teadmisi ja praktilisi kogemusi noortevolikogude loomise ja tegutsemise põhimõtetest ning noorsootöö korraldusest tervikuna. 2010. aasta veebruaris toimus üheksandat korda noorte omaloominguliste laulude võistlus “Südamelaul” ning märtsis said taas alguse noortele mõeldud traditsioonilised üritused nagu metsateemaline võistlus “Hoia metsa” ning noorte moevõistlus “MoeP.A.R.K”. 21. mail 2010. aastal toimus XIII Järvamaa Noortepäev Ambla vallas. Noortepäeva raames said noored osaleda osaluskohvikus, kus kohtusid noored, noorsootöötajad ja omavalitsustejuhid. Noorte osaluskohvikus arutleti teemal “Miks noored Järvamaale tagasi ei tule?” Levinumate põhjustena tõid noored välja järgmised probleemid: puuduvad hästitasustatud töökohad, ettevõtlusaktiivsus on madal, pole piisavalt karjäärivõimalusi, puuduvad kõrgkoolid, noortel ei ole paigaga seotud identiteeditunnetust, omavalitsustes puuduvad noortel kogukonnaga siduvad tegevused, kehvad transpordivõimalused jm. Suurele osale probleemidest püüdsid noored, noorte- ja omavalitsustejuhid leida ka võimalikke lahendusvariante, mis loodetavasti ka tulevikus realiseeruvad. Noortepäeval said noored lisaks osaluskohviku tegevustele valmistada skulptuure, tegeleda käsitöö ja tantsimisega, osaleda tuletõrjeolümpial, õppida enesekaitset, parkouri, sõita trikke ratastega osaleda fotojahil ning animafilmi tegemisel jpm. 12. augustil 2010. aastal sõitis 50 Järvamaa noort Tartusse, et osaleda Eesti Noorteühenduste Liidu poolt korraldataval rahvusvahelisel noortepäeval “Leia oma tee!”. Noortepäeval tutvustati noortele erinevaid õppimis- ja vabatahtlikuks minemise võimalusi välismaal, räägiti erinevatest noorteprogrammidest ning mängiti Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikega jalgpalli. 10. novembril toimus Järvamaa noortele Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse poolt organiseeritud karjäärimessike “Lingid tulevikku”, kuhu oli kohale kutsutud väga erinevate kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide, kutsekoolide ja noorteorganisatsioonide esindused ning noored said kuulata ettekandeid teemadel “Kuidas saada noorelt firmajuhiks?”, “Õpiränne – välismaal töötamine ja õppimine”, “Sotsiaalne ettevõtlus ja noor” ja “Õppimise finantseerimise võimalused” Lisaks erinevatele maakondlikele noorteüritustele toimus väga palju tegevusi ka Järvamaa erinevates noortekeskustes, koolides ja mujal. 2010. aasta suvel korraldati väga mitmeid noortelaagreid. Näiteks toimus Kaitseliidu Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde suvelaager, Albu valla töö- ja puhkelaager, “Hoia metsa” looduslaager, MTÜ Albu Noortekeskuse merelaager, Türi noorte seikluslaager, Väätsa õpilaste suvine töö- ja puhkelaager, Roosna-Alliku tervisespordilaager, rahvusvaheline vabatahtlike laager Imaveres, Paide valla noorte suvelaager jt.

161 8. detsembril 2010. aastal toimus Järvamaa noorteaasta lõpuüritus “Järvamaa noorteaasta 2010 tähed”. Ürituse raames tunnustati Järvamaal noorteaasta raames silma paistnud inimesi, korraldati noortefoorum, kus arutleti noortevolikogude teemadel ning toimus ka noortevolikogude teemalise võistlusmängu “Mosaiigist tervikpildini” lõpumäng. Järvamaal valiti noorteaasta tähed järgmistes kategooriates: “aasta noorte algatus” (Aravete Noortekeskuse noorte oma fotostuudio “VälkLamp”), “aasta noortesõbralik tegu” (Ervita külaselts), “aasta noortevaenulik tegu” (Türi Kolledži sulgemine), “aasta noortesõbralik omavalitsus” (Türi vald), “aasta noortesõbralik isik” (Andrus Kopliste), “aasta noortesõbralik ettevõte” (Elepak OÜ Liisu kohvik) ning “aasta noor vabatahtlik” (Helen Aasa). Järvamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel toimus 14.01.2011. a Järvamaa noorsoo-, kultuuri-, ja spordipreemiate kätteandmine Türi Kultuurimajas, kus aktiivse noore preemia laureaadiks valiti Jaanika Aasa (MTÜ Järvamaa Noortekogu esimees). Jaanika Aasa sai preemia peamiselt seetõttu, et on silma paistnud äärmiselt suure aktiivsusega noortevaldkonnas ning tema algatusel viiakse ellu projekt „Kodanikuharidus noorte moodi“, mis on rahastatud Kodanikuühiskonna sihtkapitali poolt. Jaanika on oma südameasjaks võtnud noorte osaluskogude loomisele kaasaaitamise, noorte suhted nii ettevõtjate, mittetulundussektori kui kohalike omavalitsustega. Antud projekt „Kodanikuharidus noorte moodi“ oli ka vabariikliku tunnustusürituse „Parimatest parimad 2010 noorsootöös“ üks kandidaatidest kategoorias “Aasta tegu”. Jaanika on olnud väga mitmetele Järvamaa noorteaasta sündmustele kaasaaitajaks ning noorte ülevabariikliku moeshow MoeP.A.R.K. üks korraldajatest. Järvamaa Omavalitsuste Liidu 2010. aasta noorsootöötaja preemia sai Leho Rohtla, kes on Albu valla noorsootöö- ja lastekaitsespetsialist ning Albu ja Ahula Noortekeskuse töö koordineerija. Leho on organiseerinud noorte töö- ja puhkelaagrit, suvist merelaagrit, kuhu on oodatud noored üle Järvamaa, tema eestvedamisel ja organiseerimisel on kolm aastat toimunud „Talvepäev“ Valgehobusemäel, kuhu on kutsutud noored nii Albu vallast kui ka naabervaldadest. Leho on kirjutanud projekte noorsootöö edendamiseks ja loonud paremaid võimalusi noortele. Leho Rohtla prioriteediks oli 2010. aastal noorte ohutus ja turvalisus. Tema eestvedamisel viidi Albu valla haridusasutustes läbi jalgratturi koolitus, mis õpetas noortele ohutut ja turvalist liiklemist. Alusharidusasutuses aitas ta läbi viia õppepäeva „Otsi Otti“, mis õpetas lastele kuidas metsas turvaliselt hakkama saada ja mitte ära eksida. Leho Rohtla omab IV kategooria kutsetunnistust noorsootöös. Tema eestvedamisel said kutsenõustamist riskirühma kuuluvad noored, kes peale üheksandat klassi katkestasid õpingud. Järvamaal jätkub ka 14. aastat tagasi alguse saanud noorsootööalane koostööprojekt Ida-Soome Lääni, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaaga, mis on saanud rahastuse maakondlikust arendusrahast. 2010. aastal toimus lepingu raames erinevaid koostöökohtumisi ja seminare, millesse oli kaasatud mitmeid Järvamaa noorsoo- valdkonnas tegelevaid inimesi. Koostöökohtumiste käigus toimus infovahetus teemadel “noorsootöö koolis”, “mitmekultuuriline noorsootöö”, “erinoorsootöö”, “kodanikualgatus/noorte osalus” ning “noored ja liikumine”.

