Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021

LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1

Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon

Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa

ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste

danud üle kümne aasta ning selle Foto: Maris Raudsepp Fotol Jüri Mõniste Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja. Kodanike komiteede eesmärk oli pidevalt 1926. aastal rajatud väikest lähiümbruse kultuurilist pärandit ja

registreerida Eesti Vabariigi sünni- unikaalset elukeskkonda.

Fotol Peeter Hermik / erakogu Fotol Kaasiku talu kompleksi. järgsed kodanikud. Jüri on pikalt tööta- Ka Läänemaa Kauaagne õpetaja nud Virtsu Koolis Kaitseliidu majandusjuha- taasloo- Peeter Hermik on kauaaegne Virtsu tajana, üht- mise juures kooli ja Lihula Gümnaasiumi füüsika lasi annab oli Peeter ja geograafia õpetaja. Olles eesku- ta koolis Hermik juks elukestva õppe kontekstis palju- ajaloo-, teh- üks võt- dele õpetajatele ja õpilastele, lõpetas noloogia- ja metegelasi. Peeter loodusteaduste õpetaja kutse tööõpetu- 1989. aastal bakalaureuseõppe pensionieelikuna. setunde. sai liikumine 1980. aastal lõpetas Peeter Hermik Tal- Jüri Mõniste alguse. Kuna asja linna Tehnikaülikooli (tollal Tallinna on olnud MTÜ Polütehniline Instituut) toiduainete Virtsu Arenguseltsi tehnoloogi diplomiõppe. asutaja ja pikaaegne juht. Alates Seltsi Õpetajana on Peeter Hermik korral- loomisest 2004. aastal on Jüri seda Osale jäätmekäitluse pühendunult juhtinud. rahuloluküsitluses danud, kaasates erinevaid spetsia- liste, aastaid füüsikateemalisi töötube Tema eestvedamisel ja kaasabil on LK 4 ja õpikodasid gümnaasiumi ja progüm- saanud tuult tiibadesse paljud tege- Lääneranna valla naasiumi õpilastele. 2017. aastal oli mised. eelarvest 2021. aastal LK 12 Lääneranna Vallavalitsus Korvpall - Lihula Gümnaa- Aadress: Jaama 1, Lihula siumi üks visiitkaartidest Kontakt: 472 4630, [email protected] LK 17 teeninduskeskus teeninduskeskus Varbla teeninduskeskus Keskuse tee 3, Valla, Koonga küla Vallamaja, Varbla küla UUDISED INTERNETIS Kõmsi küla tel: 447 3741 tel: 449 6680 ajaleht.laaneranna.ee tel: 477 2243 2 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021

Mõned näited: Usume, et Lääneranna valla teene- Lõpe kooli aktiivne õpetaja ja temärgi omistamine Jüri Mõnistele Virtsu vasallilinnuse taastamise » oleks igati aus, õiglane ja ajakohane eestvedaja projekt alates 2014. aastast; tegu, mis saadaks väga julgustava 2002. aasta tõi Merikesele töökoha » Virtsu mõisa kompleksi taas- sõnumi kõigile, kes maal elavad: tee, Lõpe koolis. Kui appi kutsutakse – siis tamistööd, sh mõisatalli oman- toimeta, aita oma kogukonda, ning teeme ära! Nii saigi temast õpetaja. damine ja rekonstrueerimine sind märgatakse ning sinu tegudesse Merike märkab ja aitab, hoolib ja hoo- muuseum-seltsimajaks; mõisa- usutakse! litseb. Ta on klassijuhataja ja mitme pargi rekonstrueerimise projekti aine õpetaja põhikoolis. Alati avatud koostamine; mõisapargi väravate kõigele uuele, suurepärane abiline rekonstrueerimine; Merike Pikkmets meile kõigile IT-alal, kajastab kooli ja lasteaia tegemisi » Virtsu väikese sadama hoone ehi- Lõpe Kooli õpetaja Merike Pikkmets nii sõnas kui tamine ja haldamine; on sündinud 07. veebruaril 1961. pildis. Jõuab aastal Raplas. Pärnumaale Lõpe külla » Virtsu tuletorni õliaida korras- käia laste- lasteaiakasvatajaks sattus noor neiu tamine; ga olüm- peale Tallinna Pedagoogilise Kooli piaadidel, Vanaluubi puhkeala rekonstrueeri- lõpetamist. Tuli ja jäi. » vene keele mine, haldamine ja korrashoid jne. Kui 1989. aastal vastloodud väikese päevadel, Oidremaa kolhoosi esimees tegi muuseu- Merikesele ettepaneku kodukülla mides, Jüri eestvedamisel on MTÜ Virtsu oma lasteaed luua, oli ta kohe sellega lavastada Arenguselts aidanud anda välja päri, võttes juhataja kohustused enda näidendeid. Ta Helmut Polbergi raamatu „Kui Virtsu kanda. Lasteaed sai tööle. on oma mureks Fotol Merike Pikkmets / erakogu põles”, ettevalmistamisel on raamatu võtnud meie kooli õpilastele jalgratta- „80 aastat kooliharidust Virtsus” Peale töökohustuste lõi Merike alati õppe koolituse läbiviimise. Mitu aastat ilmumine. kaasa külaelu edendamises ja ikka on Merike kirjutanud KIK-i projekte, eestvedajana. Küll sai korralda- Kirgliku küla- ja kogukonnaelu pat- et tutvustada Lõpe õpilastele Eesti- tud pidusid lastele ja suurtele ning rioodina on Jüri Mõniste aktiivselt maa eriilmelist ja huvitavat loodust. 1991. aastal pandud alus osalenud nii Virtsu harrastusmuu- Kui sügis käes, siis on teada, et Merike külapäevadele. Peagi hakkas Merike seumi kui Hanila muuseumi töös, organiseerib jälle kogu kooliperele kirjutama projekte ja rahataotlusi, aidanud säilitada selle kultuuri- ühise jõhvikale mineku. mille abil külaelule veelgi enam hoogu pärandit ning edendada hariduslikku anda. Loodi Oidrema Külaseltsing. Loodus on Merikese eriline lemmik. aspekti Lääneranna valla muuseu- Arvatavasti kogu oma vaba aja uitab mide töös. Arenguseltsi ja Virtsu Kooli Aktiivselt on Merike osalenud Oidre- ta looduses. Tema looduspildid on koostöö tulemusena on käesoleval maa Naisseltsi tegevuses. Tema aastal arenguseltsi kogukondlik tege- eestvõttel ja juhendamisel said naised nauditavad. vus (sh kultuuri- ja huviringidega näpud saviseks ning hiljem korraldas seotu) kolinud ametlikult koolimajja. veel kooliõpilastelegi saviringi. Oidrema külas on olnud ka tema Alates 2020. aastast on Jüri Mõniste 2000. aastal tekkis tollases Koonga loodusfotode näitus. Tema pildid ja üks projekti „Virtsu: arukas küla” ve- vallas suurima suveürituse korral- videod rikastavad koolitunde. dajatest ja eestkõnelejatest. damisel abikäte vajadus ja Merike oli kohe nõus kaasa lööma. Nii sai temast Mida Merike ette võtab, viib ta läbi sihi- laada korraldustoimkonna kindlalt ja korrektselt. Ta on inimene, kes teeb kõike hinge ja südamega. Projektis osalemine propageerib liige. Ta kuulub Mihkli Kihelkonna Ta on andnud väga suure panuse arukat, koostööl põhinevat, kogu- Kultuuriseltsi ning on kirjutanud haridus- ja kultuurielu arengusse. konda kaasavat ja jätkusuutlikku mitmeid projekte kihelkonnapäeva ja Tema aastatepikkune tänuväärne elu maapiirkondades. Eestist sai pro- laada läbiviimiseks. ja tulemuslik töö väärib tunnus- grammi 14 taotleja hulgast just Virtsu Koonga valla ajal toimetas Merike tamist. alevik, kes valiti Euroopa 16 küla mitmeid aastaid valla kuukirja Junnu- hulka ning seega on Virtsule tagatud maa, kuni valdade ühinemiseni projekti poolt kõik tugitegevused. Lääneranna vallaks. Sageli tuli lugusid 07. veebruaril 2021 tähistas Merike Jüri Mõniste on olnud Hanila valla- ise kirjutada ja fotosidki oli kõige kind- 60 aasta juubelit. volikogu liige, samuti praeguse lam ikka oma aparaadist välja võluda. Lääneranna vallavolikogu liige ning Lõpuks saigi Merikesest suurema osa kultuurikomisjoni esimees. Koonga valla ürituste piltnik.

Kultuuri- ja rahvamajade kontaktid » Lihula Kultuurimaja | 477 8191 » Varbla Rahvamaja | 528 2621 [email protected] [email protected] » Kõmsi Rahvamaja | 525 3236 [email protected] » Lõpe Klubi | 5660 0540 [email protected]

Sotsiaaltöö spetsialistide » Saima Soobard (lastekaitse) » Maie Ausmeel 5663 5205, 5886 2187, kontaktid: [email protected] [email protected] Silva Nilb (toetused) » Koidu Kütt Marelle Minn 5649 0392, » » 5666 1230, 5387 6988, [email protected] [email protected] [email protected] LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 3

Kõmsi jagab parimat praktikat slackline-radade püstitamiseks kooli parki! Pille Saatmäe Kõmsi Lasteaed-Algkooli direktor

elleks, et täituks üks laste vahva Laste tegevust toetati ja kogunes päris painutati S unistus, tuleb üheskoos pingu- kenake summa, mis esialgu plaaniti ning enne tada. maja sünnipäevamuusikali tarbeks, öö saabu- kuid koroona-aasta tegi omad korrek- mist oli kaks Kõigepealt tuleb ettevõtlikkusõppes tiivid ja kooli sünnipäevapidustused rada mändide plaanida heategevuslaat ja mõelda toimusid märksa tagasihoidlikumas vahele üles pandud. välja kaup, mis oleks vaid omavalmis- Foto: erakogu mahus. Kollane rada veidi väiksematele tatud ja millega meelitada rahvast ning must rada julgematele ja pike- letile ligi. Koostöös Kõmsi külaseltsiga matele, pea kohal tross julgestuseks ja küpsetati kaubaks kooli logo kujulisi Nii jäi ruumi unistustele ja tasakaalu hoidmiseks, vähemalt esi- piparkooke, pakiti krõbisevasse pabe- unistada tasub algu. risse, meisterdati helkureid, kooti- heegeldati-õmmeldi väikeseid kaisu- Lapsevanemad oma jõu, oskuste ja Oh, seda rõõmu, mida lapsed järgmi- loomi, kepphobuseid, imelisi prosse sooviga laste elu mitmekülgsemaks sel päeval tundsid. See on meie endi ja rinnamärke. Kaubavalik sai uhke. muuta, siis hoolekogu nõusolek raha plaanitud, kogutud, teostatud projekt. Taustaks ja meeleolu loomiseks sobisid paigutamiseks ja Kõmsi noortekas Iga lapse ja pere ühine panus. Natuke hästi kooli eelmised muusikalieten- julgustamas... Ja nii juhtuski, et raske oli neid järgmisel hommikul dused, mis annavad tunnistust ühiste esmaspäeva, 3. mai õhtupoolikul oli tundidesse saada, rada vajas proovi- ettevõtmiste tähtsusest pika aja vältel. kooli pargis märgata ringisebivaid mist. Kuid rada ootab neid ju nüüd iga täiskasvanuid, kelles igaühes annus päev ja on avatud kõigile huvilistele. lapsemeelsust ja südikust. Küll kangu- … ja laat läks väga hästi! tati kive ja saeti oksi, mõõdeti ja

Lihula lahtised aknad Piia Saak Lihula Muusika- ja Kunstikooli direktor

ihula Muusika- ja Kunstikool asendab sel kevadel Teeme aknad lahti ja kasutame ka kõlareid, et klassides L oma iga-aastase koolilõpukontserdi lahtiste akende mängitav muusika oleks tänavale selgemini kosta. Kui ilm nädalaga. lubab, seatakse kooli ette ka näitus kunstiõpilaste töödest. 31. maist kuni 4. juunini on see aeg, mil muusika ja kunst kohalikust huvikoolist tänavale tuleb. Lugeja küsib, ametnik vastab Merilin Merirand Ehitusspetsialist

ääneranna Teataja rubriiki „Lugeja küsib, ametnik Kohalik omavalitsus kaasab ehitusloa menetlusse L vastab” on saabunud küsimus: Ehitisregistri keskkonna kaudu Keskkonnaameti, kes kooskõlastab puurkaevu või puuraugu ehitusloa taotluse. Keskkonnaamet kooskõlastab taotluse või keeldub taot- Millised dokumendid ja mis järjekorras ma luse kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul taotluse pean esitama puurkaevu rajamiseks? saamisest arvates. Kohalik omavalitsus väljastab puurkaevu või -augu õigepealt tuleb alustada puurkaevu või puuraugu rajamiseks ehitusloa, kui kõik vajalikud kooskõlastused on K asukoha kooskõlastamisest kohaliku omavalit- olemas. susega. Kui ehitusluba on väljastatud, võib alustada puurkaevu või Selleks saab vastava blanketi Lääneranna valla kodulehelt puuraugu rajamise töödega. Puurkaevu või puurauku võib ehitus ja planeerimine -> valides blanketid, või Keskkonna- rajada hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik. ameti kodulehelt: www.keskkonnaamet.ee/et/eesmar- Puurkaevu või puuraugu rajanud isik esitab keskkonna- gid-tegevused/vesi/puurkaevud-ja-salvkaevud registrisse puurkaevu või puuraugu rajamise andmed, sh Järgmisena tuleb tellida enne ehitusloa taotluse esita- veeproovid. Andmete esitamine toimub elektrooniliselt misega alustamist puurkaevu või puuraugu ehitusprojekt. Keskkonnaameti e-teenuste kaudu. Projekti peab koostama hüdrogeoloogiliste tööde tege- Kui teil on tekkinud küsimusi, millele soovite saada vastu- vusluba omav isik. seid, saatke need julgelt Lääneranna Teataja toimetusse Kui ehitusprojekt on olemas, saab alustada ehitusloa taotle- e-postile [email protected] või telefonil 472 4630. misega. Ehitusloa taotlemiseks tuleb teha Ehitisregistri Iga kuu valib ajalehe toimetaja ühe küsimuse, mis keskkonna kaudu ehitusloa taotlus www.ehr.ee. Ehitusloa puudutab võimalikult paljusid valla kodanikke, ning palub taotlusele tuleb lisada puurkaevu või puuraugu ehitus- vastata ametnikul, kelle vastutusalasse see küsimus projekt, samuti omaniku allkiri või volitus. Riigilõiv on 30 kuulub. eurot. 4 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab Lilia Urb Kõmsi Külaseltsi juht Foto: Kõmsi Rahvamaja (Facebook)

