Soo Maa Kuidas Soos Liikuda SOODE ERINUMBER Kuhu Süsinik Kaob TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • Intress Al

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € AUGUST 8/2016

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN Kümne tuhande Turbasammal rahvustaimeks soo maa Kuidas soos liikuda SOODE ERINUMBER Kuhu süsinik kaob TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • intress al. 15,9% • sissemakse al. 0 €

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee/printech TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] 2016 aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (ﬁ kseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu perio- od 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €. Sisukord

Sookurgede pulm Foto: Sven Začek

67. aastakäik Nr 8, august 2016 www.eestiloodus.ee

2 Autori veerg 42 Poster: Edgar Karofeld

3 Sõnumid 48 Intervjuu: Eesti on kümne tuhande soo maa. Soode uurija ja kaits- 10 Millised on sood lasteraamatutes? ja Eerik Leibakuga juttu ajanud Piret Pungas-Kohv annab ülevaate Toomas Kukk soode kujundist eesti lastekirjanduses, alustades Kreutzwaldist ja lõpe- 50 Tööjuhend: tades Kivirähaga Elupaikade lugu pildis: kuidas teha ja valida elupaikade fotosid? 10 16 Sood kui süsiniku sidujad Urmas Tartes ja Arne Ader õpeta- Jüri-Ott Salm ja Ain Kull uurivad, vad vahet tegema maastiku ja elu- kui palju sood süsinikku seovad ning paiga fotodel, eeskätt soode pildista- kui palju kasvuhoonegaase lendub mise näitel õhku soode kuivendamisel 56 Reisikiri: 22 Et jääksood looduses meid Sood pealpool meenutama ei jääks pilvepiiri Edgar Karofeld ja Triin Triisberg- Jaanus Paal viib Uljas kutsuvad üles korrastama lugeja Andide mäestikku: jääksoid ning leidma ammendatud Vene zuela, Colombia turbakarjääridele uusi rakendusi ja Ecuadori ala alpiinsete rohumaade bioo- 28 Marjapõllud freesturbaväljadel mis leidub samuti soid Taimi Paal soovitab ammendatud freesturbavälju kasutada marjamaa- 62 Tööjuhend: dena: jõhvika ja ahtalehise musti- Rabamatka ABC ka kultuurid edenevad turbaväljadel Marko Kohv annab nõu, kuidas oleks kenasti kõige otstarbekam ja samas ohutum liikuda mitmesugustes soodes 30 Sohu marjule! 48 Kai Kimmel annab 66 Petlikud ja peibutavad ülevaate meie soo- sootulukesed des kasvava- Marju Kõivupuu kirjeldab loodus- test marja- nähtust, mida nüüdisajal pole enam dest, raba- tähele pandud, sest enam ei käida murakast sügisõhtutel rabas kukemarjani 68 Tontlased, soiste ja liivaste 34 Turbasammal Eesti alade asukad rahvustaimeks Ave Liivamägi ja Peeter Tarlap tut- Marju Kõivupuu soovitab valida vustavad lutikalisi, keda silmapaist- 50 Eestile esmapilgul üllatusliku rahvast välimusest hoolimata on meil vustaime vähe märgatud

35 EL küsib: vastab Marika Kose 71 In memoriam: Maret Kask, Elvi Tavast 36 Tiit Kändleri essee: Kuivalade kummaline vältimatus 72 Kroonika

40 Üks Eesti paigake: Mulk Emajõe 78 Mikroskoop kaldas: jõeõgvendajate maja 79 Ristsõna Juhani Püttsepp meenutab jõe sirgemaks kaevajaid ja kunagisi lodja- 80 Ajalugu, sünnipäevad 62 vedajaid autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |497| 1 Autori veerg Soode käekäik sõltub väärtushinnangutest 67. aastakäik Nr 8, august 2016 elles Eesti Looduse erinumbris meil pärast Teist maailmasõda ligi- Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu pöörame pilgu sohu. kaudu miljon hektarit maad, peaaegu e-post [email protected] Eesti märgaladega viima- neljandik Eesti maismaast. tel 742 1143 se sadakonna aasta jooksul toimunu Üha suuremaid masinaid ja tuge- S Peatoimetaja Toomas Kukk on omamoodi minimudel inim- ja vamaid mürke kasutades ilmne- 742 1143, [email protected] keskkonna suhetest, mida on vormi- sid esimesed märgid, et kõik loo- Toimetaja Helen Külvik nud ajajärgu väärtused ja arusaamad. dusest saadu ei olegi igipüsiv ega 529 4033, [email protected] Veel sajand tagasi olid suured sood tasuta. Kiiresti areneva teaduse abil Toimetaja Juhan Javoiš ja märg alad inimkasutusest peaaegu sai selgeks, et me oleme loodusega 5661 0851, [email protected] puutumata. Marjul siiski käidi ning rohkem seotud, kui teadagi taheti. taliteed olid mõnes piirkonnas ainuke Mõneti ootamatult ilmnes, et „kasu- Toimetaja Katre Palo 521 8771, [email protected] viis vedada mahukamaid kaubakogu- tud“ märg alad pakuvad kõigist öko- seid. Üldiselt oli soo kauge ja võõras süsteemidest kõige enam inimkon- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado koht kodumetsa taga. nale tasuta teenuseid ning on paljude 742 1143, [email protected] Aga põlluvili soos ei kasva. liikide viimased elukohad. Keeletoimetaja Monika Salo Rahvastiku kasvades polnud põllu- Looduskaitse esimene suur võit 742 1186, [email protected] maad enam mujalt võtta, kui kraave Eestis oli kahtlemata nn soodesõ- Küljendamine Raul Kask kaevates ja sood raske tööga kuive- ja tulemusel sookaitsealade loo- [email protected] maks muutes. Tammsaare romaani mine 1981. a mais. Euroopa Liitu Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri „Tõde ja õigus“ tegevustik keerlebki astudes selgus, et me polegi tead- Endla 3, Tallinn 10122 paljuski selle probleemi ümber. likud olnud oma soode suurest Suurtele soodele kraavihallide jaks väärtusest laiemas mastaabis. siiski peale ei hakanud ja nii püsi- Paljukäinud ja -näinud välisküla- sid soolahmakad suhteliselt puutu- listele on mul õnnestunud mul- mata kuni uue ideoloogia ja võimsa- jet avaldada just laukarabadega, Vastutav väljaandja Triinu Raigna te masinate tulekuni. Saabus aeg, mil mida mujal Euroopas (enam) õigu- [email protected] looduselt enam armuande ei oodatud poolest polegi. Ja seesama, alles Tellimine ja info Triin Nõu ja võeti, mis võtta andis, sest sood äsja põlatud maastik, vaatab meile 610 4105, [email protected] tundusid lõputud ja „kasutud“. vastu peaaegu igast Eestit tutvusta- Reklaamijuht Helen Lehismets Tolleaegseid üüratuid kuivendu- vast voldikust või videoklipist! 610 4106, [email protected] si vaadates ei saa kuidagi lahti tun- Nüüd on meil peaaegu kõik suu- Ajakiri ilmub dest, et palju tehtigi tegemise remad sood kaitse all, meil on neist keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel enda pärast. Tõmmati üsna hea ülevaade ja nendega seo- kilomeetreid kraave tud loodusturism kiiresti kas- ka laukarabasse, kus vav majandusharu. Soodes endas ei hakanud pärast oleme jõudnud järgmisesse faasi, kasvama ei põllu- kus ettevaatlikult üritame väär- vili ega mastimänd. tuslikemates kohtades paranda- Aga soo oli rikutud. da esivanemate vigu. Ehk mõis- Kokku kuivendati taks pärast selle numbri läbilugemist © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2016 ka mu kadunud vanaisa, kes Summaries of some articles can be found at Tolkuse soos kraave kae- our web site www.eestiloodus.ee

Foto: Piret PungasKohv am onn ärg vas, miks tema järel- kk is s tu e s tulijad praegu neid K kraave sulgevad. 4041 0820 PEFC/19-3-3 Trükitoode Trükitud trükikojas Printall

2 EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid – Tartu loodusfestival Tartu loodusfestival leidis tartlased üles

eist korda peetud Tartu loodusfestivali avapäeva seadsid korraldajad tänavu 29. juuni- le,T mis üksiti on Tartu linna ning tema

kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse Jüriado Toomas Fotod: päev. Küllap oli nii aeg kui ka toi- mumiskoht, park otse linna südames Küüni ja Poe tänava nurgal, õnnestu- nult valitud, sest kui eelmisel aastal küll väga toredasse, aga kesklinnast siiski veidi eemal asuvasse Tartu loodusmaja parki keskendunud festival erilise osalusrohkusega ei hiilanud, siis seekord tuli avamisele kohale nii palju rahvast – hinnanguliselt pool- teist tuhat inimest –, et mõnes tege- vuskohas jäi päris kitsaks. Avasõnade ja tervituste järel, mida Ornitoloogiaühingu aasta linnu projekti juhi Margus Otsa õpetussõnade järgi laususid korraldajate nimel esinenud klopsiti festivali avamisel kokku hulk pesakaste Veljo Runnel TÜ loodusmuuseumist ning abilinnapea Tiia Teppan ja TÜ ornitoloogiaühingu „Lindude seebi loodusmuuseumi direktor Urmas ooper“ ehk linnuretk Raadi kalmistul Kõljalg, ootas ees väga tihe ja mitme- Riho Kinksi juhatusel. Õhtupoolikul kesine programm. Nii sai ühel täis- juhendas Eestimaa looduse fond tunnil jälgida „Tänutähe“ algatuse vikatiga niitmise treeningut ning öö raames toimunud politseikoerte töö hakul viis Emajõe lodjaselts loodus- demonstratsiooni ja teisel Ahhaa tea- lodjaga nahkhiireretkele. Järgmistel duskeskuse teadusteatrit „Vee võlud“, päevadel toimus keskkonnaame- kolm tundi järjest töötas hulk töötu- Eesti põllumajandusemuuseumi siidi ti infopäev linnaloodusest, osaühin- be üldnimega „Mängi ja õpi!“. Neid kanad äratasid isegi täiskasvanute gu Metsaharidus dendroloogiatöö- oli kokku nii palju, et ajakirjaruu- tähelepanu, väikestest looduse tuba Emajõe-äärses pargis, Emajõe mi ei jätku isegi kõigi lühitutvustu- sõpradest kõnelemata lodjaseltsi uurimispäev „Kuidas seks, mainime vaid osa. RMK küsis, elad, Emajõgi?“, kalauurijad Meelis kas linnas on metsa, tutvustas põhi- kus iga huviline võis nutitelefoni Tambets ja Mart Thalfeldt rääkisid lisi kodumaiseid puid ning pakkus või digikaamera abil linnaelustikku Emajõe kaladest, TÜ geoloog Tõnu metsatargamängu ja loomapuslet; TÜ registreerida ja liikidega lähemat tut- Pani juhatas geoloogiaretke linnas. loodusmuuseum laskis binokulaari all vust teha; muidugi olid abiks ka bio- Veel sai minna looduslodja- ja kanuu- putukaid uurida, botaanikaaed aga loogid. Veljo Runneli kinnitusel tegi retkele ning viimasel festivalipäeval võlus taimeseemnetest välja helisid, kaks tosinat osalejat Eestis esimest oli Ahhaa teaduskeskuses loodus- Tartu loodusmaja õpetas trükkima korda säärasel moel ja säärase nime festivali eriprogramm „Ahhaa, mine mustreid taaskasutatud materjalist all ette võetud aktsiooni käigus umbes metsa!“. Veeretked ja Ahhaa-külastus pea- ja kaelarättidele, MTÜ Loovretk 330 vaatlust ja üles märgiti umbes olid festivali jooksul ainsad tasulised ja OÜ Loodusgraafika olid koostanud 240 liiki. Kõige rohkem pandi kirja üritused, kõikjal mujal sai kaasa lüüa nuputamis- ja orienteerumismängu linavästrikke, sinikael-parte, kima- tasuta. Toomemäel, Eesti maaülikool uuris lasi ja raudrohtu. Aktsioonis kaasa Kõik nimetatud ja mõned teised tartlaste linnalooduse ja elukeskkon- löönud välismaised harrastusteaduse organisatsioonid ja asutused kandsid na eelistusi, Eesti põllumajandus- edendajad olid pakkunud, et tartlas- oma õlul festivali korraldusraskusi muuseum oli kohale toonud ponid, te algatusest võiks välja kasvada lausa ehk moodsat sõna kasutades kulges kellega sai ka sõita, ja siidikanad, rahvusvaheline BioBlitzi päev. kõik õhinapõhiselt, tavapäraste rahas- MTÜ Majakas tutvustas linnaaiandu- Mõned nopped ka järgmiste päe- tajate toetuseta. Põhieestvedajad olid se võimalusi. vade, 30. juuni kuni 2. juuli prog- TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed. Lausa keskpäevast alates pakuti rammist – festival kestis lausa neli võimalust kaasa lüüa Mini-BioBlitzil, päeva. Teise päeva juhatas sisse Eesti Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |499| 3 Sõnumid – Tartu loodusfestival Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto:

Mathis Bogens selgitab festivali avama tulnud rahvale, kuidas on tehtud tema võidufoto Ämbliku vaade ja vihmavarjuga mees tõid fotovõistlusel võidu

artu loodusfestivali ava- koosseis oli väga soliidne: illust- misel anti kätte ka esimest raator Maria Kooskora, kujundaja korda toimunud fotovõistluse Margot Sakson, loodusemees ja foto- T„Metsik linn“ auhinnad. TÜ loodus- graaf Rein Kuresoo ning loodusfo- muuseum kutsus võistlusega tartlasi tograafid Ingmar Muusikus ja Sven Maili Karus sai noorte seas esikoha märkama loodust linnaruumis ja seda Začek. fotoga „Ämbliku vaade keldri aknast“ fotole jäädvustama. Laste ja noorte fotodest meel- Pilte sai võistlusele üles laadida dis hindajaile enim Maili Karuse veidi üle kuu aja (4. maist 12. juunini), „Ämbliku vaade keldri aknast“, teise Nii noorte kui ka üldklassi võitja said iga fotograaf võis esitada kuni kolm koha sai Christine Valge ning kolman- auhinnaks oma raamitud foto, mis tööd, ning võistluse uudsust ja lühi- dat jagasid Antero Leedu ja Greete on suurformaadis välja trükitud osa- kest aega arvestades polnud osalenud Kangur. Üks Greete foto sai veel ühingus Salibar. fotograafide ja fotode arv, vastavalt 95 Ahhaa teaduskeskuse eriauhinna. Parimaid töid saab vaadata TÜ ja 177, üldse laita. Töid hinnati kahes Üldkategoorias oli esikolmik loodusmuuseumi Facebooki-lehel. kategoorias: kuni 15-aastased noored Mathis Bogens (fotoga „Mees vihma- ja üldarvestus. Hindamiskomisjoni varjuga“), Silja Paavle ja Liina Laas. loodusfestival.ee/Loodusajakiri

4 |500| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

eskkonnaministeerium tea- tas juunis, et ministeeriumi eestvedamisel on valminud visioonidokumentK „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millega Jüriado Toomas Foto: lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises sihis ja selle saavutamise viisides. Dokumendis kirjeldatud poliitika- suunised aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja leevendada kliimamuutusi aastani 2050 energeetika, transpordi, tööstuse, põlluma- janduse ja metsanduse valdkonnas. Tegemist on raamdokumendiga, mille põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse Eestis ostetud uute autode park on üks Euroopa Liidu saastavamaid, sest võimas edaspidi ellu valdkondlike arenguka- auto vajab rohkem kütust vade järgi, mida ajapikku uuendatakse. Kirja pandud poliitikasihid motiveeri- heidet vähendavaid meetmeid, kaha- võimas auto vajab rohkem kütust. vad samu taotlusi järgima ka erasekto- neb koguheide nüüdselt 21 miljonilt Vt dokumenti „Kliimapoliitika rit ja ühiskonda laiemalt. tonnilt aastaks 2050 vaid 65 protsenti põhialused aastani 2050“ võrgupai-

Aastaks 2050 on siht vähendada ja on 14 miljonit tonni CO2-ekvivalenti. gast www.envir.ee/sites/default/files/ Eestis kasvuhoonegaaside heidet ligi Üks võtmekohti energeetika kõrval kliimapoliitika_pohialused_aasta- 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tase- on kindlasti vajadus vähendada Eesti ni_2050.pdf. mega. Sel juhul on Eesti koguheide transpordisektori keskkonnamõju: Keskkonnaministeerium/ aastal 2050 ligi 8 miljonit tonni CO2- Eestis ostetud uute autode park on ekvivalenti. Juhul, kui riiklikult ei võeta üks Euroopa Liidu saastavamaid, sest Loodusajakiri

Inimese ja looduse vahelt Matsalu, Vilsandi ja Karula rahvus- pargist, Nõva, Neeruti ja Smolnitsa maastikukaitsealalt ning Pärnumaa, eemaldatakse tõkkepuud Räpina-Värska ja Tallinna ümbruse MK eemaldab tänavu kait- puhkealalt. se- ja puhkealadelt üle Eesti Neeruti linnamägi, mille juu- seitseteist autodega liiku- rest eemaldati esimene valdas, mistR keelavat tõkkepuud. Nende on koht, mida lähiaastail põhja- asemele paigutatakse kehtivaid lii- likult uuendatakse. Ühtlasi läheb kumispiiranguid selgitavad sildid. Neeruti linnamäe juurest mööda Esimesena eemaldati keskkon- Rasmus JurkatamFoto: / RMK rajatav RMK pika matkatee kol- naminister Marko Pomerantsi osa- mas haru, mis lookleb Lääne- võtul tõkkepuu 16. juunil Neeruti Keskkonnaminister Marko Pomerants Eestist Ida-Virumaale ja peaks linnamäe juures Lääne-Virumaal. võtab maha valta Neeruti linnamäe valmima vabariigi juubeliaastaks. Pomerantsi sõnul aitab see samm juures Rekonstrueerimistööd Neeruti lin- lähendada inimest ja loodust ning namäel algavad praeguste plaanide haakub hästi tänavuse looduskait- kumist keelavaid tõkkepuid. Enne järgi järgmise aasta kevadel ja selle sekuu sõnumiga, mis ärgitas arutle- seda, kui RMK otsustab ülejää- käigus uuendab RMK sealsed sillad, ma, kas Eesti loodus on meile oma nud valtapuud eemaldada, jälgitak- trepid ja Sadulamäele viiva rajalõi- või võõras. „Muidugi oma, ja omale se uute märkide vastuvõttu aasta gu, laiendab parkimistaskuid, vahe- kallist ei kaitse mitte tõkkepuu, jooksul. Tänavu eemaldatakse tõk- tab välja käimlad ja infoviidad ning vaid inimene ise,“ sõnas minister. kepuud külastusobjektide juurest rajab uue varjualuse. Aastakümnete jooksul on loo- Kolga, Muraka ja Piusa koobas- dusesse paigaldatud kümneid lii- tiku looduskaitsealalt, Soomaa, RMK/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |501| 5 Sõnumid Orav / keskkonnaministeeriumOrav - Foto: Kristi Kuusmik Foto:

Keskkonnakäpa auhinnatseremoonia peeti Pärnu loodusmajas 5. juunil Kes said tänavu Keskkonnakäpa?

eskkonnakäpp on auhind, loometööde näituse eest. ja vahetuspeo korraldanud Viljandi mida keskkonnaamet on Tubli tegutseja tiitli said taaska- Vaba Waldorfkooli 9. klassi, Tallinna andnud välja alates 2014. aas- sutusnädala korraldanud Türi põhi- Sikupilli lasteaeda kogukondliku tast.K Sellega tunnustatakse koole, las- kool, bussipaviljoni loodusläheda- taaskasutuspäeva eest, rahvusvahelisi teaedu, õpilasrühmasid, õpetajaid seks muutnud Illuka kooli õpilased õpilaste Läänemere uuringuid juhen- ning mitteformaalse keskkonnahari- Aveli Uustalu ja Adriana Alliku, akt- danud Gedy Siimensoni ja Kersti duse keskusi ja looduskoole tegevuse siooni „Vana paber – uus paber“ tei- Sõgelit ning vabatahtlikult kudekala- eest, mis aitab parandada keskkon- nud Avinurme lasteaed Naerulind, de kaitsele siirdunud Eesti kalastajate nateadlikkust ning kujundada sääst- rohelisi reedeid korraldanud seltsi ja Jüri Nurka. vat arengut toetavaid väärtushinnan- Kadrioru lastemuuseum Miiamilla Rahva lemmikuteks valituist on guid ja hoiakuid. Keskkonnakäppasid ning 40 aastat Saaremaal keskkon- kolm juba teistes kategooriates nime- antakse välja neljas kategoorias: tubli nahoidlikku tegevust organiseerinud tatud: Eesti loodusmuuseum oma väi- tegutseja, õnnelik õppija, tark tarbi- Sirje Azarov. keste teadlaste klubiga, Illuka neiud ja ja kogukonna kaasaja. Välja selgi- Õnnelikeks õppijateks nimetati Aveli Uustalu ja Adriana Alliku ja tatakse ka rahva lemmikud ning või- Narva Soldino gümnaasium (mere- Tallinna Tammetõru lasteaed. Veel malik on saada innuka innovaatori päev), Tallinna Tondi põhikooli 7.m pälvisid sama tunnustuse Tõrva güm- eriauhind. klassi õpilased (paberi- ja papijäät- naasium looduslähedase õppe eest Tänavu tuli hindajail vaagida 82 metest rütmipillid), Kohtla-Järve kõigile ja Mari Liima (näitus „Milleks ettepanekut. Tarkadeks tarbijateks lasteaed Tareke (üritused „Aiamaa“, meile putukad?“). Innukateks inno- peeti sedapuhku Tallinna saksa güm- „Sügise värvid“ ja „Säästke vett“), vaatoriteks valiti Salme põhikoo- naasiumi õpilasi, kes meisterdasid Liana Vihm (Võrukaela õpiõu) ja li õppurid Kristjan Treirat, Karm vanadest koolilaudadest minilauaten- Eesti loodusmuuseum (väikeste tead- Koduvere ja Alex Salong, kes valmis- nise lauad, koduküla puhtaks teinud laste klubi). tasid käbidest briketti. Prillimäe/Salutaguse noori, Tallinna Kogukonna kaasajana tunnustati Võistluse kohta saab lugeda veebi- Tammetõru lasteaeda, kus T-särgid õuesõppeklassi loonud Salme põhi- lehelt www.keskkonnakapp.ee. said vaiba kujul uue elu, ning Tartu kooli huvijuhte Mariliis Lazarevi ja loodusmaja erivajadustega õpilaste Mare Poopuud, tekstiili taaskasutuse Keskkonnaamet/Loodusajakiri

6 |502| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

tipptasemel püsinäitus (151 häält), Viljandimaal Saarepeedi lasteaia rüh- made Mesilased ja Sipelgad õppereisid Elistvere loomaparki (110), Hiiumaal

Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: projekt, millega paranes Nuutri jõe seisund (108), Läänemaal kvalitee- dimärgise „European Charter for Sustainable Tourism“ taotlus Matsalu rahvuspargile (94) ja Ida-Virumaal Narva uue veetöötlusjaama avami- ne, millega jõudis lõpule 12 aasta pikkune linna vee- ja kanalisatsiooni- võrgu uuendamine (75). Pärnumaal kogus Luitemaa rannaniidu hooldu- seks vajaliku hooldustehnika ja loo- Tartumaa Maakonnasipelga sai TÜ loodusmuuseumi uus moodne püsinäitus „Maa. made soetus 78, Saaremaal maakon- Elu. Lugu“. Fotol on meenutus näituse avamisest: edu soovib TÜ rektor Volli Kalm na õpilastele pakutud keskkonna- haridusprogrammid 66, Harjumaal Eesti loodusmuuseumi kogude muut- Hääletajad otsustasid mine digiteerituna üldsusele kätte- saadavaks 53 ning Lääne-Virumaal Arkna mõisa loodus- ja muinsuskait- Maakonnasipelgate saajad sealuse pargi hooldustööd 48 häält. eskkonnainvesteeringute kes- kokku valmis mullu 1443 KIKi kaudu Jõgevamaale läks hääletajate tah- kuse Facebooki-lehel oli tei- rahastatud projekti. tel kaks Maakonnasipelgat, sest nii sel juuninädalal avatud tra- Järvamaal osutus valituks pro- Kiigemetsa kooli uus loodusõppera- ditsioonilineK hääletus, millega selgita- jekt, mille jooksul õppisid Türi kesk- da kui ka Luua metsanduskooli uuen- ti iga maakonna parim mullune KIKi linna lasteaia lapsed jäätmeid sorti- datud metsanduslik õpperada kogu- rahastatud keskkonnaprojekt ehk ma (215 häält), Raplamaal Raikküla sid 47 häält. Põlvamaal tagas 32 häält Maakonnasipelga saaja. mõisapargi hooldustööd (167) ning võidu kümnendale Põlva ökofestiva- Tublid keskkonnaprojektid kogu- Võrumaal Rõuge Suurjärve randa ehi- lile ja Valgamaal 31 häält maakonna sid nädalaga 3344 häält ehk üle 500 tatud püügiplatvorm ja samal suvel keskkonnaprojekte tutvustavale kesk- hääle rohkem kui 2014. aasta hääletu- järve lastud 180 järelkasvatatud haugi konna-aabitsale. sel. Valida sai 75 KIKi rahastatud pro- (152). Tartumaa parimaks tööks arva- jekti vahel, mis valmisid 2015. aastal; ti Tartu ülikooli loodusmuuseumi KIK/Loodusajakiri Tõhus medalisaak Hanoist esti neljaliikmeline võist- Hänni (Tallinna reaalkoo- kond tuli Vietnamis Hanois li 11. klass) 59. koha, mõlemad 17.–24. juulil peetud 27. rah- said hõbemedali. Pronksmedali

vusvaheliseltE bioloogiaolümpiaadilt Sulev Kuuse Foto: pälvisid Anneliis Rea (Pärnu koju kahe hõbe- ja kahe pronks Sütevaka humanitaargümnaasiu- medaliga. mi 12. klass, 108. koht) ja Maris Lahendada tuli neli praktilist Sala (Hugo Treffneri gümnaasiu- tööd (taimede anatoomia ja füsio- mi 12. klass, 118. koht). loogia, loomade anatoomia ja füsio- Maris Sala (vasakult), Anneliis Rea, „Eesti võistkond esines terviku- loogia, biokeemia ja mikrobioloogia Richard Luhtaru ja Kaarel Hänni või na väga edukalt ja saadud kohad ning molekulaarbioloogia valdkon- detud medalitega kinnitavad meie õpilaste võimekust nast) ning kaks mahukat komplek- silma paista ka rahvusvahelises mas- ti teooriaülesandeid. Hanoi riikliku Olümpiaadi võit läks Singapuri. taabis,“ kinnitas Eesti võistkonna ülikooli korraldatud võistlusest võt- Eesti parimana saavutas Richard juhendaja Sulev Kuuse. tis osa 252 õpilast 67 riigist, igast Luhtaru (Miina Härma güm- riigist võis osaleda kuni neli õpilast. naasiumi 9. klass) 57. ja Kaarel TÜ/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |503| 7 Sõnumid Eesti noored

keskkonna- Raimo Pajula Foto: uurijad võitsid Hollandis pronksmedali

ste põhikooli 8. klassi õpilased Martin Leepere ja Rasmus Vendel võit- sidA Hollandis peetud 7. rahvusvahelisel keskkonnauurimistöö- Ess-soo edelapoolsel freesväljaplokil on taimestunud väljasiilude kõrgemad kesk de võistlusel (INESPO) pronks- osad, dreenid on täis vajunud medali. Kokku osales 30. maist 3. juunini Amsterdamis toimunud olümpiaadil 104 keskkonnauuri- Riik korrastab mistööd 49 riigist. Aste põhi- kooli õpilased Rasmus Vendel ja Martin Leepere uurisid prü- endisi turbatootmisalasid gilat asustavaid selgrootuid. eskkonnaminister Marko tega, kes on koostanud aruande Uuringu põhjal vormistatud töö Pomerants allkirjastas juuli „Korrastatavate jääksoode valik“. Seal „Metaanilagukattega Kudjape alul käskkirja, mille järgi on kirjeldatud praegust olukorda ning prügilat asustavate mullaselg- korrastatakseK Euroopa Liidu kaas- antud soovitused, kuidas veerežiimi rootute loomade liigiline mitme- abil 2000 hektaril mahajäetud turba- muuta. Selleks reguleeritakse paisu- kesisus ja arvukus“ valiti Eestit tootmisalasid, mis ei ole looduslikult dega veetaset, külvatakse turbasamb- esindama üleriigilise keskkonna taastunud. laid ning harvendatakse või eemalda- uurimistööde võistluse tulemuste Eestis on pärast kaevandamist takse puurinne. Enamik taastatavaid põhjal. Pronksmedali vääriliseks maha jäetud turbaalasid ehk jääk- alasid asub looduskaitsealadel ja riigi- tunnistatud tööd on juhenda- soid ligikaudu 80, kogupindalaga maal, seetõttu projekti tegevused era- nud õpetajad Ülle Soom ja Maie 9800 hektarit. Tegemist on peamiselt omanikke kuigi palju ei mõjuta. Enne, Meius. pärandiga nõukogude ajast, mil ette- kui veetasemeid tõstetakse, koosta- Alates 2009. aastast pee- võtted lagunesid ning korrastamis takse ja avalikustatakse projektid ja tud üle-eestilist võistlust korral- kohustus jäi riigi kanda. hinnatakse vajaduse korral keskkon- dab Tartu keskkonnahariduskes- Keskkonnaministeeriumi ase- namõju. Selle raames on võimalik kus koostöös haridus- ja teadus kantsleri Ado Lõhmuse sõnul avalda- oma ettepanekuid teha. ministeeriumiga. vad jääksood peale maastike visuaal- Asjaomased tööd jäävad riigi- se rikkumise keskkonnale ka otsest metsa majandamise keskuse (RMK) Tartu keskkonnahariduskeskus negatiivset mõju: mahajäetud turba- hooleks. Tööd looduses on planeeri- / Loodusajakiri kaevandusaladelt eraldub rohkesti tud aastateks 2017–2020 ning kuni süsihappegaasi, pealegi on nad äär- 2023. aastani seiratakse aladel töö miselt tuleohtlikud. Jääksood taastai- tulemuslikkust. Projekti eelarve on mestuvad väga aeglaselt, sest alad on 5,8 miljonit eurot, millest riik eral- kuivendatud ja muutunud veerežiimi dab 4,93 miljonit Euroopa Liidu ühte- Foto: Annika Soom Foto: tõttu ka teistest loodusaladest killus- kuuluvusfondi raha ja RMK panustab tunud. „Isegi 20–30 aastat pärast kae- 15% omafinantseeringuna. vandamise lõppu võib taimestik katta Vt www.envir.ee/et/eesmargid- ainult mõne protsendi jääksoo pin- tegevused/maapou/turvas/jaaksoo- Martin Leepere (paremal) ja nast, mistõttu on inimese sekkumine de-korrastamine. Rasmus Vendel on medalid kaela oluline,“ kinnitas Lõhmus. saanud. Noormeestega koos on Taastatavad alad on valitud välja Keskkonnaministeerium/ fotol juhendaja Ülle Soom koostöös Tallinna ülikooli teadlas- Loodusajakiri

8 |504| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Vabatahtlikud kõndisid metsiste hüvanguks 4500 km estimaa looduse fondi (ELF) eestvõttel peeti 4.–15. juunil Eesti ajaloo suurimad metsise- talgudE Virumaa ja Soomaa rabaserva metsades. Kokku osales 11 talguretkel / ELF Arne Ader Foto: 200 vabatahtlikku nii Eestist kui ka Suurbritanniast, Saksamaalt, Lätist ja Valgevenest; metsiseid ja teisi kanalisi ning nende tegevuse jälgi otsides läbi- ti metsades kokku ligi 4500 km. Metsisetalgutel uuriti läbi märki- misväärne 150 km2 suurune ala, sellest 65 km2 Soomaal ning 85 km2 Virumaal Ohepalu, Agusalu, Tudusoo ja Sirtsi looduskaitsealal või nende piirialadel ning Lahemaa rahvuspar- Talgulistele jagab õpetussõnu Asko Lõhmus gis Laukasoos. Pikk talgupäev algas varahommikuse instruktaaži ja kaar- TÜ teadlased, kes õpetasid metsas elavad. Seda talgute tulemuste põhjal dimaterjali jagamisega. Siis anti igale vajalikke asju märkama ja võimalikult nüüd edasi uurimegi. Näiteks leidsid talgulisele või talguliste paarile teada vähe sealseid asukaid häirima. vabatahtlikud ka 40 murtud kanalist nende päevatöö paik, 40–60 hektarit Vabatahtlikud nägid vahetult 300 ja rüüstatud pesakohta, mis annab metsa või soomaad, ning õhtul koon- kanaliste isendit ja ligi 50 pesakonda, meile väga olulist infot piirkonna dati andmeid ja parandati andmean- kellest 12 oli metsise, 30 laanepüü ja kiskluse kohta,“ lisas Sellis. keete. Talgulised käisid uurimisaladel 4 tedre oma. Lindude tegevuse jälgi Teiste hulgas osales talgutel orga- kaardi järgi ja märkisid GPSi või nuti- leiti aga tuhandeid. Kõige enam leiti nisatsiooni EUcan egiidi all 15 vaba- telefoniga üles kõik metsise ja teiste jälgi kanalistest Tudusoo ümbrusest tahtlikku Suurbritanniast; nad viibisid kanaliste leiukohad. ja Kikepera loendusalalt. Ornitoloog piirkonnas ühtekokku 11 päeva, nen- Koguti ka sulgi, väljaheiteid ja Urmas Sellise sõnul võib öelda, et dest suurema osa metsise jälgi ajades. muud infot, mille abil teadlased saa- metsise eluolu ei ole kiita: märgati 33 Metsisetalgud peeti ELFi, Tartu üli- vad metsise ja teiste kanaliste sei- ilma tibudeta metsisekana, seega on kooli, RMK, Eesti ornitoloogiaühingu sundit nüüd täpsemalt analüüsida. suurem osa metsistest paraku järglas- ja keskkonnaameti koostöös. Lindude ja nende tegevuse jälgede teta. „Oma osa on kisklusel ja maas- leidmisel juhendasid vabatahtlikke tikul, millel metsised pesitsevad ja ELF/Loodusajakiri

Postmargiplokk põlevkivikaevandamise juubeliks õlevkivi tööstuslikku kae- Eesti põlevkivikaevandamise juubelit vandamist alustati Eesti alal tähistaval postimaksevahendil on 15. juunil 1916. Kaks aastat põlevkivilahmakad kombatavad hiljem võttis Eesti vabariik põlev-

P pood.post.ee Allikas: kivi kaevandamise oma hallata. Nii on põlevkivi kaevandamine olnud hendi tiraaž on 20 000, trükkija riikliku tähtsusega küsimus juba on rahvusvaheline postmargitrüki terve sajandi. kompanii Cartor Security Printing, Täpselt põlevkivikaevandami- mille peakorter asub Prantsusmaal. se sajandal aastapäeval, 15. juunil, nimiväärtusega 2,95 eurot. Indrek andis Eesti Post välja margiploki Ilvese kujundatud postimakseva- pood.post.ee/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |505| 9 Kirjandus Foto: Marko Kohv Foto: Foto: Piret PungasKohv Piret Foto:

soode vastu läbi kultuuriloolise prisma – tekkis mul aastaid tagasi, kui Millised on sood töötasin Emajõe-Suursoos. Oma dok- toritöö [18] tarbeks küsitlesin inimesi, paludes neil muu hulgas meenuta- lasteraamatutes? da soodega seotud kirjandusteoseid. Vastustest koorus välja pisut üle saja Tavaliselt käsitletakse soid looduskaitsja, turbatootja või viite. Nüüdseks on mul Eesti autori- loodusnautleja pilgu läbi. Märksa vähem on räägitud soo telt umbes 70 ilukirjandustrükist läbi töötatud, paarkümmend neist võiks dega seotud kultuuripärandist, mis on minu meelest kõige liigitada lastekirjanduse hulka. Selle paeluvam vaatenurk. töö tulemi leiab viidete ja lühikokku- võtetena väikesest, kuid pidevalt täie- Piret Pungas-Kohv teadmisi näiteks õppekäigud ja seal nevast andmebaasist (soo.elfond.ee/ loetud saatetekstid [15] või juturaa- projektist/tegevused/sood-eesti-kul- ldjuhul nähakse nn sootarbi- matud, mis on vanemate, õpetajate tuuriloos). jana täiskasvanuid. Aga kui- või sõprade abiga kätte sattunud. Siin artiklis püüan loetud laste- das on lood lastega, nende Minu teada pole tehtud kokkuvõtet, kirjanduse põhjal üldistada, mida on väikesteÜ inimestega, kes edaspidi kir- kuidas on soid eesti lastekirjanduses (täiskasvanud) kirjanikud soovinud, jutavad Eesti Loodusesse artikleid käsitletud. Selle kirjatüki kaudu püüan- et (nende) lapsed soost teaksid või või langetavad otsuseid, kas ja mil- gi seda tühikut täita. Täiskasvanute mil moel sood tunnetaksid. Kas nen- list sood kaitsta ning mismoodi seda sookirjandust käsitlen pikemalt lähi- del trükistel on mingeid tegevuslikke teha? Kuidas laps sood tundma õpib kuudel ajakirjas Akadeemia. või muid eri- ja ühisjooni? Käsitletud ning millised on tema väärtushinnan- kirjandusteosed on ilmunud vahemi- gud? Vanemate ja koduse õhkkon- Kuidas sood raamatutes on kus 1884 (Fr. R. Kreutzwald, „Eesti na kõrval on laste põhiteabeallikaid minu vaatevälja jõudnud? Tava- rahva ennemuistsed jutud“) kuni kindlasti kooliõpikud [17]. Märksa pärasemast, loodusteaduslikust soo- 2015 (A. Kivirähk, „Oskar ja asjad“). juhuslikumalt täiendavad laste soo- huvist pisut teistsugune huvi – huvi Üldiselt võib öelda, et lastele mõel-

10 |506| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri dud trükiste ilmumine on viimase Päeva ajal ei julgenud sulle küll kolmekümne aasta jooksul sagene- keegi vilbus ehk kurjus kätt kulge nud. Uuritud lastekirjanduse valimi- panna, aga öösi juhtus sulle tihtigi, kus leidub lühilugusid, raamjutustusi, et sind siin ja seal suu peal pinniti ja Pilt: Ott KangilaskiPilt: pärimusi nüüdiskäsitluses ja muidki pilgati. Olid sa suve- või sügiseõhtul lühivorme. kogemata soo ääre juhtunud, siis või- sid sa otsekohe kuulda, kuidas keegi „Ennemuiste .. oli soos palju imet põõsaste vahel eemale läks või lähe- ja iseäralikke asju näha“ [10]. male tuli ja kuidas vesi tal jalgade Ülemöödunud sajandi teisel poo- all vastu patsus. Juhtusid sa talveõh- lel (1851–1900) ilmus lasteraama- tul või keskööl sinnapoole, küll sa siis tuid kõigest 128 nimetust [2] ja aas- nägid, kuidas siin ja seal tulukesed tatel 1901–1917 312 nimetust [3]. tantsisid. Läksid sa neile lähemale, Ennekõike köidavad ärkamisajal siis olid nad nagu maa alla kadunud, ilmunud lasteraamatute seas tähele- aga versta kaugusel tõusid nad jälle panu Friedrich R. Kreutzwaldi „Eesti üles. Juhtusid sa aga öö ajal kesksoo rahva ennemuistsed jutud“ (1866) ja peale, siis sa sealt enam enne kuke Juhan Kunderi „Eesti muinasjutud“ laulu ära ei pääsenud (lk 91). (1884) – mõlemast on kordustrük- Et tegemist on lastele mõeldud jut- ke ilmunud tänini. Mõlema raama- Oskar Lutsu Lauka poistele (1925) on tudega, võib eeldada, et taheti hoida tu algupäraks on autorite kuuldud ja soo eksitaja, etendades nii oma soode lapsi soost eemal, säästes neid tõe- kogutud eesti rahvajutud. Kunderi sõjaeelset „tavapärast rolli“. Eksitajat ei listest ohtudest (eksimisest, õõtsiku- raamatu teise trüki eessõnas kritisee- kehasta sedakorda küll virvatulukesed, tesse või älvestesse vajumisest, räs- rib küll rahvaluuleteadlane Mattias vaid hoopis sookanad [11] tikutest vms) [vt ka 4]. Samas ei kir- J. Eisen Kreutzwaldi lugusid kui jeldata rahvajuttudes sood täpsemalt pigem „Kreutzwaldi enese kui eesti ökoloogilises mõttes – soo on soo. rahva omi“ (lk 5). Raskuskese on tekstides inimeste Kreutzwaldi kogus leidub vähe- tunnetel soo vastu, peamiselt hirmul. malt üks otseselt sooga seotud mui- nasjutt pealkirjaga „Kuuvalgel viht- Mildeberg Piret Pilt: 20. sajandi algusest pärineb päris lejad neitsid“. Lugu pajatab noorme- palju täiskasvanutele mõeldud ja he himust „öö varjul sigivaid saladusi sooga seotud ilukirjandusteoseid, tundma saada“ (lk 22). Eesmärgi saa- kus just sood on käsitletud õudust vutamiseks on Soome targa nõul vaja tekitava keskkonnana. Lastele mõel- soos elava ussikuninga kuldvaagnas- dud sookirjanduse riiul näib aga enne se pista leivapaluke ning seejärel see Eesti iseseisvumist seniloetu põh- ära süüa. jal ikkagi tühjakene. Oskar Lutsu Mõnes teises loos on sood „Kevades“ (1912–1913) elab Joosep vaid korra nimetatud. Näiteks Toots küll Ülesool ning kurdab kuul- „Kullaketrajate“ muinasjutus on väi- sas „Tamasseri raudade“ episoodis: detavalt nõiarohud hangitud ühek- Oh sa juudas, oleks ma tiadnud, et sast soost. köster jaole tuleb, ma oleks soo peale Kunderi kogutud muinaslugudes läinud, nagu Tõnisson käskis. Enamat on soost rohkem juttu, leidub lausa soost siiski juttu ei ole. peatükk „Mis soos sündis“. Paljuski Kirjandusteadlane Jaanika Palm on jutukeste sisu manitsev: kas näi- iseloomustab tolleaegset lastekirjan- teks on soost korjatud midagi keela- dust kui kasvatusvahendit ning see- Aino Perviku loodud sookollike (1986) tut, lapsed soos marjul olles karjunud tõttu olid raamatute kirjutamise taga ei tegelenud küll otsesõnu loodus vms, millele järgneb mõne vaimolen- koolmeistrid või vaimulikud, „kes kaitseprobleemidega, pigem üritas di karistus. Karistaja ilmub patustaja- oma töö tõttu lastega tihedalt lävi- leevendada üksindust ja oma mälu te juurde näiteks mõne looma kujul. sid. Neil inimestel oli sageli aga roh- taastada. See kujund sobib ka soode Vahel on vaimolend ka lihtsalt kiusa- kem tahet kui võimeid kunstiväärtus- kohta: paljud neist on kasulikkuse ja, rõhutades soo ebaturvalisust. Juba liku loominguga tegelemiseks“ [12: ihaluses kuivendatud, ent veerežiimi sissejuhatavas jutus on Kunder võt- 7]. Samuti oli palju tõlkekirjandust. nud kokku selle, kuidas sooga vanasti taastades võib õnnestuda soo esialg Sestap vahest jäid sood lastekirjandu- suhestuti: ne „mina“ taasluua [14] ses tagaplaanile?

