DOCSLIB.ORG

Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buff TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates. Saad- vaimus – hindab koos tegutsemist. Peipsi ääres ja järve kallastel Vooremaal rullub aga lahti meie jääaja mujalgi on loodud koostöövõrgustikud, et pakkuda lugu. Jääaja Keskus, unikaalne muuseumteema- nii oma inimestele kui ka külalistele parimaid tooteid park pakub põnevat avastamist voorte tekkeloo, ja teenuseid Tartumaa väärtuste avastamiseks. Tar- liustike ja mammutite kohta. tumaa hingab Emajõe rütmis, väärtustab loodust ja nakatab elurõõmuga. Tartumaa on kuulsust kogunud ka tänu Järvselja ürgmetsale, kus kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Järvselja on Eesti metsateaduse häll: ees- Tartumaa köidab ja kõnetab! rindlikud metsanduslikud katsetööd algasid siin www.visittartu.com juba 1860. aastal, mil metsade omanikuks oli Kastre Foto: Arne Ader Maaelu arengu poliitika tähtsus ühises põllumajanduspoliitikas aina suureneb, selle raames tegeletakse majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega. Kohalik initsiatiiv, altpoolt tulev algatus, partnerlus, koostöö – see, millele Leader-lähenemine tugineb – võib oluliselt muuta maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu. Maaelu arengukava periood 2007–2013 oli kindlasti põnev ja arendav. Sellele leiab kinnituse ka käesolevast trükisest. On oluline jäädvustada meie tegemised ja ideed nii õppimiseks kui teadlikkuse tõstmiseks. Tänu Tartumaa Arendusseltsi Leader-lähenemisele on Tartumaa inimene täna kindlasti julgem, teadlikum ja enesekindlam. Innustame ka tulevikus maapiirkondi leidma viise, et olla konkurentsivõimelisem ning leidma uuenduslikke lahendusi maaelu probleemidele. Loodan, et ka edaspidi on kogukondadel jaksu tegutsemiseks ja inimeste innustamiseks ning soovitan aeg-ajalt võtta see trükis ja meenutada, mis, miks ja kuidas on tehtud. Kairi Kell TASi juhatuse liige 2009-2015 TASi juhatuse esimees 2012-2015 Head koostööpartnerid! Head ettevõtjad, kogukonnad ja omavalitsused! Tartumaa Arendusselts (TAS) loodi aastal 2006 ja veelgi võimsamaks arenguks järgnevatel aastatel. peatselt on lähenemas juubeliaasta. 10 aastat, kas Leader-programmi üheks olulisemaks eesmärgiks seda on vähe või palju? Võiks öelda, et seda on on innovatsiooni ja koostöö abil saavutada maa- parasjagu, selleks et omandada kogemusi, aren- piirkondade tasakaalustatud areng. TASi uus stra- dada oskusi ning kasvatada tarkust, teha häid ja teegia aastateks 2014–2020 seab senisest suu- edasiviivaid otsuseid. Tänaseks on TAS n-ö lapse- rema tähelepanu innovatsioonile ettevõtluses ja kingadest välja kasvanud ja on arvestatav aren- koostöövõrgustike sihipärasele arendamisele. Jät- dusorganisatsioon Tartumaalja Lõuna-Eestis. kuvalt toetame kohalikul ressursil põhinevate toodete ja teenuste arendamist, turismiprojekte Suur rõõm on teiega jagada kokkuvõtet tehtud ning tegevusi kogukondade elujõulisuse ja noorte projektidest. Sellest raamatust leiate inspireerivaid ettevõtlikkuse kasvuks. Hea meel on märkida, et lugusid nii noorte huvitegevuste mitmekesis- TASi piirkond on taas kasvanud ja liitunud on Peipsi tamisest, kogukondliku vaimu elavdamisest kui ka järves asuv Piirissaare vald. piirkondliku potentsiaali realiseerimisest ette- võtluses. Ühtekokku viidi aastatel 2009–2014 ellu Leader on unikaalne Euroopa Komisjoni algatus 489 projekti kogusummas veidi üle 4 miljoni euro. just selle poolest, et piirkonna vajaduste ja Kõik elluviidud projektid on andnud suure panuse toetusrahade üle otsustatakse kohalikul tasandil. maaelu edendamise hüvanguks Tartumaal. Ühelt poolt annab see suurema vabaduse otsuste