Tööjärg Jõudis Üürimaja Siseviimistluseni

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tööjärg Jõudis Üürimaja Siseviimistluseni NR 7 (64) APRILL 2021 ILMUB KAKS KORDA KUUS Tööjärg jõudis üürimaja siseviimistluseni ARNIKA TEGELMANN ga alguses ei osatud arvestada. See on Järva vallas esimene suu- Ultramoodne madala- rem objekt, mis rajatud päris te püsikuludega 18 nullist, kuid ei jää viimaseks,“ korteriga üürimaja ütles Kivi. Millal avapidu peetakse, sõl- Imaveres, mille katusel tub suuresti sellest, millal hoo- toodavad elektrit päi- ne kasutusloa saab. Esimesed kesepaneelid, kus pole elanikud peaksid sisse kolima trepikodasid ega sein- pärast jaanipäeva. Enne seda tel radiaatoreid ning korraldab vallavalitsus majas ükski sein ei kosta läbi, lahtiste uste päeva, kus esitle- takse ühe-, kahe- ja kolmetoa- hakkab valmima. lisi kortereid. OÜ Embach Ehituse objekti- Avaldusi üürnikuks hakata juht Laur Haldma tõdes, et ehi- ootab vallavalitsus aga juba nüüd, tusobjektil ei lähe kunagi kõik kolm avaldust on laekunud. plaanitult. „Oleme siiski graa- Kuigi Järva valla omandis ole- fi kus,“ kinnitas ta. Suuri taga- vate eluruumide kasutusse and- silööke pole tema sõnul olnud, mise ja kasutamise kord oli valla- kuigi metallkonstruktsioonide volikogu märtsikuu istungil alles paigaldamine maja mõlemale esimesel lugemisel, on kindel, et küljele võttis oodatust kauem uues üürimajas ei tohi suitsetada. aega ja seetõttu jäid ka mõned Et see on üürimaja, ei tohi üürnik teised tööd venima. Sõltuvalt korteri üldilmet muuta, näiteks päevast on objektil kümmekond seinu tapeetida, sest lahkudes tu- töömeest, aga on olnud ka 25. leb korter üle anda samas seisus, „Seadsime endale võib-olla opti- – kolmetoalise korteri rõdul on kahe- ja kolmetoaliste korte- 1. aprillil tutvusid tööjärjega valla hanke- ja kinnisvara kui see saadi. Taotluse hindamisel mistlikuma graafi ku, millest me pinda 20 ruutmeetrit. rite köökides. Nende korterite on eelistatud isik, kelle töökoht pole päris kinni suutnud pidada, Maja on Haldma sõnul hästi köögi töötasapinna kohal on peaspetsialist Meelis Kivi ning ehituse peaspetsialist asub Järva vallas. aga tellija ette antud graafi kuga isoleeritud, mis tähendab, et põ- aken, aken on ka kõigis van- Gilmar Krzivets. Majas on neli ühetoalist (u 27 pole probleeme.“ randavalu alla paigaldati mine- nitubades. m²), kaheksa kahetoalist (u 41 Majas ringkäiku tehes tutvus- raalvillast sammumüraplaadid Vannitubades on olemas va- m²) ja kuus kolmetoalist (u 61 tas Haldma, et hoone otsaseinad ning parketi alla heli summuta- lamu, WC-pott ja dušinurk kar- m²) korterit. Iga korteri juurde on kaetud Cembriti hooldusva- vad matid. Korterite vaheseinad dinaga, kuid pesumasina peab kuulub eraldi panipaik ja par- bade kiudtsemendist plaatide ja on laotud 190-millimeetristest muretsema üürnik ise – koht kimiskoht, lisaks prügimaja ja fassaad kohaliku, Koigis asuva õõnesplokkidest, mis on betooni selle tarvis on olemas. jalgrattahoidla. Parkimisalal on OÜ Th ermoarena termopuidu- täis valatud – seinad ja põrandad Maja ümbruse haljastab samu- ka üks invakoht. ga. „Tahtsime neilt ka terrassi- läbi ei kosta. Siseseinad on kroh- ti ehitaja siis, kui ilmad lubavad: Kivi hinnangul mahub 18 laudu, kuid fi rma toodang on vitud, pahteldatud ja üks kord säilinud kõrghaljastusele lisaks korteriga majja elama nii 35–40 