Tabel 2. Järvamaa noorsootöötajad, huvijuhid 2010. aastal NOORSOOTÖÖTAJA HUVIJUHT ALBU VALD Leho Rohtla Albu Põhikool Albu valla noorsootöö- ja lastekaitsespetsialist Huvijuht puudub e-post: [email protected] Õpilasüritusi koordineerib Maie Rambi tel: 38 20 500, 51 866 48, 53 885 681 e-post: [email protected] tel: 38 53 726 MTÜ Albu Noortekeskus e-post: [email protected] Ahula Lasteaed-Algkool tel: 53 885 681 Huvijuht puudub www.hot.ee/albuank Õpilasüritusi organiseerivad kõik õpetajad e-post: [email protected] 162 Albu Noortekeskus tel: 38 320 18 Noortejuht - Leho Rohtla e-post: [email protected] tel: 53 885 681

Ahula Noortekeskus Noortejuht - Inge Kuusemaa, Leho Rohtla e-post: [email protected] tel: 53 885 681 AMBLA VALD Annika Rohi Aravete Keskkool Ambla vallavalitsuse noorsootöötaja Dea Jürgens e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 58 005 285 tel: 38 38947, 55 519 165

Aravete Noortekeskus Ambla Lasteaed-Põhikool e-post: [email protected], [email protected] Triin Väin tel: 58 005 285 e-post: [email protected] tel: 56 500 358 Ambla Noortekeskus Natalia Medvedeva e-post: [email protected] tel: 55 977 343 IMAVERE VALD Reima Nõmmik Imavere Põhikool Imavere valla noorsootöö spetsialist Krista Tiitmaa e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 58 054 072 tel: 58 305 594

Imavere valla Avatud Noortekeskus Eveli Maksim e-post: [email protected] tel: 55 699 303

Käsukonna kultuurimaja noortetuba Reima Nõmmik e-post: [email protected] tel: 58 054 072 JÄRVA-JAANI VALD Järva-Jaani Avatud Noortekeskus Järva-Jaani Gümnaasium Anni Kasemägi Heli Kark e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 53 480 734 tel: 38 666 86 / 53 464 913 http://jjnoortekas.webs.com KAREDA VALD Vallas noorsootöötaja puudub Peetri Põhikool

163 Noorsootööd puudutavates küsimustes pöörduda: Tuuli Järva Triin Pobbol (Kareda vallavanem) e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 53 821 939 / 38 644 40 KOERU VALD Aive Volter Koeru Keskkool Koeru valla noorsootöötaja Kirsika Ilmjärv e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 56 248 158 tel: 55 577 004 / 38 486 37

Koeru Noortemaja Aive Volter e-post: [email protected] tel: 56 248 158 http://www.koerunoored.eu

Marvi Mihkels Koeru Noortemaja haldur tel: 52 547 09 KOIGI VALD Lea Traks Koigi Põhikool Koigi valla noorsootöö spetsialist Salme Rubis e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 52 164 34 tel: 55 637 066

Koigi Noortekeskus Päinurme Internaatkool Lea Traks Huvijuht puudub e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 52 164 34 tel: 38 69 431

Päinurme kultuurimaja noortetuba Lea Traks e-post: [email protected] tel: 52 164 34 TÜRI VALD Türi Noortekeskus Türi Gümnaasium Sulo Särkinen - juhataja Katrin Kariste e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 53 088 495 tel: 38 38 267

Marge Pener - noortejuht Türi Majandusgümnaasium e-post: [email protected] Ene Hunt tel: 51 094 73 e-post: [email protected] tel: 38 48 572 Erika Teras - noortejuht e-post: [email protected] Retla Kool tel: 53 608 504 Reet Mets 164 e-post: [email protected] Liinu Luts - noortejuht Sirje Kips e-post: [email protected] e-post: [email protected] Eda Liblik MTÜ Türi Noorteühenduste Liit e-post: [email protected] Ulvi Uutar Üldine e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 38 713 69 / 38 713 25 tel: 55 578 237 Laupa Põhikool Kabala Rahvamaja noortetuba Anneli Paas Katre Saar e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 56 484 562 tel: 53 003 987 Kabala Põhikool Oisu Rahvamaja noortetuba Huvijuht puudub Piret Lai e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 38 77 868 tel: 38 71 241 / 53 403 551 PAIDE LINN SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus Paide Ühisgümnaasium Eve Siilak - juhataja Marika Kuusik e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 38 514 89 /55 530 598 tel: 38 505 44 / 50 62 765

Paide Avatud Noortekeskus Paide Gümnaasium Anneli Suits - juhataja kt Helen Trug e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 53 494 224 tel: 38 490 75 / 51 182 98

Heleri Kredemann - tegevusjuhendaja Järvamaa Kutsehariduskeskus e-post: [email protected] Ülle Koks tel: 38 504 31 / 56 485 833 e-post: [email protected]

Jane Laus - tegevusjuhendaja e-post: [email protected] tel: 38 504 31 / 56 476 350

PAIDE VALD Margit Piho Tarbja Lasteaed-Algkool Paide valla noorsootöö eest vastutav spetsialist Huvijuht puudub e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 53 494 22 tel: 38 912 94

Paide valla Avatud Noortekeskus Sargvere Lasteaed-Algkool Pille Saviste - juhataja Huvijuht puudub e-post: [email protected] e-post: [email protected]

165 tel: 50 94 813 tel: 38 934 50

Paide valla Avatud Noortekeskus Tarbja Noortetuba Pille Saviste e-post: [email protected] tel: 50 94 813

Paide valla Avatud Noortekeskus Anna Noortetuba Laine Hallika e-post: [email protected] tel: 52 782 66

Paide valla Avatud Noortekeskus Sargvere Noortetuba Kirsikka Uusmaa e-post: [email protected] tel: 53 737 063 ROOSNA-ALLIKU VALD Tiiu Väli Roosna-Alliku Põhikool Roosna-Alliku valla spordi- ja noorsootöö spetsialist Tiina Guutmann e-post: [email protected] e-post: [email protected] tel: 56 564 794 tel: 56 678 291 / 38 955 84

