Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja

YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms JaanushansuYX (Abja) YX Rae Kilingi Leipste! YXRoosu Sooküla Kauoja Umbsoo " Kalbaküla T YX ! Abja-Vanamõisa i YX Veelikse ! m Saunametsa YXPati ! ! m Rabaküla Pati Lasari Abja Kägiste ka YX " na KauojaYX " Veere l YX KangruYX Possa Tipu (Lambaküla) (Veelikse-Tagaküla) YX ! Karuküla SookülaYX YX YX (Vihtsi) ! Rabaküla Kalita MÕISAKÜLA Pulgoja Laiksaare SookülaYX KamaraperaYX Veelikse ! Tipu Pati Külge YX Papisilla (Asuja, Mõisaküla) YX ! " " YXSaali (Pärametsa) ! Marina Keskküla Abja Lämba (Viidika) ! Tali YX (Massi) Kalita ! Piiskopi Padina " Penniküla " Külge YX ! (Jaasi) " Kurvitse SuurkülaYX YXOjasoo ! (Läätsalinn) Raamatu Pöögle (Kulbi) Viisireiu (Tuski) YXKiviküla !( Pihke RinnaYX " Leisimõisa HÄÄDEMEESTE ! AllikuYX Penuja ! Arumetsa Ipiku ! Saate YX Jäärja (k) Penuja (Metsaküla) Nepste! Sookuninga YX Rajangu ! ! ! YX VäljakülaYX MõisakülaYX Tali Jäärja Põlde YX Pikksaare ! YX YX Jäärja Penuja (k) Viira Tali " ! Uusnaru ! Krundiküla Kõrste YX L (Kalju) a Veelikse Veelikse Uuluta m Laatre " (Rauliste) " Vanamõisa Kilingi YX Mäeküla Reinu ! (Rauliste) YX Masaku ! b " ! Jaagupi YXAruküla o j 2 a Jäärja 2 2 " YXKiisa 2 YX YX Räisa Kura Peratsaare YX " Kirbla Penu! ! YX " (Ķirbēni) ! Naarismaa Urissaare Aru Räisa YX Laatre Ruunasoo ! (Plāteri) YX Soosaare Lanksaare ! (Lätsre) Kabli Nigula raba Räägu ! Massiaru YX (Ruhja ) X LepaninaYX ! Uuemaa " Laulaste Sandre YX(Roose) Laigiste Ruhja YX Laiksaare YXTauste Tali Majaka ! ! (Veneküla) YXLoigu YXLemme Tuuliku Lemmejõg i ( Or aj Käära õg YX i YX ) YX Orajõe Teaste Kolbergi ! (Mõisaküla) (Kamma) Orajõe Kiusumetsa 3 Krundiküla YX 3 3 3 YX Vana-Salatsi (Juudimetsa, Ķīļmežu ciems) !Treimani (Ranna) RUHJA 5ǋ-,(1$ MurruYX ! Metsapoole PiiriYX Heinaste ! Ikla YXMetsaküla HEINASTE $,1$ä, 4 4 4 4 eda) e jõgi (S Säd A B 1 0 1 2 3 4 5 C 1 : 175 000 1 : 175 000 A 1 0 1 2 3 4 5 B C km km.

