DOCSLIB.ORG

Lääneranna Teataja Nr 39

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lääneranna Teataja Nr 39 Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja. Kodanike komiteede eesmärk oli pidevalt 1926. aastal rajatud väikest lähiümbruse kultuurilist pärandit ja registreerida Eesti Vabariigi sünni- unikaalset elukeskkonda. Fotol Peeter Hermik / erakogu Fotol Kaasiku talu kompleksi. järgsed kodanikud. Jüri on pikalt tööta- Ka Läänemaa Kauaagne õpetaja nud Virtsu Koolis Kaitseliidu majandusjuha- taasloo- Peeter Hermik on kauaaegne Virtsu tajana, üht- mise juures kooli ja Lihula Gümnaasiumi füüsika lasi annab oli Peeter ja geograafia õpetaja. Olles eesku- ta koolis Hermik juks elukestva õppe kontekstis palju- ajaloo-, teh- üks võt- dele õpetajatele ja õpilastele, lõpetas noloogia- ja metegelasi. Peeter loodusteaduste õpetaja kutse tööõpetu- 1989. aastal bakalaureuseõppe pensionieelikuna. setunde. sai liikumine 1980. aastal lõpetas Peeter Hermik Tal- Jüri Mõniste alguse. Kuna asja linna Tehnikaülikooli (tollal Tallinna on olnud MTÜ Polütehniline Instituut) toiduainete Virtsu Arenguseltsi tehnoloogi diplomiõppe. asutaja ja pikaaegne juht. Alates Seltsi Õpetajana on Peeter Hermik korral- loomisest 2004. aastal on Jüri seda Osale jäätmekäitluse pühendunult juhtinud. rahuloluküsitluses danud, kaasates erinevaid spetsia- liste, aastaid füüsikateemalisi töötube Tema eestvedamisel ja kaasabil on LK 4 ja õpikodasid gümnaasiumi ja progüm- saanud tuult tiibadesse paljud tege- Lääneranna valla naasiumi õpilastele. 2017. aastal oli mised. eelarvest 2021. aastal LK 12 Lääneranna Vallavalitsus Korvpall - Lihula Gümnaa- Aadress: Jaama 1, Lihula siumi üks visiitkaartidest Kontakt: 472 4630, [email protected] LK 17 Hanila teeninduskeskus Koonga teeninduskeskus Varbla teeninduskeskus Keskuse tee 3, Valla, Koonga küla Vallamaja, Varbla küla UUDISED INTERNETIS Kõmsi küla tel: 447 3741 tel: 449 6680 ajaleht.laaneranna.ee tel: 477 2243 2 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 Mõned näited: Usume, et Lääneranna valla teene- Lõpe kooli aktiivne õpetaja ja temärgi omistamine Jüri Mõnistele Virtsu vasallilinnuse taastamise » oleks igati aus, õiglane ja ajakohane eestvedaja projekt alates 2014. aastast; tegu, mis saadaks väga julgustava 2002. aasta tõi Merikesele töökoha » Virtsu mõisa kompleksi taas- sõnumi kõigile, kes maal elavad: tee, Lõpe koolis. Kui appi kutsutakse – siis tamistööd, sh mõisatalli oman- toimeta, aita oma kogukonda, ning teeme ära! Nii saigi temast õpetaja. damine ja rekonstrueerimine sind märgatakse ning sinu tegudesse Merike märkab ja aitab, hoolib ja hoo- muuseum-seltsimajaks; mõisa- usutakse! litseb. Ta on klassijuhataja ja mitme pargi rekonstrueerimise projekti aine õpetaja põhikoolis. Alati avatud koostamine; mõisapargi väravate kõigele uuele, suurepärane abiline rekonstrueerimine; Merike Pikkmets meile kõigile IT-alal, kajastab kooli ja lasteaia tegemisi » Virtsu väikese sadama hoone ehi- Lõpe Kooli õpetaja Merike Pikkmets nii sõnas kui tamine ja haldamine; on sündinud 07. veebruaril 1961. pildis. Jõuab aastal Raplas. Pärnumaale Lõpe külla » Virtsu tuletorni õliaida korras- käia laste- lasteaiakasvatajaks sattus noor neiu tamine; ga olüm- peale Tallinna Pedagoogilise Kooli piaadidel, Vanaluubi puhkeala rekonstrueeri- lõpetamist. Tuli ja jäi. » vene keele mine, haldamine ja korrashoid jne. Kui 1989. aastal vastloodud väikese päevadel, Oidremaa kolhoosi esimees tegi muuseu- Merikesele ettepaneku kodukülla mides, Jüri eestvedamisel on MTÜ Virtsu oma lasteaed luua, oli ta kohe sellega lavastada Arenguselts aidanud anda välja