• Karksi valla infoleht • Nr. 9 (166) Oktoober 2009 •

jad, meetoitude valmistajad, lille- seadjad ja isetegevuslased. Erich Sõnumeid Mägi jäädvustas sündmuse video- fi lmile. Täname kõiki laadalisi, loengu- te ja kontsertide kuulajaid, müü- jaid-ostjaid, isetegijaid, abistajaid ja Viiulisõprade kaasalööjaid! Üritusele aitas kaasa koosmängupäev päikseline sügisilm. Kui kõik läheb hästi, siis kohtu- Laupäeva, 19. septembri hom- me järgmisel sügisel uuesti. mikul kogunesid kultuurikeskuses- Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- se viiulisõprade koosmängupäeva- duse Seltsi juhatuse nimel le keelpilliõpilased ja õpetajad. Li- Leili Nael saks kohalikele noortele viiuldaja- tele oli osalejaid Nõo, Antsla, Põlt- samaa, Türi, Valga, Tõrva ja Tarvas- Psühholoogia- tu muusikakoolist. alane koolituspäev Päeva avas külaline Katariina Kreintaal Tartu Ülikooli Viljandi Koolitusseminar lastevanemate- Kultuuriakadeemiast, kes oma in- le ja pedagoogidele toimub 26. ok- nustava eeskujuga pani ansambli toobril kella 14—17 gümnaasiumi kuulmise järgi mängides kahehääl- aulas. Lektor on psühholoog-õppe- selt kõlama. jõud Toivo Niiberg. Koosmängu peadirigent oli õpe- Loengut läbivad teemad on taja Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. meeste ja naiste psühholoogilised G. F. Händeli “Aaria” hümnilaadset erinevused, soorollide tajumine ja pidulikku kõla lihviti Põltsamaa • Viiulisõprade koosmängupäev. Dirigeerib Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. RINGA VAIKSAARE foto hoiakud, positiivseks lapsevane- õpetaja Hiie Taksi käe all. maks olemine, lapsevanema ja õpe- Proovipäeva poolitas Helve Joo- näitas lastele sõdurivormi ja -varus- Loodetavasti on külaliikumise esin- taja roll, tüdrukute ja poiste kooli- ne juhitud väike matk Karksi lossi- tust, mida uuriti ja vaadati huviga. dajatel nüüd paremad võimalused rõõm ning seda mõjutavad tegu- mäele. Mõned lapsed teadsid, et ka Eesti noortele uusi projekte välja tööta- rid. Kokkusaamise eesmärk oli saa- sõdurid on praegugi välismissioo- da, sest noorte ootused on neil tea- Koolituspäeva idee sai alguse vutada koosmängurõõm. Suur tänu nidel rahu valvamas. Nad kuulsid, da. Lastekaitse Liidu ja Viljandi Laste- publikule, kes oli õhtusel kontserdil et sõduriks saavad ainult tugevad, Noorte juhendajad Tuhalaane kaitse Seltsi seminarist eelmise aas- sellest rõõmust osa saamas. terved ja sportlikud. külast olid ühisel arvamusel: kõiki ta novembris Kopra talus. Seal jäi Ringa Vaiksaar, Kõige tähtsam on aga oskus kõi- noorte ideid tuleks igati toetada, soovitusena kõlama vanemakooli- Karksi-Nuia Muusikakooli ki konfl ikte rahumeelselt lahenda- sest nemad peavad jätkama elu tuste ja nõustamistegevuste kaudu viiuliõpetaja da. Läbirääkimisoskust tuleb meil maal. Sama meelt olid teised juhen- tõsta lapsevanemate teadlikkust. kõigil maast madalast õppida. Ra- dajad: pole ühtegi halba ideed, kõik Gümnaasiumi hoolekogu esime- Viiulisõprade kontsert jättis mul- huaja lapsed ei oska sõda karta ega on teostatavad, kui me toetame ja he Andi Sõmmeri, sotsiaalpedagoog le võimsa mulje. Nii tore oli kuula- tea selle tõsidust. Vägivallast pulbit- julgustame noori oma mõtteid ellu Virve Jassiku ja psühholoog Hille ta 37-liikmelist noorte orkestrit. Kõ- sevad teleka- ja arvutimängud las- ELMO RIIGI foto viima. Krusbergi eestvedamisel valmis lapilt oli nii hea, et kohati unustasin tes paraku hoolivust ja headust ei Viivika Sarv projekt “Teadvustame positiivset ära, et tegemist on väga noorte ini- kasvata. Seda enam armastust ja vanis Taipeis: kuldmedal tuli pinge- vanemlust ja õpetajat: soostereo- mestega. Repertuaar oli huvitav ja turvatunnet ootavad lapsed meilt, lises võistluses ukrainlase Oleksan- tüüpide tajumine ja hoiakud”. Pro- mitmekesine, ulatudes klassikast fi l- täiskasvanutelt. der Hodakoiga 21. kurtide olümpia- Tunnustame jekti rahastas Hasartmängumaksu mimuusikani. Eriti toon esile ka Anneli Mäeots, mängudel. Aeg 52,83 on uus Viljan- kultuuri loojaid Nõukogu. noored tšellomängijad, kes lisasid lasteaia muusikaõpetaja dimaa rekord. Ukrainlane sai ajaks Jääme ootama aktiivset osavõt- orkestri kõlapilti nauditavat mahe- 52,87 ning kolmandaks jäänud hiin- Valla kultuurikeskusel on tradit- tu. dat tooni. lase Lua Rui aeg oli 54,53. sioon kord aastas tunnustada kul- Hille Krusberg, Kui millegi üle üldse nuriseda, Avaneb LEADERi Andres on visa võitleja ning os- tuuri loojaid auraamatusse kandmi- projektijuht, psühholoog siis on see jätkuv publikuhuvi puu- teine taotlusvoor kab kaasvõistlejaid alati lõpusirgel sega. Sinna kantakse isikud, kelle dumine Karksi-Nuias. Aga need, üllatada ning oma jõudu oskuslikult tegevus on või on olnud suunatud kes kohale tulid, kinnitasid nagu Mulgimaa Arenduskoda avab kogu distantsil jagada. Karksi valla traditsioonilise kultuu- Õnnitleme ühest suust, et tegu oli väga naudi- sügisese LEADERi projektitaotlus- Medali väärtust tõstab ka see, et ri teadvustamisele, väärtustamisele, Mart Kursi! tava ettevõtmisega. Mina lisan, et vooru 2. novembril. mees töötab vahetustega «Textuu- säilitamisele ja edasikandmisele, sellise orkestri kontsert kaunistaks Taotlusi võetakse vastu 13. no- ris» ning treenib tööst vabal ajal ko- aga ka vaimse kultuuripärandi taas- mis tahes kaliibriga üritust üle va- vembrini Mulgimaa Arenduskoja haliku gümnaasiumi staadionil. elustamisele nii algsetes kui ka uue- bariigi ja kaugemalgi. kontoris Abja-Paluojal Pärnu mnt. Staadioni rajakate ei kannata mitte nenud vormides. Margus Põldsepp, 30a. Projekte võib esitada kolmele mingisugust kriitikat ning eriti oht- Karksi valla isetegevusliku ja Karksi-Nuia Muusikakooli meetmele: mikroettevõtluse toeta- lik on treenida tõkkejooksu vihma- professionaalse kultuuri varamu direktor mine – meede 1, külakeskkonna se ilmaga. liikmed kantakse auraamatusse arendamine – meede 2 ning Mulgi- Palju õnne, olümpiavõitja! nende 5-ga või 0-ga lõppeva juube- maa omapära ja konkurentsivõime Karksi Vallavalitsus otsustas pre- li- või sünniaastapäeva aastal, ala- Rahupäev Karksi tugevdamine – meede 3. meerida Andres Liivistet eduka esi- tes 60. juubelitähtpäevast. Ettepa- lasteaias Vajalik teave ja materjalid on nemise eest 20 000 krooniga. Nüüd- nekuid auraamatusse kandmise saada Mulgimaa Arenduskoja ko- seks on teada, et vabariigi valitsus kohta võivad teha kõik juriidilised 15. septembril tähistasid Karksi dulehel www.mulgimaaarendusko- premeeris sportlast 120 000 krooni- ja füüsilised isikud. lapsed lasteaias rahupäeva. da.ee. Piirkondlik infopäev taotlus- ga. Ootame isikute nimesid ja üle- 1981. aastal otsustas ÜRO Peaas- vooru kohta toimub Karksi kultuu- Leo Liiber, vaadet nende kultuuriloolisest tege- PPEETEREETER KÜMMELIKÜMMELI fotofoto samblee kuulutada 21. september rikeskuses 7. oktoobril kell 18. spordikomisjoni esimees vusest kultuurikeskusesse 19. ok- ülemaailmseks rahupäevaks. See on Piret Leskova, toobriks, auraamatusse kandmine 10. oktoobril tähistab teenekas pühendatud nii riikidesisese kui ka Mulgimaa Arenduskoja tegevjuht toimub 23. oktoobril oma maja spordipedagoog ja treener Mart rahvusvahelise rahu tugevdamise- Kohtumine viienda aastapäeva pidustuste ajal. Kurs oma 65. sünnipäeva. le. ÜRO-s helisevad sel päeval ra- noortevahetuses Kai Kannistu Jõgevamaalt pärit juubilar on hukellad. Aastad 2001—2010 on Edukas hooaeg kogu oma elu olnud suur spordien- kuulutatud rahvusvaheliseks rahu- Andres Liiviste on olnud sellel osalenutega tusiast. Noorena oli ta ise hea kesk- kultuuri ja vägivallavastaseks aas- aastal edukas 400 m