Tartu Valla Haridusteenuse Nõudluse Ja Pakkumise Analüüs

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tartu Valla Haridusteenuse Nõudluse Ja Pakkumise Analüüs Tartu valla haridusteenuse nõudluse ja pakkumise analüüs Tellija: Tartu vald HeiVäl ConsultingTM / HeiVäl OÜ Lai 30, 51005 Tartu Teostaja: HeiVäl OÜ Kollane 8-7, 10147 Tallinn GSM: +372 528 0270 Skype: kaidovaljaots 15. november 2019 e-mail: [email protected] http://www.heival.ee Sisukord Sissejuhatus Lasteaiateenuse pakkumise ja nõudluse analüüs 1.-3. kooliastme pakkumise ja nõudluse analüüs Gümnaasiumiteenuse pakkumise ja nõudluse analüüs Kokkuvõte ja soovitused 2 Projekti eesmärgid ja lähteülesandes püstitatud küsimused Tartu vald vajab haridusteenuse nõudluse analüüsi, mis sisaldab vastuseid järgmistele küsimustele: • milline on optimaalne klassikomplektide/rühmade arv/kooliastmete arv haridusasutuste kaupa kahanevate või stabiilse elanikkonnaga piirkondade lasteaedades ja koolides tulevikus; • milline on vajadus uute lasteaia- ja koolikohtade järele olemasolevates haridusasutustes kasvavates piirkondades; • milliseid uusi asutusi luua? 3 Projekti taust ja info allikad Allikas Info Periood EHIS Õpilaste ränne, st õpilaste elukoha 2009-2018 (Eesti Hariduse Infosüsteem) ja õppeasutuse info klassi täpsusega Rahvastikuregister Elanike arv asula täpsusega 2009-2019 Tartu vald Lasteaialaste arv vanuse järgi ja 2009-2019 õppekohtade arv lasteaias kokku; õpilaste ja õppekohtade arv klassi täpsusega Ehitusregister Ehitusload, ehitusteatised 01.01.2019 - 03.09.2019 • Uuritavaid haridusasutusi on Tartu vallas kokku 12, millest – 7 on lasteaiad/lastehoiud; – 4 on põhikoolid; – 1 on gümnaasium. • Projektis on arvesse võetud kõik omavalitsused, mis kuuluvad Tartu valda pärast haldusreformi. 4 Antud uuringus kasutatud mõisted • Alusharidus – lasteaias käivad lapsed • 1. kooliaste – põhikooli 1. kuni 3. klassi õpilased • 2. kooliaste – põhikooli 4. kuni 6. klassi õpilased • 3. kooliaste – põhikooli 7. kuni 9. klassi õpilased • Gümnaasium – gümnaasiumi 10. kuni 12. klassi õpilased • 1,75- …. eluaastat – arvutustes oleme kaasanud ka 25% 1-aastaseid lapsi, sest hinnanguliselt 25% 1-aastastest lastest kasutavad lasteaia teenust. 5 Tartu valla piirkonnad Jaotasime Tartu valla analüüside koostamiseks kuueks piirkonnaks järgmiselt: 1. Kõrveküla – Kõrveküla alevik, Aovere küla, Arupää küla, Haava küla, Kükitaja küla, Lombi küla, Möllatsi küla, Taabri küla, Tammistu küla, Vesneri küla, Viidike küla, Vilussaare küla ja Väägvere küla. 2. Raadi – Vahi alevik ja Tila küla. 3. Laeva – Kämara küla, Kärevere küla, Laeva küla, Siniküla, Valmaotsa küla ja Väänikvere küla. 4. Lähte – Lähte alevik, Vasula alevik, Erala küla, Kastli küla, Kärkna küla, Lammiku küla, Maramaa küla, Metsanuka küla, Nõela küla, Pupastvere küla, Sojamaa küla, Sootaga küla, Võibla küla ja Õvi küla. – Äksi alevik, Kukulinna küla, Puhtaleiva küla, Saadjärve küla, Salu küla ja Soitsjärve küla. – Igavere küla, Jõusa küla, Kikivere küla, Kobratu küla, Nigula küla, Soeküla küla, Toolamaa küla ja Vedu küla 5. Maarja-Magdaleena – Kaiavere küla, Otslava küla, Kõrenduse küla, Kassema küla, Maarja-Magdaleena küla, Uhmardu küla, Pataste küla, Kaitsemõisa küla, Reinu küla, Vahi küla ja Lilu küla. 6. Tabivere – Tabivere alevik, Elistvere küla, Juula küla, Kärksi küla, Raigastvere küla, Õvanurme küla, Valgma küla, Tormi küla, Voldi küla, Sepa küla, Kõduküla küla, Koogi küla, Kõnnujõe küla ja Sortsi küla. * Piirissaarel asuvaid Piiri küla, Saare küla ja Tooni küla analüüsi ei kaasatud, kuna saarel laste arv praktiliselt puudub. 