Sel aastal on paljud traditsioonilised likke kui ka toredaid nõidasid, kõik ootas üritused ära jäänud, kuid reedel, 30. eri vanuses. Jooksjaid ja kõndijaid oli neid Nõia- aprillil toimus taas üks tore ettevõt- alates pisikestest, kes vankris vurasid, tüdruk-Lii, mine, mis näitas Kõmsi Külaseltsi ja kuni vanavanemateni. Kohale tuldi kes juhatas Kõmsi Rahvamaja mõnusat koostööd Lihulast, Tuudilt, Mõisakülast ja teis- soovijad ning seda, et koos suudame argipäeva test lähematest paikadest. Korralda- maastikumän- rõõmu tuua. jatel oli suur rõõm, et treener Jaanus gule, kus ülesanne Getreu innustas oma toredaid jooksu- oli lihtne: leida kolmest kohast käbi. lapsi osalema. Kokku oli osalejaid 57. Üheskoos korraldati Tänu Kõmsi Rahvamajale ootasid volbrijooks! Vastavalt tol hetkel riigis kehtestatud kõiki raja läbinuid medalid ja auhin- reeglitele hoiti distantsi, starditi kuni nad ning saadi kosutust suurepärasest Sel kaunil päikeselisel päeval hakkasid kümneste gruppidena, et saaks liikuda kringlist. spordihuvilised kogunema kella 16.30 hajutatult. ajal Rahvamaja ette. Saabujaid tervi- Kõik jooksjad suundusid juhiseid tas Peanõid-Lilia ja kõk registreerisid Suur tänu kõikidele osalejatele! enda kohalolu. Kohale tuli nii lihtsure- järgides vabaõhuplatsile. Seal Osale ülevallalises jäätmekäitluse rahuloluküsitluses

üüd on õige aeg kohalikel ela- list Piret Mäestu. Olenemata sellest, Küsitlusele saab vastata Internetis ja N nikel öelda oma arvamus, sest et südames on soov panustada kesk- selle leiab: antud küsitluse tulemusi võetakse konnahoidu, mõjutavad meie tegemisi Foto: Lääneranna Teataja arhiiv 1. Lääneranna Teataja veebilehelt arvesse ka uue korraldatud jäätme- või tegemata jätmisi paljud tegurid. (ajaleht.laaneranna.ee) parem- veohanke koostamisel! Näiteks on uuringutest välja tulnud poolsest veerust „Jäätmekäitluse see, et isegi soovi korral jäätmeid sor- Uuringud on näidanud, et enamik ini- rahuloluküsitlus” või teerida, jääb tihti prügi sorteerimata mesi hoolivad loodusest ja ümbritse- just sellepärast, et kogumiskonteinerid 2. veebiaadressilt: bit.ly/jäätmekäit- vast keskkonnast, kuid paljud võtavad asuvad kodust liiga kaugel. luse_rahuloluküsitlus siiski hoogu, et alustada prügi sorteeri- misega. Miks? Seda tahamegi teada! Kas avalikud kogumiskonteinerid ongi just kõige parem valik või peaks Lääneranna Vallavalitsus koostas jäät- eriliiki jäätmete üleandmine olema Lääneranna valla jäätmekäitluse mekäitluse rahuloluküsitluse, millest võimalik hoopis koduõuelt? rahuloluküsitlus on vastamiseks soovitame kõigil osa võtta. avatud kuni 4. juulini. Hetkel kehtiv korraldatud jäätmeveo- „Küsitlus on oluline selleks, et mõista, hange lõpeb järgmise aasta augustis kas ja milliseid muutusi ootavad koha- ning juba praegu hakatakse valmis- likud just jäätmemajanduses,” ütleb tuma uueks hankeks. Lääneranna valla järelevalvespetsia- Lihula eramajaomanikud saavad oma koduõuelt pakendid tasuta ära anda

lad Lihula linnas eramajas? aia tagant. Tellides teenuse, annab uus tühi kott. E Kui jah, siis on just Sul võima- TVO Sulle 150-liitrise kollase kilekoti, Kui pakendeid lik kasutada suurepärast teenust – sisse saad koguda kõiki kodus tekib rohkem kui nimelt saad kõik pakendid üle anda tekkivaid pakendijäätmeid (klaas-, üks kotitäis, siis anna sellest TVO-le kodust lahkumata! metall-, plast- ja paberpakendeid). teada ning järgmine kord saadetakse Sulle lisaks veel üks kott. Peale täide- Tootjavastutusorganisatsioon OÜ Pakendite äravedu toimub graafiku tud kottide äravedu jäetakse sama arv (TVO) pakub kõikidele Lihula linna alusel kord kuus kindlal nädalapäeval. tühje kotte asemele. eramajade omanikele tasuta kollase Äraveo päeva eelõhtul pane pakendi- pakendikoti teenust, mis tähendab, kott kas aia taha või aeda nähtavale Telli teenus siit: tvo.ee/teenused/era- et jäätmeveok viib pakendid ära Sinu kohale. Täis koti asemele jäetakse majale

Bussiliinidel nr L18, L18-1, L19, L19-1, L21, L31 ja L31-1 OIDREMA VI KÜLAPÄEV muutusid sõiduplaanid 23.JUUNIL KL 14 lates maist korrigeeriti Lihula, Virtsu, , Salevere ja Matsalu piirkonda teenindavate bussiliinide sõidu- A plaane, mille tulemusena väljumisajad peatustest muutusid kuni +/– 6 minutit. traktorite paraad tegevused lastele ja täiskasvanutele Muudatuste eesmärk on tõsta liini läbimise kiirust, mis on võimalik tänu parematele teeoludele ja piletimüügile kuluvat tänavakorvpalliturniir õhtul simman elava muusikaga aega vähendavale valideerimissüsteemile. kohalikud laululapsed avatud puhvet Kõigil sõitjatel palutakse tutvuda oma kodupeatuse bussiaegadega riikliku ühistranspordiregistri veebilehel näitus veetorni galeriis lõkke süütamine kl 21 www.peatus.ee. Lisainfot saab küsida ka Pärnumaa Ühistranspordikeskuse infotelefonilt 17018. Ürituse korraldamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse juhistest! LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 5

Salumäe Loovkoda avas uksed iseseisvale looduskülastajale

atsalu rahvuspargi lõuna- Vahepealsel ajal loominguliste laagrite vahendite M serval tegutsev Salevere ja töötubade korraldajate seas popu- kasuta- Salumäe Loovkoda avas 19. sajandist laarseks muutunud Loovkoda on koos mise pärit Töökoja ja Viinaköögi uksed juba teiste turismiettevõtetega pidanud aktiivse- kuus aastat tagasi. Aastate jooksul on kohanema kriisiajaga ning sellest keva- maks keskuse alale kerkinud ka kaheksa dest alates on Loovkoja kojakestes ööbi- kasutamiseks. kojakest ööbimiseks ning Loovkoda mine muutunud iseseisvale loodus- Koduleht ei ole on muutunud mitmekülgseks avatud külastajale oluliselt lihtsamaks. ainus suur muutus Foto: "Punarinna" / erakogu kontseptsiooniga keskuseks, mille „Leidsime, et Loovkoja juures olevad ka Kodades. „Saadame oma külalistele eesmärk on tutvustada Matsalu loo- väikesed majad kahele kuni kuuele juhised piirkonna avastamiseks ning dust ja vaikust ning leida jätkusuut- inimesele on hea alternatiiv RMK oleme märkinud iseseisvaks avas- likke eluvõimalusi rahvuspargis. külastuskohtadele. On palju inimesi, tamiseks Matsalu olulisemad punk- kes tahaksid veidi mugavamat olemist tid kaardirakendusele. Kui giidiga Foto: erakogu looduses. Mugavast voodist, privaat- matkad ei ole lubatud, saab loodust susest, pesemis- ja söögitegemisvõima- avastada käsikäes erinevate äppidega. lusest hoolimata on meie majades ööbi- Näiteks on meie külaliste hulgas mine jätkuvalt taskukohane,” ütleb väga popid linnuäpid, mis aitavad Loovkoja juht Kairi Kübarsepp. Ideest linde laulu järgi tuvastada. Avastame inspireerituna on EASi toel valminud neid võimalusi järjest ka ise ning tut- nüüd uus koduleht, mille kaudu saab vustame oma külalistele, et ringsõidud Kojakese broneerida kas või samaks Matsalu looduses oleksid põnevad õhtuks. Külalised saavad end muga- kõigi jaoks,” ütleb Kübarsepp. Matsalu valt ise sisse registreerida ning koha- ja Salevere Salumäe iseseisvaks avas- pealseks tegutsemiseks on olemas kõik tamiseks on Kodades sellel suvel ka vajalikud juhised. Nii saavad külalised ürituste sari „Vaatluse suvi”, milles nautida Loovkojas rahulikku olemist valitakse iga kahe nädala tagant uus ja omas rütmis kulgemist. vaatlusobjekt, mida igaüks on teretul- Uus olukord toob turismisektoris nud Salumäele üksi või perega avas- kaasa pikaajalised muudatused digi- tama.

Oidremal täienesid sportimisvõimalused

ga inimese heaolu mõjutab tema platsina ning leida veel mitmeid sporti- Kangur, Villi Ojasoo, Kristel Ojaste, I eluviis ning aktiivne liikumine misvõimalusi. Tavo Pikkmets, Mairo Kanter, Külli omab kahtlemata positiivset mõju Riistop, Karin Mänd, Gennadi Liiva Et väljakut oleks võimalik kasutada inimese tervisele – nii füüsilisele Rehe talu ja ValiceCar OÜ ja Veetorni ka pimedal ajal, on plaanis väljaku kui vaimsele. Oidrema Külaselts on kohviku meeskond. juurde paigaldada valgustid. Nii saab astunud sammu lähemale, et toetada talvel luua platsile uisuväljaku ning Lisaks rahalisele toetusele poleks spor- aktiivset eluviisi laste, noorte ja igas aastaringi kasutatav väljak toob diväljak valminud mitmete inimeste eas spordihuviliste seas. välitingimustesse rohkem sportijaid vabatahtlikule töö ja panuseta – 2020. aastal esitas külaselts Pärnu- nii külaelanike kui naabrite seast. Oidrema külaselts tänab kõiki, kes maa kohaliku omaalgatuse programmi aitasid spordiväljaku valmimisele kevadvooru projekti „Oidrema spordi- kaasa aja, nõu ja jõuga. väljaku rajamine”, mis sai positiivse Täname otsuse. Möödunud sügisel alustati töö- Täname toetuse eest Pärnumaa koha- dega, mis on tänaseks lõpule jõudnud. liku omaalgatuse programmi, Lääne- Täname koostöö eest spordiväljaku Tööde tegemise käigus tuli ette oota- ranna Vallavalitsust ja teisi sponso- ehitustöödel – Asrex OÜ. matusi, kuid võib rõõmu tunda, sest reid: Mati Liivamägi, Kert Kunz, Terje sel suvel saab Oidrema VI külapäeval Spordiväljak avatakse 23. juunil Pikkmets, Mikk Pikkmets, Urmas Oidrema VI külapäeval tänavakorv- spordiväljaku pidulikult avada. Välja- Kivisalu, Silva Erismaa, Ursula Kunin- kule on paigaldatud korvpallikorv ja palliturniiriga, mida viib läbi Mairo gas, Martin Erismaa, Vesse Põder, Kanter. jalgpallivärav. Lisaks saab mängida Rasmus Erismaa, Juta Peterson, Milvi tennist, kasutada väljakut tantsu-

OIDREMA VI KÜLAPÄEV 23.JUUNIL KL 14

traktorite paraad tegevused lastele ja täiskasvanutele tänavakorvpalliturniir õhtul simman elava muusikaga kohalikud laululapsed avatud puhvet näitus veetorni galeriis lõkke süütamine kl 21

Ürituse korraldamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse juhistest! 6 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021

Varbla kooliõu muutub turvalisemaks Monika Hale Varbla Kooli huvijuht, Pärnumaa Huvijuhtide Liidu esindaja Foto: Monika Hale / erakogu

ahel mõtlen ikka, kui tore on, kui kogukond tuleb Meie koolimaja ümbrus on koht, V kokku ja üheskoos tehakse kõigi hüvanguks midagi kus mängivad ja kasvavad meie kasulikku. kõige pisemad ja õrnemad. „Sotsiaalteadustes tähistab kogukond territooriumi, kuulu- Tänu Liis Lillepärgile, Liina Arusalu- vuse ja/või jagatud huvide ja ideoloogia alusel kujunenud le, Valdo Põldarule ja Lääneranna omavahel suhtlevaid rühmi. Eeldatavasti seob see inimesi noortekeskusele on juba toimunud ja pakub emotsionaalset ühtsus- ja turvatunnet. Kogukon- heakorralised muudatused kooliõue turvalise- nad kujunevad nii kuuluvuse kui tundmuste alusel: ühelt maks muutmisel. Eemaldatud on vanad mädanenud pingid poolt sünnipära, territoriaalse või perekuuluvuse järgi, ja puupakud, mis olid oma aja ära elanud. Samuti on nüüd teisalt mingite jagatud huvide või ideoloogiate, kogemuste meie õuepaviljonis suur koht, kus saab seina peale ka kirju- ja tõlgenduste alusel” (Annist, A. Müürileht „Kogukond – tada! Moesõnast sõimusõnaks,” 06.10.2015). Koos saab ikka rohkem tehtud. Virtsu uudised Maris Raudsepp MTÜ Virtsu Arenguselts Fotod: Virtsu Arenguselts Heakorranädal ja „Teeme ära” akordioni ja tõmbas lõõtsa laiali. Talgujuht kuulutas tal- gupäeva kordaläinuks ja lõppenuks. Suur aitäh kõigile ja talgupäev Virtsus järgmisel korral jälle! Koos teeme Virtsu paremaks! Iga aasta maikuus saame ühel päeval Virtsus kokku, et Talgupäevast võtsid osa: Olev, Tervo, Vaido, Veiko, üheskoos siluda, kammida, pesta ja kasida puhtaks meie Viljar, Kristo, Margo, Udo, Tiit, Aldon, Aivo, Hellen, Airi, ühine avalik ümbruskond. Sellel aastal tuli lähtuda 2+2 Anna-Pauliina, Diana, Paula, Tuuli, Maris, Vaido, Elvira, reeglist, mistõttu tegime veidi teisiti. Koristustalgud kest- Marianne, Siive, Raul, Ivi, Liivi, Jass, Andri, Keven, Ryan, sid terve nädala, 26. aprillist 2. maini. Kutsusime Virtsu

