Väljaandja: Albu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 188, 2065

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine

Vastu võetud 28.09.2006 nr 17

Võttes aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37, olles tutvunud Albu Vallavolikogu 25.08.2006.a. otsuse nr 40 alusel toimunud avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustega ning Albu Vallavalitsuse ettepanekutega, Albu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (lisatud) 2. Määrus jõustub 02. oktoobril 2006.a.

Volikogu esimeesJüri KOMMUSAAR

Kinnitatud Albu Vallavolikogu 28. septembri 2006.a. määrusega nr 17

ALBU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostas 2005. aastal OÜ . Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse, tuleb Albu valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi arendamise kava) viia kooskõlla kehtiva seadusega 2006. aasta 01. juuliks. OÜ Vetepere poolt koostatud arendamise kava täiendamise ja seadusandlusega kooskõlla viimise tellis Albu vallavalitsus SWECO Eesti AS (tööettevõtuleping nr. 06024, 14 märts 2006. a.). Vastavalt lepingule viib SWECO Eesti AS Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlla kehtiva seadusandlusega Albu, , ja külade kompaktse tihehoonestusega alade osas. Käesolevat arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt vähemalt kord nelja aasta tagant kooskõlas muutustega valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris ning kooskõlas muudatustega seadusandluses. Arendamise kava koostamisel ei peetud vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide koostamist ja suuremate uurimistööde teostamist. Nimetatud tööd teostatakse arendamise kava programmide elluviimisel. Vajalike uurimistööde nimekiri on toodud arendamise kava alapunktides 4.3 ja 7 ning need on soovitatav teostada vahetult enne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste projekteerimistöid. Koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab Albu valla üldplaneeringus nimetatud tihehoonestusega külasid Albu, Ahula, Seidla, Kaalepi ja veel Järva-Madise, , ja külasid. Töös on hajaasustusalade kohta, kuhu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähitulevikus ei ehitata, esitatud üldised soovitused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Töö teostamisel lähtuti Albu valla poolt 2005. aastal koostatud Albu valla arengukavast aastateks 2006 - 2009, Järva Maavalitsuse poolt 1998. aastal koostatud Järvamaa maakonnaplaneeringust, RE Eesti Maaplaneeringud poolt 1995. aastal koostatud Albu valla üldplaneeringust, AS Maves poolt 2003. aastal koostatud Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavast, Harju alamvesikonna veemajanduskavast ning teistest töödest ja seadusandlikest aktidest (väljavõtted ja koopiad neist töödest ja dokumentidest on toodud OÜ Vetepere poolt koostatud ÜVK AK lisadena). Töö teostaja pidas väga oluliseks ka Albu Vallavalitsuse ja kohaliku vee-ettevõtja Albu VA «Teenus» seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Vaadeldava piirkonna olemasolevate ja perspektiivsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kaardistamise alusmaterjali saamiseks sõlmiti Maa-ametiga 25. 10. 2005. a. litsentsileping EP-B1 nr. 01138 Eesti põhikaardi

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 1 / 48 osa kasutamise kohta käesoleva töö teostamisel. Sweco Eesti AS vormistas saadud kaardimaterjalile käesoleva töö lisades toodud joonised paberkandjal ja tigitaalselt. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigist valla territooriumil paiknevatest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidest on vaja teostada küllaltki suures mahus täiendavaid uuringuid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilise seisukorra ning tarbevee kvaliteedi kohta. Soovitatav on need tööd teostada arendamise kava I programmi koosseisus ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arendamise kava. Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava täiendused koostas SWECO Eesti AS – kontaktisikud: projektijuht Ain Lääne tel.: 5019138; e-post: [email protected] ja insener Kertu Nurklik tel.: 56904633; e-post: [email protected].

Arendamise kava koostamisel osutasid suurt abi Albu vallavalitsuse töötajad ja kohaliku vee-ettevõtte Albu VA «Teenus» juhataja hr. Kuldar Tammik tel.: 5533988. Sõlmprobleemide lahendamisel kasutati ka teiste Eestis tunnustatud veespetsialistide abi. 2. Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed 2.1. Õiguslik baas 11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduseülesandeks on: - sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine; - reguleerida vee kasutamist ja kaitset ning maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.

14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusejärgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK AK) koostamist reguleerib 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVKS) ja alates 01. 01. 2006. a. selle täiendatud variant: § 4.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine (sõnastus alates 1. 01. 2006): (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid.

(1)1Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

(21) Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt: 1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. (3) Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

Leht 2 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Albu vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste Albu valla territooriumil kehtivate õigusaktidega: Albu Vallavolikogu 18. 02. 2000. aasta määrusega nr. 5 kinnitatud Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise ja nende kasutamise eeskiri. Albu Vallavolikogu 25. 09. 2000. aasta määrus nr. 18 Albu Vallavolikogu 18. 02. 2000. aasta määruse nr. 5 «Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine» muutmine. Albu Vallavolikogu 18. 02. 2000. aasta määrusega nr. 6 kinnitatud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumistasu arvutamise alused ja tasumise kord. Albu Vallavolikogu 18. 02. 2000. aasta määrusega nr. 8 kinnitatud Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord. Albu Vallavolikogu 20. 04. 2000. aasta määrusega nr. 13 kinnitatud ja Albu Vallavolikogu 18. 02. 2000. aasta määrusega nr. 8 kinnitatud «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra» muutmine. Albu Vallavolikogu 09. 01. 2003. aasta korraldus nr. 15 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hindade kehtestamine. 2.2. Albu valla arengukava Albu valla arengukava aastateks 2006 - 2009 kinnitati Albu Vallavolikogu 22. septembri 2005.a. määrusega nr 10. Albu vald paikneb Järva maakonna põhjaosas, vald piirneb põhjas ja läänes Harju maakonna ning Kõue vallaga, idas ja lõunas Järva maakonna , -Alliku ja Paide vallaga ning kirdes Lääne-Virumaa Tapa vallaga. Valla pindala on 257 km², mille poolest on ta Järvamaa suuruselt teine omavalitsus. Maastikuliselt kuulub Albu valla põhja-, lääne- ja lõunaosa Kõrvemaa koosseisu, millele on iseloomulik metsarohke ja hõreda asustusega maastik. Valda läbivad Pärnu-Rakvere ja Piibe maantee, Kaalepi-Albu-Lehtmetsa jt teed. Albu valla elanikele on olulise tähtsusega ka Lehtmetsalt läbi Alavere ja Aruküla Tallinnasse suunduv Jäneda-Perila tee, mis on siit lühim tee Tallinnasse (Järva-Madiselt Tallinnasse ca 70 km). Albu vallas elas 10. mai 2005. aasta seisuga 1470 inimest. Valla asustustihedus on üks Järvamaa väiksemaid - 6,0 in/km². Valla idaosa kuulub Pandivere kõrgustiku äärealale, sellel suhteliselt väikesel territooriumil paikneb suurem osa valla elanikest. Ülejäänud elanikud asuvad hõredalt Kõrvemaa aladel. Kõige suurem on asustustihedus Ahula külas, kõige väiksem Vetepere külas. Albu valla territooriumil paikneb 16 küla (Albu, Ahula, Kaalepi, Järva-Madise, Orgmetsa, Peedu, Ageri, Seidla, Vetepere, Lehtmetsa, , , , Mägede, Soosalu, Mõnuvere), nende pindalad ja elanike arvud on väga erinevad. Suurimad külad on Albu, Ahula ja Kaalepi, kus elab kaks kolmandikku valla rahvastikust. Albu valla halduskeskus asub valla suuruselt neljandas külas Järva-Madisel. Elanike arv Albu valla külades Tabel 1 Küla Elanikke (seisuga 10.05.05) Albu 396 Ahula 345 Kaalepi 225 Järva-Madise 94 Orgmetsa 73 Peedu 68 Ageri 57 Seidla 47 Vetepere 45 Lehtmetsa 43 Pullevere 33 Soosalu 20 Mõnuvere 7 Sugalepa 6 Neitla 6 Mägede 5 KOKKU 1470

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 3 / 48 Valla kaks tähtsamat tõmbekeskust on Albu ja Ahula. Nimetatud kohtade mõju vallast väljapoole olulisel määral ei ulatu. Mõlemas keskuses asuvad haridusasutused, rahvamaja, internetipunkt, raamatukogu, kauplused, Albus ka söögikoht ning toimub vallaarsti vastuvõtt. Suurem osa Albu valla külade elanikest saab vastavaid teenuseid valdavalt Albu ja Ahula külast. Valla halduskeskuseks on Järva-Madise küla, kus asuvad Albu Vallavalitsus ja raamatukogu, kahel korral nädalas teenindab elanikke autokauplus. Kaalepis on perearsti konsultatsioonipunkt, raamatukogu laenutuspunkt ja kauplus. Suurem osa avalikke teenuseid osutatakse vallas kohapeal (ligi 30 teenust). Ambla vallalt ostetakse osaliselt keskkooli-ja põhikooli teenust. Lisaks sellele toetab Albu vald Ambla Spordiklubi, kus valla lapsed käivad suusatreeningutel. Ka Ambla valla perearstide teenuseid kasutab osa meie valla elanikest. Paide linnalt ostetakse gümnaasiumi ja muusikakooli teenust. Lisaks sellele ostab vald haridusteenust järgmistelt omavalitsustelt: Nõo, Roosna-Alliku,Türi, Tartu, , Noarootsi, Lähte, Otepää, Võhma. Arengusuunad tulenevad erinevate valdkondade muutusvajaduste sünteesist, mida on täpsustatud konkreetsemate ja mõõdetavate tegevustega. Järgnevalt on toodud arengusuunad ja nende realiseerimiseks tehtavad tegevused. Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu kaasajastamine (Albu valla ÜVK arendamise kavast lähtuvalt) 1.1 I programm 2006 - 2007 1.2 II programm 2007 - 2010 1.3 III programm 2010-2017 2.3. Planeeringud 2.3.1. Järvamaa maakonnaplaneering Järvamaa maakonnaplaneering koostati Järva Maavalitsuse poolt 1998. aastal.

Maakonna arengustrateegia määrab kindlaks maakonna arengu soovitavad suun-dumused. Strateegia on suunatud maakonna elanike stabiilselt kõrge elukvaliteedi - turvaliste ja heade elutingimuste, sissetulekute, eneseteostuse võimaluste - kindlustamisele. Selle eesmärgi suunas liikumisel järgitakse tulevikuvisiooni Järvamaast, mida iseloomustab: • konkurentsivõimelisus; • väljakujundatud piirkonnakeskused; • korrastatud asustussüsteem; • tasakaalustatud majanduse areng; • üldine jätkusuutlik, keskkonna- ja ressursisäästlik areng. Järva maakonna arengueeldused on: • olemasolev inimressurss; • geograafiline asend; • Tallinna lähedus, hea ühendus naabermaakondadega; • loodusressursid - viljakas põllumaa, mets, maapõuevarad (lubjakivi, kruus, liiv, turvas); • puhas looduskeskkond; • väljakujunenud teedevõrk; • tugevad piirkonnakeskused (Paide, Türi jt.); • hästi väljakujundatud sotsiaalne infrastruktuur; • pikaajalised põllumajandustootmise traditsioonid; • turvalisus. Järva maakonna arengustrateegia põhiülesanded on järgmised: • arendada välja optimaalne tehniline infrastrutuur; • maksimaalselt soodustada ettevõtluse arengut ja teket; • kaasajastada kutsekoolituse süsteem; • erilist tähelepanu pöörata infotehnoloogia arendamisele ja juurutamisele ning sellealasele koolitusele; • rakendada ressursi- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid; • tagada elanike sotsiaalne turvalisus sotsiaalse infrastruktuuri optimaalse väljaarendamisega; • tutvustada kõigile ja kõikjal Järvamaa arengueeldusi; • laiendada Järvamaa arengule soodsalt mõjuvat koostööd nii kodu- kui välismaal. Veevarustus Järvamaal on üle üheksakümne arvestatava ettevõtte-veetarbija, kelle tegevuse kohta on olemas konkreetne informatsioon. Lisaks neile tarbib põhjavett teadmata arv üksiktarbijaid nii maapiirkonnas kui ka linnades ja asulates. Hinnang olukorrale: • Summaarselt ei ole veevarude defitsiit takistuseks asulate edasiarendamisel. • Veevõtt ja tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt: Paide ja Türi linnas paiknevad maakonna suurimad tööstus- ja teenindusettevõtted ning tarbitakse ca 45 % kogu tarbitavast põhjaveest. • Vee tarbimine näitab viimastel aastatel vähenemist, kuid probleemiks on tarbitava põhjavee kvaliteet. Vee kvaliteedi parandamise eesmärgil tuleb: • kõikidesse asulatesse rajada lokaalsed veevõtukohad; • asulate veetarbe kasvades rajada täiendavaid puurkaeve, veemahuteid ja veejuhtmeid;

Leht 4 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine • jõuda selleni, et kogu tarbitav põhjavesi mõõdetakse. Kanalisatsioon.

Maakonnas tekib ca 33 tuh. m3reovett ööpäevas, millest ca 24 tuh. m3ei vaja puhastamist (kalakasvatus). Ülejäänud 9 tuh. m3reovett puhastatakse, puhastamata reovee juhtimine looduslikesse veekogudesse on lõpetatud. Kokku töötab Järvamaal 63 bioloogilist reoveepuhastit või eraldiseisvat biotiiki. Eesmärgid: • Jätkuvat rekonstrueerimist ja laiendamist vajavad Paide ja Türi linnade reoveepuhastid. • Suur osa maa-asulate reoveepuhastitest vajab rekonstrueerimist või laiendamist. Tiheasustusalad Planeerimisprojekti mahus on määratletud tiheasustusega aladeks linnade ja alevike territooriumid, külaosad mis oma tiheduse ja olemuse seisukohalt vajavad detailplaneeringut, mõisaansamblid ja eraldiseisvad kirikud koos sinna juurde kuuluva hoonestuse ja kalmistutega. Tiheasustusalad on määratletud omavalitsuste seisukohtade, kehtestatud üldplaneeringute ja üldplaneeringutena kehtima jäetud vallaosa planeeringute alusel. Tiheasustusalad Tabel 2

Linn, vald Küla Asula Liik Pindala ha Mõis Kirik Albu Albu külaosa 42.56 Albu mõisaansambel Albu Albu külaosa 16.07 Albu Kaalepi külaosa 39.64 Albu Ahula külaosa 50.51 Albu Seidla 14.12 Seidla mõisaansambel Albu Järva-Madise 4.497 Järva-Madise kirik

2.3.2. Albu valla üldplaneering Albu valla üldplaneering koostati RE Eesti Maauuringud Maaplaneeringud poolt 1995. aastal. Albu vald hõlmab Järva maakonna loodenurga, piirnedes põhjas ja läänes Harju maakonna Anija ja Kõue vallaga, idas ja lõunas Järva maakonna Ambla ja Roosna-Alliku ja Paide valdadega ning kirdes Lääne-Virumaa Tapa vallaga. Maastikuliselt kuulub valla põhja-, lääne- ja lõunaosa Kõrvemaa koosseisu, millele on iseloomulik metsarohke ja hõredasti asustatud maastik. Kõrvemaa maastikku on kujundanud siin jääajal ligi paarsada aastat peatunud mandrijää serv. Jääserva ees kuhjusid mitme rööbitise reana otsmoreenid ja mõhnastikud – kihilistest liivadest künkad. Neile risti moodustusid jäämassi lõhedes sulamisvete poolt sorteerituna ja kuhjatuna loode-kagusuunalised vallseljakud (oosid), mis koosnevad kihilistest liivadest ja kruusadest. Jääaja lõpul ujutasid Kõrvemaad pikka aega üle jääpaisjärvede veed, hiljem algas soostumine. Valla põhjaosale on iseloomulikud vallseljakud ja mõhnastikud valdavalt kuivade nõmme- ja palumetsadega. Piirkonnas voolab Jänijõgi, mis on asustatud kobraste poolt. Valla lääne- ja lõunaosas eraldavad mandrijäätekkelisi positiivseid pinnavorme ulatuslikud soostunud tasandikud. Siin paiknevad Kakerdaja, Laeksaare, Kaalepi ja Tartussaare rabad, Napu-Seli soo- ja soometsaala. Valla põhja-, lääne- ja lõunaosa kuulub Kõrvemaa Riikliku Maastikukaitseala koosseisu. Maastikukaitsealal paiknevad Kakerdaja raba ja Jänijõe uhtlammimets. Valla idaosas paikneb Pandivere kõrgustiku läänenõlval Pandivere Riiklikul Veekaitsealal. Valla piires on kõrgustiku looduslik piir hästi jälgitav tema nõlvasid ümbritseva soode vööndi järgi. Pandivere kõrgustiku aluspõhja moodustavad siin ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimid, mis on kaetud õhukese pinnakattega.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 5 / 48 Valla põhjaosa veestavad Jänijõgi ja tema lisajõed, lõunaosa Jägala jõgi oma lisajõgedega. Jägala, Ambla ja Jänijõgi on lõheliste kudemisjõed. Järved – Kakerdaja, Tartussaare, Kihmjärv, Kõrvenurga, Soojärv jt. on tüüpilised rabajärved või laukad. Oluline koht valla looduslike ressursside seas on maavaradel. Neist vabariikliku tähtsusega on põhjavesi joogiveena ja turvas Epu-Kakerdi soostikus. Veevarustus ja kanalisatsioon Albu valla piirides paiknenud endiste kolhooside territooriumidel veemajandusliku seisukorra hindamiseks koostas RPUI Eesti maaparandusprojekt järgmised tööd (vt. lisa 9): - A. H. Tammsaare nim. kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 07015911. Tallinn, 1991. - «Kaardiväelane» kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 0706881. Tallinn, 1990. Töö käigus uuriti 280 talukaevu ja 33 majandi puurkaevu. Uurimistulemustest lähtuvalt koostati veekaitseskeem. Lisaks veekaitseskeemi koosseisus püstitatud piirangutele rakenduvad Albu valla põllumajanduse ja majandustegevuse korraldamisel kitsendused, millised seonduvad Pandivere Riikliku Veekaitsealaga, kus põhiülesandeks on põhjaveevarude kaitse ja kasutamise reguleerimine vee- ja põhimaakasutajate vahel. Veevarustus

Albu vallas saavad üksiktarbijad vee põhiliselt salv- ja madalatest puurkaevudest, farmid ja eraldiseisvad tootmishooned lokaalsetest, hüdrofooridega varustatud puurkaev-pumplatest ning suuremad asulad sügavatel puurkaevudel põhinevatest puurkaev-pumplatest. Suurema jõudlusega puurkaevude sügavus ulatub 140 m ning need toituvad põhiliselt ülemordoviitsiumi lubjakivides levivast põhjaveest.

Enamuses vastab valla sügavamate puurkaevude vesi lämmastikuühendite sisalduse osas joogivee nõuetele. Uute kaevude rajamisel tuleb arvestada, et joogivee kvaliteediga põhjavett on võimalik saada üksnes 100 – 200 m sügavusega kaevudest ca 50 m sügavuse mantelduse korral. Põhjavesi vallas on enamikul haritavast maast kaitsmata või nõrgalt kaitstud, mistõttu üksiktarbijate kaevude (kuni 34 % kaevude üldarvust) vesi ajuti ei vasta kehtivatele normidele. Uutele üksikmajapidamistele rajatavatel puurkaevudel tuleks kaevud manteldada 15 – 20 m sügavuselt nii, et mantli alumine ots ulatuks vähemalt 10 m sügavusele veekihi sisse. Madalates salvkaevudes on sageli üle normi lämmastikuühendid. Kanalisatsioon. Albu valla asulatesse on seni rajatud viis kanalisatsioonisüsteemi (Albu külas BIO 50 ja BIO 100; Ahula külas BIO 50 ja OXYD 180; Kaalepi külas BIO 100; Otsa veisefarmil BIO 25), milledesse juhitav reovesi puhastatakse bioloogiliselt. Ülejäänud veetarbijate reovesi üksikutest tootmis- ja eluhoonetest kanaliseeritakse kogumiskaevudesse ja imbsüsteemidesse. Suur osa Albu valla territooriumist jääb 1988. aastal moodustatud Pandivere Riikliku Veekaitseala piiridesse. Pandivere Riikliku Veekaitseala piirides tuleb arvestada järgmiste kitsendustega: a) veesäilitusaladel on keelatud heitvett juhtida pinna- ja põhjavette; b) suunatud kasutusega aladel on keelatud suure reostuspotentsiaaliga tootmisobjektide rajamine. Reovett ei tohi immutada maasse. Reoveepuhastid tuleb rajada selliselt, et vältida reovee otsest pääsu paelõhedesse; c) piiratud kasutusega aladel on soovitatav kasutada kuiv- või kompostkäimlaid. Reovee puhastamiseks on vaja rajada omapuhastid – reovesi puhastada pinnases, kruusfiltris, biotiigis või muul viisil. Reovee immutamine pinnasesse on keelatud karstialal ja allikate läheduses (lähemal kui 500 m). Kaheksa suurema asula –Albu, Peedu, Järva-Madise, Ahula, Kaalepi, Seidla, Ageri ja Orgmetsa kohta on koostatud tsoneerimise skeemid möödus 1 : 10 000 (vt. lisa 3), kuhu on märgitud detailplaneeringut vajavate alade piirid. Albu valla üldplaneeringuga tiheasustusalasid määratud ei ole – määratud on tihehoonestusalad (Albu, Peedu, Järva-Madise, Ahula, Kaalepi, Seidla, Ageri ja Orgmetsa), mis vajavad detailplaneeringut. Tiheasustusaladeks on Järvamaa maakonnaplaneeringuga määratud Albu, Järva-Madise, Ahula, Kaalepi ja Seidla külad. Albu valla üldplaneering tuleks terminoloogiliste segaduste vältimiseks viia vastavusse maakonnaplaneeringuga ja tihehoonestualad asendada tiheasustusaladega, millele kehtib detailplaneeringu kohustus ja reoveekogumisalade määratlemise kohustus. 2.3.3. Detailplaneeringud Albu vallas.

