1 2 Kasutades aega Sisukord Lk 3 Tervitused

äike tõuseb idast ja loojub läände. Lk 4–6 Praostkond Kellaosuti loeb tunde ja päevi. Kevad, Lk 7–10 Haapsalu suvi, sügis ja talv teevad kokku aasta. Inimelu ei saa seda eirata. kogudus Meis peituv bioloogiline kell annab märku Lk 11 Ridala kogudus eluvajaduste muutustest, sundides meid tegudele, milleta siin ajalikus ilmas on Lk 12 Noarootsi kogudus võimatu püsida. Kuidas on aga lood meie vaimueluga? Lk 13 Lääne–Nigula Kirikukalender, pühadering ja päevapalved kogudus — kas või nii, nagu neid hommiku–, õhtu– ja söögipalvetena õpetab katekismus — tuleta- Lk 14 Hanila kogudus vad meelde meie hingevajadusi, väärtusi, Lk 15 Karuse kogudus õigeid eluhoiakuid, osadust Jumalaga ja Andres Põder üksteisega. Kas ei kujuta need endast inim- Lk 16–17 Vormsi EELK peapiiskop loomuse teoloogilist kella, mis äratab ja kogudus, Nõva kogudus ja juhatab meid aduma ajatut? Lihula kogudus Juba varakult haarab meid jõuluelevus: midagi püha on tulemas maailma, lapse sünd, Lk 18–19 Märjamaa Jumal inimesena meid otsimas ja lunastamas, kogudus ja Martna rõõm ja rahu, mida kingib tema armastus. kogudus Niisama sügavalt puudutab meid Kristuse kannatusaeg ning tema ristisurma meenuta- Lk 20–21 Mihkli kogudus, mine, oma süü ja surelikkuse tajumine ja Varbla kogudus ja Kirbla teadmine, et Kristus on surma ära võitnud! kogudus Tema elab ja meiegi tohime elada! Võime olla õnnelikud, et meil on kirikud, Lk 22–23 Kullamaa kuhu ühel meelel koguneda kirikupühadel ja kogudus ja Piirsalu pühapäevadel, et osa saada vaimulikust kogudus toidust — Jumala Sõnast ja sakramendist, teisisõnu Kristuse elust! Lk 24 Lydia Kalda Usk temasse kui Jumala Pojasse ja Päästjas- se on tunnus, et inimhinge igavikuline alge, meie jumalanäosus pole hävinud ega surnud. Jõuluaeg Mida muud inimelu ongi kui hingeelu? Soovin teile, armsad õed ja vennad, õnnis- Lk 1 Tiit Salumäe: tusrikast kirikuaastat AD 2013! Olgu see elava Jõuluõhtu kõne aastast usu ja hingerikkuse aasta! Aidaku selleks 1973 kaasa ka kõik kellad ja kalendrid, et — apostel Pauluse sõnadega — „elaksime nagu Lk 2–3 Jõuluaeg Lääne targad, kasutades aega õigesti.”. (Ef 5:15-16) praostkonnas Lk 4 Aidi Vallik: Valges Aastale joon alla lumes

ssanda aasta 2013 hakkab jõudma lõpule ja aeg on teha kokkuvõtteid. Elus ongi Scripta 2013; nii, et peame teatud aegadel vaatama üle Jõuluaeg 2013 oma arvepidamise. Koostaja Tiit Salumäe. Järgmiste lehekülgede ülesanne ei ole Toimetaja Lehte Ilves. anda üksikasjalik aruanne. Seda oleks ka Kujundus ja küljendus võib–olla liiga igav lugeda. Selles vihikus heidame pilgu Lääne praostkonna koguduste, Lauri Oja. Läänemaa ja valdade–kihelkondade kogu- Korrektuur Heli Tammik. konna elule. Kogudustel algas aasta juhtorga- Fotod praostkonna, nite valimisega. Oktoobri lõpus olid kohaliku koguduste ja Lääne Elu omavalitsuse volikogude valimised. arhiividest. Esikaane Tänan siinkohal kõiki kaasautoreid ja toimetust. Loodan, et pilt, mille anname nii joonistuse autor Marlene tänastele kui ka homsetele lugejatele, võiks Schwindt (11 a). Tiit Salumäe puudutada iga lugejat. Haapsalu, november 2013 Lääne praost Aastakirjades on palju hinnangulist, EELK Lääne praostkonna subjektiivset ja nägemuslikku. Näeme ikka aastakirjad 2013 seda, mida näha tahame — klaas on kas pooltühi või pooltäis. Toimetised nr 30 Scripta Annalia ilmumist on toetanud meie Väljaandja © EELK Lääne sõpruspraostkond Schmalkaldenis. praostkond Head lugemist! 3

gavate juurtega, saanud ka minu silmis Jõulutervitus sisu: konkreetsed elamused ja mälestu- Koos on kõik sed. Olen selle eest sügavalt tänulik. Schmalkaldenist Loodan, et arendame tulevikus oma sõprussuhteid edasi ja hoolitseme nen- võimalik Armsad õed ja vennad Lääne praost- de eest, säilitades oma sügavad usujuu- konnas, ka sellel aastal tohin ma süda- red ja pannes usalduse ülestõusnud Is- mest tervitada teid Schmalkaldeni de- Hea komme mööduvat aastat kokku sandale. Meil on üksteiselt nii palju kanaadist, soovida teile õnnistust ad- võtta. Ühelt poolt selleks, et rõõmu õppida. Mul on suured ootused meie vendi– ja jõuluajaks ning algavaks aas- tunda õnnestumiste üle, ja teisalt sel- järgmistelt kohtumistelt ning ootan rõõ- taks. leks, et mõelda asjadele, mida peaks muga uusi ja huvitavaid jutuajamisi. Jään lõppevat aastat meenutama kui muutma. Jumal tuleb meie maailma ja teeb sõi- väga põnevat ja rikastavat aastat. Üks Loodan väga, et 2013. aasta tõi lään- mes oleva lapsukesega loodule uue al- tippsündmusi oli meil osalemine Haap- lastele rohkem rõõmu kui muret. Ääre- guse — see on advendiaja sõnum. Rõõ- salus sõpruskoguduste päevadel mais. maastumine ja elanike äravool ei kum- mustagem nii Lääne praostkonnas kui Võtsime reisilt kaasa palju häid mä- mita mitte ainult Läänemaad, vaid on ka Schmalkaldeni dekanaadis üheskoos lestusi ja kogesime suurt külalislah- proovikivi kogu Eestile. Tema saabumise üle ja andkem koos au kust. Meid rikastasid mitmekülgsed Noorte mujal õppimine ja töötami- Tema nimele. kohtumised ja huvitavad ümarlaua- ne on tervitatav — õige aeg maailma vestlused, aga ka teie Rootsi ja Soome Südamlike tervitustega avastada, teadmisi saada ja kogemusi partnerite tundmaõppimine. Schmalkaldenist omandada. Tähtis on aga, et noored Unustamatu mulje jätsid imekaunis teie Ralf Gebauer, tagasi tuleksid, siia oma pere looksid, kontsert ja sõpruspäevade lõpujuma- Schmalkaldeni kirikuringkonna võõrsil omandatud kogemused ja tead- lateenistus. Nüüd on Eesti sõprusside- dekaan mised meie riigi heaks kasutaksid. med, mis meie dekanaadis on väga sü- Muret teeb, et Läänemaal nii nagu terves Eestis peale Tallinna napib hea palgaga töökohti. Väikese palga eest alltöövõttu tegeva riigi muutmine suu- tikeelne jumalateenistus — esimene Jaa- re lisandväärtusega töökohtade kas- Esimesed jõulud ni koguduse jõuluteenistus. Pärast kiri- vulavaks — see on meie tee ja tule- ku suurt remonti ja taasavamist on see- Esimesi jõule on minu elus olnud mit- vik. Seda ei juhtu ei ühe ega kahe aas- meid: esimene jõuluteenistus Põltsa- kordsed jõulud kogudusel oma uuenda- taga, aga ma võin kinnitada: teen iga tud kodus kolmandad. maa kirikus 1988. aastal, mil keskkoo- päev tööd selle nimel, et Läänemaale Meil on seekordsed jõulud Peterburi linoorena koguduse segakooriga kaasa selliseid ettevõtteid meelitada. teenisin. Jaani koguduses esimesed. Kogudusel Üle ega ümber ei saa ka raudteest. on need jõulud esimesed aga koos püha- Esimesed jõulud misjonärina kodu- Tunnistan, et vahepeal tekkis tunne, päevakooliga, sest koguduse taas- maalt eemal 1999. aastal Kesk–Vene- nagu oleksin poolearuline, kes ajab maal Saranskis, esimesed jõulud pärast tamise järgse 20 aasta jooksul ei ole va- mingit ainult talle arusaadavat asja ja rem siin lastetööd tehtud. abiellumist ja esimesed jõulud emana. jookseb aina peaga vastu seina, saa- Et Venemaal tähistatakse jõule õige- Tol korral oli muidugi eriti kerge sa- mata aru, et sein on tugevam kui pea. usu kalendri järgi alles jaanuaris, on 24. mastuda Maarjaga, sest meie lapse sün- Kogukonna tugeva surve toel oleme ja 25. detsember siin tavalised tööpäe- nitähtaeg oli algul pandud detsembris- aga sealmaal, et võimalus taastada vad, peame sel aastal koos kogudusega se ja siis tõstetud ümber jaanuari al- Haapsalu raudtee on juba natuke suu- jõuluteenistust alles 29. detsembril. gusse. Põksuva südamega ootasime, rem kui mittetaastamine. Ka on minu Rõõmsaid jõule ja õnnistatud uut mis- mil päevad täis saavad ja meie esik- vahepeal kaduma kippunud usk ta- joniaastat! lapse ilmale toon. gasi tulnud, usk aga on üks hiiglama 19. detsembril 1993 peeti Peterburi Liliann Keskinen võimas relv! lähedal Keltos (Koltuðis) esimene ees- Misjonär Peterburis Rõõmu teeb seegi, et Läänemaa kolm valda on läbi teinud haldusreformi, mis on minu hinnangul vältimatu kogu Eestis. Äsjaloodud Lääne–Nigula vald on ehe näide, kuidas ei lükata HAAPSALU TOOMKIRIK tähtsate asjade otsustamist tulevikku 10. november 2013 kuni 6. jaanuar 2014 teiste toimetada, vaid ollakse aktiiv- sed, sest edu on selle poolel, kes ka ise selle heaks midagi ette võtab. Tänan Haapsalu linnavalitsust, tänu kelle aktiivsele asjaajamisele oli praost Tiit Salumäel võimalus suvel pühitseda sisse Läänemaa ühisgüm- naasiumi kaunid vastrenoveeritud kooliruumid ning täiesti uue sisu saa- nud Haapsalu leinamaja. Usun, et ühiste jõududega ja koos tegutsedes on kõik võimalik!

Innar Mäesalu PINTSLI JA SULEGA PÜHAL MAAL Lääne maavanem Reisipildid ja rännumõtted Iisraelist Joonistused: Erik Nobel ja Pille Kivihall Maalid: Eva Jänes Tekstid: Arne Hiob 4 EELK Lääne praostkond Kooli 6, pk 51, 90501 Haapsalu. Tel 473 7166, 473 7167, 528 0635, [email protected]. IBAN EE902200221028043556 (Swedbank) — EELK Konsistoorium. Praost Tiit Salumäe. Abipraost Leevi Reinaru. Sekretär Lydia Kalda. Mees, kes on lasknud ennast Jumalal juhtida

Nõva koguduse diakon Pee- ne. Seejärel teenima asumi- Ise noorelt isata jäänud, olen ter Krall lasi ennast Jumalal ne praktikandina Nõval ja alateadlikult unistanud kel- juhtida ja tegi oma elus kan- peagi diakonikoolitus. lestki, kes on minust vanem napöörde. Jättis küpses eas ja elutargem; kellestki, kelle Oled näinud mitmesugus- maha vanglaametniku töö ja ausus ja usaldusväärsus avak- hakkas püüdlema vaimuli- te kirikute jumalateenistu- sid lukud minu sisimas. kuameti poole. si. Mis paelub Sind luter- Võin rõõmuga öelda, et likus jumalateenistuses? olen selle inimese, selle vai- Peeter, kuidas Sa jõudsid Oli meilgi aeg, mil siirdusi- muliku isa leidnud. Võima- kristliku usu ja koguduse lik, et vajan tulevikus tema juurde? me luterlikust kirikust otsi- rännakuile. Küllap oli see ka- nõu või tuge, praegu olen aga Eks ma ole usu juures olnud sulik aeg, tõi kaasa ka leppi- rõõmus vaid teadmisestki, et sünnist saadik, sest mu ema mise ja südamerahu. ta on minul olemas. oli adventist ja püüdis ka mi- Mulle avaldab sügavat Minu juhendamiskogemu- nust kristlast kasvatada. Kõi- mõju luterliku kiriku rikkus sed on nii reaalsed kui ka vir- gi heade soovide kiuste sain liturgia ja muusikalise teeni- tuaalsed — kogudusetöö kõr- selle usu lapsemeelsel prak- mise pärandi säilitamisel. Li- val aitan kaasa Tallinnas tiseerimisel aga mitme valu- turgia vägi saab tajutavaks Haabersti sotsiaalkeskuses sa katsumuse osaliseks, mis sellest osa saades, osasaami- vanurite hingehoiurühma te- tõstis õhku palju küsimärke se eelduseks on aga selle toi- gevusele. Virtuaalplaanis on ja kannustas mind noorusaas- mingu detailne tundmine ja mul usalduslikke nõuküsi- tail eksirännakuile. sellele kaasa elamine. jaid Facebooki keskkonnas. Täismeheks saades — 40. Viimased kaks aastat oled Millised on Sinu tuleviku- eluaasta künnisel — jõudsin olnud Nõva koguduse dia- plaanid EELKs preestri- nagu kadunud poeg ringiga kon. Kuidas vaatad selle- na? tagasi algusse. Erinevus piib- le ajale tagasi? lilooga on ehk selles, et mitte Minu aastates pole enam kui- kannatuste, vaid tunnetatud Kui lugeda Nõval teenimise gi tark pikki tulevikuplaane Jumala hoole kaudu, mida ja tajusin järjest enam tühi- aega praktikandiajast peale, teha. Olen Jumalale kõigest edasi eirata olnuks juba ene- mikke oma nappide teoloogi- siis on sellest juba kolm aas- hingest tänulik, et ta on mul- sele koormav. liste teadmiste vahel, mis tat täis. Olen tänulik Nõva le jõudu ja tervist andnud Nõnda, sisemiselt vaiksel ajendasid mind mõtlema kogudusele, kes on mind ning lubanud mind oma töö- tulel küpsedes jõudsin ühe täiendõppe peale. Eneselegi minu vaimuliku arengu teel põllule — ehk küll pärastlõu- minule murrangulise 1990. ootamatult kulmineerus see sõbrameelselt toetanud. aasta sügispäevani, mil Kei- õppima asumisega Eesti me- Diakoniordinatsiooni las kirikut silmates seadsin todisti kiriku teoloogilises se- vastu võttes kavatsesin Olen Jumalale kõigest enesele aru andmata sammud minaris, mille viit sisurikast selle pühitsusastmega sinnapoole. Abikaasa, kes mi- aastat võiksin tagasi vaada- oma vaimulikuteel piir- hingest tänulik, et ta nuga kaasas oli, ei jäänud tes vaid päevapikkusena kir- duda. Ometi on aeg Nõ- on mulle jõudu ja maha ka sel teekonnal. Jumal jeldada. Et olin kõik ristimis- val kaasa toonud ka tervist andnud. oli taas kohal ja korraldas nii, järgsed aastad teeninud eri kutse usuteaduse insti- et ka koguduse toona värskelt ametikohtadel Eesti vangla- tuudi pastoraalseminari ametisse astunud õpetaja süsteemis, siis valetaksin öel- ja õpetaja– või preestri- Jaan Jaani oli käärkambris ja des, et mõtlesin õppima asu- ordinatsiooni. Ehk siis nal, ehk koguni 11. tunnil, aga võttis asjade edasise käigu des vaimulikuametist. jälle kord: inimene mõtleb, ometi. oma hoolde. Keila koguduse juhatuse Jumal juhib. Teenin Nõva kogudust ja Esimesel jõulupühal oligi liikmena oleksin oma haridu- Tänapäeval on ka luterli- jätkan seda nüüd senisest Keilas meie ristimine ja sealt se realiseerumist näinud pi- kus kirikus hakatud rääki- suurema vastutusega. Kuigi gem vabatahtlikus töös. Tõu- edasi said meist Keila kogu- ma vaimuliku juhendaja see kogudus on saanud mul- duse liikmed. ke kardinaalseks pöördeks le juba väga omaseks, on või vaimuliku isa tähtsu- andsid mulle sa ise (Marek minu kui EELK preestri vas- Miks otsustasid teoloogiat Roots — toim) koguduse õpe- sest. Kui palju oled pida- tutus siiski laiem vastutusest õppida ja jätkata vaimuli- tajana. Ju oli Jumal taas kuul- nud ise kedagi juhenda- vaid selle koguduse ees. kuametis? mas ja nägemas, sest sealt ma ja kas oled endale Millised on meie kiriku leidnud lähedase nõu- Sellel küsimusel on kaks peale hakkasid asjad taas edaspidised vajadused ja mil- andja? Mida need koge- poolt, mis vajavad kaht vas- juhtuma. Vanglatöölt sain ära line minu osa, selle jätan ra- tust. Viimastel aastatel olin tulla soodsatel tingimustel ja mused on Sulle tähenda- humeeli Jumala juhtida. Keila koguduse vabatahtlik kohe oli ka diplomi kaitsmi- nud? Küsitlenud Marek Roots 5

Kullamaa ja Piirsalu koguduse kauane õpetaja Ants Leedjärv Eerik Hiisjärve Ants ja Tooni koos organistist abikaasa ilusamad Tooniga teenib oktoobri algusest tuleva aasta juuni aastad jäid lõpuni Vancouveri Peetri Leedjärv kogudust. Läänemaale