päri, võttes juhataja kohustused enda näidendeid. Ta Helmut Polbergi raamatu „Kui Virtsu kanda. Lasteaed sai tööle. on oma mureks Fotol Merike Pikkmets / erakogu Merike Fotol põles”, ettevalmistamisel on raamatu võtnud meie kooli õpilastele jalgratta- „80 aastat kooliharidust Virtsus” Peale töökohustuste lõi Merike alati õppe koolituse läbiviimise. Mitu aastat ilmumine. kaasa külaelu edendamises ja ikka on Merike kirjutanud KIK-i projekte, eestvedajana. Küll sai korralda- Kirgliku küla- ja kogukonnaelu pat- et tutvustada Lõpe õpilastele Eesti- tud pidusid lastele ja suurtele ning rioodina on Jüri Mõniste aktiivselt maa eriilmelist ja huvitavat loodust. 1991. aastal pandud alus Oidrema osalenud nii Virtsu harrastusmuu- Kui sügis käes, siis on teada, et Merike külapäevadele. Peagi hakkas Merike seumi kui Hanila muuseumi töös, organiseerib jälle kogu kooliperele kirjutama projekte ja rahataotlusi, aidanud säilitada selle kultuuri- ühise jõhvikale mineku. mille abil külaelule veelgi enam hoogu pärandit ning edendada hariduslikku anda. Loodi Oidrema Külaseltsing. Loodus on Merikese eriline lemmik. aspekti Lääneranna valla muuseu- Arvatavasti kogu oma vaba aja uitab mide töös. Arenguseltsi ja Virtsu Kooli Aktiivselt on Merike osalenud Oidre- ta looduses. Tema looduspildid on koostöö tulemusena on käesoleval maa Naisseltsi tegevuses. Tema aastal arenguseltsi kogukondlik tege- eestvõttel ja juhendamisel said naised nauditavad. vus (sh kultuuri- ja huviringidega näpud saviseks ning hiljem korraldas seotu) kolinud ametlikult koolimajja. veel kooliõpilastelegi saviringi. Oidrema külas on olnud ka tema Alates 2020. aastast on Jüri Mõniste 2000. aastal tekkis tollases Koonga loodusfotode näitus. Tema pildid ja üks projekti „Virtsu: arukas küla” ve- vallas suurima suveürituse korral- videod rikastavad koolitunde. dajatest ja eestkõnelejatest. damisel abikäte vajadus ja Merike oli kohe nõus kaasa lööma. Nii sai temast Mida Merike ette võtab, viib ta läbi sihi- Mihkli laada korraldustoimkonna kindlalt ja korrektselt. Ta on inimene, kes teeb kõike hinge ja südamega. Projektis osalemine propageerib liige. Ta kuulub Mihkli Kihelkonna Ta on andnud väga suure panuse arukat, koostööl põhinevat, kogu- Kultuuriseltsi ning on kirjutanud haridus- ja kultuurielu arengusse. konda kaasavat ja jätkusuutlikku mitmeid projekte kihelkonnapäeva ja Tema aastatepikkune tänuväärne elu maapiirkondades. Eestist sai pro- laada läbiviimiseks. ja tulemuslik töö väärib tunnus- grammi 14 taotleja hulgast just Virtsu Koonga valla ajal toimetas Merike tamist. alevik, kes valiti Euroopa 16 küla mitmeid aastaid valla kuukirja Junnu- hulka ning seega on Virtsule tagatud maa, kuni valdade ühinemiseni projekti poolt kõik tugitegevused. Lääneranna vallaks. Sageli tuli lugusid 07. veebruaril 2021 tähistas Merike Jüri Mõniste on olnud Hanila valla- ise kirjutada ja fotosidki oli kõige kind- 60 aasta juubelit. volikogu liige, samuti praeguse lam ikka oma aparaadist välja võluda. Lääneranna vallavolikogu liige ning Lõpuks saigi Merikesest suurema osa kultuurikomisjoni esimees. Koonga valla ürituste piltnik. Kultuuri- ja rahvamajade kontaktid » Lihula Kultuurimaja | 477 8191 » Varbla Rahvamaja | 528 2621 [email protected] [email protected] » Kõmsi Rahvamaja | 525 3236 [email protected] » Lõpe Klubi | 5660 0540 [email protected] Sotsiaaltöö spetsialistide » Saima Soobard (lastekaitse) » Maie Ausmeel 5663 5205, 5886 2187, kontaktid: [email protected] [email protected] Silva Nilb (toetused) » Koidu Kütt Marelle Minn 5649 0392, » » 5666 1230, 5387 6988, [email protected] [email protected] [email protected] L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 3 Kõmsi jagab parimat praktikat slackline-radade püstitamiseks kooli parki! Pille Saatmäe Kõmsi Lasteaed-Algkooli direktor elleks, et täituks üks laste vahva Laste tegevust toetati ja kogunes päris painutati S unistus, tuleb üheskoos pingu- kenake summa, mis esialgu plaaniti ning enne tada. maja sünnipäevamuusikali tarbeks, öö saabu- kuid koroona-aasta tegi omad korrek- mist oli kaks Kõigepealt tuleb ettevõtlikkusõppes tiivid ja kooli sünnipäevapidustused rada mändide plaanida heategevuslaat