Leht 6 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Albu valla üldplaneeringuga on määratud tihehoonestusalad (Albu, Peedu, Järva-Madise, Ahula, Kaalepi, Seidla, Ageri ja Orgmetsa), mis vajavad detailplaneeringut. Albu vallas on koostatud kaks detailplaneeringut: Ahula külas ja Lehtmetsa külas. 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad. Albu vald paikneb Järva maakonna põhjaosas, vald piirneb põhjas ja läänes Harju maakonna Anija ning Kõue vallaga, idas ja lõunas Järva maakonna Ambla, Järva-Jaani, Roosna-Alliku ja Paide vallaga ning kirdes Lääne- Virumaa Tapa vallaga. Kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ainult Ambla ja Järva-Jaani valdadel, ülejäänud valdadel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad koostamisel.

Albu vallas paiknevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektid mõjutavad Tapa, Anija ja Kõue valdade pinnavee kvaliteeti ja ei mõjuta Ambla, Roosna-Alliku, Järva-Jaani ja Paide valdade territooriumil pinnavee kvaliteeti. Albu valla kõik suuremad asulad paiknevad Jägala jõe valgalal. Albu vallal naabervaldadega ühiseid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole. 2.3.5. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. Vabariigi Valitsus kehtestas 3. aprilli 2001. a. määrusega nr. 124 «Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine» Pandivere põhjavee alamvesikonna, mis kattub mõnevõrra vähendatud piirides Pandivere Riikliku Veekaitsealaga.

Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 17 kehtestati Pandivere ja -Põltsamaa nitraaditundlik ala ja kaitse-eeskiri. Pandivere põhjavee alamvesikond moodustab selle nitraaditundliku ala Pandivere nitraaditundliku piirkonna. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekt valmis 2002. a. juunis. Pandivere põhjavee alamvesikonna faktiline andmestik on koondatud geograafilisse infosüsteemi (GIS) ja andmetabelite teave on kasutatav koos teiste keskkonnaandmetega digitaalkaardil. Veemajanduskavaga on võimalik tutvuda AS Maves koduleheküljel aadressil www.maves.ee. Pandivere alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid. Puhta joogivee tagamine, vee-elustiku kaitse, veekogude kalamajanduslike kasutusvõimaluste säilitamine, aktiivse puhkuse võimaldamine ja maastiku esteetilise väärtuse säilitamine. Samas on oluline tagada majanduse arenguks vajalikud ressursid (nagu mullaviljakus) looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Joogivesi. Lähiperioodi (2006) esmane eesmärk on ohutu joogivee tagamine kogu Pandivere elanikkonnale: joogivesi ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Kaugemas perspektiivis (2013) peab joogiveevarustussüsteemide (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: peab olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas ja peab olema tehnilistele normidele vastav. Põhjavesi. Eesmärgiks on regionaalse põhjavee toiteala kaitse ja kvaliteetse joogivee säilitamine piirkonna elanikele. Maapinnalähedase veekihi põhjavesi piirkonnas, ka põllumajandusaladel, peab lämmastikuühendite osas vastama joogivee normidele. Ülemise vööndi allikate vee nitraatioonisisaldus peab olema alla 50 mg/l. Suurte allikate nitraatioonisisaldus alla 25 mg/l. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest, keskkonnaohtlike objektide vastavus keskkonnanõuetele, olemasolevate reostuskollete kontroll ning põhjavee reostuse lokaliseerimine. Enamuse veehaarete ja erakaevude vesi väljaspool suuremaid asulaid peab vastama ilma töötlemata joogivee nõuetele. Pinnavesi. Eesmärgiks on pinnaveekogude hea seisund, et veekogud oleksid hapnikurikkad ning sobiksid väärtuslike kalaliikide elupaikadeks ja kalakasvatuste rajamiseks. Joogiveeks kasutatav pinnavesi peab vastama joogiveeks kasutatava pinnavee nõuetele. Suuremate allikajärvede vesi peab vastama suplusvee nõuetele (nitraatiooni sisalduse osas joogivee nõuetele). Reoveepuhastitest veekogudesse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määruse nr. 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» nõuetele mille alusel on antud vee erikasutusluba 38 väikeasulale ja 21 hajaasustusobjekti reoveepuhastile.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 7 / 48 Pandivere alamvesikonna veemajanduskava meetmekavas aastateks 2003 – 2014 on toodud järgmised tegevused: • Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise kavade väljatöötamine omavalitsustes 3,0 milj. krooni. • Veevarustussüsteemide korrastamine 93,5 milj. krooni. • Uute kaevude rajamine. • Põhjaveevarude uuringud 1,0 milj. krooni. • Veehaarete kaitse reostuse eest, sanitaarkaitsealade rajamine 0,3 milj. krooni. • Jääkreostuse lokaliseerimine ja likvideerimine 5,0 milj. krooni. • Olemasolevate kütusehoidlate korrastamine 0,7 milj. krooni. • Reoveepuhastusseadmete ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 80,1 milj. krooni. • Fosforiärastusseadmete paigaldamine Kadrina reoveepuhastile 0,1 milj. krooni. 2.3.6. Harju alamvesikonna veemajanduskava.

Projekti «Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamise ja arendamise tehniline abi» eesmärk on toetada Eesti valitsust veepoliitika raamdirektiivi rakendamisel. Projekti konkreetsed eesmärgid on järgmised: - Harju alamvesikonna veemajanduskava väljatöötamine vastavalt EL -i veepoliitika raamdirektiivile, et toetada tulevasi investeeringuid vee- ja kanalisatsioonisektoris; - metodoloogia ja hea tava arendamine muude Eesti vesikondade jaoks. Projekt koosneb kolmest komponendist: - Harju alamvesikonna veemajanduskava väljatöötamine; - koolituse korraldamine ja suutlikkuse suurendamine; - veepoliitika raamdirektiivi rakendamise metodoloogia katsetamine. Projekt oli täitmiseks antud rahvusvahelisele konsortsiumile, mida juhtis Grontmij Nederland bv. Projekt käivitus 10. jaanuaril 2005 ja projekti lõpptulemused esitati mais 2006. aastal. Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamist rahastasid Euroopa Liit, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium.

Projekti I etapi käigus koguti ja süstematiseeriti olemasolev info Harju veemajanduskava piirkonna veekogude seisundi, joogivee kvaliteedi, inimmõju ja teiste veemajanduse valdkondade kohta. Koostati piirkonna veemajandust puudutav meta-infosüsteem ja geograafiline infosüsteem. Põhjavee ja pinnaveekogude ning kalastiku seisundi hindamiseks tehti lisaks riiklikule seirele märkimisväärses mahus täiendavat seiret. I etapi tulemusena anti hinnang piirkonna veekogude keemilisele ja ökoloogilisele seisundile ning põhjaveekogumite kvantitatiivsele ja keemilisele seisundile. Projekti II etapina koostati veekeskkonna seisundi ja inimmõju hinnangul ning majandusanalüüsil põhinev meetmeprogramm, mille eesmärgiks on veekogude ja põhjavee hea seisundi saavutamine ning elanikkonna kvaliteetse joogiveega varustamine. Et tagada erinevate seisukohtade arvestamine ning seeläbi ka veemajanduskava eesmärkide saavutamine, kaasati veemajanduskava väljatöötamisse kõik asjahuvilised ja erinevate veemajanduslike huvidega osapooled. Albu valla ÜVK AK seisukohalt on oluline Harju alamvesikonna veemajanduskavas antud hinnang veekogudele, mis on eelvooluks ärajuhitavale heitveele. Albu valla heitveed juhitakse otse, või Ambla jõe ja Neitla kraavi kaudu Jägala jõkke. Kompleksseire tulemuste põhjal on Jägala jõe seisund keskmise ja hea vahepeal. Ambla jõe seisund on keskmine (moderate). Vastavalt Harju alamvesikonna veemajanduskavale on Jägala jõe bioloogiline seisund ülemjooksul lähtudes Briti ASPT indeksist keskmine, kesk- ja alamjooks aga kohati väga hea või hea. Lõpliku klassifikatsiooni alusel (joonis 3.12 Surface Water Technical Background Dokument) on Jägala jõe seisund ainult keskmine (moderate), mille tulemusena tulevikus, juhul kui seisundi hindamise kriteeriume ei muudeta, võib tekkida vajadus heitvee väljalaskudele kehtestada karmimad nõuded kui tänase päeva seisuga on fikseeritud heitvee veekogusse juhtimise määruses Albu valla põhjavee seisundi hinnang Harju alamvesikonna veemajanduskavast lähtuvalt on hea. Harju alamvesikonna veemajanduskava koostajate kontaktandmed: Koordinaatorid. Rene Reisner tel.: 6262855; e-post: [email protected] Silja Einberg tel.: 6262954; e-post: [email protected] Anu Ideon tel.: 6274183, 5286817; e-post: [email protected] Eili Erg tel.: 6411151, 56262839; e-post: [email protected] Aare Toomist tel.: 6605018, 55533776; e-post: [email protected] Projektijuhid. Toomas Pallo tel.: 6411151, 5068330; e-post: [email protected] Teun Botterweg e-post: [email protected] (vmk) Erwin de Bruin e-post: [email protected] (vmk) Majandusanalüüs, investeerimisplaan. Klaas-Jan Reincke tel.: 56674014; e-post: [email protected] 2.4. Muud andmed. 2.4.1. Põhjaveevarude uuringud.

Leht 8 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Albu valla territooriumil põhjaveevarude põhjalikke uurimistöid viimastel aastatel teostatud ei ole. Viimane ja ainuke tõsisem uurimistöö teostati RPUI «Eesti Maaparandusprojekt» poolt: - A. H. Tammsaare nim. kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 07015911. Tallinn, 1991. - «Kaardiväelane» kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 0706881. Tallinn, 1990. Väljavõtted nimetatud töödest on toodud esialgse ÜVK AK lisades. Pandivere kõrgustiku põhjavee varu ja kvaliteeti on peale seda uuritud põhjavee seire läbiviimise käigus. Uurimistulemused on piisava täpsusega esitatud AS Maves poolt 2003. aastal koostatud töös «Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava» ja neid tulemusi on arvestatud ka Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamisel. 2.4.2. Tehnovõrkude joonised.

Albu vallas paiknevate asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jooniseid on väga vähe säilinud. Vanade jooniste täpsus on väike ja sageli ei vasta joonistel toodu tegelikule situatsioonile, millest tulenevalt on soovitatav lähitulevikus koostada vastavalt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise järjekorrale uued joonised Käesoleva töö koosseisus olid kasutada järgmised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide skeemid ja joonised: 1. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 1. köide seletuskiri. Tallinn, 2000. 2. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 2. köide reoveepumplad. Tallinn, 2000. 3. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 3. köide reoveetorustikud. Tallinn, 2000. 4. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 4. köide reoveepuhasti. Tallinn, 2000. 5. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 5. köide töömahtude loetelu. Tallinn, 2000. 6. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Geodeetiliste uurimistööde aruanne. OÜ GeoMetria. Töö nr. T-442. Tallinn, 2001. 7. Albu asula kanalisatsioonitrassi teostusjoonised. OÜ Georam. Töö nr. 55/05-02. Paide, 2002. 8. Ahula veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine. AS Schöttli Keskkonnatehnika & OÜ Enno Projekt. Töö nr. S-02-2; E-02-138. Tööjoonised. Tallinn, 2002. 9. Ahula veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine. AS Schöttli Keskkonnatehnika & OÜ Enno Projekt. Töö nr. S-02-2; E-02-138. Tööjoonised; taotluseelarve. Tallinn, 2002. 10. Järvamaa, Albu vald. Ahula küla maa-ala topo-geodeetilised uurimistööd. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ. Töö nr. TT-0941. Tallinn, 2002. 11. Järvamaa, Albu vald, Ahula küla. Ahula küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine. Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ. Töö nr. GE-0423. Tallinn, 2002. 12. Ahula veevarustuse ja kanalisatsiooni renoveerimine. Antikor OÜ. Töö nr. A-06-02. Veepuhastusjaam- Pumpla. Köide EA2. Põhiprojekt. Elektripaigaldis ja automaatika. Tallinn, 2002. 13. Ahula veevarustuse ja kanalisatsiooni esimese ehitusjärgu rekonstrueerimistööd. OÜ Georam. Töö nr. 56/13-02. Paide, 2002. 14. Järva maakond, Albu vald Ahula alevik. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Teostusprojekt. OÜ Ösel Plan. Töö nr. 21-04. Kuressaare, 2004. 15. Veevõtu ja –saastelubade taotlusmaterjalide koosseisus toodud skeemid. Lisaks eespoolnimetatuile õnnestus arhiividest leida ainult mõningaid tehnovõrkude plaanide tähtsusetuid fragmente, mis tehnovõrkude hooldajate ja käesoleva töö autorite hinnangul ei vasta suures osas tegelikule olukorrale ja ei oma arengukava koostamisel lähtematerjalina tähtsust. 2.4.3. Vee erikasutusload. Albu valda Albu, Ahula, Ageri, Peedu, Kaalepi, Seidla, Järva-Madise ja Orgmetsa asulatesse on väljastatud järgmised vee erikasutusload: 1. Albu VA «Teenus» (Ahula, Seidla, Albu (Männi), Kaalepi ja Ojaküla külad). Veevõtu ja –saasteluba nr. 28. Aadress: Järvamaa, Järva-Madise, 73402. Vastutav isik: juhataja hr. Kuldar Tammik, tel.: 3820500; 5533988, faks: 3820501, e-post: [email protected]. Kehtivusaeg kuni 01. 01. 2007. a. 2. Ageri Agro TÜ (Ageri noorkarjalaut). Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-21502. Aadress: Järvamaa, Albu vald, Ageri küla. Vastutav isik: Tiina Sommer, tel.: 5224664, e-post: [email protected]. Kehtivusaeg: 01. 12. 2003. a. – 01. 12. 2008. a. 3. Farmiks Agro OÜ. Vee erikasutusluba nr. 66. Aadress: Järvamaa, Ahula, Albu vald, 73402. Kehtivusaeg: 01.01. 2002. a. – 01.01. 2007. a. 4. Ristiku PM (Kaalepi loomakasvatus). Vee erikasutusluba nr. 8. Aadress: Järvamaa, Albu vald, Kaalepi küla, 73401. Vastutav isik: Alar Assmann, tel.: 3820649. Kehtivusaeg: 01. 07. 2002. a. – 01. 07. 2007. a.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 9 / 48 5. Leo Valdvee (Ojaküla – Kelneri puurkaev). Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-15353. Aadress: Järvamaa, Albu vald, Ojaküla küla. Vastutav isik: Leo Valdvee, tel.: 3837653, 51907810, e-post: [email protected]. Kehtivusaeg: 01. 04. 2003. a. – 01. 04. 2008. a. 6. Tammsaare OÜ (Otsa suurfarm, Aru lüpsifarm, Albu sigala). Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-12338. Aadress: Järvamaa, Albu vald, Albu küla, 73402. Vastutav isik: Agu Sammelselg, tel.: 3837724. Kehtivusaeg: 13. 09. 2002. a. – 01. 07. 2007. a. 7. Mihkli Talu (Ahula tootmishoone). Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-35450. Aadress: Järvamaa, Albu vald, Ahula küla. Vastutav isik: Meeri Metso, tel.: 5115189. Kehtivusaeg: 01. 02. 2005. a. – 01. 01. 2010. a. 2.5. Kokkuvõte. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks vajalikud materjalid ja lähteandmed on osaliselt ebapiisavad: - suures osas puuduvad asulate veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste täpsed joonised, osaliselt on olemas tehnovõrkude skemaatiline materjal; - väiksemate külade tootmisettevõtetes ei mõõdeta tarbitava vee hulka ning tekkivat reovee hulka ja reostuskoormust; - joogivee kvaliteedi analüüsiandmed on lünklikud ja kohati puuduvad. Planeeringute informatsioonisisaldus on aegunud ja neid on soovitatav lähiajal täiendada. Üldjuhul oli saadav informatsioon olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta siiski üldine ja sageli aegunud. Mõningal juhul jäi ka arhiividest saadud informatsioon küllaltki pinnapealseks, mille põhjuseks oli materjalide puudumine. Kahjuks on suur osa arhiivimaterjalidest reformide käigus kaduma läinud või hävinenud. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigi valla territooriumil paiknevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilise seisukorra ja asukoha kohta on vaja teostada küllaltki suures mahus täiendavaid uurimistöid – esmajärjekorras joogivee kvaliteedi kohta (viimasest tõsisemast uurimistööst on mõõdunud 14 aastat). Soovitatav on need tööd teostada lähiajal ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arendamise kava.

