Halliste jõel valmis Indu jalakäijate sild Halliste vallas algatatud turismi edendamise projekti esimese osana valmis oktoobri algul Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe. Indu jalakäijate sild asub tulevasel Halliste kiriku ja Abja mõisa vaheli- sel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega. Sild valmis Halliste vallas turismialase infrastruktuuri väljaarendamiseks koostatud projekti esimese osana. Selle lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua unustusse vajunud vaatamisväärsused Halliste kui kihelkonnakeskuse vahetus läheduses. Kõnealuse projekti esitas MTÜ Mulgimaa Arenduskojale PRIA LEADER II taotlusvooru III meetmesse (Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine) MTÜ Uue-Kariste – Rimmu Naisselts Karin Albi eestvedamisel mullu novembris. Projekti kogumaksumus on 239 808, 40 krooni, millest PRIA toetus on 215 828 krooni. Vajadust sellise projekti järele ilmestab näiteks tõsiasi, et Õisu järve äärde paar aastat tagasi ehitatud linnuvaatlustorni juures puudub senini infotah- vel, mis annaks inimestele teavet seal kasvavate kaitstavate taimeliikide, pesitsevate või talvituvate lindude ning Õisu järve enda kohta. Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus veel kavas paran-  Kunstnik Enno Allik Abja kultuurimajas oma maalinäituse avamisel. MEELIS SÕERDI foto dada Halliste poolt Indu silla juurde viiv tee ja tutvustada infotahvlite ning viitade näol ka matkaraja piirkonnas olevaid häärbereid ja Pornuse mõisa. Järgmise sammuna on kooskõlas Halliste valla arengukava turismiaren- damise meetmetega kavas valmistada ning paigaldada viidad ja infotahvlid ABJA KULTUURIMAJAS NÄEB valla kõigisse küladesse. Käsil on juba infotahvlitele materjali kogumine ja kujundamine. MTÜ Uue-Kariste – Rimmu Naisselts tänab Endel Mitti ja osaühingut ENNO ALLIKU MAALE Bovis abi ja nõu eest Indu silla projekteerimisel ning rajamisel. Kadri Reimann, Abja kultuurimaja väikeses saalis avati 7. oktoobril Kõik Abja näitusel olevad pildid peale ühe akrüül- Karksi-Nuia maalikunstniku Enno Alliku näitus, mis tehnikas talvemaastiku on õlimaalid. “Akrüül kuivab Halliste valla majandusnõunik jääb avatuks oktoobri lõpuni. kiiremini, kui on vaja pilti kiiresti teha, siis on akrüül Näitusel Abjas on ruumivõimaluste piires välja pandud parem,” selgitas kunstnik. põgus valik kunstniku viimase kümnendi maalidest. “Mis pensionäril viga,” naeris Enno Allik, tõdedes, “Tõin Apja Karksi-Nuia kultuurikeskuses olnud vii- et üksnes kunstilooming teda ära ei toida. Käesoleva mase näituse juurest mõned pildid, mõtlesin, et kõik aastaga jääb ta loominguliselt rahule, lootes talvel taas inimesed tõenäoliselt sinna saanud ei ole, mõned pildid maalimiseks rohkem aega leida. Kokku on kunstnik enam tõin lisaks kodust,” selgitas Enno Allik oma näituse ava- kui kolmekümne aasta jooksul maalinud kuus tuhat õli- misel Abja kultuurimaja väikeses saalis. maali. Nooruses maalis ta akvarellidega ja oli viljakas Kuus Enno Alliku näitusel eksponeeritud maali kahek- karikaturist. sateistkümnest on ainest saanud Abja-Paluojalt ja selle “Kes ei ole veel minu pool käinud, võib-olla leiab ku- ümbrusest: “Etüüd Abja-Paluojalt”, “Motiiv Abja-Palu- nagi mahti tulla salongist läbi,” kutsus kunstnik huvilisi ojalt”, “Puiestee Abja mõisas”, “Vaade Vana-Kariste teelt”, külalislahkelt ka oma Karksi-Nuias Uus tänav 13 asuvasse “Vaade Kariste järvele”, “Halliste jõgi Abja lähistel”. Kõik maaligaleriisse. need on valminud käesoleval aastal, viimane neist – Ago Enno Allik on sündinud 1936. aastal Karksi vallas. Maa- Libeki Õllekoja vaade – alles oktoobri algul. limist õppis ta aastail 1978–1984 Tartu Riikliku Kunsti- “Mõned kohad jäid mulle meelde ja need on jäädvus- muuseumi Kujutava Kunsti Kaugõppekursusel kunstnik tatud nii hästi-kurjasti, kui ma suutsin,” ütles kunstnik Silvia Jõgeveri juhendamisel. Alates 1988. aastast on ta Abjas näituse avamisel. Teistel välja pandud maalidel vabakutseline. on jäädvustatud ka Karksi maastikke, lillemaale, vaik- Näitustega on kunstnik esinenud kodukandis, Viljan- elusid jm. dis, Tartus, Tallinnas, Rootsis, Saksamaal ja korduvalt Abjas näitusel olevaid pilte saavad kunstisõbrad kul- Soomes. tuurimaja vahendusel ka oma kogusse osta. Maalikunstnikuna on endale nime teinud ka Enno Enno Allik kõneles, et tema maalid valmivad visandite Alliku poeg Enn Allik, kellel samuti on Karksi-Nuias  Äsja valminud Indu jalakäijate sillaga tutvunud Halliste vallavanem või fotode järgi. “Kinnitan foto kodus molberti külge ja ateljee. Andres Rõigas (paremal) ja maanõunik Anneli Pälsing andsid rajatisele maalin, lastes ka fantaasial lennata,” ütles looja. Meelis Sõerd positiivse hinnagu. MEELIS SÕERDI foto

Mõisakülas esmakordselt korral- toolil jalga puhates ja kohvi kõrvale datud raamatulaadaga jäid rahule nii POOLED RAAMATUD LEIDSID saia-kooki maitstes. Neid olid saa- laadalised kui korraldajad. linurgas pakkumas Mõisaküla Kul- “Laadale toodud paarisajast raa- tuuriseltsi naised, et seltsile sel moel matust ligikaudu pooled leidsid en- LAADALT TEE UUDE KOJU veidi ka tulu teenida. dale uue kodu ja laadal käis kokku Esmakordne raamatulaat Mõisa- umbes kaheksakümmend inimest,” lugeja, aga osta ma raamatuid ei jõua külas oli ühtlasi mõeldud tähista- võis raamatulaada korraldaja Mõi- – nii kallid ju,” seletas vanaproua. maks täiskasvanud õppija nädalat, saküla raamatukogu juhataja Evi Raamatulaadalt sai igaüks meel- raamatuaastat ja sajandi möödumist Oissar laadapäeva, 8. oktoobri õhtul dima hakanud teose koju kaasa viia esimese rahvaraamatukogu avami- rahuloluga tõdeda. tasuta, kes aga soovis võis teha ka sest Mõisakülas. Kultuuritöötaja Ene Purju va- selle eest väikese annetuse. Igaüks “Rahvas nõuab raamatulaada taas- lis oma kaheaastasele tütrele välja võis laadale raamatuid tasuta ära- korraldamist, aga esialgu ma veel aastakümnetetaguse luuleraamatu andmiseks või vahetamiseks ka tuua. vekslit välja anda ei julge,” lausus ja üheksa-aastasele pojale põnevad Suure saali laudadel, riiulites jne oli Evi Oissar. “Külla aga tahame no- vanad juturaamatud. Suure sületäie nii ilu- kui erialast kirjandust, mis vembris samal põhimõttel korraldada raamatuid kasvandikele leidsid Mõi- keskealistes ja vanemates inimestes kasutatud riiete laada, et ka näiteks saküla lasteaia juhataja Pirje Usin ja Evi Oissari sõnul üksjagu nostalgiat vähekindlustatud perede lapsed kõik Riina Ots. Ilga Suurmets leidis luge- tekitasid. endale enne külmade tulekut talve- mist nii lapselapsele kui tehnikahu- “Laadale tõin liigsed, lagunenud riided selga saaksid,” lisas ta. vilisele abikaasale. ja ajast-arust raamatud, mis on kõik “Raamatulaat läks korda,” arvas ka “Mulle meeldis kõige rohkem see fondist maha kantud,” kõneles Oissar. kultuuriseltsi ning linnavolikogu kul- raamat,” näitas kaenlatäie lugemis- Ent ikkagi jäi kõigist neist tema sõna- tuurikomisjoni esimees Juta Jalakas, varaga koduteele asunud pensionär de kohaselt vähemalt üks eksemplar kes koos Pirje Usina ja Ene Purjuga Maimu Jõudne Winston Churchilli kahekümne nelja tuhandelisse fondi selle korraldamisel Evi Oissari abis- elulugu. Selle all oli tal kohe raamat alles. tas. Napoleonist. “Raamatukogus olen ka Raamatuid sirvida sai ka kohapeal  Raamatulaadalt Mõisakülas leidis igaüks midagi. MEELIS SÕERDI foto Meelis Sõerd Sõprusprojekt ühendab Abja ja Soome noori Tuleval aastal jätkuva rahvusva- koja toel käima läinud projekt saab va kultuuritaustaga inimesi, tundma helise koostööprojekti raames käi- jätku tuleval aastal. Jaanuaris ja au- partnerriigi kultuuri ja traditsioone, sid Abja noored sõprussidemeid gustis tulevad Karhuseutu noored motiveerida neid ühise filmitegemise loomas Soomes Pori kandis asuva külla abjalastele ning juunis sõidavad kaudu koostööle ja uutele sõprussi- Karhuseutu noortega. Mulgimaa noored taas Soome. demetele,” selgitas Piret Leskova. Nii Soome-reisi, mis kestis 16.