tõkkejooksja. Meefestival kuju- maajooksja. Pärast Tartu Riikliku takümneks, mis on eriti suunatud Pronksmedalini jõudis ta Eesti 19. septembril kohtusid Tuhalaa- nes sündmuseks Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kogu maailma lastele. meistrivõistlustel ajaga 53,27. Sep- ne küla esindajad suvel Tuhalaanes lõpetamist pühendus ta noorte õpe- Lasteaeda oli külla tulnud Veljo tembrikuus näitas ta aga samal dis- ja Lelles laagris olnud noorte ning 11. ja 12. septembril toimus tamisele jaa treenimisele. Alates Urm, kes rääkis rahust. Külaline tantsil kõikidele kandu kaugel Tai- nende juhendajatega. Kokkusaami- Karksi-Nuias meefestival, kus aru- 1981. aastast töötab Mart Kurs Kark- se eesmärk oli saada toimunu koh- tati tõsiseid mesindusalaseid prob- si-Nuias tööka ning nõudliku õpe- ta tagasisidet ja mõelda uutele noor- leeme, kuulati erialaseid loenguid, taja ja treenerina. te projektidele. pakuti kultuurilist meelelahutust ja Igal aastal on mõni tema õpilas- Lähtuvalt külade VIII maapäe- laadamõnu. test võitnud vabariigi meistrivõist- va noorte töörühma tulemustest, Meefestivali avas ordulinnuses lustelt medali kergejõustikus. Tema keskenduti järgmisel kahel aastal Karksi tänavune ordumeister Kert juhtimisel on Karksi valla kerge- enam põlvkondade koostöö aren- Vallas. Kultuuriprogrammi „Muusi- jõustikuvõistkond võitnud Sakala damisele. Tegevus toimus neljas ka ja müstika“ korraldamisele aita- mängudelt ja vabariigi valdade su- rühmas, kus noored koos suviste ju- sid kaasa Karksi-Nuia noortekeskus vemängudelt auhinnalisi kohti ning hendajatega panid kokku neli pro- ning muusikud meilt ja mujalt. Tu- gümnaasium on olnud maakonna jektiideed. ledemängu seadsid üles valla hal- paremaid koole spordis. Töö toimus kohtuistungi põhi- jastusbrigaad, Heino Univer ja En- Aastaid on Mart Kurs korralda- mõttel, kus iga töörühm valis enda no Toomla. nud jaanijooksu ning on olnud mit- hulgast sõnumitooja, kes kandis et- Selts tänab Polli Aiandusuurin- me vallas toimunud võistluse eest- te projekti idee, ning kaitsja ja süü- gute Keskust, Seedri talu, Eesti Me- vedaja. Ta on aktiivselt kaasa löö- distaja. Kaitsja ülesanne oli oma sinike Liitu, meie meistermesinikku nud vallavolikogu spordikomisjoni rühma idee plussid välja tuua ning Antu Rohtlat, Põllumajandusminis- töös. süüdistaja pidi esile tooma võimali- teeriumi, kohalikku omaalgatus- Karksi Vallavolikogu andis Mart kud ohud. Ülejäänud meeskonnad programmi, Karksi Vallavalitsust, Kursile pikaajalise viljaka õpetaja- kiitsid idee heaks või lükkasid taga- Karksi Valla Kultuurikeskust, Kark- ja treeneritöö ning valla spordielu si. Külaliikumise «Kodukant» poo- si-Nuia raamatukogu ja turismiin- edendamise eest Karksi valla teene- lelt olid kohtumõistjad Mai Kolnes fokeskust, Karksi-Nuia Lasteaeda ja temärgi. ja Heleriin Jõesalu. Tuhalaane külamaja. Tema paljude õpilaste, kolleegi- • Rahupäev Karksi rühmas: Christer Kukk, Andre Kukk ja Martin Vis- Kõik neli projektiideed olid Ürituse heale kordaminekule ai- de ja spordiringkondade nimel ter MAIE MOOSESE foto omanäolised ja erineva suunaga. tasid kaasa õppetubade juhenda- Leo Liiber KARKSI SÕNA 2 Oktoober 2009 KARKSI VALLAVOLIKOGUS 24. septembri istungil se kättesaadavus võib halveneda. Anti Karksi valla aasta õpetaja Osa võtsid Ülle Adamson, Anne- nimetus August Kitzbergi nimelise li Arraste, Jüri Eesik, Katrin Kivistik, Gümnaasiumi algklasside õpetajale Pjotr Krjutškov, Harri Kunimägi, Leo Eda Luigele. Liiber, Raivo Lill, Heino Luik, Leili Anti Karksi valla teenetemärk Nael, Maire Sala, Enn Sarv, Raimo valla spordielu edendajale, teeneka- Sarv, Tarmo Simson, Urmas Villbach le spordipedagoogile ja treenerile ja vallavanem Arvo Maling. Puudu- Mart Kursile. sid Liidia Klaas, Raivo Lill ja Heina- Moodustati Karksi Vallavoliko- ri Reinbach. gu valimisteks 18. oktoobril 9-liikme- Anti kooskõlastus Viljandi maa- line jaoskonnakomisjon. Komisjoni konna teemaplaneeringule „Maa- esimeheks nimetati Maie Mooses konna sotsiaalne infrastruktuur aas- ning liikmeteks Ülle Adamson, Alek- tatel 2009—2015“. Otsustati mitte sander Dobrus, Leeni Fomitšev, Kris- nõustuda teemaplaneeringule lisa- ti Kuusk, Liivi Loi, Rein Palu, Erna tud Karksi valla kantide passis too- Pugal ja Kersti Saks ning asendus- dud seisukohaga, et üldkeskharidu- liikmeteks Piret Kask ja Milvi Birk. KARKSI VALLAVALITSUSES 7. septembri istungil 3000, vaba aja ja kultuurikulud 130 432 ja muu kulu 51 900, toimetu- Osa võtsid Arvo Maling, Dmitri lekutoetus ja täiendavad sotsiaaltoe- Orav, Andi Sõmmer, Urmas Suur- tused 235 594 ning reservfond puu, Peeter Uisk ja vallasekretär In- 182 000 krooni. ge Dobrus. Otsustati pikendada Aime Aa- 21. septembri istungil samäega hajaasustuse veeprogram- mi põhjal 16. oktoobril 2008 sõlmi- Osa võtsid Arvo Maling, Dmitri tud toetuslepingu tähtaega 1. no- Orav, Andi Sõmmer, Urmas Suur- vembrini 2009. puu, Peeter Uisk ja vallasekretär In- Otsustati teha hange lume lük- ge Dobrus. • 1. september oli ka Karksi-Nuia lasteaias põnev päev. MAIE MOOSESE foto kamiseks valla teedelt, tänavatelt ja Eraldati reservfondist spordite- elamuteni viivatelt teedelt aastatel gevuseks 25 316 ja noore õpetaja toe- 2009–2014. tuse väljamaksmiseks 42 500 kroo- KOOLIEELNE HARIDUS JA KASVATUS MÕJUTAVAD Anti kasutusluba Tartu mnt. 28 ni. korterelamule Karksi-Nuias. Otsustati premeerida Andres LAPSE TOIMETULEKUT KOOLIS Anti ehitusluba Erna Evertile Liivistet 20 000 krooniga seoses Koolieelse hariduse mõju lapse uue päevakavaga. Õpihimu ja soov üsna varakult hea ja halva, mida nad Teearu ja Kaare 14 kinnistule vee- ja olümpiavõiduga 400 m tõkkejook- edasisele toimetulekule koolis on vä- maailma avastada saab alguse just näevad. Seepärast on tähtis, et vane- kanalisatsioonitorustiku rajamiseks sus kurtide olümpiamängudel Tai- ga suur. Koolimineku ajaks on laps koolieelses eas, kuid siis on rõhuase- mad ise headest kommetest kinni Karksi külas ning Elmi Rullile veeto- peis. läbinud olulise perioodi oma eluteel tus õppimisel läbi mängude. Mäng on peavad enne, kui nad seda lapselt rustiku rajamiseks Lilli külas. Määrati toimetulekutoetus 49 ning on loonud pere ja/või lasteaia lapse töö, mille kaudu arendame üld- nõudma hakkavad. Viisakas käitumi- Määrati projekteerimistingimu- taotlejale kokku 68 833 krooni ja toel aluse isiksuse kujunemisele teadmisi, mõttelist tegevust, mälu, ne mõjutab lapse sisemise mina kuju- sed lauda ümberehitusprojekti koos- ühekordne sotsiaaltoetus 17 abivaja- järgmisel arenguetapil. loogilist mõtlemist, oskust ja valmis- nemist ja suhteid kaaslastega. Sisse- tamiseks Saksaveski kinnistul Uni- jale kokku 11 000 krooni, lasteaia toi- Kool seab lapse ette juba esimes- olekut tegutseda kindlate instrukt- juurdunud viisakus teeb suhtlemise vere külas ning rajatise „Mastala- dutoetus kolmeks kuuks 12 Karksi- test päevadest palju ülesandeid (edu- sioonide järgi. Suunatud mängulise kergeks. Kui ümbritsev keskkond ei jaam, 0,4 kV maa- ja õhukaabel ja lii- Nuia lasteaias käivale lapsele, kolme kas õppetöö, kooli käitumisnormide tegevuse kaudu areneb kiirelt luge- vasta lapse ealistele iseärasustele, hu- tumiskapp” projekti koostamiseks ja enama lapsega pere õppetoetus ja traditsioonide tundmaõppimine ja mise, arvutamise ja kirjutamise oskus. videle ja vajadustele, tal on koduse Metsakülas. 