Kambja Aleviku, Aakaru Ja Tatra Külade Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tee Ja Kambja Aleviku Ümbersõitude Ning Ühendusteede Täpse Asukoha Määramise Detailplaneering

Maastikuarhitektuuribüroo TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731

TÖÖ NR: DP-15-14

KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

ESKIISLAHENDUSE SELETUSKIRI

Planeeringu tellija Kambja Vallavalitsus Projektijuht Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper

Tartu 2015

KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 2 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

SISUKORD

SELETUSKIRI ...... 3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ...... 3 2. Detailplaneeringu koostaja ...... 3 3. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ...... 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ...... 3 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ...... 4 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus ...... 4 5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ja olemasoleva olukorra iseloomustus ...... 7 5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ...... 9 5.4. Kruntide ehitusõigus ...... 9 5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine ...... 9 5.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ...... 9 5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...... 12 5.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ...... 12 5.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs ...... 12 5.10. Kitsendused ja servituudid ...... 16 5.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ...... 16 5.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ...... 16 5.13. Planeeringu elluviimise võimalused ...... 17 6. KOOSKÕLASTUSTE/ KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ...... 18

JOONISED ...... ……19 1. Situatsiooniskeem ...... 20 2. Olemasolev olukord ...... 21 3. Planeeringu põhijoonise eskiis ...... 22

LISAD: 23

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 3 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavolikogu 14.09.2014.a. otsus nr 35 Kambja aleviku, Aakaru ja Tatra külade Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramise detailplaneeringu algatamise kohta.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Maastikuarhitektuuribüroo Terav Kera OÜ, maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper.

3. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta Maanteeameti tellimusel on OÜ Toner-Projekti poolt koostatud Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee rekonstrueerimisprojekt, mis on kinnitatud Maanteeameti poolt ja heaks kiidetud Kambja Vallavalitsuse poolt. Käesolev detailplaneering on Kambja valla üldplaneeringut muutev, kuna projekti lahendused on vastuolus hetkel kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringuga täpsustakse teede asukohti ja tehakse vastavad muudatused Kambja valla üldplaneeringus. Võrreldes 2007 a. kehtestatud Kambja valla üldplaneeringuga ei nähta maanteeprojektiga ette Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ning Tatra-Otepää tee trassi olulist muutust Kambja alevikus ja Tatra külas ning kahetasandilise ristmiku ehitamist nende teede ristumiskohta. Planeeritava ala pindala on 318 ha. Detailplaneeringuala piir on antud joonisel 1 vt Situatsiooniskeem .

4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid • Tartu maakonnaplaneering; • Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; • Kambja valla üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007. a otsusega nr 40); • Kambja valla ehitusmäärus;

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 4 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

• Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,00–201,00 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00–1,50 lõikude eelprojekti variant 1 (Toner-Projekt OÜ, töö nr 02/2013); • Riigimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,0-201,0 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,0-1,5 remondi tehniline projekti I-IV etapp (Toner-Projekt OÜ, tööd nr-tega 07-1/2014; 07-2/2014; 07-3/2014; 07-4/2014); • Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,00–201,00 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00–1,50 lõikude eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang (Akranel OÜ, 2013-2014).

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud OÜ Geoprojekt poolt 2013. aastal (litsents nr 340 MA). Koordinaadid L-Est´97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Detailplaneeringualale on koostatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt 2014. aastal (litsents nr EEG 000131) geoloogilised uuringud, töö nr. 14-003.

5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Kambja valla üldplaneeringut, kuna Riigimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,0- 201,0 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,0-1,5 projekti lahendused on vastuolus hetkel kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Väljavõte üldplaneeringu põhikaardist on toodud lk 5.

Käesoleva detailplaneeringuga vabastatakse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teest lääne pool asuvad maaüksused kehtivas üldplaneeringus ette nähtud Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee Kambja aleviku ümbersõidu ning Tatra-Otepää-Sangaste tee ja Kambja aleviku läänepoolse ümbersõidu transpordimaa koridoridest. Lisaks täpsustatakse käesoleva detailplaneeringuga ühendustänavate ja kergliiklusteede asukohti.

Maanteeameti tellimusel on OÜ Toner-Projekti poolt koostatud Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee rekonstrueerimisprojekt, mis käsitleb põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu –Võru – Luhamaa km 198,025 – 201,1 ümberehitust koos ristuvate riigimaanteede ristmikega.

