Scripta Annalia 2013. Aastal

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Scripta Annalia 2013. Aastal 1 2 Kasutades aega Sisukord Lk 3 Tervitused äike tõuseb idast ja loojub läände. Lk 46 Praostkond Kellaosuti loeb tunde ja päevi. Kevad, Lk 710 Haapsalu suvi, sügis ja talv teevad kokku aasta. Inimelu ei saa seda eirata. kogudus Meis peituv bioloogiline kell annab märku Lk 11 Ridala kogudus eluvajaduste muutustest, sundides meid tegudele, milleta siin ajalikus ilmas on Lk 12 Noarootsi kogudus võimatu püsida. Kuidas on aga lood meie vaimueluga? Lk 13 LääneNigula Kirikukalender, pühadering ja päevapalved kogudus kas või nii, nagu neid hommiku, õhtu ja söögipalvetena õpetab katekismus tuleta- Lk 14 Hanila kogudus vad meelde meie hingevajadusi, väärtusi, Lk 15 Karuse kogudus õigeid eluhoiakuid, osadust Jumalaga ja Andres Põder üksteisega. Kas ei kujuta need endast inim- Lk 1617 Vormsi EELK peapiiskop loomuse teoloogilist kella, mis äratab ja kogudus, Nõva kogudus ja juhatab meid aduma ajatut? Lihula kogudus Juba varakult haarab meid jõuluelevus: midagi püha on tulemas maailma, lapse sünd, Lk 1819 Märjamaa Jumal inimesena meid otsimas ja lunastamas, kogudus ja Martna rõõm ja rahu, mida kingib tema armastus. kogudus Niisama sügavalt puudutab meid Kristuse kannatusaeg ning tema ristisurma meenuta- Lk 2021 Mihkli kogudus, mine, oma süü ja surelikkuse tajumine ja Varbla kogudus ja Kirbla teadmine, et Kristus on surma ära võitnud! kogudus Tema elab ja meiegi tohime elada! Võime olla õnnelikud, et meil on kirikud, Lk 2223 Kullamaa kuhu ühel meelel koguneda kirikupühadel ja kogudus ja Piirsalu pühapäevadel, et osa saada vaimulikust kogudus toidust Jumala Sõnast ja sakramendist, teisisõnu Kristuse elust! Lk 24 Lydia Kalda Usk temasse kui Jumala Pojasse ja Päästjas- se on tunnus, et inimhinge igavikuline alge, meie jumalanäosus pole hävinud ega surnud. Jõuluaeg Mida muud inimelu ongi kui hingeelu? Soovin teile, armsad õed ja vennad, õnnis- Lk 1 Tiit Salumäe: tusrikast kirikuaastat AD 2013! Olgu see elava Jõuluõhtu kõne aastast usu ja hingerikkuse aasta! Aidaku selleks 1973 kaasa ka kõik kellad ja kalendrid, et apostel Pauluse sõnadega elaksime nagu Lk 23 Jõuluaeg Lääne targad, kasutades aega õigesti.. (Ef 5:15-16) praostkonnas Lk 4 Aidi Vallik: Valges Aastale joon alla lumes ssanda aasta 2013 hakkab jõudma lõpule ja aeg on teha kokkuvõtteid. Elus ongi Scripta 2013; nii, et peame teatud aegadel vaatama üle Jõuluaeg 2013 oma arvepidamise. Koostaja Tiit Salumäe. Järgmiste lehekülgede ülesanne ei ole Toimetaja Lehte Ilves. anda üksikasjalik aruanne. Seda oleks ka Kujundus ja küljendus võibolla liiga igav lugeda. Selles vihikus heidame pilgu Lääne praostkonna koguduste, Lauri Oja. Läänemaa ja valdadekihelkondade kogu- Korrektuur Heli Tammik. konna elule. Kogudustel algas aasta juhtorga- Fotod praostkonna, nite valimisega. Oktoobri lõpus olid kohaliku koguduste ja Lääne Elu omavalitsuse volikogude valimised. arhiividest. Esikaane Tänan siinkohal kõiki kaasautoreid ja toimetust. Loodan, et pilt, mille anname nii joonistuse autor Marlene tänastele kui ka homsetele lugejatele, võiks Schwindt (11 a). Tiit Salumäe puudutada iga lugejat. Haapsalu, november 2013 Lääne praost Aastakirjades on palju hinnangulist, EELK Lääne praostkonna subjektiivset ja nägemuslikku. Näeme ikka aastakirjad 2013 seda, mida näha tahame klaas on kas pooltühi või pooltäis. Toimetised nr 30 Scripta Annalia ilmumist on toetanud meie Väljaandja © EELK Lääne sõpruspraostkond Schmalkaldenis. praostkond Head lugemist! 