Textuur Kasutab Puitu Jäägitult Aktsiaselts Textuur Registreeriti Ja Kasutatakse Talvisel Ajal Katlamaja Puitbriketi Kõrgeim Kvaliteet Saa- 1995

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Textuur Kasutab Puitu Jäägitult Aktsiaselts Textuur Registreeriti Ja Kasutatakse Talvisel Ajal Katlamaja Puitbriketi Kõrgeim Kvaliteet Saa- 1995 Omavalitsuste Liit tähistas 15. aastapäeva 17. jaanuaril tähistas Viljandimaa Omavalitsuste Liit (VOL) oma 15. aastapäeva Viljandi teatris “Ugala”, kuhu oli oodatud ligi 500 inimest. Aastapäeva tähistamisele kutsutute hulgas olid kõik praegused ja endised kohalike omavalitsuste juhid, praegused volikogude liikmed. Üritusel osale- sid samuti esindajad Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest, Eesti Maaoma- valitsuste Liidust, Eesti Linnade Liidust, Viljandimaalt valitud Riigikogu liikmed, regionaalminister, Viljandimaa ettevõtjad, VOL-i preemia saanud konstaablid ja rahvakunstimeistrid ning VOL-i koostööpartnerid maakon- nast ja vabariigist. Külalised tunnustasid oma tervitustes maakondlike omavalitsusühen- duste seas ühena esimestest loodud VOL-i jätkusuutlikku panust Viljandi maakonna tasakaalustatud arendamisel. Lisaks kuulatati teatrisaalis VOL-i esimehe Andres Rõigase, tegevjuhi Reevo Maidla ja Viljandi maavanema Kalle Küttise päevakohaseid ettekandeid, vaadati Ugala teatri etendust “Saa- teviga” ning söödi sünnipäevatorti. Kingi- ja lilleraha võis annetada SA Viljandi Haigla sünnitusosakonnale elu- tegevust jälgiva aparaadi ostu toetuseks, millega Viljandimaa Omavalitsuste Liit avaldas tänu SA Viljandi Haiglale abi ja hoolituse eest maakonnas. An- netajate seas olid ka Abja ja Halliste valla- ning Mõisaküla linnavalitsus. z AS Textuuri juhataja Argo Jõgi (keskel) tutvustab Abja vallavanemale Peeter Rahnelile (vasakul) ja Abja Andres Rõigas andis SA Viljandi Haigla juhatuse esimehele Ülle Lumile üle Elamu OÜ juhatajale Peeter Mõttusele keskkonnasõbralikku bioküttel töötavat katlamaja. Seda käis uudistamas 50100 krooni suuruse annetustšeki. ka Abja Vallavolikogu esimees Taevo Viitas. RAUL SONGA foto Textuur kasutab puitu jäägitult Aktsiaselts Textuur registreeriti ja kasutatakse talvisel ajal katlamaja Puitbriketi kõrgeim kvaliteet saa- 1995. aastal Eesti-Taani ühisettevõtte- kütteks. Liimpuidu tootmise käigus vutatakse, kasutades ainult oma firma na, olles jäänud Eesti omanike kon- tekkivast saepurust valmistab ettevõ- põhitootmisest jäävat 8-protsendilise trolli alla. Käitise põhitoodanguks te kõrge kvaliteediga puitbriketti. niiskusesisaldusega männisaepuru. on männipuidust liimpuitplaadid, See läheb uuele tootmisringile kohe kõrvaltoodanguks puitbrikett ja Ei jätku palke pärast tekkimist. Brikett pressitakse soojusenergia. kokku mehhaaniliselt, ilma mingisu- Textuuri tootmisvõimsused on jär- Viimasel ajal on arengut hakanud guste keemiliste lisanditeta (brike- jepidevalt suurenenud. 