-19. sep- Aastasest koostööprojektist valmib edenevad ka noorte keelteoskus, rah- tembrini, tegi kaasa kokku paarküm- lõpuks noorte endi tehtav film, mil- vusvaheline mobiilsus ja kasvab tahe mend Abja 4H klubi A.N.O. liiget ja lest iga asjaosaline saab endale DVD- ise midagi korraldada. Abja noortekeskust külastavat Abja salvestise. Septembris Karhuseutus Eesti 4H A.N.O. klubisse kuuluvad Gümnaasiumi õpilast. olid operaatoriteks Abja noored Liisi noored, kelle põhimõtteks on õppimi- “Saime teada, mida Karhuseutu Rajamäe, Nele Kondas, Keith Sosi ja ne tegutsedes. Lühend A.N.O. tuleb 4H klubi noored teevad,” ütles Abja Rhet-Alvar Kukk. nimest Abja Noorte Organisatsioon ja Gümnaasiumi IV klassi õpilane Kaido Septembrikuisel Soome-reisil olid 4H on rahvusvaheline lühend neljast Raal. Abjalased tutvustasid oma tege- Mulgimaa noortega kaasas Abja noor- inglise keelsest sõnast, mis viitavad misi sealse 4H klubi liikmetele ja said tekeskuse juhataja Eveli Allik, Kamara noorte tervislikule arengule: Head kuulda huvitavat Soome eakaaslas- noortetoa juhendaja Liia Laarmann – (selge) Pea, Heart – (ustav) Süda, te ettevõtmistest, mis kandis inglise ja Kamara Külaseltsi esimees Urmas Healt – (hea) Tervis, Hands – (abi- keelset nimetust “4H know-how”. Põllumäe. Karhuseutus käis samuti valmid) Käed. 4H-l on oma tõotus: “Käisime koos Soome noortega ka rahvusvahelist projekti PRIA kaudu “Ma pühendan oma pea selgemale seiklusrada läbimas,” kõneles V klassi rahastada aidanud siinse Leader-te- mõtlemisele, oma südame suuremale tüdruk Marike Kiivit. “Pidime otsima gevusgrupi Mulgimaa Arenduskoda ustavusele, oma käed suuremale tee- rannas liiva sisse peidetud esemeid, tegevjuht Piret Leskova. nimisele, oma tervise paremale elule,  Järk-järgult remonditav Uue-Kariste rahvamaja sai tänavu sügisel uue tänaval inimestega eri situatsioonides “Projekti eesmärk on aidata Abja oma klubi, oma kodukandi, oma maa katuse. MEELIS SÕERDI foto koos pilti tegema ja vastutulijatega ja Karhuseutu 4H klubide noortel ja maailma heaks.” kasulikult kaasa võetud suveniire õppida vastastikku mõistma erine- Meelis Sõerd Uue-Kariste rahvamaja vahetama,” meenutas ta. Seejuures õnnestus tublit ettevõtlusvaimu ilmu- sai uue katuse tanud Mulgi noortel vahetada näiteks Kohaliku külaseltsi projekti tulemusena sai Uue-Kariste rahvamaja oktoobri 4H logoga harilik pliiats lõpptulemu- alguseks uue katuse alla. sena 20-eurose sokipaari vastu. Uue onduline-katuse paigaldamist piirkonna ajaloolisele kultuurikoldele Marikesele jäi lõbusana meelde alustasid OÜ E.R.O. Ehituse töömehed augustis. Uue-kariste Külade Seltsi ka kolmanda päeva õhtul toimunud esitatud projekti rahastas PRIA LEADER-programmist. Projekti kogumak- võistlusmäng, milles muuseas tuli ki- sumus oli 384 554 krooni, millest 38 455 krooni tasus selts Halliste valla toel lekotist välja võtta, üles sulatada ja omafinantseeringuna. selga panna külmunud T-särk. Eelnevatel aastatel on rahvamaja kahe projekti tulemusena saanud vee- ja Huvitav oli Abja noortele käik Pori kanalisatsioonisüsteemi, WC-d ja uue fassaadi. Uuendamist ootavad veel looduskeskusesse, kus looduslikus lava, saalipõrand ning küttesüsteem. keskkonnas oli topistena välja pan- “Tahame ka need tööd lähiaastatel ära teha, millal täpselt – see sõltub dud hulk loomi ja linde. ka valla rahakotist,” ütles maja uuendamise üks eestvedajaid Uue-Kariste “Jäime reisiga rahule ja loodame, et Külade Seltsi esimees Arne Putnik. Karhuseutu noortel on jaanuarikuus Kohaliku rahva ja enda nimel Arne Putnikut ja Halliste valda tänanud Abjas samuti huvitav,” sõnas Marike Uue-Kariste rahvamaja juhataja Ivi Alp avaldas lootust, et auväärses eas Kiivit kokkuvõtteks. järk-järgult uuenev maja leiab tulevikus ka rohkem alalisi kasutajaid ja kü- Abja noortekeskuse juhataja Eveli  Abja noored septembrikuus Soomes neid võõrustanud Karhuseutu lastajaid. Meelis Sõerd Allik selgitas, et Mulgimaa Arendus- 4H klubi liikmete seltsis. EVELI ALLIKU foto Eakad pidasid sügispidu Halliste vald korraldab oma eakatele juba aastaid ühise kevadpeo ja OMAVALITSUSKROONIKAT sügisese lõikuspeo. Seekord olid koduvalla eakate võõrustajateks Uue- ABJA VALLAVOLIKOGU Mulgi Spordiseltsile Kuritse lasketiiru korter üldpinnaga 77,7 m² aadressil Kariste pensionäride ühenduse liikmed kohalikus peagi uue katuse alla • (23. IX) tegi muudatusi Abja las- kasutamiseks Abjaku külas. Pärnu tn 26–6; saavas rahvamajas. teaia põhimääruses; • otsustas lubada Mõisaküla Lin- Peo külaliseks oli põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Oma ter- • otsustas taotleda Abja valla mu- HALLISTE VALLAVOLIKOGU navalitsusel pikendada FIE Anneli vitussõnavõtus hallistelastele avaldas minister muuhulgas arvamust, et nitsipaalomandisse: 1) Kamara kü- • (22. IX) muutis Halliste valla Jürisega Pärnu tn 43 asuvate äriruu- linnarahva seas hakkab tugevnema maale tagasi pöördumise tendents. las asuvate Asula lautade, silotorni arengukava 2008.–2018. aastani; mide üldpinnaga 62,8 m² üürilepin- Praeguseks kujunenud olukorda ilmestas ta aga näitega, et kui Eesti taas- ja kaalukoja aluse ning nende tee- • nimetas Halliste valla esindaja- gut viieks aastaks, kinnitades alates iseseisvumise ajal oli Tallinna külje all hoogsalt linnastunud Viimsi vallas nindamiseks vajaliku maa ligi 10,12 teks 8. oktoobril toimunud Eesti Maa- 1. oktoobrist 2010 üüri suuruseks 10 põllumaad PRIA andmetel kuus tuhat hektarit, siis täna on seda kaksküm- ha, 2) Abja-Paluoja linnas asuva Es- päeva V kongressile Margus Luka ja krooni ruutmeetrilt kuus; mend korda vähem. takaadi maaüksuse ligi 2 ha kui valla Eero Akeli. • otsustas võõrandada Pärnu tn Saalitäit peolisi, keda oli kõikjalt üle valla, tervitasid Halliste Vallavolikogu arenguks vajaliku maa, 3) Abja-Vana- 22–3 asuva korteriomandi otsustus- esimees Rein Tarkus, vallavanem Andres Rõigas ja sotsiaaltöötaja Elle Kutti. mõisa külas asuvate Linaleo pump- HALLISTE VALLAVALITSUS korras Helgi Vihvelinile müügisum- Lillekimpu üle andes tänasid vallajuhid peo korraldajaid Uue-Kariste rahva- la, tehnoloogilise vee basseinide ja • (23. IX) kinnitas septembrikuu maga 25 000 krooni; maja juhatajat Ivi Alpi ning Uue-Kariste – Rimmu pensionäride ühenduse linaleotamistiikide aluse ja nende toimetulekutoetuse saajate nimekirja • andis otsustuskorras Ülle eestvedajaid Taima Koiki ja Aino Nugist. teenindamiseks vajaliku maa um- summas 30 728 krooni; Hannokile tasuta kasutada Mõisaküla Väikese eeskavaga esinesid Halliste Põhikooli laululapsed õpetajate Reet bes 5,62 ha; • (29. IX) määras projekteerimis- linnale kuuluvad Nurme tn 8–8 asu- Soosaare ja Endel Purju käe all. Teatrit tegi lustlikult Kaarli rahvamaja näi- • arutas Abja valla arengukava; tingimused tuletõrjetiigi projekteeri- vad ruumid üldpinnaga 27,7 m²; tering “Naeratus“ Raivo Kutseri juhendamisel. Tantsumuusika eest kandis • nimetas Eesti Maarahva V kong- miseks Kaarli külas Noorkuke Kauri • andis Sirje Jamnesele viieks aas- hoolt Uue-Kariste rahvamaja ansambel “3WD”. Toidulaua kattis hea ja pare- ressi delegaatideks Villu Võsa ja Ürjo maaüksusel; taks üürile Mõisaküla linnale kuu- maga Metsarõõmu OÜ Paistu vallast. Tubli teo mekkijatelt kiitust pälvinud Mälksoo. • kinnitas Halliste lasteaia Pääsuke luva Pärnu tn 43–3 asuva eluruumi mahedat õlut annetas õisulane, valla aukodanik Edgar Puidet. hoolekogu koosseisu 2010/2011 õppe- üldpinnaga 53,0 m²; Peole ja pärast koju said kõik soovijad tasuta traditsioonilise valla korral- ABJA VALLAVALITSUS aastaks koosseisus: Anneli Roosalu, • kinnitas Mõisaküla linna 2010. datud bussiringiga. Meelis Sõerd • (21. IX) andis nõusoleku Abja- Merle Lukka (lapsevanemad), Helle aasta eelarve muutmise kogumahuga Paluoja linnas asuvate Lille tn 1A Lapp (lasteaia esindaja) ja Anne Lad- 95 348 krooni; ja Tiigi tn 6 kinnistute vahelise piiri va (valla esindaja); • võttis vastu Mõisaküla linna muutmiseks; • nimetas Halliste valla esinda- 2010. aasta teise lisaeelarve, suuren- • erastas ostueesõigusega ½ Pär- jateks VII Eesti spordi kongressile dades nii eelarve tulusid kui kulusid nu mnt 63 maaüksusest Abja-Paluoja Maiker Reimanni ja Vello Ausi; kogusummas 213 545 krooni. linnas Elli Kuusele; • lähtudes RMK taotlusest andis • andis välja raieloa Andres Sara- ehitise kasutusloa Rimmu külla ra- MÕISAKÜLA LINNAVALITSUS puule Abja-Paluoja linnas Lille tn 20 jatud Jahimeeste teele; • (21. IX) nõustus VP Mulk OÜ tee- krundil ühe kase mahalõikamiseks; • eraldas valla eelarvest MTÜ-le nindusauto peatumisega Mõisaküla • kinnitas 21. septembril toimunud Uue-Kariste Külade Selts Uue-Kariste linna keskväljaku parklas juuksuri- avaliku enampakkumise, mille käi- rahvamaja katuse remonditööde pro- teenuste pakkumiseks ja vastavate gus võõrandati Abja-Vanamõisa külas jektiks 5020 krooni, MTÜ-le Külaselts kaupade müügiks; asuv Tümpsi kinnistu, võitjaks OÜ Rimmo tegevustoetust 498,52 krooni • kuulutas Mõisaküla raamatukogu Kissa Vara summaga 75 000 