Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus

Versioon Versioon

201

/// TÖÖ NR NR TÖÖ ///

18003218

Tartu valla üldplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Töö nr 18003218 Tartu 2019

Jaak Järvekülg

KSH juhtekspert

Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht

Martin Ruul KSH projektijuht

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus

SISUKORD SISSEJUHATUS ...... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ...... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ...... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ...... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel ...... 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ...... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ...... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus ...... 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ...... 10 3.2.2. Rahvastik ...... 12 3.2.3. Sotsiaalne taristu ...... 17 3.2.4. Ettevõtluskeskkond...... 17 3.2.5. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ...... 19 3.2.6. Tehniline taristu ja teed ...... 20 3.2.7. Kultuuriline keskkond ...... 21 3.2.8. Geoloogia, maavarad ja radoon ...... 23 3.2.9. Pinna- ja põhjavesi, ehituskeeluvööndid ...... 25 3.2.10. Roheline võrgustik ...... 29 3.2.11. Kaitstavad loodusobjektid ...... 30 3.2.12. Natura 2000 alad ...... 31 3.2.13. Heited õhku, välisõhu kvaliteet ...... 32 3.2.14. Müra ja vibratsioon ...... 33 3.2.15. Jäätmekäitlus ...... 34 3.2.16. Riigikaitselised ehitised ...... 34 3.3. Seosed asjakohaste planeeringute ja arengudokumentidega ...... 34 3.3.1. Kõrgemalseisvad arengudokumendid ...... 34 3.3.2. Tartu valla territooriumiga seotud arengudokumendid ...... 36 3.3.3. Naaberomavalitsuste arengudokumendid ...... 37 3.4. KSH käigus kasutatav metoodika ...... 38 ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS ...... 40 4.1. Analüüsid ...... 40 4.2. Koostöö ja kaasamine ...... 40 4.3. Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava...... 42 4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostanud eksperdid ...... 44 ETTEPANKUTE KÜSIMINE ÜLDPLANEERINGUGA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT ...... 46

4 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT ...... 48

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 5 väljatöötamise kavatsus

SISSEJUHATUS

Käesolevas dokumendis on välja toodud Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad (ptk 2), üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ( KSH VTK, vt ptk 3) ning paralleelselt kulgeva üldplaneeringu ja KSH protsess i ülevaade (ptk 4).

Planeeringu lähteseisukohad ja üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus on esitatud ühtse dokumendina, et tagada protsesside lõimitus.

TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

2.1. TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Tartu valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Tartu vallavolikogu 22. veebruari 2018 otsusega nr 15.

Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on haldusreformi käigus Tartu, Tabivere, Laeva ja Piirisaare valdade ühinemise tulemusel moodustunud Tartu valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine.

Üldplaneeringuga hõlmatav ala on Tartu valla territoorium.

2.2. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED

Koostatava Tartu valla üldplaneeringuga lahendatakse ülesanded, mis tulenevad planeerimisseaduse §75-st ja mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS §75 lõige 2).

Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 Lahendamise vajadus ja täpsusaste (võib lõige 1 toodud punktidele vastavalt) täpsustuda edasise protsessi käigus) 1. Transpordivõrgustiku ja muu Määratakse sõidu- ja kergliiklusteede vajadus ning taristu, sealhulgas kohalike teede, teedevõrgustiku väljaehitamise ja olemasoleva üldise asukoha ja nendest teedevõrgu parendamise prioriteedid, sh ümbersõidud, tekkivate kitsenduste määramine. Tartu linnaga sidus kergliiklusteede võrgustik jne. Arvestatakse liikuvusuuringu tulemusi, võimaldades pakkuda paremaid tänava- ja teederuumi ning liikuvuse korralduse lahendusi. Koostatakse kohalike teede ja avalikuks kasutuseks vajalike erateede nimekiri, täpsustatakse nende ulatus. Esitatakse ühtsed nõuded vallateede võrgu väljaarendamiseks ning planeeringutega kavandatud teede väljaehitamise, vallale üleandmise ja edaspidise kasutamise ja hooldamise kord. Määratakse raudteetrassi koridor Kastli küla piirkonnas ning Kärkna ja Tartu jaamade vahel mõlemal pool Emajõe raudteesilda, et võimaldada reisirongide liikumissageduse kasvu ja liikumiskiiruse tõstmist. Planeeritakse alad eritasandiliste ristumiste väljaehitamiseks, vajadusel teise peatee ehitamiseks. Määratakse sadamate ja väikesadamate asukohad. 2. Kohaliku tähtsusega Määratakse ÜP koostamisel. jäätmekäitluskohtade asukoha ja

6 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 Lahendamise vajadus ja täpsusaste (võib lõige 1 toodud punktidele vastavalt) täpsustuda edasise protsessi käigus) nendest tekkivate kitsenduste määramine. 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise Määratakse põhiliste tehnovõrkude trasside ja asukoha ja nendest tekkivate tehnorajatiste asukohad (tuletõrje veevõtukohad) kitsenduste määramine. arvestades ka maakonnaplaneeringutega (Tartu maakonnaplaneering 2030+, Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ (Tabivere piirkonna osas), Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 183,0") kavandatut. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni asukoha määramisel lähtutakse sektor-arengukavast.

4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise Senistele arengutele tuginedes vajadus puudub, kuid asukoha valimine. võib täpsustuda ÜP koostamisel. 5. Avalikus veekogus kaldaga Määratakse ÜP koostamisel. püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine. 6. Asustuse arengut suunavate Täpsustatakse ÜP koostamisel. Elukeskkonna tingimuste täpsustamine. planeerimisel eelistatakse kvaliteetse kogukondliku keskkonna loomist erinevas eas ja erinevate vajadustega inimeste jaoks, arvestades kaasava elukeskkonna loomise põhimõtteid. Planeerimisel soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi eelistades olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist ja tihendamist, olemasoleva taristu ärakasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel, seda nii elupiirkondade kui tööstus- ja logistikaparkide planeerimisel. Nähakse ette planeeringulised lahendid valda läbivate riigiteede (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee, Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee ja Tartu-Jõgeva- Aravete riigimaantee) potentsiaali ärakasutamiseks täiendava ettevõtluse arendamiseks, turistidele ning kohalikele elanikele maanteeäärse teeninduse pakkumiseks. 7. Supelranna ala määramine. Määratakse ÜP koostamisel. 8. Tänava kaitsevööndi laiendamine. Senistele arengutele tuginedes laiendamiseks vajadus puudub. Ehitatud keskkonnast ja väljakujunenud ehitusjoonest tulenevalt kaalutakse kaitsevööndi vähendamise vajadust. 9. Korduva üleujutusega ala piiri Mererand vallas puudub. määramine mererannal ja Kõrgveepiiri ja üleujutusohuga alade teemat kõrgveepiiri märkimine suurte käsitletakse ÜP koostamisel. Kaalutakse Emajõe üleujutusaladega siseveekogul. äärsetel aladel ehitamiseks min abs.kõrguse määramist. 10. Rohevõrgustiku toimimist Täpsustatakse ÜP koostamisel võttes arvesse 2018. a tagavate tingimuste täpsustamine valminud rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud ning sellest tekkivate kitsenduste soovitusi ning rohestruktuuride analüüsi tulemusi. määramine. Esitatakse ettepanekud rohestruktuuri ja haljastust mõjutavate tegevuste planeerimiseks ja rohevõrgustiku toimimist tagavatest tingimustest tekkivate kitsenduste määramine. 11. Kallasrajale avaliku juurdepääsu Määratakse ÜP koostamisel täpsustades, kas tingimuste määramine. juurdepääs on üksnes kergliiklejale või ka

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 7 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 Lahendamise vajadus ja täpsusaste (võib lõige 1 toodud punktidele vastavalt) täpsustuda edasise protsessi käigus) mootorsõidukiga. 12. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi LS etapis on teada vajadus ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine. vähendamiseks seoses tuletõrje veevõtukohtade kavandamisega kalda ehituskeeluvööndi aladele (jõeäärsed suvilad jm). Täiendav suurendamise ja/või vähendamise vajadus põhjendatud juhtudel selgub ÜP koostamisel. 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse Vajadus selgub ÜP koostamisel. tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 14. Väärtuslike põllumajandusmaade, Väärtuslikud põllumajandusmaad, haljas- ja rohealad rohealade, maastike, maastiku määratakse ÜP koostamisel. Väärtuslike haljas- üksikelementide ja /rohealade määramine on oluline eelkõige looduskoosluste määramine ning tiheasustusega aladel (alevikes). nende kaitse- ja Maastiku üksikelementide ja looduskoosluste kasutustingimuste seadmine. määramise vajadus selgub ÜP koostamisel, LS etapis ei ole vajadus teada. 15. Maardlatest ja kaevandamisest Teemat käsitletakse ja tingimused maavarade mõjutatud aladest tekkivate kaevandamiseks määratakse ÜP koostamisel. kitsenduste määramine. 16. Miljööväärtuslike alade ja Teemat käsitletakse ja määramise vajadus selgub ÜP väärtuslike üksikobjektide koostamisel. määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine.

17. Kohaliku tähtsusega Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi all käsitletakse kultuuripärandi säilitamise pärandkultuuriobjekte ja XX sajandi meetmete, sealhulgas selle arhitektuuriobjekte. Objektide säilitamise meetmete üldiste kasutustingimuste määramise vajadust analüüsitakse ÜP koostamisel määramine. ning määratakse üldised kaitsetingimused. 18. Planeeringuala üldiste kasutus- ja Määratakse ÜP koostamisel. ehitustingimuste, sealhulgas Analüüsitakse piirkonniti ja juhtotstarvete lõikes projekteerimistingimuste andmise erinevate tingimuste seadmise vajadust. aluseks olevate tingimuste, Esitatakse hoonestamise ja arhitektuurse maakasutuse juhtotstarbe, projekteerimise aluspõhimõtted hoonete maksimaalse ehitusmahu, projekteerimiseks eraldi tiheasustusega aladel ja hoonestuse kõrguspiirangu ja hajaasustusega alal. haljastusnõuete määramine. Täpsem käsitlus ja tingimuste kajastamine on vajalik Vahi-Tila-Kõrveküla ja Tabivere piirkonna osas. 19. Riigikaitselise otstarbega maa-ala Teemat käsitletakse ja täpsustatakse koostöös määramine ning Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga. maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa- alade piiride täpsustamine. 20. Puhke- ja virgestusalade asukoha Määratakse ÜP koostamisel. ja nendest tekkivate kitsenduste Määratakse alad ja nende kasutuspõhimõtted määramine. arvestades piirkonna ja Tartu linna elanike, sh erinevate sihtrühmade, vajadusi puhkuseks ja vaba aja veetmiseks. Märkimisväärne puhke- ja virgestusalade potentsiaalne kasutajaskond elab Tartu linnas. Täpsustatakse maakonnaplaneeringuga antud üld-põhimõtteid ammendunud ja ammenduvate karjääride rekultiveerimise võimaluseks ja puhkeotstarbeliseks kasutuselevõtuks, sh aktiivseks

