Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030 Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi ja põhjavee kaitstus ........................................................................................... 12 3.3 Pinnavesi ............................................................................................................................ 14 3.4 Looduskaitse ...................................................................................................................... 15 4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE .......................................................................... 18 4.1 Üldandmed ......................................................................................................................... 18 4.2 Rahvastik ........................................................................................................................... 18 4.2.1 Hetkeolukord .............................................................................................................. 18 4.2.2 Elanike arvu prognoos ................................................................................................ 19 4.2.3 Tarbimispiirkonna elanike arv ja prognoos ................................................................ 20 4.3 Leibkonnaliikme keskmine sissetulek ............................................................................... 21 4.4 Ettevõtlus ........................................................................................................................... 21 4.5 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel ............................................................................. 22 4.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutajad, tariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele ....... 22 5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD .................. 24 OÜ ABJA ELAMU TEENINDUSPIIRKONNA ASULAD ............................................... 24 5.1 ABJA-PALUOJA LINN .................................................................................................... 24 Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet ...................................................................................... 24 Veetorustikud ....................................................................................................................... 28 Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................... 29 Kanalisatsioonitorustikud .................................................................................................... 29 Reoveepumplad ................................................................................................................... 30 Sademevee torustikud .......................................................................................................... 30 Reovee puhastusseadmed .................................................................................................... 30 5.2 MÕISAKÜLA LINN ......................................................................................................... 37 2 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet ...................................................................................... 37 Veetorustikud ....................................................................................................................... 40 Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................... 41 Kanalisatsioonitorustikud .................................................................................................... 42 Reoveepumplad ................................................................................................................... 43 Sademevee torustikud .......................................................................................................... 44 Reovee puhastusseadmed .................................................................................................... 44 5.3 HALLISTE ALEVIK ........................................................................................................ 47 Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet ...................................................................................... 48 Veetorustikud ....................................................................................................................... 53 Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................... 53 Kanalisatsioonitorustikud .................................................................................................... 53 Sademevee torustikud .......................................................................................................... 54 Reovee puhastusseadmed .................................................................................................... 54 5.4 ÕISU ALEVIK .................................................................................................................. 58 Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet ...................................................................................... 58 Veetorustikud ....................................................................................................................... 62 Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................... 62 Kanalisatsioonitorustikud .................................................................................................... 63 Sademevee torustikud .......................................................................................................... 63 Reovee puhastusseadmed .................................................................................................... 63 5.5 KAMARA KÜLA ............................................................................................................. 65 Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet ...................................................................................... 65 Veetorustikud ....................................................................................................................... 67 Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................... 67 Kanalisatsioonitorustikud .................................................................................................... 67 Reoveepumplad ................................................................................................................... 67 Sademevee torustikud .......................................................................................................... 68 Reovee puhastusseadmed .................................................................................................... 68 5.6 VEELIKSE, ATIKA, PENUJA, SAATE JA LAATRE KÜLAD ..................................... 70 5.7 ÜLEMÕISA-KAARLI, VANA-KARISTE, UUE-KARISTE JA PÄIDRE KÜLAD ....... 71 Ühisveevarustus ................................................................................................................... 71 Ühiskanalisatsioon ............................................................................................................... 73 AS IIVAKIVI TEENINDUSPIIRKONNA ASULAD ........................................................ 75 5.8 KARKSI-NUIA LINN ....................................................................................................... 75 Puurkaev-pumplad ja vee kvaliteet ...................................................................................... 75 3 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Veetorustikud ......................................................................................................................
Recommended publications
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile
    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
    [Show full text]
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Palju Õnne, Karksi Vald! La Nime Kasutamist Piirkonnas Peame Igati Õigustatuks
    • Karksi valla infoleht • Nr 2 (247) veebruar 2017 • Foto: Margus Mõisavald Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mul- gi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi ko- hanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omava- litsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi val- Palju õnne, Karksi vald! la nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla – raske on nõustuda Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarah- ning võimalused eneseteostuseks on elavad sooja südamega mulgid. Mulgi väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. vale! Tänane Karksi vald tähistab oma laiemad. Seetõttu on paljud tegusad kultuuri arendamise mõju on kujunenud Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piir- kahekümne viiendat ja viimast aasta- inimesed asunud mujale elama ja tööle.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Mulkide Nime Saamisloost Ehk Kas Mulgid on Tõesti Rumalad?