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |507| 11 Kirjandus

Märksa „soisemaks“ muutub olukord pärast Vabadussõda, kui soo pakub seikluslikku tegevuspaika.

Näiteks Oskar Lutsu raamat „Lauka Pilt: Valter Edgar poiste ootamatu teekond“ (esmatrükk 1925) [11]. Lauka poistele on soo eksitaja, etendades oma „tavapärast rolli“, kuid eksitajat ei kehasta sedakorda virvatulukesed, vaid hoopis sookanad: Nii olime sel päeval teinud juba kaks rumalust: esiteks see ülemeelik sõit järvel, teiseks see võidujooks soo- kanadega. [---] Tiirlesime soos, mitte kui sookanad, vaid kui p e a t a kanad, pöördusime mõne aja pärast tuldud teed tagasi, siis jälle tagasi, sinna-tänna, risti ja põigiti, kuid soost välja ei saanud. Päike hakkas loojene- ma, hirm tõusis. Poisid said soost siiski välja ning veel mõne seikluse järel ikka koju tagasi. Sood tegevuskohana on oma loo- mingus korduvalt kasutanud ka Võrumaalt pärit kirjanik Juhan Jaik. Edgar Valteri üdinisti toredad pokud (1994) saabuvad meie juurde madalsoost Üks lugu tema 1924. aastal ilmunud [24], sellal kui üldiselt on lasteteostes tegevuspaigaks pigem raba. Eestist on leitud kogumikus „Võrumaa jutud“ räägib umbes 70 liiki tarnu, ent pokusid ehk mättaid tekitavad peamiselt vaid neli liiki: Laanemehest, kes Karulaane metsa- kõige sagedamini mätastarn (Carex cespitosa), aga ka eristarn (C. appro-pinquata), vahi ja erakuna läheb lõpuks naist pööristarn (C. paniculata) ja luhttarn (C. elata). Need liigid eelistavad kasvukohana otsima. Lugu lõpeb õnnetult: naist lodumetsi, madalsoid, niiskeid niite [20] taga ajades mees komistab ning vigas- tab ennast, mistõttu külmub surnuks. Igatahes tajub lugeja siin päris hästi seda soo „õudsust“, mis üldiselt oli Pilt: Triinu Triinu SarvPilt: iseloomulik möödunud sajandi teisele kümnendile (vrdl O. Lutsu jutustuse- ga „Soo“). Näiteks alustab Jaik olusti- ku sissejuhatusena Laanemehe eluko- ha kirjeldust nii: Kole on too koht talvel. Pikk raba- riba on ühelpool, kus kasvavad vaid jänniskased ja männimütsakad, mille vahel ohtrasti sookikkaid ja jõh- vikmarjavarsi, mis aga mattunud lumme sügavasse. Tolle sooriba kõr- val on mets, tühi ja koletu, elutu, et Omal ajal hoiatasid lastejutud soo ohtude eest, nüüd õpetavad sookollid märka jänesedki ei julge asuda sinna ja kar- ma ja tajuma soo väärtusi. Pildil puhkavad sookollipoiss Modris ja sookollitüdruk davad soode-vahelise metsa õudust. Kalli (2010) reisist mööda Lõuna-Eesti soid [16] [---] Aga laanemaja kohal ühendu- vad luhaniit ja rabasoo – sääl kohal ei lahutand neid mets. Ning sellepä- gata on alati raske ning kahelt poolt Tosin aastat hiljem, 1934. aastal, rast valitseb sääl lumituisk järelejät- vaatleb külmalt mets, nii külmalt, et on Juhan Jaigi sulest ilmunud lastele matult, on alatine tuuletõmb sääl, kohates seda pilku hakkab värisema mõeldud kogumik „Hädastvere poiste mis toob kaasa uimastavat soomürki süda sees ja koledus tõmbab küünte- ninamees“. Jutus „Kuidas Nupu-Juku ja jõe poolt niisket veekülma, et hin- ga üle selja (lk 135). ajas vargad kõigi pühapäevariietega

12 |508| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Raba sohu“ [7] peategelane just peal- põllutöö ja pudulojuste eest hoolitse- Eesti autorite loodud lastejutustusi, kirja järgi tegutseski. Siiski on soo mise kõrval puudutas turbarabas töö- mis seostuvad sooga, leidnud õige vaid sihtkohana ära toodud. tamine väiksemat hulka inimesi või vähe. Küll leidub üksjagu muid loo- Samast aastast pärineb Juhan ei pakkunud see kirjanikele piisavalt duskirjeldusi ning metsarahva eluolu Jaigilt veel seiklusjutt „Juudasoo“ [6], inspiratsiooni. kajastusi; hoogsamalt hakkab ilmuma kus soole on viidatud enam, kuid siis- Mõned aastad hiljem ilmunud ka tõlkekirjandust. Küllap ei tihatud ki vaid läbikäiguteena, kuhu poisid, jutustuses „Suuskadel Vallastesse“ pärast sõda tegevusliiniga väga sohu Andi ja Joosi, satuvad: (1932) tuletab Jüri Parijõgi noorte- minna või lapsigi raamatute vahen- .. rööbiti sellele teele jookseb teine le meelde, et enne soole minemist dusel sinna saata, sest peljati met- tee, ning kui otsejoones minna sel- on hea kompassiga tõsisemat tutvust savendi ja looduskooslusena tundus lele üle harvapuise soo, siis kodu- teha. Parijõe matkamälestuste raama- soo väheväärtuslik. Siiski on näiteks viivad teeharud jõuavad varsti jalge tus „Alutaguse metsades“ (1937) on 1958. aastal kordustrükina ilmunud alla. Sammumine üle samblase raba palju juttu ka soodest. Näiteks on ta juba viidatud Jüri Parijõe jutud ning pole aga mingi raske töö ning seepä- kirjeldanud elu metsatalus Oonurme 1976. aastal Andres Saali „Vambola“ , rast otsustati läbistada soo otsejoones lähedal: kust lugeja leiab Soontaga salatee kir- kuni järgmise sihiteeni. Kevadel suri siin metsatalus vana- jelduse. Soost leidsid poisid musta sooku- ema, [---] siis oli surnu väljatoomi- 1974. aastal näevad trükival- re pesa, milles olid munad (jutust ei sega häda küll, ei pääsenud välja gust Harri Jõgisalu kunstmuisten- selgu, kas tegemist oli must-toone- reega ega vankriga. Paiguti kanti kirs- did kogumikus „Nõiutud allikas“ [8], kure või sookurega: must-toonekurg tu õlgadel, paiguti veeti kahe hobuse mis mõistu toetab juba ühiskonnas ei tee pesa maapinnale, kuid sooku- vahel köitel. [---] Üleni poristena jõuti laiemalt kandepinda leidma hakkavat rel on ainult hoosuled musta värvi). viimaks tee äärde külasse välja. Siis soodesõda. Ilmekas näide soo tähen- Lapsed pesa lähedale ei läinud, mis mindi tagasi koju pühapäevariideid dusväljast on lugu „Laukasoo viima- andis õpetliku viite, kuidas metsloo- tooma, senistega oli võimatu ennast ne vemp“: made ja lindudega ümber käia. kiriku juures näidata (lk 138). Inimestel oli soo vastu vana Nii õpetlikke kui ka muid lugusid vimm – tema vempude pärast. jõudis enne teist maailmasõda las- Pärast teist maailmasõda ilmusid Suvistel soojadel õhtutel võttis soo tele kirjutada Kunda lähedalt pärit tegelastena raamatutesse pioneerid. kätte ja mässis külad külma udusse; Jüri Parijõgi. Kogumikus „[T]semen- Soodega seotud seikluslikkus jätkus [---] vahel eksitas marjulised ära, nii divabrik“ (1926) [13] on ühe eriilme- läbi nõukogudeaegse ideoloogili- et need oma raskete korvidega nõrke- lisema loona jutustus „Tööl“ (e-raa- se prisma. Heino Väli on kirjutanud miseni laugaste ja mätaste vahel sum- matus lk 12–16), kus kaheksa-aastane seiklusjutu „Rajad soos“ (1962) [25], pasid. [---] Tulu, mida suur soolah- peategelane tahab minna turbapätsi- kus pioneerid satuvad maastikumän- makas kehva heina, turbapätside ja de laadimisega turbasohu raha tee- gu käigus sohu ja avastavad raba- marjade näol andis, ei peetud nimeta- nima. Ehkki sohu tööle võeti alates saarelt vastupanuliikumise esindajad. misväärsekski. [---] Lõid siis Sookurgu kümnendast eluaastast, pettis ta end Loost ei puudu ka loodusteaduslik ja Ülesoo mehed käed kokku, et lase- ema loal pisut vanemaks: rõhuasetus: üks pioneeridest, Peeter, vad soo kuivaks ja parandavad maa Ühe lao juures pidas sootaat kinni, on loodushuviline, kes rõõmustab ära. [---] Pärast seda, kui soo kui- kõik panid leivakotid ja märsid sinna pikalehise huulheina (Drosera ang- vaks lasti, hakkas külas imelikke asju maha. Seal oli terve väli turbamät- lica) leidmise üle. Pärast pingelist juhtuma. [---] Jõgi Ülesoo all jäi nii taid, justkui telliskivid. Ja mättahun- võitlust pioneeride ning rabasaarel veevaeseks, et vaevalt nirises. Kalad nikud olid suured ja väikesed. Nüüd redutajate vahel, abiväe saabumist ja kadusid ja vähjad puhusid tagurpidi tean küll, aga enne mõtlesin, et on muudelegi saladustele jälile jõudmist, minema. Sookurgu allikas [---] muu- niisukesed mättad nagu karjamaalgi. liiguvad vaprad pioneerid laagrisse: tus mudaseks ja lõpus kuivas hoopis. Reedu Artur ütles: «Nüüd siin hak- Ja jälle on ümberringi lage soo. [---] Seda viimast vempu polnud soost kame laduma, siis peale keskhommi- Sulab silmapiiriga kokku Partisanide keegi osanud ette arvata“ (lk 33–34). kut läheme kanavi taha ja hakkame saar, jääb maha suur kuusk, selja Nagu rahvapärimuseski on kir- lattu panema.» taha jääb Kolme Männi mägi. [---] janike loodud kunstmuinasjuttudes Mina küsisin: «Mis see kanav on?» On tuuletu ja palav ja soo on sama ning muistendites määratletud soo Tema ütles, et see on lai kraav, kust ebasõbralik, kui oli nende minnes. roll tegevuspaigana ja sealsete vai- mehed mättaid välja viskavad (lk 13). Kuid pioneeride nägudes, silmades ja molendite võluvõim mõjutab kuida- Loo teema torkab silma, kuna nii rühis on midagi uut, sellist, mida seda gi inimeste eluolu. Lastekirjanduses lastejuttude kui täiskasvanutele mõel- teed esmakordselt sammudes neis pol- on peamiselt ära kasutatud soo eksi- dud ilukirjanduse hulgas võib turbaga nud – nad on mehistunud (lk 121). tamisvõimet, andes lugudele juurde seotud tegevustikku otsida taga lausa Ajavahemikust 1940–1970 olen nii seikluslikkust, mis lõpeb ikka hästi tikutulega. Võimalik, et tavapärase ideoloogiliselt „laetud“ kui ka muid ning lootusega, et lugeja on mõnegi

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |509| 13 Kirjandus

pedagoogilise iva endale kõrva taha samuti kogu perega rappa jõhvikaid pannud. korjama: Muu hulgas hakkas silma, et enne Piia, Miina ja Liisa olid samuti soodega seotud paradigma muutust vakka, sest rabavaikus meeldis nei- 1980. aastatel ei ole laste jaoks sood Mildeberg Piret Pilt: legi – see tekitas isemoodi tunde ja tegevuspaigana üles leidnud naiskir- meenutas natukene kirikuskäimist. janikud. Samuti on kirjanikud sohu Sügisene rabamets ongi nagu kirik, eksitanud pigem poisse. Vahest, hea mõtles Miina endamisi, tema vaiku- lugeja, meenub, et äkki kuskil ikka on ses oli peidus täiesti eriskummali- mõne tüdruku pilgu läbi antud mar- ne võimas ja suursugune tunne, mis jakorjamise kirjeldus või põgenemine tegi mõtisklemise palju lihtsamaks kellegi-millegi eest? (lk 117). Edgar Valter saatis soodesse tegut- „Paljude inimpõlvede jooksul sema pokud (1994) [24], kes on hoo- tehtu tulemusena on jäädavalt pis omaette olendid ja erilised just möödas aeg, mil soos nähti vaid sellepoolest, et nende kaudu saab elu- hirmuäratavat märga maad, kus Onu Nohu (2015) tegevus peegeldab keskkonnana tavapäratult tähelepa- uitavad sookollid“ [23]. Alates 1980. ajaloolist muutust inimeste suhtumises nu osaliseks hoopis madalsoo har- aastatest ei ole märja maa hirmu- soosse. Esmalt külvab see soos elutsev jumuspärase kõrgsoo ehk raba kõr- äratavust ilukirjanduse kaudu lastele tegelane kahjurõõmsalt inimeste hulka val [20]. Liiga kuivaks muutunud suurt enam demonstreeritud (v.a näi- „batsille“, pärast aga mõtleb ümber ja elupaik pani pokudel nimelt tal- teks Herta Laipaiga kunstmuinasju- korjab neile hoopis jõhvikaid tervise laalused sügelema ning sundis otsi- tud kogumikus „Maarjakask“, 1984). turgutuseks [1] ma uut niiskemat kodu. Metsatalus Sooga seotud lastekirjandust antakse leiavad pokud endale sõbrad: vana- aga välja üha hoogsamalt. mees Puuko, kass Sooru ja koer Eku. Pöördeliselt on muutunud raamatu Aga inimene see mehike ei olnud. See Peale „Pokuraamatu“ on ilmunud veel tegelaste ja soode suhe ning sookolli oli sookoll. Tal oli kollisüda sees ja „Pokuaabits“ (2002) ja „Pokulood“ või soovaimu tegelaskuju. Sookollide kollimõtted peas. (2004). Pokude eluolu ei kajasta üks- õpetlikkus on alles, kuid soo staa- Aino Perviku loodud sookollike nes raamatud, seda saab uudistama tus on muutunud. Kuni soodesõjani ei tegelenud küll looduskaitseprob- minna koguni Pokumaale. oli soo olnud vaenulik keskkond, mis leemidega, vaid püüdis pigem võitu 2010. aastal lisandusid sookol- tekitas sekeldusi ja kuhu satuti koge- saada üksindusest. Kui seda käsitle- lide kirjanduslikku perre sookolli- mata või vastutahtsi. Nüüd minnakse da metafoorina, haakub temagi täna- tüdruk Kalli ja Lätist pärit sookolli- sinna aga hea meelega, raamatutege- päevase soo-ideoloogiaga: soosse ei poiss Modris [16], kes raamjutustu- lased peavad soost lugu; soo kosu- saa suhtuda hoolimatult, muidu on se lugudes tiirutavad punutud rei- tab nii vaimset kui ka füüsilist tervist. kuri karjas. simati ja hanevitsast juhtpuldi abil Vaimolendite kaudu on nüüd antud Isemoodi sookoll ilmutab ennast Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti soodes. loodushoidlikule mõtteviisile kehand, Jaanus Vaiksoo raamatus „Soovaimu Reisi käigus jagavad nad üksteise- mis võiks ehk lapseliku mõttemaail- lood“ (2003) [22]: le soodega seotud pärimuslugusid, maga kokku sobida. Sookoll annab Vanad Eesti rahvapärimused rää- põimituna loodusteaduslike kirjel- soo olemust edasi otsekui soo enese givad soovaimust, pika halli habeme- dustega soost. pilgu läbi, mitte välise vaatleja kaudu. ga taadist, kellel jalas hiiglasuured Reisisell on ka Lotte, kelle looja on Esimene „tänapäevane“ sookoll – kasetohust viisud, mille abil soos jul- Andrus Kivirähk. Teel Lõunamaale ja mu enda lapsepõlvest meeles kui gesti üle laugaste ja älveste võib astu- põikas Lotte oma sõpradega soost esimene mälestus soode ja ilukirjan- da. Soovaim on meie soode ja rabade läbi, aidates sealt muu hulgas jalanõu- duse vahel – on nimitegelane Aino kaitsja. sid korjata [9]. Ei teagi, mitu kummi- Perviku raamatus „Sookoll ja sisalik“ Jaanus Vaiksoo on kirjutanud kut või ketsi tegelikult on sohu jää- (1986) [14]: ka raamatu „Neli hommikut ja üks nud, kuid kindlasti on viimastel aasta- Mööda õõtsuvat sood ja lagedat õhtu“(2000) [21], milles pere läheb tel sealt leitud nn Hiina laternaid, mis raba uitas üks muretu olend. Rebasest „Suvehommiku“ jutus matkale-jõhvi- on ühtaegu nii tuleohtlikud kui ka veidike vähem, siilist ivake suurem. kale; seal on samuti isa suu läbi paja- prügistajad. Seega on vast sobilikum Ümariku keha küljes lühikesed käed tus soovaimust olemas. piirduda näiteks küünalde põletami- ja tillukesed jalad. Peas laiad lame- Marjule viib oma tegelased ja nen- sega eesti kultuuriruumile omasemal dad kõrvad ja suured tumedad sil- dega koos ka lugeja Eve Hele Sits: moel ja ka oma jalanõud võimaluse mad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis kogumikus „Saiasoo lood“ (2014) [19] korral ikka ise kokku korjata – sool ja jalgade peal püsti kui pisike inimene. on tegelasteks kolmikud, kes lähevad Lottel ka kergem.

14 |510| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 11. Luts, Oskar 1925. Lauka poiste ootamatu Andrus Kivirähk on võtnud soo sohu leidnud ka tüdrukud, sood ei teekond. Noor-Eesti Kirjastus. appi koguni selleks, et turgutada laste kuulu pelgalt poiste tegevusamp 12. Palm, Jaanika 2005. Eesti lastekirjanduse toitumisharjumusi. Raamatus „Oskar luaasse nagu enne teist maailma- kriitika ja teoreetiline mõte aastail 1900– ja asjad“ annab ta väiksele lugejale sõda. Kuivendatud soid või turba 1917. – Palm, Jaanika jt (toim). Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse toimetised hea vihje: maardlaid ei ole ilukirjanduslikus trü- nr 2. Puffet Invest OÜ, Tallinn: 6–35. Näiteks hernesupp polnud muud kisõnas aga endiselt kuigivõrd mai- 13. Parijõgi, Jüri 1926. Tööl. – Parijõgi, kui ühtlane roheline plöga, selle söömi- nitud. Täiskasvanutele mõeldud trü- Jüri. [T]semendivabrik. Loodus, Tartu. ne tuli endale vägisi põnevaks mõelda. kistega võrreldes ei kasutata sood ka Digiteeritud 2012. aastal Tartu linnaraa- matukogus e-raamatuna (http://www. Nii kujutaski Oskar hernesuppi süües eriti metafoorina. digar.ee/arhiiv/et/raamatud/17079). alati ette, et tema ees taldrikus mulk- Nagu näidetestki paistis, on oluli- 14. Pervik, Aino 1986. Sookoll ja sisalik. Eesti sub sügav mädasoo. See tuli lusika abil sed vahendajad inimese ja soo vahel Raamat, Tallinn. tühjendada, et jõuda jälile soo põhjas mitmesugused vaimolendid. Otseselt 15. Pungas, Piret 2011. Puust giididega soo- lebavale aardele. Lisaks paljastuvad rahvajuttudes on nende n-ö liigiline matkal. – Eesti Loodus (10): 552−557. 16. Pungas, Piret; Èekstere, Indra; Detkova, pärast soo ärasöömist laukasse uppu- mitmekesisus viimase saja aasta jook- Kristîne 2010. Kalli ja Modrise soorännu- nute luukered ja ähmi täis sookollid, sul vähenenud [17], ent seda põne- lood. Paar OÜ, Tartu. kui kodune roheline muda ühtäkki vamaid olevusi kohtab nüüd ilukir- 17. Pungas, Piret; Printsmann, Anu 2010. Soo nende ümbert kaob (lk 5). janduses. rollid ja sookollid. – Kalmre, Eda (toim). Tulnukad ja internetilapsed. Uurimusi Pigem juhuslikult on mulle silma Arvan, et lähitulevikus annab vir- laste- ja noortekultuurist. (Tänapäeva jäänud lasteajakirjades ilmunu. tuaalreaalsus lastekirjandusele ja ka folkloorist; 8.) EKM Teaduskirjastus, Näiteks 2010. aastal on Tähekeses õppematerjalide sootuks uue dimen- Tartu: 257−280. avaldatud Aapo Ilvese lühijutt soo- siooni. Kui Pokémonid saavad juba 18. Pungas-Kohv, Piret 2015. Between mai- ntaining and sustaining heritage in koll Maiast, kelle kallal noriti rohe- praegu lapsed otsekui võluväel arvu- landscape: The examples of Estonian lise naha pärast [5]. Kui Maia oli ti tagant õue, siis eestipärane sookoll mires and village swings. Dissertationes laukapõhjast klassi tirinud surnud või metsavaim võiks nad oma lugu- Geographicae Universitatis Tartuensis 58, printsessi, jäeti kollitüdruku kiusami- de ja (turvaliste!) seikluste kaudu ju Tartu Ülikooli Kirjastus. http://dspace. ut.ee/handle/10062/46277. ne järele ning hoopis teadlased tulid suisa sohu meelitada – nagu virvatu- 19. Sits, Eve Hele 2014. Saiasoo lood. Argo, seda muinasaegset haruldust uurima. lukesed omal ajal, lihtsalt heatahtli- Tallinn. Seevastu 2015. aastal ilmnes, et kuna- kul moel. 20. Toom, Mare; Liira, Jaan; Kull, Thea 2016. gi pigem halltõvele omaseks piirkon- Tarnad. – Eesti elurikkus 2. Tartu. 1. Ahwazian, Merilin 2015. Onu Nohu. – 21. Vaiksoo, Jaanus 2000. Neli hommikut ja naks peetud soo on tänapäeval hoo- Täheke 11. üks õhtu. Avita, Tartu. pis onu Nohu kodu [1]. 2. Annus, Epp 1993. Eestikeelne raamat 22. Vaiksoo, Jaanus 2003. Soovaimu lood. 1901–1917. I Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Jahimees, Tallinn. Milline on soo lugemist armasta- Raamatukogu, Tallinn. 23. Valk, Uno 1988. Eesti sood. Valgus, 3. Annus, Epp 1995. Eestikeelne raamat Tallinn: 5. va lapse silmis tänapäeval? Oleneb 1851–1900. I. Eesti Teaduste Akadeemia 24. Valter, Edgar 1994. Pokuraamat; 2002 muidugi lapsest, aga ilukirjandus on Raamatukogu, Tallinn. Pokuaabits; 2004 Pokulood. viimastel aastakümnetel toetanud 4. Hiiemäe, Mall 1988. Sood eesti rahvapä- 25. Väli, Heino 1962. Rajad soos. Eesti Riiklik laste sootunnetuse teket. Isegi kui rimuses. – Valk, Uno (koost). Eesti sood. Kirjastus, Tallinn. põnnid oma jalga päriselt veel selle- Valgus, Tallinn: 221–223. 5. Ilves, Aapo 2010. Sookoll Maia. – Täheke 4. Piret Pungas-Kohv (1979) on geograaf; le märjale maale tõstnud ei olegi. Kui 6. Jaik, Juhan 1934. Juudasoo. Tartu. töötab Eestimaa looduse fondis projekti laps ise veel lugeda ei oska, on lootus 7. Jaik, Juhan 1934. Kuidas Nupu-Juku ajas “Soode kaitse ja taastamine” keskkonna- muidugi (vana)vanemate peal. vargad kõigi pühapäevariietega rappa. – teadlikkuse spetsialistina. Aastakümnetega on soo muutu- Jaik, Juhan. Hädastvere poiste ninamees. Noor-Eesti, Tartu. Artikli koostamist on toetanud Eesti nud tekstides sõbralikumaks ja lausa 8. Jõgisalu, Harri 1974. Laukasoo viimane maa looduse fondi projekt „Soode eriliseks. Samuti on soo pildil marja- vemp. – Jõgisalu, Harri. Nõiutud allikas. Eesti Raamat, Tallinn: 33–34. kaitse ja taastamine“ (LIFE14 NAT/ de korjamise kaudu. Lasteraamatud EE/000126), mida rahastab Euroopa teevad lugeja tuttavaks soos elava- 9. Kivirähk, Andrus 2012. Lotte reis lõuna- maale. Eesti Joonisfilm. Komisjoni LIFE-programm ning kesk- te taime- või loomaliikidega, näi- 10. Kunder, Juhan 1924 [1884] Eesti mui- konnainvesteeringute keskus; projek- teks jõhvika, rästiku ja sookurega. nasjutud. Eesti Kirjanduse Seltsi Kooli ti partnerid on Tartu ülikool ja MTÜ Nüüdseks on lasteraamatutes tee kirjandusetoimkonna kirjastus, Tartu. Arheovisioon.

ea lugeja, kui seda artiklit lugedes meenub mõni raamat, mida siin nimetatud ei ole, olen tänulik enda e-postkastist ([email protected]) nende kohta teateid leides. Teretulnud on ka vihjed muu sooga seotud loometegevuse kohta. Tasapisi lisanduvad viited andmebaasi soo.elfond.ee, pakkudes loodetavasti tuge loodusaineteH õpetamisel ning noorte lugemuse mitmekesistamisel.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |511| 15 Keskkonnakaitse

muldadest lenduva CO2 hulga kohta on andmed väga ebamäärased. Kahes eel- nimetatud aruandes erinevad need näi- tajad kohati isegi mitu korda. Kuivenduse mõju ulatuse hinnangute poolest on pilt samuti ebasel- ge. Eesti ametliku kasvuhoonegaaside aruandega [6] võrreldes on Joosten jt [3] hinnanud kuivendatud turbaalade kogupindala üle kahe korra suuremaks Sood (vastavalt 300 000 ja 631 000 ha). See kui süsiniku sidujad suurem arv ühtib ka Paali ja Leibaku [9] antud hinnanguga soode hävimi- Jüri-Ott Salm, Ain Kull dadelt Eestis süsihappegaasiga õhku se kohta. Paal ja Leibak on võtnud ligi 0,3 mln tonni süsinikku aastas aluseks Laasimeri hinnangu aastast -1 estis on soid vähemalt (CO2-C a ), Joosten jt [3] on aga hin- 1965, kui soode pindalana oli kirjas 227 000 ha ehk 5% meie mais- nanud selle hulga koguni seitse korda 642 200 ha. -1 maapindalast [9]. Kõiki tur- suuremaks: 2,2 mln tonni CO2-C a . baalasidE kokku on Eestis aga viimatis- Kummagi koguse puhul pole veel Kui kaugele ulatub kuivendusk- te hinnangute järgi üle miljoni hekta- arvestatud meilt kaevandatud aian- raavi mõju? Joosten jt [3] on mää- ri, täpsemalt 1 009 101 ha ehk 22,3% dusturbast lenduvat süsihappegaasi ratlenud kuivenduse mõju ulatuseks -1 maismaapindalast [7, 8] (praeguseks (0,2 mln t CO2-C a ) ja turba põleta- 200 m kuivenduskraavist ja kasuta- võib see arv olla küll juba väiksem). misel tekkivat heidet. nud kogu mõjutatud ala kohta ühte

Seega on kõigist turbaaladest vaid Nimetatud kaks arvu erinevad nii CO2 emissioonitegurit, s.t näitajat, kui

viiendik (22,5%) sood ehk sellised alad, suuresti kahel põhjusel. Esiteks lahk- palju lendub CO2 pindalaühiku kohta. kus turvast juurde kasvab. nevad hinnangud selle poolest, kui Tartu ülikooli uuring [4] on aga selgi-

Enamik turbaalasid on soostu- palju mingi looduskooslus CO2 õhku tanud, et ei süsihappegaasi ega metaa- vad rohumaad ja metsad, soometsad, saadab. Kasutatakse nii valitsusteva- ni heide ole kogu kuivendusest mõju- kõdusood, kaevandused ja neist mõju- helise kliimamuutuste uuringurüh- tatud vööndis ühetaoline. tatud alad [9]. Sellistel aladel on tur- ma (IPCC, Intergovernmental Panel 2012.–2016. aastal mõõdeti, kui- bakiht väga õhuke või laguneb (mine- on Climate Change) pakutud hinnan- das kuivenduskraavide lähedus täp- raliseerub) seal rohkem turvast, kui guid, mis kehtivad kogu kliimavöötme semalt soopinnasest õhku lenduvat tekib. Lagunevast turbast lendub süsi- kohta, kui ka Eesti ja naaberriikide tea- süsihappegaasivoogu mõjutab ja kui nik õhku põhiliselt süsihappegaasina dusuuringute tulemusi, mis võtavad kaugele kuivenduse mõju soos ulatub

(CO2), ent olulisel määral lendub seda arvesse kohalikke eripärasid. Teiseks (◊ 1). Võib ju arvata, et mida lähemal

ka metaanina (CH4) ja kandub süsini- erinevad hinnangud selle kohta, kui kraavile, seda tugevamini on pinnas

kurikaste orgaaniliste ühenditena ära ulatuslikul alal kuivendus CO2 lendu- kuivendatud, seda hoogsamalt turvas veega. Rikutud või hävinud sood ei mist suurendab. laguneb ja seda rohkem vabaneb süsi- talleta enam süsinikku, vaid vastuoksa, happegaasi. viivad seda varem ladestunud turbast Ilmnes, et kõige atmosfääri juurde. Ligi 90% gaasist lendub taimede tugevama kuiven- Võrreldes eelmise sajandi keskel kasvuperioodil, maist oktoobrini. dusega rabatüübis, Laasimeri [5] kogutud andmestiku- mis paikneb frees ga, selgub, et soode pindala on viima- turbavälja ääres, kus se 60 aasta jooksul vähenenud 2,7–2,8 Tõde on tõenäoliselt kusagil vahe- on topetkraavitus, mõjutab kuiven- korda [9]. Samavõrra on vähenenud peal. Selle selgitamine oleneb sellest, duskraav gaasivooge väga tugevasti ka üks Eesti soode olulisi ökosüstee- kui täpsed andmed suudetakse Eesti veel vähemalt 40 m kaugusel ja mõõ- mi teenuseid – nende võime siduda ja kohta hankida. dukalt veel 100 m kaugusel kraavist, talletada süsinikku. Kuivenduse tõttu Eesti riiklikul aruandlusel on aren- misjärel mõju sumbub. eritavad Eesti turbaalad kokkuvõttes guruumi veel palju: kasutatakse põhi- Ka metsanduslikult kuivendatud praegu rohkem süsinikku, kui suuda- liselt IPCC või Rootsi riigi aruanne- rabades on kraavi mõju endiselt oluli- vad siduda [11]. tes antud näitajaid, meie oludele vas- ne 40 m kaugusel, kuid mõju kaob hil- tavaid mõõtmistulemusi rakendatakse jemalt 190 m kaugusel kraavist. Kui palju süsihappegaasi meie soo- üksnes turbakaevandamisalade kohta Piirdekraaviga rabad erinevad süsi- dest lendub? -1 -1 Eesti kasvuhoonegaasi- (1,7 t CO2-C ha a ) [vt 10]. Näiteks happegaasi voo poolest omavahel suu- de aruande [6] järgi lendub turvasmul- põllumajandus- ja metsamaa turvas- resti: piirdekraavid on eri sügavuse-

16 |512| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Pimekambrimeetodiga mõõdetakse soopinnalt lenduvaid gaase väga lihtsal

Foto: Ain Kull Foto: põhimõttel: maapinnale asetatakse pealt kinnine anum (kamber) ja mõõdetakse, kuidas muutub ühe tunni jooksul gaa side osahulk anuma õhus. Et välisõhk anumasse ei pääseks, paigutatakse anum maapinda kinnitatud plastrõngale ja õhukindla ühenduse tagab veesoon rõnga ja anuma vahel. Anumat nimeta takse pimekambriks, kuna see on läbi paistmatu ja valgus sisse ei pääse. Nii ei saa anuma alla jäänud taimed fotosün teesida ning süsihappegaasi siduda. Seega saab pimekambrimeetodiga küll eri alasid ja aegu võrrelda (kus ja kunas lendub mingit gaasi rohkem või vähem), kuid ei saa teada süsinikubilanssi. Selleks et kaasata arvestusse ka fotosüntees ja

CO2 sidumine, kasutatakse teisi, läbipaist vaid kambreid ga, lõigates läbi eri veekihte pindmi- tohi aga unustada, et ilma kindla tead- tugeva kuivenduse (nt freesturbaväl- sest äravoolust ülemise põhjaveekihi- miseta tuleb lähtuda ettevaatuspõhi- jadega piirnevates soodes kraavi lähe- ni; kraav võib paikneda kas raba ser- mõttest ja karta pigem halvimat. dal) ja kuiva suve korral võib vahetult vas sügavas rabamullas või rabamulla kraavi kaldal kuivus hakata lagunemist ja siirdesoomulla üleminekuvööndis, Süsihappegaasi voog muutub palju isegi pärssima. mis samuti mõjutab turba erisuguse ka aastaajati. Ligi 90% gaasist len- koostise tõttu lagunemiskiirust. dub taimede kasvuperioodil, maist Metaani eritavad eeskätt hapnikuvae- Mõõdetud süsihappegaasivoog oktoobrini. Rabade ja siirdesoode näi- ses (anaeroobses) keskkonnas orgaa- osutus sellegi kraavituse tüübi puhul tel iseloomustab aastaajalisi muutu- nilist ainet lagundavad mikroorganis- suurimaks just kraaviäärsel alal, ala- si joonis 2. Kõige rohkem varieerub mid. Metaani teket soodustabki hap- nes kraavist kauguse suurenedes üht- CO2-voog suve alguses (juunis, siir- nikuvaegus, kergesti laguneva orgaa- laselt ja stabiliseerus looduslikul tase- desoodes ka mais), sest sel ajal eri- nilise aine rohkus, aga ka mõõdukalt mel hiljemalt 440 m kaugusel, ent neb pinnase veetase nii aastati, soode kõrge temperatuur. oli 190 m kaugusel veel looduslikust vahel kui ka sama soo piires kõige roh- Metaani teke on soodes ajaliselt ja rabadele iseloomulikust tasemest sel- kem, samuti soojenevad eri alad keva- ruumiliselt väga muutlik (◊ 3, 4), ole- gelt suurem. del väga erisuguse kiirusega. Sügisel nedes nii soo tüübist, turbakihi pak- Looduslikult taastuvates rabades, on muutused ühtlasemad, kuna veega susest kui ka pinnavormidest (mätas, kus kraavid on kaevatud üle saja aasta küllastunud soode soojusmahtuvus on peenar, älves, mättavaheline lohk, lau- tagasi ning praeguseks suurel määral suur ja maapind jahtub aeglaselt. gas), kuid kõige olulisem tegur on siis- kinni kasvanud, on looduslik süsihap- Lihtsasti mõõdetavatest keskkon- ki veetase. Veega küllastunud soopin- pegaasirežiim üldiselt peaaegu taastu- nanäitajatest iseloomustab mingi nases on hapnikku vähe ja see soo- nud: kraavi mõju ulatub veel kitsasse paiga CO2-voogu üsna hästi pinna- dustab metaani teket. Kuivenduse vööndisse kraavist mõnekümne meet- se temperatuur 20–30 cm sügavusel. mõjul soo metaanivoog väheneb (◊ 3). ri kaugusel. Ent siingi erineb CO2 voog Mida kõrgem temperatuur, seda kii- Lühemat aega võib see mõnes kuiven- suuresti nii soode vahel kui ka iga soo remini üldiselt orgaaniline aine lagu- datud soo-osas olla koguni negatiivne sees, olenevalt mikroreljeefist (mättad, neb. Samas on oluline ka pinnase niis- (s.t pinnas mitte ei erita metaani, vaid peenrad, älved, laukad jt). Seetõttu ei kus, mis on samuti lagunemisel tähtis metaan hoopis neeldub ja oksüdeeri- saa ainult ühe soo andmete põhjal kui- tegur. Näiteks kraavi läheduses on pin- takse), ent tugevate sademete korral givõrd otsustada teises soos toimuva nas kuivem ja seetõttu kevadel soo- võib metaanivoog sealgi taas kiires- üle ja alati tuleb võrrelda mitut sar- jeneb ning sügisel jahtub kiiremini, ti kasvada. Kuivendatud alade metaa- nast sood. Üldistusi kuivendustüüpide samuti sisaldab kuivuse tõttu ka roh- nivoost võib arvestatav osa pärineda kohta võimaldavad kirjeldatud mõõt- kem hapnikku ja lämmastikku, mis ka kraavidest, kus on ohtralt kergesti mistulemused siiski teha. Siinjuures ei soodustab lagunemist. Teisalt, väga lagunevat orgaanilist ainet ja vesi tihti

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |513| 17 Keskkonnakaitse

90 m 190 m (2) (2) (8) (4) (2)

◊ 1. Süsihappegaasi lendumine soopinnalt, lähtudes kaugusest kuivenduskraavist eri kuivendustüüpide korral, mõõdetuna pimekambrimeetodil. Sulgudes on märgitud mõõdetud soode arv stratifitseeritud valimis. Igas soos mõõdeti gaasi neljal aastal igal kuul, igas mõõtmispunktis kolm korda; joonisel on esitatud mõõtmistulemuste keskmised väärtused. Freesturbaväljaga külgnevatel rabadel on topeltkraavitus: 40 m 90 m 190 m turbavälja serva on kaevatud kogu turbakihti mineraalpinnaseni läbi lõikav sügav põhikraav, sellest mõnikümmend meetrit raba pool kulges rööbiti 0,5–0,75 m sügavune kraav, mis lõikas läbi (2) raba pindmises kihis ehk akrotelmis liikuva veekihi. (8) Metsandusliku kuivenduse puhul kulgeb rabas üks sügav (4) (2) peakraav ja selle ning mineraalmaa vahele on rajatud kraavivõrk umbes sajameetrise sammuga. ◊ 3. Metaani lendumine soost eri kaugustel kuivenduskraavist Piirdekraavid on Eesti soode puhul kõige laiemalt levinud eri kraavituse tüüpide korral (täpsemat selgitust vt ◊ 1) kraavituse tüüp, kus piki soo serva on rajatud turbakihti läbiv ja mineraalpinnasesse ulatuv kraav. Selle kraavi eesmärk on läbi lõigata pindmine veekiht ja koguda kokku soost kõrvalasuvale metsamaale või põllumajandusmaale valguv vesi, alandades ühtlasi üldist pinnaveetaset nii mineraalmullas kui ka sooservas.