6 Tartu valla piirkonnad 2018. aasta seisuga 6. TABIVERE 5. MAARJA-MAGDALEENA Tartu vald 1572 – elanike arv 623 – elanike arv 269 – elanike arv (1,75-16 a) 107 – elanike arv (1,75-16 a) 17% – noorte elanike osakaal TARTU VALD KOKKU 17% – noorte elanike osakaal 4% – noorte elanike kasvutempo ‘15-’18 -1% – noorte elanike kasvutempo ‘15-’18 10676 – elanike arv 252 – lapsi haridusasutustes 101 – lapsi haridusasutustes 2312 – elanike arv (1,75-19 a) 254 – kohti haridusasutustes ** 1968 – elanike arv (1,75-16 a) 174 – kohti haridusasutustes 22% – noorte elanike osakaal (1,75-19 a) 8% – noorte elanike kasvutempo ‘15-’18 5. 4. LÄHTE 1849 – lapsi haridusasutustes 3521 – elanike arv 2310 – kohti haridusasutustes 775 – elanike arv (1,75-19 a) * – Raadi 2018. numbritele on lisatud 22% – noorte elanike osakaal lapsehoid Ripsik 2019 numbrid 6. 4% – noorte elanike kasvutempo ‘15-’18 ** – Tabivere Põhikooli kohtade arv 649 – lapsi haridusasutuses võetud samaks laste arvuga 742 – kohti haridusasutuses LEGEND 1. KÕRVEKÜLA – lasteaed 1789 – elanike arv – põhikool 362 – elanike arv (1,75-16 a) – gümnaasium 20% – noorte elanike osakaal 4. 9% – noorte elanike kasvutempo ‘15-’18 654 – lapsi haridusasutuses 660 – kohti haridusasutuses 3. 3. LAEVA 2. RAADI* 741 – elanike arv 2166 – elanike arv 111 – elanike arv (1,75-16 a) 462 – elanike arv (1,75-16 a) 1. 15% – noorte elanike osakaal 21% – noorte elanike osakaal -8% – noorte elanike kasvutempo ‘15-’18 47% – noorte elanike kasvutempo ‘15-’18 2. 77 – lapsi haridusasutuses 270 – lapsi haridusasutuses 7 144 – kohti haridusasutuses 336 – kohti haridusasutuses Tartu valla laste sisse- ja väljaränne 2018. aastal Tartu vald • 401 last saavad 8 haridusteenust Tartu linnast. LEGEND • 103 Tartu linna last 5 saavad haridus- - lasteaed 9 5. - põhikool 6. teenust Tartu vallast. - gümnaasium 9 PIIRKONNAD 13 1. Kõrveküla 2. Raadi 47 3. Laeva 17 4. Lähte 5. Maarja-Magdaleena 6. Tabivere 12 4. 37 1. 3. 94 Vallasisesed liikumised on arvutatud netosummana ning joonisel näidatud halli 25 153 värviga. 45 Tartu linna ja teiste valdade võrdluses on välja toodud mõlemasuunalised (pos/neg) 2. liikumised. 20 80 94 175 8 Laste arvud Tartu valla haridusasutustes kooliastmete lõikes • Kõige kiirem on laste arvu kasv lasteaedades ehk valda lisandub noori perekondi. • 1.-3. kooliastmes on samuti kasvutrendid alates aastast 2012. Nooremad astmed kasvavad kiiremini. • Gümnaasiumiaste on stabiilne. 9 Sissekirjutatud laste arv Tartu vallas • Tartu vallas on koolilaste kiire kasvu trendid alanud kolmeaastaste ! vahedega. ! ! 10 Laste arvud Tartu valla haridusasutustes • Raadi piirkonna lasteaialaste arv on tõusuteel - lisaks Raadi lapsehoiule käib 2019. aastal avatud Ripsikus 125 last. • Kõrvekülas lisandub ca 100 last põhikooli kolme aastaga alates aastast 2012. • Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arv kasvab mõõdukalt. • Muude õppeasutuste laste arvud on suhteliselt stabiilsed või mõõduka kasvuga. • Tabivere lasteaia alla kuulub ka Maarja-Magdaleena mängurühm. 11 Tartu valla ehitusloa taotluste ja ehitusteatiste arv • Ehituslubade järgi on kõige kiirema kasvuga piirkonnad Raadi, Lähte ja Kõrveküla. • Info ajavahemikust 01.01.2019 - 03.09.2019. • Väljastatud lubade hulgas on kõik ehitise kasutamise otstarbed ehk lisaks elamutele ka mitteelamud. 