3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad. 3.1. Keskkond. 3.1.1. Üldandmed. Demograafiline situatsioon – demograafilise situatsiooni kirjeldab elanike arv ning selle soolis-vanuseline struktuur. Elanike arvu dünaamika omab võimalikku mõju ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutajate hulgale ning veetarbimisele ja heitvee ärajuhtimise teenuse tarbimisele. Tööhõive, töötus ja tulud. Tööhõive mõjutab otseselt elanikkonna tulubaasi, mis on oluline elanikkonna kui vee-ettevõtte klientide maksevõime tagamisel. Oluline on silmas pidada, et kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele ei ületaks 5% leibkonna liikme tuludest. Selle tingimuse täidetus tähendab vee- ettevõtlusega seotud ühe olulise riskiteguri ärajäämist. Töötute hulk ja dünaamika kajastub eelkõige töötu abirahade kasutuses, kuid kahtlemata peegeldub pikemaajaliselt ka valla kulutustes toimetulekutoetustele. Tööhõive ning elanike tulubaas kindlustavad valla tulubaasi. Kuna vallavalitsus ja vee-ettevõte on veemajandusprojektides lähedased partnerid edaspidigi, siis on oluline silmas pidada, et kohaliku omavalitsuse rahaline käekäik omab mõju ka vee-ettevõtte võimalustele osutada vee- ja kanalisatsiooniteenust selliselt, et see rahuldaks elanikkonna vajadusi. Ettevõtlus. Valla ning vallaelanike tulubaasi kujundavad vallas tegutsevad ettevõtted, kes on kohalikule elanikkonnale tööandjaks. Olulised tegurid kohaliku majandusaktiivsuse kirjeldamisel, mille uurimisest konsultant ka käesolevaga lähtub, on tegutsevate ettevõtete aktiivsus ja võimsus, samuti Albu valla atraktiivsus ettevõtete laienemiseks või uute tegutsejate kaasamiseks. Vaatluse alla võetakse ühelt poolt edutegurid ja teiselt poolt vajakajäämised – sekkumist nõudvad valdkonnad. Albu vald paikneb Järva maakonna põhjaosas, vald piirneb põhjas ja läänes Harju maakonna Anija ning Kõue vallaga, idas ja lõunas, Järva maakonna Ambla, Roosna-Alliku ja Paide vallaga ning kirdes Lääne-Virumaa Tapa vallaga. Valla pindala on 257 km², mille poolest on ta Järvamaa suuruselt teine omavalitsus. Maastikuliselt kuulub Albu valla põhja-, lääne- ja lõunaosa Kõrvemaa koosseisu, millele on iseloomulik metsarohke ja hõreda asustusega maastik. Valda läbivad Pärnu-Rakvere ja Piibe maantee, Kaalepi-Albu-Lehtmetsa jt teed. Albu valla elanikele on olulise tähtsusega ka Lehtmetsast läbi Alavere ja Aruküla Tallinnasse suunduv Jäneda-Perila tee, mis on siit lühim tee Tallinna (Järva-Madiselt Tallinnasse ca 80 km). Albu vallas elas 2005 aasta seisuga 1401 inimest (vaid 0,1% Eesti rahvastikust). Valla asustustihedus on üks Järvamaa väiksemaid - 6,0 in/km². Valla idaosa kuulub Pandivere kõrgustiku äärealale, sellel suhteliselt väikesel territooriumil paikneb suurem osa valla elanikest. Viimase viie aasta jooksul on rahvastik vähenenud paarikümne inimese võrra. Valla rahvastiku püsimajäämiseks tuleb säilitada ja juurde meelitada eelkõige tööealisi elanikke ning noori peresid, pakkudes neile töö- ja elamisvõimalusi ning vaba aja veetmise ja enesearendamise võimalusi. Albu valla territooriumil asub kolm suurt kaitseala: Kõrvemaa maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala ja Vulbi taimeharulduste kaitseala. Valda läbivad mitmed jõed, millest enamik kuulub Jägala jõe vesikonda. Suuri järvi Albu valla territooriumil ei ole. Siin on hulgaliselt märgalasid, suuremad neist on Kakerdi, Kautla, Seli,

Leht 10 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Kodru ja Tartussaare raba. Valla veeressursse kasutatakse Tallinna varustamisel veega. Albu vallas asuvatest maa-ainese (kruus, liiv) karjääridest on tänaseks osaliselt kasutuses Neitla. 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus. Albu vald asub Pandivere kõrgustiku loodenõlval ja Pandivere Riikliku Veekaitseala põhjapiiri äärsel piiratud kasutusega alal. Absoluutkõrgused on ca 70 – 85 m. Aluspõhjas avanevad valla põhjaosas ülemordoviitsiumi nabala ja vormsi ning kesk- ja lõunaosas lademete lubjakivid. Lubjakive läbivad üksikud kirde-edela suunalised rikkevööndid. Pinnakate koosneb peamiselt savimoreenist, keskmise paksusega 4-7 m, mille all on lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi. Turvast esineb laialdaselt liigniisketel maa-aladel Albu asulast läänes. Pinnakatte setetega seotud pinnasevesi on vähetähtis – kasutuses on üksikud salvkaevud. Põhjavesi levib peamiselt ülemordoviitsiumi ja keskordoviitsiumi Rakvere lademe karbonaatsetes kivimites. Kuna alumiste veekihtide veeand on väike, siis on eriti aktuaalne pindmiste veerikaste veekihtide (valla põhjaosas kuni 60 m ja lõunaosas kuni 110 m sügavusel) kvaliteedi säilitamine. Pindmised veekihid on avatud inimtegevuse mõjule. Põhjavee kalle on lääne suunas. Pindmise põhjaveekihi tase on kaevudes 3-5 m sügavusel maapinnast. Karstinähtused on põhiliselt levinud Albu ja Järva-Madise asulate vahelisel alal. Tarbevesi võetakse 65 - 110 m sügavustest kaevudest ülemordoviitsiumi põhjaveelademest, mis on hea kvaliteediga. Orgmetsa küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Orgmetsa küla elamute puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 5,0 m lubjakivirähk; - 5,0 – 40,0 m lubjakivi. Kaalepi küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on küla puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 2,0 m liivsavi kruusa ja veerisega; - 2,0 – 25,8 m lõheline lubjakivi; - 25,8 – 74,0 m dolomiidistunud lubjakivi; - 74,0 – 88,0 m savikas lubjakivi; - 88,0 – 126,0 m lubjakivi; - 126,0 – 140 m savikas lubjakivi. Seidla küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Seidla tärklisetsehhi puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 3,5 m saviliiv kruusa ja munakatega; - 3,5 – 10,5 m lubjakivi; - 10,5 – 21,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 21,0 - 90,0 m lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi; - 90,0 – 115,0 m tihe lubjakivi; - 115,0 – 125,0 m savikas lubjakivi; - 125,0 – 140,0 m lubjakivi. Ahula küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Ahula elamute ja söökla puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 4,9 m saviliiv lubjakivi tükkidega; - 4,9 – 52,0 m dolomiidistunud lubjakivi mergli vahekihtidega; - 52,0 – 63,0 m savikas lubjakivi; - 63,0 - 100,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 100,0 – 115,0 m savikas lubjakivi. Albu küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Albu elamusektori puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 11,0 m liivsavi kruusa ja munakatega; - 11,0 – 33,5 m lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi üksikute merglilise lubjakivi vahekihtidega; - 33,5 – 42,0 m mergliline lubjakivi; - 42,0 - 65,0 m lubjakivi; - 65,0 – 75,0 m mergliline lubjakivi lubjakivi vahekihtidega. Tarbevee saamiseks on lisaks puurkaevudele rajatud kuni 6 m sügavusi salvkaevusid. 3.1.3. Põhjavesi. Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimeste tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitlemiseks kasutatavad joogiveega kokkupuutuvad seadmed ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele. Ühisveevärgis peab olema joogivee nõuetekohane kvaliteet tagatud kuni liitumispunktini. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2 ja 3 esitatud piirsisaldusi ja loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui mikrobioloogilised, keemilised ja radioloogilised

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 11 / 48 kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2, 3 ja 4 esitatud piirsisaldusi. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees Tabel 3

Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Clostridium perfringens (koos PMÜ/100 ml 0* eostega)1 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0*

1 – Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridium perfringens esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes, näiteks cryptosporidiumi. Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees Tabel 4

Aine Ühik Piirsisaldus Akrüülamiid μg/l 0.10* Antimon μg/l 5.0 Arseen μg/l 10 Benseen μg/l 1.0 Benso(a)püreen μg/l 0.010 Boor mg/l 1.0 Bromaat μg/l 10* 1,2-dikloroetaan μg/l 3.0 Epikloorhüdriin μg/l 0.10* Elavhõbe μg/l 1.0 Fluoriid mg/l 1.5 Kaadmium μg/l 5.0 Kroom μg/l 50 Nikkel Fg/l 20 Nitraat mg/l 50* Nitrit mg/l 0.50* Pestitsiidid μg/l 0.10* Pestitsiidide summa μg/l 0.50* Plii μg/l 10 Polütsüklilised aromaatsed μg/l 0.10* süsivesinikud (PAH) Seleen μg/l 10 Tetrakloroeteen ja trikloroeteen μg/l 10* Trihalometaanide summa μg/l 150* Tsüaniidid μg/l 50 Vask mg/l 2.0* Vinüülkloriid μg/l 0.50* Radioloogilised näitajad Efektiivdoos MSv/aastas 0.10* Triitium Bq/l 100*

* - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid». Indikaatornäitajad joogivees Tabel 5

Näitaja Mõõtühik Rahuldav joogivee kvaliteediklass Alumiinium μg/l 200 Ammoonium mg/l 0.5

Leht 12 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Elektrijuhtivus S cm -120 °C juures 2500* Jääkkloor mg/l ≥0.2 ja ≤0.5* Jääkosoon mg/l 0.3* Kloriid mg/l 250* Mangaan μg/l 50 Naatrium mg/l 200 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5.0* Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ilma ebatavaliste muutusteta* Raud μg/l 200 Sulfaadid mg/l 250* Vesinikioonide kontsentratsioon PH ühik ≥6.5 ja ≤9.5* Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta

* - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid».

Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab Lääne-Viru (1004 km2) ja Järva (1378 km2) maakondi, asudes 21 omavalitsuse territooriumil. Siin asuvad Rakvere, Tapa ja Tamsalu linnad ning suurematest alevikest , Järva-Jaani, Kadrina, Vinni, Sõmeru, ja Väike-Maarja. Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41 % infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O- Cm ja Cm-V veekiht). Need levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda. Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt. Siluri-ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Valdav osa kasutatavast põhjaveest on kuni 70 meetri sügavusel. Enamus väiketarbijaid saavad oma vee siluri-ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Siluri-ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja väävelvesinikku. Ordoviitsiumi-kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks on Pandivere kõrgustiku põhjaosas 60…80 m sügavusel ning jääb ala lõunaosas 200 m sügavusele. Ülemiseks veepidemeks on Varangu lademe argilliit ja savi ning Latorpi lademe savikas glaukoniitliivakivi. Veekihi paksus on 25…30 m ja veejuhtivus on suurim alamvesikonna põhjaosas. Ordoviitsiumi-kambriumi vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal). Põhjavesi on looduslikult enamasti hea kvaliteediga. Kambriumi-vendi (Cm -V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres aga juba 311 m sügavusel maapinnast, ning on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Veekihi paksus on kuni 90 m. Kambrium- vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihte eraldab 65…85 m paksune Lontova lademe «sinisavi». Põhjaveekihi vesi on surveline. Alamvesikonna lõunaosas on veekihi vesi soolakas. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu. Põhjavee kvantitatiivne seisund. Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. O-Cm ja Cm-V veekompleksides on alamvesikonna põhjaosa linnade veehaarete piirkonnas tekkinud kohalikud alanduslehtrid.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 13 / 48 Põhjavett tarbitakse lubatud varude piires ja põhjavee tasemete mõõtmised näitavad tasemete stabiilsust. Põhjaveekihtide kvantitatiivne seisund on hea. Põhjavee kvalitatiivne seisund. Põhjavee kvalitatiivne seisund on käesoleval ajal kõikides põhjaveekompleksides valdaval osal alamvesikonnast hea. Kuna siluri-ordoviitsiumi põhjaveekogumi reostumise oht on reaalne, on põhitähelepanu pööratud selle veekompleksi veekvaliteedi jälgimisele. Riskipiirkonnad. Piirkonniti on siluri-ordoviitsiumi põhjavesi reostunud lämmastikühenditega. Naftaproduktidega on reostunud vesi Rakvere ja Tapa piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses võib esineda bakterioloogilist reostust. Kuni kõik jääkreostuskolded ning mittekorras vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, on reaalne oht põhjavee reostumiseks õliproduktide ja kemikaalidega. Põhjavee üldseisundi võib käesoleval ajal alamvesikonnas tervikuna hinnata heaks.Alamvesikonna veevarude hea seisundi säilitamisel on määrava tähtsusega oluliste karstialade, karstijärvede ja allikarühmade kaitse. Tuleb kaitsta ka kõiki üksikallikaid ja karstilehtreid. Albu vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutuslubadega. Albu VA «Teenus» lubatud veevõtt on: - Ahula küla puurkaevust nr. 3596 on 2005. aastal 18 000 m3ja 2006. aastal 18 000 m3; - Seidla küla puurkaevust nr. 1654 on 2005. aastal 860 m3ja 2006. aastal 860 m3; - Albu küla elamute puurkaevust 2005. aastal 12 000 m3ja 2006. aastal 12 000 m3. Ageri Agro TÜ lubatud veevõtt on: - Ageri noorkarjalaut puurkaevust nr. 1496 on 2005. aastal 5570 m3ja 2008. aastal 5107,66 m3 Farmiks Agro OÜ lubatud veevõtt on: - Puurkaevust nr. 3024 on 2005. aastal 8000 m3ja 2006. aastal 8000 m3 Ristiku PM lubatud veevõtt on: - Kaalepi puurkaevust nr. 2247 on 2005. aastal 14600 m3ja 2007. aastal 7300 m3. Leo Valdvee lubatud veevõtt on: - Ojaküla – Kelneri puurkaevst puurkaevust nr. 5190 on 2005. aastal 4800 m3ja 2008. aastal 4800 m3. Tammsaare OÜ lubatud veevõtt on: - Otsa suurfarmi puurkaevust nr. 1674 on 2005. aastal 15000 m3ja 2007. aastal 7500 m3; - Aru lüpsifarmi puurkaevust nr. 6060 on 2005. aastal 11000 m3ja 2007. aastal 5500 m3; - Albu sigala puurkaevust nr. 2801 on 2005. aastal 7000 m3ja 2007. aastal 3500 m3. Mihkli Talu lubatud veevõtt on: - Ahula tootmishoone puurkaevust nr. 2597 on 2004. aastal 6000 m3; - Neitla farmi puurkaevust nr. 3566 on 2004. aastal 2000 m3. Albu Põhikoolile, Orgmetsa külas Harry Vask, Ageri küla elamule ja Ahula külas (Risuküla) Arvo Kirsipuule lubatud veevõtu piiri ei ole seatud. Albu valla Albu, Peedu, Kaalepi, Seidla, Ageri, Orgmetsa ja Ahula asulate puurkaevpumplate andmed ja puurkaevude veekvaliteedi näitajad. Tabel 6

Näitaja Albu Peedu Kaalepi Seidla Ageri Orgmetsa Ahula Puurk. 6060 5190 SP – 26 Elamute 2247 1654 Ei ole 2998 3596 passi nr. Männi Kelneri Kooli Ristiku Tärklis elamud elamud k. elamud Põhjavee O3 O3 O3 O3 O3 O3-2 O3 O3-2 kith Puurimise 1989 1982 1995 1990? 1968 1966 1971 1973 aasta Tootlikkus 4,0 14,4 24,1 6,3 13,8 m3h

Leht 14 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Regul. Hüdro- hüdro- Hüdro- hüdro- hüdro- hüdro- hüdro- vee- Sagedus- Seade foor foor foor foor foor foor foor automaat muunduriga pumbad Sanitaartsoon50 40 40 50 50 50 puudub 50 50 m Veepuhastusseadeei ole ei ole on ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole on Veepuhastusseadmeon vaja, on vaja, On vaja, Ei ole On vaja ei tea ? ei ole vaja on (Fe ja vajadus üle normi üle normi on UV vaja eraldada H2S) uus Fe Fe seade Fe veepu- hastusjaam Puurkaevu 75 65 45 140 140 40 115 sügavus m Pumba EN-24 Vene HЖ - 6 Grundfos vee- Grundfos mark pump automaat Q kulu- kulu- Kulu- Ei ole kulumõõtja Ei ole kulu- kulumõõtja mõõtevahendmõõtja mõõtja mõõtja kulumõõtja mõõtja Vajab hoone san. Maa sees Ei vaja vana hoone ja Vaja ehit. Hoone Kõik on rekonstrueerimistkap. Remont, läbim. rek. hüdrof. elekter ja Uus kaev vajab uus remont, torud 2 m r/bet demon- torud rek, remonti, torustik välja kaev on teerida elekter välja vahet korras rek. vahet. Ammoonium<0,29 25 <0,02 <0,02 <0,29 <0,29 + NH4 mg/ l (0,5) PH (6,5 – 7,4 7,84 7,38 7,3 7,29 7,37 9,5) Üldraud 0,24 0,68 0,11 <0,01 0,31 0,2 0,13 Fe mg/l (0,2) Kloriid 8,0 17,8 17,8 15,8 98,0 18,4 Cl-mg/l (250) Nitraat 1,32 <0,45 <0,45 6,8 2,64 25,5 0,44 - NO3 mg/l (50) Nitrit 0,026 <0,003 <0,003 0,009 0,026 0,02 - NO2 mg/l (0,5) Oksüdeeritavus 0,9 1,4 1,2 mgO/l (5,0) Üldkaredus5,4 5,3 5,0 8,2 5,59 mg-ekv/l (10) Sulfaat 14,2 23,4 25 34,0 25,0 15,0 mg/l (250)

Albu valla Albu, Peedu, Kaalepi, Seidla, Ageri, Orgmetsa ja Ahula asulate puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 6 järg

Näitaja Albu Peedu Kaalepi Seidla Ageri Orgmetsa Ahula Boor B 0,08 0,08 mg/l (0,3) Fluoriid 1,36 0,69 0,46 F-mg/l (1,5)

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 15 / 48 Tsüaniid μg/l (50) Plii Pb <1,0 <1,0 μg/l (10,0) Kaadmium Cd μg/l (5,0) Kroom <0,4 <0,4 Cr μg/l (50,0) Nikkel Ni μg/l (20,0) Vask Cu <0,01 <0,01 mg/l (2,0) Mangaan 11 <10 Mn μg/l (50,0) Seleen Se μg/l (10,0) Arseen As μg/l (10,0) Elavhõbe Hg μg/l (1,0) Antimon Sb μg/l (5,0) 1,2 dikloroetaan μg/l (3,0) Tetrakloroeteen μg/l (10) Trihalometaanide summa μg/l (100) Benseen μg/l (1,0) PAH –d summa μg/l (0,10) Benso(a)püreen μg/l (0,010) Escherichia<1 0 0 <1 0 <1 coli 100 PMÜ ml (0) Coli- <1 0 0 <1 0 <1 laadsed bakterid 100 ml PMÜ (0) Enterokokid<1 0 0 <1 0 <1 100 ml PMÜ (0)

Tabelist 6 nähtub, et Albu valla puurkaevudest võetud proovide analüüsitulemused on puudulikud, kohati puuduvad üldse ja et esialgsete andmete järgi tuleb 4 puurkaevu vett puhastada. Üle normi on 4 puurkaevus raud. Praegu on joogivee rauast puhastamise seadmed Ahula uues joogiveepuhastusjaamas.

Leht 16 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteeti viimasel 14 aastal põhjalikult uuritud ei ole ja nende kohta andmed puuduvad. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. Eraldi probleemiks on omal ajal mustast metallist – malm- ja terastorudest ehitatud ja üledimensioneeritud tarbevee jaotustorustik, mis on kohati läbi roostetanud ja roostet täis settinud. Vesi jõuab tarbijani seoses üledimensioneeritud torustikega sageli mitme ööpäevase ajanihkega ja vee kvaliteet halveneb torustikes oluliselt. Hinnata tuleb torustike tehnilist seisukorda ning amortiseerunud ja mittesobivad torustikud tuleb välja vahetada. 3.1.4. Pinnavesi.

Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru ja Harju) jõed. Pandivere põhjavee alamvesikonna vooluvetevõrgu tihedus on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem, ligikaudu 0,05 km/km2. Alamvesikonna järvesus on väga väike, üle 50 hektari suuruseid järvi polegi. Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9, viimastest suurim on Varangu allikajärv (8 ha). Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja –järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi.

Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved, millest tuntumad on Võhmetu-Lemküla järved -Neeruti oosiaheliku naabruses, nn Assamalla luht Tartu-Rakvere maantee ääres, Savalduma karstiala järved jt. Pärast vee aeglast maapõue imbumist jäävad need nõod taas kuivaks. Sellest tulenevalt nimetatakse Pandivere kõrgustikku ajutiste järvede maaks. Sõltuvalt looduslikust eripärast kuuluvad rohketoiteliste järvede hulka Väinjärv, Jäneda Kalijärv ja Käravete paisjärv ning pruuniveeliste vähetoiteliste järvede hulka kuulub Udujärv.