Fotod: Virtsu Arenguselts Fotod: Jüri, Heli, Kaie ja Märjad Käpad. inimesi üles teeääri ja teisi avalikke kohti prahist puhtaks koristama pere ringis, et ohutust tagades ja kevadtöid tehes pakkuda üksteisele hoolimist, õlatunnet ning koostegemise Virtsu ehitab rõõmu. Kõigile neile, kes postitasid seltsi Facebooki-lehele pilte koristustöödest, kinkis Virtsu Arenguselts tänutäheks Virtsu mõisa väravahoone seltsi logoga poekoti ja kohvikruusi. taastamistööd on lõppenud ja uue katusega hoone on pargi On väga suur rõõm, et Virtsu Arenguseltsi sõbrad MTÜ suveüritusteks igati valmis. Pärnumaa Märjad Käpad registreerisid enda ühingu talgu- Projekti rahastaid Muinsuskait- päevale Virtsus. Koristati Vanaluubi puhkeala ja rand. Puhke- seamet ja Hanila Toetusgrupp. alal koristamist jätkus ja siit ka üleskutse: kui jõuad täis Töid tegi Asrex OÜ. pudeli randa tuua, jõua tühi taara ära ka viia! Vanaluubiga Märjad Käpad ei piirdu, sest 24. maiks käiakse läbi Virtsu mere äär vanasadamast kuni suure sadamani ja korjatakse Suveüritused Virtsus kokku kõik, mis sinna ei kuulu, projekti „Minu Läänemeri, Suvel on plaanis läbi viia mitmeid üritusi, hoian ja kaitsen” raames. kui olud võimaldavad. Virtsu kultuurijuht Raul Targamaa Koristustalgud said hoo sisse 1. mail, üleriigilisel „Teeme teeb usinalt ettevalmistusi nii jaaniõhtuks (22.06) kui ka ära” talgupäeval. Siin-seal oli näha üllatavalt palju inimesi, merepäevaks (10.07) Virtsu pargis. Tellitud on bändidki, igaüks omaette, nagu praegune kord ette näeb. Silma jäi, aga hetkel on suuremad kultuuriüritused kogu riigis veel et talgutöid tehti Tööstuse tänaval, Tammi teel ja Virtsu endiselt küsimärgi all. pargis. Koristati Virtsu mõisa tõllakuuri seest ja väljast. Üks aga on juba kindel, 10. juulil algusega kell 11.00 toimub Mõisatalli õuel lõigati võsa, riisuti lehti ja trimmerdati järjekorras kolmas Virtsu merepäeva jooks! Start ja finiš kulu. Masinapark oli muljetavaldav, toimetati nii ATV on Virtsu Kooli juurest aadressil Pargi 4. Ürituse korral- kui kastiautoga, kohal olid ka traktor ja kallur. Talli õuelt daja Jaanus Getreu ([email protected]) sõnul on jook- viidi ära vanarauahunnik, vana betoonpõranda jäägid, sor- sul uus trass. Kuna eelmisel aastal oli suur takistusjooks teeriti välja paekivid. Werder Cruisersi tormi käes langenud puudest ülehüppa- tsiklimehed langetasid puid ja tegid misega, siis sel aastal teeme korra- võsalõikust allee ääres metsatukas. liku ajajooksu. See tähendab, et Nüüd paistabki tall rohkem välja. joostakse ainult siledal maal. 10 Põhirõhk oli mõisatallil, aga km põhidistantsil selgitatakse korda said ka tõllakuur, mõisa- parimad meeste ja naiste arves- park ja veel mitmed kohad. tuses. Kuni 16-aastased noored Pärastlõunaks seati üles 2+2 tal- saavad osaleda 5 km distantsil, gukohvik, korjati kevadlilledki mille start on samuti Virtsu vaasi. Pakuti talgusuppi ja magu- Kooli juurest kell 10.45. Rohkem sat kringlit. Virtsu kultuurijuht infot ja registreerimine Facebookis leidis päeva lõpuks vanavara hulgast (Virtsu merepäeva jooks). LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 7

Kuidas läheb Virtsul arukate külade » Rajada kettagolfirada vähemalt 18 korviga. programmis? » Suurendada kogukonna teadlikkust. Korraldada huvipakkuvamaid üritusi (talguid, koolitusi, spordi- ja 8. mail toimunud veebikoosolekul tutvustasime Euroopa kohvikupäevi vms), kus elanikud rohkem omavahel arukate külade programmi (smartrural21.eu) raames kohtuksid ja tutvuksid. Kasvatada avatust ja usaldust valminud Virtsu uut arengukava aastateks 2021–2030. kogukonnas, mis on aluseks suuremale ühistegevusele Arutasime tegevusi, mis on lähiajal kavas ja mõttetalgutel ja isemajandamisele. välja tulnud. » Kujundada Virtsu hea maine ja tõsta tuntust piirkon- Soovime hoida Virtsus vanu ja noori ning luua neile häid nast väljapoole. Varustada huviobjektid (vanalinn-lin- töökohti ja mõnusaid elukohti, pakkuda kodulähedast hari- nus, jahisadam, muuseumid, mõisapark, mõisahooned, dust ja huvitegevust, säilitada traditsioone ja edendada tuletorn, Vanaluubi puhkeala, Puhtulaid jt) korralike turismi. Meie kogukonna üheks suuremaks ja mõjusamaks tähistuste ja kirjeldustega. Mõtteis on ka maalingud ettevõtmiseks peetakse uue ettevõtluskeskuse, samuti vana tuulikutel Virtsule omaste sümbolitega. kalatehase piirkonna taaskäivitamist. » Säilitada kultuuritraditsioonid (Virtsu merepäevad, On ääretult hea meel, et viimaste arengute valguses hak- heakorratalgud, Lennukaaretuli, pere-merepäev, jaani- kavad need kaks tegevust tasapisi realiseeruma. Virtsu päev, muinastulede öö) ja kultuurijuhi ametikoht. 2019. ettevõtluskeskus on plaanis viia üle kalatehase piirkonda, aasta augustist alustas seltsis palgalisena tööd kohalik mille uus omanik on AS K.MET. Lisaks K.METile on vaja kultuurijuht Raul Targamaa, tänu kellele on kultuuri- sellesse piirkonda teisigi ettevõtteid „meelitada”. See tegevus hoogu ja energiat juurde saanud. Tegutsevad mereäärne ala on ideaalne merenduse, kalanduse ja logis- mitmed huviringid. tikaga seotud ettevõtlusele, aga ka üldkasutatava puhke- » Edendada turismi. Virtsu tunnuslauseks võiks olla ‚Sala- alana. Unistatakse lausa Virtsu promenaadist. duslik poolsaar” ja Vanalinnast (linnus koos jahisada- Lisaks ettevõtluse arendamisele on Virtsu inimestel hulga- maga) võiks saada turismikeskus. nisti teisigi ideid, mida võiks kohaliku elu edendamiseks ära teha: Need on mõned mõtted paljudest, mis aruka küla pro- » Rajada avalik mänguväljak Tööstuse tänavale (projekti grammi ja mõttetalgute tulemusel on välja käidud. Vaata ja eestvedaja Hanila Spordiselts) tutvu täismahus veebikoosoleku ettekandega Virtsu kodu- » Arendada edasi Virtsu kalasadamat (haldab MTÜ Vana- lehel virtsu.ee/smart-rural-21/veebikoosoleku-kokkuvote linna) Kuna ideid on palju ja unistatakse suurelt, siis on oodatud » Luua kogukonna jaoks lisategevusi Virtsu Kooli, näiteks igasugune abikäsi. Kui sind mõni teema kõnetas ja tahad kolida raamatukogu koolimajja, ehitada spordihoonesse kaasa lüüa või mõnda projekti lausa eest vedada, anna jõusaal ja saun ning anda need avalikuks kasutuseks endast julgelt märku, kirjutades [email protected]. Kohalike MTÜ-le, renoveerida kooli staadion. elanike aktiivsus ja arukus – kaasamõtlemine ja koos tegut- semine – panebki meie küla kestlikult elama ja uuenema! » Luua noortekeskus ja võtta sinna inimene palgale.

Vesta Värkstuba antiigi ja vanavara äri kutsub Virtsut külastama! Foto: Vesta Värkstuba (Facebook)

eineteisega kontakti kaotanud vanad tuttavad des eristuda ja samal ajal uus- ja T Vesta Vendel ja Andre Sammalkivi avastasid vana- taaskasutada juba olemasolevaid vara laadal taaskohtudes, et jagavad ühist vanavara materjale ja ressursse. Origi- taastamise ja vahendamise kirge. Nii sündis otsus avada naalne ning taastatud vana või antiigi ja vanavara ostu ja müügi äri Virtsu sadama vahe- uuendatud mööbel on hinnatud.” tus läheduses. Kaupluses müüakse ka mineraal- Vesta ütleb, et kodu sisustamine ja kujundamine on vald- ja piimavärve käsitööhuvilistele ja kond, millega inimene tegeleb pidevalt kogu oma elu. isetegijatele – need on loodussõbralikud „Jätkuv trend on kujundada kodune keskkond eripäraseks värvid just neile, kes tunnevad soovi omal käel ja oma muutuvale maitsele vastavaks.” mööblit ja kodu kaunistada. Kohapealt leiab lisaks kohalike inimeste ja väikeettevõt- Vana saab uue hingamise! jate tooteid ning käsitööd, edendamaks kohaliku kul- tuuripärandi levikut. Ostu- või müügisoovi korral tasub Lisaks vanavara soetamisele pakutakse võimalust olemas- ühendust võtta [email protected] oleva mööbli restaureerimiseks ja redisainiks säilitamaks pärandina vana mööblit ja selle emotsionaalset väärtust. Vesta Värkstuba antiigi ja vanavara äri on avatud „Käsitsi valmistatud või redisainitud originaalne vana- K–P 12–20, Mere pst 1, Virtsu. mööbel kogub maailma tarbijate hulgas üha enam pop- Kui eelnev kõnetas Sind, leiad nii e-poe kui lisainfo veebi- ulaarsust. Inimestel on kasvanud soov pärandit säilita- lehelt www.wesand.ee. 8 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 KESKKOND

Põlispuud kui looduskultuuri osa Kaja Lotman Keskkonnaameti looduskaitse nõunik

ai on aeg, kui loodus tärkab ja keskkonnatee- Lääneranna valla jämeduselt kolmas tamm on Sööni- M mad muutuvad kõigile huvipakkuvaks. 1980. Möldri tamm, ümbermõõduga 485 cm, asub Kalli külas. aastal alguse saanud looduskaitsekuu alguspäevaks valiti Puu on kaitse all 1991. aastast ja paikneb Sööni-Möldri talu emadepäev, et seda nõukogude ajal keelatud tähtpäeva hoovi serval. looduse rüpes varjatult tähistada. Kolm Kopli tamme asuvad Voose külas. Ühe ümbermõõt on Sel aastal on looduskaitsekuu teemaks „Looduskultuur 460 cm, teised on peenemad. On teada, et Kopli tammede ühendab”. Looduskultuuri all võime mõista nii rahvatradit- kaitse alla võtmiseks tegi ettepaneku tollane Massu kooli siooni väärtushinnanguid, igaühe looduses käitumise juhataja ja looduskaitse usaldusmees Johannes Kreek. oskust kui ka looduse märkamist ja hoidmist. Üks rahva Maaomanik jutustas talle, et vanasti oli sellel alal olnud loodusesse suhtumise näide on põlispuude austamine. vägev tammemets, kus mõisa veised karjas käisid. Ühte puud kutsuti pullitammeks, sest mõisa ajal seoti selle külge Põlispuud on ajalootunnistajad, pakkudes varju ja lohutust pull. Teise nimeks oli Põlmapea, sest selle tamme all oli rasketel aegadel, ning kannavad endas ka suurt liigirikkust. asunud vana Põlma talukoht. Kolmanda tamme pakkus maaomanik ise looduskaitse alla, et järeltulevad põlved Vaatame, millised põlised puud on Lääneran- mäletaksid vägevat Eesti talumeest, kes rajas siia viljakad na valla aladel olnud tähelepanuväärsed ja põllud. Läheduses on veel kaks Laane tamme nimelist puud võetud kaitse alla ümbermõõtudega 300 cm ja 368 cm. Henrik Relvega Kopli tammesid / Foto: Kalle Kõllamaa koos looduskaitsjad noored aastal mõõtsid Foto: Möödunud Looduskaitse alla on võetud Alt-Villemi Looduskaitse ajaloo tähisteks meie ehk tamm ning Tammari vallas võib pidada Uduna ja Panga tamm Nehatu looduskaitsealal. tamme, mis on kaitse alla võetud Viimane on arvatavasti saanud juba enne Esimest maailmasõda, nime kunagise legendaarse 1936. aastal. Uduna tamm asub metsavahi Mihkel Tammari külas ja on kind- järgi. lasti meie valla jämedaim tamm, mille ümbermõõt Lisaks on meil loodusliku on 575 cm. Panga tamm pühapaiga tunnusega puid on küll veidi tagasihoid- ja puude gruppe, millest likuma ümbermõõduga – muinsuskaitse all on 381 cm, kuid seotud põne- hiietamm. Matsalu vate legendidega. Nimelt rahvuspargis räägitakse, et tamme on külas asub Karusselja härjaikkena maha torga- pärn, mis on olnud mere- nud Rootsi kuningas, märgiks lahel sõitjatele, ja öeldes, et kui tamm läheb Matsalu pargis asuv pöök kasvama, siis see maa saab istutati baltisaksa ja Saksa- tema omaks. On räägitud ka, maa kultuuriseoste sümboliks. et tamme juurde ei jõua kunagi pargi nõiamännil arvati sõda. olevat aga raviv toime. Salapäraste lugudega on looduslik pühapaik ja Jämeduse ehk ümbermõõdu järgi on vääriselupaik Virve männik. Oma lugu- vallas teisel kohal Puhtu tamm ümbermõõ- dega on seotud Mihkli kiriku pärnad. duga 490 cm. See asub Puhtu-Laelatu looduskaitse- alal ja kasvab Puhtu metsas. Puu juurest möödub jalgrada. Kaitse all on olnud ka Metskülas kasvavad Kägi pirnipuud, Puu vanuseks on ekspert Alar Läänelaid hinnanud umbes mis on seotud pirnisortide aretustööga. 400 aastat ning see võis kasvama hakata 1620. aastate paiku. Puhtu tamm võeti kaudselt kaitse alla juba 1939. aastal kui Puhtu laid koos Adralaidudega arvati looduskait- Meil on väga põnevad põlispuud ja nendega se alla ning keelati kasvavate puude maha võtmine. Samas seotud lood lähedal on ka märkimisväärsete mõõtmetega Puhtu mänd. Anname võimaluse ka uute põlispuude kujunemiseks ja hoiame alles maastikku ilmestavad ja rikastavad puud, mis tihti asuvad teede ääres. Jäätmeseaduse muudatus – kas kompostida või tellida biokonteiner? Piret Mäestu Järelevalvespetsialist

