Lääne Praostkonna Aastakiri 2019

LÄÄNE PRAOSTKONNA AASTAKIRI 2019 SCRIPTA ANNALIA Tervitus jõuludeks ja uueks aastaks teile suurt rõõmu, mis saab osaks Minule tõi see mööduv aasta kogu rahvale.” Jõuludes on aga praostiameti. Suur tänu usalduse alati ka midagi, mis puudutab eest! Õpetajaametisse asudes sügaval südame põhjas, väga isik- rääkisin oma ordinatsioonitee- likult. Nii nagu jõuluevangeelium nistuse jutluses 2004. aasta püha tunnistab Õnnistegija Emast, Laurentiuse mälestuspäeval et „Maarja jättis kõik need lood Tallinna toomkirikus sellest, et KaiDO saaK meelde, mõtiskledes nende üle kiriku kõige suurem varandus on praost oma südames”. Eks need mõlemad inimesed. Seda tahan kinnitada aspektid ole jõulude juures väga ka praegu. SISUKORD ea lehelugeja, tervitan olulised. Soovin, et meil oleks neil Paavst Sixtus II diakonist Lau- 2 Tervitused Sind Johannese jõulu- jõuludel seda, mis meid kokku rentiusest räägitakse, et tagakiu- Lääne praostkond 3–7 evangeeliumi sõnade- toob ja ühendab – rahvana, ko- samiste ajal enne oma kinnivõtmist 8–10 Haapsalu kogudus H ga: „Tõeline valgus, mis valgustab gudusena, perekonnana. Ja et me olevat paavst andnud kõik kiriku 11 Hanila kogudus 11 Karuse kogudus iga inimest, oli maailma tulemas. igaüks võiksime südames tunda: varad ja raamatud Laurentiuse 12 Kirbla kogudus Ta oli maailmas, ja maailm on need jõulud on Looja kingitus kätte. Laurentius olevat raamatud 13 Kullamaa kogudus tekkinud tema läbi.” isiklikult mulle! ära peitnud ja muu vara maha 14 Lihula kogudus Elame jõulude ootuses, elame Praegu elame jõulude ootuse müünud ning saadud raha vaestele 15–16 Lääne-Nigula lootuses, et valgus hakkab ühel ajas. Nendeks pühadeks val- jaganud. Kui siis Rooma prefekt kogudus hetkel taas meie ümber kasvama. mistudes on midagi vaja teha nõudis Laurentiuselt kiriku varan- 16–17 Martna kogudus Tõepoolest, päike hakkabki varsti ühiselt, kas või tuua kuusk, ja dusi, palus too kolm päeva aega 17 Mihkli kogudus jälle kõrgemalt käima ja elu läheb midagi on väga vaja teha ka kõigi varade kokkukogumiseks 18 Märjamaa kogudus valgemaks. See on Looja ja looduse meil igaühel omaette vaikselt, ja esitles prefektile kõiki Rooma Noarootsi kogudus 19 vankumatu seadus. oma südames. vaeseid, lesknaisi ja orbusid – need 20 Nõva kogudus Jõuluaeg aga räägib meile Selle aasta tee on peagi käidud ongi kiriku aarded. 21 Piirsalu kogudus 21–22 Ridala kogudus ühest teisestki valgusest, mida ja töö lõpetatud. Kindlasti vaatab Elame kiiresti muutuvas ajas 22 Varbla kogudus me samuti väga vajame ja mille igaüks neil päevil möödunule taja paraku tähendab see ka seda, 23 Vormsi kogudus särast osa saamine pakub veel gasi, meenutades, mida see aasta et inimesi siin meie piirkonnas 24 Kaido Saak suuremat lootust ja veel suure- meile tõi ja mida meilt võttis. Võ- jääb iga aastaga vähemaks. Mida mat rõõmu. Toosama Johannes tame olnu kokku, et sihid võiksid vähem meid on, seda suurem 2 JÕULUAEG kinnitab: „Aga kõigile, kes Tema selgineda. on rõõm iga üksiku kirikulise, 1 Tervitused vastu võtsid, andis ta meelevalla Selle lehe veergudelt saame leerilapse, kaastöölise üle. Aitäh 2–3 Jõuluaeg saada Jumala lasteks /.../.” See on lugeda, kuidas läks aasta meie teile kõigile! Lääne praostkonnas parim saadaolev jõulukingitus praostkonna kogudustes. Aas- Looja armust läheme peagi 4 Küllike Valk. meile kõigile! tale tagasi vaadates võime olla vastu uuele aastale. Võime seda Suur igatsus Jõuludes on palju sellist, mis tänulikud nii Suurele Loojale kui teha ka seekord julge südamega, puudutab kogu ristirahvast, ka kõigile kaastöölistele. Oli palju sest Tema on lubanud olla meie TOIMETUS: kõiki inimesi üldiselt ja ühiselt. toredaid kohtumisi. Eriliselt jäi juures iga päev kuni ajastu lõpuni. Kaido Saak, Küllike Valk Ütles ju taeva saadik esimesel sellest aastast meelde praostkon- Saabuv jõuluaeg kinnitab meile KUJUNDUS JA jõuluööl: „Vaata, ma kuulutan na laulupäev Varblas. igaühele, et täpselt nii see ongi. KÜLJENDUS: Tiina Liiv KORREKTUUR: Heli Tammik Armsad õed ja vennad Lääne praostkonnas TOIMETAJA praostkonda palju muutusi. Paljud Mind isiklikult rõõmustab, et Lehte Ilves praostkonna kirikuõpetajad on isegi kui inimesed vahetuvad, siis ESIKAANEL: vahetunud, nende hulgas mitu meie partnerlus ja sõprussuhted Vormsi kogudus pastorit, kes olid tihedalt sõprus- jätkuvad. Otsisime koos valdkon- tähistas olevipäeval, suhetega seotud. Uued õpetajad di, kuidas partnerlussuhteid uuel 29. juulil oma iidse on ametisse seatud ja soovin neid tasandil üles ehitada. Loomulikult pühakoja 800. nüüd sellesse töösse kaasata. jätkame ka juba kanda kinnita- aastapäeva suure pidulikkusega Lääne praostkonnas olid nud koostööprojekte. ralF GeBauer praostivalimised ja praostiametit Kõiges muutub nähtavaks, FOTO: Schmalkaldeni praostkonna kannab kevadest Kaido Saak. kuidas kristlased on riigipiiridest Meeme Veisson dekaan Oktoobris oli praost Saak koos hoolimata üksteisega seotud. VÄLJAANDJA õpetaja Illimar Toometi ja Maria Me osaleme oma sõprade ja © EELK Lääne a sellel aastal saadan tei- Straussiga esimesel külaskäigul sõpruspraostkonna tegemistes, praostkond le südamlikud tervitused Schmalkaldenis. Meie praostkond külastame üksteist vastastikku ja EELK Lääne praostkonna Schmalkaldeni praostkon- rõõmustas väga nende kohtumiste palvetame üksteise eest. Nii saab aastakiri 2019 K nast. Soovin teile, et Jumala õnnis- üle. Tegemist oli esmase tundmaõp- tegelikkuseks Jumala unistus Toimetised nr 36 tus juhataks teie tööd ja et tehtud pimisega. Südamlikud kohtumised ülemaailmsest kirikust. Haapsalu, november töö rikkalikku saaki kannaks. ja sõbralikud vestlused lubavad Tervitan teid kogu südamest 2019 2019. aasta tõi Schmalkaldeni lootusrikkalt tulevikku vaadata. ja olge hoitud! EELK LÄÄNE PRAOSTKOND Tallinna mnt 11, Lihula, Lääneranna vald, 90303 Pärnumaa, [email protected] IBAN EE 902200221028043556 (Swedbank AS) – EELK Konsistoorium Piiskop Tiit Salumäe, praost Kaido Saak, abipraosti kt Küllike Valk, sekretär Illimar Toomet Vikaarõpetajad Aarne Lätte, Arvo Orav Martna võttis laulupeotule vastu öölaulupeoga KÜlliKe ValK abipraosti kohusetäitja

Et lõppev aasta oli meie laulupidude 150. aastapäeva aasta, käis laulupeotuli 33 päeva jooksul läbi kõik maakonnad, nii et peole eelnenud kuu jooksul sai terve Eesti olla tule teekonnal osaline. Läänemaale jõudis peotuli 5. juunil Hiiumaalt paadi- ga. Tulemeeskonda tervitati Haapsalu linnas, aga õhtuks ootas maarahvas tuld Mart- nasse – tule ööbimispaigaks oli Martna kiriku iidne ja väärikas rahu. Otsustasime nii ainulaadseks sündmuseks valmistuda kogu oma väega. Kutsusime appi sõprusko- gudused. Varasuvine näda- lasisene päev oli reisimiseks sobilik Hille koguduse muu- sikutele Rootsist ja Marttila 3 koguduse koorile Soomest. Martna kogudus korraldas laulupeotulele uhke vastuvõtu ja öökontserdi. urmaS lauri Teised sõbrad olid meiega palves ja toetasid muul moel. Appi tulid Martna osavald Haapsalu Toomkoor käis tänavu neljal laulupeol ja naiskodukaitse. lehte ilVes Kui Haapsalus sai läbi maa- kondlik tantsupidu, hakkas Haapsalu koguduse koor on käi- rahvast tasapisi kiriku juurde nud kõigil taasiseseisvusaja üld- arvo tarmula arvo kogunema. Kella üheksa paiku laulupidudel ega jätnud vahele olid kohapeal vaid üksikud, ka tänavust juubelipidu. Laulude aga siis hakkas rahvast ühtäk- õppimine dirigentide Lia Salumäe ki tulema. Tuli nagu inimjõgi, ja Sirje Kaasiku käe all algas juba rõõmsalt ja ootusärevalt. sügisel 2018. Kuigi repertuaar oli Siis saabus ka tuli ja see raske, pääses koor peole, kus lõpp- oli ülev. Hardusega kuulati kontserdil laulis ühendkoorides Martna lasteaialaste ter- 670 laulukoori 22 000 lauljaga. vituslaulu ja siis sai kirik Nende seas ka ligi 30 Toomkoori rahvast täis. Öölaulupeo ja koguduse segakoori liiget. peaesinejaks olime kutsu- „Koorile oli see suur kohustus ja haapsalu toomkoor sammub läänemaa rahvapeole „ilmaratas”. nud käsikellade ansambli tublid olid kõik, kes võtsid sihi Campanelli Tallinnast Inna laulupeole,” kiitis Lia Salumäe. orkester – ligi 600 lauljat Peokutse sai ka Kaasiku teine Lai juhatusel. Kellade kõla „Kes on kord laulukaare all laul- ja pillimeest. koor Kaasike. „Oli uhke tunne ja lauluhäält kostis kirikust nud, see teab, mis tunne on. Seda Laulupeo sünnikodu küll, kui minu laulu lauldi ja et hiliste öötundideni. See oli peab ise tundma.” Tartu tähistas 22. juunil see välja valiti teiste vääriliste unustamatult üllas öö! Esimest korda käis laulupeo 150. sünni- seast,” tunnistas Kaasik. „Vaimu- Öölaulupeoks sai kogu- koguduse koor üldlaulupeol päeva oma kontserdi- likel laulupidudel on minu laule dus kohaliku omaalgatuse 1994. aastal. „Läheme taas, kui ga. Haapsalu Toomkoor sai sinna küll lauldud, aga nii suurel peol programmi abil kirikusse on lauljaid, kes soovivad tulla,” ekstrakutse, sest segakooride lauldi esimest korda.” soojuskiirguri. Sellega sai lubas Lia Salumäe. kavas oli Sirje Kaasiku laul „Sind Koguduse lauljad esinesid kirikust kevadrõskuse välja Läänemaalt pääses laulu- ma tahan armastada” Leelo veel 5. juunil Läänemaa rahva- ja varasuvises kirikus oli peole „Minu arm” 27 koori, Tungla sõnadele. Laul plaksutati peol „Ilmaratas” ja praostkonna koduselt soe. kaks rahvapilliansamblit ja üks tagasi ja läks kordamisele! laulupäeval 1. juunil Varblas. Vastupanuvõitluse päev Ridalas ja Kirblas

KÜlliKe ValK Jumala riik on Vastupanuvõitluse päeva 22. siin ja praegu septembril on Eestis tähistatud Illimar Toometi kõne Kirbla austusest nende vastu, kes seisid kalmistule maetud riigivanema Jüri Uluotsa haual. meie riigi vabaduse eest, pannes vastu Nõukogude okupatsiooni- Kirjanik Juhan Liiv ütles 20. sajandi alguses prohvetlikud sõ- le. 22. septembri hommikul oli nad: ükskord on Eesti riik! Need mälestushetk Kirbla kalmistul olid julged sõnad ajal, mil tsaa- riigivanem Jüri Uluotsa kalmul. rivõim – olgugi revolutsiooni rünnatud – püsis vankumatuna. Kõneles ajaloolane Mati Man- Luuletaja ettekuulutus täitus del, mälestusteenistuse pidas 1918. aastal. Paarkümmend Kirbla koguduse õpetaja Illimar aastat hiljem pühkisid Eestist üle sõdivad armeed. Sellest Toomet. hoolimata toimis toona riigiva- Päev jätkus palvusega Ridala nema kohuseid täitev Jüri Uluots Püha Maarja-Magdaleena kirikus. nõnda, nagu oleks Eesti vaba. 1941. aastal püüdis ta nime- Kirikus oli kaitseliitlasi, naisko- tada ametisse uut valitsust, aga dukaitsjaid, Eesti Memento liidu Saksa okupatsioonivõim seda ei ja endiste metsavendade liidu tunnustanud. Septembris 1944, mil sakslased taandusid ja vene- esindajaid, koguduse liikmeid. lased peale tungisid, tegi ta seda Mälestusteenistuse pidas kogu- uuesti. Ei olnud lootust, et Eesti duse õpetaja Küllike Valk, laulis iseseisvus jääb püsima enamaks kui mõneks päevaks. Vähki hai- Ridala põhikooli poistekoor Anne gestunud Uluots teadis, et ka Pääsukese juhatusel. tema elab oma viimaseid päevi Edasi mindi Kaitseliidu Lääne – ta suri jaanuaris 1945. Ometigi tegutses ta nii, nagu maleva korraldatud ligi 20 km asja- ja sõjaoludest hoolimata pikkusele retkele, mis oli pühen- oleks Eesti riik ikkagi olemas. Kui vaid saaks sellist meelekind- lust näha ka koguduseliikmete kulges Ridalast Puisesse, et avada juures! Ka meie elame teadmi- paadipõgenikeledatud Otto Tie�i valitsusele. pühendatud Retk ses, et on Jumala riik. Paljud, mälestuskivi. nende hulgas on ka ristitud 4 koguduseliikmeid, elavad aga Teele asus 40 inimest, neist nii, nagu Jumalat ega Tema noorim kahene. Peatus tehti Põga- Küllike Valk õnnistab paadipõgenike mälestuskivi Puises. arvo tarmula riiki ei oleks. On neid, kes ütle- vad kõhklemisi, et see saabub pärast surma. Paljusid jätab valitsus 22. septembril 1944 oma sügismerre, paljud pillutati maail- Läände pääsenud ja sellega Eesti kiriku rõõmukuulutus Jumala viimaseri-Sassi palvemajas, istungi pidas. kus Puise Otto ninas Tie�i ma laiali. Mälestusmärgi mõtte oli riigi järjepidevuse taganud riigi- armastusest Jeesuses Kristuses ootas kõiki soe sõdurisupp. Mementole välja pakkunud Heidi sekretäri Helmut Maandi poeg ükskõikseks. Teisi ajab aga lausa vihaseks – just seda tähendab Maakivist mälestuskivi Puises Ivask, kes päris väiksena põgenes Jaak Maandi. Kivil on kirjanik Aidi kristlaste süüdistamine vihakõ- meenutab neid, kes 1944. aastal koos ema ja paar aastat vanema Valliku luuletus. Tuleval sügisel nes. Siiski on ka neid, kes elavad, püüdsid Punaarmee eest pääseda õega Puisest Rootsi. peaks kivi saama Seaküla Simsoni nagu Jumala riik oleks siin ja praegu. Mitte ei tea, kus või vabasse maailma. Paljud ei saanud Teiste sõnavõtjate seas oli loodud pronkskuju mere poole millal, vaid siin ja praegu. lahkuda, paljud jäid tormisesse suunduvast emast ja tütrest.