tegemisel, kuid kindlasti ka suurema vastutuse TAS organisatsioonina on oma tegevuses juhin- piirkonna kui terviku arengu eest. Soovin innovaa- dunud põhimõttest: „Kui soovid jõuda kaugele, tilisi ideid ja sünergiast pakatavat koostööd uuteks siis tuleb minna üheskoos“. Sünergia on sündinud Leader-projektideks! ühistest jõupingutustest, kus erinevate elualade inimesed on seljad kokku pannud ja koostöö abil piirkonnale või mingile valdkonnale täiesti uue hingamise ja suuna andnud. Oma mastaapsuselt suuremad ja innustavamad näited on kindlasti Sibulatee piirkond Peipsi ääres, Elva puhkepiir- kond, Maitsva Lõuna-Eesti toidutootjate võrgustik ja taluturg, Peipsimaa koostöö, National Geo- Kristiina Timmo graphicu kollaste akende võrgustik. Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht alates 2007 Usun, et oleme elluviidud projektide ja arenduste- gevustega üheskoos loonud suurepärase pinnase 6 Tartumaa Arendusseltsi juhatus alates 22.01.2015 Tartumaa Arendusseltsi tegevtöötajad Liis Pärtelpoeg Priit Lomp Gea Järvela juhatuse esimees juhatuse aseesimees Vapramäe-Vellavere- MTÜ Sibulatee Haaslava Vallavalitsus Vitipalu SA Kristiina Timmo Triin Lääne tegevjuht projektijuht Taivo Prants Nikolai Männik Ain Avi MTÜ Koduvald Kambja OÜ Kolman Project OÜ Avi Puutöökoda Kadri Püü Kadi Ploom konsultant Peipsimaa koordinaator Lilian Saage AleksandrŠ irokov Tõnu Muru OÜ Sündmuste Looja Peipsiääre Vallavalitsus Võnnu Vallavalitsus Anna Nossõreva raamatupidaja 7 Tartumaa Arendusseltsi juhatus 21.01.2015 HAASLAVA VALD PUHJA VALD KALLASTE LINN KAMBJA VALD TÄHTVERE VALD Kairi Kell Peeter Sibul Viktor Nukka Taivo Prants Nikolai Männik juhatuse esimees juhatuse aseesimees AS Kallaste Kalur Kambja Vallavalitsus OÜ Kolman Project MTÜ Kurepalu Külaselts Priius Puhja Vallavalitsus LUUNJA VALD MEEKSI VALD MÄKSA VALD NÕO VALD PEIPSIÄÄRE VALD Viktor Muuli Tea Tenson Anu Kontro Esta Tamm AleksandrŠ irokov MTÜ Luunja Külade Koda Meeksi Vallavalitsus MTÜ Laulu-mänguselts Helin OÜ Semu Aed Peipsiääre Vallavalitsus TARTU VALD VARA VALD Aivar Soop Malle Tomson Tartu Vallavalitsus OÜ Kanne VÕNNU VALD ÜLENURME VALD ALATSKIVI VALD KONGUTA VALD LAEVA VALD Ene Runno Tõnu Väljan Ene Zirk Reelika Viljamaa Marek Bamberg MTÜ Laulu- ja mänguselts OÜ Heller Kaubandus Alatskivi Vallavalitsus MTÜ Majala Külaselts OÜ Kärevere Põllumajanduse Lõoke 8 "Ma olen täiesti veendunud, et Leader-vaimuga inimeste seas on palju potentsiaali, ja kuigi me pärineme Euroopa erinevatest osadest, oleme me üks pere - me oleme "Leader rahvas"! Ma usun, et ainult meie entusiasm, ühtsus ja meeskonnatöö võib tuua parimaid tulemusi." Radim Sršen, ELARDi (Euroopa Leader-tegevusgruppide katusorganisatsioon) president 2014-2015 Leader programmist Leader on üle-Euroopaline toetusprogramm, mille abil edendatakse elu maapiirkondades. Pro- Tartumaa Arendusseltsi tegevuspiirkond arvudes grammi rakendatakse piirkonna arengustrateegia TASil on 112 liiget, millest 18 on kohalikud omavalitused, kaudu, mis on ettevalmistatud kohalike inimeste 42 ettevõtted ning 52 kodanikuühendused. algatusel ja koostöös. Programmi ülesehitus Tartu maakonnas on kokku 22 kohalikku omavalitsust, soosib kohalike inimeste algatusvõimet ja teotahet millest 18 kuulub TASi. oma kodukoha arendamiseks läbi erinevate TASi piirkonna kogupindala on 2623,9 km², mis võimaluste ja koostöövõrgustike. moodustab ligikaudu 83% maakonna pindalast. Leader-programm on üks edukamaid Euroopa 01.01.2015 seisuga elas Tartumaal 148 673 inimest, neist TASi piirkonnas 41 465 (ligi 28% maakonna elanikest). Komisjoni algatusi, mis sai alguse juba 1991. a ning on läbinud kolm perioodi: Leader I, Leader II, Keskmine asustustihendus on piirkonnas 15,7 inimest/km² (maakonna keskmine koos Tartu linnaga on Leader +. Aastatel 2007-2013 rakendati Leader- 48,3 inimest/km²). meedet maaelu arengukavade toetusmeetmena. 9 Tartumaa Arendusseltsi strateegia 2008-2013 Tartumaa Arendusseltsi strateegia aastateks 2008-2013 kinnitati TASi üldkoosoleku poolt 2008. a suvel. 2010. a sai alguse strateegia uuendamise