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 5 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Kaart 1. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu põhikaardist.

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 6 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Tehnilise projekti aluseks on varem Toner-Projekt OÜ poolt koostatud Riigimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,0-201,0 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää- Sangaste km 0,0-1,5 remondi eelprojekti lahendusvariant 1 (töö nr 02/2013 Variant 1). Vastavalt tellija soovile korrigeeriti eelprojekti lahendusvarianti 1, millest lähtuvalt on erinevused eelprojekti ja tehnilise projekti 198,025 – 198,950 km vahel. Tehnilises projektis jäeti ära tugimaantee nr 46 Tatra - Otepää – Sangaste ristumisel põhimaanteega nr 2 kavandatud eritasandiline liiklussõlm, tehnilise projektiga alustati Tatra oru põhjast ja Kambja alevikus paikneva ristmiku asukohta muudeti.

Vastavalt Toner-Projekt OÜ eelprojekti Variant 1-le paikneb projekteeritav maantee olemasoleva tee koridoris. Raskete liiklusvahendite tarbeks on eelprojektiga ette nähtud rajada Tatra oru tõusudele lisarajad, millega muudetakse liiklus teelõigul ohutumaks. Kambja aleviku algusesse on ette nähtud ringliiklussõlm koos ühendusega Nõo-Kambja kõrvalmaanteele. Lisaks on kavandatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt rajada kaks eraldiasetsevat sõidurada Tatra-Otepää-Sangaste maanteele. Tartu suunal on ette nähtud ehitada eelprojekti Variant 1 lahenduses Tatra-Otepää-Sangaste sõiduraja ristumisel Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega silmusekujuline ramp.

Kuna tehnilise projekti realiseerimine võib toimuda etapiliselt, on tehniline projekt jaotatud neljaks etapiks. Järgnevalt on antud tehnilise projekti etappide lühikirjeldused: I - etapp. Enne Kambja alevikku jääva ringliiklussõlme ja ristmiku rajamine, olemasoleva Nõo ristmiku sulgemine, uue kõrvalmaantee nr 22 180 Nõo – Kambja teelõigu ja ühenduse rajamine ringliiklussõlmega. Lisaks rajatakse piirkonda jäävad jalg- ja jalgrattateed, mida pikendatakse bussipeatuseni.

II – etapp. Kambja aleviku vahelise maanteelõigu väljaehitamine koos piirkonda jäävate jalg- ja jalgrattateedega.

III – etapp . Põhimaantee lõigu rekonstruktsioon koos raskete veoautode lisarajaga ja Otepää ristmikuga. Põhimaantee kõrvale ehitatakse välja ka vasakpoolne kogujatee. Antud etapi väljaehituse juures on ette nähtud laiendada I- etapis väljaehitatud teeosa ning likvideerida üks mahasõit. Ümber ehitatakse eelnevalt väljaehitatud piirkonna liikluskorralduslik lahend.

IV – etapp. Realiseeritakse kui ilmnevad massilised liikluseeskirjade rikkumised (möödasõit Kambjast väljuval suunal Tartu poole lõigul Kambja alevik - Otepää ristmik), paigaldatakse veoautode lisarajaga lõigule trosspiire sõidutee teljele ja ehitatakse välja

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 7 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

põhimaantee äärne parempoolne kogujatee lõik. Kui kogujatee välja ehitatud, likvideeritakse varasemalt väljaehitatud mahasõit.

5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ja olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritava maaüksuse pindala on 318 ha. Planeeringuga hõlmatud ala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja alevikus, Aakaru ja Tatra külades (vt joonis 1 Situatsiooniskeem ).

Detailplaneeringuala jääb maastikulise liigenduse alusel Ugandi lavamaa ja Otepää kõrgustiku maastikurajooni piirialale. Detailplaneeringuala jääb lainjale moreenmaastikule, Tatra ürgoru veerule ning Otepää kõrgustiku servaalale. Planeeringuala tuumikuks olev põhimaantee läbib Tatra oru põhja, Tatra jõe lammiala. Kambja asula vahel jääb detailplaneeringuala Kambja järve nõo alale.

