Albu Valla Arengukava Vastuvõtmine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Albu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 219, 2083 Albu valla arengukava vastuvõtmine Vastu võetud 22.09.2005 nr 10 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37, olles tutvunud avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustega, Albu Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Albu valla arengukava 2006-2009 (lisatud). 2.Määrus jõustub 01. novembril 2005. a. Volikogu esimees Jüri KOMMUSAAR Kinnitatud Albu Vallavolikogu 22. septembri 2005. a määrusega nr 10 ALBU VALLA ARENGUKAVA 2006 – 2009 Eessõna Albu valla arengukava aastateks 2006-2009 ning arenguvisioon aastani 2015 on dokument, mis valmis koostöös valla arengukava väljatöötamiseks moodustatud ajutiste komisjonide ja konsultatsioonifirma A&L Management Eesti AS koostöö tulemusena. Albu Vallavalitsuse korraldusega 23. märtsist 2005 moodustati 4 ajutist komisjoni: majanduskeskkond, tehniline keskkond, elu-ja sotsiaalkeskkond ning looduskeskkond. Komisjonide koosseisu haarati 57 inimest. Kõik komisjonid viisid läbi 3 tööseminari ning lisaks kõike komisjone haarav tööseminar Simisalus. Käesolev arengukava ongi kokkuvõte komisjonide tööst. Arengukava kajastab valdkondade eesmärke, iseloomustusi, toob välja valla tugevused ja nõrkused ning muutmisvajadused ja ohud. Samuti sätestab arengukava valla arengusuundade realiseerimise kava aastatel 2006-2009 ning Albu valla visiooni aastani 2015. Arengukava on aluseks: • Valla eelarve koostamisele. • Investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. • Laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Albu valla arengukava aastateks 2006-2009 ning visioon aastani 2015 on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab valla elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku meie vallas. Arengukavas on põhitähelepanu pööratud kohaliku identideedi tugevdamisele, tugevate külgede ja võimaluste ärakasutamisele, et aidata kaasa parema tuleviku ühisele realiseerimisele. Arengukava on ka vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks koostööpartneritega väljaspool omavalitsust. Arengukava ei ole lihtsalt dokument, mis iseenesest muudab meie elu paremaks. Muutused meie jaoks loovad inimesed, kes kõik soovitu järjekindlalt ellu viivad! Loodan, et käesolev arengukava loob eeldused valla jätkuvaks arenguks ning positiivseteks muutusteks meie ümber! Kalju Kertsmik Albu vallavanem Albu valla arengukava vastuvõtmine Leht 1 / 40 Arengukava koostamise metoodika Käesolev arengukava on koostatud Albu vallale aastateks 2006 – 2009 arenguvisiooniga aastani 2015. Arengukava koostamise eesmärgiks oli põhiliste muutusvajaduste ning arengusuundade valimine ja nende põhjal realisatsiooniplaani koostamine. Arengukavas kirjeldatud valdkondade valiku puhul lähtuti teemadest, mis on olulised valla, kui terviku juhtimiseks ja arendamiseks. Nendeks valdkondadeks olid: Looduskeskkond Majanduskeskkond Elu- ja sotsiaalkeskkond Tehiskeskkond Arengukava koostamisel lähtuti kahest tasandist, mille abil oli kerge määratleda valla põhilisi arengusuundasid. Esiteks hetkeolukorra iseloomustus ja analüüs ning teiseks