Textuur Kasutab Puitu Jäägitult Aktsiaselts Textuur Registreeriti Ja Kasutatakse Talvisel Ajal Katlamaja Puitbriketi Kõrgeim Kvaliteet Saa- 1995

Omavalitsuste Liit tähistas 15. aastapäeva 17. jaanuaril tähistas Viljandimaa Omavalitsuste Liit (VOL) oma 15. aastapäeva Viljandi teatris “Ugala”, kuhu oli oodatud ligi 500 inimest. Aastapäeva tähistamisele kutsutute hulgas olid kõik praegused ja endised kohalike omavalitsuste juhid, praegused volikogude liikmed. Üritusel osalesid samuti esindajad Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest, Eesti Maaoma- valitsuste Liidust, Eesti Linnade Liidust, Viljandimaalt valitud Riigikogu liikmed, regionaalminister, Viljandimaa ettevõtjad, VOL-i preemia saanud konstaablid ja rahvakunstimeistrid ning VOL-i koostööpartnerid maakon- nast ja vabariigist. Külalised tunnustasid oma tervitustes maakondlike omavalitsusühen- duste seas ühena esimestest loodud VOL-i jätkusuutlikku panust Viljandi maakonna tasakaalustatud arendamisel. Lisaks kuulatati teatrisaalis VOL-i esimehe Andres Rõigase, tegevjuhi Reevo Maidla ja Viljandi maavanema Kalle Küttise päevakohaseid ettekandeid, vaadati Ugala teatri etendust “Saa- teviga” ning söödi sünnipäevatorti. Kingi- ja lilleraha võis annetada SA Viljandi Haigla sünnitusosakonnale elu- tegevust jälgiva aparaadi ostu toetuseks, millega Viljandimaa Omavalitsuste Liit avaldas tänu SA Viljandi Haiglale abi ja hoolituse eest maakonnas. An- netajate seas olid ka Abja ja Halliste valla- ning Mõisaküla linnavalitsus. z AS Textuuri juhataja Argo Jõgi (keskel) tutvustab Abja vallavanemale Peeter Rahnelile (vasakul) ja Abja Andres Rõigas andis SA Viljandi Haigla juhatuse esimehele Ülle Lumile üle Elamu OÜ juhatajale Peeter Mõttusele keskkonnasõbralikku bioküttel töötavat katlamaja. Seda käis uudistamas 50100 krooni suuruse annetustšeki. ka Abja Vallavolikogu esimees Taevo Viitas. RAUL SONGA foto Textuur kasutab puitu jäägitult Aktsiaselts Textuur registreeriti ja kasutatakse talvisel ajal katlamaja Puitbriketi kõrgeim kvaliteet saa- 1995. aastal Eesti-Taani ühisettevõtte- kütteks. Liimpuidu tootmise käigus vutatakse, kasutades ainult oma firma na, olles jäänud Eesti omanike kon- tekkivast saepurust valmistab ettevõ- põhitootmisest jäävat 8-protsendilise trolli alla. Käitise põhitoodanguks te kõrge kvaliteediga puitbriketti. niiskusesisaldusega männisaepuru. on männipuidust liimpuitplaadid, See läheb uuele tootmisringile kohe kõrvaltoodanguks puitbrikett ja Ei jätku palke pärast tekkimist. Brikett pressitakse soojusenergia. kokku mehhaaniliselt, ilma mingisu- Textuuri tootmisvõimsused on jär- Viimasel ajal on arengut hakanud guste keemiliste lisanditeta (brike- jepidevalt suurenenud. 2001. aastal piirama toorainega varustamine, titükki hoiab koos puidus sisalduv alustatud investeerimisprogramm on sest ei jätku palke. Seetõttu on fir- ligniin). Briketitükid on keskmiselt firma müügikäibe tõstnud tänaseks ma esitanud üleskutse kohalikele 10 sentimeetri pikkused ja nende umbes 100 miljoni kroonini. metsaomanikele, kellel on raieküp- diameeter on 6,5 sentimeetrit. Neid Textuuri tehas valmistab põhitoo- set metsa. Puitu müües võivad nad pakendatakse tonnikaupa big bagi danguna ligikaudu 900 kuupmeetrit olla kindlad, et see saab vääriliselt kottides või siis 20-kilostes polüetü- männipuidust liimpuitplaate kuus. väärindatud. leenist kottides. Eesti ettevõtted teevad neist mööblit. Textuur suudab maksta head hinda, pealegi laekuvad siit riigile korralikult Plaatide tootmisel tekkivatest jäätme- Odav ja keskkonna- z Aastapäevapeol tutvustasid kõik omavalitsused end väikese fotonäi- test valmib kõrvalproduktina väga maksud, mis saadakse puidu maksi- sõbralik soojatootmine tusega. MEELIS SÕERDI foto hea kvaliteediga puitbrikett, mis on maalsest väärindamisest Eestis. Karksi-Nuias ja ümbruskonnas nõu- Jäägid, millest ei saa väärtuslikku tav kütus. Mis on puitbrikett? puitbriketti, kasutatakse ära sooja- Firma on ka Karksi-Nuia suurim Puitbrikett on biokütus, mis või- tootmisel. Textuur varustab sooju- soojatootja, olles ühtlasi kõige oda- dab Eestis üha enam populaarsust. senergiaga Karksi-Nuia elanikke, vam soojatootja maakonnas ja üks Seda sobib kasutada tahke kütuse valla asutusi (lastead, gümnaasium odavamaid Eestis. Soojuse saamiseks ahjudes: bullerjanides, kaminates ja kultuurikeskus) ning tööstusette- kasutatakse saepuru ja neid jäätmeid, ja keskküttekateldes. Kütteõli, ah- võtteid. mis ei sobi puitbriketi valmistami- jupuud ja elekter on viimasel ajal Praegu on Textuur kõige odavam seks. kallinenud, mitte aga Karksi-Nuias soojatootja maakonnas ja üks oda- toodetav puitbrikett. Seega on sellest vamaid Eestis. Sooja hind on Karksi Puit kasutatakse jäägitult saanud üks odavamaid variante era- vallas peaaegu poole odavam kui Textuur kasutab puitu jäägitult, ka- mute kütmisel. naabervallas, sest firma üks eesmär- sutust leiavad praktiliselt kõik kõrval- Puitbriketti hakati tootma juba ke soojamajanduse arendamisel on produktid. Saagimise käigus tekkiva 2000. aastal. Järgnevate aastate jook- säilitada eluterve keskkond. Soojuse puukoore kütab ettevõte ära oma kat- sul on uudislik kütus saanud Kark- arvelt kokku hoitud rahaga, mis ula- lamajas ning ülearune tehnoloogiline si-Nuias vägagi nõutavaks. Aga uus tub miljonitesse, on aga arendatud laast ja saepuru müüakse maha. kütuseliik on võitnud ka paljude kau- valla teisi elutähtsaid valdkondi. Liimpuidu tootmise käigus väl- gemal elavate tarbijate usalduse, sest Aktsiaselts Textuur asub Karksi-Nui- japraagitud lamellid ja lauatükid ta põleb hästi ja kütab ahju kiiresti as Tööstuse t 2, 69101 Viljandimaa, tel hakitakse tehnoloogiliseks laastuks kuumaks. 