Regionaaltoetused Järvamaal 2016

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Regionaaltoetused Järvamaal 2016 Regionaaltoetused Järvamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Järva maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Järvamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,5 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Järvamaa Järvamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 87 375 Arenduskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Albu Vallavalitsus Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskuse II etapp 1 206 037 Järva-Jaani Tuletõrje Selts Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskus 973 613 Paide linna tööstus- ja tootmisaladele ligipääsuvõimaluste parandamine (Tööstuse ja Pärnuvälja tänava terviklik rekonstrueerimine nii sõidu-, kergliiklus- kui ka kõnniteede näol koos vajaliku Paide linnavalitsus infrastruktuuriga) 845 681 Türi linna Kaare tänava ja F. R. Kreutzwaldi tänava ning tänavatele Edelaraudtee tööstusala sissesõitude Türi Vallavalitsus rekonstrueerimine 553 716 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Paide linna, Paide, Väätsa, Koigi, Imavere, Kareda ja Paide Linnavalitsus Roosna-Alliku valdade ühinemise koordineerimine 10 842 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Järvamaal kokku 3 677 266 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis suurendavad Euroopa äärealade, linnade, piirkondade ja regioonide vahelist koostööd ja sidusust. Projektide kaasabil suurendatakse ka üleeuroopalist tasakaalustatud sotsiaalmajanduslikku arengut. Euroopa territoriaalse koostöö programme rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (näiteks Eesti-Läti programm 2014-2020) ning osaliselt ka Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist (näiteks Eesti-Vene programm 2014-2020). EL fondide toetuse summa suurus Eestile sõltub projektipartnerite aktiivsusest ja heade projektitaotluste hulgast. 2016. aastal osalesid Eesti partnerid 95 koostööprojektis, kus Eesti partneritele eraldati toetusi üle 32 miljoni euro. 2 Riigieelarvelised toetused Rahandusministeeriumi haldusalas on ellu kutsutud kümmekond riigieelarvest rahastatavat toetusprogrammi. Lisaks toetatakse riigieelarvest maakondlike arenduskeskuste tegevust. Riigieelarveliste toetuste kogumaht aastal 2016 oli 11,2 miljonit eurot. Järvamaa projektidele eraldati 2016. aastal riigieelarvelisi toetusi 879 483 eurot. 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm Imavere Vallavalitsus Imavere Raamatukogu renoveerimine 18 230 Kareda Vallavalitsus Peetri eakate päevakeskus 27 870 Paide Vallavalitsus Sargvere õppekoha õuesõppe ja aktiivse liikumise 18 624 tingimuste parandamine Kergliiklusteede toetus Ambla Vallavalitsus Aravete kergliiklustee II etapp 238 800 Paide Linnavalitsus Reopalu-Pärnu tn kõnni- ja kergliiklustee rajamine 178 082 Albu Vallavalitsus Kaalepi-Seidla-Ahula kergliiklustee ehitamise jätkamine 260 595 Hajaasustuse programm Järvamaal toetati 29 veesüsteemi, 31 kanalisatsioonisüsteemi ja 5 juurdepääsutee 63 350 rajamist. Kohaliku omaalgatuse programm Kodukant Järvamaa MTÜ Järvamaa külad üheskoos 1 929 Rassi Külaselts Tõrvaaugu XXII metsa- ja matkapäev 780 MTÜ Taikse Külaselts Külapäev jaanisimmaniga "Taikse küla - 452 aastat" 1 290 MTÜ PaideLaste Heaks Vanem Õde Vanem Vend 1 318 Väätsa Huumorifestival 2016 - rahva seas tuntud, MTÜ Huumorifestival vabatahtlike poolt armastatud 1 775 Mittetulundusühing Kultuurielu elavdamine Järvamaal läbi Kukemuru Ambifunk Ambient festivali korraldamise 1 500 90 aastat vabadussõja ausamba avamisest ja 150 aastat Ambla Haridusselts kihelkonnakoooli avamisest 1 640 Järva-Jaani Tuletõrje Selts 10 aastat vanatehnika killavoore Järva-Jaanis 396 Koeru Haridus- ja Kultuuriselts Piknik 2016 500 3 mittetulundusühing Türi- Tamsalu matkatee Üks matk, kaks distantsi! 