DOCSLIB.ORG

Soo Maa Kuidas Soos Liikuda SOODE ERINUMBER Kuhu Süsinik Kaob TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • Intress Al

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Soo Maa Kuidas Soos Liikuda SOODE ERINUMBER Kuhu Süsinik Kaob TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • Intress Al SOODE ERINUMBER AUGUST 8/2016 AUGUST Kümne tuhande soo maa Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Turbasammal rahvustaimeks Kuhu kaob süsinik Kuidas soos liikuda TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • intress al. 15,9% • sissemakse al. 0 € Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega! AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee/printech TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] 2016 aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fi kseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu perio- od 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €. Sisukord Sookurgede pulm Foto: Sven Začek 67. aastakäik Nr 8, august 2016 www.eestiloodus.ee 2 Autori veerg 42 Poster: Edgar Karofeld 3 Sõnumid 48 Intervjuu: Eesti on kümne tuhan- de soo maa. Soode uurija ja kaits- 10 Millised on sood lasteraamatutes? ja Eerik Leibakuga juttu ajanud Piret Pungas-Kohv annab ülevaate Toomas Kukk soode kujundist eesti lastekirjandu- ses, alustades Kreutzwaldist ja lõpe- 50 Tööjuhend: tades Kivirähaga Elupaikade lugu pildis: kuidas teha ja valida elupaikade fotosid? 10 16 Sood kui süsiniku sidujad Urmas Tartes ja Arne Ader õpeta- Jüri-Ott Salm ja Ain Kull uurivad, vad vahet tegema maastiku ja elu- kui palju sood süsinikku seovad ning paiga fotodel, eeskätt soode pildista- kui palju kasvuhoonegaase lendub mise näitel õhku soode kuivendamisel 56 Reisikiri: 22 Et jääksood looduses meid Sood pealpool meenutama ei jääks pilvepiiri Edgar Karofeld ja Triin Triisberg- Jaanus Paal viib Uljas kutsuvad üles korrastama lugeja Andide mäestikku: jääksoid ning leidma ammendatud Vene zuela, Colombia turbakarjääridele uusi rakendusi ja Ecuadori ala alpiin- sete rohumaade bioo- 28 Marjapõllud freesturbaväljadel mis leidub samuti soid Taimi Paal soovitab ammendatud freesturbavälju kasutada marjamaa- 62 Tööjuhend: dena: jõhvika ja ahtalehise musti- Rabamatka ABC ka kultuurid edenevad turbaväljadel Marko Kohv annab nõu, kuidas oleks kenasti kõige otstarbekam ja samas ohutum liikuda mitmesugustes soodes 30 Sohu marjule! 48 Kai Kimmel annab 66 Petlikud ja peibutavad ülevaate meie soo- sootulukesed des kasvava- Marju Kõivupuu kirjeldab loodus- test marja- nähtust, mida nüüdisajal pole enam dest, raba- tähele pandud, sest enam ei käida murakast sügisõhtutel rabas kukemarjani 68 Tontlased, soiste ja liivaste 34 Turbasammal Eesti alade asukad rahvustaimeks Ave Liivamägi ja Peeter Tarlap tut- Marju Kõivupuu soovitab valida vustavad lutikalisi, keda silmapaist- 50 Eestile esmapilgul üllatusliku rah- vast välimusest hoolimata on meil vustaime vähe märgatud 35 EL küsib: vastab Marika Kose 71 In memoriam: Maret Kask, Elvi Tavast 36 Tiit Kändleri essee: Kuivalade kummaline vältimatus 72 Kroonika 40 Üks Eesti paigake: Mulk Emajõe 78 Mikroskoop kaldas: jõeõgvendajate maja 79 Ristsõna Juhani Püttsepp meenutab jõe sir- gemaks kaevajaid ja kunagisi lodja- 80 Ajalugu, sünnipäevad 62 vedajaid autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |497| 1 Autori veerg Soode käekäik sõltub väärtushinnangutest 67. aastakäik Nr 8, august 2016 elles Eesti Looduse erinumbris meil pärast Teist maailmasõda ligi- Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu pöörame pilgu sohu. kaudu miljon hektarit maad, peaaegu e-post [email protected] Eesti märgaladega viima- neljandik Eesti maismaast. tel 742 1143 se sadakonna aasta jooksul toimunu Üha suuremaid masinaid ja tuge- S Peatoimetaja Toomas Kukk on omamoodi minimudel inim- ja vamaid mürke kasutades ilmne- 742 1143, [email protected] keskkonna suhetest, mida on vormi- sid esimesed märgid, et kõik loo- Toimetaja Helen Külvik nud ajajärgu väärtused ja arusaamad. dusest saadu ei olegi igipüsiv ega 529 4033, [email protected] Veel sajand tagasi olid suured sood tasuta. Kiiresti areneva teaduse abil Toimetaja Juhan Javoiš ja märg alad inimkasutusest peaaegu sai selgeks, et me oleme loodusega 