3 gavate juurtega, saanud ka minu silmis Jõulutervitus sisu: konkreetsed elamused ja mälestu- Koos on kõik sed. Olen selle eest sügavalt tänulik. Schmalkaldenist Loodan, et arendame tulevikus oma sõprussuhteid edasi ja hoolitseme nen- võimalik Armsad õed ja vennad Lääne praost- de eest, säilitades oma sügavad usujuu- konnas, ka sellel aastal tohin ma süda- red ja pannes usalduse ülestõusnud Is- mest tervitada teid Schmalkaldeni de- Hea komme mööduvat aastat kokku sandale. Meil on üksteiselt nii palju kanaadist, soovida teile õnnistust ad- võtta. Ühelt poolt selleks, et rõõmu õppida. Mul on suured ootused meie vendi ja jõuluajaks ning algavaks aas- tunda õnnestumiste üle, ja teisalt sel- järgmistelt kohtumistelt ning ootan rõõ- taks. leks, et mõelda asjadele, mida peaks muga uusi ja huvitavaid jutuajamisi. Jään lõppevat aastat meenutama kui muutma. Jumal tuleb meie maailma ja teeb sõi- väga põnevat ja rikastavat aastat. Üks Loodan väga, et 2013. aasta tõi lään- mes oleva lapsukesega loodule uue al- tippsündmusi oli meil osalemine Haap- lastele rohkem rõõmu kui muret. Ääre- guse see on advendiaja sõnum. Rõõ- salus sõpruskoguduste päevadel mais. maastumine ja elanike äravool ei kum- mustagem nii Lääne praostkonnas kui Võtsime reisilt kaasa palju häid mä- mita mitte ainult Läänemaad, vaid on ka Schmalkaldeni dekanaadis üheskoos lestusi ja kogesime suurt külalislah- proovikivi kogu Eestile. Tema saabumise üle ja andkem koos au kust. Meid rikastasid mitmekülgsed Noorte mujal õppimine ja töötami- Tema nimele. kohtumised ja huvitavad ümarlaua- ne on tervitatav õige aeg maailma vestlused, aga ka teie Rootsi ja Soome Südamlike tervitustega avastada, teadmisi saada ja kogemusi partnerite tundmaõppimine. Schmalkaldenist omandada. Tähtis on aga, et noored Unustamatu mulje jätsid imekaunis teie Ralf Gebauer, tagasi tuleksid, siia oma pere looksid, kontsert ja sõpruspäevade lõpujuma- Schmalkaldeni kirikuringkonna võõrsil omandatud kogemused ja tead- lateenistus. Nüüd on Eesti sõprusside- dekaan mised meie riigi heaks kasutaksid. med, mis meie dekanaadis on väga sü- Muret teeb, et Läänemaal nii nagu terves Eestis peale Tallinna napib hea palgaga töökohti. Väikese palga eest alltöövõttu tegeva riigi muutmine suu- tikeelne jumalateenistus esimene Jaa- re lisandväärtusega töökohtade kas- Esimesed jõulud ni koguduse jõuluteenistus. Pärast kiri- vulavaks see on meie tee ja tule- ku suurt remonti ja taasavamist on see- Esimesi jõule on minu elus olnud mit- vik. Seda ei juhtu ei ühe ega kahe aas- meid: esimene jõuluteenistus Põltsa- kordsed jõulud kogudusel oma uuenda- taga, aga ma võin kinnitada: teen iga tud kodus kolmandad. maa kirikus 1988. aastal, mil keskkoo- päev tööd selle nimel, et Läänemaale Meil on seekordsed jõulud Peterburi linoorena koguduse segakooriga kaasa selliseid ettevõtteid meelitada. teenisin. Jaani koguduses esimesed. Kogudusel Üle ega ümber ei saa ka raudteest. on need jõulud esimesed aga koos püha- Esimesed jõulud misjonärina kodu- Tunnistan, et vahepeal tekkis tunne, päevakooliga, sest koguduse taas- maalt eemal 1999. aastal KeskVene- nagu oleksin poolearuline, kes ajab maal Saranskis, esimesed jõulud pärast tamise järgse 20 aasta jooksul ei ole va- mingit ainult talle arusaadavat asja ja rem siin lastetööd tehtud. abiellumist ja esimesed jõulud emana. jookseb aina peaga vastu seina, saa- Et Venemaal tähistatakse jõule õige- Tol korral oli muidugi eriti kerge sa- mata aru, et sein on tugevam kui pea. usu kalendri järgi alles jaanuaris, on 24. mastuda Maarjaga, sest meie lapse sün- Kogukonna tugeva surve toel oleme ja 