Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga. aega lähedastega ja antakse edasi oma kõige pare- koguneti Karksi-Nuia kesk- abivallavanem Dmitri Orav, gümnaasiumist ning tant- Soovime kõigile kaunist mad soovid. Ühtlasi on see aeg tagasi vaadata, võtta väljakule, et süüdata ad- kes koos süütasid ka adven- surühmadest Samm sassis advendiaega! aasta kokku ja seada plaane ees ootavaks. Salamahti vendiküünal ja tervitada diküünla. ja Tantsurõõm. Jõuluvanad lisame plaanidele ka mõned oma suurimad unistu- jõuluvanasid. Kauni kõne Seekord oli lapsi tervitama jagasid põnevil lastele kom- MAE RAE sed. Laseme jõulurahul maad võtta ja valime just pidasid Karksi Peetri kogu- saabunud lausa järelkäru- omale sobiva viisi ja võimaluse tundmaks sellest maksimaalset rõõmu. Isegi lihtsad harjumuspä- rased tegevused omandavad jõulude ajal erilise Viljandimaa Arenduskeskus tunnustas parimaid tunde. Jalutuskäik kodutänavatel toob mälestusi, saunaleil tundub pehmem ja toidupoolis maitsvam. Viljandimaa Arenduskes- talgud ja tähtpäevade tähis- Küünlasäras kodudes saadab meid mandariinide kuse ja Ühenduse Kodukant tamised. Kohalike perenais- ja piparkookide meeliülendav hõng. Looduski Viljandimaa eestvedamisel te taludes on korraldatud muudab oma rütmi ja talvisest pööripäevast alates toimus vabaühenduste tä- leivaküpsetamise, juustu ja päev pikeneb. Kordub iga-aastane sümboolne val- nupäev 26. novembril Mets- maasingi õppepäevi. Küla guse võit pimeduse üle. See on ilus aeg leidmaks küla külaplatsil. Nii nagu korraldab ka simmaneid, ja hoidmaks meile kõigile olulist sisemist rahu ning traditsiooniks on saanud, kus saab näha kohaliku folk- tasakaalu. tänasime kõiki kohale tul- loorirühma etteasteid. nud inimesi ja ühinguid. Iga Jagame koos ühing sai välja tuua oma sel- Viljandimaa Arenduskes- jõulurahu, soojust leaastase kogemuse – need kuse kodanikuühenduste valgust, olid südamlikud, ausad ja konsultandi Jaanika Toome hingerahu, rõõmsat muhedad. arvates on vabakonna tun- algust. Juba teist aastat kuulu- nustamine vajalik, et näida- tatakse välja Viljandimaa ta kui olulised on aktiivsed Rahulikku pühade- kodanikuühiskonna aas- kodanikud ja läbi nende ta tegu. Žürii valis selleks loodav kasu meile kõigile. Ta aega ja kordaminekuid Holstre järve ujumiskoha Vana-Kariste tegijad. Foto: Edgar Adams lisab veel, et kodanikuühis- uuel aastal! puhastamise ja laiendamise toimekad. Nende hallata on ja õpitoad toovad külarahva kond oleme just meie kõik, IMRE JUGOMÄE Holstre külaseltsi poolt. Sel suur külamaja, kus nad on ikka külamajja kokku. kes me ise tahame oma ja aastal läks see kokku ka oma jõududega uuendanud Ühendus Kodukant Vil- enda kogukonna elu pare- Sakala lugejate arvamusega, kööke ja WC-d. Pikalt tegi jandimaa valis aasta küla, maks muuta. Tema sõnul on 478 inimest leidis, et Holstre neile muret koolimaja katus. kokku oli seal kolm nomi- oluline tuua välja ja tähele- on aasta tegu väärt. Otsiti lahendusi, kirjutati nenti: Sudiste, Kolga-Jaani ja panu pöörata just nendele Mulgi vallast oli nomi- projekte, leiti omafinantsee- Metsküla külaselts. Võitjaks inimestele, kes panustavad nendiks Vana-Kariste kü- ring ja sellel suvel tehti see tuli Metsküla küla. kodukoha arengusse, ning laseltsi/koolimaja katuse töö ära. Nüüd on külamajal Mulgi vallas Sudistes on avaldada seeläbi austust renoveerimine. See tegu sai uhke ilus punane katus ja aktiivne külarahvas, kes nende tehtud tööle. Sakala hääletusel 218 häält, päästetud on ajalooga maja. hoiab oma kodukoha kul- Tänuürituse korraldamist jäädes kolmandale kohale. Kuulsad on ka selle küla tuuri ja traditsioone ning pa- kaasrahastab Kodanikuühis- Tänupäeval olid kohal Lii- kõrvitsa- ja kurgikasvata- kub külainimestele tegevusi. konna Sihtkapital ja Viljan- na Paumere, Elle Paumere jad. Kui vaja, siis viivad nad Traditsiooniks on ühised dimaa Omavalitsuste Liit ja Reet Asmer. Vana-Ka- õppereisid, teatrikülastused, lausa suure autokoormatäie JAANIKA TOOME riste külaseltsi liikmed on kõrvitsaid Maal elamise tutvumised teiste seltsidega. tõeliselt kokkuhoidvad ja SA Viljandimaa Arenduskeskus päevale. Ühised lastelaagrid Rahvarohked on ühised kodanikuühenduste konsultant 2 Mulgi valla infoleht

VALLAVOLIKOGU ISTUNGILT LUMETÕRJETÖÖDE TEGIJAD MULGI VALLA TEEDEL TALVEPERIOODIL 2020/2021 18. novembri istungil Mulgi valla munitsipaalteedel, avalikult kasutatavatel erateedel ning Mulgi valda sissekirjutust ning Osa võtsid volikogu liikmed: Kerti Einstein, Olavi Israel, kehtivat prügiveolepingut omavate kodanike sissesõiduteedel lumetõrjet teostatakse ka sellel talvel. Enne Kati Kuusk, Leo Liiber, Arvo Maling, Ürjo Mälksoo, Reet lumetõrjeperioodi algust palume kõigil maaomanikel puhastada teeääred võsast ning suurtest okstest, Paju, Jüri Patune, Mari Saarela, Tarmo Simson, Urmas eemaldada või märgistada kõik aiakujunduselemendid, mis võivad lumelükkamisele ette jääda. Teeäärsete Suurpuu, Raimond Tammoja, Rein Tarkus, Taimo Tugi, takistuste esinemise korral on lumelükkajal õigus jätta sissesõidutee lumest puhastamata. Lumetõrjet Taevo Viitas, Villu Võsa. Puudusid: Eveli Allik, Anne Ladva, alustatakse, kui teed on muutunud sõiduautodele raskesti läbitavaks. Palume kõikidel kodanikel teatada Aimar Peterson, Peeter Rahnel, Siret Vene. lumetõrjet puudutavatest probleemidest Mulgi Vallavalitsuse vastava piirkonna keskusi. Võeti vastu Mulgi valla 2020. aasta teine lisaeelarve: tulud 14 045 eurot, kulud 6670 eurot, investeerimistegevus 614 LUMETÕRJETÖID TEEVAD: eurot, finantseerimistegevus (vähenemine) 6761 eurot, 1. ABJA PIIRKOND 3. KARKSI PIIRKOND raha- ja pangakontode saldode muutus 0 eurot. Kamara, Lasari, Raamatu, Umbsoo, Räägu, Karksi-Nuia linn - AS Iivakivi Muudeti Mulgi Vallavolikogu 24. jaanuari 2018. a otsuse Laatre, Veelikse ja Sarja külade teed - (Priit Laprik, tel 518 4402) nr 26 „Mulgi Vallavolikogu alatiste komisjonide koosseisude Viktor Teenused OÜ ( Viktor Õigus, tel 505 1384) kinnitamine“ punkti 1.5 kultuurikomisjon järgmiselt: kul- Karksi, Polli, Tuhalaane, Hirmuküla, Pärsi ja tuurikomisjoni esimees Urmas Suurpuu, liikmed – Reet Joo- Abjaku, Põlde, Atika, Saate ja Penuja külade teed Oti, Univere, Metsaküla, Allaste piirkonna sing, Kai Kannistu, Piret Leskova, Leana Liivson, Priit Oks, - Coldmix OÜ (Toomas Osijärv, tel 511 7006) külade teed - Kalviker Transport OÜ Laine Pedaja, Margus Põldsepp, Kerstin Rei, Lauri Sepp. Veskimäe ja Abja-Vanamõisa külade teed - (Kalev Jaago, tel 514 0421) Tunnistati peremehetuks Mulgi vallas Mõisaküla linnas Jussi OÜ (Väino Talu, tel 513 4006) Karksi, Mäeküla, Hirmuküla, Sudiste küla Kase tn 11 asuvad ehitised – elamu, saun-kuur, kaev mõt- Abja-Paluoja linna tänavad, parklad, platsid, ida-ja põhjaosa teed - Maevor Auto OÜ telise osaga 6/144. kõnniteed - OÜ Abja Elamu (Raul Song, (Einar Voronin, tel 5650 5604) Otsustati lõpetada poolte kokkuleppel 1. detsembrist tel 524 6160, heakorraspetsialist) 2020. a Polli pargi kinnistu (katastritunnus 60001:001:0107) Leeli, Pöögle ja Metsaküla piirkonna küla teed - tasuta avaliku kasutuse leping osaühinguga Polli Mõis. Info: Arvi Meidla, tel 523 8596, Leeli Talu FIE (Toomas Soots, tel 5623 8288) Abja piirkonnajuht Otsustati MTÜle Karksi-Nuia Pensionäride Ühendus Kõvaküla, Sudiste ja Ainja küla kesk- ja anda päevakeskuse tegevuseks Karksi-Nuias Kalda 6b asu- lõunaosa teed - FIE Andi Roggenbaum 2. HALLISTE PIIRKOND vad ruumid avalikku kasutusse tähtajatult ning vabastada Kiini Talu (Andi Roggenbaum tel. 518 4393) ühendus kommunaalmaksete tasumisest. Vana-Kariste küla teed - Otsustati võõrandada Mulgi vallale kuuluv kinnistu FIE Mati Käära tel 529 8015 Lilli küla teed - FIE Elmo Kibe Leo talu aadressil Halliste alevik, Jaama 20 (registriosa nr 17948850, (Elmo Kibe tel. 511 7013) katastriüksuse tunnus 19201:004:0283, korterelamu Halliste, Õisu, Kulla, Päidre külade teed - Lilli ja Sudiste piirkonna küla teed – 2 2 235,4 m kinnistu pindala 8515 m ) kirjalikul enampakku- OÜ Milligrupp (Arne Lohu, tel 504 9247) FIE Kaarel Saaremets (tel 5665 7795) misel alghinnaga 10 000 eurot. Uue-Kariste- Rimmu- Mõõnaste külade teed - Info: Dmitri Orav, tel 5354 1585, Viira Kaasiku talu (Erki Vilido tel 56965629) Karksi piirkonnajuht.