5661 0851, [email protected] puutumata. Marjul siiski käidi ning rohkem seotud, kui teadagi taheti. taliteed olid mõnes piirkonnas ainuke Mõneti ootamatult ilmnes, et „kasu- Toimetaja Katre Palo 521 8771, [email protected] viis vedada mahukamaid kaubakogu- tud“ märg alad pakuvad kõigist öko- seid. Üldiselt oli soo kauge ja võõras süsteemidest kõige enam inimkon- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado koht kodumetsa taga. nale tasuta teenuseid ning on paljude 742 1143, [email protected] Aga põlluvili soos ei kasva. liikide viimased elukohad. Keeletoimetaja Monika Salo Rahvastiku kasvades polnud põllu- Looduskaitse esimene suur võit 742 1186, [email protected] maad enam mujalt võtta, kui kraave Eestis oli kahtlemata nn soodesõ- Küljendamine Raul Kask kaevates ja sood raske tööga kuive- ja tulemusel sookaitsealade loo- [email protected] maks muutes. Tammsaare romaani mine 1981. a mais. Euroopa Liitu Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri „Tõde ja õigus“ tegevustik keerlebki astudes selgus, et me polegi tead- Endla 3, Tallinn 10122 paljuski selle probleemi ümber. likud olnud oma soode suurest Suurtele soodele kraavihallide jaks väärtusest laiemas mastaabis. siiski peale ei hakanud ja nii püsi- Paljukäinud ja -näinud välisküla- sid soolahmakad suhteliselt puutu- listele on mul õnnestunud mul- mata kuni uue ideoloogia ja võimsa- jet avaldada just laukarabadega, Vastutav väljaandja Triinu Raigna te masinate tulekuni. Saabus aeg, mil mida mujal Euroopas (enam) õigu- [email protected] looduselt enam armuande ei oodatud poolest polegi. Ja seesama, alles Tellimine ja info Triin Nõu ja võeti, mis võtta andis, sest sood äsja põlatud maastik, vaatab meile 610 4105, [email protected] tundusid lõputud ja „kasutud“. vastu peaaegu igast Eestit tutvusta- Reklaamijuht Helen Lehismets Tolleaegseid üüratuid kuivendu- vast voldikust või videoklipist! 610 4106, [email protected] si vaadates ei saa kuidagi lahti tun- Nüüd on meil peaaegu kõik suu- Ajakiri ilmub dest, et palju tehtigi tegemise remad sood kaitse all, meil on neist keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel enda pärast. Tõmmati üsna hea ülevaade ja nendega seo- kilomeetreid kraave tud loodusturism kiiresti kas- ka laukarabasse, kus vav majandusharu. Soodes endas ei hakanud pärast oleme jõudnud järgmisesse faasi, kasvama ei põllu- kus ettevaatlikult üritame väär- vili ega mastimänd. tuslikemates kohtades paranda- Aga soo oli rikutud. da esivanemate vigu. Ehk mõis- Kokku kuivendati taks pärast selle numbri läbilugemist © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2016 ka mu kadunud vanaisa, kes Summaries of some articles can be found at Tolkuse soos kraave kae- our web site www.eestiloodus.ee Foto: Piret Pungas­Kohv am onn ärg vas, miks tema järel- kk is s tu e s tulijad praegu neid K kraave sulgevad. 4041 0820 PEFC/19-3-3 Trükitoode Trükitud trükikojas Printall 2 EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid – Tartu loodusfestival Tartu loodusfestival leidis tartlased üles eist korda peetud Tartu loo- dusfestivali avapäeva seadsid korraldajad tänavu 29. juuni- Tle, mis üksiti on Tartu linna ning tema kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse Jüriado Toomas Fotod: päev. Küllap oli nii aeg kui ka toi- mumiskoht, park otse linna südames Küüni ja Poe tänava nurgal, õnnestu- nult valitud, sest kui eelmisel aastal küll väga toredasse, aga kesklinnast siiski veidi eemal asuvasse Tartu loo- dusmaja parki keskendunud festival erilise osalusrohkusega ei hiilanud, siis seekord tuli avamisele kohale nii palju rahvast – hinnanguliselt pool- teist tuhat inimest –, et mõnes tege- vuskohas jäi päris kitsaks. Avasõnade ja tervituste järel, mida Ornitoloogiaühingu aasta linnu projekti juhi Margus Otsa õpetussõnade järgi laususid korraldajate nimel esinenud klopsiti festivali avamisel kokku hulk pesakaste Veljo Runnel TÜ loodusmuuseumist ning abilinnapea Tiia Teppan ja TÜ ornitoloogiaühingu „Lindude seebi- loodusmuuseumi direktor Urmas ooper“ ehk linnuretk Raadi kalmistul Kõljalg, ootas ees väga tihe ja mitme- Riho Kinksi juhatusel. Õhtupoolikul kesine programm. Nii sai ühel täis- juhendas Eestimaa looduse fond tunnil jälgida „Tänutähe“ algatuse vikatiga niitmise treeningut ning öö raames toimunud politseikoerte töö hakul viis Emajõe lodjaselts loodus- demonstratsiooni ja teisel Ahhaa tea- lodjaga nahkhiireretkele. Järgmistel duskeskuse teadusteatrit „Vee võlud“, päevadel toimus keskkonnaame- kolm tundi järjest töötas hulk töötu- Eesti põllumajandusemuuseumi siidi­ ti infopäev linnaloodusest, osaühin- be üldnimega „Mängi ja õpi!