25. detsember siin tavalised tööpäe- nitähtaeg oli algul pandud detsembris- aga sealmaal, et võimalus taastada vad, peame sel aastal koos kogudusega se ja siis tõstetud ümber jaanuari al- Haapsalu raudtee on juba natuke suu- jõuluteenistust alles 29. detsembril. gusse. Põksuva südamega ootasime, rem kui mittetaastamine. Ka on minu Rõõmsaid jõule ja õnnistatud uut mis- mil päevad täis saavad ja meie esik- vahepeal kaduma kippunud usk ta- joniaastat! lapse ilmale toon. gasi tulnud, usk aga on üks hiiglama 19. detsembril 1993 peeti Peterburi Liliann Keskinen võimas relv! lähedal Keltos (Koltuðis) esimene ees- Misjonär Peterburis Rõõmu teeb seegi, et Läänemaa kolm valda on läbi teinud haldusreformi, mis on minu hinnangul vältimatu kogu Eestis. Äsjaloodud LääneNigula vald on ehe näide, kuidas ei lükata HAAPSALU TOOMKIRIK tähtsate asjade otsustamist tulevikku 10. november 2013 kuni 6. jaanuar 2014 teiste toimetada, vaid ollakse aktiiv- sed, sest edu on selle poolel, kes ka ise selle heaks midagi ette võtab. Tänan Haapsalu linnavalitsust, tänu kelle aktiivsele asjaajamisele oli praost Tiit Salumäel võimalus suvel pühitseda sisse Läänemaa ühisgüm- naasiumi kaunid vastrenoveeritud kooliruumid ning täiesti uue sisu saa- nud Haapsalu leinamaja. Usun, et ühiste jõududega ja koos tegutsedes on kõik võimalik! Innar Mäesalu PINTSLI JA SULEGA PÜHAL MAAL Lääne maavanem Reisipildid ja rännumõtted Iisraelist Joonistused: Erik Nobel ja Pille Kivihall Maalid: Eva Jänes Tekstid: Arne Hiob 4 EELK Lääne praostkond Kooli 6, pk 51, 90501 Haapsalu. Tel 473 7166, 473 7167, 528 0635, [email protected]. IBAN EE902200221028043556 (Swedbank) EELK Konsistoorium. Praost Tiit Salumäe. Abipraost Leevi Reinaru. Sekretär Lydia Kalda. Mees, kes on lasknud ennast Jumalal juhtida Nõva koguduse diakon Pee- ne. Seejärel teenima asumi- Ise noorelt isata jäänud, olen ter Krall lasi ennast Jumalal ne praktikandina Nõval ja alateadlikult unistanud kel- juhtida ja tegi oma elus kan- peagi diakonikoolitus. lestki, kes on minust vanem napöörde. Jättis küpses eas ja elutargem; kellestki, kelle Oled näinud mitmesugus- maha vanglaametniku töö ja ausus ja usaldusväärsus avak- hakkas püüdlema vaimuli- te kirikute jumalateenistu- sid lukud minu sisimas. kuameti poole. si. Mis paelub Sind luter- Võin rõõmuga öelda, et likus jumalateenistuses? olen selle inimese, selle vai- Peeter, kuidas Sa jõudsid Oli meilgi aeg, mil siirdusi- muliku isa leidnud. Võima- kristliku usu ja koguduse lik, et vajan tulevikus tema juurde? me luterlikust kirikust otsi- rännakuile. Küllap oli see ka- nõu või tuge, praegu
Recommended publications
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • Valge-Toonekure (Ciconia Ciconia) Loendus Eestis 2014
    Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal Margus Ots Taust Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elutseb peaaegu eranditult inimese vahetus läheduses ning kõik tema toimetamised on väga hästi jälgitavad ja ka arvukuse muutused on kohe silma hakanud. Valge- toonekure seisundi hindamiseks alustati 1934. aastal Rossitteni Ornitoloogiajaama (nüüdne Rõbatsi, Kaliningradi oblast) initsiatiivil rahvusvaheliste loenduste korraldamist (Schüz 1936). Järgmine rahvusvaheline loendus toimus 1958. aastal (Schüz & Szijj 1962) ja alates 1974. aastast (Schüz 1979) on loendusi korraldatud iga 10 aasta tagant. Eesti esimesest rahvusvahelisest loendusest 1934. aastal osa ei võtnud, kuid Loodushoiu ja Turismi Instituudi eestvedamisel korraldati meil esimene üleriigiline loendus 1939. aastal. 