Info: Indrek Lepik, tel 58876466, majandusnõunik 4. MÕISAKÜLA LINN Seltsiliste baaskoolitus Mõisaküla Linnahooldus Kallid seltsilised, soovime teile rõõmsaid jõule ja (Margit Usin, tel 5225 661, juhataja head lõppevat aastat! Viljandimaal elavad eakad on mõistnud seltsiliste vajalikkust ja nõudlus uute selt- siliste järele aina kasvab. Selleks oleme plaaninud alustavatele seltsilistele baaskoolituse juba 13. detsembril kell 10–14.30 Vil- Mis tõugu me oleme? jandis, Lääne tn 2 (Coopi 2. korrus). Vajalik eelnev Ütlen kohe, et ma ei ole seal on näokatted tublisti olid pealtvaatajad raja ää- Vanasti olid jõulud rahu- registreerimine. tõuaretaja ja kindlasti ka rahvaarvu tõusule kaasa res, aga Eesti–Venemaa likud perekesksed pühad. Oodatud on igas eas inimesed, kes tahavad leida mitte inimene, kes preten- aidanud. Aga ma julgen korvpallimängu ajal valit- Äkki jätaks sellelgi korral oma igapäevasesse ellu uusi väljundeid ja suhtlust. deerib ainutõele. Vaadates arvata, et liiga palju on selli- ses Saku suurhallis tühjus. trallitamise ära ja teeme ise Jälgi meid FB-s Seltsilise teenus. seda möllu, mis koroona- ses kriisiolukorras tekkinud Või ei tahetud publikule kõik selleks, et jõuluvana Baaskoolitust korraldab MTÜ Seltsiks Sinule koos- ga on vahule löödud, tek- „eksperte“, kes kõik täpselt näidata, kuidas venelased saaks järgmisel aastal jälle töös MTÜ-ga Teeme. Täpsem info ja registreerimine kis lihtsalt tahtmine omad teavad, kuidas koroonavii- kolmeseid viskavad. Ega rahulikult käima tulla. Mas- mõtted välja öelda. Kõige rus inimesele mõjub ja levib jalgpallis asi parem ole ja kivastastele pakun võima- tel 5663 8655. imelikum tundub mulle või jälle üldsegi ei mõju ega miks pealtvaatajaid kehva lust teise riiki elama minna KADRI VOLLMANN see, et kogu maailm kõn- levi. Tavaliselt puudub neil esituse puhul traumeerida. või liikuda igapäevaselt MTÜ Seltsiks Sinule liige nib maskides, aga minule „asjatundjatel“ igasugune Kohati kumavad nendes seal, kus maski ei pea suu kallis koduriigis on selle meditsiiniline haridus, aga küsimustes läbi poliitikute ja nina ette panema. Tuletan kandmiseks tarvis õigus- olemas on enneolematud eelistused ja raha lõhn. meelde, et igal inimesel on kantsleri arvamust ning teadmised viiruste valdkon- Momendil saame rõõmsalt õigus olla terve ja kohustus taustal on inimõiguslaste nas. Mine tea, sest olukord kaasa lüüa maskiballil ja enda ja teiste tervist kaits- hõiked, et inimõigusi riku- võib muutuda ja tulevikus kannatlikult oodata vakt- ta. Igavaks muutub juba takse. Oleksin ülekohtune, istuvadki nad tänaste tead- siini. Üks on aga kindel, et see maskide teema. Mas- AS Iivakivi teade töökorralduslikest kui salgaksin maha maskide laste, professorite ja arstide ega see viirus kao kuhugile kivastased võiksid näiteks muutustest alates 1.01.2021 vastased protestid Saksa- toolidel. ja kas maailmgi endiseks kätt harjutada vahelduseks maal, Tallinnas ja teistes Tundub, et ühiskond on muutub. Ja üldse, ega meie turvavöö või helkuri kallal. 1. Seoses AS Iivakivis 2020. aastal toimunud töökorraldusli- riikides. Siit minu küsimus jagunenud kaheks. Ühed riik veel täielikult lukus ei Ja ega näokate ainult meid ke muutustega, saavad alates 1. jaanuarist 2021 telefonitsi pärinebki. Mis tõugu ees- on pugenud koduseinte va- ole olnud. Võiksime järgi päästa. Võtaks ikka selles veenäitude teatajad (ettevõtted ja eramajad) esitada näite timaalased on? Kas see on hele ja teised on kroonilised proovida, mida tähendab võitluses kogu relvastuse tööpäevadel kella 8.00–12.00-ni. järg Tammsaare romaanile seaduste rikkujad. Asi võib näiteks öine liikumiskeeld, kasutusele: 2+2m, kätepe- „Tõde ja õigus“ või midagi olla ka kehvades seadus- kord päevas kodu ligidal su ja kontaktide vältimise. 2. Alates 1. jaanuarist 2021 on AS Iivakivi kassa avatud vaid muud? Eriarvamusi võib tes. Mullegi tundub imelik jalutamine või liikumine Ärme loodame, et naabrid kahel päeval kuus. ikka olla ja peabki olema. näiteks see, et teatris viirus ühe omavalitsuse piirides teevad minu eest need asjad Kassa on avatud iga teise täisnädala teisipäeval ja kolma- Enne koroonat kandsid ei levi, aga kirikus kandub ja sedagi loa alusel. Need ära. Vaatame, mida saaksi- päeval kella 8.00–12.00-ni. meditsiinitöötajad ja ars- edasi. Kevadel olid kõik on mõned näited sealt, kus me ise paremini teha. Meie 12. ja 13. jaanuaril 13. ja 14. juulil tid tihti maske ning kuna suured ehituspoed lahti, me varem käisime reisimas kõigi käitumisest oleneb pidevalt räägitakse medit- aga koolid olid koduõppel. ja puhkamas. Ees on jõulud palju, sest kaalul on tööko- 9. ja 10. veebruaril 10. ja 11. augustil, siinivaldkonna töötajate vä- Ja nüüd on Harjumaal güm- ja küllap selle aasta pühadki had, majandus, plaanilised 9. ja 10. märtsil 14. ja 15. septembril hesusest, siis äkki ongi osa naasiumid distantsõppel, tulevad erilised. Jõuluvana operatsioonid haiglates ja 12. ja 13. aprillil 12. ja 13. oktoobril selle valdkonna personalist aga samal ajal kaubandus- võib kingituste jagamisel palju muud ning eelkõige 11. ja 12. mail 9. ja 10. novembril hapniku puudumisel teise keskustes korraldatakse kasutada pakiautomaati elu ja surm. 15. ja 16. juunil 12. ja 13. detsembril ilma läinud. Ja maskivastas- suuri allahindlusi ja müü- ning kas neid kingitusi Ootuste ja lootuste täitu- tel võibki õigus olla. Hiinla- ke. Mulle esimese hooga peabki veoauto koormaga mist advendi- ja jõuluajal. AS IIVAKIVI JUHATUS sed kandsid suurlinnades tunduski, et gümnasistidel kohale tooma. Lapsed ei samuti enne koroonat tihti võimaldatakse poodlema paista nende plastist vidi- LEO LIIBER maske. Võta siis kinni, sest minna. Estonia ralli ajal nate tagant enam niigi välja. Mulgi valla infoleht 3 Muuseum kui ajastutevaheline sild Mõisaküla muuseumil vaid üha rohkem võetakse säiliks läbi traditsioonilise täitub jõulude eel pool sa- viimastel aastatel ühendust muuseumikultuuri. Legen- jandit tegutsemist kodu- ja peetakse nõu, kas teatud daarne professor Anu Raud loomuuseumina. Kõik sai ese või dokument on väärt on öelnud Vikerraadios alguse rohkem kui 50 aastat Mõisaküla muuseumi ko- kuldsed sõnad: „Parima tagasi tänu Valter Ilisoni gudes talletamist. Siinkohal muuseuminäitena toon suurele huvile vanade ese- on sobilik tsiteerida lavas- esile Mõisaküla muuseu- mete kogumise vastu. Sel tajat ja pedagoogi Merle mi, kus puuduvad tuled ajal töötas ta Tallinna Eks- Karusood, kes on öelnud ja viled ja kus on säilinud kavaatoritehase Mõisaküla oma õpilastele: „Maailm ei traditsiooniline muuseumi- tsehhis tehnoloogina. Tema alanud mitte sinu sünniga“. õhustik.“ tegi „Talleksi“ juhtkonnale Ta on pannud oma õpilased Soovin südamest tänada ettepaneku luua Mõisakü- koguma nende eelkäijate kõiki, kes on aastakümne- la tsehhi kahte väikesesse elulugusid, et nad mõistak- te jooksul aidanud kaasa ruumi koduloomuuseum. sid paremini inimeste elu Mõisaküla muuseumi tege- Valteri ideega tulid kaasa järjepidevust. vusele ja säilimisele. Nende paljud töökaaslased ja nen- Muuseumis on võimalus loetlemiseks tuleks kirju- de kaudu teised linlased, otsida ja arendada oma tada lausa eraldi artikkel. kes tõid loodava muuseumi vaimsust, sest igas esemes Siiski toon siinkohal välja tarbeks erinevaid esemeid, on tallel oma mälu ja kul- möödunud aasta 6. oktoob- dokumente ja fotosid. 19. tuur. Praegune moodsa teh- ri varahommiku, mil tänu detsembril 1970.a pidulikul Viljandi maakonna muuseumitöötajad huvireisil Mõisaküla muuseumis 24.09.2012. Foto: Meelis Sõerd nika pideva arengu ajajärk linnapea Ervin Tambergi ja avamisel kinkisid külali- seotud linna lähipiirkonna praeguseni suures osas ka lemmikloomad. Selline toob igapäevaselt juurde vabatahtliku päästja Alo Ki- sed puidust sildi, millel ja Mulgimaaga. Sellisest samasugune. Muuseumi võimalus ja vastutulek kü- midagi uut ja innovaatilist, rikali kiirele tegutsemisele olev tekst „Muuseum on kogumise printsiibist läh- kogude suurus ja erine- lastaja soovile on saanud seetõttu on vaimse ja ese- said muuseumivara ja üle- aja tempel“ sai Mõisaküla tudes jätkame head tava, vaid teemasid hõlmavate väga positiivse tagasiside. melise pärandi säilitamine jäänud linnavalisuse hoone muuseumi motoks. et Mõisaküla muuseum on museaalide rohkus annab Muuseum pole tänapäe- üks olulisemaid tegevusi. päästetud tulehävingust. 1992. aastal andis AS Ees- kohapaiga pärimuse säilita- võimaluse koostada külas- val enam pelgalt vanade as- Lihtne näide: tänapäeval Nemad olid sündmuspaigal ti Talleks muuseumi va- ja ja edasikandja. tajatele vaatamiseks väga jade hoidmise, nende eks- oleks mõeldamatu elu ilma esimestena kohal, hiljem rad üle Mõisaküla linnale. Muuseum on väga palju- eriilmelisi näitusi. Lisaks on poneerimise ja külastajate mobiiltelefonita, kuid juba aitasid kustutustöödele Muuseumile oli oluline de inimeste ühine looming. eksponeeritud ka arvukalt vastuvõtmise paik. Muu- praegu on inimesi, kes kaasa teised vabatahtlikud periood 2001. aasta suvel, Pärast Valter Ilisoni igaviku- külalisnäitusi, mis on pak- seumitöö hõlmab endas koguvad mobiiltelefone ja kutselised päästjad. kui oli valminud Kesk tn 4 teele minekut jätkas tööd kunud avastamisrõõmu ja ka teadustegevust, aidates kui ajalooga esemeid. See Muuseumi 50 aasta pik- renoveeritud haldushoone tema abikaasa, Alma Ilison, vaatamisnaudingut: fotod, erinevate koolide õpilasi näitab, kui kiiresti tekib kune ajalugu on olnud ja muuseumi varad koliti kes oli tuntud ka kui legen- maalid, käsitöö, tekstiil jne. uurimustööde tegemisel, vajadus ajaloolise mälu huvitav, põnev ja sünd- uutesse ruumidesse. Kogu daarne emakeeleõpetaja. Käesoleva aasta koroona- otsides andmeid perekon- säilitamiseks. musterohke – vahetunud teine korrus on tänase- Oma panuse muuseumi haiguse periood tõi muu- nakroonikate ja sugupuude Eriline rõõm on muuseu- on riigikord, elame Eesti ni muuseumi päralt. 50 arengusse andis juhataja- seumisse vähe väliskülalisi, koostamiseks. Lisaks annab mituuril tutvustada väi- Vabariigis vabade inimeste- aasta jooksul on kogud na töötanud Maile Kreevs, see-eest oli tunda sisetu- pidev Mõisaküla kroonika kestele külastajatele vanu na vabal maal. Muutusi on kasvanud rohkem kui 25 praegune Abja gümnaa- rismi arvukuse tõusu. Kol- kirjapanek aluse ja võima- esemeid ja kirjeldada nen- olnud palju. Üks valdkond, 000 ühikuni ja museaalide siumi ajaloo- ja ühiskonna- me suvekuu jooksul käis luse järgnevatele põlvkon- de otstarvet, sest kasvades mis jääb alatiseks alles, on arvukuse poolest ületab õpetuse õpetaja. Tänu tema Mõisaküla muuseumis dadele aastakümnete möö- innovaatilise arengu pe- ajaloopärandi väärtustami- Mõisaküla muuseumi kogu eestvedamisele ja ajaloolisi ligi tuhatkond külastajat. dumisel kohaliku ajalooga rioodil on noorte teadmi- ne läbi muuseumitegevuse. maakonnas vaid Viljandi Oleme muutnud muuseu- tutvumiseks. Muuseum on sed ja oskused lihtsatest teadmisi rakendades sai ANU LAARMANN muuseum. Annetatava- loodud püsinäituse osa, mis mi tavapärast atmosfääri nagu kohaliku piirkonna tavatoimetustest vähesed Mõisaküla muuseumi te esemete puhul peame on oma algses vormingus ja nii lubame külastajatel mälupank. Esemete an- või puudulikud. On tähtis, juhataja oluliseks, et need oleks muuseumisaali kaasa võtta netamine pole katkenud, et käelise tegevuse mälu Mõtiskluseaeg Aasta on jõudnud oma väga aukohal, neid hoiti ja raga, vaid vastavalt tellimu- juba piibliajaloo nii põne- toimetamistega viimasesse kaitsti ka kõige raskematel sele. Piibel oli siis maksnud vaks, et võtsin ette põhja- kuusse. Veel mõni nädal riigikordade vahetumise kaks rubla – sama summa likuma uurimise. Viljandi ja aasta pimedaim, vaik- aegadel. Sageli oli piibel eest sai talumees tol ajal muuseumi raamatukogu seim ja pühalikum aeg on ainus trükis perekonnas. osta väga hea hobuse! Esi- kuraator Ebe-Triin Arros sel- käes. Jõulude tähendus on Sellest õpiti lugema ja seda mese piibli tiitelleht oli trü- gitas, et uuesti trükiti teist läbi sajandite olnud sama: loeti ette erinevatel usupü- kitud punase värviga, aga eestikeelset piiblit juba 4000 tähistatakse Jeesuse sündi- hadel. Piibel oli kallis kin- leiti, et punane on saatana eksemplari ja neil kõigil on mist ning kirikliku pühana gitus nii leeripäevaks kui värv ja need lehed rebiti tiitellehel mustas trükis kiri, on nendes päevades omal laulatuseks. Sinna kirjutati välja. Punase tiitellehega mis sarnaneb esimese eesti- aukohal ettelugemised sisse perele olulised kuu- säilinud esimesed piiblid on keelse piibli tiitellehele ja on piiblist. Selleaastase muu- päevad: sünnid, pulmad, tõelised haruldused. tekstilt hoopis erinev neist seumiöö teema „Öös on surmad… Aga nüüd alles eestikeelse 70 teise trüki piiblitest, mis aega“ pakkus mulle inspi- Näitust koostades sattu- piibli ajalugu põnevaks lä- hobusega toodi ja alles jäid. ratsiooni tuua külastajatele sin lugema väga huvitavat heb! Uus põlvkond sirgus Ehk tekitab lugejas suure- vaatamiseks hoidlast välja artiklit „Haruldase piibli- peale ja vajadus piiblite mat austust vanade piiblite seal aastakümneid hoitud kogu aardeid“, kirjutanud järele aina suurenes. Nii vastu seegi Jaan Paruski piiblid, lauluraamatud jm Verni Leivak ja ilmunud otsustati teha teine trükk väide, et kuni 1780. aastani usuteemalised trükised. ajakirjas „Naisteleht 55+“, eestikeelsest piiblist aas- valmistati Eestis piiblite kir- Näitus pealkirjaga „Mõ- 2019 sügis, (lk 26–29). Sealt tal 1773. Piiblid trükiti Pe- jastamiseks paberit käsitsi. tiskluseaeg“ pakkus vaata- sain teadmise, et vanim terburis. Eestisse toodi 70 Räpina naised tampisid miseks 121 eripalgelist usu- Mõisaküla muuseumi piibel eksemplari hobusega ja mädanevat tekstiili, mis raamatut. Ja mis kõige oluli- on üks vähestest säilinud ülejäänud, teadmata kogus, vormiti lehtedeks. Lisaks Näitusel olnud Piibli Raamat, trükitud St. Peterburis 1897. aastal. Foto: Anu Laarmann sem: Mõisaküla muuseumi teise eestikeelse piiblitrüki laevaga. Laev läks aga põh- on paljud piiblid köidetud kogus on üks eksemplar eksemplaridest. ja ja nii jõudiski Eestimaale käsitsi ja nahkkaasi nende hävisid kõik köitmata ek- tapäeva. On põnev oodata, teisest eestikeelsest piiblist, Nüüd siis veidi eesti- väike kogus uusi piibleid. ümber võib pidada kunsti- semplarid. Seega pole kind- milline see eriline köide mis trükitud aastal 1773. keelsetest piiblitest. Verni Nendel 70 eksemplaril on teosteks. laid andmeid, kas neid on saab olema. Kel aga on huvi Õnnetuseks puuduvad tal Leivak tegi intervjuu Jaan jällegi tiitelleht punast värvi Kui esimese eestikeelse säilinud sada või rohkem. ja soovi, saab alati tulla Mõi- kaaned, kuid tiitelleht koos Paruskiga, kes piibleid ko- ja üks selline haruldus on piibli väljaandmisest möö- Üks nendest eksemplari- saküla muuseumisse tutvu- sisuga on kenasti säilinud. gub. Viimane selgitab antud ka Jaan Paruski piiblikogus. dus 200 aastat, anti välja dest on kollektsionäär Jaan ma siinses kogus olevate Kogus on palju piibleid jm artiklis, et esimest eestikeel- Mõisaküla muuseumi Suur Piibel Eduard Taska Paruski kogus. mõtiskluseraamatutega. raamatuid, mille dateering set piiblit trükiti 1739. aastal kogus olev 1773. aastal trü- nahkköites. 1939. aasta väl- 19 aasta pärast saame tä- jääb 19. sajandisse. See kokku tuhat eksemplari. kitud piibel on aga musta jaandes kasutati kaasaegset histada esimese eestikeelse ANU LAARMANN näitab, et piiblid olid peres Kuid neid ei köidetud kor- värvi tiitellehega. See tegi eesti keelt. Sõja ajal aga piibli väljaandmise 300. aas- 4 Mulgi valla infoleht