2009/2010. õppeaastaks 32 lapsele ja omandamine, liitumine klassikollek- Mängides õpib laps end ise pinguta- armastuse ja helluse vaegus ning kui Anti nõusolek osaühingule huvitegevuse toetus kolmeks kuuks tiiviga, harjumine vaimse töö režiimi- ma, juhtima ja motiveerima. See on- selline pingeline olukord kestab pik- „Ronk” geoloogilise uuringu loa väl- 6 õppurile ning raske ja sügava puu- ga) ning nende järgimine on vahetult gi koolimineku ettevalmistamisel kõi- ka aega, on käitumishäired terve jastamiseks Ainja III uuringuruumi- dega isiku toetus 15 vallakodaniku- seotud lapse varasema kogemusega. ge olulisem. psüühika normaalne reaktsioon eba- le Ainjas, Lääne Regionaalsele Maan- le kokku 13 011 krooni. Kõige ilmsemad on muutused 6—7-aastase lapse arengut soo- normaalsele olukorrale. Käitumishäi- teeametile geoloogilise uuringu loa Tunnistati nurjunuks Karksi lapse käitumises ja emotsionaalses dustavad aktiivne liikumine, stimu- red aga kahjustavad toimetulekut. väljastamiseks Timmo uuringuruu- Vallavalitsuse 15. 06. 2009. aasta kor- seisundis. On lapsi, kellele kooliga ko- leeriv, mitmekesiseid liikumisvõima- Kuigi käitumishäired ilmnevad sa- mile Lillis ning aktsiaseltsile „Tex- raldusega nr. 308 väljakuulutatud hanemine ei tekita erilisi probleeme. lusi ja kogemusi ning positiivseid ees- geli alles koolis, jääb enamik nende tuur” välisõhu saasteloa väljastami- Lilli koolimaja kinnistu võõrandami- Üleminek uutesse tingimustesse ja kujusid pakkuv keskkond. Kehaline tekke põhjustest tihti varasemasse seks aadressidel Tööstuse 2 ja Töös- se kirjalik enampakkumine. kohanemine uute nõudmistega pole aktiivsus vähendab ka laste neuroo- arengujärku. Kui laps õpib tundma tuse 5 Karksi-Nuias. Anti Arvo Malingule luba vali- nendele probleem, nad tunnevad end tilisust ja suurendab nende usku en- rõõmu oma edusammudest, oskab Otsustati rahuldada 2 taotlust misliidu „Koostöö” avaliku ürituse koolis hästi, neil on hea kontakt nii dasse. Tervise seisukohalt on oluline, nautida iseenda kasvamist ja arene- korraldatud jäätmeveo tingimuste korraldamiseks 10. oktoobril kella õpetajaga kui kaasõpilastega ning et laps saaks võimalikult palju liiku- mist, siis tunneb ta end koolis hästi ja muutmiseks ja 9 avaldust mitteliitu- 9—15 Karksi-Nuia Keskväljakul ja nad tulevad hästi toime. Kuid osa lap- da ja värskes õhus viibida. vabalt ning suudab kergemini oman- mise kohta. Pärnu mnt. 1 kinnistul. si ei kohane koolieluga kergesti. Nad Lapse haridustee esmased toeta- dada kõike uut. Määrati Tuhalaanes Apteegi ka- Otsustati rahuldada 2 taotlust on rahutud ja tähelepanematud, tih- jad on pere ja eelkõige vanemad. Kasvatuse ülesanne ongi tagada tastriüksuse jagamisel moodustu- korraldatud jäätmeveo tingimuste ti sotsiaalselt isoleeritud, hirmul või Kooliminek on lapsele huvitava elu- lapsele kasvukeskkond, kus ta saab nud katastriüksustele koha-aadres- muutmiseks ja 6 avaldust mitteliitu- pidurdunud, neil pole head kontakti perioodi algus. Just siis vajab laps kõi- oma sünnipärast potentsiaali kõige sid ja sihtotstarbed järgmiselt: Ap- mise kohta. õpetajaga, tekivad õpiraskused. Suut- ge enam oma lähedaste toetust. paremini arendada – see tähendab teegi pindalaga 3744 m² ja Milko Anti nõusolek Karksi-Nuias matuses kohaneda saavad alguse Õppimine koos lapsega algab ko- tingimusi, kus talle on tagatud liiku- pindalaga 8286 m², mõlema sihtots- Kooli 6a kinnistul kasvava hõbepaju konfl iktid õpetajaga, agressiivsus, he pärast tema sündi. See, kuidas laps mis- ja tegevusvabadus, arengut soo- tarve elamumaa. osaliseks mahavõtmiseks võra korri- koolist puudumised jne. koolis toime tuleb, sõltub suuresti sel- dustavad töövahendid, ilu, kord ja Kinnitati maa ostueesõigusega geerimise eesmärgil, Põllu t. garaaži- Lapse kooliga kohanemise kiirus lest, kui palju on vanemad pannud puhtus. On oluline, et kasvatuses toi- erastamise tingimused: Mati Saag de ja Põllu 7 kinnistu äärel kasvava- ja kergus sõltuvad sellest, kas tal on rõhku laste õpetamisele. Lapse tead- miksid ühesugused nõudmised, sest erastab Metsakülas hoonete juurde te vahtrapuude (3 tk.) mahavõtmi- kujunenud valmisolek suureks muu- miste tase on peaaegu võrdelises seo- hoiakutel, mille lapsed omandavad 2,22 ha maad, koha-aadressiks mää- seks ning Lossimäe t. 2 kinnistu kõr- tuseks oma elus. Seda kujundab ko- ses minutitega, mis vanemad on te- enne kooliminekut, on suur mõju rati Välja. val kasvava kase mahavõtmiseks. gu lapse koolieelne elu: keskkond, maga veetnud enne kooli. nende õpivalmidusele. Muudeti Karksi valla 2009. aas- Kinnitati maa ostueesõigusega milles ta elab ja areneb ning inime- Väga tähtis on õpetada lapsi en- ta eelarvet. Suurendati tulusid ja li- erastamise tingimused Karksi-Nuias sed, kes temaga suhtlevad ja tema nast armastama, kasvatades nendes Taas alustas gümnaasiumis eel- sati eelarvesse järgmised sihtotstar- garaaži juurde Kivi tänaval: Epp Kõ- arengut mõjutavad. Ettevalmistus al- enesest lugupidamist. Vanemate suh- kool. Tunnid toimuvad esmaspäevi- belised eraldised kokku 721 194 dar-Põkk erastab 76 m². gab palju varem. Ainuüksi tähtede tumine lastesse ja käitumine lapseva- ti kell 11. krooni: laekumised kultuuri- ja Otsustati koormata Karksi val- tundmise või lugemisoskuse põhjal ei nemana suurendab või kahandab Eelkooli oodatakse lapsi, keda kunstiasutuste majandustegevusest la munitsipaalomandis olev Lilli kii- saa otsustada lapse koolivalmiduse oluliselt neid omadusi. Iseenda väär- järgmisel aastal ootab koolitee, eelkõi- 52 000, Kaitseministeeriumilt 3000, geplatsi maa Luha kinnistu ja Lilli üle. Arvestada tuleb lapse füüsilist, tustamine aitab lastel tunda ennast ge neid, kes pole käinud lasteaias, Kultuuriministeeriumilt 115 500, kultuurimaja kinnistu igakordsete vaimset ja sotsiaalset arengut. hästi, paremini taluda stressi ja pa- kuid tulla võivad lasteaias käivad lap- Kultuurkapitalilt 2600, sihtasutuselt omanike kasuks reaalservituudiga, Kooliedukuse ennustamisel pöö- randab kindlasti ka nende võimalusi sed, kellel on raskusi kohanemisega, „Archimedes” 312 432 ja toetus riigi mille sisuks on joogivee juhtimine ratakse üha suuremat tähelepanu oma potentsiaali maksimaalseks ka- või lapsed, kes soovivad tutvuda koo- eelarvest 235 662 krooni. Eelarvesse Kivi kinnistult. Servituut seatakse arenenud sotsiaalsetele oskustele. sutamiseks. Laps tunnetab hästi, kas li, õpetajate ja kooli korraga. lisati järgmised kulud: Karksi-Nuia tähtajatult ja tasuta. Faktiteadmiste kõrval on olulised os- teda armastatakse või mitte ning see Eelkool ei tähenda ainult õppimist Noortekeskus — vaba aja ja kultuu- Määrati noore õpetaja toetus kus eakaaslastega suhelda ning tulla mõjutab tema arengut. Vanemad pea- koolipingis, vaid ka uusi kaaslasi ja rikulud 52 000, Karksi-Nuia Muusi- August Kitzbergi nimelise Gümnaa- toime oma tunnete ja iseendaga. Lap- vad oma armastust lapse vastu väl- oskust nendega suhelda, toimetule- kakool — muu kulu 7700, valla kul- siumi õpetajatele Jaak Israelile ja sel on raske koolis tähelepanelik olla, jendama selgelt ja sagedasti. On vaja kut täiesti uues keskkonnas. Eelkoo- tuurikeskus — vaba aja ja kultuuri- Meila Israelile. kui tahtlik tähelepanu pole arenenud. rõhutada pidevalt, et vanemad hoo- list saadud teadmised ja oskused kulud 23 500 ja transport 33 000 Otsustati pikendada aktsiaselt- Kooliteed alustavat last ei köida mit- livad neist tingimusteta ja lapsed mõ- muudavad kooliga harjumise tundu- krooni, August Kitzbergi nimeline si „Textuur” taotletava soojuse piir- te tegevuse lõpptulemus, vaid tege- jutavad elu positiivselt. valt lihtsamaks. Gümnaasium — töötajate palk 68, hinna kooskõlastamise tähtaega 24. vus ise. Laps peab oskama eakaaslas- Juba päris pisikesena matkivad Ille Mõts, inventarikulu 2000, õppevahendid oktoobrini 2009. te hulgas olla ja suutma kohaneda lapsed täiskasvanuid ja omandavad eelkooli- ja klassiõpetaja