1954. aastal alustas iga-aastaste loenduste korraldamist Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon ning alates 1991. aastast jätkas tööd Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Valge-toonekurg on Eestis uustulnuk – esimene pesaleid registreeriti meie aladel 1841. aastal, mil üks paar pesitses Vahtseliina lossi varemetel (Hueck 1845). Püsiv asurkond tekkis Eestisse alles 19. sajandi lõpuks (Veromann 1975). Esimese üleriigilise loenduse tulemusena (1939) selgus, et koos Petserimaaga pesitses Eestis tol ajal 320 paari valge-toonekurgesid (Kumari 1940). Loenduste tulemused näitavad, et toonekurgede arvukus on meil pidevalt kasvanud, ulatudes 1984. aastaks 1400 paarini (Veromann 1987; 1989) ja 1995. aastaks 2600–3200 paarini (Ots 1997). See 1995.a arvukushinnang ongi viimane hinnang, mis põhineb põhjalikel püsialade loendustel. Hilisemad hinnangud on koostatud pigem juhuslike andmete ja oletuste põhjal. Aastatel 1998–2002 hinnati valge- toonekure asurkonna suuruseks Eestis 3000–4000 paari ning aastatel 2003–2008 juba 4000–5000 paari (Ots 2009). Sama arvukushinnang (4000–5000 paari) jäi kehtima ka aastate 2008-2012 kohta (Elts, J. et al. 2013), kuna lünklike andmete põhjal võis oletada, et valge-toonekure asurkond ei ole enam oluliselt kasvanud, kohati võis arvukus isegi langenud olla.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Scripta Annalia 2020 Aastal
    1 LÄÄNE PRAOSTKONNA AASTAKIRI SCRIPTA ANNALIA 2020 Advenditervitus Scripta Annalia lugejaile õuludega seoses meenub palus. Proovid õpilastega Jeesuslaps võõrastemajas ilmale tuua. SISUKORD mulle südamlik lugu ühest ebaõnnestusid, sest kõik Kui selle loo peale mõtleme, siis 2 Tervitused J erivajadustega noorte näitlejad lasid Maarja mõistame, et tegelikult ei olnudki ju Lääne 3–7 koolist. Seal oli õpilasi õpe- ja Joosepi kohe tuppa jõuluöö sündmustes kõige tähtsam praostkond tatud alati teistele mõtlema, ning pakkusid neile tur- mitte see, et Jeesus sündis laudas, vaid 8–10 Haapsalu kogudus teistega arvestama ja üksteise valist peavarju. see, et Jeesus üldse sündis. Et Jumala 11 Hanila kogudus vastu abivalmis olema. Selle kooli Erivajadustega noored läksid Poeg sai inimeseks ja tuli meie hulka. 11 Karuse kogudus kasvandikud olid vaimsete erivaja- suurde segadusse ja kaotasid eneseva- Jeesus võib sündida jõuluööl ka 12 Kirbla kogudus dustega ja võtsid oma vanemate ning litsuse, kui ühel hetkel käskis õpetaja igaühe kodus, kui me seda vaid lu- 12–13 Kullamaa kasvatajate õpetust sõnasõnalise ainuüksi näitlemise tarvis käituda bame. Igaüks, kes avab oma südame kogudus tõena. See aga osutus parajaks proo- vastupidi sellele, mida neile oli õpeta- uksed Jõululapsele, võib Teda tervita- 13–14 Lihula vikiviks jõulunäidendi lavastamisel. tud. Nad ei olnud võimelised külalisi da oma kodus, oma peres ja oma elus. kogudus Mitte ükski õpilane ei suutnud ukse tagant ära saatma, nagu näeb Soovin Scripta Annalia lugejaile 14–15 Lääne- mängida õigesti võõrastemajapidaja
    [Show full text]
  • Lääne Praostkonna Aastakiri 2019
    1 LÄÄNE PRAOSTKONNA AASTAKIRI 2019 SCRIPTA ANNALIA Tervitus jõuludeks ja uueks aastaks teile suurt rõõmu, mis saab osaks Minule tõi see mööduv aasta kogu rahvale.” Jõuludes on aga praostiameti. Suur tänu usalduse alati ka midagi, mis puudutab eest! Õpetajaametisse asudes sügaval südame põhjas, väga isik- rääkisin oma ordinatsioonitee- likult. Nii nagu jõuluevangeelium nistuse jutluses 2004. aasta püha tunnistab Õnnistegija Emast, Laurentiuse mälestuspäeval et „Maarja jättis kõik need lood Tallinna toomkirikus sellest, et KAIDO SAAK