ka ainsana Otto Tie�i valitsusest Martna, Ridala ja Lääne-Nigula kogudus läksid kaasa üleriigilise ettevõtmisega

KÜlliKe ValK kinni panna, sest lapsi ei piisa; et ditöökoda. Huvi oli suur kahe Ridala kirikurahvas tutvustas tühjaks jäänud talud ja külad jät- laada vastu: Rõude külamajas mullu rajatud kihelkonna õu- Kui külaliikumine „Kodukant” kavad lagunemist? Või näitame, oli käsitöölaat, Martna kiri- naaeda. Selgitusi jagas õunaaia tuli kevadel välja algatusega kor- et elu maal on võimalik. Otsisime kuesisel platsil juba kolman- aednik Jarek Tenson, maitsta sai raldada 28. septembril üle-ees- üles oma ettevõtjad ja nende dat aastat sügislaat „Õuntest 14 sorti õunu. tiline maal elamise päev, võtsid haaravad edulood. Osavald luges hobusesõnnikuni”. Kohalikud Hobuteraapiast rääkis Sigrid sellest kinni ka Martna, Ridala ja üle müügil olevad kinnisvaraob- talunikud pakkusid õunu, kar- Sims-Riismaa, lapsed said luua Lääne-Nigula kogudus. „Maale jektid ja vabad töökohad. tulit, moosi, vorsti, suitsukala, sõprust suure hobusega. Sirje elama!” päeva eesmärk oli väär- Vabaühendused lubasid tut- jahu ja menukaks osutunud Tarve ja Ülle Karileri saatel sai tustada maaelu ja tutvustada vustada kogukonnale mõeldud hobusesõnnikut. Meeleolu hoi- kirikus turnida võlvidel, uudistada maal elamise võimalusi. Võtsime tegevusi. 28. septembril sai üle dis lõõtsaduo „Valdi ja Marge”. puidust vahevõre restaureerimist. Martna osavalla aktivistid kokku Eesti külastada 500 asutust ja Kogudus jagas laadasuppi. Päe- Lääne-Nigula kirikut külastas sel ja mõtlesime meie osavallasek- Martna oli üks neist. Koolima- va pärliks sai kirikukontsert. päeval paarkümmend huvilist. retäri Kairi Seitoni eestveda- jas esitleti lapsevanematele Alustas Haapsalu poistekoor Pühapäevakooli õpetaja Maarika misel järele, millised on meie robomatemaatikat. Avatud olid Kadri Kelneri juhatusel, jätkas Lekarkini abiga sai tutvuda kiri- võimalused. Kas jääme rahule, noortekeskus, lasteaed, raa- Siiri Känd-Ashilevi kavaga „Mis kutekstiilide, õpetaja ametiriiete et kool või lasteaed võidakse matukogu, talud, autoremon- värvi on armastus”. jm kirikuatribuutidega. Liitlasvägede sõjaväekopter tõi Nigulasse elevust

Varje Paaliste Lääne-Nigula valla kultuuri- ja spordinõunik

Sel aastal kolis 23. juunil võidu- püha tähistav maakaitsepäev Haapsalust Lääne-Nigula valda Nigula külla. Päev algas jumalateenistuse- ga Lääne-Nigula kirikus. Pasto- raadi ümbrusse olid ennast üles seadnud päästjad, politseini- kud, kaitseliitlased, naiste varju- paiga ja vallavalitsuse töötajad. Igaühel oli külastajaile jagada õpetlikku teavet oma valdkonna kohta. Kõige väiksematega tegelesid koguduse pühapäevakooli juhendajad, sõdurisuppi pakkus Maakaitsepäeva põnevaim hetk oli ründekopteri Apache maandumine. arvo tarmula naiskodukaitse. Kella 14 paiku hakkas pas- Harry. Uudistamist jätkus nii sportlased Mati Kallemets ja vallale ja paljudele kohapeale toraadi ümbruses rahvas oo- vanaisadele, isadele kui ka Gertu Küttmann. tulnud külade esindajatele. tusärevalt sagima, vaadati ringi poegadele ja ega vanaemad, Aktusel vabadussamba juu- Edasi suundus võidutuli ja kuulatati teraselt: kas juba emad ja tütredki kõrvale jäänud, res peeti kõnesid, tunnustati Lihulasse. on kuulda, kas juba on midagi ikkagi erakordne võimalus oma tublisid kaitseliitlasi, Reinaru 23. juuni oli sel aastal soe näha? Natuke müra ja tugevat koduõuel. Vennad laulsid kauneid isamaa- ja päikesepaisteline, inimesed tuult ning kohal ta oligi – Ni- Võidutuli saabus sel aastal lisi laule. läksid maakaitsepäevalt koju gulas maandus liitlasvägede Tartust ja selle tõid Lääne-Ni- Maleva pealik kolonelleit- ülevas meeleolus, kaasas võidu- ründekopter Apache, seesama, gula vabadussamba jalamile nant Meelis Pernits jagas või- tulega latern, et õhtul oma külas millega on lennanud ka prints Lääne maleva silmapaistvad dutuld Haapsalu linnale, Vormsi või kodus süüdata jaanilõke! 5 Eestlasi teenimas Siberis

Leevi Reinaru sest vana on hävinud. Kasekese EELK Misjonikeskuse juhataja küla erines eelmistest korra poo- einaru R lest. Loomad ei liikunud mitte

Veetsin juuli esimese poole eevi tänaval, vaid neile ette nähtud L diasporaavaimuliku ülesanne- rajal. Hoovid ja aiad olid maja taga, tes Venemaal Siberis, teenisin tänava pool kas hekk või puud, Ülem-Suetuki, Oravka ja Kaseke- nii et aed jäi tänavalt vaadates se külas elavaid rahvuskaaslasi varju. Kõrvalhoonete asemele on jumalasõnaga. ehitatud üks suur abihoone lauda Minu seekordne teekond lan- ja muuga. Aknaid ei kaunista tava- ges ühte laulupeoajaga. Laulu- päraselt sinised karniisid. Talude peotulest, mis liikus Läänemaal, vahel on suurem vahemaa kui süütasin Taeblas Eesti rahvus- Ühispilt pärast jumalateenistust ja ristimist Ülem-Suetuki kirikus. teistes külades. värvides küünla ja viisin selle Kuni 1938. aastani oli kool Siberisse. Sellest läideti küla jaa- „Kiriku laulu- ja palveraamatust”. ja Kaseke. Üks asub Novosibirskist ainult eestikeelne, aga kui tuli nituli. Ülem-Suetukis peetakse Surnuaialt siirdusime kiri- 450 km läänes, teine Tomskist küüditamine, tehti kool vene- jaanipäeva vana kalendri järgi, kusse jumalateenistusele ja laste 165 km kirdes. Novosibirskis oli keelseks. Külas on tava, et sünni- kaks nädalat hiljem kui Eestis. ristimisele. Külastasin peresid minu vastuvõtja Siberi luteri kiri- päeva hommikul minnakse akna Esimene peatuspaik oli Kras- hea teejuhi, kohaliku eluolu ku piiskop Vsevolod Lõtkin. taha sünnipäevalast üles laulma. nojarski krais Ülem-Suetukis, asjatundja Maarika Toomi saatel. Oravkas pidasin erilise juma- Ka Kasekeses oli kohtuma tul- kus elab 150 inimest. Pidasin Soomerootslased on kiriku lateenistuse. Mõned koguduse- nutel üks südamesoov – oleks vaja pühapäeval koos kohaliku hin- korda teinud ja korraldavad igal liikmed soovisid oma ristimise oma pühakoda. Seni on peetud ju- gekarjase Sergei Silovski, soome- aastal seal lastele laagri. Sel aastal kinnitamist. Neid olid ristinud malateenistusi kultuurimaja saalis. rootslaste rahusõnamisjonäride oli osalejaid 30. Kirik on ehitatud kunagi külaelanikud, nüüd soo- Mõtlen palves kõigile neile Krister Maardi ja Timo Kontioga 1880. aastal Erik Lindströmi ette- visid nad, et Eesti õpetaja nende toredatele inimestele ja koh- surnuaiapüha. Kaasa teenis küla võtmisel. Külas elas tol ajal 512 ristimist kinnitaks. Kohaliku tumistele. Mul on hea meel, et puhkpilliorkester, koguduse- eestlast ja 480 soomlast. piirkonnavalitsuse ja Siberi sain teenida kaasmaalasi, kes vanem Jaan Kensap hoolitses Järgmised eestlaste külad, luteri kiriku ühistöös tahetakse räägivad eesti keelt, kuigi elavad korralduse eest. Laulud laulsime kuhu olin kutsutud, olid Oravka Oravkasse ehitada palvemaja, kodumaast väga kaugel. Kes palju teeb, see palju jõuab. Lembit Tammsalu on pereisa, nelja koguduse vaimulik ja ühe suure linnakooli õpetaja. ERAKOGU