krooni; seoses Rimmu raamatukogu keldri ava- direktori vaba ametikoha täitmiseks tunnistas osalejate mitteregistreeru- mistööde finantseerimiseks võetud lae- välja avaliku konkursi, moodustades mise tõttu nurjunuks Laatre külas nuga ja MTÜ-le Uue-Kariste – Rimmu 5-liikmelise konkursikomisjoni ees- asuva Masaku kinnistu ja Abja-Palu- Naisselts 82 728 krooni Leader-meetme otsas linnapea Ervin Tambergiga; oja linnas asuva Lühike tn 1 kinnistu projektile turismialase infrastruktuuri • kinnitas Mõisaküla Muuseumi avaliku enampakkumise; väljaarendamiseks Halliste vallas. juhataja ametikohale Anu Laarmanni • kehtestas DVD Mulgimaa pea- alates 1. oktoobrist 2010;  Sügise algust tähistas Abja lasteaia pere üllatusterohke matkaga Te- linna akordionfest müügihinnaks 125 MÕISAKÜLA LINNAVOLIKOGU • vabastas Mõisaküla Linna- ringi rappa. VIIVE NIINEMÄE foto krooni (7,99 EUR); • (23. IX) otsustas lõpetada sõidu- hoolduse juhataja ametikohalt Tiit • algatas detailplaneeringu koos- auto Opel Astra Caravan Enjoy 1,7 Kanguri ja lõpetas temaga töölepin- tamise Abja-Paluoja linnas Lille tn 14 kasutusrendilepingu Hansa Liising gu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates 24. Sügis lasteaias algas rabamatkaga ja Lille tn 16 kinnistutel (ala suurus Eesti AS-iga ning lubada Mõisaküla septembrist 2010; Abja lasteaias algas käesolev õppeaasta meeldejäävalt rabamatka ja kokku 0,287 ha); Linnavalitsusel liisida kasutusrendi • otsustas tagada MTÜ EKNK Mõi- sügislaat-näitusega. • maksis toetust septembrikuu tingimustel kuni viieks aastaks sõi- saküla Koguduse projekti “3+2+2 Matkaga Teringi rappa tähistasime 23. septembril sügise algust. Ilusast eest: lastele ja peredele (8 taotle- duauto Toyota Avensis maksumusega noortele“ rahastamisel linna eelar- matkapäevast said osa kõik lapsed ja töötajad. Vanema rühma lapsed käi- jat) 7294.80 krooni, raske ja sügava 389 242 krooni; vevahenditest kaasfinantseerimise sid läbi pikema matkaraja, väiksemad aga lühema järveni ja tagasi. Kõige puudega inimestele (9 taotlejat) 4430 • otsustas esitada projekti “Mõi- 2493 krooni ulatuses; pisematel olid toeks ka kaasas lapsevanemad. krooni, ühele eakale 300 krooni ja saküla linna vee- ja kanalisatsiooni- • eraldas spordiseltsile “Ülo” linna Mida kõike rabas ei kasva ja leidu: männipuud olid väikesed nagu kääbu- ühele puudega lapsele 249 krooni; trasside rajamise I etapp“ finantsee- eelarvevahenditest 3000 krooni Ar- sed, seeni ja marju kõikjal. Laste küsimustele ei jõudnud ära vastata. Päev • lubas paigaldada Abja-Paluoja rimise eeltaotluse SA Keskkonnain- nold Luhaääre XIX mälestusvõistluste oli väga tervislik ja peale lõunasööki oli kõigil mudilastel hea uni. linna Pärnu maanteele teeviida kir- vesteeringute Keskusele, garantee- korraldamiseks 23. oktoobril 2010; Mihklipäeval oli meil traditsiooniline sügislaat-näitus. Iga rühm tõi näitu- jaga OÜ Jegeri Lillepood; rida Mõisaküla linna poolse projekti • maksis välja ühekordse ranitsa- sele ja müüki toodud huvitavaid asju: kurgi-, moosi- ja salatipurke, küpsetisi • moodustas Abja Gümnaasiumi omafinantseeringu vähemalt 25 % toetuse 1000 krooni kolmele lapseva- ja kooke juurviljadest. Ämbrites oli kõverikke porgandeid, sabrulisi kartuleid, tööõpetus- ja spordikompleksi vas- ulatuses projekti maksumusest linna nemale, kelle laps astus 1. septembril väikesi ja suuri kõrvitsaid ja õunu. Mõni ema koos lapsega oli valmistanud tuvõtmiseks 10-liikmelise komisjoni 2011.–2012. aasta eelarvest; Mõisaküla Kooli I klassi; värvilistest puulehtedest roosikimpe, teine aga tammetõrudest ja kastanitest eesotsas Abja vallavanema Peeter • lubas Mõisaküla Linnavalitsusel • määras ja maksis välja septemb- kaelakeesid. Pärast näitust algas laat ja kauplemine, millest kogutud raha Rahneliga; võtta rahalisi kohustusi ja osta linna- rikuu toimetulekutoetused summas eest läheme kevadel väljasõidule. Viive Niinemäe • väljastas ehitise kasutusloa MTÜ le eraisikule kuuluv ehitis, 4-toaline 23 152 krooni kokku 15 taotlejale. Raamatukogutöötajad kohtusid Hendrik Lindepuuga Maakonna raamatukogude töötajad kohtusid seminaril Viljandis tõlkija ja näitekirjaniku Hendrik Lindepuuga. Järjekordsel seminaril Viljandis 29. septembril kohtusid maakonna raama- tukogutöötajad tunnustatud tõlkija ja näitekirjaniku Hendrik Lindepuuga, kes on kirjutanud kirjandusloolisi näidendeid luuletajatest-kirjanikest ning tõlkinud poola luulet ja proosat. Tõlketegevuse eest pälvis 1958. aastal Mõisa- külas sündinud ja Ülemõisa Algkoolis haridusteed alustanud Eesti Kirjanike Liidu liige Eesti Kultuurkapitali tänavuse aastapreemia. Viljandi Linnaraamatukogu kord kuus korraldatavatel seminaridel täien- davad raamatukogutöötajad end erialaselt, arutavad päevaprobleeme jm ning kohtuvad kirjandusala inimestega. Virve Kivja, Õisu raamatukogu juhataja

 Velsker Eevi Allikut (paremal) oli Uue-Kariste rahvamajas teiste seas pensionile jäämise puhul tänamas aastaid temaga koostööd teinud Abja-Paluoja perearst Anne Ladva. MEELIS SÕERDI foto KÜLARAHVAS TÄNAS OMA KAUAAEGSET MEEDIKUT Uue-Kariste rahvamajas tänati 4. oktoobril südamli- saalis Uue-Kariste rahvamaja juhataja Ivi Alp. “Ta on ka kult sealse kandi rahva tervise eest pikka aega pühen- väga naiselik naine, abikaasa, ema ja vanaema.” dunult hoolt kandnud velsker Eevi Allikut, kes otsustas “Tore perekond on need Allikud, igasugust abi saab vanaduspensionile jääda. neilt,” ütles Leili Tšernõšova Saksakülast, õnnitledes Evat  Nelikümmend neli ja pool aastat Uue-Kariste ja Rimmu ka hiljutise sünnipäeva puhul. Kamara laadal jätkus nii kaubapakkujaid kui laadalisi. piirkonna inimesi tohterdanud teenekat velskrit ja ak- Kõiki meelespidajaid tänanud Eevi Allik meenutas, MEELIS SÕERDI foto tiivset kohalikus seltsitegevuses kaasalööjat, keda rahvas et 1966. aastal, kui ta Uue-Karistesse tuli, tegutses seal hellitavalt Evaks kutsub, tänasid lillede, südamlike sõ- isegi haigla. Viimasel ajal võttis ta inimesi kord nädalas Laadapäev näitemänguga nade ja kallistustega nii külarahvas kui ka Halliste valla esmaspäeviti vastu raamatukogumajas asunud velskri- Kamara Külaselts korraldas 9. oktoobril külakeskuses sügislaada, mis ja arstkonna esindajad. punktis. Algusaastate ligikaudu tuhande inimese asemel päädis lõbusa näitemänguga. “Eva jaoks on kõik inimesed võrdsed. Minagi olen elab piirkonnas nüüd umbes kolmsada. Kaubapakkujaid oli lisaks omakülarahvale Kamara laadale tulnud mujalt temalt just suhtlemiskultuuri õppinud,” ütles Eevi Al- “Kui ma käisin omal ajal Heiki ja Ivi Albi lapsi vaatamas, Mulgimaalt ja kaugemalt. Laada eestvedaja külaseltsi juhatuse aktiivne liige likut väga intelligentse meedikuna iseloomustanud siis kõigepealt ma kuulasin ära kassi, koer Tuksi ja vaat siis ja projektide koostaja Eve Raska oli Polli aiandist toonud kastitäie õunu, mis Abja-Paluoja perearst Anne Ladva. Nende koostöö algas olid poisid ka rivis ja sain neidki kuulata,” meenutas Eva tänavusel siinsel õunavaesel aastal hästi kaubaks läksid. Naine pakkus ka 1996. aastal. “Ta võttis üksi inimesi vastu ka Abjas, kui üht paljudest toredatest seikadest pikast tööperioodist. oma isa meisterdatud puitesemeid. ma ära olin ja mul asendajat võtta ei olnud,” kõneles Ent tal on tulnud ka päriselt loomaarsti rollis olla. Kamara naised Irina Lappo ja Marje Kaaremaa müüsid läbi akna omatehtud Ladva. “Mul oli üks naabrimutike, kelle lehmal oli udar haige maitsvaid kooke ja pirukaid. Laua ääres istudes sai neile tasuta teed kõrvale “Ligemale pool sajandit siin inimesi ravitseda pole ja vaja rohtu nisasse viia. Noh, tegime selle töö ära. Pä- rüübata. Rähni talu Mõisaküla külje alt Lasarist oli kauplemas meega. kerge olnud, aga inimestel on sellest tohutult kasu olnud rast oli mutike naabrinaiselegi kiitnud, et ei hakka mina Üks Tartu firma pakkus oma metspähklitega šerbetti ja präänikuid, teine ja hea meel,” ütles tunnustavalt Halliste Vallavolikogu enam – sovhoosi aegu oli siin väga tore loomavelsker, keda kosmeetikatooteid. Viimaseid müüs oma laualt ka firma Tupperware. Tege- esimees Rein Tarkus. “Paljud on saanud tervise tagasi ja aga kutsuti Mära-Kaarliks – seda Mära-Kaarlit kutsuma: vust lõpetav jalatsikauplus Viljandist oli laadal oma lõpumüügikaubaga. kuulnud head sõna, mis on teinekord sama väärt, mis temale ma pean ostma pudeli viina, aga Eva teeb ilma!” Tommi sepikoda Karksi-Nuiast oli esindatud valiku metalltoodetega alates tohtri rohigi.” Kohe 1966. aastal