• valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 •

Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui

Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss!

Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12. Žürii töötab kell 12.00–12.20 14.00. Müügikoha eest küsime 5 €. • Selgitatakse välja rahva lemmik jõu- Kultuurikeskuse auraamatusse kanti Alli Laande ja Sirje Sossi Laadamelus saab kuulata Abja Akor- lupuu, parimad võistlustööd saavad au- Fotod: Jaan Pääsuke dion Bändi kontserti ja osaleda I kor- hinna ruse fuajees toimuval X jõulukuuskede • Kõik võistlustööd jäävad näitusele kaunistamise konkursil. JÕULUPUU 2017 kuni pühapäeva, 17. Konkursist osavõtu juhend: detsembrini • Osa võivad võtta kõik – lapsed, täis- • Tööd tagastatakse peale näitust kasvanud, pered, kollektiivid, üksiküri- Palun kauplemiskoht broneerida ja tajad ja taidlusringid konkursil osalemissoovist teada anda • Töö teostamise tehnika on vaba hiljemalt 4. detsembril tel 435 5529, • Kuusepuu kõrgusega kuni 2 meetrit 5198 1363. annavad korraldajad kohapeal Kai Kannistu • Võistlustöö peab seisma iseseisvalt

Karksi paikkonna kultuurimaastikku on ritöö kui koorijuhi põllul. Töötasin ka mõjutanud alati särav ja rõõmsameelne Kuusalu keskkoolis akordioniõpetajana. Sirje Sossi. Endine Karksi-Nuia rah- Kui Võhma keskkoolis oli akordioni- ja vamaja ja Karksi valla kultuurikesku- muusikaõpetajat vaja, siis töötasin kolm se kultuuritöötaja on meenutanud enda aastat selles koolis. Pärast poja sündi elukäigu algust ja esmaseid kokkupuu- olen seotud rohkem Karksi-Nuiaga, ka teid kultuuriga nii: „Olen sündinud 12. ema vajas rohkem abi oma toimetustes. detsembril 1957. aastal Karksi-Nuia 1996. aastal siirdus Ruth Kreem Tartusse ambulatooriumis Enna Vallase abistava tööle ja Karksi-Nuia rahvamajas vabanes käe all. Minu esimeseks kooliks oli Saa- töökoht. Kandideerisin ja sain tööle, al- retsi algkool ja esimeseks õpetajaks oma gul kunstilise juhi, hiljem juhataja ame- ema. Siis tulid Nuia keskkool, Tallinna tikohale. Uue kultuurikeskuse valmides pedagoogilise kooli muusikaõpetaja eri- sain muusikaspetsialistiks. ala ning Tallinna pedagoogilise instituu- Karksi-Nuia on läbi aegade olnud tu- di kultuuriteaduskond ja koorijuhtimise gevate kultuuritraditsioonidega paik, kus eriala. inimestel meeldib käia koos ja tegutseda. Minu esimesed mälupildid Karksi- Kuna siinkandis on ka väga tugevad oma Nuia kultuurieluga kokku puutumisest ala spetsialistid, kes teevad väga head on järgmised: kui olin 8. klassi õpilane, tööd ringide juhendamisel, siis on ka siis kutsus lugupeetud tantsuõpetaja Lil- tase ja tulemused väga kõrged. Kultuu- Alli Laande. Sirje Sossi. le-Astra Arraste mind EPT klubisse tant- ritööd tehes oli siin selles mõttes palju surühma saatma. See oli kooliõpilasele kergem, et ei olnud tarvis inimesi otsi- Alli Laande on sündinud 16. aprillil 1957 praktilise sõnaraamatu ja oli suure Mulgi Alli on viinud läbi mulgi keele õppust uhke väljakutse saada osa täiskasvanute da ja ringidesse meelitada. Kõik toimis. Vastemõisas. Praegu elab ta Uue- sõnaraamatu koostamise töörühma juht. Mulgimaa õpetajatele ja juhendanud maailmast ja ka suurte pidudest. Sain Sain palju positiivseid elamusi, oli koh- talus Karksi vallas. Ta on abielus ja viie Ta tõlkis Viljandi muuseumi väljaande kuus aastat Tarvastu ja Abja mulgi keele selle töö eest ka pisukese taskuraha ning tumisi huvitavate inimestega ning koh- täiskasvanud lapse ema. 2011 lõpetas ta „Mulgimaa vanade piltide peal“ mulgi ringi. Viiel aastal koostas ta mulgi mälu- see oli minu esimeseks palgaks, mille tasin väga toredaid kolleege, kellega on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadee- keelde. mängus küsimusi mulgi keele ja rahva- eest ostsin lõpukingad. sidemed püsinud tänaseni. Kultuuritööl mia kultuurikorralduse eriala. 2014 ilmus „Mulgi laste laulu- ja män- riiete kohta. Teine mälupilt on Karksi-Nuia rah- ei ole rutiini – iga päev on erinev teisest. Alli toimetab Mulgi kultuuri instituu- guvihk“, milles on trükitud Alli Laan- Ta oli abiks korraldama ja läbi viima vamajast, kus toimus üks suvine tant- Suurte ürituste läbiviimisel on ka palju dis projektijuhina, kuulub Lõuna-Eesti de kirjutatud mulgikeelsed lastelaulud. rahvusvahelist festivali Viljandimaa vir- suõhtu. Meie teismeliste tüdrukutega vastutust – nagu Viljandimaa Virrede keelekeskuse ja Mulgimaa kultuuri- 2016 ilmus Alli koostatud mulgikeelne red 2013 „Tule mulke külla!“ ning osa- otsustasime ka peole minna. Aeg möö- korraldamine. programmi nõukogusse. Ta oli Karksi kõnelemisraamat „Kärt ja Märt Mulgi- les oma naisrühmadega 2015. aastal Vil- dus kiiresti ja ühel hetkel nägin saalis Kultuurikeskuses moodustus meil vallavolikogu liige 2009–2013 (kultuu- maa reisu pääl“. jandimaa virredel Karksi ordulinnuses. ema nägu, kes arvatavasti mitte tantsima Linda Arro juhtimisel tore tiim, kelle- rikomisjoni ja revisjonikomisjoni liige) Alli Laande oli Mulgi peo peajuht Tunnustused: Karksi valla teenetemärk ei tulnud. Olin nimelt kodus unustanud ga koos olles sündis toredaid mõtteid ja ja 2013–2017 Karksi vallavalitsuse liige. Karksis (2010), III Mulgi peo juht Suis- 2017, Mulgimaa Uhkus 2016, Viljandi- öelda, kuhu läheme.“ ideid ning meil oli hea koos olla. Ta on Karksi valla kultuurikeskuse nõu- lepas (2014), IV Mulgi peo „Lääme kii- maa rahvakultuuri auhind 2016 ja 2010, Tööaastaid ei alustanud Sirje küll Olen tänulik oma emale, kes toitis ja koja liige ja Lilli külavanem. ke katsumaie“ idee autor ja pealavastaja Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri siht- Karksi kandis, kuid elukäik tõi teda ta- kattis poega, kui mina õhtuti tööl olin. Alli Laande eestvedamisel sai Lillis Paistus (2016). kapitali aastapreemia 2013 mulgi keele gasi kodukanti. Sirje on öelnud enda Olen õnnelik, et minu kodu on Karksi kuusteist aastat tagasi alguse Mulgimaa Ta on korraldanud viis aastat Mulke su- edendamise ja mulgi kultuuripärandi ri- kohta nii: „Minu esimeseks töökohaks vallas, kus on väga kaunis loodus ja te- laste folklooripäev, mis on tänaseni suu- vekuuli ja kuus aastat osalenud Nava Lava kastamise eest, Valgetähe V klassi teene- peale Tallinna pedagoogilise instituudi gusad inimesed ja et ka mina sain anda rim lasteüritus Mulgimaal. Ta koostas ja festivali organiseerimisel ning lavastanud temärk 2013, aasta ema 2005. lõpetamist oli Kuusalu rahvamaja. Need väikese panuse Karksi kultuuriellu.“ kirjutas I ja II Mulgi tüüvihu, Mulgi–eesti Lillis mulgikeelseid näitemänge. Kai Kannistu olid toredad õpipoisi aastad nii kultuu- Karksi Sõna  november 2017 KARKSI • Arutati sotsiaaltoetuste ja -teenustega Mulgi Vallavolikogu liikmed valitud VALLAVOLIKOGUS seotud küsimusi. • Arutati korraldatud jäätmeveoga seo- 15. oktoobril toimunud kohaliku omava- Enim hääli ja kaheksa kohta voliko- ei pääsenud. 4. oktoobri istungil tud küsimusi. Võtsid osa: Kerti Einstein, Jüri Kert, litsuse volikogu valimistel osales Abja, gus sai Eesti Keskerakond 1431 hääle- Volikokku valituks osutusid: Peeter • Muudeti Karksi valla 2017. aasta eel- ja Karksi valla ning Mõisaküla ga ehk 34,6%, Erakond Isamaa ja Res Rahnel, Imre Jugomäe, Anne Ladva, Liidia Klaas, Kati Kuusk, Laili Lamp, arvet ja lisati sihtotstarbeliste eraldiste- Leo Liiber, Toivo Kõss, Heino Luik, linna 6672 valijast 4152 ehk 62,2%, Publica Liit sai kokku 1198 häält ehk Reet Paju, Ürjo Mälksoo, Mari Saarela, na eelarvesse 34 274 €. kellest 1298 inimest tegi oma valiku 29% ning sai 7 mandaati. Eesti Refor- Villu Võsa, Rein Tarkus, Ene Maaten, Anu Rebane, Tarmo Simson, Andi • Muudeti Karksi Vallavalitsuse 20. Sõmmer ja vallavanem Taimo Tugi. elektrooniliselt, kodushääletamise või- mierakond kogus 575 häält ehk 13,9% Ervin Tamberg, Andres Rõigas, Tarmo veebruari 2017. aasta määrusega nr 1 malust kasutas 122 valijat. 19 hääletus- ja sai volikogus kolm kohta, samuti Simson, Arvo Maling, Eveli Allik, Jüri Puudusid Monika Erreline, Ain Peen- kinnitatud Karksi-Nuia Lasteaia eelar- soo, Enn Sarv ja Siret Vene. sedelit tunnistati kehtetuks, kuna need kolm kohta volikogus sai Valimisliit Patune, Taimo Tugi, Siret Vene, Eneli vet. ei vastanud kehtestatud nõuetele. ühtsed mulgid 486 häälega ehk 11,8%. Põder, Leo Liiber, Kerti Einstein, Rai- • Kinnitati Karksi valla 2017. aasta II • Eraldati Karksi-Nuia Noortekeskuse- lisaeelarve kogumahus 128 223 €. Karksi vallas hääletas 2870 valijast Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mond Tammoja. le reservfondist 630 € ventilatsioonisüs- 1172 jaoskonnas ning elektrooniliselt kogus 162 häält ehk 3,9%, valimisliit Inge Dobrus teemi täiendamiseks ja 1039 € turvasüs- 598 valijat, kokku osales Mulgi Val- Karksi Mulgid 154 häält ehk 3,7% ja valimiskomisjoni esimees KARKSI teemi seadmete väljavahetamiseks. lavolikogu valimistel 1770 inimest ehk Sotsiaaldemokraatlik Erakond 127 häält VALLAVALITSUSES • Määrati projekteerimistingimused ük- 61,7%. ehk 3,1% ning Mulgi Vallavolikogusse 2. oktoobri istungil sikelamu ehitusprojekti koostamiseks Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, Suvila tee 30 kinnistul külas. Alli Laande, Taimo Tugi ja vallasekre- • Väljastati ehitusluba puurkaevu raja- tär Inge Dobrus. Puudus Arvo Maling. miseks Nõlvaku kinnistul Lilli külas, Mulgi Vallavolikogu pidas 25. oktoobril oma esimese istungi • Kinnitati taotlusvorm raske ja sügava puurkaevu rajamiseks Kasesalu kinnis- puudega lastele sotsiaalteenuse osutamise tul Pärsi külas, hoone küttesüsteemi Kolmapäeval, 25. oktoobril pidas Mulgi Vallavolikogu Kullal oma esimese istungi, mille päevakorras oli volikogu esimehe ja toetuse rahaliste vahendite kasutamiseks. muutmiseks Viljandi mnt 2a kinnistul aseesimehe valimine ning Abja, Halliste, Karksi Vallavalitsuste ja Mõisaküla Linnavalitsuse lahkumispalvete ärakuulamine. • Anti füüsilisest isikust ettevõtjale Sir- Karksi-Nuias. 