DOCSLIB.ORG

Rahupäev Karksi Lasteaias

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

• Karksi valla infoleht • Nr. 9 (166) Oktoober 2009 • jad, meetoitude valmistajad, lille- seadjad ja isetegevuslased. Erich Sõnumeid Mägi jäädvustas sündmuse video- fi lmile. Täname kõiki laadalisi, loengu- te ja kontsertide kuulajaid, müü- jaid-ostjaid, isetegijaid, abistajaid ja Viiulisõprade kaasalööjaid! Üritusele aitas kaasa koosmängupäev päikseline sügisilm. Kui kõik läheb hästi, siis kohtu- Laupäeva, 19. septembri hom- me järgmisel sügisel uuesti. mikul kogunesid kultuurikeskuses- Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- se viiulisõprade koosmängupäeva- duse Seltsi juhatuse nimel le keelpilliõpilased ja õpetajad. Li- Leili Nael saks kohalikele noortele viiuldaja- tele oli osalejaid Nõo, Antsla, Põlt- samaa, Türi, Valga, Tõrva ja Tarvas- Psühholoogia- tu muusikakoolist. alane koolituspäev Päeva avas külaline Katariina Kreintaal Tartu Ülikooli Viljandi Koolitusseminar lastevanemate- Kultuuriakadeemiast, kes oma in- le ja pedagoogidele toimub 26. ok- nustava eeskujuga pani ansambli toobril kella 14—17 gümnaasiumi kuulmise järgi mängides kahehääl- aulas. Lektor on psühholoog-õppe- selt kõlama. jõud Toivo Niiberg. Koosmängu peadirigent oli õpe- Loengut läbivad teemad on taja Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. meeste ja naiste psühholoogilised G. F. Händeli “Aaria” hümnilaadset erinevused, soorollide tajumine ja pidulikku kõla lihviti Põltsamaa • Viiulisõprade koosmängupäev. Dirigeerib Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. RINGA VAIKSAARE foto hoiakud, positiivseks lapsevane- õpetaja Hiie Taksi käe all. maks olemine, lapsevanema ja õpe- Proovipäeva poolitas Helve Joo- näitas lastele sõdurivormi ja -varus- Loodetavasti on külaliikumise esin- taja roll, tüdrukute ja poiste kooli- ne juhitud väike matk Karksi lossi- tust, mida uuriti ja vaadati huviga. dajatel nüüd paremad võimalused rõõm ning seda mõjutavad tegu- mäele. Mõned lapsed teadsid, et ka Eesti noortele uusi projekte välja tööta- rid. Kokkusaamise eesmärk oli saa- sõdurid on praegugi välismissioo- da, sest noorte ootused on neil tea- Koolituspäeva idee sai alguse vutada koosmängurõõm. Suur tänu nidel rahu valvamas. Nad kuulsid, da. Lastekaitse Liidu ja Viljandi Laste- publikule, kes oli õhtusel kontserdil et sõduriks saavad ainult tugevad, Noorte juhendajad Tuhalaane kaitse Seltsi seminarist eelmise aas- sellest rõõmust osa saamas. terved ja sportlikud. külast olid ühisel arvamusel: kõiki ta novembris Kopra talus. Seal jäi Ringa Vaiksaar, Kõige tähtsam on aga oskus kõi- noorte ideid tuleks igati toetada, soovitusena kõlama vanemakooli- Karksi-Nuia Muusikakooli ki konfl ikte rahumeelselt lahenda- sest nemad peavad jätkama elu tuste ja nõustamistegevuste kaudu viiuliõpetaja da. Läbirääkimisoskust tuleb meil maal. Sama meelt olid teised juhen- tõsta lapsevanemate teadlikkust. kõigil maast madalast õppida. Ra- dajad: pole ühtegi halba ideed, kõik Gümnaasiumi hoolekogu esime- Viiulisõprade kontsert jättis mul- huaja lapsed ei oska sõda karta ega on teostatavad, kui me toetame ja he Andi Sõmmeri, sotsiaalpedagoog le võimsa mulje. Nii tore oli kuula- tea selle tõsidust. Vägivallast pulbit- julgustame noori oma mõtteid ellu Virve Jassiku ja psühholoog Hille ta 37-liikmelist noorte orkestrit. Kõ- sevad teleka- ja arvutimängud las- ELMO RIIGI foto viima. Krusbergi eestvedamisel valmis lapilt oli nii hea, et kohati unustasin tes paraku hoolivust ja headust ei Viivika Sarv projekt “Teadvustame positiivset ära, et tegemist on väga noorte ini- kasvata. Seda enam armastust ja vanis Taipeis: kuldmedal tuli pinge- vanemlust ja õpetajat: soostereo- mestega. Repertuaar oli huvitav ja turvatunnet ootavad lapsed meilt, lises võistluses ukrainlase Oleksan- tüüpide tajumine ja hoiakud”. Pro- mitmekesine, ulatudes klassikast fi l- täiskasvanutelt. der Hodakoiga 21. kurtide olümpia- Tunnustame jekti rahastas Hasartmängumaksu mimuusikani. Eriti toon esile ka Anneli Mäeots, mängudel. Aeg 52,83 on uus Viljan- kultuuri loojaid Nõukogu. noored tšellomängijad, kes lisasid lasteaia muusikaõpetaja dimaa rekord. Ukrainlane sai ajaks Jääme ootama aktiivset osavõt- orkestri kõlapilti nauditavat mahe- 52,87 ning kolmandaks jäänud hiin- Valla kultuurikeskusel on tradit- tu. dat tooni. lase Lua Rui aeg oli 54,53. sioon kord aastas tunnustada kul- Hille Krusberg, Kui millegi üle üldse nuriseda, Avaneb LEADERi Andres on visa võitleja ning os- tuuri loojaid auraamatusse kandmi- projektijuht, psühholoog siis on see jätkuv publikuhuvi puu- teine taotlusvoor kab kaasvõistlejaid alati lõpusirgel sega. Sinna kantakse isikud, kelle dumine Karksi-Nuias. Aga need, üllatada ning oma jõudu oskuslikult tegevus on või on olnud suunatud kes kohale tulid, kinnitasid nagu Mulgimaa Arenduskoda avab kogu distantsil jagada. Karksi valla traditsioonilise kultuu- Õnnitleme ühest suust, et tegu oli väga naudi- sügisese LEADERi projektitaotlus- Medali väärtust tõstab ka see, et ri teadvustamisele, väärtustamisele, Mart Kursi! tava ettevõtmisega. Mina lisan, et vooru 2. novembril. mees töötab vahetustega «Textuu- säilitamisele ja edasikandmisele, sellise orkestri kontsert kaunistaks Taotlusi võetakse vastu 13. no- ris» ning treenib tööst vabal ajal ko- aga ka vaimse kultuuripärandi taas- mis tahes kaliibriga üritust üle va- vembrini Mulgimaa Arenduskoja haliku gümnaasiumi staadionil. elustamisele nii algsetes kui ka uue- bariigi ja kaugemalgi. kontoris Abja-Paluojal Pärnu mnt. Staadioni rajakate ei kannata mitte nenud vormides. Margus Põldsepp, 30a. Projekte võib esitada kolmele mingisugust kriitikat ning eriti oht- Karksi valla isetegevusliku ja Karksi-Nuia Muusikakooli meetmele: mikroettevõtluse toeta- lik on treenida tõkkejooksu vihma- professionaalse kultuuri varamu direktor mine – meede 1, külakeskkonna se ilmaga. liikmed kantakse auraamatusse arendamine – meede 2 ning Mulgi- Palju õnne, olümpiavõitja! nende 5-ga või 0-ga lõppeva juube- maa omapära ja konkurentsivõime Karksi Vallavalitsus otsustas pre- li- või sünniaastapäeva aastal, ala- Rahupäev Karksi tugevdamine – meede 3. meerida Andres Liivistet eduka esi- tes 60. juubelitähtpäevast. Ettepa- lasteaias Vajalik teave ja materjalid on nemise eest 20 000 krooniga. Nüüd- nekuid auraamatusse kandmise saada Mulgimaa Arenduskoja ko- seks on teada, et vabariigi valitsus kohta võivad teha kõik juriidilised 15. septembril tähistasid Karksi dulehel www.mulgimaaarendusko- premeeris sportlast 120 000 krooni- ja füüsilised isikud. lapsed lasteaias rahupäeva. da.ee. Piirkondlik infopäev