Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne 2015

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne 2015 TARTU VALLAVALITSUS Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus 01.01.2015 Aruandeaasta lõpp 31.12.2015 Nimi Tartu Vallavalitsus Aadress Haava 6, Kõrveküla, Tartu vald, 60512 Tartu maakond Registrikood: 75006486; Tehingupartneri kood 447101 Sidevahendid telefon: +372 733 7750 faks: +372 733 7751 e-post: [email protected]; interneti kodulehekülg: www.tartuvv.ee Vallavanem Aivar Soop Audiitor BDO Eesti AS Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja eelarve täitmise aruandest. Majandusaasta aruandele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele. 2 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 SISUKORD TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................................... 4 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 16 Konsolideeritud bilanss ................................................................................................................................ 16 Konsolideeritud tulemiaruanne ..................................................................................................................... 17 Konsolideeritud rahavoogude aruanne .......................................................................................................... 18 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ................................................................................................. 19 Eelarve täitmise kassapõhine aruanne .......................................................................................................... 20 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ....................................................................... 27 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted .......................................... 27 Lisa 2 Konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused ........................................................................................... 31 Lisa 3 Raha ja selle ekvivalendid ................................................................................................................ 35 Lisa 4 Maksunõuded ................................................................................................................................. 35 Lisa 5 Muud nõuded ja ettemaksed, varud .................................................................................................. 35 Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud ..................................................................................................... 36 Lisa 7 Materiaalne põhivara ....................................................................................................................... 37 Lisa 8 Lühiajalised kohustused .................................................................................................................... 37 Lisa 9 Laenu- ja kapitalirendi kohustused .................................................................................................... 39 Lisa 10 Maksutulud .................................................................................................................................... 41 Lisa 11 Kaupade ja teenuste müük ............................................................................................................. 41 Lisa 12 Muud tulud ................................................................................................................................... 41 Lisa 13 Saadud toetused ........................................................................................................................... 42 Lisa 14 Antud toetused .............................................................................................................................. 43 Lisa 15 Tööjõukulud .................................................................................................................................... 44 Lisa 16 Majandamiskulud ............................................................................................................................ 44 Lisa 17 Muud tegevuskulud ........................................................................................................................ 45 Lisa 18 Finantstulud ja kulud ...................................................................................................................... 45 Lisa 19 Tehingud seotud osapooltega ........................................................................................................... 45 Lisa 20 Tartu Vallavalitsuse konsolideerimata aruanded ................................................................................. 47 Konsolideerimata bilanss ......................................................................................................................... 47 Konsolideerimata tulemiaruanne .............................................................................................................. 