1 142 Salutaguse Nelja Küla Selts Aktiivsed ja tegusad Järvamaa eakad 1 285 Mittetulundusühing Kassiaru V.U. Kassiaru perepäev 2016 1 025 Kaaruka Külaselts Laste kunstilaager "Kunstivärk" 1 180 Viisu Külaselts Viisu 585 aastapäeva tähistamine 540 Mittetulundusühing Tahe Teha Ühel meelel, kandlekeelel 947 MTÜ Villevere Koolimaja Kultuuripärandile soe sisse 2 000 mittetulundusühing Türi- Tamsalu matkatee Kaunid vanad auruvedurid Türi-Tamsalu matkateel 1 412 Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseumi hooldamiseks vajalike seadmete Jalgrattamuuseum soetamine 690 Koeru Spordiklubi Koeru Spordiklubile jalgpalliväravate soetamine 1 739 Päinurme Külaselts Päinurme kogukonnaköögi sisustus 1 458 Jalgpalliklubi Paide Paranenud treening- ja võistlustingimused Järvamaa Linnameeskond jalgpalluritele 2 000 MTÜ Energia- ja Tervisekeskus Sportimisvõimaluste parandamine Kareda vallas 1 466 Viru Küla Selts Viru Küla Seltsile murutraktori soetamine 1 600 Jalgpalliklubi Väätsa Lõõla küla sportimisvõimaluste parandamine 1 253 Hästi hooldatud suusad on eeldus edukale ja nauditavale RR Suusaklubi suusasõidule 1 953 Kodukant Järvamaa MTÜ Külaliikumine Järvamaal uut aastakümmet alustamas 1 940 Arvamusfestivali ümarlaud-koolitus Järvamaa MTÜ Arvamusfestival vabakonnale 981 Järvamaa eakate teabepäev Viisus:"Aktiivsena vananemine kogukonnas läbi eakate elukvaliteedi ja Viisu Külaselts võrdsete võimaluste arendamise" 1 500 Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum Jalgrattamuusemi võimekus välisüritusteks 651 Paide Gümnaasiumi Selts Posti 12 koolimaja väärikuse taastamine 770 MTÜ Jaanilaia Päevakeskuses digitargaks 900 4 Mittetulundusühing Kultuuri- ja Haridusselts Üksmüts Tänapäeval minevikust 1 120 Mittetulundusühing Daylight Filmikunsti õpetamine noortele 2 000 Koeru Haridus- ja Kultuuriselts Tekstitahvlite paigaldamine 290 Mittetulundusühing Walge Galerii Paide 17. ajaloo teemaline trükis 2 000 Mittetulundusühing Väätsa Ajaloohuviliste Selts Ajaloopäevad Väätsal 405 MTÜ Ervita Külaselts Ervita Lastetuba 1 659 Kinoõhtud ja teater tuleb külla - külastajad toolidele MTÜ Taikse Külaselts istuma 1 790 MTÜ Energia- ja Tervisekeskus Aktiivne Mängutuba jätkuprojekt 1 583 Päinurme Külaselts MTÜ Kogukonna filmiõhtud 525 Koeru Spordiklubi MTÜ Koeru Spordiklubile ATV roomikute soetamine 2 000 Maakondlike tugistruktuuride toetamine 2016. aastal toetati regionaalarengulisi tegevusi kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühenduste suunal Järvamaa Arenduskeskuses 21 000 euroga. 5 Ülevaade toetustest teistes maakondades Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Võrumaal, kõige väiksem Harjumaal ja Hiiumaal. Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa. Kõige rohkem projekte 1000 elaniku kohta toetati Hiiumaal. Regionaalvaldkonna toetuste statistika maakondade lõikes: Projektide arv sh siseriiklikud Toetus ühe elaniku Maakond Kokku sh välistoetused toetused kohta (EUR) 277 22 255 24,53 Harju 96 1 95 24,33 Hiiu 158 12 146 93,26 Ida-Viru 136 6 130 147,54 Jõgeva 118 6 112 147,75 Järva 97 4 93 179,56 Lääne 162 9 153 114,35 Lääne-Viru 146 7 139 183,90 Põlva 236 17 219 85,16 Pärnu 95 5 90 120,01 Rapla 172 4 168 194,29 Saare 192 11 181 53,40 Tartu 111 5 106 176,67 Valga 163 6 157 78,41 Viljandi 165 7 158 210,21 Võru 6 Toetus ühe elaniku kohta/EUR 250,00 200,00 150,00 100,00 50,00 0,00 7 .
