Üesti Talunäärberid
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Commission Implementing Decision (Eu) 2017
L 50/82 EN Official Journal of the European Union 28.2.2017 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2017/351 of 24 February 2017 amending the Annex to Implementing Decision 2014/709/EU concerning animal health control measures relating to African swine fever in certain Member States (notified under document C(2017) 1261) (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 89/662/EEC of 11 December 1989 concerning veterinary checks in intra- Community trade with a view to the completion of the internal market (1), and in particular Article 9(4) thereof, Having regard to Council Directive 90/425/EEC of 26 June 1990 concerning veterinary and zootechnical checks applicable in intra-Community trade in certain live animals and products with a view to the completion of the internal market (2), and in particular Article 10(4) thereof, Having regard to Council Directive 2002/99/EC of 16 December 2002 laying down the animal health rules governing the production, processing, distribution and introduction of products of animal origin for human consumption (3), and in particular Article 4(3) thereof, Whereas: (1) Commission Implementing Decision 2014/709/EU (4) lays down animal health control measures in relation to African swine fever in certain Member States. The Annex to that Implementing Decision demarcates and lists certain areas of those Member States in Parts I, II, III and IV thereof differentiated by the level of risk based on the epidemiological situation. That list includes, amongst others, certain areas of Latvia and Lithuania. -
Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
• Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12. -
Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused -
Prioriteetsete Ohtlike Ainete Allikaanalüüs Halliste Jões Abja- Paluoja Piirkonnas Reostusallika Kindlaks Määramiseks Ning Reostuse Lõpetamiseks
Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja- Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Aruanne Tallinn 2014 Töö nimetus: Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja-Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Töö autorid: Mailis Laht, Vallo Kõrgmaa, Katri Vooro Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 3-2_11/150-7/2012 Töö valmimisaeg: 01.03.2014 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Sisukord 1. Eessõna ............................................................................................................................................ 5 2. Olemasolev olukord ........................................................................................................................ 6 2.1. Reostuse poolt ohustatud ala iseloomustus ............................................................................ 6 3. Uuritavad ained ............................................................................................................................... 8 3.1. Ftalaadid ehk ftaalhappe estrid ............................................................................................... 8 3.2. Di-(2-etüülheksüül)ftalaat - DEHP ......................................................................................... 12 3.3. Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-d) ............................................................................... -
Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
Regionaalministri 22. detsembri 2006. -
ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011. -
Tabivere Tähistas Taasiseseisvumispäeva Sportlikult
Nr 8 (186) August 2012 TABIVERE VALLA LEHT Tabivere tähistas Nimeline pink ka Maarja- taasiseseisvumispäeva sportlikult Magdaleena külas Eesti Televisioonis haka- Oma pikaaegse töö lõpe- ti suve algul näitama Vahur tas ta 1996. aastal. 30 aastat Kersna üleskutset aidata tööd – selle ajaga oli arst näi- eetrisse uus saade „Pink“. nud nii muret kui ka rõõmu. Ta ütles seal, et mõtte sel- Lapsed, kelle sündimist oli ta leks saateks sai ta Šotimaal, näinud, olid kasvanud suu- istudes Walter Scotti pingil. reks ja juba ise emad-isad… Kes tõukab kõigest väest, saab üle igast mäest! Walter Scott oli šoti kirjanik, Praegu peab 84-aastane kelle raamatutest on meile Kaljo pensionipõlve. Oma Tõukerattatuur viis Külarahvas palus rattu- Taganttuul tõstis tempot Tabiveres tagasi tuntud ajaloolised romaa- kalli kaasa Hednaga võtavad küladesse riigipirukat reil lahkesti üle läve astuda. Kui ratturid suuna taas Sõitjaid Koogini sõita ai- nid „Ivanhoe“ ja „Rob Roy“. nad jõudumööda osa Maarja- Riigipiruka nime kandnud Tabivere