48 Konsolideerimata rahavoogude aruanne ................................................................................................... 49 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne........................................................................................... 50 Lisa 21 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta ........................................................................................ 50 ALLKIRI MAJANDUSAASTA ARUANDELE ........................................................................................................... 52 3 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 TEGEVUSARUANNE Üldine ülevaade Tartu valla üldpindala on 298,7 km², kohalike teede ja tänavate kogupikkus seisuga 31.12.2015. aasta oli 440 km. Valla territooriumil oli seisuga 31.12.2015 38 küla ja 5 alevikku (Vahi, Kõrveküla, Äksi, Lähte ja Vasula). Vastavalt rahvastikuregistri andmetele on Tartu valla elanike arv viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud, perioodil 2012-2015 suurenes elanike arv 714 inimese võrra, millest viimasel võrdlusaastal tuli juurde 248 inimest (vt. tabel 1). Seisuga 01.01.2016 olid elanike arvult suurimad asustusüksused: Vahi alevik 1282 (seisuga 01.01.2014- 1205 elanikku), Kõrveküla alevik 751 (761), Äksi alevik 469 (473) ja Lähte alevik 473 (471) elanikuga. Väiksema elanike arvuga küla on Vilussaare, kus elab 15 inimest. Suurim elanike arvu muutus on toimunud Tila külas, kus elanike arv kasvas võrreldes 2015/2014 aasta algusega 102 inimese võrra ja 2016/2015 aasta algusega 172 inimese võrra, seisuga 01.01.2016 oli registreeritud Tila külla 457 inimest. Kasv on tingitud uute kortermajade ja ridaelamute ehitusest Raadi uuselamupiirkonnas, kus uuemad arendused jäävad Tila külla, vanemad arendused aga Vahi alevikku, vastavalt valla asustusüksuste eralduspiirile. Tabel 1. Elanike arv (kasv, iive) ja maksumaksjate arv aastatel 2012-2016 Aasta 2012 2013 2014 2015 2016 Elanike arv seisuga 01.01. 6300 6400 6549 6766 7014 kasv +/- 139 100 149 217 248 Registreeritud sünnid 88 92 89 116 Registreeritud surmad 53 44 54 63 iive 35 48 35 53 Maksumaksjate arv (aasta keskmine) 2628 2736 2893 3116 muutus 125 108 157 223 % elanike arvust 41,7 42,8 44,2 46,1 Vastavalt elanike arvu suurenemisele on perioodil 2012-2015 suurenenud ka maksumaksjate arv, kokku 488 inimese võrra. Loomulik iive on jätkuvalt positiivne. Tabel 2. Elanike demograafiline koosseis seisuga 01.01.2015 ja 01.01.2016 01.01.2016 osatähtsus 01.01.2015 osatähtsus elanike vanuseline koosseis % % 0 - 6 aastased lapsed 708 10,1 669 9,9 7 - 18 aastased lapsed 933 13,3 875 12,9 19 - 64 aastased tööealised 4489 64,0 4341 64,1 65 -...aastased eakad 884 12,6 881 13,1 KOKKU: 7014 100 6 549 100 Elanike struktuuri vanuselisest koosseisust suurema osa moodustab 19-64 aastaste ehk tööealiste vanuserühm 4 489 inimest (64,0%), lapsi on 1 641 (23,4%) ja vanureid 884 (12,6%). Võrdluses 2016/2015 suurenes tööealiste vanuserühm 148 inimese võrra, laste vanuserühm 97 lapse võrra ja eakate vanuserühm 3 inimese võrra (vt tabel 2). 4 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Konsolideerimisgrupi struktuur Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad Tartu Vallavalitsuse ametiasutuse hallatavad asutused ning valla osalusega äriühingud ja sihtasutused. Tartu Vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutustena tegutseb 4 haridusasutust, 2 huvikooli, 2 spordihoonet ja 5 raamatukogu asukohaga Äksis, Tammistus, Vedul, Lähtel ning Kõrvekülas. Kõrveküla raamatukogu on maakondlik keskraamatukogu, mille, haruraamatukogu asub Kõrveküla Põhikoolis. Alljärgnevalt lühiülevaated hallatavate asutuste juhtidelt 2015. aasta olulistest tegevustest ja plaanidest 2016. aastaks. Kõrveküla raamatukogu (direktor Hele Ellermaa): Tartu maakonnaraamatukogu funktsioonides Kõrveküla raamatukogu korraldas 10 koolituspäeva maakonna rahva- ja kooliraamatukogude töötajatele, milles käsitleti raamatukogutöös vajalikke teemasid: isikuandmete töötlemise nõuete kohaldamine ja teabe avalikustamine, vaimse tervise toetamine töökohal, Balti riikide raamatukogude töökogemused laste ja noortega, E-rahvusraamatukogu kasutamise tutvustus, tutvumine Läti Rahvusraamatukoguga, kohtumised kirjanikega, tutvumine Tartu Pauluse kiriku ja trükimuuseumiga. Muusikaaastat tähistati ühisüritusega
Recommended publications
  • Eraettevõtjate Roll Ja Panus Turvalisuse Loomisel Tartu Valla Territooriumil
    Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledž Anti Peiponen ERAETTEVÕTJATE ROLL JA PANUS TURVALISUSE LOOMISEL TARTU VALLA TERRITOORIUMIL Lõputöö Juhendaja: Ivar Dubolazov Tallinn 2010 LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON Kolledž: Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Kuu ja aasta: Mai 2010 piirivalvekolledž Töö pealkiri: „ Eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse loomisel Tartu valla territooriumil” Töö autor: Anti Peiponen Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Lõputöö maht koos lisadega on 62 lehekülge. Töö põhiosa moodustab 53 lehte ja selles on 1 tabel ning 11 joonist. Töö on kirjutatud eesti keeles. Kasutatud kirjanduse ja muude allikate loetellu kuulub 20 nimetust. Töö vormistamisel on aluseks võetud „Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend”, kinnitatud rektori 22.10.2009 käskkirjaga nr 6.1-6/212. Töö uurimuse objektiks on eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse tagamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil ja aines on eraettevõtjad turvalisuse tagamisel. Eesmärgiga v älja selgitada eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse tagamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil turvalisuse tagamisel. Eesmärgist lähtuvalt on töös püstitatud 2 hüpoteesi. Eraettevõtjad Tartu valla territooriumil: 1) Eraettevõtjad ei panusta vajalikul määral turvalisuse tagamisele Tartu valla territooriumil. 2) Eraettevõtjate roll kogukonna keskel turvalisuse tagamisel ei ole turvalisuse tagamiseks piisav. Hüpoteeside kontrollimiseks kasutas autor statistilist analüüsi ja struktureeritud anketeerimist.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis
    Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buff TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2019-2031
    TARTU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2019-2031 Tellija: Tartu Vallavalitsus Töö nr: 44-18 Tallinn 2019 Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019—2031 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 10 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....... 12 2.1 ÕIGUSLIK BAAS ......................................................................................12 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ...................................................................... 12 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ..................................................................... 13 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid .................................................................... 14 2.1.4 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava .............................................. 14 2.2 TARTU VALLA ARENGUKAVA ...............................................................17 2.3 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGUD .....................................................18 2.4 TARTU VALLA ÜVVK ARENDAMISE KAVAD .........................................19 2.5 TARTU VALLA ÜVK VARASEMAD VEEMAJANDUSPROJEKTID..........20 2.5.1 Vee erikasutusload ............................................................................ 24 2.5.2 Veekvaliteedi kontrollikavad .............................................................. 24 2.5.3 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest ...................................... 26 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ......................................
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsus otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart. Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: 1 • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere piirkond (elupaigad,
    [Show full text]
  • Eesti Nsv Teataja
    Fr. R. Kreutzwaldi nim. tetti 88V Riiklik Raamatutega ..лож-с** в-т-утаем* . PE ^ б о5" EESTI NSV TEATAJA Eesti NSV Ülemnõukogu seaduste, Eesti NSV Ülemnõuk ogu Presiidiumi seadluste, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määruste ja korralduste, Eesti NSV Rahvakomissaride käskkirjade ja juhendite kogu. Nr. 33 28. septembril 1945 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlused. Art. 516. Seadlus Tartu maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. 517. Seadlus Valga maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. 518. Seadlus Viljandi maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. 519. Seadlus Viru maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. 520. Seadlus Võru maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. П. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrused. 521. Määrus surutud, vedeldatud ja lahustatud gaaside balloonide ehituse, korrashoiu ja järelevalve juhendi kinnitamise kohta. — Lisa. 522. Määrus natsionaliseeritud tööstusettevõtete nimestiku muutmise kohta. III. 523. Eesti NSV Kohtu Rahvakomissari käskkiri Otepää Riikliku Notariaalkontori tegevuse alustamise kohta. 1. 51 в. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Tartu maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. Vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusele 4. maist 1945 „Küla Töörahva Saadikute Nõukogude loomise kohta Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis" moodustada Tartu maakonna valdades järgmised küla töörahva saadikute nõukogud: Aakre vallas: 1. Aakre külanõukogu, asukohaga Palamuste külas 2. Pühaste „ „ Palamuste külas Ahja vallas: 3. Ahja Ahja asunduses 4. Akste-Kärsa „„ Akste külas 5. Laane „„ Laane külas 6. Rasina „ „ Rasina külas Alatskivi vallas: 7. Kokora külanõukogu, asukohaga Kokora külas 8. Lahepera yf „ Lahepera külas 9. Nina „ „ Nina külas Avinurme vallas: 10. Avinurme <| „ Mõisaküla külas 11. Laekannu ,, Laekannu külas 12. Pulsi „ Piilsi külas 13. Vadi „ Vadi külas 14.