Recommended publications
  • 40 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    40 buss sõiduplaan & liini kaart 40 Aegviidu - Jäneda - Albu - Paide bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 40 buss liinil (Aegviidu - Jäneda - Albu - Paide bussijaam) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Aegviidu: 5:50 - 17:40 (2) Aravete: 15:20 (3) Järva-Jaani: 18:15 (4) Paide Bussijaam: 7:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 40 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 40 buss saabub. Suund: Aegviidu 40 buss sõiduplaan 36 peatust Aegviidu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:50 - 17:40 teisipäev 5:50 - 17:40 Paide Bussijaam 6 Vaksali Tänav, Paide kolmapäev 5:50 - 17:40 Kultuurikeskus neljapäev 5:50 - 17:40 18 Pärnu, Paide reede 5:50 - 17:40 Paide Kutsekool laupäev Ei sõida 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev 17:15 Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 40 buss info Mäo 2 (Rakvere Suund) Suund: Aegviidu Peatust: 36 Vodja Tee Reisi kestus: 44 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Kirisaare Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 2 (Rakvere Suund), Vodja Tee, Kirisaare, Koordi Mõis, Koordi Mõis Miili, Kalakasvandus, Roosna-Alliku, Ale, Sooru, Mäe, Kihme, Tasi, Kaalepi, Metskonna (J), Järva-Madise, Miili Otsa, Männi, Albu, Kesa, Määra, Peedu, Lehtmetsa, Pearna, Kõrveküla, Jäneda Veski, Jäneda, Kalakasvandus Metskonna, Nelijärve, Urbukse, Nikerjärve, Aegviidu Roosna-Alliku 22 Pärnu mnt, Estonia Ale Sooru Mäe Kihme Tasi Kaalepi Metskonna (J) Järva-Madise Kaalepi — Lehtmetsa, Estonia Otsa Männi Albu Kesa Määra Peedu Lehtmetsa Pearna Kõrveküla Jäneda Veski Jäneda Metskonna Nelijärve
    [Show full text]
  • Lisa 6-8 2015.Xlsx
    Lisa 6. Liiklussagedus põhimaanteedel seisuga 01.01.2016 AKÖL SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Algus m Lõpp m Pikkus m SAPA % VAAB %AR % autot/ööp autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1 Tallinn ‐ Narva 9240 11036 1796 28430 91 3 6 25900 880 1650 2015 1 Tallinn ‐ Narva 11036 13687 2651 26269 91 3 6 23745 877 1647 2015 1 Tallinn ‐ Narva 13687 26378 12691 17448 91 3 6 15887 491 1070 2015 1 Tallinn ‐ Narva 26378 40224 13846 10740 88 4 8 9388 466 886 2015 1 Tallinn ‐ Narva 40224 52019 11795 8798 88 3 9 7737 299 762 2015 1 Tallinn ‐ Narva 52019 63600 11581 7059 87 4 9 6143 269 647 2015 1 Tallinn ‐ Narva 63600 69364 5764 7059 87 4 9 6143 269 647 2015 1 Tallinn ‐ Narva 69364 88829 19465 5771 85 4 11 4908 204 659 2015 1 Tallinn ‐ Narva 88829 92905 4076 4367 80 5 15 3500 204 663 2015 1 Tallinn ‐ Narva 92905 97260 4355 5006 84 4 12 4200 206 600 2015 1 Tallinn ‐ Narva 97260 100825 3565 3904 80 5 15 3100 210 594 2015 1 Tallinn ‐ Narva 100825 101318 493 5490 85 5 10 4690 260 540 2015 1 Tallinn ‐ Narva 101318 109743 8425 5395 84 4 12 4550 214 631 2015 1 Tallinn ‐ Narva 109743 118784 9041 4265 84 5 11 3600 215 450 2015 1 Tallinn ‐ Narva 118784 124347 5563 4031 83 5 12 3348 215 468 2015 1 Tallinn ‐ Narva 124347 128037 3690 4031 83 5 12 3348 215 468 2015 1 Tallinn ‐ Narva 128037 137653 9616 4150 82 6 12 3400 240 510 2015 1 Tallinn ‐ Narva 137653 141961 4308 4270 83 5 12 3547 229 494 2015 1 Tallinn ‐ Narva 141961 153778 11817 5524 83 5 12 4624 259 641 2015 1 Tallinn ‐ Narva 153778 157317 3539 5992 88 3 9 5286 190 516 2015 1 Tallinn ‐ Narva 157317