“. Neid kanad äratasid isegi täiskasvanute gu Metsaharidus dendroloogiatöö- oli kokku nii palju, et ajakirjaruu- tähelepanu, väikestest looduse­ tuba Emajõe-äärses pargis, Emajõe mi ei jätku isegi kõigi lühitutvustu- sõpradest kõnelemata lodjaseltsi uurimispäev „Kuidas seks, mainime vaid osa. RMK küsis, elad, Emajõgi?“, kalauurijad Meelis kas linnas on metsa, tutvustas põhi- kus iga huviline võis nutitelefoni Tambets ja Mart Thalfeldt rääkisid lisi kodumaiseid puid ning pakkus või digikaamera abil linnaelustikku Emajõe kaladest, TÜ geoloog Tõnu metsatargamängu ja loomapuslet; TÜ registreerida ja liikidega lähemat tut- Pani juhatas geoloogiaretke linnas. loodusmuuseum laskis binokulaari all vust teha; muidugi olid abiks ka bio- Veel sai minna looduslodja- ja kanuu-
Load more

Recommended publications
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • Turundusmaterjalide Roll Lõuna-Eesti Turismisihtkoha Kujundamisel
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel Merli Ilves Juhendaja: MSc Janika Raun Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Annotatsioon Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised on Lõuna-Eesti turismi tuumikalad turundusmaterjalide ja välisturistide külastuste põhjal. Turundusmaterjalidest kuulusid uurimise alla SA Lõuna-Eesti Turismi välja antud trükised ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostatud veebimarsruudid. Empiirilises analüüsis uuriti, millised Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja atraktsioonid on turundusmaterjalides enim esindatud. Lisaks kasutati passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Lõuna-Eestisse ajavahemikus 2011–2016. Uurimistöö teema on oluline turismiasutuste turundustegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks. Märksõnad: turismigeograafia, turism, Lõuna-Eesti, sihtkoht, turundus CERCS kood: S230 Sotsiaalne geograafia Annotation The role of promotional materials in forming South-Estonian tourism destination. Current thesis studies what are the tourism core areas in South-Estonian tourism destination according to promotional materials and foreign visitors’ data. Data from promotional materials was collected from brochures published by Foundation South-Estonian Tourism and self-guided tours from website www.visitestonia.com published
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • 50. Konverentsi Ettekannete Kogumik
    Eesti Tervisekaitse Selts 50. KONVERENTSI ETTEKANNETE KOGUMIK Tartu 2004 © Eesti Tervisekaitse Selts, 2004 Kogumikus avaldatud artiklite kasutamisel viidata allikale. Sisukord Saateks........................................................................................................................2 50. KONVERENTSI KAVA......................................................................................3 TERVISEKAITSEST EUROOPA LIIDUS ...............................................................5 Tartumaa tervisekaitseline iseloomustus 2003. a .....................................................12 NII SEE ALGAS ......................................................................................................14 EESTI Tervisekaitse Seltsi tegevus läbi aastate .......................................................16 KILLUKESI EESTI TERVISEKAITSE AJALOOST.............................................20 TERVISEKAITSE SPETSIALISTIDE ÕPETAMISEST TARTU MEDITSIINIKOOLIS..............................................................................................30 Uued suunad sanitaar-karantiini alases tegevuses Eestis..........................................32 VIRU-PEIPSI ALAMVESIKONNA JOOGIVEE TERVISEKAITSELINE HINNANG ...............................................................................................................35 Tallinna välisõhu saastumuse võimalik mõju tervisele ............................................44 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud toidus ja nendega kaasnev oht................48 Heterotsüklilised
