Tabivere Tähistas Taasiseseisvumispäeva Sportlikult

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tabivere Tähistas Taasiseseisvumispäeva Sportlikult Nr 8 (186) August 2012 TABIVERE VALLA LEHT Tabivere tähistas Nimeline pink ka Maarja- taasiseseisvumispäeva sportlikult Magdaleena külas Eesti Televisioonis haka- Oma pikaaegse töö lõpe- ti suve algul näitama Vahur tas ta 1996. aastal. 30 aastat Kersna üleskutset aidata tööd – selle ajaga oli arst näi- eetrisse uus saade „Pink“. nud nii muret kui ka rõõmu. Ta ütles seal, et mõtte sel- Lapsed, kelle sündimist oli ta leks saateks sai ta Šotimaal, näinud, olid kasvanud suu- istudes Walter Scotti pingil. reks ja juba ise emad-isad… Kes tõukab kõigest väest, saab üle igast mäest! Walter Scott oli šoti kirjanik, Praegu peab 84-aastane kelle raamatutest on meile Kaljo pensionipõlve. Oma Tõukerattatuur viis Külarahvas palus rattu- Taganttuul tõstis tempot Tabiveres tagasi tuntud ajaloolised romaa- kalli kaasa Hednaga võtavad küladesse riigipirukat reil lahkesti üle läve astuda. Kui ratturid suuna taas Sõitjaid Koogini sõita ai- nid „Ivanhoe“ ja „Rob Roy“. nad jõudumööda osa Maarja- Riigipiruka nime kandnud Tabivere suunas võtsid, tuli danud taganttuul pressis Kersna leidis, et kindlasti Magdaleena Maarahva Selt- Riigi taassünnipäev möö- kringel lõigati kohe tükki- lõpuks ka päike pilve tagant Tabiverre tagasi tõugates on ka Eestis inimesi, kellele si, Mulkide Seltsi, Loodusuu- dus sel korral Tabivere vallas deks ning söödi üheskoos välja. Tasapisi hakkas tõus- rattureile vastu. Päeva vältel pühendada pink. On lugu- rijate Seltsi, Kodutütarde ja õige sportlikult. Külast külla ära. Lisaks kostitas külaselts ma tuul ning kuna see puhus kogunenud väsimus lihastes sid ja tegusid, mis väärivad Noorkotkaste Sõprade Seltsi liikus tõukerattatuur, viies rattureid tee, kohvi, värskelt tõukajatele tagant, kasvas ka ning liigestes andis tunda. jutustamist, kuulamist ning ja Eesti Rahva Muuseumi kohalikule rahvale kostiks keedetud ubade ning marja- tempo. Teekond järgmisse Lõppenud oli lõbus jutt ning mäletamist. Ta arvas, et Sõprade Seltsi üritustest. Ta kringleid, mida nimetati süm- küpsistega. peatuspaika – Vudila mängu- vaikselt nohisedes läbiti vii- me kõik teame inimesi oma on ka ERM-i korrespondent ja boolselt riigipirukaks. Ajal, mil Tabiverest Juu- maale – läks kui linnulennul. mased kilomeetrid. Tabivere kodukandist, keda ei tohiks tegelenud üle 40 aasta aktiiv- 20. augusti keskpäeval lani tõuganud alles keha Vudila perenaine Anžela sildi nägemine tõi hea tuju unustada ning palus jutusta- selt linnuvaatlejana, on ka te- vabaajakeskuse eest alanud kinnitasid, kibeles külarah- Lember pakkus teed, koh- tagasi ning lõpukilomeetrid da nende lugusid. „Koos pa- gev olnud Kaitseliidus. 1998. tõukerattasõit tõi uduvih- vas juba tõukerataste selga. vi, morssi ja küpsiseid. Kui tõugati juba ülevas meele- neme Eesti pingid rääkima“. aastast alates on nad ka mast hoolimata starti hulga Paljudele oli see esimene veel ka kringel ühiselt ära olus. Sellest mõttest haaras Elistvere raamatukogu piib- spordisõpru. kord taolisi sõiduvahendeid sai söödud, leidsid mõned, Vabaajakeskuse ees ter- kinni endise Maarja ambula- liringi liikmed. Kaljo on alati Juba esimeste tõugete proovida. Peagi selgus, et et tervislikuna näiv