◊ 4. Metaani lendumise aastaajalised muutused kuivenduskraa vi ääres (< 5 m) ja kraavist oluliselt mõjutamata alal (> 190 m) rabas ja siirdesoos

Sooks nimetatakse ala, kus turbakiht on vähemalt ◊ 2. Süsihappegaasi lendumise aastaajalised muutused kui 30 cm paks ja kus turvast kasvab juurde (ladestub). venduskraavi ääres (< 5 m) ja kraavist oluliselt mõjutamata alal Kuivendatud soo üldjuhul enam soona ei toimi: turvast (> 190 m) rabas ja siirdesoos enam juurde ei kasva, vaid see hakkab hoopis lagunema.

18 |514| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri soojem kui pinnases. Erinevalt süsinikdioksiidist ei saa

metaanivoo puhul rääkida selgest foo- Ain Kull Foto: nist ehk üldisest looduslikust tasemest, sest see erineb soode vahel nii- võrd palju. Võrreldes süsinikdioksiidiga on metaan märksa tugevam kasvuhoone- gaas, tekitades kasvuhooneefekti ligi 25 korda tõhusamalt. Ligi 25% kogu Maal tekkivast metaanist pärineb märgaladest (liigniisketelt maismaa- ja rannikualadelt). Seetõttu küsitakse tihti, kas kokkuvõttes on soodest kui süsiniku (süsihappegaasi) sidujatest ja talletajatest kliima soojenemise vastu üldse kasu, arvestades, et oma metaa- niga annavad need märgalad kliima „Metaanipomm“. Eriti ohtralt metaani tuleb mudase põhjaga älvestest. Tegemist soojenemisele hoopis hoogu juurde. on siiski täielikult loodusliku protsessiga, millesse ei maksa kuidagi sekkuda Arvutused näitavad siiski, et kuigi kuivendatud soos metaani emissioon loodusliku sooga võrreldes kahaneb, ralt. Samalaadne olukord võib kuju- aga jälgitakse orgaanilise aine sisaldust pöörab palju hoogsamalt suurenev neda ka oskamatu taastamistegevuse jõgedes olulise veekvaliteedi näitajana. süsihappegaasiheide selle kasu kah- tagajärjel. juks ja kokkuvõttes aitab soode hävi- Süsiniku sidumine kuivendusest mine kaasa kliima soojenemisele. Peale kasvuhoonegaaside kannab mõjutamata soodes. Lühikest aega, Samuti ei tohi unustada, et aasta- soost süsinikku olulisel määral välja näiteks kuivade ja soojade ilmade- sadade ja -tuhandete vältel on kas- ka vesi. Sood on suurimad vees leidu- ga, võib isegi looduslikus soos eritu- vuhoonegaaside, sh metaani voog ja va orgaanilise süsiniku (huumusained, da rohkem süsinikku, kui seda talle- hulk atmosfääris püsinud võrdlemisi vees lahustunud süsinikuühendid jm) tub. Süsiniku talletumise pikaajaliseks samasugusena ja hakanud silmatorka- allikad ka looduslikult, kuid kuiven- keskmiseks kiiruseks on aga hinna- valt muutuma alles viimastel sajandi- damise tõttu hakkab turvas kiiremini tud 0,18 [12] kuni 0,23 t C ha–1 a–1 [1]. tel inimtegevuse mõjul. Metaani hulk lagunema ning see väljakanne suure- Turunen jt said nimetatud tulemuse Maa atmosfääris on viimasel ajal küll neb veelgi. Veekogudes need süsini- Soomes radiosüsinikumeetodil turba- suurenenud, aga selle põhjusi tuleb kuühendid lagunevad ja suur osa neist kihtide vanust uurides, s.t tegemist otsida eelkõige mujalt kui soodest, jõuab kasvuhoonegaasidena õhku. on aastatuhandete keskmisega. Eestis näiteks põllumajandusest. Tõsi, klii- on uuritud süsini- ma soojenemine on tunduvalt suuren- ku talletumise kii- danud metaanivoogu ka soodest, eriti Rabavee uuringud on selgelt rust Umbusi rabas boreaalsetel ja igikeltsaaladel. Igatahes näidanud, et orgaanilisi süsiniku- dendrokronoloogi- tuleb metaanivoogu silmas pidada nii ühendeid leidub selles seda enam, lisel meetodil, kõr- soode kuivendamisel kui ka taastami- vutades rabamän- sel, sest nende tegevuste mõju ulatub mida tugevam on kuivenduse mõju. dide vanust sellega, aastakümnete taha. kui palju nende juu- Kasvuhoonegaaside poolest kõige rekael on nende elu ebasoodsam olukord tekib soodes rik- Rabavee uuringud on selgelt näida- jooksul turbasse ja samblasse mattu- kis kuivendusvõrkude või osalise kui- nud, et orgaanilisi süsinikuühendeid nud. Nii saab aimu viimaste kümnen- venduse korral. Kuivendusest mõjuta- leidub selles seda enam, mida tuge- dite jooksul tekkinud turbast ja selles tud pindmise kihi ning kraavilähedase vam on kuivenduse mõju [4]. IPCC [2] talletunud süsinikust. Tulemus on ligi- vööndi mõjul on siis tunduvalt hoo- andmetel kandub looduslikest soodest lähedane Turuneni jt hinnangule. gustunud süsihappegaasi lendumine, pinnaveega välja 0,08–0,11 ja kuiven- Mainitud Soome-põhiste andme- aga sügavamas kihis püsib kõrge või datud turvasmuldadest koguni 0,43– te järgi arvutades talletavad Eesti loo- kõikuva veetaseme ning paranenud 0,78 tonni süsinikku hektari kohta aas- duslikuna säilinud sood (nagu öeldud, toitainete kättesaadavuse tõttu suur tas (t C ha–1 a–1). Eestis neid kogu- hinnanguliselt 227 000 ha) 42 000 kuni ka metaani heide, mistõttu kokkuvõt- seid otseselt soodega seotuna autorite 52 000 t C a-1. Niisugune talletumis- tes eritub kasvuhoonegaase eriti oht- teada põhjalikumalt uuritud ei ole, küll kiirus ei korva isegi Eestis turbana

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |515| 19 Keskkonnakaitse

nende alade kasutust nii, et süsiniku- kadu oleks minimaalne? Ott Salm - Esmatähtis on aga see, et soode ja turvasmuldade edasist hävingut ei soo- Foto: Jüri Foto: siks Euroopa Liidu ja riiklikud toetused ning meetmed (näiteks maaelu toetused, sh kuivendussüsteemide rajami- seks ja rekonstrueerimiseks, kaevandamine jmt). Peame üritama leida maaka- sutusviise, mis toetavad pinnases ladestunud süsiniku säilimist.

1. Gorham, Eville 1995. The biogeochemis- try of northern peatlands and its possible response to global warming. – Woodwell GM & Mackenzie FT (Eds.) Biotic Feedback in the Global 129 Climate System: Will the Warming Feed the Warming? Oxford Vaatluskaevuks nimetatakse soopinnasesse paigaldatud plasttoru, mille pinnases University Press, New York: 169–187. olev osa on tihedalt augustatud ja kaetud filterkangaga. Vaatluskaevudest mõõ 2. IPCC 2013. Supplement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas detakse soo veetaset maapinna suhtes. Samuti mõõdeti uuringutel vaatluskaevus Inventories: Wetlands. soovee hapnikusisaldust, happesust (pH), temperatuuri, elektrijuhtivust, redoks 3. Joosten, Hans et al. 2015. Peatlands and potentsiaali ja koguti veeproovid laborianalüüsideks (huumusainete ja lahustunud climate in a Ramsar context: a Nordic- Baltic perspective. RisagerConsult Randers/ süsiniku sisaldus ning vee keemilised omadused). Vaatluskaevu kõrval mõõdeti DUENE e.V. Greifswald. pinnase temperatuuri eri sügavustes, määrati turba omadused ning pidevalt regist 4. Kull, Ain 2016. Soode ökoloogilise funkt- reeriti veerõhu muutusi automaatpiesomeetriga (rõhumõõtjaga). Nende näitajate sionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoo- nide määratlemine pikaajaliste häiringute muutumine aja jooksul ja vaatluspaiguti annab märku, mis turbaga toimub leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Sihtfinantseerimislepingu 8286 SFL nr 3-2_15/835-14/2014 aruanne. Tartu ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu. kaevandatud süsinikku, ammugi mitte se kasvuhoonegaase õhku paiskaks. 5. Laasimer, Liivia 1965. Eesti NSV taimkate. kuivendatud soodes lagunevast tur- Joosteni jt [3] hinnangul eritub Eestis Valgus, Tallinn. 6. NIR. 2014. National Inventory Report under bast erituvat süsinikku. kuivendatud turbaaladelt 8 mln t the UNFCCC and the Kyoto Protocol. -1 Eestis on alustatud mitut soode taas- CO2 a . Kaevandatava turba koguseks Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990– tamise projekti, näiteks RMK taasta- ümber arvutades, võttes turba kuivai- 2012. Tallinn. Ministry of the Environment. 7. Orru, Mall 1992. Eesti turbavarud. RE Eesti misalad Soomaa rahvuspargis ning ne süsinikusisalduseks 50% ja niiskus- Geoloogiakeskus, Tallinn. Endla ja Muraka looduskaitsealal, sisalduseks 40%, teeb see 7,2 mln t a-1. 8. Orru, Mall 1995. Eesti turbasood. Eesti Euroopa Komisjoni LIFE programmi Aastane turba kaevandamise maht Geoloogiakeskus, Tallinn. 9. Paal, Jaanus; Leibak, Eerik 2013. Eesti soode toel Eestimaa looduse fondi korraldatud Eestis on viimasel kümnendil olnud seisund ja kaitstus. Eestimaa Loodus Fond, projekt „Soode kaitse ja taastamine“ (vt ligikaudu 1 mln t a-1. Tartu. soo.elfond.ee), samuti RMK kaudu kesk- Kaevanduste puhul põhjustab süsi- 10. Salm, Jüri-Ott et al. 2012. Emissions of CO2, CH4 and N2O from undisturbed, konnaministeeriumi algatatud jääksoo- nikuheite probleemi põhiliselt nn häs- drained and mined peatlands in Estonia. – de taastamise programm. Taastatavate tilagunenud turvas, s.t sügavamad tur- Hydrobiologia 692 (1): 41–55. 11. Salm, Jüri-Ott et al. 2009. Global warming alade kogupindala võib selle kümnendi bakihid. Tavaliselt kaevandatakse välja potential of drained and undrained peat- lõpuks küündida 15 000 hektarini. pealmised, kõige vähem lagunenud tur- lands in Estonia: a synthesis. – Wetlands 29 See töö on väga väärtuslik loodus- bakihid, mis on maailmaturul kõrgelt (4): 1081−1092. 12. Turunen, Jukka et al. 2002. Estimating carbon kaitse mõttes, ent ei too paraku suurt hinnatud ja nõutud. Alumised kihid accumulation rates of undrained mires in leevendust turbaalade süsiniku kogu- – pahatihti kaalult isegi suurem osa Finland – application to boreal and subarctic bilansile. Pigem võib süsiniku eri- turbast – jäävad aegamööda lagune- regions. – Holocene 12: 69–80. tumine tulevikus Eestis veelgi kiire- ma. Võib-olla leiaks tänapäeva teaduse Jüri-Ott Salm (1976) on Eestimaa loo- neda, kui kliima soojenemise mõjul toel ka sellele turbale väärilist rakenduse fondi projekti „Soode kaitse ja taas- pikeneva sooja perioodi tõttu hak- dust? Saksamaal juba kasutatakse häs- tamine“ („Conservation and Restoration kab kuivendatud alade turvas veelgi tilagunenud turvast aianduses, Eestist of Mire Habitats“ – LIFE Mires Estonia, hoogsamalt lagunema. on seda aga liiga kallis transportida ja LIFE14 NAT/EE/000126) koordinaator. Nii võib olla mõistlik mõneltki juba nõudlus kütteturba järele on väike. Ain Kull (1973) on Tartu ülikooli loodus- kuivendatud alalt turvast kiiremi- Suure pindala tõttu on oluline süsi- geograafia vanemteadur. Tema uurimis- ni kaevandada, et selle hävitamisest niku kadu ka metsanduslikust ja põllu- valdkonnad on loodusvarad ja nende vähemalt kasu saada, selmet see koha- majanduslikust kuivendusest mõjuta- säästlik majandamine, biogeokeemilised peal niisama laguneks ja sama kogutud turbaaladelt. Kuidas optimeerida protsessid soodes ja tuulekliimaga seotu.

20 |516| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri iglusaun.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS 21 Soode taastamine Et jääksood looduses Ajakirjal Eesti Loodus on olnud tähtis roll selles, et oleme saanud tal Eesti Looduses ilmunud artik- Eestit pidada üheks maailma soorikkamaks riigiks, sest sood hõl list. Suur roll oli siin professor Viktor Masingu teadmistel ja autoriteedil; ta mavat ligi veerandi meie maismaast. Paraku on nüüd selgunud, selgitas rabade tähtsust ja küsis, kas et sood katavad vaid veidi üle viie protsendi. Arvestatav osa soo rabad on tõesti nii kohutavad (loe dest on kuivenduse ja turbalõikuse käigus rikutud. EL 1970, nr 7). Soode kaitsjate ja kuivendamise poolda- jate aruteludes jõuti Edgar Karofeld Tänu kunagisele selgitustööle ja arusaamani, et ots- Triin Triisberg-Uljas tarbekas on kuiven- langetatud otsustele saame praegu dada vaid mõni raba, öödunud sajandi teisel olla rahul sellega, et looduskaitse et sealt turvast kae- poolel oli Moskvast met- mõttes kõige väärtuslikumad sood vandada. Seevastu sakuivenduseks eraldatud on meil kaitse all. suure loodusväärtu- Mraha ja masinaid rohkem kui arukust, sega soid tuleb hoida. seetõttu ulatusid kuivenduskraavid peagi laukarabadesse. Tuhandeid aas- sema rabade kaitseks. 1968. aasta Looduslikus seisus soid on meil taid muutumatuna püsinud rabad augustis ilmus Eesti Looduse erinum- vähem, kui sageli arvatakse. hakkasid metsastuma, kadusid raba- ber, kus on vaatluse all rabad. Soode Teadlaste sõnal ja ajakirjas kirjuta- dele iseloomulikud taime- ja linnulii- kaitset ei ole seal otsesõnu puuduta- tul oli kaalu, et kujundada üldsu- gid ning kuivendatud turbakiht mine- tud, kuid midagi hakkas siiski muu- se arvamust ja mõjutada otsusta- raliseerus. tuma. jaid. Nõnda jättis ENSV ülemnõuko- Õnneks oli toona ka neid, kes Kirjutised ja väitlused rabade kait- gu 1972. aastal kuivendamiskavadest mõistsid rabade vajalikkust ja asusid seks ja nende mõttetu kuivendamise välja 93 sood, mille kogupindala oli selgitama nende tähtsust ja tegut- vastu said alguse mitmest 1970. aas- üle 200 000 hektari. 1981. aastal võeti

◊ 1. Eestis juba korrastatud sooalad ning lähitulevikus Euroopa Liidu kaasabil kor rastatavate jääksoode eelvalikualad. Loe eelvalikualade kohta ka sõnumit lk 8

22 |518| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri meid meenutama ei jääks

sookaitsealadena kaitse alla veel 28 sood, kokku ligikaudu 100 000 hektarit. Seega, halvimat suudeti vältida. Hiljutise uuringu [11] järgi võtavad looduslikus seisundis sood Eesti ter- ritooriumist enda alla siiski vaid ligi- Karofeld Edgar Fotod: kaudu 5,3%. Ent mitmesuguseid tur- bamaid leidub ühel viiendikul Eestist, nende hulka kuuluvad nii mõne sentimeetri paksuse turbakihiga soostu- vad alad kui ka laukarabad, kuivendatud soometsad ja turbakarjäärid. Tänu kunagisele selgitustööle ja langetatud otsustele saame praegu olla rahul sellega, et looduskaitse mõttes kõige väärtuslikumad sood ◊ 2. Viru raba mahajäetud freesturbaväljad Lahemaa rahvuspargis üle 30 aasta on meil kaitse all ja iseäranis hästi on pärast turba kaevandamist kaitstud rabad. Nüüd on käsil tööd, mille siht se keskuse juhatusel tehtud töid üle Kohutavad jääksood. Kuidas on aga on sulgeda kunagi soodesse kaeva- 6200 hektaril ning mujal on neid pla- lood soodele tekitatud veelgi sügava- tud kuivenduskraavid, raadata sinna neeritud veel ligikaudu 3000 hektaril. mate haavadega: turba kaevandami- kuivenduse järel kasvanud mets ja Niiviisi on meie sood praegu küllaltki se järel tekkinud jääksoodega? Kuni taastada looduslähedane veerežiim. hästi kaitstud ning käivad ka tööd, et Teise maailmasõjani lõigati turvast Muraka, Endla ja Soomaa kaitseala vähendada kunagise sookuivenduse valdavalt käsitsi soode servadest, soodes on riigimetsa majandami- mõju (vt ka ◊ 1). ilma neid kuivendamata. Sellised

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |519| 23 Soode taastamine Fotod: Edgar Karofeld Edgar Fotod:

◊ 3. Jääksoo Viru rabas kolmanda aasta sügisel pärast korrastamist: taimefragmen did ei ole hästi kasvama hakanud ja veetase paisutamata kraavides on sügaval. Võrdle fotoga ◊ 2!

alad taastaimestusid küllaltki hästi. damisseaduse ning määruste järgi Märksa mahukam turba kaevanda- tuleb kõik kaevandamisega rikutud mine algas 1950. aastatel, kui kasu- alad rekultiveerida ehk korrastada. tusele võeti freestehnoloogia. Selle Ent erinevalt näiteks põlevkivi-, liiva- pärand on ulatuslik kuivenduskraa- ja kruusakarjääridest ei ole jääksoo- vide võrgustik ja sügava veetasemega des seda paraku seni üldjuhul tehtud. jääksood. Puudustele on tähelepanu juhtinud Professor Masingu öeldut para- ka Eesti riigikontroll, loe selle kohta fraseerides tuleb nüüd küsida: miks aruannet „Turbavarude kasutamine” siis jääksood nii kohutavad on? (OSIV-2-6/05/71 14.07.2005). Freesväljadelt on kogu taimkate Enamik praegusi jääksoid on tek eemaldatud ja paljanduvas turbas asu- kinud pärast nõukogude riigikorra vad seemned ei ole enam idanemis- lõppu, millega lõppes ka ebaefektiiv- võimelised. Et taimestik taas tekiks, ne turbakaevandamine. Need alad peavad taimede levised sinna jõudma asusid valdavalt riigimaadel. Nõnda lähiümbruse aladelt. Seemnete ida- lasub praeguste jääksoode korrasta- tekkeprotsess? Kui jah, siis peaksime nemist ja taimede kasvu raskendavad misel suurim vastutus Eesti riigil. hakkama juba nüüd uurima, kuidas aga nii toitainepuudus ja happeline seda teha kõige kiiremini. Looduslik pinnas kui ka veetaseme ulatuslikud Metsamaaks, marjakasvatus- taastumine võib osutuda liiga pika- muutused üleujutusest kuni enamas- alaks või siiski uuesti sooks? Eesti ajaliseks“. Sama teemat on ajakirjas ti ligikaudu meetri sügavuseni pinna- Looduse veergudel on jääksoodega käsitletud ka viimastel kümnenditel ses. Sestap taimestuvad mahajäetud seotud probleeme ja nende korrasta- [loe: 1, 2, 5, 9], kuid alles nüüd hak- freesväljad väga aeglaselt ja ebaühtla- mise vajadust juba ammu tõstatatud. kavad teoks saama 46 aastat tagasi selt. Nad võivad ka aastakümneid hil- Arvi Paidla on 1970. aasta detsemb- antud soovitused. jem olla peaaegu taimedeta (◊ 2). rinumbris kirjutanud: „Kas on väga Varem on jääksoid muudetud met- Jääksood vähendavad tunduvalt utoopiline, et me õpiksime soodus- samaaks. See eeldab, et kuivenda- looduslikku mitmekesisust, mõju- tama turba uuenemist? See küsimus takse järjepidevalt ja maid väetatak- tavad piirkonna veerežiimi ning on kerkib eelkõige seoses freesväljadega. se. Sellest hoolimata jääb puude kasv koos kuivendatud soodega olulised [---] Soovitatakse kasutada neid ka kesiseks ning mineraliseeruvast tur- kasvuhoonegaaside allikad, kuna tur- põllu- või metsamajanduses. Kahtlen bast eraldub ohtralt kasvuhoonegaase. vas mineraliseerub [1]. Samas on selle majanduslikus otstarbekuses, Jääksoodele on rajatud ka marja need alad väga tuleohtlikud. Seetõttu sest tegemist on ikkagi rabaturba- istandikke. Eelkõige sobib viljelda jõh- on väga tähtis, et jääksoid korras- ga, kuigi hästilagunenuga. [---] Nii vikaid ja mustikaid, mis soodsates olu- tataks. Seaduste, sh säästva arengu tekibki mõte: kas poleks õige taastada des annavad üsna head saaki. Kuid ka seaduse, maapõueseaduse ja kaevan- neil aladel (vähemalt osaliselt) turba- siin mineraliseeruks õhurikas turba-

24 |520| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 4. Tässi jääksoo osa kolmandal aastal pärast korrastamist. Näha on gaasimõõtmiskambrite kraed kiht edasi, pealegi hõlmavad marja- Siht taastada soid. Suur samm jääk- bakihti kaevandada 2000 hektaril, jätta kasvatusalad jääksoost enamasti vaid soode tuleviku nimel astuti aastatel looduslikult taimestuma 500 hektarit kõige sobivamaid paiku. 2005‒2009, kui Eesti geoloogiakeskus ning korrastada 6000 hektarit jääk- Pärnumaal Lavassaares on ligi 30 avaldas mahajäetud turbatootmisalade soid. On teada, et lähikümnenditel hektaril jääksool katsetatud päideroo revisjoni tulemused. Selle käigus selgi- suureneb jääksoode pindala üle kahe kasvatust energiaheinana. Esmaste korra, sest ammen- tulemuste järgi on saagikus üsna hea, duvad praegused tur- vähenenud on ka kasvuhoonegaaside Enamik praegusi jääksoid on batootmisalad kokku eraldumine [8]. Ent sellest tegevusest tekkinud pärast nõukogude ligikaudu 20 000 hek- loobuti, sest võrreldes teiste ener- taril. giaks kasvatatavate taimedega osu- riigikorra lõppu, millega lõppes ka Jääksoode kor- tus päideroo kasvatus kulukaks, peh- ebaefektiivne turbakaevandamine. rastamise temaati- melt turbapinnaselt oli saaki keeruli- ka märkimisväär- ne koristada ning olemasolevad kat- seid samme on ka lad ei sobinud roo põletuseks. tati välja jääksoode pindala: meil on sel- 2011. aastal Jaanus Paali koostatud ja Seega on nii majandusliku otstarbe- liseid alasid 9880 hektarit, s.o ligikaudu toimetatud raamat jääksoode tekkest, kuse kui ka keskkonnaseisundi paran- Tartu ja Narva linna suurune ala. Uuriti nende keskkonnamõjust, kasutusest damise mõttes kõige parem jääksood 81 freesturbaala jääkturba varu, taimes- ja korrastamisest. Trükis sisaldab ka korrastada, see võimaldab ökosüstee- tumist, loodusväärtusi jms. ülevaadet Eesti ja maailma kogemus- mil taastuda ja sool taas tekkida. Revisjoni põhjal soovitati jääktur- te kohta [10].

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |521| 25 Soode taastamine

◊ 5. Katseruutude analüüs Tartumaal Keressaare raba jääksoos viiendal aastal pärast katse algust. Näha on erinevus töötlema ta (eespool) ning põlevkivituha ja põhuga kaetud katseruutude vahel (tagapool)

RMK rahastusel on tehtud kor- Viru raba jääksoo on ilmselt üks Üks loodetust kehvemate tulemus- rastustöid viiel jääksool (vt ka ◊ 1). tuntumaid, sest seda näeb ka laudteelt, te põhjus võis olla soov teha töid või- Maasika rabas Pärnumaal suleti viie kus on eraldi vaateplatvorm jääksoo malikult väheste kuludega. Ühtlasi hektari suurusel jääksooalal kui- korrastamist selgitava teabetahvliga. ei kaasatud kogemustega asjatund- venduskraavid ja istutati jõhvikaid. 2014. aasta suvel paisutati seal piir- jaid, kes oleks mõistnud korrastamise Veetase korrastatud osal on tõusnud dekraavid, kaheksalt hektarilt raiu- etappide tähtsust ja neid asjatundli- ning jõhvikate ja teiste sootaimedega ti puud ning neljale hektarile laotati kult jälginud. Sestap ei tasu ebaõn- kaetud ala laieneb. turbasamblafragmente ja kaeti põhu- nestumiste põhjal arvata, et sootekke Juba küllaltki ulatuslikult metsas- ga. Lähtuti küll Kanadas välja tööta- nimel jääksoid korrastada ei ole meie tunud Rannu jääksoos Ida-Virumaal tud ja häid tulemusi andnud metoo- oludes võimalik. raiuti puud 28 hektarilt ja paisutati dikast [12], kuid mitu olulist etappi jäi piirdekraavid, kuid veetaseme tõus tegemata või ei tehtud neid parimal Eestis jagub oskusi ja kogemusi. ja loodetav sootaimestiku taastumine viisil. Näiteks ei paisutatud väljaku- Jääksoode looduslikumaks muutmi- võtab veel aega. Tartumaal Ilmatsalu tevahelisi kraave, mistõttu ala lõuna- se meetodeid on meil uuritud vähe- jääksoos paisutati kuivenduskraavid osa on ajuti üle ujutatud, kuid põhja- malt 2005. aastast saadik [3]. Hea ja eemaldati kännud, et laiendada osas on veetase 0,5 meetrist sügava- näide jääksoo korrastamise kohta on marjakasvatusala: 45 hektarile istutati mal. Turbasamblafragmendid laota- Viljandimaal paiknev Tässi endine mustika- ja jõhvikataimi. ti koorimata pinnakihiga alale suur- turbakaevandusala, mis on korras- Viru ja Hara raba jääksoos Lahe te puntidena, seetõttu ei olnud kon- tatud Tartu ülikooli teadlaste ja tur- maa rahvuspargis oli aga siht taas- takt pinnasega piisav ja nad ei haka- bafirma Kraver koostöös. Töid tehti tada soole iseloomulik veerežiim ja nud kasvama. Paremate niiskus- samal aastal Viru rabas tehtuga ja taimestik. Hara jääksoos suleti piir- olude loomiseks laotati taimefrag- lähtuti samast metoodikast, kuid kol- dekraavid, rajati turbavall, 15 hektaril mentidele põhku, kuid kohati liiga mandal aastal ületas taimestiku kogu- raiuti puittaimestik ning 46 hektarilt paksu kihina või siis hoopis hõre- katvus Tässis juba 70%, sh turbasam- kooriti pindmine turbakiht. Mõned dalt. Nõnda katsid turbasamblad malde katvus 60% [6] (◊ 4). jääksooalad on ajutiselt üle ujutatud, kolmanda vegetatsiooniperioodi Tässis tehtud katsete põhjal selgi- samas suurel alal on veetase endiselt lõpuks vaid 10‒15% alast ja suurel tati välja, mil moel veetaseme sügavus sügaval ja turbapind liiga kuiv, seetõt- alal olid taimefragmendid sootuks ja eri töötlused mõjutavad korrasta- tu ei saa taimkate kujuneda. hukkunud (◊ 3). mise edukust ja koostati nende järgi

26 |522| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri soovitused. Korrastatud alal eraldub mis algas 2014. aastal. Selle meetme meist ökosüsteemide, sh soode täht- tunduvalt vähem kasvuhoonegaase, sh „Saastunud alade ja veekogude kor- sust inimesele, ja ühtlasi seda, miks on N2O heide kahanenud ühe-kahe rastamine” raames saab korrastada on oluline inimese rikutud sood kor- suurusjärgu võrra ning süsinikgaaside osa meie jääksoodest ning luua või- rastada. Kahju on aga sellest, et aja- heide ligikaudu poole peale [4]. malused soode taastekkeks. Sihiks kirjaveergudele on sattunud Kändleri Kõiki jääksoid me paraku korras- on seatud korrastada vähemalt 2000 essee alusetute väidetega soode kohta tada ei jõua, kuid siiski on võimalik hektarit jääksoid. Eestis. Nii nagu põllumees alustab kaasa aidata looduslikule taimestumi- Esmalt valmis 2014. aastal kesk- oma maa harimist igal aastal algusest, sele. Uurides mahajäetud turbatoot- konnaministeeriumi tellimusel nõnda peab ka ajakiri seisma hea selle misalade (Viru, Visusti ja Tähtvere metoodiline juhend, mis aitab mää- eest, et kord saavutatud teadmistetase rabas) taimestumist, ilmnes, et liigi- rata sobivad alad, korrastamise vali- säiliks ega tekiks võimalust teadmatu- rikkus ja katvus vähenesid loodus- kukriteeriumid ja tööde edukuse. ses umbrohuseemneid levitada. likult taimestunud kooslustega piir- J��uhendi ja muude materjalide põh- 1. Ilomets, Mati 2001. Mis saab jääksoodest? ‒ nevatelt äärealadelt jääksoo keskosa jal tehti 2015. aasta lõpus korrasta- Eesti Loodus 52 (6): 218‒221. suunas, kuna sinna jõuab vähem tai- miseks sobivate jääksoode eelvalik 2. Ilomets, Mati 2003. Mille arvel kaevandame turvast? ‒ Eesti Loodus 54 (2/3): 76–80. meleviseid. Taimeleviste kehv tärka- (vt ◊ 1). Ettevalmistused korrastus- 3. Ilomets, Mati 2011. Kogemusi Eestist. mine ja jääksoode aeglane taimestu- töödeks alles käivad ning arvatavasti ‒ Paal, Jaanus (koost ja toim). Jääksood, mine on suuresti seotud nigelate niis- hakkab suurem töö jääksoodes pihta nende kasutamine ja korrastamine. kusoludega. Seda kinnitas katse, kus tuleval suvel. Keskkonnainvesteeringute Keskus & Eesti Turbaliit, Tartu: 130‒138. samade jääksoode pinnakihist võetud Seni on vähest jääksoode korras- 4. Järveoja, Järvi et al. 2016. Impact of water turbaproove hoiti mitme kuu vältel tamist põhjendatud rahanappuse ja table level on annual carbon and greenhou- kasvuhoones soodsates niiskusoludes tööde liigse kulukusega, kuid prae- se gas balances of a restored peat extraction [13]. Seega võib jääksoode puhul olla gune Euroopa Liidu toetus peaks või- area. ‒ Biogeosciences 13: 2637‒2651. 5. Karofeld, Edgar 2006. Jääksood soodeks abi ka vaid kuivenduskraavide paisu- maldama kõik kohustuseks võetud tagasi. ‒ Eesti Loodus 57 (6): 296‒300. tamisest. 2000 ha jääksoid edukalt korrastada 6. Karofeld, Edgar; Müür, Mari; Vellak, Kai isegi põhjendamatult 2016. Factors affecting re-vegetation dyna- mics of experimentally restored extrac- liiga kulukaks peetud Sihiks on seatud korrastada ted peatland in Estonia. ‒ Environmental nn Kanada metoodi- Science and Pollution Research, DOI vähemalt 2000 hektarit jääksoid. ka järgi. 10.1007/s11356-015-5396-4 (ilmumas). Meie sooteadlased 7. Kändler, Tiit 2016. Kes kaitseks inimest? ‒ Eesti Loodus 67 (5): 390‒391. on õppinud nii teis- 8. Mander, Ülo et al. 2012. Reed canary grass Tähtvere ja Keressaare raba jääk- te vigadest ja edusammudest kui ka cultivation mitigates greenhouse gas emis- soodes tehtud uuringute järgi saab enda kogemustest. Aeg näitab, kui sions from abandoned peat extraction areas. taimestumist kiirendada ka põlevki- hästi kavandatu õnnestub ning kas Global Change Biology. ‒ Bioenergy 4 (4): 462‒474. vituha ja põhu abil. Viiendal aastal Eesti Loodusel ja teadlastel on selles 9. Marvet, Ann 2003. Rabas targu talita. ‒ ulatus põhuga kaetud alade keskmine nüüdki sõnaõigust ja autoriteeti. Eesti Loodus 54 (2/3): 64‒67. taimestikukatvus juba 40 protsendi- Kindlasti tuleb aga üldsusele jääk- 10. Paal, Jaanus (koost ja toim) 2011. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. ni, tuha ja põhuga aladel 55 protsen- soode korrastamist ja loodetud tule- Keskkonnainvesteeringute Keskus & Eesti dini, kuid töötlemata alade katvus oli musi senisest märksa enam selgita- Turbaliit, Tartu. endiselt vaid üks kuni kolm protsenti da. Sest praegu väidab isegi asjasse 11. Paal, Jaanus; Leibak, Eerik (koost) 2013. Eesti (◊ 5). Ent põlevkivituha tarvitust suu- süvenematu teaduskirjanik, et „Meil soode seisund ja kaitstus. Regio, Tartu. 12. Quinty, François; Rochefort, Line 2003. rematel aladel ja mõju keskkonnale on soid nii palju, et lõppu ei näe, kuid Peatland Restoration Guide. Second edi- tuleb veel uurida. neid tuleb taastada“. Selle asemel et tion. Canadian Sphagnum Peat Moss kaitsta ja hooldada loodust oma soo- Association, New Brunswick Department Sood ja jääksood vajavad üldsuse de-rabade, jõgede-paisudega, pingu- of Natural Resources and Energy. Canada. suuremat tähelepanu. 13. Triisberg, Triin; Karofeld, Edgar; Paal, Kümme aas- tatakse Brüsseli ametnike toel pigem Jaanus 2013. Factors affecting the re- tat tagasi Eesti Looduses jääksoode selle nimel, et taastada soid või lasta vegetation of abandoned extracted peat- korrastamist käsitlenud kirjutises [5] õhku paisusid, mis lõppkokkuvõttes lands in Estonia: a synthesis from field and sõnastasin mõned soovid neile, kel- ei parandavat teaduskirjaniku mee- greenhouse studies. ‒ Estonian Journal of Ecology 62 (3): 192‒211. lest oleneb soode saatus. Võib rõõ- lest ei meie inimliigi ega ka looma- mustada, et mõni soov on täitunud: de elu [7]. Küllap ei ole nii kirjutanu Edgar Karofeld (1959) on sooteadlane, me teame, kui palju on meil jääksoid, lugenud siingi viidatud artikleid ega töötab rakendusökoloogia vanemteadu- mis seisus nad on ja mida peaks nen- mõista, et inimliiki saab kaitsta vaid rina Tartu ülikoolis. dega tegema. siis, kui hoitakse tema enda kesk- Triin Triisberg-Uljas (1985) on maastiku- Väga tähtsaks kujuneb praegu- konda. ökoloog; doktoritöös on käsitletud jääk- ne Euroopa Liidu rahastusperiood, Ent loodetavasti mõistab enamik soode taastaimestumist.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |523| 27 Soomarjad Fotod: Jaanus Paal Fotod:

◊ 1. Mätta raba jõhvikakultuur rajati 1976. aastal. Foto on tehtud 2001. aastal. 25 aastaga on raba omandanud loodusliku ilme Marjapõllud freesturbaväljadel