    [Show full text]
  • Valge-Toonekure (Ciconia Ciconia) Loendus Eestis 2014
    Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal Margus Ots Taust Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elutseb peaaegu eranditult inimese vahetus läheduses ning kõik tema toimetamised on väga hästi jälgitavad ja ka arvukuse muutused on kohe silma hakanud. Valge- toonekure seisundi hindamiseks alustati 1934. aastal Rossitteni Ornitoloogiajaama (nüüdne Rõbatsi, Kaliningradi oblast) initsiatiivil rahvusvaheliste loenduste korraldamist (Schüz 1936). Järgmine rahvusvaheline loendus toimus 1958. aastal (Schüz & Szijj 1962) ja alates 1974. aastast (Schüz 1979) on loendusi korraldatud iga 10 aasta tagant. Eesti esimesest rahvusvahelisest loendusest 1934. aastal osa ei võtnud, kuid Loodushoiu ja Turismi Instituudi eestvedamisel korraldati meil esimene üleriigiline loendus 1939. aastal. 1954. aastal alustas iga-aastaste loenduste korraldamist Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon ning alates 1991. aastast jätkas tööd Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Valge-toonekurg on Eestis uustulnuk – esimene pesaleid registreeriti meie aladel 1841. aastal, mil üks paar pesitses Vahtseliina lossi varemetel (Hueck 1845). Püsiv asurkond tekkis Eestisse alles 19. sajandi lõpuks (Veromann 1975). Esimese üleriigilise loenduse tulemusena (1939) selgus, et koos Petserimaaga pesitses Eestis tol ajal 320 paari valge-toonekurgesid (Kumari 1940). Loenduste tulemused näitavad, et toonekurgede arvukus on meil pidevalt kasvanud, ulatudes 1984. aastaks 1400 paarini (Veromann 1987; 1989) ja 1995. aastaks 2600–3200 paarini (Ots 1997). See 1995.a arvukushinnang ongi viimane hinnang, mis põhineb põhjalikel püsialade loendustel. Hilisemad hinnangud on koostatud pigem juhuslike andmete ja oletuste põhjal. Aastatel 1998–2002 hinnati valge- toonekure asurkonna suuruseks Eestis 3000–4000 paari ning aastatel 2003–2008 juba 4000–5000 paari (Ots 2009). Sama arvukushinnang (4000–5000 paari) jäi kehtima ka aastate 2008-2012 kohta (Elts, J. et al. 2013), kuna lünklike andmete põhjal võis oletada, et valge-toonekure asurkond ei ole enam oluliselt kasvanud, kohati võis arvukus isegi langenud olla.
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart koos Piirissaarega (googlemaps). Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere
    [Show full text]
  • Tabivere Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 22.06.2016nr 6-2/16/1782-6 Tellija: Tabivere Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2014-2016 2 Tabivere valla üldplaneeringu KSH. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel, 2014 - 2016. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Üldosa ................................................................................................................................. 7 1.1. Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus ............................................................................. 7 1.2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega ............................................ 8 1.2.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ..................................................................... 8 1.2.2. Ülevaade Jõgevamaa ja Tabivere valla strateegiliste arengudokumentide eesmärkidest ....................................................................................................................... 8 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ....................................................................................... 11 2.1. Asukoht ja üldandmed ............................................................................................... 11 2.2. Looduskeskkond ........................................................................................................ 12 2.2.1. Geoloogia
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis
    Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buff TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates.
    [Show full text]
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]