Pandivere kõrgustiku keskosas, pindalaga 1375 km2infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59 %. Pandivere põhjavee alamvesikond haarab kogu infiltratsiooniala ja Pandivere kõrgustikku ümbritseva allikate esimese vööndi. Suuremad allikad on Norra-Oostriku, Kihme, Jäneda, , Lavi, Kulina ja Simuna. Veekogude vee keemiline seisund on reeglina hea. Nitraatlämmastiku sisalduse poolest ei vasta Pandiveres jõgede ülemjooksude vesi küll sageli hea klassi nõuetele, kuid kalade elu- ja paljunemispaikade kaitseks pole oluline nitraatlämmastiku sisaldus jõgedes, vaid piisav hapniku olemasolu. Seepärast võiks kaaluda nitraatlämmastiku lubatud sisalduse suurendamist allikatest toituvates jõgedes. Vee kvaliteet on kõikjal Pandivere alamvesikonnast algavates jõgedes viimase 10-15 aastaga oluliselt paranenud. Supluskohti, mida inimesed on harjunud aegade jooksul kasutama on alamvesikonnas palju, kuid avalikke supluskohti, mis on arvel ka tervisekaitsetalituses, on vaid 5: Lääne-Viru maakonnas Porkuni järv, Neeruti Eesjärv ja Äntu Suurjärv ning Järva maakonnas Väinjärv ja Järva-Jaani paisjärv. Tervisekaitsetalituste andmetel Pandivere alamvesikonna supluskohtades olulisi reostusjuhte teada ei ole. Vee kvaliteet veekogudes peab olema piisavalt hea, et ka reostuse suhtes tundlikumad liigid neis elada saaks. Jõe-elustikule mõjub otseselt orgaaniline reostus, vee reostatus biogeenidega on vähem tähtis. Praegu on vee kvaliteet praktiliselt kõigis Pandivere põhjavee alamvesikonnast algavates jõgedes vee-elustiku normaalseks arenguks piisav. Lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede hulka kuuluvad , Valgejõgi, , Jägala, Jänijõgi, Loobu, Oostriku, Põltsamaa, Kunda. Vooluveekogude seisundi üldhinnangu järgi on enamus Pandivere alamvesikonna jõgedest heas seisundis.Väga heaks võib lugeda Ilmandu jõe ja Prandi jõe ülemjooksu seisundit. Keskmises seisundis on enamasti tehisveekogud (peakraavid) ja inimtegevusest enammõjutatud jõelõigud (Põltsamaa jõe ülemjooks, Soolikaoja jt). Mitterahuldavas seisundis on Järva-Jaani peakraav, mis on eesvooluks Järva-Jaani asula halvasti puhastatud heitveele. Valla territooriumil paknevad järgmised veejuhtmed: Ambla jõgi, Jänijõgi ja Jägala jõgi. Neist Ambla jõgi, Jänijõgi ja Jägala jõgi on veeallikaks Tallinna veehaardesüsteemile. Sademevee äravool toimub kraavituste kaudu vooluveekogudesse. Seoses probleemidega reovee kogumisel ja puhastamisel ning intensiivse

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 17 / 48 põllumajandusega jõuavad biogeenid vooluveekogudesse ja põhjavette. Albu vallas paiknevad vooluveekogud kuuluvad Tallinna joogiveehaarde süsteemi. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. aasta määrusele nr. 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» on Järvamaal Albu vallas tunnistatud reostustundlikeks veekogudeks Ambla jõgi, Jänijõgi ja Jägala jõgi. Albu vallas juhitakse asulate heitvesi kas pinnasesse või Ambla ja Jägala jõkke. Heitveesuublana kasutatavate kraavide ja jõgede vooluhulk on väga väike ja sageli on suvekuudel need veest tühjad. Normikohaselt puhastamata reovesi on otseseks ohuks nii pinna- kui põhjaveele. 3.1.5. Tehiskeskkond.

Omavalitsuse roll ettevõtluse toetamisel on soodsa ettevõtluskliima loomine, mis sõltub valla ressurssidest ja inimeste aktiivsusest. Majandustegevus on valla arengu aluseks. Albu vald asub logistiliselt väga soodsa ligipääsuga piirkonnas Järvamaal. Vald omab head teedevõrku ning on ühenduses olulisemate linnadega. Logistiline asend soosib ettevõtluse püsimist ning juurdetekkimist. Albu vald paikneb Järva maakonna põhjaosas, vald piirneb põhjas ja läänes Harju maakonna Anija ning Kõue vallaga, idas ja lõunas Järva maakonna, Ambla, Roosna-Alliku ja Paide vallaga ning kirdes Lääne-Virumaa Tapa vallaga. Valda läbivad Pärnu-Rakvere ja Piibe maantee, Kaalepi-Albu-Lehtmetsa jt teed. Albu valla elanikele on olulise tähtsusega ka Lehtmetsalt läbi Alavere ja Aruküla Tallinnasse suunduv Jäneda-Perila tee, mis on siit lühim tee Tallinnasse (Järva-Madiselt Tallinnasse ca 80 km). Albu vallas elab 19. augusti 2002. aasta seisuga 1525 inimest (vaid 0,1% Eesti rahvastikust).

Albu valla suurus on 25 719 ha. Valla pindalast 12 674 ha on metsamaad, haritavat maad 6350 ha, looduslikku rohumaad 940 ha ning muud maad (õuemaa - 175 ha; sood, veed ja teed - 5580 ha) 5755 ha.

Vallas on 480 elamut. Korrusmaju (nelja ja enama korteriga) on kokku 22, need asuvad kolmes suuremas asulas: Albus (108 korterit), Ahulas (100), Kaalepis (40). Korterite üldarv nendes on 248, kõik korterid vallas on erastatud. Asustatud kortereid on kokku 174 ning asustamata 74. Asustamata korterid paiknevad suuremas osas kütteta majades, neist 4-toalisi on 19, 3-toalisi 35, 2-toalisi 12 ning 1-toalisi 8. Ahulas on 4 korteriühistut, Kaalepis 3 ja Albus 3. Eesti Energia on igal aastal võimaluste piires liine uuendanud. Uuendatud on Albu, Kaalepi ja Ahula piirkonna elektrisüsteeme, teistes külades on elektrivarustust vaja parandada. Elekter puudub praegu Mägede külas Punamäe kordonis, kuhu on elama asumas noor lastega perekond. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on ettevõtluse arenguks soodsad tingimused. Investeeringute ligimeelitamise eelduseks on infrastruktuuride (teed, side, elekter, vabad maad ja hooned jne) kättesaadavus ja hea olukord. Olulised on võimalikele investoritele valla võimalustest teadaandmine ning valla maine kujundamine, samuti olemasolevate ja uute (nii kohalike kui väljastpoolt tulevate) ettevõtjate toetamine. Albu vallas on 865 tööealist inimest. Vallas on 2002. aasta augusti seisuga 470 töökohta (s.h. FIEd). Hinnanguliselt umbes kolmandik töölkäivatest inimestest töötab väljaspool valda (peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, ka naaberomavalitsustes). Albu vallas tegutseb või on tegevust alustamas 22 ettevõtet. Suurem osa töökohti asub eraettevõtluses. Suurimad tööandjad on OÜ Tammsaare ja Albu Vallavalitsus. Vallas on enim põllumajandusega seotud ettevõtjaid ning kõige vähem tööstusettevõtjaid. Põllumajanduses töötab hinnanguliselt ca 200 inimest, neist põllumajandusfirmades 113 inimest, tööstusettevõtetes 95 inimest ja teenindusettevõtetes 26 inimest. Füüsilisest isikust ettevõtjaid on Albu vallas 120 (ca 14 % tööealistest elanikest). Avalikus sektoris (vallavalitsus ja allasutused) töötab 63, erasektoris (ettevõtlus) 339 ning riigisektoris 11 inimest. Juurde on tulemas tootmisesse 68 töökohta, teenindusse 2 töökohta. Metsaettevõtlusega tegelevate inimeste kohta puudub ülevaade. Valla väiksuse tõttu on probleemiks erateenuste vähesus – mitmeid teenuseid (nt pank, juuksur) on võimalik tarbida vaid naaberomavalitsustes või maakonnakeskuses. Põllumajanduses on peamiseks probleemiks toodangu madalad kokkuostuhinnad. Sarnaselt ülejäänud Eestiga on Albu vallas nii tööpuudus kui vajalike oskuste ja tööharjumustega inimeste puudus. Vallas on registreeritud ca 30 töötut, tegelikku töötute arvu ei ole teada, kuid see on ametlikust näitajast suurem. 24% tööealistest inimestest ei maksa tulumaksu. 1. augusti 2002. aasta seisuga on tulumaksu kasv võrreldes eelmise aastaga 24%. Kogu tulumaksust laekub põllumajandusest 18%. -kaardistada Ahula, Albu, Kaalepi, Järva-Madise, Peedu külades ettevõtluseks sobivad maa-alad ja luua võimalused nende arendamiseks ja reklaamimiseks ettevõtluspiirkondadena. Albu vald pakub turistidele ja külalistele huvi eelkõige oma suhteliselt puutumatu looduse, looduslähedaste puhkevõimaluste ning üsna hästi säilinud kultuuripärandi tõttu. Vallas on kolm majutusasutust: • Kõrvemaa Maastikukaitseala Simisalu Külastuskeskus - suvel 77 voodikohta, talvel 16 voodikohta; võimalik telkida.

Leht 18 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine • Rummusaare Puhkekeskus - suvel 50 voodikohta, talvel saab majutada 40 inimest; samas võimalik seminare korraldada; võimalik telkida. • Tõrvaaugu majutushoone, mis kuulub Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingule - siin on suvel 40 majutuskohta ning talvel 30 kohta. Ujumisvõimalused on Mägede külas karjääris ja Ahula külas tehisjärves. Mägede järv-karjääri ümber on rajatud parkla, prügikastid, lauad, toolid ja tualett. Ahula tehisjärve juurde on rajatud külakogu initsiatiivil piknikukoht, kuid puuduvad riietuskabiinid ja tualett. Vallas on veeteed kanuumatkade korraldamiseks, kuid neid ei kasutata. 3.2. Elanikkond. Albu vallas elab 19. augusti 2002. aasta seisuga 1525 inimest (vaid 0,1% Eesti rahvastikust). 2001. aastal sündis 20 last ja suri 22 inimest, võrreldes 2000. aastaga vähenes elanike arv 22 võrra. Elanike arv 2005. aastal oli Albu vallas 1401, mis näitab pidevat elanike vähenemist. Rahvastiku vähenemine on tingitud asjaolust, et inimesed on hakanud end sisse kirjutama valda või linna, kus tegelikult elatakse.

Valla asustustihedus on üks Järvamaa väiksemaid - 6,0 in/km2. Valla idaosa kuulub Pandivere kõrgustiku äärealale, sellel suhteliselt väikesel territooriumil paikneb suurem osa valla elanikest. Ülejäänud elanikud asuvad hõredalt Kõrvemaa aladel. Kõige suurem on asustustihedus Ahula külas, kõige väiksem Vetepere külas. Suurem väljaränne toimus ajavahemikul 1993-1996, kui elanike arv vähenes vallas umbes 70 inimese võrra. Viimase viie aasta jooksul on rahvastik vähenenud paarikümne inimese võrra. Ajavahemikul 1989-2000 vähenes elanike arv kõige rohkem kuni 10-aastaste laste osas. Oluliselt on vähenenud ka 20-39-aastaste nooremate tööealiste inimeste arv. Mõnevõrra on kasvanud 10-19-aastaste noorte arv, vanemate tööealiste ning pensioniealiste arv. Valla rahvastiku püsimajäämiseks tuleb säilitada ja juurde meelitada eelkõige tööealisi elanikke ning noori peresid, pakkudes neile töö- ja elamisvõimalusi ning vaba aja veetmise ja enesearendamise võimalusi. Meeste ja naiste osatähtsus on Albu vallas võrdne. Siiski on alaealisi ja tööealisi mehi naistest rohkem. Pensioniealiste hulgas on naiste osatähtsus märgatavalt suurem – siin on põhjusteks eelkõige naiste madalam pensionipiir ja kõrgem eluiga. Albu valla elanikkond on suhteliselt noor: alaealiste osatähtsus on märgatavalt kõrgem ning pensioniealiste osakaal madalam kui Järvamaal, Eesti valdades ja Eestis keskmiselt. Albu valla alaealiste, tööealiste ja pensioniealiste osatähtsus (%) rahvastikus seisuga 01.01.2001. Tabel 7

Alaealised Tööealised Pensioniealised (0-15 a) (16-62/57 a) (63/58… a) Mehed 27,9 62,0 10,1 Naised 22,5 50,0 27,5 KOKKU 25,2 55,9 18,9 Järvamaal kokku 21,8 57,2 21,0 Eestis kokku 19,3 59,7 21,0 Eesti valdades kokku 21,9 56,5 21,5

(Allikas: Statistikaamet (2001). Eesti piirkondlik statistika 2000) 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel on valdav enamus Albu valla elanikest eestlased (95%), Eesti kodanikud (97%) ning eesti keele oskajad (99%).

3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad. Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee suunamiseks suublasse. Keskkonnaminister oma määrusega kehtestab reovee kogumisalade määramise kriteeriumid, arvestades pinnase looduslikke tingimusi. Reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga. Keskkonnaministri 15. mai 2003. a. määrusega nr. 48 «Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid» kehtestatakse reoveekogumisala kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse § 2 on toodud reostuskoormus reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi: 1. Reoveekogumisala tuleb moodustada juhul, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem, kui 30 inimekvivalenti (ie). 2. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. 3. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. § 3. Sotsiaalmajandusliku kriteeriumi arvestamine.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 19 / 48 Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50 % ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. § 4. Reovee kogumisalade määramine käesoleva määruse § -s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate koormuste puhul. Keskkonnateenistuse ettepanekul tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks reovee kogumisala määrata ka käesoleva määruse § -s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate reostuskoormuste korral. Albu vallas on reovee kogumisalad määratud Albu külas, Kaalepi külas ja Ahula külas. Reovee kogumisalade joonised on toodud käesoleva töö lisas 1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) kasutajad Albu vallas praegu ja aastaks 2016. Tabel 8

Jrk. nr. Asula nimi Elanikke 2002. a. ÜV/K kasutajad 2005. a. 2017. a. 1. Albu küla 413 196/162 38810 2. Kaalepi küla 232 115/90 125/125 3. Ahula küla 372 225/214 38810 4. Peedu küla 75 14/- 14/- 5. Järva-Madise 100 -/- 60/- 6. Seidla küla 47 40/- 45/45 7. Ageri küla 58 20/7 20/20 8. Orgmetsa küla 78 40/- 54/54 Kokku: 1375 650/473 838/764

3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime. Eesti keskmine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstav summa ühe inimese kohta oli 2004. aastal 760 krooni. Eesti keskmine vee- ja kanalisatsioonitariif elanikkonnale oli 01. 01. 2004. a. seisuga koos käibemaksuga 21 krooni ja 15 senti m3 eest. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus piirkonniti on väga erinev ja võib maakohtades olla näiteks 2 – 4 korda väiksem, kui Tallinnas ja teistes suuremates linnades, millest tulenevalt jätkub maakohtades veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuselt saadavast rahast vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse peale ei tohiks kuluda üle 5 % leibkonna sissetulekust. 2004. aastal oli töötajate keskmine brutopalk Järvamaal oli 4100 krooni ja Albu vallas ca 3700 krooni. 3.2.3. Tööpuudus. Albu vallas on 865 tööealist inimest. Vallas on 2004. aasta seisuga 490 töökohta (s.h. FIEd). Hinnanguliselt umbes kolmandik töölkäivatest inimestest töötab väljaspool valda (peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, ka naaberomavalitsustes). Albu vallas tegutseb või on tegevust alustamas 22 ettevõtet. Suurem osa töökohti asub eraettevõtluses. Suurimad tööandjad on OÜ Tammsaare ja Albu Vallavalitsus. Vallas on enim põllumajandusega seotud ettevõtjaid ning kõige vähem tööstusettevõtjaid. Põllumajanduses töötab hinnanguliselt ca 200 inimest, neist põllumajandusfirmades 113 inimest, tööstusettevõtetes 95 inimest ja teenindusettevõtetes 26 inimest. Füüsilisest isikust ettevõtjaid on Albu vallas 120 (ca 14 % tööealistest elanikest). Avalikus sektoris (vallavalitsus ja allasutused) töötab 63, erasektoris (ettevõtlus) 339 ning riigisektoris 11 inimest. Juurde on tulemas tootmisesse 68 töökohta, teenindusse 2 töökohta. Metsaettevõtlusega tegelevate inimeste kohta puudub ülevaade. Valla väiksuse tõttu on probleemiks erateenuste vähesus – mitmeid teenuseid (nt pank, juuksur) on võimalik tarbida vaid naaberomavalitsustes või maakonnakeskuses. Põllumajanduses on peamiseks probleemiks toodangu madalad kokkuostuhinnad. Sarnaselt ülejäänud Eestiga on Albu vallas nii tööpuudus kui vajalike oskuste ja tööharjumustega inimeste puudus. Vallas on registreeritud 2002. aastal ca 30 töötut ja 2004. aastal 20 töötut, tegelikku töötute arvu ei ole teada, kuid see on ametlikust näitajast suurem. 24 % tööealistest inimestest ei maksa tulumaksu. 1. augusti 2002. aasta seisuga on tulumaksu kasv võrreldes eelmise aastaga 24 %. Kogu tulumaksust laekub põllumajandusest 18 %. 3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse arvete laekumine. Abonentidele esitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumise % oli 2004. aastal: 1. Albu VA «Teenus» Albu küla 95 % Ahula küla 95 % Kaalepi küla 94 % Seidla küla 100 %

Järva-Madise, Peedu, Orgmetsa ja Ageri külades kliendid puuduvad, puurkaevud on erakätes. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete eest tasumata jätmise põhjusteks on osadel inimestel väikesed sissetulekud, osadel inimestel aga hoolimatus.

Leht 20 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Arvestades eespooltoodut võib hinnata elanikkonna maksevõimet järgnevalt: - ca 20 % elanikkonna maksevõime on hea; - ca 35 % elanikkonna maksevõime on rahuldav; - ca 45 % elanikkonna maksevõime on madal. 3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veetarve 2004. aastal. Tabel 9

Jrk. nr. Asula nimi Elanikke Ühisv. Ühisvee- Elanike Ettevõtete Veekadu % Veetarve 2003. a. teenust ka- võrku tarbitud tarbitud liitrit lõpus sutavate pumbatud vesi m3 vesi % elaniku elanike arv vesi m3/d kohta ööpäevas 1. Albu küla 413 196 10,5 10,5 0,5 Ca 5 54 2. Kaalepi 232 115 8,8 8,8 1,0 1 - 2 77 küla 3. Ahula küla 372 225 17,3 17,3 0,5 1 - 2 77 4. Peedu küla 75 14 1,0 1,0 - - 71 5. Järva- 100 ------Madise 6. Seidla küla 47 40 2,8 2,8 - 0,5 70 7. Ageri küla 58 20 1,4 1,4 - - 70 8. Orgmetsa 78 40 2,8 2,8 - 0,5 70 küla

Veeheide 2004. aastal. Tabel 10

Jrk. nr. Asula nimi Elanikke Ühiskanal. Ühiskanal. Olmereo- Tootmis- Sademevesi Veeheide teenust vastu vesi m3/d reovesi % ja inf. vesi liitrit kasutavate võetud m3/d või % elaniku elanike arv reovett m3/ kohta d ööpäevas 1. Albu küla 413 162 13,2 13,2 0,5 ±10 % kuni 81 + 200 % sademete ajal 2. Kaalepi 232 90 7,9 7,9 1,0 ±10 % kuni 88 küla + 200 % sademete ajal 3. Ahula küla 372 214 23,6 23,6 0,5 ±5 % kuni 110 + 150 % kõrge põhjavee ajal 4. Peedu küla 75 ------5. Järva- 100 ------Madise 6. Seidla küla 47 ------7. Ageri küla 58 7 0,42 0,42 - - 60 8. Orgmetsa 78 ------küla

3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond. I Lokaalveevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord asulates. Albu valla asulates, kus puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon on veevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord enamasti mitterahuldav. Elanikkonna seas läbi viidud küsitluse järgi on kuivkäimlate ja salvkaevude olukord praktiliselt kõikides külades halb. Tarbevee saamiseks kasutatakse madalaid (keskmiselt 3 – 6 m sügavusi) salvkaevusid ja reovee käitlemiseks kuivkäimlaid, kogumis- ja imbkaevusid. Tarbevee salvkaevud on enamasti

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 21 / 48 ehitatud oskamatult, millest tulenevalt pääseb sademevesi kaevu ümbritsevalt territooriumilt kaevu. Sageli on kaev kõrvuti lekkivate kanalisatsioonisüsteemidega. Rohkesti kasutatakse kuivkäimlaid, harva kogutakse reovesi kogumiskaevudesse. On üksikuid imbsüsteeme. Praktiliselt 80 % kogumiskaeve ei vasta nõuetele. Kaevud lekivad. Reovett ei veeta Aravete aleviku purgimissõlme (lähim nõuetele vastav purgla) vaid enamasti laotatakse oma krundile aiasaaduste väetamiseks või põllule. Esmalt ja kiiremas korras tuleb korda teha olemasolevad veevarustussüsteemid ja tiheasustusega aladele ehitada ühisveevärk, et oleks kaitstud inimeste tervis. Teises järjekorras tuleb korraldada reovee vedamine Aravete aleviku purgimissõlme (tulevikus Ahula küla purglasse) ja kogumiskaevude vastavusse viimine kehtivate nõuetega. II Veekvaliteedi vastavus Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määruse nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» nõuetele.

Albu valla elanike veevarustus põhineb sügavatel ja pinnalähedastel põhjaveekihtidel. Albu valla territoorium paikneb hüdrogeoloogiliselt ebasoodsas piirkonnas. Albu valla puurkaevude vett tuleb puhastada (vt. tabel 6). Üle normi on paljude tarbevee puurkaevudes raud ja probleeme on kohati H2S sisaldusega põhjavees. Joogivee puhastusseadmed on Ahula külas ja Albu koolimaja puurkaevul. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi kohta andmed puuduvad – viimati uuriti neid 14 aastat tagasi. Salvkaevud on madalad ja toituvad kõige ülemisest põhjaveekihist. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest, lekkivatest kanalisatsioonisüsteemidest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Tervisekaitse seisukohast ei ole salvkaevud tiheasustusaladel ja põllumajanduslike tootmiskomplekside läheduses arvestatavad elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö.