Helve Joon kutsus meid kõiki vali- MEELDIV ÕHTUPOOLIK mistel osalema ning andma oma hääle võimekaile kandidaatidele, UUENENUD KOOLIMAJAS kes oskaksid suunata valla arengut. 18. septembril kogunesid Kark- sest on möödunud üheksa aastat. Kuna selts astub 10. tegevusaastas- si Haridusseltsi liikmed koolimaj- Margus Mõisavald oli koostanud se, leidis proua Joon, et tuleks tõ- ja, et vaagida tehtut ja plaanida huvitava fotomontaaži, milles sai- hustada kodu-uurimuslikku tege- tulevikku. Päev oli sügiseselt päik- me ülevaate seltsi tööst.Tagasivaa- vust ning arendada koostööd teiste seline ja kogunes palju osavõt- de tehtule oli südamlikult mõ- seltsidega. jaid. nus. Kui mõnusad inimesed koos, Direktor Kalle Vister viis meid Meeldiv olemine jätkus kohvi- möödub aeg kiiresti. Äkki hakkas kooli tutvustades renoveeritud ruu- lauas, mille oli katnud seltsi hea in- kõigil kibekiire, kes uuele koosole- midesse ekskursioonile. Oo, milli- gel Hille Krusberg meie patrooni kule (valimised ju tulemas!), kes au- sed olud on loodud hariduse oman- Heino Luige abiga. Volikogu esi- to või bussi peale (nagu kooliajal), damiseks meie valla õpilastele! Kau- mees pajatas külaskäigust Naukše- aga hinge jäi rõõm kokkusaamisest. nid tööõpetuse klassid, puhtusest nisse. Saime mõndagi huvitavat tea- Täname direktor Kalle Visterit, kes särav söökla ja kohvik, avar valgus- da lätlaste elust-olust. Rõõmustas alati leiab meie jaoks aega. Suur tä- küllane garderoob, igati tänapäeva- ühisprojekt, mille tulemusena peaks nu Laima Kupstitele. Usu, Sinu kee- ne jõusaal, võimla, ujula ning raa- Karksi-Nuia ja Ruhja vaheline tee detud kohv on parim! Kõigile seltsi matukogu. Kõik tingimused on ole- saama järgmisel aastal asfalteeri- liikmeile ilusat sügist ning peatset mas. Ole ainult hakkaja, õpi ja are- tud. jällenägemist! ne! Meeldisid ruumide mahe värvi- Ei saanud üle ega ümber ka aas- Karksi Haridusseltsi nimel toon ja puhtus. ta tähtsündmusest – kohalike oma- Reet Kõõra ja • Meeldiv õhtupoolik Kitzbergi gümnaasiumiumis. Direktor Kalle Haridusseltsi tegutsemise algu- valitsuste volikogude valimistest. Aino Kauts Vister näitab õpetajatetuba. MARGUS MÕISAVALLA foto Oktoober 2009 3 VALIMISTE ERI VALIMISTE ERI 18. oktoobril on kohaliku omavalitsuse volikogu valimised Karksi Vallavolikogu valimistel toobril. Eelhääletamise päevadel 12.– kaasa võtta isikut tõendav dokument juse tõttu ei saa hääletada valimis- miseks ja kojusõiduks bussiliiklust osaledes saate võimaluse kaasa rääki- 14. oktoobrini on valimisjaoskond (näiteks pass, isikutunnistus, juhilu- jaoskonnas, siis võib ta esitada kirja- korraldatud. da valla arengu üle otsustamisel ning (hääletamisruum Viljandi mnt. 1 tei- ba, pensionitunnistus), millel on isiku liku taotluse kodus hääletamiseks. Lugupeetud valijad, kasutage igaühe seaduslike õiguste ja vabadus- sel korrusel koosolekute ruumis) ava- nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Selles tuleb märkida põhjus. Taotlust oma võimalust kaasa rääkida järgmi- te tagamisel koduvallas. Valima mitte tud kella 12–20, valimispäeval 18. ok- Valijakaarti pole vaja kaasa võtta! saab esitada enne valimispäeva ja va- sel neljal aastal kohaliku elu küsimus- minnes annate neljaks aastaks koha- toobril (hääletamisruum Viljandi mnt. Lisaks on võimalik alates 8. ok- limispäeval kella 16-ni kas jaoskonna- te otsustamisel. Tulge ja andke oma liku elu küsimustes otsustamise teis- 1 esimesel korrusel sinises saalis) kel- toobril kella 9-st kuni 14. oktoobril komisjonile või vallavalitsusele. Ko- hääl kandidaadile, keda peate kõige tele, sest volikogu otsused on kohus- la 9–20. kella 20-ni hääletada elektrooniliselt dus hääletamist korraldatakse vaid õigemaks esindajaks vallavolikogus. tuslikud kõigile, ka neile, kes valimas Eelhääletamise ajal saab hääletada veebilehel http://www.valimised.ee. valimispäeval 18. oktoobril. Inge Dobrus, ei käinud. nii väljaspool elukohta kui ka valija Kui valida sooviv inimene tervise- Valimispäeval 18. oktoobril pole Karksi valla valimiskomisjoni Sel aastal on valimispäev 18. ok- asukohas. Hääletama minnes tuleb seisundi või mõne muu mõjuva põh- hääletajatele valimisjaoskonda jõud- esimees

112. Arvo Maling, 113. Madis Aednik, 114. Hendrik Agur, 115. Jevgeni Fomitšev, 116. Silvi Hannus, 117. Jüri Kert, 118. Katrin Kivistik, 1967, Leeli küla, 1954, Karksi-Nuia, 1965, Polli küla, 1951, Karksi-Nuia, 1957, Karksi-Nuia, 1946, Karksi, 1966, Karksi-Nuia, Karksi Vallavalitsus OÜ „Metatron” Gustav Adolfi AS „Nuia PMT” August Kitzbergi nimeli- MTÜ Õlletootjate Liit lasteaed, Gümnaasium ne Gümnaasium vallavolikogu liige „Koostöö” ootab valijatelt mandaati Austatud Karksi Vallavolikogu vali- koos kõnniteega. Samuti jätkatakse lu- ja! 18. oktoobril on Teil võimalus otsus- metõrjet iga koduni. tada, keda usaldate korraldama oma Oleme seni olnud aktiivsed abiraha koduvalla käekäiku. Valitavad 15 valla- taotlema ja investeerima: valda on too- volikogu liiget kujundavad valla näo dud aastatel 2005—2009 üle 21,5 miljoni ning otsustavad nelja järgmise aasta krooni tagastamatut abi ning investeeri- prioriteedid ja tegevussuunad. tud on kokku 63 miljonit krooni, mis on Valimisliidu „Koostöö” nimekiri osa- veerand nelja aasta eelarve mahust. leb valimistel neljandat korda, sealhul- Valminud on ehitusprojektid vana gas olles viimased seitse aastat Karksi lasteaia hoone renoveerimiseks noorte- vallavolikogus ja valitsuses juhtiv jõud. keskuse ja eakate ruumideks ning juur- 119. Liidia Klaas, 120. Harri Kunimägi, 121. Ly Laanemets, 122. Indrek Lepik, Valimisliidu vallavanema kandidaadil deehitusena on projekteeritud muusi- 1955, Polli, Polli Aiandus- 1965, Sudiste küla, 1963, Lilli küla, Riigimet- 1959, Karksi küla, Arvo Malingul on pikaajaline valla juh- kakooli ruumid. Selle projekti elluvii- uuringute Keskus, VMT Tehased, sa Majandamise Keskuse OÜ „Remos” timise kogemus. mist toetab vabariigi valitsus 4,7 miljo- vallavolikogu liige vallavolikogu liige Sakala puhkeala Valimisliit ühendab endas erineva- ni krooniga. Samuti on valminud ehi- tel elualadelt missioonitundega aktiiv- tusprojekt gümnaasiumi staadioni re- seid inimesi, kes on oma tegudega näi- noveerimiseks. Staadioni rekonstruee- danud oma vallast ja inimestest hooli- rimiseks on vallale eraldatud Euroopa mist. Valimisliit ei aja taga parteide üle- Liidu abina 5 miljonit krooni. Need ra- riigilisi eesmärke, vaid tegutseb Karksi jatised valmivad lähimatel aastatel. valla hüvanguks. Viimastel aastatel on Mulgimaal „Koostöö” liikmed peavad oluliseks asuvad vallad teinud tugevat koostööd, tähelepanu lastega peredele. Eesmärk et tutvustada Mulgimaad kui turismi- on tagada vallas positiivne iive. Vald on piirkonda. On vaja jätkata tihedat koos- võtnud enda kanda võimalikult palju tööd valdade, mittetulundusühingute laste haridusega seotud kulusid. Valla ja kõigi Mulgimaa arengust huvitatud asutustes on kohamaksust vabastatud isikutega. Toetame igakülgselt kodani- iga pere kolmas ja järgnev laps. Uus keühendusi ja mittetulundusühinguid 123. Leo Liiber, 124. Dmitri Orav, 125. Indrek Palu, 126. Olavi Pilk, lasteaed ja gümnaasiumi algklasside piirkonna arengut toetavate projektide 1951, Karksi-Nuia, 1977, Karksi-Nuia, 1977, Karksi-Nuia, 1966, Karksi-Nuia, õppekorpus on parandanud laste aren- omafi nantseeringute katmisel. Tugevalt spordikool, Karksi Vallavalitsus, noortekeskus OÜ „MNR Ehitus” damise tingimusi. Käima