Load more

Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Perioodi 2007–2013 Struktuurivahendite Mõju Regionaalarengule Praxis Ja Centar
    Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Lõpparuanne 2015 Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Uuringu tellis Rahandusministeerium. Uuring on valminud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Rakendusuuringute Keskus CentAR on sõltumatu eraalgatuslik uuringu- ja konsultatsiooniettevõte, mis keskendub rakenduslike analüüsi- ja uuringuprojektide teostamisele nii era- kui avalikus sektoris. Poliitikauuringute Keskus Praxis Rakendusuuringute Keskus CentAR Tornimäe 5, III korrus Nunne 5-3 10145 Tallinn 10133 Tallinn tel 640 8000 tel 6173306 www.praxis.eeVäljaandes sisalduva teabe kasutamisel www.palumecentar viidata.ee allikale: Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis ja [email protected] [email protected] Rakendusuuringute Keskus CentAR. 2015 1. 2. ISBN 3. Poliitikauuringute Keskus Praxis 4. Tornimäe 5, III korrus 5. 10145 Tallinn Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Autorid: Katrin Pihor on Praxise juhatuse liige ja majanduspoliitika programmijuht. Roll projektis: projektijuht, kvalitatiivse analüüsi töörühma juht. Mari Rell on Praxis majanduspoliitika programmi analüütik. Roll projektis:
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2
    Koonga valla üldplaneeringu seletuskirja Lisa 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS 1. Asend Koonga vald paikneb Lääne-Eesti madalikul. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb Lihula, Vigala, Halinga, Hanila, Audru, Tõstamaa ja Varbla vallaga. Valla territooriumi suurus on 438 km 2, sellest põllumajandusmaad ca 19 % ja metsamaad ca 35 %. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad Koonga valda riiklikud teed Pärnu – Lihula, Pärnu-Jaagupi – Kalli, Kalli – Karuse, Kalli – Tõstamaa – Värati ja Vanamõisa – Koonga - Ahaste maanteed. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. Valla keskus asub Koonga külas. 2. Looduskeskkond 2.1 Pinnaehitus ja –vormid Koonga vald paikneb Pärnu maakonna loodeosas ning kuulub Lääne–Eesti madaliku maastikurajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas – lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– ja sootasandikega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinna absoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev ida suunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurte soomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo absoluutne kõrgus jääb 0–10 m vahemikku). Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohati astangutena Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari. Silmapaistvaim neist on Avaste soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soo pinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuse ahelikuna Avaste soo ja Kõima raba serv). Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateks olid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba enne jääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jää liikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]