LUGU INIMESEST Toivo Univer 80 Toivo Univeri 16-aastane Panime tööle noorte natu- Kasvatasime Tõrvas köögi- nud inimesena asus ta pärast lapselaps Taavi Univer tegi ralistide ringi ja korraldasime viljaseemet, kujundasime sõda Polli uurimisasutuse uurimistöö oma vanaisast. referaadipäevi. Näiteks kõ- õuna- ja ploomiaedu. Kunin- etteotsa. Hiljem loodi selle Järgnevalt avaldamegi kat- neles keegi teemal „Kartul“, gamäe talu maadele rajasime baasil Teaduste Akadeemia kendeid tööst, kus Toivo mida ta sellest köögiviljast tolleaegse Eesti suurima, taimekasvatusinstituudi fi- räägib oma elu teetähistest. teadis. hektarisuuruse musta aroo- liaal. Vahepeal ta kõrvaldati Toivo Univer sündis 24. Halliste kooliaed jõudis nia istanduse. ametist, süüdistatuna sel- detsembril 1940. aastal Mäe oma väljapanekuga isegi les, et „takistas lõssenkismi (praeguses Mikitamäe) val- Moskva põllumajandusnäi- Elutööks õunapuud õpetuse rakendamist aian- las. 1968. aastal lõpetas ta tusele, kus saime esimese au- 1959. aastal olin asunud duses“. Eesti Põllumajanduse Aka- hinna. See ei olnud muidugi õppima agronoomiks Eesti Aleksander Siimon oli hin- deemia õpetatud agronoo- nii, et taevas keegi märkas Põllumajanduse Akadee- gestatud teadlane, ta tundis mina. Alates 1967. aastast ja andis medali, vaid Orest mias kaugõppes. Pärast teist hästi inimesi, tundis Polli on ta töötanud Polli aiandis Niinemäe, Viljandi Haridus- kursust nõuti erialast tööd, hobuseid ja lehmi, kuid ka brigadirina, agronoomina, osakonna pedagoogilise ka- seetõttu läksin tööle Luua küla lapsi ja koeri nimepidi. teadlasena ja direktorina. bineti juhataja, ENSV suure metsakooli, kus aitasin legen- Doktor Siimon ütles, et Eesti Maaülikoolis olnud looduskaitsemärgi omanik, daarsel metsamehel Alfred head aednikku iseloomustab vanemõpetaja, dotsendi ja oli meid kilbile tõstnud. Ilvesel rajada dendraariumi. lopsakas nina. Temal endal professori ametis. Praegu Halliste kooli aia rajas Jaan Kolm aastat tuli vahepeal oli selline ja minul on ka. on ta projektijuht ja teadur Rannap (lastekirjanik Jaan teenida sõjaväes Kalinin- Külmal talvel 1939/1940. – uute kärntõvekindlate õu- Rannapi isa ja klaverikunst- gradi oblastis. Kaliningradi aastal oli hukkunud Eestis nasortide aretustöö, pestitsii- nik Rein Rannapi vanaisa). (endise Königsbergi) suures kolm neljandikku õunapuu- dijääkide sisalduse uurimine Aias oli igal klassil oma pee- botaanikaaias oli palju hu- dest. Need õunapuud, kes puuviljades ja marjades. nar, pidi hoolitsema ka pee- vitavaid puu- ja põõsaliike, vastu pidasid, väärisid tähe- nardevaheliste teede eest. nägin seal näiteks esimest lepanu. Sordiaretajad Julius Noor õpetaja Hallistes Olid ka kiviktaimla, õuna- korda magnooliapõõsast Eslon ja Aleksander Siimon Toivo Univer. Foto: Jaan Pääsuke Läksin Hallistesse bioloo- puud ja korvipaju istandus, õitsemas ja lõhnamas. otsustasid säilinud sordid giaõpetajaks ja kooliaia juha- mille istikud telliti Sangaste 1966. aastal kuulsin, et Pol- ja aretised koondada Polli Üks vana Tellissaare puu, Rahvaselektsiooni aiast tajaks. Pedagoogiks koolitati krahvi Friedrich von Bergi lis vajatakse brigadiri, läksin aeda. Nii sündiski aastatel meie aedades kasvavate sain endale teema väitekir- mind nii, et pidin nädal aega enda käest. juhataja Aleksander Siimoni 1947–1955 üle 700 sordiga Tellissaarte esivanem, siru- jaks, mille kaitsesin 1981. käima teiste õpetajate tun- Hallistest siirdusin Tõrva jutule ja ta oli kohe nõus rahvaselektsiooni aed. tab oma oksi praegugi Polli aastal – õunapuu rahvase- dides – vaatasin, kuulasin sovhoosi aiandusagronoo- mind tööle võtma. Julius Eslon sõitis jalgrat- aianduskeskuse laborihoone lektsioonisortidest. ja õppisingi. Olin peaaegu miks. See töökoht kujutas Aleksander Siimon on Ees- taga Valga- ja Võrumaal, nurga juures. Selle puu tõi Kui Mulgimaale juhtute, sama vana kui õpilased, sain endast minu jaoks siis ideaali ti esimene teaduste doktor Aleksander Siimon veoau- Polli Siimoni õpilane Ellen tulge Polli meie aedu vaa- kergesti nendega sideme. tippu, selleks tööks oli mind puuviljanduse alal. Elukoge- toga põhja pool. Pookoksad Vilbaste Põltsamaalt. tama! Räpinas ette valmistatud. toodi Polli ja pandi kasvama. Võtame samm korraga Väikesed virred ja Tänavune aasta on olnud sime valmis 5 km maantee- kummaline. Kevadine vii- jooksu distantsi meestele ja mardipäev ruspuhang võttis meilt või- 3 km naistele. Lastel oli või- maluse korraldada tradit- malus mõõtu võtta jaanitule sioonilisi üritusi ning nüüd aegadest tuttaval tillujooksu oleme taas samas seisus. rajal. Vaatamata vähesele hu- vile loodame, et sellest saab Õnneks oli vahepeal siiski tulevikus uus traditsioon. väike periood, kus võisime November andis meile või- kodunt välja tulla ja ühiselt maluse kuulata Ena Metsa midagi teha. mõnusaid lugusid loodusest, Augustis sai osaletud Mul- mida nautisid nii suured gimaa peremängu ühe män- kui väikesed. Ena oli kaasa gupunktina. Meid külastas võtnud enda raamatuid, kokku ligi 60 inimest erine- mida sai kohapealt osta koos vatest piirkondadest. autori pühenduse ja auto- Oktoobris kutsusime küla- grammiga. Osalejate arv jäi elanikke ühisele sportlikule küll veidi tagasihoidlikuks, perepäevale, milleks mõõt- kuid eks see ole praegustes

Külas käis jutuvestja Ena Mets. Fotod: Enn Sarv Mardipere traditsiooniline riietamine. Foto: Mae Rae tingimustes mõistetav. 9. novembril toimus Karksi-Nuia kultuurikeskuses juba Jõuluüritusi sel aastal me 13. korda mulgi noorte pärimuspäev „Väikesed virred“, korraldada ei saa, kuid kü- mis sel aastal ühendati mardipäeva traditsiooniga. Kui lamaja ehib siiski kuuse, varasemalt on üritusele kutsutud koolilapsi üle Viljandi- et raamatukogu külastaja- maa, siis tänavu osalesid ainult Mulgi valla õpilased Abja tele veidigi jõulumeeleolu gümnaasiumist, Halliste põhikoolist ja August Kitzbergi pakkuda. Valmistusime ju nimelise gümnaasiumi 1.–4. klass. jõulukuuskede ehtimise kon- 2020 on rahvajutu aasta ning laste esituses toodi meieni kursiks, mis tänavu paraku vahvaid muistendeid ja lugusid. Üks August Kitzbergi ni- ära jäi. melise kooli etteaste kanti ette tervenisti mulgi keeles. Väga Loodame, et viirused taan- põhjalikult ja põnevalt tutvustas mardipäeva traditsioone duvad ja uus aasta toob Terje Puistaja Eesti Rahvapärimuse koolist. Kohalolijatest meile paremad võimalused. pandi kokku üks vahva mardipere, tutvustati vanu laule, Seni püüame rohkem koos kombeid ja riietumistavasid. oma lähedastega olla ja veeta Aitäh kõikidele osalejatele, õpetajatele ja läbiviijatele jõulud väikses pereringis. ning ürituse toetajatele: Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Mulgi vald, Rahvakultuuri Keskus, ANNELI ANIJÄRV Eesti rahvajutu aasta 2020 ja Karksi-Nuia kultuurikeskus.

Sportlikul perepäeval jätkus medaleid igale lapsele. MAE RAE Mulgi valla infoleht 5 Soome-ugri kultuuripealinna aasta on algamas Mulgimaa on üks Ees- koos kultuuriprogrammiga seks. Määrava tähtsusega on ti tugevaima kultuurilise täieneb pidevalt kogu kul- toidukultuur, õpime tund- identiteedi ja kuvandiga tuuripealinna aasta jooksul. ma hõimurahvaste köögi- piirkondi. Mulgimaa tuntu- Esialgu on planeeritud 17 poolt - toiduvalmistamist, se suurendamiseks nii Eestis sündmust ja neist neli on päritolu ja selle paikkonna kui ka kaugemal algatas tähtsündmused, kus tähele- erilisust. Kutsume üles toi- soome-ugri kultuuripealin- panu on kõigile soome-ugri duettevõtjaid osalema 17. na tiitlile kandideerimise rahvastele pühendatud. juulil rahvusköökide Toidu Mulgi Kultuuri Instituut Oluline on ka põhjalik ja tänaval Abja-Paluojas. koos URALIC Keskusega. läbimõeldud turundus- ning Et hoida omavalitsusi kur- Kultuuripealinn on ülemul- kommunikatsioonitegevus, sis soome-ugri kultuuripea- gimaaline projekt, kuid et mis hõlmab erinevate mee- linna tegevustega, soovime kandidatuur vajas konk- diakanalite oskuslikku kasu- meeskonda kaasata igast reetset asulat, valiti selleks tamist, sündmuste kajasta- Mulgimaa omavalitsusest Abja-Paluoja kui Mulgimaa mist ja maineloomist, mille kontaktisiku, kes oleks ko- ajalooline pealinn. mõju kestab soome-ugri hapealseks koordinaatoriks. Soome-ugri kultuuri- kultuuripealinna aastast Samuti oodatud on kõik soo- pealinnad on soome-ugri kaugemale. Välja on tööta- me-ugri teemalised koostöö- rahvaste noorteühenduse tud kultuuripealinna logo ja ettepanekud ja kohapealsed MAFUN ja URALIC keskuse fotostend, loodud on eraldi algatused. See on ainulaad- ühine ettevõtmine, mis alga- Facebooki-leht. ne võimalus tutvustada piir- tati 2013. aastal. Eesmärgiks Taotletakse lisaraha mit- konna kultuuri ja ajalugu, on tõsta teadlikkust uurali Novembris käisid mulgid Setumaal uurimas, kuidas setude oma kultuuripealinna aastaga hakkama said ja mida mesugustest programmi- tõsta Mulgimaa mainet nii rahvastest ja keeltest, tugev- võiks neilt õppida. Fotol on Obinitsa soome-ugri kultuuripealinna aasta eestvedajad Rieka ja Aare Hõrn ning dest, näiteks Mulgimaa pä- siseriiklikult kui rahvusva- dada soome-ugri ühtsust ja mulgi kultuuripealinna meeskonna liikmed: Ave Grenberg, Piret Leskova, Laine Pedaja ja Kerstin Rei. rimuskultuuri toetamise heliselt ning toetada ühtlasi hoogustada kohalikku aren- tuuripealinn toob Mulgimaa sa toonud erinevate mee- hapealse ettevõtluse arenda- meetmest, Leader meet- kohalikku ettevõtlust. gut. Tänaseks on soome-ugri ja lähipiirkonna maailma diakanalite huvi Mulgimaa mise/toetamise seisukohast) mest, hõimuprogrammist Kõiki eelpool nimetatud kultuuripealinna tiitlit kand- kaardile u 25 miljoni soo- ja mulkide vastu Eestimaal kui ka mainekujunduslikku jne. On loodud meeskond, tegevusi mõjutab praegune nud seitse asulat, sh Setu meugrilase jaoks. Soome- ja ka mujal maailmas. See maksimaalset kasu. Oluline kes aitab aasta vältel kul- eriolukord, mis on tingi- küla Obinitsa 2015. aastal. ugri rahvaid on kokku 21 on ainulaadne võimalus on, et kultuuripealinna aasta tuuripealinna sündmusi tud koroonaviirushaiguse Kultuuripealinnade prog- (sh eestlased) ja nad elavad kogu Mulgimaale, millest oleks nähtaval nn soome- ellu viia. Suurem kohustus levikust. Me ei saa igal ajal rammist on saanud oluline Kesk-Euroopast Siberini. võiks saada nii kultuurilist, ugri maailmas (sh Venemaa ja vastutus lisaressursside külla kutsuda hõimurahvaid osa laiemast rahvusvaheli- Tiitli saamine on juba kaa- majanduslikku (eelkõige ko- hõimurahvaste seas) ja et leidmisel langeb Mulgi val- mujalt riikidest, muutuda sest soome-ugri liikumisest, sellest kujuneks edulugu lavalitsusele, Mulgi Kultuuri võivad ka planeeritavad selle üheks tugevuseks on ka soome-ugri liikumise Instituudile ja Mulgimaa tegevused. Tuleb arvestada rohujuure tasandi soome- SOOME-UGRI KULTUURIPEALINNA mõistes. On tähtis, et ka Arenduskojale. olukorraga ja tegutseme AASTA TÄHTSÜNDMUSED 2021 ugri aktivismi edendamine meie hõimurahvad ja -liiku- Kuna projekti juhtteemaks vastavalt võimalustele, säi- ja koostöö. • 16. jaanuaril Abja-Paluojas kultuuripealinna on mulgi käsitöö, arhailine litades positiivset meelt ja pidulik avaüritus (kuupäev võib muutuda mine saaksid sellest tuge ja Soome-ugri kultuuripea- vastavalt kehtivale olukorrale) innustust. Mulgi muster rahvarõivastel rahu. linn 2021 on määrava tähtsu- • 29. mail Karksi mõisa pargis VI Mulgi pidu Kultuuripealinnaks ole- ja tänapäeva tarbeesemetel Rohkem infot leiad vee- sega mulkide määratlemisel „Sia ja mia ütenkuun“ mine on samaaegselt suur ning selle kasutamine ava- bist: mulgivald.ee/soome- soome-ugri rahvana. Väga • 16.–18. juunini VIII soome-ugri rahvaste likus ruumis, on alustatud ugri-kultuuripealinn-2021, maailmakongress tunnustus ja suur kohustus. oluline on sündmustesse Tartus Aasta tegevuskava peab koostööd Tartu Ülikooli Vil- mulgimaa.ee ja Facebookist kaasata võimalikult palju • 19. juunil Abja lähistel soome-ugri pööriöö olema mitmekülgne, kõiki jandi Kultuuriakadeemia Soome-ugri kultuuripäälinn Mulgimaa inimesi eri elu- • 27. novembril XIII Mulgi ja hõimurahvaste konverents rahvusliku käsitöö osakon- 2021. Abja-Paluojas kaasav ja võimalikult pal- aladelt ja vanusegruppidest. judeni jõudev. Selleks sai naga. Mulgimaa viie kihel- Kultuuripealinn on kogu Rohkem infot: mulgivald.ee/soome-ugri-kultuuripealinn-2021 konna käsitöömeistritega Rahulikku jõuluaega ja mulgimaa.ee, Facebook Soome-ugri kultuuripäälinn 2021 kaasa mõtlema kutsutud Mulgimaa projekt, mis hõl- Mulgimaa ja lähipiirkonna plaanitakse ülemulgimaalist head koostööd soovides mab kõiki omavalitsusi, * Soome-ugri kultuuripäälinn 2021 logo kujutab endast mulgi mustrite ja erinevate valdkondade ini- kooskudumist, meenete külasid, kultuuri- ja haridus- mulgi kuue värvides linaõit, mis kätkeb endas mulkide jõukust, taassündi mesed ning spetsialistid väl- valmistamist ja viiakse läbi AVE GRENBERG asutusi, ettevõtjaid jne. Kul- ning esivanemate poolt meile kaasaantud värvimaagia väge koolituspäevi tootearendu- Mulgi Kultuuri Instituudi jastpoolt. Sündmuste kava juhataja