meelde, mõtiskledes nende üle kiriku kõige suurem varandus on praost oma südames”. Eks need mõlemad inimesed. Seda tahan kinnitada aspektid ole jõulude juures väga ka praegu. SISUKORD ea lehelugeja, tervitan olulised. Soovin, et meil oleks neil Paavst Sixtus II diakonist Lau- 2 Tervitused Sind Johannese jõulu- jõuludel seda, mis meid kokku rentiusest räägitakse, et tagakiu- Lääne praostkond 3–7 evangeeliumi sõnade- toob ja ühendab – rahvana, ko- samiste ajal enne oma kinnivõtmist 8–10 Haapsalu kogudus H ga: „Tõeline valgus, mis valgustab gudusena, perekonnana. Ja et me olevat paavst andnud kõik kiriku 11 Hanila kogudus 11 Karuse kogudus iga inimest, oli maailma tulemas. igaüks võiksime südames tunda: varad ja raamatud Laurentiuse 12 Kirbla kogudus Ta oli maailmas, ja maailm on need jõulud on Looja kingitus kätte. Laurentius olevat raamatud 13 Kullamaa kogudus tekkinud tema läbi.” isiklikult mulle! ära peitnud ja muu vara maha 14 Lihula kogudus Elame jõulude ootuses, elame Praegu elame jõulude ootuse müünud ning saadud raha vaestele 15–16 Lääne-Nigula lootuses, et valgus hakkab ühel ajas. Nendeks pühadeks val- jaganud. Kui siis Rooma prefekt kogudus hetkel taas meie ümber kasvama. mistudes on midagi vaja teha nõudis Laurentiuselt kiriku varan- 16–17 Martna kogudus Tõepoolest, päike hakkabki varsti ühiselt, kas või tuua kuusk, ja dusi, palus too kolm päeva aega 17 Mihkli kogudus jälle kõrgemalt käima ja elu läheb midagi on väga vaja teha ka kõigi varade kokkukogumiseks 18 Märjamaa kogudus valgemaks.
    [Show full text]
  • KARUSE Ehk COZZO Julius Ilves
    KARUSE ehk COZZO Julius Ilves „Lõuna Läänlane“, november 1990 Karuse muinaskihelkond oli olemas juba 13. sajandil. Muistset Cozzot on esimest korda mainitud 1218 aastal. Karuse piirid algavad Tuudi jõest ja Matsalu lahest ning ulatuvad Paatsalu jõeni, mille kihelkonna piiridesse kuulusid Saastna, Matsalu, Meelva, Järise, Kunila, Tuhu, Kinksi, Mäense, Voose küla. Kihelkond kuulus tervenisti ordule, sellepärast ongi Karuse surnuaeda maetud peaaegu kõik Lõuna-Läänemaa mõisnikud alates Rõude Stackelbergidest. Tegelikult peetakse ajaloos Cozzoks Karuse kihelkonna lõunapoolset osa alates Karuse kirikust, ehitatud 13 sajandi teisel poolel, ja Koti tammikust kuni Paatsalu jõeni. Karuse kirikusse arvatakse olevat maetud ordumeister Otto von Lutterberg, kes langes 1270. aastal Suure väina jääl lahingus leedulaste vastu. Kiriku juures on sajanditevanuseid ratasriste, vanu hauaplaate ning sarve meenutav hauatähis. Kui minna Koti kõrtsist Uplinna poole, kust kulges mööda seljandikku muinas-Eesti tee Pärnu ja Vatla suunas, võib tunda veel 13. sajandi hõngu. Arvatakse, et muistse Cozzo keskuseks oli Vatla linnus. 13. sajandi alguses oli nimetatud piirkond tihedasti asustatud. Cozzo iidsed külad olid Vatla, mainitud esmakordselt juba 1281, Nurmsi, Kiska , Torgu, Linnuse, Hõbesalu, Illuste, Koora, Õeküla, Pajumaa, Lõo, Nehatu, Muriste. Torgul olevat kaubelnud vene kaupmehed, tulles oma kaupadega Pärnust. 1320. a. müüs ordumeister Vatla, Nurmsi, Hõbesalu ja Koora Padise kloostrile. 1402. Sai uueks peremeheks Lihula klooster. Hõbesalu ja Paatsalu oma rikaste kalavetega oli ihaldatud koht. Vatlat on püütud seostada Heimsgringla saagas mainitud Adalsyslaga, kuhu olevat maetud Eestimaal langenud rootslaste kuningas Ingvar. Hea maine oli Karuse kihelkonnakoolil, kuhu ärksamad mehed püüdsid poegi õppima panna. Kaua aega juhatas kooli Karl Puusepp. Vatlas köidab tähelepanu restaureeritud fassaadiga koolimaja, mis asub 19. sajandi algul barokkstiilis ehitatud mõisahoones.