Scriptale saadetud e–kirjas Tänavu möödus 100 aastat ütleb Ants Leedjärv, et talle Haapsalu koguduse õpeta- teenivad on varemgi pakutud võimalust ja ja Lääne praosti Eerik mõnda aega välismaal eesti Hiisjärve sünnist. kogudust teenida, aga Eerik Hiisjärv sündis 30. aprillil 1913 Tartus. Pärast Kullamaa ja Piirsalu koguduse Hugo Treffneri gümnaasiu- Vancouveris kõrvalt ei olnud see võimalik. mi lõpetamist jätkas ta aas- „Nüüd, mil olen poolteist tail 1933–1937 õpinguid Tartu ülikooli usuteadus- aastat pensionil olnud ja konnas. eesti kogudust puhanud, võtsin pakkumise Hiisjärv ordineeriti 26. vastu,” kirjutas Ants Leedjärv. detsembril 1938 Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Seejärel teenis ta Kodave- re kogudust ja sealt leidis ta endale abikaasa Elleni (17.01.1921–17.01.2010). 1949 määrati Hiisjärv Haapsalu koguduse õpeta- jaks. Haapsalu aastad olid Hiisjärve pere üks ilusa- maid aegu. Praostkond tu- gevnes. Ajaloohuvilisena lu Kanada lääneranni- koostas Hiisjärv 1964 käsi- kul Vaikse ookeani kal- kirjalise raamatu „Haapsa- dal polegi nii erinev, lu Jaani kiriku päritolu”. ainult päike tõuseb 10 tundi Tema hobid olid ka foto- hiljem kui Eestis. graafia ja muusika. Tal oli Loodus on võrratu. Kõrged väga hea lauluhääl ja ta hin- mäed ja meresopid. Sellise das kõrgelt liturgia laul- looduse taustal tundub inime- mist. Hiisjärvest sai 1953 ne küll väike ja mannetu. Ini- kirikukogu liige; 1961 sai mene on suutnud mõne lame- ta Lääne praostkonna abi- dama kaljuserva peale oma praostiks, 1966 assessoriks, maja ehitada, mere ja mäge- 1972 konsistooriumi presii- de vahele ühe kriimu veda- Vancouveri kirik. diumi liikmeks ja 1968 Lää- da, kus ta autoga sõidab. Te- ne praostiks. gelikult on see neljarealine navad on nummerdatud. Põ- Siinne Eesti seltsi segakoor Haapsalu Jaani kogudu- olümpiaks ehitatud tee. hiliiklus käib suuremaid tä- ja rahvatantsijad valmistu- se kõrvalt oli ta olnud Mart- Elame kahetoalises üüri- navaid pidi ja et nad on pi- vad laulupeoks Tallinnas. na, Ridala, Noarootsi ja Li- korteris, oleme tasapisi koha- kad ja sirged, ei saa palju Siin on kirik tõesti keset hula hooldajaõpetaja. nenud. Paigas, kus elame, on eksida. Kui valesti lähed, küla. Kirikuga kokku on ehi- Kevadel 1975 kutsuti palju Aasiast pärit rahvast, saad paralleeltänava kaudu tatud Meie Kodu nimeline Hiisjärv Tallinna piiskop- kuigi oleme kuulnud oma vea parandada. keskus ja seal on igasugu et- liku toomkoguduse õpeta- kodu õues üht abielupaari Meie kasutada on kogudu- tevõtmisi. On ka 8000 köite- jaks. Ülesanded kirikuva- lastega vene keelt rääkimas. se Oldsmobile 88 — suur ja ga eestikeelne raamatukogu. litsuses lisandusid. Eestlastega puutume kok- lai ameeriklane. Kõik on 1950ndail ehitatud 1976–1987 oli ta Tallinna ku kirikus ja Eesti kodus. Va- Kogudus võttis meid sõbra- eestlaste kulu ja tööga. praostkonna praost ja nemad inimesed räägivad likult vastu. Meil tuleb pida- Tundub, et praegune teeni- 1981–1990 peapiiskopi ala- eesti keelt, kuigi aktsendiga. da jumalateenistusi jm vai- mine siin on meie kiriku üks line asetäitja. Noorematega on, kuidas kee- mulikke talitusi. Erinevalt uusi teenimisviise. Ei saa Pärast peapiiskop Edgar gi. Mõni räägib päris rahul- kodumaast ei tule vaimulikul ainult oodata, et inimesed Harki surma 1986 määrati davalt, kuid enamasti piir- siin tegelda majandusküsi- meie juurde tulevad, tuleb Eerik Hiisjärv peapiiskopi dub keeleoskus eesti keelest mustega, selle poolest on töö minna sinna, kus nad vaja- kohusetäitjaks. Sel kohal arusaamise või mõne sõna rää- kergem. vad vaimulikku teenimist. oli ta 11. juunini 1987, mil kimisega. Oleme oma viletsa Luteri koguduses on liik- Nii on meie vaimulikud juba EELK kirikukogu valis inglise keelega hakkama saa- meid 120 ringis. Jumalatee- aastaid olnud kaplaniteenis- peapiiskopiks Kuno Pajula. nud. nistusel olen senini näinud tuses kaitseväes, politseis, Pensionile jäi Hiisjärv Esimest korda linna kaarti 10–30 inimest. Veel on siin vanglates, haiglates. 1990. nähes tuli hirm peale — kas eestikeelsed baptisti ja õige- Arvata on, et ka teenimine Issand kutsus Hiisjärve seda linna on võimalik tund- usu kogudused. Baptisti ko- väljaspool kodumaad on järg- ajast igavikku 20. mail ma õppida. Tänavad on just- gudust teenib Viljar Liht Ko- mistel aastatel meie kiriku 1995 ja ta saadeti Tallinna kui joonlauaga tõmmatud, hilast, õigeusu kogudust tee- üks võimalus, kuidas oma piiskoplikust toomkirikust kulgedes põhjast lõunasse nib mõnel korral aastas isa rahvast teenida. puhkama Rahumäe kal- või idast läände. Tegelikult Stefan Californiast. Temagi Kirja refereerinud mistule. on selline süsteem lihtne. Tä- on eestikeelne vaimulik. Lehte Ilves Tiit Salumäe 6 Lõpuni Rudolf Tobias 140

1. juunil tähistati Kullamaa valla ettevõtmisel heliloo- kogudusele ja Rudolf Tobiase koduko- has Kullamaal tema 140. sünniaastapäeva — Tobias sündis 29. mail 1873. Suurmehe auks püstitati pühendunud graniitpink, peeti kultuuri- konverents, mängiti ja laul- di Kullamaa kirikus. rved Paul sündis 25. Kultuurikonverentsil oktoobril 1913 Tõsta- Kullamaa kultuurimajas maal. Ta oli 17, kui kõneles Tooni Leedjärv To- mene eesti oratoorium jne. karjaravitsejast isa Johann biase pärandi hoidmisest Oma kirjutiste ja artiklite- sai Ülenurme mõisas pullilt Kullamaal, helilooja And- ga pani Tobias aluse eesti puskida ja suri. rus Kallastu arutles, mida muusikateaduslikule mõtte- Pärast Hugo Treffneri güm- taotles Tobias. Koolimuu- le, ärgitas kirikumuusikale naasiumi lõpetamist astus Ar- sika probleemidest tegi üle- uut moodi lähenema ning ved 1937 ülikooli usuteadus- vaate EMTA koolimuusika seadis kõrged kunstilised ja konda. Tartu Pauluse kiriku- instituudi juhataja, filosoo- eetilised eesmärgid, mille noorte hulgas kohtas ta halas- fiadoktor Kristi Kiilu. poole on püüelnud järgmis- tajaõde Linda Sookaela, kel- Päev lõppes piduliku te põlvkondade muusikud. lega abiellus 1939. Neile sün- kontserdiga, kus meie kiri- Esimene helitöö, mis kõ- dis neli last: Toomas, Maarja, ku unikaalsel Carl August las Estonia teatri– ja kont- Peeter ja Agnes. augustist 1956 Ridala kogu- Tantoni orelil mängisid serdimaja sisseõnnistamisel 1943 võeti Arved sundmo- duse õpetajaks. Edasine aeg Rudolf Tobiase auks orga- 6. septembril 1913, oli Ru- bilisatsiooniga Saksa sõja- läks laguneva kirikuhoone nistid Aet Reinhold, Virge dolf Tobiase „Eks teie tea” väkke ja saadeti reservlipni- päästmiseks. Et tegemist on Kadarik, Olga Gams, Tooni August Topmanni juhatusel, kuna Bad Tölzi sõjakooli. Ta unikaalse hoonega, mida ei Leedjärv, Miina–Liisa Kuu- ja Estonia avapidustuste ees- lõpetas küll sõjakooli, sai sobi lasta kokku kukkuda semaa, Viiu Elise Kuusemaa ti helitööde kontserdil 7. paar vaba päeva kodu külas- (üks võlvidest oli juba osali- ja Urmas Taniloo. septembril kõlas avateosena tamiseks, aga patsifistina selt varisenud), mõistsid min- G. F. Händeli, W. A. Mo- samuti Tobias — „Sanctus” eelistas rindele mineku ase- gil määral ka need, kellele zarti ja R. Tobiase teoseid oratooriumist „Joonase lähe- mel varjuda Pärnumaa met- endale seda hoonet vaja ei esitas Eesti noorema põlv- tamine” autori juhatusel. sadesse. Vene vägede tuleku läinud, kuid kes toetasid töid konna silmapaistvamaid Berliinist kohale sõitnud järel pandi ta kaheks aastaks rahaliselt (usuasjade nõuko- metsosopraneid Helen helilooja külastas pärast vangi, sest usaldava inimese- gu volinik andis erandkorras Lepalaan koos oma õpilase Estonia avapidustusi Haap- na oli ta kirjutanud ankeeti, ühekordseid lubasid, et kü- Liisa Metsaga Eesti muusi- salut ja Kullamaad ning et oli Saksa ajal mobiliseeri- lades võiks remondiraha ko- kaakadeemiast. mängis Kullamaa kirikus tud. Sõjavangist vabanemise guda). Lõpp tuli äkki. Nagu Rudolf Tobias, meie rah- isa mälestuseks kontserdi. järel sai Arved Paulist sügi- eelmistelgi suvedel, oli ta vusliku helikunsti suurku- See külaskäik kodumaale sel 1946 Kursi koguduse jut- oma haiget jalga trotsides or- ju lõi esimesed täisväärtus- jäigi Tobiasel viimaseks. 29. lustaja Tartu praostkonnas. ganiseerinud praostkonna ak- likud teosed paljudes þan- oktoobril 2013 möödus 95 Usuteaduskonna lõpetamise tiivseile töötegijaile ekskur- rites: esimene kantaat, esi- aastat helilooja surmast. järel ordineeriti ta õpetajaks siooni, veoautol, nagu tollal mene klaverikontsert, esi- Loit Lepalaan 14. detsembril 1947. tavaks. Sõidu ajal läks valu mene keelpillikvartett, esi- Kullamaa kultuurijuht 1950 kutsus köster Karl kõhus väljakannatamatuks, Reinaru ta Rõugesse. See oli ta viidi kiirabiga Haapsalu rohke tegevuse aeg suures ko- haiglasse, et teha pimesoole- Eesti Piibliselts — 200 guduses. Rõuge oli ka loomin- operatsioon. guline aeg, mil ta avastas en- Lõikusel selgus, et lõhke- das luuletajaande. nud oli hoopis sapipõis. Ta 10. juunil tähistati Must- ne ja levitamine. 4. märtsil 1953, päev enne oli ka varem arstile kurtnud peade majas Eesti vanima Vaadati pidupäevaks val- Jossif Stalini surma, arretee- tugevaid valusid ja vereproo- rahvusliku kultuuriseltsi, minud 28 minuti pikkust fil- riti Arved Paul ja saadeti 25 vid olid näidanud, et sapiga Eesti Piibliseltsi 200. aasta- mi „Piibel Eestis”. aastaks paranduslikele tööde- ei ole asjad korras, aga nen- päeva. Samas majas pandi Püha Vaimu kirikus pee- le. 5. aprillil 1955 kukkus ta de põhjuseks peeti lambliaid seltsile 200 aastat tagasi tud oikumeenilisel tänupal- koos kokkuvarisenud tellin- ehk maksalutikaid. Päästa ei alus. vusel kõlas jumalasõna gutega Ivdeli elektrijaama olnud enam midagi, surm tuli Piibliseltsi esimees Tiit heebrea, kreeka, ladina ja ehitusel. Muud vigastused ülejärgmisel päeval. Salumäe tõstis pidulikku lõunaeesti keeles ning täna- paranesid, kuid põlve jäi pü- Ta suri 46aastasena 29. juu- päeva avades esile piibli- päeva kirjakeelele aluse siv põletik — luukillud, mis lil 1960 ja pandi kirstu oma seltsi rolli. Täidetud on kol- pannud põhjaeestikeelsest tegid tugevat valu. Ta tunnis- abikaasa Linda 50. sünnipäe- me tähtsamat ülesannet: Piiblist (1739). tati invaliidiks, ehituse ase- va õhtul 30. juulil. Lese elu- Piibli tõlkimine, trükkimi- Tiit Salumäe mel anti kergemaid töid: ko- tee lõppes 41 aastat hiljem, ristamine, köögitöö jms. 31. juulil 2001. Arved Paul Piibli käsitsi ümberkirjutamine 1956 vähendas erikomisjon maeti 1. augustil 1960 Ridala poliitvangide süüd. Arved kiriku kõrvale. Eesti Piibliseltsi korraldamisel leiab aset suur ja mahu- Pauli karistus loeti kantuks Kümme aastat kirikuõpeta- kas ettevõtmine — Piibli käsitsi ümberkirjutamine. ja ta amnesteeriti. jana oli otsa saanud. See saab oma avalöögi Haapsalus, kus 1. advendi lau- Arved Paul määrati 1. Toomas Paul päeval kirjutamisega algust teeme. Haapsalu Püha Johannese kogudus 7 Kooli 6, pk 51, 90501 Haapsalu. Tel 473 7166, 473 7167, 528 0635, [email protected] http://haapsalu.eelk.ee Koguduse õpetaja praost Tiit Salumäe; abilised õpetaja Kristel Engman, õpetaja Kari Tynkkynen ja Teno Ilves. Juhatuse esimees Madis Kütt. Jumalatee- nistus pühapäeviti kl 11 toomkirikus (vastavalt teatele Jaani kirikus), reedeti kl 9 hommikupalvus Jaani kirikus. IBAN EE811010602003965006 (SEB ); EE442200001120274032 (Swedbank). Kantselei avatud E, K, R kl 9–15. Aasa Ellerhein: armastus teeb elu ilusaks