12 Sisukord Sissejuhatus Lasteaiateenuse pakkumise ja nõudluse analüüs 1.-3. kooliastme pakkumise ja nõudluse analüüs Gümnaasiumiteenuse pakkumise ja nõudluse analüüs Kokkuvõte ja soovitused 13 Tartu valla alushariduse sisse- ja väljaränne 2018. aastal Tartu vald • 46 last saavad lasteaiateenust Tartu linnast. LEGEND 5. • 17 Tartu linna last saavad haridus- - lasteaed - põhikool teenust Tartu vallast. - gümnaasium 6. • 81 Lähte piirkonna PIIRKONNAD last saavad 1. Kõrveküla lasteaiateenust 2. Raadi Kõrveküla/Raadi 3. Laeva 4. Lähte piirkonnast. 5. Maarja-Magdaleena 4. 6. Tabivere 1. 3. Vallasisesed liikumised on arvutatud 81 netosummana ning joonisel näidatud halli värviga. 8 12 Tartu linna ja teiste valdade võrdluses on välja toodud mõlemasuunalised (pos/neg) 2. liikumised. 30 6 14 Raadi ja Kõrveküla piirkondade 1,75-6-aastaste elanike arv Elukoht 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 • 5 positiivse trendiga asulat Vahi alevik 40 47 53 69 86 107 125 129 111 107 107 Tila küla 5 5 3 7 12 15 26 45 67 100 127 • 2 negatiivse trendiga asulat Raadi kokku 45 52 56 76 98 122 151 174 179 207 234 • 8 stabiilse laste arvuga asulat Elukoht 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kõrveküla alevik 49 55 58 70 63 62 74 70 68 73 75 Lombi küla 6 5 10 10 10 11 14 12 12 12 16 Haava küla 1 3 6 8 9 9 12 6 6 6 6 Möllatsi küla 5 6 6 3 3 3 3 3 3 1 1 Aovere küla 6 6 5 7 5 7 4 4 2 3 4 Vääg- Viidike Taabri Väägvere küla vere 0 1 2 1 1 1 2 1 2 2 3 Haava Vilussaare Arupää küla 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 Tammistu Aovere Vesneri küla 5 10 12 10 13 15 15 15 12 9 7 Lombi Arupää Viidike küla 3 2 3 3 4 5 4 6 4 2 1 Vesneri Tammistu küla 6 9 11 9 7 8 5 4 10 9 8 Möllatsi Kükitaja Kükitaja küla 2 1 1 2 2 1 5 5 2 2 2 Taabri küla 0 0 0 0 0 1 2 2 4 3 2 Tila Vilussaare küla 2 2 3 2 2 2 1 0 0 0 0 Kõrveküla kokku 86 99 117 125 118 125 140 130 125 122 124 15 1,75-6-aastaste laste arvud Kõrveküla piirkonnas • Kõrveküla piirkonnas on lasteaiakohti ca kaks korda rohkem, kui sissekirjutusega lapsi. • 2013. aastal avati Kõrveküla lasteaias kolm uut rühma, tänu millele kasvas lasteaialaste arv hüppeliselt. • Laste arv on olnud kuni 2015. aastani kasvav, kuid viimastel aastatel kahanenud. 16 1,75-6-aastaste laste arvud Raadi piirkonnas • Raadi piirkond kasvab igal aastal ca 20 lapse võrra, st et iga aasta tuleb ühe rühma jagu lapsi juurde. • Raadi piirkonnas on järgnevaks 3-4 aastaks piisavalt lasteaiakohti. • 2013. aastal avati Raadi lapsehoius viis uut rühma, sellest ka täituvuse langemine. • Lasteaed Ripsik avati 2019. aastal, seega alates 2019. aastast on Raadi lapsehoiu ja Ripsiku tulemused kokku liidetud. • 2008. avati esimene lapsehoid Raadil. 17 Laeva piirkonna 1,75-6-aastaste elanike arv Elukoht 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Valmaotsa küla 3 2 2 3 3 1 0 0 0 1 3 Siniküla 4 5 5 5 4 6 3 2 2 2 2 • Piirkonna laste arv kahaneb. Laeva küla 33 28 28 29 23 24 26 23 21 24 22 Kärevere küla 2 2 4 7 7 7 7 5 1 1 1 Väänikvere küla 5 6 4 4 4 4 3 4 3 2 3 Kämara küla 0 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 Kokku 47 43 44 49 42 43 39 34 27 30 31 Väänikvere Laeva Siniküla Kämara Valmotsa Kärevere 18 1,75-6-aastaste laste arvud Laeva piirkonnas • Piirkonnas väheneb laste arv, kuid viimasel aastal on langus pidurdunud.