Load more

Recommended publications
  • 530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Turundusmaterjalide Roll Lõuna-Eesti Turismisihtkoha Kujundamisel
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel Merli Ilves Juhendaja: MSc Janika Raun Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Annotatsioon Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised on Lõuna-Eesti turismi tuumikalad turundusmaterjalide ja välisturistide külastuste põhjal. Turundusmaterjalidest kuulusid uurimise alla SA Lõuna-Eesti Turismi välja antud trükised ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostatud veebimarsruudid. Empiirilises analüüsis uuriti, millised Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja atraktsioonid on turundusmaterjalides enim esindatud. Lisaks kasutati passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Lõuna-Eestisse ajavahemikus 2011–2016. Uurimistöö teema on oluline turismiasutuste turundustegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks. Märksõnad: turismigeograafia, turism, Lõuna-Eesti, sihtkoht, turundus CERCS kood: S230 Sotsiaalne geograafia Annotation The role of promotional materials in forming South-Estonian tourism destination. Current thesis studies what are the tourism core areas in South-Estonian tourism destination according to promotional materials and foreign visitors’ data. Data from promotional materials was collected from brochures published by Foundation South-Estonian Tourism and self-guided tours from website www.visitestonia.com published
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne 2015
    TARTU VALLAVALITSUS Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus 01.01.2015 Aruandeaasta lõpp 31.12.2015 Nimi Tartu Vallavalitsus Aadress Haava 6, Kõrveküla, Tartu vald, 60512 Tartu maakond Registrikood: 75006486; Tehingupartneri kood 447101 Sidevahendid telefon: +372 733 7750 faks: +372 733 7751 e-post: [email protected]; interneti kodulehekülg: www.tartuvv.ee Vallavanem Aivar Soop Audiitor BDO Eesti AS Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja eelarve täitmise aruandest. Majandusaasta aruandele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele. 2 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 SISUKORD TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................................... 4 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 16 Konsolideeritud bilanss ................................................................................................................................ 16 Konsolideeritud tulemiaruanne ..................................................................................................................... 17 Konsolideeritud rahavoogude aruanne .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Nsv Teataja Ведомости Эстонской