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • Elukoht/Klubi Kokku TÜDRUKUD 1 Crisella Milder Kaalepi 2 2 Helena
    Liikumissari "Järvamaa liigub" III JÄRVAMAA JÄRVEDE JOOKSUD 2021 KOONDTABEL Käravete Väin- Järva - Roosna- Türi tehis- Preediku Väätsa Käru Matsimäe Mägede Rava Eistvere Kokku jooks järve Jaani Alliku järv Elukoht/klubi Mudilased- kuni 7.a s -2014 TÜDRUKUD 1 Crisella Milder Kaalepi 1 1 2 2 Helena Kuuspalu Aravete 1 1 2 3 Laura Päär Türi 1 1 2 4 Teili Gritšenko Türi 1 1 2 5 Pille Selge Karinu 1 1 2 6 Hanna Piilik Sääsküla 1 1 2 7 Laura Lääne Järva vald 1 1 2 8 Marta Niinsalu Ahula 1 1 2 9 Krete-Liisa Vikat Aravete 1 1 2 10 Amii Süld Järva vald 1 1 2 11 Adriana- Loviise Tamme Järva vald 1 1 2 12 Marleen Melnik Järva vald 1 1 2 13 Helen Piilik Järva vald 1 1 14 Anni Liis Tammeleht Vajangu 1 1 15 Kathleen Rudissaar Paide 1 1 16 Mariela Pettai Koeru 1 1 17 Demi Ilves Käravete 1 1 18 Miila Ilves Järva vald 1 1 0 0 POISID 1 Mark Sebiastian Lepik Aravete 1 1 2 2 Mikk Saar Kaalepi 1 1 2 3 Reio Jalakas RR Suusaklubi 1 1 2 4 Karl Robert Lepik Koeru 1 1 2 5 Rain Rodendau RR Suusaklubi 1 1 2 6 Miko Martjak Paide 1 1 2 7 Airon Süld Ahula 1 1 2 8 Gregor Gritšenko Türi 1 1 2 9 Karel Jalast Järva vald 1 1 2 10 Henri Trükel Ambla 1 1 2 11 Keron Vitkin Türi 1 1 2 12 Oliver Lumiste Käravete 1 1 2 13 Siim Kuuspalu Aravete 1 1 2 14 Kenneth Lumiste Käravete 1 1 2 15 Kristen Jalast Järva vald 1 1 2 16 Rünne Negus Järva vald 1 1 2 17 Sebastian Krabi Seidla 1 1 18 Merek Kukina Järva vald 1 1 19 Hugo Veskioja Tallinn 1 1 20 Richard Roop 1 1 21 Rando Roop 1 1 0 Tüdrukud 2011 - 2013 sündinud 1 Laura- Liis Vikat Aravete 25 25 50 2 Sädeli Rodendau Järva vald 20 23
    [Show full text]
  • Lisa 6 Avalike Arutelude Protokollid
    ALBU vALLA i;r,npr,LNnnnrNcu JALG- JA JALGRATTATEE ASUKOTIAARUTELU PROTOKOLL Jiirva-Madise 26. veebruar 2015.a. Algus kell 15.00, l6pp kell 15.55 Koosolekut juhatas abivallavanem Taemar Pai, protokollis sekretiir-asjaajaja Ene Ott Koosolekul osalejate registreerimisleht on lisatud protokollile (Lisal). Arutelu: Albu valla iildplaneeringu jalg- ja jalgrattatee asukoha arutelu Taemar Pai juhatas sisse koosoleku ning riiiikis pdhjustest miks Maanteeamet jattis Albu valla iildplaneeringu muudatused koosk6lastamata. Albu valla iildplaneeringu koostamise jiirelvalvet teostab Jiirva Maavalitsus, kelle n6uandel otsustati korraldada arutelu, et saavutada erinevate osapoolte vaheline kokkulepe v6i kokkulepe, mis rahuldab enamus osapooli. 