Roosna-Alliku Noortetuba Tiiu Väli e-post: [email protected] tel: 56 564 794 VÄÄTSA VALD Väätsa Põhikool Evelin Puntso e-post: [email protected] tel: 38 922 42 / 51 990 447

166 Sport Järvamaa parimad sportlased 2010 aastal Naised SIGRID RUUL orienteerumine SK JOKA GRTE ŠADEIKO kergejõustik KJK Järvala PIRET VIIRMA kabe Järvamaa Kabeklubi INGELA JALAST kl. tõstmine SK Vargamäe INARA RATNIK bowling Veskisilla Bowlinguklubi Mehed LEHO PENT kl. tõstmine SK Vargamäe AIN PENT kl. tõstmine SK Vargamäe MEELIS KIISK laskmine Laskespordiklubi EVERT RESSAR vibusport Amburite Klubi TOOMAS TAMMIK vabamaadlus Maadlusklubi Võistkonnad Järvamaa Kabeklubi Andrus Tull Ain Rool Argo Unnuk Piret Viirma JOKA naisjuunioride teatenaiskond Evely Kaasik Kadi- Liis Minn Sigrid Ruul JOKA meeskond Kristjan Trossmann Margus Marrandi Tiit Poopuu Neiud GRETE ŠADEIKO kergejõustik KJK Järvala ANDRA VIIDIKAS kergejõustik KJK Järvala EVELY KAASIKU orienteerumine SK JOKA KÄTLIN PENT ujumine Türi Ujumisklubi AVE BOBUL kl. tõstmine SK Vargamäe Noormehed JOOSEP LOHUR kergejõustik KJK Järvala LEMBIT PENT kl. tõstmine SK Vargamäe RAIKO METS jahilaskmine SK Väätsa KULDAR KARK sangpomm Järva- Jaani SK RANNO JALAST kl. tõstmine SK Vargamäe Naisveteran SIIRI POOPUU orienteerumine SK JOKA Meesveteran KALLE PUSS sangpomm Järva- Jaani SK Spordiedendaja AHTI UPPIN kl. tõstmine SK Vargamäe Elutöö preemia HEINO AAVASALU motosport Türi AMK

Sportlikud saavutused 2010 astal

Euroopa meistrivõistlused RESSAR EVERT plokkvibu 17. koht UNNUK ARGO 100 r kabe 45. koht

167 VIIRMA PIRET võistk kabe 4. koht UNNUK ARGO võistk. kabe 5. koht TROSSMANN KRISTJAN or. teade 17. koht MURAKAS ROLAND autoralli ZEZ2WD 20. koht ADLER KALLE autoralli ZEZ2WD 20. koht

Juunioride maailmameistrivõistlused TOOMJÕE KEN- KRISTJAN racetlon III koht SADEIKO GRETE 7- võistlus 4. koht KITSINGI KERT- KARDO vibu maastikulaskmine 5. koht KAASIKU EVELY suusaor teade 7. koht KIISK MEELIS laskmine/ 60 l lamades 20. koht PENT AIN kl. tõstmine -77 kg 22. koht RUUL SIGRID or. lühirada 45. koht RUUL SIGRID or. tavarada 47. koht RUUL SIGRID or. sprint 59. koht

Noorte maailmameistrivõistlused TOOMJÕE ANDRE- KRISTOPHER racetlon I koht TOOMJÕE ANDRE- KRISTOPHER racetlon/ paarismäng I koht

Euroopa juunioride meistrivõistlused PENT AIN kl. tõstmine- 77 kg 14. koht KIISK MEELIS laskmine/ 3 x 20 49. koht MURAKAS ROLAND autoralli ZEZ 4. koht ADLER KALLE autoralli ZEZ 4. koht KIISK MEELIS laskmine/ 3x 20 võistk 15. koht

Euroopa noorte meistrivõistlused BOMBUL AVE kl. tõstmine- 53 kg 12. koht KAASIKU EVELY suusaor. tavarada 14. koht KAASIKU EVELY suusaor. lühirada 18. koht KAASIKU EVELY suusaor. sprint 19. koht

Veteranide maailmameistrivõistlused KADASTIK JÜRI ammulaskmine IR 1800 II koht

Muud maailmameistrivõistlused JUHANSON AIN- ALAR laskekepikõnd 4. koht TAMMEPÕLD MARGO tuletõrjesport-100 m 36. koht KOPPEL ILMAR tuletõrjesport-100 m 40. koht TAMMEPÕLD MARGO konksredeliga ronimine 46. koht KOPPEL ILMAR konksredeliga ronimine 53. koht VIILUP JANNO tänavakorvpall- M II koht KOPPEL ILMAR 4 x 100 m teade 9. koht TAMMEPÕLD MARGO 4 x 100 m teade 9. koht KOPPEL ILMAR mootorpump 12. koht TAMMEPÕLD MARGO mootorpump 12. koht

Eesti meistrivõistlused kuldmedal DIDRICHON OKSANA õngitsemine Türi vald

168 DIDRICHON OKSANA jääalune kalapüük Türi vald HOLTER SILJA bowling paarismäng Türi vald ILVES URMO 100 r välkkabe Tallinn ILVES URMO 100 r võistk. Kabe Tallinn KIISK MEELIS laskmine/ 60 l Paide linn KITSINGI GUIDO maastikulaskm.- IFAA Türi vald KONT SULEV võistk. jahilaskmine Tapa vald KOPPEL ILMAR 4 x 100 m teade Roosna- Alliku vald KUNINGAS ULVAR plokkvibu- võistk. Türi vald MAIMANN MIKK 4 x 100 m teade Türi vald METS RAIKO võistk. jahilaskmine Väätsa vald METS ÜLO võistk jahilaskmine Väätsa vald INARA RATNIK bowling paarismäng Türi vald RESSAR EVERT plokkvibu- võistk. Türi vald RESSAR EVERT plokkvibu- sise Türi vald RESSAR EVERT maastikulaskmine Türi vald RESSAR EVERT maastikulaskm.-20 yardi Türi vald ROOL AIN 64 r võistk. kabe Paide vald SAALISTE MARILIN naistemaadlus Märjamaa vald TAMMEPÕLD MARGO 4 x 100 teade Paide linn TAMMIK TOOMAS rannamaadlus Koeru vald TORN ILMAR 4 x 100 m teade Paide vald TULL ANDRUS 64 r võistk. kabe Paide linn TULL ANDRUS 100 r võistk. kabe Paide linn UNNUK ARGO 100 r kabe Tallinn UNNUK ARGO 64 r võistk. kabe Tallinn UNNUK ARGO 100 r võistk. kabe Tallinn VIIRMA PIRET 100 r kabe Tallinn VIIRMA PIRET 64 r võistk kabe Tallinn VIIRMA PIRET 100 r võistk. kabe Tallinn VINT LEINO plokkvibu- võistk. vald VISLAPU GUNNAR rannamaadlus Tartu vald hõbemedal ILVES URMO 100 r kiirkabe Tallinn KORI KAIDI 20 km maanteekäimine Türi vald KOPPEL ILMAR konksredel Roosna- Allliku vald KOPPEL ILMAR tuletõrje- 100 m Roosna- Alliku vald METS ÜLO jahilaskmine SKEET Väätsa vald INARA RATNIK bowling abs. arvestus Türi vald SAAR TORMIS laskmine/ 3x40 l Paide linn SAAR TORMIS laskmine/ 60 l Paide linn SUVI JAANUS kolmikhüpe Türi vald SADEIKO GRETE 60 m jooks Türi vald TAMM RAUNO rannamaadlus Türi vald TAMMIK TOOMAS vabamaadlus -84 kg Koeru vald TIITSU TRIIN 3000 m käimine Türi vald TOHVER SIIRI õngitsemine Türi vald TROPP SVEN vabamaadlus – 84 kg Türi vald TULL ANDRUS 64 r välkkabe Paide linn VIIRMA PIRET 64 r kabe Tallinn VIIRMA PIRET 100 r välkkabe Tallinn VIIRMA PIRET 100 r kiirkabe Tallinn