Uue-Karistesse elama asudes hakkas võtmehoidjatest kuni lipuvarda kinnitusteni. “Oled teinud pikka aega tublilt tööd ka vallavolikogu Eva kaasa lööma kohaliku rahvamaja taidlusringides, ol- “Siin läks mul kohe algul mitu vaipa ära,” ütles rahulolevalt telgedel sotsiaalkomisjonis,” tänas Eevi Allikut Halliste valla sot- les siiani innukas käsitööringi liige, lilleseadja ja seenenäi- kootud kirevad kaltsuvaibad üle rõdukäsipuu laotanud hallistelane Leida siaaltöötaja Elle Kutti. tuste korraldaja. Ivi Albi sõnul on Eva ka hea rohenäpp, Nurk. Mõnestki kindapaarist sai lahti ka eakas Õisu käsitööringi liige Hilje “Eva on väga abivalmis, kohusetruu, usaldusväärne kel alati jätkub tegevust oma kauni kodu aias. Tamm. Mõlemad nad olid pärastlõunal alanud Kamara laadale saabunud ja teiste pärast muretseja,” ütles tänusõnavõtus kamina- Meelis Sõerd ennelõunal alanud Õisu sügislaadalt. Laadapäeva õhtul pakkus teatrikülakosti Kaarli rahvamaja näitering “Nae- ratus”. Lõbus etendus sai laadaliste hea vastuvõtu osaliseks. Meelis Sõerd Abjalasel Märt Londil Mõisaküla ja Halliste valmis elulooraamat postkontor vahetavad eurosid juhtunud, sealhulgas toredaid jahi- seiku värvikate kaaslaste seltsis. praegu – pakume postipangas SEB Inspiratsiooni kirjutamiseks sain klientidele head võimalust kasuta- omaaegsest president Lennart Meri da sularaha sissemaksmise teenust. õhutatud kampaaniast, et Eesti rah- 1. jaanuaril 2011 muutuvad kontol vas oma elulood kirja paneks. Neid olevad kroonid automaatselt fikseeri- Eesti rahva elulugusid on ilmunud tud kursi 15,6466 alusel eurodeks. vist kolm paksu köidet. Olen neid Need, kes veel SEB panga kliendid vahetevahel lugenud, sest mulle nad 2011. aasta jaanuarikuu kahe esi- ei ole, saavad meie postipangas konto Mis sundis teid sulge haarama meeldivad ja nii mõtlesingi, et panen mese nädala jooksul saavad kliendid avada ning arveldamiseks vajaliku ja oma pika ning huvitava elu raa- oma jao ka kirja. kroone eurodeks vahetada 179 Ees- deebetkaardi tellida. Pangakaardi matuks vormima, hiljuti ilmunud Tegelesin kirjutamisega tasapisi ti Posti postkontoris. Nende hulka saab klient kätte postkontorist ning elulooraamatu “Curriculum vitae” kolm aastat, möödunud aastal lõpeta- kuuluvad ka Mõisaküla ning Halliste see võtab aega orienteeruvalt 2 nä- autor MÄRT LOND? sin. Arvuti abil kirja pandud raamatu postkontor. dalat. “Olen põline Abja mulk, kellel 1949. esialgse, mittetäieliku käsikirja saatsin Perioodil 1.–15. jaanuarini on Mõi- Uutele klientidele pakub pank aastal tuli paljude küüditatute hulgas ka Eesti Rahva Muuseumile. saküla ja Halliste postkontorid iga SEB Start paketi näol esimesel aastal ette võtta Siberi-teekond. Kinni võeti Üllitasin raamatu oma kulul ja päev avatud. Rahavahetusteenuse võimalust pangaga tutvuda – paketi mind Tihemetsa tehnikumist. Vane- selle väljaandmisest materiaalset osutamise kellaajad võivad erineda kuutasu on 10 krooni ning deebet- mad said sellest teada ja andsid end kasu ma ei loodagi saada. Pehme- postkontorite tavapärastest lahtiole- kaardi hoolduse ja internetipangas üles vabatahtlikult, Siberis saime jälle kaaneline 160-leheküljeline raamat kuaegadest. Missugustel kellaaegadel tehtud ülekannete eest täiendavaid kokku. Nemad said Eestisse alaliselt valmis pooletuhandelises tiraažis vahetama hakatakse, sellest anname teenustasusid ühe aasta jooksul ei li- tagasi 1956. aastal, mina alles mitu Põltsamaal Vali Pressi trükikojas ja teada Mõisaküla ja Halliste postkon- sandu. 60-aastased ja vanemad klien- aastat hiljem. Praegu olen kaheksa- jõudis müügile tänavu suvel. Sada tori infostendidel. Ühe kliendi kohta did saavad deebetkaarti kasutada ja kümne aastane, pean pensionipõlve eksemplari saatsin Tallinna kauplusse vahetame päevas kuni 1000 eurot, ra- internetipangas ülekandeid sooritada ja elan Abja-Paluojal. Rahva Raamat. Minu jahikaaslased ja havahetuse ajal viibib postkontoris ilma teenustasuta. Nagu ütleb otsesõnu juba pealki- teised huvilised Mulgimaalt saavad ka turvamees. Postipank on hea võimalus eurole ri “Curriculum vitae”, on raamatus selle kõige hõlpsamalt osta Abja-Pa- Ettevalmistusi sujuvamaks eurole üleminekuga seotud tehingud kodu kirja pandud kokkuvõte minu elu- luoja raamatupoest. üleminekuks soovitame teha juba lähedal korda ajada! käigust. Raamat algab peatükkidega Käsikirja toimetamise ja raamatu lapsepõlvest ja kooliajast, siis tule- kujundamise eest tahan tänada Ülo vad Tihemetsa tehnikumi periood ja Alo Võsarit, kes suhtus asjasse väga Tellige “Lõuna-Mulgimaa”! kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni Siberi-aeg. Järgnevad meenutused positiivselt.” 10. kuupäevani. tudengiaastatest Siberis, kus lõpe- Küsitlenud Alanud on Abja ja Halliste valla Leht ilmub kord kuus (välja arva- tasin metsatehnilise instituudi, ja Meelis Sõerd ning Mõisaküla linna elu kajastava tud juuli) ehk 11 numbrit aastas. Le- tööaastatest nii seal kui siin Eestis. ajalehe “Lõuna-Mulgimaa” tellimus- heeksemplar maksab 4 krooni. Lehe Raamat lõpeb pilguheiduga minu  Elulooraamatu autor Märt te vastuvõtt 2011. aastaks. tellimishind kolmeks kuuks on seega pensionipõlvele. Lond 1960. aastal Siberi taigas An- “Lõuna-Mulgimaa” tellimusi (in- 12 krooni, kuueks kuuks 24 krooni Raamatulehekülgedel ja hulgal neil gara lähistel koos tema käes olevat deks 00927) võtavad vastu kõik Eesti jne. Aastatellimus maksab 44 kroo- olevail mustvalgetel fotodel elustub sooblit uudistava neljajalgse sõbra postkontorid. Tellida saab lehte korra- ni. Meelis Sõerd, palju huvitavat, mis läbi pika elu on Angarkaga. ERAKOGU foto ga aasta lõpuni või soovitud arvuks toimetaja Eesti meistrid õngitsemises on Mulgi Kalaklubist Tänavustel Eesti meistrivõistlustel õngitsemises tulid ülekaalukalt võit- jaks Mulgi Kalaklubi liikmed Fred Raagmets professionaalide ja Kuldar Toomla harrastajate klassis. “Tegime puhta töö,” kõneles 9. oktoobril Jõgevamaal Voore paisjärvel toimunud võistluspüügilt karika ja diplomiga Apja naasnud Fred Raagmets. Tema sõnul oli hiljuti asutatud Mulgi Kalaklubi esimehe Kuldar Toomla võit tosina harrastuspüüdja seas ülivõimas: mees püüdis välja kokku seitse kilogrammi särge, ahvenat, viidikat jm. Ülekaalukas oli ka Fred Raagmetsa võit professionaalide klassis, kus samuti oli üle kümne võistleja. Tema Abja Gümnaasiumis õppiv 11-aastane poeg Karl sai laste arvestuses hinnatava kolmanda koha. Erinevalt harrastajatest püüavad profid spetsiaalse stekker-ridvaga ja esindavad Eestit rahvusvahelistel võistlustel. “Aasta reiting küll nii hea ei tulnud kui lootsin, aga Eesti meistritiitel korvab selle,” kõneles juba kümme aastat Eesti esivõistlustel osalev Mulgi Kalaklubi liige Fred Raagmets. “Üleolek kahekordsetest Eesti meistritest nii suve- kui talipüügis ja teistest väga tugevatest õngesportlastest teeb selle võidu minu jaoks eriti magusaks,” lisas ta. Meelis Sõerd  Järjekordsed noored retkest osavõtjad on pärast ligi kolmekümne kilomeetri läbimist jõudnud rõõmsa- tujuliselt finišisisse Mõisakülas. MEELIS SÕERDI foto “REBASERETKE 2010” LÕPETAS POOLSADA VISA VÕISTLEJAT Eesti ühele kuulsamale sõjame- direktor Jüri Ojamaa. Vapralt pida- nistuse. “Rebaseretke 2010” paremaid hele kolonel Alfons Rebasele pü- sid lõpuni vastu ka Abja ja Kitzbergi autasustatakse Kaitseliidu aastapäeva hendatud sõjalis-sportliku rännaku Gümnaasiumi neiud. Kõik nad tegid pühitsemisel novembris. “Rebaseretk 2010” lõpetas kokku ligi kaasa teises grupis, kus mindi rajale poolsada osavõtjat, pannes proovi- vabalt valitud varustusega. RETKE KORRALDAS juba mit- le oma füüsise ja isamaalise vaimu mendat aastat taas Kaitseliidu Sakala ning tutvustades Kaitseliitu Mulgi- ESIMESES GRUPIS, milles võist- maleva Karksi malevkond, mille pea- maa elanikele. leja seljakoti kaal koos relvaga pidi lik on alates 1. juulist leitnant Raivo Juhised ja tervitused kuulatud, olema vähemalt 14 kilogrammi, lõ- Asuküla. kaart näpus, asusid “Rebaseretkel petas kaksteist välivormis kaitseliit- “Tänane retk, mis on minu esi- 2010” osalenud 25. septembri kesk- last. Parima aja 4.27 ja võitjakarika mene suurem organiseeritud üritus hommikul stardipaugu järel Uue- sai sai Fred Asuküla, kellest vaid neli Karksi malevkonna pealikuna, on Kariste pargist Mulgimaal kulge- minutit hiljem lõpetas teisena Rene minu jaoks, samuti nende surmani nud rännakule teele. Vana-Kariste ja Haljasoks. väsinud osavõtjate jaoks korda läi- Veelikse kaudu Mõisakülla