Planeeringuala keskme moodustab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee nr 2 (E263), mis kuulub rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-T) teedevõrgustikku omades piiriülest transiitühenduse funktsiooni. Kohalike elanike jaoks on põhimaantee nr 2 peamiseks ühenduseks Tartuga, mida kasutatakse igapäevaselt, kuna paljude elanike töökohad asuvad seal. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ristub 198 km tugimaanteega Tatra-Otepää- Sangaste teega nr 46, mille kaudu on ühendus Otepää linna ja lähialadega, kus asuvad suure kasutajaskonnaga spordi- ja puhkealad. Planeeringuala keskme moodustab põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,31-201,17. Olemasolev maantee on 1+1 rajaline III – klassi maantee asfaltbetoonkatte laiusega 9,0 meetrit.

Planeeringuala läbiva põhimaantee kohta viidi 28.05.2013. aastal läbi liiklusloendus, mille alusel võib olemasoleva maantee liiklussageduselt jaotada järgnevalt: • II- klassi mnt, lõigu algusest km 198,025 – 198,629 (tugimaantee nr 46 Tatra – Otepää -Sangaste ristmikuni); AKÖL 2012.a. – 6461 a/ööpäevas; • III – klassi mnt km 198,629 – 200,3 ; AKÖL 2012.a. – 4129 a/ööpäevas; • III – klassi mnt km 200,3 – 201,1 (Kambja vaheline lõik); AKÖL 2012.a. – 3462 a/ööpäevas.

Planeeringuala keskme moodustab põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,31-201,17. Lisaks jääb planeeritavale alale kolm riigimaanteed –tugimaantee nr 46

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 8 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00-1,06, kõrvalmaantee nr 22180 Nõo-Kambja km 9,75- 10,65 ja kõrvalmaantee nr 22188 Kambja-Kodijärve km 0,00-0,47. Maanteede tee kaitsevöönd on 50 meetrit sõidutee äärmise sõiduraja teljest.

Planeeringuala tuumiku moodustavad transpordimaad, millel paiknevad olemasolevad maanteed. Teistest maakasutuse sihtotstarvetest jäävad planeeritavale alale põhiliselt maatulundusmaad, millest valdav enamus on kasutusel heina- või põllumaana ja kus paiknevad üksikud majapidamised. Elamumaad paiknevad valdavalt planeeringuala kaguosas, kuhu jääb Kambja alevik.

Tatra-Otepää-Sangaste ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteede ristmiku kõrval asub Tatra Hiiejumala kivikalme (arheoloogiamälestis nr 12826), mille kaitsevööndi ulatus on 50 meetrit mälestise piirist. Kaitsevööndis, kuid muistisele mitte lähemal kui 5 meetrit, on lubatud jätkata välja kujunenud maakasutust. Planeeringuala keskosas idapool Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed asub arheoloogiamälestis nr 12827 ehk kivikalme.

Detailplaneeringualale jäävad pärandkultuurobjektid- meierei, Tatra vesiveski, munakivitee, Tatra savitööstus, Tatra kõrt, paiknevad Tatra oru piirkonnas. Pärandkultuuriobjektid on kantud planeeringu joonise nr 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega .

Kambja valla üldplaneeringu ja Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006) järgi jäävad detailplaneeringualaga hõlmatavad maateelõigud kohaliku tasandi väärtuslikule maastikule – Tatra org ja Kambja (K5; pindala ca 884 ha). Planeeringuala põhjaossa jääb rohelise võrgustiku tugiala/rohekoridor ja looduskaitseobjekti piiranguala. Kaitstavad looduskaitselised liigid on antud joonisel 2 Olemasolev olukord .

Planeeringuala põhjapoolsele alale jääb Tatra jõgi, mille veekaitsevöönd on 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Tatra jõe lõunakaldal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest läänepool paikneb Tatra Veskijärv, mille veekaitsevöönd on 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranguvöönd 50 m. Planeeringuala kaguossa jääb Kambja järvest lõunapool paiknev Kambja Järveots, mille veekaitsevöönd on samuti 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranguvöönd 50 m.

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 9 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Planeeringuala kirdeosas Kambja alevikus Aia tn 3 kinnistul paikneb looduskaitsealune põlispuu Kambja mänd. Puu on looduskaitse üksikobjekt, mille piiranguvöönd on 50 meetrit.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja katastritunnus planeeringualale jäävate kinnistute ja naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord .

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga nähakse ette olemasolevate teekoridoride laiendamine ja uute teekoridoride loomine. Kokku on detailplaneeringuga kavandatud 120 uut kinnistut. Planeeritud uued krundi piirid ja pindalad on antud joonisel 3 Planeeringu põhijoonise eskiis. Käesolev detailplaneering muudab peale kehtestamist samal alal hetkel kehtiva Kambja aleviku Parve kinnistu (kü tunnus 28203:005:0464) ja lähiala detailplaneeringu lahendust planeeritud Pos 110-112 kruntide osas.

5.4. Kruntide ehitusõigus Detailplaneeringuga kruntidele täiendavaid ehitusõigusi ei määrata.

5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga hoonete jaoks uusi hoonestusalasid ei planeerita.

5.6. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt väljastatud tingimustega detailplaneeringu koostamiseks (13.01.15 nr 15-4/14-00241/676).

Planeeringualasse jääb neli riigimaanteed – • põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,31-201,17; • tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00-1,06; • kõrvalmaantee nr 22180 Nõo-Kambja km 9,75-10,65; • kõrvalmaantee nr 22188 Kambja-Kodijärve km 0,00-0,47).

Planeeringu joonisele nr 3 Planeeringu põhijoonise eskiis on kantud Toner-Projekt OÜ poolt koostatud Riigimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 197,0-201,0 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,0-1,5 remondi eelprojekti lahenduse Variant 1, millele on koostatud remondi tehniline projekt (jagatud IV etappi), mis on samuti kantud samale joonisele.

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 10 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Tee projekteerimisel arvestati perspektiivne koormussagedus aastale 2035. Kiirusrežiimilt on põhimaantee detailplaneeringualal jaotatud kaheks- põhilõigus on lubatud kiirus 90 km/h ja Kambja aleviku asulasiseselt on kiiruspiirang 50 km/h. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee nr 2 on ette nähtud rekonstrueerida Tatra oru põhjast (km 198.025) kuni Kambja aleviku lõpuni (km 201,1) ning planeeritakse ümber ehitada Otepää ristmik, kuhu ehitatakse raskete veoautode lisarada (lõigus Otepää ristmik kuni Kambja alevik). Enne Kambja alevikku on planeeritud rajada ringliiklussõlm, sulgeda olemasolev Nõo ristmik (km 200,242) ja rajada kõrvalmaantee nr 22180 Nõo-Kambja (km 10,267 – 10,695) uus ühendus põhimaanteega nr 2 rajatava ringliiklussõlme kaudu. Kambja aleviku piires on planeeritud põhimaantee nr 2 äärde rajada jalg – ja jalgrattateed, mis algavad tankla mahasõidult ja lõpevad Sirvaku ristmikuga Kambja aleviku lõpus.

Suurim põhimaantee asendiplaaniline muutus on planeeritud km198,639 – 199,000 piirkonnas, kus on suurendatud põhimaantee horisontaalraadiust ning loodud võimalus eritasandilise ristmiku rajamiseks. Vastavalt tehnilisele projektile väljub põhimaantee nr 2 olemasolevast teekoridorist peale Otepää ristmikku ca 350 m lõigul. Otepää ristmiku ja Kambja aleviku vahelisele teelõigule, kuhu kavandatakse raskete veoautode lisarajad, on planeeritud ka vasakule ja paremale poole põhimaanteed kogujateed. Otepää ristmikust kuni Ülenurme valla piirini on kavandatud põhimaantee edelapoolsele küljele kergliiklustee.

Lähtudes liiklusohutusest, on enne Kambja alevikku kavandatud valgustatud ringliiklussõlm, mille siseringi raadiuseks on tee projektiga kavandatud 17 meetrit, ringi kitsendi laiuseks 1,5 meetrit ja asfaltbetoonkatte laiuseks 5,5 meetrit. Ringtee ümber on kavandatud jalg- ja jalgrattateed ning teede ületused on projekteeritud ühetasandiliste ülekäigukohtade kaudu. Ette on nähtud sulgeda endine Nõo ristmik. Vastavalt teeprojektile on jalg – ja jalgrattateed projekteeritud 2,5 meetri laiused ning ette nähtud katta asfaltbetoonkattega. Jalg – ja jalgrattateed on planeeritud eraldada põhiteest äärekivi või eraldusribaga.