on lükatud tuleb arendada Karksi valla peamist tu- vallavolikogu liige vallavalitsuse liige laste isetegemist sisustav ja silmaringi rismipiirkonda Karksi ordulinnust ning laiendav noortekeskus. teha tihedat koostööd Riigimetsa Ma- Väikese omavalitsuse kestmise võt- jandamise Keskusega Lilli ja Rutu tu- meküsimus, kuid ka inimeste vara väär- rismipiirkonna arendamisel. tuse säilimise garantii on kohapealne Aasta tagasi alanud majanduslan- konkurentsivõimeline haridus. Seega gus pole jätnud ka meie valda puudu- on valimisliidu „Koostöö” eriline prio- tamata. Vähenenud on valla tulud. Tek- riteet gümnaasiumihariduse andmine kinud olukorras on oluline, et vald suu- ja selle kvaliteet Karksi-Nuias. Mida tu- dab hoida eelarve tasakaalus, jätkata gevam on vundament, seda rohkem investeeringuid ja pidada silmas, et ini- korruseid võib majale ehitada. Sama mesed saaksid vallalt võimalikult palju kehtib hariduses. Seetõttu peame oluli- heaoluks vajalikke teenuseid, ning abis- seks laste õppetööd toetavate logopee- tada neid, kes seda vajavad. di, psühholoogi, pikapäevarühmatee- Oma valimisprogrammi täitmiseks 127. Heinari Reinbach, 128. Enn Sarv, 129. Raimo Sarv, 130. Urmas Suurpuu, nuse jne. olemasolu juba algklassides. moodustame vallavalitsuse juurde 1966, Karksi-Nuia, 1959, Tuhalaane, 1951, Karksi-Nuia, 1972, Tuhalaane küla, Suurt tähelepanu pöörame teede konkreetsete valdkondade eest vastu- „Sunfab” OÜ, FIE „Laanepuit”, AS „Textuur”, FIE, vallavalitsuse liige korrastamisele. Koostöös riigiga on re- tavad meeskonnad. Sest ainult koos- vallavolikogu liige vallavolikogu liige vallavolikogu liige noveeritud Karksi-Nuia peatänavad. töös suudetakse välja pakkuda pari- Karksi-Nuiast Karksini on rajatud val- mad lahendused. gustatud kergliiklustee. Lisaks on nel- Valimisliit „Koostöö” pakub järjepide- ja aastaga remonditud 10 kilomeetrit vust ja stabiilsust, olles vallavolikogus mi- külateid ja tänavaid. Järgmise aasta su- tu aastat suurim jõud. Meie liikmed on ve lõpuks saab kõvakatte Karksi-Nuia— kompetentsed, vastutusjulged ja arengu- Lilli—Ruhja maantee. le suunatud inimesed, kes suudavad lei- Tee on peamine infrastruktuur, mi- da parima tee tänases raskes olukorras da kasutavad kõik. Seetõttu on oluline, valla ülesannete täitmiseks, hoida kurssi et tee oleks korras ja hästi hooldatud inimeste heaolule ja valla arengule. nii suvel kui talvel. Valimisliidul on kin- Alustatud tegevuste lõpetamiseks ja del soov koostöös Maanteeametiga viia valimisprogrammis välja toodud ees- järgmisena kõvakatte all Ahimäe—Tu- märkide elluviimiseks vajab valimisliit halaane—Morna riigitee ning igal aas- „Koostöö” valla elanikelt kindlat uuen- 131. Andi Sõmmer, 132. Arne Tae, 133. Katrin Veevo, 134. Urmas Villbach, tal remontida vähemalt 3 kilomeetrit datud mandaati. Tulge valima! 1958, Pöögle küla, 1958, Karksi-Nuia, 1956, Karksi-Nuia, 1961, Karksi, vallateid ja tänavaid. Veel sellel aastal Arvo Maling AS „Monopol”, AS „Nuia PMT” August Kitzbergi OÜ „Larvesen”, valmib Rahumäe tänava ehitusprojekt valimisliidu „Koostöö” liikmete nimel vallavalitsuse liige nimeline Gümnaasium vallavolikogu liige

Pannkoogihommik Valimisliit «Koostöö» kutsub koduvalla Hea Karksi valla valija! Valimisliit „Koostöö” kutsub pannkoogihommi- arengu üle aru pidama kule laupäeval, 10. oktoobril kell 10 Karksi-Nuia Keskväljakul. Meie valimisliidu liikmed pakuvad pannkooke, tutvud lähemalt meie • E, 5. oktoobril kell 17.30 Sudiste külamajas • E, 12. oktoobril kell 17.30 valla kultuurikesku- eesmärkidega ja saad kaasa anda soovitusi valla arengu tõhustamiseks. • T, 6. oktoobril kell 16 Polli infotoas se sinises saalis Pannkoogihommikule lisavad särtsu igamehe kahevõistlus mägiratta • T, 6. oktoobril kell 18 Karksi külamajas Koosolekutel tutvustavad valimisliidu plaane aeglustussõidus ja nooleviskamises ning pisiperel on võimalus joonistada • K, 7. oktoobril kell 11 Lilli külamajas ja kuulavad elanike mõtteid valla elu paremaks ilusaid sügispilte. Parimatele ning loosiõnnega osalejatele on toredad au- hinnad. Paku oma perele ja endale kena hommikupoolik ning tutvu meie • N, 8. oktoobril kell 14.30 Tuhalaane kujundamisel vallavanem Arvo Maling ja teised programmi ja kandidaatidega isiklikult. Koostöö on edu pant! külamajas valimisliidu «Koostöö» kandidaadid. VALIMISTE ERI 4 Oktoober 2009

135. Heino Luik 136. Toivo Kõss 137. Leili Nael 138. Peeter Uisk 139. Veljo Urm 140. Anneli Arraste 141. Laili Lamp

142. Alli Laande 143. Hille Krusberg 144. Kalle Peik 145. Malle Ereline 146. Heino Univer 147. Toomas Vene 148. Ants Kalam Eesti Keskerakonna valimisplatvorm 18. oktoobril tuleb vallarah- võimu alus, loob kodukohas turva- põllumajandus ei tohi olla teisejär- vas valima järgnevaks neljaks lisuse tunde. guline valdkond. Meie eesmärk on aastaks uut volikogu koosseisu. 1. Tunnustame iga inimese õi- maaelu elavdamine. Need on taasiseseisvunud Eestis gust kodule. 1. Omavalitsuse esmane ülesan- juba kuuendad kohalikud vali- 2. Tagame tasuta koolitoidu põ- ne maaelu heal toimimisel on taga- mised. hi- ja keskastme õpilastele. da infrastruktuuride kättesaadavus: Ühise valimisplatvormiga dek- 3. Peame oluliseks ja jätkame kohalikud teed, elekter, internet, lareerivad Eesti Keskerakonna va- kodulähedast hoolekannet. bussiliinid, kauplus, postiside jt. 149. Anna-Liisabet Soots 150. Malle Leppik 151. Maarika Meier limisnimekirjas kandideerijad 4. Rakendame töötuid avalikel 2. Maade munitsipaliseerimine oma tahet tegutseda Eesti praegu- töödel. kodukoha arenguks on hädavaja- ses raskes majanduslikus olukor- lik. Omavalitsus peab koordinee- ras ja poliitiliste pingete vähenda- II Turvaline kodukoht rima maade kasutamist vastavalt mise vajalikkuse tingimustes Meie prioriteediks on alati ol- piirkonna arengu vajadustele. kindlalt Karksi valla elanike huvi- nud turvaline ja tõhus korrakait- 3. Peame oluliseks tootjate ühis- des. Meie jaoks on sotsiaalses hie- se. tegevuse arendamist, mis toob rarhias peamine tähendus sõnal 1. Suurendada omavalitsuse maale rohkem kapitali. „inimene”, alles seejärel tähtsus- teadlikkust ja suutlikkust õigus- 4. Toetame maaeluks vajalike tame sõnu „ettevõtja” ja „promi- korra tagamisel: korrakaitsekomis- riigiasutuste säilitamist maakohta- nent”. joni loomine järgmises voliko- des. Oleme riigi eri gruppide huvi- gus. de tasakaalustatud arengute poolt. 2. Tõhustada koostööd kohali- V Haritud kodukoht Meie siht on ära hoida või leeven- ku konstaablijaoskonnaga. Kodukoht peab olema haridus- dada äärmuslikke, rahva enamu- 3. Koostada turvalisuse tagami- ja kultuurikeskne paik, kus igal 152. Allan Palu 153. Koidu Vainomäe 154. Juhan Tops sele kahjulikke tendentse Karksi se arengukava, mis eeldab asjako- lapsel ja noorel on turvaline ja are- valla arengus. Oleme mures põl- hast riskide analüüsi, mille alusel nev elada. Majanduskriisist uuele elu edendamisele suunatud seltside, 1. Peame oluliseks, et lastel ja noor- lumajanduse hinnapoliitika ja re- moodustatakse konkreetne tege- tõusule saab Eestit suunata vaid muusika- ja tantsukollektiivide ning tel oleks mänguväljakuid, spordiradu gionaalpoliitika olematuse pä- vuskava. haridus- ja teaduspoliitiliste otsus- rahvuskultuuriseltside tegevust. jms., kus kogu pere saaks sportida. rast. 4. Ehitada Karksi külla Pargi tä- te toel. Eesti saab tulla kriisist võit- 2. Peame oluliseks mittetulundus- 2. Tunnustame noorte omaalgatus- Eesti Keskerakonna program- nava ringtee äärde kõnnitee. jana välja vaid siis, kui tõuseb kon- ühingute ja eraisikute mõttealgatusi ko- likke projekte. Peame väga oluliseks mis on kirjas: „Erakond peab väga kurentsivõime rahvusvahelisel tu- dukoha ajaloolise tausta väljatoomisel avatud noortekeskuse tegevust. oluliseks vältida Eesti ühiskonna III Ettevõtlust ja töökohtade rul. Hariduse valdkonnas saab riik ja paikkonna omanäolisuse tagamisel. 