Lembit Tammsalu: vaimulikutöö õpetab alandlikkust ega lase upsakaks minna

Lehte Ilves usuteaduse instituuti teoloogiat Vaimulikuamet võttis kindlama Mulle oli see kummaline sõna ja õppima. See oli hullumeelne kuju õpingute lõpus. usklikud justkui teiselt planeedilt. Kirikuõpetaja Lembit Tammsalu otsus, sest läksin piirivalve hea Kord koolimajas, oma klassis, üt- on Lõuna-Läänemaal nelja kogu- palga pealt tundmatusse. Kui Kuidas usu juurde jõudsite? les keegi: näete, usklikud lähevad duse vaimulik ja Pärnus suure varud olid otsas, tuli õpingute See on olnud pikk protsess. Minu – teisel pool teed läks 2–3 tüdru- linnakooli täiskohaga õpetaja. kõrvale uut töökohta otsida. esimene mälestus kirikust on kut. Tormasime välja, et neid ime- Ta oli 26, kui tuli aprillis 1999 Kuulsin 1999. aastal, et Lääne 1970. aastate teisest poolest. loomi näha. Tüdrukud ehmusid ja Lääne praostkonna sekretäriks. praostkonnas on sekretäri vaja. Mäletan, et olen koos vanaemaga kadusid kõrvaltänavasse. Praegu on ta 46, Läänemaal töö- Suvel nägin Pärnu Eliisabeti ki- Suure-Jaani kirikus, võimalik, et See pilt on mällu sööbinud. tanud 20 aastat, neist 15 viimast rikus Tiit Salumäed teenistusel. oli jõuluaeg. Orel mängib võim- Kolmas kokkupuude tuli laul- aastat vaimulikuna. Praegu on Rääkisime. Ta kutsus mind jutu- salt ja mina püüan kujutada, va revolutsiooni ajal. Oli 1989. ta Kullamaa, Hanila, Mihkli ja le. Olin aasta Lääne praostkonna kuidas omal ajal käisid kirikus aasta, tädipoeg hakkas Eliisabeti Varbla koguduse õpetaja. sekretär. uhketes tualettides daamid, uh- kiriku kooris laulma ja kutsus ked härrad saatjaiks. Mõtlesin, et mind ka. Läksin midagi mõtle- Olete Pärnus sündinud ja Kas õppisite teoloogiat, et tahan ka kirikuõpetajaks saada. mata, kuid sealt algas tihedam kasvanud, kuidas sattusite saada vaimulikuks? Võisin olla 4–5aastane. kokkupuude kirikuga: jumala- Läänemaale? Alguses seda plaani mul polnud, Siis oli tükk tühja maad teenistusel laulmine, kirikuelu Olen isakodus Hanila ja Karuse tahtsin lihtsalt õppida teoloogiat, 1980ndate keskpaigani. Minu nägemine lähemalt. Sealt läks lähedal veetnud oma koolipoisi- piirivalvest tulnuna ehk oli ka kool oli Eliisabeti kiriku juures, veel mõni aasta, kui läksin leeri. suved, nii et Läänemaa oli tuttav. väike kaplaniks saamise mõte. kirik paistis aknast. Mäletan Mind ristiti ja leeritati 1992. Tegin 1997. aastal otsuse, et Tol ajal kestis diplomiõpe viis seda kui usuvastase propaganda aastal Eliisabeti kirikus, olin 19 tulen piirivalvest ära ja lähen aastat, mitte 3 + 2 nagu praegu. aega, sõna „usk” kasutati palju. ja polnud veel sõjaväkke läinud. Tol ajal tuldi hulganisti kiriku rohkem teenistusi. Laupäeviti on peab plaani, Jumal juhatab. Iga juurde, minu leerirühmas oli saja enamasti matused, neid on roh- asi omal ajal ja kui on õige hetk. inimese ringis. kem kevadel ja sügisel. Suviti tuleb Olen tänulik kogudustele, kes Lõpetasin leerikursuse And- ette ristimisi ja mõni laulatuski. Ko- on mind vastu võtnud ja minuga res Põderi, Eliisabeti kiriku tol- dukülastusi teen võimalust mööda. leppinud, kellega olen saanud lase õpetaja juures. Kohustustest päris vaba nä- oma vaimulikuteed käia. dalavahetust mul ei ole. See Mis teid kiriku juures huvitas? paneb mõtlema ja kutsub kor- Kes on teie vaimulikud Kui laulsin kirikukooris, polnud rale. Sellises rattas elu käib mul eeskujud? mul küsimusi, millele oleksin Lembit Tammsalu eelmise aasta detsembrist, mil Tiit Salumäe on olnud minu vastust otsinud. Lihtsalt oli tore • Sündinud Pärnus pidime perega kolima Pärnusse. mentor ja õpetaja. Aasta praost- 9. juulil 1973. seltskond, nende pärast käisin. konna sekretärina kannab mind • 28.09.1992. Ristitud ja kon- Leerikursuse ajaks olid tekkinud ﬁ rmeeritud Pärnu Eliisabeti Miks? siiani, see oli hea kool. Tiit on küsimused, aga ma ei mäleta, et koguduses. Enne elasime Virtsus, aga abi- karm õpetaja, aga igaüks, kes • 1.04.1999–1.04.2000. Lääne oleksin neile seal vastused saa- praostkonna sekretär. kaasal koondati lasteaias töö- tahab saada vaimulikuks, peaks nud. Olin ikka väga rumal leeriek- • 2000–2018. Alguses Kõmsi, koht ja minul jäi Virtsu koolis aasta tema käe all töötama. samit tehes, ilmselt arvas Andres hiljem Virtsu koolis õpetaja. tunde vähemaks – lapsi on vähe. Vaimuliku teistsuguse palge on • 2003–2012 Hanila koguduse Põder, et mis seal ikka, paneme praktikant, vikaar ja õpetaja, Pidime elukohta vahetama. Nõn- andnud mulle Leevi Reinaru. talle käed peale ja leeritame ära. 2012. aastast hooldajaõpetaja. da see lumepall veereb: vald jäi Usuteaduse instituudist on mind Küsimused tekkisid ajateenis- • 2006–2012 Karuse koguduse ilma kahest palgatöölisest, las- oma isiksusega mõjutanud Ove hooldajaõpetaja. tuses ja pärast piirivalves tööta- teaed kahest lapsest ja nendega Sander, praegune rektor, toona • 2009–… Varbla koguduse des. Ajateenistus on nii teistmoo- hooldajaõpetaja. ei saa arvestada ka Virtsu kool. pastoraalseminari juhataja. di, et tekivad eksistentsiaalsed • 2012–... Kullamaa koguduse õpetaja. küsimused: miks ma elan, mis • 2012–2018 Piirsalu koguduse Mida te raeküla koolis Õppisite Pärnu muusika- on elu, mis on surm, mis saab hooldajaõpetaja. õpetate? koolis akordioni. Kas olete pärast surma? Kogudusega jäin • 2013–... Kirikukogu 29. ja 30. Olen ajaloo ja ühiskonnaõpetuse kirikus ka mänginud? koosseisu liige. suhtlema ka pärast ajateenistust. õpetaja ning 6.c/7.c klassiju- Muusikakooli ma ei lõpetanud, • 2017–... EELK revisjoniko- Näen neis episoodides Jumala misjoni liige. hataja. Mul on väikeklass, kuus aasta jäi puudu, aga vahel võtan juhtimist, see on saatnud mind • 2017–... Kaitseliidu Lääne haridusliku erivajadusega poissi. pilli kotist välja ja proovin. Kiri- maleva kaplan. kogu elu, Suure-Jaani kirikust Koolis on kaks ajalooõpetajat, kus ei ole mänginud, aga see on • 2018–… Mihkli koguduse siiani. hooldajaõpetaja. minul on 6., 7. ja 9. klass. hea mõte! • 2018–... Pärnu Raeküla Orelit olen kirikus küll näppi- kooli ajaloo- ja ühiskonna- Kas see hoidmine on teid ka õpetaja, klassijuhataja. Põhikool on õpetajale üks nud, omaette. Üheski kooris prae- alt vedanud, lootusi petnud? • Hobid: muusika, fotograa- raske töökoht, kuidas hakka- gu ei laula – pere, viis töökohta ja 7 Ei ole petnud, aga mõnikord ikka ﬁ a, kirjandus, mälumäng. ma saate? lapsed, keda on vaja viia ja tuua. • Abielus Monika kahtled, et miks ja kas peabki just Tammsaluga. Olen 20 aastat õpetaja olnud, Kolm last on juba oma elu peal, nii raske olema. Õpetan teistele, saan hakkama. Kui tulnuks al- üks Austraalias, teine Tallinnas, et kõik toimub omal ajal ja kui on gajana suurde linnakooli, siis kolmas Virtsus. Kaks on veel õige hetk. Ometi, kõhkluse hetkil, eakailt koguduseliikmeilt. Nad on olnuks küll raske. meiega, üks on kuuene, teine neli. kui on elus keerulised ajad, olen näinud sõda ja olnud küüditatud, ikka küsinud, miks asjad juba läbi tulnud eluraskustest. Kui Kuidas koolis kirikuõpetaja Kui palju jääb praegu aega ei lahene. Siis tuletab abikaasa kuulad neid ja suudad järeldusi peale vaadatakse? muudele hobidele? meelde, et kõik tuleb omal ajal teha, on neilt palju õppida. Eriti Tuleb ette küsimusi, et kas ma Mälumängu teen, võistlen Pärnu ja kui on õige aeg. Et mind on aukartustäratav on, et selle tarku- tõesti usun. See on hea küsimus, linna õpetajate mälumängus Rae- kantud ja hoitud, sellest saab se ja elukogemuse juures võtavad püüan vastata nii, et küsijal te- küla kooli võistkonnas. Esimese aru, kui vaatad tagasi oma elule. nad mind kui oma õpetajat, kuigi kiks usu vastu huvi. vooru panime kinni. Eks minu ala võiksin olla neile lapselaps. See ole ajalugu ja usuteadus. Lugemi- Mis ajendas kirikuõpetajaks õpetab alandlikkust, kutsub kor- Olete kandideerinud tallin- sega on nii, et loen põhiliselt las- saama? rale, ei lase upsakaks minna. na toomkoguduse ja Pärnu tele ette, viimati „Bullerby lapsi”. Õpingute lõpus 2003 oli mulle eliisabeti koguduse õpeta- selge, et lähen vaimuliku teed. Kui tavaline see on, et ühel jaks. Miks? Teised temast Sisemise kasvamise kõrval oli inimesel on teenida neli Toomkogudusse kandideerisin väga tähtis ka Tiit Salumäe mõju. kogudust? uudishimust. Oli naiivne loota, Kui Lembit tuli praostkonna sekretäriks, selgus peagi, Mis see amet on, ma sel ajal ei Ei tea, aga mingi rekord see ei et võidan. Pärnus kandideerisin, et tegemist on püüdliku teadnud. Praktika-aasta Hanila ole, seda hoiavad praostid. Kui sest koguduse poolt tuli kutse. inimesega. Ta elas kantselei- koguduses Salumäe juhendusel õpetaja ära läheb ja kohe ei See on minu kodukogudus, seal majas ja see tähendas, et tal oli piiramata tööaeg – juba andis aimu, aga teadmine on leita uut, määrab konsistoorium mind mäletati ja oodati. Kaalu- hommikul tõustes oli ta tööl. tulnud aastatega. hooldajaõpetajaks praosti. Palju kauss jäi tasavägiseks. Kaotasin Tal on suur töökoormus, aga kogudusi pole olnud minu taot- praostile ja hooldajaõpetajale ei ole kartust, et ta koorma all kokku kukub. Ta oskab päris Mida on need 15 aastat teie lus, nii on lihtsalt läinud. ühe häälega. Muidugi oli valus. hästi oma ressurssi jagada ja kui vaimulikuga teinud? vahendeid valida. Igal pool Ei julge öelda, et olen teine ini- Kuidas kooliõpetaja ja vai- Kas jääte nelja koguduse on küsimus selles, kuidas sa kaastöölisi leiad. Lembit on mene, sest kui algasin, olin juba muliku tööga toime tulla? juurde või püüdlete edasi? leidnud. väljakujunenud isiksus. Vaimu- Nädala sees olen koolis, vaimuli- Minu eriline soov pole teenida tiit saluMÄe likuaeg on andnud tarkust ja kutöö jääb nädalalõppudele. Kui nelja kogudust, nii on kuju- piiskop elukogemust. Eriti olen õppinud on suured kirikupühad, siis on nenud. Eks elu näita, inimene EELK HAAPSALU PÜHA JOHANNESE KOGUDUS Kooli 6, Haapsalu linn, 90502 Läänemaa. Tel 473 7166, 473 7167, 528 0635, [email protected], http://haapsalu.ee.ee. Koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe, abiõpetaja Kristo Hüdsi, EELK vikaarõpetaja Kristel Engman, õpetaja abiline Teno Ilves, jutlustaja Kalle Jätsa. Juhatuse esimees Madis Kütt. IBAN EE811010602003965006 (AS SEB Pank), IBAN EE442200001120274032 (Swedbank AS). Kantselei avatud E, K, R kl 9–15. Jumalateenistus pühapäeviti kl 11 toomkirikus (teadete kohaselt Jaani kirikus), reedeti kl 9 hommi- kupalvus Jaani kirikus. Elektrooniline kuukiri Johannese Sõnumid ilmub iga kuu 1. kuupäeval ja on kättesaadav koguduse kodulehel

Haapsalu koguduse kroonika 2019 19. jaan. Peaminister Jüri Ratas ja Haapsalu linnavoli- kogu esimees Jaanus Karilaid külastasid toomkirikut. 3. märts. Riigikogu valimised. 28. märts. Lääne praostkonna sinod. Praostiks valiti Kaido Saak, abipraosti kt-ks Küllike Valk. 31. märts. Tegevust alustas kogudusekool Karin Tederi juhtimisel. 13. aprill. Koguduse talgupäev. 24. aprill. Sõpruskoguduste kohtumine Turus. 1. juuni. Lääne praostkonna ja laulupäev Varblas. Osalesid koguduse koorid. Piiskop hermann soovis 740 aastat tagasi, et haapsalust saaks paik, kus tahetakse elada. sedasama 6.–8. juuni. Koguduse Toom- ja soovisid ka piiskop tiit salumäe ja linnapea urmas sukles. arvo tarmula segakoori kontserdireis Petse- risse ja Pihkvasse. 22. juuni. Koguduse koor osa- les laulupidude 150. aastapäe- Haapsalu 740. aastapäeva va tähistaval Tartu laulupeol. Kontserdi kavas oli ka Sirje 8 Kaasiku „Sind ma tahan ar- tähistamine kulmineerus toomkirikus mastada”. 5–7. juuli. XXVII üldlaulupidu lehte ilVes dokument, mille mõtteid ka- Samuti rõhutas ta usaldust ja „Minu arm”. Osalesid kogu- sutasid linnapea Urmas Sukles ustavust: „See on suur varandus, duse Toomkoor ja segakoori esindus. Haapsalu 740. sünnipäeva tervituskõnes ja piiskop Tiit kui sul on ustav sõber, kellega 18. aug. Haapsalu linna 740. tähistamise peasündmus oli Salumäe oma jutluses. muret või südameasju jagada.” aastapäeva pidulik jumalatee- pidulik jumalateenistus 18. Linnapeana on Sukles enese Seesama kehtib ka Jumala suh- nistus, leer ja hõbeleer. augustil Haapsalu piiskoplikus sõnul lähtunud piiskop Her- tes. Pidulikul jumalateenistusel 20. aug. Koguduse jalgrattamatk Pullapääle. toomkirikus, kus loeti jumalasõ- manni soovist, et linnast saaks teenisid kaasa Haaga koguduse 24. aug. Õhtupalvus Gospel na eesti, soome, rootsi ja saksa elupaik, kus tahetakse elada. Tiit õpetaja Heikki Nenonen ning Ridersi rühmaga. keeles ning meenutati linna Salumäe arutles oma jutluses, õpetajad Peeter Paenurm, Arvo 6.–8. sept. Perelaager sünnilugu. Linna asutamine on et kui tavaliselt nähakse müüre Orav ja Kristo Hüdsi, jutlustaja „Kirikuöö ja linna juubel”. vahetult seotud siinse toomki- lahutajana, siis Haapsalu linnu- Kalle Jätsa ja Teno Ilves. Laulsid 12. sept. Kirikukontsert „Dona nobis pacem”. Eesti vaimulik rikuga. Linnale pani 1279 aluse se müürid on olnud kaitsvad. Haapsalu koguduse segakoor ja rahvalaul. Organist Lea Salu- Saare-Lääne piiskop Hermann, Salumäe juhtis tähelepanu, et Toomkoor Lia Salumäe ja Sirje mäe ja Soome kirikumuusikute Haapsalust sai ligi 300 aastaks iga inimene vastutab iseenda, Kaasiku juhatusel. Muusikat projektkoor. Saare-Lääne piiskopkonna kes- oma lähedaste, kogukonna ja tegid ka Merili Kisant viiulil ja 20. sept. Paadipõgenike 75. mälestuspäev Rannarootsi kus. Loeti ette linna asutamis- laiemalt kogu maailma ees. muuseumis ja toomkirikus. 2.–6. okt. Koguduse dele- Aura Alas har�il. gatsioon sõpruskogudustes Rendsburgis Saksamaal. Ülla Parase fotoalbum näitab Haapsalut aja ja inimeste kaudu 27. okt. Misjonipüha. Koguduse nõukogu koosolek. anne VOOreMaa Fotoalbumis on tavalised 2. nov. Hingedeaja palvus ja Haapsalu inimesed segi kuulsate mälestusküünalde süütamine Haapsalu linna 740. sünnipäeva või kroonitud peadega ja see Haapsalu Vanal kalmistul. 15.–17. nov. Koguduse esin- puhul ilmus ajaloolase Ülla Pa- teeb vaatamise põnevaks. Igal dajad Turus noortefestivalil rase koostatud raamat (fotoal- tarmula arvo fotol on oma lugu ja nende kaudu „Maata näkyvissä”. bum) „Haapsalu. Aeg. Inimesed”, peegeldub linna ajalugu 1279. 30. nov. Advendiõhtu „Kauni- mis annab ülevaate Haapsalu aastast alates, mil Haapsalust sai mad jõululaulud”. Advendi- küünla süütamine Lossiplatsil. värvikast ajaloost. Raamat on piiskopiriigi pealinn. Albumisse 27. dets. Johannesepäeva mõeldud laiale lugejaskonnale, on pikitud Haapsaluga seotud ini- kontsertaktus, koguduse tee- eestikeelse kõrval on ka inglis- meste tsitaate, mis koos fotodega netemärgi üleandmine. keelne tekst. Ülla Paras uue raamatuga. moodustavad ilusa terviku. haapsalu koguduse toom- ja segakoorist moodustatud koor esineb lia salumäe juhatusel Petseri Peetri kirikus. Ülla ParaS Töine kontserdireis Pihkvasse ja Petserisse rita PuiDet Pihkva jäi silma hästi hoitud nii kiriku juures kui ka linna sai rahvast täis ja üks kuulaja Eesti Kiriku ajakirjanik ja hoolitsetud muinsuskaitseliste surnuaial. sõnas kõigi nimel, et kuigi laulu- vaatamisväärsuste poolest. See Konsul Triin Parts oli teinud sõnadest ei saanud aru, väljen- Nelipühi eel tegi Haapsalu kogu- oli tugevas vastuolus ajahambast ettepaneku koristada kiriku dus neis siiski Issanda Vaim. Ka duse koor kontserdireisi Petse- puretud majadega Petseris. Uu- ümbrust ja töö läkski hooga Petseri kirik oli rahvarohke. risse ja Pihkvasse. Tartus liitus distasime Jumalaema Uinumise lahti. Kui jõud hakkas palavuse Kontserdireisi lõpetuseks seltskonnaga kaks Eesti Kiriku peakirikut, mille pühitsemisega käes raugema, kostis kirikust kõlanud „Ta lendab mesipuu ajakirjanikku – allakirjutanu ja 1473 sai alguse Petseri klooster. orelimäng: piiskop rõõmustas poole” ajal ütlesin minu kõr- Kätlin Liimets. Reisikorraldaja Sealsetes liivakoobastes elasid talgulisi kuningliku muusikaga. val istunud kunagisele koon- oli Lia Salumäe. Petseri piirkon- varem erakmungad. Ivan IV Konsuli palve kõigile gruppide- duslaagri vangile, et laulupeol na ajalugu tutvustas Ülla Paras, hüüdnimega Julm tappis Liivi sõja le, kel Petserisse asja, on võtta tõustakse selle laulu ajal püsti, oma tähelepanekuid jagas ka ajal kloostriülem Korneliuse, ent temaga ühendust, et korraldada mispeale ta võttis innustust ja Eesti konsul Triin Parts. kahetses oma tegu. taas kiriku juures paaritunnine laulu lõppedes seisis suur osa Külastasime Irboskat, mille Eesti esimese iseseisvuse ajal hoogtöö. kuulajaid. Olime kogenud ju- esmamainimise aasta on 859, elas Petseris nii palju eestlasi, Kontserdireisil oli pearoll ik- malarahva ühtehoidmist, laulu linnuse ehitusajaks peetakse et linna ehitati luteri kirik, mis kagi laulul ja laulmisel. Koguduse suurt väge ja üksteisest hooli- 14.–16. sajandit. Irboskaga ühe- pühitseti 1926. Rahvaloenduse Toom- ja segakoorist moodus- mist. Olime laulnud Jumala kii- ealine on Pihkva (esmamainimi- andmeil oli 1934. aastal linnas tatud koor andis Lia Salumäe tuseks, palvetanud Maarjamaa ne 903). Lembitu väed vallutasid eestlasi 54 protsenti, aastal 2002 juhatusel ühe kontserdi Pihkva eest ja andnud oma panuse, et 9 Pihkva 1215 ja vabadussõdala- aga vaid pisut üle ühe protsendi. baptisti kirikus ja teise Petseri Petseri luteri kirik võiks pälvida sed 25. mail 1919. Selline muutus annab tunda Peetri kirikus. Pihkva väike kirik heatahtlikku tähelepanu.