visioon ja arengueesmärgid. Nende tasandite vahele jääb muutusvajadus ehk tegevused, mida on vaja teha, et jõuda soovitud olukorrani. Muutusvajaduste analüüside tulemusena sündisid põhilised arendussuunad erinevatele valdkondadele. Arendussuundade ja muutusvajaduste põhjal on koostatud realisatsiooniplaan, kus on täpselt määratletud tegevused, mis on vaja sooritada, palju kulub selleks ressursse ning kes vastutavad. See loob selge ja mõõdetava plaani valla arendamiseks ning selleks vajaliku ressursside jaotuse. Üldine iseloomustus Albu vald paikneb Järva maakonna põhjaosas, vald piirneb põhjas ja läänes Harju maakonna Anija ning Kõue vallaga, idas ja lõunas Järva maakonna Lehtse, Ambla, Roosna-Alliku ja Paide vallaga. Valla pindala on 257 km2, mille poolest on ta Järvamaa suuruselt teine omavalitsus. Maastikuliselt kuulub Albu valla põhja-, lääne- ja lõunaosa Kõrvemaa koosseisu, millele on iseloomulik metsarohke ja hõreda asustusega maastik. Valda läbivad Pärnu-Rakvere ja Piibe maantee, Kaalepi-Albu-Lehtmetsa jt teed. Albu valla elanikele on olulise tähtsusega ka Lehtmetsalt läbi Alavere ja Aruküla Tallinnasse suunduv Jäneda-Perila tee, mis on siit lühim tee Tallinnasse (Järva-Madiselt Tallinnasse ca 70 km). Albu vallas elas 10. mai 2005. aasta seisuga 1470 inimest. Valla asustustihedus on üks Järvamaa väiksemaid - 6,0 in/km2. Valla idaosa kuulub Pandivere kõrgustiku äärealale, sellel suhteliselt väikesel territooriumil paikneb suurem osa valla elanikest. Ülejäänud elanikud asuvad hõredalt Kõrvemaa aladel. Kõige suurem on asustustihedus Ahula külas, kõige väiksem Vetepere külas. Valla rahvastiku püsimajäämiseks tuleb säilitada ja juurde meelitada eelkõige aktiivseid tööealisi elanikke ning noori peresid, pakkudes neile töö- ja elamisvõimalusi ning vaba aja veetmise ja enesearendamise võimalusi. Tabel 1. Elanike arv aastate lõikes: 2000.a. 1581 2001.a. 1581 2002.a. 1549 2003.a. 1503 2004.a. 1490 Meeste ja naiste osatähtsus on Albu vallas võrdne. Siiski on alaealisi ja tööealisi mehi naistest rohkem (tabel 1). Pensioniealiste hulgas on naiste osatähtsus märgatavalt suurem – siin on põhjusteks eelkõige naiste madalam pensionipiir ja kõrgem eluiga. Albu valla elanikkond on suhteliselt noor: alaealiste osatähtsus on märgatavalt kõrgem ning pensioniealiste osakaal madalam kui Järvamaal, Eesti valdades ja Eestis keskmiselt. Albu valla territooriumil paikneb 16 küla (Albu, Ahula, Kaalepi, Järva-Madise, Orgmetsa, Peedu, Ageri, Seidla, Vetepere, Lehtmetsa, Pullevere, Sugalepa, Neitla, Mägede, Soosalu, Mõnuvere), nende pindalad ja elanike arvud on väga erinevad. Suurimad külad on Albu, Ahula ja Kaalepi, kus elab kaks kolmandikku valla rahvastikust. Albu valla halduskeskus asub valla suuruselt neljandas külas Järva-Madisel. Tabel 2. Elanike arv Albu valla külades. Küla Elanikke (seisuga 10.05.05) Albu 396 Leht 2 / 40 Albu valla arengukava vastuvõtmine Ahula 345 Kaalepi 225 Järva-Madise 94 Orgmetsa 73 Peedu 68 Ageri 57 Seidla 47 Vetepere 45 Lehtmetsa 43 Pullevere 33 Soosalu 20 Mõnuvere 7 Sugalepa 6 Neitla 6 Mägede 5 KOKKU 1470 (Allikas: valla andmebaas) Valla kaks tähtsamat tõmbekeskust on Albu ja Ahula. Nimetatud kohtade mõju vallast väljapoole olulisel