tõuke- vitas saabujaid külakapell tooriumi õde Ilme Kübarsepp hästi uudishimulik, uurib jooksul sai selgeks, et sel sõita soovijaid on rohkemgi rattasõit võib vastupidiselt muusika ja lauluga. Viimased (end Toots), kes leidis, et Soome kirikuõpetajate käest moel edasi liikuda on üsna kui korraldajatel rattaid va- ootustele kehakaalu hoopis tõuked ning oligi läbi – 55 pingi vääriline on kindlasti nende elu kohta naaberriigis. raske. Mõned arvasid koguni, rutud. Polnud midagi teha, suurendada. Varmalt astuti kilomeetrit sõitu. Väsinud, kauaaegne jaoskonnaarst Ja kui juhtub, et nad vahel et vaevalt nad Äksi kirikust osad huvilised pidid Juulast uuesti ratastele. Pikemalt kuid õnnelikena võeti istet Kaljo Talussaar. Mõtet toe- kohal ei ole, siis soomlased kaugemale jõuavad. Kuid Maarja-Magdaleenasse sõi- järele mõtlemata liitusid tõu- pehmel murul. Õnnelik oli tasid ka kaastöötajad Eha lausa pärivad nende järele. kilomeeter-kilomeetrilt said duks kasutama traditsiooni- kajatega Vudila vaatetorni ka tõukerattaid autokärusse Liivak ja Aksella Luha. No miks siis mitte pühendada lihased soojemaks ning just- lisi pedaalidega rattaid. juures aega veetnud kohali- laadinud Ilo Suurmets, kelle Kaljo Talussaar tuli sellisele mehele pinki? Ta on kui iseenesest paranes ka Sõit läks lahti ning pilt kud neiud. kinnitusel varem Eestis tao- Maarjasse (selleaegne ko- selle ära teeninud! sõidutehnika. Samuti andis maanteel muutus sedamaid Tõukerännak viis tagasi list sõitu korraldatud ei ole. hanimi Järve) tööle 1966. Pühapäeval, 8. juulil oli- tõukajatele häid nõuandeid kirjumaks. „Iseäranis rõõ- Elistverre, sealt edasi Rai- Pisut hinge tõmmanu- aastal 38-aastase mehena. gi Vahur Kersna oma võtte- Eesti Tõukerattaliidu juhatu- mustav oli näha lapsi – meie gastvere mäkke, kus juba na pakkus sõidu korralda- Ta oskas kohe leida ühise grupiga Maarja-Magdaleena se liige ning Kickbike’i ratas- tulevikku – kes kõik tahtsid kerget väsimust tundnud nud mittetulundusühing keele kaastöötajatega. Pat- kirikuesisel platsil. Kohal te maaletooja Ilo Suurmets. kaasa sõita,“ ütles Riina rattureid turgutas oma as- M.A.R.S.S. sõitjatele ja teis- sientidest puudu ei olnud, oli ka pink, millele kinnitati Igal juhul ei astunud kee- Jääger. Lapsed kiirematega telpajujoogiga Sepamäe talu. tele kokku tulnud tabivere- kuna tihti aitas tervenemise- tahvlike Kalju Talussaare gi rajalt maha ei Äksi kiriku mõistagi sammu pidada ei Teekond mööda kruusateed lastele mulgiputru ja kalja. le kaasa ka lahke pilk ja hea nimega (ekslikult plaadil juures ega ka Saadjärve küla suutnud, kuid pidasid sellest Tabiverre võttis taas võhma- Seinal näidati taustaks slai- sõna, oskuslikust ravimisest eesnime viimane täht u ). suurel tõusul. Tõsi, tõusudest hoolimta vastu väga visalt. le. Sõit Koogile oli aga kõigile diprogrammi päeva jooksul rääkimata. Oma tööd tegi ta Kauni pingi valmistas naa- üles tõukasid üksnes tuge- Alles Kaiaveres tahtsid kõige tõukajatele kui maiuspala. valminud fotodest. praktiliselt 24 tundi ööpäe- bervallas elav puutöömees vamad. Suurem osa võttis pisemad vahetada tõukeratta Sile asfalt ja taganttuul kas- Emotsioon sportlikust vas, sest väga palju oli tarvis Kalju Lalin. Hulgaliselt oli järsemates kohtades ratta istekoha vastu sugulaste au- vatasid keskmise kiiruse 20 päevast jõudis