Toimepiirkondade Määramine Raport
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Jaanuar 2019
NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse. -
Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla -
Võnnu Valla Arengukava Aastateks 2012-2022
LISA Võnnu Vallavolikogu 27.10.2011 määruse nr 15 juurde VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2022 Muudetud Võnnu Vallavolikogu 13.juuni 2013.a määrusega nr 5 Võnnu Vallavalitsus VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012 – 2022 Sisukord Eessõna ...................................................................................................................................... 4 I OSA. Minevik ja olevik .............................................................................................................. 5 1. Üldinformatsioon ........................................................................................................................... 5 2. Valla areng aastatel 2009 kuni 2011 ................................................................................................ 9 2.1 Vald kui haldusüksus. ............................................................................................................................................ 9 2.1.2 Valla eelarve ja selle dünaamika. ................................................................................................................... 9 2.1.3 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 13 2.2 Elukeskkond ........................................................................................................................................................ 16 2.2.1 Looduskeskkond ja puhkealad .................................................................................................................... -
Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12 -
Kambja Aleviku, Aakaru Ja Tatra Külade Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tee Ja Kambja Aleviku Ümbersõitude Ning Ühendusteede Täpse Asukoha Määramise Detailplaneering
Maastikuarhitektuuribüroo TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731 TÖÖ NR: DP-15-14 KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING ESKIISLAHENDUSE SELETUSKIRI Planeeringu tellija Kambja Vallavalitsus Projektijuht Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper Tartu 2015 KAMBJA ALEVIKU, AAKARU JA TATRA KÜLADE TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA 2 TEE JA KAMBJA ALEVIKU ÜMBERSÕITUDE NING ÜHENDUSTEEDE TÄPSE ASUKOHA MÄÄRAMISE DETAILPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ............................................................................................ 3 3. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ................................................. 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ................................................... 3 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ................................................................. 4 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus .......................................... 4 5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ja olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................................ -
Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa -
Järva Vallavolikogu
JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Järva valla raamatukogude ümberkorraldamine Järva-Jaani 24.09.2019 nr 1-4/2019/99 Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2, rahvaraamatukogu seaduse § 12 lõigete 1 ja 2, haldusmenetluse seaduse § 75 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46 alusel. 1. Korraldada ümber Ahula Raamatukogu (registrikood 75004398), Albu Raamatukogu (registrikood 75004381), Ambla Raamatukogu (registrikood 75003418), Käravete Raamatukogu (registrikood 75003393), Aravete Raamatukogu (registrikood 75003358), Imavere Raamatukogu (registrikood 75004903), Järva-Jaani Raamatukogu (registrikood 75008284), Kareda Valla Raamatukogu (registrikood 75013227), Karinu Raamatukogu (registrikood 75008309), Koeru Raamatukogu (registrikood 75027347), Käsukonna Külaraamatukogu (registrikood 75004917), Päinurme Raamatukogu (registrikood 75015663) ja Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) tegevus. 2. Liita Koigi Raamatukoguga käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud teised Järva valla raamatukogud. 3. Raamatukogude liitmise tulemusena lõpetavad punktis 1 nimetatud liidetavad raamatukogud Ahula Raamatukogu, Albu Raamatukogu, Ambla Raamatukogu, Käravete Raamatukogu, Aravete Raamatukogu, Imavere Raamatukogu, Järva-Jaani Raamatukogu, Kareda Valla Raamatukogu, Karinu Raamatukogu, Koeru Raamatukogu, Käsukonna Külaraamatukogu ja Päinurme Raamatukogu tegevuse 31. detsembril 2019 ning alates 1. jaanuarist 2020 jätkab tegevust Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) uue nime all, milleks on Järva Vallaraamatukogu, -
1. Sissejuhatus 5
Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti -
Aprill 2019.Pdf
Koolipere Jätkusuutlik Näitering Lk 4 suur mure Lk 8-9 külaliikumine Lk13 50 TÕRVA VALLA VAPP APRILL TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 MÄLUMÄNGUSERIAAL TÕI KOHALE TOHUTUL HULGAL HUVILISI Egon Ilisson Juba 14. korda toimunud said 59 punktiga etapivõidu. Neile Tõrva mälumänguturniir järgnesid Faux-pas ja Poolmuidu, meelitas tänavu vastavalt 53 ja 52 punktiga. Järgne- gümnaasiumi saali rohkelt vatel etappidel pani aga oma võimu huvilisi, kes said oma maksma Valga TBMM ning võitis teadmiseid proovile panna kolm viimast etappi. Kusjuures tei- neljal osavõistlusel. sel etapil saadi 67 punkti, edestades lähimaid konkurente 13 punktiga. Peakorraldaja Laine Tangsoo, kes Kuna neljast etapist läks arvesse turniiri vedanud algusaegadest ala- kolm parimat, siis sai Valga järje- tes ning kelle kavalaid küsimusi on kordse Tõrva mälumänguturniiri pidanud saal vastama juba kaugelt võidu. Kokku teenis Valga rohkete üle tuhande, on ikka ja jälle positiiv- õigete vastuste eest 185 punkti. selt üllatunud, et mälumänguhuvilisi Ometi jagus medaliheitluses nii palju kohale tuleb. „Registreeritud pinget lõpuni, sest viimasele eta- võistkondi oli 25, kellest 24 käisid ka pile vastu minnes olid Valga järel kohal vähemalt kolmel etapil. Vaid Tõrva Gümnaasiumi saal oli mälumänguhuvilistest tulvil. Foto: Margo Metsoja viis võistkonda väga tihedalt koos. üheliikmeline võistkond Nobe Tigu Lõpuks väljusid sellest heitlusest osutus siiski mitte piisavalt nobedaks küsimuste ampluaa ja teemad on taha palju muudki, mida tulevastes raskusaste väga erinev ning lisaks hõbemedalitega kõige kogenumad ja osales ainult esimeses voorus,” on väga varieeruvad. Seega on ena- mälumängudes või elus vaja võib tugevale peamurdmisele ja valedele ehk Palupera võistkond, kes sai 157 Tangsoo endale omase huumoriga masti neljaliikmelistes võistkon- minna. -
Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. -
Gggggggggggggggggggg
Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede