Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014 • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12. Žürii töötab kell 12.00–12.20 14.00. Müügikoha eest küsime 5 €. • Selgitatakse välja rahva lemmik jõu- Kultuurikeskuse auraamatusse kanti Alli Laande ja Sirje Sossi Laadamelus saab kuulata Abja Akor- lupuu, parimad võistlustööd saavad au- Fotod: Jaan Pääsuke dion Bändi kontserti ja osaleda I kor- hinna ruse fuajees toimuval X jõulukuuskede • Kõik võistlustööd jäävad näitusele kaunistamise konkursil. JÕULUPUU 2017 kuni pühapäeva, 17. Konkursist osavõtu juhend: detsembrini • Osa võivad võtta kõik – lapsed, täis- • Tööd tagastatakse peale näitust kasvanud, pered, kollektiivid, üksiküri- Palun kauplemiskoht broneerida ja tajad ja taidlusringid konkursil osalemissoovist teada anda • Töö teostamise tehnika on vaba hiljemalt 4. detsembril tel 435 5529, • Kuusepuu kõrgusega kuni 2 meetrit 5198 1363. annavad korraldajad kohapeal Kai Kannistu • Võistlustöö peab seisma iseseisvalt Karksi paikkonna kultuurimaastikku on ritöö kui koorijuhi põllul. Töötasin ka mõjutanud alati särav ja rõõmsameelne Kuusalu keskkoolis akordioniõpetajana. Sirje Sossi. Endine Karksi-Nuia rah- Kui Võhma keskkoolis oli akordioni- ja vamaja ja Karksi valla kultuurikesku- muusikaõpetajat vaja, siis töötasin kolm se kultuuritöötaja on meenutanud enda aastat selles koolis. Pärast poja sündi elukäigu algust ja esmaseid kokkupuu- olen seotud rohkem Karksi-Nuiaga, ka teid kultuuriga nii: „Olen sündinud 12. ema vajas rohkem abi oma toimetustes. detsembril 1957. aastal Karksi-Nuia 1996. aastal siirdus Ruth Kreem Tartusse ambulatooriumis Enna Vallase abistava tööle ja Karksi-Nuia rahvamajas vabanes käe all. Minu esimeseks kooliks oli Saa- töökoht. Kandideerisin ja sain tööle, al- retsi algkool ja esimeseks õpetajaks oma gul kunstilise juhi, hiljem juhataja ame- ema. Siis tulid Nuia keskkool, Tallinna tikohale. Uue kultuurikeskuse valmides pedagoogilise kooli muusikaõpetaja eri- sain muusikaspetsialistiks. ala ning Tallinna pedagoogilise instituu- Karksi-Nuia on läbi aegade olnud tu- di kultuuriteaduskond ja koorijuhtimise gevate kultuuritraditsioonidega paik, kus eriala. inimestel meeldib käia koos ja tegutseda. Minu esimesed mälupildid Karksi- Kuna siinkandis on ka väga tugevad oma Nuia kultuurieluga kokku puutumisest ala spetsialistid, kes teevad väga head on järgmised: kui olin 8. klassi õpilane, tööd ringide juhendamisel, siis on ka siis kutsus lugupeetud tantsuõpetaja Lil- tase ja tulemused väga kõrged. Kultuu- Alli Laande. Sirje Sossi. le-Astra Arraste mind EPT klubisse tant- ritööd tehes oli siin selles mõttes palju surühma saatma. See oli kooliõpilasele kergem, et ei olnud tarvis inimesi otsi- Alli Laande on sündinud 16. aprillil 1957 praktilise sõnaraamatu ja oli suure Mulgi Alli on viinud läbi mulgi keele õppust uhke väljakutse saada osa täiskasvanute da ja ringidesse meelitada. Kõik toimis. Vastemõisas. Praegu elab ta Uue-Suuga sõnaraamatu koostamise töörühma juht. Mulgimaa õpetajatele ja juhendanud maailmast ja ka suurte pidudest. Sain Sain palju positiivseid elamusi, oli koh- talus Karksi vallas. Ta on abielus ja viie Ta tõlkis Viljandi muuseumi väljaande kuus aastat Tarvastu ja Abja mulgi keele selle töö eest ka pisukese taskuraha ning tumisi huvitavate inimestega ning koh- täiskasvanud lapse ema. 2011 lõpetas ta „Mulgimaa vanade piltide peal“ mulgi ringi. Viiel aastal koostas ta mulgi mälu- see oli minu esimeseks palgaks, mille tasin väga toredaid kolleege, kellega on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadee- keelde. mängus küsimusi mulgi keele ja rahva- eest ostsin lõpukingad. sidemed püsinud tänaseni. Kultuuritööl mia kultuurikorralduse eriala. 2014 ilmus „Mulgi laste laulu- ja män- riiete kohta. Teine mälupilt on Karksi-Nuia rah- ei ole rutiini – iga päev on erinev teisest. Alli toimetab Mulgi kultuuri instituu- guvihk“, milles on trükitud Alli Laan- Ta oli abiks korraldama ja läbi viima vamajast, kus toimus üks suvine tant- Suurte ürituste läbiviimisel on ka palju dis projektijuhina, kuulub Lõuna-Eesti de kirjutatud mulgikeelsed lastelaulud. rahvusvahelist festivali Viljandimaa vir- suõhtu. Meie teismeliste tüdrukutega vastutust – nagu Viljandimaa Virrede keelekeskuse ja Mulgimaa kultuuri- 2016 ilmus Alli koostatud mulgikeelne red 2013 „Tule mulke külla!“ ning osa- otsustasime ka peole minna. Aeg möö- korraldamine. programmi nõukogusse. Ta oli Karksi kõnelemisraamat „Kärt ja Märt Mulgi- les oma naisrühmadega 2015. aastal Vil- dus kiiresti ja ühel hetkel nägin saalis Kultuurikeskuses moodustus meil vallavolikogu liige 2009–2013 (kultuu- maa reisu pääl“. jandimaa virredel Karksi ordulinnuses. ema nägu, kes arvatavasti mitte tantsima Linda Arro juhtimisel tore tiim, kelle- rikomisjoni ja revisjonikomisjoni liige) Alli Laande oli Mulgi peo peajuht Tunnustused: Karksi valla teenetemärk ei tulnud. Olin nimelt kodus unustanud ga koos olles sündis toredaid mõtteid ja ja 2013–2017 Karksi vallavalitsuse liige. Karksis (2010), III Mulgi peo juht Suis- 2017, Mulgimaa Uhkus 2016, Viljandi- öelda, kuhu läheme.“ ideid ning meil oli hea koos olla. Ta on Karksi valla kultuurikeskuse nõu- lepas (2014), IV Mulgi peo „Lääme kii- maa rahvakultuuri auhind 2016 ja 2010, Tööaastaid ei alustanud Sirje küll Olen tänulik oma emale, kes toitis ja koja liige ja Lilli külavanem. ke katsumaie“ idee autor ja pealavastaja Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri siht- Karksi kandis, kuid elukäik tõi teda ta- kattis poega, kui mina õhtuti tööl olin. Alli Laande eestvedamisel sai Lillis Paistus (2016). kapitali aastapreemia 2013 mulgi keele gasi kodukanti. Sirje on öelnud enda Olen õnnelik, et minu kodu on Karksi kuusteist aastat tagasi alguse Mulgimaa Ta on korraldanud viis aastat Mulke su- edendamise ja mulgi kultuuripärandi ri- kohta nii: „Minu esimeseks töökohaks vallas, kus on väga kaunis loodus ja te- laste folklooripäev, mis on tänaseni suu- vekuuli ja kuus aastat osalenud Nava Lava kastamise eest, Valgetähe V klassi teene- peale Tallinna pedagoogilise instituudi gusad inimesed ja et ka mina sain anda rim lasteüritus Mulgimaal. Ta koostas ja festivali organiseerimisel ning lavastanud temärk 2013, aasta ema 2005. lõpetamist oli Kuusalu rahvamaja. Need väikese panuse Karksi kultuuriellu.“ kirjutas I ja II Mulgi tüüvihu, Mulgi–eesti Lillis mulgikeelseid näitemänge. Kai Kannistu olid toredad õpipoisi aastad nii kultuu- KARKSI SÕNA NOVEMBER 017 KARKSI • Arutati sotsiaaltoetuste ja -teenustega Mulgi Vallavolikogu liikmed valitud VALLAVOLIKOGUS seotud küsimusi. • Arutati korraldatud jäätmeveoga seo- 15. oktoobril toimunud kohaliku omava- Enim hääli ja kaheksa kohta voliko- ei pääsenud. 4. oktoobri istungil tud küsimusi. Võtsid osa: Kerti Einstein, Jüri Kert, litsuse volikogu valimistel osales Abja, gus sai Eesti Keskerakond 1431 hääle- Volikokku valituks osutusid: Peeter • Muudeti Karksi valla 2017. aasta eel- Halliste ja Karksi valla ning Mõisaküla ga ehk 34,6%, Erakond Isamaa ja Res Rahnel, Imre Jugomäe, Anne Ladva, Liidia Klaas, Kati Kuusk, Laili Lamp, arvet ja lisati sihtotstarbeliste eraldiste- Leo Liiber, Toivo Kõss, Heino Luik, linna 6672 valijast 4152 ehk 62,2%, Publica Liit sai kokku 1198 häält ehk Reet Paju, Ürjo Mälksoo, Mari Saarela, na eelarvesse 34 274 €. kellest 1298 inimest tegi oma valiku 29% ning sai 7 mandaati. Eesti Refor- Villu Võsa, Rein Tarkus, Ene Maaten, Anu Rebane, Tarmo Simson, Andi • Muudeti Karksi Vallavalitsuse 20. Sõmmer ja vallavanem Taimo Tugi. elektrooniliselt, kodushääletamise või- mierakond kogus 575 häält ehk 13,9% Ervin Tamberg, Andres Rõigas, Tarmo veebruari 2017. aasta määrusega nr 1 malust kasutas 122 valijat. 19 hääletus- ja sai volikogus kolm kohta, samuti Simson, Arvo Maling, Eveli Allik, Jüri Puudusid Monika Erreline, Ain Peen- kinnitatud Karksi-Nuia Lasteaia eelar- soo, Enn Sarv ja Siret Vene.
Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Mulkide Nime Saamisloost Ehk Kas Mulgid on Tõesti Rumalad?
    MULKIDE NIMETUSE SAAMISLOOST EHK KAS MULGID ON TÕESTI RUMALAD? TAAVI PAE, KERSTI LUST äimasolev haldusreform on taas tõstatanud sõna mulk päritolu teema. Piiridega seonduva kõrval kütab kirgi küsimus, kas Lõuna-Viljandi- K maale loodavale vallale sobib nimeks Mulgi, mis meie naaberrahva keeles viitab tähendusele ’loll’. Meie viimastes ilmunud keelekogudes – „Eesti etümoloogia sõnaraamatus” (2012) ja „Eesti kohanimeraamatus” (2016) – on tõepoolest kinnistunud arusaam, et sõna mulk ja piirkonnanimi Mulgimaa tuleb lätikeelsest sõnast muļķis, muļķe ’narr, rumal, lollpea’.1 Tähendust avades kohtame aga ka teistsuguseid seletusi ning käesoleva artikliga jõuame hoopis arusaamale, et praegu käibetõeks muutunud seisukoht on enam kui kaheldav. Järgnevas tuleb lähema vaatluse alla rahvanimetuse mulk kujunemine ja selle tähendustaust, rõhuasetusega sõna päritolul. Kõrvale jääb Mulgimaa konstrueerimise teema ehk see, kuidas ja mis piirides on kujunenud tänaseks see Mulgimaa, mida me tunneme ja hindame (vt Pärdi 2000; Pärdi jt 2014). Nimetus mulk ja selle seletused Esmalt anname kronoloogilise ülevaate varasematest seletuskatsetest. Siin- kohal näib, et sageli on nime seletajatele olnud eelnevad allikad kas tervenisti või osaliselt teadmata. Mulgi teema ilmub tõenäoliselt esmakordselt Eesti kultuurilukku Märt Miti (1833–1912) mälestustes.2 Kuna see mälestuskild on vähetuntud ja meie hilisemas analüüsis oluline, siis olgu see siinkohal ära toodud:3 Jumalale tenu meie rahva mann siin Rõngun ei ole see Veliste usu tõbi küll veel nii suures saanu minna, ent üle Pikassilla säält tuleb sääratsid hukka lännu inemisi siia, ning üts särane Mulk Jaak Pullerits4 on mineval püha- päeval jälle siin meie Käoste palvemaean tunni pidanu ja seda hukka saat- vad mulke seemet külvanu. (See nimi Mulk pruugitakse kui kõige teotavam nimi Tartumaa rahvast, kellega, kui üht Viljandima inimest nähakse, temal siis sõimamiseks vasta silmi üteldakse.
    [Show full text]
  • Velo Mulgimaa
    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
    [Show full text]
  • Tunnustati Tublimaid Õpilasi Kaitsevägi Ehitas Penujasse Silla
    Kevadpäevalised jalutasid rõõmsas rongkäigus läbi Abja kultuurimaja ette. MEELIS SÕERDI foto Mudilased lustisid kevadpäevadel Aastakümnete pikkuse traditsiooniga mudilaste kevadpäevad tõid tänavu Kaitseväe pioneerirühm Penujas silda ehitamas. MEELIS SÕERDI foto 26.–28. maini Apja kokku 44 sügisel kooliteed alustavat last Halliste ja Abja vallast ning Mõisaküla linnast. Kolme päeva jooksul sportisime, käisime ekskursioonil Tartus ja Elistvere loomapargis, kohtusime Potsataja ja Niff-Niffiga ning sõime palju kommi. Kaitsevägi ehitas Penujasse silla Toredaks üllatuseks olid kevadpäevalised ise, keda oli nii palju ja kes olid Suurõppusel “Kevadtorm” osa- põld, kust silomassi veetakse, teisel tehnikarühm. Kivid ja pinnas võeti väga tublid. lenud kaitseväelased ehitasid Penu- pool oja. ümbruskonnast. Risust sai puhtaks Korraldajad tänavad lapsi, lapsevanemaid ja toetajaid Hasartmängumaksu jasse silla, mis lühendab külarahva Jaanuaritormis hävinud endise ka ojasäng silla ümbruses. Nõukogust ja Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupist. jalavaeva ja säästab põllumajandu- truupidest ülekäigu asemele rajas Sild ehitati ühelt poolt kompen- Triinu Menning settevõtjate veokulusid. kaitseväe pioneerirühm prussidega satsiooniks õppuste käigus külatee- Maikuus sai valmis kaitseväe pio- kaetud palksilla. See toetub otstes ja de kahjustamise eest. Teisalt oli silla Tunnustus Halliste vallale neeride ehitatud uus sild üle Penuja keskel endise silla püsti aetud ja ki- ehitamine pioneeridele üks õppu- oja, mis külavanem Reet Paju sõnul videga täidetud truupidele. Uus sild se ülesanne. Loa silla ehitamiseks Üleriigilise ülevaatuse “KODU KAUNIKS” Viljandimaa komisjon va- on jalavaeva lühendajana vajalik kannab 8-tonniseid ja raskemaidki taotlesid kaitseväelased nende alga- lis maakonna tänavuste parimate hulka Halliste kooli, kiriku ja lasteaia kogu külale. Lisaks lühendab sild 3–4 veokeid. tust igati soosinud Abja Vallavalitu- hoonetekompleksi. kilomeetrit veokaugust Penujas maad Palgid saagisid pioneerid tormi- selt.
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Maailm Tuli Ööhakul Koju Kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae Kultuurielu Kujunemisloole
    • Karksi valla infoleht • Nr 5 (239) mai 2016 • „Esimesed sõjajärgsed“ sai raamatuks Maailm tuli ööhakul koju kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae kultuurielu kujunemisloole. Kokku on loetletud või mainitud ligikaudu poolt tuhandet kodukandi inimest – sugula- si, kooli- ja töökaaslasi, kohalikku elu juhtinud või mõjutanud isikuid ning siin ühel või teisel põhjusel viibinud tuntud mehi-naisi. Meenutuste põhiteljeks on autori enese elukäik alates lapsepõlvest Hal- liste alevikus, kooliteest Halliste-Kulla 7klassilises koolis ja Abja Keskkoolis ning Tartu Ülikooli füüsika osakonnas kuni tööleasumiseni Nuia Keskkooli õpetajana. Nendest etappidest pajatades on kirjeldatud ja iseloomustatud tolle- aegseid sündmusi, eelkõige kodupaiga ümbruses, seostatult nii laia maailma kui Eesti riigi ajaloo kulgemisega ja ühiskonna kujunemise-kujundamisega. Kohapealsetest oludest, seikadest ja Korvpalli töötoas osalejad koos juhendajate Howard Frieri ja Meelis Raiendiga. arengutest kõneldes on peale inimeste ja nende tegude meenutatud-kirjelda- Juba kolmandat korda August Kitzbergi nimelise gümnaasiu- korvpallitreener Howard Frier koos Meelis Raiendiga. Loen- tud ka toonaseid maastikke, külasid ja mi ajaloos leidis aset öökool, mis sellel aastal kandis nime gutest pakkus õpilastele enim huvi programm „South Wes- 9. aprillil kultuurikeskuses talusid, millest eriti viimased kipuvad Maailmaöö. Nimest tulenevalt lähtusid õhtu teemad suuresti tern Advantage“, mis on suunatud tudengitele ning kätkeb toimunud raamatu esitlusel rahva mälust hajuma. Palju on juttu kultuurist, rändamisest ning olid seotud maailma avastami- endas suve veetmist USAs koos raamatumüügi koolitusega. said kõik kohaletulnud autori maaharimise ja karjakasvatuse ning sega. Maailmahariduse teema sai valitud seepärast, et sünd- Õhtu peaesinejaks oli Henrik Normann, kes rääkis oma autogrammiga eksemplari. muu maaelu tingimustest ja tehnoloo- muse eestvedajatel kooli õpilasesindusest avanes võimalus humoorikamatest reisiseikadest ning tegi ka väikese laululoo.
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Kaasaegsed Rahvuslikel Ainetel Kotid Naistele, Meestele Ja Lastele
    POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL KAASAEGSED RAHVUSLIKEL AINETEL KOTID NAISTELE, MEESTELE JA LASTELE Magistritöö Tuuliki Vuks Juhendaja: Anneli Reinok Tekstiilitehnoloogia õppetool, lektor Materjalitehnoloogia õppekava KAOM 02 2014 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev magistritöö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadi taotlemiseks ja et selle alusel ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud või (avaldamata tööde korral) toodud autorlus välja põhitekstis. Tuuliki Vuks 1 ABSTRACT Vuks, T. Modern folkloric bags for women, men and children. Master’s thesis, one volume. Volume: textual components, Tallinn, 2014, 62 pages, 12 illustrations, 10 tables, 16 graphs, in Estonian. The purpose of this paper is to develop folkloric bags for women, men and children. This work will be completed with pattern sheets and technology for five models. The bag models are developed for Estonian market. These templates will be used in small manufacture. The aim of this paper is also to familiarize the general public the Karksi parish patterns. Completed bag models will be decorated with skirt stripes of the folk costumes of the Karksi parish. This paper is been written after a two-year pilot study, which investigated the market of ethnic bags and customers interests. Keywords: sewing, handbag, folkloric bag, ethnic bag, product development, skirt
    [Show full text]