taotlus- ga. Ootame isikute nimesid ja üle- 1981. aastal otsustas ÜRO Peaas- vooru kohta toimub Karksi kultuu- Leo Liiber, vaadet nende kultuuriloolisest tege- PPEETEREETER KÜMMELIKÜMMELI fotofoto samblee kuulutada 21. september rikeskuses 7. oktoobril kell 18. spordikomisjoni esimees vusest kultuurikeskusesse 19. ok- ülemaailmseks rahupäevaks. See on Piret Leskova, toobriks, auraamatusse kandmine 10. oktoobril tähistab teenekas pühendatud nii riikidesisese kui ka Mulgimaa Arenduskoja tegevjuht toimub 23. oktoobril oma maja spordipedagoog ja treener Mart rahvusvahelise rahu tugevdamise- Kohtumine viienda aastapäeva pidustuste ajal. Kurs oma 65. sünnipäeva. le. ÜRO-s helisevad sel päeval ra- noortevahetuses Kai Kannistu Jõgevamaalt pärit juubilar on hukellad. Aastad 2001—2010 on Edukas hooaeg kogu oma elu olnud suur spordien- kuulutatud rahvusvaheliseks rahu- Andres Liiviste on olnud sellel osalenutega tusiast. Noorena oli ta ise hea kesk- kultuuri ja vägivallavastaseks aas- aastal edukas 400 m tõkkejooksja. Meefestival kuju- maajooksja. Pärast Tartu Riikliku takümneks, mis on eriti suunatud Pronksmedalini jõudis ta Eesti 19. septembril kohtusid Tuhalaa- nes sündmuseks Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kogu maailma lastele. meistrivõistlustel ajaga 53,27. Sep- ne küla esindajad suvel Tuhalaanes lõpetamist pühendus ta noorte õpe- Lasteaeda oli külla tulnud Veljo tembrikuus näitas ta aga samal dis- ja Lelles laagris olnud noorte ning 11. ja 12. septembril toimus tamisele jaa treenimisele. Alates Urm, kes rääkis rahust. Külaline tantsil kõikidele kandu kaugel Tai- nende juhendajatega. Kokkusaami- Karksi-Nuias meefestival, kus aru- 1981. aastast töötab Mart Kurs Kark- se eesmärk oli saada toimunu koh- tati tõsiseid mesindusalaseid prob- si-Nuias tööka ning nõudliku õpe- ta tagasisidet ja mõelda uutele noor- leeme, kuulati erialaseid loenguid, taja ja treenerina. te projektidele. pakuti kultuurilist meelelahutust ja Igal aastal on mõni tema õpilas- Lähtuvalt külade VIII maapäe- laadamõnu. test võitnud vabariigi meistrivõist- va noorte töörühma tulemustest, Meefestivali avas ordulinnuses lustelt medali kergejõustikus. Tema keskenduti järgmisel kahel aastal Karksi tänavune ordumeister Kert juhtimisel on Karksi valla kerge- enam põlvkondade koostöö aren- Vallas. Kultuuriprogrammi „Muusi- jõustikuvõistkond võitnud Sakala damisele. Tegevus toimus neljas ka ja müstika“ korraldamisele aita- mängudelt ja vabariigi valdade su- rühmas, kus noored koos suviste ju- sid kaasa Karksi-Nuia noortekeskus vemängudelt auhinnalisi kohti ning hendajatega panid kokku neli pro- ning muusikud meilt ja mujalt. Tu- gümnaasium on olnud maakonna jektiideed. ledemängu seadsid üles valla hal- paremaid koole spordis. Töö toimus kohtuistungi põhi- jastusbrigaad, Heino Univer ja En- Aastaid on Mart Kurs korralda- mõttel, kus iga töörühm valis enda no Toomla. nud jaanijooksu ning on olnud mit- hulgast sõnumitooja, kes kandis et- Selts tänab Polli Aiandusuurin- me vallas toimunud võistluse eest- te projekti idee, ning kaitsja ja süü- gute Keskust, Seedri talu, Eesti Me- vedaja. Ta on aktiivselt kaasa löö- distaja. Kaitsja ülesanne oli oma sinike Liitu, meie meistermesinikku
Recommended publications
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile

    Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile

    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)

    Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)

    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale

    Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale

    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
  • Eesti Keele Käsiraamat

    Eesti Keele Käsiraamat

    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded
  • Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust

    Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust

    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977.
  • Abja Jooks(6,5

    Abja Jooks(6,5

    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
  • Lilli Loodusmaja Külastab Aastas Üle 2000 Inimese Vallavolikogu Liikmed Valitud

    Lilli Loodusmaja Külastab Aastas Üle 2000 Inimese Vallavolikogu Liikmed Valitud

    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (211) november 2013 • Lilli loodusmaja külastab aastas üle 2000 inimese Vallavolikogu liikmed valitud Foto: Evelin Rannu Foto: Elerin Öövel Sügisel loetakse tibusid ja kui kokku 20. oktoobril toimunud kohaliku oma- lugeda loodusmaja loomakasvatus, siis valitsuse volikogu valimistel osales seis on järgmine: 15 kana, 3 lammast, 2 Karksi vallas 1626 valijat ehk 53,89%, miniküülikut, suur küülik, kukk, koer, neist 385 hääletas eelhääletuse päevadel kass ja lehm. ja 406 inimest tegi oma valiku elektroo- Tööde ja tegemiste poole pealt on niliselt, kodushääletamise võimalust ka- selleks aastaks enamus tehtud. Aasta on sutas 45 valijat. 12 hääletussedelit pidi olnud tegus ja mitmekesine. jaoskonnakomisjon tunnistama kehte- Aasta algas Keskkonnainvesteerin- tuks, kuna need ei vastanud kehtestatud gute Keskuse poolt toetatud keskkon- nõuetele. naringi projektiga. Vaatamata suurele Enim hääli ja seitse kohta volikogus lumele ja külmale talvele käisid loo- sai erakond Isamaa ja Res Publica Liit, dushuvilised majas alates veebruarist kokku 682 häält ehk 42,25% häältest. pea igal kuul. Selle aja jooksul tehti Valimisliit Koostöö kogus 476 häält ehk metsaretki, küll räätsadega, küll ilma, 29,49% ja sai volikogus viis kohta. Ühe Viljandimaa omavalitsuste seas oli tutvuti aasta linnu ja loomaga. Kevadel koha volikogus said Eesti Reformiera- Karksi vald üks esimesi, kes hääled ühineti projektiga „Tere, kevad“, mille kond 181 häälega, Eesti Keskerakond kokku loetud sai. raames otsiti kevadekuulutajaid. Loo- 178 häälega ning valimisliit Vaba Kark- dusõppe käigus meisterdati pesakaste, si Kodanik 97 häälega. Siret Vene, Kert Varik, Liidia Klaas, valmistati söödavihtasid, põletati pihla- Orienteerumisõpe Eesti Orienteerumisliidu juhatuse esimehe Volikokku valituks osutusid Leo Lii- Kerti Einstein, Andi Sõmmer ja Ain kast amulette, meisterdati looduslikest Sixten Silla juhendamisel.
  • Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030

    Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030

    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi
  • Detsember 2020

    Detsember 2020

    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
  • Karksi Valla Infoleht • Nr. 11 (168) Detsember 2009 •

    Karksi Valla Infoleht • Nr. 11 (168) Detsember 2009 •

    • Karksi valla infoleht • Nr. 11 (168) Detsember 2009 • likogu nende vastu jalgpalli män- gima. Sõnumeid Kõik noored valmistasid demo- kraatiat kujutava kollaaži. Praegu näeb neid kultuurikeskuses, kuid peagi saadetakse need Tallinnasse ja Taani näitusele ning sealt edasi Kes lükkavad Portugali. 30 töö hulgast valitakse lund välja kolm paremat, võitjad sõida- vad tasuta nädalaks Taani, kus koos Lume lükkamiseks Karksi valla teistest riikidest saabunud võitjate- teedelt ja tänavatelt sõlmis vallava- ga külastatakse Taani parlamenti. litsus sügisel viieks aastaks lepin- Ilmnes, et noortel on demo- gud viie ettevõtjaga. kraatia kohta üsna palju öelda. Lepingujärgsed piirkonnad: Noori tuleks kuulata, mitte pidada Andi Roggenbaum — linna täna- neid rumalaks ning mõelda, mida vad ja platsid, Kõvaküla, Ainja ja nemad ka teavad. See laager oli Sudiste (kesk- ja lõunaosa) külade noortele hea võimalus avaldada teed, telefon 518 4393; osaühing oma arvamust ning saada uusi ko- Kalviker Transport — Karksi ja Pol- gemusi. Noored ise jäid laagriga li külade teed ning Oti küla Kadri- väga rahule. na piirkonna teed, Tuhalaane, Suu- Piia Bergštein ga, Muri, Morna ja Hirmuküla kü- lade teed, korraldaja Kalev Jaago, telefon 514 0421; Maevor Auto OÜ Noored Toompeal — Mäeküla ja Sudiste (ida- ja põh- 20. novembril käisid meie valla jaosa) küla teed, korraldaja Heinar 15 noort Tallinnas Riigikogus istun- Voronin, telefon 5615 0711; osa- git pidamas. Tegemist oli projekti- ühing Metatron — Leeli, Pöögle, ga „101 last Toompeale”, mille ühe Univere, Metsaküla, Allaste, Pärsi eelfoorumi korraldasid Karksi- ja Oti (lääneosa) külade teed, kor- Nuia Noortekeskuse aktiivsed noo- raldaja Madis Aednik, telefon red meie kultuurikeskuses. Sama- 517 6723; Elmo Kibe — Äriküla ja laadseid foorumeid korraldati veel Lilli teed, telefon 511 7013.
  • Rahulikke Jõule Ja Õnnelikku Uut Aastat!

    Rahulikke Jõule Ja Õnnelikku Uut Aastat!