435 1370, e-post: [email protected] z Koolilehtede päeva Abja Gümnaasiumis juhtisid tegevajakirjanikest sama kooli vilistlased (vasakult) Tiiu Sommer ja Tea Raidsalu ning Mart Ummelas Vikerraadiost. MEELIS SÕERDI foto Maakondlikul meediapäeval Seekordne maakondlik koolilehtede päev peeti Abja Gümnaasiumis, millest lisaks külalistele said osa oma kooli IX-XII klassi õpilased. Meeleoluka õpilaskontserdiga alanud päeva peaesineja oli Vikerraadio toimetaja Mart Ummelas. Ta kõneles muuhulgas oma ajakirjanikuteest ning raadiotegemisest. Pärast kohvipausi jätkati rühmatööga, juhendajateks meie kooli vilistlased Tea Raidsalu Postimehest ja Tiiu Sommer raadiost Elmar. Tiiu Sommeri rühma õpilased koostasid edetabelit eesti uuematest lauludest. Tea Raidsalu juhendamisel hindasid õpilased koolilehti, otsides sealt häid uudiseid, in- tervjuusid, fotosid jne. Abja Gümnaasiumi leht Kadakas pälvis tunnustust kujunduse, küljenduse ja huvitava leiu poolest. Kõik lehetegijad olid omamoodi vaeva näinud ja tänukirja ning auhinnad pälvisid kõikide koolide esindajad. Mart Ummelas jõudis Vikerraadiole salvestada ühe vestlusringi õpetajatega ja teise õpilastega. z Puidujäätmetel töötav keskkon- z AS Textuuri juhataja Argo Jõgi kontrollib, et puitbrikett valmiks kõr- Silvia Mälksoo, nasõbralik katlamaja. gekvaliteedilisena. JAAN PÄÄSUKESE fotod Abja Gümnaasiumi õpetaja HALLISTE VALD KOOSTAB UUT ARENGUKAVA Halliste vald on suures osas täit- külaliikumine vallas on saanud sisse ja parandamist sealne sild. Jätkuvat nud 2003.–2007. aastaks koostatud hea hoo. Seltsid on kirjutanud hulga renoveerimist vajavad Halliste, Kaar- eelmises arengukavas püstitatud edukaid projekte, mis on valda toonud li ja Uue-Kariste rahvamaja. Viima- eesmärgid ja alustanud ettevalmis- märkimisväärselt lisaraha. Selle abil on se juurde nagu ka Rimmu on vaja tusi arengukava koostamiseks aas- kerkinud toredaid rajatisi ja saadud parklat traadita interneti kasutamise tateks 2008–2011. remontida rahvamaju. Paranenud on võimalusega. Mitmel pool teeb muret Vallavolikogu kultuurikomisjoni vallamaja olme ja ümbrus. Lisandu- kehv elektrivõrgustik. Need on vaid laiendatud koosolekul veebruari tei- nud on mustkattega teid, loodud valla mõned näited arengukavva kirjutata- sel nädalal Halliste koolimajas osales teederegister. Asustatud on mõned va- vatest eelseisvate aastate vajadustest. uue arengukava koostamise esma- rem tühjad talud. Välja on arendatud Algus järgneva nelja aasta arengu- arutelul allaasutuste esindajaid valla Õisu jõeoru matkarada, Õisu järve ää- kava koostamisel sai seega tehtud. kõigist paigust. res valminud loodusvaatlustorn. Inter- Edasi tuleb paika panna, kes, mida Vallavanem Andres Rõigas palus net, sealhulgas traadita, on jõudnud ja milliseid rahaallikaid kasuta- inimestel välja tuua valla kultuuri- paljudesse kohtadesse jne. des kavandatut ellu viima hakkab. ja hariduselu positiivsed ning tu- Ees ootavate tegemistena nimetati Järgmine arengukava arutelu tuleb gevad küljed. Seejärel ka kõik selle, Halliste kooli võimla ehitust, Õisu ame- 26.veebruaril ja arutatakse valla sot- mis järgnevail aastail tegemist vajab. tikooli hoonetele mõistliku rakenduse siaalarengu küsimusi. Kõik ettepane- Järgmisel korral mõeldakse, kuidas leidmist. Tasandamist vajavad Halliste kud vallaelu parandamiseks ja aren- vajalikud ettevõtmised ellu viia. ja Õisu alevike majadevahelised teed, gu kavandamiseks on oodatud. Positiivsena räägiti kõigepealt, et täitmist vana Õisu–Viljandi maantee Meelis Sõerd OMAVALITSUSKROONIKAT ABJA VALLAVOLIKOGU le Abja-Paluoja linnas Raudtee tn 6; krooni ruutmeetri eest kuus; • (18. I) määras tagasiulatuvalt 1. • (25. I) väljastas ehitusloa Aaron • kehtestas alates 1. veebruarist jaanuarist 2007 vallavanema ameti- Projekt OÜ-le Abja-Paluoja linnas 2007 linna munitsipaalomandis ole- palgaks 19 500 krooni; Jaama tn 2 asuva ehitise rekonstruee- vatele elu ja äriruumidele üürimää- z Guldar Järve (üleval paremal) koos abilistega Taani sõprade abisaadetist • määras tagasiulatuvalt 1. jaanua- rimiseks; rad 1m² kohta kuus alljärgnevalt: 1) Abja haiglahoovi maha laadimas. MEELIS SÕERDI foto rist 2007 igakuise hüvitise suuruseks • maksis üksikema toetust jaanua- keskkütte, vee ja kanalisatsiooniva- vallavolikogu esimehele 9000 krooni ja rikuu eest kahele taotlejale kokku 400 rustusega eluruum – 5 krooni; 2) ahi- volikogu aseesimehele 1500 krooni; krooni; kütte, vee- ja kanalisatsiooniga elu- Abja haigla sai Taanist • arvas Abja valla valimiskomisjo- • maksis vastavalt laekunud aval- ruum – 4 krooni; 3) ahiküttega, ilma nist välja senise esimehe Inge Tiido dustele valla eelarvevahenditest toe- vee ja kanalisatsioonita eluruum – hulga väärt varustust ja määras uueks esimeheks vallasek- tust: peredele ja lastele kokku 4476 2 krooni; 4) eluruumile kehtestatud retär Milja Jansoni; krooni, eakatele kokku 640 krooni ja nõuetele mittevastav eluruum – 12. veebruar oli rõõmupäev Abja haigla perele, sest kohale jõudis suur • kehtestas alates 10. veebruarist puuetega inimestele 3341 krooni; 1 kroon; 5) linna munitsipaaloman- furgoonauto koorma neile hädavajalike kasutatud haiglaseadmetega Taa- 2007 Abja kultuurimaja põhimääru- • erastas vabade maade nimekir- dis olevad äriruumid – 20 