suundus Teede ristumiskohtades olid sildid, nud, ka ilm oli väga hea. Mul jääb üle  Eesti tänavune meister õngespordis professionaalide klassis on abja- pea kuuskümmend sportlikku ja pat- mis näitasid võistlejatele kätte õige ainult tänada osavõtjaid ja teeninda- lane Fred Raagmets (taga paremalt teine). ERAKOGU foto riotismitundest tiivustatud retkelist. suuna, suuremad ristmikud olid jul- vat personali,” ütles Raivo Asuküla Nende seas oli Sakala maleva kait- gestajatega mehitatud. Poolel võist- kokkuvõtteks Mõisakülas, enne kui seliitlasi, naiskodukaitsjaid ja noor- lusmaal Vana-Karistes oli toitlustus- Kaitseliidu masinad võistlejatega kotkaid Abja ning August Kitzbergi punkt, kus osalejatele pakuti pirukaid Apja, Karksi-Nuia ja Viljandisse ko- • 1998. a. sündinud ja nooremate- Gümnaasiumist jt. Aega kaheküm- ja sooja teed. Joogipunktides jagati duteele asusid. le tüdrukutele (IV–VI kl) AG võim- ne kaheksa kilomeetri läbimiseks oli vett. Finišis ootas kõiki soe supp ja “Rebaseretk 2010” oli pühendatud las esmaspäeviti kella 15.30–17 ja kõigile antud maksimaalselt seitse kel veel jaksu, võis minna sauna. kunagise Sakala maleva instruktori pühapäeviti kella 14–15 ning HPK tundi. Kümmekond alustanut rajal ilmne- vanemleitnant Alfons Rebase mäles- võimlas kolmapäeviti ja reedeti kella Juba lõuna paiku jõudis finišipaika nud väsimuse või terviseprobleemide tusele. Retkega jäljendati Rebase võit- 14.30–16. ET Mõisaküla tehase väravas kõige tõttu siiski katkestas. Nemad jõud- lejate taandumist Laatrest Lätimaale, VÕRKPALLI ALGÕPETUS tüdru- esimesena sportlik koolinoor Kaspar sid Mõisakülla tagalateenistuse saa- kui Eesti väeosad 1944. aastal ülekaa- kutele (IV–IX kl) toimub AG võimlas Aarna Tartust. Võistlustrassi läbimi- teautoga, mis korjas teeservast üles lukate Vene vägede poolt purustati. Tule sportima Halliste teisipäeviti kella 15.30–17. seks mööda kõrval- ja metsateid ku- ka võistlejail seljast võetud liigsed Ka siis lahkuti Eesti pinnalt mitmes võimlasse! NB! Sportlik riietus ja vahetusjala- lus noormehel aega kokku 3 tundi ja riided ja – et säästa loodust – maha grupis ja piiril tseremoonitsemata. nõud kindlasti kaasa! HPK võimlasse 11 minutit. Napilt jäid võitjast maha poetatud tühjad joogitopsikud. Toonaseid aegu ja võitlejaid võistluse- • Esmaspäeviti kella 17.30–19 sulg- siseneda võimla välisuksest. Abja Gümnaasiumi noorkotkad “Nüüd teate, milleks olete võime- ga meenutatigi, oma vaimu ja füüsist pall (võtta kaasa oma pall ja võima- Viljandi Spordikooli õppemaks on Markus Lelle, Jari Sala, Helari Sosi lised, olete sõjamehed valmis,” ütles treenides ning soovides selle kõigega lusel muud vahendid); 100 krooni (6,4 eurot) kuus. Tulude ja Oscar Rahu, kes said järgmistena lõpetanuile finišis Karksi malevkonna aidata ära hoida nende kaugete ränk- kella 19–21 meeste korvpall. deklareerimisel õppemaks tagasta- aja 3.18. Oma õpilastest hiljem lõpe- Karksi rühma pealik Jaak Põldma, an- raskete kaotuste kordumist. • Teisipäeviti kella 18.30–21 naiste takse. Täiendav info tel 5344 0057. tas retke Abja Gümnaasiumi sportlik des üle kolonel Rebase pildiga tun- Meelis Sõerd võrkpall. Vali endale sobiv aeg ja tule võrk- • Kolmapäeviti kella 17.30–19 palli õppima! naiste korvpall; kella 19–21 meeste Anneli Roosalu, korvpall. treener koolibussi vahele jääval ajal piljardit Ühe treeningukorra tasu täiskas- Abja noortekeskus ja lauatennist mängida ning telerit vanuile on 10 krooni (Halliste valla vaadata. elanikele) ja 20 krooni (teiste oma- Koolituskursused Sel sügisel avastasid noortekeskuse valitsuste elanikele). Õpilastele on tähistas sünnipäeva enda jaoks Halliste Põhikoolis õppi- treeningud tasuta. Kohustuslikuna MTÜ Abja koolituskeskus korral- vad Margit, Merilyn ja Merit Parm. peavad kaasas olema sportlik riietus dab ESF programmi “Täiskasvanute Pärast kooli sõidavad Vana-Karistes ja sisejalatsid. koolitus vabahariduslikes koolitus- Liplapi talus elavad õed, kaasas ka keskustes” toel oktoobri viimasel 5-aastane lasteaias käiv õeke Marju- nädalal tasuta projektikoolituse Nella, Apja, et veeta koju sõidutava Tütarlapsed, tulge kursuse. Esimene õppepäev on 25. koolibussi väljumiseni jäävat aega võrkpalli mängima! oktoobril algusega kell 15. Kursus on noortekeskuses mängides. 12 tundi kolmel õppepäeval: 25, 28. Kolmandat sünnipäeva tähistas Viljandi Spordikooli võrkpalliosa- ja 30. oktoobril Abja-Paluojal Pärnu noortekeskus vahvate mängudega kond võtab vastu uusi õpilasi. mnt. 10 Abja Päevakeskuses. Lektorid nii ruumis kui õues. Pärast lõikas TREENINGUTUNNID on Urve ja Romeo Mukk. noortekeskuse juhataja Eveli Allik • 2001. a. sündinud ja noorematele Sama programmi toel alustame lahti kolme küünlaga suure maitsva tüdrukutele (I–III klass) Abja Güm- oktoobri viimasel nädalal koostöös sünnipäevatordi. naasiumi (AG) võimlas pühapäevi- Merle keeltekooliga tasuta soome Oktoobri algul tähistati noortekes- ti kella 15–16 ja Halliste Põhikooli keele kursust algajatele. kuses ka leivapäeva: lapsed valmis- (HPK) võimlas Info ja registreerimine: koolitus- tasid igaüks endale rukkileivast ja esmaspäeviti kella 14–15 ning teisi- juht Sirje Rist, tel 5811 8872, e-post mitmesugustest lisanditest tervisli- päeviti ja reedeti kella 13–14; [email protected] ku võileiva. Järgnes leivateemaliste nuputamisülesannete lahendamine. Auhinnad lahendajatele olid samuti  Kolmandat sünnipäeva tähistati Abja noortekeskuses vahvate män- leivateemalised. gudega. MEELIS SÕERDI foto Kaks korda kuus neljapäeviti tegut- seb noortekeskuses kunstiring õpe- Oktoobri algul kolmanda tegevus- 2007. aasta sügisest alates. “Kõige taja Eevi Hulkko juhendamisel. Kõik aasta täitumist tähistanud Abja noor- rohkem meeldib mulle siin piljardit huvilised on sinna endiselt oodatud. tekeskus pakub piirkonna noortele mängida,” lisas ta, olles rahul, et algse Korraldatakse traditsioonilisi võistlusi ja lastele mitmesuguseid vaba aja ühe toa asemele on noortel nüüd üle lauamängudes, matkad, väljasõidud sisustamise võimalusi, olles võitnud kenasti haljastatud õue kasutada ter- jm. Üks oodatumaid ettevõtmisi on külastajate populaarsuse. ve ilus ja avar kahekordne maja. tänavugi 29. oktoobril tähistatav “Käin päevas korra pärast kooli Ka Sarja külas elav Abja Gümnaa- halloween’ipäev. ikka noortekeskuses ära, siin on nor- siumi X klassi õpilane Triin Kask on Õpetaja Ants Läätse juhendami- maalne koht, kus teistega kokku saa- noortekeskuses käinud kõik kolm sel alustas 5. oktoobril noortekeskuse da,” ütles Abjas elav Abja Gümnaa- aastat. Nii temale kui ta klassiõele kõrvalhoones bändiruumis tegevust siumi IX klassi noormees Rait Kont. Anhelika Kuusikule meeldib seal muusikaring. Noortetoas hakkas ta käima kohe koolitundide lõpu ja koju sõidutava Meelis Sõerd Tähistati leivanädalat ja õpetajatepäeva Abja Gümnaasiumis tähistati oktoobri algul mitmete huvitavate ette- võtmistega leivanädalat ja õpetajatepäeva. Leivanädal, mis kestis koolis 4.–8. oktoobrini, algas esmaspäeval leibade degusteerimisega. Lapsed said vahetundide ajal käia aulas ja proovida seal laudadel olnud viit erinevat leivasorti: tumedat, peen-, seemne-, vormi- ja rukkileiba. Õpilaste antud hinnangute põhjal osutus kõige populaarse- maks tume leib. Kõik need Europagaris toodetud leivad annetati koolile sponsorluse korras.  