17 poolthäälega valiti Mulgi Vallavolikogu esimeheks Arvo Maling ning 19 poolthäälega aseesimeheks Villu Võsa. le Sillastele luba korraldada laat Karksi • Anti välja kasutusluba hoone küttesüs- Foto: Ain Tõnts valla kultuurikeskuse juures 14. ok- teemi ümberehitamisele Viljandi mnt 2a toobril kell 9–15. kinnistul Karksi-Nuias. • Otsustati tunnustada peresid, kes • Anti nõusolek Martin Kõdarale vee paistsid silma 2017. aastal korrastatud ja erikasutuse loa taotlemiseks Lilli külas kauni koduümbrusega ning anda Karksi Nava kinnistul asuva Tündre oja truubi valla tänukiri ja raamat „Eesti kaunis rekonstrueerimiseks. kodu 2017“ järgmiselt: perekond Giske • Eraldati reservfondist 310 € Karksi- – Lepiku tn 8, Karksi-Nuia; perekond Nuia Aianduse ja Mesinduse Seltsile Sikk – Kooli tn 2, Karksi-Nuia; Daire kahe õhksoojuspumba paigaldamisega Gorjatško ja Kert Varik – Vana-Rõuna, seotud kulude katteks. Ainja küla; perekond Evert – Koidula, • Otsustati maksta Karksi Vallavalitsu- Ainja küla; perekond Vaiksaar – Kiini- se teenistujatele ja hallatavate asutuste Hansu, Kõvaküla; Aili Koppel ja Veera juhtidele ning töötajatele preemiat sisu- Virit – Kingu, Kõvaküla. ka ja tulemusliku töö eest Karksi valla • Otsustati tunnustada 2017. aastal arendamisel. Karksi Kultuuriseltsi korrastatud kü- lamaja ümbruse eest aadressil Karksi kultuurimaja Karksi küla; Eesti Maaüli- kooli Polli Aiandusuuringute Keskust Reformierakond korrastatud kompetentsikeskuse hoone tänab valijaid ümbruse eest aadressil Uus tn 2//Pea- hoone, Polli küla; osaühingut Sallasto korrastatud tootmishoonete ümbruse Armas Karksi valla rahvas, head sõb- Mulgi Vallavolikogu koosseis. eest aadressil Lüpsilauda ja Noorkar- rad! Reformierakonna nimekirjas kan- jalauda, küla ning anda Karksi dideerinud tänavad teid kõiki südamest, valla tänukiri ja raamat „Eesti kaunis et toetasite Mulgi vallavolikogu vali- kodu 2017“, mis antakse üle Eesti Va- mistel Reformierakonda. Me tegime Mulgi valla piirid: ± nagu Abja rajoonil Karksis parima tulemuse, see näitab, et bariigi aastapäeva aktusel. On täheldatud, et ajaloo arengus esineb aasta valdade reformi järel sai maarahvas ühendati kolhoose-sovhoose, nii et 1973. • Nõustuti kaevandamisloa andmisega olime õigel teel. Suur kummardus meie kordusi ja areng toimub mitte otsejoones, mõningase sõnaõiguse: vallavolikogu vali- aastaks oli Abja rajoonis üks kolhoos, OÜ-le Forestonia Karksi vallas, Ain- toetajatele. Suur aitäh teile! vaid nagu mööda spiraali, millel sarnased misel osalesid taluomanikud ja -rentnikud viis sovhoosi, üks katsebaas ja üks linn ja külas Tindi kinnistul (katastritunnus Tugeva Mulgi valla eest! sündmused on ajateljel kohakuti. Öeldakse ning iga kümnes maatamees. Valdadeks, – Mõisaküla. Külanõukogusid oli jäänud Reformierakonna Mulgi PKO ka, et siin päikese all pole midagi uut ja mida Eesti nüüdispiirides sai kokku 1100, kolm, mille piirid järgisid majandite omi. 60001:007:0038). ikka näib miski tuttavana, kunagi varem liideti seniseid mõisavaldu. Uued valla- Polli külanõukogu (keskusega Nuias) hõl- • Määrati koha-aadressid järgmi- olnu moodi. Need tõed kehtivad ka see- piirid ei poolitanud ühtki mõisat, küll aga mas Karksi kolhoosi, Kõrgemäe sovhoosi selt: Lilli külas, Võsa (katastritunnus kordse haldusreformi puhul. tekkis nende kaugematest maavaldustest ning nii puuviljandusteaduse kui ka põllu- 60002:004:0068) katastriüksuse koha- Juba keskajal tehti omamoodi haldusre- hulk valla põhiosast eemal paiknevaid la- ja karjamajandusega tegeleva Polli katse- Valimisliidu tänu forme, kui sõdade järel määrati uusi val- hustükke. Viljandimaal oli selliseid näiteks baasi, Abja külanõukogu Abja ja Kamara aadressiks Lilli küla, Karksi metskond duste piire. Kohaliku elanikkonna soove Viljandi, Puiatu, Vana-Võidu, Uue-Põltsa- sovhoosi ning Halliste külanõukogu Õisu 40; Hirmukülas, Nurga (katastritunnus Täname kõiki oma valijaid, kes hääleta- ei küsitud ning kõik käis võimurite äranä- maa jt valdadel. Need ühendati ümbritseva ja Halliste sovhoosi. Muide, viimane oli 60001:004:118) katastriüksuse koha- sid meie poolt. gemise ja kokkulepete kohaselt. Ja nõnda põhivallaga alles 1938/39. a vallareformi aja jooksul kokku pandud üheksateistküm- aadressiks Hirmuküla, Õisu metskond Valimisliit ühtsed mulgid järjepannu oma 650 aastat. Alles 1866. käigus. Ka Polli vald oli enne kahes osas nest 1949. aastal asutatud kolhoosist. Õisu 278; Hirmukülas, Kivistiku (katastri- – põhja ja lõuna pool Nuia alevikku, mis sovhoosiga 1970. a liidetud Kurvitsa aian- kuulus Karksi valla koosseisu. dussovhoos ulatus ka Muri külla; see Hal- tunnus 60001:004:0022) katastriüksuse Mitmete varasemate administratiivmuu- listega vähe seotud kant sai märtsis 1999 koha-aadressiks Hirmuküla, Õisu mets- datuste hulgas olid olulisemad 1892. ja Karksi valla koosseisu. kond 279; Ainja külas, Rombi (katast- Näitus EV 100. aastapäevaks 1921. a omad. Vabariigi alguses oli Ees- Taasiseseisvumise järel muudeti senised ritunnus 60001:007:0031) katastriüksu- tis (sh Petserimaa) 395 valda. Enne suurt Abja, Halliste ja Polli külanõukogud 1992. reformi tehti veel hulk muudatusi (näiteks aasta alul valdadeks, nii et piirid jäid senis- se koha-aadressiks Ainja küla, Karksi Projekt „Karksi-Nuia mulke elu pilte Ruth Kangur, Hilja Rätsep, Anne Laur, 1937. a liideti Õisu vald Paistuga), aga teks. Karksi valla nimi ennistati oktoobris metskond 41. pääl“ saab novembri lõpuks trükivalmis Liia-Johanna Märtson, Maimu Kirsi- 1938. a oktoobridekreediga sai 369 vallast 1997. 1993. a kuulutati linnadeks Abja- • Eraldati reservfondist MTÜ-le Kark- ja veebruarikuul Eesti Vabariigi 100. puu, Leena Lehto, Reet Kõõra, Viiu 248. Suuri muutusi oli Karksi ja Halliste Paluoja ja Karksi-Nuia alevid, kus nagu si Sport tegevustoetust 2706 €, MTÜ sünnipäevaks eksponeeritud näitusena Lepik ja Maimu Reinbach. Selle eest, et kihelkonna valdades. Karksi vallale lisati valdadeski endiste „töörahva saadikute“ Karksi Haridusseltsi 2017. aasta pro- Pöögle ja Polli ning „tõsteti“ üheskoos Vil- nõukogude asemel valiti volikogud ja ku- kultuurikeskuse teisel korrusel. Projek- plakatid trükitud saavad, tänu rahastaja- jandi maakonna koosseisu. val- jundati linnavalitsused. Vastavalt 1998. ja jektide „Aastad ja inimesed Karksi kul- ti algatajateks ja läbiviijateks on grupp tele – Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile lale, kuhu juba alates 1902 kuulus Morna, 1999. a ühinesid mõlemad oma ümbritseva tuuri- ja hariduselus V osa trükkimine“ eakaid karksinuialasi, kes soovivad ja Karksi Vallavalitsusele. liideti Kärstna vald. Abja vald sai juurde vallaga ja muutusid vallasisesteks linna- ja „Mulgi keelen meelen“ kaasfinant- oma mälestusi jäädvustada tänapäeva ja Olga Palu, projektijuht osa ja vallast, samuti Uue- deks. Paraku ei ole ette nähtud sellistele seerimiseks 245 € ning Kitzbergi Sõp- ja Vana-Kariste. Laatrest, millele lisati „üksustele“ oma linnavanemat, kasvõi n-ö tulevastele põlvedele. See on ühe põlv- Foto: erakogu Abja, Jäärja ja Voltveti valdade osi, moo- ühiskondlikul alusel (st palgata) juhti, nagu rade Seltsile 500 € Asta Jaaksoo nimeli- konna Karksi-Nuia inimeste lugu, mis dustati Rajangu vald. on külavanemad. se pingi finantseerimiseks. piirdub ajajärguga kuni 1939, enne nat- Pärast sõda algas kardinaalne üleminek Nüüd siis on juba 15 aastale veninud hal- • Väljastati ehitusload puurkaevu raja- sionaliseerimist, enne küüditamist. nõukogulikule administratiivkorralduse- dusreform Eesti vabariigis mitmesuguseid miseks Saarde kinnistul Morna külas, Terve aasta jooksul taotleti andmeid le. Sügisel 1945 moodustati Eestis valda- võtteid – meelitustest ja hüvitistest kuni sun- puurkaevu rajamiseks Saviaru kinnistul de siseselt 637 külanõukogu. Septembris dimise ja kohtulike lahenditeni – kasutades arhiividest, koguti fotosid erakogudest, 1950 kaotati vallad ja maakonnad – nende lõpule viidud ja hiljuti valitud volikogudes Morna külas, soojuspuuraukude rajami- tehti üleskirjutusi eakate mälestustest asemele tehti 39 rajooni, sealhulgas Abja koalitsioon ja opositsioongi paika pandud seks Tartu mnt 31//31a kinnistul Kark- ja meenutustest. Kogutud materjalide rajoon. See hõlmas 18 külanõukogu: Abja, ning vallajuhid kohale kinnitatud. Meie si-Nuias. põhjal saame tõdeda siinsete inimeste Halliste, Kaarli, Kanaküla, Kangru, Ka- kandis on sündinud Mulgi suurvald, mille • Kooskõlastati puurkaevu asukoht riste, Karksi, Lilli, Paluoja, Penuja, Pera, piirid on üsna ühesed enam kui poole sa- ettevõtlikkust ja töökust, samuti kogu- Polli, Pöögle, Rajangu, Sudiste, Tuha- jandi eest hingusele läinud Abja rajooniga. Tamme kinnistul Polli külas. kondlikku aktiivsust. Et projekti aeg laane, Vana-Kariste ja Veelikse (1954. a Läbimõõt läänest itta – Mõksi rabast Veis- • Seati sundvaldus Karksi külas asuvale on piiratud, siis tuli materjalid kokku osa neist liideti omavahel). 1952–1953, järveni on täpselt seesama 43 kilomeetrit, Pargi tn 24 korteriomandile projekteeri- panna. Kindlasti oleks pikema aja jook- kui ilmselt „isakese“ Stalini näpunäitel oli aga põhjast lõunasse – 36 kilomeetrit Vardi tud elektripaigaldise talumiseks Elektri- sul saanud rohkem informatsiooni ja Eestigi oblastiteks jaotatud, kuulus Abja Tagametsast Lilli piiripunktini mõneti suu- levi OÜ kasuks. rajoon terve aasta Pärnu oblasti koosseisu. remgi, sest Hallistele pandi kunagi juurde andmeid koguda, kuid ka olemasolev 1959. aastal hakati rajoone suurendama ja Kurvitsa majandi maad. Karta on, et meid • Nõustuti Karksi valla munitsipaal- materjal on suur väärtus. 