169 Pronksmedal JALAST DARVI võistk. kl. tõstmine Albu vald JALAST RANNO võistk. kl. tõstmine Albu vald KAND CAIUS plokkvibu- võistk. Türi vald KIIK KRISTO vabamaadlus- 120 kg Türi vald KISKONEN ALEKSANDER plokkvibu- võistk. KITSINGI GUIDO maastikulaskm.-20 yardi Türi vald KONT SULEV jahilaskmine SKEET Tapa vald OMANN JESSICA rannamaadlus Türi vald PENT AIN võistk. kl. tõstmine Albu vald PENT LEHO võistk. kl. tõstmine Albu vald PENT LEMBIT võistk. kl. tõstmine Albu vald RESSAR EVERT plokkvibu Türi vald ROOL AIN 64 r kabe Paide vald SAAR TARMO kõrgushüpe Koeru vald SAAR TORMIS laskmine/ 60 l Paide linn SUVI JAANUS kolmikhüpe Türi vald TAMMEPÕLD MARGO konksredel Paide linn TARASOV HEIGO võistk. kl. tõstmine Roosna- Alliku vald TEPNER MARGUS plokkvibu- võistk. Türi vald VIIRMA PIRET 64 r välkkabe Tallinn

Eesti juunioride meistrivõistlused kuldmedal BOMBUL AVE kl. tõstmine Albu vald JÄÄRATS KRISTJAN 110 m tj Türi vald KAASIKU EVELY or. teade Türi vald KIISK MEELIS laskmine/ 60 l Paide linn KIISK MEELIS laskmine/ 3x 40 l Paide linn KORI KAIDI 3000 m käimine Türi vald KORI KAIDI 5 km maanteekäimine Türi vald MINN KADI- LIIS or. teade Saku vald PENT AIN kl. tõstmine- 95 kg Albu vald PENT LEHO kl. tõstmine- 94 kg Albu vald PENT LEMBIT kl. tõstmine- 77 kg Albu vald RUUL SIGRID or. teade Türi vald TAMMIK TOOMAS vabamaadlus – 84 kg Koeru vald hõbemedal HAUG TIMMO kl. tõstmine- 56 kg Roosna- Alliku vald JALAST INGELA kl. tõstmine Albu vald JÄTSA KERTU saalihoki Koeru vald KELLER KATRE saalihoki Paide linn KOPPELMÄE TRIINU saalihoki Väätsa vald KORI KAIDI 10000 m käimine Türi vald KURIKS KADRI saalihoki Koeru vald LUIK GEELIKA saalihoki Koeru vald MÖLTER MARI_ LIIS saalihoki Koeru vald OESELG MAARJA saalihoki Koigi vald PIIRIMÄE KÄTLIN saalihoki Koigi vald RUUL SIGRID or. öine tavarada Türi vald RUUL SIGRID or. tavarada Türi vald SALLA TÄHTI kuulitõuge Türi vald

170 SARNIK SAVELIN saalihoki Paide vald SEPP MAI- LIIS saalihoki Koeru vald TAMM RAUNO vabamaadlus- 120 kg Türi vald TAMMI CÄTLIN saalihoki Koeru vald TARASOV HEIGO kl. tõstmine- 62 kg Roosna- Alliku vald TROSSMANN CEN vabamaadlus- 50 kg Türi vald VÄLI ENELI saalihoki Roosna- Alliku vald Pronksmedal BOMBUL ANTS kl. tõstmine- 50 kg Albu vald METS RAIKO jahilaskmine SKEET Väätsa vald MINN KADI- LIIS or. öine tavarada Saku vald TIITSU TRIIN 10000 m käimine Türi vald

A.kl. meistrivõistlused kuldmedal KAASIKU EVELY or. piik rada Türi vald LOHUR JOOSEP 110 m tj Imavere vald LOHUR JOOSEP 60 m tj Imavere vald PENT LEMBIT kl. tõstmine- 85 kg Albu vald SADEIKO GRETE 7- võistlus Türi vald SADEIKO GRETE odavise Türi vald SADEIKO GRETE kõrgushüpe Türi vald SADEIKO GRETE 5- võistlus Türi vald SADEIKO GRETE 60 m tj Türi vald SADEIKO GRETE kõrgushüpe Türi vald SADEIKO GRETE kaugushüpe Türi vald VIIDIKAS KRISLY 300 m jooks Türi vald VIIDIKAS ANDRA 400 m jooks Türi vald hõbemedal JALAST RANNO kl. tõstmine- 77 kg Albu vald KAASIKU EVELY or. lühirada Türi vald KAASIKU EVELY or. tavarada Türi vald SADEIKO GRETE 100 m tj Türi vald UIBOUPIN KERSTIN or. öine tavarada vald VIIDIKAS ANDRA 300 m tj Türi vald VIIDIKAS ANDRA 800 m jooks Türi vald ÄRM TANEL 3000 m jooks Türi vald Pronksmedal ARNISTE KRISTIN korvpall Türi vald JÕGISOO LAURA korvpall Kose vald JÜRGENSTEIN HELEN korvpall Paide linn KARU KRISTINA korvpall Paide linn LAGENÕMM AVE odavise Koeru vald LAGENÕMM AVE kettaheide Koeru vald LOHUR JOOSEP 7- võistlus Imavere vald LOHUR JOOSEP 60 m jooks Imavere vald MAARING PIRET korvpall Paide linn MAIMANN MIKK 400 m tj Türi vald METSATALU LIIS korvpall Türi vald MÄNNIL ANNI korvpall Paide linn PILV MARII korvpall Ambla vald PÕLDMAA ELLEN- ANETT korvpall Väike- Maarja vald

