DOCSLIB.ORG

Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135 Sacred natural places as archaeological objects 169 Eerik Leibak Hiied kui loodusobjektid 173 Sacred forests as natural objects 181 Auli Kütt Maarahva pühade puude ja puistutega seotud käitumisnormid 185 Behavioural norms related to sacred trees and groves of Estonia 211 Mall Hiiemäe Pühapaigad kui mentaalse maastiku objektid: mõiste ja väljund 215 Holy natural places as objects of mental landscape: the concept and its manifestations 235 Mari-Ann Remmel Hiiepärimuse sõnum tänases Eestis: lähteandmeid ja tõlgendusvõimalusi 239 Message of the grove-tradition in the present time: source materials and interpretations 257 Kärt Vaarmari Ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse õiguslikke aspekte 263 Legal aspects of protecting sacred natural places 285 Marju Torp-Kõivupuu Ristipuud Lõuna-Eesti maastikul ja rahvapärimuses 289 Cross-trees in southern Estonian landscape and folk beliefs 314 Autorid 317 Lisad 1. Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2008–2012 321 2. Näiteid pühapaikade kohanimedest 345 3. Head tavad hiies 349 Saateks See raamat kõneleb Eesti looduslikest pühapaikadest – hiiekohta- dest, pühapuudest, ohvrikividest ja -allikatest. Samuti nende olukorrast ja tähendusest meie kultuuri- ja identiteediruumis nii minevikus kui ka kaasajal. Ehkki looduslikke pühakohti võib pidada siinse põliskultuuri lahutamatuks osaks, on nende järkjärguline taandumine elavast kultuuripildist alanud ammu. Paljud neist hävitati võõraste isan- date käsul juba mõisaajal, veelgi tõsisemat mõju avaldasid aga 19. sajandil toimunud suured muutused maarahva väärtushinnangu- tes ja võõrdumine vanadest tõekspidamistest. Arvukatele püha- paikadele said nüüd saatuslikuks talunikest põllumehed, sageli ümberasujatest uusasukad – tavalised inimesed, kelle jaoks oli esmatähtis maast saadav tulu. Eelkõige majanduslikult mõtlevaid inimesi on leidunud läbi aegade. Suur hulk pühapaiku hävis ka 20. sajandi teisel poolel maaparanduste ja ehitustööde tagajärjel ning kahjuks on pühakohad vahel praegugi vaid takistuseks äriprojek- tide teostamisel. Paljud looduslikud pühapaigad ei ole aga hävinud, vaid on lihtsalt unustusse langenud, sest läbi suurte aja- ja kultuuri- 10 Heiki Valk murrangute pole teadmised, tõekspidamised ja arusaamad ühelt põlvkonnalt teisele edasi kandunud. See, mis oli tähtis vanasti, on praeguseks tihti asetunud mälu ääremaadele ja teadmine pai- kadest, mille kohta võib rahvaluulearhiividest leida veel küllalt- ki üksikasjalikke pärimusi, püsib täna sageli vaid kohanimedena. Ka mäletavad looduses olevaid pühakohti ja oskavad neid kät- te näidata enamasti üksnes vanemad põlisasukad – need, kelle lapsepõlv jääb sõjaeelsesse aega. Paraku on selliseid inimesi alles jäänud vähe, sest nõukogude aeg tõi suuri katkestusi asustuse ja teadmiste järjepidevusse. Siiski võiksid eestlased oma kultuuritraditsioonide kestvuse ja pikaealisuse üle uhkust tunda. Läbi aegade on siinse maarahva teadvuses leidunud kindel koht looduses asuvatele pühapaikadele ning need kohad on olnud ka praktilise abi allikad. Nõnda on see olnud 19. sajandi ärkamisajani ning kohati kauemgi. Sedavõrd suur uskumuslik mitmekesisus ja põliskultuuri traditsioonide säilimine kristliku kultuuri üldises raamistuses on läänepoolse Euroopa laiemal taustal silmapaistvalt erandlik. Vaatamata aegade muutumisele pole pühapaigad kaotanud oma tähendust ka kaasaegses Eestis. Vastukaaluks linnastumi- sele ja tänapäevasele rahamaailmale on ühiskonnas selgesti ole- mas teistsugused – loodust, keskkonda ja traditsioone toetavad väärtushinnangud. Ehkki mitte enam samal viisil kui sajandite eest, vajatakse pühakohti ning teadmist nende kohta ka praegu. Inimesi, kelle jaoks on tähtis side looduse ja minevikuga, leidub ühtviisi nii maal kui linnas. Tuleb tõdeda, et riiklikul tasandil on looduslike pühapaikade- ga seotud probleemid jäänud kõrvaliseks ühtviisi