nii populaarne, et järjekord oli värvitud. „Pärast parketi pane- istutatakse puid ja põõsaid, raja- inimest. Üüri piirmääraks võib juulini. Nüüd tulevad lauad Soo- kut värvime seinad veel kord takse muru, valgustusega kõnni- kujuneda 3,5–4 eurot ruutmeetri mest ja Leedust,“ ütles Haldma. üle,“ selgitas ta. Seinavärv on teed ja mänguväljak lastele. kohta, hinna piirmäära kinni- Tema sõnul on sellised gale- hele, õrnalt hallikasvalge. Vanni- Kõik, mis puudutab maja, tab vallavolikogu. Seda pole Kivi riiga korrusmajad, kus rõdud toaplaadid on mõnes korteris sa- lubas Haldma valmis saada ap- hinnangul palju, sest maja on on ühel ja käigutee teisel pool, muti helehallid, teistes beežikad. rilli lõpuks, mais on aega veel energiasäästlik – katusel olevad Norras üsna tavalised. Eestis ehi- Ka parketti on kahte valikut: na- haljastusega tegeleda. Tööde päikesepaneelid toodavad majja tavad nad sellist esimest korda. turaalne tamm, neis korterites lõpptähtaeg on mai keskel ja siis elektri, millega saab ka vett soo- Korruseid ühendavat trepitorni on ka uksed tammespooniga, antakse üürimaja töö tellinud jendada. Seintel radiaatoreid po- hakkab ümbritsema mattklaas, ning valge lakiga viimistletud Järva vallale üle. le, majas on põrandaküte, toasoe rõdupiirded nii ühel kui ka teisel tamm ja seal on ka uksed valged. Valla hanke- ja kinnisvara tuleb katlamajast, kuid elanikud pool maja kaetakse trossvõrgu- Lakke riputatakse lambid ja peaspetsialist Meelis Kivi ütles, saavad seda oma korterist regu- ga. Esimese korruse privaatsetelt akende ette rulood. et objektiga on läinud libedalt – leerida. Igas korteris on ka oma terrassidelt saab astuda otse oma Köögid on Arensilt ja neisse see sõltub paljudest teguritest, ventilatsiooniseade. muruplatsile. on integreeritud ka köögitehni- näiteks projektist ja ehitajast. Haldma lisas, et sellist liiki Kõigil teise ja kolmanda kor- ka: pliit, ahi, külmik ja nõude- „Vana hoone renoveerimisel tu- korterit Tallinnas või Tartus üü- ruse korteritel on rõdud. Muide pesumasin – viimane küll vaid leb alati välja probleeme, mille- Arnika Tegelmann rida on kaks-kolm korda kallim. 2 APRILL 2021 Järva vallavolikogu 25. märtsi istung Volikogu esimees Rait Pihel- teeriumiga, et tagada Järva valla alates 01.05.2021 kehtetu ning teaiahoone ning selle asemele Maja seisab ja laguneb. Lõpliku • Abivallavanem Toomas gas kinnitas, et esimest korda vo- õpilastele 2022/2023. õppeaastal sellest ajast jõustub kohaliku ehitatakse uus, mis vastab li- otsust pole, siiani on vaid vaiel- Tammik selgitas, et sotsiaalosa- likogu ajaloos toimus kaugosalu- riigipoolsed keskhariduse õppe- omavalitsuse korralduse seaduse ginullenergiahoone nõuetele. dud. Seepärast tuleb otsida teisi konna koduhooldustöötajate sega istung (Teamsi vahendusel). kohad. Sapp tänas abivallavanem § 22 lõike 1 punkt 367, millega Volikogu oli nõus tagama oma- lahendusi. Sotsiaalpindadele on kasutuses olevad viis elektriau- Kohal oli 21 volikogu liiget. Tiina Orastet ja vallasekretär antakse volikogu ainupädevusse fi nantseeringu ja andis loa kor- lahendus ehitada Imavere kodu- tot hakkavad amortiseeruma. Karin Tenisson-Alevit, kes osa- avalikult kasutataval maa-alal raldada hange (13 poolt, 4 vastu, tarega sarnane hoone, mis oleks Plaanis on hankida uued univer- • Esmalt oli vallaelu tähtsa levad koolivõrgu korrastamise kaubanduse