krooni. nist. se; jas 9,81 ha suuruse vaba metsamaa Volikogul on õigus muuta elu- Kokku ligikaudu 400 000 krooni maksva saadetise hulka kuuluvad kuus • kiitis heaks Riigi Kinnisvara AS nr 19 (Liivametsa) Räägu külas Asta ruumi üürimäära üks kord 12 kuu elektritõstukiga voodit, milles patsient saab elektrilise puldi abil oma keha esitatud pakkumise Abja Gümnaa- Univerile maatulundusmaana; jooksul, kui üüri mõjutavad hinnad asendit reguleerida, kuusteist ratastooli, kaks personaalset tõstukit, liikumis- siumi spordihoone (ja õppetöökoda- • rahuldas taotlused ning eraldas on viimasest määra kehtestamisest raame, pesemis- ja potitoolid, lamatistevastased madratsid jpm. Varustus on de) ehitamiseks; raha alljärgnevalt: Piret Ergile ja Heli arvates muutunud; praktiliselt kasutuskorras, vaid mõni ratastool vajab väikest putitamist. • otsustas võõrandada Abja-Paluo- Kõivule katuse vahetuse kulude kom- • valis Tartu Maakohtu rahvakoh- Laadungi haiglaõue mahalaadimisega nägid tõsist vaeva EKNK Abja-Pa- ja linnas Pärnu mnt 55 asuva eluruu- penseerimiseks mõlemale 3000 krooni, tuniku kandidaatideks Mõisaküla lin- luoja koguduse pastor Guldar Järve abikaasa Mirjamiga, kaupluse Vikerkaar mi mõttelise osa avalikul enampak- Abja Koolituskeskusele tegevustoetu- nast Kunnar Kerese ja Peep Lälli; juhataja Thea Suvi abikaasa Tõnuga jt. Saadetise üle väga suurt heameelt kumisel alghinnaga 30 000 krooni; seks 10 000 krooni, noorte tehnikarin- • nimetas Riigikogu valimisteks tundnud haigla juhataja Maimu Paumere tänas neid pärast kohvilauas. • otsustas, et Abja vald osaleb MTÜ gile Kõrr krossivõistluste korraldami- Mõisaküla linna valimisjaoskonnas Aktsiooni koordineerinud Guldar Järve ütles, et asjade kogumist alustas Mulgimaa Ukuvakk tegevuses, mää- seks 6000 krooni, Karksi Noorte Kuns- nr 1 alljärgneva 7-liikmelise jaoskon- Taani sõpruskogudus mitu kuud tagasi. Transport Eestisse, mille kuludest rates esindajaks vallavanem Peeter tikoolile kahe Abja õpilase täisõppe nakomisjoni: Silvia Kuusk (esimees), kolmandiku – 10 000 krooni – tasus Abja vald, möödus viperusteta. Rahneli; eest kokku 2400 krooni, Väino Talule Rein Berggrünfeld, Anu Laarmann, Kogu asi sai alguse 2006. aastal, kui Abja-Paluoja kogudusel külas käinud • (12. II) vabastas vallavalitsuse motosportlasest pojale Elaryle uue Sirje Lepikson, Katrin Reinvald, Ly Taani nelipühilastest sõbrad Abja haiglat külastasid. Nad tajusid võimalust liikme kohustustest Raul Songa seo- mootorratta ostmiseks 7000 krooni, Torn, Helve Visnapuu (liikmed), Pille haigla heaks midagi ära teha. Juhataja Maimu Paumerelt said külalised teada, ses tema asumisega asendusliikmena Helju Lehesmetsale tõlketöö kompen- Ruubel, Maie-Marie Tamm (asendus- mida haigla vajab ning tegid kodumaal eduka korjanduse. vallavolikogusse; seerimiseks 2200 krooni. liikmed). Meelis Sõerd • moodustas Riigikogu valimisteks HALLISTE VALLAVOLIKOGU MÕISAKÜLA LINNAVALITSUS Abja vallas kaks valimisjaoskonda • (25. I) moodustas Riigikogu vali- • (5. I) kinnitas Kiikre tn 13a asuva järgmiselt: valimisjaoskond nr 1 (Abja misteks Halliste vallas kaks 7-liikme- saunahoone linnavarana üürileand- kultuurimaja, Pärnu mnt 28, Abja-Pa- list valimisjaoskonda järgmiselt: vali- mise kirjaliku enampakkumise võitja- luoja linn) – Tiiu-Reet Saar (esimees), misjaoskond nr 1 (Halliste rahvamaja, le Annor Group OÜ-le kolmeks aastaks Katrin Ots (esimehe asetäitja), Lau- Klubi tn 3, Halliste alevik) – Tiia Tak alates 5. jaanuarist 2007 saunateenuse ri Sepp, Tamara Hunt, Pille Sädem, (esimees), Ants Kutti, Elle Kutti, Pee- osutamiseks ruutmeetri üürimäära- Laili Esing, Piret Erg (liikmed), Rein ter Murrik, Ene Mõts, Laine Pedaja, ga 50 senti kuus; kohustas üürnikku Seegel (asendusliige); valimisjaoskond Katrin Tukk (liikmed), Pille Kommer, mitte tõstma saunapileti hinda üle 20 nr 2 (Kamara lasteaed, Kamara küla) Marina Lääts (asendusliikmed); va- krooni tarbija kohta; – Malle Piile (esimees), Lea Fedulova, limisjaoskond nr 2 (Kaarli rahvamaja • (15. I) eraldas linna eelarveva- Maire Roosmaa, Erna Jaaksalu, Jaa- Kaarli küla) – Iivi Argel (esimees), Toi- henditest 2321 krooni linnavalitsuse nus Ermits (liikmed), Katrin Gross- vo Argel, Anita Koik, Annika Kuur, eestkostel oleva lastekodukasvandiku mann (asendusliige); Tiina Kuusik, Tiiu Marjak, Andrus vajadusteks; • tegi muudatuse valla aukodani- Vister (liikmed), Kai Kannistu, Rein • määras ja maksis välja toimetu- ku statuudis, mille kohaselt kaasneb Toomiste (asendusliikmed); lekutoetuse vahenditest täiendavat aukodaniku tiitli pälvimisega pree- • valis Tartu Maakohtu rahvakoh- sotsiaaltoetust kolmele taotlejale kok- mia 5000 krooni; tuniku kandidaatideks Halliste val- ku 2250 krooni; • vaatas läbi ja kinnitas ettepanekud last Anne Kaljapulga ja Merju-Mai • otsustas lõpetada FIE Linda Läl- tunnustusavalduste määramiseks; z Leiaru; liga poolte kokkuleppel Pärnu tn 29 Kodu-uurija Helju Lehesmets (ees) mulgi kultuurist kõnelemas. • valis Tartu Maakohtu rahvakohtu- • algatas Halliste valla arengukava asuvate äriruumide kauplusena ka- MEELIS SÕERDI foto niku kandidaatideks Abja vallast Jaan koostamise aastateks 2007–2011; sutamise tähtajalise lepingu alates 1. Pulga, Piret Ergi ja Pille Sädemi; • moodustas Halliste valla üldpla- veebruarist 2007; • kinnitas valla hallatavate asutus- Rahvarohke kohtumine neeringu koostamise töörühma järg- • kinnitas AS Viljandi EKE Pro- te töötajate ametikohtade loetelu ja Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste Ühingu järjekordne kokkusaamine mises koosseisus: vallavanem Andres jekti hinnapakkumise Mõisaküla palgamäärad; Abjas oli traditsiooniliselt rahvarohke. Rõigas, maanõunik Tiiu Helimets ja Keskkooli hoone I korruse ruumide • võttis teisel lugemisel vastu Abja Abja ja Mõisaküla puudeinimesi ühendava LM PIÜ 72 liikmest oli 13. majandusnõunik Maiker Reimann; rekonstrueerimise projektdokumen- valla 2007. aasta eelarve nii tulude kui veebruaril Abja vallamaja saali ühingu igakuisele koosviibimisele tulnud määras üldplaneeringu koostamise tatsiooni koostamiseks maksumuse- kulude osas kogumahuga 44 762 500 60. Tuldi nii omavalitsuste organiseeritud bussiga kui oma transpordiva- projektijuhiks Toomas Uustalu; ga 88 146 krooni; krooni; otsustas kanda kogu 2006. hendiga. • korraldas valla 2007. aasta eelar- • kuulutas välja linna aukodaniku aasta eelarve vaba rahalise jäägi 2007. Seekord tuli külla kodu- ja kultuuriuurija Helju Lehesmets, kes tutvustas ve esimese lugemise. kandidaatide ja auraamatusse kana- aasta eelarve kulutuste katteks; huvitavalt mulgi kultuuri. Abja Muusikakooli direktor Valdo Värk saatis tavate isikute esitamise kuni 25. jaa- • andis valla munitsipaaloman- HALLISTE VALLAVALITSUS akordionil ühislaule, mis mõnele pisaragi silma võtsid. Arutati eelseisvaid nuarini 2007; disse Abja-Paluoja linnas Rohu tn 3 • (11. I) kinnitas jaanuarikuu hool- ettevõtmisi ja lasti hea maitsta Selma Ainiku valmistatud mulgi pudrul. • (22. I) määras ja maksis välja jaa- asuva 2737 m² suuruse hoonetealuse dajatoetuse saajate nimekirja summas Aprillis on ühingul kavas sõit Pärnu Terviseparadiisi, juunikuus huvi- ja nuarikuu toimetulekutoetused kuue- ja neid teenindava maa; 14 720 krooni; sõprusreis Lätimaale Ruhja, juulis mere äärde Treimanisse. Tänavu on kavas le taotlejale kokku 10 549 krooni; • kinnitas vallavalitsuse liikmete • lubas kulutada Kosksilla kooli eel- külastada ka Kitzbergi ja Anu Raua muuseumi, käia ühiselt Türi lillelaadal • kinnitas linnavalitsuse hallata- igakuise hüvitise määraks 800 kroo- arvest kooli majahoidja ametikorteri ja teatris. vate asutuste personali koosseisu ja ni senise 500 asemel tagasiulatuvalt remondiks 4300 krooni; Infot ühingu kohta saavad huvilised oma sotsiaaltöötajailt. palgamäärad; alates 1. jaanuarist 2007; • otsustas toetada Viljandi haiglat Meelis Sõerd • (29. I) kehtestas alates 1. augus- 3000 krooniga Viljandimaa Omavalit- ABJA VALLAVALITSUS tist 2007 Mõisaküla Linnahoolduse suste Liidu 15. aastapäeva puhul; • (11. I) eraldas valla eelarvevahen- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kau- • (23. I) kinnitas jaanuarikuu toi- LAUATENNIS ditest vastavalt laekunud taotlustele du veevarustuse ja reovee ärajuhti- metulekutoetuse saajate nimekirja Abja lauatennise seeriavõistlus- ürituse korraldamise toetuseks Ka- mise teenuse kuupmeetri hinnaks 15 summas 14 311 krooni; tel olid meestest kolm paremat Janno mara Külaseltsile ja Abja-Vanamõi- krooni (sh veevarustus 8 krooni ja • maksis täiendavat sotsiaaltoetust Kalda, Martin Linder ja Erno Ilsen, sa Seltsile 1000 krooni ning Penuja reovee ärajuhtimine 7 krooni); abivajajatele toimetuleku soodusta- noormeestest Rando Laisaar, Mihkel Külaarendamise Seltsile 1500 krooni, • määras ja maksis välja 2006. aasta miseks 6110 krooni ulatuses; Kalda ja Janar Aren. Parim naine oli Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimes- detsembrikuu kaugkütte hinnatõusu • määras korteriomandi seadmi- Merike Ilsen. Kokku osales 15 män- te Ühingule tegevustoetuseks 10 000 hüvitised vastavalt taotlustele kokku se teel erastatava Õisu elamu nr 8 gijat. Jaanauaris lõppenud kolmee- krooni, Abja Tulekaitse Seltsile 6500 24 717 krooni; krundi suuruseks 1055 m²; TÕSTMINE tapilise võistluse arvesse läksid kahe krooni ning Grete Raagmetsale seoses • sõlmis käsunduslepingu abipo- • andis ehitise kasutusloa Halliste ja Pärnumaa lahtistel meistrivõist- parema etapi tulemused. noorgiidide ja kodu-uurijate huvipäe- litseinik Vitali Vahtramäega tema Õisu alevikus Elion Ettevõtted AS-le lustel tõstmises jaanuaris tuli noor- VÕRKPALL vadel käimisega 212 krooni; kaasamiseks politsei tegevusse; kuuluvale Õisu ATJ valguskaablile. te arvestuses absoluutseks võitjaks Abja Gümnaasiumi võimlas kor- • kinnitas Abja valla heakorraüle- • kiitis heaks Mõisaküla kultuuri- Igor Ivanov summaga 185 kg. Viies raldatud meeste paarisvõrkpallitur- vaatuse Kaunis kodu ja Värvid valda MÕISAKÜLA LINNAVOLIKOGU maja projekti “Vastlapäev Mõisakü- oli Indrek Jürise (92 kg), kuues Reivo niiril osalenud kaheksa paari seas 4. tulemused; • (18. I) andis otsustuskorras Mõi- las”, tagades sellele linna omaosaluse Keng (105 kg) ja seitsmes Kalvi Kris veebruaril võitsid esikoha Maiker • väljastas OÜ-le Jaotusvõrk ehitus- saküla linnale kuuluvad Pärnu tn 29 1600 krooni ulatuses; Randlepp (54 kg). Reimann ja Elari Ilusk. Järgnesid Vil- loa Everti-Kõrvi lauda elektrivarustuse II korrusel asuvad ruumid (31,2 m²) • kinnitas lasteaiakoha tegevusku- Absoluutarvestuses arvestatakse jar Semjonov ja Kristjan Kaska ning paigaldamiseks Raamatu külas; kaupluseruumidena üürile Annor lu arvestuslikuks maksumuseks ühe võistleja tulemust ja kehakaalu. Mait Reimann ja Veiko Semjonov. • väljastas kasutusloa Abja Vallava- Group OÜ-le kolmeks aastaks alates lapse kohta 2007. aastal Mõisaküla Enn Raieste Mikola Misjuk litsuse hallata olevale remonditöökoja- 1. veebruarist 2007 üürimääraga 10 lasteaias 33 307 krooni.