171 RAUDE JANA korvpall Paide linn SALM MAIA korvpall Paide linn TASSO BIRGIT korvpall Paide linn VARDJA MARIS korvpall Imavere vald VISLAPU GEORG vabamaadlus – 42 kg Paide linn

B.kl. meistrivõistlused kuldmedal LIIDLEIN MAIRE õhupüstol / 40 lasku Türi vald PIIRIMÄE KÄTLIN kettaheide Türi vald TAKK TANEL 60 m tj Türi vald TARASOV HEIGO kl. tõstmine- 62 kg Roosna- Alliku vald VALDSALU GERT tuletõrje- 100 m Paide linn Hõbemedal LEPPÄNEN FREDDY vabamaadlus- 73 kg Paide linn LIIDLEIN MAIRE laskmine/ 20 Türi vald PIIRIMÄE KÄTLIN vasaraheide Türi vald PIIRIMÄE KÄTLIN kuulitõuge Türi vald Pronksmedal HAUG TIMMO kl. tõstmine- 56 kg Roosna- Alliku vald TAKK TANEL 60 m jooks Türi vald

C.kl. meistrivõistlused Kuldmedal AASAVELT KARL- HANS plokkvibu Türi vald AASAVELT KARL- HANS maastikulaskmine Türi vald AASAVELT KARL- HANS maastikulaskm.- 20 yardi Türi vald BOMBUL AVE kl. tõstmine Albu vald KITSINGI GERT- KARDO olümpiavibu- FITA Türi vald KITSINGI GERT- KARDO maastikulaskmine Türi vald KITSINGI GERT- KARDO maastikulaskm.- 20 yardi Türi vald SIIMUT KAAREL tuletõrje/konksredel Paide linn TALU KALLE kl. tõstmine- 40 kg Roosna- Alliku vald VESTRIK EGLE plokkvibu- sise Türi vald VESTRIK EGLE maastikulaskmine Türi vald VESTRIK EGLE maastikulaskm.- 20 yardi Türi vald hõbemedal AAS LAURA korvpall Imavere vald AASAVELT KARL- HANS plokkvibu- sise Türi vald KAND CAIUS plokkvibu Türi vald KAND CAIUS maastikulaskm.- 20 yardi Türi vald KIIK RIINA korvpall Imavere vald KIVIMURD JANNO saalihoki Paide vald KOTTER HELEN korvpall Imavere vald LENGERT ALDO saalihoki Türi vald LOKOTAR RAIGO saalihoki Paide linn LUUK MARION saalihoki Türi vald MIKK KRISTO saalihoki Imavere vald MÖLDER ROBIN saalihoki Türi vald PAAS KAIMO saalihoki Väätsa vald REINPÕLD LAURI saalihoki Imavere vald PIIRIMÄE KERT saalihoki Koigi vald

172 PRESS SANDER saalihoki Türi vald SUCH REMO saalihoki Türi vald SULG MARTIN or. tavarada Türi vald SULBI KRISTO saalihoki Paide linn TARIUS ROBIN saalihoki Türi vald VESTRIK EGLE plokkvibu Türi vald VILMRE HENRI konksredel Paide linn Pronksmedal ASPER KAYSA korvpall Paide linn HERMANSON ELEN korvpall Paide linn JAAS ANGELINA korvpall Paide linn KALLAS NELLI- KAI korvpall Paide linn KLAAS HELENA korvpall Paide linn LAANETU ELINA korvpall Paide linn LEEMETS MAIRIT korvpall Väätsa vald NURMIK JUANA korvpall Paide vald SAAGIM KRISTIINA korvpall Paide linn SAAR KELLY korvpall Paide linn SALME KERTU korvpall Paide linn SARAPIK GETLYN korvpall Paide linn SIIMUT KAAREL tuletõrje- 100 m Paide linn TIHANE TAAVI kl. tõstmine- 45 kg Albu vald TSUIKINA OLGA korvpall Paide linn VAHER VANESSA korvpall Paide linn

D.kl. meistrivõistlused Kuldmedal HEINSOO KÄTLIN saalihoki Türi vald JÄRVE KEN saalihoki Imavere vald LAANETU JARMO saalihoki Paide vald LENGERT ALDO saalihoki Türi vald LUHAMAA MAROL saalihoki Imavere vald MEERBACH REIGERT saalihoki Imavere vald OPIVALOV CRISTO saalihoki Koigi vald OPIVALOV TARMO saalihoki Koigi vald PERILLIUS STEN saalihoki Väätsa vald PRESS HANNA- LIINA saalihoki Türi vald REINPÕLD LAURI saalihoki Imavere vald SAAR JOHANNES MARTIN saalihoki Väätsa vald SAPP MATTIAS saalihoki Paide linn TARIUS ROBIN saalihoki Türi vald Hõbemedal BOMBUL ANTS kl. tõstmine- 50 kg Albu vald MÄNNIK LAURA- LIIS plokkvibu- sise Türi vald MÄNNIK LAURA- LIIS maastikuvibu- 20 yardi Türi vald Pronksmedal VESTRIK PRIIT plokkvibu Türi vald

Veteranide meistrivõistlused Kuldmedal KISKONEN ALEKSANDER plokkvibu Türi vald KISKONEN ALEKSANDER maastikulask.-20 yardi Türi bald

173 PELLJA RAIVO or. tavarada Paide linn POOPUU SIIRI or. lühirada Türi vald POOPUU SIIRI or. sprint Türi vald Hõbemedal LAAS RAUL or. Teade Paide linn MARRANDI MARGUS or. sprint Türi vald MARRANDI MARGUS or. pikk rada Türi vald MINN ANDRES or. teade Saku vald PELLJA RAIVO or. teade Paide linn RAUDSEPP AIMUR or. sprint Türi vald Pronksmedal KISKONEN ALEKSANDER maastikulaskmine- FITA Türi vald

174 Politsei

2010. aasta läks ajalukku Siseministeeriumi haldusala kolme ameti juhtimises toimunud muudatustega. 1. jaanuaril 2010 alustas Eestis tegevust Politsei- ja Piirivalveamet, mille tulemusena olid ühinenud Politseiamet, Piirivalveamet ning Kodakondsus ja Migratsiooniamet. Ametkondade ühinemine ei toonud inimestele, kes ametkonna poole pöörduvad, suuri muudatusi – kõik teenused on endiselt tagatud. Politseitöö valdkonnas on inimese põhiliseks kontaktiks jäi jätkuvalt elukohajärgne prefektuur ja politseijaoskond, endised politsei, kodakondsus- ja migratsiooni ning piirivalve teeninduspunktid. Samuti ei muutunud dokumentide väljastamine või mõni muu teeninduse protseduur. Järvamaa eripäraks võib lugeda seda, et oma geograafilise paiknemise tõttu ei asu siin piirvalve valdkonna maakondlikku üksust. Samas osalevad piirivalveametnikud piirkonna turvalisuse tagamisel samaväärselt kui teistes maakondades, politseiametnike koolitamisel ning annavad oma panuse ka kohalikku ennetustegevusse üritustel esinemise näol. Paide politseijaoskonna juhina asus tööle Tõnu Kivis. Struktuuriliselt toimusid väikesed muudatused, kuid üksuste töö juhtimist jätkasid kogenud ning järvamaalastele tuttavad ametnikud: • Paide menetlus- ja ennetusteenistus – teenistuse vanem Ülle Koha; • Paide patrullteenistus – teenistuse vanem Üllar Kütt; • Paide konstaablijaoskond – piirkonnavanem Hillar Mett; • Järva-Jaani konstaablijaoskond – piirkonnavanem Margus Vaas; • Türi konstaablijaoskond – piirkonnavanem Tarmo Kivi; • Paide kriminaalteenistus – teenistuse vanem Jan Aasma; • Kodakondsus- ja migratsioonibüroo Paide teenindus – Enna Raud;