Copy Link

Recommended publications

Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
• Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
[Show full text]
Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
[Show full text]
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
[Show full text]
Eesti Lipp SAARDE VALLA TUNNUSTUSE Omistamine Eesti Lipp, Me Au Ja Uhkus, Võttes Aluseks Saarde Vallavolikogu 13.09.2006.A
Nr 3 (93) Teisipäev, 17. märts 2009 Hind 5 kr SAARDE VALLAVOLIKOGU OTSUS NR. 4 25. 02. 2009 Eesti lipp SAARDE VALLA TUNNUSTUSE omistamine Eesti lipp, me au ja uhkus, Võttes aluseks Saarde Vallavolikogu 13.09.2006.a. määruse nr. 28 “Saarde vapralt välja võideldud. Valla füüsiliste ja juriidiliste isikute tunnustamise statuudi kehtestamine” ja volikogu liikmete hääletamise tulemused Iga eestlane meil suhtub Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: trikoloori teenitult. 1. Anda Saarde valla Väike Vapimärk: 1.1. VIRVE MARTOJA´le Sinine me lipul särab, 1.2. KALLE SONG´ale. selget taevast tähistab. 2. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Saarde Vallavolikogule “Haldusmenetluse seaduses” Ei see meelest lähe ära- või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale vaba kodu taevakaar. “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Must on mulgi kuue karva, 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. mullapind, mis haritud. Väino Lill Vallavolikogu esimees Rasket tööd ja kurja vaeva SAARDE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS NR. 1 25. 02. 2009 sel talupojad näinud on. Saarde valla arengukava kuni aastani 2028 uue redaktsiooni kinnitamine. Valge värv on rahu sümbol, Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” (RTI 1993,37,558; Usk, mis iial meelest läe. 2008,53,293) § 22 lg 1 p. 7 ja tehtud ettepanekud Saarde Vallavolikogu m ä ä r a b: Turvalised kodupaigad, § 1 Kinnitada Saarde valla arengukava aastani 2028 vastavalt lisale. kaunis isamaa me käes. § 2 Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Väino Lill Vallavolikogu esimees Kadri Rea Tihemetsa Põhikool 8. kl SAARDE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS NR. 2 25.02.2009 Saarde valla arengukava kuni aastani 2028 tegevuskava kinnitamine.
[Show full text]
Palju Õnne, Karksi Vald! La Nime Kasutamist Piirkonnas Peame Igati Õigustatuks
• Karksi valla infoleht • Nr 2 (247) veebruar 2017 • Foto: Margus Mõisavald Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mul- gi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi ko- hanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omava- litsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi val- Palju õnne, Karksi vald! la nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla – raske on nõustuda Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarah- ning võimalused eneseteostuseks on elavad sooja südamega mulgid. Mulgi väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. vale! Tänane Karksi vald tähistab oma laiemad. Seetõttu on paljud tegusad kultuuri arendamise mõju on kujunenud Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piir- kahekümne viiendat ja viimast aasta- inimesed asunud mujale elama ja tööle.
[Show full text]
Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia
Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia February 2006 Table of Contents Preface . 3 3.4. Identifying impacts and proposing management activities . 36 List of partners . 4 3.5. Recommendations for coordinated nature Abbreviations . 5 management . 36 Executive summary . 6 4. Sookuninga, Nigula and Ziemelu Purvi as Transboundary Ramsar Site . 38 1. Background Information . 8 4.1. Relation between Ramsar Convention and 1.1. Introduction to the Master Plan . 8 EU Directives on Nature and Water . 38 1.2. North Livonia . 8 Water Bodies and their linkage to wetlands . 39 1.3. Physical Information. 10 4.2. Ramsar and EU management planning . 40 1.4. Biological Information . 10 Pilot River Basin Projects and Ramsar 1.5. Protection status of the biodiversity in Sites – an opportunity . 40 the project area . 13 4.3 Potential transboundary designation 1.6. Main factors influencing the biodiversity shared by Latvia and Estonia . 41 values in North Livonia . 14 4.4. Suggested procedure for achieving a transboundary designation of a 2. Management and Development of “North Livonia” Ramsar Site . 41 North Livonia . 16 4.5 Recommendations . 41 2.1. Protected areas management . 16 2.2. Hydrological management . 18 5. Recommendations for the future transboundary co-operation . 42 2.3. Forestry . 20 5.1. Importance of transboundary 2.4. Eco-tourism . 23 co-operation . 42 2.5. Cultural heritage . 26 5.2. Recommendations for the future transboundary co-operation . 43 2.6. Game management . 27 2.7. Agriculture. 29 References . 44 2.8. Estonian Native Cows.