III Lekkivate reovee kogumiskaevude olemasolu asulates ja nende mõju joogiveele. Lekkivaid reovee kuivkäimlaid ja kogumiskaeve on praktiliselt kõigis Albu valla asulates. Kuna väga palju kasutatakse madalaid joogivee salvkaevusid ja korraldamata on tervel valla territooriumil kogumiskaevude reovee vedamine lähimasse Aravete aleviku purgimissõlme, siis lekkivate kogumiskaevude ja kanalisatsioonitorustike mõju joogivee kvaliteedile on suur. Samas peab nentima, et salvkaevude vee kvaliteedi uuringuid viimasel ajal tehtud ei ole. IV Veega levivate nakkushaiguste puhangute juhtumid. Albu valla külade ühisveevärgivee kvaliteedi vastavuse sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määruse nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» nõuetega tagamiseks on Ahulasse ehitatud joogiveepuhastusjaam, kus vajadusel puurkaevu vee desinfitseerimiseks on võimalus. Albu külas kooli ja kontori puurkaevude vee desinfitseerimiseks on kasutusel UV -seadmed. Hajaasustuse kaevude vee mikrobioloogilised näitajad vastavalt aastaajale kõiguvad. Siiski veega levivate nakkushaiguste puhanguid viimase 15 aasta jooksul Albu valla territooriumil registreeritud ei ole. V Ülemiste põhjaveekihtide sanitaarseisundi muutumise prognoos.Albu vallas on ülemise põhjaveekihi sanitaarne seisund olnud pigem halb kui hea. Hinnang toetub kohalike elanike seas läbi viidud küsitlusele. Ülemise põhjaveekihi sanitaarset seisundit on mõjutanud peamiselt: - lautadest põldudele veetav sõnnik; - põllumajanduslik hajureostus; - nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; - periooditi mitteefektiivselt toimivad reoveepuhastid; - lekkivad kanalisatsioonisüsteemid (reoveepumplad, kuivkäimlad, kogumiskaevud, torustikud, vaatluskaevud jne.); - reovee laotamine reostustundlikel aladel aedadesse ja põldudele. Juhul kui lähemal ajal ei võeta tarvitusele tõsiseid abinõusid nüüdisaegsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks, jätkub ülemise pindmise põhjaveekihti veekvaliteedi halvenemine. 3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus. Albu vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine sõltub valla rahalistest vahenditest, otsustusvõimelistest ametnikest, kes omavad teavet kureeritavates eluvaldkondades nii oma vallas kui kogu riigis tervikuna. Pidevalt muutuva seadusandluse ajal pole mõeldav kohaliku omavalitsuse elu korraldamine ja riigi poolt pandud ülesannete täitmine ilma oskuseta suhelda naabrite, partnerite ja teiste institutsioonidega. Valla elanikkond on kohapeal kõrgeim võimukandja, kes valib demokraatlikel valimistel enda hulgast kohaliku esinduskogu, kes arvestades valla rahva nägemust kinnitab arengusuunad vallale vähemalt kaheks valimisperioodiks, mille alusel kinnitab vallaeelarve ja selle täitmise aruande. Volikogu ja valitsus vaatavad

Leht 22 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine valla arengukava ja üldplaneeringu üle vastavalt esimese kord aastas ja teise valimisperioodis ning teevad vajadusel seal muudatused. Eelarve täitmise aruandele eelneb eelarve täitmise analüüs, mille käigus selgub kulutuste otstarbekus, milliseid valla elanike ootusi on suudetud täita, milline on tulemus, mida on saavutatud, kuidas on muutunud valla elanike heaolu. Eelarvete kujundamisel lähtutakse pea-eesmärgist pakkuda valla süsteemis töötavatele inimestele konkurentsivõimelist palka. Lisaametikohtade moodustamisel valla struktuurides lähtutakse objektiivsetest vajadustest ja valla majanduslikest võimalustest. Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi. Ettepanekuid seaduste osas ja nende rakendamise kordade osas teeb vald Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele läbi maakondliku ja vabariikliku omavalitsuste liidu. Volikogul on ka ise õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks, kuid kui see on tehtud liitude poolt, siis on sellel suurem jõud. Läbi liitude esitatavale ettepanekule ei saa ette heita ainult ühe omavalitsuse huvide esindamist. Iga eluvaldkonna korraldamisel vallas tuleb lähtuda seadustest jm. õigusaktidest. Valla arengukavas toodud valdkondade arendamiseks on vajalikud lisaressursid. Laenupoliitika: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi ja emiteeritavate võlakirjadega ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60 % selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade, laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning punktis 1 käsitletavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20 % laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastal kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. Albu vallavolikogu on valla kõrgemaks kohalikuks võimuorganiks. Volikogu korraline istung kutsutakse kokku regulaarselt üks kord kuus. Volikogu juurde on moodustatud 6 alalist komisjoni: revisjoni-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduskomisjon, maa-, keskkonna- ja majanduskomisjon millede esimehed on volikogu liikmed. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Vallavalitsus koosneb kuuest liikmest: vallavanem, sotsiaalnõunik, maanöunik ja keskkonnaspetsialist ja kaks inimest väljaspoolt vallavalitsust. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Albu vallas vallavanem ja keskkonnaspetsialist. 3.3.2. Albu valla eelarve. Albu valla 2005. aasta eelarve tulud on 17 565 448 krooni ja kulud 17 565 448 krooni. Albu valla tulud sõltuvad suuresti riiklikest toetustest (eraldiste aluseks on valla elanike arv), kohalike elanike töötasult laekuvast üksikisiku tulumaksust ning maamaksust. Viimastel aastatel on valla eelarves suurenenud füüsilise isiku tulumaksu osa. Mahukamad eraldised eelarvest on eraldised haridusele. Näiteks 2005. aastal 36,5 % kogu eelarve kuludest. Majanduskulude osa eelarves on olnud stabiilne: 13,0 %. Samuti on olnud halduskulud stabiilselt alla 13 % (12,6 %). Valla poolt tehtud investeeringud on viimastel aastatel suurenenud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on abi küsitud Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. Siiani on keskkonnakaitseliste objektide ehitamiseks laenu võetud mõõdukalt. Lähitulevikku planeeritud suurematest investeeringutest veevarustuse ja kanalisatsiooni alal, võib nimetada Albu, Kaalepi, Järva-Madise, Seidla, Orgmetsa Ageri ja Ahula külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, milleks osaletakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis « Tallinna joogiveehaarde süsteemi valgala veekaitse projekt». Albu valla võimalused laenu võtmiseks ja investeeringuteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on Albu Vallavalitsuse hinnangul head. Aastatel 2007. kuni 2009. on planeeritud keskkonnakaitselisteks investeeringuteks (osalemiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis) võtta laenu vastavalt vajadusele. Laen makstakse tagasi alates 2009. aastast, milleks on planeeritud igal aastal valla eelarvesse laenu tagasimaksmiseks vajalik summa koos intressidega. Intressist tulenev maksukoormus väheneb aastast aastasse. 3.3.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni normatiivaktid. Albu vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud Albu vallavolikogu poolt kestestatud Albu valla territooriumil kehtivate õigusaktidega - vt. alapunkt 2.1. 3.3.4. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Albu vallas vallavalitsuse koosseisus vallavanem ja keskkonnaspetsialist. Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv on 2.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 23 / 48 Albu Vallavalitsus ei doteeri ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jooksvaid kulutusi. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks on võetud laen 2002. a. 500 000 krooni – Ahula ja Albu veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks. Vallavalitsus: - vaatab läbi Albu vallas tegutseva vee-ettevõtte taotlused veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hindade kehtestamiseks ning lähtuvalt Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse paragrahvist 6 ja Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse paragrahvist 14 ja Albu vallavolikogu poolt kinnitatud teenuse hinna reguleerimise korrast kehtestab vallavalitsus oma korraldusega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. - korraldab Albu valla territooriumil veemajanduslike projektide algatamist, nende prioritiseerimist ja läbiviimist. - valmistab ette Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja sellega seonduvad seadusandlikud aktid. - korraldab Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise arendamise kava koostamise. - korraldab Albu vallas veemajandust. Valla volikogu: - lähtuvalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikest 3 kehtestab kohalike vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad. - määrab Konkurentsiseaduse § 14 lõike 7 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vee-ettevõtja (ÜVKS § 7 lg 2). 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid. 4.1. Ühisveevärgi objektid.

4.1.1. Puurkaev-pumplad. Albu vallas paiknevate puurkaevude asukohad on näidatud säilinud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kaartidel ja valla üldplaneeringu kaartidel. Suuremate asulate puurkaevpumplate ja nendega tarbijatele edastatava vee kvaliteedi iseloomustus ning puurkaev-pumplate tehnilise seisukorra kirjeldus on toodud tabelis 6. Lähitulevikus tuleb modelleerida kõigi kolme suurema asula (Albu, Kaalepi ja Ahula) veevarustussüsteemid. Asulates on puurkaevude arv põhjendamatult suur ja otstarbekas on tiheasustusalade ühisveevärgi arendamiseks mittevajalikud puurkaevud tamponeerida. 4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid. Albu vallas joogivee II astme pumplaid ja nende juurde kuuluvaid veereservuaare ei ole. Albu vallas veetorne ei ole. 4.1.3. Veetorustikud. Albu vallas suuremate asulate veevõrk on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta puudub. Ehitamisel on kasutatud peamiselt malm- ja terastorusid. Albu küla. Albu külas on kokku ca 2370 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud üksikutes lõikudes terasest. Objekti valdaja on Albu VA «Teenus». Kaalepi küla. Kaalepi külas on kokku ca 1020 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud üksikutes lõikudes terasest. Objekti valdaja on Albu VA «Teenus». Ahula küla. Ahula külas on kokku ca 2750 m veetorustikke. Rekonstrueerimata torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud üksikutes lõikudes terasest. Objekti valdaja on Albu VA «Teenus». Külas on rekonstrueeritud ca 40 % nii veevarustussüsteemidest: - 2002. a. rekonstrueeriti 524,5 m torustikke (läbimõõt 63 mm); - 2003. a. rekonstrueeriti 65 m torustikke (läbimõõt 90 mm); - 2004. a. rekonstrueeriti 416 m torustikke (läbimõõt 32 mm 127,2 m; läbimõõt 63 mm 167 m; läbimõõt 90 mm 121,8 m). Kõik kokku: 1005,5 m Peedu küla.

Leht 24 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Peedu külas on kokku ca 200 m veetorustikke ja need kuuluvad külaelanikele. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 15 aasta vana ja selle tehniline seisukord on rahuldav. Torud on valdavalt terasest. Järva-Madise. Järva-Madise külas ühisveevärki ei ole. Ageri. Ageri külas on kokku ca 100 m veetorustikke ja need kuuluvad külaelanikele. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt terasest. Seidla. Seidla külas on kokku ca 460 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on osaliselt üle 15 ja osaliselt üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on kohati halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud ka terasest. Objekti valdaja on Albu VA «Teenus». Orgmetsa. Orgmetsa külas on kokku ca 850 m veetorustikke ja need kuuluvad külaelanikele. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 20 aasta vana ja selle tehniline seisukord on kohati halb. Torud on valdavalt terasest. 4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid.

Siibrikaeve on 2 tükki Ahulas ja üks Kaalepis. Siibrikaevude ja siibrite tehniline seisukord on väga halb, need on üle 25 aasta vanad ja need tuleb asendada uutega. Ülejäänud külades siibrikaeve ei ole. 4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad. Albu vallas on üks 2003. aastal ehitatud tuletõrje veevõtu hüdrant Ahula küla joogiveepuhastusjaama juures. Albu vallas on järgmised tuletõrjeveevõtukohad: 1. Jägala jõgi. 2. Ambla jõgi. 3. Ahula paisjärv. Albu vallas tuletõrje veevõtumahuteid ei ole. Kõik kasutuses olevad tuletõrjeveevõtukohad on näidatud töö lisas toodud kaardimaterjalidel. 4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad. Albu valla puurkaevude vett tuleb puhastada – vt. tabel 7. Rauda on üle normi neljas puurkaevus (Albu külas Männi ja Kelneri puurkaev ning Seidla külas tärklisetehase puurkaev, Ahula küla elamute puurkaevu vee puhastamiseks ehitati 2003. a. veepuhastusjaam). Ahula puurkaevu vees on probleemiks ka H2S. Praegu on joogivee rauast puhastamise seadmed Ahula küla korruselamute puurkaev-pumplas. Joogivee desinfitseerimiseks kasutatakse UV seadmeid Albu küla kontori ja kooli puurkaevude vee käitlemisel. Kolmevalentne kolloidne raud eraldatakse veest survefiltrite kvartsliivas. Vee puhastamise käigus väheneb ka mangaani ja ammoniaagi sisaldus, vee hägusus, värvus ja eralduvad põhjavees leiduvad gaasid (H2S, N, CO2jt.) ja tõuseb vee pH. Tänu aeratsioonile on survefiltrist väljuvas vees küllaldaselt lahustunud hapnikku, mis annab veele värske maitse ja lõhna. Küllaldane hapnikusisaldus (> 2,0 mgO2/l) loob eelduse ebasoovitatava anaeroobse keskkonna likvideerimiseks asula veetorustikes ning korrosiooni pidurdumiseks veevõrgus. Puhastatud vesi juhitakse sagedusmuunduritega varustatud pumpad abil veevõrku. Filtrite läbipesemise vesi juhitakse kanalisatsiooni. 4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid. 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed. Albu vallas põllumajandus- ja tööstusettevõtetel toimivaid kohtpuhastusseadmeid ei ole. Kohtpuhastusseadmed – rasvapüünis - tuleb ehitada Albu Toiduaidale, mis teenindab kohalikke elanikke, turiste ja Albu valla kahe kooli õpilasi. Kohtpuhastusseadmed tuleb vee-ettevõtte nõudmise korral ehitada Albu valla eraettevõtetel oma vahenditega. Kohtpuhastusseadmete vajaduse väljaselgitamiseks Albu valla tootmisettevõtetes tuleb koostada eraldi uurimistöö. Bioloogilised reoveepuhastid on konstrueeritud asulareovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Vastavalt Eesti aereeritavate reoveepuhastite projekteerimisjuhendile on reoveepuhastitesse juhitavale reoveele kehtestatud terve rida nõudmisi.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 25 / 48 Olme- ja tööstusreovee segu ühispuhastusel bioloogiliste meetoditega peab reovesi vastama järgmistele tingimustele: pH piires 6,5...8,5; temperatuur piires 6...30 °C; üldsoolsus kuni 10 g/l; BHTtkuni 500 mg/ l biofiltritele ja väljatõrjeaerotankidele; BHTtkuni 1000 mg/l hajutatud vee sissevooluga aerotankidele (olmereoveel võib BHTtlugeda võrdseks BHT20-ga). Kui BHTt> 1000 mg/l peab puhastus olema kaheastmeline. Esimeses astmes tuleb kasutada, sõltuvalt reovee koostisest, metaan- või aerotanke, teise astmena mõlemal juhul bioloogilist puhastust. Reovesi ei tohi sisaldada: lahustumata õlisid, vaike, masuuti, bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid, biogeenseid elemente vähem kui BHT t: N : P = 100 : 5 : 1. Reovesiei tohi sisaldada kahjulikke aineid kontsentratsioonides, mis ületavad tabelis 11 toodud piirmäärad. Kahjulike ainete piirmäärad reoveepuhastuses. Tabel 11

Ainete nimetus Suurim lubatud kontsentratsioon Puhastusefekt % mg/l 1. Nafta- ja põlevkiviõlisaadused1) 25 (peale puhastit ei tohi ületada 1,0 85...90 mg/l) 2. Sünteetilised pindaktiivsed 20 80 ained2): bioloogiliselt pehmed (biopuhastites oksüdeeruvad): - anioonsed - mitteioniseeritud 50 90 vahepealsed: - anioonsed 20 60 - mitteioniseeritud 20 75 3. Väävlit sisaldavad värvained 25 90 4. Sünteetilised (aktiivsed, 25 70 disperssed, happelised, metalle sisaldavad) värvained

1) Naftasaadused on vähepolaarsed või mittepolaarsed ühendid, mis lahustuvad heksogeenis. 2) Kui reovesi sisaldab anioonsete ja mitteioniseeritud pindaktiivsete ainete segu, siis nende üldsisaldus ei tohi olla üle 20 mg/l. Tootmisettevõtetest kanaliseeritav reovesi on tavaliselt sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja tootmiskultuurist väga spetsiifilise koostisega ja nõuab praktiliselt igal objektil individuaalset lähenemist. Ka vooluhulga ebaühtlus on suur ja see võib kahel sama toodangut andval ettevõttel täielikult erineda. Kui reovesi sisaldab mineraalseid lisandeid või vajab füüsikalis-keemilist puhastamist, on otstarbekas selle eelnev mehaaniline puhastamine olmereoveest lahus. Orgaanilisi aineid sisaldavat reovett on paljudel juhtudel soovitatav bioloogiliselt puhastada koos olmereoveega, eelneb ühine või eraldi mehaaniline puhastamine. Kui ettevõte asub suuremas asulas, siis tööstus- ja olmereovee koos- või eraldipuhastamine sõltub suuresti majanduslikust tasuvusest ja reovee asulakanalisatsiooni vastuvõtu tingimustest. Juhul, kui reovesi ei vasta asulavõrku juhtimise tingimustele, nähakse ette reovee (või selle osa) kohalik eelpuhastus. Kohteelpuhastusseadmed rajatakse tavaliselt hoone väljundile kas hoonesse või väljapoole seda. Piimafarmides pärineb tootmisreovesi torustike pesemisest, piimakojast (peamiselt piimamahutite pesemisest) ja olmereovesi personali olmeruumidest. Reovesi sisaldab bioloogilist puhastust pärssivaid desinfektante. Reovee hulk ja kontsentratsioon sõltub farmi suurusest, sisseseadest ja farmitööliste töökultuurist. Piimafarmist tulev reovesi on soovitatav juhtida võimaluse korral asulakanalisatsiooni ja puhastada koos asulareoveega bioloogiliselt või puhastada eraldi suure puhverdusvõimega puhastusseadmetes - näiteks biotiikides. Farmide söödaköögi reovesi tuleb enne asulakanalisatsiooni juhtimist puhastada septikus, kuhu jäävad pidama inventari pesemisel kanalisatsiooni jõudnud söötade osakesed. Töökodade, autopesulate ja bensiinitanklate reovesi ning sademevesi asutuste territooriumidelt sisaldab õlisaaduseid, liiva ja muda. Reovesi tuleb puhastada muda-õlipüünises. Tapamaja ja lihatööstuse tapajäätmeid, rasva ja tootejääke sisaldav reovesi tuleb puhastada muda-rasvapüünises. Baaride, sööklate, kohvikute, kontorite, võimlate, saunade ja poodide reovesi tekib sanitaarsõlmedes ja pesemisruumides ning köökides. Tegemist on tavalise olmereoveega, mis puhastub aktiivmuda- ja biokilepuhastites hästi. Probleeme on suure koormusega köökidest tuleva rasva sisaldava reoveega, mis kipub ummistama kanalisatsiooni. Köökide reovesi tuleb enne kanaliseerimist puhastada rasvapüünises ja kui on tegemist suurte koormustega ning söögitegemisel kasutatakse palju juurvilja siis ka mudapüünises. Enne kohtpuhasti projekteerimist tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: - millised on võimalused veekasutamise vähendamiseks; - millised võimalused on tootmise sisekanalisatsioonis lahutada praktiliselt puhas vesi, olmereovesi ja eelpuhastamist vajav reovesi; - erilist tähelepanu tuleks pöörata vee raiskamisele ja ballastvee tekkimisele katkistest kraanidest, torustikest ja siibritest; - millised võimalused ja vajadused on vooluhulga ja reostuskoormuse tootmisüksusesiseseks reguleerimiseks, millest sõltub kohtpuhasti ja asulapuhastite tööefektiivsus; - millised on võimalused asutuse territooriumi reostamise vähendamiseks, et vältida sademevee kohtpuhastamist; - töölistele tuleb selgitada, et tekkiva reovee hulk ja kontsentratsioon sõltuvad otseselt töökultuurist ja töövõtetest.