määral ei ulatu. Mõlemas keskuses asuvad haridusasutused, rahvamaja, internetipunkt, raamatukogu, kauplused, Albus ka söögikoht ning toimub vallaarsti vastuvõtt. Suurem osa Albu valla külade elanikest saab vastavaid teenuseid valdavalt Albu ja Ahula külast. Valla halduskeskuseks on Järva-Madise küla, kus asuvad Albu Vallavalitsus ja raamatukogu, kahel korral nädalas teenindab elanikke autokauplus. Kaalepis on perearsti konsultatsioonipunkt, raamatukogu laenutuspunkt ja kauplus. Suurem osa avalikke teenuseid osutatakse vallas kohapeal (ligi 30 teenust). Ambla vallalt ostetakse osaliselt keskkooli-ja põhikooli teenust. Lisaks sellele toetab Albu vald Ambla Spordiklubi, kus meie valla lapsed käivad suusatreeningutel. Ka Ambla valla perearstide teenuseid kasutab osa meie valla elanikest. Paide linnalt ostetakse gümnaasiumi ja muusikakooli teenust. Lisaks sellele ostab vald haridusteenust järgmistelt omavalitsustelt: Nõo, Roosna-Alliku,Türi, Tartu, Tallinn, Noarootsi, Lähte, Otepää, Võhma. Albu valla visioon aastani 2015 Soovitud olukord • Loodusväärtuste säilimine. • Head loodussõbralikud liikumisvõimalused • Kohalik kvaliteetne tööjõud • Jätkusuutlik põllumajandus ja muu ettevõtlus • Turism – kohaliku majandusharuna • Kohapealt kvaliteetne haridus • Kvaliteetsed sotsiaalteenused • Kultuuritraditsioonide säilitamine • Noorte palju tegevusvõimalusi • Kaasaegsed spordivõimalused • Kaasaegne infrastruktuur • Vallas rahvaarvu suurenemine Mittesoovitud olukord • Omavalitsuse kadumine (sund ühendamised) • Riigi toetuste vähenemine • Juurdepääs tõmbekeskustele halveneb Albu valla arengukava vastuvõtmine Leht 3 / 40 • Elanikkonna vähenemine • Infrastruktuuri kvaliteedi langemine • Ettevõtluse vähenemine • Inimeste aktiivsuse vähenemine • Ulatuslikud metsatulekahjud • Loodust kahjustav tööstus Valdkondade eesmärgid Lähtuvalt valla üldisest visioonist on erinevad eesmärgid püstitatud ka valdkondadele. Looduskeskkond • Loomade poolt tehtavate kahjustuste vähendamine (koprad, põdrad). • (Miljöö)väärtuslike maastike säilitamine ja nende säästlik kasutamine. • Loodusväärtuste säilimine. • Loodussõbralikud liikumisvõimaluste arendamine (jalgrattateed, matkarajad). • Vaikse puhkuse kohad looduses. • Loodusobjektide juhitud ekspluateerimine (turism ja sport). • Korrastatud kuivendussüsteemid (jõe- ja kraaviäärtes). • Elanike loodusteadlikkuse parandamine. • Koostöö kaitsealade juhtide – valla – naaberOV - elanike – ettevõtjate vahel. • Informatsiooni levitamine (voldikud, viidad). Majanduskeskkond • Uute ettevõtete tekkimine • Kaasaegne infrastruktuur • Majandusalaste välissuhete arendamine • Tööjõu kvaliteedi tõstmine • Loodusliku toormaterjali kasutamise laiendamine • Põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamine • Asendustööliste süsteemi loomine • Turismi ettevõtluse arendamine – majandusharuna • Valla haldussuutlikkuse tõstmine • Noorte toetamine, kes tulevad pärast kooli valda Elu- ja sotsiaalkeskkond • Haridussüsteemi struktuuri säilitamine, kaasajastamine ja otstarbekas kasutamine • Sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine • Tervishoiu teenuste kättesaadavuse parandamine • Kultuuritraditsioonide hoidmine ja säilitamine