3. Toetame õpilasmaleva ülevallalist liigset varanduslikku diferentsee- loomist toetav kodukoht hästi toimida vaid koostöös koha- 3. Peame oluliseks eakate aktiivse te- tegevust ja igale noorele tegusa suve rumist.“ Meie eesmärk on tugeval Kohalik omavalitsus peab ak- like omavalitsustega. gevuse soodustamist ja toetamist. võimaldamist. ja laiapõhjalisel keskklassil põhi- tiivselt toetama ettevõtlust ja uute 1. Peame oluliseks, et iga laps nev ühiskond. Seda aitaks tundu- töökohtade loomist. saab kooliks ettevalmistuse laste- VII Looduslähedane kodukoht Meie valimisplatvorm on rajatud valt paremini saavutada astmeline 1. Toetame väikeettevõtjaid Eu- aias või koolieelses õpperühmas. Taotleme elamisväärse kodukoha avatusele ja usaldusele. Kutsume kõiki tulumaks, mis ükskord tuleb nii- roopa Liidu nõuete täitmiseks va- 2. Gümnaasiumiharidus peab loomisel avaliku ruumi sellist korrasta- valla poliitikahuvilisi vaagima ühes- kuinii. jalike investeeringute taotlemisel olema igale võimekale õpilasele ta- tust, mis vastaks inimeste vajadustele koos valla arenguteid ja võimalusi. Minnes vastu eelseisvatele va- (keskkonna-, tööohutus- ja hügiee- suta kättesaadav. parimal viisil. Meie põhiseisukohad jäävad muutu- limistele, pakume Karksi vallas la- ninõuded). 3. Väärtustame spordi-, kunsti- 1. Toetame algatusi, mis on suuna- matuks valimiste tulemustest sõltuma- hendusi järgmistele eluvaldkonda- 2. Toetame kohalike toormeal- ja huviringide tegevuse kooli juu- tud elamistingimuste tervislikuks ja ta. dele. likate (mets, kruus, liiv) kasutamist res. stressivabaks tegevuseks vaba aja veet- Avaldame lootust heale koostööle kohaliku ettevõtluse edendami- 4. Peame oluliseks iga koduko- misel. enne ja pärast valimisi kõigi kohalike I Sotsiaalselt turvaline kodu- seks. ha pingutusi oma õpetajate toeta- 2. Viime koos vallaelanikega ellu et- poliitikutega, kellel on meiega ühised koht 3. Võimaldame uute töökohta- misel, sest tahame näha oma ain- tepanekuid tervisespordi-, matka- ja või sarnased eesmärgid inimeste elujär- Eitamata ettevõtluse arendami- de loomisel maakasutusõigust ja sat kooli, August Kitzbergi nimelist loodusõpperadade loomiseks. je parandamisel. se suurt tähtsust, näevad selle va- infrastruktuuri kasutamist vasta- Gümnaasiumi vabariigi paremate 3. Säilitame miljööväärtuslikumad ja Nende eesmärkide poole pürgijate- limisplatvormi taga seisvad inime- valt võimalustele (vesi, kanalisat- hulgas. pärandkultuuriga kaitsealad. le pakume koostööd nii oma erakonnas sed sotsiaalsete vajaduste parema sioon jt.). kui ka koalitsioonis volikogus. Lähtume rahuldamise kohustust. Teame, et VI Kultuurne kodukoht VIII Noortesõbralik ja sportlik ko- eeldustest, et valimisplatvormi toetavad just noorte perede ning eakate ja IV Maaelu väärtustav kodu- Väärtustame jätkuvalt koduko- dukoht kandidaadid on pärast valimisi osa nen- puuetega inimeste hea toimetulek koht ha ajalugu. Noorte põlvkond kujundab kodu- dest, kellele usaldatakse valla elu juhti- on põhiväärtusi hindava kohaliku Oleme seisukohal, et maaelu ja 1. Toetame kohaliku kultuuri- koha tuleviku. mine ja vastutus. KES SIIS VEEL! See pealkirjas toodud mõte sai nadest, sest parem osa tööjõust lii- kohti, sest maarahva püsimine on Üks on selge – maarahvas ei to- osalemist ühinemise ettevalmista- hiljuti Tallinnas Eesti Keskerakonna gub suurte linnade lähedusse või toeks ka linnarahvale. Eriti pean va- hi muutuda eksponaadiks vabaõhu- misel. Omavalitsuste rahalised va- valimiskonverentsil juhtlauseks hoopis välismaale. jalikuks elanike varustamist kvali- muuseumis. Loomulikult ei ole põl- hendid peavad aga olema vastavu- Keskerakonnaga sarnaselt mõtleva- Teisalt ületavad paljud valdade- teetsete kodumaiste toiduainetega, lumajandus ainuke maarahva ela- ses neile põhiseadusega seatud ko- tele inimestele kohalike valimiste le antud ülesanded nende võimalu- sest nii aitame ergutada kohalikku tusviis. Maaelu jääb püsima vaid hustustega. eel. Lisaks meie ühises valimisplat- si, mis räägib vajadusest vaadata üle tootmist ning anda inimestele tööd tingimustes, mis võimaldab tegelda vormis kirjapandule tahan avalda- riigi ja valla vahekord. ja leiba. Kuidas seda kõike aga saa- nii põllumajanduse kui ka alterna- Keskerakonna valimisnimekirja da veel mõtteid nii erakonna kui ka Kõigi nende probleemidega vutada, kui praegu loeme lehtedest, tiivsete maaelu mitmekesisust tõst- nimel isiklikust seisukohast vaadates. puutuvad omavalitsused päevast et põllumehele makstakse leivavil- vate valdkondadega. Kui riiklik üks- Taasiseseisvunud Eesti omava- päeva kokku, kuigi lahenduste võti ja kilogrammist 1 kroon 20 senti ja kõiksus lööb jalad alt, siis sisuliselt litsused on ennast otsinud juba li- ei asu alati nende käes. Vallal ju piimaliitrist 2 krooni 85 senti? õõnestab riik oma vundamenti. gemale kaheksateist aastat. See on puuduvad otsesed majanduse aren- Pooldame maapiirkondade kesk- Keskerakond ei arvagi, et suured piisavalt pikk aeg, mille jooksul ol- damise kohustused. Ometi sõltub ja väikeettevõtluse mitmekesisust. subsiidiumid põllumajandusse on lakse ka ise tublisti muutunud. Ees- maapiirkondade elujõud sellest, kas Peame otstarbekaks õppe-, katse- ja hea lahendus, kuid kui teised Eu- ti omavalitsused on palju õppinud me suudame vastu seista maama- teadustalude arendamist. Pooldame roopa riigid mängivad ühtede ja ja korda saatnud hariduse, sotsiaal- janduse jätkuvale allakäigule. Peak- ka osalise tööhõivega talude ja lin- meie teiste reeglite järgi, anname hoolekande, kultuuri ja kommu- sime rohkem tunnustama põlluma- lastele kuuluvate maakodude pida- hoobi Eesti põllumajanduse konku- naalmajanduse valdkonnas. Samas jandust kui Eesti riigile majandus- mist, sest need aitavad kaasa küla- rentsivõimele. on aastate jooksul kuhjunud hulk poliitiliselt tähtsat majandusharu. elu püsimisele. Seda kõike saab te- Keskerakond tunnustab omava- lahendamata probleeme. Suurene- Juba ammu on selge, et maalt ha ka valla kaugemates kohtades, litsuste vabadust liituda või mitte nud on vaesus, varanduslik kihistu- väljarände peatamiseks ja maaelu- aga seda peab toetama riigi õige re- liituda teiste valdadega. Igasugune mine ja kuritegevus. Süvenenud on viisi säilitamiseks on vaja tekitada gionaalpoliitika, mida meil ju prae- reform ja ühinemine eeldab kohali- maapiirkondade mahajäämus lin- palju mittepõllumajanduslikke töö- gu paraku polegi. ke elanike nõusolekut ning nende Heino Luik

Avaldame lootust heale koostööle enne ja pärast valimisi kõigi kohalike poliitikutega, kellel on meiega ühised või sarnased eesmärgid inimeste elujärje parandamisel. Oktoober 2009 5 VALIMISTE ERI

Sõnumeid „ISA- MAA” Ootame lumelük- JA kajate pakkumisi RES Karksi vald korraldab kirjali- PUB- 101. Andre Aavastik 102. Vladimir Averjanov 103. Kalle Gaston 104. Pjotr Krjutškov 105. Kati Kuusk ku vähempakkumise lume lükka- miseks valla teedelt ja tänavatelt LICA ning elamuteni viivatelt teedelt LIIDU aastatel 2009—2014. Tellitav töö on jagatud üheksaks piirkonnaks. KANDI- Hankedokumente väljastatakse DAA- Karksi Vallavalitsuses 12. oktoob- rini ning pakkumise esitamise DID tähtaeg on samal päeval kell 14. Info tel. 435 5520 või vald@ karksi.ee. Tõnis Laurik