Tarmula, sina pane kõige ilu- kell 7.45 hommikupalvusega, sam pilt! kell 8 algasid tunnid. See oli Aasa Ellerhein ütleb seda üle 70 aasta tagasi. Aasa Ellerhein Lääne Elu fotograafile, kelle Kui Aasa Haapsalus nais- • Sündinud 16. dets 1913 kallis aparaat on tund aega koori Heli asutas, oli Kreek Tallinnas. klõpsunud. Ilus välja näha on naiskoori ristiisa. Aasa küsis • Õppis algkooliõpetajaks igale naisele tähtis, ka siis, Kreegilt, mis koorile nimeks Läänemaa õpetajate kui sajast eluaastast on puu- panna. Heli, ütles Kreek. seminaris, seminari sulgemi- du vähem kui kuu. Aasa juhatas Helit 35 aastat. se järel lõpetas õpingud Aasa on sündinud 16. det- Aasa on Kreegiga ühte Tallinna pedagoogiumi sembril 1913, aga saja–aasta- meelt selles, et iga lapse saab seminariklassis. se moodi ta välja ei näe. Jutt laulma panna. Mõni (nagu • Töötanud algklassi– ja muusikaõpetajana Maidlas, on selge, mälu terane, meel Aasa) hakkab enne laulma Lauknas, Taeblas, Sutlepas, rõõmus. Viisteist aastat taga- kui rääkima. Mõne teisega tu- Haapsalu I keskkoolis, si sõitis veel jalgrattaga. Tü- leb rohkem vaeva näha. pedagoogilise kooli harju- tar sellele hea pilguga ei vaa- Mudilaskooris peaksid tuskoolis, sanatoorses danud. kõik lapsed laulma, arvab koolis ja Liivil. vad kõik laulud. Jalgrattaga Aasa enam ei Aasa. Mis sest, kui mõnele • Haapsalus pühapäevakooli Mõnel õhtul hakkab Aasa sõida. Paari aasta eest kuk- tuleb algul öelda, et laulgu õpetaja selle taasloomisest meelde tuletama ja üles lu- kus kodus ja murdis jalaluu. tasem ja kuulaku rohkem tei- saadik, pühapäevakooliõpe- gema, kui mitme isamaalau- Oli pikalt haiglas ja kui üks- si. Hakkavad laulma, kui nen- taja ka Liivil. lu sõnu ta teab. Viimati sai • Naiskoori Heli asutaja ja kord omile jalule sai, kõndis dega tööd teha! kokku 11 laulu. dirigent. Jutu jätkuks kannab Aasa alguses rulaatoriga, siis suur- • Abiellus 1938 Pärt te karkudega. Nüüd klõbis- Kuidas on olla saja– Ellerheinaga. nagu muuseas ette ühe pika tab käetoekeppidega ringi. aastane? • Haapsalu vapimärk 2004. laulu ilusast külatüdrukust. Käib iga päev õues. Võimleb • Lapsed Anne Metsala ja Kirikulaule teab ta juba hommikuti, et vere käima Ma nüüd mõtlen, mida ma üt- Tea–Mall Ungert. lapseeast. Esimene laul, mis saaks. len, jääb Aasa mõttesse. • Kullamaa koguduse liige. mamma õpetas, oli „Ma olen Pikutab päeval elutoas kla- Ütleb: kui oleks paarküm- väike karjane”. Papa laulis, veri kõrval diivanil. Mõtleb mend aastat noorem, küll siis kui merelt tuli, igasuguseid käiks veel. Nüüd tuleb väsi- laule. Oma lapsepõlve püha- ja laulab — mõttes enamasti. se tüdrukule nime panema. mus kergemini. Tervis on hea päevakooli laulud on Aasal Vaimulikke laule, isamaalau- Ema tahtis nimeks Nadeþ- ja meel rõõmus. Kui tuleb nu- samuti meeles. le, kodulaule, looduselaule, da, aga vaderid unustasid ära tutuju ja meel on kurb, siis Muusikaõpetaja ja kooriju- koorilaule, papa meremees- ja panid keisri — jah, 1913 laulan ja jälle on meel rõõ- hina peab ta iseenesestmõis- telaule, külalaule, naljalau- polnud veel Eesti vabariiki, mus. Perekond ja sõbrad — tetavaks, et ka sõnad on peas. le. Mängib sellist mängu, et oli Vene keisririik — noori- nagu head inglid on nad mu Ega ma muidu laulda kui palju teab näiteks pääsu- ma tütre järgi Anastassia. ümber. Ei tohi nuriseda. saaks, kui sõnu ei tea. Lau- kestest laule. Või isamaast. Ema leppis sellega ja hakkas Andku Jumal, et teie ka nii lan, kui teistel on kodus oma Sõnad on tal peas, sest kui- teda Dasjaks kutsuma. kaua elaksite ja et lapsed ja tegemised. das sa laulu muidu laulad. Eestiajal, kui Dasja oli abi- lapselapsed tunneksid teist Mõnikord dirigeerib ka, ikka ellunud koorijuht Herbert rõõmu — pöördub Aasa küla- mõttes. Klaverit ta enam ei Elleriga, kes eestistas oma Laulust, millest siis veel liste poole. Pühib pisaraid. mängi. Ütleb: ma olen muusi- nime Pärt Ellerheinaks, sai Teinekord nutan rõõmu pä- Lauluni jõuab Aasa ikka lõ- kaõpetaja ja koorijuht, mitte Dasjast Aasa Ellerhein. (klaveri)kunstnik. rast ka. Nutt ja naer on mul puks välja, alaku siis jutt mil- vennad. Kogu mu elu on ol- lest tahes. Laulul on imeline Laul täidab aega ja Cyrillus Kreegi õpilane nud ilus, ka raskused. Hal- mõju, laul teeb meele rõõm- vad asjad olen unustanud, peletab igavust saks, annab jõudu ja aitab Läänemaa õpetajate semina- kui nad on olnud. Küllap neid Aasa jätkab. Vene ajal ma ki- muret kanda. Nende sõnade- ris oli Cyrillus Kreek Aasa ikka oli. Palju armastust on rikus ei käinud — oleksin töö ga tahab Aasa tänada kõiki muusikaõpetaja. Aasale mee- olnud ja see teeb elu ilusaks. kaotanud. Aga päris pimedu- oma sõpru ja neid, kes teda nub üks lugu. ses me ka ei elanud. Meil olid vaatamas käivad. Kreek kogus rahvalaule ja Kuidas Anastassiast sai Osvald Tärgi jutlused. Tärk Ei, ma ei hakka siin nime- kaasas ka õpilased. Osa õpi- Dasja ja lõpuks Aasa ja Pärt Ellerhein olid Kärdla sid üles lugema, kõik ei tule lasi nurises, et Kreek pooldab poisid. Minu tütar Tea–Mall ehk korraga meelde, aga kir- Aasa vanemad olid õigeusk- neid rohkem, kes tema har- ütleb, et ema on tal saarlane, juta, et tänan kõiki. Tahan likud. Isa oli merel, laps 12 rastust jagasid. Siis Kreek isa hiidlane, ta ise eestlane. alandlik olla ja tänulik. päeva vana, vaja ristida. Ema öelnud: kõik te olete ühesu- Aasa lemmiklaul on Eesti Head sõnad teevad alati ei tohtinud veel kirikusse gused head ja muist on veel hümn. „Mu isamaa, mu õnn meele rõõmsaks, ei väsi Aasa minna, saatis vaderid Tallin- paremad. ja rõõm...” Sinna alla mahu- kordamast. Seminaris algas koolipäev na Issanda Muutmise kirikus- Lehte Ilves 8 Kui sisse Koguduse uus nõukogu kinnitas selle murtakse aasta eelarve 3. veebruaril pidas kogu- duse vastvalitud nõukogu esimese istungi, kinnita- des 2012. aasta majandus- aruande ja selle aasta eel- arve. lahtisest Majandusaasta aruande järgi on koguduse vara väärtus 2012. aasta lõpu seisuga 1 035 000 eurot. Tulu oli 51 183 eurot ja see ületas eelarves planeeri- tud 47 067 eurot. Heino Noor on Haapsalu ko- Kulutusi oli 47 309 euro uksest eest, vähem kui eelarves guduse auliige ja Haapsalu linna aukodanik. kavandatud 50 525 eurot. 2012. aastal jätkus Jaa- ni kirikus remont: valgen- uurel Kurjusel on mitu professor Calium Brown. Kü- tiivne surma esilekutsumine, dati siseseinad, algas ore- nägu. Koolikiusamisest simusele, kas ta on usklik, patsiendi surmamine; pas- li remondi 2. etapp ja alta- ja massimeedias ärapa- raiub professor: „Ei, ma olen siivne eutanaasia on vajali- ri remondi ettevalmistus. nemisest kuni kuklalaskude ilmalik humanist. Teadusli- kust ravist loobumine. Tahan Oreli remondiks kulus ja massimõrvadeni. kust vaatenurgast olen ma öelda, et eutanaasia ei ole 1500 eurot, see raha tuli Jumalasalgamisel, ateismil eelkõige agnostik (maailma Eestis mingilgi kombel prae- Kultuurkapitalilt. Linna- on läbi aegade olnud Eestis tunnetatavust kas täielikult gu lubatav, küll aga Hollan- valitsus finantseeris sise- mitmeid, kohati halenalja- või osaliselt eitav— K. T.). Ei dis ja Ðveitsis. töid 6500 euroga. kaid avaldumisi. Nõukogude ole mingeid tõendeid, et ju- Edasi leiab prof Brown: on Koguduse 2013. aasta aja hariaastail võttis Tartu mal on olemas või et teda ei naeruväärne arvata, et oleme eelarve kinnitati tuluga linnavõim jõuluõhtuti liinilt ole. Ma elan oma elu ateisti- universumis üksi ja jumal 43 834 ja kuluga 49 439 maha bussid number 7 ja 8, na, aga ma usun headusse, „on loonud ainult meid, nagu eurot. mis viisid Ülejõele Peetri ki- mis tuleb meie seest.” usundid ütlevad. Kui tõesta- Suuremaiks töödeks ka- riku juurde. Klassijuhatajad Ajakirjaniku väitele, et takse, et Marsil elavad väi- vandati koguduse kant- pidid sel õhtul just kirikusse eestlastele ei meeldi usust kesed putukad, siis on kõik selei katuse remont, Jaani minema. Et seal kirja panna rääkida ja et sõna „usklik” pühad tekstid valed. Inime- kiriku altari remont ja oma õpilasi, kes olid sel õh- võib meil esineda koguni sõi- sed ei ole ainulaadsed. Elu Jaani kiriku oreli remon- tul sinna „juhtunud tulema”. musõnana, vastab kõrge kü- Maal ei ole ainulaadne. Elu di jätkamine. Neid oli palju, neid kodanli- laline: „Kas tõesti? Seda ma on ka mujal”. Tiit Salumäe ke ja kiriklike igandite all ei teadnudki.” Nii lihtne see külalispro- kannatanuid. Edasises vestluses jätkub fessori arvates ongi. Järgmisel päeval pidid siis jutt abistatud enesetappudest Muidugi võib olla. Keegi ei haridustöö eesrindlased ja ja eutanaasiast. saa seda ei eitada ega jaatada teised meetmeid tarvitusele Siinkirjutaja kui kauaaeg- ega ümber lükata. Praost Tiit võtma. Mitmed noored võisid ne arst–intensivist selgitab: Salumäe, siinkirjutaja hinge- oma jõuluaegseid eksitusi eutanaasia ehk halastussurm karjane aga tuletab mullegi parandada ja astusid pionee- tähendab tänapäeval parane- vahel meelde, et mõistust en- riks või komsomoli. mislootuseta või kaua piinle- nast on üsna kindlasti väljas- Praegusaja teadusliku ja va haige või ka lihtsalt väga pool meid rohkem kui meil võitleva ateismi ilmingud on vanaks elanud patsiendi sur- kõigil ja meist veel targema- aga teistsugused. mamist arstliku komisjoni teks peetavail olendeil kok- Tartu Postimehes ilmus poolt patsiendi enda soovil, ku. Ka lugupeetavast külalis- selle aasta 29. oktoobril Katre teadvusel oleva haige enda professorist rohkem. Tatriku kirjutis, milles vas- või omaste nõusolekul, kui tal Heino Noor tab küsimustele meie ülikoo- need on. Haapsalu koguduse li Ðotimaalt kutsutud külalis- Aktiivne eutanaasia on ak- nõukogu auliige

— Läänemaa kirikuelu uudised — Igal teisipäeval kirikuteated 9 Kultuurihuvilised koguduseliikmed Haapsalu koguduse kroonika 2013 võtsid ette reisi Gotlandile 3. jaanuar. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistami- ne vabadussamba juures. 14.–21. juulil sõitis väikebus- 5. jaanuar. Aastavahetuseks ja vana kalendri jõuludeks tuleb sitäis kultuurihuvilisi eks- Haapsallu üha enam Vene turiste, sel puhul on toomkirikus oreli- kursioonile Gotlandile. pooltunnid. Reisiseltskonna tuumiku 6.–13. jaanuar. Koguduse täiskogu valis koguduse nõukogu. moodustasid Haapsalu kogu- Nõukogus on Kristi Ainjärv, Malle Allmere, Alari Engman, Indrek dusega seotud inimesed. Rei- Huul, Lehte Ilves, Teno Ilves, Endel Jets, Kädi Jõgi, Sirje Kaasik, sijuht oli koguduse juhatuse Indrek Kalda, Aita Kaur, Mai–Ellen Koop, Madis Kütt. Tiia Laar, liige Tõnis Padu. Ingrid Laasi, Triin Laasi, Lauri Luik, Jane Madi, Andri Meriloo, Gotlandi ehk Ojamaa saa- Tõnis Padu, Jaanus Rankla, Signe Saviir, Angeliina Schwindt, Maria re pindala on 2994 km2, ula- Strauss, Matti Talbonen, Raul Tammet, Mare Tereping, Leini Vaht- tus edelast kirdesse on 140 ja pa rikkaim piirkond, oma et- ras, Aidi Vallik, Sigrid Veske. Auliikmed on koguduse teeneteristiga autasustatud Anneli Ammas, Arnold Korjus, Ülo Niin, Heino Noor, kagust loodesse 50 km. tevõtteid–kaubahoove oli Lia Salumäe ja Sulev Saareväli. Ameti poolest on nõukogu liige gotlandlastel Novgorodis ja Elanikke on Gotlandi saa- õpetaja Tiit Salumäe. Valimisnimekirjas oli 375 isikut, osales vali- rel 57 308. Niisama suurel Londonis. mistel 132 täiskogu liiget. Saaremaal on elanikke hulga 12. sajandil tihenesid side- vähem, 32 672. med maailmaga veelgi, ver- 31. jaanuar. Lääne praostkonna konverents Haapsalus. Kokku- võte koguduste elust 2012, vaadati uue aasta tööplaani. Gotland on olnud asusta- miti Saksa eeskujul oma mün- tud aastatuhandeid. Saarel te. Ka Visby kujunemine lin- 2. veebruar. Tartu rahu 93. aastapäeva mälestushetk vaba- leidub 42 000 muinasmäles- naks ja tähtsaks kauplemis- dussamba juures. Noorkotkad ja kodutütred süütasid 93 küünalt tist. Vanimad jäljed on kivi- kohaks algas 12. sajandil. Va- Jaani kirikusse viiva tee äärde. Kontsert kirikus. aja küttidest ja kalureist. raseim kirjalik märge Visby 3. veebruar. Koguduse nõukogu uue koosseisu esimene koos- Rohkelt on muinasleide kohta pärineb aastast 1225 olek. Valiti juhatus: esimees Madis Kütt, aseesimees Kristi Ainjärv; pronksi– ja rauaajast ning Henriku Liivimaa krooni- liikmed Sulev Saareväli, Maria Strauss, Tõnis Padu, Mare Tere- rahvaste rändamise ajast. kast, kus seda kirjeldatakse ping, Lehte Ilves ja Andri Meriloo. Revisjonikomisjoni valiti Endel Omapärased on pronksiaeg- saksa palverändurite sada- Jets, Angeliina Schwindt ja Signe Saviir. Sinodi saadikuiks valiti sed matmiskohad — laevkal- mana. Madis Kütt ja Kädi Jõgi, asemikeks Kristi Ainjärv ja Mai–Ellen Koop. med ja kivikuhjatised. I aas- Gotlandlaste rikkuse tun- 11. veebruar. Koguduse juhatuse esimesel koosolekul käsitleti tatuhandest pärinevad ruuni- nistajad on 1100–1300 saare- ettevalmistusi sõpruskoguduste päevadeks 24.–26. mail. kivid, mida leidub eriti pal- le ehitatud 95 (tänini alles 92) 24. veebruar. Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsertpalvus. ju Mälari ümbrusest. kirikut. Reisil külastasime Viikingiajal (u 700–1100) mitutkümmend kirikut. 23. märts. Lia Salumäe andis Jaani kiriku oreli remondi lõppemi- se puhul kontserdi. Oreli ajaloost kõneles orelimeister Toomas sai Gotlandist Põhja–Euroo- Tiit Salumäe Mäeväli. 27. märts. Kirikute kellad üle Eesti helisesid selle märgiks, et Eesti Vabariigi taastamisest on möödunud 7890 päeva — niisama Sõpruspäevad elavdasid koostööd kaua oli iseseisvust enne Eesti okupeerimist. 31. märts. Kristuse ülestõusmise püha. Lastekiriku lapsed esita- Haapsalu koguduse sõprus- data Haapsalule omast käsi- sid näidendi. päevadel 24.–26. mail osales tööd. 83 väliskülalist Haaga, Kors- Laupäevaõhtusel kontser- 10. aprill. Tiit Salumäe võttis vastu Saksa Bundestagi delegat- siooni toomkirikus ja linnavalitsuses. näsi ja Loviisa kogudusest dil esinesid koorid Haapsa- Soomest, Österhaninge kogu- lu, Österhaninge ja Loviisa 11. aprill. Lääne praostkonna sinod Ridalas. Kirikukogu liikmeiks dusest Rootsist ja Schmal- kogudusest. Igal kooril oli valiti abipraost Leevi Reinaru, õpetaja Lembit Tammsalu ja esi- kaldeni kirikuringkonnast ette valmistatud oma etteas- mees Madis Kütt. Tiit Salumäe on kirikukogu liige ameti poolest. Saksamaalt. te, peale selle laulsid kõik Ettekande pidas peapiiskop Andres Põder. Sõpruspäevade ajal peetud koorid suures ühendkooris 13. aprill. Haapsalu toomkirikus EEKBL naistepäevakonverents ümarlaual osalesid välisko- juba kodus selleks esinemi- „Rõõmuallikad” umbes 270 osalejaga 37 Eesti paigast. guduste esindajad, riigikogu seks selgeks õpitud laule. 21. aprill. Naiskodukaitse eestvõttel paigaldati Haapsalu linna liige Neeme Suur, Läänemaa Kontsert oli tasuta ja avatud aukodanikule Heino Noorele ja tema vanemaile mälestuspink ku- Turismi tegevjuht Jane Möll, linnarahvale, kelle osa kuu- nagisel Ðokolaadi promenaadil. EELK peapiiskop Andres Põ- lajaskonnas oli arvukas. 28. aprill. Praost Eerik Hiisjärve 100. sünniaastapäeva mäles- der, ajalehe Eesti Kirik esin- Sõpruspäevade kolmas tusteenistus, osales Hiisjärve pere. Tiit Salumäe kandis ette Eerik daja. Anti ülevaade kiriku päev algas jumalateenistuse- Hiisjärve jutluse, mille oli viimane pidanud Jaani kirikus 21. aprillil hetkeseisust Eesti ühiskon- ga toomkirikus, kus sõprus- 1963. nas. Vestlusrühmades arutle- koguduste õpetajate kõrval 1. mai. Muuseumihooaja avamine linnuses ja toomkirikus. ti, kuidas tuua ühiskonnas teenis kaasa piiskop Einar kristlikke väärtusi rohkem Soone, kes pidas ka jutluse. 3.–5. mai. Koguduse segakoor külas Seinäjoe kogudusel, kus esile. Kõneks võeti ka kogu- Jumalateenistust ette val- Lea Salumäe on organist ja koorijuht. Pühapäeval oli piiskoplik duste edasine koostöö. mistanud toimkond koostas erivajadustega inimeste jumalateenistus, mis kanti üle kristlikus Kultuuriprogramm pakkus piduliku jumalateenistuse raadios. Koos teiste kooridega laulis ka Haapsalu koor, jutluse pidas Tiit Salumäe. Kiriku 1200 istekohast oli üle poole täis. Seinäjoki külalistele ekskursioone va- tarvis vihiku, mille abil said on noor kasvav linn, mis kujunes välja 1960. aastail. Paljud hoo- nalinnas ja ringsõitu Haapsa- kõik kaasa teenida, ja hiljem ned, sh Lakeuden Risti kiriku, on projekteerinud Alvar Aalto. lu kirikuisse. Koguduse esin- sai selle endaga koju kaasa dajad tutvustasid oma kogu- võtta. Vihiku vahel oli piis- 9. mai. Wiedemanni gümnaasiumi traditsiooniline emadepäeva duste kujunemise lugu. See kopi jutlus, mis oli tõlgitud aktus toomkirikus. ringsõit oli sõpruspäevade soome, rootsi ja saksa keel- 12. mai. Emadepäeva jumalateenistus toomkirikus, lastekiriku külaliste hulgas väga popu- de. Jumalateenistusele järg- õppeaasta lõpetamine. laarne. nes kirikukohv, mille tarbeks 19. mai. 1. nelipüha. Leeripüha jumalateenistus. Tallinna toom- Eesti rahvakultuuri tut- olid koguduse vabatahtlikud kirikus anti üle autasusid. Elutööpreemia pälvis õpetaja Toomas vustavais töötubades said kü- küpsetanud suure hulga Paul, kes alustas õpetajaametit Ridala koguduses. III järgu tee- lalised õppida eesti rahvalau- pannkooke. neteristi said Vormsi diakon Ants Rajando ja õpetaja Valdek Jo- lu ja rahvatantsu ning vaa- Tiit Salumäe hanson, kes alustas oma teenimist Haapsalus. 10