Taimi Paal ’Virussaare’, ’Kuresoo’, ’Soontagana’, ’Maima’ ja ’Nigula’. Hiljem on selektee- ida hakata peale ammen- ritud veel sort ’Tartu’ [1]. datud freesturbaväljadega? Esimene jõhvika katsekultuur raja- Neile taimestumata alade- ti Raessaarde. Selleks kasutati juuru- Mle saab väga edukalt rajada marjakul- tatud pistikuid, mis pärinesid üpris tuure. juhuslikest taimedest. Algasid ka kat- ◊ 2. Ammendatud freesturbaväli võib setused rajada ammendatud frees Harilikku jõhvikat asus freesturbaväl- seista aastakümneid taimestumata, turbaaladele kultuure jõhvikaseemne- jadel esimesena kasvatama kunagine nagu see fotol olev ala te külvi teel. Üks õnnestunumaid jõh- Nigula looduskaitseala direktor Henn vikakultuure rajati seemnete külvi teel Vilbaste oma kaastöötajatega. Pärnumaale Mätta rappa ammenda- Aastal 1965 võeti käsile uurimis- Töö käigus märgati, et jõhvikas tud freesturbaväljale 1976. aastal (◊ 2). teema „Eesti NSV perspektiivsete jõh- on väga vormirikas. Henn Vilbaste Saaki hakkas kultuur kandma viiendal vikasoode inventariseerimine“. Selle asus koguma viljakaid suuremarjali- aastal pärast külvi. Hektarilt saadi 1,5 tulemusena õnnestus säästa parimaid si vorme algul Kilingi-Nõmme met- tonni jõhvikamarju. Looduses on juba jõhvikasoid soode ja rabade kuivenda- samajandi metsataimede kasvatuseks 500 kg hektarilt väga hea saak. jate käest. Toona käidi koos Tartu üli- mõeldud kasvuhoonesse. Vaadeldes praegu Mätta raba jõh- kooli tudengitega läbi 200 000 hektarit Hiljem, kui kollektsioon oli kas- vikakultuuri, on isegi loodust tundval soid. 1973. aastaks kogutud andmete vanud juba aukartustäratavaks, inimesel peaaegu võimatu ette kujuta- põhjal võeti kaitse alla 22 704,8 ha soid, mindi taimedega ammendatud frees- da, et 40 aastat tagasi laius siin tohu- seega 2,4% Eesti soodest. Saagikamad turbaväljale Viira rappa Pärnumaal. tu lage turbaväli. Ka raba peakraavile jõhvika kasvukohad on Emajõe suud- Ajapikku koguti sinna üle 800 jõh- rajatud vee äravoolu reguleeriv pais on meala siirdesoodes, kus hektarilt võib vikaklooni. Kollektsioonist on saa- ajale vastu pidanud. saada kuni 1000 kg marju. Keskmine nud alguse aastaid väldanud sordi- Hiljem rajati jõhvikakultuure ka aastane jõhvikasaak kaitse alla võetud valik. Suure osa katsetööst tegi ära sortide pistikuid istutades. 1980. aas- alalt ulatub ligikaudu 6000 tonnini [1]. Juta Vilbaste. Nii on saadud viis sorti: tate lõpuks oli jõhvikat kasutades taas-

28 |524| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tatud 275 ha freesturbavälju, enamjagu seemnete külvi teel. Hooldamatuse ja maaomandi muutumise tõttu on need alad nüüdseks looduslikus seisundis. Raba on hakanud hoogsalt taastuma ja ka kunagi sinna külvatud jõhvikas on alles ning tunneb neil aladel end hästi. Arvestades, kui kenasti on seemnete külvi aladel jõhvikas end sisse seadnud ja kui looduslikud need alad praegu välja näevad, kõlbaks see mee- tod eeldatavasti nüüdki freesturba- väljade taastamiseks suurepäraselt. Sel moel kultuure rajada on suhteliselt odav. Raskusi võib tekkida vaid jõhvika- seemne saamisega, kuna marjad peavad olema külmpressitud. Meie oma ◊ 3. Ahtalehise mustika istandik ammendatud freesturbaväljal konservitehased ei osta enam jõhvika- marju kokku ja ka mahl ostetakse tihti mujalt. Seemnepuuduse korral saab Ühe liigiga, mida kutsutakse kän- Need on põhiliselt karusamblaliigid rabataimestikku taastada pistikutest nasmustikaks (V. corymbosum), on ja hellik. Kuna mustikast jääb sügiseti kasvatatud omamaiste jõhvikasortide tehtud alates 1911. aastast sordiaretust maha paks kiht lehti, hakkab tekkima taimedega. Neid võiks ette kasvatada ja saadud palju viljakaid sorte. Kahjuks kõdukiht. See takistab turba lagune- mõni marjatalu. on selle liigi sordid meil külmaõrnad. mist, peaasjalikult ammendatud tai- Veel viljeldakse USAs ja Kanadas ahta- mestumata turbaväljadel. Edukas Marjasoo jõhvikatalu. lehist mustikat (V. angustifolium) ja Ahtalehine mustikas vajab Jõhvikakultuuride kasvatamise koge- kanada mustikat (V. myrtilloides), mis vaid vähest väetamist, seega ei ole musi on kõige enam Marjasoo talu kasvavad istandikes koos. Need liigid hirmu, et väetiseliig vette imbuks. peremehel Toomas Jaadlal. Tema jõh- taluvad kuni 40 °C külma. Freesturbaväljadel mustikat viljelevad vikakultuurid pärinevad Vilbastete Eestis on neid kolme liiki katsetatud talunikud on seadnud sihiks mahe- aretatud sortidest ning on väga saa- kahe maailmasõja vahel Tooma soo- tootmise. Kasutatakse maheväeti- gikad. Parimail aastail ei jää saak alla katsejaamas, kuid sõja tõttu jäi uuri- si, näiteks vere- ja kondijahu segu. suureviljalise jõhvika omale. Mitmel mistöö pooleli. Neid liike prooviti ka Siiani ei ole istandikes tulnud ette hai- aastal on jõhvika saagikus talus olnud Tallinna botaanikaaias, ent laialdase gusega putukarüüste puhanguid, mis 10 tonni hektarilt. kultiveerimiseni tookord ei jõutud. vajaksid tõrjet kemikaalidega. Marjasoo talu jõhvikapõllud meeli- 1990. aastate alguses hakkas Toomas Ahtalehise mustika istandikke on tavad ligi ka linde. Hilissügisel ja vara- Jaadla uuesti katsetama ahtalehise freesturbaaladele rajatud umbes sada kevadel teevad seal järelnopet siidi- mustika kasvatamist. See mustikaliik hektarit. See on andnud tööd koha- sabad ja muud marjadest lugu pida- ületas kõiki ootusi: mahajäetud freest- likele inimestele, kuna marju korjavad sulelised. Tetredele sobib jõhvika- urbaväljadel on ta külmakindel ja saa- takse käsitsi. Niisiis on kasu mitme- kultuur suurepäraselt mänguplatsiks: gikas. Taimed kasvatatakse ette seem- kordne: taimedeta seisnud turbaalad vaenlane paistab kaugelt silma. nest, kuna sordiaretusega ei ole palju kattuvad taimestikuga, maapiirkon- Kahjuks pole pärast nõukogude tegeldud. Samas on see liik nagu kän- na elanikud saavad hooajatööd ning korra kokkuvarisemist teistes taludes nasmustikaski väga suure varieeruvu- marjajäägid rikastavad metsaelanike meie jõhvikasorte kuigipalju viljeldud. sega ja seega sordiaretuseks kerge liik. toidulauda. Ahtalehine mustikas ei ole ainult Tore on seegi, et viimastel aasta- Ahtalehine mustikas (Vaccinium väärtuslik marjataim, vaid ka paljude tel on mustikaväljadele olnud ooda- angustifolium). Põhja-Ameerika on tolmeldajate toidutaim. Istandikku vii- tud inimesed, kes tahavad endale ise rikas söödavate sinisemarjaliste musti- dud mesilased korjavad mustikalt hea marju korjata. Eriti usinasti on seda kaliikide poolest: neid on seal eri and- meesaagi. Saagi ülejääkide eest kanna- võimalust kasutanud lastega pered. meil kuni 19. Enamiku liikide marjad vad hoolt sulelised ja karvased metsa- on siiski sedavõrd väikesed, et neid on elanikud. 1. Vilbaste, Kristel 2014. Jõhvikas. Varrak, Tallinn. tülikas korjata, kuid umbes viie-kuue Turbasamblaid küll mustikaistan- liigi suhteliselt suuri marju on korja- dikku ei sigine, kuid muid samblalii- Taimi Paal (1947) on botaanik, Eesti maa- tud toiduks. ke võib õige pea põõsaste all kohata. ülikooli dotsent.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |525| 29 Soomarjad Foto: Foto: Urmas Tartes

Rabamurakas on meie kodumaal pigem luksusmari, sest siinsed valgus- ja soojusolud pole talle meeltmööda

rabas mai lõpus ja juuni algupoolel. Marjad, üks kuni neli grammi kaaluvad lihakad koguluuviljad, mis koosne- Sohu marjule! vad 6–15 (40) osaviljast, valmivad juulis. Nende koostises leidub suhkruid, Eestimaa soodes on ikka marjul käidud. Nopitu võib ise ära tanniine, pektiini, fosforit, magneesiu- tarvitada või hoopis turule viia. Majanduse ja praktilise loo mi, kaltsiumi, rauda ja vaske ning kaks korda rohkem C-vitamiini kui apelsinis. dushoiu seisukohalt ongi tegu rahas mõõdetava loodus Kuigi tegu on tavalise rabaser- hüvega: see, et soo annab inimesele marju, on tähtis öko va taimega, on häid murakarabasid süsteemi hüve. Eestis napilt. Väga head saagiaastad- ki on üsna harvad. Asume rabamura- Kai Kimmel taimi ei ole palju, kuid igaüks on omal ka levila lõunapiiri lähedal ning siin- moel köitev ja väärtuslik. ne valgus- ja soojusrežiim ei ole tema eale marjade pakub sooskäik kasvuks eriti soodne [3]. Kevadised ehedaid emotsioone ja värsket Rabamurakas. Kesksuvises rabas öökülmad võivad õiepungi kahjusta- õhku ning toetab meie identi- pakub korjamisrõõmu rabamura- da, vihmad ja tugev tuul aga takista- teetiP – need on kultuurihüved. Neid kas. Korjeaeg on üsna lühike, üle- vad õisi tolmeldavate putukate lendu. väärtusi on küll raskem rahasse arves- küpsenud murakad valguvad näppu- Kõigele lisaks võib rabamurakas tada, kuid tänapäeva maailmas kerkib de vahelt varrukasse. Pisut varjulem- marjahuvilist petta. Õitest valendav nende hind aina kiiremini. bene rabamurakas kasvab enamasti rabaserv ei tähenda alati, et on loota Samas on üha enam inimesi, kes raba servas, rabamännikus ja puis- head marjasaaki. Kahekojalisel raba- vaevu tunnevad või suisa pelgavad rabas, kaaslasteks kanarbik, sookail, murakal on eraldi emas- ja isasõied, loodust ega tea tema hüvesid ja ande. sinikas, pohl ja mustikas ning Ida- mis paiknevad eri taimedel. Tihti lei- Sestap kordame üle, milliseid marju Eestis hanevits. Rabalael tunneb ta dub rabadel suurte laikudena ühest meie soodest leida võib, millal need end paremini puis-laukarabas, päris soost taimi. Sealt, kus ei ole emas- on valmis korjamiseks ja kust neid lagedal jäävad taimed tillukeseks. taimi, saaki ei saa. Nii on kullakarva otsida tasub. Soos kasvavaid marja- Rabamuraka valged õied vilguvad murakas päris luksuslik mari ja hea

30 |526| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri murakakoht kõrges hinnas. Hoides Eesti rabasid, hoiame ka Haabsaarõ järv rabamurakat. 1960.–1980. aastate kuivendustööd mõjusid talle halvasti. Praegu on paljude kaitsealuste raba- Meelva soo de kraavitatud servaaladel kavas taastada looduslikule lähedased veeolud; KUKEMARIKUUKEKEMAMAR mõnes paigas töö juba käib. Nõnda edeneb ka rabamurakas. JÕHVIKASJÕJÕHVHV KASAS Haabsaar Mustikas. Juulis küpsevad ka hariliku mustika marjad. Mustikast mõel- dakse ikka kui metsamarjast, kuid laia ökoloogilise amplituudiga taim kasvab hästi ka rabamännikus, seltsilis- MUMMURAKASURRAAKAKAS teks tavaliselt pohl, sookail ja sinikas, vahel ka rabamurakas. Mustika rohekasvalgeid kuni roo- 250 m sakaid õisi saab näha mais. Esimesed ◊ 1. Soomarjade kasvualad Meelva soos ümmargused sinakasmustad hallika vahakirmega kaetud marjad valmivad põhjuseks peetakse samas kasvavast tavaliselt juba juuni lõpus. Küpsed sookailust lenduvaid eeterlikke õlisid. marjad, mis kaaluvad 0,2–0,6 gram- Kui halb hakkab kodus sinikaid süües, mi, purunevad kergesti ning määri- Arne Ader Foto: on ilmselt tegu ülitundlikkusega marja vad käed ja näo lillaks. Väärtuslikes mingi biokeemilise koostisosa suhtes. mustikamarjades leidub antioksü- Vaevusi seostatakse ka marjadel para- dante, fenoole ja vitamiine, orgaanili- siteeriva seene Monilia megalospora si happeid ning mitut pigmenti. Heal ainevahetusjääkidega, seetõttu ei soo- saagiaastal jätkub mustikaid kõigile. Sinikat on rahvas kahtlustanud mürgi vitata süüa seenkahjustusega, kergelt Mustikale meeldivad kergelt var- suses. Tegelikult on sinikamarjad hoo kärbatanud sinikaid [1]. julised kasvukohad. Kui mets tema pis väga kasulikud ja neid võiks palju Meie marjateadlaste hinnangul on kohalt maha raiutakse, saab enamik rohkem korjata sinikamarjad Eestis alahinnatud, neid ereda valguse kätte sattunud mustika- võiks rohkem korjata. Huvi ongi kas- varsi hukka. Kaitse all olevad rabamän- vanud, sest üha rohkem on räägi- nikud on mustikale turvalised paigad. has sirguda kuni meetri kõrguseks, pais- tud sinikais sisalduvatest ühenditest, Rabamurakas on saanud rabakraavide tavad teiste taimede vahel hästi silma. mis tõenäoliselt parandavad tervist. tõttu kõvasti kannatada, ent musti- Valged, kollaka või roosaka varjundiga Asjatundjate hinnangul sobivad sinika katvus ja elujõud on kuivendamise õied ehivad sinikaid mai lõpus ja juuni kad eriti hästi veini tegemiseks. järel märgatavalt suurenenud. Nüüd algul. Juuli lõpupoole saavad valmis halli on huvitav jälgida, kuidas mõjutab vahakirmega kaetud sinised mahlakad Kukemari. Kesksuvel saavad rabas kuivenduskraavide sulgemine rabaser- marjad, mis määrivad korjates sõrmi valmis ka hariliku kukemarja viljad, vade mustikamaid, näiteks Endla loo- hoopis vähem kui mustikad. mis võivad püsida vartel kuni järg- duskaitseala Kaasikjärve raba äärset Ümarates või siis kergelt kandilistes mise aastani. Marjad on söödavad, nn seitsme silla mustikametsa. või piklikes marjades, mis võivad kaalu- kuid Eestis neid enamasti ei korja- da kuni pool grammi, on palju tilluke- ta. Tagasihoidlik kukemari võib üldse Sinikas. Hariliku sinika marjad val- si seemneid. Need maitsevad veidi lää- märkamata jääda, pealegi arvavad mivad samuti juulis, aga püsivad gelt, kuna sisaldavad üsna palju suhk- paljud, et mustad, linnusilmi meenu- vartel öökülmadeni. Mustikas on ruid ja vähe orgaanilisi happeid. Kuid tavad marjakerakesed on mürgised. pigem metsataim, aga harilik sinikas sinikad on umbes niisama mahlased Väike igihaljas puhmastaim armas- on ehtne sooasukas. Kummatigi on kui mustikad ning C-vitamiini sisaldu- tab valgust ning kasvab koos kanarbi- mustikas üldine lemmik, kuid sinikat selt metsamarjade hulgas esirinnas. kuga kuivematel rabamätastel, kattes korjatakse vähe. Vahel kahtlustatakse Paljudes maades arvatakse, et sini- kohati tihedalt suuri alasid. Mõnikord koguni, et sinika marjad on mürgised. kad tekitavad allergiat või joovet. võib teda siiski kohata ka madal- ja Sinikas on tavaline siirdesoode ja Mingeid mürke ei ole marjadest siis- siirdesoos. Kukemari õitseb varakult, rabaservade taim. Sinakate lehtedega ki leitud. Mõnd sinikakorjajat palaval aprilli lõpus või mai algul. Läikivad puhmad, mis võivad soodsas kasvuko- suvepäeval tabava halva enesetunde marjataolised luuviljad, milles on

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |527| 31 Soomarjad

Septembris valmivad mahlased, hele- kuni mustjaspunased hapu maitsega marjad, mis võivad olla kerajad, pir-

Foto: Arne Ader Foto: nikujulised või piklikovaalsed. Jõhvikates leidub happeid, suhkruid, C-vitamiini ja paljusid teisi aineid. Kõige paremad on marjad siis, kui hilissügisene külm on neid näpis- tanud või kui nad on korjatud kevadel kohe pärast lume sulamist. Siis on nende suhkrusisaldus suur ning see tasakaalustab õun- ja sidrunhappe liiga mõrkja maitse, mis on iseloomulik veel täiesti küpsemata jõhvikatele. Marjade koostisse kuulub bensoeha- pe, seetõttu säilivad need väga hästi. Hea jõhvikasoo annab ühelt hek- Kukemarju korjatakse meil vähe, ehkki marjades leidub rohkesti C-vitamiini tarilt mitusada kilo marju. Parima saagi saab lagedatest siirde- ja madal- soodest, rabades kasvava jõhvika saa- kuus kuni üheksa kolmetahulist see- Väikesed tumeroheliste lehtedega gikus on tunduvalt väiksem. Meie met, saavad küpseks juuli lõpus või igihaljad puhmad kannavad valkjaid parimad jõhvikamaad on Emajõe augusti algul. Marjadel ei ole erilist kuni roosasid õisi mai lõpus ja juuni Suursoos, Muraka soostikus, Agusalu maitset, need tunduvad veidi lääged, algupoolel. Augustis ja septembris soodes ning Laeva soos (4). Eelmise sest orgaanilisi happeid leidub neis saavad longus kobaras küpseks pisi- sajandi kuivendustööde tõttu oli jõh- võrdlemisi vähe. Ent marjad sisalda- kesed tumepunased mahlased mar- vikas sunnitud paljudest kasvukohta- vad rohkelt C-vitamiini ja on toimelt jad. Marjades on 5–30 väikest pruu- dest taanduma. Kui sulgeme sookraa- tugevad antioksüdandid. ni seemet, mis maitsevad hapult ja vid, paraneb ka jõhvika heaolu. Külmematel aladel kasvava põhja- värskelt. Väidetavalt on neis inimese Eesti soodes on levinud teinegi kukemarja (Empetrum nigrum subsp. jaoks parim suhkrute ja hapete tasa- jõhvikaliik, hariliku jõhvikaga väga hermaphroditum) viljad on mahlaka- kaal. Ühtaegu sisaldavad need suurel sarnane väike jõhvikas (Oxycoccus mad ja maitsvamad, need on olnud määral bensoehapet, mille toimel säi- microcarpus), kuid tema marjad on põhjarahvastele oluline vitamiinialli- livad marjad hästi. väiksemad ning veidi mõrkjad. Nii kas. Neid kukemarju varutakse Norra, Meie metsade intensiivne majan- söövadki neid enamasti metsaelani- Rootsi ja Soome põhjaaladel praegugi, damine ei tee pohlale head. Nii on kud, kuid seal, kus harilikku jõhvi- et teha mahla, keediseid ja alkohool- just rabasaartest ja -männikutest kat ei ole, korjavad neid ilmselt ka seid jooke. Meil leidub põhja-kuke- tasapisi kujunenud üha olulisemad inimesed. Erinevalt harilikust jõhvi- marja ainult Põhja-Eestis. pohlamaad [2]. kast kasvab väike jõhvikas tavaliselt Harilik kukemari on meie rabades vanade rabalaamade keskosas kuiva- väga tavaline, kuid marju on tal vähe Jõhvikas. Eesti tähtsaim sooma- del samblamätastel. ja nii on varud väga väikesed. Ja ini- ri on jõhvikas, rahvakeeles kurema- mesed kukemarjadest eriti ei hooligi, ri. Jõhvikale minekut ei maksa plaa- Kui plaanite marjaretke, tasub tähe- kuid tasuks vähemasti järele proovi- ni võtta enne septembri teist poolt. le panna, et mitmes soos on lindu- da. Kukemarju on meil söödud niisa- Punapõselised põhjamaa viinamarjad de kaitseks seatud ajalisi liikumiskeel- ma või maitsestatud nendega lihatoi- säilivad lume all kevadeni. de. Nii kestab kaljukotka pesitsusrahu te, ent neist on tehtud ka veini. Harilik jõhvikas, peente igihal- 31. juulini, kalakotkal ning suur- ja väi- jaste lamavate vartega puhmastaim, ke-konnakotkal koguni 31. augustini. Pohl. Suve lõpus, augustis ja septemb- on levinud ainult soodes. Ta eelistab 1. Kokassaar, Urmas 2006. Mittejoovastavad ris, saavad korjamisküpseks hariliku valgusrikkaid, väheste sookaskede ja joovikad. – Eesti Loodus 57 (8): 442–443. pohla marjad, mis püsivad talveni, osa mändidega ning hõredate turbasamb- 2. Paal, Taimi 2015. Eesti metsamarjad. Varrak, Tallinn. isegi ületalve. Pohl on hõredate män- lamätastega vesiseid tarnasoid, kuid 3. Reier, Ülle 1982. Murakad. Valgus, Tallinn. nimetsade taim. Nii kasvab ta üksi- kasvab hästi ka siirdesoodes ja raba- 4. Vilbaste, Kristel 2014. Jõhvikas. Varrak, ti rabaserva mändide all, sageli koos des. Varjukais rabametsades jõhvikas Tallinn. kanarbiku ja sookailuga rabametsas, ei vilju või viljub halvasti. Kai Kimmel (1958) on keskkonnaame- aga vahel ka puisrabas. Raba keskosast Oma roosad, tillukesi alpikanni- ti Jõgeva-Tartu regiooni looduskasutuse leiab teda üliharva. õisi meenutavad õied avab ta juunis. spetsialist.

32 |528| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri CIDER MILL OÜ

Mahlapressid, Seadmed marja- ja istanduse hooldusest õunapurustajaid kuni villimiseni!

Toidu kuivatamine

Toitainete doseerimine ja pakendamine

Õlle pruulimise seadmed

Piima töötlusseadmed

Cider Mill OÜ tootevalikust leiab sobivaid tooteid nii eratarbija kui ka väike- ja suurtootja. Valikus on mahla tegemise varustus, toidukuivatid, piimatöötlemise seadmed, õlle pruulimise seadmed ja ka tervikud tootmise ja pakendamise automaatliinid. Eraisikutele pakume suures valikus mahalapresse, purustajaid, toidukuivateid ning kõike vajalikku mahla ja marjade säilitamisel või kuivatamisel. Ettevõtete vajadustele läheneme projektipõhiselt ning arutame koos läbi iga detaili tööprotsessi lihtsustamisel ja automatiseerimisel. Palun tutvuge enimmüüdud toodetevalikuga meie e-poes www.cidermill.eu. AUGUST 2016 EESTI LOODUS 33 Cider Mill OÜ, Lao 8-26, 80010 Pärnu • tel 5351 6054 (müük eraisikutele), 5450 2075 (projektimüük) • [email protected], www.cidermill.eu Turbasammal Turbasammal Eesti rahvustaimeks

Marju Kõivupuu tuuris märkamatu, ent asendamatu abiline: temaga on tihendatud elu- eil on oma rahvuslill ja majapidamishoonete palgi- ja -lind, rahvuski- vahesid, hilisemal ajal on vi ja -kala, vali- teda pandud topeltakende Mme aasta lindu, looma ja vahele – ikka praktilisu- puud, et ühe või teise se (imab liigset niis- Eestis elava või kasva- kust) ja vast ka ilu va liigiga paremini pärast. sõbraks-tuttavaks Turbasammalt saada. Minu meeli on tarvitatud on aastaid köit- loomadele alla- nud turbasammal panuks ja kütte- (Spahgnum) kui materjalina. Ja sümbol, kelle pere- eks vaarisad on kond peaks olema oma noorepõlve mõningate uurija- esimesed suitsu- te arvates vaata et mahvidki tõmma- maailma kõige laiema nud turbasamblast, levikualaga taim. Eestis kui paremat kraami kasvab teadaolevalt 37 pole käepärast olnud liiki turbasamblaid. võtta. Kõnealusel samblal on üli- Turbakihid kui kultuurikihid. hea imamisvõime ja seda oma- er Ad Kui üks samblataim ettevaatlikult ne dust on ära kasutatud rahvamedit- : Ar turbakihist välja sikutada (juuri tur- Foto siinis: turbasammalt on pruugitud basamblal teadupoolest pole), on Turbasambla värviskaala on lai, ulatu vati aseainena. Seda sammalt võib näha, kuidas ta kasvab ülemisest des peaaegu valkjast tumepruunide julgesti panna lahtisele haavale, sest otsast juurde, aga näha on ka eelmi- ja/või roheliste toonideni happelises keskkonnas on kõik elav sed taimeosad-kasvukihid, sest tur- hävinud. See muuseas seletab seda- bakihis on õhku vähe ja taimeosad ei gi, miks turbasambla kõrval elab lagune täielikult. Nii tekibki turvas, kultuuri sünnipaigaks. vähe teisi sootaimi. Ja eks iseloomus- meie tähtis maavara. Seda kultuurikihti, mille on loota eestlastki teatav individuaalsus, Selline turbasamblataim, kus on nud üks inimpõlv, on keeruline või keskmisest suurem vajadus oma isik- vaadeldavad varasemad kasvukihid, lausa võimatu mõõta. Aga selge on liku ruumi järele. Tänapäeval kogu- meenutab mulle soome-ugri kul- see, et kergesti haavatavad, keskkon- vad populaarust tervistavad turba- tuuriruumist tuttavat põlvkonda- namõjude suhtes tundlikud on nii mudavannid. de-inimpuud. Sellisel puul toetuvad kasvav turbakiht rabas kui ka inim- Turvas on väärtuslik loodusvara, järeltulevad põlved eelkäinute õlga- põlvede loodud vaimsed ja ainelised sood-rabamaastikud väärtuslikud dele, moodustades niimoodi ajas kat- väärtused. kooslused. Turbasammal oma taga- kematu ahela. Sood ja rabad on Eesti maastikule sihoidlikkuses ja visaduses sümbo- Iga inimpõlv loob oma maailma, tunnuslikud: kus mujal saame nau- liseerib eesti keele ja kultuuri visa- kasvatab ja täiendab seda kultuuri- tida vaikust, kuulata hingelindude – dust ajas. Ja eks asetse me isegi ida kihti, mida eelmised põlved on loo- sookurgede kurvavõitu huikeid, vaa- ja lääne ristteel, olles oma kultuu- nud. Eesti rabades kasvab turbakiht data mustavasse laukavette, proo- riloomes saanud mõjutusi nii ühelt aastas umbes ühe millimeetri jagu. vida murakate või jõhvikate maiku. kui ka teiselt poolt, nii nagu sood- Kõige paksem turbakiht on olnud Sood ja rabad on olnud pelgupaigad, rabad oma piiripealsuse ja salapä- 16,6 meetrit, kuid keskmine tur- kuhu keerulistel aegadel on mindud raga pole õieti ei metsad ega vee- bakihi paksus küünib kolme-nelja pakku. kogud. meetrini. Maailma paksim turba- Marju Kõivpuu (1960) on folklorist, kiht – 22 meetrit – on mõõdetud Turbasammal kui kasulik loodus- Tallinna ülikooli maastiku- ja kultuurikes- Kreekas, paigas, mida peame lääne vara. Turbasammal on meie talukul- kuse vanemteadur.

34 |530| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib Millega tegeleb Eesti märgalade ühing?

Marika Kose seminari, kus osales üle saja inimese; tavad inimestele“; 2005 peeti Jänedal Eesti märgalade ühin- seejärel peetigi Eesti märgalade ühingu turbaalade säästva kasutuse töörüh- gu juhatuse liige asutamise koosolek. Ühing registreeriti ma algatusena soode foorum; 2006 Foto: Märt KoseFoto: ametlikult 12. märtsil 2002. korraldasime Jõulumäel soode kasuta- õik sai Oleme tegutsenud vabatahtlikku- mise koolituse keskkonnaametnikele; alguse sellest, et aastase alusel, pidamata vajalikuks suurt 2006–2007 oli koostöös ELF-iga käsil tel 1998–2000 korraldas liikmeskonda. Pigem on eesmärk INTERREG-i projekt Kuresoo taasta- ÜhendkuningriigiK looduskaitseühen- koondada Eestis märgaladega, eelkõi- miseks; 2008 tähistasime Nigulas mär- dus Darwin Initiative koos teiste ge soodega seotud teadlasi, ametnikke galade päeva ja pidasime koosoleku organisatsioonidega Dundee ülikooli ja teisi huvilisi ja olla hea koostööpart- soode kaitse ja inventuuride teemal; juures Šotimaal koolituste sarja Ida- ner teadus- ja riigiasutustele ja teiste- 2009 pidasime Toosikannul märgalade Euroopa soodega tegelejatele. le vabaühendustele ning vajaduse kor- päeva „Turism soodes“. Eestist on nendest koolitustest eri ral eksperdirühm või teemade algata- Koos ELF-i ja keskkonnaametiga aastatel osa võtnud Agu Leivits, Kai ja. Ühingul on umbes kolmkümmend oleme Tartus korraldanud märgalade Kimmel, Piret Kiristaja, Anneli Roosalu, liiget. Korra aastas, märgalade päeva päeva seminare ja konverentse. Raimo Pajula ja Marika Kose. Igal aas- paiku, saame kokku aastakoosolekul. Tänavuseks märgalapäevaks oleme tal käsitleti kolmenädalasel koolitusel Eesti märgalade ühingu tegevusest, koos Eesti Postiga andnud välja raba- märgalade väärtusi, soode taastamist, uudiseid soode ja märgalade kohta teemalise margiploki. Ühing on kesk- kogukonna kaasamist looduskaitses- üldisemalt saab lugeda meie kodu- konnaministeeriumi partner Ramsari se ja vabaühenduste tegevust; koduse lehelt www.soo.ee. Põgus ülevaade konventsiooni asjus. Ühingu kaasabil ülesandena tuli oma koduriigis korral- ühingu tegemistest, millel on olnud on koostatud mitu rabade taastamise dada mõni sooteemaline avalik üritus. Eesti soodele või sooasjatundjatele kava, kaitsekorralduskavu, ekspertiise Kuus ühtemoodi mõtlevat inimest suurem mõju: 2001–2002 korraldasi- ja alusuuringuid, juhendmaterjale ning on suur jõud, nõnda said Eesti soouuri- me soode ümarlaua (osalesid keskkon- käsiraamatuid. Samuti oleme korraldajad ja -kaitsjad kokku 2000. aasta algul naministeerium, turbatootjad, TLÜ nud koolitusi, seminare ja lastelaagreid. Soomaal, kus peetud seminaril arutati ökoloogiainstituut, kaitsealade admi- Ühingu juhatusse kuuluvad praegu valupunkte. 2001. aasta lõpus korral- nistratsioonid jt); esimene projekt oli Marko Kohv, Raimo Pajula ja Marika dasime Lepaninal Pärnumaal kolme- Kai Kimmeli algatatud ja KIK-i toetu- Kose, varem on pikka aega olnud juha- aastase koolituse rahvusvahelise lõpu- sel teostatud film „Kuidas sood pais- tuse liige Piret Kiristaja. ÕPIME TIGUSID TUNDMA! Ajakirjal Eesti Loodus on valminud esimene mobiilirakendus, millega on võimalik lihtsalt ka kiirelt Eesti kojaga maismaatigusid tundma õppida. Abiks on fotod ja joonistused tigude kodadest.

„EESTI LOODUSE TEOAABITS“ • 71 teoliigi kirjeldused koos piltidega • sõnastik

Tekstid: Annelie Ehlvest, Liina Remm, Piret Kiristaja Eesti maismaatigude nimestik: Tiina Talvi, Annelie Ehlvest, Piret Kiristaja, Liina Remm Fotod ja joonistused: Henn Timm, Jaanika Sokman Rakenduse toimetaja: Ulvar Käärt Tehniline teostus: Mikk Oad

Rakendus on TASUTA allalaaditav Google Play veebipoes. „Eesti Looduse teoaabits“ töötab Android-süsteemiga mobiiltelefonides ja tahvelarvutites.

Rakenduse valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |531| 35 Essee

Kuivalade Tiit KändlerFotod: kummaline vältimatus

Tiit Kändler takse teadvat. Meie rakkudes loksub iidne ookean ühes selle soolsusega. el suvel, juuli keskel, langes Võibolla oleme seetõttu märgaladega kord Tartus, kord Tallinnas vaimselt seotud? Ometi ei kipu naljalt taevast ohtralt vihma. Ajalehed keegi märgalale elama, mõni veidrik Solid hädakisa täis ja linnavalitsejad ehk soosaarele, mis pakub kaitset era- pidid elanikele aru andma. Ometi kule, või siis Koorküla Valgjärve oma- tekkis vihmavalingutest rohkes- moodi rahvas, kes on enesele järve ti märgalasid. Keskkonnakaitsjate asula rajanud. rõõmu polnud siiski tajuda. Märgalad Selge see, et meie planeedi pinda ei tekkinud sinna, kus inimene neid katab enamjaolt vesi; vett on leida näha tahtnuks. ka maa alt, nõnda et õigem oleks Tiigid ja väiksemad järved kasva- meie koduplaneeti nimetada planee- vad kinni. Muutuvad märgaladeks, diks Vesi. Kui vesi kaob, pole ka kuiv mis sobiksid paljudele elukatele, kel- alast suuremat rõõmu. Märgala toi- lele avajärv ei sobi. Jälle häda: veeko- dab põhjavett, joogikõlblikku vett. gud tuleb puhastada, järved taastada, Kui aga meie esivanemad poleks asu- mudast puhtaks rookida. Saaremaa nud rajama põlde märgaladele, kuhu Kaarmise järve ähvardas järvena neil olnuks minna – enne tööstus- surm, selle põhjast roogiti muda välja pööret? Nad jõudsid jääpiiri jälgides ja seepeale jooksis järv tänavu suve mere äärde, kõrgele kaldale, kust oli käis prõks ja Brüssel hakkas toeta- alul hoopis tühjaks, kuna veekogu hea kaugemale liikuma hakata, aga ma paisude lõhkumist. Nii nagu võõ- põhjas oli avanenud auk. Oli ju märg selja taga ka põldu harida, ehkki maa rast verd veisekarjade asustamist ran- ala, kuid taheti teistsugust, aga nüüd polnud nii viljakas kui metsade vahel. naaladele. Mida me hakkame peale pole kumbagi. Kui just kinnibeto Me oleme veerahvas: meie ühen- Käina lahega, mis muudkui madaldub neeritud auk appi ei tule ja vihmad dused muu maailmaga on käinud vett ja madaldub? Hoolimata neist paar- järve täis ei saja. pidi, ja käivad tänini: Läänemerel vee- ikümne aasta tagustest apokalüptilis- Emajõe vanajõed on sobilik näide takse selle pindala kohta enim kaupu test ennustustest, et praeguseks peaks märgalade kohta. Tõepoolest on neis maailma teiste meredega võrreldes. Peipsi pind olema meetrike kõrgemal. mõnel kalaliigil mõnus kudeda, kuid Aga, näe, ei ole. ühel heal päeval on need vanajõed Inimene ei oska kinni kasvanud, kuivalaks saanud. Õigem oleks meie koduplaneeti ennustada tule- Kas vanajõed taastada? Või taastada nimetada planeediks Vesi. vikku – õieti pole hoopis Emajõe vanasäng? seda puhtmatemaa- tilistel põhjustel Kui merest kerkib kuivala, olgu loo- võimalik teha – ja dusjõudude või veepinna langemise Me ju teame seda kõike, teame ka küllap seepärast ihkame minevikku. tõttu, siis tõttab kohale hulk preten- seda, et märgalasid on vaja, teame Muidugi, südamelähedaste maastike dente. Ma ei tea, kuid kipun kahtle- sedagi, et kolhoosikorra ajal pingutati kadu teeb hingele haiget. ma selles, et keegi oleks mõne järve kuivendamisega üle. Ent kas keegi on Siit kerkib põhiküsimus: miks aeg omanik, omamata ruutsentimeetrit- küsinud, mis oleks riigi optimaalne tagurpidi ei liigu, kui ometi füüsika- ki selle kaldast. Märgalal on inimese märgus – kui siin säärast sõna nagu seadusi kirjeldavad valemid on aja jaoks tähendus vaid ühes kuivalaga, „optimaalne“ pole solvav kasutada. suuna ümberpööramise suhtes süm- vastupidine ei kehti. Veel paarikümne aasta eest jut- meetrilised? „Täna on homme,“ kor- Ometi tekkis elu vees, täpsemalt lustasime vee-elektrijaamade loodus- rutas katalaani kirjanik Vila-Matas kuumaveevooludes, mis sügavalt hoidlikkusest. Nende rajamist toe- kohvikulauas kuuldud tsitaati oma ookeanide põhjast kerkisid. Nii arva- tas ka energiapoliitika. Ühel päeval raamatus „Pariisile ei tule iial lõppu“.