8 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 Lahendamise vajadus ja täpsusaste (võib lõige 1 toodud punktidele vastavalt) täpsustuda edasise protsessi käigus) vaba aja veetmiseks (nt motosport jms). 21. Asula või ehitiste kaitseks Teemat käsitletakse ÜP koostamisel koostöös õhusaaste, müra, tugeva tuule või Riigimetsa Majandamise Keskusega ja MTÜ Eesti lumetuisu eest või tuleohu Erametsaliiduga. vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. 22. Müra normtasemete kategooriate Määratakse ÜP koostamisel tulenevalt õigusaktidest ja määramine. planeeritavast maakasutusest. 23. Liikluskorralduse üldiste Liikluskorralduse üldised põhimõtted määratakse, põhimõtete määramine. arvestades erinevate liiklejagruppide ning Tartu linna tänavavõrguga sujuva ühenduvuse vajadustega.. Arvestatakse liikuvusuuringu tulemusi, võimaldades pakkuda paremaid tänava- ja teederuumi ning liikuvuse korralduse lahendusi. Määratakse parkimise põhimõtted nii autodele kui ka jalgratastele, arvestades erinevate piirkondade eripära ja elanike vajadusi. 24. Krundi minimaalsuuruse Määratakse ÜP koostamisel. määramine. 25. Alade ja juhtude määramine, mille Teemat käsitletakse ÜP koostamisel ja määratakse esinemise korral tuleb vajadusel objekti/ala iseloomust lähtuvalt. detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. 26. Detailplaneeringu koostamise Määratakse ÜP koostamisel. kohustusega alade või juhtude määramine. 27. Maareformiseaduse ja Määratakse ÜP koostamisel arvestades, et kõik looduskaitseseaduse tähenduses olemasolevad tiheasustusega alad ei vasta tiheasustusega alade määramine. tiheasustusega ala tunnustele. 28. Maaparandussüsteemide Olemasolevate maaparandussüsteemide maa-alasid asukoha ja nendest tekkivate kajastatakse eelnõu etapis vastavalt kitsenduste määramine. Põllumajandusameti andmekihtidele, kaalutakse nende esitamise viisi (kas joonisel või skeemkaardil). Uusi asukohti määratakse põhjendatud ettepanekute laekumise korral. 29. PlanS § 75 lõikes 1 nimetatud Teemat käsitletakse ÜP koostamisel. Vajaduse ülesannete elluviimiseks selgudes märgitakse ÜP koostamise käigus. sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. 30. Sanitaarkaitsealaga veehaarete Teema täpsustub ÜP koostamisel. asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 31. Muud käesolevas lõikes Antakse põhimõtted sadevee ja liigvee ärajuhtimiseks. nimetatud ülesannetega Vajadusel asustusüksuste piiride korrigeerimine seonduvad ülesanded. (lahkmejoone määramine). Menetlus viiakse läbi samaaegselt üldplaneeringu koostamisega. Menetluses viiakse läbi kaasamine ja avalikustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord”. Esmane ettepanek piiride korrigeerimiseks esitatakse ÜP eelnõu etapis.

Päikeseparkide kavandamine. Vajadusel ettepaneku esitamine Tartu

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 9 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 Lahendamise vajadus ja täpsusaste (võib lõige 1 toodud punktidele vastavalt) täpsustuda edasise protsessi käigus) maakonnaplaneeringu muutmiseks. Vajadusel ettepaneku esitamine eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine.

Planeeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist ja valla ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringu eelnõu väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda.

2.3. VÄÄRTUSTEPÕHINE LÄHENEMINE VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEL

Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse valla erinevatele piirkondadele iseloomulikke väärtusi, ehk kasutatakse nn väärtustepõhist lähenemist. Nii tugineb valmiv planeering eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele nähtustele või aladele, mida kohalik kogukond ise väärtusena määratleb.

Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteet i, kusjuures kehtestatud, laiapõhjalise avaliku protsessi tulemusel valminud üldplaneering: annab läbitöötatud aluse igasuguseks edaspidiseks maa-alade kasutamisega seotud tegevuseks, "korrastab ruumi" on kokkulepe erinevate osapoolte ja huvigruppide vahel ning hõlbustab seega edaspidiseid otsustamisprotsesse on avaliku protsessi käigus vormunud ruumilise arengu kokkuleppe näol oluliseks tugimaterjaliks erinevate projektide finantseerimise taotlemisel on kasulikuks infobaasiks potentsiaalsele investorile j a elanikule on kohaliku omavalitsuse spetsialistide, volikogu liikmete, kohaliku elanike ja huviliste koolitajaks ruumilise planeerimise valdkonnas, hõlbustades nii hilisemat tööd planeeringutega.

2.4. VALLA ARENGUVISIOON JA LÄHTEMATERJALID

Tartu valla arengukava on koostatud perioodiks 2018–2030. Arengukava määratleb valla arenguvajadused ning tagab järgneval arengukava perioodil eri valdkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu.

Vastavalt arengukavale on Tartu valla tulevikuvaade aastaks 2030:

10 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Lahenduse koostamisel võetakse aluseks väljatöötatud visioon, asjakohased kõrgemalseisvad planeeringud ja valla sektorarengukavad (vt ptk 3.3) ning kehtivad asjakohased õigusaktid ja värskeimaid juhendmaterjalid.

ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

3.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS

Tartu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise põhieesmärk on planeeringu elluviimisel avalduvate mõjude hindamine ning soovituste andmine säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmiseks

Üldplaneeringu kehtestamisel peab kohalik omavalitus olema veendunud, et on planeeringulahenduse koostamisel arvestanud asjakohaste avalduvate mõjudega. Selle eesmärgi saavutamiseks on PlanS-i pandud kohalikule omavalitsusele ülesanne hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid (sh tervise) ja looduskeskkondlikke mõjusid (vt ka ptk 3.4). Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa ja nendega arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeeringulahenduse koostamisele 1.

KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, vajadusel analüüsida alternatiivseid lahendusi, määrata keskkonnameetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH kirjeldab, milliseid olulisi keskkonnaargumente on arvestatud üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemisel ja otsusteni jõudmisel.

Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Piiriülest keskkonnamõju üldplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha.

3.2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE JA KSH KÄIGUS KÄSITLETAVAD KESKKONNAMÕJUD

3.2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT

Tartu vald moodustus 24. oktoobril 2017 Tartu, Tabivere, Laeva ja Piirissaare valla ühinemise teel. Suurem osa Tartu valla territooriumist paikneb Tartu maakonna põhjaosas, Piirisaare saar aga Peipsi järve lõunaosas (joonis 3.2.1).

Tartu vallal on maismaapiir Elva, Viljandi, Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee, Peipsiääre ja Luunja vallaga ning Tartu linnaga.

Valla territoorium on üle 700 km².

1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks, Rahandusministeerium, mai 2018

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 11 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.1 Tartu valla paiknemine

Valla territoorium jaguneb 71 külaks ja 6 alevikuks (Kõrveküla, Lähte, Tabivere, Vahi, Vasula ja Äksi). Valla halduskeskuseks on Kõrveküla alevik.

Asustustihedus on suurem valla keskosas - Tartu linna lähistel (Tila küla ning Vahi ja Kõrveküla alevik) ning Tartu põhja suunas (Vasula, Lähte, Äksi ja Tabivere alevikud). Valla ida- ja läänepoolsemad alad on hõredamalt asustatud (joonis 3.2.2).

12 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.2 Tartu valla asustustihedus

3.2.2. RAHVASTIK

Tartu valla rahvaarv seisuga 01.03.2019 on 10 848 (Rahvastikuregister).

Sisserändevallana eristuvad valla vanuspüramiidis selged lained: arvukalt on lapsi ja tööealisi, noori täiskasvanuid ja eakaid on pigem vähe. Soolises jaotuse s on vallas üle Eesti keskmise tööealisi mehi, mis on iseloomulik maavaldadele. Naiste osas paistab silma Eesti keskmisest madalam eakate naiste osatähtsus (joonis 3.2.3).

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 13 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.3 Tartu valla rahvastiku koosseis seisuga 1.01.2018 (Allikas: Statistikaamet)

Tartu valla erinevates osades toimuvad mõnevõrra erinevad protsessid: linnalähialad Tartu vallas kasvavad, samuti on 2007-2017 perioodil kasvanud Piirissaare elanikkond. Tabivere vallaosa elanikkond on kahanenud mõõdukalt (~7%), Laeva valla osas oluliselt (21%).

Tabel 3.2.1 Rahvastikumuutus erinevates vallaosades (endistes valdades). (Allikas: Statistikaamet) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2007- 2017 Tabivere vald 2350 2280 2300 2290 2240 2220 2215 2222 2210 2198 2195 -155 Laeva vald 940 890 900 860 870 813 790 797 778 746 745 -195 Piirissaare vald 70 70 70 70 70 55 57 65 63 99 99 29 Tartu vald 5540 5740 6070 6400 6550 7121 7137 7217 7418 6908 7194 1654

Ruumiliselt jäävad kasvavad asulad Tartu linna piirile ja lähialasse, samuti heade ühendusteede – Jõgeva ja Jõhvi mnt – äärde. Suurim kahanemine on toimunud Vahi alevikus ja Maramaa külas, samuti Laeva vallaosas piki Tartu maanteed 2. Välja joonistuvad ka teised piirkonnad, mis on sisserändajatele olnud erinevatel põhjustel vähem atraktiivsed.

2 Kahanemine võib olla seotud elukoha ümberregistreerimisega, mitte elukohavahetusega.

14 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.4 Tartu valla asulate rahvastikumuutus 2007-2017 (Allikas: Statistikaamet)

Erinevate rahvastikurühmade paiknemist ja seeläbi ruumilisi vajadusi illustreerivad laste (0 - 14) ja eakate (65+) osatähtsused asulates (joonised 3.2.5 ja 3.2.6).

2017.a oli laste (0-14) osatähtsus Eestis 16,23% ja eakate (65+) 19,34%, Tartu maakonnas olid näitajad vastavalt 18,07% ja 20,01%. Tartu vallas oli laste osatähtsus 18,77% ehk kõrgem nii Eesti kui Tartu maakonna osatähtsusest. Eakate osatähtsus oli 16,21% ehk madalam nii Eesti kui maakonna keskmisest osatähtsusest.

Laste osatähtsus on suurim valla keskosas ja pigem väiksem valla äärealadel. 2017.a andmete põhjal ei ole lapsi vanuses 0-14 Piirissaarel ja Toolamaa külas.

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 15 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.5 Tartu valla laste osatähtsus asulates (Allikas: Statistikaamet 2017)

Olulisem eakate osatähtsus on valla lääne- ja põhjaosas ning Piirissaarel. Pisteliselt on eakaid enam ka teistes külades.

16 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.6 Tartu valla eakate osatähtsus asulates (Allikas: Statistikaamet 2017)

Statistikaameti koostatud klasteranalüüsi põhjal (2015) 3 on Tartu valla osade rahvastikuprognoosid väga erinevad (haldusreformi eelse haldusjaotuse põhjal) . Kõige elujõulisem ja jätkuvalt kasvav on Tartu vallaosa. Tabivere valda on iseloomustatud kui keskusega nõrgalt seotud külade kogumikku, mille rahvastikuprognoos on kahanev. Laeva vald kuulus võrdlemisi stabiilsete valdade klassi, mille kahanemist perioodil 2015 -2030 hinnati väheseks (-4,4%). Prognoos erineb toimunust: Tabivere vald on olnud pigem stabiilsem ja Laeva vald kahanev piirkond. Analüüsi järgi on Piirissaare kogu Eesti mõistes erandiks: laste puudumisel kujundavad rahvaarvu suremus ja sisseränne. Eelneva joonise 3.2. 5 põhjal võib järeldada, et saarele rändavad tööealised ja vanemad elanikud (eeldatavalt nn „tagasi juurte juurde“ ränne).