osalenutele pä- haigeid kodudes külastada. tulnud Kaljo sõpru, tuttavaid käe kõrvale, et jõudu kokku tos. Veidi suuremad pidasid kilomeetrini tunnis. Ratturid riselt kohale ehk alles järgmi- Sel ajal ei olnud ju nii hästi ja endisi patsiente. Kohal oli hoida. vapralt vastu Maarja-Magd- jõudsid Koogile märksa va- sel päeval, mil peakorraldaja organiseeritud kiirabide töö ka Maarja-Magdaleena sega- aleenani. Kringel kohe lauale rem kui esialgu plaanis. Merike Rekori jutule tulid kui praegu. Tean isegi üht koor, kes laulis Piret Ripsi Ka Maarja küla rahvas Vuliseva jõe ääres istet särasilmsed inimesed mõt- juhust, kui ta kutsuti ühel laulu „Õnn“. Päev lõppes Esimene peatus tehti Juu- tervitas saabujaid kuuma võttes võis peagi kaugemalt tega: ehk korraldaks tuleval hilisel talveõhtul neljaküm- aga päevakangelase poolt la külamaja juures, kus rat- kohvi ning külma mahlajoo- lähenemas näha hobust. aastal lausa 100 kilomeetrit nendates aastates mehe kaetud kohvilauaga rahva- tureid tervitas meeleolukas giga. Korraldajate toodud Ratsanikule omakorda järg- pika sõidu. juurde, kellel oli ootamatult maja saalis. lõõtspillimuusika. Külaseltsi magus kringel maitses joogi nes eesel, vedades vankris MTÜ M.A.R.S.S. tänab tekkinud probleem südame- Nüüd aga ootame sep- liikmetele andis esimese šo- kõrvale hästi. Samal ajal rõõmsaid lapsi. Ühes koogi kõiki osavõtjaid, iseäranis ga. Kuna kodus antud abi tembrikuud, siis tulevad kolaadikringli, mis pidupäe- sai ka selle kandi rahvas küla rahvaga sai ära söödud kuut inimest, kes sõitsid tulemusi ei andnud, otsustas saated „Pink“ eetrisse. On vale kohaselt kaunistatud tõukerattaid proovida ning viimane kringel. Suutäiest otsast lõpuni läbi terve rat- arst kiiresti haige Tartusse ju huvitav kuulda ja näha, Eesti ja Tabivere valla lipu- nii mõnigi leidis, et uudne ilma ei jäänud ka eesel. tasõidu: Heiki Jääger, Ivar haiglasse viia. Kuid kahjuks mida jutustab siis see pink kestega, üle tõukerattasõidu sõiduriist liigub teed mööda Karina, Martin Saarma, Mai- jäi abi liiga hiljaks, ainult seal Maarja-Magdaleenas. kaasa teinud abivallavanem märksa vilkamalt kui tema go Täpsi, Riho Sepp ja Kaili kümmekond kilomeetrit jäi Riina Jääger. enda kaherattaline. Metsaste. puudu… HELI TÄPSI 2 NR. 8 (186). August 2012 Vallavolikogus Hea koduvalla rahvas! Tabivere Vallavolikogu Kaarel Pärnapuu, Enn Pärtel- Olen Tabivere valla aren- millega juba eelnev volikogu Kas pole mitte vabaajakeskus tegevuse sootuks lõpetama? 7. koosseisu 34. istung poeg ja Kristel Kevvai. gule alati siira huviga kaasa esimees oli tükk aega tegele- ju oma inimestele n-ö teenuse Leian et sellisteks asjadeks 4. Tabivere Vallavolikogu elanud, kuid seekord sundisid nud? Lisaks, kas ei alustatud pakkumiseks? Maja juhataja on siiski võimelised pigem mõ- toimus 24. juulil 2012 alatise majandus- ja eelarve- mind kirjasulge haarama selle planeerimisega juba kommentaaridest lähtuvalt ned ministrid, kes pole ammu komisjoni koosseisu kinnita- Päevakorras oli: mine. mitmed viimasel ajal üles- enne selle volikogu valimisi? jääb aga mulje, et mõningaid Tallinnast välja saanud. Aga, 1. Tabivere rahvamaja Otsustati kinnitada Ta- kerkinud
Recommended publications