Kari Tynkkynen pälvis Haapsalu koguduse teenetemärgi

lehte ilVes

Haapsalu koguduse nõukogu tunnustas Lääne praostkonda ja kogudusi teeninud Kari ligi 20 km pikkune matk Pullapää pangale lõppes haapsalu raudtee- Antero Tynkkyneni (pildil) jaama juures. eraKoGu koguduse teenetemärgiga. 9. veebruaril 1966 Sää- Kristo Hüdsi viis koguduse rattaretkele minkis Soomes sündinud Kari Aastail 2014–2015 oli ta Tynkkynen ordineeriti diako- Paide koguduse õpetaja. jane MaDi tide mälestuskivi juures, mis niks Tallinna toomkirikus 6. au- Praegu on Kari Tynkkynen meenutab 1884. aasta ristimist gustil 1994. Pastoriks pühitseti Soomes Turu Miikaeli kogu- Tavaliselt on 20. augustil, taas- külmal ajal jões. Sihtkohaks oli ta 22. oktoobril 2003 Sambias, duse noortejuht, kuid EELK iseseisvumispäeval, meie kogu- meil Pullapää pank, kus pidasime kus ta oli Aafrika evangeelse Misjonikeskus kutsub teda taas duse ekskursioon, kuid tänavu piknikku. Oli armas koos olla, luterliku kiriku pastor. Eestisse misjonitööle. kogunes 16 inimest Jaani kiriku mõtteid jagada ja arutleda. Tagasi Tynkkynen alustas oma vai- Tynkkynen on pälvinud juurde, et abiõpetaja Kristo Hüdsi sõitsime läbi endise Vene sõjaväe mulikuteed Eestis Lihulas, kus EELK tunnustusmärgi (2010) juhtimisel siirduda rattamatkale. maa-ala. Teekonna lõpul nägime oli diakon aastail 1994–1996. ja koostöömedali (2014). Pärast hommikupalvust sai- teel puhkavat vaskussi, kes tavali- Ridala ja Martna kogudust Koguduse teenetemärk an- me Kristolt igaüks mõtiskluseks selt end inimestele ei näita. teenis ta 2005–2014. takse üle püha evangelist Jo- sedeli vaimuliku loosungiga, Ligi 20 kilomeetri pikkuse Ta on pidanud praostkon- hannese päeval 27. detsembril misjärel võis retk alata. Esimese retke lõpetasime Haapsalu raud- nas leeritunde, korraldanud Haapsalu toomkirikus. Kogu- peatuse ja rühmapildi tegime teejaamas. Osalejad arvasid, et noorteõhtuid ja eakate tee- dus annab teenetemärki välja Paralepa metsas Peetri kivi juu- võiks teine kordki veel kuskile tunde, misjoniüritusi ja soo- 2003. aastast. Tynkkynen on res. Järgmine peatus oli baptis- sõita. mekeelseid jumalateenistusi. teenetemärgi 18. saaja. Piibel köögis sirje jÄtsa Määri 23 cm läbimõõduga ahjuvorm võiga. Aseta pool Meie koguduse kokkusaamised lehttainast koogivormi põhja. „Piibel köögis” on juba päris Lõika teisest poolest üks viil ja tuntuks saanud: tuleme kord lõika see kolmnurkadeks. Aseta kuus kokku, et pidada piiblitundi tainakolmnurgad vormi serva- ja teha mõnd toitu, mis seostub desse, nii et iga kolmnurga üks piiblitunnis käsitletava teemaga. nurk on ülespoole. Eelmisel hooajal – sügisest 2018 Prae porruviilud oliiviõlis suveni 2019 – oli meil läbiv tee- pehmeks, maitsesta soola ja ma naistegelased piiblis. pipraga. Lisa hakitud till ja kuu- Veebruaris oli piiblitunni tee- muta veel mõni minut. Jaota maks Saara, Aabrahami naine. porrulauk vormi põhjas olevale See oli tema kõige tähtsam roll. tainale. Maitsesta kartuliviilud Piiblis ei räägita Saarast kordagi soola ja pipraga ning aseta need kui iseseisvast, Aabrahamist Piibliaineline toit saara auks, kuldne lõhekroon. KriSti ainJÄrv porrulaugu peale. lahus olevast naisest. Eelkõige Kõige peale pane suitsulõhe seostub Saaraga kuulekus, kuigi Selleks sai kuldne lõhekroon. 3 keskmist kartulit (hästi õhu- viilud, pigista neile sidruni mahl. ta vahel sai ka oma tahtmise. keste viiludena) Kata pirukas ülejäänud tainaga Ka uus testament seab Saara Kuldne lõhekroon 200 g viilutatud suitsulõhet ja suru taina servad tihedalt kok- kristlastele kuulekuse eeskujuks. kaheksale poole sidruni mahl ku vormi servades oleva tainaga. Et Aabraham ja Saara on 1 kg külmutatud lehttainast 1 muna Tee taina peale mõned deko- rahvaste esivanemad ja neist 1 suur porrulauk (õhukeste maitsestamiseks soola ja pi- ratiivsed lõiked, määri pirukas pärinevad Iisraeli rahva kunin- viiludena) part lahtiklopitud munaga. Küpseta gad, siis otsustasime ka toiduks 1 sl oliiviõli ahjus umbes 30–35 min või kuni valmistada midagi kuninglikku. 1 sl hakitud värsket tilli Eelsoojenda ahi 200 kraadini. pirukas on kohev ja kuldne.

Kogudusekool õpetab 10 pühakirja lugema ja mõistma

Karin teDer et Jumal võiks meiega oma sõna kaudu rääkida. Viimased Selle aasta märtsist alustas minutid pühendame palvele ja meie kirikus taas koguduse- palvetama õppimisele. kool. Aastail 2012–2015 olid Kogudusekooli tunnid on selle eestvedajad Juha ja Anu üle kahe nädala neljapäeviti Väliaho, kasutades Juha koos- Jaanimajas kell 17.30. tatud õppematerjale. Kokkusaamine kestab paari Perelaagri lapsed haapsalu linnuses. eraKoGu Mõte kogudusekool taas tunni ringis. Programmis on ellu kutsuda tekkis veebruaris, kokku 33 tundi, koos suveva- kui piiblitunnis „Piibel köögis” heajaga kestab kool 2020. aasta Perelaager pakkus uut ja ütlesid mõned osavõtjad, et detsembrini. Lõpueksamit ei huvitavat tegevust tahaksid pühakirja paremini tule, aga kodused ülesanded mõistma õppida ja osata õigesti käivad iga tunni juurde. Meiega sirje jÄtsa ajatelje koostamine ja selle palvetada. Et õppematerjal oli saab igal ajal liituda, aga kuula- läbimine, klaasimaali töötuba olemas, saime juba märtsist ma võib tulla ka ainult üht või Juba traditsiooniks saanud koja aardejaht. alustada. mõnda tundi, kui teema tundub guduse perelaager 6.–8. sep- Õhtuooteks said lapsed proo- Praegu käib koos kuus huvitav. tembril oli seekord pühendatud vida vana aja talulaste ja mõisa- koguduse liiget. Kaks, kes Siiani on olnud 12 tundi ja Haapsalu 740. aastapäevale. laste magustoitu. Talulaste ma- kohapeal käia ei saa, õpivad osalejate usus kasvamine on Lapsi oli rohkesti nii meie gustoiduks oli hapupiima-saia- iseseisvalt. lausa silmanähtav. On tõus- kui ka Ridala kogudusest. Las- pudi, mõisalastel õunasupp va- Tunni esimese poole pü- nud huvitavaid ja kristlikke tega tegelesid meie abiõpetaja hukoorega. Õhtul küpsetasime hendame kristliku usu kõige tõdesid sügavalt puudutavaid Kristo Hüdsi ja Ridala õpetaja lõkkel viinerit ja tokileiba. Enne olulisematele õpetustele. küsimusi, mis näitab, et oleme Küllike Valk ning Jaanus Kõuts öörahu oli veel öökino, vaatasime Teises pooles uurime süven- õppinud vaatama pealispinnast ja Sirje Jätsa meie kogudu- „Väikelinna detektiive”, mis on datult pühakirja, õpime teks- sügavamale. Ees on veel 21 sest. Huvitavat tegevust oli tehtud Haapsalus. tist vajalikku informatsiooni väga huvitavat tundi. palju. Kirikuseikluse kaudu Pühapäeval olime jumalatee- leidma, „raskeid” kirjakohti Teavet kogudusekooli toi- tutvusime toomkiriku ja Jaani nistusel toomkirikus, kus andsi- mõistma ja tõlgendama, leidma mumise kohta leiab koguduse kirikuga. Õppisime paelapu- me kogudusele ülevaate laagrist seoseid piiblitekstide vahel. elektroonilisest kuukirjast numist ja tegime giidi saatel ja laulsime laagris õpitud laulu Ühesõnaga omandame oskusi, Johannese Sõnumid. ekskursiooni linnusesse. Oli „Jeesus, muuda mind!”. EELK HANILA PAULUSE KOGUDUS Kase 2-1, Virtsu, Lääneranna vald, 90101 Pärnumaa, tel 553 0045 (hooldajaõpetaja), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Andrus Eilaste. IBAN EE352200001120081940 (Swedbank AS) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15.30 Hanila kiriku vana orel väärib Muusika ühendab ja ülendab uuestisündi leMBit taMMsalu leMBit taMMsalu koguduse hooldajaõpetaja

Üle aastakümnete kõlab Hanila Suviti oleme ikka üritanud Ha- kirikus jälle Jumala kiitmise nila kirikus korraldada paar masin, pillide kuningas orel. kontserti. Mõnel suvel on see Tegemist on väikese, Soome õnnestunud, mõnel mitte. sõpradelt kingituseks saadud Selle suve kontserdielamused pilliga. olid aga eriti meeldejäävad, sest Hanila kiriku vana orel on üle mitme aastakümne kõlas ajalootormides kannatada kirikus taas orelimuusika. saanud ja pillist on järel kolm- Esimest korda tegi Hanila veerand. Sellest hoolimata on kirikus häält Soome Pedersö- kogudusel soov see pill, just re sõpruskogudusest kingitud Hanila kirikule kavandatud väike orel. ja ehitatud orel, töökorda 28. juunil sai kirikus kuulata ludmilla Kõrts ja Kadri Ploompuu hanila kirikus. lemBit tammSalu saada ja tuua kirikusse tagasi kaht oma ala meistrit: organist oma ajaloolisele kohale. Siis Kadri Ploompuu Tallinna piis- Samuti täname kirikumuusi- taja Küllike Valk ja allakirjutanu. oleks Hanila kirik Läänemaa koplikust toomkirikust ja sopran ka liitu, nende eestvedamisel sai Martna koguduse koor pidas kirikute seas ainulaadne, kahe Ludmilla Kõrts rahvusooperist see kontsert teoks. Mul on hea n-ö muusikalise jutluse, andes oreliga kirik. Milliseid suure- Estonia. Nende esituses elus- meel, et kirikumuusika liidus tavapärase jutluse asemel küm- joonelisi musitseerimise või- tus vaimulik muusika mitmest mõeldakse väikeste maakogu- mekonnast vaimulikust laulust malusi ja elamusi võiks selline ajastust ja mitmelt maalt: Bach, duste muusikaelule ja saade- koosneva kontserdi. olukord pakkuda, siis juba ka Verdi, Olsson, Jürme, Sink. takse esinejaid ka kaugematesse Seekord oli kirikus kuulajaid laiemal, üleriigilisel tasandil. Kontserdielamust võimendas paikadesse. viiekümne ringis ja hea meel oli 11 Kirjutan sellest seepärast, veelgi kiriku võrratu akustika. Teine muusikaelamus leidis näha, et pooled tulid ka armu- et öeldud ja kirjutatud mõte- Oma võluga oli vastuolulisel aset 20. augustil. Taasiseseis- lauast osa saama. tel on võimalus teoks saada. moel ka ainult paarikümnehin- vumispäeva missal teenis siis Tänan Martna muusikuid Usun, et kui ajaloolise oreli geline kuulajaskond, sest tekkis kaasa Martna koguduse koor ja õpetajat Küllike Valku. Teie elluäratamisest on huvitatud hubane kammerlik meeleolu. Piret Leiumaa juhatusel. jagatud muusika ja sellesse ka Lääneranna vallavalitsus ja Kogudus tänab esinejaid – Orelit mängis Hanila kogudu- kätketud sõna ühendab hingi ulatab kogudusele oma abikäe, olete lahkesti Hanila kirikusse se organist Anu Kurm. Liturgias ning ülendab meeli. Olete ikka võiks see mõte teostuda küll. oodatud! teenisid Martna koguduse õpe- Hanilasse tagasi oodatud.

EELK KARUSE MARGAREETA KOGUDUS Kinksi küla, Lääneranna vald, 90130 Pärnumaa, [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Kaido Saak, tel 5691 5347, diakon Meelis Malk, tel 502 1305. Juhatuse esimees Elvira Saat, tel 5569 3821. IBAN EE2301060200645003 (AS SEB Pank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 14 Karuse kogudusel oli varasemaga võrreldes rahulik aasta Meelis MalK ralist tänavu koguduse elus ei kirikus kuulata orelikontserti, koguduse diakon juhtunud. Korraliste jumala- mille andis Violetta-Viktoria teenistuste kõrval pidasime Haletskaja. Kui neljal viimasel aastal on surnuaiapühi ja aastaaegade 13. oktoobril esines folkan-

olnud Karuse koguduses hulk Kaarma aaDam vahetusel juba traditsiooniks sambel Duo Ruut (Ann-Lisett ettevõtmisi ja ehitamist, siis tä- saanud pööripäevapalvusi. Rebane ja Katariina Kivi). 6. no- navu on elu läinud rahulikumalt. Kirikus oli neli kontserti ja vembril oli organist Toomas Tras- Päris ehitamata pole me aga viies tuleb aasta viimasel päeval. si kontsert „Hingedeaeg oreliga”. ikka saanud. Kui Jumal lubab, 16. juunil oli pärast jumala- Tulekul on juba harjumuseks saame jõuluks Eesti väikseimale teenistust „Pööriöö” kontsert, saanud kontsert 31. detsembril. roosaknale – Juhan Kilumetsa musitseerisid Marek Sadam ja Loodame, et uus aasta tuleb andmeil – ette uue raami koos Tõnu Laikre. teguderohkem ja saame rõõmus- 14. juunil tähistasime palvu- tada koos suure Loojaga meie identne koopia. Midagi erakor- Duo ruut Karuse kirikus. sega karusepäeva, selle järel sai koguduse tegemiste üle. vitraažidega. Uus raam on vana EELK KIRBLA PÜHA NIKOLAUSE KOGUDUS Kirbla, Lääneranna vald, 90201 Pärnumaa, tel 511 8419 (hooldajaõpetaja), [email protected], www.eelk.ee/kirbla Koguduse hooldajaõpetaja Illimar Toomet, juhatuse esimees Maie Rein IBAN EE052200001120113326 (Swedbank AS), IBAN EE581010602016036003 (AS SEB Pank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15 Kogudus valis nõukogu urmaS lauri / JooniS urmaS lauri illiMar tOOMet