Peale mahuka ühinemise tõi aasta 2010 politseile veel uuendusi. Maikuus rakendati Eestis tööle kiirusekaamerad, mis paigutati esmajärjekorras Järvamaale, Tallinn- Tartu-Luhamaa maanteele. Kiirusekaamerate poolt fikseeritud rikkumiste hoiatusmenetlust hakkas läbi viima Tallinnas Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna koosseisu tegutsev menetlustalitus. Esimest korda toimus 2010. aasta 9. septembril korrakaitsepolitsei konverents, mis viid läbi Paides. Nimetatud konverentsil arutati politsei ja ühiskonna suhteid minevikus, tänapäeval ja tulevikus. Konverentsil peatuti olulistel kõneldi, millises vormis on Eesti politsei täna ja antud teemal said sõna õiguskantsler Indrek Teder, Türi abivallavanem Üllar Vahtramäe, Priit Hõbemägi ja Valdo Randpere.

Kuriteod 2010.aasta oli Lääne Prefektuurile kuritegevuse vähenemise aastaks. Kuritegevuse langusega eristub kogu Lääne Prefektuur ka teistest prefektuuridest, sest kõikjal mujal kuritegevus tõusis. Kõige enam vähenes kuritegevus 2010. aastal Lääne Prefektuuri haldusalal Järvamaal. Aasta jooksul registreeriti Järvamaal 657 kuritegu, mis on 2009. aastaga võrreldes 144 kuritegu vähem. Kümne aasta võrdluses oli 2010 kõige madalaima kuritegude statistikaga aasta.

175 Joonis 1. Kuritegude struktuur

2010 kokku 58 7 391 43 88 18

2009 kokku 97 21 421 59 83 30

2008 kokku 139 10 350 62 101 39

2007 kokku 95 7 338 61 104 42

2006 kokku 63 12 340 34 109 49

2005 kokku 76 3 484 50 78 49

2004 kokku 36 9 530 43 93 60

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Vaadates kuritegusid liigiti on kõige enam vähenenud isikuvastased kuriteod. Parim selles osas on, et Järvamaal ei ole viimasel kahel aastal tapmisi toime pandud. Samuti vähenesid aastaga kehalised väärkohtlemised (97/59). Vähenemine toimus peamiselt ühises seltskonnas alkoholijoobes tekkinud löömiste ja samuti peretülide arvelt. Vähenesid ka narkokuriteod, rahapesu ja kelmused. Vaatamata sellele, et vargusi (349/338) ja omavolilist sissetungi esines (44/34) Järvamaal kõige enam, on loetletud kuriteod langustrendis. Väikese tõusu, kahe juhtumiga, tegi mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis(83/85).

Väärteod Korrakaitsepolitsei eesmärgiks aastal 2010 oli kiiresti muutuvas olukorras tagada stabiilselt turvalisust. Suurima prioriteedina liiklusõnnetustes hukkunute vähenemine. Järvamaal hukkus liiklusõnnetustes 2010 aastal 7 isikut, mis oli küll kahe hukkunu võrra varasema aastaga võrreldes vähem, aga eesmärk on kindlasti jätkuvalt hukkunutega LÕ vähenemine. Põhirõhk liiklusjärelevalves on olnud joobes juhtide, kiiruse ületajate, turvavarustuse kasutamise nõuete mittetäitjate, kergliiklejate poolt toimepandud rikkumiste avastamine. Rikkujate käitumisharjumiste muutmisel kasutatakse nii ennetustegevust teadlikkuse tõstmisel kui väärteokaristusi; Järvamaal avastati 2010. aastal politsei poolt 6639 väärtegu, sellele eelnenud aastal 7629 väärtegu. Arvestades politseiametnike ühtsetel põhimõtetel töökorraldust saab kindlasti antud statistiliste andmete põhjal järeldada õiguskorras rikkumiste vähenemist.

176 Joonis 2. Avastatud väärteod valdade lõikes

2009 aasta 2010 aasta

2500 2357 2218 2000 1678 1640 1500 864 855

1000 775 669 368 500 314 243 227 211 185 183 173 133 126 117 107 105 75 60 44 37 0 32 linn sna- Roo Türi Türi vald vald linn vald vald Albu vald vald vald Paide Paide Jaani Koigi vald Järva- vald Koeru Väätsa Ambla Kareda Imavere

Joonis 3. Järvamaa väärtegude struktuur seaduste lõikes

Väärtegude liigiline võrdlus näitab 2010. aastal liiklusalaste rikkumiste kasvu ja muude seaduste rikkumiste vähenemist. Suurim vähenemine on toimunud avaliku korra rikkumiste ja alkoholiseaduse rikkumiste osas. Alkoholiseaduse rikkumised on langeva trendina olnud viimased kolm aastat ja kahe viimase aasta võrdluses 177 võrra (2009- 346 rikkumist; 2010- 473 rikkumist). KarS § 262 avaliku korra rikkumiste arv vähenes 142 võrra (2009- 293 rikkumist; 2010- 151 rikkumist).

Liiklusseaduse rikkumistest suurenesid aastal 2010 eelnevate aastatega võrreldes enam üle 20 km/h sõidukiiruse ületamised (2009 - 622 rikkumist; 2010 - 1110 rikkumist; arvesse ei ole võetud kiirusekaamerate fikseeritud rikkumisi). Teine suurim muutus liiklusseaduse rikkumiste osas on turvavarustuse mittenõuetekohane kasutamine ja nende osas toimus avastatud rikkumiste kasv 319 võrra, koguarvuga 727 rikkumist.