Valla erinevates osades toimuvad erinevad rahvastikuprotsessid. Kasvavates piirkondades on eelkõige oluline tagada lastele suunatud teenuste kättesaadavus. Kahanevates piirkondade tuleb eelkõige pöörata tähelepanu eakate heaolule ja teenuste kättesaadavuse tagamisele. Kahanevate piirkondadena vajavad tähelepanu Piirissaare ja endise Laeva valla alad.

Kogu valla seisukohast on ÜP ja KSH käigus vajalik tähelepanu pöörata nii atraktiivse ja mitmekülgse elukeskkonna kui ka ettevõtluskeskkonna tasakaalustatud arendamisele/säilitamisele valla kõikides piirkondades.

3 Tammur, A., Tiit, E-M., Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsusüksuste rühmades. Klasteranalüüs. Statistikaamet 2015.

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 17 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

3.2.3. SOTSIAALNE TARISTU

Tartu valla volikogu ja valitsus asuvad Kõrvekülas, teenuskeskused paiknevad Tabivere alevikus ja Laeva külas ning Piirissaarel.

Lasteaiad asuvad Kõrvekülas, Lähtel, Tabiveres ja Laeval ning lastehoiud Maarja- Magdaleena ja Tila külas. Lisaks on Tila külas ehitamisel uus lasteaed, mis on peaks avatama augustis 2019.

Koolidest on vallas Kõrveküla Põhikool, Laeva Põhikool, Lähte Ühisgümnaasium, Tabivere Põhikool ja J.V.Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool.

Vallas tegutseb 3 huvialakooli – Tartu Valla Muusikakool (tegutseb Kõrvekülas ja Lähtel), Tabivere Huvikool ja Tartu Valla Spordikool.

Tartu vallas tegutseb kolm noortekeskust - Laevas, Tabiveres ja Maarja-Magdaleenas. Ülejäänud piirkondades pakub teenust mittetulundusühing Noored Toredate Mõtetega (NTM).

Vallas tegutseb Edukate Laste Organisatsioon (ELO), Kodutütred, Noorkotkad, GETA klubi ja Gaidid, Lisaks neile tegutsevad õpilasesindused Kõrveküla Põhikoolis ja Lähte Ühisgümnaasiumis ning Tartu Valla Noortevolikogu.

Vallas on 10 raamatukogu ja avalikku internetipunkti. Kõrvekülas asub Tartu maakonna raamatukoguna Kõrveküla Raamatukogu ja kooli ruumides Härma haruraamatukogu. Lisaks töötavad vallas Lähte Ühisraamatukogu, Tammistu, Vedu, Äksi, Tabivere, Maarja - Magdaleena, Elistvere, Laeva ja Piirissaare raamatuk ogu.

Muuseumidest tegutsevad vallas Tabivere muuseum, Piirissaare vanausuliste majamuuseum, Soomepoiste tuba-muuseum (Äksis) ning Eesti Rahvamuuseum (Tila külas, osaliselt ka Tartu linna territooriumil).

Suuremateks turismiobjektideks on 1997. aastal rajatud Elistvere Loomapark, 2010. aastal avatud kogupere mängumaa Vudila, 2012. aastal avatud Jääaja Keskus ning Piirissaare saar (7,5 km2).

Lisaks Tartu vallas paiknevale sotsiaalsele taristule on oluline ka Tartu linnas paiknev taristu, mida eriti linnalähedaste piirkondade elanikud kasutavad.

ÜP ja KSH raames pööratakse tähelepanu teenuste jaotusele ja kättesaadavusele ning kaalutakse täiendavate maa-alade kavandamise vajadusi.

3.2.4. ETTEVÕTLUSKESKKOND

Tartu valla territooriumil tegutsevateks suuremateks ettevõteteks on Valio Eesti AS, Mayeri Industries AS, Same OÜ, Baltic Connexions OÜ, Lingalaid OÜ, Arens AS, Ikodor AS ja Rotaks-R OÜ. Statistikaameti (2018) andmetel on vallas tegutsevad ettevõtted vald avalt kuni 10 töötajaga mikroettevõtted, väike-ettevõtteid (11-49 töötajat) on 56, üle 50 töötajaga ettevõtteid on 8.

Oluline osa Tartu valla ettevõtetest tegutseb primaarsektoris (põllumajandus, metsandus), ehituses, töötlevas tööstuses, hulgi- ja jaekaubanduses ning sõidukite remonditeenuste

18 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus pakkujana. Maavallana kasutatakse palju Tartu linna teenuseid, mistõttu tegutseb vallas vähem meelelahutuse, hariduse jt teenuste pakkujaid.

Tabel 3.2.1 Statistilisse profiili 4 kuuluvad ettevõtted Tartu vallas. Allikas: Statistikaamet (2018)

Tegevusala (EMTAK) Arv % Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 207 20,4 Mäetööstus 2 0,2 Töötlev tööstus 111 10,9 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 3 0,3 Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 4 0,4 Ehitus 145 14,3 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 132 13,0 Veondus ja laondus 57 5,6 Majutus ja toitlustus 24 2,4 Info ja side 33 3,3 Finants- ja kindlustustegevus 2 0,2 Kinnisvaraalane tegevus 64 6,3 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 100 9,9 Haldus- ja abitegevused 42 4,1 Haridus 12 1,2 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 14 1,4 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 29 2,9 Muud teenindavad tegevused 33 3,3 Kokku 1014 100

Primaarsektoris tegeletakse liha- ja piimakarjakasvatusega, teraviljakasvatusega ja aiandusega (nt Jampo Seakasvatuse OÜ, Vasula Aed, Tammistu Agro OÜ). Ruumiliselt on tootjaid valla erinevates osades, mõnevõrra selgemalt on põllumajanduslikeks piirkondad eks Laeva ja Piirissaare, millest viimases jätkub traditsiooniline kalapüük ja sibulakasvatus.

Töötleva tööstuse tegevusalad on mitmekülgsed: puidu- ja mööblitööstus, ehitusmaterjalide tootmine, metallurgia, masinaehitus, keemiatööstus jt. Ruumiliselt on suur osa ettevõtlusest koondunud olemasolevatesse keskustesse (Kõrveküla, Lähte, Kärkna) ning Vahi , Tila ja Tabivere tööstusparki. Vahi tööstuspargis on 70 krunti, millest on ligi pooled leidnud kasutaja. Tabivere tööstuspargis tegutseb kuus ettevõtet. Tartu valla arengukava 2018-2030 (2018) järgi on valla eesmärgiks ka täiendavate kontsentreeritud ettevõtlusalade rajamine (nt Raadile).

4 Majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina 1994. aastast. Hõlmab ainult tegutsevate üksuste andmeid.

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 19 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Valla turismisektoris tegutsevad Lõuna-Vooremaal mitmed külastuskeskused: Jääajakeskus, Elistvere loomapark ja Vudila Mängumaa. Valla erinevates osades tegutsevad turismitalud jt toitlustust ning majutust pakkuvad ettevõtted.

Planeeringu koostamisel pööratakse tähelepanu piirkondlikest eelistest ja eripäradest tulenevate arenguvõimaluste soodustamisele.

Oluline on pöörata tööstusparkide rajamisel tähelepanu nendega kaasnevatele mõjudele (nt mõju liikuvusele).

Üldplaneeringu ja KSH sisendina viiakse läbi ettevõtluskeskkonna analüüs, mille käigus kaardistatakse piirkondlikult erinevate ettevõtete probleemid ja ruumilised vajadused.

3.2.5. SUURÕNNETUSE OHUGA JA OHTLIKUD ETTEVÕTTED

Maa-ameti portaali ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel asub Tartu vallas üks A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, milleks on Tartu Terminal AS, mis asub Kärknas. Tegemist on vedelkütuste hoidlaga, mille ohu tüübiks on soojuskiirgus/ülerõhk ning ohuala raadius 391 m.

Tartu vallas asuvad Maa-ameti portaali ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel veel ka viis ohtlikku ettevõtet: APChemicals OÜ - asub Võibla külas. Ohu tüübiks on soojuskiirgus/mürgisus ning ohuala raadius 338 m. Circkle K Eesti AS Kvissentali tankla – asub Vahi alevikus, Tartu–Jõgeva–Aravete maantee ääres, Tartu linna piiri lähiste. Ohu tüübiks on soojuskiirgus/ülerõhk ning ohuala raadius 386 m. Flexoil OÜ – asub Kärkna külas. Ohu tüübiks on soojuskiirgus ning ohuala raadiuseks 26 m (ohuala kattub Tartu Terminal AS ohualaga). Vedelgaas OÜ Kämara-Antsu talu viljakuivati vedelgaasipaigaldis – asub Kärevere külas. Ohu tüübiks on soojuskiirgus/ülerõhk ning ohuala raadius 387 m. Vedelgaas OÜ Sootaga Mõis vedelgaasipaigaldis – asub Sootaga külas. Ohu tüübiks on soojuskiirgus/ülerõhk ning ohuala raadius 428 m .

AS Olerex planeerib Kärknasse rajada ca 46 000 m3 mahuga kütuseterminali. Rohkem teadaolevalt uusi ohtlike või suurõnnetusega ohuga ettevõtteid rajamisel ei ole. Ohtliku ettevõtte staatuse võivad kõige suurema tõenäosusega saavutada tanklad, kui paigaldatakse gaasikütuse tankimisseadmed ja ka põllumajandusettevõtted, kui kütusena hakatakse kasutama vedelgaasi. Vedelgaasimahutite ohtlikkuse alammäär Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa Tabel 2 kohaselt on 5 tonni.

20 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

ÜP ka KSH käigus analüüsitakse suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete arenguperspektiivi ja seatakse planeeringulahenduses vajadusel täpsemad suunavad tingimused.

Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette ohtlikke või suurõnnetusega ohuga ettevõtete asukohad, tuleb KSH aruandes hinnata sellega seotud riske, anda soovitusi sobivaimaks asukohaks (õnnetusjuhtumi tagajärgede ennetamise vajadusest lähtudes), anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse kohta (kui see esineb) ja tuua välja, milliseid meetmeid on vaja kavandada õnnetuste ennetamiseks-tagajärgede leevendamiseks.

Kui konkreetseid asukohti ei kavandata, tuleb üldplaneeringuga sätestada tingimused ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kavandamiseks (mida ei määratleta olulise ruumilise mõjuga ehitisena Vabariigi Valitsuse 09.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ järgi), nende tegevuses muudatuste tegemiseks ja nende ohualasse planeerimiseks, nt kaaluda detailplaneeringu kohustuse seadmist.