14. oktoobril liitma, nende arv vähenes mitmeteistküm- ootab ees keerukas kohanemisaeg, mil kõik omandis oleva Karksi külas asuva Kivi toimus eakate ruumis viimane uurimuse ne võrra ja Abja rajoonile anti juurde se- elanikud harjuvad uuest keskusest taotlema tänava koormamisega tähtajatu isikliku läbiviijate kokkusaamine. Kohal oli ka nise Kilingi-Nõmme rajooni 5 idapoolset ja kätte saama endale ette nähtud hüvesid ja kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks külanõukogu. Neli aastat hiljem tuli uus teenuseid. Siiski lootkem, et kõik problee- plakatite kujundaja Graafikamari OÜ rajoonide ümberkorraldamine ja ka Abja mid – mõni varem, teine pisut hiljem – la- elektrivõrgu võõrale maale püstitamise kunstnik Marge Robam, kes on meiega rajooni päevad olid otsas. Põhiosa pandi hendatud saavad ja uue suure valla juhtijad tagamiseks. kogu aeg olnud koostöös. Olen tänulik kokku Viljandi rajooniga, Kilingi-Nõmme ei lase tekkida uusi ääremaid. inimestele, kes oma vabast ajast tundi- kant läks Pärnu külge. Pisut kummaliselt Karksi, Abja ja Halliste mulgid võivad sakilisena näiv Abja valla läänepiir on ku- mõnes suhtes küll uhkeldada: ei ole ju üht- 19. oktoobri istungil de viisi on aega viitnud ja fotomaterjali junenud Viljandi metsamajandi sealkandis ki teist sellist valda Viljandimaal ega vist Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, jaganud ning nendele, kes on meid oma Olga Palu (vasakul) ja Marge Robam paiknenud metsandike järgi, mis arvati terves Eestiski, millel oleks kolm linna, Alli Laande, Arvo Maling, Taimo Tugi kodus vastu võtnud. Aitäh, Lille-Astra peavad nõu, kuidas tekstimaterjali Viljandimaa hulka. kaks gümnaasiumi ja kaks ujulat! ja vallasekretär Inge Dobrus. Arraste, Margus Mõisavald, Õie Kütt, plakatil vormistada. Aeg-ajalt liideti külanõukogusid ja Olav Renno november 2017  Karksi Sõna Teeme üheskoos muusikakooli korda! Foto: Anna Leena Tae KULTUURIKALENDER Tartu maantee ääres asuv hoone on muusikaharidust pakkunud juba 1975. KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS aastast. Sellest majast on välja astunud 01.–30.11 15.00 I korruse fuajees Richarda Želenka joonistused Läti andekaid pillimehi ja -naisi, noori, kes Vabariik 99, II korruse fuajees fotograaf Mihkel Tilga näitus ja sinises saalis metallikunstniku Tiiu üheskoos musitseerivad ja esinevad üle Aru looming ja arhitekt Toomas Reinu akvarellid Eesti. Kevad- ja jõulukontserdid on nau- K 01.11 17.00 Kino „Nukatuka metsarahvas“. Pilet 3 € / 2 € ditavad muusikaelamused, mida paljud L 04.11 18.00 AKG vilistaste tants ja trall. Ansambel Arest ja DJ Aare Anton. ootavad pikisilmi. Sissepääs 15 € Muusikakooli maja on väärikas ja P 12.11 12.00 Isadepäev oma. Kahjuks teeb aeg oma töö ja tahes- K 15.11 19.00 Kino „Seneca Päev“. Pilet 3 € / 2 € tahtmata on praegune olukord muutnud L 18.11 20.00 Ruhja päev – Läti 99. sünnipäeval. Kontsert Juris Neretmiks (LV) ja Samm sassis. Tantsuks ansambel Kolibri (LV). Kringel ja kohv. õppetöö läbiviimise keeruliseks. Majas Pilet eelmüügist 2 €, samal õhtul 5 € on talvel külm, tuul vuhiseb akende va- R 24.11 18.00 Lustakas karneval Lustipilliga helt sisse ning temperatuuri kõikumine T 28.11 17.00 Kino „Veealune seiklus“. Pilet 3 € / 2 € on suur. K 29.11 19.00 Rakvere teatri etendus „See kõik on tema“. Pilet 15 € / 13 € Karksi valla haridus- ja noorsootöö- 01.–29.12 15.00 Sinises saalis Hülle Haabi isikunäitus ja II korruse fuajees näitus komisjonis sai alguse plaan vaadata üle, „„Maret“ ja „Taluperenaine“ juhistega jõulupühadeks“ mis võimalused on sihtasutusel maja P 03.12 16.00 I advendiküünla süütamine, Jõuluvanad saabuvad linna Sihtasutuse liikmed koristamas maja keldrikorrust. P 03.12 17.00 I advendi kontsert. ETV Tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer. korrastamiseks. Üheskoos nõu pidades Pilet 5 € / 3 € valmis valla projektijuhi abiga projekt K 06.12 18.00 Mälumäng LEADERisse, mis päädis positiivse ot- Plaanitav küttesüsteemi ehitus on alus- EE661010302010438004, Karksi-Nuia L 09.12 09.00 Käsitöömeistrite jõululaat, Abja Akordion Bändi kontsert suse ja 25 000-eurose projektitoetusega. tuseks suurepärane võimalus parendada Muusikakooli Sihtasutus. L 09.12 10.00 Jõulukuuskede kaunistamise konkurss Samuti saime riigi regionaalsetest inves- õpperuumide tingimusi. Järgmisena on Karksi-Nuia muusikakooli õpilased teeringutest 5000 eurot. Valla eelarvest vaja vahetada välja aknad, tuleviku- esinevad 11. detsembril traditsioonilisel KARKSI KÜLAMAJA taotlesime omafinantseeringuks vajaliku plaanides on siseehitustööd, korrastada jõulukontserdil Karksi valla kultuurikes- L 04.11 10.00–14.00 Kirbukas 06.–09.11 09.00–15.00 Kirbukas summa. Tööde ettevalmistused on lõpu- maja välisfassaad jne. Kõigeks on aga kuses. Olete lahkelt oodatud! K 15.11 11.00 Eakate ennelõuna perioodis ning täna oleme sealmaal, kus vaja vahendeid. Kui tunned, et soovid Kati Kuusk E 27.11 11.00 Väikese kontserdiga külas Karksi Kodu hoolealused kohe-kohe algab maakütte ja radiaatorite ja saad aidata, siis oleme väga tänuli- sihtasutuse nõukogu ja juhatuse nimel paigaldamine majja. kud. Sihtasutusel on oma pangakonto, LILLI KÜLAMAJA L 18.11 17.00 Võhma Linna Teater „Rassijad“ etendusega „Tähtis on olla tõsine“ R 24.11 11.00 Kohtumine sotsiaaltööspetsialisti Liivi Loiga K 29.11 19.00 Ühiskülastus Ugala teatrisse Karksi vald läbi aja Majakas R 01.12 18.00 Külakoosolek Foto: erakogu MURRI HÄÄRBER mälumaastikul L 25.11 16.00 Tähistame kadripäeva koos kaupluse Kadri 30. aastapäevaga

Oktoobrikuu esimesel päeval möödus KARKSI-NUIA LASTEAED kolmveerand sajandit Eesti riigivane- E 06.11 16.00 Kiisude rühma perepidu 17.00 Jänkude rühma perepidu ma, diplomaadi ja õigusteadlase Ants T 07.11 16.00 Tibude rühma perepidu Piibu surmast Venemaa vangilaagris 17.00 Oravate rühma perepidu Permi oblastis. Väljapaistev riigimees K 08.11 16.00 Piilude rühma perepidu sündis 28. veebruaril 1884 – paar nä- 17.00 Mõmmide rühma perepidu dalat pärast oma võitluskaaslast kindral N 09.11 09.30 Marditrall Johan Laidoneri. Ka sinimustvalge lipp R 24.11 Külas kadrisandid pühitseti Otepääl just samal aastal. Sel- T 28.11 11.30 Onu Ervini lasteteater „Punamütsikese jõulud“ Kolmapäeviti 15.00 Beebide ja väikelaste mänguring les kõiges on vägevat sümboolikat! Vägagi sümboolne oli ka Ants Piibu KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU elutee, mille kõige olulisemad lõigud K 08.11 10.00 Raamatukogutund 1.a klassile langesid kokku meie riigi sünniga, aga Näitused ka selle riigi langemisega varjusurma. 01.–30.11 Kirjasõna maakera kuklapoolelt Piip oli Eesti kõige esimene välisesin- 01.–30.11 Tutvumist väärt kirjanik Hilli Rand daja, määratuna juba 20. novembril 1917 Ajutise Maanõukogu poolt meie esimeseks saadikuks Londonis – Eu- Foto: Heidi Tooming Nuia keskkooli uue koolimaja avamine 8. oktoobril 1960. Direktor Robert roopa tähtsaimas pealinnas Vabadus- Meistri taganttorkimise ja ehitajate ponnistustega jõuti nii kaugele, et 1960. aastal sõja ajal. Tema pingutused tõid Eestile valmis uus koolihoone. Õpetajad ja õpilased töötasid koolimaja ehitusel ligikaudu appi Briti laevastiku ja suures koguses 10 000 töötundi ja tegid suurema osa koristustöödest. 400 õpilasele ehitatud maja sõjatarbeid. aga osutus juba valmimisel väikeseks ning osa algklasse pidid jätkama õppetööd Kui 1920. aastal jõustus Eesti esime- Tartu maanteel Aadu koolimajas. ne põhiseadus, sai Ants Piibust meie Foto: Margus Mõisavald esimene riigivanem. Hiljem oli ta kor- duvalt välisminister, aga ka Eesti esi- mene saadik USAs. Rahvusvahelise õi- guse väljapaistva tundjana oli Ants Piip tegev Rahvasteliidus. Kogu esimese iseseisvusaja oli Piip ühtlasi Tartu Üli- kooli rahvusvahelise õiguse professor. Ajaloo karm paradoks on: Ants Pii- bu allkiri leidub nii Tartu rahulepingul, mida Lennart Meri on nimetanud Eesti riigi sünnitunnistuseks, kui ka nn Baasi- de lepingul, mida võib võrrelda (varju) surmatunnistusega. Aga selline on kord riigimehe saatus! Valida oli ainult väga halva ja veel halvema vahel. Ants Piibu 75. surma-aastapäeval Ants Piibu mälestuspäev algas Tuhalaane kalmistul tema vanemate hauaplatsil. leidis tema kodukandis Tuhalaane kü- lamajas aset meeleolukas mõttevahetus, aasta Ants Piibu elust“. Õigusteadlane Koosviibimise korraldajateks olid millele eelnes lillede ja küünalde ase- Priidu Pärna kõneles Ants Piibust kui MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, MTÜ August Kitzbergi nimeline gümnaasium 25. mail 2012. 1979. aastal ehitati juur- tamine suurmehe vanemate kalmule. rahvusvahelisest mehest. Õigusteadla- Tuhalaane, Tuhalaane külamaja ja kogu de kaks õppekorpust: A-korpus (fotol vasakul) ja B-korpus. Võimla ja ujula (fo- Haual kõneles MTÜ Konstantin Pätsi se Aare Pällini ettekande pealkiri oli ettevõtmise hing külavanem Enn Sarv. tol paremal) valmisid 1982. aastal. 2008 renoveeriti täielikult „vana maja“ (fotol Muuseumi esimees Trivimi Velliste. „Ants Piip – missioonid ja visioonid“. Muusikalise tervitusega esines Märt keskel). Õigusteadlane Tõnu Põder oli saat- Kohal olid ka ajaloomagister Aino Kits Tomp. Kohvilaua kattis Viivika Sarv. Foto: Margus Mõisavald nud kokkutulnuile kirjaliku ettekande ja ajaloodoktor Liivi Aarma. Neist esi- Tänu kõigile! Ants Piibust kui kompromissikunin- mene tutvustas Ants Piibu nooremat Trivimi Velliste gast. Ajaloodoktor Heino Arumäe lä- venda Nikolai Piigertit ja teine rääkis MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi kitatud sõnavõtt kandis pealkirja „Üks Ants Piibu kaasteelistest. esimees

Mulke sügüskuul

10. novembril kell 13.00 Kärstna kujust Eesti imemuinasjuttudes mulgimaa.ee. mõisas Rein Saukas: Jakob Hurda kaastöölised K o r r a l d a b Teemad kahes osas: Tarvastu ja Helme kihelkonnas Mulgi kultuuri 1. Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud Rein Saukas: Vanasõnu ja mõistatusi. instituut koos- Risto Järv: Eesti Rahvaluule Arhiivist 2. Piret Pääri loeng-ettekanne „Eesti töös Eesti kir- ja eesti rahva muinasjuttudest rahvajutt – kas kõnetab ka tänast kuu- jandusmuuseumi Inge Annom: „Hundi patutunnistus“. lajat? Lugude jutustamine traditsioonis Eesti rahvaluule Lõpule on jõudmas gümnaasiumi spordihoone rekonstrueerimine. Žanripiirid loomamuinasjuttudes ja tänapäeval“ arhiiviga. 17. oktoober 2017. Kärri Toomeos-Orglaan: Naise tegelas- NB! Eelregistreerumine vajalik: mki@ Karksi Sõna  november 2017

Mälestades Ain Peensood Vanus meilt tulles luba ei küsi (11.01.1949–11.10.2017) ja keegi noorena iial ei püsi. Kuid nooruslik olla igaüks saab, dadele minema, sest viimase hetkeni linnas sündinud ja seal enamiku oma kel rõõmurohke on elulaad! kibeles ta loodusesse. elust töötanud mees Karksi-Nuia. Foto- Ain Peensoo alustas kooliteed Tal- aparaat käes, võis teda tihti leida loo- linna 20. keskkoolis ja jätkas õpinguid dusest. Tema fotosilma ette jäid huvita- Õnnitleme sünnipäeva puhul 1. november Maimu Tauts Karksi-Nuia 91 TPIs, kus tudeeris tööstuse planeeri- vad hetked lindudest ja loomadest, aga 1. november Aime-Inge Luik Karksi 65 mist. Õpihimulise inimesena jätkas ta palju pildistas ta lilli ja ilusaid vaateid. 2. november Albert Põld Karksi-Nuia 95 hiljem kooliteed Tallinna kergetööstuse Ajaloohuvilisena võis tema fotodel tihti 2. november Pilvi Helimets Polli 94 tehnikumis hotellimajanduse erialal. näha sajandivanuseid hooneid ja ehiti- 4. november Maarika Tõnisson Karksi-Nuia 65 Üliõpilasaastatel lõi ta aktiivselt kaasa si. 5. november Helgi Kurg Karksi-Nuia 75 EÜE töös ja oli Käina rühma juht. Ma- Olles viimase Karksi vallavolikogu 10. november Aarne Mardiste Karksi-Nuia 75 levas tutvus ta ka oma tulevase abikaasa liige, lõi Ain Peensoo kaasa revisjo- 12. november Ella Rigolt Karksi-Nuia 89 Marega. Ain oli edukas võrkpallur ning nikomisjoni töös. Ta oli muusikakooli 14. november Elvi Kütt Karksi-Nuia 85 hilisematel aastatelgi oli ta spordisünd- hoolekogu ja kultuurikeskuse nõukoja 18. november Alise Hallik Hirmuküla 95 mustega hästi kursis. Tema armeetee- liige. Aini jõud rauges valimistepäeva 18. november Inge Kamenik Karksi-Nuia 70 nistus möödus piirivalves ning sellele eelõhtul ning tema mõtted uues Mulgi 21. november Tiiu Waldstein Karksi-Nuia 75 järgnesid töömeheaastad. Ain oli hea vallas jäid ellu viimata. Viimasele tee- 23. november Lehte Hunt Karksi 88 suhtleja ning laia silmaringiga inime- konnale saatsid teda sugulased, klas- 26. november Eha-Amanda Kinnas Karksi-Nuia 92 ne, mis lõi eeldused tööks juhina. Töö si- ja EÜE-kaaslased, sõbrad ja kait- 27. november Eda Kribbe Karksi-Nuia 75 juhtivatel kohtadel EKE Projektis ja seliitlased ning Karksi valla esindajad. 30. november Milvi-Ellen Kõdar Karksi 85 Olümpia hotellis andsid talle kogemu- Teda jäid leinama kolm tütart ja kaks se ja julguse luua oma firma Arkaadia. lapselast. Ilm on olnud sellel sügisel vihmane ja See ettevõte ja Ain olid teerajajad Eestis Tuttavatele ja sõpradele jäävad mä- Õnnitleme väikest vallakodanikku ja tuuline. Loodus nagu nutab. Hetkel, puhastusteeninduse valdkonnas. Puhas- lestuseks tema ilusad fotod loodusest ja tema vanemaid kui puude lehed muutusid värvirikkaks, tusteenindust õpetas ta oma viimaseski ajaloolistest majadest. 30. septembril sündis Liis ja Kermo Tahkri perre tütar Marily lahkus meie keskelt Ain Peensoo. Ain töökohas Vana-Võidus. Lähimad sõbrad nagu tundis ette, et peab taevastele ra- Oma viimaseks elupaigaks valis Tal- EELK Peetri Karksi-Nuias asuv puidutööstuse ette- võte AS Textuur otsib spetsialisti puidu- Toimus 15. Tuhalaane Kirikumäe jooks koguduse teated kuivatamise alal. Väljaõppe võimalus. Foto: Enn Sarv CV palume saata e-mailile textuur@ Traditsiooniliselt aitasid jooksu läbi viia 5. novembril kell 14.00 Jumalateenistus textuur.ee või võtta ühendust tootmis- Tuhalaane külamaja maitsva teega, Vii- armulauaga. Järgneb kohvilaud. juhiga telefonil 517 5485. vika kringliga ja MTÜ Tuhalaane me- 19. novembril kell 14.00 Jumalateenis- dalitega. Kohtunikeks olid Mikk-Mih- tus armulauaga. Järgneb kohvilaud. Fremailer OÜ Massaažisalongis Kalda kel Arro ja Leo Liiber. Tänu kõigile. 3. detsembril kell 14.00 Esimese adven- Võitjad alates noorematest: Raimo tn 6A pakutavad teenused on: Root- di jumalateenistus armulauaga. Järgneb si klassikaline-, lümfi-, kupu-, mee-, Tulp, Christian Anijärv, Marko Tulp, kohvilaud. Tarmo Tamm, Kairit Lillepeska, Tarvo tselluliidi-, kombineeritud-, pea- ja Palume võtta ühendust õpetajaga (ris- turjamassaaž ning on-site toolimassaaž. Teiss, Brigitta Uibo, Heidy Bergštein, timine, leer, laulatus, matus, piht) tel Tanel Rasmus Teesalu, Riko Raheste, Salongis kasutusel seljavenituspink ja 521 2518 või e-posti teel allan.praats@ TDP ravilamp. Merili Tõnisson. eelk.ee. Oleme korraldanud seda võistlust Info telefonil 5559 4072, Malle. juba 15 korda. Kuna viimane vallava- Üldehitus, katused, fassaadid ja viimist- litsus pole absoluutselt olnud huvitatud, lustööd. Tel 5352 9476, e-mail: mehi- mis külades toimub ning enamuse va- EAÕK Karksi-Nuia [email protected]. henditest oleme ise panustanud, siis on kirikus lootus uue valla valitsusele, kes hooliks Kutselise korstnapühkija teenus Mulgi- ka küladest ja nende tegemistest. Nii et 5. novembril kell 11.00 Jumalik liturgia maal. Küttekollete ja korstnate puhasta- loodame korraldada seda toredat mäk- 3. detsembril kell 11.00 Jumalik liturgia mine, aktide väljastamine ja küttekolle- kejooksu võistlust ka edaspidi. 24. detsembril kell 15.00 Jõululaupäeva te remont. Henno Sarv, tel 511 2511, Enn Sarv Kirikumäe jooksust osavõtjad. õhtuteenistus [email protected].