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Eraettevõtjate Roll Ja Panus Turvalisuse Loomisel Tartu Valla Territooriumil
    Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledž Anti Peiponen ERAETTEVÕTJATE ROLL JA PANUS TURVALISUSE LOOMISEL TARTU VALLA TERRITOORIUMIL Lõputöö Juhendaja: Ivar Dubolazov Tallinn 2010 LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON Kolledž: Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Kuu ja aasta: Mai 2010 piirivalvekolledž Töö pealkiri: „ Eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse loomisel Tartu valla territooriumil” Töö autor: Anti Peiponen Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Lõputöö maht koos lisadega on 62 lehekülge. Töö põhiosa moodustab 53 lehte ja selles on 1 tabel ning 11 joonist. Töö on kirjutatud eesti keeles. Kasutatud kirjanduse ja muude allikate loetellu kuulub 20 nimetust. Töö vormistamisel on aluseks võetud „Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend”, kinnitatud rektori 22.10.2009 käskkirjaga nr 6.1-6/212. Töö uurimuse objektiks on eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse tagamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil ja aines on eraettevõtjad turvalisuse tagamisel. Eesmärgiga v älja selgitada eraettevõtjate roll ja panus turvalisuse tagamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil turvalisuse tagamisel. Eesmärgist lähtuvalt on töös püstitatud 2 hüpoteesi. Eraettevõtjad Tartu valla territooriumil: 1) Eraettevõtjad ei panusta vajalikul määral turvalisuse tagamisele Tartu valla territooriumil. 2) Eraettevõtjate roll kogukonna keskel turvalisuse tagamisel ei ole turvalisuse tagamiseks piisav. Hüpoteeside kontrollimiseks kasutas autor statistilist analüüsi ja struktureeritud anketeerimist.
    [Show full text]
  • Turundusmaterjalide Roll Lõuna-Eesti Turismisihtkoha Kujundamisel
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel Merli Ilves Juhendaja: MSc Janika Raun Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Annotatsioon Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised on Lõuna-Eesti turismi tuumikalad turundusmaterjalide ja välisturistide külastuste põhjal. Turundusmaterjalidest kuulusid uurimise alla SA Lõuna-Eesti Turismi välja antud trükised ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostatud veebimarsruudid. Empiirilises analüüsis uuriti, millised Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja atraktsioonid on turundusmaterjalides enim esindatud. Lisaks kasutati passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Lõuna-Eestisse ajavahemikus 2011–2016. Uurimistöö teema on oluline turismiasutuste turundustegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks. Märksõnad: turismigeograafia, turism, Lõuna-Eesti, sihtkoht, turundus CERCS kood: S230 Sotsiaalne geograafia Annotation The role of promotional materials in forming South-Estonian tourism destination. Current thesis studies what are the tourism core areas in South-Estonian tourism destination according to promotional materials and foreign visitors’ data. Data from promotional materials was collected from brochures published by Foundation South-Estonian Tourism and self-guided tours from website www.visitestonia.com published
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne 2015
    TARTU VALLAVALITSUS Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus 01.01.2015 Aruandeaasta lõpp 31.12.2015 Nimi Tartu Vallavalitsus Aadress Haava 6, Kõrveküla, Tartu vald, 60512 Tartu maakond Registrikood: 75006486; Tehingupartneri kood 447101 Sidevahendid telefon: +372 733 7750 faks: +372 733 7751 e-post: [email protected]; interneti kodulehekülg: www.tartuvv.ee Vallavanem Aivar Soop Audiitor BDO Eesti AS Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja eelarve täitmise aruandest. Majandusaasta aruandele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele. 2 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 SISUKORD TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................................... 4 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 16 Konsolideeritud bilanss ................................................................................................................................ 16 Konsolideeritud tulemiaruanne ..................................................................................................................... 17 Konsolideeritud rahavoogude aruanne .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Tabivere Tähistas Taasiseseisvumispäeva Sportlikult