    ENSV Riiklik Avalik Raamatukese Fr. R. Kreutzwaldi nim, i Eesti USV Riisik Raamatukogu EESTI NSV TEATAJA ВЕДОМОСТИ ЭСТОНСКОЙ ССР Eesti NSV seaduste, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste, Eesti NSV Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste, Eesti NSV ministrite käskkirjade ja juhendite kogu. Собрание законов Эстонской ССР, указов Президиума Верховного Совета Эстонской ССР, постановлений и распоряжений Совета Министров Эстонской ССР, приказов и инструкций министров Эстонской ССР. Nr. 1 10. märtsil — 10 марта 1951 L ■ „8 1 1. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 1. Указ Президиума Верховного Совета Эстон­ Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkon­ ской ССР об избирательных округах по dade kohta. выборам в Верховный Совет Эстонской ССР. 1. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1. Указ seadlus Президиума Верховного Совета Эстонской ССР Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkondade об избирательных округах по выборам в Верхов­ kohta. ный Совет Эстонской ССР. Eesti NSV Konstitutsiooni paragrahvi 21 ja На основании ст. 21 Конституции Эстонской „Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste määrustiku" ССР и ст. ст. 25 и 26 «Положения о выборах в paragrahvide 25 ja 26 alusel moodustada järgmi­ Верховный Совет Эстонской ССР» образовать sed Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkonnad: следующие избирательные округа по выборам в Верховный Совет Эстонской ССР: Tallinn. город Таллин. Kalinini rajoon. Калининский район. Tallinna valimisringkond nr. 1 Таллинский избирательный округ № 1 (keskus — Põhja pst. 21, Masinaehitustehas (центр — Пыхья пуйесте 21, Машиностроитель­ „Ilmarine"). ный завод «Ильмарине»). Maa-ala, mille piir läheb mööda Põhja puiesteed Территория, граница которой проходит вдоль alates Kalinini ja Mererajooni piirist kuni Suur- Пыхья пуйесте, начиная от границы Калининского Rannavärava teeni, mööda Suur-Rannavärava teed и Морского районов до Суур Раннавярава тее, ja Pikka tän„ Pikalt tän.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Puhja Valla Üldplaneeringu Kaart
    187 165 107 183 133 S Metsanurga 183 165 133 o o d 143 89 ik u aaurd r vai rsik e õ sha 142 k Kmara kla P hvJi 108 r e 199 Jõ 158 d 87 Hiire j Kangro a I ada 88 j 169 gde õ lgae L g la a iak e i iPk v P a 215 jõ 109 g 166 144 134 i 216 193 173 Sillaotsa 90 188 184 Toriotsa Selli 64 hja 13 põ alu 91 92 - P 200 a 163 jõgi 14 N v a ae 109 Laev 9 L L 02 Ristsaare aeva jõg 30 135 i 8 145 Kardla kla 184 < 3 jõgi 167 Laeva 204 111 194 Kahu 151 170 110 Krevere kla 189 217 136 174 K 159 a 113 151 r 112 i s 115 A KuluKulu soo soo t o 116 160 117 o j 118 LAEVA VALD a 201 164 i g 117 29 68 168 õ j 28 a 195 146 190 171 114 m E 178 175 152 68 205 A 119 152 147 137 242 202 172 153 D 120 196 Kulu 121 121 122 176 179 124 J 153 206 238 148 i 125 g õ j I Jaago 243 a lm m a E ts 180 243 150 a L 203 lu Vike-Taraski 47 j 154 õ 197 Nigaku g 48 Peebu Ehamaa i - 177 242 71 Karisto soo 154 207 Palupıhja kla 155 K a Emajõgi r is t o A o 180 ja 149 A 240 61 Em 239 ajõgi Vainu 237 244 244 70 V G õgi Emaj Melgi E Ilm m a a 241 i t jõ majõg sa gi E lu jõ gi L Ilmatsalu kla Emajõgi r k e g O u Emajõe luhaalade a L vrtuslik maastik D LaugesooLaugesoo r k p i v e 5 r i e g V õ 139 j a m K 114 E 116 ma E jõgi K L 115 138 a v E Laugesoo ma Laugesoo i jõ l g d i a S j õ a 137 g n i g l a p i k õg r 140 aj 4 119 Alam-PedjaEm looduskaitseala 5 122 140 T 121 A 120 141 e 118 137 141 i 1 117 l i m jõg va a El p k r 3 140 141 1 140 121 1 120 122 140 140 119 2 137 118 1 117 2 137 144 V 143 144 S a 143 n Rekusaare 142 g l a 128 144 142 i p 126 127 g 5 k r õ 4 123 124 125 143 j
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart koos Piirissaarega (googlemaps). Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna.
    [Show full text]
  • Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ...................................................................................................
    [Show full text]
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
    [Show full text]