2001. aastal piirama toorainega varustamine, titükki hoiab koos puidus sisalduv alustatud investeerimisprogramm on sest ei jätku palke. Seetõttu on fir- ligniin). Briketitükid on keskmiselt firma müügikäibe tõstnud tänaseks ma esitanud üleskutse kohalikele 10 sentimeetri pikkused ja nende umbes 100 miljoni kroonini. metsaomanikele, kellel on raieküp- diameeter on 6,5 sentimeetrit. Neid Textuuri tehas valmistab põhitoo- set metsa. Puitu müües võivad nad pakendatakse tonnikaupa big bagi danguna ligikaudu 900 kuupmeetrit olla kindlad, et see saab vääriliselt kottides või siis 20-kilostes polüetü- männipuidust liimpuitplaate kuus. väärindatud. leenist kottides. Eesti ettevõtted teevad neist mööblit. Textuur suudab maksta head hinda, pealegi laekuvad siit riigile korralikult Plaatide tootmisel tekkivatest jäätme- Odav ja keskkonna- z Aastapäevapeol tutvustasid kõik omavalitsused end väikese fotonäi- test valmib kõrvalproduktina väga maksud, mis saadakse puidu maksi- sõbralik soojatootmine tusega. MEELIS SÕERDI foto hea kvaliteediga puitbrikett, mis on maalsest väärindamisest Eestis. Karksi-Nuias ja ümbruskonnas nõu- Jäägid, millest ei saa väärtuslikku tav kütus. Mis on puitbrikett? puitbriketti, kasutatakse ära sooja- Firma on ka Karksi-Nuia suurim Puitbrikett on biokütus, mis või- tootmisel. Textuur varustab sooju- soojatootja, olles ühtlasi kõige oda- dab Eestis üha enam populaarsust. senergiaga Karksi-Nuia elanikke, vam soojatootja maakonnas ja üks Seda sobib kasutada tahke kütuse valla asutusi (lastead, gümnaasium odavamaid Eestis. Soojuse saamiseks ahjudes: bullerjanides, kaminates ja kultuurikeskus) ning tööstusette- kasutatakse saepuru ja neid jäätmeid, ja keskküttekateldes. Kütteõli, ah- võtteid. mis ei sobi puitbriketi valmistami- jupuud ja elekter on viimasel ajal Praegu on Textuur kõige odavam seks. kallinenud, mitte aga Karksi-Nuias soojatootja maakonnas ja üks oda- toodetav puitbrikett. Seega on sellest vamaid Eestis. Sooja hind on Karksi Puit kasutatakse jäägitult saanud üks odavamaid variante era- vallas peaaegu poole odavam kui Textuur kasutab puitu jäägitult, ka- mute kütmisel. naabervallas, sest firma üks eesmär- sutust leiavad praktiliselt kõik kõrval- Puitbriketti hakati tootma juba ke soojamajanduse arendamisel on produktid. Saagimise käigus tekkiva 2000. aastal. Järgnevate aastate jook- säilitada eluterve keskkond. Soojuse puukoore kütab ettevõte ära oma kat- sul on uudislik kütus saanud Kark- arvelt kokku hoitud rahaga, mis ula- lamajas ning ülearune tehnoloogiline si-Nuias vägagi nõutavaks. Aga uus tub miljonitesse, on aga arendatud laast ja saepuru müüakse maha. kütuseliik on võitnud ka paljude kau- valla teisi elutähtsaid valdkondi. Liimpuidu tootmise käigus väl- gemal elavate tarbijate usalduse, sest Aktsiaselts Textuur asub Karksi-Nui- japraagitud lamellid ja lauatükid ta põleb hästi ja kütab ahju kiiresti as Tööstuse t 2, 69101 Viljandimaa, tel hakitakse tehnoloogiliseks laastuks kuumaks. 435 1370, e-post: [email protected] z Koolilehtede päeva Abja Gümnaasiumis juhtisid tegevajakirjanikest sama kooli vilistlased (vasakult) Tiiu Sommer ja Tea Raidsalu ning Mart Ummelas Vikerraadiost. MEELIS SÕERDI foto Maakondlikul meediapäeval Seekordne maakondlik koolilehtede päev peeti Abja Gümnaasiumis, millest lisaks külalistele said osa oma kooli IX-XII klassi õpilased. Meeleoluka õpilaskontserdiga alanud päeva peaesineja oli Vikerraadio toimetaja Mart Ummelas. Ta kõneles muuhulgas oma ajakirjanikuteest ning raadiotegemisest. Pärast kohvipausi jätkati rühmatööga, juhendajateks meie kooli vilist- lased Tea Raidsalu Postimehest ja Tiiu Sommer raadiost Elmar. Tiiu Sommeri rühma õpilased koostasid edetabelit eesti uuematest lauludest. Tea Raidsalu juhendamisel hindasid