177 Alaealiste väärteod Võrreldes eelmiste aastate (2007–2009) keskmise näitajaga, on alaealiste poolt toimepandud väärtegude arv 10 000 alaealise kohta pisut langenud kõigis Lääne Prefektuuri maakondades. Olukorra on tinginud osalt potentsiaalse sihtgrupi (alaealised lapsed vanuses 15-17 ka) arvuline vähenemine ja stabiilselt politsei poolt alaealistele tähelepanu suunamine. Järvamaal pöörati jätkuvalt suuremat tähelepanu alaealiste õiguserikkumiste ennetamisele ja avastamisele. 2010 aastal avastasid politseinikud Järvamaal alaealiste poolt toime pandud 761 väärtegu ja 2009 aastal 808 väärtegu.

Joonis 4. Väärteod valdade lõikes

2009 aasta 2010 aasta 450 400 389 350 356 300 250 200

150 114 105 100 100 81 51 42 35 34 30 27 26 24 24 22 20 19 17

50 12 10 6 5 5 3 0 1 linn sna- Roo Türi Türi vald vald linn vald vald Albu vald vald Paide Paide vald Jaani Koigi vald Järva- vald Koeru Väätsa Ambla Kareda Imavere

Alaealiste väärteod seaduste lõikes Alkoholiseaduse rikkumisi alaealiste poolt avastasid politseinikud 2010. aastal 294 rikkumist (2009–346). Esimesel poolaastal oli rikkumiste arv kasvutrendis, mida mõjutasid Järvamaale suurüritustele saabunud alaealised teistest maakondadest. Teisel poolaastal langes avalikes kohtades alaealiste poolt alkoholiseaduse rikkumiste arv ja ka kogu aastate võrdluses vähenes antud rikkumine samuti. Tubakaseaduse rikkumist alaealiste poolt tuvastati 2010. aastal 228 korral (2009- 259). Tubakaseaduse rikkumiste menetlemisel täheldati suureneva trendina huuletubaka kasutamist alaealiste seas, mille müüki tegelikult Eestis ei toimu. Koolide vahetusläheduses on aasta-aastalt tubakatoodete tarbimise rikkumised vähenenud, aga sellealast järelevalvet on vajalik koostöös haridusasutuste töötajatega veelgi tõhustada. Narkootiliste ja psühhotroopsete lähteainete seaduse rikkumiste arv ei ole küll suur jäädes kahe aasta võrdluses stabiilsele tasemele, seitse rikkumist. Politsei tegi narkotarvitajate tabamiseks koostööd koolidega ja kindlasti jätkatakse ka sarnaste kontrollidega järgnevatel aastatel. Teadlikkust narkootiliste ainete kahjulikkusest suurendatakse läbi ennetustegevuse.

Alaealiste liiklusseaduse rikkumisi avastati 126 rikkumist (2009-107). Aastate võrdluses on rikkumiste osas väike tõus, kuid koosseisudes ei ole suuri muutusi. Enam rikkumisi avastati kergliiklemisel. Teine suurim koosseis liiklusseaduse rikkumise osas oli mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine. Kolmel korral aastas juhtis alaealine mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades.

Ennetustegevus 2010. aastal jätkas Paide politseijaoskond aastaid läbiviidud populaarsuse saavutanud ennetusprojektidega nagu „Turvaliselt siia-sinna”, „1. mai jalgrattaralli”, „ Kaitse end ja aita teist”.

178

Pildil Paide politseijaoskonna komissar Üllar Kütt ja pikaajaline koostööpartner Kaspar Mägi projekti „Turvaliselt siia sinna“ üritusel. Uued mõtted ja ideed käivitasid noorsoopolitseinike Malle Hermansoni ja Marju eestvedamisel kaks uut ennetusprojekti.

2010. aastal alustas Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond Järvamaal Paide Gümnaasiumi ja Paide Ühisgümnaasiumi 5.-7. klassi õpilastele suunatud koolivägivalla teemalise ennetusprojektiga „Sõbralikult on parem”. Projekti põhieesmärgiks oli vägivalla kui tõsise sotsiaalse probleemi teadvustamine ja vägivalda taunivate hoiakute kujundamine elanikkonna seas. Oluline on tõsta sihtrühma teadlikkust (kooli)vägivalla olemasolust; anda teadmisi, kuidas elada turvalist, tervislikku ja vägivallatut elu; anda teadmisi abisaamise võimalustest. Projektis läbiviidud küsitlustest nähtub, et enamus õpilastest on näinud oma koolis vägivallajuhtumeid. Projekt on saanud positiivset vastukaja nii õpilaste, lastevanemate kui ka õpetajate poolt. Ka teised Järvamaa koolid on huvitatud projekti läbiviimisest nende koolis, kuna koolivägivalda esineb igas koolis ja tihti tegeletakse ainult tagajärgedega. Oluline on tegeleda vägivalla ennetamisega, sest vägivalla märkamine ja sellele reageerimine võimalikult varases staadiumis, aitab ennetada võimalikke psühholoogilisi ja füüsilisi vigastusi, vähendades vägivaldsust suhetes. Vastavalt eelnevatele andmetele vajavad teismelised vägivalda ennetavaid loenguid ja tegevusi. Koostöös koolide õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide ja huvijuhtidega aitame noortel märgata enda ümber rohkem sõbralikkust, samuti tähele panna ja osata käituda vägivallajuhtumite korral. Projekti käigus anti välja ka samasisuline voldik, mis pälvis tunnustuse Politsei- ja Piirivalveameti poolt ning võeti politseitöös kasutusele üle–eestiliselt. 2010. aastal alustas Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond Järvamaal Türi Gümnaasiumis, Türi Majandusgümnaasiumis ja Aravete Keskkoolis 7.- 8. klassi õpilastele suunatud uimastiennetusalase projektiga „Saab ka teisiti”, mille eesmärgiks oli tõsta koolinoorte ja nende vanemate teadlikust uimastite mõjust tarvitajate tervisele ning sellega seonduvatest ohtudest; anda teavet, kuidas märgata ja aidata noort, kes on tarvitanud uimasteid.

179 Selle vajadus oli tingitud Eestis tervikuna kasvavast illegaalsete uimastite tarvitamisest koolinoorte hulgas. Tõusvas joones liigub nii uimastite tarvitajate hulk, kui ka järjest varajasem esmane proovimine laste seas. Järjest enam pöörduvad Järvamaa koolid noorsoopolitseinike poole palvega viia koolide kõigis astmetes läbi erinevaid uimastiennetuse valdkonda kuuluvaid tegevusi. Kuna igasugune uimastisõltuvuse ennetamine on oluliselt odavam kui tegelemine tagajärgedega, on vajalik koolinoorte seas ennetustööga jätkata.

Politseinikud koolitaja rollis Peale igapäevase turvalisuse tagamise maakonnas, viisid Järvamaa politseiametnikud läbi ka koolitusi ja teabepäevi: • Teabepäev kaubandusettevõtete töötajatele alkoholi ja tubakamüügi piirangutest; • Uue liiklusseaduse tutvustamine Kuma Raadio vahendusel ning elanikkonnaga kohtumistel; • Väärteomenetluse koolitus kohalike omavalitsuste menetlusõigusega ametnikele.