9. juuni. Eestirootslaste laulu– ja tantsupeol astus üles 300 lauljat–tantsijat Eestist, Rootsist ja Soomest. Päev algas piduli- ku jumalateenistusega toomkirikus. Mai–Ellen 14. juuni. Leinapäeva palvus ristimiskabelis Emaaltari ees. 22.–23. juuni. Pühapäevasel jumalateenistusel toomkirkus osa- lesid president, peaminister, riigikogu esimees ja kaitsejõudude juhtkond. Teenisid Tiit Salumäe, kaitseliidu peakaplan, EAÕK ülem- preester Aleksander Sarapik, emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik ja Koop kogeb Lääne maleva kaplan Ants Leedjärv. 30. juuni. Teist korda Haapsalus peetud Eesti ingerisoomlaste tantsu– ja laulupidu algas jumalateenistusega toomkirikus. 3.–6. juuli. 20. Haapsalu vanamuusikafestival. kirikutööd 26.–28. juuli. 20. Haapsalu keelpillifestival. 30. juuli — 9. august. Vanal kalmistul korrastasid vabatahtli- kud noored Saksamaalt baltisaksa perekondade haudu. tehes suurt 20. august. Haapsalu koguduse ekskursioon Osmussaarde. Eks- kursioonijuht Tõnis Padu. Jeesuse kabelis pidas õpetaja Tiit Sa- lumäe väikese jumalateenistuse. 22.–25. august. Külas Rendsburgi St Jörgeni koguduse gospelkoor 2getheR. Kooris on inimesi kahest kogudusest, nen- armastust de hulgas on ka puudega inimesi. 23.–25. august. Valge Daami aeg tõi piiskopilinnusesse tuhan- deid külalisi vaatama legendi Valgest Daamist. Etenduse lõpus Kui kaua Sa oled Haap- olid väga menukad kirikukontserdid. salu koguduses kaastöö- 25. august. Rootsi Österhaninge koguduse praosti Martin line olnud ja mis on olnud Marcolla emerituuri siirdumise jumalateenistusel osalesid Tiit Sa- Sinu ülesanded? lumäe ja Kristi Ainjärv. Martin Marcolla pälvis 2004 Haapsalu Tulin koguduse juurde 1992. koguduse toetamise eest koguduse teeneteristi. aastal pärast kaheaastase 31. august. Läänemaa ühisgümnaasiumi taasõnnistamise viisid piiblikooli lõpetamist. Roh- läbi Tiit Salumäe ja EAÕK Haapsalu Maarja Magdaleena kogudu- kem kui 20 aasta jooksul olen se preester Jüri Ilves. siin täitnud mitmesuguseid 1. september. Haapsalus jutlustas EELK Välis–Eesti konsistoo- ülesandeid. Minule on see riumi peasekretär praost Mart Salumäe Torontost. suur rõõm ja õnnistus, kui 5. september. Tiit Salumäe Eesti presidendi kutsel Konstanti- saan teha tööd oma sisetunde noopoli patriarhi Bartholomeuse auks antud õhtusöögil. ja võimete kohaselt. Olen olnud mitmes koossei- 6.–8. september. Koguduse perelaager Koopa talus. sus koguduse nõukogu liige 4.–10. oktoober. Praost Tiit Salumäe külastas Luterliku Maail- ja kahe valimisperioodi jook- maliidu keskust Genfis ja osales usupuhastuse 500. aastapäeva sul juhatuse liige. Et töötasin abistasin 12 vanurit Holmi ja ettevalmistaval kongressil Zürichis. varem personalinõunikuna, Sadama kandis. Kaheksa suve olen olnud 13. oktoober. Lõikustänupüha. Jutlustas EELK Välis–Eesti Sak- olen nende teadmistega saa- sa praostkonna praost Michael Schümers. nud teha ja teen siiani perso- toomkirikus külastajate vas- nalitööd ka koguduses. tuvõtja, tutvustades kirikut 22. oktoober. Toomkirikus andis kontserdi Wolfhageni praost- Kui pärast Eesti taasise- ja kogudust. Mulle meeldib konna oratooriumikoor, kelle tõi Haapsallu siin õpetajana aasta kiriku eriline aura, kohtuda aega teeninud Katharina Ufholz. seisvumist anti koguduse hal- dusse Haapsalu vana kalmis- huvitavate inimestega ja tead- 31. oktoober. Tallinna toomkirikus ordineeris peapiiskop And- tu, valiti mind selle hooleko- mine, et ma ei ole seal kuna- res Põder koos Tiit Salumäe ja Joel Luhametsaga viis uut preest- gu eesistujaks. Tuli hakata gi üksi. rit, teiste seas ka Nõva koduguse diakoni Peeter Kralli. korraldama hoogtööpäevi, Miks Sa kogudusetööd 1. november. Tiit Salumäe õnnistas toomkiriku ristimiskabelis sest tihnikuks kasvanud sur- teed? Lääne maleva pealike mälestustahvli. Mälestustahvli avas ja pi- nuaed vajas kiiret korrasta- das päevakohase kõne maleva pealik major Arnold Juhans. mist. Tublide koguduseliik- See annab nii palju mu hin- 5.–11. november. Praost Tiit Salumäe külastas Saksamaal Evan- mete kõrval lõi kaasa ka lin- gele. Saan seal unustada oma geelseid Mariaõdesid Darmstadtis, osales Saksa luterliku kiriku narahvas, keda kutsusin ko- vanuse ja sellega kaasnevad sinodil Düsseldorfis ja sõpruspraostkonnas Schmalkaldenis. haliku lehe kaudu tooma ke- tervisehäired. Tunnen end 17.–18. november. Tiit Salumäe külastas sõpruskogudusi Lo- vadet kalmudemaale. hoituna ja kogen nii suurt viisas ja Haagas. Kui koguduse juhatuse esi- armastust, et ei suuda sellest mees Madis Kütt kalmistutöö tööst loobuda. 23. november. Toomkirikus helilooja Sirje Kaasiku autorikont- sert. Esinesid Uuemõisa lasteaia–algkooli lapsed, Haapsalu ko- enda peale võttis, tehti mulle Kuidas Sa pead advendi- guduse lasteansambel, Haapsalu toomkoor, Haapsalu koguduse ettepanek luua koguduse aega ja jõulusid? segakoor, Haapsalu naiskoor Kaasike, Lihula naiskoor Leelo ja juurde naisring. Juhendasin Haapsalu muusikakooli kammerorkester. Peapiiskop Andres Põ- seda ligi 10 aastat. Koos ime- Olen lapsepõlvest saanud der autasustas Sirje Kaasikut EELK teeneteristi tunnistusmärgi- toredate naistega uurisime kaasa tugevad jõulutradit- ga. pühakirja, tegime käsitööd ja sioonid. Et ema oli haige, 30. november. Eesti Piibliseltsi nõukogu koosolek Haapsalus. kaks näitust toomkirikus; hoolitses isa viie lapse eest, Algab projekt „Kirjutame Piibli käsitsi ümber”. Advendikontserdi õppisime valmistama lille- alustades juba varakult jõu- annab Rahvusmeeskoor. Piiskopilinnuses süüdatakse advendi- seadeid, kutsusime huvita- luettevalmistusi. Ise valmis- küünal, laulavad Haapsalu linna algkooli lapsed. vaid külalisi. tati kõik pühadetoidud, ko- 1. detsember. Haapsalu koguduse nõukogu koosolek. Olen teinud pikka aega ka ristati ja kaunistati hoolikalt. diakooniatööd. Selle töö al- Olen neid traditsioone 27. detsember. Johannesepäev. Koguduse teeneteristi üle- gusajal ei olnud veel sotsiaal- hoidnud. Jõulude ajal oleme andmine. Algab Haapsalu linna 735. aasta. maja ja meil tuli tegelda pal- alati koos laste ja lastelaste- jude vanuritega. Linn oli meil ga. Mulle on pere tähtis. piirkonniti ära jaotatud, mina Maria Strauss 11 Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus 90411 Kolila, ridala vald, Läänemaa, tel 472 4210, [email protected], www.eelk.ee/ridala/. Koguduse õpetaja Kari Tynkkynen, juhatuse esimees Heli Reichardt. Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval ja kirikupühadel kell 13. IBAN EE021010022083660008 (SEB) ja IBAN EE912200001120200048 (Swedbank). Kantselei lahti teisipäeviti kell 15–18. Ridala ajaloopäev keskendus vabadusvõitlusele 1918–1994

Ajaloopäeval pühapäeval, 11. augustil oli kolm keskset sündmust: konverents, kontsert- Sõprade abi on mälestusteenistus Ridala kirikus ja perepäev. Ajalookonverentsil esinesid ajaloolased Siim Õismaa ja Mati Mandel ning okupatsioo- olnud hindamatu nide muuseumi teadur ja metsavendluse uuri- ja Martin Andreller. Ridala väikest kogu- Kontsertmälestusteenistusel Ridala kirikus dust on aidanud elus teenisid Lääne praost Tiit Salumäe ja õpetaja püsida sõpruskogu- Kari Tynkkynen, orelil mängis Lia Salumäe. dused. Eriti märki- Eesti Memento Liidu esimehe Enn Tarto ter- misväärne roll on aas- vituse luges ette Läänemaa Memento juht Ar- tate jooksul olnud nold Aljaste. Haapavesi kogudusel Jumalateenistusel meenutati 25 aasta möö- ja sealsel õpetajal dumist Vabadussõja mälestustahvli taasava- Mauno Soronenil, kes misest. Tänati inimesi, kes teadsid, et kiri- on koordineerinud ka kus on laulude numbritahvli taha peidetud Kärsämäe ja Oulaise Vabadussõja mälestustahvel, kuid pidasid koguduse abi Ridala- kogu okupatsiooniaja seda saladuses. le. Sestap võttiski Ri- Teenistusel avati ja pühitseti kaks mäles- dala 7–liikmeline esin- tist, üks Läänemaa metsavendadele ja teine dus ette Helsingist mõrvatud Kaitseliidu Lääne maleva ohvitse- 600 km kaugusele jää- ridele. va sõidu, et osaleda Mälestisplaadid valmistas Ungru Paekivi Haapavesi koguduse tasu küsimata. 150. aastapäeva üri- Perepäeval jäi aega mitme põneva näituse- tustel ja kirikuõpeta- ga tutvumiseks. Martin Andrelleri näitus kä- ja 50. sünnipäeva tä- sitles metsavendlust. Kunstnik Tiiu Piiburi histamisel. maalinäitus „Aja tuuled” mõtestas Eesti aja– Pidulikul jumalateenistusel andis õpetaja Kari Tynkkynen ja kultuurilugu. Ridala rahva tänuks Mauno Soronenile üle EELK teeneteme- Läänemaa Memento näitus oli fotomeenu- dali. tus Siberi ehitistest ajal, mil neis elasid küü- Haapavesi on ilus ja vaikne Soome linnake metsade ja järve- ditatud, ja Memento tänapäevast. de keskel. Meid vapustas kirikunäidendis kogetud suur kont- Naiskodukaitse Lääne ringkond ja Kaitse- rast tänapäeva ja olnu vahel. 1860. aastail seda piirkonda laas- liidu Lääne malev kostitasid osalejaid sõdu- tanud näljahäda viis hauda sadu inimesi. risupiga. Meelelahutust pakkusid Ridala rah- Oleme koos haapavesilastega tänulikud Taevaisale, et nii kar- vatantsijad Hilja Tamme juhendusel. mid ajad on jäänud kaugesse möödanikku ja lasknud mõista, et Eesti Endiste Metsavendade Liit (EEML) kus on häda nähtud, seal nähakse ka teiste muret. tänas ja tunnustas oma liikmeid ja abistajaid. Tagasiteel külastasime uusi sõpruskogudusi Muuramel ja EEML 3. klassi teeneteristi pälvisid teiste Kärköläs. Septembri lõpul oli Kärkölä koguduse esindus vas- seas praost Tiit Salumäe ja Ridala kirikuõpe- tukülaskäigul Ridalas. taja Kari Tynkkynen; Ungru Paekivi omani- Kari Tynkkynen kud Argo Auväärt, Kalev Mehide ja Raul Koguduse õpetaja Kuusk ning Läänemaa Memento esimees Ar- nold Aljaste. Eesti Eruohvitseride Kogu II kl teeneteris- ti sai Lääne maleva pealik major Arnold Lühidalt Juhans. Kaitseliidu Lääne maleva teenetemärgi • Surnuaiapühad olid tänavu uuel ajal, juuli teisel pühapäeval. Nii jääb pälvisid n–vbl Heiki Magnus, srs Kaido ka järgmisel aastal. Korraldame neid koos baptisti kogudusega. Nummert, kpr Sulev Hatto ja rms Alari Iva. • Üle pika aja oli suvel meie ilusas vanas kirikus laulatus. Ajaloopäeval osales ligi 300 inimest. • Kevadel laulis kirikus Säkylä kirikukoor. Järgmine ajaloopäev tuleb Ridalas 10. augustil 2014, et tähistada Nõukogude väge- • 7. juulil saime osa Rapla kirikus peetud Tõnis Mägi autorikontserdist „Hetk”, mis kanti helis ja pildis üle kuude Maarja–Magdaleena kirikusse de lahkumise 20. ja Vabadussõja mälestus- üle kogu Eesti. Kontserdiga toetati uue luteri kiriku ehitamist Musta- tahvli avamise 90. aastapäeva. mäele. Heiki Magnus Kari Tynkkynen Koguduse õpetaja 12 Noarootsi Püha Katariina kogudus 91201 Pürksi, Läänemaa, tel 5194 9461 (esimees), 528 0635 (õpetaja), [email protected], www.eelk.ee/noarootsi. IBAN: EE2200001120110413 (Swedbank). Hooldajaõpetaja Tiit Salumäe, juhatuse esimees Tiiu Tulvik. Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14.

Kohtumisel osalenud Roosta Puhkekülas pärast nõupidamist 19. oktoobril 2013. Tervitused Esbo sõpruskoguduselt

sbo rootsi kogudus on hemalt korra aastas külas lumäe ja koguduse esindaja- 4.–6. aprillil 2014, nii et saa- olnud Noarootsi kogu- käia. Meid on Noarootsis ala- te Tiiu Tulviku, Maie Arro me ka ühist jumalateenistust duse sõpruskogudus ti sõbralikult vastu võetud. ja Inna Rosari ning abivalla- pidada. Südamlik tere tule- mitu aastakümmet. Koostöö Viimane külaskäik, millest vanema Aivo Hirmoga. Pida- mast! Kavatseme korraldada sai alguse kirikuõpetaja meil on veel värsked mäles- sime ühist õhtupalvust Noa- ka Esbost ühe Noarootsi–kü- Harry Wahlsbergi ja diako- tused ja mille eest me oleme rootsi kirikus, kus kohtusime lastuse 2014. aasta suvel. niss Harriet Wahlsbergi juh- väga tänulikud, leidis aset ka koguduse teiste liikmete- Meie ühised plaanid sisalda- timisel aastal 1988. 18.–19. oktoobril 2013. ga. Tore oli üheskoos Jumala vad veel lootust, et meie ko- Kui Harry Wahlsberg pen- Sellel reisil osales ka selli- palge ette kokku tulla ja tun- halike omavalitsuste lapsed sionile jäi, jätkus koostöö ki- seid Esbo rootsi koguduse da, et oleme õed ja vennad ja noored kokku saaksid ning rikuõpetaja Carl–Gustav liikmeid, kes ei olnud Noa- Jeesuses Kristuses. midagi ühiselt ette võtaksid. Henricsoni juhtimisel. Prae- rootsit varem külastanud. Külaskäigu ajal arutasime Sel moel kasvab usaldus üle gu juhib seda kirikuõpetaja Seetõttu oli tore, et meile kor- ka edasisi koostööplaane. riigi– ja keelepiiri. Roger Rönnberg. raldati Noarootsi vallas gii- Loodame, et Noarootsi kogu- Roger Rönnberg Koostöö on meile väga väär- diga ringreis. Kohtusime ko- dus külastab meid Esbos Esbo rootsi koguduse tuslik. Üritame üksteisel vä- guduse õpetaja praost Tiit Sa- meie koguduse päevadel õpetaja Rooslepa kabelist varastati väärtuslikku kirikuvara

Ööl vastu 22. juulit varastati Varastatud esemete turu- Riguldi–Noarootsi kodu- Rooslepa kabelist suurem osa väärtuseks hindas muinsus- kandiühing pani varaste ta- sinna kaks nädalat varem pai- kaitseamet 15 000 eurot, kuid bamiseks välja 10 000 Rootsi gutatud kirikuvarast, mis oli ajalooline väärtus on hinda- krooni (u 1100 euro) suuruse 1944 Rootsi viidud ja nüüd matu. preemia. Eestile tagastatud. 1943–1944 viisid eestiroots- Noarootsi vald koos Ranna- Varastatud esemete seas oli lased Eestist lahkumisel Root- rootsi muuseumi, Rootsi vä- üks väärtuslikumaid 1643. si kaasa ka väärtuslikuma ki- hemusrahvuse kultuurinõu- aastast pärinev ülekullatud rikuvara, mis uuel kodumaal kogu ja Noarootsi koguduse- armulauakarikas. Varastati deponeeriti Rootsi ajaloo- ga pani välja 3000 euro suu- ka uushõbedast oblaadikarp muuseumi. Vara hoiti 35 aas- ruse preemia, kuid varguse ja veinikarikas; käsikann, tat muuseumis salaja: kartu- toimepanijaid pole politsei kaks tinakarikat, küünlaja- sest, et Nõukogude Liit võib tabanud. lad, küünlarasva püüdjad jm vara välja nõuda, ei võetud Kaire Reiljan esemeid. seda muuseumis arvele. 13 Lääne–Nigula Püha Nikolause kogudus Nigula tee 1, 90807 Lääne-Nigula vald, Lääne maakond, tel 479 6658, laane–[email protected], www.eelk.ee/laane-nigula/. Koguduse õpetaja Leevi Reinaru, juhatuse esimees Tiina Võsu. IBAN: EE491010602004146002 (SEB). Jumalateenitus pühapäeviti kl 12.