õpilased koolilehti, otsides sealt häid uudiseid, in- tervjuusid, fotosid jne. Abja Gümnaasiumi leht Kadakas pälvis tunnustust kujunduse, küljenduse ja huvitava leiu poolest. Kõik lehetegijad olid omamoodi vaeva näinud ja tänukirja ning auhinnad pälvisid kõikide koolide esindajad. Mart Ummelas jõudis Vikerraadiole salvestada ühe vestlusringi õpetajatega ja teise õpilastega. z Puidujäätmetel töötav keskkon- z AS Textuuri juhataja Argo Jõgi kontrollib, et puitbrikett valmiks kõr- Silvia Mälksoo, nasõbralik katlamaja. gekvaliteedilisena. JAAN PÄÄSUKESE fotod Abja Gümnaasiumi õpetaja HALLISTE VALD KOOSTAB UUT ARENGUKAVA Halliste vald on suures osas täit- külaliikumine vallas on saanud sisse ja parandamist sealne sild. Jätkuvat nud 2003.–2007. aastaks koostatud hea hoo. Seltsid on kirjutanud hulga renoveerimist vajavad Halliste, Kaar- eelmises arengukavas püstitatud edukaid projekte, mis on valda toonud li ja Uue-Kariste rahvamaja. Viima- eesmärgid ja alustanud ettevalmis- märkimisväärselt lisaraha. Selle abil on se juurde nagu ka Rimmu on vaja tusi arengukava koostamiseks aas- kerkinud toredaid rajatisi ja saadud parklat traadita interneti kasutamise tateks 2008–2011. remontida rahvamaju. Paranenud on võimalusega. Mitmel pool teeb muret Vallavolikogu kultuurikomisjoni vallamaja olme ja ümbrus. Lisandu- kehv elektrivõrgustik. Need on vaid laiendatud koosolekul veebruari tei- nud on mustkattega teid, loodud valla mõned näited arengukavva kirjutata- sel nädalal Halliste koolimajas osales teederegister. Asustatud on mõned va- vatest eelseisvate aastate vajadustest. uue arengukava koostamise esma - rem tühjad talud. Välja on arendatud Algus järgneva nelja aasta arengu- arutelul allaasutuste esindajaid valla Õisu jõeoru matkarada, Õisu järve ää- kava koostamisel sai seega tehtud. kõigist paigust. res valminud loodusvaatlustorn. Inter- Edasi tuleb paika panna, kes, mida Vallavanem Andres Rõigas palus net, sealhulgas traadita, on jõudnud ja milliseid rahaallikaid kasuta- inimestel välja tuua valla kultuuri- paljudesse kohtadesse jne. des kavandatut ellu viima hakkab. ja hariduselu positiivsed ning tu- Ees ootavate tegemistena nimetati Järgmine arengukava arutelu tuleb gevad küljed. Seejärel ka kõik selle, Halliste kooli võimla ehitust, Õisu ame- 26.veebruaril ja arutatakse valla sot- mis järgnevail aastail tegemist vajab. tikooli hoonetele mõistliku rakenduse siaalarengu küsimusi. Kõik ettepane- Järgmisel korral mõeldakse, kuidas leidmist. Tasandamist vajavad Halliste kud vallaelu parandamiseks ja aren- vajalikud ettevõtmised ellu viia. ja Õisu alevike majadevahelised teed, gu kavandamiseks on oodatud. Positiivsena räägiti kõigepealt, et täitmist vana Õisu–Viljandi maantee Meelis Sõerd OMAVALITSUSKROONIKAT ABJA VALLAVOLIKOGU le Abja-Paluoja linnas Raudtee tn 6; krooni ruutmeetri eest kuus; • (18. I) määras tagasiulatuvalt 1. • (25. I) väljastas ehitusloa Aaron • kehtestas alates 1. veebruarist jaanuarist 2007 vallavanema ameti- Projekt OÜ-le Abja-Paluoja linnas 2007 linna munitsipaalomandis ole- palgaks 19 500 krooni; Jaama tn 2 asuva ehitise rekonstruee- vatele elu ja äriruumidele üürimää- z Guldar Järve (üleval paremal) koos abilistega Taani sõprade abisaadetist • määras tagasiulatuvalt 1. jaanua- rimiseks; rad 1m² kohta kuus alljärgnevalt: 1) Abja haiglahoovi maha laadimas.
Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Kultuuripärandi Aastat Õisus Vääristas Kaunis Käsitöönäitus
    Nr 11 (220) Detsember 2013 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg Kultuuripärandi aastat Õisus KODUKANDIS vääristas kaunis käsitöönäitus Väikesed ja suured õi- sulased ja käsitööhuvilised kaugemaltki said detsembri algul ilusa elamuse Õisu rahvaseltsi eestvõttel korral- datud kinda- ja sokinäituselt. Õisu rahvatoas laudadel oli kokku ligi seitsekümmend villast mulgimustrilist kinda- ja üle poolesaja sokipaari. Osa neist olid eaka õisulase Hilje Kõik Halliste valla teatripäeval esinenud näiteringid said publiku poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Tamme, enamus aga samuti Foto: Meelis Sõerd. Õisu käsitöömeistri Mari Leesi näputööd, mis kuuluvad Hal- listest pärit ettevõtja Ahto Orle Hallistes tehti teatrit Halliste rahvamajas sai novembri lõpul teoks traditsioo- erakogusse. niline valla teatripäev, kus astusid üles ka külalised Abjast ja Näituse avamisel Õisu Mõisakülast. raamatukogus andis Halliste Teatripäeva avas rahvamaja juhataja Laine Pedaja, tehes vallavanem Ene Maaten Mari saalitäiele piirkonna näitemängusõpradele ettepaneku muutagi Leesile üle tänukirja pärimus- Halliste valla teatripäev, arvestades huvi selle vastu ka väljast- kultuuri oskuste säilitamise, poolt, edaspidi piirkondlikuks ettevõtmiseks. Seda pooldas ka teostamise ja jagamise eest. teatripäeval osalejaid tervitanud Halliste valla haridus- ja kul- Õisu rahvaseltsi nimel tänas tuurikomisjoni esimees Jüri Ojamaa. käsitöömeistrit esimees Virve Lavalaudadel pakkus esmalt mõnusat nalja Mõisaküla kultuu- Kivja. Laulsid Halliste kooli rimaja näitering Laine Pedaja lavastatud
    [Show full text]
  • VALIMISKOMISJONID JA -JAOSKONNAD ABJA VALLA Eelhääletamine 12.–14
    18. OKTOOBRIL ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE VALIMISED kohalikku elu suunama kuni 2013. deerivate erakondade, nimekirjade valitsusüksuses on moodustatud üks gimaalased, et meie eest otsustaksid AUSTATUD aasta sügiseni. ja üksiküritajate valimisplatvormid kogu selle territooriumi hõlmav ja meie käekäiku määraksid teised. Valimiste ladusamaks korraldami- ning kõigi kandidaatide lühitutvus- valimisringkond. Volikogude uude Tahame ja suudame ise oma valitud VALIJAD! seks otsustasid Abja ja Halliste vallas tuse, soovi korral ka foto. koosseisu pürgib Abja vallas 15 esindajate kaudu osalusdemokraatia ning Mõisaküla linnas valimistel osa- Valimisleht tuletab teile, head kohale kokku 82, Halliste vallas 11 põhimõttel ka lähiaastail kohalikku 18. oktoobril 2009 toimuvad Eesti levad erakonnad, valimisnimekirjad valijad, meelde ka, millal, kus ja kohale kokku 41 ja Mõisaküla linnas elu ise tulemuslikult korraldada. See- vabariigis kohalike omavalitsuste ja üksikkandidaadid anda valimiste kuidas saate hääletada, kuhu pöör- 13 kohale 33 kandideerijat. pärast mingemgi kõik, kellel selleks volikogude valimised. Rahvas va- eel välja käesoleva ühise Valimislehe. duda küsimuste või probleemide Mulgid on läbi aegade olnud ärksa seaduslik õigus, kindlasti valima! lib endi seast valla- ja linnavoliko- Leht avaldab kõrvuti üldise olulise korral jne. vaimuga ja tahtnud enda eest ise seis- Meelis Sõerd, gudesse inimesed, kes hakkavad valimisteabega piirkonnas kandi- Kõigis kolmes eelnimetatud oma- ta. Samuti ei soovi meie, tänased mul- Valimislehe toimetaja TARVILIKKU TEAVET Alates 3. oktoobrist 2009 võib valla või linna valimiskomisjon tühis- Eelhääletamine toimub 12.–14. ril 2009 toimub hääletamine kella registreerib valitud volikogu liikmed valija, kes 15. päeval enne valimis- tada kandidaatide registreerimisotsu- oktoobrini 2009 kõigis valimisjaos- 9.00–20.00. Toimub ka kodus hääle- oma otsusega pärast valimispäeva, päeva ei ole saanud valijakaarti või se või registreerimata jäetud isikud kondades kella 12.00–20.00.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid
    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