    [Show full text]
  • Hanila Piirkond
    Hanila piirkond Endise Hanila valla alal (v.a. Virtsu alevik) paiknevad kinnistud, millistel asuvad ehitised on kantud ehitisregistrisse osaliselt või on ehitiste andmed puudulikud. Ehitise aadressi juures on märgitud probleemsete ehitiste arv. Esivere küla Vinni-1, Villa-Senta-1, Taskama-1, Suitsuaugu-1, Sepamaa-Kaarli-1, Ristikivi-1, Rehe-1, Rannamänniku-1, Pähklitooma-1, Puusliku-1, Pipsi-1, Lepiku-1, Küngu-1, Kõrgemäe-1, Kurevere karjäär-2, Kuke-1, Kongru-3, Annuse-2, Abaja-2, Pihelga-2 , Liisu-2 Hanila küla Uuetoa-1, Sepamardi-2, Sepa-3, Runni-1, Nurme-8, Möldri-2, Lepiku- 2, Käära-1, Kirikumõisa-2, Kastani-1, Hansu-1, Arudevahe-1, Aaviku-1 Karuse küla Tammela-5, Selja-4, Murru-1, Meistri-1, Mardi-1, Kurve-6, Karuse veski-1 Kaseküla Kaseküla-1, Tõngri-1, Papli-1, Liiase-1, Lauda-1, Kõlja-Juhani-1, Källe- Tooma-1, Kaseküla laut-1, Sõstra-2 Kause küla Võru-2, Uustalu-4, Saare-3, Kause sigala-1 Kinksi küla Põlma-2, Kooli-1, Kirsi-1, Karuse kirikumõis-1, Aasa-1 Kiska küla Oti-1, Liiase-4 Kuke küla Sära-1, Männi-1, Metsa-2, Kadariku-5, Hallika-3 Kõera küla Vanapere-3, Tuisu-2, Madise-Jaani-3, Kalme-1, Ailiaseme-2 Kõmsi küla Salumihkli-5, Salumetsa-3, Rehe-5, Otsa-6, Laiendi-4, Kuusiku-1, Sepa- 7, Silde-3, Kaasiku-1, Uue-Virtsu laut-1, Männiku-2, Kopli-4, Kirsi-1, Kalamaja-1, Aia-3, Kõmsi tee3-2, Kõmsi tee 1-1, Kõmsi tee 12-1, Nurga- 2, Kase-2, Pihlaku-1 , Kase-2 Linnuse küla Vana-Jüri-1, Tammiku-2 Lõo küla Lõo küla-1, Seitsmetamme-1, Reino-1 Massu küla Tootmise-1, Tamme-1, Talvelauda-3, Sireli-1, Salu-1, Piibu-1, Massu mõis-1, Kangruoja-1,
    [Show full text]
  • KKLM Liikmed 01 06 2017
    Kodukant Läänemaa liikmete nimekiri 01.06.2017 Nr Liige Esindaja 1 Lihula vald Varje Ojala-Toos 2 Ridala vald Maire Vilbas 3 Martna vald Marju Kasterpalu 4 Lääne-Nigula vald Mikk Lõhmus 5 Vormsi vald Tanel Viks 6 Kullamaa vald Jüri Ott 7 Nõva vald Deiw Rahumägi 8 Hanila vald Arno Peksar 9 Noarootsi vald Triin Lepp 10 MTÜ Läänemaa Orienteerumisklubi Okas Reimo Reimer 11MTÜ Kinksi Küla Selts Eha Kukk 12 MTÜ Palivere Kultuur ja Haridus Tõnis Peikel 13 MTÜ Rannarahva Kultuuriselts Leili Jõgisoo 14 MTÜ Piirsalu Küla Selts Lea Lai 15 MTÜ Rõude Küla Selts Marge Kanna 16 MTÜ Üdruma Küla Slets Vaike Nõu 17 MTÜ Salumäe Selts Eha Raja 18 MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts Indrek Jõgisoo 19 MTÜ Haeska Külaselts Ants Ale 20 MTÜ Rälby Külaselts Eha Salus 21 MTÜ Kalaküla Rohelised Tiiu Toomingas 22 MTÜ Vanamõisa Külade Ühendus Maie Rein 23MTÜ Kullametsa Külaselts Rita Saviir 24MTÜ Oru Spordiklubi Kadi Paaliste 25MTÜ Nordestnõva Silja Silver 26 MTÜ Unistuste Vabrik Indrek Tammoja 27MTÜ Koluvere Küla