Järvamaa politseinike tunnustamisest 2010. aastal tunnustati traditsiooniliselt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Lääne Prefektuuri prefekti poolt edukaid politseinikke. Kõrgematest tunnustustest tuleb esile tuua korrakaitsepolitsei teenetemedali andmine Ülle Kohale olulise panuse eest korrakaitsepolitsei arengusse ja aukirja omistamine Malle Hermansonile pikaajalise aktiivse töö eest noortega ning Lääne Prefektuuri teenetemärgi andmine Mati Seirele. Maavanem andis olulise panuse eest turvalisuse tagamisel Järvamaa teenetemärgi Järva-Jaani piirkonnavanem Margus Vaasile, patrullpolitseinik Valdur Mõttusele ja vanemmenetleja Kalev Orgveele.

Koostöö Paide politseijaoskond tegi 2010. aastal koostööd nii ettevõtete kui eraisikutega. Olulise panuse andsid Järvamaa turvalisuse tagamisse abipolitseinikud, kes oma vabast ajast osalesid politseitegevuses. Hea on tõdeda, et aasta jooksul kasvas nii nende osalemiste kui ka tundide arv, mis näitab ilmselgelt tahet anda oma panus Järvamaa turvalisuse tagamisel.

Jätkus tihe koostöö pikaajaliste partnerite Järvamaa päästeosakonna, Kaitseliidu Järva Maleva, Järva Maavalitsuse, Järva ohvriabikeskuse, kõigi kohalike omavalitsuste, Järvamaa koolide, Järvamaa Omavalitsuste Liidu, Järvamaa Haigla ja Eesti raudteeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaveriga. Paide politseijaoskond tänab kõiki koostööpartnereid, kes aitasid kaasa Järvamaa turvalisuse tõusule ja näevad kõigi eluvaldkondade lahutamatut rolli selles.

180 Päästeteenistus Päästeteenistus elab uues seadusandlikus keskkonnas, kuna põhilised päästeala reguleerivad õigusaktid – Päästeseadus, Tuleohutuse seadus ja Hädaolukorra seadus on läbinud uuenduskuuri. Uue Päästeseadusega antud õigused ja kohustused ning vabatahtlike päästjate regulatsioon oli aluseks ka 2010 aasta tegemistele. Aasta algusest hakkas kehtima päästjatele enim meelejärele olnud töörežiim 24h tööl ja 72h vaba vahetus. Varasemalt kehtinud 12h tekitas paljudes päästjates vastakaid tundeid, eriti peale majandussurutisest tingitud palgakärpeid. Moodsas õiguskeskkonnas ja meelepärasema töörežiimiga oli võimalik tagada töökohtade hõive 100%, mis tähendas ka head turvatunnet kodanikele ja päästjatele endile. Kolme Baltimaa ühisprojektina soetatud suuremahulise pumpamisvõimekusega pumbamooduliga BaltFloodCombat tuli välisabi anda lausa kahel korral. Esimesel korral käidi üleujutust likvideerimas Poolas ja teisel korral Moldovas. Koostööpartneritega veelgi parema koostöö sujumiseks korraldati õppepäev koos maketiharjutusega, mis aasta lõpus mängiti läbi ka reaalselt Roosna-Allikul toimunud bussiavarii õppusel. Vabatahtlike panus päästetöödele kaasamisel on suuremat hoogu sisse saamas. Järvamaal tegutsevad endiselt edasi vabatahtlikud päästekomadod Amblas, Järva-Jaanis, Kabalas, Oisus ja Peetris ning vabatahtlik rannavalve toimis suvel Järva-Jaani tehisjärve ääres. Õnneks suurõnnetusi 2010 aastal Järvamaal ei juhtunud. Ära võib vaid märkida Tallinn-Tartu maanteel toimunud kolme veoauto osalusega liiklusavarii, väike keemiareostus ühes Paide ettevõttes ja kahe hukkunuga toimunud tulekahju Väätsa vallas. Viimane oli ka ainuke tulekahju kui inimesed tulekahju tagajärjel hukkusid. Veekogul leidis aset samuti üks õnnetus, kui Koeru vallas asuvas karjääris uppus inimene. Traditsiooniliselt viidi Järvamaal läbi „Kaitse end ja aita teist“ projekt kooliõpilastele, toimus Ohutuspäev ja Järvamaa meistrivõistlused tuletõrjespordis.

2010 aastal oli Järvamaal kokku 553 pääste väljakutset, neist tulekahjudele 145, liiklusavariidele 34, õnnetus veekogul 1. Järvamaa päästeosakonnast väljasõite kokku 780. Paide päästekomando - 275 Türi päästekomando - 160 Koeru päästekomando - 105 Aravete päästekomando - 79 Vabatahtlikud kokku – 57 Korrapidamisgrupp – 104

181 Maavalitsus Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõikele 3 on maavalitsus Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Maavanem esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest ning teostab järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle. Maavalitsuse tööd juhib maavanem Tiina Oraste. 31. detsembri 2010. a seisuga oli Järva Maavalitsuses kolm struktuuriüksust: Kantselei – korraldab maavalitsuse asjaajamist, õigusalast teenindamist, personalitööd ja koolitust, maavanema ja maavalitsuse tegevuse avalikustamist, töökorraldus- ja haldusküsimusi, maavalitsuse perekonnaseisu- ja rahvastiku toimingute alaste ülesannete täitmist, maavalitsuse finantseerimise ja eelarve küsimusi, riiklike investeeringute alast tegevust, maavalitsuse valitsemisel oleva riigivara valitsemist, infosüsteemidealast koostööd maakonnas ning maavalitsuse infotehnoloogiaalaste ülesannete täitmist Haridus- ja sotsiaalosakond – korraldab maavalitsuse haridus-, noorsoo-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmist Arengu- ja planeeringuosakond – korraldab maavalitsuse regionaalarengu- ja planeeringualaste ülesannete täitmist ning regionaalse arengu programmide elluviimist maakonnas, maavalitsuse ettevõtlus-, infrastruktuuri-, majandus-, maareformi- ja ühistranspordialaste ülesannete täitmist ning Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas 2010. a lahkus maavalitsusest töölt 6 inimest, kõik ametniku algatusel, ning teenistusse võeti samuti 6 inimest. 31. detsembri 2010. a seisuga oli Järva Maavalitsuses 33 teenistujat, neist ametnikke 28 ja abiteenistujaid 5. Ametnikest olid 17 (60,7%) kõrgema, 5 (17,9%) keskeri- ja 6 (21,4%) keskharidusega. Maavalitsuse teenistuja keskmine vanus oli 47 aastat. Teenistujatest 7 (21,2%) olid mehed ning 26 (78,8%) naised.

Järva Maavalitsuse töötajad detsembris 2010. Foto Ants Leppoja

182