106. Ain Peensoo 107. Rudo Puks 108. Maire Sala 109. Tarmo Simson 110. Raimond Tammoja Mudilaste män- guring alustab Karksi-Nuia lasteaias alustab „Isamaa” ja Res Publica Liidu põhimõtted jälle kooskäimist mudilaste män- guring. Karksi Vallavolikogu valimistel Ootame väikelapsi, kes ei käi veel lasteaias, kuid tahaksid ju- Visioon Karksi vallast aastal 2009 • Toetame Karksi-Nuia Noorte- võtjaid nende tegevuseks vajalike • Loo- ba koos emaga laulma-mängima keskuse tegevust. ruumide ja juriidilise nõustamisega. me ette- tulla. Meie mänguringis on käi- Hinnatud ja väärtustatud elupaik • Mitmekesistame laste ja noorte • Loome tingimused valla inimes- võtlike nud emmed nii sülebeebidega kõigile – nii noortele kui ka vanade- huvitegevust. Lisaks praegustele tege- tele nende valmistatud tarbeesemete rühma, kui ka pisut suuremate mudilas- le: vustele pakume võimalust lüüa kaasa müügiks ja põllusaaduste ülejääkide kes tee- tega. Koos laulame, mängime, • konkurentsivõimelist haridust ja noortele mõeldud ettevõtlusalastel realiseerimiseks. vad koos õpime hüpitus- ja liisusalme, kaasaegset õpikeskkonda pakkuv, koolitustel, et oleks varakult võimalik • Toetame turismiarenduse vald- aktiivsete 111. Helen Vares tutvume mitmesuguste pillide- • kultuuritegevust ja sportimis- saada elukeskset ülevaadet fi nantssüs- konnas Karksi valla kui looduslikult ja tegusa- ga ja teeme esimesi tantsusam- võimalusi pakkuv ning tervislikke teemi ja majanduse põhitõdedest. kauni ja kultuuripärandiliselt rikka te inimestega projekte, ning aitame me. Mängutunnid toimuvad eluviise väärtustav, • Koostöös eri õppeasutustega too- piirkonna tõhusamat arendamist ja neid teostada. kord nädalas, kolmapäeviti. • ettevõtlikkust toetav ja soodus- me valda täiskasvanute täiendkoolitu- turundamist. • Keskendume senisest enam kü- Esimene kokkusaamine on 7. tav, si, erialast ümberõpet ja kutseõpet. • Võtame kasutusele valla turis- lade arengule. oktoobril kell 11.30 lasteaia saa- • traditsioone hoidev ja väärtustav. miressursid. lis. Mida arenenum on ettevõtlus ja • Asume turismialasele koostööle Sotsiaalne kaitse ja väärikas va- Anneli Mäeots, Kvaliteetne haridus ning huvitav kodanikuühiskond, seda tugevam Eesti ja Euroopa turismi institutsioo- nanemine on iga vallaelaniku koda- lasteaia muusikaõpetaja ja võimalusi pakkuv huvitegevus on on omavalitsus. nidega. nikuõigus. 5343 9644 tänase päeva võtmesõnad. • Toetame senisest enam väikeet- • Toetame Karksi-Nuia paisjärve • Arendame eakale generatsioo- • Tagame August Kitzbergi nime- tevõtete loomist ja arendamist ning ümbruse kujundamist intensiivse- nile võimalusi valla elust osavõtuks ja lise Gümnaasiumi säilimise, et teeni- tagame nende tegevuseks soodsamad maks suvitus- ja puhkealaks. pisiprobleemide lahendamises kaasa Postkontoris on da kogu Lõuna-Viljandimaad. tingimused. • Tagame külakeskuste töö jätka- rääkimiseks. müügil koolikaup • Toetame August Kitzbergi nime- • Toetame noorte, väike- ja alusta- mise ja aitame tuua investeeringuid • Tagame koduhooldusteenuste lise Gümnaasiumi arendamist, mis ta- vate ettevõtjate koolitust ja nõusta- valda ja küladesse. laiendamise. Karksi-Nuia postkontoris on gaks kooliõppe veelgi parema kvali- mist. • Osaleme oma fi nantseeringute • Loome võimalused väärikaks müügil raamatud, laste värviraa- teedi ja atraktiivsuse. • Abistame füüsilisest isikust ette- leidmisel europrojektides. toimetulekuks. matud, ristsõnad, suures valikus postkaarte ja ka digibox. Eesti Post pakub elektrimaksu tasu- TAGASIVAADE VALLAVOLIKOGU NELJA-AASTASELE TÖÖLE mist ilma teenustasuta. Suvi on lõppenud ja järjekordne Ka tööd on olnud ilmselt kõige roh- juhtis Urmas Villbach. Saanud aasta seadustega kooskõlla viidud just te- Koolikauba kampaaniatoo- aastaring tähistab ühtlasi kuuenda, kem, sest komisjon aitab sotsiaaltöö- jooksul töö käima, tuli komisjonilt en- ma valvsa pilgu all. ted on müügil 9. oktoobrini. 2005. aastal valitud vallavolikogu vo- tajat. Majandussurutise ajal on abi- dalt avaldus komisjoni töö lõpetada. Ester Toom, lituste lõppemist. Esimest korda oli vajajate arv suurenenud ja sotsiaal- Volikogu oligi sellega nõus, sest käi- Kuidas minna edasi? vastutav klienditeenindaja valimisperiood nelja aasta pikkune. töös puhkeperioode teha ei saa. Se- vitunud oli noortekeskuse töö ja seda Meie 17-liikmelinel volikogul on da komisjoni on kogu aeg juhtinud ei tahetud dubleerida. Kõik sõltub vallaelanike valikust selle aja jooksul olnud 46 istungit ja staažikas volikogu liige Liidia Nagu eespool toodust näha, on 18. oktoobril. Seekordne volikogu va- Jumalik liturgia 39 eestseisuse koosolekut. Valla elu Klaas. kaheksa komisjoni tööga kaetud või- litakse järgnevaks neljaks aastaks es- Pühapäeval, 18. oktoobril kell parandamiseks on võetud vastu 162 Hariduskomisjon on kogu lõppe- malikult palju volikogu pädevusse makordselt 15-liikmeline, ikka kokku- 11 toimub Tuhalaanes Kooli talus õigusakti. nud valimisperioodi jooksul olnud kuuluvast temaatikast. hoiu mõttes. Tuhalaane Jumalaema Uinumise Aja möödudes on volikogu koos- stabiilne, seda on juhtinud Katrin Ki- Järgmises volikogus oleks vaja Olen arvamusel, et suurem osa Kiriku jumalik liturgia. Teatavad seis pisut muutnud. 2005. aastal alus- vistik. küll korrakaitsekomisjoni. Nende praegusest volikogust võiks edukalt koguduse vaimulik preester Mii- tanud Kalle Peigi, Olavi Pilgu, Endel Kultuurikomisjoni on samuti kõik probleemidega olen seni tegelnud ise jätkata ka valitavas seitsmendas koos- kael ja koguduse vanem Jaak Lepiku ja Reevo Maidla asemele asu- neli aastat juhtinud väga staažikas koostöös politseiga. Eriti tähtis on töö seisus. Ja kindlasti senise vallavane- Tuksam, tel. 5342 6399. sid asendusliikmed Ülle Adamson, volikogu liige Leili Nael. Ta on ise ka noortega vabal ajal väljaspool kooli. ma Arvo Malinguga. Valla elu juhti- Heinari Reinbach, Anneli Arraste ja rahvatantsurühma juht ja teab, kui- Olukord halvenes aasta tagasi nii- misel peab toimima teatud järjepide- Pjotr Krjutškov. das kultuuri toetama peab. võrd, et tuli moodustada alaealiste vus ja siinkohal ei näe ma küll vaja- Spordipäev Volikogu liikmete istungitest osa- Spordikomisjoni on samuti pikka komisjon. See ei ole volikogu korrali- dust tema asendamiseks kellegi teise- 11. septembril toimus meie võtt on selle koosseisu ajal olnud lau- aega juhtinud spordiveteran Leo Lii- ne komisjon, vaid vallavanema nime- ga. koolis spordipäev. Algul kogune- sa hea. Tavaliselt on olnud kohal 14— ber, kes spordikooli direktorina on tatud seitsmeliikmeline komisjon. Sel- Jah, meil on vallas palju tehtud, sid kõik staadionile. Natuke rää- 15 liiget. 100-protsendiline osavõtt on sporditöö vallas paika seadnud. lel tuli lahendada kohe ja hulga meie aga praegu, halval ajal, peab oskama giti, aga siis läksime me lahku: olnud viiel istungil. Kõikidel istungi- Maa- ja keskkonnakomisjoni on valla noorte kuritegusid ja distsiplii- ka seisu hoida, et paremate aegade suured olid staadionil, 1.