Leht 26 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Viimasel ajal lähtutakse kohtpuhastite projekteerimisel Soome hoonete vee- ja kanalisatsioonivõrkude projekteerimise nõuetest ja juhistest D1, mis sätestab järgmist: - Kanalisatsioonivõrk peab olema varustatud vajalike püüniste ja ekspluatatsiooniseadmetega, kui reovesi sisaldab kahjulikul hulgal mõnda järgmistest ainetest: a) liiva, muda või muid tahkeid aineid; b) rasva või muid aineid, mis eralduvad reovee jahtudes; c) bensiini ja muid tule- ja plahvatusohtlikke aineid, õli või muid aineid, mis ei lahustu vees; d) söövitavaid aineid. - Seadmed tuleb ehitada ja paigutada nii, et neid on kerge hooldada ja tühjendada ja nii, et nad ei ole ohtlikud tervisele ega tuleohtlikud. - Õli-, bensiini- ja rasvapüünises peab olema vajaduse korral püünise kogumiskambri täitumist registreeriv automaatikasignalisatsioon. - Ühiskanalisatsiooni ei või juhtida reovett, mille pH on alla 6,5 ja üle 8,5 ega suurel hulgal vett, mille temperatuur ületab 40 EC (kõrgema temperatuuriga vesi tuleb jahutada näiteks jahutuskaevus enne torustikku laskmist). - Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida korraga nii suurt reoveehulka, mis tekitaks kahju kogu torustikule või puhastusseadmete normaalsele tööle (reovesi tuleb juhtida läbi ühtlustusmahuti). - Kui puhastusseade paikneb hoones, tuleb see ruum varustada ventilatsiooniga. Soome normidele D1 vastavad reovee ja sademevee kohtpuhastite valiku alused. Tabel 12

Asukoht Kohtpuhastid 1) Märkused liiva- muda- õli- ja bensiini- rasva- ületäitumise püünis püünis püünis püünis sig- nalisatsioon 2) A. x x X Puhastisse ei Autoremonditöökoda tohi juhtida Autopesula x x X muud reovett. Reovett ei Trapiga x x X tohi juhtida autogaraaž 2 olemasolevasse (A > 40 m ) väikepuhastisse. Tankla x x X Kütusehoidla x x X B x X Nagu kohas A Reservjõujaama Vajaduse ja korral kompressoriruum, masuudikatlamaja Värvimistöökoda x X Pritsvärvihooned x x X C. Köögid ≥ X X Puhastisse ei 50 portsj./d tohi juhtida Jaotusköögid ≥ X X muud reovett 100 portsj./d Grillid X X D. Tapamajad x X X Nagu kohas C Lihatöötlevad X X ettevõtted E. Muud Kasutatav ettevõtted, puhasti nagu otsustadakse pesumajad, koos kohalike haiglad, la- ametiisikutega boratooriumid, põlevate vedelike laod, parklad 1) Enne puhasti valikut selgitada, missugused tingimused esitatakse reovee ärajuhtimiseks. 2) On vajalik õli- ja bensiinipüüniste korral, kui arvutusvooluhulk q ≥ 1,0 dm3/s.

Projekteerimisel tuleb arvestada tootmise suurenemisel lokaalpuhastite laiendamise võimalustega ja, et puhastusprotsessis tekkivatele jäätmetele oleks sobiv käitlusviis.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 27 / 48 Vooluhulga ühtlustamisega pidurdatakse ja ühtlustatakse liiga suure vooluhulga ja reostuse hetkkoormuste häirivat mõju eelpuhastusele ja põhipuhastusseadmete toimimisele. Ühtlustamine on vajalik, kui: - tootmisprotsessis moodustuva reovee koormus muutub pidevalt või teatud ajavahemike järel tunduvalt; - asulakanalisatsiooni soovitakse juhtida reovett periooditi. Õli- ja bensiinipüüniste arvutuse alused Soome ehitusnormide D1 järgi Tabel 13

Õli- ja bensiinipüünis Arvutusalus Märkused Asukoht Pinnakoormus pinnakoormus ≤5 m3/(hm2), ≤1 m3/(hm2), viibeaeg vähemalt 9 min. viibeaeg vähemalt 2h* Autogaraaž (A>40m2) x Vooluhulga määramine: tegelikud tunnivooluhulgad, mis tulevad kohtpuhastisse. Tanklate ja parklate vihmavee hulgaks võetakse 0,015 dm3/(s m2) Tankla x Autoremonditöökoda X Autopesula X Värvimistöökoda

* kui eraldumisaeg on teada (näit. kasutatava pesuaine alusel), võib viibeaeg olla lühem, kuid mitte alla 45 min. Rasvapüüniste arvutamisalused Soome ehitusnormide D1 järgi Tabel 14

Rasvapüünis Arvutusalus Asukoht Pinnakoormus ≤5 m3/(h m2), Pinnakoormus ≤1 m3/(h m2), viibeaeg minim. 9 min. 1) viibeaeg minim. 2 h. Köögid X Grillid X Pagaritöökojad X Tapamajad X Liha- ja toiduainetööstus X

Mudapüünised on ette nähtud peene liiva, muda, savi jm. kõrvaldamiseks reoveest. Mudapüünise arvutamisel võetakse voolukiiruseks 0,05...0,01 m/s ja settimise ajaks 10 minutit (kui Q < 3 l/s), suurema vooluhulga puhul 15 minutit. Mudapüünise mõõtmed määratakse olenevalt arvutusvooluhulgast ja voolukiirusest, kusjuures pikkuse määrab voolukiiruse ja settimisaja korrutis. Mudamahuti määratakse sageli lähtudes kuni kahe ööpäeva jooksul oodatava sette hulgast, sest muda ei tohi koguneda üle 33 % kogu mahuti mahust. Õli ja rasva eraldamine reoveest juba eelpuhastuses on väga tähtis. Tuleb ära hoida nende lahustumise või hangumise võimalus kanalisatsioonivõrkudes. Reovee segamisel ja pumpamisel õlid ja rasvad emulgeeruvad, kusjuures see protsess kulgeb kiiremini soojas vees. Tavalises mehhaanilises puhastis ei ole võimalik emulgeerunud aineid eraldada, emulsioon on vaja eelnevalt hajutada. Õli- ja rasvaeralduskaevud toimivad gravitatsioonijõu mõjul nii, et veest kergemad rasva- ja õliosakesed tõusevad pinnale. Õliosakese veepinnale tõusmiseks on vajalik mingi kindel aeg, s.t. et puhasti peab olema dimensioneeritud reovee vajaliku viibeaja järgi. Rasva eraldumiseks veest luuakse vee pinnal rahulik tsoon, et rasv saaks üles ujuda. Rasv eraldatakse veepinnalt mehaaniliselt või isevoolu teel. 4.2.2. Purgimissõlmed. Ambla vallas Aravete alevikus valmis 1999. aastal siiani ainus vaadeldavas piirkonnas nüüdisaja nõuetele vastav reovee purgimissõlm. Albu vallas purgimissõlme ei ole. Seni on Albu VA Teenus korraldanud Albu vallas reovee purgimist vastavalt võimalustele olemasolevatesse kanalisatsioonisüsteemidesse, arvestades reoveepuhastite jõudlust. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määruses nr. 171 «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded» on kehtestatud purgimissõlme ehitusnõuded: 1. Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm.

Leht 28 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine 2. Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 ie ning juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ei ületa 5 % ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. 3. Purgimissõlm tuleb võimalusel ehitada reoveepuhasti territooriumile ning sellel peab olema võre. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema vooluhulgaühtlusti. 4. Purgimissõlme kuja peab olema 30 meetrit. Siit nähtub, et Albu vallas ei olegi võimalik purgimissõlme ehitada, sest asulates tekkiv reostuskoormus ja reovee hulk on liiga väikesed. Siiski on otsustatud rajada purgimissõlm Ahula asula reoveepuhasti juurde koos korraliku ühtlustusmahutiga. 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud. Albu vallas suuremate asulate kanalisatsioonitorustikud on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta puudub. Ehitamisel on kasutatud peamiselt malm- ja terastorusid.

Albu küla. Albu külas on ca 1570 m isevoolset ja ca 490 m kanalisatsiooni survetorustikku kokku ca 2060 m torustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis torustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Valdavalt on asbesttsement torud läbimõõduga 200 mm, üksikutes lõikudes ka keraamilised torud. Objekti valdaja on Albu VA «Teenus». Kontori reoveepumplast puhastini 142,3 m on ehitatud uus PVC survetoru läbimõõduga 110 mm ning reoveepumplast kaupluseni isevoolne torustik läbimõõduga 160 mm pikkusega 181 m. Kaalepi küla. Kaalepi külas on ca 1020 m isevoolset ja ca 160 m kanalisatsiooni survetorustikku kokku ca 1180 m kanalisatsioonitorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis torustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Valdavalt on asbesttsement torud läbimõõduga 200 mm, üksikutes lõikudes ka keraamilised torud. Objekti valdaja on Albu VA «Teenus». Ahula küla. Ahula külas on ca 2100 m isevoolset ja ca 140 m kanalisatsiooni survetorustikku kokku ca 2240 m kanalisatsioonitorustikke. Rekonstrueerimata torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Valdavalt on asbesttsement torud läbimõõduga 200 mm, üksikutes lõikudes ka keraamilised torud. Objekti valdaja on Albu VA «Teenus». Külas on rekonstrueeritud ca 40 % kanalisatsioonisüsteemidest: - 2002. a. rekonstrueeriti 519 m torustikke (isevoolne torustik läbimõõt 200 mm 446 m ja survetorustik läbimõõt 90 mm 73 m); - 2003. a. rekonstrueeriti 65 m torustikke (läbimõõt 200 mm); - 2004. a. rekonstrueeriti 214,1 m torustikke (isevoolne torustik läbimõõt 160 mm 130,4 m ja isevoolne torustik läbimõõt 200 mm 83,7 m). Kõik kokku: 865,1 m Peedu küla. Peedu külas ühiskanalisatsiooni ei ole. Järva-Madise. Järva-Madise külas ühiskanalisatsiooni ei ole. Ageri. Ageri külas on kokku ca 50 m torustikku ja see kuulub külaelanikule. Ühiskanalisatsiooni ei ole. Seidla. Seidla külas ühiskanalisatsiooni ei ole. Orgmetsa. Orgmetsa külas oli ca 25 aastat tagasi ühiskanalisatsioon, millest ei ole tänaseks midagi säilinud. 4.2.4. Kanalisatsioonikaevud. Albu vallas suuremate asulate kanalisatsioonikaevud (Albu, Kaalepi ja Ahula külas) on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi. Täpne teave rajamisaja kohta puudub. Vanade kanalisatsioonikaevude tehniline seisukord on väga halb – kaevud lekivad kahepoolselt (in- ja eksfiltratsioon). Uued teleskoopsed plastist kaevud on ehitatud Albu külas kontori reoveepumplast kaupluseni 7 tk. ja Ahula asulas kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise käigus korruselamute piirkonnas 49 tükki. 4.2.5. Reoveepumplad. Reoveepumplate tehniline seisukord. Tabel 15.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 29 / 48 Jrk. nr. Objekti Objekti Keskmine Kasutusel Reovee Objekti Hinnang asukoht ja valmimise pumbatav olev pumba kogumis- identifit- tehnilise nr. aasta reovee kogus (pumpade) reservuaari(de)seerimis- seisukorra Q (m3/d) mark arv ja kogu- dokumen- kohta Q (m3/d); h maht V (m3) tatsiooni (m) šiffer Asula: Albu küla 1. Kontori 2002 0,5 ABS üks, 1,5 m3 uus klaasplastist 2. Ojaküla ? 2,0 ABS üks 2,5 m3 Ø 3m r/bet vaja rek. 3. Männi 2002 10,7 ABS üks 1,5 m3 uus klaasplastist Asula: Kaalepi küla keskasula RP 4. Keskasula ? 7,9 ABS üks 2,5 m3 Ø 3m r/bet tulvaveepumbad vaja rek. 5. Reoveepuhasti1986 8,5 ABS üks 2,5 m3 Ø 3m r/bet vaja rek.. Asula: Ahula küla 6. Keskasula ? 23,6 ABS üks 2,5 m3 Ø 3m r/bet vaja rek.. 7. Reoveepuhasti1980 27,6 ABS üks 2,5 m3 Ø 3m r/bet vaja rek..

4.2.6. Reoveepuhastid.

Reovee puhastusefektiivsus ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded on reguleeritud 31. juuli 2001. a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» (viimane redaktsioon 16.02.2006 nr 46. §4. Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada tabelis 17 esitatud piirväärtusi. Veekogusse juhitava heitvee pH ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused. Tabel 16

Reostusnäitaja (reovee pH CAS-nr1 Mõõtühik Piirväärtus või ohtlikud ained) Vesinikioonide minimaalne - pH-ühik 6,0 sisaldus vees (pHmin) Vesinikioonide - pH-ühik 9,0 maksimaalne sisaldus vees, (pHmaks) Elavhõbeda sisaldus - mg/l 0,05 Hõbeda sisaldus - mg/l 0,2 Kaadmiumi sisaldus - mg/l 0,2 Üldkroomi sisaldus - mg/l 0,5 Kroomiühendite, Cr(VI) - mg/l 0,1 sisaldus Vase sisaldus - mg/l 2,0 Plii sisaldus - mg/l 0,5 Nikkel sisaldus - mg/l 1,0 Tsink sisaldus - mg/l 2,0 Tina sisaldus - mg/l 0,5 Antimoni sisaldus - mg/l 0,5 Fluori sisaldus - mg/l 3,0 Tsüaniidide sisaldus - mg/l 0,2 Arseeni sisaldus - mg/l 0,2 Adsorbeeritavate - mg/l 1,0 halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) sisaldus Süsiniktetrakloriidi 56-23-5 mg/l 1,5 sisaldus

Leht 30 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine DDT ja selle derivaatide 50-29-3 μg/l 0,05 sisaldus Pentaklorofenooli sisaldus 87-86-5 μg/l 0,2 Driinid sh: 309-00-2 μg/l 0,05 Aldriini sisaldus 60-57-1 μg/l 0,05 Dieldriini sisaldus 72-20-8 μg/l 0,05 Endriini sisaldus Isodriini sisaldus 465-73-6 mg/l 0,002 Heksaklorobenseeni 118-74-1 g/l 5 sisaldus Heksaklorobutadieeni 87-68-3 mg/l 1 sisaldus Triklorometaani 67-66-3 mg/l 1 (kloroform) sisaldus 1,2 –dikloroetaani sisaldus 107-06-2 μg/l 3

Tabel 16 järg.

Reostusnäitaja (reovee pH CAS-nr1 Mõõtühik Piirväärtus või ohtlikud ained) Trikloroetüleeni sisaldus 79-01-6 mg/l 0,1 Tetrakloroetüleeni sisaldus 127-18-4 mg/l 0,1 (perkloroetüleen) Triklorobenseeni sisaldus 87-61-6 mg/l 0,05 (isomeeride summa) 120-82-1 1,2,3 – TCB 108-70-3 1,2,4 – TCB 1,3,5 – TCB Heksaklorotsükloheksaani 608-73-1 μg/l 1 sisaldus 58-89-9 mg/l 2,0 Lindaani sisaldus Polükloreeritud μg/l 0,05 bifenüülide, PCB sisaldus Polükloreeritud μg/l 0,05 terfenüülide, PCT sisaldus Polüaromaatsed mg/l 0,01 süsivesinikud (PAH) sisaldus kokku

1CAS-number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number. §5. Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed (1) Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama tabelis 18 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. Piirväärtuste või reovee puhastusastmete valik sõltub keskkonnakaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest, mille määrab vee erikasutusloa andja.

§6. Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded (1) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: 1) see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 17 nõutud näitajatest; (Seoses Veepoliitika raamdirektiivi juurutamisega Eesti läheb see nõue lähiajal muutmisele.) 2) oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. Heitvee reostusnäitajad Tabel 17

Reostusnäitaja Reostusnäitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % 1 Biokeemiline hapnikutarve, BHT7 15,0 suurem / võrdne 90 Keemiline hapnikutarve, (KHT)2 125,0 suurem / võrdne 75

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 31 / 48 Heljuvainesisaldus1 25,0 suurem / võrdne 80 Üldfosforisisaldus2 1,5 suurem / võrdne 80 Ühealuseliste fenoolide sisaldus1 0,1 suurem / võrdne 75 Kahealuseliste fenoolide sisaldus1 15,0 suurem / võrdne 70 Naftasaadustesisaldus2 1,0 suurem / võrdne 75 Üldlämmastikusisaldus2 _3 _3

1Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata.

2Reostusnäitajate piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui on tegemist asula ühiskanalisatsiooni kaudu suublasse juhitava heitveega.

3Ei reguleerita käesolevas määruses. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171 kinnitati «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded». § 3. Kuja. Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. KANALISATSIOONIEHITISE PLANEERIMISE NÕUDED. § 4. Reoveepuhasti asukoha valik. 1) et reoveepuhasti paikneks kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett; 2) et reoveepuhasti jääks asulast valdavate tuulte suhtes allatuult; 3) et reoveepuhasti paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused; 5) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; 6) määruse paragrahvides 5 - 9 kujade suhtes sätestatud nõudeid. § 5. Väike- ja suurpuhastite nõutavad kujad. Tabel 18

Reovee Kuja (meetrites) puhastamisviis Väikepuhasti jõudlus Suurpuhasti jõudlus (ie) (ie) Kuni 2 000 ie 2 000-10 000 ie 10 000-100 000 ie üle 100 000 ie 1. 100 150 200 300 Reoveesettetahendus- ja kompostimisväljakutega mehaaniline või bioloogiline reoveepuhasti või eraldi paiknevad reoveesettetahendus- ja kompostimisväljakud 2. Mehaaniline 50 100 150 200 või bioloogiline reoveepuhasti, kus reoveesete käideldakse kinnises hoones 3. Biotiik, 100 200 500 800 tehismärgala, avaveeline taimestikpuhasti

§ 8. Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d, peab kuja olema 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, peab kuja olema 20 meetrit. § 9. Purgimissõlme kuja peab olema 30 m.