3.2.6. TEHNILINE TARISTU JA TEED

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõikele 1 rajatakse ühisveevärk ja - kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on sektorarengukavana tunduvalt täpsem kui üldplaneering, seetõttu ka üldplaneeringuga reeglina ühisvõrke ei planeerita. Küll saab anda üldplaneering suuniseid, mi llised piirkonnad tuleks perspektiivis ühisvõrkudega katta. Hetkel on koostamisel uus Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, mis käsitleb kogu haldusreformi tulemusena moodustunud Tartu valda ja annab lahendused, sh rekonstrueerimis e vajaduse, ühisvõrkude osas. Üldplaneeringu seletuskirjas ühivõrkude teemat, nii reoveekogumisalade kui perspektiivsete alade mõistes, käsitletakse üldisel tasandil. Antakse suuniseid, millised piirkonnad tuleks perspektiivis ühisvõrkudega katta.

Kaugküte

Kaugküttepiirkonnad on kinnitatud Vahi-Raadi piirkonnas, Tabivere ja Lähte alevikus. Üldplaneering ei määra kaugküttepiirkonda, vaid on selle määramise aluseks, kuna üldplaneeringu koostamise käigus ei analüüsita soojamajanduse korraldamise võimalusi, ei efektiivsuse ega põhjendatud hinna osas.

Küll on üldplaneeringu koostamisel otstarbekas maakasutuse kavandamisel arvestada olemasolevate kaugküttepiirkondade ning nende laienemise perspektiiviga, nt korterelamute piirkondi kavandades, kuna kaugküte võimaldab siis lahendada piirkonna soojavarustuse kompleksselt ning keskkonda säästvalt.

Üldplaneering arvestab kaugküttepiirkondadega ja nende laienemise perspektiiviga.

Sademevesi

Sademeveesüsteeme käsitletakse ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kavas.

Üldplaneeringus ja KSH käigus käsitletakse ja antakse suunised liigvee ja sademevee ära juhtimiseks, sh põhimõtted arvestamiseks äri- ja tööstusterritooriumite arendamisel. Maakasutuse kavandamisel ei tohiks planeerida ehitustegevust üleujutusohuga aladele leevendusmeetmeid kavandamata.

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 21 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Tuletõrje veevõtukohad

Tuletõrje veevõtt on tagatud kas hüdrantide (suuremad tiheasustusega alad, uuselamupiirkonnad, Vahi tööstuspark), veehoidlate, mahutite või loodusl ike veevõtukohtade baasil.

Üldplaneeringuga tueb määrata perspektiivsed üldisteks huvideks kasutatavad veevõtukohad, mis võimaldavad tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ja kasutamist ning ümberpööramise võimalust. Tiheasustusega aladel tuleb veevärgi rajamisel ette näha ka tuletõrjehüdrandid.

Teed ja raudtee

Valda läbib neli olulist transpordikoridori – loode-põhja suunal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee nr 2, kirdesuunal Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee nr 3, põhjasuunal Tartu- Jõgeva-Aravete maantee nr 39 ning Tartu-Tallinn raudtee.

Tartu vallas on teid ligi 705 km ulatuses. Sellest kohalikke teid 425 km, millest omakorda tänavaid ja kergliiklusteid on ligi 60 km.

Teede ja tänavate edasise arengu prioriteediks on valla elanikkonna ja ettevõtluse vajadustele ning asustuse edasise arendamise vajadustele vastava kvaliteetse teedevõrgu, sh kergliiklusteede, väljaarendamine. Oluline on tagada head ühendusteed Tartu linnaga ja valla erinevate osade vahel.

Planeeringuliste lahendustega tuleb ära kasutada valda läbivate riigiteede potentsiaal, andes võimalusi täiendava ettevõtluse arendamiseks.

Sadamad

Sadamaregistris registreeritud sadamaid on Tartu vallas üks – Piirisaare sadam (EE PRE), mille pidajaks on AS Saare Liinid. Sadamas teenindatavateks veesõiduki liikideks on Sadamaregistri andmetel väikelaev, muu laev, kalalaev ja reisiparvlaev.

3.2.7. KULTUURILINE KESKKOND

Tartu valla kultuuriväärtuslikud objektid ja alad erinevad oma kaitsestaatuselt ning sellest tulenevate kaitse- ja kasutustingimuste poolest.

Muinsuskaitseseadusega on kaitstud kultuurimälestised. Tartu vallas asub 106 kinnismälestist5, mille seas on:

18 ajaloomälestist (sh mälestussambad, kalmistud, koolihooned jt); 50 arheoloogiamälestist (sh kalmistud, asulakohad, ohvripuud ja -kivid jt); 38 ehitusmälestist (sh mõisahooned, kõrtsid, kloostri territoorium jt).

Tartu ja Jõgeva maakonnaplaneeringuga on määratud vallas asuvad väärtuslikud maastikud ning maastike kasutustingimused.

5 Üldplaneeringu täpsusastmes ei käsitleta vallasmälestisi.

22 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Tartu maakonnaplaneeringuga on määratud:

1. Lõuna-Vooremaa (maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega ala, I klassi väärtuslik maastik) 2. Piirissaare (maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega alad; probleemne ala) 3. Emajõe luhaalad (maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega alad; probleemne ala) 4. Kärkna (II klassi väärtuslik maastik)

Tartu maakonnaplaneering mõistab probleemsetena maastikke, kus maastiku eripära taandub (nt piirkonna elanike vananemine, looduslikud protsessid) või kõrge väärtusega maastikuobjektid asuvad väheatraktiivses keskkonnas.

Jõgeva maakonnaplaneering määrab järgmised väärtuslikud maastikud:

1. Kaiu mõhnastik ja Kaiu järvistu koos Tammeluhaga (maakondlik tähtsus) 2. Elistvere (maakondlik tähtsus) 3. Praaklima, Raigastvere jv (kohalik tähtsus)

Väärtustamist vajavateks objektideks on vallas pärandkultuuri objektid ja XX sajandi arhitektuuripärandi objektid.

Pärandkultuuri objektideks on vallas valdavalt põlised talukohad ja taluhäärberid, metsavahikohad, kõrtsid, popsi- ja saunikukohad, veskid, soo-, metsaveo- ja taliteed, kanalid jms 6 . Piirissaarel on pärandkultuuriobjektid enam seotud saare-elu ja õigeusutraditsioonidega: jääladustamise platsid, tindikuivatusbarakid, faarvaatrid, õigeusu surnuaed jt.

XX sajandi arhitektuuripärandi objekte on vallas 11, nende seas on nii tsaari, vabariigi- kui ka nõukogude perioodi objektid: Laeva vallamaja, koolimaja, keskusehoone ja kauplus; Kobratu kõrts, Igavere küla koolimaja, Lõokese (end Aru) talu häärber Möllatsi külas, seltsimaja Tammistus, Avangardi kolhoosi keskusehoone, saunakompleks ja purjespordibaas Äksi külas, Raadi lennuväli.

Pärandkultuuri- ja XX sajandi arhitektuuripärandi objektide kasutamistingimused määratakse üldplaneeringuga. Vajadusel tehakse ettepanekud objekti kaitse alla võtmiseks.

Valla miljööväärtuslikud alad. Miljööväärtuslikud hoonestusalad on määratud vaid Piirissaare valla üldplaneeringus (2015), teised valla kehtestatud üldplaneeringud miljööväärtuslikke alasid määranud ei ole.

Kokkuvõtvalt on ÜP ja KSH raames oluline käsitleda: . Väärtuslike maastike kasutustingimusi, vajadusel täpsustada maastike piire. . Kajastada kaartidel ilusaid vaatekohti ja ajaloolisi kauneid teelõike ning määrata vajadusel nende kasutamistingimused. . Kajastada muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektide ning XX sajandi arhitektuuripärandi objekte ning nende üldisi kaitse- ja kasutamistingimusi. . Selgitada välja miljööväärtuslike alade määramise vajadus ning vajadusel seada miljööväärtuslike alade kaitse- ja/või kasutustingimused.

Üldplaneeringu raames viiakse läbi miljööväärtuslike alade ja kultuurimälestiste analüüs, mis on sisendiks osade eeltoodud teemade lahendamisel.

6 Maa -ameti pärandkultuuri kaardirakendus.

Üldplaneeringu raames viiakse läbi miljööväärtuslike alade ja kultuurimälestiste analüüs, mis on sisendiks osade eeltoodud teemade lahendamisel. Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 23 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

3.2.8. GEOLOOGIA, MAAVARAD JA RADOON

Tartu valla territoorium jääb valdavas osas Kesk-Devoni Narva ja Aruküla lademete avamusalale. Narva lademes levivad liivakivid, domeriidid ja dolomiidid, Aruküla lademes aga peamiselt liivakivid ja aleuroliidid. Kitsa ribana läbib kirde-edela suunaliselt valla territooriumi Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivide avamusala. Alam -Siluri Raikküla lademe lubjakivide ja dolokivide avamusala on vaid väga väikeses osas valla põhja ja kirde osas. Maa-ameti 1:400 000 avaliku teenuse kaartide kohaselt avanevad väikses osas valla kirdeosas ka Alam-Siluri Juuru lademe lubjakivid.

Maastikuliselt jääb Tartu valla lääneosa Võrtsjärve madalikule, põhja - ja keskosa Vooremaa maastikurajooni, idaosa Ugandi lavamaale ja Piirissaar Peipsi madalikule 7 . Pinnakattes levivad valdavalt liivsavi- ja saviliivmoreen, jääjärve setted (savid, liivad), mis madalamates kohtades voorte vahel katavad sügavamal lasuva liivsavi ja saviliiva. Valla lääneosas, Piirissaarel ning voorte vahelistel liigniisketel aladel levivad ulatuslikult erinevad tu rvastunud setted. Pinnakatte paksused on suuremad voorte piirkonnas (kohati kuni 70 m) ja väiksemad madalikel. Valdavalt on pinnakatte paksused vahemikus 5-20 m.

Tartu valla territoorium jääb leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade ning kamar- leetmuldade valdkonda 8 . Muldadest on vallas levinumad leostunud ja mitmesugused gleimullad, valla ida ja kagu osas kahkjad mullad. Valla lääneosas on ülekaalus madalsoo, raba- ja siiresoomullad. Madalsoo mullad levivad samas hajusalt ka üle kogu valla territooriumi madalamates liigniisketes kohtades (nt voorte vahel).

Maa-ameti kaardirakenduse ja Eesti maavarade 2017. aasta koondbilansi 9 andmetel jäävad Tartu valda kas tervikuna või osaliselt mitmed liiva-, kruusa- ja turbamaardlad ning üks savimaardla.

Liiva- ja kruusamaardlad

Inglismäe (reg nr 726) Põdravälja (reg nr 331) Maramaa (reg nr 211) Kämara (reg nr 722) Lõhmuse (reg nr 742) Kobratu (reg nr 833) Kikivere (reg nr 939) Kukemetsa (reg nr 829) Palalinna (reg nr 927) Lammiku (reg nr 85)

Turbamaardla

Möllatsi (reg nr 233) Laukasoo (reg nr 201) Lava (reg nr 292) Kaiu (reg nr 298) Kaiavere (reg nr 312) Ulpe (reg nr 307) Emajõe-Pedja (reg nr 196) Kiriku (reg nr 247) Sortsi (reg nr 287) Visusti (reg nr 138)

7 Arold, I. (2005). Eesti maastikud (lk 175). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 8 http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_eesti_mullastikuvaldkonnad 9 https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2017.pdf?t=20180627085517

24 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Ulpe (reg nr 307)

Savimaardla

Laeva (reg nr 755)

Eesti Geoloogiakeskuse 2004 „Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi“ kohaselt läbib Tartu valda ulatuslik koridor, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (joonis 3.2.6). Valdavalt on tegemist moreeni ning liustikuvee (jääjärvede j a glatsiofluviaalsed) setetega, mille tõttu võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kohati kõrge.

