Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad mõisad jne. Saksakeelsele kohanimele vastava paiga kohta on otsitud eestikeelne kohanimi, ehk mitu, ja püütud määratleda selle asukohta. Sageli on otsitava paiga asukoha määramiseks toodud selle kaugus (km) ja suund ilmakaarte järgi tuntud keskustest, lisatud vastav maakond ja kihelkond. Kohanime asukoht on leitud vanadelt saksakeelsetelt kaartidelt ja 18. ja 19. sajandil Eesti ala kohta ilmunud kirjandusest. Andmeid on võrreldud allikmaterjalide nimestikus viidatud väljaannetega ja andmetega Valdo Prausti portaalis http://www.mois.ee. Kohanimele vastava paiga asukohta looduses on sageli raske määratleda, kuna paljud mõisad on hävinud ja nende kunagisele asukohale osutab vaid allee või mõni allesjäänud kivihoone. Nii on ka paljud külad tühjaks jäänud, kas siis okupatsiooniaegsest küüditamisest, maarahva vananemisest ja noorte lahkumisest tingituna. Omad jäljed on ka jätnud mitmed maaelu ümberkorraldused (maareform, haldusreformid). Kümmekond aastat kestnud saksakeelsete kohanimede uurimine on kujunenud meeldivaks harrastuseks pärast aktiivset eluperioodi. Töö sai teoks tänu Eesti Looduseuurijate Seltsi juhtkonna toele ja Eesti Kultuurkapitali ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse osalisele rahalisele toetusele, kellele avaldan siinkohal palju tänu. See väljaanne on mõeldud kasutamiseks loodusteadlastele ja loodusehuvilistele. Eriti siis, kui nad kasutavad oma töös 18. ja 19. sajandil Eesti ala kohta ilmunud saksakeelset kirjandust ja kohtavad võõrapärast kohanime. Siis leiavad nad sellele kohanimele eestikeelse vaste käesolevast väljaandest (e-raamatu kujul). Usun et see on oluline abimees taimeliikide esmasleidude otsingul, aga ka loomaliikide varasemate elupaikade kindlakstegemisel. Samuti geoloogidele Eesti aluspõhja kivimite avamusaladel leiduvate kivististe uurimisel või siis lihtsalt huvist Eesti kohanimede varasemate vastete leidmisel. Teabe esitamine klassikalisel nimede tabeli kujul (raamatuna) kipub vägisi ajale jalgu jääma. Nii saab ka selles väljaandes otsitavat leida mitmel moel. Vanal heal klassikalisel viisil, leht lehe järel sirvides, kuni otsitav ette satub. Aga ka kaasaegsemal viisil, kui rakendada e-raamatu lugemiseks kasutatavat lugemisprogrammi, selle otsingufunktsiooni (Find) abil, tippides otsitava kohanime otsingu-aknakesse. Nõnda saab kiirelt leida nii saksakeelsele eestikeelset vastet kui ka eestikeelsele saksakeelset vastet. Linda Kongo 5 Sada tarka juhendit looduse vaatlusteks Saatesõna 1853. aastal asutatud Looduseuurijate Selts on oma katkematu tegevusaja jooksul avaldanud tuhandeid mitmesuguseid loodusteaduslikke trükiseid. Neis on juba Seltsi asutamisaastal avaldatud Liivi-, Eesti- ja Kuramaa looduse uurimisele pühendatud teedrajavad „Arhiivikogumikud”, regulaarselt ilmunud Seltsi teadusliku ja organisatsiooniise tegevuse „Aruanded” koos originaalsete uurimustega, „Aastaraamatud”, „Kirjatööde” nime all avaldatud uurimused jt. Aastatel 1933–1941 andis Selts välja populaarteaduslikku ajakirja „Eesti Loodus” (milles ei puudunud ka süvateaduslikud käsitlused sellistelt Eesti tuntud teadlastelt nagu Teodor Lippmaa, Juhan Aul, Hugo Kaho, Karl Orviku, Armin Öpik, Karl Eichwald, Hans Kauri jt.). Aperioodiliselt ilmusid paljud mahukad temaatilised kogumikud (nt „Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis”, „Schola biotheoretica” paljude oluliste bioloogiliste probleemide käsitlusega, „Kaasaja loodusteaduste filosoofilisi probleeme”, „Inimene ja ilm”, „Lääne-Eesti rannikualade loodus” jt). Harrastusbotaanikutele oli määratud „Floristilised märkmed”, zooloogiahuvilistele „Faunistilised märkmed”, geoloogiahuvilistele „Geoloogilised märkmed”. 