Textuur Kasutab Puitu Jäägitult Aktsiaselts Textuur Registreeriti Ja Kasutatakse Talvisel Ajal Katlamaja Puitbriketi Kõrgeim Kvaliteet Saa- 1995
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Omavalitsuste Liit tähistas 15. aastapäeva 17. jaanuaril tähistas Viljandimaa Omavalitsuste Liit (VOL) oma 15. aastapäeva Viljandi teatris “Ugala”, kuhu oli oodatud ligi 500 inimest. Aastapäeva tähistamisele kutsutute hulgas olid kõik praegused ja endised kohalike omavalitsuste juhid, praegused volikogude liikmed. Üritusel osale- sid samuti esindajad Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest, Eesti Maaoma- valitsuste Liidust, Eesti Linnade Liidust, Viljandimaalt valitud Riigikogu liikmed, regionaalminister, Viljandimaa ettevõtjad, VOL-i preemia saanud konstaablid ja rahvakunstimeistrid ning VOL-i koostööpartnerid maakon- nast ja vabariigist. Külalised tunnustasid oma tervitustes maakondlike omavalitsusühen- duste seas ühena esimestest loodud VOL-i jätkusuutlikku panust Viljandi maakonna tasakaalustatud arendamisel. Lisaks kuulatati teatrisaalis VOL-i esimehe Andres Rõigase, tegevjuhi Reevo Maidla ja Viljandi maavanema Kalle Küttise päevakohaseid ettekandeid, vaadati Ugala teatri etendust “Saa- teviga” ning söödi sünnipäevatorti. Kingi- ja lilleraha võis annetada SA Viljandi Haigla sünnitusosakonnale elu- tegevust jälgiva aparaadi ostu toetuseks, millega Viljandimaa Omavalitsuste Liit avaldas tänu SA Viljandi Haiglale abi ja hoolituse eest maakonnas. An- netajate seas olid ka Abja ja Halliste valla- ning Mõisaküla linnavalitsus. z AS Textuuri juhataja Argo Jõgi (keskel) tutvustab Abja vallavanemale Peeter Rahnelile (vasakul) ja Abja Andres Rõigas andis SA Viljandi Haigla juhatuse esimehele Ülle Lumile üle Elamu OÜ juhatajale Peeter Mõttusele keskkonnasõbralikku bioküttel töötavat katlamaja. Seda käis uudistamas 50100 krooni suuruse annetustšeki. ka Abja Vallavolikogu esimees Taevo Viitas. RAUL SONGA foto Textuur kasutab puitu jäägitult Aktsiaselts Textuur registreeriti ja kasutatakse talvisel ajal katlamaja Puitbriketi kõrgeim kvaliteet saa- 1995. aastal Eesti-Taani ühisettevõtte- kütteks. Liimpuidu tootmise käigus vutatakse, kasutades ainult oma firma na, olles jäänud Eesti omanike kon- tekkivast saepurust valmistab ettevõ- põhitootmisest jäävat 8-protsendilise trolli alla. Käitise põhitoodanguks te kõrge kvaliteediga puitbriketti. niiskusesisaldusega männisaepuru. on männipuidust liimpuitplaadid, See läheb uuele tootmisringile kohe kõrvaltoodanguks puitbrikett ja Ei jätku palke pärast tekkimist. Brikett pressitakse soojusenergia. kokku mehhaaniliselt, ilma mingisu- Textuuri tootmisvõimsused on jär- Viimasel ajal on arengut hakanud guste keemiliste lisanditeta (brike- jepidevalt suurenenud. 2001. aastal piirama toorainega varustamine, titükki hoiab koos puidus sisalduv alustatud investeerimisprogramm on sest ei jätku palke. Seetõttu on fir- ligniin). Briketitükid on keskmiselt firma müügikäibe tõstnud tänaseks ma esitanud üleskutse kohalikele 10 sentimeetri pikkused ja nende umbes 100 miljoni kroonini. metsaomanikele, kellel on raieküp- diameeter on 6,5 sentimeetrit. Neid Textuuri tehas valmistab põhitoo- set metsa. Puitu müües võivad nad pakendatakse tonnikaupa big bagi danguna ligikaudu 900 kuupmeetrit