Koguduse tegus aasta

eie koguduse tähehetk oli 2012. aas- ta jõulujumalateenistuse ülekanne ETVs. Saime hakkama ja oleme saa- nud palju positiivset tagasisidet. Täname kõiki! 2013. aasta tõi kogudusele mitmeid muu- datusi. Esiteks, koguduse kauane vabatahtlik noortetöötegija Kadri Lääs suundus tööle välislähetusse. Olime palves ja mures, kes võiks jätkata leerikoolitööd. Noorte leeri- kool on väga oluline osa tulevikukoguduse ehitamises. Hea lahenduse saime koostöös soome mis- LIFE tantsulaager Orul jonäri Tero Ruotsalaga, kes elab küll Tal- linnas, aga on nõus kaks korda kuus pida- Suve lõpus kogunesid tantsuhuvilised kristlasnoored Läänemaale Oru ma leerikooli meie koguduses. kooli LIFE tantsulaagrisse. Kogudusetöös on väga tähtis, et vaimuli- Laagrisse tuli kokku umbes 50 noort üle Eesti. Nelja päeva sisse ku töö tegemises on järelkasvu. Kristo mahtus intensiivseid tantsutrenne, kosutavaid piiblitunde ja palju Hüdsi oli nõus andma ilmikjutlustaja eksa- uusi tutvusi. Laagri eesmärk oli koondada noori, keda ühendab huvi mi ja teisel advendil õnnistab praost Tiit tantsu ja liikumise vastu. Valida sai kolme tantsustiili vahel: jazz– Salumäe ta koguduse jutlustaja ametisse. tants, hiphop ja iisraeli tants. Kristo on teist aastat usuteaduse instituudi Iga rühm õppis selgeks ühise tantsu, mida laupäevaõhtusel kontser- magistrant. dil esitati. Septembris alustas usuteaduse instituu- Muusikaline külaline oli „Reinaru Vennad”. dis teoloogiaõpinguid koguduse noortetöö Pühapäeval teenisid tantsijad kaasa Lääne–Nigulas ühisel lõpuju- juht Joel Reinaru. Uue põlvkonna vastutu- malateenistusel, mis pani ilusa punkti kogu laagrile. Sellesarnaseid se võtmine koguduse töös on lootustandev laagreid loodame tulevikus korraldada veelgi, sest noorte kristlaste tööle, mida eakamad koguduseliikmed on huvi oli märkimisväärne. teinud. See on vastus paljude palvetele. Signe Reinaru Meie kogudust puudutab ka ajalooline Laagri koordinaator muudatus: on sündinud kolme valla ühine- mine, Taebla, Oru ja Risti vald on otsusta- nud oma elu ühiselt edasi viia. Kogudus tegi ettepaneku, et uue valla ni- meks võiks olla Lääne–Nigula vald, ja see Väljasõit ettepanek leidis toetust. Ajalooliselt on Lää- ne–Nigula kihelkonda kuulunud Taebla ja Oru ning osa Vormsi Risti vallast. Kogudus tegi Meie kogudu- Lääne–Nigula kogu- ettepaneku, et uue sele, kihelkon- duse erivajadustega valla nimeks võiks nale ja nüüd ka rühm tegi 19.–20. juu- uuele ühend- olla Lääne–Nigula nil väljasõidu Vormsi vallale nime saarele. vald, ja see ettepanek andnud püha Osavõtjaid oli 12, leidis toetust. Nikolaus oli kaks saatjat–bussijuh- suur heategija: ti peale nende. neitsite, mere- Ööbisime ja valmistasime endale toidu Vormsi kogudusemajas. meeste, vangi- Käisime saare põnevates paikades. Üksteist toetades pääses ka ra- de, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, ta tastooliga metsa korallrahusid vaatama. jagas neile jõuluajal kingitusi. Vahvad olid hommiku– ja õhtupalvused kirikus. Osalejad valmista- Püha Nikolause isik ja legendid on osali- sid need ise ette ja viisid ka ellu. selt olnud eeskujuks jõuluvana tegelasku- Tore oli õhtul ühise teelaua ääres koos kiriku lauluraamatu laule jule (ingliskeelsetes maades Santa Claus, laulda ja vestelda. mis tuleneb Saint Nicolausest). Täname sponsoreid Soomest toetuse eest ansamblile Saviastjad ja Leevi Reinaru Vormsi kogudust külalislahkuse eest! Koguduse õpetaja Leili Mutso Diakooniatöö koordinaator 14 Hanila Pauluse kogudus Tööstuse 10–1, 90101 Virtsu, Läänemaa, tel 553 0045, [email protected]. Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Andrus Eilaste. IBAN EE352200001120081940 (Swedbank). Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15.30.

anila koguduse üks tähtsündmus oli kiri- ku uue kivipõranda Au olgu Jumalale! valmimine. Suvel lõpetas restaureeri- misfirma Rändmeister kiriku uue kivipõranda ehituse. Põ- rand valmis Läänemaa pae- kivist. Raha põranda tegemi- seks annetas Austraalias elav koguduse kunagine liige Lily Kocins. Riik lisas annetusele omalt poolt raha juurde ja nüüd saab taastada ka paar- kümmend aastat segastel as- jaoludel kadunud olnud tor- ni roosakna. Vaevalt olid ehitusmehed kirikus oma töö lõpetanud, kui uue põranda õnnistasid muusikaga sisse kaks kõrgta- semel koori. Segakoor Huik, mida juha- tas Kaspar Mänd, andis kiri- kus kontserdi 9. augustil. Te- gemist oli ühe kontserdiga sarjast „Tornikell minu kü- las”. Selle sarjaga meenutati 35 aasta taguseid kontserte, mil- le andis tollane kammerkoor Ellerhein Lääne–Eesti ja saar- te kirikuis. Toona valitsenud võõr- võim soovis hävitada religioo- niga seotud minevikumärke ja lasi pühakodadel lagune- da. Kontsertidega püüti pöö- rata kuulajate tähelepanu sakraalhoonete kurvale sei- sukorrale. Neil kontsertidel osalenud meenutavad kontserte veel nüüdki, sest pühakojad olid võimude pahameeleks kuula- jaid pilgeni täis. See kutsus esile ka asjaomaste tegelaste Hanila kirikus esineb Püha Olavi koor Soomest Pedersörest. „vaibalekutsumisi”. Kuigi oleme elanud oma liloojate kirjutatud vaimulik loojate vaimulikku muusi- riigis juba üle paarikümne koorimuusika. Pool tundi kat. aasta, on ikkagi suur osa meie enne kontserdi algust rääkis Pärast kontsertpalvust oli kirikuist äärmiselt kurvas kunstiajaloolane Kaur Alttoa kirikus kohvilaud, mille seisukorras: katused lagune- kirikuhoone minevikust ja ääres said kuulajad–esinejad vad, uksed–aknad on ripakil, eripäradest. vahetada mõtteid ja emot- kirikud on räämas ja justkui Nii väikeses kohas nagu sioone. hüljatud. Hanila on harva suuri muu- Hea meel on, et kuulajaid Noored ärksad inimesed sikasündmusi, aga sel suvel jätkus ka sellele kontsertpal- segakoorist Huik ei saanud juhtus nii, et juba päev pä- vusele umbes poolsada. sellest mööda vaadata ja nii rast Huigi kontserti ülistas ki- Hanila kirik hakkab nüüd sündiski neil plaan jätkata rikus lauluga Jumalat Soome tasapisi korda saama. Oleks Ellerheina missiooni. Pedersöre koguduse Püha tore, kui inimesed kaugemalt Mitmes Lääne–Eesti ja Olavi koor. ja lähemalt leiaksid uuesti saarte kirikus oli heategevus- Õpetaja Hans Häggblom lu- üles selle pärli. Siis võiks tõus- kontsertide sari, kogutud ges muusika vahele pühakir- ta see pühakoda ja miks mit- raha annetati kirikuhoonete ja ja vaimulikke mõtisklusi. te terve Hanila vald uuele korrastamiseks. Lembit Tammsalu kingib Koor dirigent Marguerithe elule. Hanila kirikus oli umbes 70 Hans Häggblomile klaasist Sandstedt–Granviki juhatu- Lembit Tammsalu kuulajat. Kavas oli Eesti he- krutsifiksi. sel esitas Põhjamaade heli- Koguduse õpetaja 15 Karuse Margareeta kogudus Läänemaa, Hanila v 90130 Kinksi küla; tel 502 1305 (juh. esimees), 528 0635 (õpetaja), [email protected]. Hooldajaõpetaja Tiit Salumäe, juhatuse esimees Meelis Malk. IBAN EE231010602006745003 (SEB). Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 14. Karuse kogudus sai diakoni

anila volikogu liige Meelis Malk alustas diako- Meelis Malk tegi ok- niõpinguid sel kevadel pas- toobris diakonieksami toraalseminaris ja lõpetas sel- ja novembri lõpus ordineeris le kursuse 15. oktoobril. peapiiskop Andres Põder ta „Eesmärk oli, et Karuse ki- Lääne praostkonna vikaar- rik ja kogudus ei jääks juma- diakoniks ehk õpetaja abili- lasulaseta,” põhjendas Malk seks. õpinguid. Ta õpib kolmandat „Peamine töö on jumalasõ- aastat ka EELK usuteaduse na kuulutamine,” ütles Mee- instituudis, kus tal on poole- lis Malk oma töö kohta. „Et li bakalaureuseõpe. Et saada olen praosti alluvuses, võib preestriks ja koguduse õpe- praost mind suunata vajadu- tajaks, peab olema magistri- sel sinna, kuhu vaja.” kraad. Malk lisas, et peamiseks Diakoniordinatsiooni pidas teenimise kohaks jääb Karu- peapiiskop Andres Põder 23. se. Praegu on Karuse kiriku novembril Karuse kirikus, hooldajaõpetaja praost Tiit mis on olnud ka peapiiskopi Salumäe, kuid selle töö võ- kunagine kodukirik. tab varsti üle Lihula õpetaja Vaimuliku ametisse pühit- Kaido Saak. semise järel ei saa kaua aega „Kui Saak saab Karuse ko- koguduse juhatuse esimehe- guduse õpetajaks, saab Malk na tegutsenud Malk seda teda abistada Karusel, Lihu- tööd enam jätkata. Kirikusea- las, Mihklis ja mujal,” ütles Meelis Malk usuteaduse instituudi avaaktusel. duse kohaselt kuulub vaimu- Salumäe. aga armulauda jagada ja lau- veel iseseisvalt pidanud,” üt- lik juhatusse ameti poolest, Diakon abistab õpetajat ju- latada võib diakon ainult les Meelis Malk. „Olen kõr- aga ei saa olla juhatuse esi- malateenistusel ja vajadusel peapiiskopi eriloal, selgitas valt jälginud oma mentorit mees. võib ka ise teenistust pida- Salumäe. Kaido Saaki ja Karuse endist Lehte Ilves da. Ta võib ristida ja matta, „Ühtki talitust ei ole ma õpetajat Lembit Tammsalu.”

vust looduses, nüüd aga on Loodame kontserdielu siiski Huvitav ja pööripäeva tähistamine kahe- elavdada ja selleks alustame osaline: kirikus ja looduses järgmisest aastast projekti metsaaltaril. „Karuse kirik kutsub”, et pöördeline Pidasime ka ühe öise pal- anda rohkem võimalusi esi- vuse koos Taizé lauludega, nejaile ja elavdada kogudu- mille viis ellu Kose pasuna- se elu. aasta koori juht Kahro Kivilo. Sel- Proovisime hoida kirikut lega juhatasime sisse kiriku juuli ja augusti nädalavahe- asta algas küll vaik- kaitsepühaku nimepäeva — tustel pikemalt lahti. See õn- selt, aga mida aeg eda- karusepäeva. nestus meil tänu ühele väi- si, seda elavamaks Samal päeval esines ka Rii- kesele, aga tublile abilisele. läks koguduse elu. Kogudu- sipere kammerkoor, kellel oli Kirik oli avatud kõik suve- se hooldajaõpetaja oli praost see viimane esinemine oma kuud koguni kolmel päeval: Tiit Salumäe, aga teenistuste kauaaegse dirigendi Pille reedel, laupäeval ja pühapäe- põhiraskus lasus allakirjuta- Saatmäega, kes elab meie ki- val. nul, kes pidas surnuaiapü- helkonnas. Austusest tema Et huvilisi oli, võiks kirik had ja mõne teenistuse oma töö vastu tuli koor tema ko- edaspidi olla suvel iga päev diakonipraktika jooksul. dukirikusse laulma. avatud. See eeldab juba pal- Tiit Salumäe käis Karusel 11. augustil esines Karuse galise kirikuvalvuri ameti- tähtsamate sündmuste puhul, kirikus Uhtna naiskoor koos kohta. näiteks aprillis jumalateenis- pasunakooriga, kes oli külas Meie kogudus aina noore- tusel ja sellele järgnenud ju- Hanila laulu– ja mänguselt- neb. Augustis ristiti kolm väi- hatuse koosolekul. Karuse ki- teenistust. Need korraldas sil. Kihelkonnapäeval 20. kest last ja koguduse täisliik- riku pühaku, Püha Margaree- Lihula preester Kaido Saak, juulil esines meil Lääne–Ni- meks sai kolm noort inimest. ta nimepäeval 13. juulil pi- kes on olnud selle traditsioo- gula koguduse ansambel Ka pisikese suurenemise üle das praost armulauaga teenis- ni kandja koos juhatuse liik- Doxa. tuleb rõõmu tunda. tuse. me Jüri Keskpaigaga juba Kahjuks on suvine aeg kii- Meelis Malk Pööripäevadel (20.03, 21.06 1990. aastate algusest. re ja kuulajaid nappis, kuigi EELK Lääne praostkonna ja 22.09) on meil tava pidada Siis peeti pööripäevapal- kontserdid olid meeleolukad. vikaardiakon 16 Vormsi Püha Olavi kogudus Nõva Püha Olevi kogudus Hullo küla, 91301 Vormsi, Läänemaa, tel 518 7957, 91101 Nõva, Läänemaa, [email protected]. Hooldajaõpetaja Tiit [email protected]. Hooldajaõpetaja Tiit Salumäe, diakon Ants Salumäe, õpetaja Peeter Krall (tel 5218467). Juhatuse esimees Rajando, juhatuse esimees Ene Rand. Silja Silver (tel 5621438). IBAN EE702200001120116909 IBAN EE70221017626557 (Swedbank). (Swedbank). Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 11. Jumalateenistus 2 korda kuus pühapäeval kl 11. Sada vana münti kirikupõranda all Olla kohal,