Joonis 3.2.6 Radooniriskiga alade levik Tartu valla piirkonnas. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse 2004. aasta kaardilt „Esialgse Eesti radooniriski levilate kaart“

Radooni osas on MKM poolt koostamisel määrus „Hoone sisekliima ja õhustuse nõuded“, mille välja töötamise vajadus on tekkinud seoses teema aktuaalsuse ja direktiivi 2010/31/EL suunistega, mille kohaselt ei tohi hoone energiatõhusust saavutada sisekliima arvelt. Praegu sisalduvad hoone sisekliima nõuded ebaühtlaselt paljudes erinevates õigusaktides. Teema olulisuse tõttu, samuti õigusselguse huvides, tuleb soojuslikku mugavust, niiskustehnilist turvalisust, ventilatsiooni, heliisolatsiooni, valgustust, radoonitaset ja teisi sisekli ima aspekte käsitleda terviklikult. Määrust koostatakse ning see jõustub prognoositavalt 2019. aastal. 10

ÜP ja KSH raames on oluline arvestada praeguse ja võimaliku kaevandustegevuse ja selle keskkonnamõjudega. Lisaks täpsustatakse maakonnaplaneeringuga antud üldpõhimõtteid ammendunud ja ammenduvate karjääride rekultiveerimise võimaluseks ja puhke-otstarbeliseks kasutuselevõtuks. Vajalik on seada üldplaneeringu täpsusastmele vastavaid suunised radooni tasemete mõõtmiseks ning ehituslike meetmete rakendamiseks aladel, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

10 https://ehitusest.ee/uudis/2018/06/11/rakendusakte-tuleb-muuta-ja-arendada/

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 25 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

3.2.9. PINNA- JA PÕHJAVESI, EHITUSKEELUVÖÖNDID

Pinnavesi

Valla territooriumil on 5 suuremat looduslikku järve: Saadjärv (VEE2065300), Soitsjärv (VEE2065200), Elistvere järv (VEE2065100), Kaiavere järv (VEE2057100) ning Raigastvere järv (VEE2065000). Antud järved kuuluvad ka Vooremaa järvede koosseisu. Piirisaar asub Peipsi järves (VEE2075600).

Saadjärve seisund on 2017. aastal hinnatud koondseisundi alusel „ heaks“11 ning eelnevatel aastatel (aastatel 2013-2016) on Saadjärve koondseisund hinnatud samuti „heaks“. Soitsjärve seisund on eelnevatel aastale (aastatel 2013-2015) koondseisundi alusel hinnatud „heaks“, kuid viimastel aastatel (aastatel 2016 ja 2017) on järve koondseisund hinnatud „kesiseks“. Seisundi halvenemise põhjuseks on suurtaimestiku kesine näitaja ning nõrk veevahetus. Elistvere järve koondseisund on samuti viimastel aastatel (aastatel 2016 ja 2017) halvenenud, nagu Soitsjärvel. Elistvere järve „kesine“ koondseisund on põhjustatud suurtaimestiku näitajast. Suurtaimestiku näitaja halvenemine viitab järve eutrofeerumisele 12.

Kaiavere järve on alates 2010. aastast pinnaveekogumite seire alusel hinnatud „ kesiseks“, mis on tingitud füüsikalis-keemiliste ja fütoplanktoni kesistest kvaliteedinäitajatest. Samuti on Raigastvere järve seisund hinnatud aastast 2010 kuni 2017 „ kesiseks“. Raigastvere järve seisundi kesine koondhinnang on põhjustatud füüsikalis-keemilisest kvaliteedinäitajast, mis viitab mineraalainete tõusule vees.

Suurimaks vooluveekoguks Tartu valla territooriumil on Emajõgi (VEE1023600), mis kulgeb mööda Tartu valla lõunapoolset halduspiiri (Käreverest kuni Vahini). Tartu valla haldusalale jäävad ka Emajõe lisajõed: Amme jõgi (VEE1040900), Kossardi oja (VEE1040700) ja Laeva jõgi (VEE1039600). Samuti jääb Tartu valla haldusalale Piirisaare kanal, mis on tehislik veekogu.

Emajõe koondseisund on olnud aastatel 2012-2014 „halvas“ seisundis ning alates 2015. aastast on jõe seisund olnud „kesises“ seisundis. Halb seisund tulenes suurselgrootute ja spetsiifilistest saasteainete näitajatest, milleks olid baariumi ühendid ja 1-aluselised fenoolid. Kesine seisund on samuti tingitud suurselgrootute ja spetsiifiliste saasteainete näitajatest. Emajõe kesise seisundi üheks põhjuseks peetakse pestitsiidide sattumist veekogusse.

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017.a vahehinnangu alusel on Amme jõgi hinnatud Kaiavere järvest kuni suudmeni (Amme_2) 2013-2015. aastal „kesiseks“, kuid viimasel kahel aastal (aastatel 2016-2017) on jõe seisund hinnatud „heaks“. Kossardi jõe seisund on olnud viimastel aastatel (aastatel 2012-2017) koondhinnangu alusel „heas“ seisundis. Laeva jõe seisund (Laeva_1 – Laeva Loksu peakraavini ning Laeva_2 – Loksu peakraavist suudmeni) on viimasel kahel aastal (aastal 2016 ja 2017) hinnatud „kesiseks“, mis on tingitud kalade rändetõkkest ehk paisudest ning spetsiifiliste saasteainete koondhinnangust .

Pinnavee reostus tuleb peamiselt hajureostusest, mis tuleneb põllumaade osakaalu suurusest. Vooremaa järvede valgalast moodustab keskmiselt 48,3% haritav põllumaa ning 33,3% metsamaa 13 . Lisaks juhitakse Keskkonnaregistri andmetel Tartu valla haldusalal olevatesse Amme ja Emajõkke vee erikasutusloa alusel heitvett.

Keskkonnaregistri avaliku teenuse kohaselt on Tartu vallas registreeritud järgnevad jääkreostusobjektid: AS Tartu Terminal (JRA0000093) ja Raadi lennuväli ja raketibaas

11 Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2017.a. ajakohastatud hinnang. 12 Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 13 Hajureostus kui zooplanktoni koosluste mõjutaja Jõgevamaa järvede näitel (influence of diffuse pollution to zooplankton communities in some Jõgeva county lakes). Ronald Laarmaa, Tartu 2017.

26 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

(JRA0000010), kus on reostus likvideerimata. Suures osas on reotus likvideeritud järgnevatel jääkreostusobjektidel: Maramaa (Sillaotsa) kütusebaas (JRA0000094), Kärkna ABT (JRA0000028) ja Kobratu bituumenibaas (JRA0000056). Hetkel teada oleva informatsiooni alusel on ainult ühel jääkreostusobjektil - Maramaa põllumajanduskemikaalide ladu (JRA0000095) - reostus likvideeritud.

EELIS andmetel on Emajõgi karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu, mis on registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi tõugja ja paksukojalise jõekarbi leiukohana ning III kategooria kaitsealuste liikide hingi, võldase ja vingerja elukohana. Amme jõe l on EELIS andmetel registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi veelendlase leiukoht. Laeva jões ning Kossardi ojas ei ole EELIS andmetel kaitsealuste liikide leiukohti registreeritud, kuid antud vooluveekogud läbivad mitmeid kaitsealuseid alasid, mis seab vastavatele lõikudele ette piirangud.

Piirisaare kanalis on EELIS andmetel registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide: kaldapääsukese, tiigikonna, mustviirese, võldase, vingerja, hingi, kahkjaspunase sõrmkäpa (kanali kaldal) ning herilaseviu leiukohad.

Maakasutuse kavandamisel tuleb silmas pidada, et tegevuste planeerimisel veekogude seisundit ning kaitsealuste liikide elupaikade kvaliteeti ei halvendata.

Keskkonnaregistri andmetel on Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses märgitud üleujutusohuga alaks. Samuti on üleujutusohuga alad Piirisaare saarel, kus üleujutused esinevad peamiselt kevadel pärast lume sulamist (Peipsi järve veetase võib tõusta ligi meetri võrra).

ÜP ja KSH käigus määratakse Suur-Emajõe ning Peipsi järve kõrgveepiir ning analüüsitakse sellest tulenevaid üleujutuse riske ning seatakse vajadusel asjakohased piirangud.

Põhjavesi

Tartu vallas esineb enamjaolt suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjavett. Keskmiselt kaitstud põhjavett esineb Piirisaarel ning Tabiverest läänes. Nõrgalt kaitstud põhjavett esineb Tartu vallas Kärknast kuni Vahi alevikuni ning Laeva lähistel (vt joonis 3.2.7).

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 27 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.7 Tartu valla põhjavee kaitstus. Allikas: Eesti Geoloogiakeskus

Tartu valla haldusala jääb täielikult Ida-Eesti vesikonda ning Peipsi alamvesikonda. Valla haldusalal levivad järgnevad põhjaveekogumid: Kvaternaari Meltsiveski p õhjaveekogum, Kvaternaari Saadjärve põhjaveekogum, Kesk-Devoni põhjaveekogum, Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum, Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all ning Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogum (vt joonis 3.2.8).

28 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.8 Tartu valla haldusalale jäävad põhjaveekompleksid. Allikas: Keskkonnaagentuur

Tartu vallas kasutatakse joogiveena nelja erineva põhjaveekompleksi (Kvarternaar, Kesk- Devon, Kesk-Alam-Devon-Silur ja Ordoviitsium-Kambrium) põhjavett. AS-i Tartu Veevärk teeninduspiirkonnas toimub veepuhastusjaamades erinevate puurkaevude ning erinevate veekihtide vee segunemine ning missuguste puurkaevude vesi elanikel veekraanides parasjagu domineerib, sõltub üldisest piirkonna veetarbimisest.Tartu valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava 14 kohaselt on AS Tartu Veevärgil plaanis rajada Tila külas Kobrulehe kinnistule uus veehaare, mis hakkab teenindama kogu Vahi-Tila-Kõrveküla ja Tartu linna.

Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada, et maapinna geoloogilisest ehitusest tingitult esineb Tartu valla territooriumi lääne poolses osas (Tabiverest Laevani) nõrgalt kaitstud põhjavett. Samuti on tähtis ennetada pindmiste põhjaveekihtide reostust.

Ehituskeeluvöönd

Looduskaitseseaduse § 40 alusel võib kalda ehituskeeluvööndit vähenda, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Üldplaneeringu ja KSH käigus kaalutakse ehituskeeluvööndi suurendamise ja vähendamise vajalikkust, kuid seejuures tuleb arvesse võtta, et ehituskeeluvööndi vähendamine on seaduse järgi erand ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse korral, nt avalik huvi, varasem väljakujunenud ehitusjoon või endine talukoht vms.