Kirbla kogudus, Eesti üks väiksemaid, valis 5. mail nõu- kogu. Konsistooriumi loal võib kogudus nõukogu ka valimata jätta ja lasta selle ülesandeid täita täiskogul. Selliseid kogudusi on EELKs ligi 50. Pea- aegu pooled neist kuuluvad Lääne ja Saarte praostkonda, kus juba ajalooliselt on olnud üsna väikesed kogudused. Viimastel aastatel avaldab sellele üha suuremat mõju ka linnastumine. Ehkki ka Kirblas tuldi aastaid toime nõukoguta, tõi see kaasa juhtumeid, kus täisko- gu koosolekule kogunes vaid 12 paar-kolm inimest. Küllap soodustas seda asjaolu, et täiskogu saab otsuseid teha ka siis, kui kohapeal on vaid kaks inimest. Nii mõnigi võis lüüa käega: „Ah, seekord ma ei lähe, saadakse hakkama ka minuta.” Nõukogu puhul on aga selge, et igaühe kohalolek on vajalik, muidu jäävad tähtsad otsused tegemata. Kirbla koguduse nõukogu valiti seits- meliikmeline: Karin Filippova, Kirbla kiriku keskaegsesse kiviraami tuleb nimipühakut sümboliseeriv vitraažaken. Marju Filippova, Marge Leever, Angelika Puda, Helve Puda, August Rein ja Maie Rein. Niisama palju liikmeid kuulub Püha Nikolause vitraaž ka täiskogusse. Koguduse hin- gekirjas on 50 inimest. illiMar tOOMet sustati panna kiviraami sisse uus, päästis perekonna vaesusest ja Nõukogu liikmelt eel- koguduse hooldajaõpetaja tinaraamis väikeste ruutudega lubas tüdrukud väärikalt mehe- datakse aktiivset osalemist aken. See lõi võimaluse paigutada le panna. Sellest pärimusest on koguduse elus. Tegelikult Juba paar aastat kestnud kiriku alguse saanud ka komme teha kehtib see aga kõigi ristitute akende korrastamine tõi kaasa Akna ülaosa hakkavad ehtima jõulukinke, kuid mõnelgi maal ei kohta: osaleda regulaarselt üllatuse: selgus, et hoone lõu- kirikusellesse nimipühakule ka vitraaž. Nikolausele too kinke mitte jõuluvana, vaid jumalateenistusel, toetada nakülje keskmine, kõige kitsam viitavad kolm kuldset kera. Need hoopis püha Nikolaus. oma annetuste ja vabatahtli- aken asetseb esialgses keskaeg- osutavad legendile, mille kohaselt ku tööga koguduse tegevust ses kiviraamistuses. päästis püha Nikolaus ühe vaese tud kulud kaeti Kaido Picheni ning elada ristiinimesena Kiriku teised aknad on ilmselt perekonna kolm tütart häbista- abiga,Vitraaži kes valmistamisegapalus oma juubeli- seo- ligimeste keskel. hiljem laiemaks ehitatud ja algset misest, heites kolmel järjestikusel sünnipäeva puhul teha kinkide Järgmised üldkiriklikud raamistust säilinud ei ole. Sellise õhtul nende kodu aknast sisse asemel annetus Kirbla kiriku valimised algavad 2020. aasta leiu vääriliseks tähistamiseks ot- väikese koti kullaga. See kingitus akende korrastamiseks. lõpul. EELK KULLAMAA PÜHA JOHANNESE KOGUDUS Kullamaa, Lääne-Nigula vald, 90701 Läänemaa, tel 553 0045 (õpetaja), 554 8813 (juhatuse esimees), [email protected], https://eelk.ee/kullamaa. Koguduse õpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Ants Lipu, tel 527 3594. IBAN EE881010602003964007 (AS SEB Pank). Jumalateenistus igal pühapäeval kl 11

Kiriku tornikuul ja -rist pidasid vastu 150 aastat

Kirik saab uue tornikuuli ja see pannakse koos vana ristiga torni tippu tagasi. lemBit tammSalu lOit lePalaan Kiriku 47 m kõrgune kella- na torni valmimise suvel 1869. ja kõige enam Kaukasusse. Nälga Kullamaa kultuurijuht ja torn valmis 1869. aasta kesk- Varasuvel 1932 leiti tornikiivri ja häda ja loomade haigust ja sur- koguduse liige suveks. Torni paekivist osa, remondi ajal tipus asuvast kuu- ma oli väga palju. Kõik selleaegne ehitusaasta 1866, on 30,6 ja list kapsel, milles oli tornikiivri elu oli täis häda. Seda nuppu on 13 13. sajandi lõpuveerandil valmi- tornikiiver ise 16,4 m kõrge. ühe ehitaja Voldemar Thomsoni teinud Päri vallast, Loosi peres nud Püha Johannese kirik, vanim Kellatornis on kaks kella. kiri. meister Karl B Leimann, Karl tänini säilinud ehitis, on saanud Suur kell löögiringi läbimõõduga Kirja sisu lühendatud kujul Pi�ling, Jüri Habermann ja Jüri Kullamaa sümboliks. Pühakoda 107 cm valmistati Moskvas Sma- oli selline: „Aastal 1869 juulikuu Einberg. Head tervist tuleva põlve oma imposantsete müüride, gini valukojas aastal 1867. See 19. päeval. Tahan mina mõne rahvale soovides lõpetan mina akende ja tornikiivriga oli aasta- kaalub 38 puuda 4 naela ehk 620 sõna selle aasta ajast kirjuta. Mis oma kirja, ehk meie küll muld ja sadu meie vanima haldusüksuse kilo. Kell, mis saabus Kullamaale kõige enam tähele panna, et nüüd põrm oleme, kes teile seda mä- – kihelkonna – keskus. 1871. aasta sügisel ja seati torni 2 aastat järjest ikka väga vaene lestuseks jätame. Siis võib see kiri Mõõtmeilt on kirikuhoone üles järgmise aasta kevadpühiks, vilja kasv ja selle läbi kibe nälg teile meiteid haua põhjast meelde muljetavaldav ja kuulub Eesti maksis koos veoga 650 rubla. oli ja rukki tsenter 12–13 rubla tuletada.” suuremate maakirikute hulka. Olgu märgitud, et üks hea lüpsi- maksis. Kartul tünder 21/2 rubla, 150 aastat püsinud Kullamaa Esialgu polnud kirikul ei kuuli lehm maksis tollal 60 rubla. odra ka 12–13 rubla maksis ja kiriku tornikiivri kuul ja rist võe- ega ristiga kellatornikiivrit. Väike kell on aastal 1828 palju ja mitmesuguseid tõbesid ti maha tänavu 5. aprillil. Kuuli Palju hilisem on ka altar, mille valatud Tallinnas Malmbergi va- oli (kõhutõbi, soetõbi, rõuged, kahjustused olid nõnda suured, valmistas Kullamaa tisler Otto lukojas ja Kullamaale üles seatud vistri tõbi ehk sarlakid), 27 surnut et tuleb täiesti uus teha. Torni- Liiv 1868. aastal. Altaripildi 1868. Kell paikneb kiigel ja prao sai ühe pühapäevaga Kullamaa kiivri rist saab värskenduskuuri. „Kristus ristil” ostis kogudus tõttu kella ei helistata. kiriku aeda maetud ja inimesed Kui töö tehtud, pannakse uus maalikunstnik Carl Sigismund Tornikiivri tippu ehib metal- kippusid ja läksid ka selle nälja kullatud kuul ja rist oma kohale Waltherilt. list kuuliga rist, mis paigutati sin- pärast siit Eestimaalt Venemaale torni tippu tagasi.

Tornikuuli ja -risti taastamise toetajad lähevad ajalukku leMBit taMMsalu Vihmavesi pääses kuuli sisse Kogu töö läheb aga päris kal- Iga väiksemgi annetus on koguduse õpetaja ja rooste oli oma töö teinud. Kui liks ja kogudus üksi arvet tasuda teretulnud. Suurema annetuse kuul alla võeti, selgus, et sellest ei suuda. teinute nimed jäädvustatakse Rändmeistri meistrimehed võt- on alles ainult umbes pool. Loodame riigieelarvest eral- mälestustahvlil. sid 5. aprillil Kullamaa kiriku Rändmeistris tehakse nüüd datavale toetusele. Annetuse saab teha ko- tornist alla 150 aastaga avarii- uus kullatud kuul ja restaureeri- Ka kõik head inimesed saavad guduse arvelduskontole liseks muutunud tornikuuli ja takse rist. Kui kõik läheb ladusalt, oma nime ajalukku kirjutada, EE881010602003964007 SEB -risti. Viimase suure sõja ajal oli pannakse juba eeloleval suvel kuul annetades kuuli ja risti restau- Pangas, selgituseks palun kirju- kuuli ja risti pihta märki lastud. ja rist tagasi kiriku torni. reerimise heaks. tada KELLATORN. EELK LIHULA ELIISABETI KOGUDUS Tallinna mnt 11, Lihula, Lääneranna vald, 90303 Pärnumaa, tel 5691 5347 (õpetaja), [email protected] Koguduse õpetaja Kaido Saak, diakon Meelis Malk, juhatuse esimees Raili Küttmann IBAN EE032200001120076599 (Swedbank AS) Jumalateenistus pühapäeviti kl 11

lihula koguduse selle aasta üks märksõnu on toredad külalised. Külas käisid nii vanad tuttavad, keda polnud kaua kohanud, kui ka uued sõbrad. neid oli Peterburist ameerikani. Kirik oli kogu suve igal päeval hommikust õhtuni turistidele avatud ja külalisraamatusse jäi neist maha mitukümmend lehekülge häid soove ja palveid. Pildil on delegatsioon soome sõpruskogudusest Kärköläst. KaiDo SaaK

Mälestuskilde ühest pikast teest

KaiDO saaK Kuigi osa valdusi oli kirikult 1972. aasta augustis koliti koguduse õpetaja juba ära võetud, oli majapida- maja tühjaks. Tolleaegse sov- mine siiski suur. Oli mitu suurt hoosi direktori ettevõtmisel lam-

Lihula kiriku vastas üle tee asub KaiDo SaaK lauta, kus peeti loomi, ja oli ka mutati kirikumõis. Juba järgmise 14 üks kolme korrusega maja. Igal hobusetall. aasta oktoobripühadeks oli uus pühapäeval, kui kirikusse lähen, Ajad olid ärevad ja olud muu- kõigi mugavustega maja püsti ja tervitab selle maja esimese kor- tusid kiiresti. Järgmisel, 1944. seal keskmise trepikoja esimese ruse aknal mind koguduse üks aasta suvel tegutses kirikumõisas korruse korteris elab Johanna eakamaid liikmeid Johanna Holts- lasteaed. See ei saanud toimida sellest ajast siiani. mann. Tuleva aasta 25. veebruaril kuigi pikalt, sest sügisel tulid Tervise tõttu Johanna viimas- võib ta Looja armust tähistada 95. venelased ja majja said korterid tel aegadel enam kirikusse ei sünnipäeva. Suur osa oma pikast Nõukogude ohvitserid. Ka õpe- saa, aga kirik on temale vajalik teest on tal seotud selle maja ja taja Luberg perega pidi lahkuma. olnud kogu elu. Vanematekodust Lihula kirikumõisaga, mis asus lihula kirik paistab koguduse Sõjaväelasi jäi Lihulasse päris Vagivere Tambilt sai ta kaasa elu- varem selles paigas. ühele vanemale liikmele johanna hulganisti aastateks. Kohalike tarkuse, et tubli töö ja usk Looja Oli 1943. aasta 1. mai, kui holtsmannile koduaknast kätte. neidude seas tekitas nende tulek hoidmisse on need, mis elus igast Johanna noore neiuna asus tööle küll elevust, kuid niigi kasinad olukorrast välja aitavad. Jõuluki- kirikumõisa maadel tegutsenud Koguduse kauane õpetaja elutingimused muutusid kohali- rik on kuulunud pere traditsioo- Lõuna-Läänemaa aiandus-me- Otto Luberg elas oma perega kele veelgi kitsamaks. Oma tuba nide juurde ka neil aegadel, mil sindusühingu aiandis, mis paik- veel kirikumõisas. Kord paluti jäi paljudele unistuseks, hea, kui seda tõsiselt pahaks pandi. nes praeguse lasteaia kohal. Johanna kirikumõisa tube ko- soojas toas oli voodikoht. Noorus Johanna on olnud väga mit- Kodutallu Vagivere Tambile oli ristama. Sellega läks terve pikk on ilus aeg oludest hoolimata ja mesuguste aegade tunnistaja. sõjaaja seaduste järgi ette näh- päev vaevanägemist, sest maja nõnda osati ka neil aegadel elust Pika elukogemuse põhjal võib tud 3,5 inimese tööjõud. Rohkem oli tõepoolest suur. Õpetajapere rõõmu tunda. ta kinnitada, et praegune aeg on olla ei tohtinud ja nõnda pididki eluruumide kõrval olid seal ka Aiandus-mesindusühingu meil siin Eestis väga hea ja selle Johanna ja õde Salme leidma leerisaal, koguduse kantselei ja aiand lõpetas oma tegevuse sü- eest on põhjust Suurele Loojale töökoha mujalt. muud kirikumõisa majandusruu- gisel 1949. Maad jagati ümbrus- tänulik olla! Johanna tuli Lihulasse ja sai mid. Hiljem, kui maja oli väikes- konna elanikele aiamaadeks, kuni Me ei saa valida endale aega, hea tuttava Koka Miina soo- teks korteriteks jagatud, elas seal siis aastakümneid hiljem kerkis kuid me saame otsustada, mida vitusel aiandisse tööle. Miina ühel ajal korraga isegi 11 peret. samasse paika sovhoosi lasteaed. aeg meiega teeb. Johanna on säi- juures tolleaegses Kiriku tänavas Õpetaja peres kasvas peale 1958. aastal sai Johanna pere litanud rõõmsa meele kõigile kat- (praegu Vee) leidis ta esialgu ka nende oma poja Otto ka abikaasa kirikumõisa majja endisesse sumustele vaatamata. Soovime peavarju. õepoeg Jaan. Poisid olevat olnud söögituppa oma korteri. Nagu talle palju jõudu ja tervist, et need Aiandis kasvatati eluks va- parajad marakratid ja proovinud juba mainitud, oli maja neil aas- säravad silmad seal aknal veel jalikku kapsast-kaalikast lille- vahel õues hane seljas sõita. tail väga tihedalt asustatud, aga hulk aastaid kirikulisi saadaksid. taimedeni. Koht oli väga ilus ja Sellele järgnenud õpetajaproua kirikuõpetajat elanike seas neil hoitud. manitsused. aegadel mõistagi enam polnud. 13. oktoobri jutuajamise põhjal EELK LÄÄNE-NIGULA PÜHA NIKOLAUSE KOGUDUS Nigula tee 1, Lääne-Nigula vald, 90807 Läänemaa, tel 479 6658, [email protected], www.eelk.ee/laane-nigula Koguduse õpetaja Leevi Reinaru, juhatuse esimees Tiina Võsu, diakon Lev Lekarkin, õpetaja abilised Joel Reinaru ja Margus Pootsmaa. IBAN EE491010602004146002 (AS SEB Pank) Jumalateenistus pühapäeviti kl 12 Kroonika 13. jaan. Osaleme Soomes eraKoGu Raahes uue peaõpetaja Harri Joensuu ametisse seadmisel. 31. jaan. Lääne praostkonna konverents. 2. veebr. Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamine koos Lääne-Nigula vallaga. 17. veebr. Koguduse nõukogu koosolek. 24. veebr. Eesti Vabariik 101. Misjonikoori kontsert. 7. märts. Lääne-Nigula valla ja EELK koguduste ümarlaud. 31. märts. Misjonitund, Sten Fred Põder jagas reisimuljeid Sambia Enfyse kogudusest. 21. apr. Soome Espoonlahti koguduse noored meil külas. 4. mai. Talgupäev kirikuaias. 9. mai. Valla ja koguduste ümarlaud. 12. mai. Pannkoogihommik noortele peredele. 19. mai. Soome Espoonlahti koguduse koor Navichorus meil külas. leevi reinaru (vasakul) ja Gospel ridersi president tapio Kyllonen soomes lietos hooaja avamisel. 1. juuni. Lääne praostkonna päeval ja laulupäeval Varblas. 2. juuni. Leeripüha, Lääne-Nigula lipuväljaku ja lippude õnnistamine. 9. juuni. Ristimispüha, jutlustas 15 Kristlikud motomehed on Soome Espoonlahti peaõpetaja Jouni Turtiainen. Tallinnas anti talle üle EELK koostöömedal. ustavad ja sõnapidajad 14.–16. juuni. Noored suurlaagris Nuutsakul. 2. juuni – 25. aug. Teeliste leeVi reinaru jäi meelde jumalateenistusel kirikusse kutsunud. Tema lubas kiriku projekt. koguduse õpetaja kuuldud lugu ühest soome mo- tädile, et siis tuleb, kui Lääne-Ni- 23. juuni. Läänemaa maakait- tosõbrast, kes oli koos kaaslas- gulas on motomehest kirikuõpe- sepäev Lääne-Nigula ausamba juures. Tänavu oli mul kaks toredat ette- tega teel suurele kokkutulekule taja. Tädi oli juba Jumala juures ja 11. aug. Ristimispüha. võtmist koos mootorratturitega: Inglismaal, aga Taanis ta kukkus, mehel lubadus täitmata, meelestki 25. aug. Rootsi Hakarpi mais käisime Gospel Ridersi pidi sõidu lõpetama ja koju taga- läinud. kogudus külas, Gospel Ridersi hooaja avamisel Soomes ja au- si pöörduma. Miks pidi seekord Suvel, kui mees nägi „Aktuaal- liikmed jumalateenistusel. 15. sept. Hõbeleeri gustis olid Soome sõbrad meil nii minema, oli tal üks küsimus ses kaameras” uudist Gospel jumalateenistus. külas Läänemaal. paljudest. Kui ta aga koju Soome Ridersi käigust Läänemaale, 28. sept. „Maal elamise päeval” Rattahooaja avamine oli oli jõudnud, sai ta aru, et kõik oli meenus tädile antud lubadus. korraldasime kirikuseikluse. suurüritus Turu lähedal Lietos, korraldanud hea Jumal. Mehe Vaat nii täidavad motomehed 13. okt. Lõikuspüha. Koguduse koosviibimine, koos oli 1500 tsiklimeest. Peeti abikaasa seisukord haiglas oli oma lubadused! külaline Jarmo Makkonen. ühine jumalateenistus, väik- ootamatult väga raskeks muu- Gospel Ridersi ühendus on 20. okt. 30 aastat sõprus- sema seltskonnaga osalesime tunud. Koju naasnud abikaasa loodud Soomes 40 aastat tagasi suhteid Raahe kogudusega, külas peaõpetaja Harri Joen- piknikul. sai olla oma naise kõrval tema ja sellesse kuulub ligi tuhat moo- suu ja suurem rühm Raahest. Haapsalus oli augustis aga viimseil hetkil. torratturit. Samasugune kristlike 27. okt. Misjonipüha, jutlustas ligi 30 Gospel Ridersi liiget. Te- Üks imetabane lugu juhtus tsiklimeeste ühendus on ka Jeruu- misjonär Tero Ruotsala, oreli- mäng õpilastelt. gime ringi peale Nõvale ja Roos- aga Lääne-Nigulas ja see räägib, salemmas, Hispaanias ja Eestis. 9. nov. Talgupäev kirikuaias. lepale, külastasime Haapsalu kui sõnapidajad on motomehed. Meil, Gospel Ridersi liikmeil 1. dets. Advendiküünla süüta- toomkirikut ja saime püha- Ühel suve lõpu pühapäeval koh- on kombeks öelda, et meil on mine, muusika EZMA lauljailt päeval osa jumalateenistusest tasin meie kiriku juures võõrast kahekordne vabadus. Jeesus on ja muusikuilt. 5. dets. Valla ja koguduste Lääne-Nigulas. Tallinna poole mootorratturit. Vaatasime koos meid vabastanud ja meil on ka ümarlaud. sõites tutvuti Laitses Lootuse kirikut ja siis tema uhket sõidu- mootorratturi vabadus, sest meid 12. dets. Külas peapiiskop küla ja sõpradega. riista Triumphi. Sain teada palju ei piira ei autoraamid ega seinad. Urmas Viilma. Jumala kõnet me alati kohe huvitavat mootorrataste aja- Meie ühenduse kõige suurem 15. dets. Kontsertjumala- teenistus, segakoor Sonore, ei mõista, kuid teda usaldades loost, aga see polnud veel kõik. aastasündmus on MOJ. See tuleb koguduse koosviibimine. ja talle kuuletudes saame aru, Lugu oli nii, et võõra moto- ingliskeelsest väljendist message 19. dets. Diakooniatöö jõulu- mida on tal meile öelda. Mulle mehe tädi oli teda oma eluajal of joy (e. k rõõmusõnum). lõuna koos valla esindajatega. Sõprussuhted Raahe ja Lääne-Nigula vahel on kestnud 30 aastat