EKNK Mõisaküla koguduse pastor Jorma Õigus (pildil) kavatseb kiriku puhkemajade ja välitrenažööridega Kolmapäeval oli ülekooliline leivateemaliste luuletuste võistlus. Iga klass avarale krundile rajada ka minigolfiväljaku. MEELIS SÕERDI foto esitas paberilehel teemakohaselt illustreeritud omaloomingulise luuletuse. Kõik need toredad loometööd panime väikese näitusena seinale. Neljapäeval tehti ülekooliline viktoriin, mille küsimused olid koostatud nädal otsa koolimajas üleval olnud leivateemalise stendi materjalide põh- KOGUDUS MUUDAB LINNA jal. Lisaks näitasid kõik klassid vahvat fantaasiat, valmistades kätte antud materjalist “vallatu” võileiva. TURISTISÕBRALIKUMAKS Leivanädala üldvõitja väljaselgitamisel hindasime nii luuletuse sisu ja kujundust, viktoriinitulemusi kui ka vahvaid võileibu. Nooremas grupis sai Kodulinna avatumaks muuta Siis juhatati neid meie juurde. Saime seljast. Kui sa oled kogu aeg mingis esikoha II klass ja vanemas alates VII klassist tuli võitjaks X b klass. sooviv Mõisaküla Nelipühi kogu- neid majutada oma kiriku põranda- sundasendis, siis jääb selg kangeks, Õpetajatepäeval, mida tähistasime 5. oktoobril, andis tunde XII klass, kelle dus lasi Euroopa Liidu toel püstita- le.” aga trenažööri abil liigutades saab kätte usaldati hommikul ka võim kogu koolis. Õpetajad olid rõõmsalt kehas- da kiriku juurde kaks puhkemaja, Pastor meenutab, kuidas paari aas- selgrooühendused taas lahti painu- tunud “XIII c” klassi õpilasteks, tegu oli hästi käitunud ja ühtses korrektses kus turistidele ja külalistele tasuta ta eest, kui avati mänguväljak rula- tada,” selgitas Jorma Õigus. Teine vormis “eliitklassiga”. Päeva lõpus toimus aktus, kus toredate etteastetega öömaja pakutakse. Samas on laste rambi, turnimispuude, kaalukiigu, trenažöör võimaldab tema sõnul tulid välja kõik – nii “õpilased” kui “õpetajad”. Merili Tasane päralt mänguväljak, täiskasvanuile liumäe ja ronimisvõrguga, tuli sinna jalalihaseid treenida. Tähtis on, et välitrenažöörid ja peagi ka minigol- üks turismireisil olnud inglise pere- harjutusi saab teha korraga terve fiväljak. kond: “Neil oli siin väga põnev, nii et perega – jalgadele korraga kahekesi, Looduskaitseselts kutsub kaasa “Kuna meil on nii suur krunt, mida lapsed ei tahtnud lõpuks ära minna. seljaharjutusi isegi kolmekesi, nii et oleme nagunii pidanud hooldama, siis Nad oleksid hea meelega jäänudki järjekorras ei pea ootama. Eesti Looduskaitse Seltsi August Kitzbergi nimeline osakond kavandab mõtlesime, et mis me seda ainult en- meile puhkama, aga ei olnud võima- Mänguväljaku laiendusena val- oma tegevust 2011. aastaks. dale hoiame, kui saaksime seda välja lust pakkuda neile sobivat öömaja. mib loodetavasti veel enne külma- Traditsioonilisel Kitzbergi-päeva retkel tutvume tuleval aastal Kolga-Jaani pakkuda nii Mõisaküla linnarahvale Siis mõtlesimegi, et mänguväljaku de tulekut minigolfiväljak, milleks kihelkonnaga. Põhilised huvikohad on Parika kaitseala, Meleski klaasivabrik kui ka külalistele, kes siia tulevad,” juures peaks olema ööbimisvõimalus Leader-programmist on juba heaks- ja Jõesuu infokeskus, kus on plaanis laevasõit Võrtsjärvel. Retkel saab ka kõneles projekti eest vedav Eesti turistidele, läbisõitvatele jalgratturi- kiit saadud. Viie eri pikkuses ja mit- kuulda huvitavat Villem Reimanni Kolga-Jaani elust. Kristliku Nelipühi Kiriku Mõisaküla tele ja kellele iganes.” mete võimalustega golfiraja tegemine Teiseks suuremaks ettevõtmiseks on 8.–18. juulini kestev Põhja-Norra koguduse pastor Jorma Õigus. Projektitaotlus esitati algselt kü- algab kohe, kui ka PRIA-lt hiljemalt loodusreis. Käime ära Nordkapi ja Lofoodi saarel ning Svartiseni liustikul. Kaks aiamaja ja samades mõõtme- lameetmesse, kus aga selleks raha novembri algul selleks vajalik kirjalik Norrast ja planeeritavast reisist annab ülevaate Enn Käis 11. novembril tes lehtla-varjualune püstitati kiriku nappis. Teine taotlus esitati Leaderi vastus käes. Selle projekti maksumus kell 18 Abja kultuurimajas. Rein Mägi avarale puhkealale suvel. “Tõime möödunud sügisel avanenud vooru, on ligi 100 000 krooni. ühte majakesse ajutiselt oma voodid, kust saadigi raha. Projekti kogumak- Ent nagu Tallinn, ei saa ka Mõisakü- aga kui on korraga rohkem tulijaid, sumus oli 211 tuhat krooni, millest la kunagi valmis. Järgnevate projekti- saame neile lisaks paigutada väli- 21 000 tasus omafinantseeringuna dega on kogudusel plaanis rajada ki- POOLAMAAD voodid ja madratsid,” selgitas Jorma kogudus. Projektisumma hõlmas riku abihoones asuva vana pesuköögi Õigus. Ööbimise eest tasu kogudus majade transporti Mõisakülla, neile asemele duširuumid ja tualetid. küsida lähiaastatel ei kavatse vundamentide tegemist ja majade, “Tahame, et meie juures jätkuks te- AVASTAMAS (II) Neljakohalistesse majakestesse on samuti kahe välitrenažööri, kolme gevust nii lastel kui täiskasvanutel ja 1413. aastal pealinna õigused saa- kirikud ja lossid. Vanast raekojast on kavas muretseda sisse narid ja ööka- pargipingi ning prügikastide paigal- samas, kuna Mõisakülas ei ole tihedat nud Varssavi vanalinn seisab meie ees säilinud vaid kellatorn. St. Mary kiri- pid. Uus sisustus loodetakse saada damist. Lisaks soetati avarale puhke- liiklust, saaksid nad ka privaatsust, oma iidsel kujul, aga on valmis saanud kul on kaks arhitektuuriliselt erinevat jätkuprojektiga. alale kaks kiiktooli, varjualune-lehtla rahu ja vaikust nautida,” soovib Jor- 1960. aastail! torni, kahe võistleva venna nägemus ja platsi niitmiseks murutraktor. ma Õigus. II maailmasõja ajal hävis Varssavi 80- parimast. Igal täistunnil kostab 81-meet- Elu ise nõudis Kodulinna volikogu esimeheks protsendiliselt, vanalinna tegid maatasa risest tornist trompetimuusika, mis äkki valitud pastor Jorma Õigus on üht- algul venelased, seejärel sakslased. Õn- katkeb: legendi kohaselt sai linnavaht, Ööbimiskohtade rajamise idee sai Mõeldakse perekeskselt kes vaenlaste lähenemisest märku andis, Jorma Õiguse jutu järgi alguse ajal, Välitrenažöörid on mõeldud näi- lasi tänulik oma kogudusele, kes on neks olid säilinud kunagised Bernardo Bellotto ülitäpsed maalid, millel on neilt noole kõrri. kui Eesti ja Läti vaheline piir veel teks jalgratturitele või eakatele ini- ettevõtmistega hästi kaasa tulnud, tõdedes et koguduse eesmärk ongi kujutatud vanalinna maju ja tänavaid. kinni oli: “Tulid mitmed turismigru- mestele. “Mõisaküla eakad ongi siin Need võimaldasid kõik endisel kujul ja pid, kes ööseks suletud Mõisaküla käinud, olles õhtul kepikõnnil, on anda sel moel oma panus Mõisaküla linna paremaks muutmisse. asukohtades taastada. piiripunktist enam läbi ei pääsenud teinud trenažööri abil puusaliigutu- Kuna maksta tuli fassaadi pikkuse jär- ja neil polnud siin ka kusagil ööbida. si ja ütlevad, et valud kaovad äragi Meelis Sõerd gi, oli üks eriti nutikas mees osanud oma maja nii ehitada, et tänava poolt oli maja vaid ühe akna laiune! Keskaegsete eluma- jade kõrval on seal kuninga kroonimise katedraal. Restaureeritud on ka kuninglik RAHVASELTS KORRALDAS kindlus. Vanimad majad pärinevad 13. sajandist. Kuningaloss Palace Vilanowsky on ÕISUS SÜGISLAADA taastatud 1970. aastatel. Lossiväljakul asuvad Püha Jani katedraal ja Sigmund Õisu mõisaomanike loal korraldas sealne rahvaselts meistikuid, kohalikud neiud omatehtud ehteid, Karksi III Vaasa monument – Varssavi vanim 9. oktoobril kõvertalliesisel järjekordse sügislaada, kus Kultuuriselts telgedel kootud kaltsuvaipu jne. Pakuti nii monument, mis algselt pärineb 1644. aas- kauplejaid rajatagantki. uusi kui hulgaliselt kasutatud riideesemeid. tast. Ühel vanalinna platsil seisab Väike “Ma pole Vene ajast näinud enam ühtegi poesaba, aga Kaugeim laadaline oli saabunud Läti Valkast, kaa- Merineitsi – Syrenka, kelle sünniaeg oli nüüd Õisu laadal meie oma Silvi Saare kuulsate pirukate sas kaubikutäis tumepruune oma käte vahel vormitud 1655 ja kelle kujutis ehib Poola vappi. järele nägin,” ütles laada peakorraldaja Õisu Rahvaseltsi sangaga savikruuse, millel igaühel üks eesti mehe- või Vana linnaosa ümbritsevad kaitseehiti- esimees Virve Kivja. Kolmekohaline arv küpsetisi oli Kivja naisenimi peal. Teada Õisu laadast oli natuke eesti keelt sed, sissepääs on Barbakani värava kaudu. sõnade kohaselt esimese pooltunniga otsas. Maitsvat mõistev lätlanna saanud internetist. Linnamüür ei saanudki sõjas suuremat  Kahe torniga St Mary kirik suppi ja pirukaid pakkus Kõvertallis ka kauplus Siili Äri Laada lõpul üllatas kõiki Sirje Keimonen Õisust, pan- kahjustust, aga kodude taastamise ajal Krakovis. ASTA LAANSOO foto Ülemõisast. nes laadaliste rõõmuks kõlama ühe kahest käsikärul peale sõda kanti see laiali kui ehitusma- Väga nõutud oli ka Õisu mehe Edgar Puideti kali, mida müügile toodud vanast akordionist. terjal. Esimene linnamüür ehitati 1350. Keskaegse turuväljaku ääres asub sai nii kohapeal pruukida kui ämbrikesega koju kaasa Kohamaksu asemel laadamüüjatelt ja vabatahtlike an- aastal. 