Merru noortetuba Kolme- Merru noortetuba, mis maiustasid mitu tundi Kaar- varem kandis tegevustoa li rahvamajas. Temaatilised kuninga- nime, pakub kolmapäeviti maiustused meisterdas meie Õisu noortetoas koostegut- suur sõber Sirli Catering, kes päeva semise, meisterdamise ja tuleb alati hullustega kaasa. tähistamine mängimise võimalust küm- Õisus möllasid ilusad lu- nekonnale noorele. Hallistes mivalged Kadrid. Hoolima- saab meid igal esmaspäeval ta vihmasajust, oli nii pealt- 6. jaanuaril, kolme- kokku natukene rohkem. vaatajaid kui ka esinejaid. kuningapäeval kell 18 Kokkusaamised pole ku- Lauldi, tantsiti, esitati näi- toimub Karksi paisjärve nagi ühesugused, alati on temäng ning pandi mõista- kaldal iga-aastane jõu- midagi uut ja huvitavat. tustega publiku ajud tööle. lukuuskede põletamine. Väga oodatud on päevad Kes vastust ei teadnud, sai Kuused on võimalik ise söögitegemisega, sest sealt viljasaju osaliseks. Väikesed eelneval päeval järve- saab nii oskusi, häid retsepte Kadrid said oma pingutuste kaldale tuua või jätta kui ka kosutava kõhutäie. ja traditsioonide hoidmise nad hiljemalt 6. jaanua- Heaks ajaveetmiseks oleme eest ka väärilise kommikoti. ri keskpäevaks Karksi- kasutanud ka õpetlikke Ees on ootamas jõulud. Nuias oma kodukoha mänge, mis pakuvad lastele Me täpselt ei tea, kuidas prügikonteinerite kõr- lõbu ja teadmisi. saame seda väga tähtsat ja vale ning vallahooldus Anname endast parima, ilusat aega tähistada, kuid korjab need peale. et tähistada ka laste jaoks küll me ohutu viisi ja või- olulisi tähtpäevi. Hallowee- maluse leiame. MAE RAE ni peol oli noori palju. 30 maskides ja kostüümides te- Halloweeni tähistamine Kaarlis. Foto: Keiri Mardisoo TEIE MERRU gelast tantsisid, mängisid ja (Meritar Võro) 6 Mulgi valla infoleht ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Detsember 2020 (nr 53) www.mulgimaa.ee Mulgimaal tettu päeväpildi tõive Tarvastu nuurmeestele auinna ovembrekuul lõppi siht- N asutuse Hiite Maja kõr- raldet 13. rahvusvaheline iite kuvavõistelus. Kaits Tarvastu nuurmiist saive oma Mulgi- maal tettu päeväpilte iist kah auinna.

Luuduslikest pühäpaikest tet- tu päeväpilte ulgan võit tervise auinna Intsu Sinialliku pildige Mändla Hendrik ja luuduskaitse auinna sai oma droonipildi “Ju- tumull saarest” iist Talvik Joo- nas, kelle pildi pääl om Võrts- järven olev Tondisaar. Tarvastust peri Mändla Hendrik õpip Tartu ülikoolin maatäädust. Oma võidupildi tei ta 2018. aaste septembrekuul, ku käis Sinialliku matkaraa pääl. “Alliku sinakas vesi ja selle ko- hale paendunu vana sammelden puu akassive miule silmä ja ma kaie sedä ilu kah päeväpildi pää- le püündä,” kõnel Mändla. Talvik Joonas õpip Tarvastu gümnaasiumin. Päeväpilte om Mändla Hendriku Sinialliku pilt sai iite pildivõistelusel tervise eriauinna. ta tennu joba mitu aastet. Või- dupildi tei ta kooli vilistlastege le ja kaits Suume. Kikki võidupil- ja muistendit korjame. Kasendi matkaten. “Mede päämine sihk te saap nätä veebilehe pääl hiis.ee. Sirje kuts üten kah noore päevä- olli võtta üles kodukandi pühä- Pühäpaike uurmine ja iieret- piltnigu Talviku Joonase, Mändla paiku, sest kigist neist es ole äid ke om viimästel aastidel au sissi Hendriku ja Kohjus Kevini, kes pilte,” kirjut Talvik iite pildivõis- tõusnu. Tarvastu kuulmeister teive kotuste pääl päeväpilte. teluse kõrraldejile. “Pildi tei ma Kasendi Sirje om kah suur pühä- Tüü käigun saigi tettu ulka Tondisaare pääl, ütekõrrage tulli paigauviline. 2019. aastel panni ta ilusit pilte ja nuurmihe saadive juhti drooni ja mitte lindega kok- kaits gümnaasiumipoissi tegeme osa neist kah rahvusvahelisele ku põrute. Tondisaare pääl olli uurmisetüüd Tarvastu kihelkon- iite kuvavõistelusele ja Villändi põnev olla linde keskel, neid olli na aaluulistest luuduslikest pü- valla 2021. aaste kalendrepilte sääl mailmatu pallu. Ma pruuv- häpaikest. Tulli vällä, et Eesti pü- võistelusele. Koduvalla kalender si tetä pilte saare egäst nukast ja häpaike kaardi pääle om märgit saigi kokku nende kolme päevä- löüdä midägi uut ja uvitevet.” palllat mõni Tarvastu kihelkonna piltnigu piltest. Pühäpaikest tettu pilte võis- pühäkotus, a täädä om, et neid Oktoobrekuul tetti Kaasiku telust kõrraldep Hiite Maja joba om ollu pallu rohkemb. Nõnda Ahto ja Mikita Valduri iistvedä- 2013. aastest. Sii aaste tulli võiste- akassive koolipoisi Lihu Timo ja misege Tarvastu pühäpaikese luse pääle üle 700 tüü. Kokku anti Silla Reijo neid ärä unetet kotus- kah iieretk, kus tulli kokku ini- siikõrd vällä 18 auinda, millest 11 sit vällä otsma, läbi käimä ja va- mesi tervest Eestist. Talvik Joonase Tondisaare pildile “Jutumull saarest” anti luuduskaitse jäi Eestimaale, viis läits Venemaa- nembide inimeste käest mälestusi Ilves Kristi eripreemia. Saada oma jõulusuuv siikõrd mulgi keelen! ulgi Kultuuri Instituut “Jõulupühäde ja aastevahetuse gi keeli kirjute? Kindlaste oles se tillikse tarbeteksti om ää gikaarte, kuulutuste, pääliskirju, Mkutsup kikki mulke ja iil paneve pallude oma jõulusoo- Mulgimaalt peri inimestel, kes võimalus mulgi kiilt rohkemb nimede jmt mulgi kiilde ümmer mulgimiilsit üles saatma sii vi kas ariligu või e-kaardige tiile. nüid kaugembel eläve, ää miil mede argiellu tuvva ja levite,” panemise man. Keelenõu saa- aaste oma jõulusalmi ja pü- Kuna prilla pallu ringi liiku ei mulgikiilset jõulutervitust saia. kõnel Mulgi Kultuuri Instituudi mises tules kirjute e-kiri aadres- hädesoovi mulgi keelen. Kel või, saadetes jõulusuuve kirja tiil Mulgimaa asutuse ja ettevõtte mulgi keele ja kultuuri asjatun- si pääle [email protected] vaja, saap instituudist keele- siikõrd kindlaste viil rohkemb. saadave ju kah pühädekaarte ja dai Ilves Kristi. või kõliste tel 5344 8176. abi. Mesperäst ei võis sis mulgi mul- tore oles, ku mulgikiilsit. Siand- Viil pakup instituut abi söö- YM Mulgi2 valla infoleht ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, detsember 2020 7 Mulke seltsil om pallu laane ja vanembel ammatiraha Üits paigake ilman om viil, üits paigake miu jaos, kost üitskõrd alassi tiid, ei tää, mis saas, kui ta kaos.

elle miu lemmikriimi om Skirja pannu mulgi mur- deluule kirjuteje Osi Mare. Viisi om sõnadele manu säädnu Tauli Anu ja tantsus loonu Feršeli Ülle.

Et Mulke Seltsin om vanembe inimese, sis lääp neid ridu kuul- Mulke Seltsi vanembe ammatira- den süä ärdäs ja mõte kodu pää- ha mõtel vällä ja tei valmis Allik- le neil, kes juhtuve kaugembel vee Külli. Pilt: Saare Madli oleme ja eläme. Aig om käändmän ette uut aastenummert ja meil om uhke olemen, aga suurt rahvast es sa oida kähen Mulkide Almanaki kokku kutsu koroona peräs. An- 30. nummert. nime raha tagasi ja akkame jäl- Mis sis selle 2020. aaste se- le otsma oma laani elluviimises hen tõistmuudu olli? Aaste lei 2021. aastel tuge. segämini koroonaviirus, mis Almanak om kik aig ilmunu pallu laane sassi ai. Es saa ini- perimuskultuuri rogrammi toe- mese enämb üten käiä ja laanitu ge ja nii juubelinummer kah sii sündmuse tullive tõise aastese aaste. lükäte. Ei vii virisemine meid Uvve aaste suurembe sünd- edesi, pääasi et me seltsi üten- muse om kahtlemede Mulgi käimistel aigust es levite ja en- pidu, kus seltsi rahvas 29. lehe- nest oidsime. kuu päeväl Karksin kokku saap, Uus Mulke Seltsi vanembkond. Ihen istuve seltsi vanemb Saare Ene (ammatirahage) ja kavvaaigne seltsi nõ- lõikusekuu 14. päeväl piame Porikuu 25. päeväl pannime namiis ja auliige Ilmeti Kaupo. Pilt: Õmblus Kristjan üte märgi maha: Mulke Selt- Tarvastu kirikun ja Simmi talun si vanembel om sest aast oma kuuntüü ja üitstõisest arusaami- ollu. Ollime kah mulgi nädälil ja vanemb Saare Ene piap seltsi ääs suure peo mede suurmeeste aus ammatiraha kaalan, mes akkap se man om tähtis, et kik selle ääs paksime mulgi kirjavara laadal tüüd tegeme viil vähembelt viis ja porikuul kuuluteme Kärstne liikma vanembelt vanembele. jõudumüüdä annave. Egä kiun rahvale raamatit. aastet. mõisan vällä Adamsoni nime- Sellele and oma ää sõna ja õnnis- ja vigade otsmine ei ole kedägi Mitmel kokkusaamisel aru- Mede tegemisi toet äste ra- lise murdeluuleauinna võitje. tuse Paistu kirikuõpeteje Kähri- kuskile edesi viinu. Iki om pa- time oma paprit ja lõpus sai om- hage Mulgi perimuskultuuri Tegemist uvves aastes om küll. ku Allan. Üten ammatimärgige remb mõtelde “Kus viga näet metigi mede uus põhikiri vastu rogramm ja regionaalse kul- Olge kik oitu ja jääge terves! õnnist ta kah seltsi tegemisi ja laita, sääl tule ja avite.”. võet ja uus juhatus ammatise. tuuritoetuse rogramm. Tänu Saare Ene suuv meile ütetõise oidmist ja Mulke Seltsi punt om tõist Seltsi vanembe ammatiaig sai neile olli meil mede suurmeeste ääd kuuntüüd. Mis sääl salate, aastet Mulgi mälumängul latsin läbi ja üten otsustedi, et seltsi sündümise aastepäeve jaos raha Mulke Seltsi vanemb