Selts Jüri Roost 28 MTÜ Risti Rahvaselts Margus Ojamäe 29 MTÜ Kuijõe Külaselts Urve Ojamäe 30 MTÜ Lääne Vibulaskjad Aare Lauren 31 MTÜ Voose Rehi Õnneli Varend 32 MTÜ Keskaegne Lihula Toomas Pirn 33 MTÜ Hanila Laulu- ja Mänguselts Eha Raja 34 MTÜ Teeveere Taluturu Selts Mati Laur 35MTÜ Sotsiaalhoole Ühing Tarvo Pikkaro 36 OÜ Viljatare Arvo Ninn 37 OÜ Enniste Sven Köster 38 OÜ Leidrek Leili Jõgisoo 39 OÜ Varetik Mati Laur 40 OÜ Nõva Madise Maire Koppelmaa 41 OÜ Kenest Projekt Ülle Kipper 42 AS K.Met Mardo Leiuma 43 FIE Rita Saviir Rita Saviir 44 FIE Ants Streng
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • 90. Sünnipäevaks
    MEENUTUSLIKKE TIIVALÖÖKE EESTI ORNITOLOOGIAÜHINGU 90. SÜNNIPÄEVAKS KOOSTAJA: Juhani Püttsepp TEKSTE TOIMETASID JA KIRJUTASID Liina Espenberg, Eha Järv, Juhani Püttsepp KEELETOIMETAJA: Kalle Hein TEOSE JAOKS PILDISTASID Mati Kose, Ingmar Muusikus, Remo Savisaar, Aivo Tamm AASTA LINDUDE PILDID: Remo Savisaar ja Arne Ader (must-toonekurg) OMA FOTOARHIIVI AVASID Tairo Lutter, Ranno Puumets, Urmas Talivee, Rauno Volmar, Trinus Haitjema, TA looduskaitse komisjon VÄLJAANDJA: Eesti Ornitoloogiaühing KIRJASTUS: Eesti Loodusfoto Tartu, 2011 ISBN 978-9985-9144-3-4 (trükis) ISBN 978-9985-9144-4-1 (pdf ) Raamatu väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus © Eesti Ornitoloogiaühing, 2011 Ornitoloog 1948. aasta suvel kogunesid enne ja Tartumaal Kalli järve ekspedit - sioonile (vasakult) Hillar Pärjassaar, Eerik Kumari, nüüd Aino Kumari, Loreida Põder, Asta Tuisk-Vilbaste ja Juhan Vilbaste. Vanal pildil ei ole mehed püsside ja padrunivöödega varustatud mitte metsavendade rünnaku tagasilöömiseks, vaid teadusliku huvi objektide ehk lindude allatulistamiseks. Nii sai Eerik Kumari koos- tada süstemaatilise linnunahkade kogu ja määrata alamliike. Uuel pildil on ka vennad Tammekännud varustatud toruga, kuid sellest torust pauku ei tule. See-eest annab vaatlustoru silmad ette Kalli ekspeditsiooni ohvitseribinoklitele. Lisaks on Tammekän- dudel orien tee rumiseks keps ehk GPS-aparaat, millele Kalli ekspe- ditsioonil on vastu panna vaid kaarditaskute kaheldava väärtusega sisu. Mõlemad seltskonnad on riietatud vastavalt moetrendile. Vaevalt, et 1948. aasta kalifeed niiskust hülgasid, õhku 2011. aasta talvel vaatlesid ranniku- lasksid nad aga kindlasti läbi. linde Indrek Tammekänd (kannab kootud mütsi) ja Jaak Tamme känd (kannab kõrvikmütsi). Lugupeetud härrad õpetlased! Ühingu Täna mina helistasin Pärnust zooloogia instituuti, keegi härra oli telefoni all, kes läks telefoni alla kutsuma kedagi asjatundjat lindude alal. Pärast oli telefoni kaudu õige halvasti kuulda ning lõppude lõpuks ei kuulnud mitte midagi enam.