Võru poolt Otepää poole sõitjad suunatakse tegema vasakpööret projekteeritud Nõo ristmiku ringliiklussõlmes ning kasutama kõrvalmaanteed nr 22180 pääsuks Tatra – Otepää tugimaanteele nr 46.

Planeeritud on ehitada ümber Kambja-Rebase tee ehk Kesk tänava ristmik, mille piirkonnas rajatakse üle põhimaantee jalakäijate ülekäigurada ning autobussipeatus on ette nähtud nihutada veidi Võru poole. Kambja-Rebase tee ristmikult edasi on planeeritud

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 11 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

jalg – ja jalgrattatee vasakule poole maanteed. Sellest lähtuvalt on muudetud sõidutee telje asukohta ja planeeritud laiendada põhimaanteed maksimaalselt 1,5 meetri võrra. Samuti on planeeritud laiendada Kambja-Kodijärve ja Kambja-Sirvaku teede ristmikke. Käesoleva detailplaneeringuga on Kambja aleviku idapoolseks ümbersõiduks planeeritud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteest kuni Kambja-Reolasoo teeni uus teekoridor. Samuti on planeeritud pikendada Järve tänavat kuni põhimaantee nr 2-ni, millega seoses tekib planeeritud teede ristumisel uus ristmik. Uute teekoridoride planeerimise aluseks on võetud Maanteede projekteerimisnormide tabelis 2.8 esitatud nõuded 50 km/h projektkiiruse puhul. Lähtetasemeks on valikut tase hea. Teekoridori saab rakendada ka suurema projektkiiruse puhul alandades lähtetaset. Teekoridoride laiuseks on kavandatud vastavalt 18,0 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teest Kambja-Reolasoo teeni) ja 14,0 meetrit (Järve tänava pikendus).

Riigimaanteede kaitsevööndis on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite (müra, tolm, vibratsioon, õhusaaste) esinemine. Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringu arendajal. Maanteeamet ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas.

Maanteeliiklusest põhjustatud häiringute tõttu tuleb vajadusel võtta tarvitusele meetmed „Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Teede projekteerimise faasis koostas Akranel OÜ keskkonnamõjude hinnangu, kus analüüsiti põhjalikult ka müraprobleeme ning mille tulemused võeti arvesse teede projekteerimisel ja müra leevendavate meetmete kasutuselevõtul maantee projektalal. Planeeringuala keskossa Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teest läänepoolsele alale on teeprojektijärgselt kavandatud müratõkkevall vt joonis 3 Planeeringu põhijoonise eskiis .

Hoonete projekteerimisel ja rekonstrueerimisel planeeringualal tuleks arvestada, et hoonete välispiirded oleks projekteeritud selliselt, et oleks tagatud kehtivad heliisolatsiooninõuded vastavalt ruumide kasutusotstarbele. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb samuti arvestada, et ventileerimiseks ette nähtud elemendid (tuulutusavad akendes, värske-õhuklapid seinas jne) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sellisel määral, et ruumis tekiks lubatava mürataseme ületamine. MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 12 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Planeeringu realiseerimisel tagada ehitatavate hoonete puhul Rahvatervise seaduse §8 lõike 2 punkti 17 alusel kehtestatud SoM 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud norm- müratasemed. Olemasolevad ja planeeritud teed on antud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasolev haljastus säilitatakse planeeringualal maksimaalses võimalikus mahus. Likvideeritakse vaid otseselt ehitusele ette jääv haljastus.

5.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Olemasolevad tehnovõrgud planeeringualal säilivad. Uusi tehnovõrke ja ühendusi käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata.

5.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs Kambja valla üldplaneeringu ja Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006) järgi jääb detailplaneeringualaga hõlmatavad maateelõigud kohaliku tasandi väärtuslikule maastikule – Tatra org ja Kambja (K5; pindala ca 884 ha).

Vooluveekogudest ületab planeeringujärgne põhimaantee nr 2 lõik Tatra jõge, mis kuulub Aarikese paisust kuni suubumiseni Porijõkke Keskkonnaministri 15.06.2004. a määruse nr 73 „ Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu “ regulatsiooni alla. Seetõttu ei ole Tatra jõel lubatud muuta loodusliku sängi asikohta ja veerežiimi (looduskaitseseadus § 51 lg 1).