'samatasandilise Iga maantee ja jalgtee ristumisega kaasneb liiklusdnnetuste risk. Planeerida tuleb jalgeed voimalikult pikkadel ldikudel tihel maantee poolel ja pdhjendamatuid ristumisi mitte planeerida. Jalgtee paigutus maantee suhtes planeerida kergliiklejatele vdimalikult kasutajasdbralik ;ia ohutu. Arvestada kiilgnevate elamute, t66kohtade ja t6mbekeskuse, olemasoleva teedev6rgu paigutusega riigimaantee suhtes ja vailtida kergliikleiate teekonna pikenemist. Alustati Maanteeameti ettepanekute liibivaatamist: 1) Peedu kiila ja Lehtmetsa ristrniku (km 15,63-16,83) vaheline jalg- ja jalgrattatee planeerida teest vasakule. Altematiivse trassina kaaluda jalg- ja jalgrattatee planeerimist riigimaanteest paremal alates Peedu kiila hoonestatud ala algusest kuni Lehtmetsa ristini, et viiltida kiilasiseselt tiiiendavaid
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • MEES, KES JÄI ELLU. Taadu
    MEES, KES JÄI ELLU. Taadu JAAN LAUSING TARMO LAUSING Lausingute sugupuu Andri Ell 1752-2017 (1752-1816) (s. 1756-1815) Mai Jaan Lausing (s. 1791) (1781-1828) Eva Valdmann Aleksander Lausing Ann Eichelmann (s. 1823) (s. 1819) Mats Täkk (s. 1855) Mari Lausing (1860-1946) Johannes Riives Adele Lust (1901-1968) (1902-1975) Karoliine Täkk Karl Lausing (1886-1973) (1885-1972) JAKOB LAUSING SALME LAUSING Endel Oja Saima Riives JAAN LAUSING Aita Lausing (s. 1937) (s. 1930) (1925-2016) (1931-2010) (1923-2010) Eve Unger Uno Roots Liia Lausing Toomas Kohal Silvar Oja Lea Jõgioja Heldur Jõgioja (s. 1961) (s. 1960) (s. 1965) (s. 1959) (s. 1936-2010) Liina Lausing Sergo Kohal Mihkel Oja Marko Pugal (s. 1981) Peeter Hütt (s. 1996) (s. 1995) Sirje Hütt Arvo Puur (s. 1965) (s. 1955) (s. 1957) Elle Puur (s. 1949) (s. 1949-2003) Uuno Lausing Inge Lausing Kelly Kohal (s. 1973) (s. 1971) (s. 2001) Siim Hütt Veronika Elle Haan Janek Puur Aivar Heitur Hütt (s. 1987) Birgit Lausing (s. 1955) (s. 1989) (s. 1967) (s. 1974) Peeter Larionov Egert Kohal Karl Lausing (s. 1981) (s. 1984) (s. 2006) Roman Hütt Angela Puur (s. 2002) (s. 2013) Rasmus Puur Casper Larionov (s. 1999) (s. 2001) (s. 2005) Deia Kohal Lucas Lausing (s. 2015) (s. 2005) Rauno Heitur Marge Sellenberg (s. 1982) (s. 1980) Ülo Tsopp Pille Tsopp-Pagan Frank Lausing Mari-Liis Rainer Lausing (s. 1965) (s. 1971) (s. 2011) Linamaa (s. 1990) (s. 1986) Aleksandra Kristofer Sellenberg (s. 2009) Martin Tsopp Leanne Lausing Sellenberg (s. 2007) (s. 1990) (s. 2017) Maimo Lausing Risto Väljaots (s.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Järva-10 Järva-Jaani, JAH1000167 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Järvamaa Jahindusklubi 1.2. Registrikood 80103855 1.3. Aadress Parkali 28a 72717 Paide Järvamaa 1.4. Esindaja nimi Silva Milder 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56635812 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Silva Milder Ametinimetus Direktori kt 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja looduse üksikobjekti kaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuv piirang: nimetus/ 1.Ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamine. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Kaitseala.Lisa 3. Objekt 6. 1.Telkimine, lõkete tegemine on lubatud selleks ette nähtud paikades.