36 |532| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Iisaku-Rüütli raba veeres saab kõndida kuivala seljandikul. Märgaladesse aga on meie mälestustes peidetud aardeid ja uppunud tanke ning lennukeid

Kodru raba Kõrvemaal. Sinna, kuhu Vargamäe Andres kraavi kaevata ei suutnud, on nüüdseks ehitatud laudne kuivala

Füüsikud on kamba peale ja aegade aja suuna vastupidiseks muutumise süsteemi ei ole võimalik leiutada, ikka jooksul leidnud lahenduse: asi on ter- suhtes. Üheks põhjuseks on pakutud, tuleb mingi kiuslik nõks ette, mis teeb modünaamika teises seaduses, mis et silmanähtav aja asümmeetria loo- süsteemi ebatäiuslikuks. postuleerib korra muutumise korra- duses on juhus, mida on põhjustanud Nii ka praegu. Märgala vajab kuiv tuseks, entroopia kasvu. Kord saab algtingimuste, s.t suure paugu aegsete ala. Ja mõlemad need vajavad aega, suureneda vaid avatud süsteemis, parameetrite hetkeseis.“ Kumb vaate- mis tähendab muutumist. Kui mida- mitte suletud kausis. koht on õige, selgub loodetavasti aja gi ei muutuks, siis poleks ka aega. Aastal 2015 tunnustatud Buchal jooksul. Ma ei tea ju eales seda, kas lugeja teri kosmoloogiapreemia võitnud näeb sinist samamoodi sinisena nagu Perimetri instituudi kosmoloog Lee Ühesõnaga – kui inimese kauge mina, kuid sellel ei olegi suurt täht- Smolin ja Edinburghi ülikooli kos- eellane veest välja ronis, sai sel- sust, seni kui ta nõustub seda, mida moloog Marina Cortēs peavad aega geks, et elu edenemine vajab kuiva- mina näen sinisena, nimetama sini- ja energiat fundamentaalseteks suu- la. Inimene pole ise midagi leiuta- seks. Ka aeg on sihuke nähtus, mille rusteks. Seega on aja pöördumatus nud, ikka vaid veest ja maast avasta- kohta pole mul võimalik arvata, kui- midagi sellist nagu energia jäävus. nud ning avastustest asjad nupukalt das teine seda tajub. Siiani mõteldi ajast teadusfilosoofide kokku keeranud. Kui see väide vas- Ruumi kohta, olgu see kui mit- seas kogunisti nõnda: „Aeg on illu- taks tõele täiel määral, oleks see tähtis memõõtmeline tahes või kui sirge sioon. See ilmub välja, kui me jämen- avastus, mis aitaks kokku hoida väga või kõver tahes, saame paljutki kirja dame tera, suurendades selle välja palju filosoofilist loba. Kuid nagu me panna ja ka ette kujutada. Et meie sei- ajatust fundamentaalfüüsikast. See ei oleme loodusest korduvalt avasta- same siin ja ruum on meie taga ja ees ole looduse fundamentaalne suurus. nud, ei ole ükski kategooriline väide ja kõrval ja ülal ja all. Aga aja kohta Otsides kvantgravitatsiooni, peame täiuslik, nõnda et seal ei leiduks kas- mitte. Eesti psühholoog, Kanadas silmas pidama Plancki pikkuse kir- või üksainuke läbipääsuauguke. Selle töötav Endel Tulving on tõestanud, jeldust, mida väljendavad ajatud võr- avastas juba 1931. aastal saksa mate- et inimene on ainus olend ilma peal, randid, milles ajal ei ole mingit rolli. maatik Kurt Gödel enne teda avas- kel on kronesteesiavõime, see tähen- Kui aeg ilmub välja, siis parameetrina tatud matemaatikateooriate kohta: dab, kes on võimeline siduma möö- võrrandites, mis on sümmeetrilised täiuslikku kooskõlalist matemaatilist daniku sündmusi omavahel ajali-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |533| 37 Essee

ses järgnevuses, nägema vähemasti maid elamusi oli, kui esimesi kordi mineviku aega, seostama sündmusi Soomes käisin ja keskkonnaajakir- minevikus toimunuga. „See oli siis, janikud meile näitasid mingis hais- kui Vargamäe sohu kraavid lõigati.“ vas mülkas kuivavaid puid. Nad olid Tammsaare märgalasid ei taastanud. Tiina KaljundiFoto: uhked: me taastame soid! Kreeklane Zenon sai juba 2400 Tagatipuks sõitsime edasi ja nägi- aastat enne pagulaskriisi aru, et oleme ülalt mäekõrgendikult sadu hek- vikku ei ole tegelikult üleüldse ole- tareid põlenud metsa. „Me põleta- mas, sest see on vähim võimalikest, me metsa, sest siis tulevad siia elama infinitesimaalne – oleviku vältus on Narva jõe kallas. Mõni märgala on kirja erilised putukad!“ Mõtlesin hirmuga, vähim mõeldavatest arvudest. oskajate eest kaitstud et see aeg meile ei saabuks. Nüüd on Albert Einstein nägi palju vaeva, saabunud – Brüsseli rahade toel. Ja kuni lõpuks avastas 1915. aastal, et kui rahajõgi juba liikvel, on ka inime- kui siduda aeg ruumiga, tehes ajast viisi mõlemal pool. Aeg on seotud si, kes end selle kaldale sätivad ning ühe ruumimõõtme, siis pääseb pide- ruumiga ja nõnda neljamõõtmeliseks põhjendavad ära kõik, mida rahaalli- vatest vaidlustest ja saab ajaga seotud saanud aegruum kõverdub, võrrel- kas on neile jaanilaupäevaöösel sosis- asjad vähemasti kenasti välja arvutades meie tavaettekujutuse ruumiga. tanud. da. Einsteini 1905. aastal avaldatud Märgala ja kuivala ajad on seotud. Ent mina luban enesele elada erirelatiivsusteooria seob aja mõis- kuivalal, meie suurimast märgalast te taustsüsteemiga, kinnitades, et Saame siis ehk ütelda nõnda: mis Läänemerest turvalises, kilomeetri- aeg voolab üksteise suhtes liikuva- olnud, see olnud ja olnust tahapoo- ses kauguses ja pidada puhthingelistel tes taustsüsteemides erinevalt ning et le pole võimalik tagasi minna. Kui põhjustel väikest märgala Treppoja absoluutset taustsüsteemi ei ole ole- oleme kusagile paisu ehitanud, siis madalal kaldapealsel. Ning mitte lasta mas. Tema üldrelatiivsusteooria kin- mõtelgem sellele, mida see pais on sirgeks kraavitada oma õueäärset oja, nitab, et pole vahet, kas asume min- meile head andnud, ning ka selle- nõnda nagu naaber on teinud. See gis gravitatsiooniväljas või kiirenevas le, kuidas kalad, kui tahavad, pai- annab mulle illusiooni ajavoolu püsi- süsteemis – seadused toimivad üht- sust mööda pääseksid. Üks jubeda- vast pöördumatusest.

PIUSA KÜLASTUSKESKUSES leiab tegevust igal aastaajal iusa külastuskeskuses on või- malik koos giidiga tutvuda P nii Baltimaade kui ka Põhja- Euroopa suurima nahkhiirte talvitus- koloonia asupaigaga. Suvel elab Eestis kaksteist liiki nahkhiiri, Piusa koobastikest on leitud talvi- tumas seitse liiki. Talvitusajal oktoob- rist aprilli lõpuni saab talveunes loo- makesi vaadelda Muuseumikoopasse rajatud vaateplatvormilt, ilma nahkhiiri üles ajamata. Sügisel ja kevadel saab peale Muuseumikoopa retke osaleda mitmekesistes loodusprog- rammides. Kõige väiksematele huvi- listele pakume sobival loodusrajal tunnetusprogrammi giidi juhendusel. hoiu õpperetke Piusal. Meie tegemisi saab jälgida Faceboo- Pisut suuremad saavad kevadel osa Kuni septembrini oleme lahti iga kis või kodulehel www.piusa.ee. õppeprogrammist Piusa kahepaikse- päev 11−16. Õppeprogrammid leiab kodulehelt te kohta. Kevadel ja sügisel tutvusta- Talvisel hooajal 26. septembrist www.piusa.ee või keskkonnahariduse me siinseid vääriselupaiku ja Devoni kuni 1. maini oleme lahti ainult näda- veebiportaalist. liivakivipaljandeid. Gümnaasiumiast- lavahetustel 12−16, muul ajal palume Kohtumiseni Piusa koobastiku loo- mele soovitame ökoloogia ja loodus- oma tulekust enne teada anda. duskaitsealal!

38 |534| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS 39 Üks Eesti paigake Fotod: Ingmar Muusikus Fotod:

Pimekooldu vanajõgi, mis võib olla 19. sajandi algul sõjavangide tekitatud

mene. Kahjuks teame neist lugudest vähe, aeg pole vanajõgede elulugusid Mulk Emajõe kaldas: ühte kausta köitnud. Napoleoni-aegsete ja varasemate kaevamiste kohta ei leidugi meil prae- jõeõgvendajate maja gu kättesaadavat arhiiviinfot. Põgus otsing on toonud päevavalgele, et Juhani Püttsepp jäi ja huvi lopsakate luhaheinamaade vanimad dokumendid rahvusarhiivis vastu järsult kahanes, võib see paik tööde kohta Emajõel pärinevad aas- ks lohk või mulk on seal suvel rinnuni heina sisse kasvada. taist 1872–1873, seal on juttu jõe- – Emajõe keskjooksu vasak- „Kutsume seda jõekaevajate koo- liikluse hõlbustamisest Kaagvere ja kaldas Palupõhja ja Reku paks. Jõekaevajad olid sõjavangid, Haaslava kandis. vahel.Ü Mitte kalameeste suurest ussi- nad elasid seal. 1930ndatel oli kal- otsimisest sündinud, ka mitte lennu- dast ka üks kolp välja tulnud,“ kõne- Lodjavedajad Emajõel. Miks oli vaja kipommi tekitatud, nagu mõned on leb Helgi Velja. siis suurt jõge sirgemaks ajada? Ikka arvanud. selleks, et metsamaterjali, möödunud Naabruses asuva Jõesaare talu Vanajõed kui hiigelüraski käigud. sajandeil kõrgelt hinnatud küttepuu- perenaine Helgi Velja kõneleb põl- Emajõel leidub üle poolesaja vanade vedu vähema vaevaga kulgeks. vest põlve kandunud teadmisest, et jõe. Rahvas kutsub neid jõe peateelt Esimene aurulaev ilmus Emajõele see lohk on jälg maa-alusest onnist, kõrvale jäävaid veejuppe ka koolu- 1847. Palgiparvetus ja puude vedu kus 19. sajandi alguses elasid jõe deks või koolasteks. Nad võivad olla lotjadega käis loomulikult juba õgvendajad. üpris eriilmelised, need koolud, üks varem. Allavoolu kulgesid lodjad Kunagi kulges sealt mööda külatee, rohkem kinni kasvanud, teine roh- ise, ülesvoolu tuli neid vedada. Seda mida mööda veeti heinakoormaid. kem avatud. tööd tegid Ilja Repini maalilt tuttavad Ent pärast seda, kui Reku parv läinud Mõnegi vanajõe sünni juures on Volga burlakid ehk köitega varusta- sajandi lõpukümnendi algul seisma ämmaemandaks olnud labidaga ini- tud lodjavedajad.

40 |536| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Jõesaare talu perenaine Helgi Velja jõesüvendajate koopaaugus

jõe suust 0,6 km ülal- kutsutud paigas, näidata poolesaja pool) on kirja pan- meetri pikkust maakividega täide- dud: tud vallijuppi. Oma vanaisalt on ta „Rahvajutu järgi kae- kuulnud, et see oli olnud teetamm, vanud selle kraavi siia mida mööda liikusid lodjavedajad. Rootsi sõja ajal venelased, Pehmel turbapinnal oleks muidu et jõuda Saareperä käänus seis- olnud ilmselt võimatu laeva köitega vale Rootsi laevastikule selja taha; edasi vedada. kraav kaevatud ühe ööga, kusjuu- Jõekallas kõneleb põnevaid jutte, Koprapoeg tunneb end Pimekooldu res venelasi olnud nii palju, et igal oskaks vaid neid kõiki lugeda … jõe veeres mõnusalt mehel saanud ainult üks kord müt- Lugude keskmes voolab aga ikka siga mulda võtta. [---] Mulla olevat Emajõgi ise, oma laiade luhtade ja Vene sõdurid kandnud siiluga taama- soode vahel. Toimib liiklussoonena „Minu vanaema Liina käis noores le hunnikusse, kus veel praegugi näha ka talvel, ehk nagu ütleb meie vee- eas lotjasid vedamas,“ jutustab Helgi künkataoline mägi“ [1: 268]. teede ajalugu uurinud Tanel Moora: Velja (Kooguarult pärit Liina Paap Vanajõe suu kinnipanekuks on „Niipea kui Võrtsjärv külmub, on elas aastatel 1883–1974). „Lodjaveol Palupõhja kandis kasutatud müra- Emajõgi kolksti lahti.“ leidsid rakendust inimesed, kes taht- kaid maakive. Kuskilt kaugelt toodud Mööda jääd saab siis aga uisutada sid mõne kopika teenida. Kümme kivid (luhas endas polnud seal kivi- vanajõgesid pidi. või rohkem inimest vedas ühte lotja. kildugi) püsisid jõesüvendajate koopa Kui see mets poleks vahele kas- Otsem on ju parem, kergem, ja nii läheduses veel mõned aastad tagasi vanud, siis võiks olla nagu sada aas- kaevatigi töö lihtsustamiseks läbi jõe alles, aga kobras sõi kallast, kuni ühel tat tagasi, kui Puhja kiriku kellad looked.“ hetkel langesid kivid voogude põhja. kostsid teisel poole jõge Palupõhja Siis püsisid kaldad lagedad, prae- ja Palupõhja taha välja. Kraavihall gusega võrreldes nagu öö ja päev. Vee- ja jääteed püsivad. Paatmajaga Karussaares teadis siis käest panna Nüüd suudab kaldarägastik isegi Jõeobu Emajõge kündev Tiit Uibo on labida ja Helgi Velja vanaema Liina kevadist suurvett pidurdada. kuulnud teisestki jõe sulgemise moo- võttis kätte piibli. dusest. Nimelt: vanale lodjale laadi- Palju polnud vaja, kui jõgi juba ti kivid ja liivakotid peale ja lasti alus 1. Rootsmäe, Lemming; Rootsmäe, Ilse 2016. läks. Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik. Pärimust selle kohta, kuidas risti keset jõge põhja. Seejärel avati Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 34. Emajõge sai suunata, leiame hiljuti luha peale valmis kaevatud kraavi ots. Eesti kirjandusmuuseum, Võro instituut, ilmunud Lemming ja Ilse Rootsmäe Seejärel süvendasid suurveed Tartu. raamatust „Võnnu kihelkonna koha- sängi edasi. nimed ja minevik“ [1]. Sarakuste kandi peremees Kaupo Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja Venessaare kaevandi kohta (Koosa Soon teab oma maadel, Soolammiks kirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |537| 41 Poster

42 |538| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Olulisele tuleb aega leida

äin välitööde tõttu tihti soodes ja seepärast on sõbrad ikka arvanud, et kindlasti on sulK sealt palju ilusaid pilte tehtud. Kuid välitöödele minnakse tavaliselt mitmekesi ja kindla eesmärgiga, seal ei ole võimalust huvitavat rakurs- si otsida või võtta aega, tabamaks iseloomulikku valgust. Seetõttu mul enda arvates head fotod soost alles ootavad tegemist. Nõnda on töö pärast käidud rabas sadu kordi ja enamasti päe- val, aga kui rappa ööbima jääda, siis alles tunneme ja näeme, millest oleme kiirustamise tõttu ilma jää- nud. Fotolt ei näe siravaid tähti lau- kas peegeldumas, ei kuule mõnesaja meetri kaugusele ööbima lennanud sookurgede hüüdeid ega tunne näole langevat udu. Küll võib aga aimu saada sellest, kuidas päikesetõusul udulinikud kord tõusevad, kord vajuvad ja avavad üha uusi vaateid – ole aga piisavalt kiire neid jäädvustama. Ja siis ei usugi, et see võlumaailm on ikka sama raba, kus päikeselõõsas ja vihmasajus vaid tööle keskendudes olulisem märka- mata jääb. Pildistama hakkasin juba põhikoo- lis, olles otsekui lummatud, istudes isaga toanurka ehitatud pimikus. Kuna mu isa oli näitustel auhinnatud ama- töörfotograaf, ei olnud minu esimene kaamera mitte mõni toonane „seebi- karp“, vaid vana keermega Zenit 3M ja lõõtsaga laifilmikaamera. Digiajastul olen teinud pilte Canoni kaameratega, praegu EOS 60 D-ga. Olenevalt pildistatavast kasutan ka Sigma ja Tamroni objektii- ve, kuid see foto on tehtud Canon EFS 15−85 mm IS USM objektiiviga.

Edgar Karofeld autoriõigusFoto: Kai VellakMTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |539| 43 Intervjuu Eesti on kümne tuhande

sooSoode uurija ja kaitsja rohkem kasutanud maa Ramsari konvent- te leiuandmete kindlakstegemisel: Eerik Leibakuga juttu ajanud sioonist tulenevat määratlust, mille muidu võib tänapäeva mõttes raba Toomas Kukk järgi on märgalad ka rannaroostikud, jäädagi otsima sealt, kus seda pole luhad, järved, madal meri kuue meet- kunagi olnud. Alustuseks terminoloogiast. Kas ri sügavuseni, muidugi kõik sood ja räägime „soodest ja rabadest“ ka need turbaalad, kus turvast enam Kas võime öelda ELFi inventuuride või on „soo“ üldmõiste, nagu vist juurde ei ladestu ning seetõttu pole kokkuvõtteks, et Eesti on kümne Viktor Masing on kunagi soovita- tegemist sooga. Seega sood ei võrdu tuhande soo maa? nud kasutada? Paarikümne aastaga turbaaladega, sest turbaalade seas on Jaa, see suurusjärk on päris täpne; ei ole taimeteadlased suutnud tava- ka rikutud, endised sood ning õhu- polegi sellele tähelepanu pööranud, keelt muuta. Kas on mõtet sellest kese turbakihiga soostunud metsad et soid on viiekohalise arvu jagu (nae- jaotusest kinni pidada? ja niidud. rab). Siin tuleb arvestada sellega, et „Sood ja rabad“ kõlab sama hästi nagu „Turbaala“ terminina tundub suh- täppisinventuur, mida viimase kümne „inimesed ja üliõpilased“. Soo puhul teliselt kummaline, aga see ongi uus kuni viieteistkümne aasta jooksul räägime turbaalast, kus turvast on üle mõiste, olnud kasutusel viimasel oleme teinud (eelkõige 2009–2011), 30 cm ja seda ladestub järjest juur- paarikümnel aastal. Teistes keeltes on hõlmanud vaid lage- ja puissoid de. See vastab inglise terminile mire ja võib olla vastupidi: inglise keeles on ning soometsad on inventeeritud selle alla mahub mitmesuguseid koos- mire uuem termin ja „turbaala“, peat- puudulikult. lusi. Mitte pole nii, et kui eestlane land, rahvale märksa arusaadavam Kui sa peaksid nüüd järgmisena läheb sohu, siis vaid rappa ning sinnagi sõna. küsima Eesti soode pindala, siis päris laudteele. Suur osa soid on meil teist- täpselt ei oska sel- sugused. Lisaks Viktor Masingule võib lele keegi vastata. meenutada ka Alexander Milne’i, kes Turbaalasid, mis sisaldavad ka riku- Soometsade kohta on oma Puhhi raamatus kirjutanud, et tud soid, arvatakse olevat 22,3 prot- on andmeid küll täitsa soo ja kole. senti Eesti pindalast. metsaregistris, aga Soode hulka tuleb arvata ka soo- seal pole taksaato- metsad, mida meil on peetud met- rid hinnanud ju tur- sataimkonda kuuluvaks vist lihtsalt bakihi kasvu. Kirjas seetõttu, et metsatüpoloogia arenes Eestis on „raba“ praegu termin, mis on näiteks kuivendatud lodu või kui- varem välja kui muu taimkatte klas- tähendab kõrgsood. Eesti keele insti- vendatud siirdesoomets, aga kui pal- sifitseerimine. Teistes Põhjamaades tuudi kohanimede kartoteegi järgi on jud neist vastavad soode kriteeriumi- arvatakse soometsad ikka soode varem rabadeks kutsutud hoopis siir- le, ei tea öelda. Kui lage- ja puissoid sekka. Soometsade taimestik on üsna desoid: neil on turvas kohev nagu on meil viis kuni viis ja pool protsen- samasugune nagu lagesoodes. Kui õlleraba. Tüüpilist mättaraba nimetati Eesti kogupindalast, siis soometsi statistikas räägitakse Eesti turbaalade ti lihtsalt „sooks“, madalsookooslus- tuleb ehk samas suurusjärgus juurde. osakaalust protsentides, siis soomet- te nimedeks olid „katk“ ja „padu“ jne. Nii et laias laastus kümme protsenti sad on soodena arvesse võetud. Aga teadusterminid on eesti keeles Eestist on kaetud soodega. välja kujunenud teist moodi. Mida sellisel juhul tähendab sõna Kas naabermaades on soid sama „märgala“? Ka neid alasid, kus tur- Ilmselt pole mõtet terminite tähen- täpsusega inventeeritud nagu vas puudub? dust muutma hakata? Eestis, kus andmebaasis peaksid „Märgala“ on tõesti kõige laiem mõis- Kindlasti mitte, aga mõistete muu- olema kõik üle poole hektari suu- te, mis hõlmab ka turbakihita liig- tumist tuleb meeles pidada näiteks rused lagedad sooalad? niiskeid alasid. Eestis oleme kõige kohanimede uurimisel ja kunagis- Kuulnud ma sellistest inventuuridest

44 |540| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eerik Leibak on sündinud 2. veeb Foto: erakogu Foto: ruaril 1960 Tallinnas Nõmmel. Ta on töötanud Nigula looduskaitse alal, Sõrve linnujaamas ja viimastel kümnenditel peamiselt Eestimaa looduse fondis (ELF). Eesti linnus tiku ja looduskaitse kõrval on ta tegelnud asustusloo, soome-ugri loodusnimede ja palju muuga. Juhtinud Eesti märgalade inven teerimist ja avaldanud asjaomased ülevaated trükis. Eesti linnunime tuste komisjoni sekretär. Pälvinud 1994 Eesti Vabariigi teaduspreemia linnuatlase eest (koos Olav Renno, Andres Kuresoo ja teistega) ning 1995 Eesti taassünni auhinna.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS 45 Intervjuu

mõnes teises sooriigis pole. Kindlasti kaitse- ja hoiualade sood, kus on sea- on teada kõik Madalmaade sood, duslikult võimalik tagada sobilik kaitse- sest seal neid suurt polegi enam. kord, et need tõesti ka soona säiliksid. Foto: erakogu Foto: Aga Põhja-Euroopast ei ole nii täp- sest inventuurist kuulda olnud. Eesti Soode taastamine on kindlasti vaja- soode inventuuri trükist oleme jaga- lik ja mõistlik tegevus. Tiit Kändler nud ja selle vastu on huvi tuntud, ehk tegi mainumbri essees küll torke järgitakse. sipelgapessa, aga ilmselt pole sooteadlased sootaastamisest piisavalt Kümne tuhande soo hulgas on iga- rääkinud. suguses seisus soid. Väärtuslikke ja Kuklased on looduskaitse all ja nende heas seisus soid on kindlasti vähem. pesade torkimine pole ilus. Võib jää- Seda küll. Teisalt on siiani säilinud dagi vaidlema, kas sellised mõtted, lage- ja puissoode seisund suhteliselt nagu Tiit Kändler paar numbrit tagasi hea, sest vähegi tugevama inimmõju avaldas, sobivad Eesti Loodusesse või korral kasvaksid nad puudega kinni oleks võinud need avaldada mõnes ja kuuluksid juba soometsade hulka. kollasemas väljaandes. Aga soode Turbaalasid, mis sisaldavad ka taastamise üle võib ikka arutleda. rikutud soid, arvatakse olevat 22,3 Kümme kuni viisteist aastat taga- protsenti Eesti pindalast. Seega üle si oleksin Eesti soode taastamise olu poole turbaaladest ei vasta soo kri- lisuses ka ise kahelnud. Siis oli esma- teeriumidele. Turbakaevandused hõl- tähtis tagada olemasolevate soode mavad rikutud soodest tagasihoidliku säilimine. Selles mõttes on olnud osa, aga nad paistavad silma ja jõua- palju abi Euroopa liidu Natura 2000 vad ka ajakirjandusse. Enamiku soode programmist: nii mõnegi soo-elupai- hävitaja on ikkagi maaparandus. ga, näiteks rabade kaitse on Euroopas prioriteetne. Rikutud turbaaladest oleks võima- Praeguseks peaks enamiku suure lik suur osa uuesti soodeks taasta- väärtusega soode säilimine olema da, kui nende veerežiimi sobiva- mingisugusel moel tagatud kaitse- maks muuta. või hoiualadel. Rahvusvahelise turba- Jah, aga peab jääma realistiks. Eelkõige liiduga ühinenud Eesti turbakaevan- peab parandama kaitsealuste tur- dajad on võtnud seisukoha, et nad ka baalade seisundit. Kui saaks kaitse- mujal looduslikus seisus soode kallale alade olulisemad sood ja nende ser- ei lähe. Sellel on küll väheseid eran- vaalad korda, oleks suur asi. Praktikas deid, praegu Pärnumaal just vaiel- ilmselt sellega asi piirdubki. dakse Vallema soo looduslikkuse tõl- lehmakookide osatähtsust Eesti süsi- Ilmselt saaks riigimetsa majanda- gendamise üle. Siiski on asjad vastas- nikubilansis, siis rikutud turbaalade mise keskuse (RMK) juhtkond kollek- tikuste arutelude käigus lahenenud panus on tunduvalt suurem kui meie tiivse infarkti, kui praeguseks kraavide- sageli hästi. sõralistel. ga tootlikuks muudetud tulundusmet- Pigem on tulnud rahustada Lääne- si tahetaks suuremas mahus taastada Euroopast tulevaid ajakirjanikke: kui- Meil vist pole Eestis naljalt leida das teil on üldse soostikku, mille servad pole kui- selline asi nagu vendatud? Muidu hakkab ju soo Soid kaitsta on tunduvalt lihtsam ja turba kaevandami- peale tungima ja matab kõik enda odavam kui näiteks pärandkooslusi, ne võimalik? Miks alla. te ei ahelda end Kadunud Uno Valk ei jätnud kunagi mida peaks igal aastal või vähemalt kaevandusvälja- hirmutamata, et soo peale tungib. Ja mõne aasta tagant hooldama. de masinate külge? eks ta tungibki peale, aga väga aeg- Siis tuleb selgitada, laselt. Lääne-Siberis, kus pole olnud et kaevandamine viimast jääaega, on arumaad säilinud soodeks. Rikutud turbaaladest osa on pole soode hävimise peamine põh- vaid jõgede ääres ja mägedes. Suurem poldrid, leidub kultuurniite ja põlde, jus. Pigem tuleb mängu vastupidi- osa Handi- ja Mansimaast ongi soo, neid tagasi pöörata on teoorias või- ne aspekt: rikutud turbaaladel tur- väga erinevad ja ilusad sood. Aga seal malik, aga see mäng ei vääri küün- vas laguneb ja see on ilmne süsini- on rahvastiku tihedus muidugi mida- laid. Heale kvaliteedile tagasi tuleks viia ku emiteerija. Kui arvestatakse juba gi muud kui Eestis.

46 |542| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Hea taimetundjana on ornitoloog Eerik Leibak osalenud ka Eesti uue taime atlase välitöödel

kuvõtet tegime, siis ei tulnudki selle peale, et osa kõrgeid hinnanguid saanud rohu-siirdesoid olid varem ehk hoopis õõtsik-siirdesood.

Mainisid sohu vajumist. Kui süga- vale ise oled vajunud? Ega väga polegi, eks esimeste soos- käikudega tekivad kogemused, kuhu on mõtet astuda ja kust ringi minna. Linnuloenduste transektidel on küll olnud kohti, kus on tulnud neljakä- pukil käia või saabast mudast välja sikutada. Soo on imeline koht, kus inimene saab kõige enam jumalaga sarnaneda, käies mööda vett. Siiski on ka vesis- tes kohtades oma neli protsenti tah- ket ollust.

Kui soode kaitsest rääkida, siis suuremad on kaitse all; väiksemad on tihtipeale seetõttu kaitstud, et naabruses on suurem soo kaitse all. Kas soode kaitses tuleks midagi muuta või tõhustada? Soid kaitsta on tunduvalt lihtsam ja odavam kui näiteks pärandkooslusi, mida peaks igal aastal või vähemalt mõne aasta tagant hooldama. Soo või ka taastatud soo on jätkusuutlik koos- või vähemal määral kuivendamisega lus. Ta võib küll areneda edasi soo- Millised sood on Eestis kõige loo- rikutud. metsaks, eriti kui kliima soojenemine duslikumad, kus silm puhkab? Sellega seoses tuleb mulle meelde, jätkub. Meeldib see meile või mitte, Selles mõttes on suurtest soostikest et mu kolmanda klassi lugemikus oli paljude meie rabade asemele kuju- ilmselt parimas seisundis Soomaa lugu „Soo“: kuidas keegi sohu kõhu- nevad tasapisi rabametsakooslused, Kuresoo, lihtsal põhjusel: ta on kol- ni sisse kukkus ja uppuma hakkas. nagu praegu on näha rabade leviku mest küljest ümbritsetud loodusli- Sellist teksti praegusaja hoolekande- lõunavööndis Poolas või Valgevenes. ke jõgedega. Väikseid labidakraave ühiskonnas algklassi lugemikku ilm- Kaitse prioriteetide kohta arvan, et on seal küll kaevatud, aga servamä- selt ei pandaks, aga korralikke õõtsik- rabad ei ole Eestis enam esmatähtsad. red on kenasti alles. Ainuke suurem soid on meil ka üsna vähe alles jää- Meil tuleb hoopis rohkem tähelepa- rikutud laik oli kagunurgas, mis mõni nud. Piisab isegi eemale tehtud kui- nu pöörata liigirikaste madalsoode, aasta tagasi taastati. Tõsi küll, taastati venduskraavist, vee väljavool para- allikasoode ja ennist mainitud õõt- natuke vähem, kui võinuks, ja seal on neb, õõtsiksood tahenevad, kamar- sik-siirdesoode kaitsele ja osalt taas- siiani probleeme tammide veepida- duvad ja muutuvad rohu-siirdesooks, tamisele. Seal on asi keerukam. Kui misega. Muraka soostik samuti palju mõned kiirkorras isegi rabastuvad. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul alla ei jää. Seetõttu on praegusel ajal hea raba oli maade defitsiit, kasutati paljusid Rusikareeglina on suurte soostike peale minna, kuna servad on kuiven- madalsoid heina- ja karjamaadena. keskosad, rabad, hästi säilinud, kuid datud. Looduslikult on kõige märje- Kui majandamise lakkamisele lisan- servaosa märed – kunagised uhked mad ja raskemini läbitavad just soode dub ka kuivenduse otsene või kaug- siirdesood või lodud – on suuremal servaosad. Kui sooinventuuri kok- mõju, kasvab neile mets, ja rohkem,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |543| 47 Intervjuu

„Tõde ja õigust“ meenutades: looma vajumiseks sohu piisab ka mõne meetri laiusest soonikukohast. Arvan, Foto: erakogu Foto: et madalsoid pole siiski karjatamise ja niitmise abil mõtet vägisi lagedana hoida. Soodes karjatati ikkagi vaid paarisaja aasta jooksul, kui maa defitsiit oli suur. Pigem peaks pärand- kooslusena majandamisel keskendu- ma soostunud niitudele, mille taimestik on madalsoode omaga väga sarnane, vaid turbakiht on õhem, kuni 30 cm. Soostunud niitude pindala on meil vähenenud tunduvalt rohkem kui madalsoode oma. Vähegi säilinud soostunud niite tuleb hoida: niita või karjatada. Neid ei tohi muidugi kraavitada. Madalsoode puhul tuleb leppida, et nad kasvavad puistusse. Hõre puurinne pigem suurendab liigirikkust, sest kui ei kuivendata, ei kasva madalsoo väga tihedaks puistuks, küll aga lisandub soometsaliike.

Kui räägitakse sootaimede arvu- kuse vähenemisest, siis kahtlemata on sel tõepõhi all, sest soid on tunduvalt vähem kui näiteks 1950. aastatel. Vahepeal arvati, et näiteks madal kask ja õievähene tarn kipuvad meil kaduma. Aga põhjalikumate inventuuride käigus on ka neil uusi leiukohti hulgaliselt lisandunud. Soodesse on botaani- Peale märgalade on Eerik Leibak inventeerinud rohkesti rohumaid. Seal kohtub kud viimastel aastakümnetel sat- välitööline tihtipeale ka kariloomadega, koosluste tegelike majandajatega tunud ilmselt vähem kui näiteks 1950. aastatel, kui soode uurimine oli eriliselt aktuaalne. kui seda algul oli. Puudeta madalsoid tuleb samu- Peale selle peab arvestama soode Lagedate madalsookoosluste säili- ti pidada pärandkooslusteks, mis inventeerimise aega: mais või oktoob- tamine ja taastamine on teema oma- vajavad samamoodi karjatamist ja ris tehtud taimeloendid võivad jääda ette. Kui rabade ja siirdesoode taas- niitmist kui niidud. Meenutame arusaadavatel põhjustel napiks. tamist on sel sajandil Eestiski teh- „Tõe ja õiguse“ esimest köidet, kus Mõned taimeliigid on aga selgelt tud, siis madalsoid on meil taas- korduvalt on kirjeldatud lehma väl- muutunud haruldasemaks ja ohus- tanud põhiliselt kobras. Geniaalne jatõmbamist soost. Küllap leiaks tatuks. Need on eelkõige õõtsiksoo- insener küll, kuid koosluste väärtust praegugi loomapidajaid, kes olek- de liigid, näiteks sale villpea ja tur- ta ei arvesta. Vesirajatise ehitamises sid nõus oma loomi madalsoodes vastarn. on kobras tugev ja ujutab kõik üle. karjatama, seda enam, et põlluma- Nii võib ka liigirikka sepsikakoos- jandus on nagunii suuresti toetus- Üks soode inventuuri eesmärk on luse ainus säilinud ribake asendu- põhine. Loomi ei pea muidugi ära tõhustada soode kaitset: väärtusli- da vähem huvitava suurtarnastiku- uputama. Mõnel aastal, nagu täna- kud ja seni kaitseta sooalad tuleks ga – ja kui inimene oskamatult taas- vusel, on sood pigem kuivad kui kaitse alla võtta, samal ajal kui tab, on sama oht. Taastamiskogemusi vesised. Karjatada ei pruugi igal mõnda soopiirkonda ei peakski ehk on natuke rootslastel, aga otsingud ja aastal, mõnel aastal poleks see vih- kaitsma. Kui palju sellest on tegeli- proovimised alles käivad. mase suve tõttu ilmselt võimalik. kult rakendunud?

48 |544| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ühe sammuna oleme uuendanud Euroopa Liidu kohtus mõni kaasus, Kokkuvõttes on meie jõed suuremas Natura-varialade nimekirja, seal on kus kraavitamine on naabrusmõjuga osas looduslikud ja sood alles, nii et need sood, mida tuleks kindlasti kaits- kahjustanud olulisi kaitsealuseid soo- kui ma oleksin kindlustusfirma, siis ta. See on kättesaadav ka EELISest. kooslusi. ma Regensburgi või Praha elanikelt Kui soo ei moodusta kompleksi väär- nõuaksin märksa suuremat kindlus- tuslike metsadega, piisab täielikult Välitöödel uusi kraave vaadates tussummat kui Tartu Supilinna ela- hoiuala staatusest. Sellega ei tekita- näivad need kohati olevat kaeva- nikelt. ta ka maaomanikule ülearuseid kit- tud vaid selleks, et soisest kohast sendusi. Viimasel ajal on aga mille- lahti saada: kord peab majas olema Mida öelda maaomanikule, kelle- gipärast võetud suund, et maismaal ja märgala tundub korratusena. le kuulub soo, millega ta ei oska olevad hoiualad tuleb muuta maasti- Umbes nagu muruniitmine, mida midagi peale hakata? ku- või looduskaitsealadeks. Mõnes tehakse mõttetult suurtel pindadel. Oleneb, kust maaomanik saab oma kohas võib kaitsekorra karmistami- Hullem veel: Euroopa ühtse põllu- tulu; suur osa maaomanikke ei saa ne olla põhjendatud, aga ei saa ühe majanduspoliitika abil on võimalik oma maast ju nagunii otsest raha- lauaga lüüa, et muudame nüüd kõik saada maaparandustoetust. Soomaa list tulu, sissetulekud tulevad mujalt. hoiualad kaitsealadeks. Soode puhul ja Endla kaitsealade kraavitammi- Kuivendamisel on meil aga pikk tra- on põhiline maaparanduse ärahoid- de mõnedki ehitajad on samad, kes ditsioon ja palju eeskujusid. Kui mine ja selleks piisab hoiuala staa- samal aastal on tulundusmetsade Peeter Hansen oleks oma talu kui- tusest. või põlluservade kraave uuenda- vemasse piirkonda ostnud, ei kõne- Inventuuride käigus on välja tulnud. Aga võib-olla just tänu selliste leks „Tõde ja õigus“ pidevast võitlu- nud tõesti ka sooalasid, mille hoidmi- meeste mitmelaadsetele kogemus- sest sooga ja veetaseme alandami- ne Natura 2000 võrgustiku alana tun- tele on taastamisprojektid üldiselt sest. Nii oleks ehk ka Jägala jõgi jää- dub praegu arusaamatuna. Kunagised õnnestunud. nud looduslikku sängi – see muude- otsused on tehtud tollaste teadmis- ti Tammsaare mail te põhjal ning ei saa ka välistada soo magistraalkraa- olukorra vahepealset kiiret halvene- See, et meil on alles palju looduslikus viks alles nõukogu- mist. Nii et mõnel puhul tuleks kaits- seisus luhti ja soid, hoiab ära ka suu- de ajal just romaa- tav objekt lihtsalt välja vahetada. ni ideaalidele viida- remad üleujutused. tes. Tegelikult tule- Mida öelda neile, kes tahavad vad seal kahtlevad oma kodusood kuivendamise eest ja resigneerunud kaitsta? Looduskaitse seisukohalt Kuidas suhtud jõesängide taasta- noodid sisse, aga nii kaugele luge- ei pruugi erilisi kaitseargumen- misse? misega enamasti ei jõuta. Teatakse te leida, aga inimesed muretsevad Eestis pole vooluvete seisund nii hull küll lauset: „Tee tööd ja näe vaeva, näiteks kaevude kuivaksjäämise kui enamikus Euroopas. Eriti just siis tuleb armastus“, aga unustatak- pärast. suuremad jõed on looduslikes sängi- se ära mõtte teine pool: „aga armas- Eesti uue maapõueseaduse vastu- des, näiteks Narva või Emajõgi. Seda tus ei tulnd, teda põle tänapäevani võtmise järel on kavas seaduse alu- ei anna võrrelda näiteks Saksamaaga, Vargamäel“. sel koostada nimekiri koos kaardiga kus kuurvürstid on juba sajandeid Õnneks on viimasel ajal haka- neist turbaaladest, mis jääksid edas- tagasi muutnud jõelammid pold- tud rohkem soode väärtusi mõist- pidi võimalikeks turbakaevandusala- riteks ja ehitanud neile linnu. Kui ma. Sellest annavad kasvõi tunnis- deks. Seda on kahel aastal arutatud, nüüd tuleb ülemjooksul vähegi suu- tust huviliste rühmad Soomaal. nimekirja suhtes on konsensus saa- rem sadu, uputab see kogu endise Muide, rahvuspargi asutamise ajal vutatud ja see peaks valitsuse määru- lammiala. Need uputused on Kesk- pidas osa kohalikke elanikke loodus- se kujul peagi kinnitatama. Ülejäänud Euroopas paratamatud, inimene on kaitsjate prognoosi, et seal hakkab sood peaksid siis turbakaevandami- need ise korraldanud. käima ka palju välismaalasi, ulmeju- sest kõrvale jääma. See, et meil on alles palju loodus- tuks. Praegu on külastajate geograafia Suurem probleem on maaparan- likus seisus luhti ja soid, hoiab ära ka arvatust laiemgi, näiteks Austraalia dusega: kraave rekonstrueeritakse suuremad üleujutused. Soomaa välis- numbrimärgiga autot olen ma keskkonnamõjusid hindamata ning tab Pärnu kevaduputused, seal võib Euroopas seni näinud vaid Soomaal. sellest saame sageli teada alles siis, üleujutus tulla vaid kõrge mereveega. Turism on samasugune majandusha- kui vana kinnikasvanud kraav on juba Tartu üleujutusi hoiab ära või vähen- ru nagu põllumajandus või metsan- meeter sügavamaks kaevatud ning dab Alam-Pedja kaitseala. Võimalik, dus ning seal liikuvad summad pole vahepeal taastunud taimekooslus et uue Ihaste silla mulde rajamise järel sugugi väikesed. Ka üksiküritajana ei kahjustatud. Ilmselt ei muutu maapa- võib suurvesi nüüd linna vahel tulla jää sellega vaesemaks kui väiketalu randajate suhtumine enne, kui tuleb kõrgem, aga eks see paistab kevadel. pidamisega.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |545| 49 Tööjuhend Foto: Arne Ader Foto:

◊ 1. Raba kui elupaik. Laugaste vahel kõrguval rabapeenral näeme mitut raba tunnusliiki: mudatildrit, sookailu ja küüvitsat. Laukaserva lähedal eristub raba võtmeliik turbasammal Elupaikade lugu pildis: kuidas teha ja valida elupaikade fotosid? Arne Ader, Urmas Tartes lisatakse eraldi liigipilte. Praegusajal, fotoks ja vastupidi. Neid kahte saabki mil üha enam väärtustame elurikkust vaadelda käsikäes: ühes otsas maas- ui trükises või kirjutises on ja selle hoidmiseks tarvilikku elupai- tikufoto, teises elupaigapilt ja kusagil vaja illustreerida loomade garikkust, on mõistlik võtta aluseks keskel nende ühisosa (vt ◊ 2–5). elupaiku või taimede kasvu- uudne pildilooline vaatenurk, nn elu- Maastike ja elupaikade pildis- kohti,K minnakse sageli lihtsama vas- paigafotograafia. tamine eeldab siiski eri käsitlust. tupanu teed: maastikufoto kõrvale Sageli sobib maastikupilt elupaiga Maastikke jäädvustades otsitakse sil-

50 |546| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Fotod: Arne Ader Fotod:

◊ 2. Klassikaline rabavaade, mis on pil ◊ 3. Vaade rabale, pildistatuna vaate distatud laudteel seistes. Hea maastiku tornist. Tegu on hea maastikufotoga, foto eelkõige tänu lummavatele rünk millel taevasinised laukapeeglid pilvedele ja kaunitele laukaveesilmade vahelduvad jändrike rabamändidega. le. Elupaigafotona see pilt hästi ei toimi, Samas on see pilt kõnekas elupaiga sest ei too näidatavast elurikkusest foto: näeme, et raba on elupaigana midagi esile. Sellist pilti saab elupaiga mosaiikne (laukad-peenrad), selgelt iseloomustamiseks kasutada vaid koos eristub üks raba tunnusliik harilik olulisi detaile esile toovate liigifotodega mänd

◊ 4. Uudsem vaade rabale, pildistatud ◊ 5. Hommikune udu laukarabas, sel älveserval põlvitades. Tegu on hea elu liseid fotosid nauditakse. See on hea paigafotoga: madal rakurss toob esile maastikuülesvõte, ent elupaigapildina raba võtmeliigi turbasambla. Peale on niisuguse foto väärtus napp, sest selle näeme fotol veel tunnusliike, udu varjab elupaiga tähtsaid üksikasju. nagu rabakas ja mänd. Eriomase osa Siiski saame teada, et vahel võib rabas lisab älves ulpiv mudalaik olla udu

maga eristuvaid loodusobjekte, pin- navorme ja taevast. Elupaiga ülesvõ- tetel on põhikohal liikidevahelised suhted ja liikide seosed lähikeskkon- naga. Kui maastikupildistaja otsib tavaliselt paiga kõige köitvamat vaa- det, siis elupaiga jäädvustaja proovib pildile püüda paika iseloomustavaid ökoloogilisi seoseid. Vahel on taimedest kõneldes tarvi- ◊ 6. Loopealne Osmussaarel. Selle rannikul asuva elupaiga veepuudust taluvad ja tatud kasvukoha mõistet ja loomade kaltsiumirohkust eelistavad tunnusliigid ei kasva kuigi kõrgeks, mistõttu on pildis puhul elupaiga mõistet. Selles kirju- tamiseks valitud madal võttepunkt. Esiplaanil märkame nõmm-liivateed, keskplaa tises kasutame mõlemal juhul „elu- nil hobumadarat ja tagaplaanil kadakat. Et saavutada teravus kogu foto ulatuses, paika“. on kasutatud teravuspanoraami viiest fotost

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |547| 51 Tööjuhend Fotod: Arne Ader Fotod:

◊ 7. Madalsoomets. Esimesel fotol näeme kenasti kahte madalsoometsa tunnusliiki: sookaske ja tarna. Pildilt paistev mättali ne reljeef kajastab samuti olustikku. Teise foto teeb veelgi paremaks asjaolu, et tarnamätaste vahel paistab vesi. Esimene foto on tehtud vahetult pärast elupaika jõudmist, teise pildi tarvis kulus pool tundi sihipäraseid otsinguid

◊ 8. Salumets Puhtulaiul. Maikuu lõpul õitseb siin karulauk, üks salumetsa tunnusliik

◊ 9. Siirdesoomets Valgesoos, pildistatud juunikuus, tupp- ◊ 10. Loomännik Saaremaal. Tunnustaim punane tolmpea ei villpea viljumise ajal. Selle tunnusliigi valged õiekatted on kasva sellises männikus igal pool. Et saada temast foto, kulub küllap andnud nime ka Valgesoole põhivaev õige koha otsingutele

52 |548| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Foto: Urmas Tartes

◊ 11. Sootäpik on rabaliblikas, kelle röövikud toituvad rabataimedel, nagu küüvits ja jõhvikas Fotod: Arne Ader Fotod:

◊ 12. Vasakpoolsel fotol on kukemarja pildistatud rabas, kus marju leidub vähe ja taust on valdavalt roheline. Teisel pildil on kukemarjanõmm: marju on ohralt ja taustal palju halli tooni

Kummarda ja kükita! Elupaikade fototehnilise piiratusega. Püsti seis- Otsi tunnusliike ja eriomaseid olu- pildistamisel tuleb kaamera seada nii, tes saame lainurkobjektiiviga teha sid! Kui vajatakse maastikupilti, võib et korraga oleksid kaadris äratunta- sellise foto, mis on enam-vähem fotograafile anda kena paiga geograa- vad tunnusliigid ja üldvaade. Siit tule- terav esiplaanist lõpmatuseni. Samas filised koordinaadid ja edasi saab iga- neb lihtne rusikareegel: salumetsas kohas kükitades pole see paraku või- üks hakkama. Elupaiga puhul koha- kummarda, rabas põlvita (◊ 4), kidura malik. Kui soovime, et fotol olek- teabest üksi ei piisa: elupaigad muu- taimestikuga loopealsel lasku hoopis sid teravad nii esi- kui ka tagaplaan, tuvad alatasa ning sestap võivad tun- kõhuli (◊ 6). tuleb kasutada kas tilt-shift’i objek- nuslikud kooslused asuda kord ühes, Madalalt ja lähedalt pildistades tiivi või pildistada teravuspanoraa- kord teises kohas. puutume paratamatult kokku ühe mina (◊ 6). Otsides elupaiku tutvustavaid

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |549| 53 Tööjuhend Foto: Arne Ader Foto: Foto: Foto: Urmas Tartes

◊ 13. Rabasilmik on rabaliblikas, keda leidub vaid kindlates ◊ 14. Turbasambla levikumuster rabalauka servas. Liikudes rabades. Seega sobib ta kirjeldama vaid konkreetset raba, niiskemast keskkonnast kuivema poole, vahetuvad liigid, see kus see liik tõesti elab, või siis rabaga seotud tundra-aspekti kajastub kenasti ka värvides Fotod: Arne Ader Fotod:

◊ 15. Ajapanoraam kahest fotost: lamminiit Palupõhja luhal maikuus ja juulikuus

pildiobjekte, tuleb esmalt kesken- taimedele. Sellel on kaks peapõhjust. samas elupaigas pildistatut. Näiteks duda tunnusliikidele. Väga köitvad Taimed püsivad kindlamini paigal kui kasvab kukemari meil nii rabas kui on seesugused elupaigapildid, mil- loomad. Võrreldes seente viljakeha- ka nõmmel, ent eri paikades leiduvad lel mõni tunnusliik õitseb lausaliselt dega on taimede kasvuaeg pikem ja taimed on silmanähtavalt isemoodi (◊ 8). Ent parima võimaliku jäädvus- neid on parem leida. (◊ 12). Mudatildrit pildistatakse hoo- tuse jaoks on meil ikkagi vaja teha Heale elupaigapildile sobivad tun- pis rohkem rände ajal mererannikul, pilte kogu aastaringist. Tihtipeale nusliikideks samavõrd kenasti seened kuid rabaloo juurde sobivad ikka vaid kasvavad paljud tunnusliigid hõre- ja loomad (◊ 1). Endistviisi on tähtis rabas tehtud fotod (◊ 1). dalt. Seetõttu tuleb parima pildi saa- eristada iseloomulikku ja juhuslikku Veel ettevaatlikum tuleb olla nende miseks laiemalt ümbrust uurida, et ehk teha vahet tunnusliikidel ja juhu- liikidega, mille levilad on lokaalsed. leida koht, kus oluline liik arvuka- ränduritel. Näiteks lendab rabas mit- Hästi tuntud näide on hanevits, kes malt kasvab (◊ 10). mekesine seltskond liblikaid. Ühed on kindlasti raba tunnusliik, kuid Kui võimalik, tuleks tunnusliikide neist on rabas tunnusliigid, teised teda leidub vaid Lääne-Eesti rabades. kõrval esile tuua paika iseloomustavad mitte (◊ 11, 13). Putukate puhul on teada liike, keda olud. Teame, et elupaiga ilme määrab kohtab vaid kindlates rabades (◊ 13). suuresti mullastik, ent paraku õnnes- Elupaigatutvustus koos liigipiltide- Suuresti täiendab elupaikade lugu- tub sellele fotol harva viidata (◊ 6). ga. Isegi siis, kui meil on õnnestunud sid veel nii mõnigi teine käsitluslaad. Seevastu saab näidata kõike seda, mis saada looduses häid terviklikke elupai- Näiteks ülalt alla pildistades saab tuua on fotograafiliselt võimalik, näiteks gafotosid, vajame looduslugude illust- esile liikide jaotusmustri laukaserval mikroreljeefi ja veerežiimi (◊ 7). reerimiseks ka pilte, mis annavad edasi (◊ 14) või sesoonsed erinevused lam- ühe või teise elupaiga olulisi detaile. misoos (◊ 15). Peale taimede tasub näidata seeni Õige sageli tuleb elupaika käsitle- Arne Ader (1963) ja Urmas Tartes (1963) ja loomi. Pole mingi saladus, et elu- va looduskirjutise juurde lisada liigi- on bioloogid, mõlemad on pikka aega paikade määratlus tugineb peamiselt portreesid. Siin tuleks eelistada alati tegelnud loodusfotograafiaga.

54 |550| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS 55 Reisikiri Fotod: Jaanus Paal Fotod:

◊ 1. Järveäärne madalsoo Ecuadoris Llanganatese rahvuspargis Laguna de Anteojos

va jooksul: piltlikult öeldes on päeval suvi ja öösel talv. Paramo taimkattes valdavad pad- jandtaimed ja tihedapuhmikulised kõrrelised: kastikud, aruheinad ja keehirsi (Paspalum) liigid. Samuti on tavapärased puukujulised korvõieli- sed ja kõvalehised põõsad. Kesk-Peruust kuni Kesk-Tšiilini on kõrgmägede kliima kuivem ning seal Sood kutsutakse neid rohumaid puunaks pealpool pilvepiiri (hisp puna). Üleminekuvöönd paramo ja puuna vahel kannab Põhja- Andide mäestiku põhjaosas Venezuela, Colombia ja Peruus nime jalca või suni.

Ecuadori alal on levinud alpiinsete rohumaade bioom: Üks maailma aktiivsemaid liigitek- paramo (hisp páramo). Mõned uurijad nimetavad seda kekeskusi. Kasvukohtade paljususe ka alpiinseks tundraks. See jääb metsade ülapiiri ja püsi tõttu on Andide alpiinne vööde äär- va lumikattega kõrgemate alade vahele: 3000 kuni 5000 miselt liigirikas, soodustades ka uute liikide kujunemist. Paramotes kasvab meetri kõrgusele üle merepinna. peaaegu 3600 liiki soontaimi, kes kuuluvad 127 taimede sugukonda ja 540 Jaanus Paal asendist ilmakaarte suhtes, ulatudes perekonda [2], kusjuures 60% liikidest 700 mm kuni suisa 3000 mm-ni aas- on Põhja-Andide endeemid. liima on paramotes ehk mägi- tas. Ka aasta keskmine õhutempera- Kasvukohtade ning liikide mitme- rohtlates jahe ja niiske, sageli tuur on paikkonniti erinev: 0° kuni kesisus tingib siin ka taimekoosluste, tuleb ette udu. Sademete hulk +14 °C. Väga iseloomulik on tempe- sh turvastunud või turbamullal kas- olenebK suuresti asukohast ja nõlvade ratuuri ulatuslik muutumine ööpäe- vavate soostunud või sookoosluste 56 |552| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri vaheldusrohkuse. Paramote niisketes nõgudes või jõeorgudes on sood küllaltki tavalised. Ent neid leidub ka jalca’des, kus sood saavad oma vee perioodiliste vihmasadudega ja kuhu nõrgub ohtralt lume- ning jääsulavett kõrgema- telt nõlvadelt. Allikatoitelistes nõgu- des leidub soid isegi puunades. Põhjapoolkera subarktilise vöötme või parasvöötme soode liigitus troo- piliste soode puhul ei sobi, sest mäge- des olenevad nende iseärasused eel- kõige kõrgusest. Paramote sood on kolme põhitüüpi: madalsood, turbasamblasood ja padjandsood [1].

Madalsood Andides. Madalsoid leidub jõe- ja järvelammidel, endis- ◊ 3. Turbasamblasoo espeleetsiate (Espeletia uribei) ja esiplaanil oleva säsibambu tel järvepõhjadel, mõnikord ka sega (Chusquea tessellata). Chingaza rahvuspark, Colombia allikatoitelistes laugetes nõgu- des 2600–4450 meetri kõrgusel üle alpiinsed rohumaad kutekkeliste järvede kinnikasvamisel, merepinna (◊ 1). Turbakihi pak- aga ka rohumaade või metsade soos- sus neis soodes jääb tavaliselt kahe tumisel metsa ülapiiril ja/või mägi- meetri piiresse. Olenevalt kasvuko- Venezuela rohtlate madalamates osades 2800– hast, aga ka naaberkooslustest, võib Colombia 4000 meetri kõrgusel. turbalasundi ülakihi happesus (pH) Ecuador Turbasamblasoodele on omane olla vahemikus 4,5–7,5 ja toitelisus rohke vee juurdevool ümbritseva- mesotroofsest eutroofseni. PeruuBrasiilia telt nõlvadelt. Üksnes sadeveetoitelisi Tarna-madalsoode taimkat- (ombrotroofseid) rabasid paramotes tes valitsevad tarnad (Carex pichin- ◊ 4. Alpiinsete rohumaade paramote ei ole. Vaid suuremate turbasambla- chensis, C. acutata, C. jameso- sood levivad üle 2400 meetri kõr soode keskosas leidub paiguti kohti, nii), laiguti kasvab ka lõikhein gusel Andide mäestikus Venezuela, kus taimed ei ammuta eluks vajalik- Cyperus rivularis ssp. lagunet- Colombia ja Ecuadori alal ku põhjaveest. Seetõttu võivad nende to, kastik Calamagrostis ligulata, soode toiteolud varieeruda eutroof- lupiin Lupinus alopecuroides ning sest mesotroofseni. pärdiklill Mimulus glabratus (◊ 2). tel turvastunud gleistunud mulda- Olenevalt arengustaadiumist ja Kliimakskooslustele on omased risti- del. Mõnedes paramo madalsoode kasvukoha omadustest võib turba- rohu Senecio reissanus põõsad. kooslustes on hästi välja kujunenud samblasoodes eristada mitut kooslu- Mättavahedes on enamasti vesi ja samblavaip, mille põhiliigid on setüüpi [1]; neid on lihtne kindlaks seega mõjutavad külmakraadid neid harilik skorpionsammal määrata valitsevate liikide põhjal, näi- mikrokasvukohti märksa roh- (Scorpidium scorpioides), teks mõnes kasvukohas on rohkelt kem kui kõrgemaid mättaid. turbasammal Sphagnum säsibambust, teises suuri puiasid või Carex pichinchensis’ega cyclophyllum, kaunis hoopis espeleetsiaid ja roodjalgu jne. kasvab ühes kooslu- sirbik (Drepanocladus Säsibambuse (Chusquea tessella- setüübis ka Eestis tavali- revolvens) ja vesisam- ta, C. angustifolia jt) ja turbasam- ne harilik karusam- mal Fontinalis bogoten- malde enamusega soostuvaid koos- mal (Polytrichum sis. lusi kohtab 3400–4000 meetri kõr- commune): need gusel mõõdukalt happelistel (pH kooslused on 4,6–5,4) sügavatel turvastunud mul- levi nud üleujutata- Turbasamblasoid dadel (◊ 3). Rohurindes kasvavad vate ojade kallas- kohtab paramo- seal veel Niphogeton lingula, vill- tes Costa Ricast Colombiani, vars Eriocaulon microcepalum, ris- kõige sagedamini on neid siis- tirohi Senecio subuncinnatus jt. ◊ 2. Andide madal ki lõuna pool, peamiselt Ecuadoris. Turbasammaldest valdavad lillakas soodes kasvab pärdiklill Niisugused sood on kujunenud liusti- ja pude turbasammal (Sphagnum

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |553| 57 Reisikiri

◊ 5. Paramote soode püsimajäämist ohustavad karjakasvatus, teeehitus ja turbakaevandus. Piltidel on kuivendamise tõttu hävimas turbasamblasoo hiiglaslike puiadega (Puya goudotiana). Taime kõrgust saab kõrvutada kirjutise autori pikkusega, mis on 184 cm. Pantano de Martos, Guatavita, Colombia

magellanicum, S. cuspidatum), samu- õisikute poolest (◊ 5). Pärast õitse- folia ja X. subulata, kes vahelduvad ti S. sancto-josephenense, S. oxyphyl- mist leherosetid surevad. Need kõdu- Hypericum lancioides’e jt naistepuna- lum ja S. cyclophyllum. Samblikest nevad mitu kuud, mistõttu pakuvad liikide, roodjala (Blechnum loxense), on tavalised harkjas porosamblik head varju lehekonnadele (Hyla spp.) Halenia ja Kursia liikidega. Soo tur- (Cladonia furcata) ja põdrasamblik (◊ 6). Colombia lõunaosas ja Põhja- balasundi ülakihi pH on 4,6–5,3. Cladina confusa. Laugetel nõl- Kuivemates kasvukohtades asen- vadel kujunenud dab säsibambust kastik Calamagrostis Turbasamblasoodele on omane turbasamblasood effusa ja turbasamblaid Breutelia rohke vee juurdevool ümbritsevatelt Diplostephium perekonna liigid. Pilvevööndi ülemi- revolutum’i põõsas- ses osas, kuni 3600 meetri kõrguse- nõlvadelt. tega on kliimaks- ni, võib nende koosluste turbalasun- tüüp, millega lõpeb di ülaosa olla vaid nõrgalt happeli- esialgu eri tüüpi ne (pH 5,1–6,1), turbakihi süga vus Equadoris asendab Puya goudotiana’t soode või soostunud paramokoosluste ulatuda lohkudes aga mitme meet- soodes P. hamata. suktsessiooniline areng. Turbalasundi rini; seega on tegu päris-sookoos- Turbasamblasood espeleetsiate paksus ulatub tavaliselt üle 1,2 meetri, lustega. Samblakattes lisanduvad (Espeletia spp.) ja roodjala Blechnum turba ülakihi pH on 4,9–6,4. Mõnikord turbasammaldele Breutelia liigid ja loxense’ga on levinud väikeste lai- võivad põõsarindes domineerida ka Campylopus cucullatifolius. kudena laugetel nõlvadel märga- Diplostephium alveolatum, ristiro- Turbasamblasoid hiiglaslike puiade orgude põhjas metsa ülapiiril hud (Senecio reissiani, S. andicola) või dega (Puya spp.) leidub märgades või põõsaparamos. Kuni meetrikõr- Aragoetum abietinae. orupõhjades ja laugetel nõlvadel guseks kasvava roodjala katvus on Andides 3600–3900 meetri kõr- 2800–3800 meetri kõrgusel. Turba 50–75%, need vahelduvad Espeletia gusel liustikutekkeliste orgude mär- paksus küünib enamasti üle 1,2 meet- killipii var. killipii ja E. nemenkenii gades lohkudes, samuti ri, selle ülakiht on mõõdukalt happe- suurte leherosettidega. Kuna soontai- järvede kallastel kohtab line: pH 4,2–5,2. mede alla jääv samblarinne on tuge- koosluses pudedat tur- Need sood eristuvad teistest vasti varjutatud, on turbasammalde ilmekalt Puya goudotiana, koha- katvus neis märgatavalt väik sem kui ti ka P. aristiguietae suurte, ühe- teistes turbasamblakooslustes. kuni kahemeetrise läbimõõduga ja Rohkete espeleetsiate ja õisheinte- ◊ 6. Lehekonnadele (Hyla ühe kuni poolteise meetri kõrgus- ga (Xyris spp.) turbasamblasoid lei- spp.) meeldib varjuda te leherosettide ning sambakujulis- dub 3300–3700 meetri kõrgusel. Neis puiade mahalangenud leherosettide alla

te, kolme kuni viie meetri kõrguste on iseloomulikud veel ka X. acuti- Wikipedia Foto:

58 |554| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri basammalt (Sphagnum cuspidatum) ja S. sancto-josephense’t koos tarna- de (Carex bonplandii, C. pichinchensis), Lysipomia sphagnophila, bartsia Bartsia sp. ja Werneria humilis var. angustifolia’ga.

Meeliköitvad padjandid. Kõrgemal, 3400–4700 (5200) meetrit üle merepinna asendavad turbasamblasoid padjandsood (◊ ��7–10), mille levi- kuala ulatub Argentinast ja Tšiilist Colombia ja Venezuelani. Enamasti on need allikatoitelised mesotroofsed märgalad, mille turba ülakihi pH on 5–6. Lasundi paksus oleneb suuresti kasvukohast ja võib ulatuda küm- mekonnast sentimeetrist 1,2 meetrini, endiste järvede põhjas isegi kuni viie meetrini. Veetase võib küündida maapinnani või 10 cm üle selle, kuivaperioodil jääb mõned sentimeetrid maapinnast sügavamale. Padjandid on väga pikaealised ja koosnevad eeskätt teelehest Plantago rigida, Disticha muscoides’est, Oreo bolus cleefii’st, asorelli (Azorella) liikidest jt. Sageli on need head kasvupai- gad mitmele väheldasele liigile: veis- heintele (Hypochaeris spp.), tarnadele, talihaljale Pernettya prostrata, ema- juurele Gentiana sedifolia, emajuu- rekestele (Gentianella spp.) jt. Need taimed saavad vajalikud toitained peamiselt lagunevatest padjandtaimedest. ◊ 7. Andides 3400–4700 (5200) meetrit üle merepinna levivates padjandsoodes Padjandite vahel kasvavad load moodustavad padjandeid eeskätt teelehed Plantago rigida (Juncus spp.), palderjanid (Vale riana spp.), paramote endeemne liik Castratella piloselliodes; sammal- dest on kõige enam Campylopus’e, Breutelia, Riccardia, Frullania ja Lophozia perekonna liike. Padjandite vahel laiuvad sageli madalad laukad ja märed, kus kasvab ka turbasamblaid (Sphagnum compactum, S. recurvum). Väikestes sügavates orgudes, kus põhjavesi aktiivselt liigub, kohtab Werneria pygmaea rikkaid padjand- soid; selle taime padjandeid ujub ka mõnedes järvedes. Niisugused sood on eutroofsed, turba tüsedus jääb poole meetri piiresse, pH aga võib taimede juurtekihis küündida 7,2-ni.

Põllundus paramotes. Taimede kas- ◊ 8. Soodes padjandeid moodustava sambla Disticha muscoides vahel võib mär vukiirus ja produktiivsus on mägi- gata Breutelia perekonda kuuluvaid samblaid

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |555| 59 Reisikiri

◊ 10. Padjandsoodes võib kohata kauniõielisi ema juurekesi Gentianella ceratoides Fotod: Jaanus Paal Fotod:

lepärane meriseale (Cavia porcellus ano- laimae), kelle elukoht asub enamasti 2000–3800 meetri kõrgusel soodes, kus ta toitub tarnadest. Lindudest on tavalised pardid, nepid, värvulised, samuti röövlinnud. Isegi mõned koolibrid elutsevad kuni 4300 meetri kõrgusel, sagedamini on ◊ 9. Karjatamise tõttu kannatada saanud Plantago rigida padjandsoo. Papallacta neid siiski põõsaparamotes, kus neil paramo, Ecuador on tähtis roll taimede tolmeldajana. Sood on paramote vööndis väga rohtlates väike, ka surnud taimeosad mo sageli põlema, et soodustada olulised veekogumisalad, eriti puu- lagunevad aeglaselt. Seda tingivad nii kõrreliste ja säsibambuse kasvu, sest nades. Neist saavad oma joogi- ja madal temperatuur kui ka taimedest need on kariloomade eelistatud söö- tarbevee paljud Andide linnad, sh toituvate putukate (sipelgate, termii- dataimed. Ecuadori pealinn Quito. Samuti eten- tide, mardikate) vähesus. davad sood suurt rolli loodusliku mit- Tagasihoidlik loo- mekesisuse hoidjana. Paiguti kasuta- mastik. Suurtest takse soid karjatamiseks, kuid nii see Taimede kasvukiirus ja produktiivsus selgroogsetest loo- kui ka turba kaevandamine ja teede on mägirohtlates väike, ka surnud madest elab para- ehitus seavad mäestikusoode püsima- taimeosad lagunevad aeglaselt. motes vaid kahte jäämise suurde ohtu. liiki hirvlasi: val- gesaba-pampa- 1. Cleef, Antoine Marie 1981. The vegetation of the Páramos of the Colombian Cordillera hirv (Odocoileus Oriental. – Dissertationes Botanicae 61. Peamine kultuurtaim on para- virginianus goudotii) ja masaama J. Cramer, Valduz. movööndis kartul, mis annab aastas (Mazama rufina bricenii). Kuival aas- 2. Sklenář, Petr et al 2005. Flora genérica des kaks saaki. Peale selle on kultuurtai- taajal käivad mägirohtlates ka prill- los páramos. Guía ilustrada de las plan- tas vasculares. The New York Botanical medest tähtsal kohal sibul, mugul- karud (Tremarctos ornatus) (◊ 11), Garden Press, New York. mungalill (Tropaeolum tuberosum) ja kes toituvad puiade ja Greigia liikide mugul-jänesekapsas (Oxalis tubero- pehmetest leherosettidest. Jaanus Paal (1947) on botaanik ja eme- sa). Kuivematel nõlvadel viljeldakse Paramotes toitu otsiv kõi- riitprofessor, töötab TÜ botaanika- ja ökoloogiainsti- kuni 3700 m kõrgusel ka nisu; kartul gesööja loom on pesuka- tuudis vanemtea- ja sibul kasvavad kuni 4200 m kõr- rude sugulane koaa- durina. gusel. ti Nasuella olivaceae. Alepõllunduse tsükkel on mägi- Väikeimetajatest on rohtla madalamates osades kuus tavaline sooküülik kuni seitse aastat. Aletamise ja künd- (Sylvilagus brasi- mise järel pannakse kasvama kar- liensis meridensis), tul. Kui saak on koristatud, jäetakse kes elutseb kuni maa sööti. Pioneertaimedena ilmu- 4600 meetri vad sinna oblikad (Rumex acetosella), kõrgusel. Samuti seejärel liikide arv suureneb ja aega- on paramo mee- misi tõrjuvad naistepuna Hypericum juniperinum põõsad oblika välja. Lõpuks hakkavad domineerima espe- ◊ 11. Prillkarusid võib leetsiad ja kastikud. paramotes näha kuival Kuivaperioodil süüdatakse para- aasta ajal

60 |556| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Wikipedia Foto: 2015. a pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode peaauhinna ja eriauhinna elurikkuse foto eest noorte kategoorias Geteli Hanni Eesti Looduse 17. fotovõistlus

Tähtajad (noortel 2000). Faili vorming peab olema auhind), looduse maastikud ja must- Võistlusfotod palume üles laadida Eesti kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. rid ja linnaloodus (TÜ loodusmuuseu- Looduse kodulehel 1. septembrist 1. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias mi eriauhinnad). Ainult noorte kategoo- oktoobri keskööni. Võistluse lõpuõhtu ning kategooria peab olema määratud rias on eriauhind aiataime ja kodulooma, aja ja koha saab teada novembri algu- õigesti. sh lemmiklooma pildi eest. Eriauhindu ses Eesti Looduse kodulehelt. jagavad ka Eesti loodusmuuseum, Eesti Kategooriad Loodus, Eesti Jahimees ja Tuulingu puh- Nõuded fotole Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: kemaja Haeskas. Fotol peavad olema jäädvustatud vabalt noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) looduses elavad loomad, taimed või see- ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, Fotode saatus ned üksi või mitmekesi. Fotod inimesega taime- ja seenefotode peaauhind ja esi- Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- harjunud loomadest või istutatud taime- mene auhind nii üld- kui ka noorte arves- sid tasuta avaldada ajakirjades ja teis- dest võistlevad vaid noorte kategooria- tuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu järg- tes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud tes „Koduloom“ ja „Aiataim“. Pildistatud mistes kategooriates: aasta lind (Eesti orni- pilte võivad korraldajad tasuta kasutada loom, taim või seen peab olema äratun- toloogiaühingu eriauhind), käituv loom, võistlust tutvustavatel üritustel (näitu- tav ning autoril võimalikult täpselt mää- väike loom (lähi- või makrovõte), vee- sed, ettekanded jms). ratud. Iga foto juurde ootame kindlasti loom, maailma loom (Tallinna loomaaia lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus eriauhind), väike taim (lähi- või makro- Lisainfo: ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. võte), veetaim, maailma taim, aasta orhi- www.eestiloodus.ee Arvesse lähevad digifotod, mille pike- dee (Eesti orhideekaitse klubi eriauhind), e-post [email protected] ma külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit elurikkus (keskkonnaministeeriumi eri- tel 742 1143

TUULINGU PUHKEMAJA LOODUSKALENDER.EE

Eesti Loodusmuuseum Tööjuhend Rabamatka ABC Üldkeeles märgib „rappa minek“ eksimist, nurjumist: „Nüüd läksid küll omade ga rappa!“ Piltlik ütlus vii B tab asjaolule, et märjal peh soonik raba mel rabapinnasel on raske, A kohati lausa ohtlik käia. soomets Keerulistel aegadel on sel siirdesoo lest osatud kasu lõigata, minnes soosaartele pakku. õõtsik Marko Kohv

raegu on soodel-rabadel teistsugune tähtsus. Marju on korjatud igal ajal, ent üha olulise- maksP on muutunud märgalade puh- ◊ 1. Maa-ameti ortofoto Lihula raba lõunaservast keväärtus. Linnastunud inimene tunneb üha sagedamini vajadust minna aeg-ajalt loodusesse närve puhkama. Rabad kui vaiksed, avarad, justkui ini- mesest puutumata maastikud sobivad Fotod: Marko Kohv Fotod: selleks suurepäraselt. Meie ulatuslikud rabalaamad on Euroopa mastaabis ainulaadsed ja neist on saanud üks Eesti puhta looduse põhisümboleid. Enamik meie loodusradu soodes asub eelkõige rabades ning sinna rajatud laudteed kuuluvad nüüdisajal lahutamatult soomaastikku. Nii joonistavad täna- päeva lapsed soopiltidele peaaegu alati laudtee ja vaatetorni. Laudteed on kahtlemata vajalikud: Kõige raskemini läbitav soomaastik on õõtsik, mida tuleks võimaluse korral välti nõnda ei kahjustata taimi ning väl- da. Õõtsik Lihula rabas ditakse alatisest tallamisest pehmes- se pinnasesse jäävaid jälgi. Samuti võimaldavad laudteed hoida järjest Kui sihiks on looduskaitseala, Esimene sooretk. Joonisel 1, maa- suurenevat matkajate voogu kindlates tuleb interneti kaudu esmalt tutvu- ameti ortofotol, on näha ühe loodus- piirkondades, säästes tundlikumaid da kaitse-eeskirjaga, kus on kirjas lii- liku Lääne-Eesti soo lõunaserv (◊ 1). sooalasid rahvahulkade eest. kumispiirangud. Enne kui tõmmata Kaitse-eeskirjast selgub, et osal alast jalga kummikud, tasub kindlasti vaa- kehtib ajutine liikumispiirang, kuid Vahel tahaks minna laudteest kau- data sihtkohta maa-ameti kaardiser- hilissuvel ja sügisel võib seal matka- gemale. Marjul käies ei saa liikuda verist (xgis.maaamet.ee). Kogu Eestit ta küll. Lihtsa vaevaga saab ortofotolt üksnes laudteel. Kuidas seada samme katvad ortofotod aitavad liikumisteed eraldada kolm põhilist vööndit: õõt- nii, et jõuaks koju tagasi päästeameti kavandada ning juba eos vältida ras- sik, siirdesoo ja raba. Ühtaegu pais- abita ja heal juhul kuiva jalaga? kesti läbitavaid paiku. tab ortofoto vasakus ülanurgas silma

62 |558| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mida kaasa võtta: erk riie- tus ja müts, vesi, ortofoto, laetud mobiiltelefon, akupank. Suvel tõuseb rabades pinnatemperatuur päikese käes 45 plusskraadini ning veepuudus on kiire tulema. Raskematel retkedel tulevad kasuks energiabatoonid, enda- pikkune kaigas, nuga, võimaluse korral räätsad.

Kui oled eksinud ja hädas, helis- ta pigem kohe 112, et saada abi. Mitu tundi hiljem, kui hakkab juba pimenema ning telefon on tühjaks saanud, on sind palju ras- Siirdesoos on kergem liikuda, ortofotol paistavad nad heledamana. Siirdesood on kem aidata. sageli head marjakohad. Tudu siirdesoo taimestikumuutus, mis märgib sooni- desoodes. Lagedamad siirdesood on ri lõpust kuni lumeni) ajal tihti peaae- kut ehk vee väljavoolu nõva. meie parimad jõhvikakohad, niisiis gu läbipääsmatud. Suvel on nad aga Mustad alad ortofotodel tähen- üks marjuliste põhisihte. läbitavad ja märksa teistmoodi kui davad vaba vett, need on kindlasti Ortofotol võivad siirdesood ja lage- tavaline mets. Kahjuks on neid Eestis kohad, kust ei soovita niisama läbi dad madalsood paista küllaltki ühe- kuivendusest väga vähe mõjutama- minna. Kui selline tume ala on ulatus- sugused, madalsood on küll tavaliselt ta jäänud. lik, veesilmad on ebamäärase kuju- pisut rohekamat tooni. Läbitavuse ga ja võrguna liitunud, siis on tegu poolest on nad mõlemad üsna ette- Milline teekond valida? Tuleme kõige raskemini läbitava soomaasti- arvatavad maastikud. Madalsoodes tagasi ortofoto juurde. Püstitame ees- kuga, nimetame neid üldistatult õõt- võib kohati olla turba peal päris palju märgi näha mitmekesiseid sootüü- sikuteks: sealne pinnas õõtsub ini- vett, nii et madalamate kummikutega pe, siinsel juhul madalsoo-õõtsikut, mese jalge all. Tegu on paarikümne ei ole seal mõistlik käia. Tavaliselt on soometsa, siirdesood ja raba, ning sentimeetri paksuste juuremattidega, nii madalsoos kui ka siirdesoos tur- kavandame kaks marsruuti, A ja B. mille all on peaaegu vaba vesi. bakiht üsna tihe ja ühtlane, seepärast Neid võrreldes tundub teekond A Õõtsikuid leidub Eestis nelja tüüpi ei pea seal enamasti kartma, et äkit- esialgu parem: ta on ligi kilomeet- maastikes: kinnikasvavate järvede või selt sisse vajud. Kui mättad on kõrged ri võrra lühem ning parklast sooni laugaste äärtes, mineraalmaakõrgen- ja kitsad, on kergem liikuda mätas- jõuab märksa kiiremini. dike ja kuivemate soo-osade vahel, te vahel, mitte kõõluda ühelt kuhjalt Ent hoolimata pikemast teest viib nagu ülaltoodud ortofotol, ning soo- teisele. B-variandi valija kavandatu kiire- nikutes ja tümades. Soonikud on jõe- Raba paistab meie ortofotol hele- mini, ohutumalt ja väiksema vae- taolised vee väljavoolualad, tümad pruuni tooni. Siin on raba areng veel vaga ellu: ta väldib ulatusliku õõt- aga suured järvelaadsed kehva ära- lapsekingades ning kõrgsoole iseloo- siku läbimist, kuid käib seda serva vooluga alad enamasti rabakupli- mulik vahelduv mikromaastik lau- pealt siiski varbaga katsumas, te vahel. Tümad on eriti ulatuslikud gaste, peenarde ja älvestega veel välja samuti võtab ette raskemini läbita- meie kõige suuremates, Muraka ja kujunemata. Madal- ja siirdesoo- va soometsa vaid lühikesel lõigul. Puhatu soostikes. ga võrreldes on rabad mikroreljee- Teekonda planeerides peab arvesta- filt palju muutlikumad, seal võib ette ma, et soos liikudes kulub palju roh- Siirdesood märgivad kaardil hele- tulla ootamatuid halbu üllatusi, sest kem energiat kui kuival maal. Seega dad soo-osad. Neid on üldjuhul ker- kohati võib turbakiht olla hõre. ei maksa kohe esimesena plaanida gem läbida, kuid nähtavus võib seal Omaette huvitavad kooslused on 20-kilomeetrist matka. olla näiteks kõrge pilliroo või kasevõ- sooja soovikumetsad (tähisega 4, sa tõttu kehvem. Kõrge veeseisu ajal, ◊ 1) soode ja mineraalmaa ülemine- Teine sooretk. Võtame teise näitena kevadel ja hilissügisel, võib siirdesoo kuvööndist. Sellised metsad on keva- Selisoo raba (◊ 2). See on üsna tüü- pind olla peaaegu üleni veega kaetud, dise (umbes kuu aega pärast lume piline Eesti raba, kus keskset rabalaa- eriti rabanõlva all paiknevates siir- sulamist) ja sügisese suurvee (oktoob- ma ümbritsevad kuivendatud alad, s.t

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |559| 63 Tööjuhend

ümbruskonna kunagised siirdesoo- rabakuppel ja madalsoovööndid on praeguseks hävinud. Seame retke eesmärgiks tutvuda la a raba ja selle elementidega: laugas- e n te, lageraba, rabanõlvade ja -metsa- li e ah ga. Laugaste ja lageraba äratundmise- ev lit ga ei tohiks probleemi olla, rabanõl- kup va markeerib tavaliselt kõrgemate ja tihedamate puude vöönd. Rabanõlva asukohta saab vaadata ka maa-ameti kaardirakendusest, kui vajutada rabakuppel nupule „Reljeef“. Laukad on kindel raba tunnus, samuti puude paiknemine pikka- de kaarjate ribade ehk peenarde- na. Tavaliselt on raba kuplikujuline, kuigi seal peal liikudes tundub ta ◊ 2. Maa-ameti ortofoto Selisoost tasane. Küll on aga hästi märgatavad laugaste vööndid. Neid eraldavad peenrad ei laotu mitte juhuslikult üle raba, vaid moodustavad korrapä- rase võrgustiku, sest nad on kujunenud piki samakõrgusjoont välja veni- Fotod: Marko Kohv Fotod: tatult. Kui oled ära eksinud, pääsed rabast välja, kui liigud risti laugaste vöönditega. Kõige raskemini läbitavad alad rabades on kuplitevahelised kohad, kuhu vesi on kokku jooksnud. Meie ortofotol (◊ 2) tähistavad rabakup- leid kaks ringikujulist laukakogumit. Kõige märjemat ja läbipääsmatut ala nende vahel kujutab üsna silmahak- kav soopinna värvimuutus tumeda- Laukad on kõrgraba tunnus. Tavaliselt paiknevad laukad üsna korrapäraste vöön maks roostepruuniks ja kohev pilve- ditena ringjalt ümber rabakupli. Nätsi-Võlla raba Pärnumaal laadne ilme. See ongi ala, kuhu on koondunud mõlema rabakupli peal kogunev vihmavesi, mis antud juhul valgub soost lääne poole välja. Laukad on seal tihti liitunud, nii et paiguti tuleb neist mööda pääse- miseks teha mitmekilomeetrisi ringe. Kui vee äravool on takistatud, tekivad sookuplite vahele läbimatud tümad – ulatuslikud õõtsikud, mis kevadel ja sügisel on veega kaetud. Kõige kergem on rabas kõndida puis- ja lageraba piiril. Ka lagedamas rabas osutavad puud nn peenarde- le, need on kõrgemad, kuivemad ja tugevamad mättaread. Mätastele on iseloomulikud ennekõike puhmastai- med (kanarbik, sookail jt) ning tupp- Nätsi-Võlla raba peenrad: kõrgemad ja kuivemad mättaread, siin-seal kasvab ka villpea, samuti tihedad punased ja mõni puu. Peenardel on märksa kergem kõndida kui õõtsikul pruunid turbasamblad.