    Nr 8 (186) August 2012 TABIVERE VALLA LEHT Tabivere tähistas Nimeline pink ka Maarja- taasiseseisvumispäeva sportlikult Magdaleena külas Eesti Televisioonis haka- Oma pikaaegse töö lõpe- ti suve algul näitama Vahur tas ta 1996. aastal. 30 aastat Kersna üleskutset aidata tööd – selle ajaga oli arst näi- eetrisse uus saade „Pink“. nud nii muret kui ka rõõmu. Ta ütles seal, et mõtte sel- Lapsed, kelle sündimist oli ta leks saateks sai ta Šotimaal, näinud, olid kasvanud suu- istudes Walter Scotti pingil. reks ja juba ise emad-isad… Kes tõukab kõigest väest, saab üle igast mäest! Walter Scott oli šoti kirjanik, Praegu peab 84-aastane kelle raamatutest on meile Kaljo pensionipõlve. Oma Tõukerattatuur viis Külarahvas palus rattu- Taganttuul tõstis tempot Tabiveres tagasi tuntud ajaloolised romaa- kalli kaasa Hednaga võtavad küladesse riigipirukat reil lahkesti üle läve astuda. Kui ratturid suuna taas Sõitjaid Koogini sõita ai- nid „Ivanhoe“ ja „Rob Roy“. nad jõudumööda osa Maarja- Riigipiruka nime kandnud Tabivere suunas võtsid, tuli danud taganttuul pressis Kersna leidis, et kindlasti Magdaleena Maarahva Selt- Riigi taassünnipäev möö- kringel lõigati kohe tükki- lõpuks ka päike pilve tagant Tabiverre tagasi tõugates on ka Eestis inimesi, kellele si, Mulkide Seltsi, Loodusuu- dus sel korral Tabivere vallas deks ning söödi üheskoos välja. Tasapisi hakkas tõus- rattureile vastu. Päeva vältel pühendada pink. On lugu- rijate Seltsi, Kodutütarde ja õige sportlikult. Külast külla ära. Lisaks kostitas külaselts ma tuul ning kuna see puhus kogunenud väsimus lihastes sid ja tegusid, mis väärivad Noorkotkaste Sõprade Seltsi liikus tõukerattatuur, viies rattureid tee, kohvi, värskelt tõukajatele tagant, kasvas ka ning liigestes andis tunda. jutustamist, kuulamist ning ja Eesti Rahva Muuseumi kohalikule rahvale kostiks keedetud ubade ning marja- tempo.
    [Show full text]
  • Eesti Nsv Teataja Ведомости Эстонской
    ENSV Riiklik Avalik Raamatukese Fr. R. Kreutzwaldi nim, i Eesti USV Riisik Raamatukogu EESTI NSV TEATAJA ВЕДОМОСТИ ЭСТОНСКОЙ ССР Eesti NSV seaduste, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste, Eesti NSV Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste, Eesti NSV ministrite käskkirjade ja juhendite kogu. Собрание законов Эстонской ССР, указов Президиума Верховного Совета Эстонской ССР, постановлений и распоряжений Совета Министров Эстонской ССР, приказов и инструкций министров Эстонской ССР. Nr. 1 10. märtsil — 10 марта 1951 L ■ „8 1 1. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 1. Указ Президиума Верховного Совета Эстон­ Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkon­ ской ССР об избирательных округах по dade kohta. выборам в Верховный Совет Эстонской ССР. 1. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1. Указ seadlus Президиума Верховного Совета Эстонской ССР Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkondade об избирательных округах по выборам в Верхов­ kohta. ный Совет Эстонской ССР. Eesti NSV Konstitutsiooni paragrahvi 21 ja На основании ст. 21 Конституции Эстонской „Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste määrustiku" ССР и ст. ст. 25 и 26 «Положения о выборах в paragrahvide 25 ja 26 alusel moodustada järgmi­ Верховный Совет Эстонской ССР» образовать sed Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkonnad: следующие избирательные округа по выборам в Верховный Совет Эстонской ССР: Tallinn. город Таллин. Kalinini rajoon. Калининский район. Tallinna valimisringkond nr. 1 Таллинский избирательный округ № 1 (keskus — Põhja pst. 21, Masinaehitustehas (центр — Пыхья пуйесте 21, Машиностроитель­ „Ilmarine"). ный завод «Ильмарине»). Maa-ala, mille piir läheb mööda Põhja puiesteed Территория, граница которой проходит вдоль alates Kalinini ja Mererajooni piirist kuni Suur- Пыхья пуйесте, начиная от границы Калининского Rannavärava teeni, mööda Suur-Rannavärava teed и Морского районов до Суур Раннавярава тее, ja Pikka tän„ Pikalt tän.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart koos Piirissaarega (googlemaps). Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsus otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart. Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: 1 • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere piirkond (elupaigad,
    [Show full text]