nii loodus- kui ka muinsuskaitse seisukohast. Seda mitte ainult nõukogude aja vältel, vaid Eesti omariikluse aegadelgi. Et tagada Eesti kultuuri- ja loodusruumis leiduvate väärtuste säilimine, pöördus Maavalla Koda 2000. aasta paiku looduslike pühapaikade küsimuses mitme Saateks 11 riigiasutuse poole. Nii Kultuuri-, Sise-, kui Keskkonnaministee- riumis saadi positiivse tagasiside osaliseks. Pikaajalise töö tule- museks oli Eesti looduslike pühapaikade riiklikku programmi ettevalmistava töörühma loomine Kultuuriministeeriumi juures. Töörühm tegutses 2004. aasta sügisest 2005. aasta hiliskevadeni, määratledes kavandatava ajaloolisi looduslikke pühapaiku käsit- leva riikliku programmi ülesanded ja valmistades ette selle es- mased alusdokumendid. Seda töörühma juhtis Muinsuskaitseameti noor peadirek- tor Agne Trummal, keda iseloomustas ühest küljest asjalikkus ja keskendumisvõime, teisalt aga suur inimlik soojus ning soov ja võime mõista kõiki osapooli. Ja lisaks teadmine, et muinsus- kaitse peaks hõlmama mitte ainult materiaalsete mälestiste, vaid ka vaimse pärandi ja kultuuritraditsioonide kaitsmist. Siiras tahe jõuda probleemide olemuseni ning püüd neile parimat lahendust leida olid Agnele omased ka pühapaiku puudutanud aruteludes, olgu siis tegemist töörühma koosolekutega või nõupidamistega Paluküla hiiemäe küsimuses. Tõsiselt häid juhte ei ole palju, ühega neist oli võimalus kok- ku puutuda ka pühakohtade töörühma liikmetel. Paraku mitte kauaks: Agne lahkus meie hulgast Tallinn–Tartu maanteel 2005. aasta pimedal novembriööl. See raamat on tehtud teda mälesta- des ja tema mälestuseks. Raamatu lähtekohaks on 2005. aasta 17. märtsil Rahvusraa- matukogus Maavalla Koja eestvõtmisel toimunud konverent- si “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” ettekanded. Ürituse avasõnavõtt pärineb Agnelt. Samal kombel, sissejuhatusena järgnevale, avab see ka käesoleva raamatu. Et te- gemist on helilindilt mahakirjutatud tekstiga, mida kõneleja pole ise näha ega muuta saanud, on toimetamine olnud vähene ning hõlmab vaid mõnede kõnekeelele omaste ütlemisviiside ja lausete kohendamist. 12 Heiki Valk Nii nagu konverentsil, on ka raamatus mitmelaadseid üles- astumisi ja sõnavõtte: mõned rohkem mõtisklevad-arutlevad, tei- sed teaduskesksema lähenemisega. Arvestades pühapaikade tee- ma iseloomu, pole ühtluse ja ühtsuse taotlemine omaette sihiks olnudki. On ju looduslikud pühapaigad avar ja mitmepalgeline valdkond, mis puudutab väga erineva tausta, mõtteviisi, haridus- tee ja suundumustega inimesi. Lõppkokkuvõttes vahendab kirju- tatu aga ikkagi ühte ja sama – lihtsat, looduslähedast, ökoloogi- list ja kultuuritraditsioonide hoidmist pooldavat mõtteviisi. Raamat hõlmab mitmesuguseid vaatenurki: muinsus-, loodus- ja keskkonnakaitse ning erinevate teaduste omasid. Kirjutised võiksid pakkuda kaasamõtlemist üsna erinevate huvidega ini- mestele. Autorid loodavad, et raamatust on abi ka nende otsuste langetamisel, mis puudutavad Eesti looduslike pühapaikade tule- vikku nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Kuna paljud looduslike pühapaikade saatust määravad otsused võetakse vastu omavalit- sustes, võiks raamat jõuda iga vallavalitsuseni. Olen kindel, et ajaloolisi looduslikke pühapaiku leidub kõigis Eesti haldusüksus- tes – seda vaatamata asjaolule, et paljud neist pole riikliku kaitse all ega kajastu mälestiste registrites. Ligi kahe aasta eest Rahvusraamatukogus toimunud ürituse ülesandeks oli veidi üksikasjalikumalt avada kavandatava Eesti looduslike pühapaikade riikliku programmi tähtsust ja eesmär- ke: ei paku ju ametliku dokumendi tekstile esitatavad mahu- ja kontsentreeritusnõuded selleks kuigi palju võimalusi. Vajadus tutvustada Rahvusraamatukogus kõneldut laiemale avalikkusele pole kadunud ka praegu. Osalt rohkem otsesõnu, osalt ridade va- hel on looduslikele pühakohtadele riikliku tähelepanu pööramise vajadus ka käesoleva kogumiku kirjutiste teemaks. Agne juhitud töörühm täitis oma ülesanded 2005. a kevadel ennetähtaegselt. Selle tegevuse tulemusena on tänaseks langeta- tud otsus käivitada Kultuuriministeeriumi haldusalas aastateks Saateks 13 2008–2012 riiklik valdkonna arengukava