Kalda mesila saap ennest Mulgi märgige ehti TÜ Mulgimaa Aren- Mduskoda and novemb- rekuul vällä 19. Mulgi märgi. Selle märgi all võip nüid oma kaupa pakku Mulgi vallan te- gutsev osaühing Kalda Mesila. Nagu nimigi ütlep, om noore ettevõtte päämine ala mesindus, pakutes nii mesindusriistu ku miisaadusi, a päämine om iki linnumagus esi. Ettevõte tegut- Kalda mesila iistvedäje Kalda sep aaluulisel Mulgimaal, piap Mihkel võip nüid oma kaubale tähtsas kodukandi elu edende- Mulgi märgi pääle panna. Pilt: McGinley Tuuli mist ja luuduse oidmist. “Kalda mesila peremiis Kal- selle jaos, et tähiste sedäsi väärt da Mihkel om tubli ettevõtja, Mulgimaa kaupa või elämusi. kes avitep siin kandin mesindust Tänu sellele saave ettevõtja Mul- edesi viia. Ta om küll viil nuur gimaa kaupa parembini pakku Villändimaa ettevõtluseauinde jagamisel 13. novembrel sai Mulgi Väiketootjate Liit uhke aunime – aas- miis, a kangeste edesipüidlik ja ja uusi kundesit löüdä. te maaelu edendeje 2020! Liit luudi 2018. aastel ja prilla om liikmit joba 20 ümmer. Viimätse aa täht- sambe tegemise om mulk.ee veebipoodi luumine ja mulgi kauba riiulide panemine puutese üle Eesti. akkaje,” kitt arenduskoa juhatu- Edimese Mulgi märgi anti Pildi pääl om Mulgi Väiketootjate Liit Tartu Lõunakeskusen Eesti söögi päeväl. Mulgi kaupa pakuve leti se esimiis Orave Dmitri. vällä 2019. aaste algusen. Seni taga Palu Kasper ja Filippova Natalia. Pilt: Põdra Ain Mulgi märk om Mulgimaa om vällä ant 19 Mulgi märki. Arenduskoa puult ellu kutsut ÜM 8 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, detsember 2020 Mulgi valla infoleht3 Kudas te latsen mängside? ek Rahva- luule korjamine suvitsel Mulgimaal ineve suvel ollive Eesti puukoorest või paprest paadi MKirjandusmuuseumi tetti esi. Eesti Rahvaluule Arhiivi ini- Kasumine ja mängmine mese Mulgimaal, päämiselt II ilmasõa aal olli esitmuudu. Mõisakülä, Abja ja Kark- Sõa-aa laste jaos olli peris ari- si-Nuia kandin välitüüdel. lik mängmine sõast maha jäänu Raha selle jaos tulli kultuu- lõhkemoona, laskeriistu ja sõa- riministeeriumi Mulgimaa tehnikage. Kõneldi sellest, kudas perimuskultuuri toetemise latsen käiti neid korjamen Mõi- abinõust. Sihk olli korjate sakülä jaaman, kos Saksa vägede 1930. -1940. aastidel Mulgi- taganemise aal 1944. aastel lah- maal sündünü inimeste käest vat laskemoonarong. Abja-Pa- mänge ja mälestusi. luojan kasunu naine kõnel, ku- das vanembe velle ta sõamoona Eesti Rahvaluule Arhiivi ja mu- otsmisele üten võtive ja tagasi jale kah om ennembki korjat kodu minnen ollive ta püksitas- Mulgimaa mänge, näituses õv- ku varandust nii täüs, et püksi vemänge (“Mädämuna”, “Kull” tahive maha sadade. Liivakastin ek “Täks” jne), palli- ja papre- mängiti püssipadrunidege, mes mänge, lüümise ja viskamise säräsive uhkeste. Leitu rakette- mänge, paetemise ja pimemän- ge tetti jõulu aal aupauku. Kuna ge jne. Rahvaluule arhiivin om sedä tetti nõukogude aal, oles kah vanembit mänge, mille om poisi vahele jäämise kõrral kõva 1930. aastidel kokku korjanu karistuse saanu. Alliste kihelkonna Araku ja Va- Lastel es ole kuigipallu män- na-Pornuse algkooli latse. guasju, neid pidi esi tegeme ja Latsepõlv om nüidsel aal nõnda mängiti kige sellege, mes tõistmuudu ja arvutimängu- kätte saadi. Poistel om meelen muud om kähku pääle tullu. poistekamban kuun käimise, Sedäsi võive vanembe mängu ütenkuun ojumine ja kalapüünd- Metste Kristi ja Usin Astra pildialbumit vaatemen Astra kodun Mõisakülä Kamarel. Pilt: Tamme Kadri ärä kadude. Selleperäst om män- mine. Tüdruku kõnelive pupede- ge korjamine prilla väige tähtis. ge (tihti üteainsa omatettu pupe) me ja elu olli vaene. Tõise jälle karistemise teema om seot kah Edespidi tahetes kokku kor- Uursime, mida prilla joba või paprenukkege mängmisest. mäletive oma latsepõlve parem- prilla rahvaluule arhiivin käi- jat mängu ja latsepõlvemälestuse vanembe Mulgimaa inimese Ää meelege lugesive latse aaviites bet puult. Mängmine ja tõise lat- män oleve vägivalla-uurmisege tetä avaligus lastemänge tääbe- oma latsepõlvemängest mälete- raamatit. Tulep vällä, et latsepõl- seaa tegemise käive ariliguld iki (http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/ kogun Ukauka (http://folklore. ve. Nimetedi mitmit vällän män- ven karjan käinu inimestel om selle parembe poole manu. Kysitluskavad/andmed/21). ee/ukauka/arhiiv) ja kirjandus- gitevit mänge, nagu “12 pulka”, esierälik tugev side luudusege. Uursime kah näituses sedä, Korjassime viil kotussepe- muuseumi tääbekogun Kivike “Kardul”, “Tagumine paar vällä”, Kõneldi näituses põllu- ja mõt- kas ja kui tihti latse vitsa saive. rimust, lustilisi juhtumisi, tää- (https://kivike.kirmus.ee/). Ku “Ane-luige, tulge kodu”, “Kaps- salille korjamisest ja neist rantsi Tulli vällä, et vitsaandmise ollive dust laulmise, pillimeeste, mulgi kennigi tahas viil oma latsepõl- tapää”, “Värvi” ja pallu muid punumisest. Aaviites mängiti ki- pereden esitmuudu, a enämbis- keele kõnelemise jm perimuse vemälestusi jagade, sis võtame mänge kah. Vastajide koolin- viksidege või kiiguti puuossege. te ariligu. Arvamine, nagu oles kohta. Kokku saime üle 21 tun- kaastüü tänuge vastu. Neid võip käimise aal mängiti vahetunden Mõnigi kõrd tulli aaluuliste ennemb sündünü rohkemb vit- ni lindistusi, usutime15 inimest. saata e-kirjage: kratt@folklore. laulege ringmänge, nagu “Me sündmustege seot latsepõlve- sa saanu, es pia mede vastajide Välitüüdel aive inimestege juttu ee või postige: Eesti Kirjandus- lääme rügä lõikame”, “Mia ole mälestuste man vällä laste oma man paika. Vitsasaamise võisive Orase Janika, Sarve Mari, Tam- muuseumi Eesti Rahvaluule Ar- rikas miis”. Nagu mujalgi linnun vaatenukk. Sõamoonage mäng- olla siiamaani meelen, mitu kõr- me Kadri, Tuisu Astrid rahva- hiiv, Vanemuise 42 Tartu 51003. ja aleviden, mängiti Mõisakü- misege olli seot Mõisakülä pa- da kõneldi põhjaliguld sellest, luule arhiivist. Avitive, juhative Aitümä kigile, kes ollive län kah uulitside ja murulatse lamine, mitu kõrda tullive jutus miaste pahanduste iist karistedi. ja paksive üümaja Mõisaküläst meile kogumisetüü man abis! pääl. Kokku tullive üte uulitse küiditemine, koloose luumine ja Vitsasaanude võisive alandust peri Metste Kristi kultuuriluu- Tuisu Astrid latse, kodust kaugembele minna mõtsavelle. Kasumine rassel aal tunda, a arvati kah, et vitsa anti lisest arhiivist ja kirjandusmuu- Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti es võigi. Mängumaas ollive kah jätäp oma jälle. Üits jagu kõne- õige asja iist. Nõnda sai aimu seumi endine tüüteje, rahva- Rahvaluule Arhiivist tiiraavi, kos olli keväde ää paa- lejit pidäsive oma latsepõlve ras- kõnelejide tõespidämistest, ar- luuleuurja ja emäkeeleõpeteje diksit ujute. Purjedege puust, ses, kuna pidive pallu tüüd tege- vamistest ja arusaamistest. Laste Vahtramäe Ell. Mulgi kiil: Ilves Kristi

Mulgi Elämuskeskus oodap lugusit, asju ja päeväpilte ulgi Kultuuri Instituut Välläpaneku ja muuseumikogu e-postige mulgielamuskeskus@ Mluup Tõrva valda Ala jaos oles vaja vanu päeväpilte gmail.com. Võtame tedege ühen- küllä Mulgi Elämuskeskust ja elu-uunest peri asju: puhvet, dust. Kokku kogutu materjaal ek külästuskeskust, mes tut- nõudekapp, kummut, raamatu- jääp Mulgi Elämuskeskusese. vustep Mulgimaad ja mede kapp, tooli, laud, diivan, väike Annetejide vahel lääve luusi kultuuri. Püsivälläpaneku lavvake, seinäkell, lavvalamp, Lossispaa Wagenküll auinna: ja tõiste näituste ettevalmis- vaas, söögiriista, iluasja, liniku, • pilet katele lossispaa vii- ja temises korjap keskus nüid diivanipadja, käsitüü, selle aa saunakeskusese, põnevit lugusit, päeväpilte ja rõõva jne. Tähtis om manu pan- • üümaja katele ütes üüs tu- asju, mes om peri 19. aastesaa na asja lugu – täädus selle koh- lekuge P-N Pargimaja katelisen lõpu või 20. aastesaa akatuse ta, kust asi peri om, kus sii tettu kambren. talumajadest. Kasute juhust om, kes sedä tarvit jmt. Küsi manu: Roomets Sille, ja jaga oma lugu Mulgi Elä- Palume saata oma lugu ja tel. 5855 1811. Umbes siandsit asju otsip luudav Mulgi Elämuskeskus oma kogu jaos. muskeskusege! päeväpilt ja/või päeväpilt asjast Mulgi kiil: Ilves Kristi Pildi pääl om Timpka elumaja kammer. Pilt: ERM Mulgi valla4 infoleht ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, detsember 20209

L atsele Liisi ja Lusti piparkoogitaigent tegemen “Auh, auh, auh, auh.” Liisi. “Lusti, mes sa augut, ma ta- “Siia pannas vürtsi, karde- has viil raasike magade!” muni, inverit, muskaati, kaniili, “Auh, auh, auh, auh,” es jätä nelki ja suula kah. Nii om vaja Rõõmurikast Lusti aukmist ja ai Liisi sängüst äste purus tampi, et tükke sissi ei vällä. jääs, sis om ää,” sellät emä tütrel. pühädeaiga Ku Liisi üles ärgäs, sai ta aru “Oh ku pallu asju om vaja, küll, mikeperäst Lusti nõnda miul nii küll miilde ei jää!” ja rahutu om. Terve kammer olli imest Liisi. ääd lõhna täüs. Emä olli köögin “Ärä muretse, selle jaos om ääd uut midägi kütsetemen. ülestähendet õpetuse, mille siu Liisi juusk Lustige küüki ja vanaemä om miule jätten ja mil- aastet! näi, et emä olli lavva pääle sa- le mia sulle jätä,” ütel emä Liisit vist kausi panden, mille sehen kallisten. Mulgi Kultuuri Instituut ta ikki saiataigent tei. Potin lee- “Paneme nüid selle poti siia di pääl podisi vedelik, mes vägä pengi pääle jäädüme, sis saa- 2020 makjuse lõhna üles ai. me peräst vallalopit muna, vat- “Emä, mes sul sääl potin tu lüüdu või, jahu, apukoore ja om?” küsse Liisi ja Lusti vahk viimätses viil jahu sissi segäde,” suuril silmil poti poole. sellät emä potti tõsten. “Ma tahas täempe pipar- “Nüid lääme kambre ja ot- koogitaigne ärä tetä, sii peas sime jõulukuline kah üles, esä raasike seisma, sis saap jõulus lubas täempe kuuse tuvva,” kuts Siit suure saaniteki alt tulep mede suuv. piparkuuke tetä. Potin om mul emä Liisit. suhkrusiirup, mille sissi me selle Liisi rõõmust emä jutu pääle Usume, et rõõmsa pühä kigile ta tuup. saame tetä,” sellät emä. vägä ja juusk pakilt kambrese. “Emä, mia tahas siut kah avi- Emä võtt kapist karbi, mille sihen Pildi om joonistenu Rosenbergi Ülle te!” üüd Liisi. ollive iluse, siräve jõulukuuli. “Sii om tore, ku sa miut avi- Äkki kost köögist potiko- tet, sis õpit esi kah piparkoogi- linet. Emä juusk küüki ja näi, taigent tegeme,” rõõmust emä. et Lusti olli poti tabureti pääld “Mes ma kigepäält tetä saas?” maha aanu ja siirup olli köögi vvembet lugemist küsse Liisi põrmandu pääl laiali. Koer kaa- U “Võta sääld lavva pääld nii bas käpäge oma kuunu, mes olli almis om saanu Mulke Almanaki 30. nummer. Osa lugusit om maitseaine, mes ma ole kokku paksult siirupine. mulgi, osa eesti keelen. Tõiste teemade kõrvan saap siikõrd lu- segänu, ja paneme nii siirupis, “Nüid me ei piagi piparkuuki Vgede mulkest mede Riigikogun, mulke tammemõtsast, Mulke seltsi sis laseme sellel raasike aiga jah- kütseteme, meil om elun pipar- kogukonde, Mulgi Kultuuri Instituudi ja Mulgi segäkoori selle aaste tude,” õpet emä. kuuk köögin, magus peni”, naar tegemistest, Mulgimaa peremängust jpm. Viil saap lugede kodukan- “Mes sa sinnä sissi pannit, et emä selle asja pääle. sihande ää lõhn üles lei?” küsse Laande Alli dilugusit nii prildasest ku ammutsest aast, almanakin om kah ulka luuletusi ja nii vanu ku uusi päeväpilte. Täädust saap kah vällä tullu raamatidest, soovites õnne sünnipäevälastel ja mälestedes kadunit. Sääjä sõna õigeste rivvi, sis saat üte vanasõna. Kirjute sii Almanaki ind om 5 eurut ja ostusoovist tules täädä anda seltsi juti pääle! vanembele Saare Enele tel 5070846 või kirjute enesaar0404@gmail. RUSIKIDEGE TARGA SÕNADEGE RUMALE SÕDIVE. com. Raha kanda Mulkide Seltsi arvele a/a EE431010302007073003 ja manu kirjute “almanaki eest”.