korraldamise nõue- 3 erapooletut). soodsam. Raamatukogu kolis saalid või mahtuniversaalid, et küsimusena arutusel haridus- töögrupis. te ja korra kehtestamine. Avali- Tammik selgitas, et avanes mõisa. Ülejäänud rentnikele, kes autod oleksid võimalikult funkt- võrgu tulevik Järva vallas. Abi- Volikogu esimees Rait Pi- kult kasutatav maa-ala on üld- võimalus taotleda toetust hoone- sinna on jäänud, on maja jäänud sionaalsed. Auto maksimaalseks vallavanem Tiina Oraste andis helgas tõdes, et nad on oma kasutatava sihtotstarbega maa, te energiatõhusaks muutmiseks. liiga suureks. Nüüd on võimalus hinnaks on arvestatud 22 000 põhjaliku ülevaate hetkeolu- tegemistes õigel teel, kuid hari- mis alati ei pruugi olla riigi või Toetuse taotleja peab tagama lahendada kaks probleemi ühel eurot ja keskmiseks hinnaks u korrast gümnaasiumihariduse dusotsused ei ole lihtsad otsused, valla omandis olev maa, mis- omafi nantseeringu ja projek- ajal: teha korda külakeskuses 16 000–18 000 eurot. Sõlmitak- võimaldamisel Järva vallas, tugi- sest need on pikaajalised. Koolid tõttu puudutab määrus põgu- ti tulemusliku elluviimise ning asuv mõisakompleksi kuuluv se kasutusrendi lepingud. Kõik nedes 2019. aasta kevadel koos- on küla hinged, neile haiget ei salt ka eraisikutele kuuluval või projekti tulemuste edasise kasu- maja, mis on praegu peaaegu volinikud olid sellega nõus. tatud haridusvõrgu analüüsile. tohi teha, aga tuleb vaadata ha- nende valduses oleval maa-alal tuse fi nantsilise jätkusuutlikkuse. tühi, ning anda uued, nüüdis- • Vallavara spetsialist Val- Ta selgitas, et edasiseks tegevu- riduse tulevikku. Kuidas täpselt nõudeid kauplemisele. Esitatud Projektide elluviimise tulemusel aegsed ruumid arstidele ja kul- dur Permanson tutvustas eelnõu, seks peaks olema arengukava ja selle teemaga edasi minnakse, eelnõus on põhimõtted tänava- viiakse Peetri lasteaiahoone ja tuuriseltsile, kes on sellega ka mis paneb ette võõrandada kir- eelarvestrateegia täiendamine ei osata hetkel öelda. Teemaga kaubandusele ja kauplemisele Koigi teeninduskeskuse hoone nõus. See ettepanek oli ka Koigi jalikul avalikul enampakkumisel koolide ümberkujundamise tegeletakse. avalikul üritusel ning müügipi- energiatõhusus vastavusse nõue- piirkonna kinnisvara analüüsis. kinnistud Peetri alevikus Kooli osas, volikogu otsuse vastuvõt- leti taotlemisele, väljastamisele tega. Selle tulemusel vähenevad Täna on see Koigi suhtes õige ot- tn 6 alghinnaga 9000 eurot ja mine koolide ümberkujunda- • Finantsjuht Andrus Mikson ja väljastamata jätmisele jäänud hoone energiakulud. Objektid sus, kinnitas Traks, ja palus ette- Kooli tn 3 alghinnaga 1500 eu- mise kohta ja tegevustega peaks kandis ette kahe lugemise vahe- samaks, mis kehtivas määruses. valiti vastavalt toetusmeetme tin- panekut toetada, et piirkondade rot, kuna vald ei vaja neid oma alustatama hiljemalt septembris- peal reklaamimaksu määrusele Lisanduvad sätted müügikoha gimustele ja on vallale vajalikud. areng oleks rohkem tasakaalus. ülesannete täitmiseks. Kõik vo- oktoobris,
Recommended publications
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • Järva Vallavolikogu
    JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Järva valla raamatukogude ümberkorraldamine Järva-Jaani 24.09.2019 nr 1-4/2019/99 Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2, rahvaraamatukogu seaduse § 12 lõigete 1 ja 2, haldusmenetluse seaduse § 75 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46 alusel. 1. Korraldada ümber Ahula Raamatukogu (registrikood 75004398), Albu Raamatukogu (registrikood 75004381), Ambla Raamatukogu (registrikood 75003418), Käravete Raamatukogu (registrikood 75003393), Aravete Raamatukogu (registrikood 75003358), Imavere Raamatukogu (registrikood 75004903), Järva-Jaani Raamatukogu (registrikood 75008284), Kareda Valla Raamatukogu (registrikood 75013227), Karinu Raamatukogu (registrikood 75008309), Koeru Raamatukogu (registrikood 75027347), Käsukonna Külaraamatukogu (registrikood 75004917), Päinurme Raamatukogu (registrikood 75015663) ja Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) tegevus. 2. Liita Koigi Raamatukoguga käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud teised Järva valla raamatukogud. 3. Raamatukogude liitmise tulemusena lõpetavad punktis 1 nimetatud liidetavad raamatukogud Ahula Raamatukogu, Albu Raamatukogu, Ambla Raamatukogu, Käravete Raamatukogu, Aravete Raamatukogu, Imavere Raamatukogu, Järva-Jaani Raamatukogu, Kareda Valla Raamatukogu, Karinu Raamatukogu, Koeru Raamatukogu, Käsukonna Külaraamatukogu ja Päinurme Raamatukogu tegevuse 31. detsembril 2019 ning alates 1. jaanuarist 2020 jätkab tegevust Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) uue nime all, milleks on Järva Vallaraamatukogu,
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Materialien Zur Gütergeschichte Lertoens Für Die Ältere Schwedische Zeit Bis Zur Rbfassung Der Ältesten Uns Erhaltenen Lhunster- Und Rossdienstrollen Estlands
    Dem II. Baltischen Historikertag geroidmet oon der Gesellschaft zur Erhaltung der Rltertümer lercoens. Materialien zur Gütergeschichte lertoens für die ältere schwedische Zeit bis zur Rbfassung der ältesten uns erhaltenen lHunster- und Rossdienstrollen Estlands. Paul freiherrn oon Ungern-Sternbcrg cand. jur Sonderabdruck aus den .Beiträgen zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands", Bd. VII, Heft 4. Reval, 1912. Buchdr. d. „Revalschen Zeitung". II. Baltischer Historikertag. Reval, Juni 1912. Die Eröffnung findet am 18. Juni a. c. um 10 Uhr vorm. im Saale des Schwarzenhäupter-Hauses statt. PROGRAMM. I. Tag. Montag, den 18. Juni, 10 Uhr vormittags im Schwarzenhäupterhause: 1. Stadtbibliothekar N. Busch-Riga: Zur baltischen Vorgeschichte. 2. Dr. phil. G. von S a b 1 e r - Dorpat: Über die Nationalität der Aestier. 3. Ritterschaftsbibliothekar C. von Löwis-Riga: De­ monstration einer Karte der heidnischen Burgberge. 4. Stadtarchivar O. Greiffenhagen-Reval: Demon­ stration der musik-paläographischen Ausstellung. 3 /45 Uhr nachmittags im Estländischen Provinzial-Museum: 1. Oberlehrer A. S p re c ke 1 s e n - Reval: Über das Gräberfeld Laakt. 2. Dr. A. Friedenthal-Reval: Über einen Versuch zur Herstellung baltisch-archäologischer Typenkarten. II. Tag. Dienstag, den 19. Juni, im Schwarzenhäupterhause. 10 Uhr vormittags: 1. Oberlehrer H. Diederich s-Mitau: Über eine ungedruckte Quelle zur Geschichte Livlands in der II. Hälfte des XVI. Jahrhunderts. 2. Stadtarchivar A. F e u e r e i s e n - Riga : Über das baltische Archivwesen. 3. Stadtarchivar O. G re i ff e n h age n - Reval: Über das Revaler Stadtarchiv. 4. Ritterschaftsarchivar Dr. P. Baron v. d. Osten - Sacken: Über das Estländische Ritterschafts­ archiv.