olla kindlad, et see saab vääriliselt kottides või siis 20-kilostes polüetü- männipuidust liimpuitplaate kuus. väärindatud. leenist kottides. Eesti ettevõtted teevad neist mööblit. Textuur suudab maksta head hinda, pealegi laekuvad siit riigile korralikult Plaatide tootmisel tekkivatest jäätme- Odav ja keskkonna- z Aastapäevapeol tutvustasid kõik omavalitsused end väikese fotonäi- test valmib kõrvalproduktina väga maksud, mis saadakse puidu maksi- sõbralik soojatootmine tusega. MEELIS SÕERDI foto hea kvaliteediga puitbrikett, mis on maalsest väärindamisest Eestis. Karksi-Nuias ja ümbruskonnas nõu- Jäägid, millest ei saa väärtuslikku tav kütus. Mis on puitbrikett? puitbriketti, kasutatakse ära sooja- Firma on ka Karksi-Nuia suurim Puitbrikett on biokütus, mis või- tootmisel. Textuur varustab sooju- soojatootja, olles ühtlasi kõige oda- dab Eestis üha enam populaarsust. senergiaga Karksi-Nuia elanikke, vam soojatootja maakonnas ja üks Seda sobib kasutada tahke kütuse valla asutusi (lastead, gümnaasium odavamaid Eestis. Soojuse saamiseks ahjudes: bullerjanides, kaminates ja kultuurikeskus) ning tööstusette- kasutatakse saepuru ja neid jäätmeid, ja keskküttekateldes. Kütteõli, ah- võtteid. mis ei sobi puitbriketi valmistami- jupuud ja elekter on viimasel ajal Praegu on Textuur kõige odavam seks. kallinenud, mitte aga Karksi-Nuias soojatootja maakonnas ja üks oda- toodetav puitbrikett. Seega on sellest vamaid Eestis. Sooja hind on Karksi Puit kasutatakse jäägitult saanud üks odavamaid variante era- vallas peaaegu poole odavam kui Textuur kasutab puitu jäägitult, ka- mute kütmisel. naabervallas, sest firma üks eesmär- sutust leiavad praktiliselt kõik kõrval- Puitbriketti hakati tootma juba ke soojamajanduse arendamisel on produktid. Saagimise käigus tekkiva 2000. aastal. Järgnevate aastate jook- säilitada eluterve keskkond. Soojuse puukoore kütab ettevõte ära oma kat- sul on uudislik kütus saanud Kark- arvelt kokku hoitud rahaga, mis ula- lamajas ning ülearune tehnoloogiline si-Nuias vägagi nõutavaks. Aga uus tub miljonitesse, on aga arendatud laast ja saepuru müüakse maha. kütuseliik on võitnud ka paljude kau- valla teisi elutähtsaid valdkondi. Liimpuidu tootmise käigus väl- gemal elavate tarbijate usalduse, sest Aktsiaselts Textuur asub Karksi-Nui- japraagitud lamellid ja lauatükid ta põleb hästi ja kütab ahju kiiresti as Tööstuse t 2, 69101 Viljandimaa, tel hakitakse tehnoloogiliseks laastuks kuumaks. 435 1370, e-post: [email protected] z Koolilehtede päeva Abja Gümnaasiumis juhtisid tegevajakirjanikest sama kooli vilistlased (vasakult) Tiiu Sommer ja Tea Raidsalu ning Mart Ummelas Vikerraadiost. MEELIS SÕERDI foto Maakondlikul meediapäeval Seekordne maakondlik koolilehtede päev peeti Abja Gümnaasiumis, millest lisaks külalistele said osa oma kooli IX-XII klassi õpilased. Meeleoluka õpilaskontserdiga alanud päeva peaesineja oli Vikerraadio toimetaja Mart Ummelas. Ta kõneles muuhulgas oma ajakirjanikuteest ning raadiotegemisest. Pärast kohvipausi jätkati rühmatööga, juhendajateks meie kooli vilist- lased Tea Raidsalu Postimehest ja Tiiu Sommer raadiost Elmar. Tiiu Sommeri rühma õpilased koostasid edetabelit eesti uuematest lauludest. Tea Raidsalu juhendamisel hindasid õpilased koolilehti, otsides sealt häid