1972. a hakati välja andma esialgu väga tagasihoidliku välimusega, kõhna seeriat nimega „Folia Cryptogamica Estonica”, milles avaldati uudisandmeid seeneriigi, samblike, vetikate, tsüanobakterite ja sammaltaimede kohta. Peagi viiekümnenda numbrini jõudev väljaanne on saanud rahvusvaheliselt tuntuks, milles avaldavad artikleid ka paljud välismaa krüptogamistid. Kui 1953. aastal koostati Seltsi sajandaks aastapäevaks kogumikku „Looduseuurijate Seltsi juubelikoguteos”, siis loodeti sellesse lülitada ka ülevaade Seltsi ajaloost ja tähendusest Eesti loodusteadustele. Aja ja vastavate spetsialistide puudumisel see ülevaade jäi koostamata. Tuli oodata pool sajandit (!), kuni ilmus Linda Kongo erakordselt põhjalik monograafia „Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat 1853–2003”. Möödunud sajandi kahekümnendates aastates otsustas Selts hakata publitseerima lühikesi üldarusaadavaid juhendeid loodusvaatlusteks ja -kaitseks. See algatus oli mõnikümmend aastat hiljem stiimuliks vastava seeria avamisele 1951. aastal nime all „Abiks loodusevaatlejale”. Nüüd juba sajanda numbrini jõudnud seeria initsiaatoriteks olid Karl Orviku ja Eerik Kumari. Esimeste numbrite autoriteks olid ornitoloog Loreida Põder, botaanik Heinrich Aasamaa ja zooloog Harry Ling. 6 Igal aastal kavatseti välja anda vähemalt kolm erinevatele probleemidele pühendatud brošüüri. Esialgu see pretensioonikas plaan täideti ja isegi ületati. Nii ilmus 1951. aastal kolm, 1952. ja 1953. aastal viis, 1954. a neli, 1955. a kuus, 1956. a seitse, 1957. a neli ja 1958. aastal viis numbrit. Seda suurepärast ilmumissagedust hiljem hoida ei suudetud. Tulid aastad (1964, 1966–67, 1975, 1985, 1987, 1989–90, 1992, 1996–97, 1999, 2001–2007), mil ei ilmunud ühtki „Abiks loodusevaatlejale” numbrit. Ohtliku pausi järel 2001–2007 on Eesti Looduseuurijate Selts end taas kogunud ja Seltsi presiidium enam selliseid ilmumisvaheaegu lubada ei kavatse. „Abiks loodusevaatlejale” seerias käsitletud teadusaladest on esikohal ornitoloogia (25 numbrit) ja entomoloogia (21), järgnevad ihtüoloogia (10, peamiselt ihtüofenoloogia), selgroogsete zooloogia (8), botaanika (8, kõrgemad taimed, kaasa arvatud sammaltaimed), metsateadus (5), mükoloogia (5), looduskaitse (5), meteoroloogia (3, kaasa arvatud äikesevaatlused ja helkivate ööpilvede vaatlused), geoloogia (3), algoloogia (2), lihhenoloogia (1), fütopatoloogia (1), meteoriitika (1), Eesti Looduseuurijate Seltsi tegevus (1). Kui sarja „Abiks loodusevaatlejale” algusest hakati selles avaldama vaatlusjuhendeid, määrajaid ja nimestikke, siis 1961. aastast alates hakati lisaks neile avaldama ka vaatluste kokkuvõtteid. Esimesena ilmus ihtüofenoloogiliste vaatluste kokkuvõte Jüri Ristkokilt aastate 1951–1955 kohta. Kokkuvõtted järgnesid viieaastaste vaatlusperioodide kohta kuni 1990. aastani. 