ärgmise aasta sügisest tuleb kõigil, kes veel toidu- See tähendab seda, et toidujäätmete kogumine hakkab J jäätmeid eraldi ei kogu, hakata neid liigiti koguma. toimuma täpselt nii nagu praegu segaolmeprügi kogumine Nimelt jõustus jäätmeseaduse muudatus, mille järgi peab – iga kinnistu omanik, olenemata sellest kas kinnistu asub kohalik omavalitsus korraldama biojäätmete liigiti kogu- tihe- või hajaasustuses, peab muretsema endale kogumis- mise tekkekohalt, kui neid kohapeal ei kompostita. mahuti biojäätmete kogumiseks, mida hakkab tühjendama LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 9 jäätmevedaja. Biojäätmete konteinerit on võimalik tellida stituudi Tallinna Keskuse läbiviidud uuring „Segaolme- alates 2022. aasta sügisest, mil jõustub uus korraldatud jäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning jäätmeveo hange. elektroonikaromu koostise ja koguste uuring”, mille koha- selt leidub maapiirkonna segaolmeprügis peaaegu 38% bio- Biojäätmete üleandmise kohustusest vabastatakse ainult jäätmeid ning sama palju erinevaid pakendeid. Paraku ongi need isikud, kes oma kodus toidujäätmeid komposteerivad biojäätmed oma omaduste tõttu just suurimad kvaliteedi ning nemad eraldi biojäätmete konteinerit muretsema ei rikkujad – biojäätmed hakkavad seistes kiiresti lagunema pea. Kompostimisel tuleks meeles pidada seda, et Lääne- ning määrivad ära kõik muud jäätmed. Seega, kui biojäätmed ranna valla jäätmehoolduseeskirja järgi võib kompostida pannakse segaolmeprügisse, siis saabki neist jäätme- ainult oma territooriumil ning kompostianum, komposter test ainult prügi, millega ei ole midagi peale hakata – need või aun peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel kas ladestatakse prügilasse või suunatakse põletusahju. naaberkinnistust (välja arvatud juhul, kui naabrid lepivad Biojäätmed aga põletusahjus hästi ei põle, kuna nende kokku teisiti). Eeskirja järgi võib toidujäätmeid kompostida niiskussisaldus on suur, ning seetõttu tuleb nende põleta- ainult kompostris, mis on kahjurite eest kaitstud. miseks kulutada lisaenergiat. Parem variant ei ole ka prügi- lasse ladestamine, sest biojäätmed suurendavad prügilates Miks seadus karmistub? prügilagaasi teket. See on ka põhjus, miks jäätmeseadus Jäätmed pole tegelikult prügi, vaid see on tooraine teiste karmistub. Sorteerida tuleb kodus – nii säästame ener- toodete valmistamiseks, mida nimetatakse ringlusesse giat, vähendame prügilasse ladestatava prügi kogust ning võtmiseks. Siiski saab jäätmetest prügi, kui selle kvaliteet anname jäätmetele võimaluse uueks tooteks saada. on rikutud. 2020. aastal avaldati Stockholmi Keskkonnain-

Lihula üksikkompanii taastas ELU ajaloolised üksused Reimo Reimer Lihula üksikkompanii pealik

eebruaris, Eesti Vabariigi aastapäeva järel toimunud Täna on Lihula üksikkompanii koosseisus kolm rühma ja V Lihula üksikkompanii üldkoosolekul tutvustasin üks struktuuriväline rühm. kohaletulnutele visiooni sõjaeelse Lihula malevkonna Lihula rühm – rühmapealik Sven Aunaste, rühma üksuste taasloomisest. Tõuke selleks andis eelmisel aastal » koosseisus on Lihula I jagu (jaopealik Kalmer Bachaus), Kaitseliidus läbiviidud liikmeskonna audit, kus muuhul- Lihula II jagu (jaopealik Marko Kanter) ja Kloostri jagu gas uuriti kaitseliitlaste soove, mil viisil tahavad nad (jaopealik Peep Põldäär). panustada sõjaaja tegevusse, kas kuuluda kodust eemal toimetavasse suurde manööverüksusesse või panustada » Massu rühm – rühmapealik Meelis Vinter, rühma koos- kodukandi kaitsesse staatilises üksuses. Lihula üksikkom- seisus on Kõmsi jagu (jaopealik Joosep Laev), Massu jagu panii liikmeskonnast avaldas pea 95% soovi kodukandi (jaopealik Rainis Kukispuu) ja Matsalu jagu (jaopealik kaitsmisesse panustada. Meelis Malk).

See üksikkompanii vabatahtlike soov tähendab meie jaoks » 3. rühm – rühmapealik Marko Reisel, 3. rühma liik- veelgi olulisemat vajadust olla kogukonnaga seotud. Selle meskonna moodustavad tegevkaitseväelased ja Lihula seotuse rõhutamiseks pöörasime pilgu minevikku, kus üksikkompanii need liikmed, kelle ülesanded on seotud Lihula malevkonna koosseisus olid Lihula, Massu, Varbla, teiste sõjaaja üksuste või tegevustega. , Paadremaa, kompanii. Nende kompaniide koosseisus olid pea iga vastutusalas oleva küla nime kand- õppusel Orkaan / Foto:õppusel Kristina Kukk Fotol Lihula üksikkompanii 2020 liikmed vad rühmad, nagu näiteks Nehatu, Vatla, Paatsalu, Struktuurivälise rühma oleme tinglikult nimetanud 4. rüh- jt. Selline üksuste sidumine oma elukoha asulaga rõhutas maks ja selle moodustavad Lõuna-Läänemaa jaoskonna nende omavahelist seotust ja iga selle piirkonna elanik naiskodukaitsjad ning Lihula ja Metsküla noorkotkad ja teadis tema kodukandis toimetavaid kaitseliitlasi. kodutütred. Meie seisukoht on, et naisi ja noori oma tege- Ka meie soov on täna sellist seotust tekitada. Kuna üksik- vustesse kaasamata ei jõua kuskile. kompanii liikmeskond on pea kolm korda väiksem kunagi- sest malevkonnast, pidime sõjaeelsete allüksuste nimesid kasutusele võttes tegema mööndusi üksuse nimetuse osas. Üksikkompanii pealikuna panen sellele, kunagise struk- Näiteks võttes kasutusele Massu kompanii ajaloolise nime, tuuri taastamisele suuri lootusi, et kogukond võtab meid peame täna nimetama allüksuse Massu rühmaks ja selle veelgi rohkem omaks ja on valmis meid kaasama oma koosseisu kuuluva kunagise Massu rühma Massu jaoks. tegemistesse ning ka meiega liituma. Meie suurim soov on Lihula üksikkompanii 100. aastapäeval kanda juba Lihula Märtsi viimasel päeval toimunud Lihula üksikkompanii

malevkonna nimetust ning selle ajani on meil jäänud veidi juhatuse koosolekul võeti vastu otsus uue struktuuri kinni- vähem kui neli aastat aega. tamiseks esitamiseks Kaitseliidu Lääne maleva pealikule. Struktuurimuutus jõustus 14. aprillil 2021. 10 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 OMAVALITSUS

Lea Heinsoo Lääneranna Vallavalitsuse lühiuudised | Sekretär-registripidaja

erioodil 10. aprill – 10. mai 2021 toimus viis Lääne- » Muudeti Lääneranna Vallavalitsuse 26.11.2020. a korral- P ranna Vallavalitsuse istungit. Lisaks toimingutele, dust nr 907 „Lääneranna valla kriisikomisjoni koos- nagu sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramine, seisu kinnitamine” punkti 1 alapunkti 1.1. ja sõnastati maksmine, huvihariduse ja huvitegevuse toetuste eral- see järgmiselt: „1.1. Andres Hirvela – Lääneranna valla- damine, hooldaja ja hooldajatoetuse määramine ja maks- vanem, kriisikomisjoni esimees;”. mine, hooldamine hoolekandeasutuses, eluruumi kohan- Anti nõusolek Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksik- damise kulude hüvitamine, maaüksuste sihtotstarvete » kompaniile korraldada 16.–17. aprillini 2021. a Lääne- ja koha-aadresside määramine, projekteerimistingimuste ranna vallas ümbruses, Lihula linnusemäel määramine, ehitus- ja kasutuslubade väljastamine, puur- ja ümbruses avalik üritus „Kaitseliidu Lääne kaevu asukoha kooskõlastamine, korraldatud jäätme- maleva Lihula üksikkompanii sõjaline väljaõpe”. veoga liitumise kohustusest vabastamine, jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse rahuldamata jätmine, » Tehti ettepanek AS Matsalu Veevärk üldkoosolekule jäätmete ühise kogumismahuti kasutamine, hajaasustuse nimetada nõukogu liikmeks Margus Källe. programmi toetuse kasutamise aruande heakskiitmine, otsustati järgmist: » Lääneranna valla põhimääruse § 22 lõige 6 alusel vali- takse vallavanema asetäitja valitsuse uue koosseisu » Lääneranna valla eelarvest eraldatakse mittetulundus- esimesel istungil valitsuse liikmete hulgast. Otsus- ühingutele, sihtasutustele ja seltsingutele mittetulun- tati valida vallavanema asetäitjaks vallavalitsuse liige duslikuks tegevuseks toetust alljärgnevalt: Pärnumaa Margus Källe. Merepääste MTÜ – tegevustoetus 4000 eurot; Metsküla Kultuuriühing MTÜ – projekti „Metsküla rahvamaja » Kooskõlastati Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja kesk- rekonstrueerimine, kaevu ja septiku rajamine” oma- konnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. osaluse toetus 6861 eurot; Kirbla Külaselts MTÜ pro- » Lähtudes Lääneranna valla koolieelsete lasteasutus- jekti „Kirbla rahvamajja käsitöötoa ehitus” omaosaluse te ettepanekutest, otsustati sulgeda ajutiselt koo- toetus 8265 eurot; Massu Ratsaklubi MTÜ – projekti- lieelsed lasteasutused seoses laste ja töötajate puh- toetus projektile „Ratsavõistluste Massu Kevad, Suvi ja kustega alljärgnevalt: Koonga Kool 01.–31.07.2021, Sügis korraldamine” 600 eurot. Toetuse saajatega sõlmi- Kõmsi Lasteaed-Algkool 19.07–22.08.2021, Lõpe Kool takse leping. 19.–31.07.2021, Varbla Kool 23.06–02.08.2021 ja Virtsu Kool 07.06–20.07.2021 » Kinnitati Lääneranna valla munitsipaalüldhari- duskoolide õpilastele elukohajärgse munitsipaalkooli » Keskkonnaamet edastas Lääneranna Vallavalitsusele 1. klassi määramise taotluste läbivaatamise komisjon. teate, et on võtnud menetlusse Forek OÜ (registrikood Esimees: Ene Täht – abivallavanem; Liikmed: Kaire Loo- 14270074) esitatud taotluse, millega soovitakse muuta mets – sotsiaalpedagoog, Mare Paarasma – Koonga Kooli Koonga II dolokivikarjääri keskkonnaluba KMIN-112. ja Lõpe Kooli direktor, Pille Kaisel – Metsküla Algkooli Keskkonnaloas soovitakse muuta kõrvaltingimust, direktor, Pille Saatmäe – Kõmsi Lasteaed-Algkooli direk- millega fikseeriti väljaveotee asukoht. Koonga II dolokivi- tor, Siret Kesküla – Lihula Gümnaasiumi direktor, Stanis- karjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas lav Nemeržitski – Virtsu Kooli direktor, Urmas Rein- Koonga külas eraomandis oleval katastriüksusel Kae- feldt – Varbla Kooli direktor. vanduse (katastritunnusega 43001:001:0184). Forek OÜ põhjendab taotlusel keskkonnaloalt kõrvaltingimuse » Elektrilevi OÜ esitas Lääneranna Vallavalitsusele taot- luse, milles soovitakse sundvalduse seadmist avalikes eemaldamise soovi asjaoluga, et karjääriga lõunasuunas huvides vajaliku elektrivõrgu rajamiseks ja talumis- külgneva Männi kinnistu omanik on Metsamaahal- kohustuse kehtestamiseks Rannakülas asuvale Lääne- duse AS, kes Forek OÜ osanikuna on nõus väljasõidu- ranna vallale kuuluvale Puhkeküla tee kinnisasjale. tee rajamisega juba olemasolevale mahasõidule Vana- Elektrilevi OÜ kavatseb Puhkeküla tee kinnisasjale mõisa–Koonga–Ahaste teel. Männi kinnistul oleva tee ehitada 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini Kiige- kasutamine võimaldab viia mahasõidu ka Männi talust platsi kinnistu elektrivõrguga liitumiseks. Otsustati lõunasuunda ning vähendab talust mööduvate masi- seada sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks Lääneranna nate arvu. Planeeritav tegevus on kooskõlas Koonga vallas Rannakülas asuvale Puhkeküla tee kinnisasjale, valla üldplaneeringuga. Nõustuti Koonga II dolokivikar- katastritunnusega 86301:005:0351, kinnistu registriosa jääri keskkonnaloa nr KMIN-112 muutmisega selliselt, nr 4568106. et karjäärist väljasõit ja väljasõidutee rajamine toimub Männi kinnistu (katastritunnus 33404:002:0025) » Lääneranna Vallavalitsus korraldas avatud hankeme- kaudu. netlusega riigihanke „Eriplaneeringu koostamine Lääneranna vallas elektrituulikute parkide püstita- » Maa-amet pöördus kirjaga Lääneranna Vallavalitsuse miseks”, eesmärgiga välja selgitada kohaliku omavalit- poole ja palus välja selgitada, kas Kaare ja Kolmese suse eriplaneeringu kaudu Lääneranna vallas elektri- katastriüksuste osas on alustatud vaba põllumajan- tuulikute parkide püstitamiseks sobilikud alad ja viia dus- ja metsamaa erastamise menetlusega. Samas pöör- läbi nende keskkonnamõjude strateegiline hindamine. dumises teatati, et juhul kui menetlust ei ole alustatud, Tähtajaks esitati e-riigihangete keskkonnas üks pakku- soovib Maa-amet alustada Kaare ja Kolmese maa- mus. Pakkumus tunnistati vastavaks ja pakkumuse tükkide osas maa riigi omandisse jätmise menetlust esitanud pakkuja kvalifitseeriti. Pakkujal ei esinenud riigivara valitsemise eesmärgi täitmiseks. Lääneranna kõrvaldamise aluseid. Kinnitada riigihanke kontrolli Vallavalitsus selgitas välja, et Kaare katastriüksuse ja hindamise tulemused. Hanke edukaks pakkumuseks osas on Lihula Vallavalitsus vastu võtnud korralduse, tunnistati hanke alusdokumentides määratud pakku- milles peetakse võimalikuks Kaare ja Kolmese katastri- muse hindamise kriteeriumide alusel Hendrikson & Ko üksuse erastamist vaba metsamaana ja mõlemal juhul OÜ (reg-kood 10269950) pakkumus. Eduka pakkujaga on maa taotlejaks märgitud Eesti Vabariik. Katastri- sõlmitakse töövõtuleping hanke alustingimustel. üksuse erastamise korraldamisel muid toiminguid LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 11

