DOCSLIB.ORG

Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu. Õisu jõeorgu kutsutakse ka Mulgimaa Taevaskojaks. KAITSEALA VALITSEJA Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon tel 435 5610 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSEALA KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Kesk-Eesti piirkond ÕISU tel 513 2994 [email protected] Trükise väljaandmist toetas: SA Keskkonnainvesteeringute www.rmk.ee Keskus maastikukaitseala Trükise koostajad: H. Lapp, R. Vaiksalu Esikaane foto: Õisu jõeorg, R. Vaiksalu Foto: Koloniaalne rohevetikas järvepall KAAS (Cladophora aegagropila), A. Ader Küljendus: Akriibia OÜ Trükk: Aktaprint AS @Keskkonnaamet 2012 E Järv ja selle ümbrus on lindudele soodne pesitsus-, m toitumis- ja rändepeatusala. Registreeritud on 105 liiki linde, k 5 1 i sealhulgas pesitsevaid liike 67. Kaitsealustest linnuliikidest d n Õisu ja võib toitumas näha väike-konnakotkast, merikotkast jt. il turbaraba V Lindude jälgimiseks on püstitatud järve kaldale 8 m kõr- Mõõnaste gune vaatlustorn. Haruldasematest taimedest on kalda- vööndis sobiva elupaiga leidnud koloniaalne rohevetikas K õ järvepall (Cladophora aegagropila). p u jõ Vidva ojale on rajatud Õisu Veskijärv (3,02 ha), mida g i tuntakse ka Õisu paisjärve ning Veskejärve nime all. Foto: Õisu järv, E. Riig Õisu rahnud ÕISU MÕIS JA PARK Õisu mõisahoone on varaklassitsistlik ehitis, mille põhiosa E on rajatud 18.-19. sajandil, peale seda kui keisrinna Jeliza- ÕISU MAASTIKUKAITSEALA R Õisu maastikukaitseala im Ereste veta Petrovna oli 1744. aastal kinkinud mõisa admiral Peter m Kaitseala (592,4 ha) asub Mulgimaa südames Halliste vallas u Õisu järv 1 Kalvre von Siversi lesele. Mõisa sissesõitu ja eesväljakut raamivad 0 Sakala kõrgustikku liigestavas Rimmu ürgorus. Praegustes k m Veskejärv Õisu kaare kujulise põhiplaaniga ait ja tall-tõllakuur. Hoones on piirides moodustati kaitseala 1998. aastal ühendades varem jõeoru ® skv aja jooksul tegutsenud piimanduskool ja toiduainetööstus. a ®P P eraldi kaitstavad lähestikku asuvad objektid. Ala kaitse-ees- oj i d Kalvre jv 2008. aastast on mõis eraomanduses ja restaureerimisel. a Õisu märgiks on maastiku ning taime- ja loomaliikide elupaikade a R mõisapark Mõisahoone tagant laskub terrassidena järve poole kaitse tagamine ning Õisu mõisapargi väljakujunenud stiili Õisu Kõ p Õisu mõisapark (11,4 ha). Park oli kujundatud inglise stiilis u säilitamine. jõ g arhitekt Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikkas pargis Maastikukaitseala koosseisu kuulub Õisu järv, Õisu mõis i Kaarli kasvab ligikaudu 85 puu- ja põõsaliiki. Astangulist parki ja mõisapark, Õisu jõeorg kaldanõlval kõrguvate liivakivipal- Õisu rikastavad skulptuurigrupp „Noorus”, purskkaev ning janditega ning Ariva mets. tammeallee ü 3 tiiki. Vanade puude õõnsustes ja lõhedes on elupaiga V ilja nd leidnud neli liiki nahkhiiri – veelendlane, tiigilendlane, i 23 km pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir. ARIVA METS Ti E ri oj Metsa eripäraks on tamme, saare ja künnapuu enamusega a m 1k 1 puudegruppide esinemine. Kaitsealal kasvavast 13 kaitse- ja Ülemõisa uo Ariva skv al -P alusest taimeliigist on silmapaistvamad harilik kobarpea ja ja Ab E kaunis kuldking. K õ p u j õ g P i o lli 6 ÕISU JÄRV k Toosi m Rimmu ürgorus asuv Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, E mille ühest osast on saanud järve loodeosas asuv 1 454 ha suu- Infotahvel / Kaitseala piir / Information board Protected area boundary rune soo. Järve pindala on 193,7 ha, keskmine sügavus 2,8 m, ® ToPosi Parkla / Parking ü Matmispaik / Burial place maksimaalne 4,3 m ning kaldajoone pikkus 6 985 m. Kalda Hansu Looduslik vaatamisväärsus / Kõvakattega tee / Surfaced road Nature sight Orika Märt Kruuskattega tee / Gravel road alad on valdavalt madalad ja soostunud. Järv on Viljandimaa Vaatetorn / Ti ri oj üks kolmest 100 ha piiri ületavast veekogust. Observation tower Pinnasteae / Unpaved road Mõis / Manor 1:46 000 Õisu järves elab ligikaudu 12 liiki kalu. Domineerivaks Matkarada / Hiking trail 1cm kaardil=460 m looduses on särg, nurg ja viidikas, arvukalt on latikat ja ahvenat. Sihtkaitsevöönd / Foto: Õisu mõis, A. Rõigas Special management zone ©Geodata 2012 Kaitsealustest kalaliikidest on leitud harilikku vingerjat. Polli Pärsi ü.
Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)

    Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)

    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus

    Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus

    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja

    Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja

    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
  • VALIMISKOMISJONID JA -JAOSKONNAD ABJA VALLA Eelhääletamine 12.–14

    VALIMISKOMISJONID JA -JAOSKONNAD ABJA VALLA Eelhääletamine 12.–14

    18. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED kohalikku elu suunama kuni 2013. deerivate erakondade, nimekirjade valitsusüksuses on moodustatud üks gimaalased, et meie eest otsustaksid AUSTATUD aasta sügiseni. ja üksiküritajate valimisplatvormid kogu selle territooriumi hõlmav ja meie käekäiku määraksid teised. Valimiste ladusamaks korraldami- ning kõigi kandidaatide lühitutvus- valimisringkond. Volikogude uude Tahame ja suudame ise oma valitud VALIJAD! seks otsustasid Abja ja Halliste vallas tuse, soovi korral ka foto. koosseisu pürgib Abja vallas 15 esindajate kaudu osalusdemokraatia ning Mõisaküla linnas valimistel osa- Valimisleht tuletab teile, head kohale kokku 82, Halliste vallas 11 põhimõttel ka lähiaastail kohalikku 18. oktoobril 2009 toimuvad Eesti levad erakonnad, valimisnimekirjad valijad, meelde ka, millal, kus ja kohale kokku 41 ja Mõisaküla linnas elu ise tulemuslikult korraldada. See- vabariigis kohalike omavalitsuste ja üksikkandidaadid anda valimiste kuidas saate hääletada, kuhu pöör- 13 kohale 33 kandideerijat. pärast mingemgi kõik, kellel selleks volikogude valimised. Rahvas va- eel välja käesoleva ühise Valimislehe. duda küsimuste või probleemide Mulgid on läbi aegade olnud ärksa seaduslik õigus, kindlasti valima! lib endi seast valla- ja linnavoliko- Leht avaldab kõrvuti üldise olulise korral jne. vaimuga ja tahtnud enda eest ise seis- Meelis Sõerd, gudesse inimesed, kes hakkavad valimisteabega piirkonnas kandi- Kõigis kolmes eelnimetatud oma- ta. Samuti ei soovi meie, tänased mul- Valimislehe toimetaja TARVILIKKU TEAVET Alates 3. oktoobrist 2009 võib valla või linna valimiskomisjon tühis- Eelhääletamine toimub 12.–14. ril 2009 toimub hääletamine kella registreerib valitud volikogu liikmed valija, kes 15. päeval enne valimis- tada kandidaatide registreerimisotsu- oktoobrini 2009 kõigis valimisjaos- 9.00–20.00. Toimub ka kodus hääle- oma otsusega pärast valimispäeva, päeva ei ole saanud valijakaarti või se või registreerimata jäetud isikud kondades kella 12.00–20.00.
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid

    Pärnumaa Laule Ja Lugusid

    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
  • Kooliaasta on Alanud

    Kooliaasta on Alanud

    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
  • Õisu Lasteaia Põhimäärus