[Show full text]
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
[Show full text]
Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
[Show full text]
Rail Balticu Raudtee Trassi Koridori Asukoha Määramiseks Algatas Vabariigi 502 2086
8KUULUTUSED| EKL | |Pärnu Pärnu Postimees Postimees 11.11. JUUNIJUUNI 20202020 Lae, loe ja kanna värsket kevadmoodi! Laadi alla Elu24 äpp ja võida Denim Dreami 100 € kinkekaart! Loe lähemalt elu24.ee/kevadmood Puhastame kraavid ja kinnistud VEOD, KOLIMINE, TÖÖMEHED. võsast tasuta! 5880 4028. Tel 5622 6895. ENNU POISID. Hekitaimed liguster 45 tk ja 2aasta- Puit- ja parkettpõrandate lihvimine, Suurte ja ohtlike puude langetami- sed pistoksad 20 tk. 5660 7009. viimistlus, taastamine. Tel 515 4056. ne. 517 5783. Hobuse kõdusõnnik. 5595 9144. Puksiiriteenus (5 t). Tel 5595 9144. Teeme ehitus-, remondi- ja vii- mistlustöid. Tel 504 3610. Rahandusministeerium teavitab Ostan MTZ ja lääne traktoreid. Puur- ja küttekaevude puurimine; 5609 6431. pumpade, rauaeraldusfiltrite ja Pärnu maakonnaplaneeringu «Rail Balticu raudtee septikute paigaldus; vee-, kaevu-, ST kanalisatsioonitööd. Tel 521 7415, trassi koridori asukoha määramine» ja keskkonnamõju www.baltipuurkaev.ee. strateegilise hindamise (KSH) menetluste uuendamisest 3 t tagaluuktõstukiga veok, vaja- dusel ka töömehed. 5595 9144. Elamute soojustamise ja ümberehitamise projektid. Pärnu maakonnaplaneeringu Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks algatas Vabariigi 502 2086. valitsus 12.04.2012 korraldusega nr 173 «Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. raudtee trassi koridori asukoha määramiseks». Pärnu maavanem algatas maakonnaplaneeringu KSH 23.04.2012 korraldusega nr 267. Riigihalduse minister kehtestas koostatud Pärnu maakonnaplaneeringu Kalmistute hooldus. 5886 4471. 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 «Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine». Rauakola äravedu (ka väike ko- gus). 5814 5151. Riigikohtu 19.05.2020 asjas nr 3-18-529 tehtud otsusega tühistati riigihalduse ministri 13.02.2018 Katuse-, fassaadi-, üldehitustööd. 5672 0603. käskkirjaga kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering «Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha Salvkaevude kaevamine, puhasta- määramine» trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas.
[Show full text]
Saarde Valla Ühisveevärgi- Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019 – 2030
Lisa nr 1 Saarde Vallavolikogu 23.01.2019.a määrus nr 2 SAARDE VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019 – 2030 EUROPOLIS OÜ Jaanuar 2019 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ÕIGUSLIK BAAS 8 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid 8 2.2 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015-2021 9 2.3 Omavalitsuse õigusaktid 11 2.4 Vee erikasutusload ja põhjavee varud 12 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlm 13 3 KESKKONNAÜLEVAADE 15 3.1 Maastik, pinnavormid 15 3.2 Ehitusgeoloogilised tingimused 15 3.3 Põhjavee kaitstus 15 3.4 Pinnavesi ja vooluveekogud 17 3.5 Looduskaitse 19 4 SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 22 4.1 Üldandmed 22 4.2 Elanikkonna tarbimise taustandmed 23 4.3 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tarbijaskonna muutused olevikus ja lähitulevikus 26 4.4 Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele 27 4.5 Ettevõtete-asutuste veeteenuste tarbimine ja tarbimisprognoos 27 4.6 Ühiktarbimine 27 4.7 Kohalik omavalitsus 28 4.8 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja 30 5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD32 5.1 Kilingi-Nõmme linn 32 Ühisveevärgi objektid 32 5.1.1 Puurkaev – pumplad 32 5.1.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 37 5.1.3 Veetorustikud 41 5.1.4 Tuletõrjeveevõtt 42 Ühiskanalisatsiooni objektid 42 5.1.5 Reoveepuhastusseadmed 42 5.1.6 Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja sademeveekanalisatsioon 55 5.2. Tihemetsa alevik 57 Ühisveevärgi objektid 57 5.2.1 Puurkaev – pumplad 57 5.2.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 62 5.2.3 Veetorustikud 64 5.2.4 Tuletõrjeveevõtt 64 Ühiskanalisatsiooni objektid 64 5.2.5 Reoveepuhastusseadmed 64 5.2.6 Reoveetorustikud, reoveepumpla ja sadeveesüsteem 71 5.3.
[Show full text]
Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
[Show full text]
Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
[Show full text]