    [Show full text]
  • Soo Maa Kuidas Soos Liikuda SOODE ERINUMBER Kuhu Süsinik Kaob TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • Intress Al
    SOODE ERINUMBER AUGUST 8/2016 AUGUST Kümne tuhande soo maa Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Turbasammal rahvustaimeks Kuhu kaob süsinik Kuidas soos liikuda TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • intress al. 15,9% • sissemakse al. 0 € Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega! AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee/printech TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] 2016 aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fi kseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu perio- od 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €. Sisukord Sookurgede pulm Foto: Sven Začek 67. aastakäik Nr 8, august 2016 www.eestiloodus.ee 2 Autori veerg 42 Poster: Edgar Karofeld 3 Sõnumid 48 Intervjuu: Eesti on kümne tuhan- de soo maa. Soode uurija ja kaits- 10 Millised on sood lasteraamatutes? ja Eerik Leibakuga juttu ajanud Piret Pungas-Kohv annab ülevaate Toomas Kukk soode kujundist eesti lastekirjandu- ses, alustades Kreutzwaldist ja lõpe- 50 Tööjuhend: tades Kivirähaga Elupaikade lugu pildis: kuidas teha ja valida elupaikade fotosid? 10 16 Sood kui süsiniku sidujad Urmas Tartes ja Arne Ader õpeta- Jüri-Ott
    [Show full text]
  • PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Asustus
    Vana-Vigala Kurevere Kabeli Kilgi Kastja Kõrbja Velise Inda Nõlva Soo-otsa Laupa Velisemõisa Saarepõllu Rõude Päärdu Võeva Velise-Nõlva Laiküla Läti Kenni Nurtu-Nõlva Kohtru Selja Allikotsa Oese Araste Karjaküla PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Aravere Kullimaa Kloostri Paljasmaa Kelu Keskküla Vängla Kurevere Mäliste Palase Ojaäärse Mukri Jändja Asustus Tõnumaa küla Vaguja Manni Reonda Pagasi Kojastu Kirbla Rääski Kasari Nurme Matsalu Mõõtkava 1:100 000 Rahkama Kirikuküla Rumba Penijõe Ojapere Konnapere Kesu Kõnnu Lautna Kivi-Vigala Altküla Rukkiküla Metsküla Kausi Sääla küla Meelva Kaisma Põikva Võhma Leibre Rae Võidula Jädivere Seira Kaelase Ellamaa Kobra Avaste küla Mädara Samliku Alaküla Pallika küla Pööravere Aasa Lehtmetsa Petaaluse Naravere Poanse Pallika Arase Kergu Rõusa Mäense Hälvati Kadjaste Valuste Salu Sohlu Kalmaru Kurgja Vastaba Luuri Libatse Metsavere Allikõnnu Järise Langerma Rassi Tuudi Kurese Oriküla Enge Parasmaa Helenurme Sõõrike Oese Säästla Voose Vagivere Kirikumõisa Parivere Tühjasma Lehu Vaki Pärnjõe Tarva Lüüste Emmu Kuninga Kodesmaa Kõmsi Rätsepa Kose Kinksi Kibura Roodi Eerma Mõisaküla Massu Tagassaare Sookatse Naartse Kablima Kunila Suurejõe Ridase Kõima Vakalepa Anelema Viluvere Mustaru Järve Vee Ertsma Aluste Eametsa Metsaküla Karinõmme Mihkli Eense Karuse Hõbeda Reinumurru Venekuusiku Kootsi Kause Tõitse Veltsa Naissoo Mäeküla Soosalu Piisu Võiera Lõo Tuhu Valistre Pereküla Loomse Ünnaste Veskisoo Ura Tamme Linnuse Maima Tõrdu Halinga Kaansoo Rabavere Sepaküla Urita Pajumaa Oidrema Nurmsi Koonga Iska Kiska Paimvere
    [Show full text]