    Õisu Lasteaia Põhimäärus

    Väljaandja: Halliste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 12.04.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.12.2018 Avaldamismärge: RT IV, 09.04.2015, 20 Õisu Lasteaia põhimäärus Vastu võetud 17.11.2010 nr 16 jõustumine 20.11.2010 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 23.05.2012 01.06.2012 30.03.2015 RT IV, 09.04.2015, 7 12.04.2015 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, § 35 lg 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 2 ja 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimetus ja asukoht (1) Koolieelse lasteasutuse nimetus on Õisu Lasteaed (edaspidi lasteaed). (2) Lasteasutuse aadress: Viljandi maakond, Halliste vald, Õisu 7, 69502 , kontakttelefon 4365148. § 2. Haldusala (1) Lasteaed on Halliste Vallavalitsuse haldusalas tegutsev munitsipaallasteasutus. (2) Lasteaed juhindub oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest ning sellest tulenevatest teistest lasteaeda puudutavatest õigusaktidest. § 3. Lasteaia liik ja struktuur (1) Lasteasutuse liik on lasteaed. (2) Lasteaias on liitrühm (2-7a lastele). (3) Hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. § 4. Lahtioleku- ja tööaeg Lasteaed on avatud kella 6.45 – 18.45 ni. [muudetud Halliste Vallavolikogu 23.05.2012 määrusega nr 8 – jõust. 01.06.2012] § 5. Teeninduspiirkond ning laste vastuvõtu ja väljaarvamise kord (1) Lasteaia teeninduspiirkond on Õisu alevik, Ereste, Kaarli, Kalvre, Naistevalla, Rimmu, Saksaküla, Sammaste, Toosi, Päidre, Mõõnaste ja Ülemõisa külad. (2) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab Halliste Vallavalitsus. Õisu Lasteaia põhimäärus Leht 1 / 5 § 6. Tegevuse eesmärk Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis arvestab lapse ealisi-, soolisi- ja individuaalseid vajadusi ja iseärasusi.
  • Abja Jooks(6,5

    Abja Jooks(6,5

    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
  • Üesti Talunäärberid

    Üesti Talunäärberid

    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu

    Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu

    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
  • Viljandi Maakonna Teede Rekonstrueerimise Vajadus Tabel 1

    Viljandi Maakonna Teede Rekonstrueerimise Vajadus Tabel 1

    Viljandi maakonna teede rekonstrueerimise vajadus Tabel 1. Kattega riigiteede rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus Kohanimi , omavalitsus km-km km 1 52 Viljandi-Rõngu 0,1-22,10 22,00 Viiratsi - Kangilaski lõik. Projekt olemas, Viljandi vald Tarvastu vald 2 92 Tartu-Viljandi- 92,66- 8,49 Projekt olemas Kõpu asula kohta, Kilingi-Nõmme 101,15 Kõpu vald 3 49 Imavere-Viljandi- 58,315- 8,7 Loodi - Sultsi lõik, Viljandi vald Karksi-Nuia 67,01 4 49 Imavere-Viljandi- 68,943- 2,624 Karksi Vald Karksi-Nuia 71,567 5 6 Valga-Uulu 73,629- 11,29 Abja vald 84,914 6 55 Mõisaküla tee 0,000- 4,43 Abja vald, Mõisaküla linn 4,425 7 38 Põltsamaa-Võhma 21,000- 6,58 Kõo vald 27,580 8 24112 Tartu tänav Jaska- 1,40 Võhma linn Võhma tee 9 24116 Suure-Jaani-Olustvere 0,00-6,07 6,07 Suure-Jaani 10 52 Viljandi - Rõngu 28,50- 9,06 Tarvastu 37,56 Tabel 2. Viljandi linna tänavate rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Pikkus km Kohanimi omavalitsus 1 8971590 Uus tänav 1,59 Viljandi linn 2 8970170 Jakobsoni tänav 2,11 Viljandi linn 3 8971420 Tallinna tänav 1,97 Viljandi linn 4 8971640 Vaksali tänav 0,78 Viljandi linn 5 8971230 Pärnu maantee 1,20 Viljandi linn 6 8971300 Riia maantee 2,86 Viljandi linn 7 8970260 Kagu tänav 0,23 Viljandi linn 8 8970790 Lääne tänav 0,40 Viljandi linn 9 8971030 Paala tee 1,64 Viljandi linn Tabel 3. Katete ehitus kruusateedel. Tiheasustusega külad Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus km Kohanimi, omavalitsus km-km 1 24123 Vastemõisa - Võlli - 7,37-9,50 2,13 Võlli, Suure-Jaani vald Suure-Jaani 2 24198 Kärstna - Vooru 0,71-1,71 1,00 Kärstna, Tarvastu vald 3 24187 Ülemõisa - Polli 0,12-1,28 1,16 Ülemõisa, Karksi vald 4 24107 Võhmassaare - Jälevere 4,50-5,80 1,30 Jälevere, Suure-Jaani vald 5 24126 Epra - Sürgavere - 4,93-6,00 1,07 Sürgavere , Suure-Jaani vald Klaassepa 1 Tabel 4.