1962. aastal ilmus esimene vaatluskokkuvõte rändlindude saabumise kohta Eestisse aastatel 1936–1940 ja 1948–1956 (autorid Aleksander Lint, Lemming Rootsmäe ja Heinrich Veroman). Edasi avaldasid Ilse ja Lemming Rootsmäed eraldi brošüüridena 5- või 10-aastaste perioodide kohta kokkuvõtteid rändlindude saabumise ja lahkumise kohta kuni 1998. aastani. 1991. aastal ilmus veel H. Meiternilt, L. Rootsmäelt ja A. Tarandilt kokkuvõte „Ornitoloogilisi vaatlusi varasematest aastatest”, mis sisaldab andmeid rändlindude saabumise kohta Eestisse 1866–1905. Taimefenoloogilistest vaatlustest ilmus Elli Lellepilt üksainus kokkuvõte 1976. aastal, mis hõlmab vaatlusperioodi 1952–1970. Tõsi küll, aastal 1978 ilmus veel ühine kokkuvõte L. Rootsmäelt ja E. Lellepilt – „Ornito- ja fütofenoloogilised vaatlused Eestis 1922–1928”. „Abiks loodusevaatlejale” kõige produktiivsemateks autoriteks on olnud Ilse ja Lemming Rootsmäed (13 numbrit), Jüri Ristkok (10), Hans Remm (7), Aino ja Eerik Kumarid (5), Viktor Masing (4), Harry Ling (3) jt. 7 Eesti Looduseuurijate Seltsi tegevust on läbi paljude aastakümnete iseloomustanud suur armastus kodumaa looduse vastu ja agar püüd looduse elu ja selle seaduspärasusi üha sügavamalt tundma õppida ning tema haruldasi ning erakordseid nähtusi kaitsta. Seeria „Abiks loodusevaatlejale” ellukutsujate ja edasiviijate veendumuse kohaselt täidab väljaanne endale seatud ülesanded siis, kui loodushuvilised saavad äratust ja innustust oma tegevuseks ja vaatlusteks, väikesteks ja suurteks avastusteks. Olgu need uudishimulikud loodusehuvilised algajad amatöörid või paljunäinud spetsialistid
Recommended publications
  • Jaanuar 2019
    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Müügikäskkirja Lisatabel
    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 11.02.2020 kella 10:30ni. Keskkonnaministri 04.12.2019 käskkirja nr1-2/19/734, 28.02.2019 käskkirja nr 1-2/19/172 ja 28.04.2019 käskkirja nr 1-2/19/344 alusel antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks järgmised riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Jõgeva maakond Jõgeva vald Rääbise küla Praali kinnisasi (81002:002:1080; 9,00 ha; kasutusala pindala 9 ha; (M)) alghind 774.-, tagatisraha 193.-; 2. Jõgeva maakond Mustvee vald Kärasi küla Risti kinnisasi (42002:001:0505; 2,93 ha; kasutusala pindala 2,65 ha; (M)) alghind 228.-, tagatisraha 57.-; 3. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Kirikuvalla küla Piroja kinnisasi (61801:001:0134; 9,61 ha; kasutusala pindala 8,65 ha; (M)) alghind 709.-, tagatisraha 177.-; 4. Lääne-Viru maakond Rakvere vald Võhma küla Marditoa kinnisasi (66101:001:0117; 2,49 ha; kasutusala pindala 0,56 ha; (M)) alghind 29.-, tagatisraha 7.-; 5. Põlva maakond Räpina vald Räpina linn Võrutee kinnisasi (70801:001:0064; 11870 m2; kasutusala pindala 7,64 ha; (M)) alghind 657.-, tagatisraha 164.-; 6. Tartu maakond Elva vald Poriküla Vahetee kinnisasi (17101:001:0389; 8,47 ha; kasutusala pindala 6,07 ha; (M)) alghind 880.-, tagatisraha 220.-; 7. Tartu maakond Elva vald Rämsi küla Aasa-Haldi kinnisasi (60501:001:0423; 8,58 ha; kasutusala pindala 7,8 ha; (M)) alghind 1 131.-, tagatisraha 282.-; 8.