Tatra orus idapool maanteed paikneb rahvusvahelise tähtsusega Natura võrgustikku kuuluv Tatra loodusala (kood RAH0000657), mis jääb teeprojekti järgsest muldkeha servast min. 10,5 meetri kaugusele. Töid piirkonnas teostatakse kooskõlastatult Keskkonnaametiga.

Planeeringualale jääb veel keskkonnaalastest objektidest moodustamisel olev Tatra looduskaitseala (reg. kood PLO1000717), mille sihtkaitsevööndi osasse jääb eelnevalt MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 13 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

nimetatud Natura ala. Lisaks sihtkaitsevööndile on looduskaitsealas ka piiranguvöönd. Ümberehitatav teelõik jääb ca 430 meetri pikkuses Tatra looduskaitseala piiranguala piirile.

Tatra looduskaitseala kaitse eeskirja eelnõu (23.02.2012. a) järgselt on kaitseala eesmärk mh (lühendatult): • kaitsta, säilitada ja taastada ürgoru maastikke koos neile iseloomulike kooslustega. • kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe - niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), allikad ja allikasood (7160), nõrglubjalasundit moodustavad allikad (7220* (* - esmatähtis)) ja liigirikkad madalsood (7230). • kaitsta I ja II kaitsekategooria, samuti III kaitsekategooria taimeliike, nagu karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnodenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata) ja läänemõõkrohi (Cladium mariscus). • kaitsta III kaitsekategooria liiki rukkirääk (Crex crex) ja tema elupaiku.

Projekteeritav Tatra looduskaitseala kaitse eeskirja eelnõu (23.02.2012. a) kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud (ei kahjustata kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit): 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba; 8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

Tatra looduskaitseala piiranguvööndi kaitseeesmärk on maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide kaitse ja puhvri tagamine madalsoode tarbeks. Piiranguvööndis (loetelu lühendatud): lubatud, kaitseala valitseja nõusolekul: • tee, tehnovõrgu rajatise või uue ehitise, s.h. ajutise ehitise püstitamine. MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 14 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

keelatud: • puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. • veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. • puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. • maavara kaevandamine ja uue maaparandussüsteemi rajamine. • biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, va õuealal.

Akranel OÜ on koostanud 2013- 2014 aastal Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 197,00–201,00 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00–1,50 lõikude eelprojektile keskkonnamõjude eelhinnangu (KMH).

Vastavalt Akranel OÜ poolt koostatud KMH eelhinnangule ei ulatu maantee koos parendamistega ja planeeritud krundijaotuskavad projekteeritava looduskaitseala sihtkaitsevööndisse. Krundijaotuskavad jäävad aga vähesel määral piiranguvööndisse. Põhimaanteele kavandatav muldkeha laiendus ei ulatu koostatud krundijaotuskava alusel projekteeritava looduskaitseala piiranguvööndisse.

Akranel OÜ poolt koosatud KMH eelhinnangus on välja töötatud keskkonnamõjude leevendamise meetmed, millest on siinkohal tehtud kokkuvõte:

• Pinnas Töötades lõikudel, mille lähedusse jäävad Tatra loodushoiualad tuleb töötsooni piir tähistada vastavalt projektile ning tähistatud alalt väljumine piirangu ala poole ei ole lubatud. Tatra looduskaitseala piirkonnas sõidutee laienduseks kooritud kasvumuld ladustatakse töötsooni äärde ning hiljem planeeritakse samasse piirkonda laiali kas teemaa-alale või osaliselt ka muldkeha nõlvale. Tööd tehakse kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Töid tuleb teha ajal, mil ala ei ole üleujutatud ning Tatra jõgi on oma “sängi” tagasi vajunud ja see tähendab, et töid teha madala veeseisu ajal sademevaesel perioodil.

• Põhjavesi Tööde teostusel tuleb ehitusaegse reostuse vältimiseks kinni pidada naftasaaduste käitlemisnõuetest. Kütuste ja õlide käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt. saepuru) saadavus. Naftasaaduste käitlemiskohti ja tee- ehitusmasinate parkimiskohti ei tohi rajada kaevudele lähemal kui 50 meetrit ega veekogudele (jõed, kraavid) lähemale kui 100 m ja kohtades, kus tee on viidud süvendisse. Masinaid peab pesema selleks rajatud spetsiaalsetes kohtades.