    MULKIDE NIMETUSE SAAMISLOOST EHK KAS MULGID ON TÕESTI RUMALAD? TAAVI PAE, KERSTI LUST äimasolev haldusreform on taas tõstatanud sõna mulk päritolu teema. Piiridega seonduva kõrval kütab kirgi küsimus, kas Lõuna-Viljandi- K maale loodavale vallale sobib nimeks Mulgi, mis meie naaberrahva keeles viitab tähendusele ’loll’. Meie viimastes ilmunud keelekogudes – „Eesti etümoloogia sõnaraamatus” (2012) ja „Eesti kohanimeraamatus” (2016) – on tõepoolest kinnistunud arusaam, et sõna mulk ja piirkonnanimi Mulgimaa tuleb lätikeelsest sõnast muļķis, muļķe ’narr, rumal, lollpea’.1 Tähendust avades kohtame aga ka teistsuguseid seletusi ning käesoleva artikliga jõuame hoopis arusaamale, et praegu käibetõeks muutunud seisukoht on enam kui kaheldav. Järgnevas tuleb lähema vaatluse alla rahvanimetuse mulk kujunemine ja selle tähendustaust, rõhuasetusega sõna päritolul. Kõrvale jääb Mulgimaa konstrueerimise teema ehk see, kuidas ja mis piirides on kujunenud tänaseks see Mulgimaa, mida me tunneme ja hindame (vt Pärdi 2000; Pärdi jt 2014). Nimetus mulk ja selle seletused Esmalt anname kronoloogilise ülevaate varasematest seletuskatsetest. Siin- kohal näib, et sageli on nime seletajatele olnud eelnevad allikad kas tervenisti või osaliselt teadmata. Mulgi teema ilmub tõenäoliselt esmakordselt Eesti kultuurilukku Märt Miti (1833–1912) mälestustes.2 Kuna see mälestuskild on vähetuntud ja meie hilisemas analüüsis oluline, siis olgu see siinkohal ära toodud:3 Jumalale tenu meie rahva mann siin Rõngun ei ole see Veliste usu tõbi küll veel nii suures saanu minna, ent üle Pikassilla säält tuleb sääratsid hukka lännu inemisi siia, ning üts särane Mulk Jaak Pullerits4 on mineval püha- päeval jälle siin meie Käoste palvemaean tunni pidanu ja seda hukka saat- vad mulke seemet külvanu. (See nimi Mulk pruugitakse kui kõige teotavam nimi Tartumaa rahvast, kellega, kui üht Viljandima inimest nähakse, temal siis sõimamiseks vasta silmi üteldakse.
    [Show full text]
  • On the Occasion of the 32Nd International Geographical Congress
    On the occasion of the 32nd International Geographical Congress Cologne 26–30 August 2012 ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY ESTONIA GEOGRAPHICAL STUDIES 11 ESTONIAN ACADEMY PUBLISHERS TALLINN 2012 Edited by Anto Raukas, Kalev Kukk and Tiit Vaasma All the papers of this periodical issue have been peer-reviewed by at least two referees. The editors thank all reviewers. ©Estonian Geographical Society ISBN 978-9985-50-419-2 ISSN 1406-6092 CONTENTS Preface .............................................................................................................7 Peeter Maandi. Land restitution and the return of history in post-Soviet Estonia .............................................................................................................8 Kalev Kukk. Estonia between the Soviet rouble and euro (a macroeconomic approach).........................................................................28 Anto Raukas. Energy crisis and the oil shale industry .................................48 Veiko Karu, Karin Robam and Ingo Valgma. Potential use of underground mine water in heat pumps.........................................................60 Kaija Käärt. Landscapes of North Estonian islands and their changes in the 20th century ..........................................................................................78 Urve Ratas, Anto Raukas, Reimo Rivis, Elvi Tavast, Kadri Vilumaa and Agnes Anderson. Formation of aeolian landscapes in Estonia..............95 Peeter Karing. Thermal resources of Estonian soils ..................................112
    [Show full text]