    [Show full text]
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515
    [Show full text]
  • Kambja Aleviku, Aakaru Ja Tatra Külade Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tee Ja Kambja Aleviku Ümbersõitude Ning Ühendusteede Täpse Asukoha Määramise Detailplaneering
    Maastikuarhitektuuribüroo TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731 TÖÖ NR: DP-15-14 KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING ESKIISLAHENDUSE SELETUSKIRI Planeeringu tellija Kambja Vallavalitsus Projektijuht Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper Tartu 2015 KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 2 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ............................................................................................ 3 3. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ................................................. 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ................................................... 3 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ................................................................. 4 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus .......................................... 4 5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ja olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Evaluation of the Implementation of the 1988 Ministerial Declaration Regarding Nutrient Load Reductions in the Baltic Sea Catchment Area
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto The Finnish Environment 524 INTERNATIONAL COOPERATION Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrent,Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Svendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area ••••••••••••••••••••••••••••••••• FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Finnish Environment 524 Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrendt, Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Swendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area HELSINKI 2002 FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Report is available in the Internet: http://www.vyh.fi/eng/orginfo/publica/electro/fe524/fe524.htm This Project has received funding from the Commission of the European Communities (the European Commission), Helsinki Commission and the Finnish Ministry of the Environment The views expressed in this report represent the opinions of the authors alone, and not necessarily the views of the Commission of the European Communities (European Commission) and the Baltic Marine Environment Protection Commission. The Commission of the European Communities is not liable for any use that may be made of the information of this report. The Finnish Environment Institute. Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area. The Finnish Environment 524, Helsinki, 2002. Information included in this publication or extracts therefore are free for citing on the condition that the complete reference of the publication in given as stated above.
    [Show full text]
  • RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalade Külastuskorralduskava Hõlmab Endas Saaremaa Puhkeala, Vilsandi Rahvuspargi (S.H
    RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 13 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 22 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 22 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 23 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ............................................................ 24 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 25 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 26 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 30 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................. 31 7. Teavitamine ja külastuskeskuste
    [Show full text]
  • Jaaniostud Saab Teha Uuest Melliste Coop Konsumist Juba Loetud Kuude Pärast Avab Prognooside Kohaselt Peaks Saama Kõik Paiknevas, Asenduskaupluses
    SELLES LEHES: LK 3 - 2021. aasta eelarve ülevaade LK 4 - Vaimne tervis LK 5 - Info vaktsineerimise kohta LK 6-8 - Tublid tegijad Kastre vallas LK 9 - Haridusteemad Märts LK 11 - Sport 2021 Jaaniostud saab teha uuest Melliste Coop Konsumist Juba loetud kuude pärast avab prognooside kohaselt peaks saama kõik paiknevas, asenduskaupluses. Jätkuvalt külastajatele oma uksed Coop Tartu piirkonna elanikud oma jaaniostud teha saab kaupluse kassast kõikide pankade kauplustepere kõige uuem kauplus - juba uhiuuest Melliste Coop Konsumist. pangakaartidega sularaha välja võtta Melliste Coop Konsum. Coop Tartu Uue Melliste Coop Konsumi ning Coop Panga pangakaardiga ka juhatuse liikme Madis Suiste sõnul müügisaal saab olema peaaegu kolm sularaha arvele panna. käib hetkel kibekiire ehitustegevus korda suurem kui sügisel suletud ja Uuendustest rääkides tuleb ära ning ehitaja on lubanud kaupluse uue tänaseks lammutatud Melliste A&O-l. märkida uued ja mugavad nutikassad hoone Melliste Coop Konsumi perele Märgatavalt rikkalikum tuleb uue ning kauplusehoonesse paigaldatav üle anda käesoleva aasta juuni alguses. kaupluse sortiment. See saab olema Taararingi taara kokkuostu aparaat. Seejärel kulub veel veidi aega mööbli üle kahe korra laiem, kui oli vanas Sigrid Piir ning tehnika ülesseadmiseks ning kaupluses ning suisa neli korda suurem kauba väljapanekuks, kuid praeguste kui praeguses, aadressil Aabitsa tee 5 Coop turundusjuht Kaasava eelarve hääletuse võitis Haaslava Hääletuse tulemus elamurajooni spordiplatsi rajamise idee Haaslava elamurajooni spordiplatsi rajamine - 137 häält Haaslava küla on jõudsalt kasvav haks on Toominga tee 1 Haaslava külas. kogukond, kus laste ja noorte osakaal Just selline on võiduidee lühikirjeldus. Kurepalu rannaala korrastamine ja väga suur. Eesmärk on luua külaelani- Idee elluviimiseks on Kastre valla arendamine - 94 häält kele ühine vaba aja veetmise koht oma eelarves 20 000 eurot, mis on hea Valgustatud bussipeatuste rajamine enda külas.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]