1980. aastal kanti uuesti üles peamiselt turistidele mõeldud renessan- sistiilis hall, kus on valik mitmekesiseid viia. Temalt sai muuhulgas osta ka mett, mida pakkusid netustena laadalistelt laekus allkirjade vastu rahvaseltsi ehitatud Varssavi vanalinn UNESCO kultuuripärandi nimistusse. rahvuslikke meeneid. Ei meenu matr- samuti sealkandis asuvad Lõo ja Halliku talu. Kiiresti annetuskarpi kokku 875 krooni, mis on kavas kulutada Varssavi Kuningatee on linna peatä- joškasid ega paberlilli. Samas saab juua leidis ostja Halliku talu perenaise Silvia Põdra 45-kilone Õisus asuvale mälestuskivile Vabadussõjas langenutele nav, mis algab lossiväljakult ja kulgeb kohvi või lihtsalt jalgu puhata. hiigelkõrvits. mälestustahvli tellimiseks ja tulevasuvise jaanipäeva kuninga suveresidentsi Lazienki lossi Nägime Waweli kuningalossi, kindlust Puiatu mees Arnold Kleemann oli taas platsis puit- korraldamiseks. juurde. Ujazdowski tänava ääres on kiri- ja renessansistiilis kirikut, kus on krooni- mööbli ja -mänguasjadega, Päidre puukool pakkus tai- Meelis Sõerd kud, paleed, galeriid ja muuseumid – see tud enamik kuningaid ja mille krüptides on võimu ja rikkuse tänav. Siin seisab ka on nende hauakambrid. Siia on maetud Püha Risti kirik, milles olevat alal helilooja ka teisi väärikaid inimesi, nagu kindralid Chopini süda. Kõikjal, kus Chopin kunagi Pilzudski ja Kosciuszko. Värskeim haua- käinud, paiknevad tema muusikat mängi- kambreist, kus puhkavad õnnetult huk- vad pingid. Jan III suveresidentsi juures kunud president Lech Kaczynski ja tema Vistula jõe kaldal on barokne mitmeküm- abikaasa Maria põrmud, on avatud. ne hektari suurune park, mida hellitavalt Luksusliku kuldse kupliga kabeli lasi kutsutakse Poola Versaille’iks. ehitada Sigismund I oma varalahkunud Sõitsime 330 kilomeetrit, et jõuda abikaasa Barbara ja nende sündimata Krakovisse – ühte paremini säilinud gooti lapse mälestuseks. ja renessansi stiilis linna Euroopas üldse, Lossis on kauneid saale, mis sisustatud muistse Väike-Poola keskusesse. Loomuli- omaaegse otstarbe kohaselt antiikmööbli kult kuulub Krakov UNESCO maailma ja ehisasjadega, pikki galeriisid, kus maa- kultuuripärandi nimekirja, koos temaga ka lidel kuninglike suguvõsade liikmed, kelle lähedal asuv Wielicka soolakaevandus. kaudu tõi giid meie ette Poola kaugema Varssavi-Krakovi teele jääb palverän- ja lähema mineviku. durite vaimne süda Czestochov. Seal Krakovi sümbol on draakon. Tuldsül- asub 14. sajandist pärinev Poola vanim gav draakon seisab lossimüüri ääres ja puukirik, ehitatud ilma naelteta. Jasna igasugusel kujul meenepoodides. Lossist Gora kloostri kabelis asub imettegev mitte kuigi kaugel asub Jagelloni-nime- ikoon Must Madonna. Kloostris on palju line ülikool, mille vanim ehitis pärineb kunstiteoseid. 1364. aastast. Omanäoline muuseum on Krakov on Poola iidne pealinn ja kiri- ka säilinud juudi linnaosa Kazimierz. kuvõimu keskus. Tegime peatuse suurel (Järgneb)  Edgar Puideti (vasakul) kaljal oli Õisu laadal hea minek. MEELIS SÕERDI foto puiesteeringil, kus on imeilusad majad, Asta Laansoo ja 1 krediidikonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. Abja valla ametiisikute 12. Abja Noortekeskuse töötasu, volikogu liikme hüvitis, volikogu alalise komisjoni ÕNNITLEME NOVEMBRIKUU liikme hüvitis. 01. IV 2010. majanduslike huvide 1. MARI SAARELA. 3. Vallavolikogu EAKAID HÄLLILAPSI! liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ela- deklaratsioonid mumaa krunt nr 8909 Abja-Paluoja linnas LINDA NIILUS 85 (ühisvara). 7. Ei ole. 8. Swedbank Pensio- MINNI LILL 91 KLAARA PEEDU 85 Korruptsioonivastase seaduse alusel Elamumaa nr 15837 Abja-Paluoja linnas nifondi K3 ja V3 osakud. 9. Swedbank 2 SALME VALK 89 HILDA KALJA 84 avalikustab Abja Vallavolikogu poolt (ühisvara). 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskontot 10. Ei ole. 11. Swedbank EDMUND JAHN 86 LISETTE LOHU 83 määratud deklaratsioonide hoidja all- 1 arvelduskonto, Swedbank 1 krediidi- Liising AS sõiduautoliising Volvo 50. 12. HILJA TÕLL 85 ELSA KOORT 83 järgnevalt Abja Vallavolikogu ja Abja konto. 10. Ei ole. 11. Swedbank Liising Abja Vallavalitsuse töötasu, volikogu liik- VIRVE SERMAT 83 LINDA JALLAI 75 Vallavalitsuse liikmete majanduslike AS sõiduauto liising 12. Volikogu liikme me hüvitis. 27. IV 2010. huvide deklaratsioonide andmed. hüvitis. 27. IV 2010. 1. REET PAJU. 3. Vallavolikogu liige. 4. ELVINA PORILA 82 ENNO KOIK 75 1. ILMAR KALLAK. 3. Vallavolikogu Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Abja val- VAIKE-JOHANNA JÜRISE 82 LEHTI TIKO 75 ONA SAPOŽNIKOVA 80 AINO NOOP 70 VALLAVOLIKOGU LIIKMED liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. las kinnistu nr 22868, kinnistu nr 3439706 Abja vallas Kallaku mü, Kaupo elamu, (kaasomand), korteriomand nr 3614439 MARTSELLA KALLAS 80 Halliste Vallavalitsus 1. (Ees- ja perekonnanimi) VILLU Soometsa mü, Saare mü, Lopa mü (kõik (kaasomand) 7. Ei ole. 8. Swedbank Pen- SALME KINNAS 80 VÕSA. 3. (Ametikoht) vallavolikogu ühisvara). 7. Sõiduauto Suzuki Baleno sionifondi K3 ja V3 osakud. 9. SEB pangas TAMARA LEPPIK 75 ELFRIEDE PEDANIK 92 esimees. Majanduslike huvide deklaratsioon (1999, ühisvara). 8. Ei ole. 9. Swedbank 1 1 arvelduskonto, Swedbank 1 arveldus- HELJU LILIENTHAL 75 MAIMU TINN 85 esitatud siseministeeriumile. arvelduskonto 10. Kaks hüpoteeki Eesti konto. 10. SEB pank 62001,80 EUR. 11. Ei ASTA KALLISTO 70 ILSE LITVINENKO 85 1. PEETER MÕTTUS. 3. Vallavoliko- Vabariigi kasuks. 11. Ei ole. 12. FIE ette- ole. 12. Abja vallavalitsuse töötasu, valla- MARE KUUSE 70 VALLIJA HERMINE ŠMIDTE 85 gu aseesimees. 4. (Tööandja asutus) Abja võtlustulu, volikogu liikme hüvitis. 27. volikogu liikme hüvitis, volikogu alalise Vallavolikogu. 5. (Ametipalga aste ja ame- IV 2009. komisjoni liikme hüvitis. 29. IV 2010. Abja Vallavalitsus LEMBIT KISSA 82 tipalk) ei ole. 6. (Kinnisvara, kuni kinnis- 1. URMAS PÕLLUMÄE. 3. Vallavoliko- 1. JAAN KIVIOJA. 3. Vallavolikogu KALJU ILVES 81 tusraamatusse kandmiseni ka ehitised gu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. HILDA ALLIK 86 VALDIKU PILT 75 ja nende osad) elamumaa nr 3525339 ja Maatulundusmaa nr 2343406 Pärnumaal, kinnistu nr 2033139 Abja vallas (ühisvara), HILDA SIIM 85 Mõisaküla Linnavalitsus korteriomand nr 1457239 (ühisvara) Abja- elamumaa nr 2393839 Abja vallas, elamu- elamumaa Abja-Paluoja linnas (ühisvara). Paluoja linnas. 7. (Registrisse kantud au- maa nr 2687539 Abja vallas. 7. sõiduau- 7. Sõiduauto IŽ 2125 (1978). 8. Ei ole. 9. tod, vee- ja õhusõidukid) sõiduauto VW to Opel (1996), sõiduauto BMW (1999), Swedbank 1 arvelduskonto, 1 krediidi- Passat (1990, ühisvara). 8. (Aktsiad, osad haagis TIKI TREILER (2007). 8. Swedbank konto, 1 väärtpaberikonto. 10. Ei ole. 11. ja muud väärtpaberid) LHV pensionifon- pensionifond K2 osakud. 9. Swedbank 1 Sõiduautoliising Suzuki SX4. 12. Mulgi PALJU ÕNNE LAPSE SÜNNI PUHUL! di osakud. 9. (Pangaarved) Swedbank, arvelduskonto ja 1 kogumispensioni kon- Reisid OÜ töötasu, volikogu liikme hü- arvelduskonto. 10. (Võlad pankadele ja to, Krediidipank 1 arvelduskonto. 10. Ei vitis, ettevõtlustulu. 21.04.2010. KAIDA KAINE – 27. septembril sündis poeg TARMO. teistele eraõiguslikele isikutele, kui võla ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme hüvitis, Halliste Vallavalitsus suurus ületab kuue kuu ametipalga või Rainert OÜ töötasu, volikogu alalise ko- 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka misjoni liikme hüvitis. 01. IV 2010. VALLAVALITSUSE LIIKMED ANNELI ja ARTUR JÜRISE – 2. oktoobril sündis poeg MATTEAS. ei maksta) ei ole. 11. (Muud varalised ko- 1. ANDRES RÄÄGEL. 3. Vallavolikogu Mõisaküla Linnavalitsus hustused, mille suurus ületab deklaree- liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. 1. PEETER RAHNEL. 3. Vallavanem. rimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga Korteriomand nr 2685639 Viljandi linnas Majanduslike huvide deklaratsioon esitatud või 50 000 krooni, kui ametikohal palka (ühisvara), tootmismaa nr 3636139 Abja- siseministeeriumile. ei maksta) Swedbank õppelaenu käen- Paluoja linnas (ühisvara). 7. Kaubik Ford 1. REIN KALM. 3. Vallavalitsuse liige. dus. 12. (Muud regulaarsed tulud) OÜ Transit (1987, ühisvara), sõiduauto Audi 4. Abja Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korte- Abja Elamu juhatuse liikme tasu, voliko- A6 (1995, ühisvara), sõiduauto WV Golf riomand nr 2918239 Abja-Paluoja linnas gu liikme tasu. (Deklaratsiooni esitamise (1993, ühisvara) 8. Swedbank pensioni- (ühisvara). 7. Sõiduauto MB 250 D (1992, kuupäev) 22.IV 2010. fondi osakud. 9. Swedbank 2 arveldus- ühisvara), traktor T-25 (1984, ühisvara). 8. 1. TAEVO VIITAS. 3. Vallavolikogu kontot. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu SEB Progressiivne pensionifondi osakud. liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. liikme hüvitis, volikogu alalise komisjoni 9. Swedbank 1 arvelduskonto. 10. Ei ole. Abja vallas Uue-Villemi talu elumaja ja esimehe hüvitis, pension, SA Abja Haigla 11. Ei ole. 12. Vallavalitsuse liikme hüvitis. kõrvalhooned, Uue-Villemi mü nr 684139, nõukogu liikme hüvitis. 