Värvi pipar- koogitare Nalla kah iluste ärä! Pingviin ja sebra lääve päe- berlane. Ma tahas pallalt oma raha enne väpiltnigu manu sõbrapilti te- “Ohoh, teil olli sääl jõulu- narkoosi üle lugede.” geme. puu!” imestep eestlane. “Ei ole *** Päeväpiltnik küsüp: “Kas ma sii sis nõnda mõtsik kant midä- tii iki värvipildi?” gi! Ollide kik kuuse all?” Mihe omavahel: “Teil, “Ei ole vaja, mustvalgest avi- “Ei, me ollime kuuse otsan, poissmeestel om jõulu iki pidu tes küll,” ütleve sõbra. kuuse all ollive undi.” ja pillerkaar. A mia panni kingi- tuse naisele kuuse ala.” *** *** “Noh, ja naine?” Kaits jääkaru kõnnive kõr- Tohter: “No nõnda, ärrä “Otsip siiamaani. Meil om ju ben. Üits ütlep tõisele: ”Küll siin Tamm, sia olet jälle purjun. Kas 20 ektarit mõtsa ...” piap iki nilbe oleme, et nõnda ma es ütle, et pallalt üits pudel *** pallu liiva om maha pant!” õlut päevän?” Kaits last omavahel. Üits Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Üitsainus Mulgimaa *** Tamm: “Ja-jah, a kas sa tões- te arvat, et sia olet ainumas toh- küsüp tõise käest: “Kui vana siu Aalehe välläandmist toeteve Eesti Ravakultuuri Keskuse Mulgimaa Siberi miis tulep oma Eesti ter, kelle man ma käi?!” veli om?” perimuskultuuri toetemise abinõu, Tõrva, Mulgi ja Viljandi vald. sõbra manu käimä. Sii küsüp: “Aastene.” Toimetus: “Mede jaos om Siber üits äräüt- *** “Imelik, mede kutsik om kah e-post: [email protected] lemede mõtsik kotus. Kas te sääl Ambatohtre man võtap mulk aastene, a kõnnip kaits kõrda post: Mulgi Kultuuri Instituut, Leerimaja, jõule iki tähistede? Kõnele, mes kigepäält vällä oma rahakoti. parembini ku siu velleke.” Kulla küla, Mulgi vald, 69509 Viljandimaa sul viimästest jõulest meelen Ambatohter: “Miule ei ole “Mes siin imeste om? Tal om toimendei: Kristi Ilves, tel 5344 8176 om?” vaja massa.” ju kaits kõrda rohkemb jalgu Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä. “Päämiselt kuusk,” kostap si- Mulk: “Ma ei mõtlegi massa. kah.” 10 Mulgi valla infoleht Eesti Rahva Muuseumi ja Tagurpidi Maja külastus Peale kahetunnist sõitu kui need olid pärit välis- Muuseumi püsinäitusel kidele. Ta seletas, mida iga jõudsime oma sihtpunkti maalt. Tõusis elatustase ja “Uurali kaja” saime vastu- sümbol tähendab, miks ja – Eesti Rahva Muuseumi. levis arusaam üksikisiku sed põnevatele küsimus- kuidas nad tekkisid, kui- Hiiglaslik ja modernne vabadustest. Saime tea- tele soome-ugri rahvaste das neid juurde tekitati maja, mille kõrgus on da, et vanal ajal olid väga kultuuriliste ja mõtteilma ja milleks neid vaja oli. 16 meetrit, oli selle reisi kõrgel kohal suhtlused ja seoste, aga ka keelte ja Käisime saali uuesti läbi peamine vaatamisväär- tuttavad. Kellega sa sõber geenide kohta. Samuti ja siis viidi meid suurde sus. Sisse minnes jäime olid, võis muuta su elu andis väljapanek põgusa puutöötuppa, kus anti esiruumi, kus meid varsti korralikul kaliibril. ülevaate soomeugrilaste pannilabidas ja tulep- kaks giidi tervitasid. Et Ristiusu tulekul saime tänapäevasest olukorrast. liiats ehk põleti. Meil oli kõigil oleks võimalikult näha, kui palju see pa- Näitus on pühendatud võimalus disainida väike huvitav, jagati nooremad ganliku eestlase elu muu- soome-ugri omariiklu- pannilabidas, millel oma ja vanemad erinevatesse tis. Tutvusime Vana-Eesti seta põlisrahvastele, kes loodud peremärk. Töö- gruppidesse. 6.–9. klassi jumaluste ja haldjatega. asustavad hiiglaslikku toast tulles oli igalühel giid Kadri-Liis juhtis meid On teada, et vana vilja- maa-ala Euraasia põh- käes köögitööriist tema kõigepealt esimese püsi- kuse jumalat Pekot anti ja jaservas Skandinaaviast enda joonistustega. näituseni „Kohtumised“. laenutati pidevalt majast ja Läänemerest Taimõri Enne tagasisõitu jõud- Seal läbisime ajarajad majja, et rohkem viljaõn- poolsaare ja Jenissei jõe- sime ka Tagurpidi Majas Vabaduse aeg, Moodsad ne tuleks. ni Siberis. Saab vaadata ära käia. Maja seisis ta- ajad, Ristiusu tulek, Pa- Paralleelilmad heida- animatsioone ja video- gurpidi, ainult üles viiv ralleelilmad, Talu elu ja vad pilgu aastaisse 1939– lõike nende rahvaste tä- metallist trepp oli õiget talu ilu ning Inimene ja 1989 ehk Teise maailma- napäevasest elust. Lisaks pidi. Sees oli viis tuba, mis keskkond. Vabaduse aeg sõja ja sellele järgnenud näha soome-ugri rõivaid, iseenesest oleksid hästi vaatleb giidi sõnul Eesti suure vastasseisu, külma tarbeesemeid ja tööriistu. disainitud ja töötavad, kui elu viimasel veerandsa- sõja aega. Eesti inimesed Sugulasrahvastel külas. Foto: Anneli Merila Volga jõe keskjooksul nende mööbel tagurpidi jandil. Ta selgitas, kuidas korraldasid oma elu ja pidude jaoks. Avastasi- konna suhteid ning nägi- ja selle lisajõgede ääres ei oleks. Enamus lastele iseseisvumise taastami- kogesid tegelikult kooli- me, kuidas tehti lina või me läbi omaenda silmade, elavad mordvalased ja oli see justkui mängumaa, sel said mõjutatud kõik õpikusse jõudnud „suurt juustu ning kuidas saadi kuidas käis sõjapidamine, marid on ühed rohkear- sest esemed, mis tavaliselt valdkonnad alates ini- ajalugu“. Nägime vanu villa ja liha. Saime näha meditsiin, kaubandus ja vulisemad soome-ugri elutoas jooksmist takis- meste töökohtadest kuni medaleid ja lippe, see- erinevaid tööriistu, olgu põllundus. rahvad Venemaal. Nime- tasid, olid nüüd õhku koolideni. See aeg an- juures ka Eesti ametlikku siis lamba nülgimiseks, Pärast seda sisenesi- tus mordvalased tähistab tõstetud. Maja ümber oli dis võimaluse ise valida, trikoloori, mis sai algu- hobuse rakendamiseks me näitussaali „Uurali õigupoolest kaht lähedalt ka metallvõrest teerada, millega tahad tegeleda se tänu Eesi Üliõpilaste või lina pesemiseks. Nen- kaja“. Enne treppi oli suguluses olevat rahvast: kust sai maja igast küljest või mida õppima min- Seltsile, kelle lipp puhkab del aegadel oli tähtsaim suur projektor-kaart in- ersasid ja mokšasid. Lõ- näha. Kui kõik olid ringi na. Vabaduse ajal hakkas nüüd valve all. metsa olemasolu. Kuna foga, kus tollane rahvas puks jõudsime ka põhja- vaatamise lõpetanud, as- sisse tulema ka rohkem Talu elu ja talu ilu näitu- metallitööd käisid palju- elas ja asus. Peale selle rahvaste ruumi. tusime bussi ja sõitsime valikut turgudel. Toimu- sel uurisime, kuidas vanas delt üle pea, tehti enamus sai veel kuulata, kuidas Peale giidiga hüvasti pimedas õhtus koju. sid riide revolutsioonid Eestis elati ja kuidas meile tööriistu, nõusid ja muid mõned sõnad eri keeltes jätmist asus meiega tööle saastamise ja tööstuse tuttavaid sööke, jooke ja vajalikke tarbeid puust. kõlasid. Kui olime trepist härrasmees, kes jagas HELINA SUURPUU vastu, millepärast kadus materjale sellel ajal val- Viimane koht esimeses alla jõudnud, läksime läbi meile paberid-pliiatsid Halliste põhikooli ka mingiks ajaks üle Eesti mistati. Esmalt sisse as- näitussaalis oli “Inimene helendavast koridorist, ja juhtis tagasi esimesse 8. klassi õpilane kollane riie. Popiks said tudes jäid silma erinevad ja keskkond”. Uurisime sinise põranda all “ka- näitussaali, kus seekord plastmasskotid, eriti veel rahvarõivad nii tööde kui lähemalt inimese ja kesk- lad” ujumas. Eesti Rahva läks tähelepanu peremär- Traditsiooniline mulgi kultuuri laager Kokkuvõte 2020. aasta J. Rannapi jutuvõistlusest