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsus otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart. Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: 1 • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere piirkond (elupaigad,
    [Show full text]
  • Posti, Telegraafi, Telefoni Ja Raadio Asutiste Ning Abiasutiste Nimestik
    EESTI VABARIIK POSTI, TELEGRAAFI, TELEFONI ja RAADIO ASUTISTE NING ABIASUTISTE NIMESTIK (LÜHENDATULT — POSTIAS UTISTE NIMESTIK — PN) RÉPUBLIQUE D’ESTONIE LISTE DES BUREAUX d e POSTE, TÉLÉGRAPHE, TÉLÉ­ PHONE e t TSF e t d e s ÉTABLISSEMENTS AUXILIAIRES PUBLIÉE PAR LA DIRECTION GÉNÉRALE DES POSTES, TÉLÉGRAPHES ET TÉLÉPHONES TALLINN, 1934 SISU. TABLE DES MATIERES. Ü ld o sa — Notions genirales. Lhk. Page. 1. Lühendite seletused — Explications des abreviations ............................................................................................. 4 2. Määrus posti, telegraafi, telefoni asutiste lahtioleku aja kohta —Arrete concernant les heures d’ouverture des bureaux des P .T .T ............................................................................................................................................................... 5 3. Teadaanne posti, telegraafi, telefoni abiasutiste lahtioleku aja kohta— Avis de la Direction Generale des Postes concernant les heures d’ouverture des etablissements auxiliaires des postes, telegraphes et telephones . 7 4. Pühade ja puhkepäevade seadus —Loi concernant lesjours de fete et de repos ................................................... 8 5. Aadressi kirjutamise kava — Modele du libelle de l’ä ä resse ................................................................................. 8 6. Postiametkonna asutiste võrgu kujundus — Constitution du reseau des etablissements des Services des P.T.T. 9 7. Nimestik postkontoreile, kus ja millal kantakse laiali postisaadetised — Liste des bureaux
    [Show full text]
  • TARTU VALLA ARENGUKAVA Aastateks 2018–2030
    Raadi Tabivere TARTU VALLA ARENGUKAVA aastateks 2018–2030 Kõrvekülas, oktoober 2020 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Tulevikuvaade aastaks 2030 .............................................................................................................. 5 2. Hetkeolukord, eesmärgid ja tegevuskavad ........................................................................................ 6 2.1. Haridus ja noorsootöö ................................................................................................................ 6 2.1.1. Alusharidus .................................................................................................................... 6 2.1.2. Kooliharidus ................................................................................................................... 8 2.1.3. Huviharidus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 2.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ............................................................................................. 15 2.2.1. Sotsiaalhoolekanne ..................................................................................................... 15 2.2.2. Tervishoid .................................................................................................................... 21 2.3. Majandus, elukeskkond ning ettevõtlus ja turism ..................................................................