Leht 32 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine KANALISATSIOONIEHITISE EHITUSNÕUDED. § 10. Kanalisatsiooniehitiste ehitamiseks vajaliku projekti koostamisel tuleb arvestada: 1) parimat võimalikku tehnikat; 2) reovee tegelikku ja prognoositavat arvutushulka ning reostusnäitajaid; 3) vajadust piirata saastunud sademevee heitmist veekogudesse; 4) vajadust tagada uue reoveepuhasti ehitamise ajal vana reoveepuhasti häireteta töö või reovee puhastamine mingil muul viisil. § 11. Reoveepuhasti tuleb ümber ehitada, kui reovee koostis või kogus on muutunud ning vee erikasutusloa nõudeid ei ole enam võimalik täita. § 12. (1) Kanalisatsiooniehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et see tagaks vee erikasutusloa nõuete täitmise. (2) Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad. (3) Uutel suurpuhastitel peab olema pidev elektritoide. § 14. Proovivõtmine reoveepuhastitest. (1) Reoveepuhastitel v.a imbsüsteemid peab olema võimalik võtta proove nii juurdevoolavast reoveest kui väljuvast heitveest. (2) Imbsüsteemidel peab olema võimalik võtta proove juurdevoolavast reoveest. § 15. Reoveepuhasti toimimisaeg. Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimeaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning pinnaspuhastil, tehismärgalal, taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 aastat. § 16. Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded. (1) Reoveepuhasti veealused metallosad tuleb valmistada happekindlast terasest või muust korrosioonikindlast materjalist. Veepealsed mustmetallosad tuleb kuumtsinkida või katta korrosioonikindla värv-, plast- või muu kattega. (2) Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada. (3) Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid vooderdada geomembraaniga. (5) Reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning settekompostimisväljakutel kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis. (6) reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks otstarbeks paigaldatavate seadmetega. § 17. Purgimissõlme ehitusnõuded. (1) Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. (2) Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 ie ning juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ei ületa 5 % ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. (3) Purgimissõlm tuleb võimalusel ehitada reoveepuhasti territooriumile ning sellel peab olema võre. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema vooluhulgaühtlusti. KANALISATSIOONIEHITISE EKSPLUATATSIOONINÕUDED. § 18. Väike- ja suurpuhastid peavad olema ümbritsetud piirdega, millel peab olema teave reoveepuhasti valdaja ja operaatori nime ja kontaktandmetega. § 21. Kui väike- või suurpuhasti puhastusprotsess lakkab, peab sellest kohe, ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatama vee erikasutusloa väljaandjale ja keskkonnajärelevalve asutusele. § 22. (1) Tarnija või projekteerija peab reoveepuhasti kasutusloa andmisel reoveepuhasti valdajale üle andma reoveepuhasti tehnilise dokumentatsiooni, mis peab sisaldama andmeid: 1) reoveepuhasti projekteerija või tarnija kohta (kontaktandmed); 2) kasutatavate reoveepuhastusviiside ja reoveepuhasti jõudluse kohta; 3) reoveepuhasti tähtsamate tehniliste näitajate ja reovee puhastamisel kasutatavate tehnoloogiaseadmete kohta; 4) reoveesette käitlusviisi kohta; 5) tööohutusnõuete kohta; 6) hooldusnõuete kohta. (2) Olemasolevate reoveepuhastite tehnilise dokumentatsiooni peab tagama valdaja. § 23. (1) Väike- ja suurpuhasti valdaja on kohustatud pidama reoveepuhasti hoolduspäevikut, kuhu kantakse: 1) reoveepuhasti hooldusnõuete täitmiseks tehtud hooldetööd (reoveepuhasti sõlmede vahetuse või rikete likvideerimise tulemused); 2) andmed reovee puhastamisel eemaldatud võreprahi, liiva ja sette ning kasutatud kemikaalide kohta; 3) andmed vee erikasutusloaga määratud reostusnäitajate analüüsitulemuste ja reovee mõõdetud vooluhulga kohta. (2) Reoveepuhasti valdaja peab säilitama hoolduspäevikut vähemalt viis aastat. § 24. Kanalisatsiooniehitise seisundi kontrolli peab selle valdaja korraldama vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mida valdaja säilitab vähemalt 10 aastat. RAKENDUSSÄTTED. § 25. (1) Määruses esitatud kanalisatsiooniehitiste ekspluatatsiooni- ning uute kanalisatsiooniehitiste planeerimis- ja ehitusnõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2002. aastal.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 33 / 48 (2) Määruses esitatud kanalisatsiooniehitiste ehitusnõuded olemasolevatele kanalisatsiooni- ehitistele jõustuvad 1. jaanuarist 2005. Reovee puhastamisel tekib mitut liiki setet. Sette kasutamine on reguleeritud keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a. määrusega nr. 78 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded». Määrusega on reguleeritud sette kasutamine lähtuvalt raskmetallide sisaldusest settes ja mullas, mulla pH –st jne. Vastavalt määrusele sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal jäätmeloa omamine kohustuslik. Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andval isikul peab olema jäätmeluba. Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni töödeldud setet arvestatuna kuivainena. Albu vallas on järgmised reoveepuhastid:

I. Albu küla 1. Objekti valdaja: Albu VA «Teenus» 2. Objekti asukoht: Albu mõis 3. Objekti valmimise aasta: 1984 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: reoveepuhasti projekteeris EKE Projekt ja ehitas 1984. aastal Paide KEK. 3 - tehnilised andmed (jõudlus): BIO 100 Q = 80 - 150 m /d; R = 20,1 – 44,8 kg BHT7/d; 5. - suubla: Ambla jõgi. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti valmis 1984. aastal ja selle vanus on 21 aastat. Reoveepuhastit saab selle konstruktsioonist lähtuvalt kasutada veel maksimaalselt 10 aastat. Reoveepuhasti on ehitatud muldesse ja selle ülaosa on ca 30 cm ulatuses muldest väljas. Teenindushoone seisukord on veel rahuldav. Soovitatav on tervele külale ehitada üks ühine reoveepuhasti. Rekonstrueerida tuleb lekkivad reoveetorustikud.

II. Albu küla Männi 1. Objekti valdaja: Albu VA «Teenus» 1. Objekti asukoht: Albu korruselamu piirkond 2. Objekti valmimise aasta: 1984 3. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: reoveepuhasti projekteeris EKE Projekt ja ehitas 1979. aastal Paide MEK. 3 - tehnilised andmed (jõudlus): BIO 50 Q = 40 - 75 m /d; R = 11,5 – 25,3 kg BHT7/d; 4. - suubla: Ambla jõgi. 5. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti valmis 1984. aastal ja selle vanus on 26 aastat. Reoveepuhastit saab selle konstruktsioonist lähtuvalt kasutada veel maksimaalselt 5 aastat. Teenindushoone ehitati 2003. aastal uus ja selle seisukord on väga hea. Soovitatav on tervele külale ehitada üks ühine reoveepuhasti. Rekonstrueerida tuleb lekkivad reoveetorustikud. III. Kaalepi küla 1. Objekti valdaja: Albu VA «Teenus» 2. Objekti asukoht: Kaalepi küla 3. Objekti valmimise aasta: 1986 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: reoveepuhasti projekteeris EKE Projekt ja ehitas 1986. aastal Paide KEK. 3 - tehnilised andmed (jõudlus): BIO 100 Q = 80 - 150 m /d; R = 20,1 – 44,8 kg BHT7/d; - suubla: Jägala jõgi. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti valmis 1986. aastal ja selle vanus on 19 aastat. Reoveepuhastit saab selle konstruktsioonist lähtuvalt kasutada veel maksimaalselt ca 11 aastat. Reoveepuhasti on ehitatud muldesse. Teenindushoone seisukord on halb. Soovitatav on külale ehitada uus reoveepuhasti. Rekonstrueerida tuleb lekkivad reoveetorustikud. IV. Ahula küla 1. Objekti valdaja: Albu VA «Teenus» 2. Objekti asukoht: Ahula küla 3. Objekti valmimise aasta: 1980 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: reoveepuhasti projekteeris EKE Projekt ja ehitas 1980. aastal Paide KEK. 3 - tehnilised andmed (jõudlus): BIO 50 Q = 40 - 75 m /d; R = 11,5 – 25,3 kg BHT7/d; - suubla: Jägala jõgi. 5. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti valmis 1980. aastal ja selle vanus on 26 aastat. Reoveepuhastit saab selle konstruktsioonist lähtuvalt kasutada veel maksimaalselt ca 4 aastat. Teenindushoone seisukord on halb. Soovitatav on külale ehitada uus reoveepuhasti. Rekonstrueerida tuleb lekkivad reoveetorustikud. V. Orgmetsa küla. 1. Objekti valdaja: peremehetu vara 2. Objekti asukoht: Orgmetsa küla 3. Objekti valmimise aasta: ?

Leht 34 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: ? ja ehitas ? 3 - tehnilised andmed (jõudlus): EKE B 14/21 Q = 15 - 45 m /d; R = 1,7 – 9,8 kg BHT7/d; - suubla: Neitla kraav, mis suubub Jägala jõkke. 5. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reoveepuhasti on lagunenud, seda ei ole juba aastaid kasutatud ja see tuleb asendada uuega. Ülejäänud Albu valla külades reoveepuhasteid ei ole. 4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta. 1. Albu küla.

Albu küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 19. Tööde mahud on määratud ühisveevärgi ja kanalisatasiooni dimensioneeritud skeemi alusel (Joonised 1 ja 2). Joonisele on kantud ka reoveekogumisala piir. Albu külas jääb lähiajal peamisteks tarbeveeallikateks Albu VA «Teenus» Männi külaosa puurkaev ja Kelneri puurkaev, millede vee puhastamiseks tuleb paigaldada rauaärastusseadmed. Albu Toiduaidale tuleb ehitada rasvapüünis. Olemasolevad küla reoveepuhastid tuleb asendada ühe uuega. Ojakülale tuleb ehitada uus reoveepumpla. Rekonstrueerida tuleb osa olemasolevatest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidest. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse ja vajalikud uurimistööd finantseeritakse järgnevalt: - aastatel 2006 kuni 2007. Albu valla eelarvest ja SA KIK vahenditega; - aastatel 2007. kuni 2010. EL Ühtekuuluvusfondi ja Albu valla rahastamisel; - aastatel 2010. kuni 2017. Albu valla ja fondide rahastamisel. Albu küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd. Tabel 19

Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Olemasolevate 800 m kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 2. Geodeetilise alusmaterjali 31,9 ha koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid (Trasside pikkus km x 3ha) 3. Olemasolevate puur- ja salvkaevude - tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö 4. Veevarustussüsteemide - modelleerimine – optimeerimine 5. Kohtpuhastite vajaduse ja - maksumuse uurimistöö

Tabel 19 järg.

Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Kogus II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 6. Veevarustustorustiku 1525 m rekonstrueerimine 7. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku 1460 m rekonstrueerimine 8. Veevarustuse siibrikaevude 2 tk rekonstrueerimine 9. Tuletõrje veevõtukohtade 1 tk korrastamine 10. Albu Toiduaida rasvapüünise 1 tk ehitamine 11. Ojaküla reoveepumpla 1 tk rekonstrueerimine 12. Kontori ja kooli puurkaevpumplate 2 tk. sulgemine

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 35 / 48 13. Uute veevarustustorustike 2320 m ehitamine ühes kaevikus kanalisatsioonitorustikega 14. Uute veevarustustorustike ehitamine 2285 m 15. Uute isevoolse 1500 m kanalisatsioonitorustike ehitamine 16. Uue survekanalisatsiooni ehitamine 1240 m 17. Survekanalisatsioonitorustike 305 m rekonstrueerimine 18. Uus reoveepumpla 2 tk 19. Uus reoveepuhasti 1tk 20. Puurkaev-pumpla remont ning 1 tk rauaärastusseadmete paigaldamine 21. Uue tuletõrjehüdrandi paigaldus 1 tk 22. Tammsaare kontori pumpla 1 tk rekonstrueerimine III Projekteerimistööd 23. Tabelis toodud tegevuste 6 – 22 - projekteerimistööd

2. Kaalepi küla ja Seidla küla.

Kaalepi ja Seidla külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 20. Tööde mahud on määratud ühisveevärgi ja kanalisatasiooni dimensioneeritud skeemi alusel (Joonis 3). Joonisele on kantud ka reoveekogumisala piir. Kaalepi ja Seidla külades jääb töösse Seidla tärklisetehase puurkaevpumpla, mis varustab ka Kaalepi küla joogiveega. Joogivee puhastamiseks paigaldatakse vajadusel Seidla tärklisetehase puurkaev-pumplasse rauaärastusseadmed. Suur osa veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikest ehitatakse uued. Reoveepumplad tuleb rekonstrueerida. Asulale ehitatakse uus reovee põhipuhasti. Sademe ja lumesulavee asulasse valgumise tõkestamiseks ehitatakse piirdekraav ümber korruselamutepiirkonna. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2007. kuni 2010. aastal EL Ühtekuuluvusfondi ja Albu valla rahastamisel. Kaalepi ja Seidla küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd. Tabel 20

Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Olemasolevate 800 m kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 2. Geodeetilise alusmaterjali 16,3 ha koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid (5,4 km x 3 ha/km = 16,3 ha) 3. Olemasolevate puur- ja salvkaevude - tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö 4. Veevarustussüsteemide - modelleerimine – optimeerimine II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 5. Veevarustustorustiku 1447 m rekonstrueerimine 6. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku 1465 m rekonstrueerimine 7. Veevarustuse siibrikaevude 1 tk. rekonstrueerimine 8. Tuletõrje veevõtukohtade 1 tk. korrastamine 9. Keskuse ja reoveepuhasti 2 tk. territooriumil paikneva reoveepumpla rekonstrueerimine 10. Uute veevarustustorustike 385 m ehitamine ühes kaevikus kanalisatsioonitorustikega

Leht 36 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine 11. Uute veevarustustorustike ehitamine 1802 m – Kaalepi veevarustussüsteemi ühendamine Seidla puurkaevuga ja veevarustustorustikud Seidla külas 12. Uute kanalisatsioonitorustike 195 m ehitamine 13. Kanalisatsiooni survetorustiku 142 m rekonstrueerimine 14. Korruselamute ümber piirdekraavi 420 m ehitamine sademe ja lumesulavee ärajuhtimiseks 15. Uus reoveepuhasti 1 tk. 16. Seidla puurkaev-pumpla remont 1 tk. ning rauaärastusseadmete paigaldamine III Projekteerimistööd 17. Tabelis tegevuste 5 – 16 - projekteerimistööd

3. Ahula küla. Ahula küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 21. Tööde mahud on määratud ühisveevärgi ja kanalisatasiooni dimensioneeritud skeemi alusel (Joonis 4 ja 5). Joonisele on kantud ka reoveekogumisala piir. Ahula külas jääb lähiajal peamiseks tarbeveeallikaks Albu VA «Teenus» keskuse puurkaev koos veepuhastusjaamaga. Uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud ehitatakse kahes etapis: 2006 – 2007 omavahendite ja SA KIK taotletava rahaga veehoidla äärsetele ühepereelamutele ning Pärnu-Rakvere maantee ääres paiknevatele ühepereelamutele. Tootmisettevõtete piirkond ja «Risuküla» ühendatakse keskasula veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga aastatel 2007 - 2010 EL Ühtekuuluvusfondi projekti raames. Olemasolev reoveepuhasti tuleb rekonstrueerida ja reoveepuhasti juurde tuleb ehitada vooluhulga ühtlustiga purgimissõlm. Tootmispiirkonda ja «Risukülla» tuleb ehitada uued reoveepumplad ning reoveepuhasti territooriumil paiknev reoveepumpla tuleb rekonstrueerida. Rekonstrueerida tuleb osa olemasolevatest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidest. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse ja vajalikud uurimistööd finantseeritakse järgnevalt: - aastatel 2006 kuni 2007. Albu valla eelarvest ja SA KIK vahenditega; - aastatel 2007. kuni 2010. EL Ühtekuuluvusfondi ja Albu valla rahastamisel; - aastatel 2010. kuni 2017. Albu valla ja fondide rahastamisel. Ahula küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd. Tabel 21

Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Olemasolevate 550 m kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 2. Geodeetilise alusmaterjali 20,9 ha koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid (6,96 km x 3 ha/km = 20,9 ha) 3. Veevarustussüsteemide - modelleerimine – optimeerimine II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 4. II etapp 2007-2009. 175 m Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 5. II etapp 2007-2009. 203 m Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 37 / 48 6. II etapp 2007-2009. Reoveepuhasti 1tk. juures paikneva reoveepumpla rekonstrueerimine 7. II etapp 2007-2009. Purgimissõlme 1tk. koos vooluhulgaühtlustiga ehitamine 8. I etapp 2006-2006. Uute 2050 m veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus kanalisatsioonitorustikuga (projekt olemas) 9. I etapp 2006-2006. Uue 1 tk. reoveepumpla ehitamine 10. II etapp 2007-2009. Uus 2 tk. reoveepumpla 11. II etapp 2007-2009. Uute 1490 m kanalisatsioonitorustike ehitamine 12. II etapp 2007-2009. Uute 720 m survekanalisatsioonitorustike ehitamine 13. II etapp 2007-2009. Uute 2320 m veevarustustorustike ehitamine 14. II etapp 2007-2009. Uus 1 tk. reoveepuhasti

III Projekteerimistööd 15. Tabelis tegevuste 4 – 14 - projekteerimistööd

4. Peedu küla. Peedu küla veevarustussüsteem on erakätes. Peedu külla ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ei rajata. Ka lähitulevikus saavad külaelanikud oma joogivee erapuur- ja salvkaevudest. Teostada tuleb joogivee kvaliteedi uuring. Reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ja veetakse rajatavasse Ahula küla purgimissõlme. Lubatud on kasutada ka kompostkuivkäimlaid ja ehitusnormidele vastavalt ehitatud imbsüsteeme. 5. Ageri küla. Ageri küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 22. Ageri külale tuleb ehitada uus puurkaev-pumpla, millel on tagatud sanitaartsoon. Vana puurkaev suletakse. Korruselamu reovee puhastamiseks rajatakse kolmekambrilisele septikule järgnev imbsüsteem. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2010. kuni 2017. aastal fondide ja Albu valla rahastamisel. Ageri küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamiseks vajalikud tööd. Tabel 22

Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali 0,7 ha koostamine II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 2. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku 120 m ehitamine 3. Veevarustustorustiku ehitamine 240 m 4. Vana puurkaev-pumpla 1 tk. likvideerimine 5. Uue puurkaev-pumpla ehitamine 1 tk. 6. Kolmekambrilisele septikule 1 tk. järgneva imbväljaku ehitamine III Projekteerimistööd 7. Tabelis tegevuste 2 – 6 - projekteerimistööd

6. Järva-Madise küla. Järva-Madise küla ühisveevärgi ehitamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 23.

Leht 38 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Järva-Madise külale tuleb ehitada uus puurkaev-pumpla, millel on tagatud sanitaartsoon. Vana puurkaev suletakse. Reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ja veetakse rajatavasse Ahula küla purgimissõlme. Lubatud on kasutada ka kompostkuivkäimlaid ja ehitusnormidele vastavalt ehitatud imbsüsteeme. Uued veevarustussüsteemid ehitatakse 2010. kuni 2017. aastal fondide ja Albu valla rahastamisel. Järva-Madise küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamiseks vajalikud tööd. Tabel 23

Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali 1,8 ha koostamine II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 2. Veevarustustorustiku ehitamine 1100 m 3. Vana puurkaev-pumpla 1 tk. likvideerimine 4. Uue puurkaev-pumpla ehitamine 1 tk. III Projekteerimistööd 5. Tabelis tegevuste 2 – 4 - projekteerimistööd

7. Orgmetsa küla. Orgmetsa küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 24. Orgmetsa külas jääb töösse olemasolev puurkaevpumpla, mille hoone ja sisustus tuleb remontida. Rekonstrueerida tuleb suur osa olemasolevatest veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikest. Ehitada tuleb uus reoveepuhasti. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2010. kuni 2017. aastal fondide ja Albu valla rahastamisel. Orgmetsa küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd. Tabel 24

Jrk. Nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali 4,4 ha koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 2. Olemasolevate puur- ja salvkaevude - tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 3. Veevarustustorustiku 600 m rekonstrueerimine 4. Uue veevarustustorustiku ehitamine 250 m 5. Kanalisatsioonitorustiku 900 m rekonstrueerimine 6. Uue kanalisatsioonitorustiku 250 m ehitamine 7. Puurkaev-pumpla hoone ja 1 tk. toruarmatuuri remontimine. 8. Uue reoveepuhasti ehitamine 1 tk. III Projekteerimistööd 9. Tabelis tegevuste 3 – 8 - projekteerimistööd

8. Hajaasustuse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 39 / 48 Albu valla külades on hulganisti salv- ja puurkaeve ning reovee kogumiskaeve, millede konstruktsioon ei vasta kehtivatele nõuetele ja mis tulevad korda teha. Hajaasustuses veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ja soovitatav on kasutada kirjanduses toodud praktilisi soovitusi. Albu vallas tuleb teostada järgmised tööd: 1. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks. 2. Puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud Albu vallas koos ettepanekutega olukorra parandamiseks (puurkaevude passistamine, peremehetu vara likvideerimine, puurkaevude tamponeerimine jne.). 3. Asulate reoveekogumisalade täpne määratlemine. 4. Suvitus- ja turismipiirkondades veevarustus ja –kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise vajaduse väljaselgitamine. 5. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted.

5.1. Ettevõtte tegevuse iseloomustus. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon või üks neist on Albu vallas Albu, Kaalepi, Ahula, Seidla ja Orgmetsa külades. Peedu, Ageri ja Järva-Madise külades ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ei ole. Vee-ettevõtteks on Albu vallas Albu VA «Teenus». 5.2. Vee-ettevõtte põhinäitajad. 5.2.1. Finants-majanduslikud näitajad.

Albu VA «Teenus» Albu valla poolt kinnitatud teenuse hind (m3hind kroonides, mis ei sisalda käibemaksu) viimase kahe aasta jooksul Albu, Kaalepi, Seidla ja Ahula külades muutunud ei ole. Veevarustusteenuse hind on Albu, Seidla ja Ahula külades 11 krooni ja 30 senti, Kaalepis ostetav vesi 9 krooni 50 senti ning kanalisatsiooniteenuste hind on Albu, Kaalepi ja Ahula külades 15 krooni ja 60 senti.

5.2.2. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindava piirkonna kohta. Albu VA «Teenus» (Albu, Kaalepi, Seidla ja Ahula külad). 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 13,25 tuh. m3aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 13,2 tuh. m3aastas 3. Veetarbimine kokku 13,2 tuh. m3aastas - sh. mõõdetud 13,2 tuh. m3aastas - elanikkond 13,0 tuh. m3aastas - ettevõtted 0,2 tuh. m3aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) 0,05 tuh. m3aastas 4. Puurkaevude arv 4 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 4 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 18,2 tuh. m3aastas - sh. elanikkond 18,0 tuh. m3aastas - ettevõtted 0,2 tuh. m3aastas 6. Kulu elektrienergiale (kokku) 94000 krooni aastas 5.2.3. Toodangu kavaliteedi näitajad.