  • Hanila Valla Arengukava 2014 – 2025
    HANILA VALLA ARENGUKAVA 2014 – 2025 Hanila vald, Lääne maakond September 2014 Sisukord SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 3 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE JA PEAMISED JÄRELDUSED .............. 4 2. STRATEEGIA ............................................................................................................................................ 10 2.1. BAASRESSURSID JA VÄÄRTUSED ................................................................................................................... 10 2.2. VISIOON JA MISSIOON ....................................................................................................................................... 10 2.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID ........................................................................................................................ 11 2.3.1. Tugev ettevõtlus ................................................................................................................................................. 11 2.3.2. Kättesaadavad avalikud teenused .............................................................................................................. 11 2.3.3. Aktiivne kogukond ............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • Valge-Toonekure (Ciconia Ciconia) Loendus Eestis 2014
    Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal Margus Ots Taust Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elutseb peaaegu eranditult inimese vahetus läheduses ning kõik tema toimetamised on väga hästi jälgitavad ja ka arvukuse muutused on kohe silma hakanud. Valge- toonekure seisundi hindamiseks alustati 1934. aastal Rossitteni Ornitoloogiajaama (nüüdne Rõbatsi, Kaliningradi oblast) initsiatiivil rahvusvaheliste loenduste korraldamist (Schüz 1936). Järgmine rahvusvaheline loendus toimus 1958. aastal (Schüz & Szijj 1962) ja alates 1974. aastast (Schüz 1979) on loendusi korraldatud iga 10 aasta tagant. Eesti esimesest rahvusvahelisest loendusest 1934. aastal osa ei võtnud, kuid Loodushoiu ja Turismi Instituudi eestvedamisel korraldati meil esimene üleriigiline loendus 1939. aastal. 1954. aastal alustas iga-aastaste loenduste korraldamist Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon ning alates 1991. aastast jätkas tööd Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Valge-toonekurg on Eestis uustulnuk – esimene pesaleid registreeriti meie aladel 1841. aastal, mil üks paar pesitses Vahtseliina lossi varemetel (Hueck 1845). Püsiv asurkond tekkis Eestisse alles 19. sajandi lõpuks (Veromann 1975). Esimese üleriigilise loenduse tulemusena (1939) selgus, et koos Petserimaaga pesitses Eestis tol ajal 320 paari valge-toonekurgesid (Kumari 1940). Loenduste tulemused näitavad, et toonekurgede arvukus on meil pidevalt kasvanud, ulatudes 1984. aastaks 1400 paarini (Veromann 1987; 1989) ja 1995. aastaks 2600–3200 paarini (Ots 1997). See 1995.a arvukushinnang ongi viimane hinnang, mis põhineb põhjalikel püsialade loendustel. Hilisemad hinnangud on koostatud pigem juhuslike andmete ja oletuste põhjal. Aastatel 1998–2002 hinnati valge- toonekure asurkonna suuruseks Eestis 3000–4000 paari ning aastatel 2003–2008 juba 4000–5000 paari (Ots 2009). Sama arvukushinnang (4000–5000 paari) jäi kehtima ka aastate 2008-2012 kohta (Elts, J. et al. 2013), kuna lünklike andmete põhjal võis oletada, et valge-toonekure asurkond ei ole enam oluliselt kasvanud, kohati võis arvukus isegi langenud olla.
