ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu. Õisu jõeorgu kutsutakse ka Mulgimaa Taevaskojaks. KAITSEALA VALITSEJA Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon tel 435 5610 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSEALA KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Kesk-Eesti piirkond ÕISU tel 513 2994 [email protected] Trükise väljaandmist toetas: SA Keskkonnainvesteeringute www.rmk.ee Keskus maastikukaitseala Trükise koostajad: H. Lapp, R. Vaiksalu Esikaane foto: Õisu jõeorg, R. Vaiksalu Foto: Koloniaalne rohevetikas järvepall KAAS (Cladophora aegagropila), A. Ader Küljendus: Akriibia OÜ Trükk: Aktaprint AS @Keskkonnaamet 2012 E Järv ja selle ümbrus on lindudele soodne pesitsus-, m toitumis- ja rändepeatusala. Registreeritud on 105 liiki linde, k 5 1 i sealhulgas pesitsevaid liike 67. Kaitsealustest linnuliikidest d n Õisu ja võib toitumas näha väike-konnakotkast, merikotkast jt. il turbaraba V Lindude jälgimiseks on püstitatud järve kaldale 8 m kõr- Mõõnaste gune vaatlustorn. Haruldasematest taimedest on kalda- vööndis sobiva elupaiga leidnud koloniaalne rohevetikas K õ järvepall (Cladophora aegagropila). p u jõ Vidva ojale on rajatud Õisu Veskijärv (3,02 ha), mida g i tuntakse ka Õisu paisjärve ning Veskejärve nime all. Foto: Õisu järv, E. Riig Õisu rahnud ÕISU MÕIS JA PARK Õisu mõisahoone on varaklassitsistlik ehitis, mille põhiosa E on rajatud 18.-19. sajandil, peale seda kui keisrinna Jeliza- ÕISU MAASTIKUKAITSEALA R Õisu maastikukaitseala im Ereste veta Petrovna oli 1744. aastal kinkinud mõisa admiral Peter m Kaitseala (592,4 ha) asub Mulgimaa südames Halliste vallas u Õisu järv 1 Kalvre von Siversi lesele. Mõisa sissesõitu ja eesväljakut raamivad 0 Sakala kõrgustikku liigestavas Rimmu ürgorus. Praegustes k m Veskejärv Õisu kaare kujulise põhiplaaniga ait ja tall-tõllakuur. Hoones on piirides moodustati kaitseala 1998. aastal ühendades varem jõeoru ® skv aja jooksul tegutsenud piimanduskool ja toiduainetööstus. a ®P P eraldi kaitstavad lähestikku asuvad objektid. Ala kaitse-ees- oj i d Kalvre jv 2008. aastast on mõis eraomanduses ja restaureerimisel. a Õisu märgiks on maastiku ning taime- ja loomaliikide elupaikade a R mõisapark Mõisahoone tagant laskub terrassidena järve poole kaitse tagamine ning Õisu mõisapargi väljakujunenud stiili Õisu Kõ p Õisu mõisapark (11,4 ha). Park oli kujundatud inglise stiilis u säilitamine. jõ g arhitekt Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikkas pargis Maastikukaitseala koosseisu kuulub Õisu järv, Õisu mõis i Kaarli kasvab ligikaudu 85 puu- ja põõsaliiki. Astangulist parki ja mõisapark, Õisu jõeorg kaldanõlval kõrguvate liivakivipal- Õisu rikastavad skulptuurigrupp „Noorus”, purskkaev ning janditega ning Ariva mets. tammeallee ü 3 tiiki. Vanade puude õõnsustes ja lõhedes on elupaiga V ilja nd leidnud neli liiki nahkhiiri – veelendlane, tiigilendlane, i 23 km pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir. ARIVA METS Ti E ri oj Metsa eripäraks on tamme, saare ja künnapuu enamusega a m 1k 1 puudegruppide esinemine. Kaitsealal kasvavast 13 kaitse- ja Ülemõisa uo Ariva skv al -P alusest taimeliigist on silmapaistvamad harilik kobarpea ja ja Ab E kaunis kuldking. K õ p u j õ g P i o lli 6 ÕISU JÄRV k Toosi m Rimmu ürgorus asuv Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, E mille ühest osast on saanud järve loodeosas asuv 1 454 ha suu- Infotahvel / Kaitseala piir / Information board Protected area boundary rune soo. Järve pindala on 193,7 ha, keskmine sügavus 2,8 m, ® ToPosi Parkla / Parking ü Matmispaik / Burial place maksimaalne 4,3 m ning kaldajoone pikkus 6 985 m. Kalda Hansu Looduslik vaatamisväärsus / Kõvakattega tee / Surfaced road Nature sight Orika Märt Kruuskattega tee / Gravel road alad on valdavalt madalad ja soostunud. Järv on Viljandimaa Vaatetorn / Ti ri oj üks kolmest 100 ha piiri ületavast veekogust. Observation tower Pinnasteae / Unpaved road Mõis / Manor 1:46 000 Õisu järves elab ligikaudu 12 liiki kalu. Domineerivaks Matkarada / Hiking trail 1cm kaardil=460 m looduses on särg, nurg ja viidikas, arvukalt on latikat ja ahvenat. Sihtkaitsevöönd / Foto: Õisu mõis, A. Rõigas Special management zone ©Geodata 2012 Kaitsealustest kalaliikidest on leitud harilikku vingerjat. Polli Pärsi ü.