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi
    Maarja- Magdaleena kihelkonna KOOLID läbi nelja sajandi 2010 1 Eessõna Mõte, koostada kogumik Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajaloost, tekkis mõned aastad tagasi. Tegutsema innustas 2009. aastal maakonnas ilmunud raamat "Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt". Oli teada, et tänase J. V. Veski nim Maarja Põhikooli juured ulatuvad peaaegu nelja sajandi tagusesse aega. Palju vajalikku tööd oli eelnevalt tehtud proua Ene Soodla poolt, kelle diplomitöö käsitles meie kihelkonna koolide ajalugu XVIII-XIX sajandil. Püüdsime kirja panna koolielu XX sajandil, keskendudes eelkõige vilistlaste ja endiste õpetajate mälestuste ja elulugude kogumisele. Kasutasime ka Sõnumilehes varem ilmunud teemakohaseid artikleid Kogumik, mis sündis suuresti tänu minu hea õpetaja ja kolleegi Endla Sepp´a ihu ja hingega osutatud abile, on valmis. Mitte vähema energia ja töökusega toetas mind minu teine hea õpetaja ja kolleeg Juhan Pihelo. Suur ja südamlik tänu mõlemale! Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi. Suur tänu abikäe eest teile: Endla Sepp, Juhan Pihelo, Ariana Mikiver-Rooba, Egle Haossar, Laili Aunap ja paljud teised. Merle Haossar Maarja-Magdaleena, 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 Maarja-Magdaleena kihelkonna ajaloost .......................................................................6 Lisa 1 Maarja-Magdaleena koguduse õpetajad........................................................15
    [Show full text]
  • Mudakonna (Pelobates Fuscus) Elupaiganõuded Eestis“ (Markus 2010) Ja Selle Põhjal Ilmus 2013
    Mudakonna (Pelobates fuscus) kaitse tegevuskava Rohe-kärnkonn (foto: P. Pappel) 1 KOKKUVÕTE Mudakonlaste sugukonda kuuluva hariliku mudakonna levila ulatub Kesk- ja Ida-Euroopast Venemaa lääne- ja edelaosani. Rahvusvahelise punase nimestiku alusel kuulub mudakonn soodsas seisundis olevate liikide hulka, kuid liigi populatsiooni trend on hinnatud langevaks. Eriti drastiline on liigi langustrend levila põhja- ja lääneosas – Eestis, Rootsis, Taanis, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal. Eestis on mudakonn II kaitsekategooria liik ning kuulub ka EL Loodusdirektiivi IV lisasse. Liigi arvukuse languse peamiseks põhjuseks võib pidada elupaikades toimunud muutusi – põllumajanduse olulist intensiivistumist (põllumajanduskemikaalide ja -mürkide kasutamine, mosaiikse põllumajandusmaastiku asendumine monokultuursete põllumassiividega jne), mis on kaasa toonud nii maismaa- kui vee-elupaikade hävimise või nende kvaliteedi olulise languse. Olulist negatiivset mõju on avaldanud ka sigimisveekogude kinnikasvamine, nende kaladega asustamine, kinniajamine, reostamine ja kuivendamine. Samuti maastikumosaiigi kadumine (avamaastike võsastumine ja seeläbi maastiku ühtlustumine). Eestis on mudakonna kriitiliselt ohustavaks teguriks sigimisveekogude hävimine (nende kinnikasvamine ja kaladega asustamine), kuid üha suureneva tähtsusega ohuteguriteks on ka avamaastike kadumine ning põllumajanduse intensiivistumine. Viimane on põhjustanud liigi hävimise mitmetest Lääne-Euroopa piirkondadest. Lisaks suurendab Eestis ja laiemalt Euroopas elupaikade hävimine ja nende
    [Show full text]
  • Tartu Valla Haridusteenuse Nõudluse Ja Pakkumise Analüüs