Jaan Rannapile pühen- nii lihtne kirjutada. Kuigi raamatukogu) datud jutuvõistlus sai naljakaid seiku oli, siis Mariliis Järvelt (Abja alguse 2011. aastal, kui nende edastamise os- raamatukogu) kohalikku päritolu kir- kus jättis soovida. Enim Esiletõstetud tööd: janik, Jaan Rannap, sai meeldisid jutud, kus rää- 80. aastaseks. Inspiree- giti enda elus toimunud 4-6 kl. rituna Jaan Rannapi naljakast juhtumist. Ja I Ilyssa Tinn kirjutatud Abja kooli kui see oli esitatud nii, II Grete-Liis Saarman lugudest raamatus „Agu et nali jõudis ka teis- III Altaia Ilsen Sihvka annab aru“, sai teni, oligi hea tulemus võistluse peaauhinnaks saavutatud. Olid ka mõ- 7.-9. kl Agu Sihvka preemia. ned hästi kirjutatud tööd I Kert Klaus See on rahaline preemia nalja teemal üldiselt, aga II Kristofer Voodla suuruses 50 eurot ja seda eelistasime konkreetset III Angelika Tukk tasustab Mulgi vald. naljakat lugu. Osale- jaid oli seekord 42. Agu 10-12. kl. Õpitubades oli palju põnevaid tegevusi. Foto: Milvi Kull Igal aastal 3. septemb- Sihvka preemia vääriline I Tambet Jõgi Tänavune mulgi kultuuri ky-nimelist viskemängu valt proovi tehtud, otsusta- ril, Jaan Rannapi sünni- töö eristus ülejäänutest II Jako Jänes laager algas vilka tegevu- mängida. sime seda lugu koos kogu päeval, kuulutab Abja siiski kergelt ja kõik žürii III Karmen Kask sega õpitubades. Õpetaja Õpetaja Anneli õpetas laagrirahvale ette kanda. Raamatukogu välja uue liikmed olid üksmeelselt Vilja juures sai mulgi keeles erinevates gruppides mit- Meie jaoks oli nalja palju. jutuvõistluse teema. nõus. 2020. aasta Agu Sihv- laulda ja paberit rebida. mesuguseid asju. Mina Igal aastal on kombeks Tänavuse, juba ühek- ka preemia vääriliseks Kusjuures toimus lausa osalesin suuremate grupis, läbi viia õpetaja Milvi kor- sanda, jutuvõistluse tee- Žürii koosseisu kuu- osutus 9. klassi õpilase paberirebimise võistlus ehk kus lugesime mulgikeelsest raldatud helkurijaht pime- maks sai valitud „ Ajab lusid: Urmet Sikka töö, kes siis, kes suudab rebida kõige Tähekesest luuletust. Üks das koolimajas, mis on alati aga naerma“, kuna Jaan Eve Raska (Kamara tegi sõbrale humoorika pikema riba. poiss luges luuleridu „Ulu- oodatud võistlus. Peale seda Rannapi loominguski on Raamatukogu) jõulukingi. Õpetaja Milviga sai meis- alla kutsa puges…“ valesti. oli autasustamine. huumor aukohal. Žürii Leida Lepland (Abja terdada toredaid meeneid Ulualusest sai ullallaaaa… Suur tänu meie imelistele lootis, et laekub palju gümnaasiumi endine Tänu kõigile kaasalöö- ning õpetaja Inga juures Õpetajal oli mõte loetud kokkadele keelt alla viiva lõbusaid lugusid, pidi õpetaja) jatele! joonistati Mulgi mustreid luuletusest räpp teha. Koos kolme toidukorra eest. aga üksmeelselt nenti- Anne Järvis (Õisu raa- paberist kinnastele, sokki- leidsime, et valesti loetud ri- ma, et sellist lugu, mis matukogu) INGRIT PORKANEN dele ja mütsidele. Õpetaja dadest võiks saada meie loo EMILI GASTON naerma paneb, ei olegi Ingrit Porkanen (Abja Airika õpetas pille mängi- refrään. Taustaks arvutist Halliste põhikooli õpilane ma ning saime ka Mõlk- leitud fonogramm ja piisa- Mulgi valla infoleht 11 Lillist Tartuni. Linast ERMini 30. oktoobril osalesid Hal- ja õpetajad väikeste gruppi- noortele planeeritud matk hea, kõik hea. liste põhikooli 6. ja 7. klas- dena viisid küünla oluliste Nigula rabas. Ilm oli ilus, ra- 5. novembril olime teel si tüdrukud-poisid koos inimeste haudadele: koo- bajärv suur ja kauneid loo- Tartu linna. Õpetaja Mil- õpetaja Anneli ja sotsiaal- liasutajale Jaan Rannapile, duspilte pakkuv. Turnides vi Kull organiseeris sõidu pedagoog Riinaga Lilli loo- mõnele endisele töötajale, vaatlustornis ja laudteel, ERMi. Eks iga õige eestlane dusmaja korraldataval õp- August Kitzbergi vanemate- saime giidilt vajalikku infot peab ju seal ikka ära käima. pepäeval „Lina – seemnest le ja Abja mõisnikule. Saime rabade kohta. Tagasiteel Kuna kevadel jäi mulgi kul- särgini“. Läbi mitmekesise kokku surnuaedade spetsia- juhtus ka väike õnnetus, tuuri laager koolimajas ära, tegevuse, näitlikustamise ja listi Maire Salaga, kes rääkis Markus astus laudteelt kõr- siis projektiraha eest saime proovimise saime teada ja surnuaiakommetest ja -kul- vale ja juba ta mudas sup- sõita ja osaleda töötubades. kogeda, kuidas lina algusest tuurist ning arhitektuurist. leski. Täpselt nii nagu giid Hea kõhutäis ERMi sööklas lõpuni töödelda. Samuti oli Oma uurimistööd tehes on oli eelnevalt õpetanud, kui- veel pealekauba. võimalik sööta küülikuid ja Maire Sala kokku kogunud das rabamülkast välja sipel- 18. novembril käisime kitsi, sulle-mulle saega puid hulganisti fotosid Eesti sur- da, Markus toimiski. Tema Ugalas vaatamas noorte- saagida, kapsast riivida, nuaedade kabelitest, vära- ees kõndinud Aleksander krimkat „Piruka magus kangastelgedel vaipa kudu- vatest ning kõigest sellest proovis ka mudasupluse põhi“. Nädal hiljem osalesid da, linast kotti kaunistada ta huvitavalt ka rääkis. Foto- järele ja kahest poisist said meie lapsed maakondlikul ning mulgi korpe küpseta- kogu on praegu meie koolis kogu teekonna kõige tegija- Pähklipureja mälumängul, Pead pilvedes. Foto: Anneli Merila da. Ja lisaks kõigele kuulda ning sellega saab tutvuda mad kutid. Järgmisel päeval mis toimus veebi vahen- sid distantsõppele jääma ja rääkida mulgi keelt. raamatukogus. olid nad koolis ja juhtunust dusel. Kolmas koht pole ning eks näis, millal jälle mi- ANNELI MERILA Hingedepäeval käisime 3. novembriks oli õpetaja õnnelikkuse sära veel näos, sugugi paha! dagi nii toredat, seikluslikku Halliste põhikooli õpetaja Halliste kalmistul. Lapsed Enn Raiestel 7.–9. klassi terved kui purikad. Lõpp Kuu lõpus pidid 6.–9. klas- ja õpetlikku ette võtta saab. Karksi-Nuia on esindatud Mardipäev koos väikeste sõpradega lauluvõistluse finaalis Halliste põhikooli 4. virred“ ja mardipäev toi- Kuueaastane Karksi- klassil on saanud tore- mus Karksi-Nuia kultuu- Nuia muusikakooli eel- daks traditsiooniks käia rikeskuses. Kõik osalejad klassi õpilane Marta-Liisa mardi- või kadripäeval pidid seoses rahvajutu Reinbach on teadmiste- Halliste lasteaias mar- aastaga esitama rahva- himuline tüdruk, kes hu- ti või kadrit jooksmas. jutu kas lavastusena või vitub kõigest, mis teda Seekord jooksid marti ette lugema. Olid väga ümbritseb. Talle meeldib lasteaialapsed ja kadrit toredad etteasted ning laulda, pilli mängida ja koolilapsed. Arvestades vahvad kostüümid. Meie esineda. Lauluringis hak- olukorda, oodati marte- koolist osales seitse õpi- kas Marta-Liisa käima kadrisid õues. Jagati mar- last. Emili esitas mulgi kolmeaastaselt. Ta on saa- tide ja kadride tarkusi, keeles jutu Vana-Kariste nud tunnustust mitme Saapa talust, mille oli lauluvõistluse žüriilt. Ka sooviti loomadele tervist, sel sügisel oli Marta-Liisa järgmiseks aastaks head oma isa loo põhjal kirja Viljandimaa laste ja noorte viljasaaki ning seda, et pannud Jaan Jung. Terje solistide laulukonkursil lapsed ikka terved olek- Puistaja tutvustas, kui- „Hoogsas rütmis“ 3–7-aas- sid ja hästi õpiksid. Esi- das vanasti mardid en- taste vanuserühmas üks tati mõistatusi, lauldi ja nast riidesse panid ning Marta-Liisa Reinbach. kahest võitjast ning pää- mängiti laulumänge. Pe- kes neil kaasas olid. Väikesed Mardid. Foto: Milvi Kull Foto: Jaan Männik seb nüüd edasi ETV laste rerahvalt olid martidele laulusaatesse „Tähtede lava“. Väga hästi läks tal ka TV7 ja kadridele tänutäheks da koostöö eest lasteaia XIII Mulgi valla laste MILVI KULL laulusaates „Laulumaa“, kus ta valiti publikuhääletusel maiustused. Aitäh tore- õpetajatele! pärimuspäev „Väikesed Halliste põhikooli õpetaja finaali. Elame Marta-Liisale kaasa ja hoiame pöialt nii „Tähtede lava“ kui ka „Laulumaa“ finaalkontserdil! ANNE GOMAA Kuidas olla nähtav ja terve? Marta-Liisa lauluõpetaja gatavamad. Puid saab Viimasel ajal on olnud vaadelda küll päeval, palju arutelusid tervis- Uus aasta toob klassika- kuid soov on neid näha liku liikumise teema- ka pimeduses. Sellest del. Viljandimaa Tervi- tähed Karksi-Nuia tekkis mõte korraldada senõukogu üleskutse Koostöös Eesti Kontserdiga annab Karksi-Nuia kultuu- lasteaia õuealal orien- lasteaedadele „Mehed rikeskus võimaluse noortel klassikatähtedel särada. ETV teerumine „Puud nähta- liikuma” pani meid kõiki kanalilt tuntud ja armastatud telesaade „Klassikatähed“ vaks” koos laste ja nende mõtlema, kuidas hoida lõpetas oma viienda hooaja. Žürii ja televaatajate hääl- vanemaga. Ettevõtmist meeste tervist ja teha tega pärjati Klassikatäht 2020 tiitliga saate ajaloo noorim toetas helkuritega Maan- seda läbi liikumise. Algas võitja, pianist Tähe-Lee Liiv ning tuntuks said ka paljud teeamet. Tegevus osutus ideekorje, kus tuli palju teised andekad noored. väga põnevaks: sai tas- häid mõtteid, toredaid Jaanuaris ja veebruaris on võimalus näha saates kulambi valguses üles- ettepanekuid ja ideid osalenuid esinemas ka Karksi-Nuia kultuurikeskuses. andeid lahendada ning lastelt, lastevanematelt 7. jaanuaril kell 18 esinevad Tähe-Lee Liiv (klaver) ja liikuda õuealal puu juu- ning lasteaia töötajatelt. Karl Tipp (saksofon) ning 18. veebruaril kell 18 Helin rest puu juurde. Ürituse Ideed kogus kokku An- Hallik (kitarr) ja Kristjan Jaanek Mölder (bariton). Piletid edenedes liitusid meiega nika Artla. Viljandimaa 7 eurot/sooduspilet 5 eurot. ja läbisid raja ka lasteaia Tervisenõukogu toetas Anna ka sina noortele tähtedele võimalus särada. töötajad. Tore oli näha, lasteaia ideed „Fotopei- Alek emaga orienteerumisülesandeid lahendamas. Foto: Annika Artla Kohtumiseni Karksi-Nuia kultuurikeskuses! et kõik suutsid trotsida tus” ergutuspreemiaga. MAE RAE Karksi-Nuia lasteaia rühmaga otsima vastu- tujukat sügisilma ja leida Aitäh kõikidele kaasa- vanemad rühmad osa- seid ning saime paljude endis koostegemise rõõ- mõtlejatele! lesid septembri lõpus Ly põnevate avastuste osa- mu. Vanemate positiivne Soovime kõigile turva- Karksi-Nuia Pensionäride Ühendus Laanemetsa juhendata- liseks. tagasiside ja hoogne kaa- list liikumist ja liiklemist. soovib kogu valla rahvale head tervist, vas Lilli looduskeskuse Sügise kulgedes muu- satulek oli parim tänu ja Olgem nähtavad ja mär- rahulikku perekeskset jõuluaega ja programmis „Päiv mõt- tusid päevad lühemaks innustus meile. gakem üksteist! aastavahetust! san”. See andis innustust ja pimedamaks. Oli aeg Eriline tänu Maantee- alustada metsateemalist teha ennast nähtava- ametile toreda koostöö ANNIKA ARTLA, Eakaid ootame jututuppa projekti. Kuna lastel tek- maks ja samas leidsi- eest! TRIINU RIIS 26. jaanuaril kell 11. kis huvi ja palju küsimu- me, et ka puud lasteaia lasteaiaõpetajad si, hakkasime Oravate õuealal võiksid olla mär- 12 Mulgi valla infoleht Alfred Neulandi XXI ja Eesti Motoklubi Karksi Racing Team juunioride mv tõstmises täiendas karikariiuleid samuti pronksil. Motokrossi mis meile üldvõidu garan- TOP 200 karikasarjas tegi teeriski. kaasa Taavi Purtsak #237 Klubiliikmete sportlikest ja saavutas pärast seitsme saavutustest on välja tuua võistluse pikkust hooaega veel Kristjan Küti Mulgi üldtabelis 25. koha. valla meistritiitel discgolfis. Maal elamise päeval Polli Äge on jälgida, et meie külas ei jätnud motoklubi kandi mootorispordi lip- unarusse ka kogukonda pu hoiavad endiselt kõrgel ning olime noortele ja nende sellised tegijad nagu Kert vanematele motokrossipisi- Varik, Mattias Siimann, Jan- kut masinatega edasi and- no Ligur. Elame neile kõ- mas. Nii mõnigi sai õnneks vasti kaasa ja soovime edu hamba verele. Loodame, et järgmiseks aastaks. Samuti Eesti U-20 medalivõitjad. Vasakult Karl Robert Karpa, Gert Lehtme, Iti- noorte sõidupäevadega saa- oleme ääretult põnevil, et Marii Varik, Maido Õun ja Erik Raagmets. Foto: Enn Raieste Ragnar Valdstein. Foto: Gulbe Agnija me tuleval aastal uue hooga siitkandi endistest motole- 7. novembril toimusid Valgas Eesti 1. olümpiavõitja Tänavuse motomeeste nel, saime siiski karikariiulile alustada. Et olla ajakava- gendidest ja praegustest põ- Alfred Neulandi XXI mälestusvõistlused tõstmises. võistluskalendri lõi koroo- kena täienduse. ga kursis, jälgige kindlasti ristajatest on valmimas 2021. naviirus korralikult uppi. Endiselt on oma head Facebookis ja Instagramis aastal film „Porised prillid Nende võistluste käigus selgitatakse välja ka Eesti Kuni suve keskpaigani said kiirust ja vormi enduuro- Karksi Racing Team kontot. ehk Mootorisport Karksi- juunioride meistrid tõstmises. Mulgi valda tuli 2 kulda, mehed ennast „praadida“ radadel näitamas Ragnar Juba neljandat aastat jär- Nuia moodi“. Teeme omalt 2 hõbedat ja 1 pronks. ja oodata võistlusärevuses, Valdstein ja Maido Mart- jest võtsime klubi riiulilt poolt selleks kõik, et 30–40 Eesti juunioride meistriks tuli neidudest kehakaalus mis ja kuidas üldse toimuma sik. Ragnar Valdstein #199 tõrvikutega teatejooksu aasta pärast on põhjust jälle – 49 kg Iti-Marii Varik summaga 73 kg ja noormeestest hakkab. nimetas hooaega raskeks rändkarika, viisime korraks arhiivides sorida ja Karksi- kaalus – 89 kg Gert Lehtme summaga 194 kg. Kaalus Kui tavaliselt on Karksi ja kummaliseks, aga siiski August Kitzbergi nimelisse Nuia motoelust filmi teha. –96 sai hõbeda Gerdi klassivend Maido Õun summaga Racing Team’i sõitjad tul- kuulub talle tänavune Balti gümnaasiumisse ja tõime Suur aitäh kõikidele toe- 202 kg. Samas kaalus tuli pronksile Karl Robert Karpa nud ka Lätimaalt karikatega meistritiitel enduurosprin- selle pärast võistlust koju tajatele ja sõpradele, kes summaga 185 kg. Kehakaalus –73 kg tegi väga hea koju, siis keeldude tõttu läk- dis ja pronksmedal Eesti tagasi. Võrreldes teiste esi- motoklubi tegevusele on tulemuse Erik Raagmets, kuid kogusummaga 200 kg sid seekord paljud sealsed meistrivõistlustelt kestvus- otsa jooksutiimidega meie sellel aastal hoogu andnud. tuli siiski leppida hõbemedaliga. auhinnad jagamisele vaid krossis. Maido Martsik #58 võistkonna keskmist vanust, Spordirikast aasta lõppu ja A. Neulandi mälestusvõistluste paremus pandi paika rahvuskaaslaste vahel. Vaa- oli Eesti meistrivõistlustel mis on tublisti üle 30, võime püsige terved! tamata lühikesele hooajale enduuro E1 klassis kolmas olla selle saavutuse üle uh- punktitabeli põhjal, kus arvestati võistleja tõstetud ja sellele, et haigusaastal oli ja Balti meistrivõistlustel ked. Seekord mängis suurt TAAVI PURTSAK tulemust ja kehakaalu ning seal said võistelda ka meil vähem mehi stardijoo- enduurosprindi E1 klassis rolli ka tõrviku põlemine, Karksi Racing Team need sportlased, kes juunioride mv osavõtunormi ei täitnud. Arvestust peeti tüdrukute, kuni 17- ja 20-aas- taste noormeeste seas ning medaleid ja karikaid jagati absoluutarvestuse kuuele paremale. Selles arvestuses Põnev novembrikuu oli Erik Raagmets kolmas, Maido Õun viies ja Gert Novembrikuu on Hal- tatused ning mängisime Lehtme kuues. liste lasteaias alati huvi- laulumänge. Kadripäe- Võistluspõrandal käisid veel Raheli Jürgenson, tav, sest tähistame isade-, val olime lastega oma Rihanna ja Rita Reimets Abja gümnaasiumist, kes said mardi- ja kadripäeva. Isa- hoovialal õuemajas, kui üldarvestuses 11., 15. ja 16. koha. depäev oli pereüritus, kus äkki kuulsime kadrisan- ENN RAIESTE lapsed esitasid õpetaja tide laulu. Võtsime nad Anu juhendamisel vane- rõõmuga vastu. Neil oli matele mõned toredad meile mitmeid kavalaid Eesti U17 meistrivõistlused laulud ning üheskoos mõistatusi. Üheskoos jäl- mängisime ringmänge. legi laulsime, tantsisime tõstmises Seejärel said kõik üles- ja lustisime. Oli väga tore ande leida lasteaia hoo- ja lõbus, aitäh teile! vialalt omale tõrvikud ja Tänu ka ilmataadile, kes need süüdata, et alustada kinkis ilusa ilma kõikide Isadepäeva tõrvikumatkaks valmis. Foto: Kristel Leisner ühist matka Halliste järve ürituste pidamiseks. suunas. Pimedus ja tõrvi- rukad ja juusturullid. Kui Koostöös koolilaste ja Ees ootab jõulukuu ja kuvalgus lisasid matka- kõht oli täis, alustasime õpetaja Milviga olid meil põnev päkapikuaeg oma le palju põnevust. Järve tõrvikuvalguses tagasi- ka toredad mardi- ja kad- toredate tegemiste ning äärde olid peidetud hel- teed lasteaia juurde, kus ripäev. Mardipäeval pa- üritustega. Ilusat adven- kurid, mida lapsed koos lapsed andsid üle enda nime kostüümid selga, diaega! vanematega otsima asu- valmistatud isadepäeva maskid pähe ning läksime sid. Seejärel ootas meid kingitused. Täname kõiki, koolilastele mardisante KRISTEL LEISNER, termostes soe tee ning kes said isadepäeva pere- tegema. Esitasime neile HELLE LAPP laste küpsetatud viineripi- üritusel osaleda. mõned laulud ja mõis- Halliste lasteaia õpetajad Oravakese lasteaia tegemised novembris Jälle on üks kuu läbi ja oravaga majas elavad. käes peagi jõuluaeg. Helkuripäeval said lap- November algas hinge- sed kanda enda valmista- Kristi Zujeva, Raheli Jürgenson ja Erik Raagmets. Foto: Enn Raieste depäevaga, kus õpetajad tud helkureid ja katsetada rääkisid rühmas lastele, erinevate valgusallikate Laupäeval, 21. novembril toimusid Järvamaal Albus selle päeva tähtsusest. paistel, kas ikka helkur Eesti kuni 17-aastaste meistrivõistlused tõstmises. Järgnes isadepäev. Hom- helgib. Samas peeti 18. korda Albu Cupi. mikul lasteaeda lapsi too- Käitumisnädalal oli eri- Eesti noortemeistriteks tulid kaalus kuni 49 Raheli ma tulles, ootas isasid nevaid vestlusi, situat- Jürgenson summaga 65 kg. Kergemas kaalus –45 õues ees üllatus-takistus- sioonimänge, et lapsed kuulus hõbemedal Kristi Zujevale summaga 50 kg. rada, mille nad pidid läbi- oskaksid õigesti käituda. Teise kulla võitis Mulgimaale Erik Raagmets kaalus ma. Muidugi valmistasid Nädala lõpetas oma rüh- lapsed ka neile üllatuseks ma õpetajate etteaste “Kas Kadritrall Abja lasteaias. Foto: Kairi Nigol –73 kg summaga 197 kg. Erikule kuulus ka noorte kaardi või kingituse. Kohe nii võib?” Need etteasted maja täis suuri ja väikesi Soovime kõigile ilusat ja absoluutarvestuses 2. koha karikas. oli ka mardipäev. Üks olid valitud laste käitumi- kadrisante, sest toimus rahulikku jõuluaega! Albu karikavõistlustel oli meestest absoluutarvestu- üksik mardisant, oli ära sest erinevates situatsioo- kadritrall. Kuu lõpetas ses Allan Keng summaga 242 kg viies ja Tõnis Veerme eksinud, meie lasteaeda. nides. Lapsed pidid aru kodanikupäev, kus lapsed TÕRUKESTE RÜHMA summaga 241 kg kuues. Ta oli uudishimulik ja tuli saama, mida tehti valesti. said väikesed diplomid ÕPETAJAD ENN RAIESTE uurima, kes selles ilusas Kadripäeval oli terve tunnustuse või kiitusega. Mulgi valla infoleht 13