TANTSIJA TIIT HELIMETS ON MAAILMA TIPUS Tiit Helimets debüteeris San Franciscos 2005. aasta detsembris lavastuses «Pähklipureja» – muutes ühe tavalise õhtu eriliseks, ülistuseks klassikalisele traditsioonile, nagu kirjutab ajakiri. Kirjutatakse, et Tiit Helimets vastab kõigile tipptantsi- jale esitatavaile nõudmistele ning et teda on õnnistatud selliste proportsioonide ja aristokraatliku hoiakuga, mis sobiksid õpikusse. Tiit Helimetsa õnnestunud hooaega tõstis esile ka San Francisco Chronicle, märkides tema «Luikede järve» pas de deux’d koos hiinlanna Yuan Yuan Taniga ära kui üht 2006. aasta tantsuelu kümnest tipphetkest. Ühtlasi ni- metab San Francisco suurim päevaleht Helimetsa juba loomult printsiks ja täiuslikuks partneriks ning ennustab, et temast saab uuel hooajal üks peamisi San Francisco balleti tõmbenumbreid. Usutluses ajakirjale tunnistab varem Inglismaal Bir- minghami kuningliku balleti juhtsolist olnud Helimets, tunneb end ookeani taha kolinult kui uuesti sündinuna. «Õhuvahetus oli vajalik, üle pika aja tundsin, et olen kunstiliselt jälle tõusulainel ja et mul on, mida enesele ja teistele tõestada,» ütles ta kaheksa erineva rolliga lõp- z Eliis Jürise (vasakult), Marina Raid, Hille Jersolav ja Anneli Jürise penud debüüthooaja kokkuvõtteks. Mõisaküla noortekeskuse grafiti-kaunistusega ruumis. Sellest aastast liitus kolme USA suurema ja olulisema MEELIS SÕERDI foto trupi sekka kuuluva San Francisco trupiga ka Tiit He- limetsa abikaasa, ameeriklanna Molly Smolen, samuti esitantsijana. Tema oli ka üks neist põhjustest, miks Tiit Noortekeskusel on tõmmet Helimets kaks aastat tagasi uut töökohta otsides oma CV Mõisaküla lapsed ja noored on huviga kaasa löömas linna noortekes- ja video just USA-sse saatis. kuse tegevuses. * Möödunud aasta oli Mõisaküla Noortekeskusele H.E.L.A.R. tegevusrohke. Tallinna Balletikooli lõpetanud Tiit Helimets alustas Pandi paika tegevuskava, asuti end sisse seadma viilhalli ülakorrusel, lisaks oma kooliteed Mulgimaal toona kolmeklassilises Halliste esineti Mõisaküla vanuritele ja osaleti piirkondlikel noorteüritustel Hallistes Algkoolis, mille ta lõpetas 1987. aastal. ning Karksi-Nuias. „Tiit Helimets oli minu üks esimesi õpilasi Halliste Alg- Noortekeskuse juhatuse esimees Anneli Jürise rõhutas, et nende suund Ajaleht Postimees vahendab, et USA nimekaim koolis,“ meenutab tema selleaegne klassijuhataja Made ongi noorte koostegevusele ka linna eakatega, piirkondliku puudeinimeste tantsužurnaal Dance Magazine nimetas jaanuaris vee- Kotkas. “Tiit oli hästi andekas, talle meeldis joonistada ühinguga jt. Noortekeskuse tiiva all hakkab tegutsema ka kohalikke noori randsaja tantsukunstniku hulgas, kelle käekäiku sooja laulda. Kui ta pärast tunde saali läks, siis hakkas kohe tehnikasõpru ühendav vastloodud motoklubi, mida juhendab kohaliku vitatakse 2007. aastal jälgida erilise tähelepanuga, ka varvastel kõndima. Ta oli väga hea poiss.” kooli abiturient Jaak Ermits. Mulgimaalt võrsunud TIIT HELIMETSA. Meelis Sõerd Keskuse ruumi remontimisel viilhalli teisel korrusel lõid tublilt kaasa koo- linoored Ants Karpa, Mario Pakal, Eliis Jürise, Kätlin Lebedeva, Rutt Pais ning kooli kokk Zinaida Valdas. Ettevalmistustöödel olid innuga abiks ka väiksemad: Silver ja Kalvi-Kris Randlepp, Kristofer Uudik, Indrek Jürise, Karl Õigus, Irma Veinikivi, Kristi Pais ja Lois Õigus. Seinagrafiti ruumi maalisid KODUKANT VILJANDIMAA tuttavad Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi noormehed. Noortekeskuse juhatuse esimees Anneli Jürise ütles, et ruum saab linna PIDAS PENUJAS SÜNNIPÄEVA kulul internetiühendusega arvuti, printeri, teleri ja lauamänge. Ka elektri- kulu kannab linn. Äsja võttis juhatus vastu noortekeskuse kodukorra. See on vajalik, et noored neile pakutavasse heaperemehelikult suhtuksid. Meelis Sõerd Koolikilde Mõisakülast Ühel koolivaheajajärgsel päeval sai Mõisaküla Keskkoolist “lennun- duskool”. Kooli algklasside koridori kogunesid paberlennukite lennutamise huvilised õpilased. Idee, korraldada paberlennukite lennutamise võistlus, sündis õpetajal jälgides poisse, keda oli haaranud hasart paberist õhulaevu voltida ja lennutada. Võistlusel osales viisteist I–VI klassi õpilast. Võistlejail tuli voltida koha- peal lennuk ja lennutada see võimalikult kaugele. Lennukite voltimiseks kasutasime vanu pabereid. Mõni osaleja, kes ei osanud lennukit voltida, sai selle selgeks. Võitjaks osutus IV klassi tüdruk Marjanna Kabel, kelle lennuk lendas neljateist ja poole meetri kaugusele. Eripreemia sai II klassi õpilane Gerda Valk, kes voltis omapäraseima lennuki. Jaanuarikuu kolmel päeval murdsid nuputajad koolis päid jaapani num- brimängu sudokuga. Eelvoorus, kus lahendati kergeid sudokusid, osales seit- seteist õpilast I–IX klassini. Poolfinaali pääses neist seitse. Finaalis osalesid Rainer Nellis IV, tema õde Eliisa IX ja Diana-Katry Kornis VIII klassist. Finaalis ootas lahendamist üks raske sudoku. Kooli sudoku-meist- riks tuli Diana-Katry Kornis. Pirje Usin

z Ühenduse juhatuse esimees Romeo Mukk andis tänukirja teiste seas Abja-Vanamõisa Seltsi ühele eestve- dajale Aino Londile (vasakul). MEELIS SÕERDI foto