    Tartu valla haridusteenuse nõudluse ja pakkumise analüüs Tellija: Tartu vald HeiVäl ConsultingTM / HeiVäl OÜ Lai 30, 51005 Tartu Teostaja: HeiVäl OÜ Kollane 8-7, 10147 Tallinn GSM: +372 528 0270 Skype: kaidovaljaots 15. november 2019 e-mail: [email protected] http://www.heival.ee Sisukord Sissejuhatus Lasteaiateenuse pakkumise ja nõudluse analüüs 1.-3. kooliastme pakkumise ja nõudluse analüüs Gümnaasiumiteenuse pakkumise ja nõudluse analüüs Kokkuvõte ja soovitused 2 Projekti eesmärgid ja lähteülesandes püstitatud küsimused Tartu vald vajab haridusteenuse nõudluse analüüsi, mis sisaldab vastuseid järgmistele küsimustele: • milline on optimaalne klassikomplektide/rühmade arv/kooliastmete arv haridusasutuste kaupa kahanevate või stabiilse elanikkonnaga piirkondade lasteaedades ja koolides tulevikus; • milline on vajadus uute lasteaia- ja koolikohtade järele olemasolevates haridusasutustes kasvavates piirkondades; • milliseid uusi asutusi luua? 3 Projekti taust ja info allikad Allikas Info Periood EHIS Õpilaste ränne, st õpilaste elukoha 2009-2018 (Eesti Hariduse Infosüsteem) ja õppeasutuse info klassi täpsusega Rahvastikuregister Elanike arv asula täpsusega 2009-2019 Tartu vald Lasteaialaste arv vanuse järgi ja 2009-2019 õppekohtade arv lasteaias kokku; õpilaste ja õppekohtade arv klassi täpsusega Ehitusregister Ehitusload, ehitusteatised 01.01.2019 - 03.09.2019 • Uuritavaid haridusasutusi on Tartu vallas kokku 12, millest – 7 on lasteaiad/lastehoiud; – 4 on põhikoolid; – 1 on gümnaasium. • Projektis on arvesse võetud kõik omavalitsused, mis kuuluvad Tartu valda pärast haldusreformi. 4 Antud uuringus kasutatud mõisted • Alusharidus – lasteaias käivad lapsed • 1. kooliaste – põhikooli 1. kuni 3. klassi õpilased • 2. kooliaste – põhikooli 4. kuni 6. klassi õpilased • 3. kooliaste – põhikooli 7. kuni 9. klassi õpilased • Gümnaasium – gümnaasiumi 10. kuni 12. klassi õpilased • 1,75- …. eluaastat – arvutustes oleme kaasanud ka 25% 1-aastaseid lapsi, sest hinnanguliselt 25% 1-aastastest lastest kasutavad lasteaia teenust.
    [Show full text]
  • Tabivere Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne 08.06.2016 Tellija: Tabivere Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2014-2016 2 Tabivere valla üldplaneeringu KSH. KSH aruande eelnõu. OÜ Alkranel, 2014 - 2016. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Üldosa................................................................................................................................. 7 1.1. Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus ............................................................................. 7 1.2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega ............................................ 8 1.2.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ..................................................................... 8 1.2.2. Ülevaade Jõgevamaa ja Tabivere valla strateegiliste arengudokumentide eesmärkidest ....................................................................................................................... 8 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus....................................................................................... 11 2.1. Asukoht ja üldandmed ............................................................................................... 11 2.2. Looduskeskkond ........................................................................................................ 12 2.2.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ............................................................................
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart. Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), 1 • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere piirkond (elupaigad,
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 10.10.2019 määruse nr 48 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]