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 15 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

• Pinnavesi Tatra oru piikonnas külgkraavidesse kogunev sademevesi liigub suure kiirusega mäest alla, seetõttu tuleb kraavi põhi ja nõlv kindlustada fraktsioneeritud lubjakivikillustikust kihiga paigaldatuna „Geokrata“ kärge, mis asetseb II-klassi tugevduskangal. Voolukiiruse vähendamiseks rajada kraavidesse tõkendid (näiteks munakivikuhilad h=0.5m). Sademetevee lõplikuks maha “rahustamiseks” ja looduslikult puhastamiseks on kavandatud rajada maantee äärde Tatra oru piirkonda looklev kraav. Kuna lookleva kraavi põhi jääb alla poole truubi sissevoolust ja ka ümbritsevast maapinnast, moodustub sinna mingiks perioodiks aastas nn. tehislik märgala. Tehismärgalal voolab vesi läbi kruusa ja märgalataimestiku ning puhastub. Taimestik toimib nii visuaalse kui ka ökoloogilise puhvrina sõidutee ja mõlemal pool teed oleva Tatra looduskaitseala vahel.

• Müra Müra probleemidele on keskkonnamõjude eelhinnang juhtinud piisavalt tähelepanu ning sellega on ka projektlahendis arvestatud. Kooskõlastatult Maanteeametiga rajatakse müratõkkevall paremale poole teed elamuala kaitseks. Müratõkkevalli kõrguseks on 3,5 m asfaltbetoonkattest.

• Taimestik Keskkonnamõjude eelhinnangu alusel kaitsealuseid ümberistutavaid liike perspektiivse teemaa-ala piires ei esine. Keskkonnamõjude eelhinnangus on toodud Tatra looduskaitsealal kuni 200 m kaugusel olemasolevast teest kaitse all olevate liikide leiu- ja elupaikadest (sh. püsielupaikadest) ning kasvukohtadest. Selleks, et ehitaja juhuslikult ei satuks teemaa-alalt väljapoole, tuleb piirangualal paigaldada perspektiivse teemaa-alale töötsooni tähistav füüsiline tõkend.

• Seire Ehitusaegseks seireks tuleb ehitajal enne ehitustööde algust koostada keskkonnategevuskava, mille koosseisu kuulub detailne seirekava. Seirekava koostamiseks ja hilisemaks teostuseks kaasata vajadusel litsentse omavaid keskkonnaeksperte. Keskkonnategevuskavast kinnipidamist tuleb ehitusperioodil regulaarselt jälgida ning koostada vastav aruandlus.

Kambja alevikus asuv kaitse all olev puu “Kambja mänd ” jääb olemasoleva tee muldkehast ca 40 meetri kaugusel. Rekonstrueeritav tee asub osaliselt kaitsealuse puu 50 meetrises piiranguvööndis ning suuremahulisi töid ei ole seal kavandatud.

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 16 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

Planeeringualal pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus on lahendatud planeeringualal vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele. Planeeringu realiseerimisel tagada Rahvatervise seaduse §8 lõike 2 punkti 17 alusel kehtestatud SoM 04.03.2002 määruses nr. 42 esitatud norm-müratasemed.

Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

5.10. Kitsendused ja servituudid Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal maantee kaitsevööndis, veekogude vee-, ehitus- ja piiranguvööndis, mälestisel ja selle kaitsevööndis, kaitstava looduse üksikobjektil ja selle piiranguvööndis ning tehnovõrkude kaitsevööndis. Servituutide seadmise vajaduse puudub.

5.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodust.

Ala edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tuleb tagada: • üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; • võimalusel kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; • vastupidavate materjalide kasutamine; • atraktiivne maastikukujundus, kergliiklusteed, suunaviidad; • üldkasutatavate alade korrashoid.

5.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 17 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Kahjud hüvitatakse igakordse omaniku poolt.

5.13. Planeeringu elluviimise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 18 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

6. KOOSKÕLASTUSTE/ KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kooskõlastav asutus Kooskõlastuse tingimus/ Kooskõlastaja Kuupäev või ettevõte asukoht (nimi ja amet)

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 19 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING

JOONISED

MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