Sel aastal möödus 25 aastat juba vanima, arvatavalt 13. Vormsi kiriku taastamistöö sajandil ehitatud puitkiriku algusest, mis lõppes püha- ajal. See hävis Liivi sõja ajal, koja taaspühitsemisega kui Vene väed saart rüüsta- kui meid 1990. aastal. sid ja kiriku maha põletasid. Et tol ajal oli veel Nõu- Tänini säilinud kivimüü- kogude okupatsioon, ei ol- ridega pikihoone on ehita- nud mõistlik rääkida kõi- tud 1632 ja sellest ajast kuni gest, mis tuli kiriku taasta- Põhjasõjani pärineb suurim vajatakse misel ilmsiks. Näiteks 96 osa leitud müntidest — ligi mündi leidmisest kiriku 50 Rootsi veerand– ja kuuen- põranda alt. diköörist vaskraha — Gus- Kiriku põranda taladele tav II Adolfi, Kristina, Karl Kallis Silja Silver, Õde nad kaovad. Aastaid tagasi postvundamendi rajami- XI ja Karl XII ajast. Kristuses, oled olnud oli pühapäeval kirikus 10–15 seks tuli kaevata süvendid. Põhjasõjale järgnenud nüüd juba aasta Nõva inimest ja praegu on ikka nii- Et põrandaalune kiht võis ajast oli 30 Vene münti: Püha Olevi kiriku kogudu- sama palju, ehkki need on sisaldada ajalooliselt väär- poluðkad ja kopikad aastaist se juhatuse esimees. See juba hoopis uued kirikulised. tuslikku ainest, sõeluti tei- 1720–1879, sh Aleksander I pole Sulle esmane kohus- Aga mis võiks teisiti olla saldatav pinnas hoolikalt aegne 20kopikane hõbera- tus, oled varemgi sama — vaimselt ja materiaal- läbi. Müntide leidmine ei ha. ametit pidanud. Mis on selt? olnud üllatav, küll aga see, Seni on kindla vastuseta aegade jooksul meie kiri- et neid leiti nii palju. Um- küsimus, kuidas selline ko- kus muutunud? Südames on küll ainult tänu bes kümnendiku põranda- gus münte sattus pikkade sa- selle suure rikkuse ja armu aluse pinnase läbikaevami- jandite jooksul kiriku põran- Mäletan, kui tulin koguduse eest. Muidugi on ootus, et igal sel leiti ligi sada eri sajan- da alla. Tegemist ei ole juurde 1989. Juhatust ei ol- pühapäeval oleks teenistus, deil löödud münti, hulk erandliku nähtusega. Harju- nud, nõukogu ei käinud koos. et ei pea kalendris sõrmega helmeid ja mõni ehe peale maa Risti kiriku põranda alt Kassas oli raha rubla ja 50 järge pidama, kas ikka on õige selle. leiti hiljuti koguni 1164 sa- kopikat, aga kirik oli avatud. pühapäev. Õpetaja elaks ko- Vanim münt on Liivi mast ajavahemikust pärit Oli ustav vanatädi üksinda, hapeal, vahelduseks ja pal- Ordu seestling, neid vermi- münti. vahel kahe– või kolmekesi — galisaks annab koolis tunde, ti aastail 1395–1398 Tallin- On arvatud, et tegemist on Tallinnast kohapeale sõitnud on osa kogukonnast, tunneb nas. vana ohverdamise kombega. õpetaja. Kogudusel ei olnud oma inimesi, teab nende rõõ- 15. sajandist oli Riia pea- Teisalt on oletatud, et kiri- peale kirikuhoone oma ruu- me ja muresid. piiskopkonna penn, 16. sa- kulised on raha sajandite me. Siis võiks selles peres olla jandist ordumeister Wolter jooksul maha pillanud ja Muutunud on palju. Seda ka kolm last, et säiliks kool, von Plettenbergi ajal Tal- need on põrandapragudest paika on erilise armuga hoi- kus tunde anda. linnas vermitud kaks Liivi pinnasesse vajunud. tud. Oleme tagasi saanud en- Ilmselt on see Nõval nii Ordu ðerfi ning Johan III Müntide vanuse ja pärit- dised kirikumaad. aegne Tallinna hõbekilling olu määras ajaloolane Mau- Ehitatud on uus kogu- aastaist 1571–1581. ri Kiudsoo. Vormsi kogudus dusemaja. Europrojek- Sõnad, mida välja ütleme, Need mündid pidid sat- on talle selle eest väga tänu- ti rahaga on alustatud tõrjuv hoiak, tuma kiriku põranda alla lik. Loodetavasti õnnestub kiriku restaureeri- leitud mündikogu tulevikus mist. kohtumõistmine — jah, Vormsi kirikus ekspo- Koguduse juures on see kõik on inimlik ja me neerida. pühapäevakool, väike oleme eksijad inimesed. Ants laulurühm, palve- grupp, alustamas piib- Ometi saame seeläbi Rajando likool. tihtipeale komistuskiviks Mis on Sind meie ki- neile, kes on otsijad teel. rikuelus rõõmusta- nud? Kõik rõõmustab. Et kirikut määratud juba ammustest külastas suvel 1773 huvilist, aegadest, et õpetaja sõidab et täiskirikule läksid kahel kaugemalt. Ei ole võimalust õhtul täiesti erinevad, kuid jätta kõike õpetaja hooleks: erilised kontserdid. Et saime kütmist–koristamist, remon- külas käia Soome sõprusko- timist ja muud. Peame ise toi- gudustel. Muidugi on rõõm me tulema, kuid seeläbi kas- igast kirikulisest. Ikka olin vab kogudus tugevamaks. arvanud, et mis saab, kui va- 17 Nõva kirik on teeliste ki- rik. Millisena näed Sina Lihula Eliisabeti kogudus keskmist teelist? Mida ta- Tallinna mnt 11, 90303 Lihula, Läänemaa, tel 56915347, [email protected]. Koguduse õpetaja Kaido haksid neile öelda? Saak. Juhatuse esimees Jaak Kastepõld. IBAN EE032200001120076599 (Swedbank). Jumalatee- nistus pühapäeviti kl 11. Ei oska hinnata. Igast üksi- kust, kes on leidnud tee kiri- ku juurde, on hea meel. Pean tähtsaks, et me neid soojuse ja armastusega vastu võtame. Kes on Sinu kaastöölised, kellele võid alati toetuda, Lihula hea sõber kes teenivad ustavalt oma kogudust? Kõigest kindlam toetuspunkt on ikka Kõigevägevam, kuid Mauri Wahlroos Tema on kogunud siia ka väga erilised inimesed, kel- lega koos tööd teha, palvegru- pis osaleda. Tähtis on oma- Oled paljudele Lihula tor esmalt Turus, siis Oulus vaheline usaldus. elanikele hea sõber. Kui- ja Jyväskyläs. Seejärel olin das Sa siia sattusid? veel Luterliku Maailmaliidu Mis on Sinu sõnum noor- töötegijana välisüliõpilaste tele ja neile, kes pole veel Olin aastail 1983–2004 kiri- vaimulik Londonis. leidnud teed kiriku juur- kuõpetaja Aura koguduses. 1983 tulime perega tagasi de, kellele pole Jumala 1990. aastal hakkasid Aura Soome ja sain väikese Aura sõna mõistetav? piirkonna kogudused val- maakoguduse vaimulikuks. dade eeskujul sõlmima sõp- Abikaasa Tuulaga, kes on Meie võimuses ei ole kedagi russuhteid Läänemaa kogu- elukutselt vaimuhaigete Jumala juurde tuua, saame dustega. hooldaja, on meil neli last ja palvetada ja neile olemas Nõnda sai Aura endale üheksa lapselast. Meie peres olla. sõpruskoguduseks Lihula. on kasvanud ka neli kasulast Tähtsaim on ise kristlase- Käisime vastastikku külas, ja neil on kokku 12 last. na käituda. Nagu öeldakse: kuigi algul oli selleks vaja need, kes ei loe piiblit, vaa- viisat ja oli muidki takistu- Oled näinud lähedalt ki- tavad neid, kes väidavad end si. Ühel külaskäigul 1997. riku elu nii Soomes kui ka piiblit lugevat. aastal rääkis koguduse tol- Eestis. Milles oleme sar- Me vajame eeskujusid. Iga lane diakon Kaido Saak, et nased, milles erineme? päev loeme lehest või näeme tema lapsepõlvekodu on Millist nõu meile annak- uudistes, kuidas austatud rii- müügis. Sama aasta lõpus sid, mida peaksime tule- gimehed, sportlased, ka kiri- ostsimegi selle maja. Algul vikule mõeldes silmas pi- kuinimesed ei käitu vääri- oli meid neli osanikku, aga dama? kalt. Igaüks meist peaks tõsi- kui järgmise aasta suvel oli selt iseennast jälgima. vaja maja remontima haka- Usun, et koguduses valitsev Meenub tuntud lugu poi- ta, loobus kaks osanikku ja õhustik ei olene sellest, kas sist, kes kõndis kirikuõpeta- hiljem veel üks. ollakse Eestis või Soomes. ja kannul, kes parajasti aeda Nõnda olen parandas. Küsimusele, miks nüüd olnud üle laps nii hoolega tööd jälgib, 16 aasta poole- Kiriku elus ei ole mitte vastas poiss: „Ma tahan tea- nisti Lihula niivõrd tähtsad õpetus, da, mida õpetajahärra ütleb, elanik ja tööd majandus ega ruumid, kui haamriga sõrme pihta on siin jätku- lööb.” nud. kuivõrd just seal valitsev Sõnad, mida välja ütleme, Eriliselt soo- õhkkond. tõrjuv hoiak, kohtumõistmi- jad mälestused ne — jah, see kõik on inim- on 2004. aasta lik ja me oleme eksijad ini- sügisest, mil sain tähistada Küll aga tuleneb see inimes- mesed. Ometi saame seeläbi Lihula kirikus koos Lihula test, kes seda kogudust juhi- tihtipeale komistuskiviks ja Soome sõpradega oma 60. vad ja vastutust kannavad. neile, kes on otsijad teel. sünnipäeva ja pensionile Kiriku elus ei ole mitte nii- võrd tähtsad õpetus, majan- Kui Sa altari ees palvetad jäämist. Suur tänu praosti- dus ega ruumid, kuivõrd oma koguduse pärast, siis le ilusa jumalateenistuse eest! just seal valitsev õhkkond. missugused on Sinu pal- Nõu andmisel olen küll et- vesõnad? Räägi oma eluteest ja tevaatlik. Kui nüüd pensio- Ma ei tea. Sõnad tulevad ta- tööst kirikus. närina olen pidanud jumala- valiselt ise. Arvan, et kannan Olen sündinud Helsingis teenistusi, siis olen alati Looja ette iseenda, oma pere, töölisperekonnas, aga mit- püüdnud saada sinna mõne koguduse, valla elanikud, ka me juhuse kokkulangemise muusikalise etteaste. See Eesti. Usun, et tuleb aeg, mil kaudu jõudsin ülikooli. annab osalejale tunde, et tee- kirik on ka tavalisel püha- 1960. aastate alguses te- nistust on ette valmistatud. päeval samamoodi rahvast gutses Soomes kristlik üli- Kas mitte ei ole Bachi nime- täis kui jõuluõhtul. õpilasliit. Selle tegemistes tatud viiendaks evangelis- Küsitlenud osaledes astusin teoloogia tiks! Aino Aarniste teaduskonda. Pärast õpin- Küsitlenud ja tõlkinud Nõva koguduse jutlustaja gute lõppu olin üliõpilaspas- Kaido Saak 18 Märjamaa Maarja kogudus Pärnu mnt 26, 78301 Märjamaa, Raplamaa, tel 511 8419, [email protected], www.eelk.ee/marjamaa/. Koguduse õpetaja Illimar Toomet, juhatuse esimees Neeme Laurits. IBAN 10802004844007 (SEB), IBAN 221045598835 (Swedbank). Kantselei avatud K, N kl 10–13, pühapäeviti enne ja pärast jumalateenistust. Missa pühapäeviti kl 11, kolmapäeviti kl 18.30; esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kl 7.30. Märjamaa Raahe ja Pattijoe kirikus. Pä- koguduse rastlõunal arutasime koos vastuvõtjatega soomlaste või- malusi meie koguduste abis- juhatuse tamisel. Et meie koguduse üks suuremaid muresid on liikmed käisid kogudusemaja kooruv välis- värv, olid sealsed mehed hak- Soomes kamas järgmisel suvel tööd ette võtma. Oktoobri viimasel nädala- Meie reisiga samal nädala- lõpul sõitsid Märjamaa vahetusel sai teoks üks tei- Maarja koguduse mõned negi ettevõtmine. Vihanti trü- juhatuse ja nõukogu liik- kikojas trükiti Märjamaa ja med, eesotsas õpetaja Lääne–Nigula laste joonis- Illimar Toomet, Soome tustest jõulupostkaardid, Vihantisse, et võtta osa sõp- millest saadav tulu läheb ruskoguduste kirikupü- sõpruskoguduste töö heaks. Küünlapäeval hast. Pühapäeva hommikul osa- Tähtpäev oli pühendatud lesime Vihanti kirikus mis- Märjamaa, Kullamaa ja sal. Järgnes koosviibimine Lääne–Nigula kogudusele. kogudusemajas lõunasöögi, tehti küünlaid Nagu Eestis nii ka Soomes kõnede ja kohviga. Pühapäe- liidetakse kohalikke oma- va õhtul saime külalistena üünlapäeva, 2. veeb- valitsusi. Seal aga liidetak- osaleda Soomes traditsiooni- ruari on Lääne–Eestis Tähtsündmusi se koos valdadega ka kogu- lisel palvekoosolekul, nn peetud jõulude lõpeta- dused. Nõnda ongi meie seura’l, kus mitukümmend mise pühaks. See oli viima- AD 2013 Vihanti sõpruskogudus lii- osalejat sai ühiselt laulda ja ne aeg jõulukuusk toast välja detud Raahe kogudusega, kuulda vaimulikke kõnesid. viia. 4. mai. Talgupäev, korista- takse kirikut ja ümbrust. kellel on ammune side Lää- Nii Vihantisse minnes kui Kirikukalendris tähista- ne-–Nigula ja Kullamaa ko- ka tagasiteel nägime muud- 19. mai. Leeripüha. takse siis Issanda templisse- Ristitakse üks ja konfirmeeri- gudusega. ki huvitavat. Helsingi lähis- toomise püha. Nelikümmend Märjamaa kogudust on tel käisime paigas (s.k takse neli leerilast. päeva pärast Jeesuse sündi- 25. mai. Külas suur rühm toetatud juba üle 20 aasta. Askolan hiidenkirnut), kus mist tõid Maarja ja Joosep sõpruskogudusest Raahest. Vihanti koguduse õpetaja jääaja sulamisvesi on kalju- lapsukese templisse, et tuua Enamik on Märjamaal esimest Esa Malkamäki oli suhete sesse mäenõlva uuristanud Tema eest korrapärane ohver. korda. algataja, tema oli eestveda- augud, millest suurima läbi- Templis kohtasid nad vaga 13. juuli. Laulatus Märja- ja ka Märjamaa koguduse- mõõt on 4,2 ja sügavus 10,3 m. Siimeoni, kes last sülle võt- maa kirikus pärast seitsme- aastast pausi. Pulmakülalised maja ehitamisel. Alguse Lohja linnas vaatasime tes ütles palve, mida Kirik said inimestevahelised suh- püha Laurentsiuse kirikut. kingivad kirikule protsessioo- kasutab päevalõpupalvena, niristi. ted, kui vastastikku külali- See on suuruselt kolmas ki- mida loetakse igal õhtul enne si kodudes võõrustati. Ko- rik Soomes, kiriku seinad on 25. august. Kuldleeripühal magama heitmist: „Issand, kinnitab oma ristimistõotusi guduste koostööst said algu- kaetud keskaegsete maalin- nüüd sa lased oma sulasel lah- viis kuldleerilast. se valdade sõprussidemed. gutega. kuda rahus oma ütlust möö- 30. august. Palverännak Seekordne kokkusaami- Helju Unga da, sest mu silmad on näinud Kuusalu, Leesi, Loksa ja ne oli peamiselt Vihantis ja sinu päästet, mille sa oled val- Käsmu kirikusse. Osaleb 28 Raahes. Laupäeval käisime mistanud kõigi rahvaste sil- inimest. 6. september. Kogudus me ees: valgust, mis on ilmu- hangib Märjamaa valla tuseks paganaile, ja kirkust toetusega valge ja lilla sinu rahvale Iisraelile.” (Lk kaasula. Koguduse juhtorganite valimised 2:29–32) 25.–28. oktoober. Kiriku pärimuse järgi olid Koguduse juhatuse ja 10. veebruaril valiti kogudu- kuusk, Illimar Toomet (ko- nende templisse astumisel nõukogu neli liiget osalevad se uus nõukogu ja juhatus. guduse õpetaja), Helju kõik küünlad ise põlema süt- Vihantis sõpruskoguduse Nõukogu on nüüd 11–liikme- Unga ja Merle Voolaid. tinud. Tava kohaselt on kiri- päeval. line: Malle Arjakse, Johan- Senine juhatuse esimees kus sel päeval pühitsetud da. Pärast seda, kui tahinöör nes Arjakse (sinodi saadik), Johannes Arjakse pidas kogu aastaks jumalateenistu- oli mõnikümmend korda Reet Averin (juhatuse liige), seda ametit 2005. aastast ja sel, aga ka koduses majapi- kuuma ja vedela mesilasva- Ulvi Kiisler (revisjonikomis- jätkab nüüd nõukogu liik- damises vajalikud küünlad. ha sisse kastetud, oligi küü- joni liige, sinodi saadiku ase- mena. Juhatuse liikmeks Tähtsa päeva puhul tulid nal valmis. mik), Evelin Laanistu (revis- valiti nõukogusse mitte- Velise Sillaotsa muuseumi Vanarahvas kasutas küü- jonikomisjoni liige, sinodi kuuluv Teet Tomson. Nõu- inimesed Jüri Kusmin, Liivi nalde tegemiseks talvist aega, saadiku asemik), Neeme kogu asendusliikmeteks Miil ja Kalju Idvand 1. veeb- kui teisi pakilisi töid polnud Laurits (juhatuse esimees, si- valiti Küllike Alesmaa ja ruaril Märjamaa koguduse- ja ilm oli vaha kiireks han- nodi saadik), Marika Viivi Pungar. maja juurde, et koos kõigi hu- gumiseks küllalt jahe. Kosubenko, Ester Suur- Illimar Toomet vilistega küünlaid valmista- Illimar Toomet 19 Martna Püha Martini kogudus Martna, 90601 Martna vald, Läänemaa, tel 479 2682, [email protected], www.eelk.ee/martna/ Koguduse õpetaja Kari Tynkkynen. Juhatuse esimees Kulle Reinhold. Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 13 ning kirikupühadel. IBAN EE051010602003962009 (SEB). Kantselei avatud Protsessioo- teisipäeviti kl 10–14. nirist ja kaasulad

Möödunud suvest võib Mär- jamaa kirikus võidukaare alt leida pika varre otsas protsessiooniristi. Seda kan- takse pidulikel protsessioo- nidel, nt leerilaste sisene- misel kirikusse, matustel vms puhul. Ristilöödu kuju ristil on otsekui teetähis, mis kutsub enda järel käima. See on nii lootuse kui ka võidu märk. Pika varre otsas kantuna on ta nähtav kaugel tagapool järgnejaile. Märjamaal kiriku võidu- kaare all seisev rist tuletab meelde ka hinda, mille Ju- mala Poeg on meie eest maksnud, et võiksime astu- da jumalariiki — mida süm- boliseerib kirikuhoones al- tariruum. Märjamaa protsessiooni- rist on valmistatud Poolas, Martna koguduse koor Rootsis. selle kinkisid kogudusele tänavu suvel laulatatud Margus Lääne ja Tuuli Madiberki pulmakülalised. Tänavu sai täiendust ka Rõõmus ja töine, reisi– vaimuliku ametirõivas- te kogu, kui kogudus ja laulurohke aasta hankis valge ja lilla kaasula. Kaasula on ristlike ohvitseride timisi ja üks konfirmatsioon. kus kõigil lastel oli võima- missal kan- ühenduse meeste Meie kirikus on koorimuusi- lus hobustega ratsutada. See tav rüü, mis abiga langetasime ka kõlanud nii meie kogudu- meeldis lastele eriti. pannakse kalmistul palju suuri oht- se, Tallinna Kaarli kogudu- Loodame, et suvine laste- kõigi teiste likke ja kuivanud puid. se kui ka Rootsi sõpruskogu- laagri traditsioon jätkub ja teenistus- Oma koguduse liikmetega duse koorilt Hillest. lapsed tunnevad, et nad on riiete peale. ei oleks me küll suutnud Laulsime oma kooriga ka oodatud nii kirikusse kui ka Nõnda süm- seda suurt tööd ära teha. Sü- sõpruskoguduste Hille ja Jär- laagrisse. boliseerib damest täname neid mehi, bö juubeliteenistustel. Palju- Oleme tänulikud kõigile see Kristuse oleme palves ja tänus nen- dele meie koori liikmeile oli neile, kes on olnud heade kõikekatvat ja ülevoolavat dega. see esimene reis Rootsi. soovide, rahalise ja mate- armu. Tänu Toomas Mäeväljale Laulsime ka rootsi keeles riaalse abiga meile toeks. Kui seni oli Märjamaal lööb meie kirikukell nüüd ja kirikutäis rahvast tõusis Täname oma koduvalda ja kasutusel roheline kaasula elektrooniliselt, pole vaja püsti — seda tunnet, mis loodame edaspidigi nende ja teisi liturgilisi värve (lil- enam talvel külmaga õues meie südameis oli, ei ole või- mõistvale suhtumisele, mis la, valge, punane, must) kellatrossi tõmmata. Too- malik edasi anda. Meie lau- oli meile suureks abiks. asendasid hõbedane ja kuld- mas Mäeväli on kogudust lame ja rahvas tõuseb püsti, Suur tänu Viljatarele, Fa- ne kaasula, siis edaspidi oma headuse ja suure süda- sellised on tõelised sõbrad! zendale ja Maag Lihatööstu- loodame hankida kõikides mega palju aidanud. Suvel osalesime kooriga sele. Suur tänu sõpruskogu- vajalikes värvides Kogudusel on nüüd oma Hiiumaal kirikupäevadel. dustele Marttilas, Keski–Po- kaasulad. kodulehekülg, kust saab Teist aastat oli meil laste ris ja Muurames Soomes; Märjamaa kirikule oste- teavet meie elu ja tegemis- suvelaager. Lapsi oli 15 rin- Järbös ja Hilles Rootsis. tud kaasulad on valmista- te kohta kaugemalgi asuv gis, koos voolisime, mängisi- Kulle Reinhold tud Indias, nende soetamist inimene. Saame ka ise liht- me, laulsime ja joonistasime. Martna koguduse juhatuse toetas märkimisväärselt samalt oma teateid edasta- Käisime vaatamas esimees Märjamaa vald. da. Miksteatri näidendit Illimar Toomet Ka sel suvel on olnud ris- „Madlike” ja Ridala Tallis, 20