64 |560| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Helerohelise või pruuni kohe- damööda enda ette tõsta. Kaks kai- va samblavaibaga kaetud paigad gast, mida saab samuti vaheldumi- ning sootuks samblata mustad alad si mööda soopinda edasi tõsta, on on head kohad, kus harjutada sohu samuti väärt riistad – ainult ära astu vajumist: kui esimesed katsetused liiga otsa peale. on seljataga, osatakse neid alasid edaspidi vältida. Üldjuhul on kül- Kui rabas ära eksid, siis liigu lageda- laltki läbipääsmatutes kohtades siiski mate vöönditega risti ning vali orien- mõni mättaalge, kuhu jalga toetada. tiiriks mõni kaugemal paistev suu- Lühidalt öeldes: sea samme puude rem puu vms. Raba eri tüüpidest on järgi, ära astu mustale ja helerohelise- orienteerumise mõttes kõige keeruli- le pinnale, sammu mättalt mättale ja sem maastik tihe madal ilma laugas- ära häbene minna ringi! teta rabamännik, kus pilvisel päeval on kerge ringlema jääda. Tänapäeval Ohtlikud kohad rabas on älved ja eksitakse tihti siis, kui mobiili või laugaste kaldad, eriti lauka pikema Älveid aitab ära tunda heleroheline GPS-i aku on tühjaks saanud ja sel- telje otste kohal, ning muidugi õõt- värv ja hõre samblakate. Rabakas on gub, et matkajal pole õrna aimugi, sikud. Älveid aitab ära tunda värvus: iseloomulik älvetaim kus ta on. Seega peaks ka GPS-i abil üldiselt on nad helerohelised ja hõre- liikudes aeg-ajalt ringi vaatama, et da samblakattega, iseloomulik taim on luua endale nähtavate maamärkide rabakas. Tavaliselt saab älvestes siiski abil mõttekaart. ainult jala märjaks. Küll võib seal aga Rabas aitavad orienteeruda kõrge- kummikust ilma jääda: hästi lagunenud mate puudega soosaared, sohu ulatu- turvas laseb väga halvasti vett läbi ning vad mineraalmaaneemikud ja mobii- talla alla tekib vaakum, mis takistab limastid. Hea mõte on kaasa võtta jala väljatõmbamist. Siis tuleb aeglaselt piirkonna ortofoto, kas kiletaskus või ja ühtlaselt kanda ülespoole tõmmata; lamineerituna, tänapäeval hõlbusta- abi saab sellestki, kui kummiku kõrval vad matkamist mitmesugused nutira- oksaga sonkida, et veele kanal teha. kendused (nt Locus Map), mis WMS- Kui oled sisse vajumas, siis ei tohi teenuse kaudu lubavad reaalajas oma kindlasti jooksma hakata, vaid suun- asukohta ortofotol näha. duda rahulikult täistallale astudes Rästikuid silmab kõndides harva, kindlamale pinnale (mättad!). Joostes sest nad põgenevad sammude peale viib inimene kogu oma raskuse päka- aegsasti. Ainult külmema ilmaga on le ning juurematt selle all puruneb, Õõtsikut aitavad ületada räätsad nad nii uimased, et ei jõua mõni- järgmine samm tehakse juba kuk- kord eest ära minna, kuid erk taju, kumise pealt ja jooksja vajub veel- mida ei häiri kõrvaklapid, aitab nende gi sügavamale. Matkaja ei vaju sisse sooga kontaktis olevat pinda: ajada sisinat kuulda ja pealeastumist välti- silmapilk, tegelikult on hetk aega, et käed laiali ja viskuda kõhuli. Minu da. Rästikuid kohtab kõige rohkem leida järgmise sammu jaoks kindlam kogemuse põhjal ei ole hea mõte kuivenduskraavide lähedal; lagesoos koht. See viivitus laseb aeglase ühtla- kanda kallist fotoaparaati kõhu peal. näeb neid haruharva. Kõrge sää- se liikumisega läbida ohtlikke kohti. Kõik käib sel juhul väga kiiresti ning rega kummikud kaitsevad rästiku Päris seisma jääda aga ei tohi. kindlasti pole aega kasvõi seda artiklit hammustuse eest üsna hästi. Astuda tuleb pehmelt, sujuvalt, juhisena lugeda. kandes raskuse ühtlaselt ühelt jalalt Sohu minnes peab endale selgelt Vanarahvas ütleb, et kui hunti kar- teisele. Siis saab, kui vaja, sammu teadvustama, mida ma teen, kui peak- dad, siis ära metsa mine. Aga kuidas pooleli jätta. Enamasti vajutakse sisse sin läbi kukkuma, et vajaduse korral siis muidu eksimist ja rappavajumist retke lõpuosas, kui matkaja on väsi- vaistlikult tegutseda. Pikali olles saab harjutada? Eestis on küll väga palju nud, samm on raske ning ja hakatakse jalad soo embusest vabastada ning soid kuivendatud, aga õnneks mitte „otse“ minema. roomata või veeretada end kindlama- kõik: eksimis- ja vajumisruumi jagub. Sissevajumisest ohtlikum on vaju- le pinnale. Mõistagi on parem selli- Just hilissuvel ja sügisel on meie sood da läbi juuremati, nii võib juhtuda seid kohti üldse vältida ja pigem vali- kõige värvi- ja marjarikkamad. Kui õõtsikutel ja rabades ka laugaste äär- da pisut pikem, kuid ohutum tee. korralikult valmistud, saad elamusi tes. Mul on seda juhtunud vaid korra, Õõtsikuid aitavad läbida räätsad. mugavamalt nautida. kuid see erutav kogemus on selgelt Häda korral saab kohapeal teha män- Marko Kohv (1977) on Eestimaa looduse meeles. Sel juhul tuleb suurendada nilatvadest astumisalused, mida kor- fondi märgalade projektijuht.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |561| 65 Rahvapärimus Petlikud ja peibutavad Virvatulukesed. Soos pimedal ajal vil- enne jõulu veel näinud Võlla asunduse kuvad tulukesed on ammust aega köit- Sarapuu talu perepoeg Georg Tamm, nud nägijate meeli ja kindlasti lisanud ligi 20. a. v., kaine ja asjalik noormees. soole salapära. „M. Koger on näinud Ilm oli pilves. Sootulukesi paistnud sootulukesi leegitsevat mitmel kohal ja sinakas-roheka helgiga“ [2]. arvab leegi kuni 40–50 sm kõrgusele Eesti keeles on seda salapärast loo- tõusnud olevat. [---] Võlla rabas on sel- dusnähtust nimetatud nii soo-, raba- lel kohal soine joon, pehme, vesine” [2]. kui ka virvatulukesteks. Sõna „virva- tuluke“ on meil soomlastega ühine, Marju Kõivupuu tähenduski on mõlemas keeles sama. Arvatavasti on „virvatuli“ – tuli, mis õni aasta tagasi olin kon- veikleb, virvendab, ei püsi paigal – lae- verentsiosaliste teejuht natud eesti kirjakeelde keeleuuenduse Tammsaare-mail Kodru ajal. Tänapäeval on see sõna muu hul- Mrabas, kust laudtee viib mööda maali- gas tarvitusel ülekantud tähenduses, lisest Vibujärvest ja jõuab välja Järva- märkimaks moodsa ühiskonna lõkse, Madise kirikuni. Selle rist paistab tee- olgu selleks kasiinod, mängupõrgud listele julgustava maamärgina ajuti või näiliselt soodsad kiirlaenud. üle puudelatvade, et sealsamas silmist kaduda kui petlik lubadus: kohe-kohe Rahvapärimuses on öist teekäijat pei- oleme rabast väljas ja tagasi turvalisel butavatel soo- või virvatulukestel mit- „kuival maal“. mesuguseid tähendusi. On usutud, et Päev oli päikeseline, ent ometi teki- virvatuled on surnud või hukkunud tas raba oma ebakindla vetruva pinna- inimeste hinged, kes ei saa rahu ning se ja kohati jalanõudesse tungiva soo- eksitavad elavaid hingi laugaste vee- meste suhtes mitte eriti sõbralike soo- veega ebakindlust ja kõhedust küla- res, kuhu nad ise on kunagi jätnud vaimude tegutsemise märkideks: listes, kellest enamikule oli rabakoge- oma ajaliku elu. Neis lugudes võib Soos olla vaim või mis ta nimi olla, mus esmakordne. Kellegi huulilt poe- märgata paralleele näkimuistendite- ütleb vanarahvas. Ei tea, kas ta elab tus küsimus, kas võiks näha saada ka ga: ka näkid (ehk siis ebapuhtad sur- soolaukas või kus. Igatahes on ta paha sootulukesi. nud, kes on uppunute ilmumiskujud) vaim. Sügisel paneb ta õhtuti või öösi- Toona mõtlesin, et nüüdsel ajal ei meelitavad elavaid vette, et veealuses- ti vahel sohu tuled põlema. Ei tea, kas satu inimene enam naljalt öisel ajal se maailma uusi asukaid juurde saada. peab ta siis seal mingisugust pidu. sohu või rappa ja kui satubki, on tal Kord sügise õhtul otsinud sant Lapsepõlves nägin korra niisuguseid kindlasti kaasas mõni toekas teed näi- öömaja, aga kuskilt ei saanud. Siis tulesid soos. Jooksin vaatama ega ütel- tav valguskandja. Päisel ajal aga pole märganud tulesid ja sant hakkanud nud emale sõnagi sellest. Jõudsin sinna, paraku virvatulukesi näha, isegi põh- tulede sihis minema. Maa vajunud kus tule olin näinud, aga tuli kadu- jamaiselt valgetel öödel. sandi jalge all. Sant läind ikka edasi ja nud. Niisama teine ja kolmas. Soovaim Nii kuuluvadki salapärased sootu- mõelnud, et säält tulede juurest saab kaval oskas tuled enne ära kustutada, lukesed praegusajal pigem eelläinud öömaja. Kui ta kesksood jõudnud, kui juurde jõudsin. Kui pärast ema põlvede muistejuttudesse või õudus- vajunud ta üle pää laukasse ja sinna kuulis, et tulesid vaatamas käidud, kirjandusse, sest oma silmaga on vir- ta surnud. Teisel hommikul leidnud pragas ta kangesti. Ütles: „Ei tohi neid vatulesid soos või rabas näinud vähe- rahvas sandi soost ja matnud sinna, tulesid minna vaatama. Vaim saab sed. See ei tähenda muidugi seda, et ja sest saadik hakatud sood hüüdma pahaseks, tõmmab selle, kes tuleb vaa- virvatuled oleksid kuhugi kadunud. Sandisooks. ERA II 165, 323 (1) < Kose tama, soolaukasse, uputab ära.“ Sama on Eesti Looduse veergudel khk, Alavere v, Pikva – Helmi Kula < No eks vana Jaak olnud korra soos varemalt tõdenud ka Ann Marvet [4]. E. Lass, 72 a (1937). uppumas. Tulnud korra sügisel üle soo Nii nagu metsas, põllul ja aasal on tuntud teed otsekohe koju. Ei üksi, vaid Virvatulukesi on peetud üsna mär- olnud omad kaitsjad – vanema nime- ühes teise mehega. Olnud pime öö, ei kimisväärseks, sest nende nägemi- tusega emad-isad või haldjad –, nii ka nähtud midagi. Teine mees jäänud teel se kogemust on vahendatud ajakirja- soos. Salapäraseid petlikke sootulukesi natuke Jaagust maha. Jaak läinud üksi veergudel: „Sootulukesi Võlla rabal on ongi rahvausundis peetud elavate ini- teerada mööda edasi. Pimedas kaldu-

66 |562| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ti soos nii palju rahaauke kui tulesid näha? Või narrivad soovaimud meest? Mees hakkab uskuma, et ta sootulukesed soovaimude küüsi langenud. Ei nüüd enam muud kui katsub, et soost välja teele hobuse juurde pääseb. Aga ei hoost kusagil enam. Ei mehel aega otsida, lippab kodu poole. Ei või

Foto: Sven Začek Sven Foto: julge olla, et soovaimud järele ei tule. E VII 29 (80) < Puhja khk –

M. J. Eisen < Johannes Kala.

Loodusteaduslik seletus, miks soodes-rabades, kuid ka näiteks kalmis- tutel võib näha salapäraselt helen- davaid-vilkuvaid tulekesi, muidugi poeetikat ega müstikat ei kätke: seda loodusnähtust on seletatud soogaasi- de põlemisega. Keemik Aksel Koorits on 1968. aastal Eesti Looduses ilmunud artiklis [1: 52] andnud lihtsa ja tavalugejale arusaadava seletuse: „Kui maapõues õhu juurdepääsuta laguneb fosforit sisaldav aine, siis moodustuvad fosfo-

ri ühendid vesinikuga – PH3 (gaasiline

Sootulukesi saab näha ainult pimedas. Hämar laukaraba on omajagu tontlik isegi fosforvesinik) ja P2H4 (vedel fosforve- ilma müstiliste tulukesteta sinik). Õhuga kokku puutudes süttivad vedela fosforvesiniku aurud ning süü- nud aga teerajalt vähe kõrvale. Äkisti Mees sõitnud kevadel õunpuude tavad ka gaasilise fosforvesiniku”. tunnud Jaak: keegi haarand tal nagu õitsmise ajal hämaruses teed mööda. Koos fosforvesinikuga tungib maa- jalast kinni ja tõmmanud. Samal sil- Korraga näeb: lähedal soos tekib tulu- põuest kord siin-seal välja ka tavaline mapilgul märganud Jaak: ta jalgu ke. Mees jätab hobuse teele, ruttab soogaas – metaan, mis samuti võtab pidi sügaval vees. Hädas saanud käte- tulukese poole. Arvab: rahatuli põleb, tuld isesüttinud fosforvesinikust. On ga ümber kobades maharaiutud puust vaja minna raha ära tuua. Hoiab ise arvatud, et sootulukesed võivad kätte kinni sasida. Ise kangesti appi hüüd- piitsa käes, piitsa tahab tulde visa- näidata ka sooraua leiukohti [5]. ma. Seltsimees jõudnud varsti järele, ta. Pehmes soos peaaegu põlvini sisse Kuivõrd on sootulukeste nägemi- toonud ta veest välja. Nüüd märgatud, vajudes jõuab mees peagi tulukese ne seotud sellega, kas hilisõhtune või et Jaak oli lauka äärest sisse sattunud. juurde, kuid korraga tuluke kustu- -öine teekäija on enne kangemat kraa- Õigelt rajalt natuke kõrvale juhtunud nud, natuke maad eemal põleb teine. mi pruukinud, on omaette uurimis- ja nii laukasse langenud. Jaak arvas ise, Mees sinnapoole. Jõuab tulukese juur- teema, kuid kindlasti on selles tõetera et vaim ta jalast kinni sasinud ja lau- de. Tuluke põleb edasi. peidus, võin kinnitada oma välitööde kasse tõmmanud. Võis aga puugi olla, Mees viskab piitsa tulukese peale, ja uurimiskogemuse põhjal. mille peale ta pimedas kinnitas. E 8° 7, hakkab ise kätega pehmet soosoppa 1. Koorits, Aksel 1968. – Eesti Loodus 19 (1): 52. 1/2 (1) < Nõo khk – M. J. Eisen (1931). tulukese kohalt eest ära kühveldama. 2. Laur, Ants 1934. Sootulukestest. – Tuluke kustub, mees kraabib edasi. Loodusevaatleja 5 (2): 42–47. Juhivad varanduse jälile. Rahvus Raha ei tule ometi nähtavale. Kätega 3. Loorits, Oskar. Endis-Eesti elu-olu. vaheliselt tuntud muistendimotiivide kaevetud auk täitub veega, mees ei saa Lugemispalu metsaelust ja jahindusest: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/ kohaselt võivad sootulukesed juha- enam auku sügavamaks teha. Mees elu2/104.html. tada inimest peidetud varanduse jäli- vaatab nõutult ümber. Ümberringi 4. Marvet, Ann 2010. Miks raba tundub õudsa le. Muistejuttude arvatavate rahatu- paariskümnes kohas tuled põlemas, ja ohtlikuna? – Eesti Loodus 61 (3): 40–42. lukeste hukutav leek võib väreleda mõned lähemal, mõned kaugemal. 5. Vikk, Ella. Isepäine Porkuni järv. – http:// www.porkuni.ee/?op=body&id=84&art=28. nii soos kui ka maismaal, kuid soos Mees ruttab teise tule juurde õnne või rabas varanduse jahtimine võib katsuma. Mehe kraapimisel kustub Marju Kõivpuu (1960) on folklorist, nõuda sageli hingehinda selle kõige jällegi tuli, aga raha ei ilmu. Tallinna ülikooli maastiku- ja kultuurikes- otsesemas tähenduses: Mehele tuleb hirm peale: kas tões- kuse vanemteadur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |563| 67 Saame tuttavaks! Fotod: Ave Liivamägi Ave Fotod:

◊ 1. Üle saja viiekümne aasta vanune kuivatontlase isend Gustav Flori kogust, mis on hoiul Eesti maaülikoolis

likult süvenenud. Samamoodi juhtus Saksamaal, kus elukutselisi lutikauurijaid on ometi märksa rohkem. Seal tehti sootontla- Tontlased, se olemasolu kindlaks alles 2004. aastal, ehkki esimene isend oli tegeli- soiste ja liivaste alade asukad kult püütud Baierist juba 1940. aastal [4]. Kuna Lääne- ja Kesk-Euroopas Sootontlase-nimeline röövlutikas leidis tee Eesti lutikaliste elutseb teisigi perekonna Coranus nimestikku [1] alles aastal 2003, kuigi on meie mail elutse liike, on määrangutega segadust kui palju. Üllatavalt ei leidu Saksa nud aegade hämarusest saadik. Selline kummaline saatus putukamäärajates sootontlast siiani, tabab tavaliselt liike, keda leidub harva, mistõttu ei osata mõlemaid liike käsitletakse Coranus neid määrata, või kes sarnanevad niivõrd mõne teise liigiga, subapterus’e nimetuse all. et määratakse valesti. Meie tähtsamaid lutikakogusid omaaegsetele spetsialistidele pahaks revideeris hiljuti Rootsi entomo- Ave Liivamägi, Peeter Tarlap panna, kuna teadmata põhjustel jõu- loog Carl-Cedric Coulianos. Selgus, dis liik olulistesse putukamäärajates- et teadaolevalt püüdis Eestis esime- ootontlasega (Coranus aethi- se alles tükk aega pärast teaduslik- se sootontlase Leida Voore 1932. aas- ops) juhtuski nii, et ta oli meie ku esmakirjeldust. 19. sajandi teisest tal Kuusnõmmelt. Kuni 1990. aas- muuseumide putukakogudes poolest kuni 20. sajandi teise poo- tani on nüüd teada veel neli püügi- Sväga pikka samas reas temaga üsna leni kasutati Eestis eeskätt saksa- kohta (Avaste soo, Rebassoo, Endla sarnase, sama perekonna liigi kui- keelset entomoloogilist kirjandust, ja Nigula raba), ilmselt enamiku vatontlasega (Coranus subapterus) venekeelne entomoloogiline tea- isendeid püüdis soid uurinud Juhan – hoolimata sellest, et Vene ento- duskirjandus ilmus siiamaile alles Vilbaste. moloog Vasily E. Jakovlev oli ta eral- 1950. aastate teisel poolel, kahjuks Hiljuti lisandus sootontlase and- di liigina kirjeldanud juba 1839. aas- polnud siis meil enam spetsialisti, meid keskkonnainvesteeringute kes- tal. Siiski ei saa neid valemääranguid kes oleks Eesti lutikafaunasse põhja- kuse toetatud projektide nr 2386 ja

68 |564| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 2. Tagakeha servad on tontlastel ◊ 3. Sootontlase tagakeha alakülg on ◊ 4. Kuivatontlase tagakeha alakülg on kitsalt hele ja tumekirjud. Heledaid must hallikaskollane vööte leidub ka jalgadel

8286 („Soode ökoloogilise funktsio- on teda veel Slovakkias, Tšehhis, harva võib leiduda heledam laik (◊ 3). naalsuse tagamiseks vajalike puh- Taanis, Saksamaal ja Prantsusmaalgi, Seevastu kuivatontlase kõhualune on vertsoonide määratlemine pikaaja- kuid siiski on sealmail tegemist para- hele, hallikaskollane (◊ 4), sama värvi, liste häiringute leviku piiramiseks ja haruldusega. Lätis ja Leedus ei ole milline on maapind, kus ta elutseb. või leevendamiseks“) raames, lutikat teda siiani veel avastatud. Märksa keerulisem on tähele panna leiti viiest rabast: Allipa (Raplamaa), Tontlased on suhteliselt suured noka esimese lüli värvust, mis soo- Kauru ja Umbusi (Jõgevamaa), lutikad. Nad on 9–15 mm pikkused tontlasel on must ja kuivatontlasel Selisoo (Ida-Virumaa) ja Musa (sootontlane veidi pikem), värvuselt pruunikas. Ülejäänud pisitunnuste (Läänemaa). Tõenäoliselt leidub soo- tumehallid kuni mustad ja võrdlemi- märkamiseks on vaja suuremat koge- tontlast peaaegu kõigis meie raba- si karvased. Mõlemad liigid on meil must. des, olgugi konkreetseid leiuandmeid enamasti lühitiivalised; tiivad ei ulatu Kuid isegi nimetatud tunnus- vähe. Andmete nappuse põhjuseks isegi tagakeha keskkohani, seetõttu te vaatlemiseks tuleb putukas kinni võib pidada nii uurijate vähest sat- on nad lennuvõimetud. püüda, sest nagu öeldud, ülaküljega tumist liigi elupaikadesse – soodes- Pikatiivalised, lennuvõimelised ta oma liiki ei reeda. Tontlasi ei ole se – kui muidugi ka seda, et liik ei ole isendid arenevad vaid sel juhul, kui üldsegi kerge tabada, kuna mõlemad isendirohke. lutikas kasvab ebasoodsates oludes, liigid elavad maapinnal, mis on sage- Seevastu kuivatontlane asustab tontlaste puhul näiteks liiga jahedas ja li risune, poolkivine või turbane, ja märksa meeldivamaid elupaiku: lii- varjus. Lennuvõime lubab seesugus- pealegi liiguvad nad üsna väledalt. vased nõmmed, kuivad niidud ja lui- test paikadest soodsamasse keskkon- Ka ei maksa loota, et need röövluti- testikud. Seetõttu on tema leiuand- da ümber asuda. Seega on pikatiibse- kad roniksid peale visatud putukavõr- mete loetelu palju pikem. Vanimad te isendite leidumine märk, et elutin- ku või mütsi sisse, vastupidi: putukas säilinud kuivatontlase isendid (◊ 1), gimused on halvenenud. tardub, püüdes jääda märkamatuks, püütud Saaremaalt ja Tartust, pärine- või peitub taimestikku või leiab koha, vad Tartu ülikooli zooloogiaprofes- Välimuse poolest on tontlased kust minema lipsata. Paljaste näppu- sori Gustav Flori (1829–1883) aega- lutikate seas üsna ainulaadsed. de vahele ei soovi aga tontlast võtta dest. Tema uuris põhjalikult Liivimaa Tagakeha servis on neil kitsalt hele- naljalt keegi: see võib lõppeda putuka (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alade) ja tumekirju ning heledaid vööte lei- noka valuliku torkega. nokalisi. dub ka jalgadel (◊ 2). Ent omavahel on kaks tontlaseliiki pealtvaates täies- Tontlasi kohtab meil kindla peale Mõlemad liigid on levinud ti sarnased. Tegelikult on ka liikidel augustis. Päikeseline lõikuskuu Euroopas ja Aasia parasvöötmes üsna lihtne vahet teha – juhul, kui teine pool on mõlema liigi leidmi- [3]. Sootontlane on selgelt põhjapool- putukad on elusad ja värsked. Selleks seks parim aeg. Sootontlase väheste sema ja kitsama areaaliga, elutsedes tuleb lihtsalt vaadata nende tagake- leiuandmete põhjal võib tõdeda, et Norras, Rootsis, Soomes, Valgevenes ha alakülge. Sootontlase kõhualune selle soiste alade liigi kõrgaeg hakkab ja Venemaal Kaug-Idani välja. Leitud on mustjaspruun kuni mustjas, kus juuli lõpust ja kestab septembri esi-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |565| 69 Saame tuttavaks!

Tontlaste nimetuse on kõnealus- tele liikidele andnud siinse kirjutise autorid. Inspiratsiooni saadi Foto: Ave Liivamägi Ave Foto: nende liikide soomekeelsetest nimetustest. Coranus subapterus (kuivatontlane) on soome keeles peikkolude, otsetõlkes ’vaim- või tontlutikas’; Coranus aethiops (sootontlane) on soome keeles vornalude; Vorna on suure vibu- ga Karjala muistendite kangelane. Tontlane perekonnanimetusena tundus eesti keeles päris hästi sobivat, kuna mõlemad liigid tor- kavad silma, liiguvad väga väle- dalt ja tänu varjevärvusele kao- vad silmist sama ruttu.

◊ 5. Sootontlane Loosalu raba laudteel õhtusööki nautimas

mese pooleni. Kuivatontlase esimesi järgi tegeleb�� emasloom munemise- lane liivastele aladele. Hulgi ei elut- valmikuid on kohatud aga juba juuli ga kuni kolm kuud, selle aja jooksul se kumbagi kuskil, pigem üksikult. alguses, ning soojemal sügisel veel paigutatakse madalasse taimestikku Sootontlast võib pidada neist kahest oktoobriski. Valmikute eluiga piirdub keskmiselt poolsada muna [2]. Arv veidi erilisemaks olevuseks, kuna keskmiselt kolme kuuga, mis munana on üsna napp, kui võrrelda taime- ilmselt on Eesti üks väheseid paiku talvituvate lutikate kohta on küllalt- toiduliste lutikaliikidega, kes võivad Euroopas, kus seda liiki leidub sta- ki pikk aeg. Jahedate ilmade saabudes elu jooksul ilmale tuua isegi kaks- biilselt kõikides sobivates elupaika- valmikud surevad. kuni kolmsada muna. Taimedele des. Seda tänu meie soode rohkuse- Perekonna Coranus liigid on kõik paigutatud munad jäävad trotsima le ja nende võrdlemisi heale seisun- avamaastiku putukad. Liikide arv talveilmasid, noor lutikas hakkab dile. suureneb lõuna poole liikudes, sestap munas arenema alles keset suurt näivad kaks kõnealust liiki oma põh- kevadet. Vastsete areng on soodsa- 1. Coulianos, Carl-Cedric 2005. Annotated checklist and distribution of the true bugs japoolse levikuga kuidagi erandlikud. tes oludes suhteliselt kiire ja suve (Hemiptera-Heteroptera) of Estonia. – Eriti sootontlane, kelle täpsem bio- keskpaigaks kestub viimases aren- Proceedings of the Estonian Academy of loogia ongi põhjamaise leviku tõttu gujärgus vastne ehk nümf valmi- Sciences: Biology, Ecology 54 (2): 136–165. kehvasti tuntud. kuks. 2. Kott, Peter 2010. Coranus subapterus De Geer: Eier und Eiablage (Heteroptera: Maapinnal elavad röövlutikad toi- Reduviidae). – Mitteilungen des Küll aga on kuivatontlase elutsük- tuvad üsna ühtemoodi, pidades jahti Internationalen Entomologischen Vereins kel ning soojätkamine suhteliselt kõigile, kellest jõud üle käib: ämbli- E.V. Frankfurt A.M. 35 (1–2): 89–99. hästi uuritud. Suured maismaalu- kele, sipelgatele, kärbestele, mardi- 3. Rintala, Teemu; Rinne, Veikko 2011. Suomen luteet. – Hyönteistarvikke Tibiale tikad, nagu röövlutiklased ja kilp- katele jne (◊ 5). Röövlutikate kombe Oy, Helsinkki: 185. lutiklased, ei mune taimekudedes- kohaselt haaratakse saakloom tuge- 4. Strauss, Gerhard; Günther, Hannes 2006. se, vaid kleebivad munad taimede vasti karvaste esisäärte ja -reite vahe- Bestimmungsmerkmale der Coranus-Arten (Heteroptera, Reduviidae) Europas und der külge. Nõnda käitub ka kuivatontlane le ning torgatakse ohvrile nokk sisse. Kanarischen Inseln mit einem Neunachweis ning arvatavasti ka sootontlane: päi- Võrreldes meie teiste röövlutikatega für Deutschland. – Rabitsch, W. (Red.). Hug keselise ilmaga kleebib emasputukas on päevase eluviisiga tontlased väga the bug-For love of true bugs. Festschrift munad ükshaaval kas samblale või kiired, seega ei tohiks saagi leidmi- zum 70. Geburtstag von Ernst Heiss. Denisia 19: 987–995. kuivavatele taimejäänustele, üldjuhul ne oma elupaigas neile raskusi val- vähemalt meetrise vahega. mistada. Samas võivad tontlased ise Ave Liivamägi (1981) on loodushuviline, töötab Eesti maaülikooli põllumajandus- Tumepruunid piklikud munad langeda krabiämblike või jooksiklas- ja keskkonnainstituudi keskkonnakaitse meenutavad väga sambla kupraid. te saagiks. osakonnas. Munad on kuni 1,5 mm pikad – Tontlased on huvitavad ja vähe Peeter Tarlap (1968) uurib nokalisi sama mõõtu nagu meie väiksema- tuntud putukad. Sootontlane on ise- (Hemiptera) ja teisi vähem tuntud putu- te lutikaliikide valmikud. Vaatluste loomulik meie soistele ja kuivatont- karühmi.

70 |566| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri In memoriam

välitöödele Eesti kaardi ja kompassiga. Maril oli sel Maret Kask eri paikades. päeval kaaslaseks laborant Helga, kes Iga kord võttis üles taimi ja pani need kaasas 16. mai 1926 – 13. mai 2016 erakogu Foto: algas see ette olevasse mappi ajalehtede vahele her- areti nime kasutasime valmistava baariumisse. ainult ametlikus kõne- tööga. Mari oli Õhtul oli Mari rühm puudu. Me pruugis. Töökaaslastele ja meist kõige põh- ei saanud muud teha, kui oodata ja Mtuttavatele oli ta ikka Mari. Meenutan jalikum: tema muretseda. Lõpuks suure hilinemi- mõnda episoodi meie ühisest töö- tegi täpse nimekirja kaasavõetava sega jõudsid nad kohale. Nad olid elust. varustuse kohta, unustamata säära- poole päeva peale avastanud, et ei tea, Sain Mariga tuttavaks Avaste soos seid pisiasju nagu eri suurusega nöö- kus asuvad. Mida teha? Ega muud, 1954. aastal. Mari tegi seal oma kan- bid, trukid, nõelad, niidid, kummi- kui võtta suund kompassi järgi. Aga didaaditöö jaoks välitöid koos ema ja pael, märkmepaberid jne – kõik hoo- suure ähmiga ajas Mari kompassinõe- isaga. Mina juhtusin sinna lühemaks likalt pakitud: ehk läheb vaja. Teised la otsad segi. Nii nad jõudsid oja juur- ajaks neljanda kursuse järel diplomi- oma pead selliste asjadega ei vae- de, kus vesi voolas vales suunas. Tehti tööks materjali koguma. vanud. Kui midagi tarvis, küsisime 180-kraadine pööre ja teekond venis Mari kogu tööelu möödus Eesti Mari käest. Kui ühes kohas kavanda- raskes maastikus üleliia pikaks. NSV teaduste akadeemia zooloogia tud välitöö lõpule jõudis, algas koli Niiviisi tehti välitöid ajal, kui pol- ja botaanika instituudis (1947–1984). kokkupanemine. Selles jäi Mari alati nud mobiiltelefone ega ka võimalusi Sealt läks ta 58-aastaselt pensionile kõige viimaseks, sest temal oli kõige asukohta GPSiga kindlaks määrata, halveneva nägemise pärast; tol ajal rohkem asju. samuti ka inimesi, kellelt teed küsi- algas naistel pensioniiga 55-aastaselt. Meenutan ka üht tõsist juhtuda. Unistasime väikesest helikopte- Ent instituudi tegemistega oli ta tut- mit välitöölt Alutaguselt, millalgi rist, millelt näeks iga metsa taha ja tav veel aastaid. 1960. aastatel. Hommikul viis meie saaks välja valida huvitavaid taime- Meie ühised tööaastad langesid väga oma buss kahesed rühmad välja laiali kooslusi. Kirjeldatud episood näitab intensiivsesse välitööde perioodi, mil ja kogus õhtul kokkulepitud kohtades ühtlasi üht tahku meie floora suur- koguti materjali 11-köitelise koguteose kokku. Ülesanne oli omal valikul läbi- teose sünni raskel teel. „Eesti NSV floora“ tarvis. Peaaegu kogu da võimalikult palju eri taimekooslu- suvi kulus igal aastal floora töörühmal si ja koguda taimi. Käisime salastatud Vilma Kuusk

aastal kaitses ta Elvi Tavast osales Peipsi ja Võrts Elvi Tavast Vilniuse ülikoo- järve põhjasetete kaartide koostami-

6. aprill 1944 – 7. juuni 2016 li nõukogus geo- erakogu Foto: sel ning nende järvede randade kuju- loogia-minera- nemiskäigu selgitamisel. Alates Eesti aske haiguse tagajärjel lahkus loogiateaduste vabariigi loodusobjektide seiresüstee- juunikuu alul meie seast geo- kandidaaditöö mi algusest kuni 2013. aastani tegi ta loogiadoktor Elvi Tavast. ning 1992. aas- Peipsi ja Võrtsjärve randade seiret ning RElvi sündis Türil ja omandas seal ka tal Tartu ülikoo- töötas välja nende veekogude randa- keskhariduse. Seejärel õppis ta aastail lis geoloogiadoktori töö. Aastatil 1980 de klassifikatsiooni. Selleks tegi ta nii 1963–1965 Tartu ülikoolis geoloo- ja 1982 täiendas ta end Leningradis jalgsi- kui ka paadiretki ja uuris põhja- giat ja 1966–1970 töö kõrvalt kaug- ülevenemaalises Karpinski teadusli- likult kogu nende järvede rannajoont; õppes geograafiat. Lühemat aega töö- ku uurimise geoloogiainstituudis ning töö oli raske füüsiline katsumus. Siin oli tas ta Heltermaa hüdrometeoroloo- 1992. aastal Stockholmi ülikoolis ja kasuks tema varasem mitme spordiala giajaamas, projekteerimisinstituudis Rootsi rahvusmuuseumis. ja rahvatantsu harrastus. Kõige hilisem Eesti Maaparandusprojekt, Paide tee- Elvi Tavast oli kvaternaarigeoloog, teadustöö käsitles Läänemere eri staa- devalitsuses ja Vasalemma 8-klassili- kes oma uuringutes kasutas ulatusli- diumide vanust ja ökoloogilisi tingimu- ses koolis. kult geofüüsikalisi meetodeid, eeskätt si, mida ta uuris subfossiilsete mollus- Valdav osa tema tööst ja teadus gravimeetriat. Ta koostas Eesti alus- kite alusel. Elvi sulest on ilmunud üle tegevusest oli seotud teaduste aka- põhja pealispinna reljeefi kaardi ja kahesaja teadustöö. deemia / Tallinna tehnikaülikooli geo- selgitas aluspõhja reljeefi mõju lius- Elvi Tavast pälvis 1982. aastal loogia instituudiga, kus ta 1968–1971 tike liikumisele ja liustikutekkeliste akadeemik Artur Luha preemia ja oli ametis tehniku ja insenerina, pinnavormide kujunemisele. See oli 1989. aastal üleliidulise rahvamajan- 1971–1983 nooremteadurina ja tema suurimaid saavutusi. Ühtaegu duse saavutuste näituse hõbemedali. 1983. aastast alates kuni pensionile uuris ta Eesti mattunud orgude ehi- minekuni 2011 vanemteadurina. 1978. tust ja levikut. Anto Raukas

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |567| 71 Kroonika Vaheldusrikas juuni Fotod: Toomas Jüriado Toomas Fotod: ekordpalava lehekuu kuumus tuli paariks päevaks jaanikuusse kaasa, siis tõi äike hoopis jahe dama, paiguti vihmase ilma. Kuu Rkeskel korraks naasnud palavus päädis 18. juunil tormiga, mis lõhkus katuseid ja elektriliine. Jaanilaupäeval sadas ka veidi vihma, aga ilmselt said kõik soo vijad oma lõkked tehtud. Kuu lõpp oli jälle soe, Ida-Eestis kohati liigagi palav. Säärase mitmepalgelisuse põhjal reh Kõige uuemad Tartu ülikooli õppehooned on kerkinud linna lõunaserva kendas ilmateenistus keskmisest suure mad ilmanäitajad: Eesti keskmine õhu Maarjamõisa väljale. Esiplaanil on Physicum, paremal Chemicum temperatuur oli 1,1° üle normi (15,5 °C vs 14,4 °C), sajuhulk lausa 155% normist (107 mm vs 69 mm) ja päike säras 5% Tartu ülikool on Ida-Euroopa kauem kui tavaliselt juunis (282 vs 268 tundi päikesepaistet). Kõige kõrgem õhutemperatuur (32,4 °C ) mõõdeti ja Kesk-Aasia ülikoolide 26. juunil Võrus, madalaim (–0,5 °C) 7. juunil Jõgeval ja Toomal. Suurim edetabelis viiendal kohal ööpäevane sajuhulk, 57 mm, mõõdeti 16. juunil Toomal. aailma ühe mõ- Ülikooli 19. sajandi hoo jukama üli- netest on veel täielikult koole reas- õppetöö päralt aastail Mtava ettevõtte Quac 1886–1888 ehitatud quarelli Symonds uus anatoomikum (QS) värskes Ida- Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: Euroopa ja Kesk- Aasia ülikoolide edetabelis on Tartu ülikool deemilise mainega Paaril esimesel juunipäeval lehvis Tartu kõrgel viiendal positsioo- (skoor 98 100-st), pub- Anne kanali ääres roheline lipp ja suvi nil, Eesti ülikoolidest kõr- likatsioonide tsiteeritavu- tajaid oli murdu geimal kohal. sega (96,9/100), ühe akadee- 01.06 Tallinna loomaaed laskis las QS on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia milise töötaja kohta avaldatud tea- tekaitsepäeval huvilised sisse regiooni parimaid ülikoole reastanud dustööde hulgaga (96,2/100) ja vee- kaheeurose sooduspiletiga. 01.06 TÜ loodusmuuseumis järje kolmandat aastat. TÜ on edetabeli ees- binähtavusega (93,8/100). kordne õhtu loodusteadlasega: otsas olnud kõigil kolmel aastal, seni Vt lähemalt www.topuniversities. teemal „Peibutav ja pelutav soo“ kõrgeim positsioon, neljas koht, saavu- com/university-rankings/eeca-rank vestlesid Piret Pungas-Kohv ja tati 2015. aastal. Edetabelis on esime- ings/2016#sorting=rank+region=+ Veljo Runnel. 01.06 Pärnus peeti infoseminar sel kohal Lomonossovi Moskva riiklik country=+faculty=+stars=false+sea „Ressursitõhusus ettevõtetele – ülikool, teisel Novosibirski ülikool, kol- rch=. TÜ positsiooni ja tugevuste miks seda vaja on?“. mandal Peterburi riiklik ülikooli ning kohta vt www.topuniversities.com/ 01.06 Keskkonnaamet tähistas Palmses TÜ ees seisab Karli ülikool Prahast. universities/university-tartu#322586. Lahemaa rahvuspargi 45. sünni päeva. Tallinna tehnikaülikool on 30., Tallinna Tartu ülikool on ainsa Baltimaade 01.–05.06 35. Tallinna vanalinna päevad ülikool 87. kohal; edetabelis on ka seit- ülikoolina 200 Euroopa parima üli- kandsid üldnimetust „Muutuv se Leedu ja kolm Läti ülikooli. kooli hulgas, 181.–190. kohal (Times linn“. 02.06 Euroopa regioonide komitee Paremusjärjestuse koostamisel Higher Education, THE, 2016). THE korraldas Rakveres rahvusvaheli võtab QS arvesse akadeemiliste juht- 400 maailma parima ülikooli pinge- se keskkonnaõiguse konverentsi, figuuride ja tööandjate arvamusküsit- reas paigutus Tartu ülikool 2015. aas- Euroopa rohelise nädala ametli lust, üliõpilaste ja õppejõudude suht tal positsioonile 351–400. Edetabeli ku partnerlusürituse. 02.06 Keskkonnaministeeriumis peeti arvu, teaduspublikatsioonide arvu ja „QS World University Rankings“ ökomärgise taotlemise konve mõjukust, ülikooli nähtavust veebis, värskeima väljaande (2015) järgi on rents. doktorikraadiga töötajate ning välis- TÜ 400. kohal. 02.–03.06 Keskkonnaministeerium kut õppejõudude ja -õppurite osakaalu. sus ajakirjanikke koolitusele, kus TÜ paistab pingereas silma aka- Tartu ülikool / Loodusajakiri