Load more

Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskiri“ Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Väiksemad osad praegusest Vilsandi rahvuspargist olid kaitse alla võetud juba 1910. a. (Vaika saared) ja 1939. a. (Harilaid). Rahvuspargi territooriumi põhiosa on olnud Vilsandi Riikliku Looduskaitsealana kaitse all alates 21. septembrist 1971. a., mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas oma määruse nr. 457 „Vaika Riikliku Looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta“. Vabariigi Valitsuse 1993. a. 8. detsembri määrusega nr 387 “Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine” reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vastavalt “Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti, muudetakse selle tsoneeringut ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vilsandi rahvuspark paikneb Saare maakonna lääneosas Kihelkonna kihekonnas, praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb ta Kihelkonna ja Lümanda valla maa-ala vahel. Kaitseala kogupindala on ca 29 530ha, millest
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • In Memoriam: Mart Viikmaa L
    Papers on Anthropology XXVII/2, 2018, pp. 107–111 In memoriam: Mart Viikmaa L. Heapost IN MEMORIAM: MART VIIKMAA 4 September 1938 – 13 May 2018 In May 2018, Mart Viikmaa, a well-known Estonian biologist and the grand old man of Estonian genetics passed away. Mart Viikmaa was born as the sixth child in an eight-child family in Karuse commune (now Hanila commune) in Läänemaa County on 4 September 1938. In his autobiography, Mart Viikmaa wrote, “I grew up in Rame village – between and inside Rame Bay, Laelatu wooded meadow, Heinlaht Bay, Nehatu Lake (or bog)” [1]. His schoolyears, 1946–1957, were spent at Nehatu Primary School, Vatla 7-Year School and Lihula Secondary School. As a schoolboy, he did ornithophenological observations in spring and autumn, and ringed birds. In the fourth year of primary school (1949), he became a member of the Estonian Naturalists’ Society. His interest in nature, including humans, deepened and accompanied him throughout his life. His studies at the Department of Biology of Tartu State University (1957–1962) where he specialised in zoology were a natural continuation to this. His orni- thological graduation paper, “Morphological development of nest pedigrees of the thrush (Turdus) family” [2], was written under the supervision of Salme Aul. In his opinion, the greatest adventure in his life was the voyage as a sailor on the Arctic Ocean and the Yenisei River along the route Arkhangelsk-Dikson- Tiksi-Igarka-Murmansk in summer and autumn 1959. He also took trips to the tundra near Tiksi and to the taiga in the surroundings of Igarka [1].
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Saare maakonnas1, mille tulemusena moodustub üheteistkümne Saare maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Saare maakonda üks linn ja 11 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda neli valda. Omavalitsuste koguarv
    [Show full text]
  • Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe
    EELNÕU SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISKOKKULEPE Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu (edaspidi ühinemisleping), esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusega nr 169 „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalset korraldust muudetud ja otsustatud Saaremaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel moodustada uus haldusüksus Saaremaa vald. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017 esitatud ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga1 Pöide valla osas haldusterritoriaalse
    [Show full text]