    [Show full text]
  • 16.5.–18.5.2011 Järvamaa, Pärnu(Maa) Õppereisi Külastatud Objektide Kirjelduste Kokkuvõte
    16.5.–18.5.2011 JÄRVAMAA, PÄRNU(MAA) ÕPPEREISI KÜLASTATUD OBJEKTIDE KIRJELDUSTE KOKKUVÕTE SISUKORD 1. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus 2. Kallisaba puhkemaja 3. A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel 4. Seidla tuulik 5. Roosna – Alliku mõis 6. Ajakeskus Wittenstein Paide Vallitornis 7. Eesti Ringhäälingumuuseum 8. Rae puhkemaja 9. Carl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal 10. Klaara-Manni puhkemaja 11. Tori Hobusekasvatus 12. Reiu puhkekeskus 13. Vango puhketalu 14. Jõulumäe tervisespordikeskus 15. Kohvik Mahedik 16. Maarja - Magdaleena Gild 17. Koidula Park hotell 18. Pärnu Jahtklubi 19. Valgeranna 20. Ojako turismitalu 21. Sassi turismitalu 22. Tamme talu ürdiaed 23. Kohvik Supelsaksad 1. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus Üldinfo Oja talu, Pillapalu küla, Anija vald Info, broneeringud, ettepanekud ja koostöö: +37253499598 Teenustejuht: +37253314909 Toitlustus ja majutus: +3725201361 E-post: [email protected] www.korvemaa.ee Kes on sihtgrupp, keda oodatakse? Oodatud kõik kes tahavad aktiivselt puhata ja sportida. Teretulnud nii üksikkülastaja, pered kui grupid. Välisturistid jõuavad rohkem läbi vahendajate ja võtavad matku Milliseid tooteid, teenuseid pakutakse? Suvel metsarajad, kus võimalik matkata ja rattaga sõita. Talvel suusarajad ja varustuse laenutus. Tähistatud rajad ( 3 km, 5 km, 19 km, 65 km) Nädalavahetustel perematkad ning saab osaleda terve pere, vanemad võivad rahulikult matkata lapsed saavad hoidjaga samal ajal metsas mütata ja meisterdada. Laagrid ja programmid (lastelaagrid, laste sünnipäevad, programmid koolidele)
    [Show full text]
  • Vald Liidab Nelja Firma Parimad Kogemused Toimub Sel Aastal Järva Vallas Aravetel 23
    NR 1 (14) JAANUAR 2019 Lühidalt • Järvamaa Maakaitsepäev Vald liidab nelja firma parimad kogemused toimub sel aastal Järva vallas Aravetel 23. juunil. ARNIKA TEGELMANN • Eesti Piimandusmuu- seumi juht Anneli Siimussaar ütles, et 2018. aastal külastas Järva vallavolikogu ot- muuseumi 6440 inimest, sel sustas läinud aasta vii- aastal on muuseumipere võt- masel istungil ühenda- nud sihiks 7000 külastajat. da aktsiaseltsiga Koe- Maanteeamet paigaldas • ru Kommunaal teised detsembris Jägala–Kärevete 51,5. kilomeetrile kiirustabloo. Järva valla kommu- • Järvamaa Omavalitsuste naalettevõtted, osa- Liidu välja antavatele maakonna ühingud Imavere Soo- spordi- ja kultuuripreemiatele jus, Järva-Jaani Tee- esitati kokku 11 kandidaati. Kul- nus ja Albu Teenus. tuurielu edendaja preemiale kan- See loob eelduse pal- dideerib Järva vallast Kaja Kraav, gata paremate oskus- kultuurihoidja preemiale esitati ka Eva Linno, Kersti Liivak ja tega töötajaid, misläbi Arvo Kangas. Järvamaa kultuu- peaks tõusma pakuta- ripreemiad antakse kätte 7. veeb- vate teenuste kvaliteet. ruaril Koeru kultuurimajas ning spordirahvast tunnustatakse 16. veebruaril Paide spordikeskuses. Järva valla kommunaalette- võtete juhatuste liige Andreas • Keskkonnainvesteerin- Sapas ütles, et senised ettevõt- gute Keskuse (KIK) nõukogu ted on väga erinevad ja igast otsustas toetada siseriiklikust on midagi head kaasa võtta. keskkonnaprogrammist kolme „Näiteks Koeru Kommunaal Järvamaa projekti. 19 500 eurot toodab toasooja lisaks Koerule sai Aravetel tegutsev OÜ Teras- nüüd ka Aravetel ja Järva-Jaa- man oma tehase amortiseeru- nis. Nende hallata on ka kõik nud hoonete lammutamiseks Koeru katlamaja rekonstrueeriti aastal 2012. Andreas Sapas (pildil) sülitab kolm korda üle õla, öeldes, et kuue aas- veehaarded endise Koeru valla ning valmistoodangu ladusta- piires nii joogivee kui ka reovee ta jooksul pole see kordagi alt vedanud.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]