tehtud ei ole. Kaare ja Kolmese katastriüksuse erasta- » Metsküla Kultuuriühingule (reg.kood 80070492) anti miseks ei ole avaldusi esitatud ning neid maatükke ei tähtajaliselt kuni 31.12.2025 aadressiga Kooli, Metsküla, ole vallavolikogu kinnitanud vaba maa erastajate nime- Lääneranna vald, Pärnu maakond, kasutusse kinnistust kirjades, katastriüksusel ei lasu maa ostueesõigusega 40 m² suurune maa-ala, eesmärgiga sinna paigaldada erastamise ja tagastamise nõudeid. Lähtudes eeltoodust vabaõhu lauatennise laud. Sõlmitakse tasuta avaliku on Lääneranna Vallavallavalitsus arvamusel, et Alakülas kasutamise- ja rendileping. asuva Kaare katastriüksuse ja Lautna külas asuva Lääneranna vallas Nehatu külas läbib Raatsiotsa tee Kolmese katastriüksuse riigi omandisse jätmist takis- » (teeregistrinumber 1950030) eraomandis olevat Männi- tavad asjaolud puuduvad ning erastamise eeltoimin- tuka kinnistut. Raatsiotsa tee avalikuks kasutamiseks gud lõpetatakse. Männituka kinnistul puuduvad teeseaduse ja asjaõigus- » Kinnitati Lääneranna valla kultuuriasutuste töötajate seaduse kohased lepingud, samuti ei ole kohalik omava- koosseisud alljärgnevalt: Lõpe klubi: juhataja 0,5 ameti- litsus omandanud Raatsiotsa tee kasutusõigust kinnis- kohta, noorsootöötaja 0,5 ametikohta, perenaine- asja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. Kokku- koristaja 0,5 ametikohta. Varbla Rahvamaja: juhataja leppel kinnistu omanikuga omandatakse Lääneranna 1 ametikoht, perenaine-koristaja 1 ametikoht. Lihula vallas Nehatu külas Raatsiotsa tee avalikuks kasuta- Kultuurikeskus: juhataja 1 ametikoht, info- ja kunsti- miseks vajalik ligikaudu 1400 m² suurune osa Männi- juht 1 ametikoht, administraator 1 ametikoht, heliteh- tuka kinnistust järgmistel tingimustel: Lääneranna Val- nik-valgustaja 0,75 ametikohta, kinomehaanik 0,25 lavalitsus kannab maakorralduskulud, mis on vajalikud ametikohta, koorijuht 1 ametikoht, koristaja 1 ameti- Männituka katastriüksusest Raatsiotsa tee teenin- koht. damiseks vajaliku transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuse eraldamiseks. Lääneranna Vallavalit- Maa-amet esitas oma 15.02.2021 kirjaga nr 6-5/21/2805 » sus tasub kinnistu omanikule 0,28 eurot omandatava Lääneranna Vallavalitsusele nimekirja kuuekümnest katastriüksuse maa ühe ruutmeetri eest või vahetab katastriüksusest, mille suhtes algatati maa riigi oman- samaväärse väärtusega maatüki vastu. Täpne oman- disse jätmise menetlus riigivara valitsemise eesmärgi datava katastriüksuse pindala selgub pärast maakorral- täitmiseks. Maa-amet palus Lääneranna Vallavalitsu- dustoiminguid ja katastriüksuse registreerimist maa- sel välja selgitada maa riigi omandisse jätmist takis- registris, asjaõiguslepingu notaritasu jääb Lääneranna tavad asjaolud, anda arvamus maa riigi omandisse jät- Vallavalitsuse kanda. mise kohta ja määrata maale sihtotstarve. Lääneranna Vallavalitsus selgitas välja, et korralduses märgitud » Tiit Liiv esitas 26.03.2021 Lääneranna Vallavalitsusele katastriüksustel ei lasu maa erastamise ja tagastamise avalduse, milles soovis maareformi seaduse alusel nõudeid ning puuduvad muud asjaolud, mis võiksid erastada jätkuvalt riigi omandis olevat kinnisasjaga takistada maa riigi omandisse jätmist. Lähtudes eeltoo- liitmiseks sobivat iseseisva kasutusvõimaluseta maad. dust on Lääneranna Vallavalitsus arvamusel, et nime- Maa on Seli külas asuv ligikaudu 2355 m² suurune kirjas nimetatud katastriüksuste riigi omandisse jät- katastriüksus katastritunnusega 43001:001:0798. Maa mist takistavad asjaolud puuduvad, katastriüksustele sooviti liita kinnisasjaga nr 643832. Lääneranna Valla- määrati sihtotstarbed. Kiri maaüksuste nimekirjaga on valitsus tegi kindlaks, et katastriüksus tunnusega leitav Lääneranna elektroonilisest dokumendiregistrist 43001:001:0798 ei ole koormatud maa erastamise ja www.laanerannavald.ee/dokumendiregister. tagastamise nõuetega, katastriüksus asub Matsalu rah- vuspargi Matsalu piiranguvööndis, kaitseala valitseja Lääneranna vallas Tuhu külas asuval Vana-Kooli » on Keskkonnaamet ja piirneb Matsalu rahvuspark 72 katastriüksusel (katastritunnus 43001:001:0872) asub maaüksusega, mille riigivara valitseja on Riigimetsa elamu, laut-kelder, ait ja kuur. Ehitiste viimane omanik Majandamise Keskus. Lääneranna Vallavalitsus pöör- ei ole Lääneranna Vallavalitsusele teada. Pereme- dus kirjaga RMK poole ja palus teatada, kas RMK on hetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on kohali- huvitatud katastriüksuse riigi omandisse jätmisest. kul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtes- RMK teatas, et kuna antud maatükk asub kaitsealal ja tatud korras. Algatati peremehetu ehitise hõivamise piirneb juba olemasoleva RMK kinnistuga Matsalu rah- menetlus, et selgitada välja Tuhu külas Vana-Kooli vuspargis, siis RMK on huvitatud antud maatüki riigi katastriüksusel asuva elamu, laut-keldri, aida ja kuuri omandisse jätmisest. Seoses eeltooduga lõpetatakse eel- peremehetus. Ehitiste hooldajaks määrati Lääne- toimingud Seli külas asuva maaüksuse erastamisel, sest ranna Vallavalitsus, ehitusspetsialist korraldab ehitiste riigivara valitseja on huvitatud selle maa riigi oman- arvelevõtmise ehitisregistris. Teade hõivatava ehitise, disse jätmisest. selle asukoha ning viimase teadaoleva omaniku kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajale- » Lihula Lasteaia õpetaja konkursi komisjoni määrati hes Pärnu Postimees. vallavalitsuse esindajana lastehoolekande spetsialist Saima Soobard. » Tutvuti Spin TEK AS pakkumisega liitumiseks lemmik- loomaregistriga LLR ning registri asutamisega seotud » Lubati korraldada 9. mail 2021. a kell 10.00–15.00 toimingutega. LLR lemmikloomaregistrit kasutab Lääneranna vallas Kõmsi külas Kõmsi Rahvamaja esisel Varjupaikade MTÜ Pärnu loomade varjupaik, kellega parkimisplatsil ja rohealadel avalik üritus „Emadepäeva Lääneranna Vallavalitsus teeb koostööd. Otsustati Spin kevadlaat”. Ürituste korraldajatel tuleb järgida järgmi- TEK AS pakkumine vastu võtta. Andmekogu omani- seid Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõudeid: alates 3. kuks määrati vallasekretär Cariina Pähk, menetlejaks maist on välitingimustes lubatud maksimaalselt 150 sekretär-registripidaja Lea Heinsoo, kasutajateks kesk- inimesele avalikud koosolekud ja jumalateenistused konnaspetsialist Maia Leola ja järelevalvespetsialist ning kõik muud avalikud üritused nii kultuuri- kui Piret Mäestu. meelelahutusvaldkonnas. Inimesed peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades, kes omavahel kokku ei puutu. Avaldati tänu, tunnustati ning anti Lääneranna Valla- » Kõik üritused peavad lõppema õhtul kell 21. valitsuse tänukiri Pille Saatmäele juubelisünnipäeva puhul, kauaaegse aktiivse hariduse edendamise ning » Otsustati korraldada väikehanked: Kõmsi rahvamaja kogukonnaellu panustamise eest Lääneranna vallas. ATS projekteerimine ja ehitus, Metsküla kooli rekonst- rueerimise ja juurdeehituse projekteerimine. Ostu- 12 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021

menetluste korraldamise eest vastutavaks isikuks on tööd: parkettpõrand ja kahepoolne tiibuks”, eesmär- hankespetsialist Rein Kruusmaa. Pakkumuste hinda- giga viia ellu projekti „Lihula Muuseumi ekspositsiooni mise kriteeriumiks on madalaim hind. Ostumenetlused uuendamine ja arendamine” tegevused. Tähtajaks esi- korraldatakse väikehankena elektroonilise riigihangete tati e-riigihangete keskkonnas kaks pakkumust. Mada- registri kaudu. lama maksumusega pakkumus ei ületanud eeldatavat maksumust. Pakkumuste hindamise aluseks oli maksu- Anti Saue Noortekeskusele nõusolek Saue Valla välis- » mus (väiksem on parem). Edukaks tunnistati Scandec rühma Noortemalev 2021, läbiviimisega Ehitus OÜ (11730552) pakkumus. Eduka pakkujaga sõl- Õppe- ja Puhkekeskuses 21.–29. augustil 2021, laagri mitakse hankeleping hanke alustingimustel peale viie korraldamise eest vastutab Saue Noortekeskus. tööpäevase ooteaja möödumist korralduse vastuvõt- » Muudeti Lääneranna Vallavalitsuse 16. mai 2019 korral- mise kohta teate avaldamisest. dust nr 280 „Lääneranna valla heakorrakonkursi hin- » Kiideti heaks Lääneranna valla 2020. aasta konsolideeri- damiskomisjoni moodustamine” punkti 1. ja sõnastati tud majandusaasta aruanne. see järgnevalt: Tiina Lobja – komisjoni esimees, Maia Leola – komisjoni liige, Lea Heinsoo – komisjoni liige, » Lääneranna Vallavolikogu päevakorda esitati üksteist Piret Mäestu – komisjoni liige, Kristel Rohumägi – eelnõud. komisjoni liige, Raahel Apsalon – komisjoni liige, Kaja Lotman – komisjoni liige. Kõik Lääneranna vallavalitsuse avalikud dokumendid on leitavad Lääneranna Vallavalitsuse elektroonilisest doku- » Lääneranna Vallavalitsus korraldas 2021. a hanke- mendiregistrist www.laanerannavald.ee/dokumendireg- plaani alusel lihtmenetlusega riigihanke viitenumbriga ister. 235715 „Lihula mõisa ruum nr 34 muinsuskaitselised

Merike Ehasalu Lääneranna Vallavolikogu lühiuudised | Sekretär-registripidaja

13. mail 2021 toimus Lääneranna Vallavolikogu 43. istung, » Otsustati anda varad aktsiaseltsile Matsalu Veevärk kus osales 18 vallavolikogu liiget. Päevakorda kinnitati 16 vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks otsus- punkti. Vastu võeti 4 määrust ja 8 otsust. tuskorras tähtajaga 10 aastat tasuta kasutamiseks.

» Lääneranna Vallavolikogu töökord suunati kolmandale » Muudeti Lääneranna Vallavolikogu 16.01.2020. a otsust lugemisele. nr 176 „Osalemine Pärnumaa kodutute loomade varju- paiga uue hoone rajamise rahastamisel” ning kinnitati Kehtestati õpilaste sõidukulude hüvitamise kord, mille » osalemiseks Pärnumaa Omavalitsuste Liidu poolt aasta- eesmärk on hüvitada vallas elavate õpilaste kooli ja tel 2020–2021 Pärnumaa kodutute loomade varjupaiga koolist koju sõiduks vajaliku isikliku sõiduauto kasuta- uue hoone rajamise rahastamisel summas kuni 55 000 mise kulud. eurot. » Kehtestati Lääneranna Vallavalitsuse hallatavate üld- » Muudeti ja täiendati Lääneranna valla heakorra- hariduskoolide ning ühe asutusena tegutsevate põhi- konkursi „Kaunis Kodu” juhendit. koolide ja lasteasutuste koolitöötajate koosseisude kin- nitamise kord. » Sealhulgas muudeti juhendi pealkirja, uus nimetus on „Lääneranna valla heakorrakonkurss”. » Kehtestati kohanime määramise eelnõu avalikustamise kord. » Kinnitati vallavanem Andres Hirvela asetäitjaks tema volituste ajaks vallavalitsuse liige Margus Källe. » Anti luba PT Allika OÜle Paimvere külas asuva Tuule- pea (katastriüksus tunnusega 33402:001:0137) kinnis- » Muudeti Lääneranna Vallavolikogu 23.11.2017. a otsust asja omandamiseks. nr 11 „Lääneranna Vallavolikogu haridus- ja noor- sootöökomisjoni koosseisu kinnitamine” ning kinnitati Otsustati mitte nõustuda Avalor Invest OÜ-le (registri- » kaheksaliikmeline komisjon koosseisus esimees Stanis- kood 11969862) Koonga IV dolokivikarjääri keskkon- lav Nemeržitski, aseesimees Janar Sõber ja liikmed naloa andmisega. Kristi-Carolina Reinmaa, Pille Kaisel, Anneli Pikkmets, » Otsustati anda MTÜ-le Vanalinna otsustuskorras tasuta Rait Maruste, Pille Saatmäe ja Siret Kesküla. kasutusse tähtajaga 10 aastat Virtsu alevikus paiknevad » Kuulati ära SA Lääneranna Hoolekanne juhatuse liikme Lääneranna vallale kuuluvad maaüksused koos seal Hille Volbergi informatsioon. paikneva varaga.

» Otsustati anda otsustuskorras tasuta kasutusse aktsia- seltsile Telia Eesti tähtajaga 10 aastat sideteenuse osuta- Lääneranna Vallavolikogu järgmine Istung toimub miseks Lihulas Piiri tänaval fiiberoptilise sidekaabli 10. juunil 2021. aastal. toru üks mikrotoru.