    [Show full text]
  • Seletuskirja Ettepanek
    LIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD 1 . ÜLDOSA.............................................................................................................................................5 1.1 . ASUKOHT JA KUJUNEMINE..............................................................................................5 1.2 . LOODUSKESKKOND...........................................................................................................6 1.3 . RAHVASTIK JA ASUSTUS..................................................................................................7 1.3.1 . Rahvaarvu muutumine...........................................................................7 1.3.2 . Asustus ja asulate omavahelised suhted.................................................8 2 . LIHULA VALLA VISIOON 2015.................................................................................................10 3 . ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2015........................................................11 3.1 . SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR..................................................................................11 3.1.1 . Haridus................................................................................................12 3.1.2 . Kultuur................................................................................................13 3.1.3 . Kogudused ja kalmistud.......................................................................14 3.1.4 . Sotsiaalhooldus, tervishoid..................................................................14 3.1.5 .
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-14 Lihula, JAH1000020 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Lihula Jahiselts 1.2. Registrikood 80086151 1.3. Aadress Kirbla küla, Lihula vald, 90201, Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Toomas Laos 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5131632 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Toomas Laos Ametinimetus Lihula Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Lihula MKA Vabariigi Valitsuse 11.04.2005 määruse nr 72 § 4 lg 1, lg 3, lg 6, § 8 p 4, p 5 ja Looduskaitseseaduse § 14 lg nimetus/ 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja inimeste viibimine, välja arvatud Lihula piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndis 15.
    [Show full text]
  • Lily Kocins 90
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 6 (40) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 6 (40) 2021 1 Vaade Läänerannale Foto: Vaiko Noor Lily Kocins 90 ily Kocins (lapsena Liili Raad) on Kes on Lily Kocins? Mulle jäi see pilt nii mällu, et võiksin L endise Hanila valla aukodanik ja kasvõi praegu seda uuesti joonistada... Hanila Muuseumi Seltsi auliige. Jah, ta on endise Hanila valla aukoda- nik, valla hariduse ja kultuuri toetaja, Hiljem koorus sellest peenest Tema annetustest on loodud neli fondi, Hanila kiriku lahke annetaja – seda daamist välja tõeliselt südamlik, lahke et toetada Hanila, oma lapsepõlve- loetelu võiks veel pikalt jätkata. ja helde inimene, kellele oli oluline paiga kultuuri- ja hariduselu – üks sünnipaiga hea käekäik – eelkõige isa, teine Kebina talu naiste ja kolmas rüüstatud Hanila kiriku taasta- tädi mälestuseks. „Neljas fond on veel, mine. minu nime peal, ja raha on seal juba sees, aga välja sealt enne midagi Tänu tema toetusele ja Juhan Kilu- ei maksta, kui ma surnud olen.” metsa Rändmeistri töömeeste kuld- Selle kiire asjaga on Lily Kocin- setele kätele on Hanila kirikust sil aega küll. saanud aastate jooksul uuesti korrastatud ja renoveeritud Lääneranna Vallavalit- kirik Lääne-Eestis. Ja mul on suse toetatud ja Lily Ko- olnud õnn ja au olla kaasa- cinsi 90. sünnipäeva- aitaja. le pühendatud pidu- Tarmula Arvo Lily Kocins Hanila kirikus / Foto: Fotol Olen alati imetlenud Lily lik kontsert toimub 10. nooruslikkust, tema ajaga juulil kell 19.00 Hanila kaasaskäimise võimet. Pauluse kirikus. Esineb Ta on huvitatud kõigest, kammerkoor Head Ööd, temaga on huvitav rääkida Vend kavaga „Mõtisklu- nii poliitikast kui igapäe- sed”. Dirigent Pärt Uus- vaelust.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]