    [Show full text]
  • Gravimeetrilise Anomaalvälja Uuringud Tartu- Ja Võrumaal
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Anna-Liisa Pehlak GRAVIMEETRILISE ANOMAALVÄLJA UURINGUD TARTU- JA VÕRUMAAL Magistritöö geodeesia erialal Juhendaja dotsent Harli Jürgenson Tartu 2014 Lõputöö koostasin iseseisvalt. Kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele ja andmeallikatele on viidatud. Kinnitan, et annan oma intellektuaalomandi varalised õigused lõputöö tulemuste suhtes üle Eesti Maaülikoolile. ………………………………………… kuupäev /nimi / allkiri / Tunnistan lõputöö kaitsmisvalmiks. Juhendaja: ………………………………………… kuupäev /nimi / allkiri / Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Magistritöö lühikokkuvõte Autor: Anna-Liisa Pehlak Õppekava: geodeesia Pealkiri: Gravimeetrilise anomaalvälja uuringud Tartu- ja Võrumaal Lk.: 129 Jooniseid: 55 Tabeleid: 14 Lisasid: 9 Osakond: geomaatika Uurimisvaldkond: gravimeetria Juhendaja(d): Harli Jürgenson Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2014 Gravimeetrilisi andmeid on Eestis kogutud mitmeid aastakümneid. Mõõtmised tehakse eeskätt suhteliste mõõtmistega, sest absoluutgravimeetrid on kallid ja neid on raske teisaldada. Varasemalt on raskuskiirenduse mõõtmistega ja andmete kogumisega Eestis tegelenud Voldemar Maasik 1949-1958.a., Eesti Geoloogiakeskus 1967-2007.a., Maa- amet, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool. Antud töö eesmärgiks oli läbi viia gravimeetrilised mõõtmised Tartu- ja Võrumaa piirkondades, kus senine andmehulk ja täpsus polnud piisav ning leida gravimeetriline anomaalväli ja võrrelda seda varasemate mõõtmistega. Töö käigus mõõdeti Tartumaa mõõtmispiirkonnas
    [Show full text]
  • Tartu Valla Jäätmekava 2016-2020
    Tartu valla jäätmekava 2016-2020 TARTU VALLA JÄÄTMEKAVA 2016-2020 2016 1/37 Tartu valla jäätmekava 2016-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 1. ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................................ 5 1.1. Asend ja asustussüsteem ................................................................................................ 5 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................ 6 1.3. Sotsiaalne infratsruktuur ................................................................................................ 9 1.4. Ettevõtlus ....................................................................................................................... 9 1.5. Infrastruktuur ............................................................................................................... 10 2. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED .................................................. 12 2.1. Euroopa Liidu õigusaktid ............................................................................................. 12 2.2. Eesti õigusaktid ............................................................................................................ 12 2.2.1. Strateegilised dokumendid .................................................................................... 12 2.2.2. Riiklikud õigusaktid ...............................................................................................
    [Show full text]
  • Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2008
    Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat Annales litterarum societatis Esthonicae 2008 Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2008 Annales litterarum societatis Esthonicae 1838 Tartu 2009 Toimetus: Marten Seppel (peatoimetaja), Kadi Kass, Tiit Rosenberg Keeletoimetaja: Reet Tens Kujundaja: Meelis Friedenthal Resümeede (ingl k) toimetaja: Rach el J. K. Grace Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Teaduste Akadeemia Esikaanel: Küüni tänav Tartus. Georg Friedrich Sch lateri lito (1830ndad) Autoriõigus: Õpetatud Eesti Selts ja autorid 2009 ISSN: 1406-8486 Tartu 2009 Sisukord Artiklid Tiit Rosenberg: Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna 9 tegevusest 1908–1940 Zusammenfassung: Über die Tätigkeit der Gesch ich tskommission der Estnisch en Literaturgesellsch aft 1908−1940 Sven Lepa: Kingstoni hertsoginna ning Voka ja Toila 37 mõisad aastatel 1781–1806 Summary: Th e Duch ess of Kingston and the Manors of Voka and Toila from 1781 to 1806 Kersti Liloson: Hobusevargused Põlva kihelkonnas 61 19. sajandi lõpul Zusammenfassung: Pferdestehlen im Kirch spiel Põlva am Ende des 19. Jahrhunderts Indrek Paavle: Vallapartorgid – režiimi esindajad Eesti 91 külas 1940. aastate teisel poolel Summary: Rural municipal Party organisers: representatives of the Soviet regime in Estonian village in the second half of the 1940s Reet Bender: Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamat 126 Zusammenfassung: Oskar Masing und Deutsch baltisch es Wörterbuch Heiki Valk: Õpetatud Eesti Selts 1988–2008 163 Summary: Th e Learned Estonian Society in 1998–2008 Kersti Taal: Georg Julius Sch ultz-Bertram – baltisakslasena 183 eestlaste seas Summary: Julius Sch ultz-Bertram – a Baltic-German among Estonians Ülle Tarkiainen: Herbert Ligi agraarajaloolasena 201 Summary: Herbert Ligi as an agrarian historian Märt Uustalu: Tartumaa rüütlimõisate omanikest 18. sajandi 213 algusest 1919.
    [Show full text]