Andres Hirvela Eelarvest 2021 aastal | Lääneranna vallavanem

valdame Lääneranna Teataja paberlehes vastu- jõuavad siia koos lisaeelarvega alles juunis. Kuna omavalit- A võetud vallaeelarve aastaks 2021. suses elu ja eelarvestamine käib veidi pikemaid teid pidi kui eraettevõtluses, siis tuleb meil oma samme vastavalt Kuna tegemist on mahuka dokumendiga, siis kõik lehte ei ka seada – aga seda karta, et elu seepärast seisma jääb, pole mahu ja olulisemad kohad vajavad seega eraldi lahtirääki- küll vaja. mist. Olgu siinkohal kohe öeldud, et siinne eelarve on eelmise vallavalitsuse koostatud ja täiendusettepanekud Kui rääkida lahti plaanitavad investeeringud, siis loomu- LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 13

likult peame tähtsaks investeeringuid teedesse, kus teiste Enne vallas toimunud võimuvahetust oleme eelnevalt hulgas peaks lahenduse leidma juba pikemat aega oodatud tundnud muret valla suure laenukoormuse pärast. Siinko- Vatla kergliiklustee. hal tahaksingi teha juba konkreetsete numbritega selgeks, ehk rahvakeeli „puust ja punaseks”, mida antud olukord Uue maaküttesüsteemi saab Vatla mõis, kus tööd on juba tähendab – kui vastuvõetud eelarve maht on 7 992 763 poole peal. eurot, millest lahutades sularaha jäägi 276 075 eurot ning Kasutamiskõlblikuks saab Virtsu linnuse kõrval asuv jagades selle võlajäägiga pankadele aasta algul summas sadam, kus puudu veel märgistus, ujuvkai ja vaja lahendada 4 427 382 eurot, saame laenuprotsendiks 52%. Tehes sama tekkinud küsimused elektrivarustusega. tehte planeeritava laenujäägiga 2021. aasta lõpus (4 854 936 eurot), saame tulemuseks 61%. Tavaolukorras ongi omavalit- Tegemata jääb tänavu Virtsu ettevõtluskeskus ja seda põhju- suse suurimaks lubatud laenuprotsendiks 60. sel, et ettevõtja, kes seda pikisilmi oodanud oli, omandas Virtsu kalatehase hooned ja arendab oma tootmist seal. Tõsi, kuni aastani 2024 on teatud tingimustel (kui põhitege- vuse tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordne vahe on Eelnevalt oleme rääkinud Virtsu kooli vajadusest kolida väiksem kui 80 protsenti vastava aruandeaasta põhitege- raamatukogu koolimajja ning Metsküla kooli ja raama- vuse tuludest) võimalik laenukoormus kuni 80% ja seejärel tukogu ühendamisest, mis kindlasti leiavad kajastamist hakkab vastav määr iga aasta jälle vähenema 5% võrra. lisaeelarves. Arvestades sellega, et oleme endiselt vald, kus omatulud Tänavu tehtud investeeringute hulka võib juba lugeda väikesed ja ühinemistoetused juba kasutust leidnud ning Koonga ja Lihula tervisekeskuse mööbli hanget ja uue laenukoormus ülemise piiri lähedal, peame väga põhjali- ATS-süsteemi Kõmsi Rahvamajale. kult kaaluma, milliseid investeeringuid teha. Matsalu Veevärk AS on saanud ehitusloa vee- ja kanali- Oluline on lähiaastail siiski võlakoormust vähendada, sest satsioonitrasside arendamiseks Koongas ja Oidremal ning tulemas on uus rahastusperiood, kus on vaja suuremat jätkame hajaasustuse programmi investeeringutega kodu- laenuvõimekust omaosaluste katteks. majapidamistesse. Kindlasti ei tähenda praegune olukord seda, et tegemata Suure töö on teinud ära Lihula mõisakompleksi arendami- jääksid vajalikud ja rahvale olulised asjad, ning tegeleme sel ja sellele uue sisu andmisel pr Marika Valk ning ainult igapäevaselt lisavahendite otsimise ja kulukärbetega, hea meel on tõdeda, et rahastust on leidnud kõik neli esi- siunamata endisi võimulolijaid. Need olid lihtsalt nende tatud projekti summas 994 000 eurot. Kõige keerulisemaks valikud ja kuigi tänane olukord pole kiita, saame hakkama. investeeringuks kujuneb kindlasti Lihula Gümnaasiumi remont, kus on vaja kokku viia suured soovid ja vajadused Kena kevadet ja koroonavaba suve kõigile! ning teiselt poolt vähesed vahendid, milleks Lisaon eelarves arvestatud summa 2 049 000 eurot. Lääneranna VallavolikoguLääneranna Teataja toimetus annab teada, et Lääneranna 11.03.2021 valla 2021. a eelarve on lisatud täismahus Lääneranna Tabel: Väljavõte Lääneranna valla 2021. a eelarvest määrusele nr Teataja veebilehele ajaleht.laaneranna.ee LÄÄNERANNA VALLA 2021 A EELARVE Stagnatsioon on tagasi? Vallo Kappak Lääneranna Vallavolikogu aseesimees Kood Kirje nimetus Summa PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 7 992 763 /.../ Maksutulud 4 271 400 Võimulolijate jalg on piduril 3000 Füüsilise isiku tulumaks 3 861 400 3030 Maamaks 409 000 Lääneranna valla juhid, nii endised kui ka praegused, on kordu- 3044 Reklaamimaks 1 000 valt rääkinud, et meil on vaja optimeerida valla omandis ole- 32 299 200 Tulud kaupade ja teenuste müügist vate hoonete kasutamist ning muuta neid multifunktsionaal- 320 Riigilõivud 8 000 3220 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 153 250 semaks. 3221 Laekumised kultuuriasutuste majandustegevusest 50 750 3224 Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest 40 300 Üheks näiteks teenuse mitmekesistamisest oli Mikk Pikk- 3225 Laekumised elamu- ja kommunaalasutuste majandustegevusest 15 000 metsa ja Lääneranna Vallavalitsuse plaan renoveerida Koonga 3232 Muud majandustegevusest saadud tulud 2 900 teeninduskeskuse tühjana seisnud I korruse ruumid ning 3233 Üüri- ja renditulud 29 000 kolida nendesse perearstikabinet ja apteek. Viimased asusid Saadavad toetused tegevuskuludeks 3 323 163 35200 Tasandusfond 702 055 seni suures, 30 aastat tagasi lasteaiaks ehitatud hoones, mis oli 35201 Toetusfond 2 347 488 ajapikku muutunud ebafunktsionaalseks ja energiakulukaks, 350, 352 Muud saadud toetused tegevuskuludeks 273 620 sest lasteaed ja raamatukogu koliti sealt uude renoveeritud Muud tegevustulud 99 000 koolimajja juba varem. Kuid mis saaks vanast majast, küsite? 382500 Sh kaevandamisõiguse tasu 90 000 382540 Sh laekumine vee erikasutusest 8 000 Selge oli see, et nii suurt hoonet ei soovi keegi osta, mistõttu oli 388 Sh muud eelpool nimetamata muud tegevustulud 1 000 vaja leida võimalus see lammutada ja ehitada asemele midagi uut, millest oleks kasu kogu vallale. Mikk Pikkmets ja Lääneranna Vallavalitsuse ametnikud kirju- PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 7 654 320 tasid projekti, et saada EL struktuuri- ja investeerimisfondidest Antavad toetused tegevuskuludeks 524 020 raha, et ehitada Koongasse uus hooldekodu. Projekti järgi 413 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 338 460 4500 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 57 130 pidanuks lammutama maha Koonga külas tühjana seisva ja 452 Mittesihtotstarbelised toetused 128 430 laguneva endise lasteaia hoone, mille asemele ehitatakse uus, Muud tegevuskulud 7 130 300 nullenergia kuluga 30-kohaline hooldekodu. Projekti kogu- 50 Personalikulud 4 504 320 maksumuseks oli 837 050 eurot, millest 39% ehk 326 449 eurot 55 Majandamiskulud 2 574 980 60 Muud kulud 51 000 on omaosalus, mille peaks katma SA Lääneranna Hoolekanne (loe: see raha ei tule valla eelarvest).

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -1 140 434 381 Põhivara müük (+) 30 000 14 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021

Riigi Tugiteenuste Keskus tegi positiivse rahastuse otsuse saatma. Mis saab nüüd, kui võimulolijate jalg jääbki 11. juunil 2019. Toona alustatigi Koonga teeninduskeskuse pidurile? Kuhu paneme siis Koonga hooldekodu ela- I korruse renoveerimisega, et kolida suurest lasteaiahoo- nikud? Kas nad võtavad hoolealused enda juurde? /.../ nest ära üks arstikabinet ja apteek. 2021. aastal sai hoone valmis ning vald soovis panna hanke üles, leidmaks vana lasteaiahoone lammutaja ja uue hooldekodu ehitaja, kuid Lääneranna Teataja toimetus annab teada, et antud praegune võimul olev koalitsioon tõmbas sellele pidurit. sõnavõttu on täismahus koos vastulausega võimalik luge- Miks? Vastust sellel küsimusele saavad anda vaid asjaosa- da Lääneranna Teataja veebilehelt ajaleht.laaneranna.ee lised ise. Kurioosne selle juures on veel see, et tänane Koonga hooldekodu ei vasta nõuetele ja selle tegevusluba pikendati ainult sellel tingimusel, et kohe-kohe tuleb uus hoone ja vahepeal ei pea hooldatavaid tänavale

Avatud menetluse teated TEATED Kaire Koitne Planeeringu- ja arendusspetsialist

Koonga ümbersõidutee projekteerimis- Lõpe energiamooduli projekteerimis- tingimuste avatud menetluse teade tingimuste avatud menetluse teade Lääneranna Vallavalitsus korraldab avatud menetluse pro- Lääneranna Vallavalitsus korraldab avatud menetluse pro- jekteerimistingimuste andmiseks Koonga külas Õunapuu, jekteerimistingimuste andmiseks Sootsa, Kiisa tee, Rehe, Antsu, Kungla põllu ning Aiamaa Lõpe külas kõrvuti asetsevatele Haavikumäe kinnis- kinnistut läbiva Koonga külakeskusest ümbersõidutee tule (33402:002:0076) ja Madise-Aadu kinnistule rajamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks. (33402:002:0265) ehitusloakohustuslike energiamoodulite Uue, u 1500 m pikkuse teelõigu rajamise eesmärk on rajamiseks vajaliku projekti koostamiseks. suunata maardlat teenindavad raskeveokid ümber küla- Projekteerimistingimuste eelnõu materjalidega ja keskkon- keskuse hoonestatud piirkonnast, seega parandada namõju eelhinnanguga ning Transpordiameti, Keskkon- piirkonna elukeskkonda ja liiklusohutust. naameti ja Rahandusministeeriumi seisukohtadega saab Projekteerimistingimustega kavandatav on kooskõlas tutvuda perioodil 01.06–15.06.2021 aadressil: www.laane- täna kehtiva Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega rannavald.ee/projekteerimisteated nr 13 kehtestatud Koonga valla üldplaneeringuga, kus on Ehitisregistris esitatud taotlusega saab tutvuda www.ehr. planeeritud ümbersõidutee üldine asukoht seoses vaja- ee (vajalik ID-kaardiga sisselogimine) dusega korraldada lähedal asuvast Koonga dolomiidi- maardlast kaevise väljavedu.

Projekteerimistingimuste eelnõu materjalidega ja Trans- Lääneranna Vallavalitsus teeb ettepaneku korraldada pordiameti, Maaeluministeeriumi, Terviseameti ja Rahan- avalik menetlus ilma avalikku istungit läbi viimata. dusministeeriumi kooskõlastusega saab tutvuda 01.06– 15.06.2021 aadressil: www.laanerannavald.ee/projekteeri- misteated Ehitisregistris esitatud taotlusega saab tutvuda www.ehr. ee (vajalik ID-kaardiga sisselogimine) Arvamusi ja ettepanekuid saab esitada avalikustamise Lääneranna Vallavalitsus teeb ettepaneku korraldada perioodil 01.06–15.06.2021 e-kirja teel vallavalitsus@laane- avalik menetlus ilma avalikku istungit läbi viimata. ranna.ee või postiga Lääneranna Vallavalitsus, Jaama tn 1, Lisainfo: Margus Källe [email protected] Lihula linn, 90302.

Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskirja avalik väljapanek Margus Källe Arendusjuht

eskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 18. Määruse eelnõu järgi moodustatakse olemasoleva Käntu- K märtsi 2020. aasta käskkirjaga nr 127 on algatatud Kastja hoiuala ja Üdruma Suur-konnakotka püsielupaiga Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 alusel ühine Käntu-Kastja looduskaitseala ning muude- „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas”, Vaba- takse kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatused on riigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 175 „Hoiualade vajalikud haruldaste, ohustatud ja kaitsealuste liikide ning kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” ja keskkonnami- Euroopas väärtustatud elupaigatüüpide tõhusama kaitse nistri 03. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja tagamiseks, samuti maastikuilme ja kultuuripärandi säili- suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja miseks. kaitse-eeskiri” muutmise ja Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamise eelnõu menetlus (edaspidi ka eelnõu), mida viib läbi Keskkonnaamet. LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 15

Lääneranna vallas hõlmab loodav Käntu-Kastja looduskait- Kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimub 10. mai seala Rumba ja Jõeääre küla Vigala jõe põhjakaldale jäävat kuni 22. juuni 2021 Keskkonnaameti kodulehel: www.kesk- osa. konnaamet.ee/et/kantu-kastja-looduskaitseala-moodu- stamine-ja-kaitse-eeskirja-avalik-valjapanek

Peremehetute ehitiste arvelevõtmise teade Mihkel Kalmaru Maa- ja arendusspetsialist

ääneranna Vallavalitsus teatab, et on võtnud Ehitised asuvad maaüksusel katastritunnusega L peremehetute ehitistena arvele 2 kuuri, laut-kuuri, 43001:001:0872, aadressil Vana-Kooli, Tuhu küla, Lääne- aida ja elamu. ranna vald, Pärnumaa. Ehitise viimane omanik ei ole teada. Lääneranna Vallavalitsus võttis peremehetutena arvele järgmised ehitised: 1) Kuur ehitisregistri koodiga 121358205. Ehitis asub maaüksusel katastritunnusega 43001:001:0595, aadressil Lääneranna Vallavalitsus kutsub üles esitama vastuväiteid Pärnumaa, Lääneranna vald, küla, Sillaste. Ehitise ehitiste peremehetuse või nende kohaliku omavalitsuse viimane omanik ei ole teada. poolt hõivamise kohta 16. juulini 2021. 2) Laut-kuur ehitisregistri koodiga 121360007, ait ehitis- Vastuväited esitada aadressile Lääneranna Vallavalitsus, registri koodiga 121360009, kuur ehitisregistri koodiga Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Pärnu maakond või e-postile 121360012 ja elamu ehitisregistri koodiga 121360003. [email protected]. Lisainfo tel 447 3745.

Õnnitleme vastsündinuid ja nende vanemaid! Mälestame meie seast lahkunuid (10.04–10.05.2021) Armand Lehis 08. IV 2021 Mirtel Kukispuu 11. IV 2021 Sten-Sebastian Liivamägi 19. IV 2021 Heldur Toi 21. X 1965 – 10. IV 2021 Jakob-Sten Jerve 25. IV 2021 Kalle Roosi 19. XII 1973 – 28. IV 2021 Elle Sarapik 19. IV 1948 – 28. IV 2021 Helju-Regina Soomet 30. X 1925 – 08. V 2021 Elanikkonna statistika

Avaldame lähedastele kaastunnet! Elanike arv 5207 ◦ 2535 naised Sündide arv 12 Saabus elanikke 65 Surmade arv 34 Lahkus elanikke 73 ◦ 2672 mehed

Virtsu kalatehase piirkond läbi aegade AJALUGU Maris Raudsepp ja Jüri Mõniste MTÜ Virtsu Arenguselts

irtsu Kalatehas on olnud Lõuna-Läänemaal, Virt- tast Kingissepa ja 1962. aastast Pärnu all. Virtsu Kala- V sust Kirblani üks suurim tööandja. Hiilgeajal 1970– tehas oli küll riigi poolt asutatud, kuid tehase töölesaamine 1980ndatel käis ju lausa tööliste buss kahes vahetuses rah- oli konarlik, kuna riigipoolne varustatus jättis soovida. vast tööle toomas ja seda ligi paarkümmend aastat. Väga Aastaid ei suudetud võtta kala vastu sellises mahus, nagu paljudel inimestel Virtsust ja lähiümbrusest on tehasega kohalikud Virtsu kalurid püüdsid. Küll puudus sool, küll isiklik seos. soolamistünnid jne. Riiklik töökorraldus ei rahuldanud kohalikke kalureid ja Ajaloost kuna kalurikolhoos „Virtsu Kalur” oli selleks ajaks juba väga jõukas, sündis mõte isiklikust kalatehasest. 1967/1968. Virtsu kalatehase eellugu sai alguse juba 1944. aastal, kui aasta vahetusel toimus kalurikolhooside ajaloos erakordne moodustati Virtsus kalavastuvõtupunkt, mille asukohaks sündmus – pika kauplemise peale lõid käed „Virtsu Kaluri” oli endine Virtsu mõisa magasiait. Kuid need ruumid jäid juhatuse esimees Mart Leiumaa ja Pärnu Kalakombinaadi peagi kitsaks ega suutnud toodud kala mahutada. 1949. direktor Hans Kaal. Sellest hetkest läks Pärnu Kalakombi- aastal alustati uute tootmishoonete ehitamist praeguses naadi Virtsu tsehh „Virtsu Kaluri” valdusse. asukohas. Kalavastuvõtupunkti baasil rajatigi Virtsu Kalatehas riikliku kalatöötlemisettevõttena. Algselt oli „Virtsu Kaluri” julgel ettevõtmisel oli järgijaid mujalgi. Järg- kalatehas Haapsalu Kalakombinaadi alluvuses, 1959. aas- misel aastal ostis „Muhu” kalurikolhoos Kingissepa Kala- kombinaadilt Seanina vastuvõtupunkti koos külmhoonega. 16 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021

1969. aastal ehitas Kirovi-nimeline kolhoos endale moodsa Juba on juttu olnud majutuse ja lae- konservitehase koos plekk-karbitsehhiga. vaehituse teemal. Seal on sobivaid ruume toiduainete tootmiseks, „Virtsu Kaluri” esimesel tööaastal kalatehases läksid asjad on võimas külmhoone. Samuti hästi. Toodeti konserve-preserve 2,66 miljonit tingtoosi metallitöökoda ja ruumid tee- ja toidukala 17 500 tsentnerit. Mõlemaid tublisti rohkem nindusasutuste tarbeks, ka kui eelmisel aastal. Samas jõuti aga selgusele, et kui tahe- kontoripinda. Kõigele lisaks on takse saada rohkem toodangut, tuleb tööstust laiendada ja krundil veel sadam. Unistatakse seadmeid uuendada. Tol ajal oli uusi seadmeid praktiliselt Virtsu promenaadist. Kogu võimatu osta, mistõttu loodi tehases selle tarbeks eksperi-

mereäärne ala on plaanis anda Fotol kala vastuvõtmine 1950. aastatel mentaaltsehh, kus insenerimõõtu metallimehed hakkasid vabaks üldkasutatava puhketsooni ise seadmeid ehitama. / Foto: Virtsu muuseumi fotokogu loomiseks. Sooviks on ehitada kõn- 1973. aasta alguseks oli „Virtsu Kalur” oma territooriumi ja nitee ja istumispaigad ning loodetavasti majandustegevuse poolest üks suuremaid riigis. Sama aasta sobib veepiiril asuv endine kalavastuvõtu hoone näiteks 1. oktoobrist kandis „Virtsu kaluri” konserv „Räim tomatis” turuhooneks, rannakohvikuks või muuks ühiskondlikuks kvaliteedimärki. See oli esimene Haapsalu rajooni toode, kasutuseks. mis sai õiguse kanda kvaliteedimärki. Konservid „Räim K.MET loodab, et Virtsu inimesed panevad õla alla kalate- tomatis” olid kuulsad üle Eesti ning mujalgi. hase piirkonna arendamises. Oodatud on ideed ja ettevõtli- Kalatehase territooriumil tegutsesid veel mitmed kolhoosi kud inimesed ning küllap leidub plaanitava puhkeala kor- allasutused: konservitsehh koos laboratooriumiga, pleki- rastamisel ka talgulistele tegevust. tsehh, rookimistsehh, valmiskaubaladu, katlamaja, külm- hoone, ehitusosakond, puidutsehh, biopuhasti ja kontor. Tehases töötas sel ajal üle 200 inimese. Mis saab Virtsu ettevõtluskeskusest? „Virtsu Kalur” ühendati 1975. aastal K.MET tõdeb, et tegelikult sobiks see Haapsalu Kaluriga, uueks nimeks kaunis mereäärne maa-ala palju sai „Lääne Kalur”. Sestsaati kuulus enam vaid puhke-, elamu- ja tee- tehas „Lääne Kaluri” koosseisu. nindusmaaks kui tootmismaaks. 1992. aastal asutati aktsia- Aga nüüd on läinud teisiti. selts Virko, mis 1996. aastast Kümme aastat panustati kandis nime Virtsu Kalate- Virtsu ettevõtluskeskuse hase AS. 2000. aastal, mil rajamisele tühjale kohale. Virtsu kalatööstus oli Erinevate takistuste tõttu seisma jäänud, sai tehase pole see teoks saanud uueks omanikuks Pärnu ja ees ootaks veel hulga suurim kalatööstus AS bürokraatiaveskite jah- Maseko, kes lootis tehase vatamist. Lootus on, et taaskäivitada. Paraku kalatehase territooriumil tulutult, sest kalanduses kulgeb sama protsess valu- toimusid sel ajal suured tumalt. Esialgu jääb põllu- muutused, kohalikku kala piirkond reservi. Tulevikus jäi vähemaks ja Euroopa aga, kes teab? kala tuli peale. Virtsu tehases Kümme aastat tagasi, kui hakati toimus viimase 20 aasta jooksul ideena Virtsu ettevõtluskeskust töö üksnes minimaalselt, peamiselt arendama, oli kalatehase kinnistu vaid kala külmutamisel. hind märgatavalt suurem ja uue hoone ehituskulud tühjale kohale märgatavalt väiksemad. Nüüd aga kallutas tollast otsust Tulevikuplaanid muutma ka muutus ühiskonna mõtteviisis. Tänapäeval on Hiljuti sai teatavaks rõõmusõnum, et praegu Kõmsil tegut- taaskasutus aina populaarsem, me ei viska vana ära nii sev traadivabrik AS K.MET ostis ära Virtsus laguneva kergekäeliselt kui varem. Sama on ka hoonetega – andes kalatehase hooned ja krundi ning kolib peagi oma toot- neile uue võimaluse, säästame elukeskkonda endi ümber mise sinna. Ettevõtte omanike sõnul on põhivajadus hetkel ning säilitame ajalugu. uute tootmishoonete ehitamine, sest praegused ruumid Kõmsil on kitsaks jäänud. Uutes, suuremates ja logistili- selt sobivamates ruumides saab ettevõte liikuda järgmisele Virtsu – arukas küla tasandile ja vastu võtta suuremamahulisi tellimusi. Virt- Hiljuti valmis Virtsu Arenguseltsi eestvedamisel Virtsu susse kolimine on olnud mõtteis algusest peale. Üritati osta aruka küla arengustrateegia aastateks 2021–2030. Meie töökoja hooneid, veidi hiljem ETB hoo- kogukonna jaoks ühe suurima ja mõjusaima ettevõtmisena neid, põllule ehitada, mis aga eri- on välja toodud uue ettevõtluskeskuse käivitamine. Samuti nevatel põhjustel ei õnnestunud. peetakse väga oluliseks vana kalatööstuse piirkonna taas- Nüüd kalatehase kinnistul aga käivitamist. On ääretult hea meel, et need kaks tegevust ilmselt takistusi ei ole. Et aga hakkavad tasapisi realiseeruma. Üheskoos anname Virt- territooriumil on hulk hooneid, sule hoogu juurde! mida ettevõtte tootmistsüklis on logistiliselt raske kasutada, siis on tekkinud ideid kinnis- Artikli on kirjutanud Maris Raudsepp ja Jüri Mõniste, kasu- vara arendamiseks. Loodetakse tatud materjalid: Virtsu koduleht ja Rahvusarhiiv. Lisaks leida häid partnereid, kes nen- usutlus AS K.MET-iga, ettevõtte omanikud on Mardo Leiu- dele hoonetele rakenduse leiavad. maa, Aimar Roomets ja Liia Veek. Foto on peegeldpildis. Tegelikult oli silt loetav maantee poolt / Foto: Virtsu muuseumi fotokogu SPORT LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 17

Korvpall – Lihula Gümnaasiumi üks visiitkaartidest

Jaanus Getreu Lihula Gümnaasiumi vilistlane aastast 1991 Kooli korvpallitreener 1991–1993 Kooli jalgpallitreener aastast 2000

änavu, 2021. aastal, on saabunud kevad, mil tähis- Sportlik eeskuju tame kooli 235. juubelit. Kahjuks on maailma piira- T Indres, Maris Kanter / erakogu vasakult: Kristi Märk, Liis Õunapuu, Triin Mõisaäär, Kersti Tammaru, Taga Katrina Liana Piirsoo. treener Ihermann, Fotol Tuksi diskol spordilaagri aastal 1997. Ees vasakult: Kreete mas viirus ja peo pidamine on veidikeseks edasi lükatud. Täiesti eraldi võiks kirjutada Lihula kooli kõikidest eel- Siiski saame tagasi vaadata saavutustele, mida meie koolis nimetatud perioodide kaheksast koolidirektorist; kõik, kes aastatega tehtud ja mille üle iga siin õppinud laps või kolmel aastakümnel kooli juhtinud on, on suuremal või koolivilistlane uhke saab olla. vähemal määral spordilembesed olnud. Nii on juhtkonna poolt toetatud ka korvpalli ja korvpallivõistkondi ja üldse Kindlasti on üheks Lihula Keskkooli/Gümnaasiumi oluli- sporditegemist. simaks märksõnaks sport. Kui ütled „sport”, tähendab see meie kooli puhul paljude jaoks just korvpalli. Lihula koolil Direktor Armas Merevoo, koolijuht aastatel 1990–1995, on nii rikkalik korvpalliajalugu, et sellest võiks ja peaks meenutab: „Korvpall oli meil tollel ajal väga heal tasemel. kirjutama lausa eraldi raamatu – kõike pole siinses artik- Mäletan ühte mängu aastast 1994. Ei mäleta täpselt kõiki lis lihtsalt võimalik käsitleda. Võtame vaatlemise ja kerge poisse, aga olid Gert Oosim, Toomas Teesaar, Janno Märk, ülevaate alla iseseisvuse taastamise järgse korvpalliaja. Andrus Sülla jt. Lihula kooli vanas saalis mängiti Eesti Laseme kõneleda asjaosalistel – selle aja noortel, õpetajatel, koolide mingi finaal Tallinna 1. Keskkooli, nüüdse Gustav treeneritel. Vaatame tulemusi ja meenutame üheskoos. Adolfi Gümnaasiumi vastu. Lihula poisid võitsid! Mäletan, et Tallinna poisid olid väga vihased, lõhkusid pärast mängu uksi ja olid ikka väga marus. Mina olin alati koolis spordi- Korvpall pärast Eesti iseseisvuse taastamist tegemise poolt.” Päris nimetatud aja alguses sai Lihula kooli korvpall kohe suurepärase stardipaugu. Lihula Keskkooli 8.–9. klasside Tüdrukute korvpall korvpallipoisid tulid kahel õppeaastal järjest – 1990/91 ja 1991/92 – Eesti Koolispordi Liidu Täiesti erilisel ja olulisel kohal on meistriteks. See oli hiilgav saavutus, olnud meie koolis ka tüdrukute mille tegi eriliseks veel asjaolu, korvpall. et kahes võistkonnas mängisid Treener Liana Piirsoo eestve- täiesti erinevad spordipoisid. damisel ja treenimisel kasvas Treener Railo Paun meenutab üles mitu põlvkonda tüdrukuid, 30 aasta taguseid aegu: „Käi- kes tahtsid sporti teha. sime laagrites ja valmistusime Parimateks tulemusteks olid Eesti meistrivõistlusteks. Mul oli Koolispordi Liidu meistrivõistluste medali- väga hea punt. Poisid olid väga võidud 1993/94. ja 1994/95. õppeaastal. Edasi meenutab püüdlikud. Kõik tahtsid teha ja Liana 1983/84 sündinud tüdrukute võistkonda: „See oli mul mängida – olid hingega asja kallal. kõige perspektiivikam kamp.” Meistrivõistlustel mängisime tugevate vastastega, kus mängisid hilisemad Eesti meeste korvpalli- Tähelepanuväärsemaks võiduks teiste tublide kordamine- erakogu 2007. aastal / noortekoondislasena Fotol Mairo Kanter Eesti koondise mängijad.” kute hulgas on tüdrukutel 6.–7. klassis võidetud Eesti Koolispordi Liidu II Liiga meistritiitel. Kui kümnend algas suure eduga, siis edasi läks aina pare- maks. Noormehed sünniaastaga 1982–1983 olid samuti hea põlvkond. Siis mängiti 90ndate keskel ja lõpus erinevatel Tänapäev turniiridel ning võideti Läänemaa koolide meistrivõist- lused. Ülitugeval vabariigi Sprite CUP finaalturniiril tuldi Praeguse aja Lihula kooli korvpall neljandaks. See oli võistlus, mis sisuliselt oma taseme poo- on puhtalt kehalise kasvatuse lest kannatas võrdlust Eesti noorte meistrivõistlustega. õpetaja ja treener Mairo Kan- teri juhtida. Tema eestvedami- Treener Liana Piirsoo: „See kõik oli nii tore aeg. Samas ei sel toimuvad ka täiskasvanute tule kõik poisid kohe meelde. Hea saavutus oli näiteks treeningud. 80–81 poistega Eesti Koolispordi Liidu II liiga III koht.” Ja nagu ikka, mängiti ka kõikidel muudel turniiridel, nii kodu- Mairo juhtida on poiste grupp, maakonnas kui väljaspool seda. kes treenib väga hoolsalt. Tree- neri eestvedamisel on Lihula kool Peagi olid järjepanu poiste grupid Lihula koolis treener toonud esikolmikukohti nii Lääne- Liana juhendada. 1989 sündinute grupis mängisid praegune kui Pärnumaa koolide meistrivõistlustelt. Lihula kooli korvpallitreener Mairo Kanter, praegune Eesti Vabariigi keskkonnaminister Tõnis Mölder, praegune ÜRO Julgeolekunõukogu Eesti esinduse diplomaat, ajakirjanik ja Kooliaega spordi abil meenutada on alati Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik, Martin Lehtpuu, Mikk tore! Palm, Martin Voll. Treeneri meelest oli just see kooslus eriti vinge ja äge ning suure hingega asja juures nagu tegelikult kõik tema grupid. Läänemaa meistriks tulid ka treener Liana järgmise vanuse- Palju õnne kõigile Lihula Gümnaasiumi grupi korvpallurid – 1990/91. aastal sündinud poisid. 235. aasta juubeli puhul! Eesti Koolispordi Liidu meistrid 1990/91. õppeaastal 8.–9. klassi poisid.Ees kükitavad: Urmet Kook, Janno Märk, Kook, Janno Märk, Urmet klassi poisid.EesEesti Koolispordi kükitavad: Liidu meistrid 1990/91. õppeaastal 8.–9. Meisterson. Pildilt Mati Railo Paun, Hanson, Gert Aivar seisavad: Oosim, Treener Taga Teesaar. Toomas ajalehe Läänlane loos Kristjan Ploomipuu. 30 aastat Selle pildiga kaasnevas Danel Grau, puuduvad viga – seetagasi on väike tuli Eesti meistriks just 1990/91. õppeaastal. meeskond 18 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 KULTUUR

Lääneranna valla kultuurikava

Juuni Süüa-juua pakub Burxibuss. Pilet sambel Hea Tuju ja rahvatantsu- 5 €, lapsed tasuta ansambel Tuuletallajad, laste- le batuut. Jaanihitid DJ Cozzo. 04.06 suvekohviku ava- kell 14.00 kirikus Kehakinnitust pakub Kelmar mine. Info facebook.com/saulepi- 20.06 jumalateenistus „4. pühapäev Catering. Üritus on tasuta kohvik pärast nelipüha. Kadunud ja jälle leitud” 28.06 kell 19.00 Lihula kultuuri- kell 19.00 Kõmsi rahva- 04.06 majas film “Kiired ja vihased 9”. majas Karlova teatri mono- Lihula Gümnaasiumi Pilet 5 €, alla 12 a. mittesoovitatav komöödia „Vanuse 50 varjundit”, 20.06 12. klassi lõpuaktus Lihula kul- peaosas Andres Dvinjaninov. Pile- tuurimajas tid: 14/16 € (eelmüügis tööpäeviti Juuli kell 10–16 ja toimumispäeval). Alates 01.05 ka Piletilevis. Palume 21.06 kell 06.32 Karuse kirikus 3.–4.07 kell 10.00 Massu Ratsa- kohad eelnevalt broneerida. Lisa- suvine pööripäeva palvus klubis ratsavõistlused Massu info 525 3236, facebook.com/Kom- Suvi 2021. Võisteldakse takistus- siRM (kehtivad 24.04 piletid) 22.06 kell 20.00 jaaniõhtu Mõtsu sõidus ja selgitatakse välja parimad pargis. Tegevused lastele, tantsuks koolisõidus. Avatud on kohvik 05.06 kell 21.00 Matsi võrgu- mängib ansambel Kolm Soovi. kuuris „Suvesimman” ansambliga Jaanilõkke süütamine. Korral- 9.–11.07 Lihula muusikapäevad Vanad Sõbrad. Silmailu pakub dab Külaselts, toetavad 2021. Info lisandub jooksvalt segarühm Kirivöö. Kõhutäidet kohalik kogukond ja Lääneranna pakub Piilede Burks. Pilet 8 € Vallavalitsus. Sündmus on tasuta 10.07 Virtsu merepäev, Virtsu (arveldamine sularahas) muuseumi 25. aasta juubel. Info 22.06 kell 20.00 Virtsu pargis lisandub jooksvalt 06.06 kell 14.00 Karuse kirikus jaanituli. Tantsuks ansambel jumalateenistus „2. pühapäev Starter. Üritus on tasuta 10.07 kell 11.00 Virtsu kooli pärast nelipüha. Kaduvad ja kadu- juurest Virtsu merepäeva jooks matud aarded” 22.06 kell 20.00 Kinksi küla- platsil kogupere jaanituli. Üritus 10.–11.07 kell 10.00 „Nädalalõpp 6.06 kell 12.00 Lihula mõisas on tasuta Varblas” (kodukohvikud, kontsert, Lihula ajalooklubi ettekanne simman, Varbla käsitöö- ja oma- „Vabamüürlased Eestis”. Eesti 22.06 kell 20.45 Varbla Puhkeküla toodangu laat, näitus). Korraldaja Ajaloomuuseumi teadur-kuraa- telkimisplatsil jaanisimman. Tant- Varbla Rahvamaja tor Anne Ruussaar räägib sellest, suks ansambel Kõhukesed, tantsu- kes olid ja on vabamüürlased ning rühm Hallid Sõnnid, jaanimängud 10.07 kell 19.00 Matsi sadama kuidas peaksime neisse suhtuma Teet Killing. Välikohvik. Info 506 paadikuuris perepidu-suve- 1879 või 528 2621. Korraldajad simman. Fotonäitus, laste- 07.06 kell 19.00 Lihula kultuuri- Varbla Puhkeküla ja Varbla Rahva- programm, paadisõidud merel. majas film “Eesti matus”. Pilet 5 € maja. Üritus on tasuta Kell 21–02 suvesimman. Tantsule kutsub Eesti Gun ja Liisa ansam- 09.06 kell 19.00 Lihula kultuuri- 22.06 kell 21.00 Lihula mõisamäel bliga Kristjan. Pilet 8 € (arvelda- majas animailm “Kruudid: Uus Lihula jaanik. Esinevad ansambel mine sularahas). Söögid ja joogid ajastu”. Pilet 3€ Shanon ja C-duur ja tantsutrupp Kelmar Catering Nõtked ja Karvased (plats avatakse kell 20.00). Pilet 5 €, koolieelikutele 11.06 Lõpe Kooli 9. klassi lõpu- 10.07 kell 19.00 Hanila kirikus tasuta. Tasumine sularahas aktus Lõpe klubis kammerkoori Head Ööd, Vend kontsert. Dirigent Pärt Uusberg. 22.06 kell 21.00 Vatla mõisa- 12.06 kell 14.00 Koonga Kooli 9. Info lisandub jooksvalt pargis jaanipidu. Tantsuks mängib klassi lõpuaktus koolimajas ansambel Härra Kuu, plaate keeru- 11.07 kell 15.00 Matsi sadama tab DJ Pirso. Toitlustab Kelmar kell 19.00 Lihula Eliisabeti võrgukuuri terrassil Trafficu trio 14.06 Catering. Üritus on tasuta kirikus juuniküüditamise 80. aasta- akustiline kontsert. Pilet 10 €, päeva kontsert (Irén Sieberk). lapsed kuni 10 a tasuta. Arvelda- Varbla sadamas jaani- Üritus on tasuta 23.06 mine sularahas päevapidu 16.06 kell 19.00 Lihula kultuuri- 11.07 kell 10.00 Varbla muuseumi Kulli kiigeplatsil jaaniõhtu majas animafilm “Raya ja viimane 23.06 õuel käsitöö- ja omatoodangu laat. lohe”. Pilet 3 € Vanavara müük. Kauplemissoov 23.06 Lihula Vabadussamba registreerida 5650 4414 / ivi.kask@ juures võidupüha tähistamine ja 19.06 Lihula Gümnaasiumi 9. gmail.com Lihula üksikkompanii uute liik- klassi lõpuaktus Lihula kultuuri- mete vande andmine. Info lisan- majas 16.07 kell 21.00 Lihula Kõlakojas dub jooksvalt tantsuõhtu ansambliga Väliharf. 19.06 kell 19.00 Lõpe klubi Pilet 5 € kell 20.00 Ridase vabaõhu- siseõuel Lõpe simman. Esinevad 23.06 platsil jaaniõhtu. Tantsuks an- Hanila kapell, Valvo ja Andri.

Kultuurikavas võib toimuda muudatusi. Täpsem info: ajaleht.laaneranna.ee/kultuurikava LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 19 sutsu saama uude arstipunkti. Jällegi oma prügikasti, ära too bensujaama, Terekest jälle! jäi mool suu ammuli, ma kohe istusi ja bussijaama, mõisamäele, kalmistule vaatasi ja pisar tulli silma. See oo ikka ega kultuurimaja kastidesse. Meitel oo väga tore, et Lihula saab 17. sajandist kaamera valve ja hääd nuhid. Saame oole kohe meeldib sii elada, 21. sajandisse. Peatee ääres oo palju kätte kõik, kes nõnda käituvad. Ega sa M inimesed oo toredad ja sõbra- maju korda tehtud ja kõik läheb pare- mudu roheliseks soa, kui isi ei taha. likud. Mõni nõid oo luua ära kaotand, maks. Me oleme ju ka suure valla Kena kevadet ja oleme ikka positiiv- aga sest pole kedagi varsti soab ju uisi keskus, me peamegi liikuma ikke edasi selt negatiivsed. teha. Kõikse pealt teed uie sauna viha ja edasi. Vaja olks veel uut kooli ja ja kui sa siis sellega ennast usinasti muidugi lapsi. Kuigi statistika ütli, et tapled, kõik need pahad vaimud välja koroona ajal oo sündimus vähenenud, ajad, lase sellele rootsule vars taha siis map usu seda, mida need noored Teite Iida panna ja oogi uus luud. ikka kodu pime- Ma käisi ükspäe uies võimlas. Ma das tegid, küll nad ütleks kohe ooo, sõuke tunne oli, et ma ikke lapsi tegid, polegi Lihulas, vaid kuskil suurlinnas. aga lihtsal me veel Oo ikka uhke maja küll ja meite lastel ei tia. head sportimise võimalused. Seda ma taha ka Järgmisel päival läksi seda va koroona- veel teitele ütelda, et prügi pane ikka

Kirjutage, kuidas meeldis käesolev Lääne- ranna Teataja. Andke julgelt märku oma algatustest ja tegevustest, et suurepärased teod jõuaksid ka laiema publikuni ning innustaksid teisigi meie ümber. Lääneranna Teataja nr 4 (38) 2021 lahendus Ootame teilt kaastöid ja kutsume üles märkama ja tunnustama üksteist.

Lugejakiri. Järjejutt (3. ja viimane osa) Linnaplika leiab maakodu: tulevik

Keit Kaadu Kuna ma olen vanaemalt pärinud ole tegelikult võimalik maal väikeses aega märgata, mis ja kes mu ümber rohelised näpud, siis ega muud võima- kogukonnas elada. Mulle meeldib mu on. Vaadata õues ja isegi aknast linde. lust olnudki, kui aeda pidada. Aiapida- kobarküla elukorraldus – kuulen oma Rääkida maad kaevates vihmausside mine aga on teadagi raske krooniline naabreid ja tean, et nad on lähedal, aga ja ämblikega. Või siis vaadata augus- haigus, süveneva kuluga. Linnakodu mul ei tarvitse neid näha ega kogu aeg tis tähistaevast, mis on linnavalgusest aed jäi mulle kitsaks. Nüüd on mul ninapidi koos olla. segamata ja nii-nii lähedal. hullamiseks ruumi. Mõneks ajaks.

Eelmisel aastal ehk 1. pandeemia-aas- Fotol / erakogu kasvuhoone Eelmisel aastal tegin vanadest aken- tal nägin märtsis ringi sõites, kui dest esimese kasvuhoone. Tegin ka paljud inimesed olid juba Matsallu oma elu esimesed kartulivaod. Mu maakodudesse tulnud. See teki- maakodu ei ole suvila – see on ikkagi tas lootust. Tallinnas võib kuitahes teine kodu. Sealt teen ma kaugtööd ja head regionaalarengu plaanid kokku mida aeg edasi, seda lihtsam on oma panna, aga piisab vaid korralikust vii- asju kaugelt korraldada. rusest, kui kõik elavadki maal. Ja jälle Mis mind võlus ja rabas ja millega ma meenus Arto Paasilinna raamat „Maa- linnainimesena ei arvestanud – kogu- ilma parim küla“, mis väga usutavalt konna kõiketeadmine. Piisab mul vaid kirjeldab üht apokalüptilist stsenaa- Lihulasse jõuda, kui juba on teada, kus riumi Soomes. ma käisin, kellega, mida ostsin ja mis Aeg kulgeb erinevates ruumipunk- mul seljas oli. See võib tunduda tüütu, tides erinevalt, seda märkas Einstein. aga ma tajun selles ka turvatunnet. Linnas kulgeb mu aeg närvilises Ma tean, kelle käest millist abi saada. rööprähklemises. Maakodus tundub Ma tean, et nad aitavad mind ja mina aga aega palju rohkem olevat. Mul on aitan neid ka igal juhul, muul moel ei

TOIMETUS

Lääneranna Teataja toimetus Toimetaja –Raahel Apsalon Kui teile on silma jäänud mõni sündmus, mida võiks kajastada, või inimene, Lääneranna Vallavalitsus, Tel 472 4640 kelle tegemistest kirjutada, andke sellest palun teada [email protected] Jaama 1, Lihula 90302 E-post: [email protected]

Jaga ja leia infot ka meie valla Keeletoimetaja – Anu Rooseniit (OÜ Keeletoimetus) E-post: [email protected] FB–leheküljel / laanerannavald Küljendaja – Raahel Apsalon ajaleht.laaneranna.ee Print – SYS Print Leia meid Instagramis @laaneranna 20 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021

7. juuni alates 10.00 tel   KÕMSI Argo Kaas RAHVAMAJAS Etteregistreerimine telefonil 5323 2454

KUI SOOVID MÜÜA OMA MAAD, SIIS MÜÜ SEE KOHALIKULE MAAHARIJALE.

PAKUME PARIMAT HINDA, KUNA HARIME OMA MAID ISE

Huvi korral helista tel 5666 2082, 511 2428 Algallika Keskus või võta meiega ühendust [email protected] otsib kevad/suve hooajaks oma meeskonda: KOKKA KORISTAJAT AEDNIKKU

Võta ühendust: [email protected] telefon 555 66 088

PUKSIIRIABI Avariiliste ja remonti vajavate sõidukite vedu Autoromude ja muu tehnika vedu vanarauda

AUTOABI Uste avamine I Käivitamine I Rehviabi + 372 505 3741

Abi saabub Lihulast!

LÄÄNERANNA TEATAJA on Lääneranna valla Leht jõuab kõikidesse Lääneranna vallas REKLAAMI TELLIMINE JA ajaleht, mis ilmub 11 korda aastas ning mille registreeritud postkastidesse TASUTA. KAASTÖÖDE ESITAMINE väljaandjaks on Lääneranna Vallavalitsus. [email protected] Tel 472 4640 REAKUULUTUSED

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad Korstnate ehitus ja remont Tel 504 5215, 514 5215 või [email protected] tel 561 89517 või [email protected]

Jalgrataste remont Lihulas Tänavakivide paigaldus, aedade ehitus ja muruplatside rajamine Info mob 523 6933, Ants Urb Pärnumaal ja Läänemaal. Kogemust 20 aastat! OÜ Kivivennad, tel 551 9855