    [Show full text]
  • Õisu Maastikuakitseala Trükis.Pdf
    ÕISU MATKARADA (2,6 km) KÜLASTAJA MEELESPEA Mõisa juurest juhatavad sildid Õisu jõeoru 2,6 km pikkusele ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju matkarajale. maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja oma- Jõeoru pikkus on 1,2 km, laius 300–400 m, nõlvade suh- niku luba. teline kõrgus on kuni 20 m. Kaunist orumaastikku läbiv rada ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult on tuntud järskudel nõlvadel asuvate liivakivipaljandite parklasse. poolest. Oru järsu nõlva jalamid on soised ja allikalised. ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Punase liivakivi paljandid on keskmiselt 8–14 meetrit kõr- ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. ged. Suurima paljandi kõrgus on 14,6 m ja pikkus 34,4 m. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Õisu järvel on lubatud Paljandites võib leida rüükalade kivistisi. Eriline vaata- mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni 30 km/h. misväärsus on 1930. aastatel ühte paljandisse graveeri- ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. tud reljeef „Veekandja neitsi“, mille loojaks oli kunagise ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilane Elsa Põld. Aegade ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jooksul kahjustunud seinareljeef on osaliselt taastatud, Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest andes aimu kunagisest erakordsest taiesest. Paljanditel keskkonnainspektsiooni tel 1313. ja allikasoodes kasvavad mitmed haruldased sammaltai- med nagu õrn harkhammas, kähar põõsassammal, ulmik vesisammal jt. Orgu läbiv kärestikuline Vidva oja saab alguse Mäeküla järvest ning suubub Õisu järve. Matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avane- Õisu vad vaated Vidva ojale, teine osa rajast läbitakse metsa- maastiku- semal madalamal tasapinnal piki Vidva oja vastaskallast, kaitseala võimaldades vaatekohtadelt imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu.
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Teede Rekonstrueerimise Vajadus Tabel 1
    Viljandi maakonna teede rekonstrueerimise vajadus Tabel 1. Kattega riigiteede rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus Kohanimi , omavalitsus km-km km 1 52 Viljandi-Rõngu 0,1-22,10 22,00 Viiratsi - Kangilaski lõik. Projekt olemas, Viljandi vald Tarvastu vald 2 92 Tartu-Viljandi- 92,66- 8,49 Projekt olemas Kõpu asula kohta, Kilingi-Nõmme 101,15 Kõpu vald 3 49 Imavere-Viljandi- 58,315- 8,7 Loodi - Sultsi lõik, Viljandi vald Karksi-Nuia 67,01 4 49 Imavere-Viljandi- 68,943- 2,624 Karksi Vald Karksi-Nuia 71,567 5 6 Valga-Uulu 73,629- 11,29 Abja vald 84,914 6 55 Mõisaküla tee 0,000- 4,43 Abja vald, Mõisaküla linn 4,425 7 38 Põltsamaa-Võhma 21,000- 6,58 Kõo vald 27,580 8 24112 Tartu tänav Jaska- 1,40 Võhma linn Võhma tee 9 24116 Suure-Jaani-Olustvere 0,00-6,07 6,07 Suure-Jaani 10 52 Viljandi - Rõngu 28,50- 9,06 Tarvastu 37,56 Tabel 2. Viljandi linna tänavate rekonstrueerimine Jrk.nr Tee nr Tee nimi Pikkus km Kohanimi omavalitsus 1 8971590 Uus tänav 1,59 Viljandi linn 2 8970170 Jakobsoni tänav 2,11 Viljandi linn 3 8971420 Tallinna tänav 1,97 Viljandi linn 4 8971640 Vaksali tänav 0,78 Viljandi linn 5 8971230 Pärnu maantee 1,20 Viljandi linn 6 8971300 Riia maantee 2,86 Viljandi linn 7 8970260 Kagu tänav 0,23 Viljandi linn 8 8970790 Lääne tänav 0,40 Viljandi linn 9 8971030 Paala tee 1,64 Viljandi linn Tabel 3. Katete ehitus kruusateedel. Tiheasustusega külad Jrk.nr Tee nr Tee nimi Aadress Pikkus km Kohanimi, omavalitsus km-km 1 24123 Vastemõisa - Võlli - 7,37-9,50 2,13 Võlli, Suure-Jaani vald Suure-Jaani 2 24198 Kärstna - Vooru 0,71-1,71 1,00 Kärstna, Tarvastu vald 3 24187 Ülemõisa - Polli 0,12-1,28 1,16 Ülemõisa, Karksi vald 4 24107 Võhmassaare - Jälevere 4,50-5,80 1,30 Jälevere, Suure-Jaani vald 5 24126 Epra - Sürgavere - 4,93-6,00 1,07 Sürgavere , Suure-Jaani vald Klaassepa 1 Tabel 4.