Albu VA «Teenus» (Albu, Kaalepi, Seidla ja Ahula külad) 2004. a. andmed. Ühisveevõrku suunatud vesi (nii töödeldud, kui töötlemata): 1. mikrobioloogiliste analüüside koguarv: 16 analüüsi, 2. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 4 analüüsi, 3. mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele: 16 analüüsi, 4. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 4 analüüsi. Joogivee analüüsitulemused on toodud aastal 2005 kinnitatud Albu valla ÜVK arenduskavas lisas 12 ja heitvee analüüsitulemused lisas 16. 5.2.4. Ekspluatatsioon. Albu VA «Teenus» (Albu, Kaalepi, Seidla ja Ahula külad). 1. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva personali (koos admin. personaliga) arv: 2 2. Veeavariide (lekete) arv: 8 3. Kanalisatsiooniummistuste arv: 10 4. Pumbavahetuste arv puurkaevudes: 6 5. Vanade torustike väljavahetamine: 1870 m 6. Teenindavate elanike arv: 576 7. Teenindavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast: 50 % 5.2.5. Personal.

Leht 40 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Albu VA «Teenus». 1. Põhikohaga töötajaid 2 - sh. mehi 2 - naisi - - halduspersonal 1 - töölised 1 - abipersonal - 2. Kõrgharidusega töötajaid - 3. Keskmine palk 3000 krooni II ARENDAMISE KAVA 6. Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise põhimõtted.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK AK) koostamist reguleerib praegu 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVKS) ja alates 01. 01. 2006. a. selle täiendatud variant. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus reguleerib ka kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on tegevuste kogum, millede eesmärgiks on: - Albu valla tiheasustusaladel tasakaalustatult muude eluvaldkondadega nüüdisaja nõuetele vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning valla arengukavas ja üldplaneeringus, Järvamaa maakonnaplaneeringus ning Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavas ja Harju alamvesikonna veemajanduskavas fikseeritud eesmärkide saavutamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alal kooskõlas kehtiva seadusandlusega; - asulate tiheasustusalade elanikkonnale joogiveekvaliteedi nõuetele vastava vee andmine liitumispunktis, kvaliteetse ühiskanalisatsiooni teenuse tagamine kõikidele elanikele reoveekogumisaladel ja reovee nõuetekohane puhastamine, tagamaks pinnaveekogude vee hea kvaliteet ja põhjavee kaitse reostamise eest; - naabervaldades koostatavates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavades toodud põhimõtete ja valdade piire ületavate keskkonnamõjude arvestamine veekeskkonnale. Arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2006. kuni 2007; - aastateks 2007. kuni 2010; - aastateks 2010. kuni 2017. Lähtuvalt ajaperioodidest koostatakse arendamise kava eesmärkide realiseerimiseks tegevuste programmid. Arendamise kava programmides toodud tegevuste maksumuste hindamisel on kasutatud praegu Eestis vastavaid töid teostavate ettevõtete ja vastavaid tarneid teostavate ettevõtete hinnakirju. Maksumuste täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arendamise kavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada inflatsiooni aastate lõikes (näiteks 2004. aasta inflatsiooniks on prognoositi 4,4 %). Koostatava arendamise kava programmidega saavutatavaid tulemusi saab käesoleval ajal hinnata ainult peale programmide elluviimist elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi osas, sest: - ei ole mõtet hinnata programmide efektiivsust põhimõttel tulud peavad ületama kulusid, sest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehniline seisukord ning tarbijale antava joogivee ja suublasse juhitava heitvee ainesisaldus (v.a. Ahula, Kaalepi ja Orgmetsa külades joogivesi) ei vasta kehtiva seadusandlusega kehtestatud nõuetele ja programmides toodud tööd tuleb igal juhul ära teha ka siis kui tegevus on mittetulus; - programmide tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest Albu vallavalitsus on otsustanud ühineda EL Ühtekuuluvusfondi või mõne muu EL fondi projektiga, millega seoses võivad kaduda kohalikud vee-ettevõtted ja muutub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamine; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda ei saa oluliselt tõsta, sest vaadeldavas piirkonnas elavad valdavalt väikese maksevõimega tarbijad ja programmide tasuvusaeg on tõenäoliselt väga pikaajaline; - praktiliselt võimatu on hinnata inflatsiooni lähiaastatel ja sellest tulenevat ehitustööde, materjalide ja seadmete maksuumuse muutust. Põhjalik programmide hindamine tuleb teostada peale EL Ühtekuuluvusfondi projekti käivitumisaja selgumist. Programmide rahastamisel on katteallikateks: - kohaliku omavalitsuse vahendid, - kohaliku omavalitsuse laenud, - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendid, - EL Ühtekuuluvusfondi või mõne muu EL fondi vahendid ja - kinnistuveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamisel erakapital. 7. ÜVK arendamise kava tegevuste programmid. Albu valla ÜVK arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks:

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 41 / 48 I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2006 kuni 2007 (Tabel 25). Programm sisaldab tabelites 19 kuni 21 nimetatud uurimistöid ja tabelis 21 alapunkt 8 ja 9 nimetatud torustike rekonstrueerimistöid. I programmi rahastatakse valla omavahenditest ja SA KIK vahenditest 5 557 600 (koos käibemaksuga) krooni ulatuses. II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2007. kuni 2010. Programm sisaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Albu, Kaalepi ja Seidla ning Ahula külades. II programm koosneb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi või mõne muu EL fondi projekti koosseisus aastatel 2007. – 2010. teostatavatest töödest. II programmi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti kogumaksumus koos käibemaksuga on 54 715 700 krooni (ilma käibemaksuta 46 369 200 krooni). Teostatavate tööde finantseerimiseks võtab Albu vald laenu, mis makstakse koos intressidega tagasi aastatel 2008. kuni 2014. Albu valla laen makstakse tagasi alates 2008. aastast 7 a. jooksul, milleks planeeritakse igal aastal valla eelarvesse vajalik summa, millele lisandub intress. Intressist tulenev maksukoormus väheneb aastast aastasse. III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2010. kuni 2017. Programm sisaldab tabelites 22 kuni 24 nimetatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide uurimis-, projekteerimis-, rekonstrueerimis- ja ehitustöid. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja SA KIK ning muude fondide vahenditest 13 749 500 ulatuses. 7.1. I programm.

I programmi koosseisus aastatel 2006. kuni 2007. teostatavate tööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 25

Jrk. nr. Materjali, seadme Ühiku maksumus Kogus Maksumus tuh. nimetus tuh. krooni krooni I programm – uurimistööd tiheasustusaladel 1. Albu olemasolevate 0,07 800 m 56 kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 2. Albu geodeetilise 7 31,9 ha 223,3 alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 3. Albu olemasolevate - - 25 puur- ja salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö 4. Albu - - 20 veevarustussüsteemide modelleerimine – optimeerimine 5. Albu kohtpuhastite - - 15 vajaduse ja maksumuse uurimistöö 6. Kaalepi ja Seidla 0,07 800 m 56 olemasolevate kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 7. Kaalepi ja Seidla 7 16,3 ha 114,1 geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 8. Kaalepi ja Seidla - - 18 olemasolevate puur- ja salvkaevude tehnilise seisukorra

Leht 42 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine ja veekvaliteedi uurimistöö 9. Kaalepi ja Seidla - - 20 veevarustussüsteemide modelleerimine – optimeerimine 10. Ahula olemasolevate 0,07 550 m 38,5 kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 11. Ahula geodeetilise 7 20,9 ha 146,3 alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 12. Ahula - - 25 veevarustussüsteemide modelleerimine – optimeerimine I programm – uurimistööd hajaasustusaladel 13. Salvkaevude - - 80 tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks 14. Puurkaevude ja - - 90 puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks 15. Külade - - 15 reoveekogumisalade täpne määratlemine 16. Suvitus- ja - - 15 turismipiirkondades veevarustus ja – kanalisatsioonisüsteemide vajaduse väljaselgitamine. I programm – ehitus- ja projekteerimistööd 17. Ahulas uute 1,7 2050 m 3485 veevarustus- ja kanalisatsioonitorus- tike ehitamine ühes kaevikus (projekt olemas) 18. Ahulas 120 1 tk 120 reoveepumpla ehitamine 19. Projekteerimistööd - - 144,2 Kokku: 4706,4 Käibemaks: 847,2 I programm kokku: 5553,6

7.2. II programm.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 43 / 48 II programmi koosseisus aastatel 2007. kuni 2010 (Tabel 26). Albu, Kaalepi ja Seidla ning Ahula külades teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (tuh. krooni). II programmi raames tehtavad tööd ja vastavad maksumused Tabel 26

Jrk. nr. Materjali, seadme Ühiku maksumus Kogus Maksumus tuh. EEK nimetus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi või mõne muu EL fondi projekti koosseisus aastatel 2007. – 2010. teostatavad tööd. ALBU KÜLA 1. Veevarustustorustiku 1,4 1 525 m 2135 rekonstrueerimine 2. Kanalisatsiooni 1,5 1 460 m 2190 isevoolse torustiku rekonstrueerimine 3. Veevarustuse 35 2 tk. 70 siibrikaevude rekonstrueerimine 4. Tuletõrje 10 1 tk. 10 veevõtukohtade korrastamine 5. Albu Toiduaida 50 1 tk. 50 rasvapüünise ehitamine 6. Ojaküla 160 1 tk. 160 reoveepumpla rekonstrueerimine 7. Kontori ja kooli 30 2 tk. 60 puurkaevpumplate sulgemine 8. Uute 1,6 2 320 m 3654 veevarustustorustike ehitamine ühes kaevikus kanalisatsioonitorustikega 9. Uute 2,1 2 285 m 4798 veevarustustorustike ehitamine 10. Uute 2,1 1 500 m 3150 kanalisatsioonitorustike ehitamine Uue 2,1 1240 2604 survekanalisatsiooni ehitamine 11. Uus reoveepumpla 160 1 tk. 160 12. Uus reoveepuhasti 1720 1 tk. 1720 13. Puurkaev-pumpla 180 1 tk. 180 remont ning rauaärastusseadme paigaldamine 14. Projekteerimistööd 628 Albu küla kokku: 21569 KAALEPI JA SEIDLA KÜLAD 15. Veevarustustorustiku 1,4 1 447 m 2025,8 rekonstrueerimine 16. Kanalisatsiooni 1,5 1 465 m 2197,5 isevoolse torustiku rekonstrueerimine 17. Veevarustuse 35 1 tk. 35 siibrikaevude rekonstrueerimine 18. Tuletõrje 10 1 tk. 10 veevõtukohtade korrastamine

Leht 44 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine 19. Keskuse ja 160 2 tk. 320 reoveepuhasti territooriumil paikneva reoveepumpla rekonstrueerimine 20. Uute 2,1 385 m 808,5 veevarustustorustike ehitamine ühes kaevikus kanalisatsioonitorustikega 21. Uute 2,1 1802 m 3784,2 veevarustustorustike ehitamine – Kaalepi veevarustussüsteemi ühendamine Seidla puurkaevuga ja veevarustustorustikud Seidla külas 22. Uute 2,1 195 m 409,5 kanalisatsioonitorustike ehitamine 23. Kanalisatsiooni 2,1 142 m 298,2 survetorustiku rekonstrueerimine 24. Korruselamute 0,7 420 m 294 ümber piirdekraavi ehitamine sademe ja lumesulavee ärajuhtimiseks 25. Uus reoveepuhasti 920 1 tk. 920 26. Seidla puurkaev- 180 1 tk. 180 pumpla remont ning rauaärastusseadmete paigaldamine 27. Projekteerimistööd - - 450 Kaalepi ja Seidla külad kokku: 11732,7 AHULA KÜLA 27. Veevarustustorustiku 1,4 175 m 245 rekonstrueerimine 28. Kanalisatsiooni 1,5 203 m 304,5 isevoolse torustiku rekonstrueerimine 29. Reoveepuhasti 160 1 tk. 160 juures paikneva reoveepumpla rekonstrueerimine 30. Purgimissõlme koos 220 1 tk. 220 vooluhulgaühtlustiga ehitamine 31. Uue 2,1 720 m 1512 survekanalisatsiooni ehitamine 32. Uute 2,1 1 490 m 3129 kanalisatsioonitorustike ehitamine 33. Uute 2,1 2 320 m 4872 veevarustustorustike ehitamine 34. Uus reoveepumpla 160 2 tk. 320 ehitamine 35. Uus reoveepuhasti 1800 1 tk. 1800

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 45 / 48 36. Projekteerimistööd - - 500 Ahula küla kokku: 13062,5 12 961 II programm kokku: 46369,2 Käibemaks: 8346,5 II programm kokku: 54715,7

7.3. III programm. Ajaperioodiks on aastad 2010. kuni 2017. Programm sisaldab tabelites 22 kuni 24 nimetatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide uurimis-, projekteerimis-, rekonstrueerimis- ja ehitustöid.

III etapi raames tehtavad tööd ja maksumused Tabel 27

Jrk. nr. Materjali, seadme Ühiku maksumus Kogus Maksumus tuh. EEK nimetus PEEDU KÜLA 1. Joogivee kvaliteedi - - 40 uurimistöö AGERI KÜLA 2. Geodeetilise 7 0,7 ha 4,9 alusmaterjali koostamine 3. Kanalisatsiooni 2,1 120 m 252 isevoolse torustiku ehitamine 4. Veevarustustorustiku 2,1 240 m 504 ehitamine 5. Vana puurkaev- 30 1 tk. 30 pumpla likvideerimine 6. Uue puurkaev- 320 1 tk. 320 pumpla ehitamine 7. Kolmekambrilisele 150 1 tk. 150 septikule järgneva imbväljaku ehitamine 8. Projekteerimistööd - - 50 Ageri küla kokku: 1310,9 JÄRVA-MADISE KÜLA 9. Geodeetilise 7 1,8 ha 12,6 alusmaterjali koostamine 10. Veevarustustorustiku 2,1 1100 m 2310 ehitamine 11. Vana puurkaev- 30 1 tk. 30 pumpla likvideerimine 12. Uue puurkaev- 320 1 tk. 320 pumpla ehitamine 13. Projekteerimistööd - - 107 Järva-Madise küla kokku: 2779,6 ORGMETSA KÜLA 14. Geodeetilise 7 4,4 ha 30,8 alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 15. Olemasolevate - - 45 puur- ja salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö

Leht 46 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine 16. Veevarustustorustiku 14 600 m 840 rekonstrueerimine 17. Uue 2,1 250 m 525 veevarustustorustiku ehitamine 18. Kanalisatsioonitorustiku1,5 900 m 1350 rekonstrueerimine 19. Uue 2,1 250 m 525 kanalisatsioonitorustiku ehitamine 20. Puurkaev- 80 1 tk. 80 pumpla hoone ja toruarmatuuri remontimine. 21. Uue reoveepuhasti 520 1 tk. 520 ehitamine 22. Projekteerimistööd - - 290 Orgmetsa küla kokku: 7521,6 III programm kokku: 11652,1 Käibemaks: 2097,4 III programm kokku: 13749,5

8. Kokkuvõte. Koostatud Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ei ole lõpplik - arendamise kava koostamine seisneb ka selle esialgse variandi jätkuvas täiendamises (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris) ja kohandamises kiiresti muutuva seadusandlusega. Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2006. kuni 2007; - aastateks 2007. kuni 2010; - aastateks 2010. kuni 2017. Arendamise kava programmides toodud tegevuste maksumuste hindamisel on kasutatud praegu Eestis vastavaid töid teostavate ettevõtete ja vastavaid tarneid teostavate ettevõtete hinnakirju. Maksumuste täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arendamise kavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada inflatsiooni aastate lõikes. Programmide tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest Albu vallavolikogu on otsustanud osaleda EL Ühtekuuluvusfondi või mõnes muus EL fondi projektis, millega seoses võib muutuda ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamine. Põhjalik programmide hindamine tuleb teostada peale EL Ühtekuuluvusfondi või mõne muu EL fondi projekti käivitumisaja selgumist. Albu valla ÜVK arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2006. kuni 2007. I programmi rahastatakse valla omavahenditest ja SA KIK vahenditest 5 553 600 krooni ulatuses. II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2007. kuni 2010. Programm sisaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Albu, Kaalepi ja Seidla ning Ahula külades. II programm koosneb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi või mõne muu EL fondi projekti koosseisus aastatel 2007. – 2010. teostatavatest töödest. II programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 54 715 700 krooni (ilma käibemaksuta 46 369 200 krooni). Teostatavate tööde finantseerimiseks võtab Albu vald laenu, mis makstakse koos intressidega tagasi aastatel 2008. kuni 2014. Albu valla laen makstakse tagasi alates 2008. aastast 7 a. jooksul, milleks planeeritakse igal aastal valla eelarvesse vajalik summa, millele lisandub intress. Intressist tulenev maksukoormus väheneb aastast aastasse. III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2010. kuni 2017. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja SA KIK ning muude fondide vahenditest 13 748 500 krooni ulatuses. 9. Kasutatud kirjandus. 1. Albu valla arengukava aastateks 2006 - 2009.

Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Leht 47 / 48 2. Järvamaa maakonnaplaneering. Järva Maavalitsus. Paide, 1998. 3. Albu valla üldplaneering. I etapp. RE Eesti Maaplaneeringud. Töö nr. 31-94 MP. Tallinn, 1995. 4. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. AS Maves. Tallinn, 2003. 5. A. Mäemets. Eesti jõed. Tallinn, 2002. 6. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ – veepoliitika raamdirektiiv. 7. A. H. Tammsaare nim. kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 07015911. Tallinn, 1991. 8. «Kaardiväelane» kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 0706881. Tallinn, 1990. 9. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 1. köide seletuskiri. Tallinn, 2000. 10. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 2. köide reoveepumplad. Tallinn, 2000. 11. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 3. köide reoveetorustikud. Tallinn, 2000. 12. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 4. köide reoveepuhasti. Tallinn, 2000. 13. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. AS Eesti Projekt. Töö nr. AS-1127-00. Ehitusprojekt 5. köide töömahtude loetelu. Tallinn, 2000. 14. Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Geodeetiliste uurimistööde aruanne. OÜ GeoMetria. Töö nr. T-442. Tallinn, 2001. 15. Albu asula kanalisatsioonitrassi teostusjoonised. OÜ Georam. Töö nr. 55/05-02. Paide, 2002. 16. Ahula veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine. AS Schöttli Keskkonnatehnika & OÜ Enno Projekt. Töö nr. S-02-2; E-02-138. Tööjoonised. Tallinn, 2002. 17. Ahula veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine. AS Schöttli Keskkonnatehnika & OÜ Enno Projekt. Töö nr. S-02-2; E-02-138. Tööjoonised; taotluseelarve. Tallinn, 2002. 18. Järvamaa, Albu vald. Ahula küla maa-ala topo-geodeetilised uurimistööd. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ. Töö nr. TT-0941. Tallinn, 2002. 19. Järvamaa, Albu vald, Ahula küla. Ahula küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine. Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ. Töö nr. GE-0423. Tallinn, 2002. 20. Ahula veevarustuse ja kanalisatsiooni renoveerimine. Antikor OÜ. Töö nr. A-06-02. Veepuhastusjaam- Pumpla. Köide EA2. Põhiprojekt. Elektripaigaldis ja automaatika. Tallinn, 2002. 21. Ahula veevarustuse ja kanalisatsiooni esimese ehitusjärgu rekonstrueerimistööd. OÜ Georam. Töö nr. 56/13-02. Paide, 2002. 22. Järva maakond, Albu vald Ahula alevik. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Teostusprojekt. OÜ Ösel Plan. Töö nr. 21-04. Kuressaare, 2004. 23. Veevõtu ja –saastelubade taotlusmaterjalide koosseisus toodud skeemid. 24. Harju sub-River Basin District Water Management Plan. Project nr 13/99061639/FV, Tallinn, 2006. Lisad: Joonis 1, Albu veevõru skeem Joonis 2, kanalisatsiooni skeem Joonis 3, Seidla ja Kaalepi veevõrgu ja kanalisatsiooni skeem Joonis 4, Ahula veevõrgu skeem Joonis 5, Ahula kanalisatsioonivõrgu skeem. * Lisatud skeemid asuvad vallakantseleis

Leht 48 / 48 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine