1

LÄÄNE PRAOSTKONNA AASTAKIRI SCRIPTA ANNALIA 2020 Advenditervitus Scripta Annalia lugejaile õuludega seoses meenub palus. Proovid õpilastega Jeesuslaps võõrastemajas ilmale tuua. SISUKORD mulle südamlik lugu ühest ebaõnnestusid, sest kõik Kui selle loo peale mõtleme, siis 2 Tervitused J erivajadustega noorte näitlejad lasid Maarja mõistame, et tegelikult ei olnudki ju Lääne 3–7 koolist. Seal oli õpilasi õpe- ja Joosepi kohe tuppa jõuluöö sündmustes kõige tähtsam praostkond tatud alati teistele mõtlema, ning pakkusid neile tur- mitte see, et Jeesus sündis laudas, vaid 8–10 Haapsalu kogudus teistega arvestama ja üksteise valist peavarju. see, et Jeesus üldse sündis. Et Jumala 11 kogudus vastu abivalmis olema. Selle kooli Erivajadustega noored läksid Poeg sai inimeseks ja tuli meie hulka. 11 kogudus kasvandikud olid vaimsete erivaja- suurde segadusse ja kaotasid eneseva- Jeesus võib sündida jõuluööl ka 12 kogudus dustega ja võtsid oma vanemate ning litsuse, kui ühel hetkel käskis õpetaja igaühe kodus, kui me seda vaid lu- 12–13 Kullamaa kasvatajate õpetust sõnasõnalise ainuüksi näitlemise tarvis käituda bame. Igaüks, kes avab oma südame kogudus tõena. See aga osutus parajaks proo- vastupidi sellele, mida neile oli õpeta- uksed Jõululapsele, võib Teda tervita- 13–14 vikiviks jõulunäidendi lavastamisel. tud. Nad ei olnud võimelised külalisi da oma kodus, oma peres ja oma elus. kogudus Mitte ükski õpilane ei suutnud ukse tagant ära saatma, nagu näeb Soovin Scripta Annalia lugejaile 14–15 Lääne- mängida õigesti võõrastemajapidaja ette jõuluevangeeliumi lugu. Noortel õnnistatud advendiaega ja Jeesusele Nigula kogudus rolli. Noored näitlejad ei suutnud öel- tekkis väärtuskon�likt. Ainus viis jõu- avatud südant ka algaval Issanda 15–16 Martna kogudus da Joosepile „ei”, kui too uksele kopu- lunäidendiga lõpule jõuda oli laut ja aastal 2021! URMAS VIILMA 16–17 tas ja lapseootel Maarjale peavarju sõim tühjaks jätta ning lubada Maarjal peapiiskop kogudus 17–18 Märjamaa kogudus Jumala käes on kõik meie ajad 18–19 Noarootsi kogudus ellist aastat kui tänavune virtuaalse aseainega. Sel- Uue aasta algul seisavad meie ko- 19–20 Nõva ei osanud keegi oodata. line elu paraku ongi gudustes ees juhtorganite valimised. kogudus Juudi vanasõna ütleb, – rahutu ja ebakindel. Pean koguduste juhatuste ja nõuko- 21 Piirsalu S et kui inimene teeb plaane, Olen saabuvate pü- gude tööd väga vajalikuks. See ei ole kogudus siis Jumal naerab, ja nii see on. hade eel mõelnud ühele mitte ainult bürokraatiast tulenevate 21–22 Ridala hädavajalike otsuste langetamine, see kogudus Ka meie praostkonnas kujunes jõuluevangeeliumi lõigule: 22 kogudus elu teistsuguseks ja nii mõnigi et- „Karjased pöördusid tagasi, on koos tehtud jumalariigi töö. Soovin 23 Vormsi kogudus tevõtmine lükkus edasi. Nagu aga ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, meie kogudustele pealehakkamist, 24 Peeter Krall siinsest aastaraamatust lugeda, on mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik muu kõrval ka selleks, et leida uusi palju siiski ka tehtud. oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.” töötegijaid Issanda viinamäele! Neid, 2 JÕULUAEG Kui kõik ei lähe meie kava kohaselt, Kui praegune aeg meenutab meile, kes on valmis käe adra külge panema, 1 Tervitused ei tähenda see, et peaksime unistustest et inimese sõna ja plaan ei pruugi alati on tihti rohkem, kui arvata julgeme. 2–3 Jõuluaeg ja homsele mõtlemisest loobuma. Olgu täide minna, siis on meil kindlus, et Ju- Tänan koguduste juhtorganite Lääne praostkonnas meile neil keerulistel aegadel juha- mala plaan läheb siiski täpselt korda! ja sinodi liikmeid. Üheskoos möö- 4 Küllike Valk. tuseks Martin Lutheri sõnad: „Kui ka Kõik läks prohvetite ettekuulutuse dunud nelja aastaga on tehtud suur Väike täheke maailma lõpp tuleks homme, tahan kohaselt korda tookord Petlemmas töö. Suur tänu pühendatud aja ja ma täna istutada õunapuu.” Kõik meie ja niisamuti täitub Looja plaan ka energia eest! TOIMETUS: ajad on Jumala käes ja meie asi on igat igaühega meist. Jeesuses on Tema Peagi läheme vastu uuele aastale. Kaido Saak, päeva parimal moel kasutada. tõotused täide läinud ja meiegi võime Palvetame, et kõik läheks hästi, ja olgu Küllike Valk Neid ridu kirja pannes on no- ühes karjastega tõdeda – kõik ongi meile julgustuseks apostel Jaakobuse TOIMETAJA vembri keskpaik ja ega me täpselt olnud nii, nagu meile on räägitud! sõnad: „Kui Issand tahab ja me veel Lehte Ilves tea, kuidas saame jõule tähistada. Teadmine Looja tõotuste täide- elame, siis teeme seda või teist!” KUJUNDUS JA Kas saame kokku tulla oma armsasse minemisest annab julguse minna KAIDO SAAK KÜLJENDUS: kodukirikusse või peame leppima homsele vastu püstipäi. Lääne praost Tiina Liiv KORREKTUUR: Heli Tammik Armsad õed ja vennad Lääne praostkonnas!

ESIKAANEL: a sel aastal saadan teile noorematele Facebooki Praeguse seisuga tohib kirikusse Valgusemäng südamlikud tervitused kaudu, vanematele saa- lubada korraga vaid 160 inimest. Märjamaa kiriku Schmalkaldeni kiriku- deti koju tervituskaarte Seetõttu peame jõulujumalateenis- seinal. K ringkonnast. ja küünlaid. Kirikust oli tused pidama ilmselt vabas õhus: FOTO: Aasta 2020 oli koroonapan- võimalik võtta endale linnaväljakutel või looduses. Illimar Toomet deemia tõttu väga eriline aasta. kaasa palvusetekste paber- Mõtlen siinkohal karjastele väljal VÄLJAANDJA Kogu ühiskondlik elu, ka koguduste elu kandjal. See kõik jättis mulle sügava ja ka tallile, kus Jeesus sündis. Arvan, © EELK Lääne jäi ühtäkki seisma. Keelati osalemine mulje ja tegi mind tänulikuks. et meil tulevad siiski ilusad jõulud. praostkond nii jumalateenistustel kui ka kogune- Milliseks kujuneb eelseisev jõulu- Ükskõik, milline on väline olukord: EELK Lääne mine muudes kogudusetöö gruppides. aeg Schmalkaldenis, ei ole veel täp- Jumal tuleb meie juurde siia maail- praostkonna See oli väga valus kogemus. Teisalt selt teada. Praegu kehtivad viiruse ma. Seda ei saa koroona takistada. aastakiri 2020 tekkis seetõttu palju erilisi ja häid ideid, leviku takistamiseks tugevad pii- Soovin kõigile õnnistatud jõulu- Toimetised nr 37 kuidas viia sel raskel ajal jumalasõna rangud. Schmalkaldeni linnakiriku aega! Olge terved ja hoitud! Haapsalu, inimestele. Hakati pidama jumalatee- jõuluõhtu jumalateenistusel osales RALF GEBAUER november 2020 nistusi ja palvusi interneti vahendusel, eelmisel aastal umbes 700 inimest. Schmalkaldeni praostkonna dekaan EELK LÄÄNE PRAOSTKOND Tallinna mnt 11, Lihula, Lääneranna vald, 90303 Pärnumaa, [email protected] IBAN EE 902200221028043556 (Swedbank AS) – EELK Konsistoorium Piiskop Tiit Salumäe, praost Kaido Saak, abipraost Küllike Valk, sekretär Illimar Toomet Vikaarõpetajad Aarne Lätte, Arvo Orav Kullamaa kultuuri kilde TOOMAS PAUL küsimus arutlusel. Selgus, et suu- Nagu näeme, kippus ka tol ajal osaks sai. rem osa vaimulikest on uued ja raha minema kinnisvarasse ker- Nagu piiblitõlkimise puhul Teatavasti on vanimad säilinud mitte kõik ei valda sel määral eesti gemini kui vaimseteks asjadeks. tavaliselt, ei tulnud talgutööst tekstid eesti keeles aastaist keelt, et võiksid pühakirja tõlkida. ülejäänud 200 taalrit kadus, midagi välja. Suure hulga tegi- 1524–1532 Kullamaa vaku- Seekord oldi kainemad ja otsus- ma ei tea. jate tõttu hakkas redigeerimine raamatu lõppu lisatud kolm tati trükkida käsikiri ilma sellele Igal juhul ilmus Meie Issanda venima ja mitmed õpetajad kiriklikku teksti: meieisapalve, eelneva – veelkordse! – revidee- Jesusse Kristusse Uus Testament jäid sellest huvipuuduse pärast maarjapalve ja usutunnistus. rimiseta, et vältida uusi vaidlusi. Ehk Jummala Ue Sädusse Sanna kõrvale, nii et teise trüki jaoks sõ- Aastaid on Kullamaal tähis- Heinrich Gutsleff, kellest oli pärast kolmveerand sajandit nastasid teksti Heinrich Gutsleff tatud piiblipäeva, on ju seal 1710 saanud Kullamaa pastor, ettevalmistustööd 1715. aasta ja vahepeal tuntuks saanud Jüri tegutsenud kaks eesti kiriku- ja lubas muretseda ühe eksemplari koguduse õpetaja Anton Thor kultuuriloos olulist vaimulik- omal ajal valminud käsikirjast. varsti otsa. Helle. Nemad olid juba mõnda ku – Heinrich Göseken (aastail Oletatakse, et see oli käsikiri, mis sügisel.17. aprillil Tiraaž 1716 oli 400 saatis ja see Hein- sai aega eestikeelse kirjasõna aren- 1641–1681) ja Heinrich Gutsleff oli tal Saksamaal salaja kaasas ja rich Gutsleff Kullamaalt August damisel ühiselt tegutsenud ja (1710–1747). Mineviku mee- millele ta soovis kuninga heaks- Hermann Franckele aruande töötasid nüüd kogu Uue Testa- nutamiseks siin mõni rida teise kiitu. Trükkal lubas raamatu Eestimaa talupoegade ainelise, mendi teksti põhjalikult ümber. Heinrichi tegemistest. omal kulul kirjastada, kui temalt vaimse ja haridusliku olukorra Tulemus oli hea ning Uue 1686 ilmus Riias trükist Meije esialgu 150 eksemplari ostetaks. kohta. Francke oli saatnud Uue Testamendi teine trükk ilmus Issanda Jesusse Kristusse Wast- Järgnes ettetellimuste kirjapa- Testamendi rahvale kättesaada- 1729. aastal 832 leheküljel ja ne Testament Echk Jummala nemine: E. Gutsleff tellis endale vamaks tegemiseks trükikuluks erineb tublisti esimese trüki Pöhä Sönna. Keele- ja usutülide 25 eksemplari ja Heinrichile 25, 20 riigitaalrit. Gutsleff kahetseb, hädapärasest laadist. Trükiarv tõttu jäi põhjaeestikeelne Uus teised õpetajad 2–15 eksemplari. et vahepeal oli kuningalt saadud oli 25 korda suurem – 10 000. Testament Rootsi ajal trükki- Kõigi esimeste piiblitrükkide raha muuks otstarbeks ära rai- Hind määrati võimalikult madal mata ja ilmus alles 1715. Selle puhul on tõlkimine toimunud satud ja nii olid raamatu trükk ja teost levitati osalt tasuta. 3 tõlke pinev ja põnev lugu ulatub tasuta, lihtsalt huvi või missioo- ning paber üsna viletsad, kaane- Pietistide eesmärk oli välja tagasi 1640. aastaisse ning tekst nitunde pärast, kuid takerdunud hind aga kõrge – poolteist hõbe- anda kogu Piibel ja 1720. aastail praegusel kujul kätkeb mitme trükikuludeks vajaliku raha taha. taalrit –, mis käis talupoegadele asuti A. Thor Helle juhtimisel põlvkonna pastorite töövaeva. Kindralkubermangu valitsus üle jõu. Gutsleff rõõmustab, et teos tõlkima Vana Testamenti. 1739. Üsna pea pärast Tallinna kapi- nõudis mitmel puhul Pärnu kon- valmis enne noore trükkali surma, aastal ilmus põhjaeestikeelne tuleerumist hakkas Põhjasõja ajal sistooriumile raha, mis kuningas muidu oleks võinud kõik jälle tead- Uus Testament täispiibli koos- kokku kuivanud vaimulikkond Uue Testamendi tõlke trükkimi- mata kauaks venima jääda. seisus kolmandat korda, ja just taas kasvama, eeskätt Halle pietis- seks oli andnud. Tallinna kon- Uue Testamendi teise trüki selles sõnastuses, mille ta teiseks, mist mõjutatud õpetajatega. Seega sistoorium pidanuks üle andma ettevalmistamine algas 1723. revideeritud trükiks oli saanud. jõuvahekorrad vaimulikkonnas 800 taalrit, mis Karl XI oli 1683. Selleks valiti suur revideerimis- Tervikpiibel sai trükist ilmuda muutusid. 16. veebruaril 1713 oli aastal andnud Uue Testamendi komisjon, kus olid esindatud Tallinna konsistooriumis super- Tallinnas trükkimiseks. Sellest nii pietistid kui ka ortodokssed väga kaunina seepärast, et suures intendent Justus Blankenhageni rahast oli aga 600 taalrit kulu- luterlased, et taas ei tekiks sel- osashiigeltiraažis kandis trükikulud– 6015 – ja kindralpealegi ajal Uue Testamendi trükkimise tatud 1684. aasta tulekahjust list boikoteerimist nagu 1721. Hermann Jensen von Bohn. rikutud toomkiriku remondiks. aastal ilmunud uuendatud kee- Et oli juba trükitud kogu lega Koddo- ja Kirko-Ramatule Piibel, läks uut (formaalselt kol- mandat) Uue Testamendi trükki vaja alles 1788. aastal, mil seda trükiti 2000 eksemplari.

EESTI KIRIK EELK tänas kiriku tublisid Christian Ackermann ja abilisi ja ideaalsed naised kaastöölisi HILKKA HIIOP niisil (1694, 1696). Neist tähe- TIINA-MALL KREEM lepanuväärsem on Maarja-Mag- Tänavu pälvis EELK tänukir- daleena – patustanud, oma pattu ja 52 ja aukirja 56 inimest See, kuidas Eesti parim ba- Kristuse ristipuu all kahetsenud üle Eesti. rokk-puunikerdaja Christian ja Kristuse ülestõusmist näinud Lääne praostkonnast tun- Ackermann sellina Tallinna tuli, naise kuju. nustasid peapiiskop ja kon- end meister Elert Thiele noore Ackermann on kujutanud sistoorium 16 inimest. lese Anna Martensi juures sisse naist põlvitavana. Tema palveks seadis, talle veel enne laulatust ühendatud käed, Kristus Võit- EELK tänukirja said tite tegi ja aastaid kestnud koh- matu poole suunatud pilk, kogu • ERKI HOLMBERG, Vaba- tuskäimist tisleriametiga end tema kujutamisviis kõneleb riigi Presidendi Kantselei 1677. aastal vabameistrina keh- Ackermannist kui suurepärasest siseosakonna juhataja, testas, on kirjalike dokumentide kunstnikust. Haapsalu koguduse kaas- põhjal päris hästi teada. Kelle või mille järgi ta Maar- tööline Milline oli Anna Martensiga ja-Magdaleena kuju nikerdas, • HEINO KAHEM, kiriku- kümme last saanud Ackermanni kas oma naise Anna Martensi või mees, elektrik, Haapsalu naisideaal, võib saada ettekuju- koguduse kaastööline tuse aga üksnes tema nikerdatud ole teada. mõne graa�ilise eeskuju järgi, ei • KAI KRAUS, Ridala kogu- naistekujusid uurides. Tõenäolisem – arvestades 17. duse kirikuteenija sajandi kunstipraktikat – tundub • VELDA VEIA, Haapsalu on Neitsi Maarja peaaegu elu- viimane variant: Ackermanni perekeskuse juhataja suuruneTema ükskuju esimesi Kullamaa nais�iguure kiriku kujud annavad küll tunnistust Kolgata-grupis (1682). Järgmi- meistri huvist inimese anatoo- EELK aukirja said mia vastu, kuid et ta otse natuuri • ANU HUUSI, Martna list voorust – leiab Simuna kiriku järgi oleks töötanud, puuduvad koguduse juhatuse altariseinaltsed nais�iguurid (1684). – kolm Neid teoloogi- kuju- kindlad andmed. Christian Ackermanni nikerdatud esimees sid nikerdades on Ackermann Tõenäoliselt on Ackermann ideaalsed naisekujud. 2 × PEETER SÄRE 4 • TENO ILVES, Haapsalu järginud täht-tähelt piiblit: „Ent koguduse kaastööline nüüd jääb usk, lootus, armastus, kerdanud ka Martna kiriku alta- graa�iliste eeskujude järgi ni- • SILVI LOOTSMANN, need kolm, aga suurim neist on Mihkli koguduse juhatuse armastus” (1Kor 13: 13). Nii (1700). Ideaalsed, mitte ainult aseesimees, Pikavere nagu Pauluse esimeses kirjas vooruslikud,riseina Usu ja Lootusevaid ka �iguuridilusad, palvemaja perenaine korintlastele öeldud, nii niker- ovaalse näo, lopsakate juuste ja • JANE MADI, Haapsalu das ta Armastuse kuju teistest ümarate kehavormidega naised. koguduse kirikumees, suurema. Ideaalkujud, mitte isiksused, Veel leiab Ackermanni nais- nagu on kõik Ackermanni puust • VARJE PAALISTE, mehed. Lääne-Nigula�lorist, kunstnik valla kultuuri- toomkirikust ja Martna kirikust. Kui Ackermann oli nende ja spordinõunik Vigala�iguure altariseina Vigala kirikust, kaunistuseks Tallinna nikerdamise lõpetanud, kruntis, • ANTON PÄRN, on Ackermanni töökojas niker- värvis, kuldas ja hõbetas keegi SA Haapsalu ja Läänemaa datud kuus naist: ristiga Usu ja maalijaist kujud ära. Nii said Muuseumid juhataja, ankruga Lootuse ning tõenäo- arheoloog ja muinsuskaitsja liselt oma atribuudi kaotanud karva näo, käed ja jalad, tumedad pärnapuust �iguurid endale ihu- • KAIDO SAAK, Lääne Armastuse ja karikaga Kiriku juuksed ja silmad, punased huu- praostkonna praost, Lihula allegooria. Neid nelja täiendasid led ning punase-sinise-rohelise- ja Karuse koguduse õpetaja lambatallega Leebust ja sam- ga kaunistatud rüüd ja värvilised • DANGUOLE TAMBERG, baga Meelekindlust kujutavad atribuudid. Nõva koguduse organist ja Nii muutusid nad justkui koorijuht Tallinna toomkirikusse on elavaiks ja nii võimendus nen- reljee�id. • ARVO TARMULA, de sõnum kogudusele, kes oli fotograaf, Haapsalu guure veel rohkem, kui vaadata pühapäeviti altari ääres Jumala koguduse kaastööline kaAckermann kiriku seintele nikerdanud riputatud nais�i- palge ees. • SIRJE TARVE, Ridala Teame seda kõike tänu neli koguduse juhatuse liige da kokku Ackermanni töökojast aastat kestnud uurimisprojek- vappepitaa�ide poole ning luge- • KARIN TEDER, teoloog, pärit antiikse võidujumalanna tile, mille kulminatsioon on Haapsalu koguduse Minerva kujud. Niguliste muuseumi näitus kaastööline Kaks kõige tähtsamat nais- (6.11.2020–2.5.2021) ja raamat • KÜLLIKE VALK, Ridala „Christian Ackermann – Tallinna koguduse õpetaja kiriku Kolgata-grupis ja Maar- Pheidias, ülbe ja andekas”. Vt ka �iguuri on siiski Neitsi Maarja LEHTE ILVES ja-Magdaleena altariseina kar- www.ackermann.ee Missio Läänemaa on märk uuenevast kogudusest ja heast koostööst kogukonnaga

LEEVI REINARU EELK Misjonikeskuse juhataja

Lääne praostkonna kutsel ja misjonikeskuse ettepanekul on alanud ettevalmistus Missio nädalaks Lääne praostkonnas mistus algas juba tänavu juunis, sest15.‒22. suurem augustil osa 2021.tööst tehakseEtteval- enne ja pärast Missio nädalat. Missio nädala nähtav osa moo- dustab vaid 15 protsenti kogu sellest tööst. Missio nädala teema on „Rõõm vabadusest”. Rõõm on usus kandev jõud. Vabadus tä- Fotomälestus esimesest Missiost 30 aastat tagasi: (vasakult) Ülo Niinemägi, Kalevi Lehtinen, hendab seesmist vabadust, mille Lia Salumäe, Tiit Salumäe, Leevi Reinaru ja Ants Leedjärv. ERAKOGU aluseks on Kristuse eeskuju ja ohver. Eesti rahvana ei tohi si. Missio pakkus selleks häid vaid kuulub kõigile inimestele: me kaotada rõõmu iseseisvast võimalusi. Koostöös evangelist rikastele ja vaestele, tõrjutu- Eestist. Vabadust aitab säilitada Kalevi Lehtineni ja Soome Rah- tele ja edukatele, väikestele ja LEHTE ILVES rahva ühtehoidmine, nagu oli vapiibliseltsiga (Kansan Raamat- suurtele. öölaulupidude ajal. tuseura) saime ette valmistada Head sõnumit jagades uue- Missioga tähistame 30 aasta ühe avaliku kirikliku ettevõtmi- neb ka jagaja ise. Seega on Missio möödumist esimesest Missiost Lev Lekarkin se. Tegime koostööd kohalike vajalik kogudustele oma elu ja ja Eesti iseseisvuse taastamisest. Rahu Sõna kuulutaja omavalitsustega, Haapsalus isegi tegevuse uuendamiseks. Üks Need tähtpäevad on omavahel Läänemaal Nõukogude sõjaväega, mitmesu- eesmärke on seotud koguduste 5 seotud, sest esimese Missio guste asutustega; korraldasime uute liikmetega, kes Missio mõ- Lääne praostkonna kogudustes nädala sisse jäi 20. august, mil on 2018. aasta sügisest kaa- reklaamikampaaniaid ja vaba- jul on kogudusega liitunud. See tollane ENSV Ülemnõukogu sa teeninud Soome Rauhan õhujumalateenistusi. paneb koguduse igale liikmele hääletas Eesti iseseisvuse taas- Sana (Rahu Sõna) jutlusta- Kõik oli uus ja eriline ning vastutuse hoolt kanda nende jad – esmalt Lääne-Nigulas, tamise poolt. Meie koostöö- Noarootsis, Kullamaal ja õnnestus igati. Eriliseks mä- inimeste hinge eest ja aidata partnerid koos peakõneleja Mihklis. Hiljem oleme käinud lestuseks oli kontsertpalvus koguduseellu sisse elada. Kalevi Lehtineniga saabusid Varblas, Pikavere palvemajas, Haapsalus Nõukogude sõja- Missio sünnib koostöös kogu- Lihula hooldekodus, Hanilas, Nõukogude Eestisse ja lahkusid Haapsalus. Usun, et oleme väelennuvälja territooriumil. dustega ja on avatud oikumeeni- Eesti Vabariigist. Nii on põhjust saanud selleks Jumalalt kutse. Kristlik rokkansambel EXIT liseks koostööks. See tugevdab neid kaht pöördelist sündmust Eriti on pandud meile süda- esines sõjaväeosa kultuurimaja kristlaskonna ühtekuuluvustun- mele aidata neid ääremaastu- meenutada. vaid kogukondi, kust teenused saalis sõduritele. Kullamaa õpe- net. Koostööd tehakse ka kogu- Esimese Missio tegevus käis kipuvad kaduma. Selle kohta on taja Ants Leedjärv pidas kõne ja konnaga, luues oma kodukohas Pärnus ja Haapsalus korraga. Et- ehk kõige kohasem piiblisalm Missio meeskond jagas sõdureile sõbralik kodutunne inimeste ja „…mind ootavad saared ja loo- tevalmistavail koolitustel osales davad mu käsivarre peale!” venekeelseid piibleid. Soome töövaldkondadega. rohkesti koguduste esindajaid, (Js 51: 5). Saared tähendavat külalistele tutvustati angaaris Missio ei ole projekt, mis al- paljud neist on tänini koguduste kaugeid, kõrvalistes kohtades sõjaväelennukit, ansamblijuhile gab ja lõpeb, see on protsess, mis asuvaid rahvarühmi. Küllap juures tööl ja abiks. Missio andis just neis paigus, mis jäävad Pekka Simojoele kinkis sõjaväe- jätkub uutes vormides. Iga Mis- kogemusi, kuidas teha kiriku- pealinnast ja maakondlikest osa ülemus valge lendurikiivri. sio on toonud koguduste juurde tööd vabaduse ajal. Olime ju üle tõmbekeskustest kaugele ning Missiot korraldatakse sel- uusi kristlasi, kes on valmis head kust ka paljud noored lahkuvad, 50 aasta elanud märterkirikuna vajavad allesjääjad kõige enam leks, et teavitada kogukonda, sõnumit viima eemalolijaile, uusi kinnitust, et on üks, kes jääb mis toimub kohalikus kirikus teadmisi Jeesusest Kristusest. Kõik oli kogudustelt ära võetud: nende juurde, see on Issand Kris- ja mida on Jumala Sõnal öelda Kutsun kõiki koostööle Mis- ateistliku režiimi tingimusis. tus. Tema tuleb meie keskele, kui maad, ruumid, kirikuriistad, Tema nimel kokku tuleme. igale inimesele. Meie prae- sio kordaminekuks Läänemaal, õigus teha tööd laste-noorte-ea- Oleme kohanud sõbralikku gust kirikuelu ja ühiskonda moodustama palverühmi ja katega, rääkimata kristlaste ja tänulikku vastuvõttu kõigis kujundavad materialism, il- võtma ühendust oma koguduse kogudustes ja paikades, mida osalemisest ühiskondlikus ja oleme külastanud. Mihkli kihel- malikustumine, enesekesksus, õpetajaga, küsides, kuidas saab kultuurielus. Paljudele kirikuga konnas on ka ainuke tegutsev väärtushinnangute muutumine kasulik olla. Iga koguduseliige seotud inimestele tehti takistusi vennastekoguduse palvemaja ja teadmiste puudumine. Kõik saab teha midagi selle heaks, et Lääne praostkonnas, mis sobib kõrghariduse omandamisel ja ühe teenimiskohana hästi sel- see avaldab mõju ühiskonnale muuta kirikuliikmeskonna ka- ametis edutamisel. lesarnase vaimsusega Soome ja ka kogudustele. hanemine kasvuks. „Mis inimese Kirikutöö vabas Eestis vajas äratusliikumisele. Rõõmusõnum Jeesusest Kris- käes on võimatu, on Jumala käes LEV LEKARKIN, diakon uusi töömeetodeid ja kogemu- tusest aga ei ole mitte isiklik asi, võimalik!” Lk 18: 27 Neli ja pool lugu Silvi Lootsmanni elust

LEHTE ILVES

Silvi Lootsmann on Mihkli ko- guduse juhatuse aseesimees, jutlustaja ja Pikavere palvemaja pühendunud perenaine.

Esimene lugu. Pikavere pal- vemaja aura lamp kustub ära, aga Mälgu palvemaja jääb Kristuse tulekuni, öelnud kohalik prohvet Järve Jaan (1768 Mihkli khk, Järve küla – 1820 ). Et vennaste- koguduse palvemaja on ehitatud Pikavere külla Mälgu talu maa- dele, kasutatakse mõlemat nime. Rabavere, kümmekond kilo- meetrit Lihula pool, püsis ajani, mil vennastekogudused keelati ja Mihkli koguduse juhatuse aseesimees Silvi Lootsmann hoolitseb, et tuli Mihkli ja Pikavere vennaste- kolhoosiesimees käskis meestel koguduse koldes ei kustuks. LEHTE ILVES maja lammutada. Et talumehed käsku ei täitnud, tõmmanud agar söögilaud Mälgu talu suurde halvakspanuga: mida see noor esimees ise katuseharja lahti. Silvi kambrisse. Kõigile ei jõutud süüa naine kirikus teeb? Nüüd noort Varsti kuivanud esimehe käsi ära. Lootsmann teha ja pakkuda. inimest kirikus nähes tunneb Selle loo räägib Silvi Loots- Silvi ütleb, et palvemajas on Silvi tänulikkust, et noori tuleb • Sündinud 6. juulil 1949 mann Mihkli pastoraadis Ra- Pikaveres kõik nagu kirikuski, aga suhtle- jumalakotta. 6 bavere palvemajast päästetud • Lõpetanud Tallinna mine on vabam. „Kiriku paksud Umbes 40 aastat tagasi sai pildi ees. tehnikakooli sideoperaatori müürid tekitavad distantsi, pal- Silvist jutlustaja. Ühel pühapäe- erialal, töötanud üle 40 aasta Mihkli kandi inimesed on postkontoris vemajas jõuab sõnum inimesele val ütles Mihkli legendaarne käinud kogu aeg nii kirikus kui sideülema ja postiljonina lähemale,” selgitab ta. õpetaja Gustav Maarand pärast ka palvemajas. Praegugi kuulub • Mihkli koguduse juhatuse kirikuteenistust Silvile, et ei saa aseesimees palvemaja Mihkli kiriku juurde, • Pikavere palvemaja Teine lugu. Teekond usu palvetundi tulla. Andis Silvile aga Silvi teeb palvemaja tegevuse perenaine juurde jutluseraamatu ja käskis sealt kohta aruande ka vennastekogu- Pikavere inimesena on Silvi lap- ette lugeda. Nii see algas ja kes- dusele. Tragimad olid pühapäeva sest saati palvemajas käinud, aga tab siiani. hommikul kirikus ja pärastlõu- pidi hea aura olema.” Midagi seal siis joosti koos külalastega niisa- Palvetundi ette valmistades nal palvetunnis. tõesti on, mis võtab hinge kinni. ma õues. Päris noorena ei tund- loeb Silvi loosungiraamatut ja Praegu on kirikus teenistus Vahest imetlus, austus, aukartus nud ta vajadust Jumala järele, aga päevasalmi. Valib kirjakohad ja kuu 2. ja 4., palvelas 1. ja 3. pü- ja tänulikkus nende ees, kes on mitte kunagi pole ta mõelnud, et mõtleb, mida jutluses räägib. hapäeval. seda maja ehitanud ja hoidnud, Jumalat ei ole olemas. Palvetund algab lauluga, siis Pikavere palvemaja on ehi- sealt hingepidet saanud. Pööre tuli poolsada aastat loetakse koos palvet, järgneb tatud 1830, augustis tähistati Suur hämar peaaegu tervet tagasi. Kord abikaasa sugulaste sõnakuulutus, jälle laul, palve ja maja 190. aastapäeva. Hoone on maja täitev saal on täis pikki toe- juures külas olles lausus seal lõpulaul. Tunni sisse mahub ära. kultuurimälestisena kaitse all, kaid pinke. Neile mahuks istuma üks vana usuõde: Jumal armas- Silvi tunnistab, et jutt tal jook- aga niisama hästi võiks kaitse 350 inimest! Praegu istub neil tab teid kõiki. Silvi jäi mõtlema, seb. Rääkimise julgus on tulnud all olla terve küla. Pika ridaküla pinkidel tavaliselt kuus, suurtel kuidas on see võimalik. Kui söö- aastatega, aga esinemise soovi ühest otsast teise viiv kitsas pühadel palju kordi rohkem gilaua ääres palvetati, ei saanud pole. Kui koguduse juhatuse liige ja kurviline, mäest üles-alla inimesi. Silvi sõnagi suust. Ainult pisarad Reet Pikkmets pistab vahele, et vonklev tänav ei taha ega taha Naised tulid majja oma uksest jooksid. Silvil on väga ilus eesti keel, rää- lõppeda. Tänavat palistavad ja istusid saali ühes otsas. Mehed „Sellest algas minu usuelu,” gib Silvi, kuidas ta käis Viljandi lõputuna näivad kiviaiad, kohati tulid peauksest, neil olid oma ütleb Silvi. Ta otsis vaimulikku kultuurhariduskoolis sisseastu- vanad ja sammaldunud, kohati pingid. Meeste saalipoolel on kirjandust, nii palju kui tol ajal miskatsetel. Tegi etüüde ja mis päris uued. seinal mütsinagid. Mütsinagid saada oli, kirjutas raamatuid seal nõuti. Sisse ei saanud, aga Kui kiira-käära tänav vana, väl- on ka kuulutajavendade pinkide käsitsi ümber. Hakkas kirikus üks eksamineerija kiitnud tema jast üsna ilmetu suure talumaja kohal laes. Akna all on kantsel ja käima ja tundis esialgu võõris- kõnelemisoskust. õuele keerab, olemegi kohal. Silvi harmoonium. Saali kõrvale jääb tust. Suure neljapäeva teenis- Isa aga olevat Silvile öelnud: keerab kojaukse lahti ja siis saab kitsas köök pika-pika söögilaua- tusel istusid Mihkli kiriku käär- oled hea käsualune töötegija. selgeks, miks Silvi ennist ütles: ga. Vanasti, kui oli palju rahvast kambris vanemad naised. Silvile Silvi oli pere lastest vanim, ema „Kes siin on käinud, ütlevad, et koos, kaeti külalistele ja lastele tundus, et nad vaatavad teda suri, kui Silvi oli 17 ja väike õde viiene. Silvi ütleb, et isa sai üksi eeskujulikult hakkama, Au kuulub Puise rannal avati skulptuur õpetajad kiitsid kodu ja laste Jumalale, paadipõgenike mälestuseks puhtust. tänu Silvile URMAS SAARD Kolmas lugu. Inimene mu- Kui Mihkli koguduse juha- Lühendatult portaalist kylauudis.ee tuse liige Reet Pikkmets tu- retseb, Jumal juhib letab meelde, et Silvi ustav Varem oli palvemaja aasta- ja tänuga tehtud töö pälvis 19. septembril kogunes tublis- päev augusti 1. pühapäeval tänavu EELK aukirja, on ti üle poole tuhande inimese Silvil sellegi kohta midagi suursündmus. Nädal enne öelda. Aukiri on liiast. „Au kõikjalt üle riigi ja isegi maakera algas ettevalmistus. Kes vibu- kuulub Jumalale,” ütleb ta kuklapoolelt Puise randa. Lehvi- tas vikatit, kes pesi aknaid või ja räägib taas loo. „Ristiema sid kümned organisatsioonide ja oli mul hea küpsetaja, aga ta põrandat. ütles, et on tänulik selle eest, seltside lipud. Nüüd on külla jäänud vähe et lubatakse seda teha. Ütlen Nõnda avati 1944. aasta paa- inimesi. Kes on juba igavikku sedasama.” dipõgenike mälestuseks Puise Silvi näeb ennast edaspidi läinud, kel vanus sealmaal, et rohkem Maarja-Magdaleena randa püstitatud skulptuur. ei saa enam kodust välja. Kui õe Martana, kes sel ajal, kui Piiskop Tiit Salumäe pühit- õde Jeesuse juttu kuulas, nei- praegu on palvetunni alguseks ses mälestusmärgi, tsiteerides Aivar Simsoni skulptuur Puise le köögis toitu valmistas. Ta kuus inimest kohal, võib alata. loodab, et saab evangeeliumi „Uuest testamendist” Issanda rannas. URMAS SAARD Rohkem tulemas ei ole. kuulutamise delegeerida ingli sõnumit Joosepile: „Tõuse, Silvi pole mõelnud, mis juh- noorematele, näiteks Mihkli võta kaasa laps ja tema ema ning vastsele kirikuõpetajale Kari tub, kui ka need kuus enam ei Tynkkynenile. põgene Egiptusesse ja jää sinna, Ridala kirikus tule. Ent ta ei muretse, räägib LEHTE ILVES kuni ma sind käsin.” (Mt 2: 13) mälestati Eesti hoopis pastoriprouast, Juta „Siin samba juures, kus on eest elanud ja elu Maarannast. Juta oli palvemajas kiirustav ema lapsega, kellel käes andnud inimesi aastaid tubli perenaine, num- Peamine on, kuidas Jumal mind talle kõige olulisem mänguasi, Enne kui Puise rannas algas ber üks, nagu Silvi ütleb. Tegi juhib. Kui ei oska mõnd prob- meenub mulle esmalt Joosep, paadipõgenikele pühendatud meelsasti ja hästi süüa, pidas leemi lahendada, usaldan selle Maarja ja Jeesuslaps põgenemas skulptuuri pidulik avamine, palvetunde. Kui Juta jäi vanaks, Jumalale. Olen kogenud, et mul- oma kodumaalt võõrsile. Ma meenutati Ridala kirikus 1944. oli mure suur: kuidas edasi? le antakse lahendus, ja selline, usun, et nad mõtlesid nii, nagu aasta sügise jm vastupanuvõit- lusega seotud sündmusi. Silvi mäletab, et Juta ütles: mida ise ei oska mõeldagi.” meie täna seda mälestussam- Riigilipu pidulikule heiska- kuni kõik toimib, ei ole vaja Silvil on selle kohta taas mast avades – minna ei taha, misele järgnes mälestuspalvus, mõelda, mis saab. Sai nii, et Juta lugu. Oli laupäev, palvemaja jääda ei saa,” lausus piiskop. teenis koguduse õpetaja Küllike asemele tuli Aino Künnap, aga aastapäeva eelõhtu, palvetund. Eesti Memento Liidu juhatuse Valk. Mälestati Eesti eest elanud 7 äsja sai temalgi 80 täis. Kõik ettevalmistused olid teh- esimees Arnold Aljaste andis ja elu andnud inimesi, süüdati „Asjad seatakse kõrgemalt tud, aga selgus, et õpetaja ei skulptor Aivar Simsonile üle Ees- mälestusküünlad Ridala kihel- poolt paika,” võtab Silvi oma saa pühapäeval tulla. Sellist ti Memento Liidu teenetemärgi. konna Vabadussõja mälestus- tahvli, Kaitseliidu Lääne ma- jutu kokku. Kuigi inimesed on asja ei osanud Silvi uneski ette Kõnega esines Jaak Maandi, leva ohvitseride ja Läänemaa laiali, käiakse pühade ajal ikkagi näha, saati lahendust otsida. metsavendade mälestustahvli oma kodukohas, vanemas eas Palju inimesi tuleb kokku, aga valitsuse riigisekretäri Helmut ees. Kirikusse oli seatud näitus mõeldakse rohkem juurtele. õpetajat pole. Ent lahendus Maandigakes koos oma – põgenes isaga – kodumaalt Otto Tie�i Otto Tiefi elukäigu ja 1944. a Koguduse juhatuses on tuntud tuli. Palvetundi tuli üks võõ- Puise ranna kaudu. Tiefi valitsuse kohta. inimesi, kes elavad mujal, aga ras mees, kirikuõpetaja. Tal Justiitsminister Raivo Aeg Seejärel läksid soovijad 20 km peavad kogudust tähtsaks. Ka oli kaasas vennastekoguduse meenutas aega 76 aastat tagasi, pikkusele retkele Ridalast Pui- sesse, et osaleda paadipõgenike kogudus hoiab sidet oma kandi peavanema Osvald Reieri õde. mil Eestimaa randasid täitnud mälestusmärgi avamisel. Otto inimestega, saadab koguduse Õel oli kaasas tsitter. põgenikud püüdsid meeleheit- Tiefi valitsusele pühendatud retk infokirja, annab teada, mis teh- Pühapäeval võõras õpe- likult pääseda kommunistlike oli mullu esimest korda. tud ja mis tulemas. taja kõneles, peavanema õde okupantide eest. „Teiste seas Päeva korralduse eest kandsid mängis tsitrit ja kõik läks veel ootas Puise rannas oma ema süles hoolt Lääne maleva Haapsalu Neljas lugu. Usalda Juma- paremini, kui oli mõeldud. paati ka Heidi Ivask, täna avatava malevkond, Haapsalu politsei- jaoskond, Eesti Memento Liit ja lat, mitte iseenda tarkust „Mina aga mõtlesin oma ise- mälestusmärgi algataja. Aga paa- Eesti Endiste Metsavendade Liit. Silvi päev algab palvega, ta kuses, mida mina teen,” arutleb dis oli ainult üks vaba koht. See HEIKI MAGNUS tänab Jumalat, et saab ärgata Silvi. „Mina ei tee midagi, kui anti omakaitses teeninud Heidi valu ja vaevata. Kui ärkabki Jeesus ei taha.” isale, keda oleks okupantide kätte peavaluga, loodab Looja pea- Küsimusele, kes Silvi ko- sattumise korral oodanud kindel Rootsi pääses ainult riigisekre- le, et see üle läheks. Palub, guduses ja palvemajas õieti surm. Heidi ema pidi koos kahe tär Maandi, kaasas Riigi Teataja et Jumal õnnistaks päeva ja on, vastab ta vana Maaranna lapsega jääma Eestisse. 1949. aas- nr 1, meenutas minister. töid-tegemisi. Õhtupalves tä- sõnadega: tukkide kohendaja. tal küüditati nad rahvavaenlaste- Okupantide kuriteod vähen- nab ta taas Loojat, palvetab Silvi koos vennastekoguduse na Siberisse,” kõneles minister. dasid eestlaste arvu vähemalt lähedaste ja nende eest, kes on tillukese tuumikuga, kus praegu Minister Aeg lisas, et seal- viiendiku. Rootsi põgenes 1944. tal südames. Tänab Loojat ka on küll vaid õed, hoiab alles tuld samas lähedal Puise tee ääres aastal ligi 30 000 ja Saksamaale nende päevade eest, mis pole Pikavere palvemaja koldes, et lä- asuvas Põgari palvemajas pidas u 40 000 Eesti elanikku. Arvatak- olnud meeldivad. heks täide Järve Jaani ennustuse 22. septembril 1944 viimase is- se, et sama aasta suvel ja sügisel „Mida aasta edasi, seda roh- teinegi pool: „Rabavere lamp hukkus Läänemerel umbes 5000 kem tunnen, et mitte see pole kustub, aga Pikavere jääb alles vaprad mehed ei leidnud enam Eestist teed alustanud põgenikku. peamine, mida mina tahan. Kristuse tulekuni.” paati,tungi Ottomillega Tie�i lahkuda. valitsus. Üle Ka mereneed Täpset ohvrite hulka ei tea keegi. EELK HAAPSALU PÜHA JOHANNESE KOGUDUS Kooli 6, Haapsalu linn, 90502 Läänemaa. Tel 473 7166, 473 7167, 528 0635, [email protected], http://haapsalu.ee.ee Koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe, abiõpetaja Kristo Hüdsi, EELK vikaarõpetaja Kristel Engman, õpetaja abiline Teno Ilves, jutlustaja Kalle Jätsa. Juhatuse esimees Madis Kütt. IBAN EE811010602003965006 (AS SEB Pank), IBAN EE442200001120274032 (Swedbank AS). Kantselei avatud E, K, R kl 9–15. Jumalateenistus pühapäeviti kl 11 toomkirikus (teadete kohaselt Jaani kirikus), reedeti kl 9 hommi- kupalvus Jaani kirikus. Elektrooniline kuukiri Johannese Sõnumid ilmub iga kuu 1. kuupäeval ja on kättesaadav koguduse kodulehel Kirikutööle pühendatud 45 aastat

LEHTE ILVES 4. oktoobril tähistas kogudus ja eakaaslastel, kes neil aegadel tada asjaolu, et Haapsalu oli 300 Tiit ja Lia Salumäe teenimise 45. kirikutööle asusid, oli usku. „Sinu aasta vältel piiskopiriigi keskus. 31. juulil 1975 määras konsis- aastapäeva. Tänujumalateenis- sõna peale, Issand!” ütlesite teie Ülla Paras kõneles 20. sajandi esi- toorium Tiit Salumäe Haapsalu tuse jutluses tuletas peapiiskop ja heitsite võrgud vette. Tänan Ju- mesel poolel Haapsalu kogudust Jaani koguduse õpetajaameti Urmas Viilma meelde aega, mil malat teie usu eest, ka teineteise teeninud kirikuõpetajaist. kandidaadiks. Tiit ja Lia laulatati Tiit ja Lia Salumäe ennast ki- leidmise ja keerulistel aegadel Piiskopilinnuse turundus- 22. augustil 1975. Tiit lõpetas rikutööle pühendasid: 1970. suure, viielapselise pere loomise juht Kaire Tooming keskendus õpingud usuteaduse instituudis aastail ei saanud eeldada, et eest, kogu teie poolt paati sikuta- linnuse võimalustele nüüd ja ja peapiiskop Alfred Tooming or- vaimulik amet tähendab kerget tud rikkaliku saagi eest!” tulevikus. Kirikuloolase Priit dineeris ta preestriks 5. oktoobril teekonda ja avalikku tunnustust; Jumalateenistusele järgnes Rohtmetsa ettekanne andis pildi ning kinnitas Haapsalu koguduse otsused, mida Tiit ja Lia 45 aasta konverents „Kirik ja Jumala ar- okupatsioonivõimu vaenatud õpetajaks. Töö Haapsalus oli ala- eest tegid, olid tollastes oludes mastuse sõnumi kuulutajad”, kirikuelust Lääne praostkonnas nud juba 1. septembril. Tallinna ilmaliku maailma silmis rumalad. mida juhtis diplomaat ja vikaar- ja Haapsalus. Konverentsi ette- muusikakooli lõpetanud Liast sai Peapiiskop lõpetas oma jutluse õpetaja Kristel Engman. Ajaloo- kanded avaldatakse Haapsalu koguduse koorijuht ja 1. jaanua- tänusõnadega: „Teis mõlemas, lane Jüri Kuuskemaa toonitas et- koguduse kuukirjas Johannese rist 1976 organist. Tiit ja Lia, ja mitmetel teie mõtte- tekandes: rohkem võiks tähtsus- Sõnumid. Lia ja Tiit Salumäe: nii on hea, nagu on olnud LEHTE ILVES 8 Et Lia ja Tiit Salumäe 1975. aas- ta suvel Haapsallu määrati, oli juhus. Tiit Salumäe polnud tol ajal kirikuvalitsuses sugugi tund- matu tegelane – õpingute kõrvalt töötas ta konsistooriumis, oli emeriitpeapiiskop Jaan Kiiviti sekretär. Temast pidi saama Tal- linna toomkoguduse õpetaja, sest sealne õpetaja oli haigestunud. Toomkogudus oli talle kinkinud juba eelmise õpetaja ametiristigi, kuid tollane riigivõim oli vastu ja kedagi paluma Tiit ei läinud. Toomkiriku õpetajaks sai assessor Eerik Hiisjärv, Haapsalu koguduse endine õpetaja. Tema järeltulijaks Tiit Salumäe Haapsalus saigi. „Ajutiselt,” öeldi talle ja nii Tiit Salumäe seda esialgu võttis – jäi edasi ka konsistooriumis ametisse. Tiit ja Lia Salumäe tähistasid 4. oktoobril 45 aasta pikkust teenimist Haapsalu koguduses. ARVO TARMULA Vastuvõtt: umbusaldusest sai usaldus Esimese suure tööna võttis Haapsalus esimesi nädalaid. Mu riputatud umbes sama pehastu- Kuigi tol ajal pidi kirik olema vastne õpetaja käsile Jaani kiriku mällu on talletunud pilt orelirõ- nud sarika külge.” kaduv nähtus, oli Jaani kirik remondi. Asi oli pakiline. Vend du trepi kohal laes haigutavast Kirikulae ja katuse remont oli Tiit Salumäe ametisse seadmise Mart kirjeldab Tiidule saadetud august, kust paistis ähvardavalt hullumeelne ettevõtmine, oli see (introduktsiooni)teenistusel ja teenistusel ette loetud õnnit- rippuvajunud laetala, mille peh- ju aeg, mil midagi polnud saada, puupüsti täis. 23aastane kiriku- luskirjas Haapsalu Jaani kiriku kinud ots enam müürile toetuma kirikut vaenati igal võimalikul vii- õpetaja tekitas elevust. seisukorda nii: „Teenisid siis ei ulatunud ja mis oli traadiga sil. Ometi polnud abilistest puudu. „Tuldi ka uudistamise pärast,” kogemusega, ta oli juhatanud Kodust kaasa antud usk külla. „Ei, suhtlemise puudust ei meenutas Lia Salumäe. „Et vaata- praktikandina nii konsistooriu- paremasse maailma olnud,” sõnas Lia. me, mis saab. Lammutab kiriku mi õppekoori kui ka olnud kaks Nõukogude aja masendavaile „Pole kunagi end üksinda ära, võtab katuse maha, aga kas aastat Kuusalu kirikukoori juht. aastaile järele vaadates nentis tundnud, inimesi on ümber roh- ta peale ka saab.” Kahtlejate kõr- Tiit Salumäe pühitses sel Salumäe: „Haapsalus ei ole ma kem, kui olen suutnud suhelda,” val jagus ka neid, kes tulid appi. surnuaiapühal Metsakalmistu. negatiivset suhtumist kunagi nentis Tiit. Koguduse perenaised keetsid Vanal kalmistul ei lubatud kirikul tundnud.” Kirikusse suhtus nõukogude ehitusmeestele suppi. Mõni ame- surnuaiapüha pidada ja Metsa- Teadmise, et eksisteerib ka võim kahtluse ja vaenuga. „Vae- timees, kellel oli voli materjali kalmistulgi võis surnuaiapüha teistsugune maailm, sai ta kaa- namist oli ja ilmselt käidi salaja jagada, ei saanud seda avalikult pidada alles septembris. sa kodust. Kirikuõpetajast isa ka meil, kui meid kodus ei olnud,” teha, kuid salaja aitas ikkagi. kaudu tulid Soomega suhted. Et arvas Tiit. „See oli teada, et meie Koos ehitades said õpetaja Tööle pühendunud soomlasi Haapsallu kui kinni- telefoni kuulatakse pealt.” ja kogudus tuttavaks. „Kiriku Äraminekuplaani mõlgutada, sesse linna ei lubatud, kohtuti Võimu vaenuliku suhtumise ehitamine ongi koguduse ehi- igavust tunda või käega lüüa Tallinnas. Ennekuulmatu sam- pärast tuldi tihtipeale Salumäe- tamine,” ütles Tiit. „Millal mees polnud Salumäedel aega. Lapsed muga sai Tiit hakkama, kui tõi de koju õhtupimedas, kas juttu ikka evangeeliumist rääkima sündisid, tööd ja kohustusi tuli 1980. aastail Haapsallu luterliku ajama, raamatuid laenama või tuleb, aga tellingutel oli sellest järjest juurde. Pikka aega sõitis Tiit maailmaliidu delegatsiooni, esi- leeritundi. rohkem juttu kui jutluse ajal. Nii Venemaa vahet, teenis kolm korda mesed väliskülalised Läänest. Ka „Et meid jälgitakse, oli selge. tekkis usaldus meie vastu.” kuus Puškino luterlikku kogudust. Haapsalu ja Rendsburgi suhted Nemad tegid oma tööd, mina Neli meest oli palgal, aga ta- Pidas teenistusi, külastas kodusid. arenesid välja Haapsalu kogu- oma.” suta talgutöödel osales sadakond Et see oli Venemaal ainuke töötav duse kontaktidest. Võõras võim sekkus Salumäe- inimest, mõni lausa mitu kuud. luterlik kirik, tuldi teenistusele „Tundus, et see, mis on siin, de ellu siiski veel korra, kui Tiit Põhitegijaid oli neli: Lia isa Her- lähedalt ja kaugelt. Kirik oli puu- ikkagi muutub; et see ei saa jääda määrati Tallinna Kaarli kiriku bert Sild, vend Tarmo, tädipoeg püsti täis, kes istuda tahtis, pidi püsima,” ütles Tiit. õpetajaks, aga riik ei kinnitanud Riho Reier, kes oli just sõjaväest paar tundi varem tulema. seda. Suurt kurvastust ei näi nad tulnud, ning üks kohalik mees Tiit Salumäe on tänulik Autoriteet igal ajal selle pärast tundvat. Jakob Mänd. Töid juhtis Herbert Haapsalu kogudusele, kes lep- Tiit Salumäe sõnul pole Haapsalu „Polnud mõtet minna Tallinna Sild, kes oli palju kirikuid remon- pis sellega, et õpetaja on väga kogudus olnud kunagi ühiskon- tormidesse, kui siin oli rahulik tinud ega kartnud kõrgust. palju reisidel. Haapsalus pidasid nast väljaspool: „Täitevkomitee elu,” nentis Tiit. Ka Lia sukeldus kohe kogudu- jumalateenistusi Tiidu prakti- ajas oma liini, minu positsioon „Kolimine oleks raske olnud, seellu. Kodus algasid kooriproo- kandid, esimesena Jaan Jaani ja oli neile vastu vaielda ja alati ei neli tütart käis koolis, neil oli vid. Kooris oli 10 naist ja 3 meest. siis Mihkel Kukk. Ühtekokku on jäänud neile õigus.” muusikakool, olid koorid. Koli- Juba kolme nädala pärast, sep- Tiit juhendanud 19 tulevase vai- Ka ei tundnud Salumäed mine oleks tähendanud tohutut tembris, laulis koor koos baptisti muliku praktikat. Mõnelgi aastal Haapsalus suhtlemispuudust. elumuutust. Leidsime, et nii on 9 koguduse kooriga Metsakalmistu pidasid praktikandid teenistusi Lia sõnul hoidsid pastoripered hea, nagu on olnud,” lisas Lia. pühitsemisel surnuaiapühal. rohkem kui õpetaja ise. väga kokku. Igal suvel oli ka- Küsimusele, kas viie aasta „Kartsin. Olin just kooli lõ- Küsimusele, milline aeg oli he-kolmepäevane kokkutulek pärast saab kogudus tähistada petanud, uus koht, inimesed kõige rusuvam, vastas Tiit Salu- ja talvel konsistooriumis jõu- Tiit ja Lia Salumäe 50 aasta töö- võõrad,” rääkis Lia. Ta mäle- mäe: „Sellist aega pole veel tul- lupuu, mis ühendas üliõpilasi, juubelit, vastas Tiit, et Lia puhul tab, et koor ja kogudus hoidsid nud.” Seda tuleb uskuda, sest vaimulikke ja kiriku juhtkonda. võib see nii minna. Piiskopi teda, 19aastast noort naist kui ta on mees, kes ennast oludel Praostkonnas käidi üksteise kohta ütleb kirikuseadus, et 70 oma last. Lia oli koorijuhtimise murda ei lase. sünnipäevadel, mindi suveõhtul ja punkt. Jalgrattamatk 30 aastat Haapsalu piiskopliku Ridalasse toomkiriku taaspühitsemisest Kui mullune rattaretk oli Pulla- 1990. aasta oli nii Haapsalu tes kirjutan: „Midagi suurt on toi- pääle, siis tänavu tegime augusti kogudusele kui ka linnale erili- munud: üks vaikusesse vajutatud viimasel pühapäeval jalgratta- ne. Kevadel oli tehtud otsus, et kirik on jälle avanud oma uksed retke Ridalasse. Asusime teele kirikut ei taastata mitte kontser- ja ingel kuulutab rõõmusõnumit. pärast jumalateenistust ja palvet. disaaliks, vaid kirikuks. Kiriku Taeva ja maa vahel on rahu jalule Piiskopilinnusest Ridalasse sisekujundus oli vaja uuesti pro- seatud, ka inimeste vahele võiks oli 9,24 km, jõudsime pärale 33 jekteerida, ehitada altar, kantsel, rahu tulla, eeldused on olemas. minuti 33 sekundiga. Keskmine orel jm tegutseva kiriku juurde Eestimaa pojad ja tütred võiksid kiirus oli 18–20 km/h, meid kuuluv. Mäletan seda tohutut anda üksteisele andeks, kui kel- Haapsalu toomkiriku taas- toetas ka tagant puhunud tuul. tööd, mis ehitajal tuli kiirustades lelgi teise peale on kaebamist. pühitsemine jõuluõhtul 1990. Ridalas ootas meid õpetaja teha, et jõuluõhtul pidada juma- Meie paljukannatanud isamaa Pildil Tiit Salumäe ja peapiis- Küllike Valk, soe tuba, kuum sel- lateenistus ja pühitseda kirik. vajab ka ju jõulurahu! Kuulutagu kop Kuno Pajula. ERAKOGU janka ja hea osadus. Valk tutvustas 1990. aasta 16. detsembri meie kaua vaikinud tornikell seda Ridala koguduse elu ja tegemisi, ajalehes Eesti Kirik on mitu lugu jõulurahu Läänemaa rahvale, aga Sel aastal tähistame piiskop- käisime Ridala kirikus, ronisime Haapsalu toomkiriku taasavami- kõlagu see kellahääl üle terve liku toomkiriku taaspühitsemise võlvidele ja torni. Koduteel oli sest: Tiit Salumäe „Jõulukellade kodumaa." 30. aastapäeva. Vikerraadio teeb tuul vastu ja meid kastis väikene kutse", Heino Noore „Üks roosike Jõulujumalateenistus Haapsa- tänavu jõuluõhtu jumalatee- vihmasabin, aga see oli pigem on tõusnud" ja Tiina Langi „Taas lust kanti Eesti televisiooni kau- nistuse otseülekande Haapsalu innustav. KRISTO HÜDSI tullakse toomkirikusse". Juhtmõt- du üle kõigisse kodudesse. toomkirikust. TIIT SALUMÄE Stend Jaani kirikuaias kõneleb kiriku 500aastasest ajaloost

ÜLLA PARAS ajaloostendi koostaja

E-KIRIK.EELK.EE Pühapäeval, 12. juulil avati Jaani kirikuaias Heino Noorele, tema Piiskop Tiit Salumäe emale ja isale pühendatud mäles- jäädvustati maalile tuspink. Kirikumüüri ääres asub nüüd ka kiriku ajalugu tutvustav Pildil on piiskop Tiit Salumäe eesti- ja ingliskeelne stend. portreteeritud oma kodukiri- 1513 esimest korda kirjalikes ku, Haapsalu toomkiriku taus- allikates mainitud Jaani kirik on Stend tutvustab Jaani kiriku ajalugu eesti ja inglise keeles. ARVO TARMULA tal. Teose autor on Aapo Pukk. luterlik kirik aastast 1524. Esime- Maal on konsistooriumi ne teadaolev linnakiriku õpetaja keerulisemal ajal, Nõukogude Stend juhib tähelepanu ki- nõupidamiste saali portreede oli Joachim Jacobi (1581–1587). okupatsiooni ajal ei hüljanud riku kivist altariseinale – teist galeriis. Tema hauaplaat asub siiani altari kogudus oma kirikut ja hoolitses selletaolist Eestis ei ole. Tähe- ees. Järgmise enam kui nelja sajandi olude kiuste kiriku eest. 1988 sai lepanuväärne on, et üks Jaani jooksul on kirikul olnud 25 luteri kirik jälle tagasi oma avaliku koha kiriku kahest kellast lööb juba Koroona-aasta usu õpetajat. Ka kirikuelu kõige ühiskonnas. aastast 1590. sundis otsima uusi teid Koguduse teene te märgi saab Malle Allmere Kevadel, mil jumalateenis- tuste pidamine ja avalikud Haapsalu Püha Johannese kogu- appi. Ta on eakate teetunni kogunemised koroonaviiruse duse teenetemärgi saab Malle perenaine. pärast keelati, astus kogudus Allmere (pildil). Koguduse teenetemärki an- ERAKOGU samme, et suhelda nüüdis- 80aastane Allmere on takse 2003. aastast kogudusele aegsete tehniliste vahendite Haapsalu Püha Johannese ko- ja Haapsalule osutatud eriliste 10 abil koguduse liikmetega. guduse liige 1990. ja koguduse teenete eest. Mullu pälvis teene- Esiteks hakkasime pidama nõukogu liige 1994. aastast. Ta temärgi Kari Tynkkynen. Teene- koguduse juhatuse igakuiseid on olnud koguduse kassapidaja temärk antakse üle evangelist koosolekuid Skype´i teel. Kõik ja revisjonikomisjoni liige, teinud annetusmüüki, keetnud ja kat- Johannese päeval 27. detsembril vajalik sai käsitletud, sh kogu- 30 aastat vabatahtlikuna diakoo- nud lauda külalistele. Kui tervis Haapsalu toomkirikus. duse nõukogu koosoleku pla- niatööd, korraldanud diakoonia lubab, tuleb ta nüüdki meelsasti KAIRE REILJAN neerimine. Nõukogu koosoleku pidasime samuti interneti teel, Haapsalu koguduse kroonika osalesid kõik liikmed. Et suurel nädalal palvusi ja 19. JAAN. Alliansspalvenädala lõ- rents Haapsalu Jaani kirikus. 29. AUG. Muuseumiöö. Andres pujumalateenistus toomkirikus. 27. MAI. SA Läänemaa koostöö- Uibo orelipooltund Jaani kirikus jumalateenistusi korraldada Jutlustas Rein Käsk. kogu ja turismihooaja avakohtu- ja toomkirikus. ei tohtinud, pidasime palvu- 14. VEEBR. Rootsi parlamendi mine piiskopilinnuses. 30. AUG. Koguduse jalgrattamatk sed video vahendusel. Palvusi Riksdagi esimees Andreas Norlén 7. JUUNI. Eesti lipu päeva tähis- Ridalasse. külastas Haapsalu toomkirikut. tamine lipuväljakul ja Haapsalu 28. SEPT. Perekeskuse koostöö- pidasid piiskop Tiit Salumäe, 24. VEEBR. Eesti Vabariigi 102. aas- haigla majalipu õnnistamine. päev Haapsalus. vikaarõpetaja Kristel Engman tapäeva jumalateenistus Haapsalu 14. JUUNI. Juuniküüditamise 4. OKT. Tiit ja Lia Salumäe ja abiõpetaja Kristo Hüdsi. piiskoplikus toomkirikus. leinapäeva jumalateenistus Haapsalu koguduse teenimise 12. MÄRTS. Valitsus kuulutas välja toomkirikus. 45. aastapäeva tänupüha. Emadepäeval said kogudu- eriolukorra 1. maini. Kehtis 17. 23. JUUNI. Võidupüha tähistami- 9. OKT. Eakate teetund ja sünni- sed üle Eesti rõõmustada, sest maini. ne vabadussamba juures. päevalaste õnnitlemine. inimesed võisid taas pühakoda- 18. MÄRTS. Eriolukorra palvus 12. JUULI. Jaani kiriku õues aja- 11. OKT. Lõikustänupüha juma- toomkirikus. loostendi avamine. lateenistus ja EELK autasude desse koguneda. Selleks puhuks 20. MÄRTS. Eriolukorra palvus 23.–26. JUULI. XXVII Haapsalu üleandmine. valmistasime ette videopalvuse, Jaani kirikus, kellade helistamine vanamuusikafestival. 1. NOV. Haapsalu koguduse nõu- et tuua tänu Jumalale ja kutsuda igal reedel (27.03; 3.04). 2. AUG. Leeripüha jumalateenis- kogu koosolek. 22. MÄRTS. Haapsalu koguduse tus toomkirikus. 28. NOV. Advendikontserdi kaasteelisi kirikusse. Video- nõukogu koosolek eriolukorra tõt- 7.–9. AUG. Valge Daami aeg ja annavad Haapsalu kammerkoor tehnikaga toetasid kogudust tu edasi lükatud, peeti internetis öökontserdid toomkirikus. ja Canzone. Advendiküünla süü- Plussmeedia meeskond ja ERRi 26.–30. märtsil. 9. AUG. Külas Haapsalu kogudu- tamine ja advenditule jagamine 25. MÄRTS. Küüditamise 71. se teenetemärgi kavaler pastor lipuväljakul. korrespondent Juhan Hepner. aastapäeva mälestuspalvus Haeger. 29. NOV. Kirikuaasta algus. 1. Kolmas samm oli e-leeri- toomkirikus. 20. AUG. Koguduse ekskursioon advendi jumalateenistus toom- kursus. Kursus Zoomi kesk- 6. APRILL. Suure neljapäeva pal- Riiga. kirikus. vuse videosalvestus toomkirikus. 23. AUG. Jumalateenistusel 6. DETS. 25. ja 30. leeriaastapäev. konnas toimis suurepäraselt. 12. APRILL. 1. ülestõusmispüha ja toomkirikus jutlustab Läti 24. DETS. Püha jõuluõhtu. Tagasiside oli positiivne, kuid paasaküünla süütamine Jaani kirikus. luterliku kiriku peapiiskop Jānis Haapsalu piiskopliku vahetust kokkusaamisest 6. MAI. Emadepäeva veebipalvu- Vanags. toomkiriku taaspühitsemise se salvestamine toomkirikus. 24.–26. AUG. Balti piiskoppide 30. aastapäev. tunti siiski puudust. 21. MAI. Kristuse taevaminemise kogu Haapsalus. Pidulik piiskop- 27. DETS. Johannesepäeva KRISTO HÜDSI püha. Lääne praostkonna konve- lik missa 24. augustil. kontsertaktus. EELK HANILA PAULUSE KOGUDUS Kase 2–1, Virtsu, Lääneranna vald, 90101 Pärnumaa, tel 553 0045 (hooldajaõpetaja), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Andrus Eilaste IBAN EE352200001120081940 (Swedbank AS) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15.30 NUKU koor tõi Hanilasse armastust ja soojust

LEMBIT TAMMSALU koguduse õpetaja

Kui aasta algas üsna tavapära- selt, siis juba märtsis lõi võõ- ra nimega haigus COVID-19 kõikjal maailmas tavapärase elu segamini. Linnatänavad ja muidu rahvarohked kohad jäid inimtühjaks. Kui poeriiulite vahel teise inimesega kohtusid, põrkasid justkui kohkunult ta- gasi ja mõtlesid, kas nüüd jäädki haigeks. Keegi ei teadnud, mis saab, mis tuleb. NUKU kammerkoori kontsert Hanila kirikus. LEMBIT TAMMSALU Ka koguduseelu seiskus. Ära jäid jumalateenistused, kiri- tus, et äkki inimesed ei julge liku muusika kui palsami järele. veres oma suvelaagrit, ei ole nad kukohvid ja kodukülastused. kontserdile tulla ja esinejaid on Juhendajate/dirigentide varem Hanila kirikus laulnud. Ametitalitustest toimusid vaid rohkem kui kuulajaid. Reeda Tootsi ja Saale Kreeni Kirik oma kauni interjööri ja hea matused, aga needki toimetati Kui kontserdipäeva õhtu juhatusel andis kammerkoor akustikaga oli koorile meeldiv tavapärasest kiiremini ja väik- kätte jõudis, oli rõõm suur, sest NUKU meeliliigutava ja hinge- avastus. sema hulga leinajatega. koori oli kuulama tulnud kiriku- paitava kontserdi. Ettekandele Aitäh teile, head NUKU laul- Suvi tõi pisut leevendust ja täis rahvast, mis Hanilas ei olegi tulid Uusbergi, Vinteri, Kõrvitsa, jad ja koori juhendajad! Tõite sel- rõõm oli suur, kui selgus, et 17. väga tavapärane. Aasta alguse Purcelli, Ehala, Aimla, Tormise lesse hirmusegusesse aastasse 11 juulil tahab Hanila kirikus anda pikk karantiiniaeg oli jätnud jpt koorilaulud. armastust ja soojust. Olete ikka kontserdi kammerkoor NUKU. inimestesse sügava haava ja Kuigi koor pidas juba ühek- Hanila kirikusse tagasi oodatud Hinges varitses siiski väike kar- inimeste hinged igatsesid vaimu- sandat korda Hanila lähedal Esi- ja teretulnud!

EELK KARUSE MARGAREETA KOGUDUS Kinksi küla, Lääneranna vald, 90130 Pärnumaa, [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Kaido Saak, tel 5691 5347, diakon Meelis Malk, tel 502 1305 Juhatuse esimees Elvira Saat, tel 5569 3821. IBAN EE2301060200645003 (AS SEB Pank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 14 Eriolukord sundis peale oma reeglid MEELIS MALK Pärast eriolukorra lõppu hak- Tänan elektrivõrkude haldajat, diakon Karuse kiriku- kas koguduse elu tasapisi taastu- kes meie muret kuuldes kiiresti kontserdid ma, aga esimese kontsertjumala- ühenduse taastas, nii et saime Sel kevadel muutus kõik 12. • 20.–21. juunil oli kirikus enne teenistuse julgesime pidada siiski kontserdi ära pidada. märtsil, mil vabariigi valitsus pööripäeva palvust pööriöö alles suvisel pööripäeval. Jätsime Teeme küll plaane, aga ainult kontsert, musitseerisid tenor kuulutas välja eriolukorra ja ko- Aivar Kaseste ja Aarne Talvik aga ära traditsioonilise karuse- Tema teab, mis juhtuma hakkab. gudused said peapiiskop Urmas klaveril. päeva tähistamise 13. juulil. Hoidkem siis ikka Jumala ligi, Viilma kirja soovitustega, kuidas • 19. septembril oli kirikus Kohaliku omavalitsuse toe- käigem kirikus ja kalmistul. Hin- Kose kihelkonnast pärit akor- jumalateenistusi pidada. dioniansambli Kortsutaltsuta- tuse abil saime kirikuaia ja selle gede- ja jõuluajal on ilus näha Märtsi keskpaigast 17. maini jad kontsert. Viie akordioni ja ümbruse hoida korras. Kiriku kalmistul küünlamerd. olid jumalateenistused pigem luulega täidetud kava kandis uksed olid avatud ja inimesed, Olen mõelnud, et kui koroo- pealkirja „Uued iilid, värsked palvused koos mõne julge kaas- viisid”. Kõlasid armastatud lood kes tahtsid oma muresid Loojale nasse haigestumine kasvab nõn- teelisega. Eestist Argentinani, kuid uues kurta, said seda teha. da, et teenistusi enam pidada ei Kiriku uksed olid siiski lahti interpreteeringus. Esimene sügistorm 17. sep- saa, võiks jõuluteenistuse pidada • Loodetavasti võime ka selle ja eraviisil sai vaimulikuga aasta ära saata juba tavapä- tembril kukutas mõned puud kalmistul. Oleks tervisele ohutum suhelda. raseks saanud kontserdiga va- elektriliinile ja jättis meid voo- Ka ülestõusmispühad said na-aastaõhtul 31. detsembril. luta. See juhtus just ajal, mil meil oleks teenistusel kordi rohkem. peetud. oli kavas üks suurem kontsert. Agaja hingi eks aeg‒ elavaid anna arutust. ja kalmulisi ‒ EELK KIRBLA PÜHA NIKOLAUSE KOGUDUS Kirbla, Lääneranna vald, 90201 Pärnumaa, tel 511 8419 (hooldajaõpetaja), [email protected], www.eelk.ee/kirbla Koguduse hooldajaõpetaja Illimar Toomet, juhatuse esimees Maie Rein IBAN EE052200001120113326 (Swedbank AS), IBAN EE581010602016036003 (AS SEB Pank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15 Püha Nikolaus, mida kinkida jõuludeks?

ILLLIMAR TOOMET ühele vaesuses perekonnale tema eeskujul kinkide tegemine koguduse õpetaja kõige tuntum. sulanud ühte jõulude tähista- Nikolaus kinkis kolm kotikest misega. Kirbla kirik on pühendatud pü- kulda perekonnale, kus isa ka- Algne vaestele almuste ja- hale Nikolausele (270–343) Bari vatses vaesuse pärast saata oma gamise tava jätkub tänapäeval linnast. Jõulude ajal on Nikolaus tütred lõbumajja, sest ta ei jaksa- jõulukinkide tegemisega lähe- nõutud mees. Just tema eeskujul nud neid ülal pidada. Nikolause dastele ning heategevuslike on hakatud tegema jõulukinke kingitus võimaldas tütardele pul- annetustekampaaniatega. ning temalt, piiskopilt, on jõulu- mad korraldada. Nikolause kolme Küllap on iga inimese lähi- vana pärinud oma algselt sinise kuldset kinki tuletavad meelde ka konnas mõni paar, kellel pulmad kuue. pidamata. Võib-olla on see jäänud Ehkki Nikolause elus oli seik- olevad kolm kuldset kera. tegemata rahapuudusel? Võib-ol- lusi mitme raamatu jagu, on KirblaKuna kiriku Nikolause lõunaaknal surm, vitraažil 6. det- la saaks pühalt Nikolauselt idee, küllap just kinkide tegemine Püha Nikolaus WIKIMEDIA sember jäi jõulueelsesse aega, on mida kinkida neile jõuludeks?

EELK KULLAMAA PÜHA JOHANNESE KOGUDUS Kullamaa, Lääne-Nigula vald, 90701 Läänemaa, tel 5305 5761 (õpetaja), 527 3594 (juhatuse esimees) [email protected], https://eelk.ee/kullamaa Koguduse õpetaja Kari Antero Tynkkynen, juhatuse esimees Ants Lipu IBAN: EE 881010602003964007 (SEB). Jumalateenistus igal pühapäeval kell 11

12 Kullamaa kiriku torni tipus särab taas kullatud rist

KAIRE REILJAN nistajaks, mida räägime oma 11. juuni Lääne Elu, lühendatud lastele ja lastelastele.” Kullakarva tornirist ja -muna olid kirikus Tänavu 5. juunil peetud pühitse- vaatamiseks juba enne teenis- misteenistuse alguseks oli Kulla- tuse algust. Niisamuti sai uurida maa keskuses sõidutee tihedalt lauale asetatud dokumente, mis autodega ääristatud ja kiriku ootasid tornimuna sisse paigal- peaukse ees valmis korvtõstuk, datavasse kapslisse panekut. mis pidi risti ja tornimuna ta- „Optimistlikumad ütlevad, gasi torni tippu viima. Kirik oli et need jäävad sinna kuni kahe- rahvast täis. „Sajandi suursünd- sajaks aastaks,” ütles Kullamaa mus Kullamaal,” kõlas inimeste koguduse juhatuse esimees Ants omavahelises vestluses ikka ja Lipu. Need, kes kapsli kunagi jälle. Lääne-Nigula vallavanem lahti võtavad, leiavad sealt Eesti Mikk Lõhmus täpsustas, et te- Kiriku, Lääne-Nigula vallalehe, gemist on isegi poolteise sajandi Lääne Elu ja Eesti Päevalehe LP suursündmusega, sest viimati viimase numbri, Lääne praost- sai sellist sündmust tunnistada konna ajakirja Scripta Annalia. 1869. aastal, mil vastvalminud Kapslis on veel lühikokkuvõte kirikutorn sai esimest korda torniristi ajaloost, pühitsemis- risti. talituse kava ja annetajate nime- Päeva harukordsust toonitas kiri; koopia Voldemar Thomsoni ka piiskop Tiit Salumäe: „Täna 1869. aastal kirjutatud kirjast, Kuldmuna Kullamaa kiriku tornis on uus, läbimõõt 87,5 cm. 118 cm võime olla ühe sündmuse tun- mis pandi kapslisse, kui vastne kõrge rist on üle kullatud vana. ILLIMAR TOOMET tornikuppel sai risti ja muna. Lõhmus. Suletud kapsli ja piisko- kahjustunud, nii et liitekohad toel. „Annetajaid oli palju, mis 1932 leidsid kirja tornikiivrit re- pi õnnistuse saanud tornimuna joodeti veekindluse tagamiseks näitab, et Kullamaa kirik läheb montinud töömehed. Thomson viisid kirikust välja Rändmeistri üle. Läbivad kuuliaugud paran- inimestele korda,” ütles Salumäe. kirjeldab selles 19. sajandi teise töömehed. dati, kuid need, mis ei olnud Kella 12.30 paiku alustas rist poole eluolu Kullamaal. Kuni töömehed kapslit tor- läbivad, on ristil endiselt näha. tõusu torni tippu ja kui kümme- Kapslisse pandi ka tänapäe- nimunasse kinnitasid ja muna Enne kui Sille Siidirätsep ja kond minutit hiljem rist oma vased ja vanad mündid 1860. torni tippu viisid, rääkis Ränd- Anita Jõgiste said kuuli ja risti kohale sai, tervitasid pealtvaa- aastaist, mil torn ehitati, ja 1932. meistri juht Juhan Kilumets risti kuldama hakata, krunditi ja tajad seda aplausiga. Pidulikku aastast, mil tornikiivrit remondi- ja tornimuna restaureerimisest. värviti need üle. Siidirätsepa meeleolu aitas luua Kullamaa ti. Vanad mündid olid katkisest Mullu kevadel alla võetud vana sõnul kasutati kuldamiseks muusikaseltsi sõprade orkester. tornikapslist viimastel aastatel tornikuuli enam restaureerida 8 x 8 cm suurusi kullalehti, „Kogu see kevad on olnud välja pudenenud ja kiriku ümb- ei saanud, kuid see vana kuul oli mille kullasisaldus on väga teistsugune ning tornimuna ja rusest kokku korjatud. „Üks meister Rein Mõtusele eeskujuks suur – 23,75 karaati. Ühe kulla- risti ülespanek on ka sümboolne, päevakohane asi ka,” ütles Lipu uue tegemisel. kihi panek võttis aega neli tervet tähistades uue aja algust,” ütles ja näitas kirurgilist maski. „Selle Uus, 87,5 cm läbimõõduga tööpäeva, kihte on aga kaks. Lõhmus. Ta lisas, et viimase võiks panna tulevastele põlvede- kuul koosneb 28 siilust nagu Siidirätsepa sõnul on kuldami- aasta jooksul on talle helista- le mõistatuseks.” vanagi. Vana kuul oli raudplekist, ne püha ja rahulik tegevus, mis nud kümmekond inimest, kes Kapslisse läks ka pühitsus- uus on tsingist. Uue kuuli siilud nõuab palju kannatust. on märganud risti puudumist teenistuseks valminud ürik, on kokku needitud 600 roosteva- Risti restaureerimine ja kuuli kirikutornis. „See näitab, et millele andsid allkirjad piiskop bast terasest neediga, vana kuuli valmistamine läksid maksma mingid asjad on nii iseenesest- Tiit Salumäe, Lääne praost Kai- siilud olid kokku joodetud. ligi 21 000 eurot, see summa mõistetavad, et me iga päev neid do Saak, Kullamaa koguduse 118 cm kõrgune rist on Kul- tuli kokku muinsuskaitseameti, ei märkagi, aga kui neid pole, siis juhatuse esimees Ants Lipu ja lamaa kiriku vana rist. Rist oli Soome Raahe sõpruskoguduse, pannakse tähele ja inimesed mu- Lääne-Nigula vallavanem Mikk heas korras, vaid mõni nurk oli Kullamaa koguduse ja annetajate retsevad,” ütles Lõhmus.

Eesti piibel 300: juubeliaasta konverents Kullamaal

10. oktoobril tähistati Kullamaal Konverentsi ettekande pi- esimees Tiit Salumäe mõtiskles Gutsleff oli Kullamaal pastor rahvusvahelist piibliaastat kon- piibli ajaloo üle Eesti kultuuris. aastail 1710–1747 ja tõlkis 1715 verentsiga „Kiri algab kirikust, „Täna jätkame pastori- ilmunud Uue Testamendi eesti rahvas algab raamatust!”. kesdas ungarlasestkõneles teemal �iloloog „Wastne Narva keelde. Piiblipäev algas õpetaja Kari Testamentkolledžist dr kui Szilárd Tartu Tibor kirjakeele Tóth, Heinrich Gösekeni (Kulla- Tynkkyneni hommikupalvusega alustala: mõningaid detaile Eesti väsimatutte Gösekeni, tööd Gutslef�i, ja soovime krahv anda maal 1641–1681) tähtsaim teos 13 Kullamaa kunagiste pastorite, piiblitõlke ajaloost (1686–1905)”. eestiZinzendor�i rahvale ja uue teiste sajandi eelkäijate piibli on 1660 ilmunud põhjaeesti- meie kirjakeele ajalukku märki- Piibliseltsi peasekretär Jaan hiljemalt aastaks 2039,” kinnitas murdeline käsiraamat eesti misväärse jälje jätnud Heinrich Bärenson andis ülevaate rahvus- Salumäe. keele õppimiseks ja 9000 märk- vahelisest piibliaastast 2020 ja Kullamaal on aastaid piib- sõnaga saksa-eesti sõnastik. mälestuskivi juures. piiblitõlkimise seisust. Piibliseltsi lipäeva tähistatud. Heinrich TIIT SALUMÄE Gösekeni ja Heinrich Gutslef�i

EELK LIHULA ELIISABETI KOGUDUS Tallinna mnt 11, Lihula, Lääneranna vald, 90303 Pärnumaa, tel 5691 5347 (õpetaja), [email protected] Koguduse õpetaja Kaido Saak, diakon Meelis Malk, juhatuse esimees Raili Küttmann IBAN EE032200001120076599 (Swedbank AS) Jumalateenistus pühapäeviti kl 11

800 aastat lahingust Lihula linnuse juures

MATI MANDEL ristiusustamine algas teatavasti ajaloolane 1180. aastail. Aastatuhande vahetusel muutus see aga risti- 2020. aasta 8. augustil täitus 800 sõjaks. 1201. aastal oli piiskopiks aastat ühest olulisest sündmu- määratud Albert von Buxhoeve- sest Lihula vanemas ajaloos. Siis den asutanud Riia linna. Sellest toimus lahing Lihula hõivanud linnast sai eestlaste vastaste Rootsi kuninga väe ja saarlaste sõjakäikude peamine lähtekoht. maleva vahel. Peamiselt Saksamaalt värvatud Mida on sellest lahingust 8. augustil tähistati Lihulas ajaloolise lahingu 800. aastapäeva palvuse ristisõdijate organiseerimiseks täpsemalt teada? ja konverentsiga. Et palvusel osales ka Rootsi-Mihkli koguduse õpe- asutati ka Mõõgavendade Ordu. taja Patrick Göransson, peeti palvus rootsi ja eesti keeles. Mälestati 1208. aastal alustati Riiast sõja- Eellugu kõiki lahingus hukkunuid, loeti ette Rootsi Linköpingi piiskopi tervi- käike eestlaste vastu, kasutades Läti ja Eesti ala rahumeelne tus. Esines Lihula segaansambel Ei Või Olla. RIINA SILDVEE seejuures ka eestlastega varem sageli vaenus olnud latgalite Rootslaste suhetest kohalike tähelepanu üksnes Soome risti- lõuna pool tehtud kaevamistel ja liivlaste malevaid. Eestimaa läänlastega pole midagi teada, usustamisele. on leitud isegi mõlema väe sõ- ristiusustamisse sekkusid ka ilmselt ei olnud need vaenulikud. dalaste relvi. taanlased. 1219. aastal oli Taani Rootslased hakkasid Lääne- Mida ajaloolased juba Rootslaste hauad Lihulas on kuningas Valdemar randunud maal rahvast ristima ja kirikuid teavad ja mida mitte? aga seni leidmata. Kui kuninga suure laevastikuga Revala all ehitama. Kuningas käis ära ka Me ei tea, kustkaudu rootslaste poolt kohapeale jäänud roots- (praegune Tallinn), võitnud ras- Tallinnas taanlaste juures, koh- laevastik lahte saabus. lasi polnud mitte 500, vaid kas kes heitluses revalasi ja harjulasi tus piiskop Andreas Sunonisega Eesti juurtega Rootsi arheoloog või 400 või isegi 300, siis isegi ning alustanud piiskop Andreas ning pöördus siis ise Rootsi taga- Jonathan Lindström on avalda- sellise hulga surnute matmine Sunonise eestvedamisel Põh- si. Kuninga vägi jäi aga Lihulasse. nud arvamust, et nad tulid Vormsi oli keeruline. Linnusemäele ja-Eesti ristiusustamist. 8. augusti varahommikul kaudu, kuhu tema arvates juba neid matta ei saadud, sealsel 1220. aasta kevadeks oli kogu maabus Lihula all suur saarlas- 1206. aastal oli tekkinud roots- paepinnal polnud siis kuigi Eesti mandri lõunaosa Riia piis- te laevastik. Saarlased asusid laste asustus; et kuninga vägi sai palju mulda. Siinse kirjutise kopi ja ordu, põhjaosa aga Taani linnust piirama. Rootslased sealt toidumoona ja informat- autor on varem arvanud, et nad kuninga võimu all. väljusid linnusest ja algas väli- siooni ning purjetas siis Lihula võidi matta sinna kanti, kus lahing. Langesid jarl Karl Kurt, alla. Praegu on see siiski vaid asus praeguse Eliisabeti kiriku Rootslaste ja saarlaste piiskop Karl ja kroonika teatel oletus. Vormsi varasema asustuse eelne kirik ja kus mullapind on lahing 500 rootslast. Mõnel üksikul uurimisega pole seni tegeldud. paksem. Uuritud seda ala aga ar- Samal ajal, 1220. aasta kevadel rootslasel õnnestunud põgeneda Lindströmi arvates oli ku- heoloogiliselt ei ole. Mõistatusi või varasuvel, sekkus Eestimaa ningaväe tuumik Ölandilt pärit niisiis veel jätkub. jagamisse ka äsja Rootsi kunin- viia. Varsti tulidki taanlased, professionaalsed sõdalased, Igatahes oli 800 aastat tagasi gaks saanud 19aastane Johan leinasidja taanlastele hukkunud katastroo�ist kristlasi teade ning Eketorpi linnuse garnison. peetud lahing üks Lihula ajaloo Sverkersson. Kuninga laevastik matsid nad maha. Me ei tea veel, kus oli siis tähtsündmusi. maabus Matsalu lahe lõunakal- Rootsi edasisele ajaloole oli Lihula sadam, kas mõisa 2020. aasta 8. augustil tä- dal ja hõivas Lihula linnuse. Ku- all, Kirikuküla rannal või hoopis- histati seda sündmust Lihula ningaga olid kaasas Linköpingi Sealtpeale ei sekkunud rootsla- ki Penijõe tolleaegses suudmes. Eliisabeti kirikus mälestustee- piiskop Karl Magnusson ja jarl sedsellel mitmesaja katastroo�il aasta oluline vältel tähtsus. Eesti Teame, et välilahing toimus nistuse ja Lihula mõisas ajaloo- Karl Kurt. sündmustesse, vaid pühendasid Lihula linnuse juures. Linnusest konverentsiga.

EELK LÄÄNE-NIGULA PÜHA NIKOLAUSE KOGUDUS Nigula tee 1, Lääne-Nigula vald, 90807 Läänemaa, tel 479 6658, [email protected], www.eelk.ee/laane-nigula Koguduse õpetaja Leevi Reinaru, juhatuse esimees Tiina Võsu, diakon Lev Lekarkin, õpetaja abilised Joel Reinaru ja 14 Margus Pootsmaa. IBAN EE491010602004146002 (AS SEB Pank) Jumalateenistus pühapäeviti kl 12 Lääne-Nigula kihelkonna ajaloopäev

TIINA VÕSU Töö koguduses ei olnud alati I maailmasõjast naastes jät- kerge, oli neidki, kes talle vastu kas ta tööd Taebla algkooli ju- Lääne-Nigula kihelkonna ajaloo- töötasid, mitu korda tahtis ta hatajana. päeval 6. septembril meenutati tagasi Võrumaale minna. 1923 valiti ta Lääne-Nigula meie kogudusele ja kogukonnale Pohlametsa mäletatakse hea kiriku köstriks, seda ametit olulisi töötegijaid ning Vaba- sõnaga, ta külastas sageli oma pidas ta 40 aastat. dussõja ausamba avamise 90. koguduse liikmete kodusid, sõi- Köstrina sai Andre ameti- aastapäeva. tis jalgratta ja hiljem mopeediga, pinna, Köstri talu, mis muutus 4. septembril möödus 120 seljas pikk tolmumantel. Tervise kohalikuks vaimuelu keskuseks, aastat Lääne-Nigula koguduse halvenedes jäi ta 1982 pensio- kuhu leidsid tee Ernst Enno, õpetaja Friedrich Pohlametsa nile. Igavikku lahkus Pohlamets Ants Laikmaa, Madis Küla-Nur- sünnist. Sellest tegi pikema 3. märtsil 1987 Hiiumaal hool- mik jt. ettekande piiskop Tiit Salumäe. dekodus. Maetud Lääne-Nigula Ado Andre 2 × ERAKOGU Ado Andre suri 11. augustil Fr. Pohlamets sündis Võ- kirikuaeda. 1969 ja on maetud Tallinna Ra- rumaal. Lääne-Nigula õpetaja humäe kalmistule. kohale kandideeris ta 1931. Köster Ado Andre Konverentsil meenutati ka aastal. Kui ta oli proovijutluse Köstri ja koolijuhi Ado Andre Lääne-Nigula kiriku juures 14. pidanud, läks Nigula rongijaama sünnist möödus 140 aastat. septembril 1930 avatud Vaba- teadmisega, et tagasi ta ei tule, Temast kui oma vanaisast rääkis dussõja mälestussammast. siin nii lage maa. ajaloolane Leho Lõhmus. Päeva lõpetas ringkäik Lää- Rong aga sõitis peatumata Ado Andre sündis 27. veeb- ne-Nigula kirikuaias, kus ko- mööda, ta ei teadnud, et pi- ruaril (ukj) 1880. Pärast peda- duloolase Saamo Heldemaga danuks käega märku andma. googiliste kursuste lõpetamist käidi läbi ajalukku jälje jätnud Hiljem rääkis, et see oli märk Sindi ministeeriumikooli juures inimeste hauad, neile süüdati Jumalalt ja tal tuleb siia jääda. sai temast 1899 Võnnu vallakooli mälestusküünlad. Oleme tänu- Nii ta jäigi – 51 aastaks. õpetaja. Friedrich Pohlamets likud neile! Kroonika 3. JAAN. Vabadussõjas võidelnute 23. JUUNI. Võidupüha palvus mälestuspäeva palvus. kirikus ja Vabadussõja ausamba 5. JAAN. Soomest Rahu Sõna juures. jutlustajad jumalateenistusel. 24. JUUNI. Surnuaiapüha Leedi- 2. VEEBR. Kontsertjumalateenis- külas ja Vedras. tus, Ekklesia koor Tallinnast. 6.–9. JUUNI. Life-laager Taebla 16. VEEBR. Koguduse nõukogu koolis, jumalateenistus kirikus. koosolek, jumalateenistusel jut- 13. AUG. Pastoraadi katuse II lustas EKBL pastor Eenok Palm. etapi remondi lõpp. 20. VEEBR. EELK koguduste ja 20. AUG. Taasiseseisvumispäeva Lääne-Nigula valla ümarlaud. palvus kirikus. 23. VEEBR. Eesti Vabariigi 102. 30. AUG. Hõbeleer, teeliste kiriku aastapäeva jumalateenistus, Ees- projekti lõpetamine, kirikukohv. Piia Stambergi loominguõhtu Lääne-Nigulas. ERAKOGU ti Rahvusmeeskoori kontsert. 3. SEPT. EELK koguduste ümar- 13. MÄRTS. Algas koroona eriolu- laud Lääne-Nigula vallaga. kord, jumalateenistusi jm tegevust 6. SEPT. Ajaloopäeva konverents Loomingu- ja palveõhtu ei toimu. kirikus. 18. MÄRTS. Palvus kirikus ja 26. SEPT. „Maale elama” päev, kirik Lääne-Nigula kirikus oli 17. kontserdil esitati, olid tõesti kellade helistamine. tuttavaks mitme meelega. oktoobril loomingu- ja palve- südamlikud ja liigutavad. 25. MÄRTS ja 1. APR. Palvus kirikus. 4. OKT. Algas pühapäevakoo- 5. APRILL. Videoülekanne palmi- liaasta. õhtu, kus koguduse liige Piia Kontserdi teises pooles puudepüha palvusest kirikus. 11. OKT. Lõikustänupüha jumala- Stamberg esitas koos bändiga oli aeg palveks. Võis süüdata 12. APRILL. Videoülekanne: üles- teenistus, koguduse koosviibimi- esimest korda enda kirjutatud küünlaid kiriku ukse juures, tõusmispüha ristitee, palvus. ne; koguduse esindus Kuressaare kogudusel külas. lugusid. Kontserdil kõlas küm- valmis olid ka eestpalve abi- 10. MAI. Emadepäev, jumalatee- nistused kirikus jälle lubatud. 17. OKT. Loomingu- ja palveõhtu me laulu, need on Piia pühen- lised. 1. JUUNI. Algas pastoraadi katu- kirikus. danud ja kirjutanud Jumalale Pärast kontserti oli kaetud se II etapi remont. 25. OKT. Misjonipüha, külas Tema ülistamiseks. Laulud on teelaud, külalised said korral- 5. JUUNI. Algas teeliste kiriku kaplan Peeter Paenurm ja misjo- suvine projekt. när Liisa Rossi. valminud palves lootusega, dajate ja esinejatega veel koos 13. JUUNI. Pühapäevakooliaasta 19. dets. Pühapäevakooli jõulu- et nad puudutaksid kuulajaid osaduses olla. lõpetamine. puu. ja sütitaksid neis usuleegi. LILLI ORAV 21. JUUNI. Külas misjonär Tero 20. DETS. 4. advent, jumalatee- nistus, koguduse koosviibimine. Laulud ja tunnistused, mis koguduse noortejuht Ruotsala.

EELK MARTNA PÜHA MARTINI KOGUDUS Martna, Lääne-Nigula vald, 90601 Läänemaa, tel 5809 3633 (õpetaja) Koguduse hooldajaõpetaja Küllike Valk, juhatuse esimees Anu Huusi 15 IBAN EE051010602003962009 (AS SEB Pank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 13 Martna sügislaat pakkus hinge- ja ihukosutust

KÜLLIKE VALK kätte, maitses ikka ülihästi ja sai koguduse õpetaja peaaegu otsa. Suure töö laadaliste kokku- Kaua oodatud rahvakogunemi- kutsumisel tegi kohalik talunik ja ne sai Martnas toimuda alles väiketootja Indrek Urbas. Kogu- sügisel, mil 10. oktoobril löödi duseliikmed Hardo Söderholm, kirikuesisel parkimisplatsil valla Anu Raagmaa ja Reelika Toom sügislaat. Et kevadine rohevahe- aitasid nõu ja jõuga. Laada ajal tuslaat jäi koroonahirmus pida- oli kogudusemajas avatud ka mata, saime kevadise ja sügisese diakooniamüük, sinna oleme laada ühte liita ning pidada maha toonud uut kaupa Eesti Uuska- Martna suurlaada. sutuskeskuse abiga. Diakoonia- Oleme kaubelnud laadal kõi- müügi perenaine on Sirje Sannik. gega hobusesõnnikust õunteni, Martna sügislaat. KOGUDUSE FOTOKOGU Külalised Tallinna Kaarli ko- aga sel aastal on teisiti. Ei olnud gudusest tõid külakostiks hulga laadal müügil ühtki õuna ja Müüjaid oli teisigi. Kaubeldi lahtunud vihmasadu, soe kuldne ilusat ansamblilaulu. Kaarli hobusesõnniku ostuks sõlmiti käsitöö ja hoidistega, suitsu- sügispäike ja lustlik laadamuu- koguduse noorteansambel Maa- kokkuleppeid, nii et kaup anti üle liha ja -vorstiga, keraamika ja sika, mida aitas valida Heveli rian Toompere juhatusel esitas väravamüügil otse tootjalt tarbi- kartuliga. Taas olid lapsed ko- Veersalu. Tõmbenumber oli ka Eesti heliloojate loomingut, jale. See-eest üllatasid Hagerist hapeal omakasvatatud tomatite traditsiooniline laadasupp. Ko- spirituaale, rahvamuusikasea- pärit Pai pagari kohupiimarullid, ja paprikatega. Müügiks läks ka halike seas levis veel enne laada deid. Kontsertmeister oli Kaarli plaadikoogid, pirukad ja saiad; koorem mitmesuguseid taimi ja algust nali, et supisöömiseks koguduse kontsertkoori dirigent ka lapsed, kes tõid müüki oma istikuid. tuleb võtta kaasa oma nuga ja Pärtel Toompere. küüliku. Pesakond ei mahu enam Laadaliste tuju hoidsid üleval kahvel, sest supp on ju nii tihe. Kohtumiseni Martna kevad- lihtsalt puuridesse ära! just selleks hommikupoolikuks Sel korral sai supi ka lusikaga laadal! Ackermanni rahvas tegutseb taas

KÜLLIKE VALK vustasid projekti, mis algas EELK juuksed ja silmad. Uurijad jäid koguduse õpetaja esinduskirikus Toompeal. samuti rahule. Martna kirikus Kui töörühm teada andis, olevad Ackermanni taiesed on Kolme aasta eest saime kutse et edasi algavad uuringud juba heas korras ja sondeerimisel tulla Tallinna toomkirikusse, et maakirikutes, hõiskas Martna leitud värviküllus tegi rõõmu saada aimu suurest kunstiajaloo rahvas: „Järgmine peatus – Mart- neilegi. uurimistööst – Toompea meistri na!” 2017. aasta mais uuriti ja Nüüd on Martna kirikust Christian Ackermanni töödest sondeeriti Martna kiriku skulp- Tallinna Niguliste muuseumisse Põhja- ja Lääne-Eestis. tuure, vaadeldi neid lähedalt ajutisele hoiule antud viis kuju. Väikese Martna koguduse ja kaugelt. Puidust skulptuure Ackermanni tööde näitus esindajatena olime üllatunud tulid uudistama Martna lapsed avatakse 5. ja külastajatele 6. ja elevil, et meiegi kirikus on ja täiskasvanud, sest tavaline novembril. suure kunstniku imetlusväärset kirikuline ei saa neid kujusid nii Avatuks jääb see järgmise loomingut. Tiina-Mall Kreem lähedalt ju mitte kunagi vaadata. aasta kevadeni. Tallinna näitusel Altariseinalt võetakse maha Moosese kunstimuuseumist ja Hilkka Lapsed said arvata, mis värvi on aardeid ka Lihula ja Karuse kuju, et viia see Niguliste kirikusse Hiiop kunstiakadeemiast tut- võiksid olla tegelaste riided, kirikust. näitusele. KOGUDUSE FOTOKOGU

EELK MIHKLI MIIKAELI KOGUDUS Mihkli, Lääneranna vald, 88421 Pärnumaa, tel 5305 5761 (õpetaja), mihkli@eelk, www.eelk.ee/mihkli Koguduse õpetaja Kari Tynkkynen, diakon Meelis Malk, juhatuse esimees Targo Pikkmets Koduleht: https://mihkli.eelk.ee/, koguduse Facebook: Mihkli Miikaeli kogudus IBAN EE53101090200832007 (AS SEB Pank). Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14 Kari Tynkkynen: õpetaja on vaid 16 telefonikõne kaugusel

TRIINU PIKKMETS REET PIKKMETS

1. juunist on Mihkli Miikaeli koguduse õpetaja Kari Antero Tynkkynen.

Palun räägi natuke endast. Olen sündinud 1966 Ida-Soomes Savonlinnas, seal käisin koolis Kari Tynkkynen pälvis mullu Haapsalu koguduse teenetemärgi, sellest sügisest teenib ta Mihkli ja ja läksin 18aastasena Helsin- Kullamaa kogudust. ARVO TARMULA gisse noortetööd õppima. 1989 hakkasin oma praeguses Turu kolm aastat. Minu ülesanne oli Ütlesin: hea küll, kui meie misjo- tagasi tulin. Teine tore asi on, Miikaeli koguduses noortetööd noortetöö koordineerimine ja niselts saadab, siis tulen. Teeni- et Turu Miikaeli on Mihkli sõp- koordineerima. diakooniatöö. Olin ka piiblikoolis singi Ridalas ja Martnas aastani ruskogudus, mõlemad peaingel 1994 tulin esimest korda Ees- õpetaja, seal käisid need, kes 2014. Miikaeli nimelised. Hea on ka, et tisse – Mihkli koguduse juurde, tahtsid kirikuõpetajaks saada. Siis olin paar aastat Paides Mihklis on juba varasemast ajast olin diakonina Gustav Maaranna Esimese koguduse sain ka- ja 2016 läksin Soome tagasi. tuttavaid inimesi. abiline. Mõne kuu pärast, kui lurikülas Chanyanyas. Mõtlesin, Nüüd olen 1. juunist Mihkli ja Olin kunagi mõelnud oma elu Lihula õpetaja Endel Apsalon et Jumalal on hea huumorimeel, Kullamaa koguduse õpetaja, nõnda, et teen Soomes sisemisjo- mujale läks, anti mulle ka Lihula saadab kalaallergilise kirikuõpe- misjonäri lähetusleping on mul nit ja välismaale ei lähegi. Enda kogudus teenida. taja kalurikülla. neljaks aastaks. meelest ma keeli ei oska ja võõ- 1995 jätkasin tööd Turus. Sambiast tulin ära 2005. raid kohti ka ei tunne. Siis andis Pärast ema surma läksin 2001. Praegune piiskop Tiit Salumäe Ja jälle Mihklis! Jumal mulle Eesti südamesse. aastal misjonikursusele. Tahtsin oli siis Läänemaa praost, käis On väga hea meel, et saan Mihk- Ütlesin Jumalale: kui kutsud, minna Aafrikasse tööle. Lõpuks mul Sambias külas ja ütles, et lis teenida. See oli minu esimene siis anna mulle keel ja vajalikud olingi Keenias ja Sambias kokku Läänemaale on õpetajat vaja. kogudus, kuhu Eestis 26 aastat oskused. Tema on seda teinud ka. Millega tahad Mihkli kogu- on meile kõigile andnud, võiksid olen pühapäeviti kaks korda leplikkust ja andeksandmist. duses esmajoones tegelda? inimesed kasutada kiriku ja kuus ja iga kolmapäeva hom- Üks unistus on elada suures Kui me laste ja noortetööd ei tee, kogukonna heaks? mikul on pastoraadis õpetaja pastoraadis, kus kassil on ruumi kust meie kirikulised tulevad? Tahaksin olla terve kogukon- vastuvõtt. joosta. Kui läksin Sambias noorteõh- na kirikuõpetaja, vanemate ini- tut pidama, ostsin jalgpalli, meste ja noorte õpetaja. Et need, Kas sul on elus eesmärke, Mida öelda inimestele, kes siis oli tuhat noort kohal. Mis kes ea või muu takistuse poolest unistusi? kirikusse harva juhtuvad? on see pall siin Eestis, et saak- ei saa kirikusse tulla, võiksid olla Mu süda jäi Aafrikasse, aga suhk- Inimesed võiksid tulla kirikusse sime rahva liikuma? Kuidas kogudusega ühenduses. Näiteks ruhaiguse pärast ei saadeta mind ka muul kui ainult jõulude ajal. olla selline kirik, mis huvitab saaks õpetaja kodukülastustel enam nii kaugele tööle. Unistusi Vaadata, mida kirik pakub, tut- paljusid, et igaüks tunneks – ta armulauda jagada, sünnipäeva- peab ikka olema. Kas need täitu- vuda õpetajaga. Õpetaja oskab on teretulnud, mitte et kirik del õnnitleda ja külastada neid vad, on juba teine asi. Mul on üks rääkida ka muudel teemadel puudutab vaid üht osa rahvast, koguduse poolt. valge kass, Mamma nimi. Kena, kui ainult usuasjadest. Ja nagu meenutades pigem kinnist klu- Elan Haapsalus, aga mis sel- aga tugeva iseloomuga. Sobib juba ütlesin – õpetaja on ainult bi? Kuidas andeid, mida Jumal lest! Helistada saab alati. Mihklis kirikuõpetajale, saan õppida telefonikõne kaugusel.

Pikavere palvemaja 190 FACEBOOK Nagu ikka augusti esimesel pü- hapäeval, tänavu siis 2. augustil, tähistasime Pikavere palvemaja aastapäeva 190 aastat tagasi ehitatud palvemajas. Kui viimastel aastatel on aas- Pikavere palvemaja 190. aastapäeva tähistamine 2. augustil. FACEBOOK

siis seekord oli rahvast üllatavalt kuulasime tervitusi ja sõnavõtte päevi, pane tähele aastaid põl- rohkesti,tapäevalisi lähedalt olnud 20‒25ja kaugemalt ringis, külalistelt teistest EEVK palve- vest põlve! Küsi oma isalt, et ta Kirikukontserdid tulijaid üle 50. majadest ja mujalt ning muusikat jutustaks sulle, oma vanadelt, • 1. okt. „Sügis orelihelidega Alustasime päeva jumalatee- Blowersite pereansamblilt Elual- et nad räägiksid sulle!” See salm Mihkli kirikus”. Esines or- ganist ja helilooja Toomas nistusega, teenis õpetaja Kari likas. Oma osavõtuga rõõmusta- oli mitme aastapäeval kõnelnu Trass. Tynkkynen. 2020. aasta jaanuaris sid meid ka praost Kaido Saak ja mõtete aluseks. See tuletab • 17. juuli. „Fantasia rustica”. igavikku lahkunud usuõde El- piiskop Tiit Salumäe, kes andis meile meelde Jumala armastust Ines Maidre orelil, Leena 17 Laas viiulil. viine Niitu mälestasime lauluga Silvi Lootsmannile üle EELK au- patuste inimeste vastu, et Jee- • 7. juuni. Kontsert sarjast „Noa laev”, mida ta ise tavatses kirja pikaajalise ustava töö eest sus Kristus on meid kõiki oma „Mu süda, ärka üles”. Maris palvemaja aastapäevadel laulda. koguduses ja palvemajas. ristisurmaga päästnud patust ja Lend (fl ööt ja orel), Tatjana Timofejeva (sopran). Lõunat jagasid tublid perenai- 2. augusti loosungisalm 5Ms hukatusest. sed Aino, Laidi ja Tiina. Seejärel 32: 7 ütleb: „Meenuta muistseid SILVI LOOTSMANN

EELK MÄRJAMAA MAARJA KOGUDUS Pärnu mnt 26, Märjamaa, 78301 Raplamaa, tel 511 8419, [email protected], www.eelk.ee/marjamaa Koguduse õpetaja Illimar Toomet, juhatuse esimees Neeme Laurits Kantselei avatud K, N kl 10–13 IBAN EE942200221045598835 (Swedbank AS), EE651010802004844007 (AS SEB Pank) Missa pühapäeviti kl 11, kolmapäeviti kl 18.30, esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kl 7.30 Kriisiajal jumalateenistused ära ei jäänud

ILLIMAR TOOMET Sellises olukorras tasub meel- olukorda, mille kohta Issand tavapärasel jumalateenistuse koguduse õpetaja de tuletada, mis teeb kirikust küsib, kas Ta tagasi tulles „leiab toimumise ajal nii pühapäeval kiriku. Oleme ekklesia, Jumala usku maa pealt” (Lk 18: 8). Kirik kui ka argipäeviti, kuid kohaletu- Foto Roomas üksi üle väljaku poolt kutsutute kogu. Ka eesti- peab saama kirikuks, olema kirik lija leidis eest missa. Tavapärase kõndivast paavst Franciscusest keelne sõna „kogudus” tuletab ja jääma kirikuks alati, püsivalt, paarikümne osaleja asemel ko- oli üks meeldejäävamaid pildilisi meile meelde vajadust reaalse kõikide tema kätte usaldatud gunes pühapäeviti kümmekond elamusi kevadisest pandeemiast. kokkusaamise järele. Issand armuvahenditega – mitte mingit inimest, kes istusid kirikus üks- See oli pärast 4. sajandi algust on tõotanud olla omadega iga miinimumprogrammi järgides teisest eraldi ja armulauale tulid esimene kord, kui ülestõusmis- päev kuni maailmaajastu lõpuni ega alles siis, kui peaksid tulema ühekaupa. pühal ei peetud Roomas avalikku (Mt 28: 20). See ei tähenda, et jälle paremad ajad. Küllap olid kevadel, kui leviva missat. Ka Eestis olid pühakojad „vahepeal mitte, aga lõpus jälle”. Ilmselt ei olnud Märjamaa haiguse toime oli alles tundma- paljudes paikades suletud, kiri- Kirik ei saa ennast „pausile” kogudus ainuke, kus ei jäetud ära tu, ettevaatusabinõud paljuski kulised said jumalateenistustel panna. Kui ta seda endale siiski ühtki missat. Avalikult teatati ki- kohased. Nüüd oleme kogemuse osaleda interneti vahendusel. lubab, asetab ta ennast teadlikult riku lahtiolekust palvetamiseks võrra rikkamad. Märjamaa kiriku lühter sai oma kohale tagasi

ILLIMAR TOOMET ILLIMAR TOOMET Jõulusõime juures on Kairi Paun- koguduse õpetaja maa (vasakult), Hele Ueson, Riina Toomet ja Virve Toimetaja. 5. märtsil tõsteti oma kohale tagasi Märjamaa kiriku reno- Jõulusõim veeritud lühter. Kiriku keskel asuv valgusti torkab silma tava-

Püha Franciscus Assisist on tea- pärasest erineva kujuga. Eriline daolevalt esimese jõulusõime on ka lühtri lugu. „autor”. Aastal 1223 Kesk-Itaalias Enne Teist maailmasõda Greccio ühes koopas loodud pilt oli Märjamaa kirik Läänemaa koosnes sõimes lebavast Jeesus- üks eesrindlikumaid: esimene lapse nukust, elavast härjast ja elektrivalgustus ja esimene eeslist. Franciscuse igatsus oli elektriküte Läänemaa kirikutes, lokkava mammonakultuse keskel uus orel. Kogu see ilu ja uhkus, tuua jõulupühal esile vastsün- rääkimata Christian Ackermanni dinud Õnnistegija. Jah, tõesti, meisterdatud altariseinast hävis kaheksa sajandi tagust kristlikku sõjatules 1941. Sõja ajal suudeti Itaaliat vaevasid samad hädad, mis paigaldada ajutine katus, kuid tänapäeva postkristlikku Eestit. kirik jäi aastateks tühjaks. Kogu- Jõuludeks 2019 valmis jõulu- dus käis koos vennastekoguduse sõim ka Märjamaa Maarja kirikus. palvemajas. Uuemad ajad saabu- Kui Jeesuslapsena kasutati valmis- sid pärast Stalini surma 1953. nukku, siis elusuuruses Maarja ja Uues, pisut vabamas õhkkonnas Joosepi kujude ja sõime valmis- sai võimalikuks kiriku taastami- tamine nõudis tegijailt – Riinalt, ne. Koguduse oma vahenditega Virvelt, Helelt, Reedalt, Kairilt ja ja riigipalgal olnud asjatundjate Juhan Puusepp paigaldab lühtrit. ILLIMAR TOOMET Martinilt – päris palju nuputamist nõul sai kirik 1956–1958 tagasi 18 ja näpuosavust. Jõuluõhtul aga oma väärika – ehkki mitte endi- le ehitas kiriku taastamist juhti- Puusepa käe all valgusti puhas- tervitas kirikulisi ehitud kuuse se – ilme. Loomulikult ei saanud nud koguduse õpetaja Hartvig tati, paigaldati uus juhtmestik kõrval ka Püha Perekond. taastada 17. sajandi altariseina, Helilaid aastail 1960–1962 uue ja elektriküünlad. Tööks koguti Märjamaa kiriku jõulusõim ei selle asemele seati Viru-Jakobi oreli. Ühe hinnalise kingituse sai annetusi, toetajate hulgas oli ka ole veel valmis. Järgmistel aas- kirikust pärit altarisein. Ka 19. kogudus 1959. aasta leerilastelt. omaaegseid leeritatuid ja nende tatel ootavad tegemist karjased sajandil valminud ja kirikuruu- Toona leeris käinud 62 kon- järeltulijaid. ja kuningad, laudaloomad, kaa- mis domineerinud kahekordsed Märjamaa kirikus on see juba melid ja inimlikud kingid: kuld, rõdud taastati peaaegu kolm lühtri. Ajaloolaste hinnangul on teine lühtri taastamine, aasta viiruk ja mürr. Kõige keskmes korda väiksemana, nii said pa- see�irmeeritavat valminud 19.kinkisid sajandi kirikule teisel tagasi võeti samasugune töö on taevane kink – Õnnistegija remini nähtavaks kiriku suu- poolel. ette kooriruumi lühtriga. Algaval Jeesus Kristus. repärased siseproportsioonid. Tänavu võeti ette lühtri re- talvel on kavas jätkata kiriku ukse ILLIMAR TOOMET Tulekahjus hävinud oreli aseme- noveerimine. Meister Juhan juures oleva lühtri korrastamist.

EELK NOAROOTSI PÜHA KATARIINA KOGUDUS Pürksi/Birkase küla, 91201 Noarootsi, Lääne-Nigula vald [email protected] , http://www.eelk.ee/noarootsi, FB-s Noarootsi kogudus Koguduse hooldajaõpetaja Leevi Reinaru (tel 5649 8724), juhatuse esimees Tiiu Tulvik (tel 5904 5949) IBAN: EE862200001120110413, BIC: HABAEE2X Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14 Noarootsi kirikus, kuu 4. pühapäeval kell 16 Rooslepa kabelis Tänavu oli kõik teistmoodi

TIIU TULVIK rootsi kiriku uksed olid lahti ka riigis. Norlén kohtus Noarootsi oli ka Noarootsi legendaarsest juhatuse esimees nõukogude ajal, aga tänavu oli gümnaasiumi õpilastega. Noa- kirikuõpetajast Sven Danellist. kõik teistmoodi. Kirikute uksed rootsi kiriku ja pastoraadi juures 20. veebruaril tähistasime Eesti Ilusa ja lihtsa numbriga 2020. olid kinni. ootasid kõrge külalisega kokku- Vabariigi aastapäeva koos Noa- aastaks olid meil kõigil oma 14. veebruaril külastas Lääne- saamist kohalikud eestirootslased rootsi koolidega. Pürksi kultuu- mõtted ja plaanid, aga keegi ei maad ja Noarootsit Rootsi parla- ja koguduse juhatuse liikmed. rimajas oli aktus ja käsitöönäitus. osanud arvata, et sellest tuleb mendi spiiker Andreas Norlén, ku- Spiiker oli huvitatud kohalike elu- Pidasime palvuse ja viisime lilled üks väga teistmoodi aasta. Noa- ninga järel tähtsuselt teine mees olust, koguduse tegemistest. Juttu Vabadussõja ausambale. Siis tuli koroonaviirus ja eriolu- kord. Õnneks tohtis õues liikuda ja toimetada. Märtsi lõpus saime muinsuskaitseameti toetuse ja Heiki Hanso abiga Noarootsi ki- riku ümbert maha võtta ohtlikud puud. Surnuaia vanad, uhked hauaplatsid ei ole enam puude varju peidetud ja kui valgeks ning avaraks muutus kirikuaed! Jumalateenistusi pidada ei tohtinud, aga hea, et meil on digiajastu. Saatsime koguduse liikmetele meilitsi videotervitusi ja -palvusi. Panime need ka kogu- duse Facebooki-lehele. Huvitav oli jälgida videovaatajate arvu – Arborist Heiki Hanso abiga võeti Noarootsi kiriku ümbert maha ohtlikud puud. FACEBOOK see oli palju suurem, kui tavaliselt on pühapäeviti kirikus inimesi. Et viirus hakkas vastu suve pidasime 12. juulil kontsertpalvu- 26. septembriks plaanisime Mullu käisime külas Esbo taganema, sai pastoraadis taas se Rooslepa kabelis ja mõtlesime Noarootsi koguduse osalemist rootsikeelsel kogudusel, kellega avada Noarootsi infopunkti, lahti Rootsi sõpradele Riguldi-Noaroot- „Maale elama” päeval, kuid on meil aastaid tore koostöö. oli ka käsitööpood Hein. Tänavu si kodukandiühingust. see jäi tavapärasel viisil pida- Sellel suvel oli nende kord meile oli väga palju külastajaid Eesti 29. augustil oli koos suvelõ- mata. Lõpetasime Noarootsi külla tulla, aga see jäi koroona- eri paigust. pulaadaga juba viiendat korda kandi „Maale elama” päeva puhangu pärast ära. Üle kümne aasta on Noarootsi kirikuseiklus. See on muutunud siiski – Nõva ja Saue kiriku- Palju aastaid on 23. juunil kogudus ja Riguldi-Noarootsi väga populaarseks. Kirikuseikle- koor andsid Rooslepa kabelis toodud võidutuli Vabadussõja kodukandiühing teinud koostööd. jaid oli Noarootsi kirikus Haapsa- ühiskontserdi. ausamba juurde, kuid tänavu oli Igal aastal juuli alguses korral- lust, Noarootsist ja Valgast. Kiriku- Mida see eriskummaline aas- see küsimärgi all. Õpetaja Leevi davad eestirootslased Roosle- seiklejad saavad tutvuda kirikuga, ta meile õpetas? Kindlasti seda, Reinaru otsustas siiski, et teeb pas oma kodukandinädala, mille saavad teada, mida tähendavad kui vajalikud on päris kohtumi- võidupüha puhul palvus-mee- juurde käib ka kontsertpalvus kirikutekstiilide, sh kirikuõpetaja sed ja päris suhtlus; kui suur nutushetke. Pärast said kõik Rooslepa kabelis. Sel suvel läks tei- rõivaste värvid, mis on armulaud, väärtus on päriselt kellegagi koduse jaanilõkke süütamiseks siti – eestirootslased ei pääsenud kuulata kiriku helisid, otsida kiri- kokku saada. Püsigem terved ja tuld kaasa võtta. oma kodukohta. Sellele vaatamata kus olevaid asju/esemeid jne. olgem hoitud! 19

EELK NÕVA PÜHA OLEVI KOGUDUS Nõva, Lääne-Nigula vald, 91101 Läänemaa, tel 521 8467 (õpetaja), 5621 4381 (juhatuse esimees) [email protected], http://nova.eelk.ee/kogudus Koguduse õpetaja Peeter Krall, juhatuse esimees Silja Silver, jutlustaja Aino Aarniste IBAN EE702200001120116909 (Swedbank AS). Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 11 Nõva Püha Olevi kiriku uus hingamine

PEETER KRALL naistepoolel, erinevalt meeste koguduse õpetaja pinkidest, on siiani seljatoeta. Uue näo sai kirik 1971. aastal, Nõva kiriku täpse vanuse üle mil seinad ja lagi kaeti vineeri- on palju vaieldud. Kirikuhoone tahvlitega ning põrand puitkiud- seinte dendrokronoloogilise plaadiga. Nii püsis kirik rohkem uuringu kohaselt on pühakoja kui veerand sajandit. seinapalgid raiutud 1750. aasta 2012. aastaks olid kiriku talvel. Kirikusaali seinte algselt kandekonstruktsioonid defor- lihtne, vooderdamata ja värvima- meerunud ja katus lekkis. See ta rõhtpalkidest lahendus püsis aasta oli pühakoja ajaloos pöör- sellisena sajandi ning kaeti alles depunkt – algas põhjalik restau- 19. sajandi lõpul ümberehituse reerimine. Töid asus teostama ajal õhukeste siledate laudadega. Nõva kiriku idakülje aknaid kaunistavad Eestis ainulaadsed paber- OÜ Rändmeister, kiriku poolt sai Samast ajast pärinevad ka tänini vitraažid, nende restaureerimine tõi tegijaile muinsuskaitseameti eestvedajaks koguduse esimees säilinud altar ja kantsel, orelirõ- aastapreemia. ILLIMAR TOOMET Silja Silver. Esmalt saadud rahas- tuse toel proteesiti seinte alumi- akendes. saali kohal tõsteti see kõrgemale, pääsesid vaid lõhestatud ja see- sed raiekorrad ja restaureeriti du Pühakojaning pabervitraažid ehitusaegne idaseina lagi et orel rõdule ära mahuks. Inter- järel kirvega tahutud palkidest tornikiiver. Aastail 2014–2015 säilis vaid altariruumi kohal, jööri põhjalikust uuendamisest põrand ning kirikupingid, mis restaureeriti katusekandmik, löödi ja tõrvati uus laudkatus. mis vajusid käimisel, tõsteti üles damist vee ning rohelise seebiga. terviklikult korrastatud ning 2018–2019 parandati ja värviti ja kinnitati tihendatud alustala- Suurt tähelepanu pälvisid südamega hooldatud kirikus. fassaadilaudis. dele. Nii seina- kui ka laelaudis lõppeval aastal kirikuhoone Nõva kiriku ennistustöö käi- Kui restaureerimise ajal plaa- puhastati pealmisest kriidivär- idakülje aknad. Neid kaunis- gus teostus seal terviklik ja did eemaldati, sai nähtavaks ruu- vist, sügavamaid lauakonarusi tavate, Eestis ainulaadsete pa- tasakaalustatud interjöör, mille mi ajalooline interjöör. See mõjus tuli puhastada skalpelliga, käsit- viimistlus on eksponeeritud veenvalt tervikliku ja valmina. si. Üldpuhastusest jäänud tolm tõi tegijaile muinsuskaitseameti rõhutatult ajaloolisena. Koguduse soovil loobuti suures ja valkjas värvikirme eemaldati bervitraažide restaureerimine Kuningas Saalomon on öel- osas interjööri projektijärgsest seintelt taignakummiga. valmistatud kahe klaasikihi nud: „Kui Issand ei ehita koda, kujundamisest, avatud pindadel Põhja- ja lõunaseina akende, vaheleaastapreemia. pandud imeõhukesest,Vitraažid on tühja vaeva näevad siis ehita- otsustati teha vaid hädavajali- aknalengide, aknaavade raamis- ajahamba toel juba peaaegu jad temaga.” (Ps 127: 1) Nõva kud parandused ja värvimine. tuse ja siseuste lengi värvimisel tolmuks muutunud paberist. pühakoja juures on Issanda Liigniiskusest pehastunud seina- lähtuti projektis antud värvidest. Nende korrastamine oli kon- ligiolu ikka lähedal ja tunneta- lauad või lauaotsad asendati va- Põranda viimistlemisel loobuti servaatoreile tõsine proovikivi. tav olnud. Koguduse sügav tänu nade laudadega. Põrand oli heas vahatamise või õlitamise mõttest Eeskujulikult konserveeritud Temale ja kõigile Tema maistele korras, kuid osa põrandalaudu, ja otsustati jätkata põranda hool- abilistele!

vitraažid säravad nüüd taas EELK PIIRSALU KOGUDUS Piirsalu, Lääne-Nigula vald, 90902 Läänemaa, [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Peeter Krall (tel 521 8467), juhatuse esimees Maie Hinno (tel 5691 6726) IBAN EE222200001120167631 (Swedbank AS) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 13.30 Õhus on häid uudiseid

PEETER KRALL ka Risti kooli muusikaõpetaja hooldajaõpetaja ja koguduse organist Ivi Küla koos abikaasa Vello Külaga. Piirsalu kogudus on lõppeva Kaalukeeleks on juhatuse viies aastaga toime tulnud tasa ja liige Maret Liiv ja ameti poolest 20 targu. Kiriku ja kogudusemaja juhatusse kuuluv hooldajaõpe- eest hea seisval Maie Hinnol sai taja. Ivi teenida on ka Kullamaa tänavu koguduse esimehena täis koguduse muusikatöö. See, juba kaks tosinat aastat. Kohalik kuidas ta oma tunde ja minu- kogukond on Maiega harjunud teid kutsetöö, kodu ja kirikutöö ega taju põhjust muutusteks, aga vahel jagada oskab, on sügavat aeg on halastamatu ja mida aasta lugupidamist väärt. edasi, seda pingsamalt vaatab see Talvel peetakse Piirsalus ju- väike naine mantlipärija järele. malateenistusi kogudusemajas. Koguduses on ühtmoodi täht- Et seda ammu amortiseerunud sad kõik ametid, kui neid Jumala hoonet kuidagi üles soojendada, auks täie pühendumusega täita. pidi Maie mitu päeva varem pliiti Oma esimeses kirjas õpetab ja ahju kütma. Leevendus sellele meid apostel Peetrus: „Teenigu vaevale sai teoks sel kevadel: igaüks teisi selle andega, mille ta hoonesse telliti õhksoojuspump, on saanud, nagu Jumala mitme- mis annab nüüd sealsesse saali suguse armu head majapidajad.” soojust. (1Pt 4: 10) Häid uudiseid on õhus veelgi. Piirsalu kiriku kellamehe Asjaajamine käib, et kirikusaali ametit peab juba mõnda aega seinu kaunistavate ajalooliste Rein Liiv. Hingesoojendav on kogeda, millise pühendumusega värskendust. Seegi töö nõuab põh- see aastatuhande vahetusel usu- jalikkugraa�iliste ettevalmistust: lehtede koopiad Läänemaa saaksid le tulnud mees oma ülesannet muuseumis hoitavate originaalide Jumala ees täidab. Jumalateenis- digitaliseerimist ja koopiate val- tuste eel ja järel kajab kirikukell mistamist; nende raamimist 350 Kel kõrvad, see kuulgu! Piirsalu kiriku kellamees Rein Liiv töös. PEETER KRALL üle küla, saates maailma oma aasta vanustesse puitraamidesse. aegumatu sõnumi: „Kel kõrvad Liikuma on hakanud ka kiriku Oma kirjas roomlastele ga „Hoia, Jumal, Eestit”. See on ko- on kuulda, see kuulgu...” katuse kauaoodatud remont, ka- õpetab apostel Paulus: „Olge guduse eestpalve meie riigi eest. Piirsalu koguduse viieliikme- vas on alustada altari- ehk koori- rõõmsad lootuses, vastupida- Tulevik näitab, kas Jumalale line juhatus on peamiselt kahe ruumi katusest. Projekt on olnud vad viletsuses, püsivad palves!” on meelepärane, et see riik pere käes: peale Maie ja tema ootel juba aastaid, aga nüüd on (Rm 12: 12) Piirsalus on tavaks kogudusele omakorda abikäe abikaasa Raivo kuulub sellesse lootus saada n-ö katuseraha. lõpetada jumalateenistus koraali- ulatab. EELK RIDALA PÜHA MAARJA-MAGDALEENA KOGUDUS Kolila küla, Haapsalu linn, 90411 Läänemaa, tel 5809 3633 (õpetaja) [email protected], www.eelk.ee/ridala, ridala800.ee. Koguduse õpetaja Küllike Valk, juhatuse esimees Ülle Kariler SEB EE021010022083660008, Swedbank AS EE912200001120200048 Jumalateenistus igal pühapäeval kl 15 Suurte juubelite nädal Ridalas KAI KRAUS Ranna rantšo väikeloomadega, koguduse liige vaatamist ja paitamist oli terveks päevaks. Anu Aljaste-Sits juhtis Sel suvel oli Ridala mäel üks lasteala tegevust. Samas luges ja nädal, mis erines kõigist teistest. rääkis lastele põnevaid lugusid 22.–26. juulini tähistati Ridala Anne Rekkaro.

Püha Maarja-Magdaleena ko- FOTOKOGU KOGUDUSE Laadakauplejad olid kihel- guduse esmamainimise 800. ja konna küladest. Päeva juhatas kiriku 750. aastapäeva. Annabel Alemaa, kes kõigilt Jaanipäevast alates oli kiriku kauplejatelt väikese intervjuu kooriruumis näitus õp Toomas võttis. Kauplejad said sedasi oma Pauli elust ja tegevusest. Pasto- tegevust ja kaupa tutvustada. Ilm oli päikeseline ja parajalt tuuline, väljapanek ja käsitöönäitus. Ime- et kõigil ikka jaksu oleks. lineraadi oli suures näha saalisDolores oli Hoffmanni vitraažide Päeva lõpetas lustlik ansam- töid säramas pastoraadi val- bel Ämmad. Tuttavaid rahvalikke gusküllases talvekirikus. Ridala laule sai kaasa laulda. Kauplejad naiste vöökirjad ja rahvariided jäid päevaga rahule, rahvas oli ning Haapsalu salli õrnad must- rõõmus. Supi ja grillvorsti müü- rid oli käsitöönäituseks sättinud giga kogus kogudus annetusi Haapsalu pitsikeskuse juhataja õunaaia heakorratöödeks. Mirje Sims. Madlipäeval, 22. juulil, kol- Tänu ja rõõmuga mapäeval, oli pidustuste sisseju- Juubeliüritused lõpetas tänuju- 21 hatuseks Ridala kirikus jumala- malateenistus, teenisid piiskop teenistus. Koos Ridala koguduse Tiit Salumäe, praost Kaido Saak, õpetaja Küllike Valguga teenisid õpetajad Leevi Reinaru ja Küllike baptisti koguduse pastor Ethel Valk, orelit mängis Lia Salumäe. Suurküla ja Haapsalu kogu- Ridala kiriku juubelipidustuste tänujumalateenistus. Muusikalist osa täitis Tallinna duse abiõpetaja Kristo Hüdsi. Jaani koguduse naiskoor (diri- Külaliste hulgas oli koguduse järelemõtlejate pühaku tähtsust. taas Kuressaare Pildiraadio. Kõik gent Aivi Otsnik), kes andis ka endine õpetaja Peeter Paenurm Konverents paelus põnevate lugejad tegid seda ilmse kaasaela- kontserdi. Tänasime Jumalat abikaasaga. Ta meenutas oma lugude, elavate diskussioonide misega, pakkudes elamust nii selle au, privileegi ja kohustuse teenimisaega Ridalas ja madli- ja mitte ülearu akadeemilise neile, kes kohapeal kuulamas käi- eest, mis ta on Ridala kogudusele päeva tähistamist. õhkkonnaga. Otseülekande tegi sid, kui ka neile, kes Pildiraadio pannud – hoida ja jagada kirikut Teenistuse lõpus oli kiriku sellest Kuressaare Pildiraadio. vahendusel seda esitust jälgisid. ning kasvatada kogudust. kellatorni kaetud kohvilaud. Päeva lõpetas ansambel Tris- Muusik ja helilooja Sirje Kaasik Ridala kirik on seisnud kahek- kele. Tartust kohapeale sõitnud kandis oma osa ette lauldes. sa sajandit ja meie palvetes on see Põnevate lugude päev lauljate ja pillimängijate esituses Kogudus pakkus lugejatele ikka tähtsal kohal, et meile antaks Neljapäeva alustasime varakult sai teiste lugude hulgas kuulda suppi, võileibu ja kohvi – see oli oskust ja teadmisi, et kirik veel ajalookonverentsiga. Mati Man- ka Ridalast pärit rahvaliku viisi- meie väike panus sellesse ette- kaua püsiks ning oleks imeline del tutvustas muinas- ja keskaja ga kirikulaule. Neli meeshäält ja võtmisse. Õhtuhämaruses laulis märk ajast ja selle kulgemisest. leide Läänemaalt. Villu Kadakas rahvapillid kõlasid iidse kiriku kirikus ansambel Heinavanker. Sel jumalateenistusel oli kaasa- andis põhjaliku ülevaate kiriku võlvide all imeliselt. teenijaid ja osaduses olijaid palju, ehitusest. Kihelkonnarahva päev nii lähedalt kui ka kaugemalt. Professor Hilkka Hiiop ja Reedel tehti ajalugu Laupäev oli Ridala kihelkonna Kogu nädala viimane supp ja kunstiajaloolane Anneli Randla Reedel luges 24 inimest 13 tunni rahva päev. Laata pidasime ka kohv koos plaadikoogiga ootas rääkisid imelistest maalingutest jooksul järjepanu ette Villem kahe aasta eest, kui tähistasime Ridala pastoraadi ees lipuväl- Ridala kiriku seintel, võrreldes Grünthal-Ridala regivärsilise raa- Eesti 100. sünnipäeva. Siis rajati jakul. Kõik said osa ja kõik said neid Koeru, Pöide jt kirikute matu „Püha Rist”. Autor ühendas üheskoos kihelkonna õunaaed, tänatud. Emotsiooniga, mida see leidudega. selles kokku Jeesuse Kristuse elu, milles kasvab 59 noort viljapuud nädal Ridala mäel andis, saame Ajalookonverentsi lõpetas rõõmusõnumi kõigist evangeeliu- üle ka pimeda ja porise sügise Jüri Kuuskemaa ülevaatega midest. Ettelugemise mõtte autor Enne laadapäeva avamist ning jaksame jälle. 2021. aasta Maarja-Magdaleenast piiblilu- oli Raul Tammet, kes otsis lugejad esines‒ igal külal kirikus oma Rapla puu. pasunakoor, pole ju enam mägede taga ja siis gudes ja tuletas meile meelde ja jagas materjali nende vahel kes meeleolukalt avas ka laada. on uus suvi, madlipäeva nädal ja patukahetsejate ning elu üle ära. Kogu ettelugemist vahendas Laste rõõmuks oli kohapeal kihelkonna laadapäev. Kroonika Ridala kirik on jõuluks valmis JAANUAR. Kolmekuningapäeva AUGUST. Balti riikide piiskop- Ridala kogudus taotles kohali- palvus. pide võõrustamine; Karl Nieleri ku omaalgatuse programmist VEEBRUAR. Kirikus vabariigi kõlakausside ja fagotikontsert aastapäeva tähistamine piduliku kirikus; kiriku katusekivide toetust, et muretseda kirikus- jumalateenistuse, Misjonikoori ja parandamine. se soojuskiirgurid. 5. novemb- linnapeaga. SEPTEMBER. 1944. aasta ril jõudiski üheksa soojuskiir- MÄRTS. Vaikne paastuaeg paadipõgenemise aastapäev ja (ja koroonaaja algus). vastupanuvõitluse päeva gurit Ridala kirikusse. Aprill. Palvused igal pühapäeval palvused kirikus. Uue soojaallika aitas kohale (koroonaaeg kestab). OKTOOBER. Tallinna Kaarli ko- tuua ja kokku panna Ridala guduse noorteansambli kontsert, MAI. Ülestõusmispühad uue kandi külade vanem Kairo altarilinaga (koroonaaja lõpp). sügistalgud kiriku- ja õunaaias. JUUNI. Toomas Pauli näituse NOVEMBER. Soojuskiirgurite Raudkats. Eesmärk on hoida ülespanek kirikus; võidupüha tä- paigaldamine kirikusse. kirik kogu aasta kasutuses ja histamine palvuse ja võidutulega DETSEMBER. Koguduse jõulu- selleks peab kirik olema soe. lõkkeplatsil koos akordionistide, lõuna, jõulusündmused. kaitseliitlaste ja grillimisega; res- KOROONAAJAL alanud igapü- Soojuskiirgurid pühitsetak- taureerimisest naasis metallpärg. hapäevased palvused jäid kestma se 1. advendi jumalateenistusel JUULI. Leeripüha 6 uue igapühapäevaste jumalateenis- 29. novembril. koguduseliikmega; juubelinädal. tustena. KÜLLIKE VALK Soojuskiirgur FACEBOOK

EELK VARBLA PÜHA URBANUSE KOGUDUS Varbla, Lääneranna vald, 88201 Pärnumaa, tel 553 0045 (õpetaja), 503 7796 (juhatuse esimees), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Lea Lehis IBAN EE321010902000835004 (AS SEB Pank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 13.30

IN MEMORIAM Anders Matias Udd (14.02.1958–14.08.2020)

22 HELENA NYLUND Pirttikylä koguduse liige, Andersi sõber Sõpra mälestades Anders oli alati meie juurde oo- Anders neile ostis. Päeva lõpus Meie kallis sõber ja kaasteeline datud. Nii mõnus oli, kui ta külla käisime ujumas. Anders mängis tulles või meilt minnes meid kal- tüdrukutega veesõda ja ujus on lahkunud. Anders oli suur listas. Need olid soojad ja suured nendega võidu. Eesti sõber. Ta tegi oma esimese kallistused. Kui kokku saime, meeldis An- reisi Varbla kogudusse Pirttikylä Mälestusi Andersist on palju. dersile kuulata, kuidas tüdrukutel Panen mõne kirja. Mäletan, kui läheb ja millega nad tegelevad. An- sõpruskoguduse liikmena 1999. viimane kord perega Soomes ders meenutas tihti, kuidas Kerli aasta detsembri lõpus koos Ulf käisime. Tahtsime ükspäev uurida jäätist sõi. Ta ei saanud aru, kuidas Nyholmiga. ümbrust. Anders oli see lahke ja saab laps niimoodi jäätist süüa, et armas inimene, kes pakkus ennast põsed ja kõrvad on jäätisega koos. Tänu Varbla koguduse liikme- meile giidiks. Rääkis meile ümb- Mul on hea meel, et Anders te soojale vastuvõtule ja kohalike rusest, inimeste tegemistest, kus jõudis kohtuda ka minu pisikeste hoolitsusele tundis Anders en- kasvatatakse tomateid, kus kurke. kaksikutega. Anders oli alati hea- Kui midagi osta soovisime, südamlik, sooja hingega, rõõmsa- nast sellel esimesel kohtumisel arvas Anders, et tema peaks meie meelne, abivalmis. Täname sind, nagu kodus. Järgmise 20 aasta eest maksma. Õnneks saime ilusti Anders, et oleme saanud olla osa jooksul võttis ta osa paljudest kokkuleppele. Tüdrukutel on siia- sinu elus. Sa jääd alati meie sü- maale alles need poniraamatud damesse. Varbla-reisidest, mida sai kokku (meisterdamise raamatud), mis HELINA KAMMA PEREGA kaugelt üle viiekümne. Tihtipeale Anders Matias Udd ERAKOGU oli ta reisidel autojuhiks, sh meie väikebussi roolis. Anders ostis praostkonna päeval, askeldas ta rõõmuga ujuma viis. Lugematu Meie Varbla pere ridades on endale isegi kaubiku, et vajalikud grilli juures kogudusemaja õuel. arv kordi pakkisime end lõhkemi- nüüd tühi koht. Me mäletame asjad sõpradele Varblasse saaksid Anders aitas alati nii asjade seni pungil autosse ja reis Matsi Andersit rõõmu ja tänutundega. veetud. Ka sõbrad Piirsalust, Virt- toomisel Varblasse kui ka nende või Varbla randa võis alata. Tunneme temast suurt puudust sust, Kurnast ja Tõstamaalt said sortimisel ja pakkimisel. Tema Rannareisid olid hinnatud ja oleme tänulikud tema elu eest. osa tema kaubavedudest. südames oli Varblal ja selle kandi ja meeldisid meile väga, ka An- Mõni päev pärast seda kurba Kui Pirttikylässe tulid küla- inimestel eriline koht. Võimalus dersile, kes mõnuga soojadesse sündmust seisime Varbla rannas, lised Varblast, lõi Anders ikka sõita Varblasse tõi ta näole ikka lainetesse viskus. Rand oli tema meenutasime Andersit ja tema kaasa ka toidu valmistamisel, laia naeratuse. lemmikpaik. tehtut, jagasime üksteisega mee- kääris aga käised üles ja kooris Me nägime Andersi suurt Reedel, 14. augustil tabas An- nutusi ja mälestusi koos veedetud kartuleid või võlus meile grilli rahulolu ja südamlikkust suht- dersit haigusatakk, mis lõpetas aegadest ja koos käidud teest. ääres delikatesse taldrikutele. lemisel Varbla sõpradega. Kõik, tema maise teekonna. Ta astus Aitäh sulle, Anders, et saime Oma kokaoskusi jagas ta Varb- noored ja vanad pidasid temast meie taevase Isa palge ette oma olla osalised sinu tegemistes! Mä- laski. 2019. aasta juunis, Lääne lugu. Eriti veel lapsed, kui ta neid lemmikpaigast, Varbla rannast. lestus sinust jääb meiega alatiseks. EELK VORMSI PÜHA OLAVI KOGUDUS Hullo küla, Vormsi, 91301 Läänemaa, tel 518 7957, [email protected] Koguduse õpetaja Ants Rajando, juhatuse esimees Malle Hokkonen IBAN EE942200221017626557 (Swedbank AS) Jumalateenistus kaks korda kuus pühapäeviti kl 11

Olevipäeval tähistati pidulikult Vormsi kiriku taaspühitsemise 30. aastapäeva. MATTIAS TAMMET 23 30 aastat Vormsi kiriku taaspühitsemisest

ANTS RAJANDO kus tuntakse rõõmu ühisest Tulevikku vaadates seisab Samal ajal on kõigi abi ja an- koguduse õpetaja jumalateenistusest ja koosolemi- kogudusel ees vastutusrikas netused pühakoja heaks väga sest ning võetakse lahkelt vastu ülesanne. Kiriku taastamisel teretulnud. Tänavu 29. juulil sai täis kolm uued kogudusse tulijad. 1988–1990 töötanud vabataht- Kogudusel tuleb tegelda veel aastakümmet 1990. aasta olevi- Möödunud kolm aastaküm- likel ei olnud piisavalt oskusi ja ühe kauaks venima jäänud kü- päevast, mil kolm piiskoppi taas- met on kogudusele olnud ehita- kogemusi, mistõttu nüüd, 30 aas- simusega. See puudutab sõja pühitsesid saare iidse pühakoja mise aeg ka otseses mõttes. Et tat hiljem, vajab pühakoda taas ajal Rootsi viidud Vormsi kiri- pärast ligi pool sajandit kestnud ajalooline pastoraat hävis Nõu- põhjalikku remonti. Eriti mu- kuvara tagastamist. Kuigi juba aega, mil kirik oli lõhutud ja kogude okupatsiooni ajal, oleme rettekitav on katuse seisukord. 2010. aasta olevipäeval kirjutati rüüstatud ning koguduse tege- ehitanud uue kogudusemaja koos Plekkkatuse ühekordsed valtsid Vormsi kirikus pidulikult alla vus võõrvõimu poolt keelatud. kõrvalhoonetega. Uues pasto- on järele andnud, tuulega on ka- kirikuvarade tagastamise ühiste Vormsi kogudus ja saare ko- raadis on saal-talvekirik, ruumid tus hakanud paljudes kohtades kavatsuste deklaratsioonile, on gukond tähistasid seda koos koguduse tegemisteks ja külaliste vett läbi laskma, ohustades ki- need ajaloolised varad tänini paljude külalistega piduliku vastuvõtuks. Ehitamisel on olnud riku katuse ja talalae puitkonst- kodukirikule tagastamata. jumalateenistusega olevipäe- suureks abiks Rekola sõprusko- ruktsioone. Katuse remondiga Vaadates tagasi 30 aastale val. Jutluse pidas piiskop Tiit guduse pikaajaline toetus. on kiire, sest niiskusest tekkivad tuleb tänuliku meelega tõdeda, Salumäe, kaasa teenisid Lää- Sel aastal oleme rõõmu kahjustused suurendavad hilise- et Jumal on Vormsi kirikut ja ne praost Kaido Saak, Tallinna tundnud ka teisest kogudusele ma parandustöö mahtu. Viletsas kogudust hoidnud. Kogudus Rootsi-Mihkli õpetaja Patrik tähtsast teetähisest – möödus seisus on ka kiriku välisseinte on tänulik kõigile headele ini- Göransson ja Vormsi koguduse 20 aastat sõprussideme sõlmi- viimistluskihid. Uue välisvii- mestele, kes on nende aastate õpetaja. Muusikaga teenisid misest Soome Vantaa Rekola mistlusega saab aga tegelda alles jooksul olnud abiks meie ühi- Lia Salumäe orelil ja kohalik kogudusega aastal 2000. Sellest pärast katuse uuendamist. se kalli vara, saare pühakoja ansambel Talharpajad. Mälestati ajast on meelde jäänud palju Loomulikult ei suuda väike ja surnuaia hoidmisel ning kõiki, kes on läbi aastasadade külaskäike, rõõmsaid kohtumisi kogudus kiriku remonti ise korrastamisel. Kõigele sellele ehitanud ja hoidnud Vormsi ja ühiseid tegemisi sõpradega, rahastada. Kogudus on taot- heale mõeldes ja Jumala abile põlist pühakoda. Kogudus on kellele mõtlemine täidab süda- lenud ja taotleb edaspidigi lootes võime üheskoos julgelt kasvanud ühtehoidvaks pereks, me tänulikkusega. abi riiklikest programmidest. tulevikku vaadata. Oma õpetaja on suur luksus LEHTE ILVES Peeter Krall Peeter Krall on Nõva kogudust • Sündinud 24. augustil 1951 teeninud 10 aastat – esimese, Tallinnas proovijutluse pidas ta prakti- • Abielus 1970. aastast, novembris saab sellest 50 a kandina 14. novembril 2010. • Kaks täiskasvanud last. Usuteadust läks õppima, kui Poeg on ettevõtja Eestis, oli Murrus avavangla direktor. tütar elab Soomes • Kõrgharidus. Sisekaitse- Avavanglas peeti toona kinni akadeemia korrektsiooni eriala seadusrikkujaid, kes ei kujutanud 2000. a. Metodisti kiriku teoloo- ühiskonnale suurt ohtu ja kes giline seminar 2010, pastoraal- seminar UIs 2013–2014 võisid ka vanglast väljas tööl käia. • 1990 ristitud koos abikaa- saga Keila kirikus • Nõva kirikuõpetaja Teil oli töö ja positsioon, 2010–2020 miks otsustasite teha nii suure pöörde? Ju see oli Jumala tahtmine. Kõik koguduse FB-lehte ja postitan need viis aastat, mil ma usuteadust valla lehele teateid. Usun, et ini- õppisin, kuulsin oma töökohal mesed on mind suuresti omaks juhtkonnalt etteheiteid, miks ma võtnud. oma aega ebaratsionaalselt rais- Kohapeal elamisega on asjad kan. Usuteadust õppima sattusin keerulised. Kaks aastat tagasi spontaanselt, eneselegi ootama- sai minust ka Piirsalu koguduse tult. Koolis küsiti korduvalt, mis Peeter Krall on Nõval teeninud kümme aastat, kahel viimasel aastal hooldajaõpetaja. Kus peaksin siis põhjusel on keegi õppima tulnud. oli ta ka Piirsalu koguduse õpetaja. VEIKO VIHURI elama, kelle ligidal? Minu kodust Igaühel oli põhjendus, mina näita- Nõvale on 52 km. 40 minutit ja sin vaid pöidlaga üles Tema poole. olen kohal. Ma ei läinud õppima sooviga saada Hea lauluhäälega asjalik mees vaimulikuks. Olin Keila koguduse Peeter Krall on meil pikalt olnud. Elab Dirhamis, töötab Sutlepa Kavatsete Nõva koguduse juhatuse liige ja arvasin, et saan ehk Peab häid jutlusi, lauluhääl on vabaajakeskuses. õpetaja kohalt selle aasta 24 sel viisil juhatusele kasulikum olla. hea. Kohapeal ta ei ela, see ras- Meil on kirik keset küla, kiriku- lõpus lahkuda. Miks? kendab tööd kogudusega, aga üritustel osaleb ka ilmalikke. Su- Õpingute lõppedes küsis Keila muidu asjalik mees. Suvel on meil vel on teeliste kirik avatud, palju Lähen 1. jaanuarist emerituuri, koguduse õpetaja, kas ma ei ta- igal pühapäeval jumalateenistus, ekskursioone käib. Remondiraha teen seda tervise sunnil. Eelmisel haks iseseisvalt proovida, ja viis õpetaja peab kaks teenistust kuus, tuleb projektidest, meil on head talvel oli mul tihti probleeme mina teised kaks. projektikirjutajad. mind Tiit Salumäe, tollase Lääne Aastaid kestnud kirikuremondi Suvitajaid on palju. Nad osa- liturgia ja jutlustamisega, laulmi- praosti juurde. Nädala pärast olin taga on peamiselt koguduse juha- levad ka kirikuelus. Meile on sest rääkimata. Alustan teenis- juba koguduse ees, peagi pühitse- tuse esimees Silja Silver. Meil on isegi Tallinna toomkogudusest üle tust ja kümne minuti pärast kaob sisuline töö õpetaja, majandusas- tuldud, sh üks professor, laulab ti mind diakoniks. Teatasin toona jad juhatuse kanda. meie kirikukooris. Suvitajad on hääl ära. Asi on häälepaeltes, kõigile, et diakon on minu lagi, Meil on hea kirikukoor. 28. head annetajad ja kirikuskäijad. peaksin pool aastat nii elama, et mulle sellest piisab. Õpetajaks novembril ongi kirikus suur koo- Vahel on näiteks Rein Rannap häält ei pinguta. Maakirikus seda rikontsert. Koor käis laulupeol. teenistusel. pürgida ma ei mõelnud, ka va- Danguole Tamberg on koorijuht, Oma õpetaja – see oli meil teha ei saa, pole võimendust. nuse poolest mitte. 2013 tuli aga teeb kooriga palju tööd, harjutab suur luksus! Lahkumine ei tähenda Jumala Ove Sander jutuga, et olen vales igat fraasi. Väga tore inimene ka! AINO AARNISTE, jutlustaja tööpõllult lahkumist. Koguduste ametis, ja kutsus mind pastoraal- teenimise panen maha, aga saan seminari. Aasta hiljem pühitseti tulevikus vajadusel aidata teisi mind preestriks ja minust sai panna. Organisti ei olnud, ise pi- Nii see on, delegeerimine on kogudusi, Keilat vm. Tallinnas Nõva koguduse õpetaja. din laulma. Jumala õnnistus saatis üks suuremaid kunste. Meil on Haabersti sotsiaalkeskuses on mind, leidsin imelise organisti ülesanded paigas, igaüks teeb mul hingehoiurühm, mida olen Kas olete kahetsenud? (Danguole Tamberg – L. I.), mis seda, milles ta on hea. Et mulle viis aastat vedanud. Mis loom see on? Ei ole. Olen ajapikku viis selleni, et Nõval on meeldib kätega tööd teha, olen eluaeg inimestega töötanud. Ka nüüd oma koor. Juhatus on olnud peale vaimulikutöö ka kiriku Kuidas kogudus lahkumis- kirikutöö on sama. Enesekindlus tubli, Silja Silver on hea juht. Kiri- tarbeks üht-teist nokitsenud. teate vastu võttis? on aastatega tulnud. Kui hakkad ku taastamine on käinud kaheksa Kogudus selle üle ei rõõmusta, põhja jalge all tundma, tunned aastat, lõpusirge on käes. Elate ise Riisiperes. Kui aga nad teadsid mu probleemi. tööst rahuldust. Hea on, et kogudus ei ole palju olete Nõva kogukonda Nad on mind aasta aega näinud väiksemaks jäänud. Stabiilsuse sulandunud? vaevlemas. On öeldud, et puhka Mille üle tunnete heameelt? säilitaminegi on probleem. Palju Valla juhtkond on mitu korda pool aastat häält ja tule tagasi. Kogudusel ei ole kunagi olnud inimesi on ära läinud, aga õnneks vahetunud. Mõne vallavanema- Siis aga olen 70. Kui 65aasta- nii pikalt oma vaimulikku, ikka on ka mujalt juurde tulnud. Meil ga on suhted olnud väga head, seks saamise järel pikendati mu hooldajaõpetajad. Kaisa Kirikal on ju palju suvevõõraid. teisega mitte. Kooliga on samuti, teenimist viie aasta kaupa, siis oli kõige pikemalt, kolm aastat. Kuuldavasti on teil tööjaotus: praeguse direktoriga pole suhted 70aastasena peaksin igal aastal Alustasin seisus, et koguduse juhatus ajab majandusasju, õpe- kiita. Vallaelanikega pean sidet ühe aasta kaupa pikendust taot- vana juhatus tahtis ameti maha taja asi on vaimulik teenimine. peamiselt interneti kaudu, pean lema. Selline on kirikuseadus.