    Nr 11 (22) DETSEMBER 2019 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Muudame eakate jõulud Viljandimaa kodanikuühendused magusaks nautisid oma tänupäeva Magusaid jõule ootab igaüks vanusest hoolimata. Foto: Marina Lääts 3. detsembril toimus Halliste rahvamajas MTÜ Päevakeskus Vinger eestvedamisel ühiskondlik heategevusüritus „Küpsetame piparkooke eaka- tekodudele“. Sündmuse eesmärgiks oli muuta ea- Tänukirja sai Aasta Teo tiitlile kandideerinud MTÜ Karksi Racing Team. Rahva lemmiku tiitli võtsid vastu Priit Oks (vasakul) ja Taavi Berg- kate jõulud magusaks. Kaasa lõid intellektihäirega Fotol: Eero Ilves (vasakul) ja Raiko Elming koos kodanikeühenduste mann. Fotod: Karen Akopjan noored Viljandist ning kohalikud daamid. MTÜ konsultandi Jaanika Toome ja Mulgi valla abivallavanema Dmitri Oravaga. Päevakeskus Vinger veab projekti koos Arengu- keskusega juba viiendat aastat. Teist korda toimus Hilissügis on teatavasti kutsutud esinejad. Muu- tegu, mille seast valiti Karksi-Nuia noortekes- heategevusüritus Halliste rahvamajas ning loode- aeg, kus saagid saavad sikalis-luulelist mõtisklust Aasta Tegu ja Rahva lem- kusega soetati erineva tavasti jääb traditsioon kestma ka edaspidi. salve, loetakse üle tibusid pakkusid Kristiina Ehin ja mik. suurusega mootorrattaid ja tehakse kokkuvõtteid Silver Sepp. Aasta Tegu läks Viljandi ja ATV-sid ja nii saigi KERMO KUKK möödunud aastast. Nii Kohale oli tulnud 35 Rotary klubile, mis vedas ligikaudu 20 huvilist või- Halliste ja Kaarli rahvamaja juhataja juhtus ka Viljandimaa MTÜ-d ning ligikaudu eest Viljandis Pumptrack maluse rajale asuda. See kodanikuühendustega, 100 ettevõtlikku inimest trikiraja ehitust. Rah- oli suur rõõm, et noortega MTÜ Käetöö koid tegemisi kes pidasid 27. novemb- üle kogu Viljandi maa- va lemmiku tiitli pälvis tegelejateks, juhendaja- ril oma tänupäeva Vil- konna, alustades kooli- Urissaare Kantri, mis toi- teks, motiveerijateks ja MTÜ Käetöö koidel on rõõm teatada, et oleme lem Reimanni nimelises tüdrukutest kuni väärikas mus juba viiendat korda.
  • PUIDUKODA OTSIB LISATÖÖJÕUDU Osaühing Puidukoda Valmistab Ja Turustab Kõrgema Lisandväärtusega Höövelmaterjali

    PUIDUKODA OTSIB LISATÖÖJÕUDU Osaühing Puidukoda Valmistab Ja Turustab Kõrgema Lisandväärtusega Höövelmaterjali

    • Karksi valla infoleht • Nr. 3 (171) Märts 2010 • PUIDUKODA OTSIB LISATÖÖJÕUDU Osaühing Puidukoda valmistab ja turustab kõrgema lisandväärtusega höövelmaterjali. Valdava osa toodan- gust ekspordime Euroopa ja Aasia rii- kidesse. Toormaterjalina kasutame kõrge kvaliteediga põhjamaist okas- puitu, millest suurema osa ostame Põhja-Venemaalt. Puidukojal on tänapäevane täisau- tomatiseeritud tootmisliin (sorteerimi- sest saagimise, hööveldamise ja kileta- miseni), tänu millele saame oma klien- tidele pakkuda laia tootevalikut ja sta- biilset tarnet. Tootmises kasutatav teh- noloogia võimaldab meil efektiivselt kasutada tekkivad jäätmed, millest teeme briketti ja höövellaastu. Ümbritsev majanduskeskkond on mõjutanud ka Puidukoda. Aastad 2008 ja 2009 olid ka meie ettevõttele väga • Ülemisel pildil on rasked. 2007. aastal, nähes ette võima- Puidukoja üldvaade. likke raskusi, võtsime vastu otsuse jät- PEETER MATSONI foto kata investeeringuid, mis oli vajalik suurema marginaaliga toodete hulga • Alumisel pildil tut- efektiivseks kasvuks. Raskustest hoo- vustab osaühing Puidu- limata oleme suutnud saavutada sta- koda end välismessil. biilsuse ning lõpetada investeering. JANEK LAISAARE foto Sel ajavahemikul oli oluline säilita- da töökohad, mille saavutamiseks sõl- semaga võrreldes oluliselt konkurent- misime töötajatega erikokkulepped nii sivõimelisemad. tööaja kui ka palgakärbete suhtes. Näeme lähikuudel nõudluse kas- Vajame töötajaid 2008. aastal alustasime tootmisliini vu. Et klientide tellimused rahulda- reorganiseerimist, et orienteeruda kõr-