    [Show full text]
  • Run Ranking 1
    Ambla SK Suusatajate Seeriajooks 2019 Koondarvestus peale 4. etappi Koht Ees-ja perekonnanimi Sugu Aasta Klubi 1. Etapp 2. Etapp 3. Etapp 4. Etapp Punktid kuni 6T 1 Milder Criselle Naine 2015 - 30 (1) 30 (1) 25 (2) 85 2 Lääne Laura Naine 2015 Järva vald 30 (1) 17 (5) 17 (5) 16 (6) 80 3 Kirsipuu Kadri Liis Naine 2016 Orgmetsa 25 (2) 18 (4) 16 (6) 17 (5) 76 3 Niinsalu Marta Naine 2014 Ahula - 21 (3) 25 (2) 30 (1) 76 5 Piilik Hanna Naine 2014 Sääsküla - 25 (2) 21 (3) 21 (3) 67 6 Piilik Helen Naine 2016 Sääsküla - - 18 (4) 18 (4) 36 kuni 6P 1 Saar Mikk Mees 2015 Kaalepi 30 (1) 17 (5) 30 (1) 16 (6) 93 2 Jalakas Reio Mees 2014 RR Suusaklubi 21 (3) 21 (3) 18 (4) 30 (1) 90 3 Rodendau Rain Mees 2014 RR Suusaklubi 25 (2) 30 (1) - 18 (4) 73 4 Purre Konrad Mees 2016 18 (4) 18 (4) 17 (5) 17 (5) 70 5 Vilbu Siim Mees 2013 Järva vald - 25 (2) 21 (3) 21 (3) 67 6 Lepik Mark Sebastian Mees 2015 Aravete - - 25 (2) 25 (2) 50 7 Pikka Mikko Mees 2014 Aegviidu - 16 (6) - - 16 7-10T 1 Alliksaar Iiris Naine 2009 Ambla SK 30 (1) 25 (2) 25 (2) 25 (2) 105 2 Parts Anett-Liisa Naine 2009 Ambla SK - 30 (1) 30 (1) 30 (1) 90 3 Kirsipuu Anelle Riin Naine 2009 RR Suusaklubi 17 (5) 18 (4) 18 (4) 17 (5) 70 4 Purre Grete Marleen Naine 2010 Aravete 18 (4) 17 (5) 17 (5) 16 (6) 68 5 Kull Ketlin Naine 2012 25 (2) 21 (3) 21 (3) - 67 6 Rodendau Sädeli Naine 2012 Järva vald 21 (3) 16 (6) - 21 (3) 58 7 Tammik Mirtel Naine 2011 Järva vald - - - 18 (4) 18 7-10P 1 Alliksaar Robin Mees 2012 Aravete 25 (2) 18 (4) 18 (4) 25 (2) 86 2 Lepik Marten Aron Mees 2009 Ambla SK - 25 (2) 25 (2) 30
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Järva Maakonna Rahvaraamatukogude 2018
    1 JÄRVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Paide 2019 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ................................................................. 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 7 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 7 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ........................................................ 8 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 9 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 10 2.4.5 Töötajate tunnustamine ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Albu Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kinnitamine
    Väljaandja: Albu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 188, 2065 Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Vastu võetud 28.09.2006 nr 17 Võttes aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37, olles tutvunud Albu Vallavolikogu 25.08.2006.a. otsuse nr 40 alusel toimunud avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustega ning Albu Vallavalitsuse ettepanekutega, Albu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Albu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (lisatud) 2. Määrus jõustub 02. oktoobril 2006.a. Volikogu esimeesJüri KOMMUSAAR Kinnitatud Albu Vallavolikogu 28. septembri 2006.a. määrusega nr 17 ALBU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostas 2005. aastal OÜ Vetepere. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse, tuleb Albu valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi arendamise kava) viia kooskõlla kehtiva seadusega 2006. aasta 01. juuliks. OÜ Vetepere poolt koostatud arendamise kava täiendamise ja seadusandlusega kooskõlla viimise tellis Albu vallavalitsus SWECO Eesti AS (tööettevõtuleping nr. 06024, 14 märts 2006. a.). Vastavalt lepingule viib SWECO Eesti AS Albu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlla kehtiva seadusandlusega Albu, Ahula, Kaalepi ja Seidla külade kompaktse tihehoonestusega alade osas. Käesolevat
    [Show full text]
  • Elanikud Külade Kaupa
    NR 1 (35) JAANUAR 2020 ILMUB KAKS KORDA KUUS Elanike arv vähenes veidi ARNIKA TEGELMANN Elanikud külade kaupa: Detsembrikuu vältel Abaja küla 60 Märjandi küla 64 kutsus Järva vald üles Ageri küla 35 Müüsleri küla 92 Ahula küla 256 Neitla küla 7 inimesi korrastama Albu küla 244 Norra küla 2 oma elukohaandmeid. Ambla alevik 330 Orgmetsa küla 54 Neid, kes registreeris Ammuta küla 22 Peedu küla 57 sel perioodil enda elu- Aravete alevik 751 Peetri alevik 187 kohaks Järva valla, oli Aruküla 47 Prandi küla 42 Ataste küla 27 Preedi küla 22 37. Nende vahel loositi Eistvere küla 34 Puhmu küla 27 vallavalitsuse 8. jaa- Ervita küla 220 Puiatu küla 39 nuari istungil Koigi tee- Esna küla 63 Pullevere küla 31 ninduskeskuses välja Hermani küla 19 Päinurme küla 137 elamumaa Imaveres. Huuksi küla 71 Pällastvere küla 5 Imavere küla 409 Pätsavere küla 2 Jalalõpe küla 29 Raka küla 44 Kui Järva valla avalike suhe- Jalametsa küla 20 Ramma küla 17 te juht Maarja Kauge õnneliku Jalgsema küla 54 Rava küla 29 võitja telefoninumbri valis, oli Jõeküla 2 Reinevere küla 60 toru teises otsas imestus suur. Jõgisoo küla 82 Roosna küla 97 „Selgus, et end Tallinnast Mets- Järavere küla 10 Rutikvere küla 22 la külla sisse kirjutanud Evelyl Järva-Jaani alev 972 Rõhu küla 25 polnud aimugi, et selline kam- Järva-Madise küla 80 Salutaguse küla 21 paania üldse toimus. Ta oli ikka Kaalepi küla 183 Santovi küla 44 väga üllatunud ja ei osanud esi- Kagavere küla 28 Seidla küla 37 mese hooga kohe öeldagi, kas Kahala küla 20 Seliküla 16 ta võtab vastu pakutud 2145 Auhindu loosida oli lihtne: vallavanem Rait Pihelgas ütles numbreid ja jurist Piia Lipp otsis Kalitsa küla 46 Silmsi küla 27 ruutmeetrise krundi Imaveres rahvastikuregistrist, kes selle numbri all on.