uudiseid, in- tervjuusid, fotosid jne. Abja Gümnaasiumi leht Kadakas pälvis tunnustust kujunduse, küljenduse ja huvitava leiu poolest. Kõik lehetegijad olid omamoodi vaeva näinud ja tänukirja ning auhinnad pälvisid kõikide koolide esindajad. Mart Ummelas jõudis Vikerraadiole salvestada ühe vestlusringi õpetajatega ja teise õpilastega. z Puidujäätmetel töötav keskkon- z AS Textuuri juhataja Argo Jõgi kontrollib, et puitbrikett valmiks kõr- Silvia Mälksoo, nasõbralik katlamaja. gekvaliteedilisena. JAAN PÄÄSUKESE fotod Abja Gümnaasiumi õpetaja HALLISTE VALD KOOSTAB UUT ARENGUKAVA Halliste vald on suures osas täit- külaliikumine vallas on saanud sisse ja parandamist sealne sild. Jätkuvat nud 2003.–2007. aastaks koostatud hea hoo. Seltsid on kirjutanud hulga renoveerimist vajavad Halliste, Kaar- eelmises arengukavas püstitatud edukaid projekte, mis on valda toonud li ja Uue-Kariste rahvamaja. Viima- eesmärgid ja alustanud ettevalmis- märkimisväärselt lisaraha. Selle abil on se juurde nagu ka Rimmu on vaja tusi arengukava koostamiseks aas- kerkinud toredaid rajatisi ja saadud parklat traadita interneti kasutamise tateks 2008–2011. remontida rahvamaju. Paranenud on võimalusega. Mitmel pool teeb muret Vallavolikogu kultuurikomisjoni vallamaja olme ja ümbrus. Lisandu- kehv elektrivõrgustik. Need on vaid laiendatud koosolekul veebruari tei- nud on mustkattega teid, loodud valla mõned näited arengukavva kirjutata- sel nädalal Halliste koolimajas osales teederegister. Asustatud on mõned va- vatest eelseisvate aastate vajadustest. uue arengukava koostamise esma - rem tühjad talud. Välja on arendatud Algus järgneva nelja aasta arengu- arutelul allaasutuste esindajaid valla Õisu jõeoru matkarada, Õisu järve ää- kava koostamisel sai seega tehtud. kõigist paigust. res valminud loodusvaatlustorn. Inter- Edasi tuleb paika panna, kes, mida Vallavanem Andres Rõigas palus net, sealhulgas traadita, on jõudnud ja milliseid rahaallikaid kasuta- inimestel välja tuua valla kultuuri- paljudesse kohtadesse jne. des kavandatut ellu viima hakkab. ja hariduselu positiivsed ning tu- Ees ootavate tegemistena nimetati Järgmine arengukava arutelu tuleb gevad küljed. Seejärel ka kõik selle, Halliste kooli võimla ehitust, Õisu ame- 26.veebruaril ja arutatakse valla sot- mis järgnevail aastail tegemist vajab. tikooli hoonetele mõistliku rakenduse siaalarengu küsimusi. Kõik ettepane- Järgmisel korral mõeldakse, kuidas leidmist. Tasandamist vajavad Halliste kud vallaelu parandamiseks ja aren- vajalikud ettevõtmised ellu viia. ja Õisu alevike majadevahelised teed, gu kavandamiseks on oodatud. Positiivsena räägiti kõigepealt, et täitmist vana Õisu–Viljandi maantee Meelis Sõerd OMAVALITSUSKROONIKAT ABJA VALLAVOLIKOGU le Abja-Paluoja linnas Raudtee tn 6; krooni ruutmeetri eest kuus; • (18. I) määras tagasiulatuvalt 1. • (25. I) väljastas ehitusloa Aaron • kehtestas alates 1. veebruarist jaanuarist 2007 vallavanema ameti- Projekt OÜ-le Abja-Paluoja linnas 2007 linna munitsipaalomandis ole- palgaks 19 500 krooni; Jaama tn 2 asuva ehitise rekonstruee- vatele elu ja äriruumidele üürimää- z Guldar Järve (üleval paremal) koos abilistega Taani sõprade abisaadetist • määras tagasiulatuvalt 1. jaanua- rimiseks; rad 1m² kohta kuus alljärgnevalt: 1) Abja haiglahoovi maha laadimas.