72 |568| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

sel korral käsitleti ohustatud liike. 02.–04. ja 08.06 Dave McRuer

Foto: RMK Foto: Ameerika Ühendriikidest juhen das Eesti maaülikoolis metsloo made meditsiini intensiivkursust ja pidas Tallinna loomaaias samal teemal seminari. 03.–05.06 Türi kevadfestival. 03.–05.06 ja 24.06–03.07 Mais alanud Saaremaa IV orhideefestival „Märka lille!“ jätkus ürituste sarjadega „Kuldkingade pidu“ ja „Sõrmkäppade pidu“. 04.06 Ülemaailmne keskkonnapäev. 04.06 Eesti loodusmuuseum kutsus Tallinna vanalinnapäevade Selline vaatepilt polnud Lõuna-Eestis juuli alguses paraku sugugi haruldane raames perepäevale ja rohelise linna retkedele. 04.06 Eesti loomakaitse seltsi eestvõt tel korraldati Tallinnas kolmandat Lõuna-Eesti äikesetorm aastat lemmikloomade rongkäik „Käpakäik 2016“. kahjustas tugevalt ka riigimetsa 04.06 Tartu ülikooli loodusmuuseum viis loodusretkele Virumaale ning õuna-Eestit 3. juulil tabanud oli aga kiiret ülevaadet tormi teekon- botaanikaaed korraldas aiapäeva, äikesetorm kahjustas tugevalt nast ja ligikaudsest kahjustuste ula- kus räägiti taimehaigustest ja ka riigimetsa – lageraiet vajab tusest. Torm muutis mõningal mää- -kahjuritest. 04., 12., 18.–19.06 ning 30.06–02.07 Lvähemalt 500 hektarit riigimetsa, mil- ral ka RMK üldisi raieplaane Kagu- Looduse Omnibussi sõidud lest saadava puidu ligikaudseks mahuks Eestis: esimeses järjekorras korista- Tallinnast: käsitööpeole Riiga; hinnatakse 180 000 tihumeetrit. takse tormimurd; tormist puutumata matkale Laulasmaalt Pakri pan gale; jaanieelne retk Vidzemesse Torm saabus Eestisse üle Koiva jõe riigimetsades vähendatakse raiemah- ja Karulasse; üheks, kaheks või ja liikus üsna sirge joonega Kambjasse te. Torm on kahjustanud ka Otepää kolmeks päevaks Juu Jääbi Tartumaal. Tormikahjustustest üle- loodusparki ja Karula rahvusparki. juubelifestivalile ja Vilsandi rah vaate saamiseks kasutas RMK esi- vusparki. 05.06 Luke mõisa perepäeva teema oli mest korda drooni ja helikopterit, RMK/Keskkonnaamet/ Loodusajakiri kalad. kuna paljud teed olid läbimatud, vaja 07.06 Keskkonnaministeerium tutvus tas Eesti merestrateegia meet mekava, kus on kirjas tegevused, Uus tippkeskus seob mis võimaldavad tagada mere hea keskkonnaseisundi. 07.–10.06 Tallinna looduskaitse selts bioloogia ja inseneriteaduse kutsus loodusesõpru retkele Põlvamaale. artu ülikoolis avatud moleku- 08.06 Eesti teaduste akadeemia laarse rakutehnoloogia tipp- looduskaitse komisjoni Tartus keskus pidas 10. juunil TÜ peetud 54. ettekandepäeva tehnoloogiainstituudis avasemina- teema oli „Kohalik omavalitsus ja T looduskaitse“. ri. Sõna võtsid tippkeskuse uurimis- Jüriado Toomas Foto: 08.06 TÜ akadeemilises spordiklubis rühmade esindajad, kelle ettekannete avati keskkonnahoidlik jõusaal, järgi sai põhjaliku ülevaate tippkesku- kus on ellu viidud KIKi ener se uurimistööst. giasäästukonkursi Negavatt möödunud aasta kolmanda Viimastel aastatel on inseneritea- Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut koha saanud idee. dus tunginud jõuliselt bioloogias- se, võimaldades luua täiesti uudsete omadustega süsteeme. Selliste teh- Plaanis on luua uudseid lahendusi noloogiate abil toodetakse mitmesu- jätkusuutliku biomajanduse tarbeks guseid maitseaineid, kütuseid ja ravi- ja rakulisi biosensoreid ning tööta- meid. Just selle valdkonnaga tegeleb da välja uusi bioaktiivseid ühendeid. Jüriado Toomas Foto: TÜ professori Tanel Tensoni juhitav Molekulaarse rakutehnoloogia tipp- molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskuse tööd rahastab EL regionaal- keskus. Professor Tensoni sõnul kom- arengu fond. bineeritakse biotehnoloogiaid tõhu- Kirev iiriseväli TÜ botaanikaaias salt ka keemiaga. Tartu ülikool / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |569| 73 Kroonika

10.–11.06 Saaremaal Lääne-Saare vallas toimus kultuuripärandikoolitus tõrva ja lubja kasutusest ehituses. 11.–13.06 Eesti roheline liikumine viis keskkonnahuvilised Matsallu

suvekooli „Eluterve ja säästlik Jüriado Toomas Foto: tarbimine: kogukond, toit ja energeetika“. 14.06 Keskkonnaameti teabepäevad Kuressaares Saare maakonna ja Paladel Hiiumaa omavalitsustele. 14.–15.06 ja 21.06 Eesti loodusmuu seum korraldas 3.–5. klassi õpilastele Põhja-Kõrvemaal Luua metsanduskooli puukoolis-arboreetumis tuleb veemängulisel esmajoones Simisalus suvelaagri ning uurida sealseid kaski ja vahtraid 5–7-aastastele lastele Nõmme loodusmajas linnalaagri „Lemmiklooma ABC“. Tartu- ja Jõgevamaa loodus- 14.–16.06 Eestis käisid naaberriikide madalsooeksperdid, et tutvuda Saaremaal ja Lääne-Eestis liigiri ja teaduskeskustes kaste madalsoode ning nende taastamise võimalustega. käib suvi läbi külastusmäng 14.–16.06 Tartu loodusmaja vaheaja päevad 1.–3. klassi lõpetanud uunist kuni 30. septembrini vältab aed, Luua metsanduskooli puukool- lastele. H2O külastusmäng, kuhu on kaa- arboreetum ning püsinäitus „Peipsi 15.–16.06 Laulasmaal peetud Läänemere merekeskkonna satud tosin Tartu- ja Jõgevamaa järve elu tuba“ Kasepääl. Mängu kaitse komisjoni nõupidamisel loodus-J ning teaduskeskust. lõpus loositakse välja üle 30 auhin- osalesid kõigi Läänemere-riikide H2O külastusmäng pakub mee- na koguväärtusega 2000 eurot. kõrgetasemelised esindajad. lelahutust ja võimalust ennast koos Neid on välja pannud Sajūtu seik- 16.06 Eesti loodusmuuseumi hoovis oli kliimalõuna „Minu Eesti 2050“. teistega harida. Mängu teema, vesi, luspark Valmieras, Tartu Terminal, 16.–17.06 KIK võõrustas Saaremaal on valitud merekultuuri aasta- Kalevipoja koda, Vanemuise tea- iga-aastase Balti riikide keskkon le mõeldes. Külastusmängus osa- ter, Vudila mängumaa, A Le Coq, navaldkonna rakendusüksuste ja levad Tartu loodusmaja, jääajakes- Lõunakeskus, mängus osalevad -asutuste kokkusaamist. 18.06 TÜ loodusmuuseum viis taime kus, Vapramäe loodusmaja, Tartu külastuskeskused jt. retkele Karulasse Metsamoori tähetorn, RMK Elistvere looma- Vt ka www.jaaaeg.ee/kulastus- juurde. park, järvemuuseum, Alatskivi loo- mang ja Facebookis – H2O külastus- 18.06 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu siht duskeskus, Ahhaa teaduskeskus, mäng. asutuse matkapäev jalgratastel Loodusajakiri „Päikeseloojangu matk“. TÜ loodusmuuseum ja botaanika- 19.06 Looduse Omnibussi retk Tartust Karulasse. 21.06 Matsalu rahvuspargis korraldati Loodusmuuseumi õuel koolituspäev „Vähetuntud elurik kus“. näeb väljapanekut põlevkivist uuni keskpaigast augusti keskpai- gani saab Eesti loodusmuuseumi sisehoovis vaadata väljapanekut „458 miljonit aastat Eesti põlevkivi. 100 Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: J aastat kaevandamist“. Koostöös Eesti Jüriado Toomas Foto: Energiaga valminud väliekspositsioon tutvustab ülevaatlikult, kuidas põlevki- Pärnad olid jaanipäeval Tartus juba vi on tekkinud, mil moel on teda uuri- õisi täis tud, kaevandatud ja töödeldud. Muuseumiõuel on näha kiirkokkuvõte 27.–28.06 TÜ loodusmuuseumis peeti Tänavu tähistatakse 100 aasta möö- 458 miljonist põlevkiviaastast rahvusvaheline harrastusteaduse dumist põlevkivi tööstusliku kaevan- seminar. damise algusest Eestis, kuid põlevki- millal hakati seda maavara põhjaliku- 28.06 Keskkonnaminister Marko Pomerants andis üle ökomärgise vikihid ise pärinevad lausa 458 miljo- malt uurima – kõigest sellest annab sertifikaadi osaühingule Ten ni aasta tagant. Milline on põlevkivi väljapanek põgusa ülevaate. Roses, mis toodab paberist salv tekkeprotsess ning kust seda maavara rätikuid. leiab, kuidas põlevkivi ja selle kasuta- Eesti loodusmuuseum / 28.–30.06 Keskkonnaamet korraldas mise võimalikkus Eestis avastati ning Loodusajakiri

74 |570| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

kõigis Eesti rahvusparkides noore looduskaitsja kursuse „Junior Ranger 2016“. Foto: OÜ Pult Foto: 29.06 Keskkonnaameti kultuuripärandi koolitusel Matsalu rahvuspargis Keemu külaplatsil õpiti vikatiga niitmist ja teritustöid. 29.06 Loodusmuuseum alustas töötoa põhiste kolmapäevaste ürituste sarja „Suvemuuseum“ 5–8-aastas tele lastele. 29.–30.06 Haapsalus peeti Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutami se ühiskomisjoni veeressursside haldamise töörühma koosolek. Sääsenäitust saab Sagadis vaadata vähemalt aasta lõpuni Metsamuuseumis on sääserohke suvi Ilmaäärmustega MK Sagadi metsamuuseu- kõrval on koht ka tegevustel: kokku juuli mis avati 17. juunil näitus saab panna magnetpusled sääse änavusest heinakuust jääb kind „Sääskedega sõjas ja rahus“, elutsüklist ning rollist vee ja maismaa lasti meelde esimesel nädala vahetusel Lõuna-Eesti metsade, misR käsitleb sääskede rahulikku elu toiduahelates ja seigelda täringumän- katuste ja elektriliinide tugevust looduses ja inimese sõda sääskede gus „Sääsetsirkus“. Tkatsunud äikesetorm ja tugev vihm, järg vastu. Näitus on valminud sääsesõbrast misel nädalalõpul Tallinnas uputusi põh Näitus jaguneb teema järgi kaheks bioloogi Urmas Tartese eestvedami- justanud valingud ja küllap ka kuu viimase nädala kohati üsna lõõtsutama võtnud osaks. Esimene kirjeldab sääskede elu sel, temalt on pärit tekstid, enamik kuumus. Alatihti oli ilmateenistusel põh looduses, nende arengutsüklit, mit- fotosid ja videomaterjal. Näituse on just hoiatada ka äikese eest. Nii et kõike mekesisust ja rolli looduses. Teine osa kujundanud loovagentuur Pult. muud kui leebe muutusteta suveilm. on pühendatud sääse ja inimese suhe- Ilmateenistuse rehkenduste kinnitusel RMK/Loodusajakiri oli juuli tänavu keskmisest väheke tele ning annab mõtteainet, kuidas soojem (17,8 °C vs 17,4 °C) ja sajusem sääskedega rahu sõlmida. Tekstiosa (78 mm vs 72 mm) ning omajagu päikesevaesem (249 vs 288 tundi päike sepaistet). Kõige kõrgem õhutempera tuur (29,2 °C ) mõõdeti 28. juulil Võrus, Linnusõbrad on suvepäevadel madalaim (6,8 °C) 9. juulil Tiirkojal; suu rim ööpäevane sajuhulk, 40 mm, aga käinud nüüd juba 20 korda 4. juulil Võrus. 01.07 Euroopa Komisjon võttis Eestilt esti ornitoloogiaühingu (EOÜ) üle Läänemere kaitse korraldami avatud suveseminar peeti se. Euroopa Komisjon oli viimati juba 20. korda, sedapuhku koostööd juhtinud 1970. aastatel. 01.07 Veebiportaalis www.pilet.ee ja 2.–3. E juulil Kolgal. Osalejaid oli 163, Kersti Kinks Foto: keskkonnaameti kontorites algas ühingu liikmeid ja külalisi peaaegu vähipüügilubade müük. võrdselt; jälle lõi rõõmustavalt palju 01.07 Keskkonnaamet korraldas linna looduse infopäeva Tartus. kaasa lapsi ja noori. 02.07 Lahemaa rahvuspark tähistas Suvepäevade baas – Kolga kool oma 45. loomispäeva kõigile ja selle kaunis ümbrus – lõi suu- rahvuspargi sõpradele mõeldud repärased eeldused päevade kor- Episood pigem pantomiimivõistluseks peoga „Lahemaa külad – rah vuspargi pärlid“. Sündmusrohke daminekuks. Toreda ülevaate väga kujunenud laululahingust: Tarvo Valkeri mitmekesisest programmist, kus esitatud etüüdi punajalg-tildrist püüab oli koht ettekannetel, praktilistel mõista žürii koosseisu Uku Paal, Andres õppustel ja demonstratsioonidel, Kalamees, Margus Ots ja Peep Veedla tõsisematel ja lõbusamatel võistlus- tel, varahommikusel linnulauluret- lõkkeõhtul teatatu: 2017. aasta lind Jüriado Toomas Foto: kel, erikaval lastele ja paljul muul, on turteltuvi. leiab EOÜ kodulehelt (www.eoy. EOÜ järgmised, 21. suvepäevad ee/node/948), meeleolukaid foto- korraldatakse ilmselt Eesti lääneosas. 3. juulil kallanud vihm kandis hulga sid saab vaadata EOÜ Facebookist. Toomemäe läänenõlva Tartus Üldisemat huvi väärib kindlasti EOÜ/Loodusajakiri Toomeoru tenniseväljakutele

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |571| 75 Kroonika

päeva kavas oli loodus- ja kultuuripärandit tutvustavaid matku, mõttekodasid, töötube, kohvikuid, taludes käike jpm.

03., 07.–10., 16.–22., 24. ning 29.–31 Jüriado Toomas Foto: või 30.–31.07 Looduse Omnibussi sõidud: Türile maalinäitust avama ja Mukri rappa; neljapäevane retk „Suursugune Leedu“; retk „Kaljo Põllu jälgedes“ Kadri Viiresega põhjasaamide juurde; Mulgi kultuuri festivalile ja Läti linna Rūjienasse ning kolmeks või Kaarsillast on Tartus kujunenud juba harjumuspärane näituste paik. Sel suvel leiab kaheks päevaks Hiiumaale Eesti sealt huvitavaid fakte Ülejõe piirkonna kohta looduskaitseseltsi kokkutulekule (ka Tartust ja Pärnust). Tehti ka hulk teatrisõite: Viinistule, Tapale, Ajalooõppus jalakäijate sillal Saueaugule ja Kernu mõisa. 04.07 Tartu observatooriumis Tõraveres artu Kaarsillal saab kogu mene raadioaparaat, et siin avati alustas viiendat korda tööd tea suve vaadata Tartu linna- 1877. aastal Eesti esimene psüh- dusmalev, kus teadushuvilised muuseumi „Üle JÕE“ kogu- hiaatriahaigla ja 1908. aasta april- koolinoored said süvitsi tutvuda teadlase elukutsega. konnaprojektiT raames valminud lis Eesti esimene paikkino Illusion 05.–07.07 Keskkonnaministeeriumis näitust „Ülejõe esimesed“. või et Eesti esimene pudretivabrik pidas koosoleku Eesti-Vene piiri Kindlasti teavad paljud, et just alustas 1869. aastal tegevust Jaama veekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni seire-, hinnangu- Ülejõel peeti 1869. aastal I Eesti mõisa maadel. ja rakendusuuringute töörühm. üldlaulupidu või et 1870. aastal Need on vaid üksiknäited näitu- 06., 13., 20. ja 27.07 Eesti loodusmuu Jaama tänaval etendunud Lydia selt, mille on koostanud Kaari Siemer seumi 5–8-aastastele lastele mõel Koidula „Saaremaa onupoeg“ tähis- ERMist ning Kristiina Tael ja Marge dud suvemuuseumi ürituste pea tegelased olid järjekorras närilised, tas Eesti rahvusliku teatri sündi. Rennit Tartu linnamuuseumist. konnad, mullaasukad ja linnud. Küllap hoopis vähem on teada, et 07.–10.07 Tallinna looduskaitse selts Ülejõel asunud Tartu telefonivab- Tartu linnamuuseum / korraldas õppeekskursiooni rikus valmis 1924. aastal Eesti esi- Loodusajakiri Põlvamaale. 09.07 Mullu aasta külaks valitud Saaremaa Leedri külas neljandat korda toimunud kadakapäeval tutvustati seekord poolloodusli Aasta loom mäger ke koosluste olemust, tähtsust ja väärtust. juhatab teed hooajanäitusel 09.07 Õhtune nahkhiirte avastusretk Luke mõisas. õlvamaal Varbusel Eesti maan- 09.–10.07 Vastavalt Pikakaril ja Pirita rannas olid avatud MTÜ Ökokratt teemuuseumi välialadel saab keskkonnatelgid. 1. juunist kuni 30. septembrini 11.–13.07 Eesti roheline liikumine Pvaadata hooajanäitust „Loomad teel“. korraldas Matsalus suvekooli Väljapanek uurib, milliseid kahe- Jüriado Toomas Foto: „Eluterve ja säästlik tarbimine: kogukond, toit ja energeetika“. ja neljajalgseid rändureid võib teel 13.07 Keskkonnaamet ja Saaremaa ning selle ääres kohata ja kuidas eri- muuseum õpetasid Mihkli talu loomulised liiklejad leiavad turvalise muuseumis niitmis- ja teritustöid. tee. Ajutised eksponaadid on seatud 14.07 Keskkonnaamet korraldas Häädemeestel Luitemaa loodus püsiväljapanekule „Teeaeg“ selle loo- gikat järgides: roigastee aegadest saab teada hundijuttudest ja muistsetest loomaennetest; seejärel ajastu, kus loomad pidid jääma tarade taha, aga joonistati ka liiklusmärkidele, ning

Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: jõutakse välja tänapäeva, kus püü- takse mõelda sellelegi, kuidas loomad teisele poole maanteed saaksid. Teed Juulituuled murdsid eriti Lõuna-Eestis juhatab näituse maskott, selle aasta Muuseumi välialadel juhatab teed hulga puid. Foto on tehtud Pikajärvel loom mäger. näituse maskott, tänavuse aasta loom Põlvamaal Maanteemuuseum/Loodusajakiri mäger

76 |572| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

kaitseala poollooduslike kooslus te hooldajate infopäeva. 14.–17.07 Hiiumaa pärimusmuusika festivali kavas oli mitu loodus

Foto: MartFoto: Viikmaa matka, Tiit Leito autoritunnid Orjakul ja hulk keskkonnahari dustegevusi. 15.07 Eesti meremuuseum avas Paksus Margareetas näituse „Viikingiaja aarded Eestist“. Viikingiteema oli tähtsal kohal ka 15.–17.07 Tallinna merepäevadel „Tuhandenäoline meri“. 15.–16.07 Tallinna keskkonnaamet kor raldas Tallinna merepäevade raa Ave Suija kinnitas õppekäigul samblike juurde nimetused mes kolm tasuta õppereisi Aegna saarele. Esimest korda juhatas õppereisi ka venekeelne giid. Looduseuurijaid kohtusid Olustveres 16.07 Peipsimaa külastuskeskuses avati sigurimuuseum ja peeti siguri esti looduseuurijate seltsi les Indrek Sell, kiilide elukommetest päeva. (LUS) korraldatud iga-aastased Mati Martin ja samblikest Ave Suija. 16.–17. ning 23.–24.07 Keskkonnaameti traditsioonilise looduseuurijate päevad toimu- Salapärast kasetriibikut sai Uudo kalastuse töötubades Lahemaa sidE tänavu 2.–3. juulil Olustveres. Timm tutvustada vaid loengusaalis rahvuspargis kõneldi rannaka Sellel traditsioonilisel suvisel üritusel slaidide abil, Viljandimaa ja Suure- landuse ajaloost ja rändpüügist, puhuti kalamehejutte ning tut saavad kokku inimesed, kellele (loo- Jaani valla vaatamisväärsustest rää- vuti kalastuspärimusega. dus)teadus on igapäevane töö, ning kisid kaasakiskuvalt ning lasid lausa 18.07 Saaremaa Mihkli talumuuseumi need, kellele see on põnev hobi. Kaks käega katsuda Reet Vaiksalu, Mall loodusõhtul „Põlised pühapai tihedat päeva olid täidetud teadmis- Vesilo ja Marika Šadeiko. Korraldajad gad“ kõneles Ahto Kaasik. 23.07 Keskkonnaamet ja RMK korral te ja kogemuste vahetusega nii loen- tänavad Olustvere sõbralikku teenin- dasid Karula rahvuspargis tra gutel kui ka ühistel õppekäikudel. dus- ja maamajanduskooli lahke vas- ditsioonilise käsitööpäeva, mille Metsaretkedel õpetas taimi tundma tuvõtu ja kaasabi eest. seekordsed teemad olid savist Elle Roosaluste, torikseentest kõne- LUS/Loodusajakiri tarbeesemed, sümbolid ja pere märgid. 24.07 Eestimaa looduse fond korral das rahvusvahelisel rabapäeval Lahemaal Laukasoos välikonve Taas ootavad auhinnad rentsi „Soo ja arheoloogia“. pühapaikade pildistajaid aavalla koda on üheksan- dat korda välja kuuluta-

nud rahvusvahelise hiite Jüriado Toomas Foto: Foto: erakogu Foto: Mkuvavõistluse, kuhu on oodatud üles- võtted hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse siht on Viimasel juulinädalal olid pihlamarjad väärtustada ajalooliste pühapaikade Tartus juba üpris punased kultuuri- ja looduspärandit, jäädvus- tada nende hetkeseisund ning innus- 27.07 Keskkonnaamet pidas Ida- tada inimesi pühapaikades käima ja Mullusel võistlusel pälvis noorte pea Virumaal Oonurmes infokoos neid hoidma. auhinna 14-aastane Brigitte Mihkelson oleku lendorava kavandatavate Peaauhind on 1000 eurot, hõi- Saaremaal tehtud fotoga „Võhksa püsielupaikade aluste eramaade omanikele ja kohalikele omava murahvaste auhind 300 eurot ja Nõiakivi andamid“ litsustele. kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. 27.07 Tartus peeti elektromobiilsuse Jagatakse ka eriauhindu mit- projekti seminar. mel teemal (hiis, püha puu, kivi, did. Fotosid saab saata hiljemalt 28.07 Keskkonnaamet korraldas Kolgaküla rahvamajas Lahemaa veekogu, annid, hiie valu, päri- 31. oktoobrini maavalla kuvavõist- loopealsete infopäeva. mus, Vana-Võromaa, Virumaa, luse portaali kaudu www.maavald. 29.–31.07 Eesti looduskaitseseltsi Mulgimaa, Jõgeva maakond, saa- ee/kuvavoistlused/h. kokkutulek Hiiumaal ja Kassaris; red, looduskaitse jm). Oodatud seltsi esimene kokkutulek peeti samas 1967. aastal. on mujalgi maailmas tehtud pil- Maavalla koda / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |573| 77 Mikroskoop Ja puud ja puud ja puud ja puud on punased …

… ütleb laulusalm. Ja nii on. eluase oli sisustatud. Ameerika

Foto: Marju Kõivupuu Foto: Punalutikad on end Eestis kenas- paber oli tehtud palsamnulust, ti sisse säädnud. Piltlikult öeldes mille hormoonid ajasid lutikate ei tee need loomakesed kärbse- arengu nässu. Kui noored lutikad legi liiga. Küll aga pakuvad ele- puutusid kokku näiteks ajalehega vust lastele ja hoiatust lindude- New York Times või koguni le – maitseme vähe- teadusajakirjaga Science, siis oli malt sama mõrult nende laul lauldud, kui lepatriinud! Need kui aga väljaannetega suuremad, kahe suure London Times või Nature, täpiga on täiskasva- läks elu ludinal oma nud, pisemad on lapsed õiget rada pidi. Huvitaval ehk vastsed. kombel ei Kui teadlased proovisid avaldunud see punalutikaid laboris häda ühelgi teisel uuritud kasvatada, juhtus putukaliigil. õpetlik lugu. Ega siit muud polegi Euroopas sirgusid kõrva taha panna putukad kenasti, aga kui see, et oma USA-s surid alati kõik, enne elukeskkonna suhtes kui täiskasvanuks said. tasub silmad- Pärast põhjalikku uurimist kõrvad lahti ja puurimist taibati lõpuks, et kurja hoida ka siis, kui pealtnäha on juur on paber, millega katsealuste kõik roosiline.

Möödunud kuu vastused Nõel heinakuhjas 1. „Wisikaks“ nimetati 19. sajandil füüsikat (lk 19). 2. Galileo lasi kateedri teha höövelda- 1. Mis on soo? mata laudadest, sest tema huvi oli 2. Milline soo kasvab teelehtedest? pigem taevatähti uurida (lk 42). 3. Mille peale saaks RMK juhtkond kollektiivse infarkti? 3. Metskilk, kummkäbi ja rästik on 4. Mis rolli mängib fosforvesinik rahvapärimuses? käbliku rahvapärased nimetused (lk 86). 5. Mida oli poolsada aastat tagasi meile Moskvast liiga 4. Seanägu ehk söödav hotentoti- vähe eraldatud? viljak on üks maailma ohtlikumaid 6. Kes on Vorna? võõrliike (lk 6). 7. Kus on mõõdetud maailma paksim turbakiht? 5. Ruup on avatud raamatukogu, kus on ainult üks raamat: loodus 8. Miks muutus Sookurgu allikas mudaseks ja (lk 38). kuivas lõpuks sootuks? 6. Maailma kõrgeim lehtpuu on 99,6 9. Kes on põhiliselt Eestis madalsoid taastanud? meetri pikkune valitsev eukalüpt 10. Mis on pildil? Tasmaanias (lk 68). 7. Maapind tõuseb sentimeetri jagu aastas Põhjalahe läänerannikul (lk 31). Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist 8. Hemeradiafoor on inimtegevuse ning saatke hiljemalt 1. septembriks aadressil [email protected] suhtes ükskõikne liik (lk 22). või paberkirjaga meie toimetusse. Kirja teemaks märkige „Nõel heina- 9. Kivil istus väike konn vaid hetke (lk 63). kuhjas“. 10. Arbi järve kaldal riietuskabiini varjus kõhutades saab pildistada pää- Iga üksikküsimuse õige vastus osaleb auhindade loosimises aasta lõpus. sukesi (lk 47). 11. Pildi mõte: töö tegi ahvist inimese, Samale aadressile on teretulnud auhinnapakkumised ning kaastööd. aga selle tööga on loodud ka mõn- Kirjutage, joonistage ja pildistage meile! dagi, mis võib meie planeedi hävi- tada (lk 5).

78 |574| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. septembriks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saajatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis! Õigesti lahendanute vahel loosime välja ajakirja Horisont poole aasta tellimuse. Eelmise ristsõna auhinna sai Ene Kekkonen Mustveest. Õige vastus oli „ ... alus tada vaikselt ...“, „ ... rünnata väeteid ja nõrku“, ... lüüa juba massiga“. Kokku saime 36 õiget vastust. Kõige enam meeldis artikkel linna lindudest ja Melbourne’i botaanikaaiast. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUGUST 2016 EESTI LOODUS |575| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Esmakordselt sattusin kõre leiule 1932. a.

suvel, Orajõel, mereranna läheduses. Rein Kuresoo Foto: Tabasin siit noori moondunud eksemp lare kaunis suurel arvul. Millist naudita vad pilti pakkus kuuma ilmaga, liivasel mererannal noppida paarkümmend tibitillukest kõrepoega pihku ja nad siis korraga liivale puistata, kust nad kõik kii resti radiaalselt igas suunas laiali jooksid, meenutades hirmunud ämblikupoegi! Õhtul võis kuulda rannas vanu kõresid laulmas. Ühe täiskasvanud eksemplari püüdsin siin kartulite hoidmiseks kae vatud liivaaugust. Järgmise aasta suvel võisin veenduda, et kõre esineb kogu Pärnumaa mererannikul, paiguti kau nis hulgaliselt. [Juhan Aul: Märkmeid Pärnumaa anuuridefauna kohta, 1936] Rahva seas on levinud arusaam, et rukkirääk ei lenda ja rändab soojale maalegi jalgsi. Kui üks lind end inimesele näidata ei taha, peab ta leppima sellega, et temast võidakse rääkida veidraid lugusid. Peatselt asub rääk Kagu-Aafrika poole teele, üle 55 aastat tagasi tosina tuhande versta üksnes jalgsi visata käiks ka nii salapärasele linnule üle jõu

On veel üks tõik, mis lubab oletada, et eesti tarvas on olnud just euroopa piiso ni omaaegne nimetus. Juba möödunud sajandil on taani soome-ugri keelte uuri Lõikuskuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi ja V. Thomsen õigesti näidanud, et eesti 255 (snd 1761) välisliige tarvas on vana laensõna balti keeltest. 15.08 Karl von Espenberg, arst ja maade 05.08 Irena-Anna-Veronika Kotkas, keemik Vana-preisi tauris ja leedu tauras tähis uurija (srn 1822) (srn 2010) tavad piisonit, keda mõlemad mainitud 140 (snd 1876) 06.08 Ivar Murdmaa, meregeoloog rahvad on kahtlemata otseselt tundnud. 14.08 Aleksander Jakob Peeter 09.08 Ilmar Müürsepp, loomaarstiteadlane On ju euroopa piison meiegi päevil Eisenschmidt, põllumajandusteadla 16.08 Heino Kokk, keemik (srn 2002) genuiinse loomana alles just leedulaste ne (srn 1914) 17.08 Leonid Savitski, hüdrogeoloog naabruses. Eesti kirjakeeles on tarvas 22.08 Bruno Pao, mereajaloolane 125 (snd 1891) 25.08 Reet Männil, geoloog (srn 2005) väljasurnud ürgveise nimetuseks. Et aga 20.08 Kaarel Leius (Karl Zolk), taimekaitse olemasolevad keelefaktid kõnelevad teadlane (srn 1969) 80 (snd 1936) piisoni poolt, oleks ehk küll vajalik ole 24.08 Heino Mardiste, geograaf 110 (snd 1906) masolevat terminoloogiat korrigeerida, 28.08 Märt Liigant, astronoom (srn 1996) 18.08 Endel Lamp, aednik ja aiandusõpeta kui bioloogide poolt kogutud andmed ja (srn 1988) 75 (snd 1941) ei räägi sellele lausa vastu [Paul Ariste: 02.08 Jüri Kiho, arvutiteadlane Natuke tarvast, 1961] 100 (snd 1916) 19.08 Jaak Henno, matemaatik ja arvuti 02.08 Aleksander Pae, füüsik (srn 2001) teadlane 95 (snd 1921) 22.08 Jüri Rebane, matemaatik (srn 1992) 03.08 Olga Mankin, füüsik (srn 1995) 70 (snd 1946) 30 aastat tagasi 18.08 Liidia Kaarli, farmatseut ja mikrobio 16.08 Jüri Tõnisson, zooloog-põdrauurija loog (srn 1998) 21.08 Ants-Johannes Martin, entomoloog Parimaid marjamaid aitaksid säilitada 25.08 Lemming Rootsmäe, harrastusorni (mürmekoloog) marjakaitsealad. Sookaitsealad koos seal toloog, arst, meditsiiniajaloolane ja 26.08 Priit Pärn, bioloog, animafilmilavasta kasvavate jõhvikatega on meile kõigile kodu-uurija (srn 1997) ja ja graafik hästi teada. Mullu loodi Nõva metskon 27.08 Anton Abe, agronoom, lutserniuurija 65 (snd 1951) da meie esimene rakendusliku suunaga (srn 2015) 10.08 Mikk Sarv, õuesõppe-edendaja kaitseala (Nõva taimestiku ajutine kaitse 90 (snd 1926) ala), mille üks ülesandeid on hoida sood 09.08 Hilja Allikvee (Kurm), geograaf ja 60 (snd 1956) said tingimusi ka sealsetele saagikatele sooteadlane 14.08 Hardi Tullus, metsateadlane pohlamaadele. Et sügiseti tungles Nõva 10.08 Harald Männik, põllumajandus- ja 22.08 Arne Kivistik, orienteeruja ja harras metsades tuhandeid marjulisi, oli karta riigitegelane (srn 2003) tusbotaanik tallamishellade rannamännikute alus 21.08 Laine Hone, filoloog, Eesti Looduse 50 (snd 1966) taimestiku hävingut. Praegu saab seal ingliskeelsete kokkuvõtete tõlkija 02.08 Mari-Ann Remmel, etnoloog marjul käia tuusikute alusel. Nii on talla (srn 2005) 09.08 Andres Kalamees, ornitoloog, jate arvu võimalik reguleerida. Ajapikku 26.08 Georg Frorip, loomaarstiteadlane, EOÜ tegevjuht tuleb meil selliseid kaitsealasid kindlasti kunstliku seemendamise uurija 19.08 Silvia Pihu, botaanik juurde. [Taimi Paal: Miks metsamarju ei (srn 1984) 45 (snd 1971) jätku?, 1986] 85 (snd 1931) 15.08 Sulev Nurme, maastikuarhitekt 04.08 Päiviö Tommila, ajaloolane, Eesti TA 28.08 Veljo Runnel, bioloog

80 |576| EESTI LOODUS AUGUST 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ANGLA TUULIKUMÄGI JA PÄRANDKULTUURIKESKUS

40 km Kuressaarest, Leib, tuulikud, kadakad ja õlu 20 km Kaali kraatritest, on Eesti suurima saare 30 km Panga pangast Saaremaa sümbolid.

TULE NAUDI PERE JA SÕPRADEGA KOOSTEGEMISE RÕÕMU! ANGLA KÜLAS OOTAVAD SIND 5 SAJANDIVANUST TUULEVESKIT, MILLEST VILIDU TUULIK JAHVATAB TUULE JÕUL.

• Pärandkultuurikeskuses eksponeeri- takse Saaremaa Muuseumi KARJA KIHELKONNA KULTUURILUGU TUTVUSTAVAID MUSEAALE ja mitme sajandi vanuseid KÄSITÖÖMASINAID. • Hollandi tuuleveskis on TUULIKUTE AJALUGU ja LEIVAVILJA KASVATAMIST tutvustav ekspositsioon ning vabas õhus on välja pandud TRAKTORITE JA SAHKADE AJALOOLINE KOLLEKTSIOON, REHEPEKSU- JA TUULAMISMASINAD ning palju huvitavaid esivanemate poolt kasutatud esemeid. ANGLA PÄRANDKULTUURIKESKUS on ehitatud 425 miljoni aasta vanusest dolomiidist. Eesti saarte talupojakultuuri ja -tegevusi tutvustaval majal tuksub kaks südant – LEIVAAHI JA MANTELKORSTEN. • Koduleivasöömise toas saavad külalised maitsta rahvuslikke toite ja kokkulepitud ajal AHJUSOOJA KODULEIBA koos ürdivõi ja teega. • Keskuse II korruse muuseumis saab vaadata Vilidu tuuliku taastamisest ﬁlmi “VANA VESKI LUGU”. • Õppida saab vanu käsitööoskusi ÜRITUSED 2016: VILLA-, SEPI-, SAVI-, DOLOMIIDI- JA • 10.–15. oktoober PUIDUKOJAS. Leivanädal • Vaatamiseks KODULINNUD JA -LOOMAD • 1.–23. detsember • Siin toimuvad RAHVUSLIKUD JÕULUMAA Angla KONTSERDID ja käsitööpäevad. Pärandkultuurikeskuses Keskus on avatud aastaringselt.

• Tel 5199 0265 • e-mail [email protected] • www.anglatuulik.eu • FJÄLLRÄVEN FUNÄS Kerge ja soe suvine magamiskott, mis peab hästi vastu nii pikaajalisele kasutamisele kui niiskusele.

MSR ELIXIR Kerge, avar ja lihtsalt ülespandav nelja inimese telk nii seljakotimatkale kui perepuhkuseks.

THERM-A-REST NEOAIR CAMPER SV L Mugav, kaasavõtmiseks kerge ja kolm korda kiiremini täituv õhkmadrats.