14 Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 29 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

3.2.10. ROHELINE VÕRGUSTIK

Rohelise võrgustiku käsitluse aluseks võetakse Tartu valla piires kehtivate haldusreformi eelsete valdade üldplaneeringute lahendused. Täpsemalt on rohevõrgustiku osas arvestatud endise Tartu, Tabivere, Laeva ja Piirissaare valdade üldplaneeringute lahendusi. Nende järgi on Tartu valla territooriumist ca 47% määratletud rohevõrgustiku alana. Võrgustiku paiknemist illustreerib Joonis 3.2.9. Ulatuslikumad rohevõrgu alad paiknevad valdavalt valla lä äneosas, kuhu ulatuvad suured soo- ja metsa-alad (nt Laeva ja Karisto soo). Lisaks asub Väänikvere, Metsanuka ja Kärevere külade piirkonnas suurem rohevõrguna määratletud metsa -ala. Selles piirkonnas paikneb ka salu- ja laanemetsade kaitseks kavandatav ulatuslik Marjakingu looduskaitseala. Rohevõrgustiku olulisemateks konfliktobjektideks on valda läbivad taristuobjektid nagu suure liikluskoormusega maanteed (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Tartu-Jõgeva-Aravete ja Jõhvi-Tartu valga) ning ka raudtee. Tartu valla kesk- ja idaosas on suhteliselt suur osakaal põllumajanduslikus kasutuses olevatel maadel, mis ei ole rohevõrgu funktsoone toetavaks maakasutuseks.

Joonis 3.2.9 Tartu valla roheline võrgustik vastavalt hetkel kehtivatele üldplaneeringutele (endised Tartu, Laeva, Tabivere ja Piirissaare vallad)

Tartu valla üldplaneeringu protsessi ühe osana on vajalik üle vaadata ka roheline võrgustik ning selle toimimine lähtudes olemasolevast olukorrast ning üldplaneeringuga kavandatavast maakasutusest. Rohevõrgu ülevaatamisel lähtutakse kehtiva maakonnaplaneeringu rohelisest võrgustikust ning juhendmaterjalist „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis annab suuniseid rohevõrgu käsitlemiseks planeeringutes. KSH ja ÜP sisendiks on rohestruktuuri analüüs.

30 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

3.2.11. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Tartu valla territooriumil on esindatud kõik erinevad kaitstavate loodusobjektide tüübid, v.a kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad objektid. Ulatuslikumad kaitstavad alad on Alam -Pedja ja Kärevere looduskaitsealad ning Vooremaa maastikukaitseala (Joonis 3.2.10).

Üldplaneeringu kontekstis on oluline tähelepanu pöörata ka kavandatavatele kaitstavate aladele. Valla territooriumil kavandatakse ühe uue ulatusliku kaitseala loomist. Tulenevalt vajadusest võtta range kaitse alla seni ebapiisaval määral kaitstud salu - ja laanemetsi on algatatud Tartu valla territooriumil ulatuslikke metsaseid alasid hõlmava Marjakingu looduskaitseala moodustamine (Joonis 3.2.10).

Lisaks on Tartu vallas registreeritud palju erinevate kaitstavate taime - ja loomaliikide leiukohti, millest osa on määratud liikide püsielupaikadeks. Neid illustreerib joonis 3.2. 11. Kaitstavad liigid esinevad suures osas eri tüüpi kaitsealade või rohevõrgu territooriumil.

Koostatava üldplaneeringu ning KSH raames on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega ning hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju neile.

Joonis 3.2.10 Tartu valla kaitsealad (ka kavandatavad), hoiualad ja kaitstavad üksikobjektid

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 31 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.11 Kaitstavate liikide ja liikide püsielupaikade paiknemine Tartu vallas

3.2.12. NATURA 2000 ALAD

Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Tartu vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku, Natura 2000, alasid.

Täielikult või osaliselt jääb Tartu valla territooriumile 10 Natura 2000 loodusala ning 4 linnuala (joonis 3.2.12):

Alam-Pedja loodusala ja linnuala Kirikuraba loodusala Kääpa loodusala Kärevere loodusala ja linnuala Peipsiveere loodusala ja linnuala Pähklisaare loodusala Siniküla loodusala Sootaga loodusala Vooremaa järvede loodusala Vooremaa linnuala Väägvere loodusala

32 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Joonis 3.2.12 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Tartu vallas

Üldplaneeringu rakendamine ei tohi kaasa tuua Natura alade ega nende kaitse-eesmärkide kahjustamist, mistõttu on oluline KSH raames võimalik ebasoodne mõju välistada.

Tartu valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Eelhindamise etapis prognoositakse kavandatava tegevuse tõenäolist mõju Natura 2000 aladele, sh vajadusel koosmõjus teiste kavandatavate tegevustega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et ebasoodne mõju on välistatud.

3.2.13. HEITED ÕHKU, VÄLISÕHU KVALITEET

Tartu valla territooriumil on välisõhku saasteaineid väljutavateks käitisteks erinevad õhusaasteloa kohuslusega ettevõtted, kuid valdava osa välisõhu heiteallikatest moodustavad suuremate asulate katlamajad.

Lisaks tekivad välisõhu saasteained väiksematest lokaalküttekolletest, väikesemahulisest tootmistegevusest, autoliiklusest, teedelt ja platsidelt tolmuheitmetena ja muude sarnase tegevuste käigus, mida ei reguleerita keskkonnalubade kaudu. Samuti võivad tootmis- ja põllumajandusettevõtted olla lõhnahäiringu põhjustajad.

Planeerimisel tuleb välisõhu heitmete mõju ja võimaliku lõhnahäiringu ennetamiseks arvestada samu põhimõtteid, mida rakendatakse müra puhul teede ja tootmistegevuse kavandamisel (vt ptk 3.2.14).

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 33 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Teadaolevalt ei ole ühegi Tartu valla asula või piirkonnas õhukvaliteet selline, mis tingiks õhukvaliteedi parandamise kava koostamise vajaduse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 73-77 sätetele.

Üldplaneeringuga kavandatava (sh näiteks tööstusalad, looma- ja/või linnufarmid jms) puhul tuleb silmas pidada, et ei põhjustataks õhukvaliteedile ke htestatud piirväärtuste ületamist väljaspool käitiste territooriumi (sh arvestatakse ka teiste samas piirkonnas asuvate käitiste võimaliku koosmõjuga). Potentsiaalse lõhnahäiringuga tegevuste (nt loomakasvatusettevõtete) asukoha valikul tuleb lähtuda eelkõige sellest, kui tõenäoline on, et lõhnaaine esinemise häiringutase (15% aasta lõhnatundidest) saab lähimate vastuvõtjate juures ületatud. Vajadusel seatakse välisõhu heitmete mõjusid leevendavad tingimused ja meetmed.

3.2.14. MÜRA JA VIBRATSIOON

Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt ü ldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad, II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad, III kategooria – keskuse maa-alad, IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Peamiseks Tartu valla välisõhu müraolukorda (vibratsiooni mõju on valdavalt lokaalne) mõjutavateks teguriteks on maanteede autoliiklus ja tööstusettevõtted (üksikobjektid).

Autoliikluse osas võib tervikuna lähitulevikus ette näha mõningast liikluskoormuste suurenemist, mis suurendab liiklusmüra poolt tekitatavat häiringut ja müraga kokku puutuvate inimeste hulka.

Kõige olulisemateks müraallikateks on 2017.a Maanteeameti liiklusloenduse andmetel põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa kogu Tartu vallal ulatuses (liikluskoormus olenevalt lõigust 7326…7527), põhimaantee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete lõik Tartu linna piirist kuni Võiblani (liikluskoormus 7079), põhimaantee nr 3 Jõhvi-Valga-Valga lõik Kõrvekülast Aovereni (liikluskoormus 6091) ning tugimaantee nr 95 Kõrveküla – Tartu täies ulatuses (liikluskoormus 7893).

Üldplaneeringuga kavandatavate tööstusalade puhul tuleb silmas pidada, et ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Vajadusel seatakse müra ja vibratsiooni leevendavad tingimused ja meetmed.

34 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

3.2.15. JÄÄTMEKÄITLUS

Tartu vallas toimub korraldatud jäätmevedu kolmes veopiirkonnas , endises Tartu vallas, endises Tabivere vallas ja endises Laeva vallas. Endises Piirissaare vallas korraldatud jäätmevedu ei toimu. Tartu Vallavalitsus teeb ettevalmistusi korraldatud jäätmeveo hanke korraldamiseks ka eelpoolmainitud piirkonnas.

Tartu vallas asub jäätmejaam Piirissaarel. Tartu valla elanikud saavad viia liigiti kogutud jäätmed Tartu linnas Jaama 72 C asuvasse jäätmejaama. Maramaal asub veel kompostimisjaam.

Lisaks on võimalik Tartu valla Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi alevikus ja Lähte alevikus ning Tila külas sorteeritud pakendeid ära anda kodu juurest. Selleks pakub taaskasutusorganisatsioon TVO korteriühistutele pakendikonteinerit ja eramajadele pakendikotti.

ÜP ja KSH raames pööratakse tähelepanu jäätmekäitluse terviklikule toimivusele ja kättesaadavusele ning kaalutakse täiendavate teenuste (kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade) vajadust.

3.2.16. RIIGIKAITSELISED EHITISED

Ainsaks riigikaitseliseks ehitiseks Tartu vallas on Piirisaarel asuv kordon. Tartu valla territooriumil asub osaliselt riigikaitselise ehitise Raadi linnaku piiranguvöönd (300 m).

Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada riigikaitselisest objektist tingitud piirangutega.

3.3. SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERINGUTE JA ARENGUDOKUMENTIDEGA

3.3.1. KÕRGEMALSEISVAD ARENGUDOKUMENDID

Üleriigiline planeeringuga Eesti 2030+ seatud peamised arengueesmärgid on järgmised:

Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng - Avar elu- ja töökohtade ning teenuste valiku ning puhas looduskeskkond. Head ja mugavad liikumisvõimalused - Sagedased, mugavad ja kestlikud liikumisvõimalused vajalikes suundades ja vajalikul ajal, et tagada töökohtade ja teenuste kättesaadavus ka hõreda asustuse tingimustes. Varustatus energiataristuga - Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine - säilitada või taasluua toimivate rohealade ja -rajatiste süsteem, mis on erinevatel geograafilistel tasanditel sidusad ja piisavalt kompaktsed, võimaldavad liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda, rikastavad inimese elukeskkonda ning toetavad ökosüsteemiteenuseid ja hüvesid.

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 35 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Tartu maakonnaplaneering 2030+ annab alljärgnevad suunised maakonna tasandi planeerimiseks: Tartumaa ruumiline areng peab toimuma integreeritud terviklahendusena Väljapool tiheasumeid (maapiirkondades) väärtustatakse Eesti maaelule kohast looduslähedast hajaasustust Tartumaa ruumilises arengus väärtustatakse maastike, linna- ja maapiirkondade, viljeldava maa, puhke-, loodus- ja kultuuripärandi väärtusi ning nende säilimiseks tarvilike piirangute seadmist Tartumaa ruumilises arengus väärtustatakse inimeste kaitset looduskeskkonnast ja inimtegevusest tulenevate ohtude eest Tartumaa ruumilises arengus väärtustatakse kultuuripärandit, kujundades uue ruumi pärandit respekteerivana Tartumaa ruumilises arengus arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega Tartumaa ruumilises arengus arvestatakse maapõue säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamisega Tartu linnaümbruse vööndis tuleb kujundada piisava sagedusega ümberistumisvajaduseta bussiliinivõrk ja kergliiklusteede võrgus tik. Oluline on teenuste kättesaadavuse jätkuv tagamine keskustes. Maakonnaplaneeringu kohased Tartu valla territooriumil asuvad kohalikud keskused on Kõrveküla ja Lähte alevik. Lähikeskustena on määratletud Laeva küla.