    [Show full text]
  • Abja Kultuurimajas Näeb Enno Alliku Maale
    Halliste jõel valmis Indu jalakäijate sild Halliste vallas algatatud turismi edendamise projekti esimese osana valmis oktoobri algul Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe. Indu jalakäijate sild asub tulevasel Halliste kiriku ja Abja mõisa vaheli- sel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega. Sild valmis Halliste vallas turismialase infrastruktuuri väljaarendamiseks koostatud projekti esimese osana. Selle lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua unustusse vajunud vaatamisväärsused Halliste kui kihelkonnakeskuse vahetus läheduses. Kõnealuse projekti esitas MTÜ Mulgimaa Arenduskojale PRIA LEADER II taotlusvooru III meetmesse (Mulgimaa omapära ja konkurentsivõime tugevdamine) MTÜ Uue-Kariste – Rimmu Naisselts Karin Albi eestvedamisel mullu novembris. Projekti kogumaksumus on 239 808, 40 krooni, millest PRIA toetus on 215 828 krooni. Vajadust sellise projekti järele ilmestab näiteks tõsiasi, et Õisu järve äärde paar aastat tagasi ehitatud linnuvaatlustorni juures puudub senini infotah- vel, mis annaks inimestele teavet seal kasvavate kaitstavate taimeliikide, pesitsevate või talvituvate lindude ning Õisu järve enda kohta. Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus veel kavas paran- Kunstnik Enno Allik Abja kultuurimajas oma maalinäituse avamisel. MEELIS SÕERDI foto dada Halliste poolt Indu silla juurde viiv tee ja tutvustada infotahvlite ning viitade näol ka matkaraja piirkonnas olevaid häärbereid ja Pornuse mõisa. Järgmise sammuna on kooskõlas Halliste valla
    [Show full text]
  • SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD Jõulurõõmu Ja Hingerahu Linnapea Ervin Tamberg
    Rahulikke valgeid jõule, tujuküllast aastavahetust ja head uut aastat kõigile! Abja, Halliste ja Mõisaküla omavalitsused Jõulutaat saabus tänavu kõige enne Mõisakülla Lapsi ja igas eas täiskasvanuid mitmel pool Mulgimaal tänavusel jõu- luajal juba rõõmustanud jõulutaat külastas esmalt eakaid Mõisaküla ela- z Abja kultuurimajas andis I advendil kontserdi vabariiklik akordionistide kontsertorkester Tremolo Venda nikke. Tammanni (fotol vasakul) ja Valdo Värgi juhatusel. MEELIS SÕRDI foto Mõisaküla linna toel 9. detsembril kultuurimajas korraldatud eakate jõulu- peol peolaudades istet võtnud auväärses eas linnarahvale soovis hakatuseks SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD jõulurõõmu ja hingerahu linnapea Ervin Tamberg. Advendiaeg algas kõikjal traditsiooniliselt esimese hingestava advendisõnumi rahvani edastanud EELK advendiküünla süütamise ja mitmel pool Mulgimaalgi Mõisaküla koguduse õpetaja Rein Schihalejev. Samas jõulude ootusest kantud kontsertidega. lõid kuusel särama ka arvukad eri värvi elektripirnid. Oma küünla süütasid ja asetasid kuuse alla ka mitu Abja kultuurimajas linnaelanikku. Meeleolu aitas luua kultuurimaja sega- andis esimesel advendil saalitäiele kuulajatele kauni ansambli laul. kontserdi vabariiklik akordionistide orkester Tremolo, Kuuse alt siirduti kultuurimajja, kus saalis kuulati Kaja mida juhatasid Venda Tammann ja Valdo Värk. Eraldi Õiguse laululaste esinemist. Laila Hakkaja klaveril musit- esines džässilike paladega orkestri ansambel, kus lisaks seerimise ja jõuluteemalise vahelugemise saatel rüübati akordionistidele Andrus
    [Show full text]
  • Detsember 2020
    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-15 Polli, JAH1000077 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Piiri 3 a, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Priit Vahtramäe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5209224 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Erika Tetsmann Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahindusnõunik 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Ereste merikotka
    [Show full text]