sünnipäevatorti lõikavad lahti Pekka Kauppila ja heikki Mutso, kes olid 30 aastat tagasi sõprussuhete alguse juures. mari-Karina Hiltunen

tiina VÕsu Reinaru. Kaasa teenisid Tuula kuidas teha noorte- ja diakoonia- tulid, on juba taevakodus, paljud Kaisa Mustonen, Raija Kanamäki, tööd, mis võimalused on saada olid sel pühapäeval oma kodus Pühapäeval, 20. oktoobril tähis- Tapio Hiltunen ja Petri Tervo. korda ja soojaks kogudusele Raahes, olid mõtetes ja palvetes tasime Raahe ja Lääne-Nigula Kas 30 aastat on pikk või tagastatud vana pastoraat. meiega, sest ei jaksa enam reisida. koguduse 30 aastat kestnud lühike aeg? Kui meenutada al- Palju on aastatega muutunud, Meenutada oli palju. Rõõmu 16 sõprussuhteid. gusaegu, siis oleks see nagu alles inimesed on vahetunud, aga tegi, et 20 noort, kes olid reisil Jumalateenistusel oli pealiturg olnud, kui Soomest tulid Raahe koostöö on jätkunud. Võime olla kaasas, tahavad jätkata sõprus- õpetaja Leevi Reinaru, jutlustas koguduse töötegijad Lääne-Ni- tänulikud, et meie koguduse elu suhteid ja juba suvel tuleb ühine Raahe koguduse peaõpetaja Harri gulasse ja aitasid alustada kogu- on mitmekesine ja tegus, et kirik leerilaager. Ilusa päeva lõpetasime Joensuu, laulsid Raahe noored, dusetööd. Jagati teadmisi, kuidas ja tööruumid on korras ja soojad. ühises kohvilauas 30 koostööaas- meie ansambel Doxa ja Samuel pidada pühapäevakoolitunde, Osa sõpru, kes toona meile appi ta sünnipäevatordi ümber.

EELK MARTNA PÜHA MARTINI KOGUDUS Martna, Lääne-Nigula vald, 90601 Läänemaa, tel 5809 3633 (õpetaja). Koguduse hooldajaõpetaja Küllike Valk, juhatuse esimees Anu Huusi. IBAN EE051010602003962009 (AS SEB Pank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 13 Leeripüha pärast kuueaastast pausi KÜlliKe ValK õppida ning kaotada nähtamatuid jooksul. Tänu olgu Jumalale iga koguduse hooldajaõpetaja müüre inimeste vahelt. inimhinge eest ja seda ainsat tu- Meie noored olid hämmin- leb hoida nagu suurimat aaret. Mullu oktoobri lõpus võtsime gus ja küsisid: „Kas nad on kõik Kevadel pidasime leeripüha Martna noored kokku, saime pa- kristlased?” , „Kas nad tõesti pal- koos emadepäeva ja kevadlaa- rasjagu bussitäie ja sõitsime külla vetavad?” Hämmingust kasvas daga. Noorte rõõmuks kutsu- sõpruskogudusele Muuramele uudishimu, uudishimust usaldus. sime laadale Põltsamaa noorte Soomes. Sättisime oma mineku Talveks olid meie noored ennast rokkbändi The Last Weekend. nii, et saime osa võtta Muurame juba kirja pannud kirikunoorte Leeripüha aitas pidada Tallinna noorteõhtust. Noortele omaselt oli talvepäevadele ja Kaisal jätkus Kaarli koguduse naiskoor, kes suur rõõm ühiselt veedetud ajast, huvi ka leerikursuse vastu. Nii andis pärast jumalateenistust vestlemisest, muusika kuulami- moodustuski leerikursus, küll ka südantsoojendava kontserdi. sest, mängimisest. Mängud olid ainsa õppuriga, kuid seda suu- Õnnistust leerilapsele ja kõi- tuttavad: laua- ja seltskonnamän- Kaisa rämman, kuue aasta järel rem oli rõõm. Koguduses ei gile noortele oma elu sisukaks gud, et üksteist paremini tundma esimene leerilaps. aire alJaSte ole leerilapsi olnud kuue aasta elamisel! Inglisild sai

eraKoGu uued tiivad

KÜlliKe ValK

Martna põhikooli noored Harry Soo ja Hendrik Räm- man tegid õpetaja Kaarel Padu juhendamisel Ranna- mõisa sillale uued käsipuud. Silla, mis jääb koguduse maale kiriku ja kooli vahele, taaspühitses kogudus 16. juunil. Kui laagrisse saabus džembemeister Siim Koppel, täitus õu krõbina ja kolina, põrina ja tärinaga. Aitäh kõigile osalistele, Hardo Söderholmile ja osa- Martna laste hoogne suvelaager Rõudes vallale toetuse eest.

KÜlliKe ValK milles kõrisevad seemned.) Käis kattus saali põrand unenohinaga. ka hoogne ettevalmistus järgmi- Hommikuvõimlemise asemel eraKoGu Oodatud ja igatsetud suvelaagri jätkus õhtul pooleli jäänud pidasime tänavu 17.–18. juulil Külamaja suures saalis kohtu- tants. Hommikusöögile järgne- Rõude külamajas. Tuldi üksi ja tise samal päeva ajal džembe virtuaalreaalsusega. õpitoaks. sid T-särgi võistlus, pimekõnd, hulgakesi, lapsi oli vanuses 2–12 Haapsalu noorte huvikeskuse seebimullitamine, kuni saabus aastat kokku 27. Panga Noortekas tuli külla ja Ilma arvestades oli plaanis õpetas uutmoodi mängu, leidlik- täitus mürina ja müdina, krõbi- paiksem tegevus. Õhtul meister- kust, julgust ja tegutsemislusti. nadžembemeister ja kolina, põrina Siim ja Koppel. tärinaga. Õu Õhtu edenedes võeti ette tant- Mängis suur trummide orkester. Õpetaja Küllike Valk palub besid ja papptorudest marakaid. sulahing. Kõigil oli lõbus, kõiki köi- Laagri lõpetasid värskest silda õnnistades, et see dasid lapsed lillepottidest džem- tis mõnus muusika ja liikumisva- piimast tehtud pannkoogid maa- inglisillake ühendaks kaldaid sitrumm, marakas aga löökpill, badus. Kui lõpuks saabus öörahu, sikamoosiga. ja lühendaks teed kirikusse. (Džembe on Aafrikast pärit kä- 17 EELK MIHKLI MIIKAELI KOGUDUS Mihkli, Lääneranna vald, 88421 Pärnumaa, tel 553 0045 (õpetaja), mihkli@eelk, www.eelk.ee/mihkli Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, diakon Meelis Malk, juhatuse esimees Targo Pikkmets IBAN EE53101090200832007 (AS SEB Pank) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14 Tulge, sest kõik on ju valmis! leMBit taMMsalu koguduse hooldajaõpetaja

Sügisest on Mihkli koguduses armulauasakramendi vastu- võtmiseks uued armulauariistad: veinikarikas, leivataldrik ja -karp. Tegemist on tänapäevaste kullatud armulauariistadega, ostetud Tartu Pauluse koguduse raamatupoest. Eelmised kasutusel olnud armulauariistad olid kõik eri ajastuist ja materjalist, isemoodi stiili ja seisukorraga. Sedasi, iga- üks „omast ooperist”, täitsid nad küll oma otstarbe, aga esteetiline pool oli küsitav, Kristuse ihu ja vere sakrament kaotas seeläbi pühadust. Uued armulauariistad on kogudus hästi vastu võtnud, oleks vaid rohkem armulaualisi! Mihkli kogudusel on sügisest uued armulauariistad. lemBit tammSalu EELK MÄRJAMAA MAARJA KOGUDUS Pärnu mnt 26, Märjamaa, 78301 Raplamaa, tel 511 8419, [email protected], www.eelk.ee/marjamaa Koguduse õpetaja Illimar Toomet, juhatuse esimees Neeme Laurits Kantselei avatud K, N kl 10–13 IBAN EE942200221045598835 (Swedbank AS), EE651010802004844007 (AS SEB Pank) Missa pühapäeviti kl 11, kolmapäeviti kl 18.30, esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kl 7.30 Põlvituspink ja küünlaalus

illiMar tOOMet Kõige uuemad, mida kirikust koguduse õpetaja – talvisel ajal kogudusemajast – leida võib, on põlvituspink ja Kas Märjamaa kirikus on ka küünlaalus. midagi muutunud? Pingi riiulilt leiab traditsioo- „See trepp kiriku peaukse nilisi palveid, alusel saab süüda- juures on järsemaks läinud!” ta küünla. Just nii vastas eakas koguduse- Põlev küünal on palve süm- liige, kes pärast pikki aastaid bol. Küllap aitab see teha ka neid mujal elamist jälle kirikusse palveid, mille sõnastamiseks on sisse astus. sõnu raske leida. Tegelikult ootas küsija midagi Kui enamasti kestavad meie muud. Kiriku peaukse juures palved vaid lühikest aega, siis rõduposti küljes on pühitsetud tunde püsiv küünlaleek otsekui vee anum. Kirikusse siseneja pikendaks seda. saab oma ristimist meenutades Kõige lühem ristiinimese kasta sõrmed vette ja teha ris- palve, mis ei eeldagi häälega timärgi. väljaütlemist, on püha ristimärk. 18 Lauluraamatut võttes leiab Puudutades laupa (Isa), rinda (ja selle kaane siseküljelt palveid Poja), vasakut õlga (ja Püha Vai- lugemiseks nii enne kui ka pärast mu) ning paremat õlga (nimel), jumalateenistust, armulauale oleme andnud ennast kõigeväe- minekuks ja armulaualt tulekuks. lise Jumala hoolde. Märjamaa kiriku küü nlaalus. illimar toomet