MTÜ Käetöö koid korraldab KUHU MINNA KOGUDUSTE TEATED HALLISTE PÜHA ANNA KIRIK HALLISTE RAAMATUKOGU 13.12 kell 14 III advendi jumalateenistus armulauaga 1.–31.12 raamatunäitus „Jõulud ilukirjanduses“ 24.12 kell 16 jõuluõhtu jumalateenistus 08.12.20 2.–31.01 raamatunäitus „Lugeja soovitab lugejale“ 25.12 kell 14 I jõulupüha jumalateenistus Kell 11.00-13.00 31.12 kell 16 vana-aasta jumalateenistus armulauaga Küündlad ise tehtud KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS Koguduse õpetaja praost Marko Tiitus (ristimine, laulatus, matus, 15.12.20 1.–31.12 Mats Õuna fotonäitus „Ilusad inimesed“ sinises hingehoid, piht), tel 5341 3394, e-post: [email protected] Kingitused tee ise. saalis. Juhatuse esimees Made Kotkas, tel 5661 6797 Kell 11.00-13.00 ,16.00-18.00 1.–31.12 fotonäitus „Maailmale nähtavamaks,“ enneaegse- Veebiinfo: www.facebook.com/Halliste Püha Anna kogudus test lastest ja nende unistustest, II korruse fuajees 22.12.20-23.12.20 MTÜ Käetöö koid soovib 1.–31.01 näitus „Regilaulu koomiksid“ I korruse fuajees Täname liikmeannetuste ja toetuste eest! Annetused EELK Tule ja osta jõulukink Halliste Püha Anna koguduse nimele saad teha pangas SEB Kell 11.00-14.00 kõigile oma liikmetele 1.–31.01 Mõisaküla käsitööringi näitus II korruse fuajees EE881010302007156001 või koguduse nõukogu liikmete kaudu. ja meie toetajatele 4.–29.01 Eesti, Läti ja Leedu käsitööhuviliste ühisnäitus Info tel.55922615 „Lapiline Balti kett“ sinises saalis. Toeta kiriku renoveerimist! Oleme algust teinud kiriku renovee- meeldivat pühadeaega rimistöödega, mis algasid piksekaitse paigaldamisest, vihma- ja veel teguderohkemat Näitused on avatud E–N 9–17, R 9–15 veesüsteemide korrastamisest ning kirikutorni ülaosa renovee- 6.01 kell 18 jõulukuuskede põletamine Karksi paisjärve rimisest. Toeta kiriku renoveerimist annetusega pangas SEB uut aastat kaldal EE 881010302007156001 märkides selgitusse „Kiriku remondi 7.01 kell 18 Klassikatähtede kontsert. Tähe-Lee Liiv (klaver) heaks”. Aitäh! MTÜ Käetöö koid soovib ja Karl Tipp (saksofon). Pilet 7.-/sooduspilet 5.- kõigile oma liikmetele 10.01 kell 12 Pühapäevased kohtumised. Uudo Timm MÕISAKÜLA KIRIK „Lendorava elust ja seirest, vähetuntud väiksemad imeta- 24.12 kell 16 jõuluõhtu jumalateenistus ja meie toetajatele jad“. Jälgi meie tegemisi ning värskemat infot kodulehel 30.12 kell 14 vana-aasta jumalateenistus armulauaga meeldivat pühadeaega www.kultuurikeskus.karksi.ee ja Facebookis. Hooldajaõpetaja Arvo Lasting, elukohaga Tõrvas, [email protected], Seoses koroonaviiruse kasvava levikuga palume jälgida 524 9654, Facebook: Arvo Lasting ja EELK Mõisaküla kogudus ja veel teguderohkemat jooksvat infot ürituste toimumise kohta. Palume kirikutes järgida ohtusunõudeid: kanda maski, puhas- uut aastat KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU tada käsi, hoida distantsi, istuda ja püsida oma kindlal kohal, kasvõi esimeses pingis. Palume jälgida täpsustavaid teateid 10.10–31.12 näitus „Soome-ugri kirjandus“ internetis ja teadetetahvlitel. 1.–31.12 näitused „Jõulud oma kätega“ ja „Jõuluootus“ 2.–31.01 näitused „Herta Laipaik 100“ ja „Lumega või EESTI KRISTLIKU NELIPÜHI KIRIKU lumeta“ ABJA-PALUOJA KOGUDUS MÕISAKÜLA MUUSEUM Alates 10. detsembrist näitus „Mõisaküla vabatahtlik Igal laupäeval kell 12 Jumalateenistus Jaama 15 tuletõrje 120“ ja aasta lõpuni väljapanek vanadest piiblitest. Igal laupäeval kell 15 Noortekas (12-18.a) Pärnu mnt 32 II Info tel 435 5607 korrusel Igal neljapäeval kell 18 Meestekas Pärnu mnt 32 II korrusel UUE-KARISTE RAHVAMAJA - Pastor Guldar Järve, telefon 5668 6312 Iga kuu 2. teisipäeval kell 14–15 laenutab Halliste raama e-post [email protected] tukogu raamatuid ja kohal on piirkonna sotsiaaltöötaja www.facebook.com/EKNK Abja-Paluoja kogudus Monika Erreline. Täiendav info telefonil 5348 2842.

Telli kõik vajalik kirjade ja kingituste saatmiseks, otse oma postkasti. › pood.omniva.ee 14 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht

Õnnitleme uusi vallakodanikke ja nende vanemaid 1. JAANUAR 11. JAANUAR 21. JAANUAR 4. novembril sündis Evyken Heili ja ENDLA TATER 94 WALTER PETER LODEWIJKS 81 HELLE-IRENE TAMMEKIVI 82 Ahti Pärna perre tütar ALEXANDRA KALJO TAMBERG 86 OLGA SINKA 85 12. JAANUAR 23. JAANUAR 6. novembril sündis Eneli Koorti ja REIN SOSI 83 LEMBIT PEDAK 87 VEERA KOMPUS 85 Toomas Teesalu perre tütar TRIINU HILJA TORIM 82 ELVI VISTER 85 LIIS 2. JAANUAR LAINE RUUSALU 82 VILLI-VALDUR LUUKAS 75 LUDMILLA PÄRNALT 80 24. JAANUAR JAAK PÕLDMA 75 ELVI LESKOVA 70 HELJO LINA 88

Müüa söögikartulit 0,30 € / kg ja 3. JAANUAR 13. JAANUAR 25. JAANUAR väike söögi- ja seemnekartul 0,15 € / kg. VLADIMIR HUMMAL 87 REIN LÄLL 86 ASTRID PAJO 94 Kohaleveo võimalus. VAIKE JÜRGENSON 84 HILLAR VISNAPUU 80 LAILI ESING 81 VAIKE TALISAAR 83 Info tel 510 1491 või kohapeal Karksi-Nuias Lilli tee 12. ARVO KAMA 75 15. JAANUAR 26. JAANUAR ANTS TOODU 85 KENNI ALP 87 Ostame talumaja koos metsa või põllumaaga. Hooned võivad vajada põhjalikku remonti. 4. JAANUAR AGNESA SONG 83 TOOMAS KÜLVET 84 Telefon 5666 9006 SILVY SAKKOV 88 EINO JÕEVEER 82 NICHOLAS STEPHEN ENDEL HENN 84 KAI KUKK 70 WILLIAM VON STRANZ 81

5. JAANUAR 16. JAANUAR 27. JAANUAR KVALITEETNE KORSTNAPÜHKIMISTEENUS ARMILDE LAAS 95 JAAN OJAPERV 75 HELJU-LAINE NAARIS 85 VALVE EVERT 89 JAAK MITT 75 MIHHAIL MATALOJA 80 17. JAANUAR MARIA LEHT 87 28. JAANUAR 6. JAANUAR VJATŠESLAV OISSAR 84 ROOSA MIRKA 93 Aleksander Dobrus ROSALIE RALJA 89 REIN SEPP 75 HELJU HALLER 84 Kehtiv kutsetunnistus Tel: +372 50 64 051 Väljastame teostatud tööde akti Email: [email protected] LAILI LAMP 70 7. JAANUAR 18. JAANUAR MARET SAAR 75 ELSA KÕUTS 102 29. JAANUAR LAINE SOE 88 ELLA METS 96 8. JAANUAR JUKKA KALLE KUSTAA TEINILÄ 81 AINO LOND 84 ELLEN SELLER 86 MEINARD KRISTOV 70 EDA HUNT 70

Teeme eramute ja 9. JAANUAR 19. JAANUAR 30. JAANUAR kortermajade katuse-, HELE-MALL SOMMER 86 INGRID AGUR 90 EHA ANNUS 75 fassaadi-, sokli- ja ILMAR VAAN 82 üldehitustöid VALTER KANGUR 70 21. JAANUAR 31. JAANUAR Tel 5381 9121 LINDA LAMP 90 MELITA HUNT 84 10. JAANUAR AUGUST NEERING 87 LINDA-EUFRASINE LESK 98 LINDA AINSAR 86

Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda, kuid mälestus on jääv... Metsade keskkonnasõbraliku majandamise korraldamine, metsaomanike teadmiste täiendamine ja esindamine nende MÄLESTAME huvide kaitsel. KALJU REINBACH URMAS MERDIKES 21.01.1936–27.10.2020 18.02.1961–20.11.2020 Metsaühistu on metsaomaniku ASTA TUULING ELGI EVERT esimene partner 15.07.1926–1.11.2020 29.07.1939–23.11.2020 metsa majandamisel REIN LEIMANN ELVINE ALLIK 28.02.1945–20.11.2020 22.01.1948–25.11.2020

ÜLO PUGAL MTÜ Ühinenud Metsaomanikud pakub teenuseid nii oma 22.09.1935–28.11.2020 liikmetele kui ka teistele metsaomanikele. • Metsandusalane konsultatsioon Kutselise korstnapühkija teenus Mulgimaal. Küttekollete ja korstnate • Kõikide metsakinnistuga seotud tööde korraldamine puhastamine, aktide väljastamine ja • Jahinduslepingud Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus küttekollete remont. Henno Sarv, • Metsa sertifitseerimine tel 511 2511, www.eestimetsad.ee [email protected] Koostajad: Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel [email protected] +372 516 7650 Leia meid facebookist [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526