    [Show full text]
  • Lisa 3: Albu Valla, Ambla Valla, Imavere Valla, Järva-Jaani Valla, Kareda Valla Ja Koigi Valla Ühinemislepingule
    Lisa 3: Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla ühinemislepingule ALBU VALLA, AMBLA VALLA, IMAVERE VALLA, JÄRVA-JAANI VALLA, KAREDA VALLA JA KOIGI VALLA ÜHINEMISLEPINGU INVESTEERINGUTE KAVA 1. Esmajärjekorras teostatavad piirkonnaülesed investeeringud: Nr KOV Objekt Tegevus Märkused 2016 eeldatav summa on 108 750E€. Luuakse juurde Valgehobusemäe suviseid tegevusi, likvideeritakse Suusa-ja 1 Albu II etapi arendustööd talvised kitsaskohad, paraneb Puhkekeskuse II juurdepääs keskusele jt. Mägede etapp küla ettevõteteni. EAS-i rahastamisotsus tehtud. Rekonstrueeritakse kütte-, vee-, kanalisatsioonisüsteemid ja Aravete elektripaigaldis, ehitatakse 2 Ambla Rekonstrueerimine spordihoone ventilatsioonisüsteem, viiakse lõpuni hoone välissoojustus ning renoveeritakse siseruumid. Piirkonnas puudub vaba Üürielamispind üürielamispind. Valmisolek 3 Imavere uus 12 krt. elamu noortele riiklikus programmis osalemiseks Uue Täismõõtmetes jalgpallistaadion kunstmurustaadioni 4 Järva-Jaani Staadion koos 4 rajaga jooksusirgega ning rajamine võimla heite ja hüppekastidega juurde Multifunktsionaalne 5 Kareda Rekonstrueerimine külakeskus Eelprojekt valmis, 2017 põhiprojekt, 2018 ehitus. Ambulatooriumihoone Eluruumid eakatele, kes enam 6 Koigi Sotsiaalmaja ümberehitus iseseisvalt kodus hakkama ei saa. sotsiaalmajaks Lisaks raamatukogu ruumid, päevakeskus. Kogu hoone soojustamine. 2. Osaliselt või täismahus ühinemistoetusest rahastatavad investeeringud: Nr KOV Objekt Tegevus Märkused Maaküte, radiaator- ja põrandaküte
    [Show full text]
  • Järva Valla Jäätmekava 2018-2023
    Lisa Järva Vallavolikogu 30.08.2018 määrusele nr 32 JÄRVA VALLA JÄÄTMEKAVA 2018-2023 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1 JÄRVA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................. 3 2 JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED .............................................................. 6 2.1 Euroopa Liidu õigusaktid ................................................................................................. 6 2.2 Eesti õigusaktid ................................................................................................................ 6 2.3 Strateegilised dokumendid ............................................................................................... 7 2.4 Omavalitsuse tasand ......................................................................................................... 8 2.5 Ettevõtte tasand ................................................................................................................ 8 2.6 Kodumajapidamine .......................................................................................................... 9 3 HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE ....................................................................................... 9 4 JÄRVA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE ........................................................ 10 4.1 Jäätmekäitluskohad .......................................................................................................
    [Show full text]