Foto: Kertu Mölder Nahkru talu müüb toidukartulit „Lau- Oktoobrikuu noored Karksi-Nuia AMS teatab ra“, „Antonia“ ja „Afra“. Hind 0,28 €/kg koos transpordiga. Tel 516 5187. Noortekeskuse aktiivgrupp koosneb Hingedepäeval, 2. novembril kell 14.00 noortest, kellel on võimalus kuuluda tuleme kokku Vabadussamba juurde ja Müüa kvaliteetset söögikartulit 6 €/kott sündmuste ja projektikorraldusmees- seejärel suundume surnuaedadesse, et ja kapsast hapenduseks kui ka säilitus- konda nagu näiteks erinevad koolitused, mälestada endisi seltsi liikmeid ja süü- kapsast. Info tel 510 1491. Piiri talu. sündmused, üritused, väljasõidud jne. data küünlad nende haudadel. Miks võiks kuuluda aktiivgruppi? See Kadripäeval, 25. novembril kell Müüa kuivi tükeldatud küttepinde pik- annab võimaluse eelisjärjekorras osaleda 16.00 tuleme kokku Murri häärberisse kusega 65 cm. Hind 15 €/rm. üritustel ja korraldusmeeskondades või tähistama sügise lõppu ja kaupluse Kad- Tel 505 2205. projektides; osaleda noortekeskuse töös ri 30. aastapäeva. ja tegemistes; saada suure pagasi tead- misi ürituste ja projektide korraldamise Karksi-Nuia Pensionäride valdkonnas, häid tutvusi ja palju moti- Ühenduse vatsiooniüritusi. Juhendaja Illika Orav. Karksi valla huvihariduse ja -tege- jututuba toimub 21. novembril vuse kava kohaselt alustati noortekes- kell 11.00 Tartu mnt 22. kuses järgmisi tegevusi: kodundusring noortele vanuses 7–16 aastat, mille ees- Oktoobrikuu noorteks on aktiivgrupp, kus on nii vanad kui uued olijad. Pildil märk on õpetada omavahelist koostööd on Karl Soosaar, Ramo Tõnisson, Maarja-Liis Õunmaa, Lota Orav, Ave- ja tervislike toiduvalikute tegemist. Igas Marleen Puusta, Viktooria Veidenberg, Hanna Grete Käosaar, Taire-Mari Mälestame jäädavalt tunnis valmib väike või suurem roog, Tauts, Hedli Mölder, Meery Ero, Liisbet Õunmaa, Mariann Pruul, Kerttu- lahkunuid ja avaldame mis hiljem üheskoos ära süüakse. Rin- Keitlyn Jakobson. kaastunnet omastele gis tehakse läbi kõik söögivalmistamise protsessid alates retsepti lugemisest ning Kunstikool sai linoollõike juhendaja ja „Loodusega sõbraks“ erinevaid spordi- ELLEN HUUM lõpetades nõudepesu ja köögi koristami- vahendid, taipoks löögipinnad, kindad ja vahendeid vaba aja veetmiseks. Ettevõt- 13.12.1927–02.10.2017 sega. Juhendaja Merje Schneider. hüppenöörid, noortekeskus salvestusruu- mist toetasid haridus- ja teadusministee- Karksi-Nuia Noorte showtants „Minimovers“ vanu- mi sisustuse koos noorte koolitusega. rium ning Eesti noorsootöö keskus. KALJO MÄETAMM ses 7–12 aastat, juhendaja Kertu Mölder. Samuti sai noortekeskus projekti Illika Orav 08.10.1936–10.10.2017 Karksi-Nuia AIN PEENSOO XI Mulgi konverents 11.01.1949–11.10.2017 Karksi-Nuia 23. novembril kell 10.30 12.45–13.15 45 Mulgi rahvanimetuse saamisloost. Kust Tõrva gümnaasiumi saalis mulgid endale nime said? PhD Taavi ASTA-ROSALIE TEITER (Puiestee 1, Tõrva) Pae Tartu Ülikoolist ja Kersti Lust 25.01.1943–17.10.2017 Modereerib Urmas Tuuleveski. 13.15–13.40 Kohvipaus Pärsi küla 10.30 Hommikukohv 13.40–14.15 Lood ja inimesed. Mulgi lood. Literaat ja registreerumine Heiki Raudla ANDRES SÄREV 11.00 Avamine. Tervitussõnad 14.15–14.40 Mulgi elamuskeskus. Mulkide tulevane 18.05.1954–22.10.2017 11.15–12.00 Tark meediasuhtlus ja oskuslik maine- maamärk!? MKI vanem Maido Ruusmann Karksi-Nuia kujundus. Ingrid Veidenberg, Meediakool 14.40 Mulgimaa Uhkuse 2017 väljakuulutamine! ja Eesti Päevaleht 15.00 Moderaatori kokkuvõte ja päeva lõpp KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. 12.00–12.45 Mulkide osturänne 19. sajandil ja selle Korraldavad Mulgi kultuuri instituut ja Tõrva vald. Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel 435 5526, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Erika Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson. järelmõjud. PhD Kersti Lust Helsingi Toetab Mulgimaa kultuuriprogramm. Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Ülikoolist Registreerumine [email protected]. Küljendus: Armar Paidla / OÜ Rajakaar. Trükk: AS Pajo.