Mihkli Miikaeli kogudus seejärel laia pintsliga maa- 88421 Mihkli, Pärnumaa, tel 5691 5347, [email protected]. Hooldaja- Mihkli litud. õpetaja Kaido Saak, juhatuse esimees Targo Pikkmets. Värvidest on kasutatud IBAN EE531010902000832007 (SEB). punast, tumehalle varjun- Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14. kirikus deid ja valget. Kooriruumis on päiskivi ümber kaarjoontega maali- avastati tud „lillemotiiv”, mis laie- neb roietevahelisele alale. Läti Henrik — Hallide, valge–puna–valge- keskaegsed te „vuukidega” roiete otstes on kilpseintel tumehallid Soontagana esimene preester punase kontuuriga teravati- maalingud pulised rippkonsoolid. Kõige uhkem on aga piki- hoone idavõlviku päiskivi Viimaste aastate uuringud ümbrus. Seal on roiete va- on andnud uut teavet kesk- hele maalitud suured süda- aegse Mihkli kiriku ehitus- mekujulised, punaste loo kohta. träpsudega motiivid, mis On selgunud, et kirikut kokku moodustavad kahek- on keskajal kaunistanud ka sa õielehega lille. Õielehte- maalingud. 2013. aasta de vahele on lisatud puna- augustis tegid Eesti kunsti- sed tutid. akadeemia muinsuskaitse Kuigi uuriti vaid väikesi ja konserveerimise osakon- alasid kiriku võlvidel ja na üliõpilased ning juhen- seintel, on juba praegu sel- dajad kiriku ajaloolise sise- ge, et Mihkli kirik on aja- viimistluse uuringuid. Nen- Mihklipäev Mihklis: ajaloolane Ain Mäesalu (vasakul) arut- looliselt olnud palju värvi- de käigus leiti, et aegade leb, kas Läti Henrik võinuks olla Soontaganas preester. lisem, kui tema praegune jooksul on kirikul olnud väljanägemine seda arvata estlaste muistset vaba- lis tunnistab Henrik, et nägi mitu värvilahendust hele- lubab. Kui kunagi jõutakse dusvõitlust kajastava liivlaste piirikivisid Orajõel roosast hallini, kuid kõige kogu kiriku restaureerimi- ladinakeelse Henriku sel ajal, kui ta asus (võib ka rikkalikum dekoor on kõi- seni, on võimalik ka ülejää- „Liivimaa kroonika” autori tõlkida „istus” või „oli ame- ge varasem, mis tõenäoliselt nud maalingud välja puhas- elukäigu kohta on vähe tea- tis”) Soontagana kirikukihel- paigutub kiriku võlvimise tada ja taas kogudust ning da. Ajaloolased on üht–teist konnas (quo sedit in aega. külalisi rõõmustama panna. Kaur Alttoa hinnangul välja lugenud kroonika enda parrochia Sontakela). Hilkka Hiiop, võlviti Mihkli kirik 1500. teksti analüüsides. Selle kir- Ajaloolased Georg Berk- Anneli Randla jutajaks peetakse kroonikas holz, Heinrich Laakmann ja aasta paiku, võlviroided lao- mainitud preestrit Henricus Sulev Vahtre on pakkunud, ti läbisegi paetükkidest ja de Lettis, mille järgi on teda et kroonik Henrik võis tegut- tellistest. Kiriku võlvid eesti keeles sageli nimetatud seda kihelkonnavaimulikuna krohviti, krohviga anti võl- ka Läti Henrikuks. Soontaganas ajavahemikus viroietele ka soovitud kan- Henrik sündis tõenäoliselt 1227–1234, aga põhjalikumalt diline kuju. 1188. aasta paiku Saksamaal pole nad selle üle arutanud. Samal ajal maaliti veel Magdeburgi lähedal ja õppis Inglise ajaloolane V. märjale krohvile ka dekoor. Segebergi kloostrikoolis. Ke- Murray on samuti veendu- Tegemist on arhitektuur- vadel 1205 tuli ta Liivimaale nud, et kroonik Henrikut mär- seid elemente rõhutavate ja tegutses esialgu piiskop gitakse selles dokumendis maalingutega — kaunista- Alberti lähikonnas. kui Sontakelas ametis olnud tud on päiskivid ja nende 1208. aasta talvel pühitseti preestrit, aga kohanime iden- ümbrus, võlviroided ja kon- Henrik preestriks ja ta asus tifitseerimisel vihjab ta alter- soolid. tööle kihelkonnavaimuliku- natiivina ka Sotecle linnuse- Keerulisemate kujundite kavandamiseks on kasuta- na Ümera lätlaste juures le Lätimaal, mis kuulus lät- Maalitud rippkonsool koo- Papendorfis (Rubene). laste vanemale Russinile ja tud joonlauda ja sirklit, ku- riruumi lõunaseina kilp- Et Henrik oskas saksa ja la- mida mainitakse Henriku jutis on terava tööriistaga kaarel. dina keele kõrval teataval kroonikas vaid ühel korral. värskele krohvile kantud ja määral ka läti, liivi ja eesti Viimasele oletusele võib keelt, siis oli ta kaasas palju- vastu väita, et 1259. aasta do- del ristisõdijate retkedel, osa- kumendis märgitakse siiski ledes tõlgina läbirääkimistel. selgelt Sontakela kirikukihel- Korduvalt käis ta Eestimaal konda ja ühtki teist nii sar- ristimas. nase nimega kihelkonda pea- Modena Wilhelmi ühe otsu- oletada, et 1226. aasta teisel Oma kroonika lõpetab le Soontagana pole teada ei se järgi pidid Lääne–, Viru– poolel ja 1227. alguses viibis Henrik 1227. aastal Saaremaa Eestis ega Lätis. ja Järvamaa minema paavsti Henrik samuti Soontaganas ristiretke kirjeldusega. 1225. aasta juunist 1226. otsevõimu alla. Pole välista- ja tuli sinna tagasi ka pärast Aastaist 1234 ja 1259 päri- kevadtalveni oli Henrik tud, et legaat võis määrata sõjakäiku Saaremaale. nevais kohtudokumentides paavsti legaadi Modena Wil- Henriku talle osutatud teene- Kui kaua Henrik Soontaga- nimetatakse ühe tunnistaja- helmi saatja ja tõlk visitat- te eest kihelkonnavaimuli- na kihelkonnavaimulikuna na Papendorfi preestrit sioonireisil läbi Läti– ja Ees- kuks Soontaganasse. tegutses, pole kahjuks teada. Henrikut (Henricus plebanus timaa. 1226. aasta veebruaris Seejärel lahkus kroonik 1234. aasta kohtuprotokolli de Papendorpe), keda enamik jõuti Tallinna, kus kroonika Modena Wilhelmi saatjaskon- järgi oli ta taas Lätimaal Pa- ajaloolasi on pidanud tuntud põhjal toimus legaadi siinvii- nast ja kiirustas pendorfis ametis. kroonikuks endaks. bimise viimane tülide lahen- Soontaganasse ristima. Kroo- Ain Mäesalu 1259. aasta kohtuprotokol- damine ja maadejagamine. nika sissekannete põhjal võib Tartu ülikooli lektor 21 Varbla Püha Urbanuse kogudus Kirbla Püha Nikolause kogudus 88201 Varbla, Pärnumaa, tel 553 0045, 503 7796, 90201 Kirbla, Läänemaa, tel 511 8419, [email protected], [email protected]. Hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, www.eelk.ee/kirbla. Hooldajaõpetaja Illimar Toomet, juhatuse juhatuse esimees Lea Lehis. IBAN EE321010902000835004 esimees Maie Rein. IBAN EE581010602016036003 (SEB), IBAN (SEB). Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 13.30. EE052200001120113326 (Swedbank). Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15. Varbla kiriku Kirbla küla lipp sai minevik ja tänapäev kirikus õnnistuse Suvel tähistas Kirbla küla- tamisega kirikus. See oli ko- selts 495 aasta möödumist gudusele aasta üks rahvaroh- Varbla kirik on oma praegu- küla esmamainimisest. kemaid sündmusi — kirikus sel kujul 115 aastat vana, sest 1518. aastal on Kirbla nimi oli ligi 60 inimest. Rahvama- viimane suurem ümberehitus Läänemaa vakuraamatus ja juures heisati lipp, esine- oli 1898. aastal. Kirpevereksl. Külas oli küm- sid koorid ja tantsurühmad. On säilinud uue kiriku sis- me talu ja neli üksjalga. Hi- Küla logol on Kirbla kihel- seõnnistamise jumalateenis- lisemast ajast on teada teisi- konna piir 1930. aastal; astang tuse laululeht ja seal on kir- gi nimekujusid: Kyrckver, ja kindakirja muster. Kirbla jas, missugused muudatused Kiribär, Kyrrefär, Kirevere jt. tähtede punane toon sümbo- tehti, kes kui palju annetas, Esimesed talud osteti Kirb- liseerib 1941. aasta rasket kust kutsuti ehitajad jms. las päriseks 1884. Varem Li- aega — Kirbla hävitamist hä- Varbla koguduse koor Piir- 1638 ehitati Varbla mõisa- hula kihelkonda kuulunud vitussalklaste poolt. Lind maale kirik, kuid kas see oli salu kiriku aastapäeval. piirkond sai iseseisvaks ki- osutab seotusele Matsalu loo- helkonnaks arvatavasti 14. sa- duskaitsealaga. Roheline esimene, ei ole teada. Et ki- Praegu on kirik rahuldavas jandil. Kohalik kooliharidus värv lipul kujutab maalähe- rik kannab püha Urbanuse seisukorras. 2005 pandi uus sai alguse kiriku juures, 1855 dust, sinine triip Kasari jõge nime, arvatakse, et kirik on katus, millega on aga muret. rajati Seira vallakool. ja helesinine toon taevast, siin olnud juba enne 1530. Kogudus soovis uut kivika- Pidupäev 27. juuli algas lootust. aastat, enne kui luteri usk tust, kuid muinsuskaitsjate küla logo kandva lipu õnnis- jõudis Eesti alale. tungival soovitusel tehti pui- Illimar Toomet 1803 ehitati puidust kirik, dust kimmkatus. See nõuab mis aastal 1860 sisse vajus. perioodilist tõrvamist, mil- See kirik asus umbes 100 m leks ei jätku kogudusel raha. praegusest kirikust lõuna Nagu on lugeda 115 aasta pool ja selle koha tähistami- vanuselt laululehelt, oli sel seks on hoone nurkadesse is- ajal Varbla koguduses umbes tutatud männid, neist on 2200 inimest, aga peale oma- nüüd saanud põlispuud. de käis kirikus veel umbes 1860 ehitati praegusele ko- 1500 inimest Hanila kandist hale kivikirik, mis jäi teenis- ehk kokku oli 3700 hinge. tuse pidamise kohaks 1898. Praegu on kogudusel liik- aastani. Siis võeti ette suurem meid 300, neist annetajaliik- ümberehitus. Müürid laoti meid ligi 100. Alalisi kirikus- kõrgemaks, hoone tehti pike- käijaid on 15–20. maks ja ehitati uus, vanast Koguduse liikmete hulgas palju kõrgem torn. on aktiivseid inimesi, kes de järelevaatajaks valiti Hel- Kui seista kirikus ja vaada- hoiavad korras kiriku, ümb- Kogudusel on ve Puda, kes on ühtlasi sino- ta üles, on lagi paadi või lae- ruse ja pastoraadi. di asendussaadik. vapõhja kujuline — see on Varbla kirik on mitmendat uus juhatus 9. mail, nelipüha jumala- viide rannarahva kirikule. suve liitunud teelistele ava- teenistusel teenis lauluga 31. märtsil valis Kirbla kogu- 1633 kinkis üks krahv koos tud kirikutega. Sel aastal oli kaasa Haapsalu toomkoor. dus ametisse uue juhatuse. abikaasaga kirikule ülekul- eriti palju külastajaid, nen- Maie Rein on juhatuse esi- 12. juulil oli kirikus kont- latud hõbekarika ja leiva- de hulgas ka Rootsist, Saksa- sert „Südame suvi”. Laili Jõ- mees ja sinodi saadik. Juha- taldriku, mis on armulaua- maalt, Norrast ja Leedust, aga giaas (sopran) ja Anna Humal tusse kuuluvad ka August riistadena kasutusel tänini. ka omasid Eesti mitmest kan- Rein, Angelika Puda (ka si- (orel) esitasid vaimulikku Altarimaal „Kristus ristil” on dist. Kirik on kujunenud mee- muusikat. nodi saadik) ja Karin 1860. aastast, autor on Carl lispaigaks Soome ja Rootsi ki- 11.–12. septembril oli kiri- Filippov (sinodi asendussaa- Siegismund Walther. Kiriku rikumuusikuile. Sage esine- dik). ku remont. Läänefassaadilt seinal on mälestustahvel, ja on Torkel Selin Rootsist eemaldati lahtine krohv, ka- Õpetaja Illimar Toomet millel on I maailmasõjas ja koos oma kaaslastega ja Pirt- tusel asendatakse mõned kuulub juhatusse ameti poo- Vabadussõjas langenud kogu- tikylä emeriitpastor Lars lest. Koguduse majandusasja- plekktahvlid. duseliikmete nimed. Erik Björkstrand. Nad käivad Illimar Toomet See tahvel pandi 1930. aas- Varblas mitu korda aastas. tail, kuid 1940, mil saabusid Kogudusel on laulukoor Ivi okupandid, peitis kiriku kel- Kase juhatusel, koor on esi- Nigulapäev sed oodatud rahvamajja — lau- lamees Jaan Laanesaar selle nenud ka Pirttikyläs ja mit- lame jõululaule, kuulame lugusid kiriku torni. Tänu sellele säi- mes Lääne–Eestis kirikus. Püha Nikolause mälestuspäeva Nikolausest, joome kuuma glögi, lis tahvel tervena ja 50 aastat Tänavu esineti Piirsalu kiri- (6. detsember) tähistatakse ju- sööme piparkooke ja kommi. Lõ- hiljem, kui ajad muutusid, tõi ku 150. ja Tõstamaa kiriku malateenistusega pühapäeval, puks viime koju II advendi tule. Laanesaar selle välja ja ase- 250. aastapäeva tähistamisel. 8. detsembril kell 15 kirikus. Pä- Olete kõik oodatud! tas samale kohale. Endel Raudkivi rast jumalateenistust on kirikuli- Illimar Toomet 22 Kullamaa Püha Johannese kogudus 90701 Kullamaa, Läänemaa, tel 553 0045, 554 8813, [email protected]. http://eelk.ee/kullamaa. Koguduse õpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Margus Jehe. Kantselei avatud K kl 11–16 SEB EE881010602003964007. Jumalateenistus igal pühapäeval kl 11. Kullamaa kirikul oli kirju suvi

iriku suvi oli kirju ja 28. juulile sattus koguni kaks tegus, nagu peab. sündmust. Jumalateenistuse Igal pühapäeval kogu- ajal jõudsid oma kahepäeva- neti kell 11 jumalateenistu- selt teekonnalt Kullamaale 21 sele, et osa saada sõnast ja palverändurit, Jaakobitee sakramendist. Oli leeriõnnis- palverändajate III kokkutu- tamine, ristiti lapsi ja sängi- lekust osavõtjad. Esimesel tati lahkunuid. Oli muudki. päeval kõndisid nad jalgsi 1. juunil astus Rudolf To- Pärnu–Jaagupist Teenusele, biase mälestuspäeva kiriku- teisel päeval Teenuselt Kul- kontserdil üles 7 organisti ja lamaale. 3 lauljat. Esiettekandele tuli Samal päeval oli koguduse Tobiase lapsepõlveteos, majas vennastekoguduslik 12osaline „Lapse mõtted”, tund, meenutamaks heina- mille üks esitaja oli helilooja maarjapäeva pidamise tradit- eakaaslane, 12aastane Viiu siooni Kullamaal. Suure ette- Elise Kuusemaa. valmistustöö ja maitsva koh- 6.–9. juunil oli kodumail vilaua tegid õed Urve Põld- endise õpetaja Arvid Leopold Ristimine ja leeripüha Kullamaa kirikus 7. juulil. oja ja Maire Tiitus, jumala- Brasche (teenis Kullamaal sõna jagas vend Aivar 1902–1931) noorim tütar Lia platsi. Ta lõi kaasa koguduse USAst. Nii kaugeid külalisi Villems Tallinnast. koos oma tütre Sheena Hop- ja valla sündmustes, meenu- ei satu siia just tihti. Koos anti 29. juulil andis kirikus woodiga Inglismaalt Walesist. tas huvitavaid seiku ja paiku kuulajarohke kontsert. kontserdi varajase muusika Proua Lia lahkus Kulla- oma lapsepõlve Kullamaast, Martin Rost on samuti Kul- ansambel Cantores Vagantes: maalt üle 80 aasta tagasi ega jagas meiega teavet omaaeg- lamaa pastori järeltulija, flööditrios Reet Sukk, Taavi– ole vahepeal kordagi siin käi- se pastoripere eluolust; kin- tema vanavanaisa Wilhelm Mats Utt, Andres Siitan; or- nud. Ometi hämmastas ta nitas, et tunneb end siin „ot- Kentmann teenis kogudust ganist Ene Salumäe. meid kõiki oma elujõu ja elu- sekui taevas”, ja rääkis mõne 1886–1901. Pastor Kentmanni Kullamaa kirik oli ka täna- rõõmu, huumorimeele ja era- sõna eesti keeltki. ajal mängis Kullamaa orelil vu suvel laupäeviti ja püha- kordse mäluga. 22. juulil oli Kullamaa ki- köstripoeg Rudolf (Tobias), päeviti teelistele avatud. Proua Lia külastas oma ko- rikul külas Stralsundi orga- nüüd on Kentmanni järeltu- Suur tänu 13 vabatahtlikule, dumaja (vana pastoraat), nist Martin Rost Saksamaalt lija Martin Rosti heliplaadil kes selle võimalikuks tegid. vend Ulrichi mälestuskivi ja koos Houstoni luterliku kiri- kaks Tobiase teost, salvesta- Aet Reinhold näitust ning perekonna haua- ku segakooriga Texasest tud selsamal Kullamaa orelil. Kullamaa organist