Sõpruskoguduse leerilaager

illiMar tOOMet lähemale teadmise elu haprusest ja olukorrast, mille traagilisus Põhjusi, miks Raahe sõprusko- ületab inimliku mõistmisvõime. gudus korraldas ühe oma leeri- Nagu soomlasest pastor noor- laagri tänavu Märjamaal, on kaks. tele selgitas, rippus ka Soome Peamine oli soov ligi 30 aastat iseseisvus sõja ajal juuksekarva kestnud sõprussuhetesse kaasata otsas ja samasugused sündmu- nooremat põlvkonda. Teine soov sed võinuks toimuda Soomeski. oli aga üsna praktiline. Võitlus Siinkirjutaja ülesanne oli teh- hoonetes leviva hallitusega on nilise teenindamise kõrval (kuidas toonud kaasa Soome laagrikes- vaigistada öösel koolis käivitunud kuste ajutise sulgemise või lausa tuletõrjealarmi, kust saab torti või lammutamise. (Kui minult küsiti, pitsat, kus on apteek jne) pidada kas ka meil on hallitusega prob- noored õppisid pähe käske ja palveid, mängisid ja lustisid, pidasid hommikuti soomekeelne missa, leeme, siis vastasin, et küllap on, piiblitunde ja päästsid õuest leitud linnupoega. illimar toomet mille kuuest lühijutlusest sai aga probleeme mitte.) kokku leeritund armulauasakra- Nädalane laager võõrsil oli tunnise bussisõidu jooksul puudunud. Kuidas oleks meie mendist. 35 osalejast paljudele eksooti- näha nii Märjamaa, Kullamaa, noortega? Laagri viimasel päeval olid ka. Ligi pooled 14–16aastastest Lääne-Nigula kui ka Haapsalu Uus kogemus oli osasaamine noored leerijumalateenistusel, noortest polnud kunagi välis- iidseid pühakodasid. Igapäe- küünalde süütamisest juuniküü- kus andsid oma tõotuse meie maal käinud. Ajal, mil siinsed vane missa, söögi- jm palved, ditamise mälestuspäeval. Eesti keskaegsed kivikirikud ehitati, piiblitunnid ja ühislaulmised ja soome keeles ette loetud kiri, Järgmise suve leerilaagri as- oli nende praegune kodukant olid nii mõnelegi noorele katsu- mille üks nendevanune noor juskon�irmeeritavad. on juba kokku lepitud, oodata inimtühi laas. Siin aga said nad mus, sest kodus on vaimulik elu kunagi Siberist koju saatis, tõi on 50 osalejat. EELK NOAROOTSI PÜHA KATARIINA KOGUDUS Pürksi, Lääne-Nigula vald, 91201 Läänemaa, tel 5649 8724 (õpetaja), 5194 9461 (juhatuse esimees), [email protected], www.eelk.ee/noarootsi Hooldajaõpetaja Leevi Reinaru, juhatuse esimees Tiiu Tulvik IBAN EE862200001120110413 (Swedbank AS) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14

noarootsi sõpruskoguduse esbo uue õpetaja Kira ertmanni ametisse pühitsemine. 2 × maie arro Esbo ja Noarootsi sõprus on kestnud 30 aastat inna rOsar 20. jaanuaril külastasime sõp- ruskogudust, et tänada kauaaeg- Tundub ehk uskumatu, et väike- set kirikuõpetajat ja sõpra Roger se Noarootsi koguduse sõprus- Rönnbergi meeldiva koostöö kogudus Soomes on naaberriigi eest tema pensionile saatmise üks suuremaid rootsikeelseid üritusel. Nagu meil kombeks saa- kogudusi – Esbo. Niisama usku- nud, lisasime kingituse kõrvale matu võib tunduda, et see sõprus omalt poolt ka paar eestikeelset on kestnud juba üle 30 aasta. laulu. Rogerit tunnevad paljud Noarootsi koguduse igapäe- toreda kaaslase, tasakaaluka ja vases elus on 1980ndate lõpust, sõbraliku inimesena, kellele on mil toonane kirikuõpetaja Harry tähtis kõik alustatu lõpuni viia. Wahlsberg Noarootsis käis ja Kui meil möödunud aastal väga koguduste vahel sõprussidemed elamusterikkalt alanud sõit sõlmiti, see koostöö märkimis- Osmussaarele ilma tõttu ära jäi, väärset rolli mänginud. Kogudu- siis loodame, et järgmisel aastal se üritusi kavandades püüame roger rönnbergi pensionile saatmine. viime selle plaani ellu ja teeme alati leida mitmesuguseid või- seda koos mõlema kirikuõpeta- malusi ühiste teenistuste pida- mitmete toredate inimestega. tevahelisse koostöösse kaasanud jaga Esbost. miseks, üksteise külastamiseks Iga järgmist kohtumist ootame ka kohalikud gümnaasiumid. 9. juunil olime kutsutud uue ja ettevõtmisteks. Need on meie pikisilmi. Paljude ühiste ettevõtmiste kirikuõpetaja Kira Ertmanni kaks kogudust liitnud justkui Sõbrad Esbost on meie kogu- puhul on algatus tulnud nüüd ametisse pühitsemise missale. üheks pereks ja aastate jooksul dust väga palju aidanud. Viimas- juba endiselt õpetajalt Roger Loodame, et meie koostöö jätkub oleme lähemalt tuttavaks saanud tel aastatel oleme taas kogudus- Rönnbergilt. niisama meeldivalt. EELK NÕVA PÜHA OLEVI KOGUDUS Nõva, Lääne-Nigula vald, 91101 Läänemaa, tel 521 8467 (õpetaja), 5621 4381 (juhatuse esimees), [email protected], http://nova.eelk.ee/kogudus/ Koguduse õpetaja Peeter Krall, juhatuse esimees Silja Silver, jutlustaja Aino Aarniste IBAN EE702200001120116909 (Swedbank AS). Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 11

nõva kogudus on oma kiriku korrastamisel teinud imetlusväärset tööd. raimonD KoPPelmaa Nõva kirik sai tagasi aegadetaguse ilu Peeter Krall kordategemisele kaasa aidanud koguduse õpetaja paljud annetused sõpruskogu- 20 dustelt, Eesti Konservatiivselt Alles kümme aastat tagasi sobi- Rahvaerakonnalt ja sadadelt ük- sid Nõva kiriku seisundi kirjel- sikisikutelt. Olgu summad suured damiseks prints Hamleti sõnad: või väikesed, kõik nad on ühtviisi „Olla või mitte olla – see on kallid Jumala auks. Alati ei seisne küsimus.” Pehkinud tornikonst- annetuse väärtus mitte summas, ruktsioonid ja läbitilkuva katuse on meile õpetanud Jeesus oma all väsimusest viltu vajunud hoo- loos vaesest lesknaisest ja tema ne, kuid ometi paik, kust Püha annetusest. Vaimu ligiolu kunagi lahkunud Annetused ei ole piirdunud ei ole. Hävingust oli pühakoja Kiriku kordategemiseks on saadud projektiraha, aidanud on sõprus- üksnes eurode ja sentidega. Raske päästnud vaid kohalike usklike kogudused, eKre ja sajad annetajad. Õnne rÜÜtel oleks rahasse hinnata projekti omaalgatuslik hooldus, mis kirjutaja Õnne Rüütli ja restauraa- piirdus mõistagi vähima hädapä- Esimesele rahataotlusele ruktsioonide restaureerimisega, torite mõttetööd ning pühendu- rasega. Just sellises seisukorras vastust oodates oli see kogu aeg uus laudkatus, uus värv ja kõige must, aga ka vabatahtlike rõõmsat oli kirik ka siis, kui 1990. aastate meie koguduse eestpalves ja kui- järel veel ka imeline siseviimist- tööpanust. Talgutel on käinud alguses tuli Nõva rahvas taas gi lootus abi saada oli nullilähe- lus. Hilisemate katete alt avati meie Soome sõpruskoguduste arvukalt ristimisele. Üks toona dane, saime ometi kogeda meie 19. sajandi lõpu sisekujundus, inimesed Munsalast ja Tarvasjoelt. koguduse juurde tulnuid oli ka päevade esimest imet – raha mis puhastati ja restaureeriti. Nende töö jääb kestma Jumala meie koguduse juhatuse esimees eraldati. Edasi olenes asi juba töö Nähtavale toodi ka 18. sajandi auks ja tema koguduse toeks, Silja Silver. oskuslikust korraldamisest. Töö keskpaigast pärit esialgne pool- see jääb nende usklike toeks, kes Apostel Paulus kirjutab oma teostajaks sai Juhan Kilumets palkpõrand. tulevad pärast meid. kirjas korintlastele: „Jumal on Tänusõnu väärivad Vana Tal- Töö meie armsa pühakoja seadnud koguduses esmalt mõ- sekundeeris siis ja kõigil sellele linna OÜ projekteerijad, arhitekt juures ei ole veel lõppenud. ned apostleiks, teiseks prohve- järgnenudoma �irmaga viljakail Rändmeister. aastail TalleSilja Elo Sova (fassaadi ja interjööri Järgmisel suvel loodame restau- teiks, kolmandaks õpetajaiks; Silver, kes koguduse poolt kõiki projekt), Rändmeister OÜ ja reerida aknad. Et sellega toime seejärel tulevad imeteod, see- jooksvaid probleeme lahendab. insener Ain Pihl (tornikiivri ja tulla, on meie annetuskast kiri- järel armuannid tervendami- Esimesele imele järgnes tei- katuse projekt). ku ukse lähedal ootel. Kiidetud seks, abistamiseks, juhtimiseks.” ne, siis kolmas ja neljas. Püha- Kui neiks töödeks läinud sum- oled Sina, Issand, kogu loodu (1Kor 12:28) Meie kogudusel koda sai kohendatud aluskivid mad kokku võtta, tuleks arv üsna Jumal. Võta vastu meie tänu Sinu on olnud õnnistus kogeda siin ja seintele uue palkide alumise mõtlemapanev. Jah, me oleme auks ja õnnista need annid Sinu nii imesid kui ka oskuslikku raiekorra. Seejärel tuli uus tor- saanud projektidest toetust, aga armastuse teenistusse Jeesuse juhtimist. nikatus koos torni sisekonst- nende kõrval on meie pühakoja Kristuse läbi! EELK PIIRSALU KOGUDUS Piirsalu, Lääne-Nigula vald, 90902 Läänemaa, tel 553 0045 (õpetaja), 521 8467 (juhatuse esimees), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Peeter Krall, juhatuse esimees Maie Hinno IBAN EE222200001120167631 (Swedbank AS) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 13.30. Piirsalu koguduse sõprusreis Purmosse

Maie hinnO iVi KÜla

Meie koguduse selle aasta suu- rim sündmus oli reis Soome Pur- mosse. Viimati käis kogudus seal neli aastat tagasi. Seekord liitus meiega ka külaseltsi esindus, nii et kokku oli meid koos õpetaja Peeter Kralliga kuus inimest. Teele asusime reede, 24. mai hommikul ja õhtuks olime kohal. Laupäeval oli ilm küll vihmane, kuid sõitsime Botnia lahe äärde Pietarsaarde, et osaleda surnuaia ekskursioonil. Nägime isikupära- Piirsalu koguduse delegatsioon Purmos koos võõrustajatega. aHto viiGiPuu seid mälestusmärke läbi aegade, kuid saime tänu heale giidile Marje Viigipuu ja Ivi Küla duett. Viimaseks ööks sõitsime Pirt- tud veomasinate mudeleid. Väljas kurssi ka kohaliku ajaloo ja kul- Pärast teenistust olime koos tikylässe Helena Nylundi ja Ulf nägime aga ehtsaid teehooldus- tuuriga. Jõudsime käia kohalikus lõunalauas ja käisime koguduse Nyholmi koju. Seal saime kokku kirikuski, mis jättis väga hea mulje, taaskasutuspoes. Seejärel oodati Pirttikylä koguduse liikmetega, Esmaspäeva hommikul pä- ja tutvuda linnaga. Õhtu veetsime meid juba teise kodusse kohvile. kes on meile juba varasemast rasthiiglasi, kiriku garaažis ja tervisekeskuse ka uunikume. kõik koos ühes koguduseliikmete Edasi külastasime Purmo tuttavad. Helena oli meie sõidu külastust võtsime suuna Hel- külalislahkes peres. hooldekodu, kus andsime väi- korraldaja ja rootsi keele tõlk. singi poole ja hilisõhtul oli- 21 Pühapäevasel jumalateenis- kese kontserdi. Päeva pärl oli Kõige põnevam oli Helena megi kodus. Oleme tänulikud tusel Purmo kirikus jutlustas Purmo uhiuue ja väga moodsa paljudele lahketele sõpradele, meie õpetaja Peeter Krall. Laulis koolimaja külastus, kus meie gii- kestnud masinahuvi. Nende ko- tänu neile jäi meile reisist soe selleks sõiduks moodustatud did olid kaks väikest koolineiut. dusabikaasa imetlesime Ul�i lapsepõlvest lapsena valmista- saadik mälestus.

EELK RIDALA PÜHA MAARJA-MAGDALEENA KOGUDUS Kolila küla, Haapsalu linn, 90411 Läänemaa, tel 5809 3633 (õpetaja), [email protected], www.eelk.ee/ridala Koguduse õpetaja Küllike Valk, juhatuse esimees Ülle Kariler IBAN EE021010022083660008 (AS SEB Pank) ja EE912200001120200048 (Swedbank AS) Kantselei avatud kolmapäeviti kl 17–19. Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 13 ning kirikupühadel kl 15 Väike Karola – Ridala koguduse suur misjonär KÜlliKe ValK tegema? Kuulsid siis, et mõle- koguduse õpetaja mad vanemad peaksid olema

„Minge siis, tehke jüngriteks kõik ka ristivanemad peavad olema. rahvad, ristides neid Isa ja Poja Lapsedristitud ristitakseja kon�irmeeritud ju vanemate ja et ja Püha Vaimu nimesse.” (Mt ja ristivanemate usu peale. 28:19) Selline on meile kõigile Kevadine leerikursus algas antud misjonikäsk. õpetussõnade ja suure hulga Mullu tuli koos emaga kiri- piiblitarkusega. kusse Karola ja palus, et teda Nelipühaks olid noored val- ristitaks. Vanemad olid nõus, liisa, Mari ja Karola pühapäevakoolis. KoGuDuSe arHiiv mis oma usku tunnistama ja ristivanemad kohapeal. Sügisel laste kristliku kasvatamise vas- tuli Karola kogudusemajja koos jutasime palvetamist, käisime Liisa Eleanore ja Greete tutuse kanda võtma. kahe sõbrannaga – nad otsustasid kirikus. Kevadel andis Karola oma Mari vanemad tulid õpetaja Nii tõi väike tüdruk oma esi- hakata pühapäevakoolis käima. sõbrannadele head nõu: laske en- jutule: näed, lapsed tahavad mese kristlaseks olemise aastaga Pidasime toredaid vestlusi, har- nast ka ristida, see teeb teile head. ristitud saada, mida me peame kogudusse viis uut liiget. Ridala kihelkonna südasuvine lustipäev

eraKoGu KÜlliKe ValK toetuse. Teatrisaali rajamiseks meister oli Ridala kirikumõisa ulatas käe kohaliku omaalgatu- perenaine Helju Pai. Ridala kogudus pidas esmase programm. Pärastlõunal oli Ridala ki- mainimise 799. aastapäeva Nautisime Harry Gustavso- rikus kontsert, kirikufolgi ka- Ridala õunaaed 20. juulil ehk kaks päeva enne ni nukulavastust „Vaeslaps ja vaga oli külas ansambel Vikel sai aiamaja kiriku ja koguduse nimipühaku talutütar”. Sukkel. Maarja-Magdaleena nimepäeva. Lõunapausiks jagasime kü- Lauljate seas oli ka mitu KÜlliKe ValK Kesksuvine aeg on ka paras lasuppi, magustoiduks olid Ridala baptisti koguduse liiget. hetk heinatööst hinge tõmmata koogivõistlusele toodud maiu- Koguduses käib juba mitu Napilt enne esimest lund sai- ja endale üks lustipäev lubada. sed. Näiteks Asuküla moosisai, aega ettevalmistus järgmiseks me püsti Ridala kihelkonna Meil on eelmisel aastal ühiselt Sepa talu maius, Pastori pläh- aastaks, mil on tähistada üm- õunaaia tarvikute koja (pil- rajatud õunaaed, väikesed puud makas. margune 800 aastat koguduse dil). Aitäh kohaliku omaalga- juba kannavad. Kutsusime teatri Kõige populaarsemaks ja esmamainimisest. Valmistume tuse programmile ja tublidele maale. Rahvakultuuri keskuse seega kõige kiiremini sai otsa viis päeva kestvaiks Ridala ki- Aitur Teenuste töömeestele. abimeetmest saime selleks Kolila küla vahukoore-Pai, mille helkonna päevadeks.