Ühendus Kodukant Viljandimaa sai valmis uus külamaja. Kodukant Viljandimaa seekordne aastapäeva- MTÜ tähistas 27. jaanuaril Lõuna- Viljandimaale ja Penuja Külaseltsile pidu Penujas. Mulgimaal Penuja külamajas rah- kui võõrustajale kinkis ta oma raama- Mõttele korraldada tänavune varohkelt oma 12. aastapäeva. tu “Igavesti koos loodusega”. aastapäeva pühitsemine vaheldu- 1995. aastal loodud Kodukant Vil- Tänusõnu ja häid soove ütlesid seks Põhja-Viljandimaale Lõuna- jandimaa tegutseb rahvusvahelise ko- veel Penujasse saabunud Suure-Jaa- Viljandimaal tulid Romeo Mukk ja haliku arengu programmi Kodukant ni, Viiratsi, Pärsti, Kolga-Jaani, Abja ja Abja Koolituskeskuse projektijuht raames, mille kolm peamist taotlust Halliste valla ühenduste esindajad. Sirje Rist, saades kokku detsembris on kohaliku aktiivsuse käivitamine Juhatuse esimees Romeo Mukk Abja-Vanamõisa Külaseltsi jõulupeol ja omaalgatuse toetamine, traditsi- andis põgusa ülevaate Kodukant Aino Londi Palu talus. Piisas vaid lü- oonilise põllumajanduse alternatii- Viljandimaa tegevusest. Viimase aja hikesest telefonikõnest ja tuumaka vide toetamine ning sõprussideme- ettevõtmisi ilmestasid suurel ekraanil ideega oli päri ka Penuja külavanem te ja koostöö edendamine külade, näidatud ja kommenteeritud värvi- Reet Paju. Kodukandi maakonnaühenduste ja slaidid. Abja vald toetas aastapäeva tähis- PIRJE USINA foto rahvusvaheliste maaelu arenguga te- Kodukant Viljandimaa tänukirja tamist rahaliselt ning lükkas lumest gelevate organisatsioonide vahel. said kauaaegse hea partnerluse eest puhtaks külamaja ümbruse. Kor- Viljandimaa külaliikumise eestve- VOL, aastapäevaürituse toetamise ralduse tehnilise poole eest kandis Loodusesõprade huvitav aasta dajaile soovisid Penujas nende täht- eest Abja Vallavalitsus ja korraldamise hoolt isiklikult Abja Gümnaasiumi Eesti Looduskaitse Seltsi August Kitzbergi nimeline osakond on paika päeval edu Viljandi Maavalitsuse eest Penuja Külaselts. Tänukirja koos direktor Jüri Ojamaa. Meeleolu ai- pannud oma tänavused ettevõtmised, mille seast peaks üht-teist meele- nimel osakonnajuhataja Tõnis Korts lilleõiega said veel Kodukant Viljan- tasid luua Abja Muusikakooli kitar- pärast leidma iga Lõuna-Mulgimaa loodusehuviline. ning Viljandimaa Omavalitsuste dimaa senine koordinaator Ilona Tiigi riõpilased ja Halliste valla rahvatant- Oma tegevust alustame sel aastal looduskaitsepäeva tähistamisega 12. mail. Liidu nimel juhatuse esimees, Hal- ja äsja temalt ameti üle võtnud Lag- surühm “Turel”. Külamaja söögisaalis Üritus algab Lilli mail Annemäel ja jätkub endise Peraküla kooli asupaigas. liste vallavanem Andres Rõigas. le Vilu, samuti 70-aastaseks saanud olid Penuja Külaseltsi liikmed kokk Seal tähistame kase, mille 1960. aastate lõpus istutas Jaan Eilart, et märkida Pärnumaa Kodukandi nimel ter- Abja-Vanamõisa Külaseltsi juhatuse Maire Lehtaru juhtimisel katnud pika ära toona koolide ümbruse kujundamisel saavutatud head taset. vitas Eesti Külaliikumise Kodukant aktiivne liige Aino Lond. banketilaua suupistete, sünnipäeva- Iga-aastased Kitzbergi päevad korraldame tänavu 9. ja10. juunil sõiduga juhatuse liige Valter Parve, kes jättis “Külaliikumise säde on kasvanud tordi ja kohviga. Riiga ja selle ümbrusse. Riias tutvume meie kirjaniku sealse tegevusega, Penuja külamajja kasulikku lugemist. suureks leegiks,” tõdes kodukandi- Penuja küla oli Abja vallas esime- samuti tuleb juttu Kristjan Jaak Petersonist ning Eesti kunstnike Märt Pukitsa Lisaks üllatas Tartu Ülikooli Pärnu liikumise omaaegne algataja Viljan- ne, kus seltsiliikumine käima läks. ja Konstantin Süvalo õpingutest Riias. Kolledži sotsiaaltöö õppejõud koos- dimaal Kaja Kaur, kes praegu jätkab Seltsi seniseid tegemisi ilmestas nii 7. juulil tähistame Mulgi raudtee 110. aastapäeva. Alustame Mõisakülast viibijaid oma Penuja päritoluga ning maaelu edendamist Ettevõtluse Aren- pildis kui sõnas Kodukant Viljan- ja liigume bussiga kuni Kaarlini. Teel tutvume raudtee ajaloos huvitavate kaasas kõiki ühiselt “Kodukotust” damise Sihtasutuses. “Külaliikumine dimaa aastapäevapeoks külamajas lõikudega. laulma. toimub rohujuuretasandil ja on hästi välja pandud näitus “Penuja Küla- Üheks suuremaks ettevõtmiseks kujuneb 6-päevane reis Ahvenamaale Lustliku tervituse ja nutikate kin- inimlik, see on ilus ja vajalik,” lisas selts 2003–2007”. Penuja eeskujul asu- 8.–13. augustini. See retk maksab orienteeruvalt 4500 krooni. Siia on arves- gitustega astusid rahva ette kolm Ko- ta. tati Sirje Risti initsiatiivil ja kaasabil tatud ööbimised kämpingutes, hommikusöök, muuseumide külastused ja dukant Tartumaad esindanud naist. Kaja Kauri öeldut, et ka külaliiku- külaseltsid Abja vallas veel Laatres, muud kulud. Võrtsjärve ääres Valmas elav EPMÜ mises on tähtsad head isiklikud suh- Abja-Vanamõisas ja viimati möödu- Oleme seadnud sihiks taastada Linda Lambi rajatud õpperaja. professor Jaan Leetsar teatas esmalt ted ning et tegutseda tuleb õige asja nud aasta lõpul Kamaral. Rein Mägi, rõõmsalt uudise, et tema kodukülas nimel, tõestabki ilmekalt Kodukandi Meelis Sõerd ELKS Kitzbergi-nim osakonna esimees ÕNNITLEME EAKAID! HELGA RIIET 15. III 80 AIME VIITAK 17. III 70 ALMA TASUJA 22. III 80 HELMI RAHE 5. III 70 HELENE KUTTI 31. III 81 ALMA SIMSON 7. III 94 Halliste Vallavalitsus MAIMU MÄNNIK 8. III 75 LINDA KALLAS 7. III 82 ALMA KIIN 13. III 81 MILVY PORŠAKOVA 13. III 75 ANIELA HEINMANN 15. III 91 NIINA REBANE 14. III 75 ALIISE LIIV 15. III 90 ELLI TOOMAST 15. III 82 ELLI PEIPINA 16. III 84 SALME VISNAPUU 16. III 84 TIINA LÕO 16. III 75 SALME AKKAJA 16. III 87 ANNA LEPPIK 19. III 81 AINO KIPPUS 19. III 81 MATI RISTISAAR 27. III 70 MARTA LINDE 19. III 84 ALMA BRATKA 30. III 81 EDUARD Abja Vallavalitsus STAŠKEVITŠ 22. III 75 LEMBIT TOOMSALU 2. III 75 LEHTE KOSLINSKY 25. III 84 ILJA-AINOLA z Peeter Nõmm z Sellel koolipildil on Peeter Nõmm keskel. HILJA SAKK 5. III 8 LEHTE HUNT 8. III 81 LUHASAAR 26. III 82 ALIDE EICHE 10. III 84 HELJU TURSK 26. III 85 Abjas jäädvustatakse KLAVDIA LESKOVA 11. III 87 Mõisaküla Linnavalitsus Peeter Nõmme mälestust PALJU ÕNNE LAPSE SÜNNI PUHUL! Märtsikuus avatakse Abjas mäles- liige ning Kaitseliidu Halliste ma- tustahvel omaaegse Abja 6-klassili- levkonna pealik nooremleitnandi ANNELI MUST ja MARKO AINSAR – 2. jaanuaril sündis poeg ANTS- se Algkooli juhile Peeter Nõmmele, auastmes. mõisa kõrts. Viimati asus seal kauplus ARGO. kelle hukkumisest võõrvõimu käe 1923. aastal abiellus Peeter Nõmm “Eha Äri”. VERONIKA MATT ja AARE TIRU – 8. jaanuaril sündis poeg ANDRY. läbi möödub tänavu kevadel 65 Halliste kirikus Linda Ratasega. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi VAIRE TÄHEMÄE ja TEIVID OSIJÄRV – 14. jaanuaril sündis tütar ME- aastat. Kaitseliidu Valge Risti ja Kotkaristi tingimustes tegutsevad tänagi Abja- LISSA. Peeter Nõmm sündis 1895. aas- V ja IV järgu ordenitega autasustatud Paluojal Kaitseliit, haridusselts ja EVE TOMINGAS ja SULEV SAAR – 23. jaanuaril sündis tütar MAD- tal Jäärjal Ala-Kiisa renditalus. Ta Peeter Nõmme mõistis NKVD süüdi teised seltsid. Nendega ajalooliselt LEEN. omandas õpetaja kutse ja sõjaväeli- Vabadussõjas osalemise ja Kaitselii- seotud olnud isamaalise meelsusega Abja Vallavalitsus se hariduse. 1918–1920 osales Nõmm dus aktiivse tegutsemise eest. Tema koolijuht, kes hukkus võõrvõimu käe Vabadussõjas. Aastail 1920–1925 töö- abikaasa Linda Nõmm vabanes asu- läbi, väärib püsivat mälestust. Seepä- tas Mõisakülas algkooliõpetajana ja miselt Tomski oblastist 1956. aastal. rast paigaldatakse märtsikuus Abja- Raudnasse õppima tuua. Info tel 1925–1940 Abjas algkooli juhatajana. Peeter Nõmm mõisteti 12. märtsil Paluojal Pärnu mnt 6 asuvale maja- 439 8221 või 5620 8466 (õppealaju- Lisaks andis ta laulmistunde Abja 1942 Sverdlovskis surma ühes vara le, kus Peeter Nõmm elas ja töötas, hataja Urve Mukk). mõisas asunud gümnaasiumis. konfiskeerimisega. Otsus viidi täide 4. andes siinsete noorte kasvatamiseks Peeter Nõmm oli Abja-Paluojal mail 1942. aastal Sverdlovski oblastis, oma parima, mälestustahvel. TÖÖPAKKUMISI lugupeetud ja kohalikus elus too- täpsem hukkamispaik pole teada. Peeter Nõmme mälestuse jäädvus- • AS MIVAR-VIVA asukohaga ni andnud mees. Ta täitis järgmisi Peeter Nõmme mäletavad õpilased tamise eest seisab korraldav toimkond Viljandi, Lossi tn 41 (bussijaama ühiskondlikke ameteid: juhtis hari- on 80-ndates eluaaastates. Veel on al- eesotsas Abja praeguse haridusseltsi juures) dusseltsi “Idu” laulukoori, oli Eesti les hoone Abja-Paluojal Pärnu mnt 6, – MTÜ Abja Koolituskeskusega. Kuhu minna? võtab tööle töömahu suurenemi- se tõttu uute brigaadide vahetustes Kirjanduse Seltsi Abja usaldusmees, kus aastail 1919–1940 asus algkool. Sirje Rist, ABJA KULTUURIMAJAS Halliste Õpetajate Ühingu esimees, See on Abja-Paluoja vanim ehitis, MTÜ Abja Koolituskeskuse täiendavalt liinimehaanikuid, sead- Pärnumaa Õpetajate Liidu juhatuse kus enne kooli on tegutsenud Abja projektijuht 22. veebruaril kell 17 eakate klu- meoperaatoreid, vaakumpakkijaid, bi Meelespea 15. aastapäev • 24. õmblejaid, padjategijaid jne. veebruaril Eesti Vabariigi 89. aas- Töö on tekstiilitööstuse (tekid, tapäev: kell 10 ajalootund, kell 11 linnu sulgede all peidus. padjad jne) tootmisliinil. Tasu vas- kontsertaktus • 1. märtsil kell 19 film tavalt tehtud tükitöö kogustele ja “Põnev, põnev ning veelkord põ- “Casino Royale” • 2. märtsil kell 11 nev,” ütleb Gunnar Sein oma kõr- preemia normitäitmise eest! Nunnuklubi – suured • 8. märtsil Tööd küsima, vaatama ja läbirää- bereisi kohta. “Esiteks oli kõigile kell 17 koguperefilm “Vesi peale”, esimene korralik kõrbekogemus kimisi pidama võib tulla alati. Tel kell 19 film “Jackass” • 9. märtsil 433 3671 või 433 3748. Kuulutus ei ning teiseks “neelas meid ülepea” Nunnuklubi – Tartusse ujuma • 9. Islamimaailma elukorraldus ning aegu! märtsil kell 17 Abja Muusikakooli I • Mõisaküla lasteaed ootab oma põhimõtted. Igal sammul oli midagi klassi õpilaste kontsert • 14. märtsil uut, mida vaadata, või kombed, mille kollektiivi tööle lasteaiaõpetajat. kell 17 emakeelepäeva tähistamine Kui oled sõbralik ja teotahteline tagamaid lasta endale seletada.” • 15. märtsil kell 19 mälumäng • 16. “Lapsepõlve suur loodusehuvi ning sul on pedagoogiline haridus, märtsil kell 11 Nunnuklubi – väike- võta ühendust telefonil 436 4165 või vormus kasvades huviks lindude, sed • 22. märtsil kell 17 eakate klubi eriti kotkaste vastu. 1989. aastal asu- tule Mõisaküla lasteaeda aadressil Meelespea peoõhtu • 23. märtsil kell Mõisaküla, Vabriku tn 10. tatud looduskoperatiivi “Kotkas” 11 Nunnuklubi – suured • 29. märtsil tegevusega liitusin 1996. aastal ning z Gunnar Sein (paremal) koos kaaslastega konnakotkas Teele jäänuste kell 19 film “Déjà vu” • 30. märtsil OST-MÜÜK olin 1999. aastal Kotkaklubi üks asu- kell 11 Nunnuklubi – väikesed. leiukohas Nuubia kõrbes. URMAS SELLISE foto tajaliikmetest,” selgitab ta. • Ostan asfaltteega piirneva kin- Täpsemat teavet saab kultuurimaja nistu (vähemalt 4 ha). Evely, tel Kotkaklubi soov on, et kotkad kodulehelt www.abjakultuurimaja.ee ja jääksid elustama Eesti maastikupil- 5664 3306. telefonidel 436 0055 ning 5365 2803. • Soovin osta 2–3-toalise korteri Mulgimaa mees käis ti. Hetkel kuulub klubisse 26 liiget. HALLISTE valla POISTE PÄEV Klubi reaalsed tegevused ulatuvad Hallistes, Abjas või Karksi-Nuias. Tel “Jäljekütid” 23. märtsil Teesoo las- 5677 7599. kõrbes kotka jälil teadusuuringutest seadusloomeni ketiirus. Saab lasta püssi ja