tihedasti seotud kohaliku ko- Ansel, Ülle Kollo, Helve Leht- märgin meie kauaseid Soome Kirik gukonnaga. Kiriku uksed on maa, Maret Lõhmus, Hannes sõpru Pattijoelt Raahe kogu- avatud kõigile, kes soovivad Smitt, Lembitu Tverdjanski, dusest: Mari–Kaarina ja olla Jumala armu all, aktiiv- Maire Tiitus. Tapio Hiltunen, Terttu ja selt toimetada ja elada jõu- 12.–14. septembril tutvus Mauri Nivala, Sakari Män- annab kohast koguduseelu. Lääne praost Tiit Salumäe vi- nistö, Leena Pesola, Marjatta Läinud aastal läksid välja- sitatsiooni ajal Kullamaa ko- Tuohinto jpt. Nad pole meie teenitud pensionile Kulla- gudusega ja jäi rahule. Praost kogudust mitte ainult aineli- kindlust maa Püha Johannese kogudu- rõõmustas vallavalitsuse ja selt aidanud, vaid on avanud se õpetaja Ants Leedjärv ja koguduse heade suhete üle. ka oma südame ja kodud, kui tema abikaasast organist Too- Kogudus saab igal aastal val- oleme kutsutud oma sõprade- änapäeva iseloomustab ni. Nende teenimisaeg (1977– la eelarvest jõukohast toe- le külla. kiirus, närvilisus ja 2012) Kullamaal oli tähelepa- tust. Praost lootis, et see jääb 2014. aastal möödub 650 pealiskaudsus, aga ka nuväärne ja kullamaalased nii ka tulevikus. aastat Kullamaa koguduse es- ebakindlus. Lausa kosutav on oskavad seda hinnata. Suur 24. oktoobril oli Kullamaal mamainimisest. Loodame tunda rahu, tasakaalu ja seda tänu nende ühiste aastate eest! Lääne praostkonna vaimuli- seda vääriliselt tähistada. igavikulisust, mida kätkeb Nüüd on koguduse uus õpe- ke konverents — peame seda Vallavanemana olen tänu- endas kirikuelu. taja Lembit Tammsalu. Orga- oma vallale suureks auks. lik kõigile, kellega on olnud Aina muutuvas ja kiirusta- nistina on tööle asunud Aet Tänuga tõstan esile, et kui võimalus kogeda koostööval- vas maailmas annab mulle Reinhold, kes hoiab sidet ko- oleme palunud, on praost Sa- midust ja heasoovlikkust jõudu, tasakaalu ja kindlust gukonna ja koguduse vahel. lumäe alati tulnud, et pühit- ning jagada nendega kristlik- teadmine, et kirik kui insti- Koguduse juhatuses ja nõu- seda mõni meie vallast sirgu- ke väärtusi. tutsioon on pakkunud sajan- kogus on lugupeetud ja innus- nud suurmehe mälestusmärk Jüri Ott dite vältel stabiilsust, armas- tunud inimesed: Margus või teeninud mõnel meile Kullamaa vallavanem tust ning hingerahu. Jehe, Ants Lipu, Merike tähtsal jumalateenistusel. Kullamaal on koguduseelu Strööm, Anneli Vessart, Aili Austuse ja tänutundega 23 Piirsalu kogudus Kogudus, „Jumala kiitmise 90902 Piirsalu, Läänemaa, tel 553 0045, 5691 6726, [email protected]. see oleme Hooldajaõpetaja Lembit masinaga” Tammsalu, juhatuse esimees Maie Hinno. meie! IBAN EE222200001120167631 (Swedbank). sõbraks saamise Jumalateenistus kuu 2. ja 4. Lõppevast aastast meenu- vad kevadine ja sügisene pühapäeval kl 13.30. kiriku suurpuhastuspäev, Vabadussõja ausamba ja- rõõm ja valu lamil peetud kõned vaba- riigi aastapäeval ja võidu- pühal, teenistused Risti Kullamaa kirikus avati keva- seda ülikeerulist ja –hinna- hooldekodus ja Koluvere del 2011 orelimeistrer C. A. list pilli enam puutudagi. Kodus. Tantoni mälestustahvel. Sel Siis — tasahilju, kiirhaaval, Meeles on Rudolf ilusal päeval sain kutse tulla kildhaaval, selle kõige ta- Tobiase 140. sünniaasta- Kullamaale organistiks. Enne gant ja vahelt ja üle kuma- päeva tähistamine, kiri- seda tehti ettepanek hakata mas ilu! Rõõm! Ülistus! kukontserdid, koguduse EELK Usuteaduse Instituudi Muusika! arhiivi ja raamatukogu (UI) kirikumuusika osakon- Neid, kes on UI kiriku- korrastamine, praosti vi- nas ametit õppima. muusika osakonnas õppi- Piirsalu sitatsioon, koostöös valla- Esimese kutse reaktsioo- nud ja orelimängust „sõltu- valitsusega kirikuaia kor- niks olid üllatus ja aukartus. vusse” sattunud, pole vähe. rastamine ja kiriku lõuna- Mina? Nii väärikas kirikus? Vilistlased on tore vennas- küljelt ohtlike puude kõr- kiriku Üliväärikate köstrite järgla- kond (õeskond), kes hoiab valdamine. seks? Teisele kutsele vasta- kokku, käib omavahel läbi, Olulisem on aga, et ko- sin „ei”. Olin lõpetamas teo- edastab uudiseid, aitab hä- guduses toimetavad töö- loogiaõpinguid, ees terendas dast välja, kutsub külla, sünnipäev kad inimesed, kelle nõu koolivaba elu. käib „võõraid” oreleid ja abita ei oleks võimalik Muusikuna teadsin, mida mängimas, vahetab kirgli- Sel päikeselisel septembripü- koguduse toimimine. ühe pilli õppimine tähendab kult noote ja kogemusi. hapäeval oli meie kirik pidu- Need on inimesed, kes ja mida õppijalt nõuab. Üks tegutsemisvorm on ehtes. Saabusid külalised lä- tunnevad vastutust kogu- Nüüd, mil kirikumuusika nn suvesessid: õpilased, vi- hedalt ja kaugemalt, et tähis- duse käekäigu pärast. Nad D–kursus on läbi ja ametitun- listlased ja õpetajad tule- tada kiriku 150. aastapäeva. ohverdavad koguduseelu nistus käes, olen tänulik Kris- vad kaheks päevaks kokku, Sünnipäeva tähistamine al- heaks oma aega, oskusi, tel Aerule ja Kersti Peter- et võtta ette üks praostkond gas piduliku tänujumalatee- mõtteid ja raha. mannile, kes mu ei–vastuse- (mullu Viljandi, tänavu nistusega, millest võtsid osa Tänan teid kõiki ja pa- ga ei leppinud. ka praost Tiit Salumäe ja lun teile meie Issanda õn- Need kaks aastat meie endine õpetaja Ants nistust. Ühtlasi kutsun UIs olid võr- Esimese kutse Leedjärv. Muusikalisi tervi- üles inimesi koguduseelus ratud, huvita- reaktsiooniks olid üllatus tusi tõid Varbla koguduse kaasa lööma. Ärge häbe- vad ja arenda- koor ja Risti põhikooli lapsed. nege oma mõtteid ja soo- vad vaimuli- ja aukartus. Mina? Nii Praosti tänukirja said meie ve, kõik head mõtted Is- kult, muusikali- väärikas kirikus? kõige tublimad abilised ja sanda viinamäe ülesehita- selt, intellek- Üliväärikate köstrite kaastöölised. miseks on teretulnud! tuaalselt ja Järgnes konverents, kus Töövaldkondi, milles emotsionaalselt. järglaseks? vallavanem Rein Kruusmaa kaasa lüüa, on palju: las- Eesti parimad arutles enda ja oma esivane- tetöö käivitamine ja käi- õpetajad, paind- mate suhte üle kirikuga. Ants gus hoidmine, töö noorte- lik õppesüsteem, ühised pal- Lääne) ja tutvuda võimali- Leedjärv meenutas 35 aasta ga, kooritöö, koguduse vused ja jumalateenistused, kult paljude orelitega. pikkust teenimist Piirsalus. arengukava koostamine, imeilus keskkond, armsad Enesestmõistetavalt tä- Õnnitlejate seas olid sõp- rahastamisprojektide kir- kaasõppurid, hoolitsev perso- hendab tutvumine ka män- ruskoguduse Purmo esinda- jutamine jne. nal. Aga ka palju tööd ja võit- gimist — see on organistile jad Soomest ja Vahastu kogu- Lembit Tammsalu lemist iseendaga! rikastav kogemus. Õpitak- duse sõbrad Eestist. Koguduse õpetaja Kõigepealt ehmatus: koor- se kohalikelt organistidelt Naaberkoguduse Kulla- dinatsioon on äkki kadunud, ja üksteiselt. maa inimesed kinkisid huvi- käed ja jalad, vasak ja parem Ühes kirikus antakse täie- Septembrist tava Kullamaa raamatu ja lootusetult sassis (orelit män- mõõduline kontsert, kus meie koguduse vana pitsati, on taas lahti gitakse ju käte ja jalgadega). õpipoisid, sellid ja meistrid mis oli kasutusele võetud ki- Siis pisarad: ei tule välja, loo- koos üles astuvad. Kord koguduse riku 75 aasta juubelil. tusetu juhtum, liha nõtrus ei aastas koos oma õpetajate- Kohvilauas maitsti suupis- kantselei lase iial esile tuua seda, mida ga mängida — seegi on ko- teid ja söödi sünnipäevator- suurvaimud oma loomingus- gemus, mida õpilane naljalt Kantselei töötab ja kogu- ti. se on talletanud. ei unusta. duse õpetaja kõnetunnid Vaadata sai näitust meie ki- Siis eesti jonn: ei anna jä- Kullamaa vanasõna ütleb, on kolmapäeviti kell 11– riku elust läbi aastate. Suurt rele, ma mängin seda (hirm- et rõõm ei tule valuta. „Ju- 16 Kullamaa koguduse huvi pakkusid vanad fotod ja sat) pedaali, kas või nui nel- mala kiitmise masinaga” majas. laululehed. Vanu leeripilte jaks! Siis haigused (tunde tal- sõbraks saamise rõõm aga Rohkem uudiseid leia- uuriti pikemalt, sest sealt vist harjutamist!). kaalub kõik valud üles. te Kullamaa koguduse ko- võis leida nii mõnegi tuttava. Viimaks kartus: oreliehitu- Aet Reinhold dulehelt www.eelk.ee/kul- Maie Hinno sest aimu saanuna ei tihka Kullamaa organist lamaa. Koguduse juhatuse esimees 24 sündinud 25. detsembril. Ka ei olnud Salumäede lap- Naine, kes püüab sed ei oktoobrilapsed ega pio- neerid. Mingit kiusamist või viltu vaatamist koolis selle pärast, et nad on kirikuõpe- naeratusega taja perest, ei olnud. Pigem olid kaasõpilased usuküsi- mustest huvitatud. maailma muuta Headus külvab headust „Mul oli ideaalne kodu,” üt- les Lydia ja tahab nüüd, mil Lydia Kalda tuli Haapsalu Salumäel käis alailma küla- saksa keelt. Soomes rootsi ta on ise ema, pakkuda oma koguduse sekretäriks 1997 — lisi. Neid oli siis vanemail keelt õppides unustas ta sak- lastele samasugust kodu. pärast kaht aastat kirikutöö– hea võõrustada, sest sügav- sa keele täiesti. Et rootsi ja Nad jalutavad palju ja õpinguid Soome ühes evan- külm oli Lydia küpsetisi täis. saksa keel on sarnased, kasu- Lydia õpetab lapsi detaile geelses rahvaülikoolis. Hil- Kodumajanduskoolis enne tas ta seda rootsi keele õppi- märkama — et neil ei jääks jem lisandus ka Lääne praost- diplomit kätte ei saanud, kui miseks ja viskas saksa keele pisikesed asjad elus nägema- konna sekretäri töö. lõputöö — rahvariided — oli peast välja. Alles nüüd hak- ta. Nüüd toovad lapsed ran- Oli hakkamist täis ega läi- tehtud. Diplomil on kirjas, et kab saksa keel tagasi tulema. nast koju igasugu asju: puu- nudki palju aega, kui kiriku- Lydia on väljaõppinud kokk– Vene keelt ei oska ta üld- koort, kivikesi, linnusulgi. töö oli haaranud suurema osa kondiiter ja silmuskuduja– se, kuigi on seda 12 aastat Kui on ilus päikeseloojang, elust. Tööpäevad koguduse heegeldaja. Seal võinuks olla õppinud. kutsuvad lapsed ema seda kantseleis; õhtuti ja nädala- ka florist, aednik, kangaku- vaatama. vahetustel noortetöö. Noorte- duja ja küllap veel midagi, Ideaalne lapsepõlv „Kasvatame lapsi positiiv- laagrid, kus ta 70–80 inime- mida kodumajanduskoolis ses vaimus, et kõigest saab sele muu töö kõrvalt söögi õpetati. „Eks see vene keele mitteõp- üle,” ütles Lydia tunnistades, valmistas. „Diplomeeritud maja- pimine olnud üks osa minu et eks ta ole ise ka loomu poo- Soomes nähtu eeskujuks, sokk,” võttis Lydia oma pro- protestivaimust,” ütles lest rõõmsa meelega inimene. hakkas ta kohe moodustama fessiooni naeruga kokku. Lydia. „Naeratus — see ei maksa ju praostkonna noortekoori. Soo- Lydia lapsepõlv erines ea- midagi!” ütleb ta ja võib ka mes oli selline 120 lauljaga Elu ei pea olema kaaslaste omast. Lydia nagu võhivõõra vastutulija tuju koor. Kui oli proov või esine- keeruline ka tema kolm õde ja vend ei naeratusega heaks teha. mine, tegi buss suure tiiru, ole käinud lasteaias. Kiriku- Kui Lydia Salumäe ja Ind- korjas lauljad kokku ja viis Et Soomes rahvaülikoolis õpetajast isa ei tahtnud, et rek Kalda kümme aastat ta- pärast koju tagasi. kordusid paljud õppeained, lapsi Nõukogude propagan- gasi Haapsalu toomkirikus Praostkonna noortekoor sai pani Lydia imeks, kui lihtsalt daga kasvatatakse. laulatati, olid nende pulma- tehtud, see pidas viis aastat käis õpetamine Soomes ja kui Tähtsamate kirikupühade tordil muumitrollid. ja rohkemgi vastu. keeruliseks oli see tehtud ajal lapsed koolis ei käinud. Muumitrollid on nende „Mida rohkem kirikutööd Eestis. Esimese püha kohta oli neil pere lemmikud. Sõbrad kut- teed, seda rohkem seda on,” Kangalõimede ülespaneku vabanduseks isa sünnipäev. suvad nende kodu Õhtu kal- tunnistas Lydia. „Kui teen ja kudumise kohta tuli enne Millise isa, seda ei täpsusta- dal Muumioruks ja pererah- midagi, siis tahan seda teha pool kaustikut täis konspek- tud, sest ka Tiit Salumäe on vast muumipereks, sest hästi.” teerida. Soomes läks see män- muumid on läbi ja lõhki Lydia teeb kogudusetööd geldes. Vanillikreemi keet- head, midagi halba Muumi- siiani, ainult et vahepeal oli mise kohta oli ta Eesti–kons- orus ei juhtu. ta aastaid lastega kodus ja pektis mitu lehekülge. Soo- „Proovime elada oma elu töölt eemal. Lydia ja Indrek mes polnud selles midagi kee- niisama positiivselt kui Kaldal on kolm last: 9aasta- rulist: kalla kõik potti, sega muumid,” ütles Lydia Kal- ne Matteus, kaheksane Mar- ja valmis ta ongi. da. kus Rafael ja kuuene Marii. „See oli silmiavav aeg,” tun- Lehte Ilves Et pere ja lapsed nõuavad nistas Lydia. „Elu ei pea ole- oma, on Lydia kantseleis es- ma keeruline.” maspäeviti ja reedeti. Soomes tuli rootsikeelses Praegu ongi Lydial pere rahvaülikoolis isegi rootsi kõige tähtsam. Tütar Marii keel justkui iseenesest. Enne ütleb küll, et Jumal on kõige oskas ta rootsi keeles öelda tähtsam, ja sellega on Lydia vaid nime, „armastan sind” nõus. ja „mõtlesin just sinule” ja võitis sellega kõigi südame. Diplomeeritud majasokk Soome keel on tulnud lee- rilaagrite, koguduse, isa ja Kooliajal oli Lydia mässu- praostkonna külalistega su- meelne. Mida elus vaja ei ole, heldes. Inglise keel tuli samu- seda ei õpi, otsustas ta ja läks ti rahvaülikoolist, aga saksa Pärnu kodumajanduskooli. keelega juhtus tal küll vahe- Tegi seal kolm aastat nii pal- peal imelik asi. ju näputööd, et praegu ei võta Koolis oli Lydia õppinud vardaidki kätte. Pärnus õppimise ajal küp- setas ta palju. Oli vaene aeg, midagi saada ei olnud. Siis ta Lydia Kalda oma laste nädalavahetusel kodus käies Marii, Matteuse ja Mar- aina küpsetas. Isal praost Tiit kus Rafaeliga.