Ruumikvaliteedi kiiremaks saavutamiseks on maakonnaplaneeringus piiritletud alad, kus asustuse arendamisel saab tugineda juba rajatud ruumistruktuurile, kus piisav elanike arv ja asustustihedus ning eeldused ühtse tehnilise ja sotsiaalse taristu kujundamis eks. Ruumilise ja funktsionaalse terviklikkuse ning mitmekesisuse ja keskustega piisava ühendatuse saavutamine eeldab asustuse kujundamist kompaktsete ruumiliste tervikutena – tiheasumitena.

Tartu vallas asuvad Tartu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt Kõrveküla, Kärkna, Laeva, Lähte, Vahi, Vasula ja Äksi tiheasumid. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maakonnaplaneeringus näidatud tiheasumi ulatus üle vaadat a ning vajadusel teha maakonnaplaneeringu muutmisettepanek.

Lisaks seatakse maakonnaplaneeringuga konkreetsed tingimused linnapiirkondade ja tiheasumite, tootmis- äri ja logistikaalade, maaliste piirkondade, keskuste, maanteede, raudteeääresete rajatiste, elektrivõrkude, telekommunikatsiooni, ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni, kaugküte ja -jahutuse, vooluveekogude tõkestusrajatiste, avalike veekogude kasutamise üldiste põhimõtete, kultuuripärandi säilitamise, väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike maastike, puhke- ja virgestusalade, rohelise võrgustiku toimimise, riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndi ja muude riigikaitsealade üldiste kasutustingimuste ning riskiallikate planeerimisele, mida üldplaneeringu koostamisel on vaja arvestada.

Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ annab suunised neljas põhilises valdkonnas: asustuse suunamine, ruumilised väärtused, tehniline võrgustik ja riigikaitse.

Maakonnaplaneering annab asustuse suunamise üldised põhimõtted ning tingimused üldplaneeringu koostamiseks linnalise asustusega alal ja maalises piirkonnas.

Linnalise asustusega alad on määratud Tabivere alevikus ja Maarja-Magdaleena külas.

36 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Tartu valla territooriumil kehtivaks Tartu maakonna teemaplaneeringuks on "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 -183,0", mille eesmärgiks on riigi põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele Järva, Jõgeva ja Tartu maakondades km 92,0 – 183,0.. Teemaplaneeringus sisalduvad järgmised nõuded üldplaneeringule: Kohtades, kus üldplaneeringust tulenevalt on trassi koridoris teemaplaneeringu nõuete järgi mittesobiv maakasutus (nt elamumaa), kuid puudub kehtestatud detailplaneering, tuleb üldplaneering vastavusse viia teemaplaneeringuga. Planeeringu kehtestamise järgselt tuleb tee ja tee kaitsevööndi alas planeerimis- ja ehitustegevuse puhul arvestada maantee rajamisega ja sellega, et maantee asukoha kandmisega kohaliku omavalitsuse üldplaneeringusse loetakse tee ja tee kaitsevööndi ala juhtotstarbeks transpordi- või liiklusmaa. Tee täpne asukoht, tehnilised näitajad ja sellest tulenevad piirangud (kaitsevööndi ulatus, oman datava maa ulatus) tuleb täpsustada tee-ehitusprojekti koostamise käigus.

Üldplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse kõrgemalseisvate planeeringute suunistest, vajadusel tehakse põhjendatud ettepanekuid maakonnaplaneeringute muutmiseks.

3.3.2. TARTU VALLA TERRITOORIUMIGA SEOTUD ARENGUDOKUMENDID

Tartu valla, Tabivere valla, Laeva valla ja Piirissaare valla üldplaneeringud

Tartu valla üldplaneering kehtestati Tartu Vallavolikogu 03.09.2008 otsusega nr 102, Laeva valla üldplaneering Laeva Vallavolikogu 25.08.2009 määrusega nr 79, Tabivere valla üldplaneering Tabivere Vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 77 ja Piirissaare valla üldplaneering Piirisaare Vallavolikogu 11.05.2016 määrusega nr 14.

Nimetatud üldplaneeringud on koostatud erinevatel aegadel ja erinevate põhimõtete alusel. Laeva ja Tartu valla kehtivad üldplaneeringud on juba pea 10 aastat vanad ja ei arvesta tänase päeva vajadusi ega perspektiivi. Samuti on tegemist nö üleplaneerimisega, arendusalasid on määratud ulatuslikult.

Koostatava üldplaneeringuga tuleb sõnastada haldusreformi tulemusena moodustunud Tartu valla ruumilise arengu vajadused ja põhimõtted ning määrata ühtsel põhimõttel ja täpsusastmel maakasutus- ja ehitustingimused, samas piirkondade eripära arvestades.

Tartu valla arengukava 2018-2030

Tartu valla arengukava 2018-2030 sõnastab visiooni ning teemavaldkondade lõikes arengusuunad ja eesmärgid.

Tartu valla arenguvisioon aastani 2030 on:

Tartu vallas on välja arendatud kõikidele elanikele atraktiivne elukeskkond, tagades kõrge elukvaliteedi, ettevõtliku maailmavaate ja looduskeskkonnast tuleneva säästliku mõtteviisi.

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 37 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Arengukavas kajastatud valdkonnad on järgmised:

haridus ja noorsootöö, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid, ettevõtlus ja turism, elukeskkond ja infrastruktuur, kultuur, sport ja kogukondlik areng, haldusjuhtimine ja koostöö.

Üldplaneering on arengukavas toodud eesmärkide ruumiline väljund, kavandades maakasutust eesmärkide täitmiseks.

Valla kehtivad sektorarengukavad

Sarnaselt arengukava koostamisega uuendatakse ajapikku ka sektorarengukavasid. Uuendatud on jäätmekava, hetkel on koostamisel uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, mis käsitleb kogu Tartu valla territooriumi ühtsetel alustel.

Kehtivad sektorarengukavad:

Tartu valla jäätmekava 2018-2023;

Tabivere soojusmajanduse arengukava 2016-2030;

Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031;

Soojamajanduse arengukava Lähte aleviku kaugkütte võrgupiirkonnale Tartu vallas 2016 - 2026.

Planeeringu koostamine on pikk protsess. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtivate sektorarengukavadega, kuid jooksvalt järgitakse uute koostamist.

3.3.3. NAABEROMAVALITSUSTE ARENGUDOKUMENDID

Tartu valla üldplaneeringu koostamisel on asjakohane käsitleda naaberomavalitsuste üldplaneeringutest eelkõige Tartu linna üldplaneeringut, mis toob välja ruumilised arengud Raadi-Vahi piirkonnaga piirneval lähialal.

Tartu linna üldplaneering kehtestati 2017. septembris. Üldplaneering määrab linna territooriumi üldised ehitus- ja kasutustingimused. Planeering annab täpsed arhitektuursed nõuded linna asumite kaupa. Rõhutab muuhulgas: Raadi piirkonna arengut; linna kujundamist koos naabervaldadega ühtseks, ruumiliselt sidusaks linnaregiooniks; sidusa rohe - ja puhkealade võrgustiku kujundamist; ühistranspordi ja katkematu kergliikluse prioriteetsust; teenuste võimalikult elanikkonnale lähemale toomist.

38 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Haldusreformi järgselt on koostamisel uus Tartu linna üldplaneering.

Tartu linna üldplaneeringuga kavandatu on oluline eelkõige Vahi-Raadi piirkonna lahenduse kontekstis – kuhu ja millise iseloomuga hoonestust on linna üldplaneering kavandanud, kuidas siduda linna ja lähialal teedevõrk, sh kergliiklusteed, ühtseks toimivaks tervikuks, kuidas tagada sidusa avaliku ruumi (puhkealad, rohealad) olemasolu, mis teenindab piirkonna nii valla kui linna elanikkonda.

Teiste naaberomavalitsuste puhul on oluline eelkõige tähelepanu pöörata tehnilise taristu, sh kergliiklusteede, planeerimisele ja rohelise võrgustiku struktuurelementide täpsustamisele, et tagada nende sidusus.

Kuna haldusreformi järgselt kõik liitunud omavalitsused koostavad uut üldplaneeringut, ei ole üksnes kehtivate üldplaneeringutega arvestamine asjakohane. Eelkõige on oluline koostöö uute üldplaneeringute koostamisel. Koostöös naaberomavalitsustega täpsustuvad ühised teemavaldkonnad ja nende võimalikud lahendused või vajadused, nagu kergliiklusteede, avaliku ruumi, rohelise võrgustiku struktuurelementide sidus võrgustik ja paiknemine.

3.4. KSH KÄIGUS KASUTATAV METOODIKA

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) vaadeldakse keskkonnamõju strateegilisel hindamisel üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid, läbi looduskeskkonna avalduvaid, mõjusid keskkonnale, s.h inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Valdavalt looduskeskkonna- keskne lähenemine on väljakujunenud tavapraktika, mida toetab ka keskkonnamõju hindamise direktiiv 2011/92/EL. Planeeringute elluviimisel on aga olulised ka sotsiaal- kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale avalduvad mõjud. Kui planeerimismenetluses ilmneb mõni täiendav asjakohane mõju, mida KSH ei kata, tuleb käsitleda ka neid mõjusid, et tagada tasakaalustatud planeerimislahenduse väljatöötamine.

Keskkonnamõjude laiapõhjalise ehk asjakohase mõjude hindamise kaasabil on eesmärgiks jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate ühiskondlike protsessidega, samuti Tartu valla, Tartu maakonna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega.

Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale (nt loodusväärtuste säilimine, tagatakse rohevõrgustiku sidusus, sh ökoloogiline sidusus), mis on iseloomult pikaajaline ja kaudne.

Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse vastavalt vajadusele alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid.

Hindamise käigus täpsustatakse planeeringulahenduse võimaliku mõju iseloomu ja ulatust olulisemate üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjutusi:

looduskeskkonnale, sh põhja- ja pinnavesi, väärtuslikud põllumajandusmaad, roheline võrgustik, loodusväärtuslikud alad ja objektid; tehiskeskkonnale, sh tehniline taristu, liikluskorraldus, jäätmemajandus, riigikaitse;

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 39 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh ettevõtluskeskkonnale, erinevate teenusele ja töökohtade kättesaadavusele ja inimese tervisele (müra, välisõhu kvaliteedi, radooni jm) raames; ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuriväärtuslikud objektid ja alad.

KSH aruandes arvestatakse keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või keskkonnameetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega.

Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised.

Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Detailset objektipõhist hindamist, tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust, ei teostata.

Samadel põhjustel ei kavandata KSH käigus ulatuslikke välitöid.

KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub planeeringualaga tutvumine, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse avalik kuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused.

40 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS

4.1. ANALÜÜSID

Üldplaneeringu koostamise raames on kavas koostada järgmised analüüsid või eksperthinnangud, mis on muuhulga sisendiks ka KSH-le:

Rohestruktuuri analüüs: o Eksisteeriva rohestruktuuri formuleerimine (tüpoloogia jms täpsustatakse metoodiliselt töö koostamise käigus); o Valla rohevõrgustiku toimivus (sh väärtuslikud rohestruktuuri elemendid – pargid, tänavahaljastus, eramute aiahaljastus, korterelamute hoovid jne, Tartu valla ja Tartu linna rohevõrgu omavaheline sidusus, konfliktsituatsioonid, rohelised kergliiklusteed); o Ettepanekud rohestruktuuri ja haljastust mõjutavate tegevuste planeerimiseks. Ettevõtluskeskkonna analüüs, sh suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete arenguperspektiiv. Ettevõtluskeskkonna arendamise põhimõtete ja maakasutustingimuste väljatöötamine. Liikuvusuuring (tulemuseks on erinevate liikumisviiside arendamise põhimõtted, mis lülitatakse üldplaneeringusse). Käsitletakse nii tänaseid liikumisi kui ka maakasutusmuudatustest tulenevaid võimalusi. Tänapäevaste vajaduste ja funktsioonide tulevikupotentsiaalide teadmine võimaldab täpsemalt prognoosida ja ka juhtida liikumiskäitumise muutusi, võttes arvesse nii päe vaseid kui ka sesoonseid variatsioone ning võimaldades pakkuda paremaid tänava - ja teederuumi ning liikuvuse korralduse lahendusi (liiklusprognoos, teede ja tänavate reserveerimine jm). Kohalike teede ja erateede nimekirja koostamine ja ulatuse täpsustamin e. Analüüsida üldplaneeringuga kavandatava mõju kultuurimälestistele, kaitsealadele ja miljööväärtuslikele aladele. Määrata miljööväärtuslikud alad.

ÜP koostamise käigus võib ilmneda täiendavate uuringute ja analüüside vajadus.

4.2. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh teavitamine, töökoosolekud, ümarlaud, avalikud arutelud jne).

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegil ise planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis.

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Kaasamismeetod Rahandusministeerium Planeeringu järelevalvaja Teavitatakse e-kirjaga Kaitseministeerium Riigikaitse korraldamine Teavitatakse e-kirjaga Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi kaitse ja Teavitatakse tasakaalustatud avaliku huvi e-kirjaga kaitsja

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 41 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Kaasamismeetod Terviseamet Rahva tervis ja tervisekaitse Teavitatakse valdkondade järelevalve e-kirjaga piirkonnas. ÜP-s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi Keskkonnaamet Tagada keskkonnakaitse Teavitatakse ning hinnata protsessis e-kirjaga strateegiliste mõjude hindamise piisavust Maa-amet Riigi omandis oleva maa Teavitatakse valitseja. Maapõue seisundit e-kirjaga ja kasutamist mõjutava tegevuse eest vastutaja Maaeluministeerium Maaelu võimaldavate Teavitatakse väärtuste säilitamine e-kirjaga Põllumajandusamet Maaparandussüsteemide Teavitatakse korrashoid e-kirjaga Päästeamet Turvalise ning ohutu Teavitatakse keskkonna loomine e-kirjaga Maanteeamet Esindab riigi huvi maanteede Teavitatakse hooldamisel ja rajamisel e-kirjaga Lennuamet Ohutu lennundus Teavitatakse e-kirjaga Planeeringuala ettevõtted Majandusliku potentsiaali Teavitatakse ajalehtedes suurendamine ja Ametlikes Teadaannetes. Kirjaga teavitamine (kutse edastamine) osalemiseks ettevõtjatele suunatud arutelul- ümarlaual. Planeeringuala elanikud Kõrge kvaliteediga keskkond Teavitatakse ajalehtedes ja Ametlikes Teadaannetes ja valla kodulehel. Kirjaga teavitamine (kutse edastamine) osalemiseks piirkondlikel aruteludel (nt väärtuste kaardistamine, eakate vajaduste väljaselgitamine).

MTÜd ja sihtasutused Kõrge kvaliteediga keskkond Teavitatakse e-kirjaga kui suuremat arvu elanikke koondavat ja aktiivses tegevuses olevat MTÜ-d

Naaberomavalitsused Naaberomavalitsuste arengu Teavitatakse edendamine ja avaliku huvi e-kirjaga kaitsmine

Tehnovõrkude valdajad Teenuste pakkumine ning Teavitatakse teenusega seotud taristu e-kirjaga rajamine

42 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Kaasamismeetod Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse tagamine Teavitatakse Koda avalikes huvides e-kirjaga

MTÜ Eesti Erametsaliit Erametsaomanike huvide Teavitatakse e-kirjaga tagamine

Riigimetsa Majandamise Riigi omandis olevate Teavitatakse e-kirjaga Keskus metsade majandamine

KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Lisaks planeerimisseaduses nõutud avalikele aruteludele on kavas läbi viia ka täiendav lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tutvustus. Kuigi seadus seda otseselt ei nõua, võimaldab lähteseisukohtade ühine läbiarutamine võimalikult varakult huvilisi planeerimisprotessi kaasata.

Huvigruppide kaasamisele planeeringu koostamise varases staadiumis aitab kaasa interaktiivse veebirakendusena loodav ideekorje/mõttenoppe kaart. Üldplaneeringu materjalid koos loodava interaktiivse kaardirakendusega on kättesaadavad aadressil http://hendrikson.ee/maps/Tartu-vald/.

Tartu valla väärtuste ja ruumilise eripära kaardistamisel on kavas korraldada piirkondades kohapeal toimuvaid töökoosolekuid. Rühmatöös osalejateks oleks juhtrühma liikmed ja piirkondlikud võtmeisikud (külavanemad, seltside eestvedajad jm aktiivsemad inimesed).

Täiendavalt viiakse läbi koolilaste tajukaardi uuring, mis võimaldab üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada ka noorema vanuserühma ruumikasutuse ja väärtustamisega.

Kavas on korraldada ka eraldi aruteluseminari eakatele kodanikele (võimalusel kohaliku eakate ühendusega koostöös).

Ettevõtluskeskkonna analüüsi käigus selgitatakse välja vallas tegutsevate ettevõtjate vajadused ja arenguideed piirkondlikult toimuvatel ettevõtjate ümarlaua aruteludel.

4.3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH EELDATAV AJAKAVA

Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate huvigruppide koostöös. Üldplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid (vt ptk 3.2) ning avalike arutelusid (lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tutvustus, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel.

Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut:

ÜP ja KSH etapid Toimumise aeg/täitmine

ÜP ja KSH algatamine 22. veebruar 2018 otsusega nr 15 Lepingu sõlmimine Töö teostamiseks 27.11.2018

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 43 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

ÜP ja KSH etapid Toimumise aeg/täitmine

Avakoosolek Kõrvekülla vallamajas. 10.12.2018 Ringsõit Tartu vallaga tutvumiseks. 08.01.2019 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) Jaanuar – veebruar 2019 eelnõude koostamine Uuringute koostamine, ettevõtjate ümarlaud Jaanuar – märts 2019 Piirkondliku tööseminarid (väärtused, kehtiva ÜP kohane Veebruar – märts 2019 areng (toimivus), teemade käsitlus lisaks väärtustele võib täpsustuda uuringute ja aruteluseminaride tulemusel) Lähteseisukohtade ja KSH VTK esitamine Tellijale Märts 2019 ülevaatamiseks LS ja KSH VTK välja ametkondadele ettepanekute esitamiseks Aprill-mai 2019 planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) LS ja KSH VTK osas laekunud ettepanekute läbiarutamine, Mai-juuni 2019 täiendamine LS ja KSH VTK (koos esitatud ettepanekutega ja valla Juuni 2019 seisukohtadega) avalikustamine valla veebilehel ÜP eelnõu koostamine juhtrühmaga Märts – august 2019 ÜP eelnõu läbiarutamine piirkondades September – oktoober 2019 ÜP eelnõu koostamine juhtrühmaga Oktoober – november 2019 ÜP eelnõu vormistamine. Sisaldab asustusüksuste Detsember 2019 piirimuudatusettepanekut, teede staatust. Sisaldab KSH tulemusi. ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt Jaanuar 2020 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste Veebruar 2020 avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt avaliku Märts – aprill 2020 väljapaneku tulemustele ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse Mai – august 2020 andmine (esitatakse kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust) ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine kooskõlastamise ja September 2020 arvamuste andmise tulemustele vastavalt ÜP vastuvõtmine vallavolikogu poolt November 2020

ÜP avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; avalikust November– detsember 2020 väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (avalikust Jaanuar 2021 arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust). Kui ettepanekuid ei esitata, on võimalik arutelust loobuda, kuid see ei ole soovitav.

44 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

ÜP ja KSH etapid Toimumise aeg/täitmine

ÜP täiendamine avaliku väljapaneku tulemustele vastavalt Veebruar 2021

ÜP esitamine heakskiitmiseks Märts 2021

ÜP heakskiitmine (järelevalvaja kiidab üldplaneeringu heaks Mai 2021 või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle valdkonna eest vastutavale ministrile esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib järelevalvaja tähtaega pikendada 90 päevani) ÜP kehtestamine vallavolikogu poolt Juuni 2021

4.4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID

Üldplaneeringu koostamise korraldaja on:

Tartu Vallavalitsus

Haava tn 6

Kõrveküla alevik 60512. Tartu vald. Tartumaa.

E-post: [email protected]

Üldplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu

Maakri 29 10145 Tallinn

e-post: [email protected]

Planeeringu/ KSH töörühm Üldplaneeringu projektijuht Marika Pärn KSH juhtekspert Jaak Järvekülg Planeerija/KSH ekspert, üldplaneeringu osakonna juhataja Pille Metspalu KSH projektijuht, jäätmekäitlus Martin Ruul Sotsiaalmajanduslikud mõjud Ann Ideon Looduskeskkonna ekspert, välisõhk Juhan Ruut Looduskeskkonna spetsialist, looduskaitse, Natura 2000 Kaile Peet Looduskeskkonna spetsialist, müra Veiko Kärbla Looduskeskkonna spetsialist, põhja- ja pinnavesi Ethel Simmul Looduskeskkonna spetsialist, geoloogia Epp Zirk Kartograaf Jaanus Padrik Kartograaf Kairit Kase

Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.

KSH juhtekspert Jaak Järvekülg omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJS § 34 lg 4), sest:

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 45 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogia erialal Tartu Ülikoolis (BSc, võrdsustatud magistrikraadiga); haridus sisaldas strateegilise planeerimise alaseid aineid s eaduses nõutud mahus, eksamid sooritatud positiivsete tulemustega; omab üle 10 aasta töökogemust projektijuhina ja juhteksperdina.

Juhtekspert Jaak Järvekülg kinnitab, et tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.

46 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

ETTEPANKUTE KÜSIMINE ÜLDPLANEERINGUGA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT

Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad 47 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

48 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTELT JA ASUTUSTELT

Esitatud eraldiseisvalt.