läbida välja. matkaraja, kus spetsialistide juhen- Viimasel ajal ajalehtedes kajas- leidsid mullu sügisrände eel Viljandi- Gunnar Sein töötab Riikliku Loo- damisel õpitakse looduses tundma tatud konnakotkas Teele otsimine maalt teele saadetud linnu laiba koos duskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi re- loomajälgi. Pakutakse sooja suppi ja MÄLESTAME on seotud ka Mulgimaaga, kuna ot- saatjaga Nuubia kõrbest oma teisel giooni seire ja teadustöö spetsialisti- teed. Toetavad KIK ja Halliste Valla- simisrühma üks liige Gunnar Sein kõrberetkepäeval. Konnakotkas Teele na. Viimaste aegade suurem energia valitsus. Lähemat teavet annab Hal- elab Halliste Naistevalla külas. kuumuses ja kuivuses mumifitsee- LEMPI NIGOL on tal kulunud Soomaa lamminiitude liste valla noorsootöötaja Sille Tars, Aafrikasse Sudaani asus kolmeliik- runud laip lebas kohas, kust saatjalt 8. VIII 1925 – 19. I 2007 taastamisele ning hooldamisele. tel 505 5788. meline meeskond teele 20. jaanuaril. tuli 2. detsembril viimane signaal Kodus Naistevalla külas samani- MÕISAKÜLA KULTUURIMAJAS LINDA MÕTTUS Tagasi Eestisse jõuti 31. jaanuari konnakotkast. melises talus on elatud poolteist 9. XII 1928 – 26. I 2007 õhtul. Kotkauurijate retke põhiees- Saatja oli seejärel lakanud töö- aastat. Jätkub iidse talu taastamine. 24. veebruaril kell 14 Eesti Vaba- märkideks olid üles leida kaduma tamast, sest oli jäänud vooluta: Abiks on Soomaal töötav elukaaslane, riigi aastapäevale pühendatud kont- PAUL SUUR jäänud konnakotkas Teelel seljas aparaadile energiat andva päikese- kes praegu on aastase tütrega kodus sert-aktus (tasuta) • 25. veebruaril 29. I 1944 – 27. I 2007 olnud satelliitsaatja ja välja selgitada patarei paneel oli tõenäoliselt toi- lapsehoolduspuhkusel. kell 12 Mõisaküla kõige suuremal linnu hukkumise asjaolud. Uurijad dumürgituse tagajärjel hukkunud Meelis Sõerd mäel (vanal prügimäel) vastlapäev HANS PUUSEPP “Sportides tervise heaks“ • 1., 8., 15. 6. VIII 1941 – 2. II 2007 ja 22. märtsil (neljapäeviti) kell 11 beebikool/perekool lastele alates 6. MALME SIHT ümbruses Abja valla suusapäev naasiumi staadionil ja selle ümbruses 28. XII 1923 – 2. II 2007 Valla- ja linna- “Suusad alla!“. Põnevat suusa- ja kepikõndi tutvustav ja propageeriv elukuust kuni 3. eluaastani koos ema kel gusõitu jagub kõigile pereliik- ettevõtmine “Kõndides tervemaks”. ja (või) isaga, vanaemaga, hoidjaga; 9. SALME MARGUS rahvas, liikuma! metele. Lähemat teavet saab Mikola Lähemat teavet saab Abja Vallavalit- märtsil sõit ujuma Tartu Aurasse. 10. VI 1924 – 8. II 2007 Möödunud aastal Viljandi Maa- Misjukilt (tel 5341 5281, e-post mi- susest (tel 435 4780) ja kultuurima- Lähem info tel 436 4108 või Abja Vallavalitsus valitsuse tervisetoa algatatud ter- [email protected]) ja Aime Hun- jast. 5664 6706. vistavate ürituste kampaaniaga, mis dilt (tel 436 0055, 5698 3806, e-post • 16. septembril algusega kell 13 UUE-KARISTE RAHVAMAJAS VIRVE PILL tänavu kannab nime “Valla-/linna- [email protected]). toimub rattaspordiüritus “Ratastega 25. veebruaril rahvamaja juures 2. IV 1922 – 17. I 2007 rahvas liikuma 2007”, on nüüdseks • 22. aprillil kell 13 algab Abja mööda valda”. Läbitakse jalgrattasõi- kell 12 Uue-Kariste ja Rimmu piirkon- AINO SAUN liitunud ka Abja vald. Gümnaasiumis tervisespordipäev duks hästi sobiv ja turvaline tee piki na talvine spordipäev • 10. märtsil 7. III 1932 – 20. I 2007 Alljärgnevalt põgus ülevaade „Päev täis tervist“. Kavas on aeroo- vana raudteetammi Abjast Mõisakül- kell 20 naistepäeva pidu. Mängib an- kampaania raames 2007. aastal bikatunnid, jõusaali- ja saalihokitund. la ja tagasi. Lähemat teavet saab Abja sambel Mini-MTJ Tartust • 17. märtsil MARIE PUHM Abja vallas pühapäeviti toimuva- Nõu annab toitumisasjatundja. Saab kultuurimajast. kell 17 Viljandi meeskoori Sakala ja 21. III 1932 – 30. I 2007 test tervisespordiüritustest, kuhu lasta mõõta oma tervisenäitajaid. Kampaaniaüritustel osalejatele on Võru naiskoori Kannel ühiskontsert. Halliste Vallavalitsus on oodatud nii suured kui väikesed, Lähemat teavet annab Triinu Men- auhinnad, mida rahastatakse süda- Tasuta. noored kui vanad. ning (tel 436 0055, 5635 2803, e-post me- ja veresoonkonnahaiguste en- Infot ürituste kohta saab tel 435 9234 ARVO SEPPUR • 25. veebruaril kell 13 algab Abja [email protected]). netamise riikliku strateegia Viljandi ja 5344 8905. 30. VI 1938 – 5. I 2007 Gümnaasiumi staadionil ja selle • 3. juunil kell 13 algab Abja Güm- maakonna tegevuste eelarvest. GEORG MAADE TEATEID 16. III 1913 – 28. I 2007 • Raudna kool palub ühendust Mõisaküla Linnavalitsus Tellige “Lõuna-Mulgimaa”! vatud juuli) ehk 11 numbrit aastas. 3 kuu tellimishind 12 krooni jne. Aas- võtta nendel lastevanematel, kes Tellida saab lehte korraga aasta lõpu- tatellimus maksab 44 krooni. soovivad oma last uuel õppeaastal Jätkub Abja ja Halliste valla ning ni või soovitud arvuks kuudeks, sh Internetis on „Lõuna-Mulgimaa“ Mõisaküla linna elu kajastava aja- jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäeva- loetav pdf-failina kohalike ajalehtede lehe “Lõuna-Mulgimaa” tellimuste ni. Tellimusi (indeks 00927) võtavad nimistust ning Abja ja Halliste valla Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd vastuvõtt 2007. aastaks. vastu kõik Eesti postkontorid. kodulehekülgedelt www.abja.ee ja (Sarja tee 18, Veskimäe k. 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas Leht ilmub kord kuus (välja ar- Kahe kuu tellimishind on 8 krooni, www.halliste.ee 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).