suunas võtsid, tuli danud taganttuul pressis Kersna leidis, et kindlasti Magdaleena Maarahva Selt- Riigi taassünnipäev möö- kringel lõigati kohe tükki- lõpuks ka päike pilve tagant Tabiverre tagasi tõugates on ka Eestis inimesi, kellele si, Mulkide Seltsi, Loodusuu- dus sel korral Tabivere vallas deks ning söödi üheskoos välja. Tasapisi hakkas tõus- rattureile vastu. Päeva vältel pühendada pink. On lugu- rijate Seltsi, Kodutütarde ja õige sportlikult. Külast külla ära. Lisaks kostitas külaselts ma tuul ning kuna see puhus kogunenud väsimus lihastes sid ja tegusid, mis väärivad Noorkotkaste Sõprade Seltsi liikus tõukerattatuur, viies rattureid tee, kohvi, värskelt tõukajatele tagant, kasvas ka ning liigestes andis tunda. jutustamist, kuulamist ning ja Eesti Rahva Muuseumi kohalikule rahvale kostiks keedetud ubade ning marja- tempo. -
Päikesepaisteline Emadepäevapidu Hallistes
Nr 5 MAI 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Päikesepaisteline emadepäevapidu Hallistes VALLAVANEMA VEERG Ema ajalehte loeb, Tellis väikeste põnnide va- Imeliselt päikseline emadepäev, kaunid päevad Kaja ema sülle poeb, nematele üle toreda beebi- emadepäeva eel ja järel teevad meele rõõmsaks. „Ega, ema, raamatu „Pisike puu“, mis Kogu loodus ärkab. Rohelus ja tärkavad õiepun- ma ei sega?“ on kingitus Eesti riigi poolt gad ootavad veel sooja vihmasabinat, et loodus „Ei sa sega,“ igale 2017. ja 2018. aastal täielikult virguks. Meie emad on need, kes vir- ütleb ema… sündinule lapsele. guvad pea alati kõigist varem. Ainult vanaemad Järgnes tore ja südamlik suudavad veel varem ärgata ja alustada oma Selle Heljo Männi luule- kontsert, milles tervitasid ja toimetusi. Ei saa me ilma emadeta. Nende omaka- tusega avas abivallavanem tänasid oma armsaid ema- Ene Maaten 10. mai õhtu- sid ja vanaemasid laulude, supüüdmatu armastus saadab meid terve elu. Kas poolikul Halliste rahvama- pillimängu ja tantsuga Hal- saame aru sellest suurest pühendumisest või läheb jas piduliku emadepäeva liste lasteaialapsed, Halliste meil selleks aega? Jagub meil ikka selleks aega? aktuse. Pidupäeva nautisid põhikooli ja Abja muusika- Kaks nädalat ja emadepäeva järel vallutab Abja- emad, vanaemad ja nende kooli õpilased. Paluoja Mulgi Pidu. Mulgi Pidu on kõikidele mul- suured ja väikesed pere- Halliste lasteaialaste tervitus emadele ja vanaemadele. Päikesepaistelise ema- kidele üle kogu maailma, et üle aasta kohtuda ning liikmed. Kõigepealt tervi- Foto Laine Pedaja depäeva peo lõpus said rõõmusõnumit laiali kanda haridust väärtustavate, tati aasta jooksul Halliste mälestuseks hõbemedaljon, listes“ ja teisel küljel Halliste kõik kohale tulnud maitsta töökate mulkide oskusest ka pidu pidada ja rõõmut- piirkonnas sündinud kõige millele ühele küljele oli vapp. -
Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud -
Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms -
STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44 -
Õhne Jõel Paiknevatele Tõrva Ja Leebiku Paisudele Kalapääsude Rajamise Keskkonnamõju Hindamine
Leping nr. 1068-4 P/08 Projekti algus: 1. juuli 2005 TEHNILINE ABI VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILISE KVALITEEDI PARANDAMISEKS (Technical assistance for improvement of ecological quality of watercourses) ÕHNE JÕEL PAIKNEVATELE TÕRVA JA LEEBIKU PAISUDELE KALAPÄÄSUDE RAJAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE KMH aruanne Vastutav täitja Silver Riige Koostajad: K&H AS Maves AS Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ Merin AS Aprill, 2007 SISUKORD 1 SISUKOKKUVÕTE.........................................................................................4 2 INFORMATSIOON KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI KOHTA....................................................................................................................7 2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud....................................7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine.......................................................8 2.3 Informatsioon avalikustamise kohta............................................................8 2.4 Viited kavandatavat tegevust käsitlevate infoallikate kohta.........................9 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS .......................10 3.1 Informatsioon arendaja kohta ...................................................................10 3.2 Kavandatava tegevuse eesmärkide kirjeldus .............................................10 3.3 Oodatav tulemus ......................................................................................11 4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................12