EELK VARBLA PÜHA URBANUSE KOGUDUS Varbla, Lääneranna vald, 88201 Pärnumaa, tel 553 0045 (õpetaja), 503 7796 (juhatuse esimees), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Lea Lehis IBAN EE321010902000835004 (AS SEB Pank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 13.30

laulupäeva peasündmus oli kontsertjumalateenistus Varbla kirikus. enDel aPSalon Lääne praostkond sai lauldes Varblas kokku illiMar tOOMet praost Kaido Saaki, piiskopliku sõpruskoguduse vabatahtlikud lavanem Mikk Pikkmets, kes kin- praostkonna sekretär läkituse said ka praostkonna Soomest. kis Varbla kogudusele valla lipu. nõukogu liikmed. Päeva peasündmusel, kont- Kingituse vastu võtnud kogu- Juuni esimesel päeval kogu- Pärast palvust viimistlesid sertjumalateenistusel, kõlasid duse õpetaja Lembit Tammsalu nesid Lääne praostkonna ko- koorid ühiselt ja üksiti veel koorid Lia Salumäe, Sirje Kaa- tuletas meelde, et viimatise hal- guduste inimesed Varblasse laulukõla. Samal ajal pakkusid siku, Danguole Tambergi, Tooni dusreformiga loodud Lääneranna praostkonna laulupäevale. kohaliku koguduse liikmed, Leedjärve, Helle Reinaru, Ivi Küla valla (end Lihula, Hanila, Koonga Koore tuli Haapsalust, Nõvalt, eesotsas juhatuse esimees ja Ivi Kase käe all hästi nagu ikka. ja Varbla) lippu ei ole veel kirikus Lääne-Nigulast, Kullamaalt, Lea Lehis, võimalust teha ise Oma panuse lisas pasunakoori õnnistatud. Loodetavasti seisab Varblast ja Tõstamaalt. ja osta käsitööd, vaadata kanu juht Kahro Kivilo. see sündmus peagi ees. Kaugeim külaline oli Kose ja küülikuid ning ratsutada Jumalateenistusel tervitasid Piiskop Tiit Salumäe kont- kiriku pasunakoor. hobusega. kuulajaid kõnega praost Kaido serdikõnes leidis käsitlemist Päev algas palvusega. Piiskop Külalisteväe toitlustamisel Saak, Lääne-Nigula vallavanem laulupäeva teema „Eesti keel ja Tiit Salumäe seadis ametisse olid suurimaks abiks Pirttikylä Mikk Lõhmus ja Lääneranna val- eesti meel”. EELK VORMSI PÜHA OLAVI KOGUDUS Hullo küla, Vormsi, 91301 Läänemaa, tel 518 7957, [email protected] Koguduse õpetaja Ants Rajando, juhatuse esimees Malle Hokkonen IBAN EE942200221017626557 (Swedbank AS) Jumalateenistus 2 korda kuus pühapäeviti kl 11 Vormsi Püha Olavi kirik 800

Vormsi koguduse õpetaja ants rajando järel sammub Vormsi kiriku 800. aastapäeva pidulikule jumalateenistusele ametivendi kodu- ja välismaalt, kõige lõpus peapiiskop urmas Viilma ja piiskop tiit salumäe. meeme veiSSon 23 ants rajanDO vahele jääb vaid paarkümmend Vormsi kiriku rajamist 13. Yrjölä, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja aastat. Võib oletada, et siis oli sajandi algul toetab kaudselt ka koguduse õpetaja Patrik Görans- veel elus inimesi, kes mäletasid, prof Kaur Alttoa 2017 ilmunud son, Stockholmi eesti koguduse Sel aastal tähistas Vormsi oma mis hävinud ürikutes kirjas oli. uurimistöö Vormsi kiriku kivist õpetaja Tiit Pädam ja Vormsi iidse pühakoja rajamise 800. Mõned autorid on kahelnud, kooriruumi ehitusloost. See koguduse õpetaja Ants Rajando. aastapäeva. miks pidi kuningas kiriku ra- kinnitab kooriruumi ehitamist Orelil saatis Lia Salumäe, mängis 1596. aastal Vormsi kogudust jama nii kõrvalisse kohta nagu ühel ajal Haapsalu toomkirikuga Kose puhkpilliansambel. Loeti visiteerinud Tallinna toomkiriku Vormsi. Tõsiasi on aga, et saar u 1270, see on märksa varem, kui ette Rootsi ja Taani kuningako- pastor David Dubberch kirjutab asus tollal Läänemere kõige seni oletatud. jalt saabunud tervituskirjad. protokollis, et kiriku on rajanud tähtsamal mere- ja kaubateel, Esialgne puukirik, mille vun- Jumalateenistusele järgnes Taani kuningas, kelleks on pee- mis kulges Lääne-Euroopast damendikivid avastati kiriku ühine supisöömine kirikuaias. tud Valdemar II. Ta viibis Eestis Gotlandi kaudu üle Läänemere põranda alt 1989. aasta taasta- Pärastlõunal koguneti taas ki- kahel korral: 1219 ja 1222. ning läbi Väinamere ja Soome mistöö ajal, oli ehitatud enne rikusse kuulama pühakoja aja- On arvatud, et Dubberch lahe lõunaranniku Venemaale kivist kooriruumi, nagu toona loole pühendatud ettekandeid. toetus vanale suulisele pärimu- Novgorodi. Tolleaegne laevasõit välja selgitati. Need vanad vun- Vormsi juurtega rootsi ajaloo- sele, kuid selle tõelevastavuses käis peamiselt silmsides kaldaga damendikivid on tänini säilinud lane ja kirjanik Jonathan Lind- on enamasti kaheldud. Teisalt ja päevavalges, st vajati tuule- ja ja annavad tunnistust pühako- ström rääkis seni vähetuntud aga saame Balthasar Russowi lainevarjulisi ankrupaiku, kus jast, mille rajamisest möödub seikadest Vormsi ajaloos. Alla- kroonikast teada, et Liivi sõja ööbida, varusid täiendada ja tänavu 800 aastat. kirjutanu tegi ülevaate Vormsi ajal 1575. aasta talvel, kui meri vajadusel soodsat tuult oodata. Ajaloolist sündmust tähistati kiriku 800aastasest ehitusloost. oli jäätunud, langes Vormsi koos Keskaegsed kirikud olid üht- saarel olevipäeval, 29. juulil, kiri- Päeva lõpetas vastselt re- Hiiumaaga Moskva vägede koos- lasi varjupaigad ja sageli ka lao- ku taaspühitsemise aastapäeval. monditud Vormsi koolimaja seisus sõdinud tatarlaste ratsa- hooned. On tähelepanuväärne, Olevipäeva pidulik juma- õnnistamine peapiiskopi poolt. väe rüüsteretke alla. Rüüstajad et sellel mereteel leiame veel lateenistus oli ülev. Kohapeal Kohapeal oli koolipere ja palju tapsid palju inimesi ja põletasid mitmeid Püha Olavi kirikuid olid saare kõigi kogukondade külalisi. Koolilaste esituses kõ- talusid, ilmselt ka saare algse ja kabeleid: tuntumad Vormsi esindajad, praegused ja endi- lasid Vormsi põlise muusikainst- puukiriku. Muu hulgas hävisid kõrval ka Visbys Ojamaal, Tal- sed vormsilased, palju külalisi. rumendi talharpa helid. kiriku ürikud ja dokumendid, linna Oleviste ja samuti Olavi Jumalateenistusel pidas jutluse Olevipäeva traditsioon on altaririistad rööviti. kirik ojamaalaste kaubahoo- peapiiskop Urmas Viilma, kaasa ühendanud saare inimesi ja ai- Aastaarve võrreldes näeme, vis Novgorodis. Püha Olav oli teenisid piiskop Tiit Salumäe, danud elus hoida tänulikkust, et et kiriku ürikute hävimise ja toona rändavate kaupmeeste praost Kaido Saak, Vantaa Rekola saare põline pühakoda on püsinud pastor Dubberchi kirjapaneku kaitsepühak. koguduse emeriitõpetaja Jukka Jumala auks ja inimeste rõõmuks. Kaido Saak tahab olla praost, kel on aega inimesi kuulata

lehte ilVes nõukogudeaegse Tarbeklaasi toodang. 28. märtsil Lääne praostiks saanud Lihula koguduse õpetaja Mis tõi praosti usu juurde? Kaido Saak räägib endast, oma Üks pöördepunkt oli Saaki va- tööst ja põhimõtetest. naema matus. Legendaarne ki- rikuõpetaja, praost ja Mihkli Kuidas Kaido saak praostiks sai koguduse õpetaja Gustav Maa- Oli kolmapäeva õhtu, 27. märts. rand mattis Saaki vanaema. Saak Kaido Saak tegi kodus lõket, sõidutas õpetaja pärast koju. Teel põletas oksi. Hakkas pimenema, aeti juttu, ka usust. Vaimulikutee kui helistas peapiiskop. Ütles, läks Saakil üle kivide ja kändude. et homme on sinod, aga Leevi Ta mõtles, et tahaks midagi lee- Reinaru tahab praostiameti maha rikursuse taolist, aga Maarand panna, koormus on liiga suur. Kas soovitas usuteaduse instituuti. oled nõus asemele astuma? „Kui nii, siis nii,” mõtles Saak. Saak punnis natuke vastu, aga „Vaatame, mis seal räägitakse.” päev hiljem oli ta Lääne praost. Instituudis olid targad mehed, Praost Kaido saak koos illimar toometi ja Maria straussiga külastas ajasid tarka juttu, midagi aru Mida on uus amet kaasa 1. novembril lääne praostkonna sõpra schmalkaldeni dekanaati. nad ei saa. Instituut jäi pooleli, aga toonud? käisid ka Wartburgi lossis, kus Martin luther tõlkis piiblit. eraKoGu vaimulikutee oli juba jalge all, Käimisi ja koosolekuid on roh- Saak oli 1992 diakoniks ordinee- kem. Praost peab käima piiskop- lugu ja tunded. Vahel juhtub, et ritud. Diakonina teenis ta Lihula likus nõukogus ja kirikukogul. Kaido Saak mõnele on vanavara ettekääne kogudust 12 aastat. Kogudused on kolmes maakon- • Sündinud 29. aug 1965 kirikuõpetaja jutule tulla. Eriti 1997 asus ta uuesti õppima ja nas. Noarootsis oli juba praosti Lihulas. meestele on kiriku lävepakk kui 2004 lõpetas, sai preestripü- • Lõpetanud Lihulas 8 klassi visitatsioon. Saak on sihi võtnud, ja Türi tehnikumi elektrome- kõrge, aga teine tera on tulla, hitsuse. Nüüdseks on ta Lihulat et käib rohkem kogudustes ja haanikuna. vana asi näpus, ja küsida, mida teeninud 27 aastat, viimased 15 vaimulike juures kodus. • Usuteaduse õpingud õpetaja arvab. preestrina. Saakil endal ei olnud 1990–1992 ja 1997–2004. • Diakoniks sai 1992, preest- meeleski, tänavu augustis on tal 24 Mis on praostkonda juhtides riks 2004. Kas praosti kodu on nagu teenistusjuubel, aga peapiiskop • Abikaasa Piia Saak on Li- muuseum? tuletas meelde – saatis tervituse. üllatanud? hula muusika- ja kunstikooli Eks mingid asjad olnud ennegi direktor, kunstiõpetaja. Natuke, aga mitte väga hullusti, teada, aga sügavalt Lihula kiri- • Tütar Miina peab koos sõp- arvas Kaido Saak. Abikaasa ütle- Kirikuõpetaja ja poliitika kuõpetaja neile siis ei mõelnud. radega Gruusias teeistandust, vat küll, et kodus on kõik asjad Praost Saak on korra ka poliiti- poeg Aleksander (1996) õpib Näiteks et kogudused on geograa- Tallinna tehnikakõrgkoolis. müügis – ei tea, mis ära liigub ja kas käinud. Oli Lihula linnavoli- mis asemele tuleb. kogu liige ja sotsiaalkomisjoni korralduse, võimekuse jm poolest Praost on varem kuskil öel- esimees. „Aga,” ütles ta nüüd, on�iliselt suured üksteisele erinevused. lähedal, See aga teeb töö- Tahaksin olla praost, kellel ei nud, et ta võiks oma poe seitse „kirikuõpetaja ei pea poliitikaga muret. Elu on läinud projektima- ole kiire, kellel on aega,” soovis korda tühjaks müüa ja uued asjad tegelema. Kirikuõpetaja peab janduse peale, mõni kogudus on Kaido Saak. asemele panna – nii palju on tal olema kõikidele kirikuõpetaja. vilunud projektikirjutaja ja raha vanavara kogunenud. Kõik ei ole Poliitikas oled paratamatult tuleb. Näiteks Haapsalu või Kül- Kust kõigeks aega võtta? siiski müügiks. Mõni asi on armas kellegi poolt ja siis ka ju kellegi like Valk Ridalas ja Martnas. Igal Kaido Saak: „Aega on kõigil ja seisab aastakümneid sahtlipõh- vastu, eriti väikeses kohas. Tahan kogudusel ei ole seda võimekust. ühepalju, on valikute ja julguse jas. Aga mõtted muutuvad, asjad olla praost, kellel on aega inimesi Samal ajal, möönab Kaido Saak, küsimus mingid asjad tegemata liiguvad ühest sahtlist teise. Mõt- kuulata.” kui palju on praostil meelevalda jätta. Kas me kõike peame tege- led küll, et neid asju ei müü kunagi, kellegi võimalusi ja võimekust ma, mida maailm ette paneb?” aga tuleb uus mõte ja müüd ära. muuta. Kord kuus käib praost Karu- Teised temast sel, kus ta on hooldajaõpetaja. ullike antiigipoes Mind üllatas Kaido Saaki Kuhu tahab Kaido saak Karusel teenib diakon Meelis Antiigimehed räägivad, et ullike võimekus struktuurselt asju ajada ja kui hästi ta praostina jõuda? Malk. Lihulas on Saakil oma tuleb poodi ja küsib, mis on siin praostiameti üle võttis! SA Tal on kavas ise võimalikult palju kogudus ja antiigipood, see on kõige vanem asi. Vanim asi ei Läänemaa juhi Anu Kikasega kogudustes käia. Ta kaotas praost- küll ainult suviti lahti. pruugi aga olla kõige väärtus- on ta Läänemaa kirikud läbi käinud. Koos Lääneranna val- konna kantselei. Kokkusaamiseks likum. Asja teeb kalliks turg, lavanema Mikk Pikkmetsaga saab alati koha leida, selleks ei Kust on pärit antiigihuvi? nõudlus. Mõnel asjal on suur on ta tutvunud valla kiriku- pea bürood pidama. Praosti sõnul Praost ei usu, et vanavarahuvi ajalooline väärtus, aga kui tal tega. Äsja tuli Kaido Saksa- maalt meie sõpruspraostkon- ei lähe ta kolleegide juurde kui on kaasa sündinud, aga igatahes pole mitut tahtjat, ei maksa see nast Schmalkaldenist. ülemus, vaid kui sõber ja toetaja. hakkas ta 2.–3. klassis nätsu vas- asi midagi. Nõudluse määrab Ta on ka ettevõtja, oskab „Oma vaimulikutee algusele tu vanu münte vahetama. Kogu- mood – selle järgi käivad oksjonil mõelda teisiti kui see, kes peale kiriku polegi mujal olnud. mõeldes tundsin end kohati mist peab ta pigem sõltuvuseks. hinnad. Mis äsja kallilt osteti, ei Soovin talle kõike head! väga üksi. Kõigil oli kiire ja kel- Vanadel asjadel pole enamas- pruugi viie aasta pärast midagi tiit saluMÄe lelgi polnud aega mind kuulata. ti praktilist väärtust, tähtsad on maksta. Viimase aja trend on piiskop