27. IV 2010. 30. IV 2010. Talli mü nr 2891239 (ühisvara), Sukapõl- 1. ÜRJO MÄLKSOO. 3. Vallavolikogu 1. RICHARD LIIVAK. 3. Vallavalitsu- lu mü nr 2891639 (ühisvara), Tuka mü liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. se liige. 4. Abja Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. nr 3677539 (ühisvara), Miiskomäe mü Hiiumaa maaosa nr 897 (ühisvara), korter Elamud Abja-Paluoja linnas kinnistu nr nr 3134439 (ühisvara). 7. Veoauto Volvo Abja-Paluoja linnas (ühisvara), kinnistu 508539, kinnistu nr 395439 (mõlemad FL16 (1990, ühisvara), väikebuss Renault 29175 (ühisvara). 7. Ei ole. 8. Kaks Pen- ühisvarad). 7. Sõiduauto Mercedes Benz Trafic (2003, ühisvara). 8. OÜ Mulgi Agro sionifondi K2 tasakaalustatud strateegia 250D (1988, ühisvara). 8. Swedbank pen- 20 osakut, Swedbank pensionikindlustuse osakut. 9. Swedbank 3 arveldusarvet. 10. sionifondi osakud, Eraauto RT OÜ 1940 garanteeritud intressiga osakud, Vienna Ei ole. 11. Ei ole. 12. FIE töötasu, SA Abja osakut. 9. Swedbank 1 arvelduskonto. Insurance Group investeerimisriskiga ko- Haigla töötasu, volikogu liikme hüvitis, 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Sakala Teed OÜ gumiskindlustuse osakud. 9. Swedbank 2 vallavolikogu alalise komisjoni liikme töötasu, vallavalitsuse liikme hüvitis. 28. arvelduskontot, SEB pank 1 arvelduskonto. hüvitis. 22. IV 2010. IV 2009. 10. Swedbank 730 000 EEK. 11. Kolm hü- 1. GULDAR JÄRVE. 3. Vallavolikogu 1. AILI KANGRO. 3. Vallavalitsuse poteeki Eesti Vabariigi kasuks, Swedbank liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. liige. 4. Abja Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½ Liising AS – ratastraktor John Deere, ketas- elamumaa nr 3484239 Abja vallas. 7. Sõi- elamumaast nr 429239, 2/3 kinnistust nr koorel Amazone, põllulibisti Heva, sõidu- duauto VW Passat (1995). 8. Swedbank 95139, 1/8 korteriomandist nr 2651739, auto Honda CRV. 12. FIE töötasu, volikogu pensionifond K2 osakud. 9. Swedbank 1 korteriomand 11976201 (Tallinn). 7. Hu- liikme hüvitis. 30. IV 2010. arvelduskonto. 10. Swedbank Liising AS vilaev Bavaria 270 (2000), sõiduauto BMW 1. JÜRI PATUNE. 3. Vallavolikogu laen 28244,68 EUR. 11. Ei ole. 12. Volikogu 320D (2002), sõiduauto Mitsubishi Lancer liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. liikme hüvitis. 20. IV 2010. (1995). 8. Compensa Life pensioni III sam- Abja vallas maatulundusmaad nr 14092, 1. KAUPO VÄLBA. 3. Vallavolikogu mas 53500/58580 osakud. 9. Swedbank 1 26830, 5655, 5653, 14091, 5214, 835, 6048, liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. arvelduskonto, SEB Ühispank 1 arveldus- 2724, 19100, 5685, 26062 ja 26065 (kaas- Elamud Oru 2A ja Pärnu 14 Abja-Paluoja konto, Nordea pank 2 arvelduskontot. 10. omand). 7. Sõiduauto Honda Civic (2006), linnas, mürgiladu-töökoda Abja vallas 7. Nordea pank 313 800 EEK. 11. SEB pangas Honda CRV (2007). 8. AS Silva aktsiad. Maastur Land Rover Defender-110 (1998). õppelaenu käendus 12. Vallavalitsuse liik- 9. Swedbank 1 arvelduskonto, SEB pank 8. Ei ole. 9. Swedbank 1 arvelduskonto, me hüvitis. 26. IV 2009. 1 arvelduskonto, Nordea-Fin Estonia 1 SEB pank 1 arvelduskonto, Krediidipank 1. INGRID KÕIV. 3. Vallavalitsuse lii- arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Nordea Fin. 1 arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. ge. 4. Abja Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Abja Estonia liisinglepingud, hüpoteek Maaelu MTÜ Mulgimaa Arenduskoda hüvitis, vallas ½ kinnistust nr 1399839. 7. Ei ole. Edendamise Sihtasutuse kasuks, hüpo- volikogu liikme hüvitis. 23. IV 2009. 8. Swedbank Pensionifondi osakud 9. “Lauldes sügisesse“. Tasuta. • 30. X teek Eesti Vabariigi kasuks. 12. Volikogu 1. EVELI ALLIK. 3. Vallavolikogu liige. Swedbank 1 arvelduskonto. 10. Swedbank kella 16–17 Promed Palsam tervise- liikme hüvitis, volikogu alalise komisjoni 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole 7. laen 17 655 EUR. 11. Swedbank’is käen- toodete näitusmüük • 21. XI kella 9- liikme töötasu. 30. IV 2010. Sõiduauto MB (1992). 8. SEB Progressiivne dusleping. 12. SA Viljandi Haigla töötasu, 14 sügislaat • 28. XI kell 15 esimese 1. VIKTOR ŠKURIN. 3. Vallavoliko- Pensionifondi ja Swedbank Pensionifondi FIE Ürjo Mälksoo töötasu, vallavalitsuse advendiküünla süütamine keskväl- gu liige. 4. Abja Vallavolikogu 5. Ei ole. 6. 9. liikme hüvitis. 10. IV 2010. K3 osakud. SEB pangas 1 arvelduskonto jakul kuuse all. Abja Muusikakooli õpilaste kontsert kultuurimajas. Üri- tuste info tel 5256 049 • 11. XII kella ABJA KULTUURIMAJAS 9–15 MTÜ Mõisaküla Kultuuriseltsi 23. X kell 18 tantsurühma Wallatud korraldatav jõululaat “Kaunid kin- 35. sünnipäev. Kõik on oodatud • 28. gid”. Laadale on oodatud käsitööli- X kell 17 eakate klubi Meelespea peo- sed ja omatoodanguga kauplejad. õhtu. Tantsuks ansambel Del Rosa. Kohamaks 30 krooni. Eelregistree- Külakosti pakub Kaarli rahvamaja rimine tel 5664 6706 (Ene). näitering “Naeratus” etendusega “Oh seda elu” • 30. X kell 14–15 UUE-KARISTE RAHVAMAJAS Promed Palsam tervisetoodete näi- 1. XI kell 12 hingedepäeva tähista- • Halliste rahvamajas toimub 26. tusmüük • 5. X Rakvere teatrilt mine kamina paistel. Külas on Mai- oktoobril kell 18 soojuspumba tut- re Sala • 13. XI kell 20 mardiõhtu vustus. Soojuspumpa kui tänapäe- kell 13 lasteetendus “Kaval-Ants ja va kõige efektiivsemat taastuva ja Vanapagan” (pilet 35 krooni) ja kell “Mardimütakas”. Tantsuks mängib saastevaba kohaliku küttevormi liiki 19 etendus “Oscar ja Roosamamma: ansambel 3 WD. Pääse 60 krooni. Info tutvustab Eesti Soojuspumba Liidu Kirjad jumalale” (pilet 100 krooni) • tel 5344 8905. (ESPEL) esindaja Jüri Miks. Kõik hu- 6. XI maarahvapidu. Jälgige reklaami! vilised on oodatud. Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! • 11. XI kell 17 Abja Muusikakooli • Pärnu Veretalitus korraldab 30. klaveriõpilaste sügiskontsert • 13. XI MÄLESTAME novembril kella 9–10.30 Abja Kultuuri- tähistame isadepäeva • 18. XI kell 19 majas doonoripäeva. Doonorile toidu- Abja mälumängu uue hooaja ava- MAIDO KURG pakk. Kaasa võtta isikut tõendav doku- Mõisaküla linnavalitsuse juures voor. Info www.abjakultuurimaja.ee 27. IX 1938 – 24. IX 2010 ment. Soov aidata on kauneim soovide ja tel. 436 0055 või 5698 3806. MIHKEL MIRME seas. Info tel 512 3825 (Alli Tiik). peatub pangabuss üle nädala 25. V 1948 – 4. X 2010 • AutoSalong OÜ Karksis võtab HALLISTE RAHVAMAJAS ÜLO VABA tööle kohusetundliku noormehe kolmapäeviti kell 15.00–16.00 23. XII kell 19 remonditud maja 9. XII 1934 – 11. X 2010 autode pesijaks ja poleerijaks. Info avapidu. Tantsuks mängib Viljo tel 504 3394, [email protected] . (III ja IV kvartalis: 29. september, Tamm. Info tel 5256 049. MARIA NUGIS • Kvalifitseeritud pottsepp pa- 13. XII 1927 – 13. X 2010 kub teenust uute küttekollete raja- 13. ja 27. oktoober, 10. ja 24. november, KAARLI RAHVAMAJAS Abja Vallavalitsus misel ja vanade parandamisel. Tel 5376 9779. 8. ja 22. detsember) 23. X kell 20 sügispidu. Õhtu sisus- JOHANNA LAPP • Lemeks Viljandi AS ostab kasva- tab tantsu ja mängudega ansambel 31. XII 1925 – 3. X 2010 Lycille. Avatud baar. Pilet 40 krooni va metsa raieõigust, metsakinnistuid Bussis saate: HARRI LÄÄTS • 20. XI kell 21 lõikuspidu ansamb- ja metsamaterjali. Küsi hinda: jyri. • nõu pangateenuste kohta 27. XI 1932 – 11. X 2010 [email protected] või tel 5300 0913. • tellida ja kätte pangakaardi liga Trahter. Pilet 80 krooni. Info tel • Alta Mets OÜ ostab võsa, raiejäät- • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta 5347 1393. ROBERT ALLAS meid, saetööstuse jääke, 3-meetriseid • teha arvuti abil makseid 24. I 1923 – 15. X 2010 küttepuid (ka madala kvaliteediga), • sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid MÕISAKÜLA KULTUURIMAJAS Halliste Vallavalitsus metsakinnistuid ja kasvavat võsa. 28. X kell 16 eakate klubi avapidu Otsime kontakti metsa ja võsa üles- Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste töötlejatega. Tel 515 5601, 501 8707. tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga või • Raamatupidamisteenused. küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310. Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd Tel 5390 0725 http://www.hot.ee/ (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas vilmerteenused/ . 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).