—4. klas- tel on viibinud sekretär Inge Dobrus valimisperioodil juhtinud Harri Ku- nirikkumisi. saabudes jälle edasi minna! sid aga Karksi-Nuia terviserajal. ja allakirjutanu. nimägi. Arutatud on valdavalt tülikü- Komisjonides tehtud töö on eel- Ise olen püüdnud ka selle voliko- Kui olime jõudnud tervisera- simusi, mis on tekkinud peamiselt nõudena viidud volikogu eestseisu- gu koosseisu juhtida Karksi valla vo- jale, tegime algul soojendust ja Volikogu komisjonidest maade ja teede kasutamisel. On hin- sesse, kus pannakse kokku järgmise likoguna. Ma ei ole kohta andnud siis algas rahvastepall. Kõige- natud ka paremaid krunte ja valdu- istungi päevakord. Kõik alatiste ko- erakondlikele nägelemistele. Need pealt mängisid 4. klasside poisid Alaline töö volikogus toimub tea- si. misjonide esimehed olid ka eestseisu- jäägu ainult valimiskastide juurde. ja järgmistena 4. klasside tüdru- tavasti komisjonides. Nendes valmis- Külaliikumise komisjoni eesotsas se liikmed, kellele lisandus veel voli- Edaspidi tuleb töötada ainult Karksi kud. Ja nii edasi, järjest väikse- tatakse ette materjale nii eestseisuse- on kogu aja seisnud Tuhalaane küla- kogu aseesimees Jüri Eesik. valla huvides. Poliitika ongi ju komp- mate klasside poole. Kui meie le kui ka vallavalitsusele. vanem Enn Sarv. Sinna komisjoni Siinkohal tänan ka kõiki volikogu romisside kunst, ütles keegi tark klassid olid ära mänginud, har- Volikogule kohustuslik – ainsana kuuluvad teisedki liikmed on valda- komisjonide lihtliikmeid ja volikogu mees. jutasime teatevõistluseks. nõutav komisjon on revisjonikomis- valt külavanemad. Arvan, et külalii- liikmeid viljaka töö eest ning soovin Soovin kõigile kandideerijatele Kui teatevõistlus algas, olime jon, mis töötab kolmeliikmelisena, kumine on meil saanud edaspidiseks teile ka järgmises volikogu koosseisus edu valimistel ja valitutele koostöö- suures ärevuses, kuid kui tule- kõik liikmed peavad olema volikogu arenguks päris korraliku tõuke. edu. Eriti tänan valla ja volikogu sek- valmidust järgmises volikogus! mused teatati, olime väga rõõm- liikmed. Pärast Endel Lepiku lahku- Üheksanda komisjonina oli moo- retäri Inge Dobrust, sest kõik meie Heino Luik, sad – saime 3.—4. klasside seas mist on seda komisjoni juhtinud Mai- dustatud noorsookomisjon, mida eelnõud on koostatud ja Eesti riigi volikogu esimees esimese koha! re Sala. Viimane võistlus oli maastiku- Ülejäänud komisjonide arv ja jooks terviserajal. Oli see alles koosseisud on olnud volikogu valida. võistlus – väga väsitav. Aga olime Meie valik oli järgmine. siiski õnnelikud. See oli lahe päev. Eelarve- ja arengukomisjon on si- Emma Loore Tae suliselt väga tähtis komisjon. Ta töö- 4a klass tab käsikäes vallavalitsuse ja vallava- nemaga, sest aitab vastavalt valla Spordipäeval olid kõik väga arengukavale rahalisi vahendeid õi- hoolivad. Kui kellelgi läks pahas- gesse kohta nihutada. Esimees oli ti, lohutati teda kohe. Kõik olid Reevo Maidla, kes küll lahkus voliko- õnnelikud hoolimata sellest, et gust paar kuud tagasi seoses elukoha kõik ei võitnud – nad tundsid vahetusega. rõõmu sellest, et kaasa tegid ja Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon üritasid. Kõik olid ennast kenasti on oma 9 liikmega arvuliselt suurim. treeninud ja oli näha eelmisest aastast erinevaid tulemusi. Ilus ilm pani kõigile naeratuse suule. • Karksi-Nuia–Viljandi–Imavere Minu arvates oli see kõige la- maanteelõigu avamise puhul istuta- hedam spordipäev üldse. Mul ei sid Karksi vallavanem Arvo Maling, läinud küll maastikujooksus kõi- volikogu esimees Heino Luik ja too- ge paremini, aga olen siiski õnne- nane maavanem Kalle Küttis jalgtee lik. Võitsime oma klassi tüdruku- alguspunkti Karksi kaupluse juurde tega rahvastepallivõistluse ja ko- kolm punast ehk põhjatamme. See gu klassiga pendelteatejooksu. oli ühe õnnestunud ettevõtmise Grete Järve lõpphetk. 4a klass PEETER KÜMMELI („Sakala”) foto KARKSI SÕNA 6 Oktoober 2009

Suvi Ärikülas Karksi valla aasta õpetaja on Eda Luik Äriküla pidas kol- Vallavolikogu valis Karksi manda külapäeva valla aasta õpetajaks August Kitzbergi nimelise Gümnaasiu- Karksi vallas Äriküla Mäe talu õu mi klassiõpetaja Eda Luige, kes on suviti rahvarohke. Talu peremees on Karksi vallas töötanud peda- Heiki Truuvelt, kes tegeleb reisijate- googina 25 aastat. veoga, ütleb, et suviste ürituste kor- Eda Luik osaleb aktiivselt raldamine on muutumas juba kohus- kooli arendustegevuses, kasutab tuseks, sest rahvas lausa ootab, millal tänapäevaseid huvitavaid õppe- jälle midagi toimub. meetodeid ning on väga lugu- Kõige oodatum üritus on Äriküla peetud õpetaja õpilaste, kollee- päev. Siis koguneb talu õuele mitusa- gide ja lapsevanemate seas. da inimest üle vabariigi, tuldud on ka 2008/2009. õppeaastal oli Eda Rootsist ja Saksamaalt oma sünni- või Luik oma klassi õpilastega Vil- kodukohta vaatama. Tänavusest kü- jandi maakonna kooliteatrite lapäevast võttis osa peaaegu paarsa- konkursi laureaat. Kolleegid ise- da inimest. Osalejate rõõm oli suur, loomustavad Eda Luike kui ko- kui peole tuli küla vanim elanik Ma- husetundlikku, abivalmis ja ria Fomitšova, kel aastaid juba 92. mõistvat kolleegi, kes oskab lei- Heilo Sossi oli juba nädal enne pi- da alati positiivset. Tema rõõm- du õlle käima lükanud. Kokad Milvi • Äriküla reisigrupp näitab Elistveres oma rahulolekut. MERIT LUIGE foto sameelsus ja heatahtlikkus kan- Muska ja Valve Evert muretsesid, et dub üle ka õpilastesse, mistõttu kõigile jätkuks maitsvat suppi. Küla- Esimene peatus oli Iisaku muu- on lastevanemate hinnangul päeva mängulusti aitasid luua Sirli seumis, kus meile tegi ekskursiooni klassi õpilased õpihimulised, üh- Sossi ja Heiki Truuvelt, rahvatantsud tore poluvernikust naisterahvas. Just tehoidvad ja aktiivsed. olid Karksi-Nuia noortelt, vahepalad tema esivanemate ajalugu, kultuur ja Eda Luik on lastele suurepä- Julius Vilumetsalt lõõtspillil ning Su- kombed ongi muuseumi suurimas rane eeskuju. kahärma talu hobustega said kõik saalis eksponeeritud. Muuseumis on Katrin Kivistik soovijad ratsutada. Laululusti ja jala- veel olemas looduse- ja tuletõrjujate keerutamise eest hoolitses väga hea tuba, vana klassiruum, õpetaja korter, „Alibi Duo“ Tõstamaalt. Rahva nõud- meistrite tuba ja rehielamu. misel kujunes nende etteaste ligi Edasi suundusime Kuremäe kuue tunni pikkuseks. kloostrisse, kus astusime kloostri pea- Talu põlispuude all asuvat kii- majja ja jalutasime aias. geplatsi kasutatakse nii suguvõsade Tagasiteel oli veel planeeritud pea- kui ka kooli kokkutulekute pidamis- tus Elistvere loomapargis, kus tegime teks. Nagu igal aastal augustikuu lõ- poolteisetunnise jalutuskäigu peami- pul, nii ka tänavu toimus talu kii- selt meie metsades elavate isendite geplatsil puhkeõhtu. aedade vahel. Esindatud oli pruun- karu, metssead, põder, kitsed, hirved ja väiksemad metsaelanikud ning nä- Äriküla kutsus Too- rilised. Suurimad turistide pilgu- mas Annit kuulama püüdjad olid kahtlemata Euroopa pii- sonid, kes täiel rinnal ka neile omis- Mida sa eile Neljapäeval, 27. augustil kell 19 oo- tatud tähelepanu nautisid. tas Mäe talu kiigeplats taas rahvast Koduteel olles peatusime veel õppisid? puhkeõhtule. Seekord veedeti õhtu Helme linnuse varemetes ja Taagepe- koos eesti rahva lemmiku Toomas An- ra lossis. Kuidas, ei midagi? Mäletad, niga. Kaasa lõi ka Karksi valla kultuuri- Reis oli põnev ja piisavalt väsitav naabrinaine rääkis, kuidas uut keskuse noorte segatantsurühm „Samm ning loodetavasti jääb osalejatele moodi õunamoosi keeta ja laps Sassis“. Ka seekord ei puudunud väli- kauaks meelde. • Äriküla külapäev. Pildil on küla vanim elanik Maria Fomitšova koos õpetas mitu uut ingliskeelset sõ- katlas keedetud supp ja koduõlu. Sirli Sossi lapselaps Ene Luigega. na. Tähendab õppisid küll! Küsimusele „Kuidas puhkeõhtu Õppimine leiab üha rohkem läks?“ ütles korraldaja Heiki Truuvelt, kõlapinda. Nii toimub sellelgi et iga ürituse korraldamine on vaeva- aastal (2.—9. oktoobrini) täiskas- rikas ja närvesööv, midagi ei tule ker- vanud õppija nädal. Avaüritusel, gelt. Mõte ilmale käib kaasas nii ööl seekord 2. oktoobril Põltsamaal kui päeval. Väga palju oleneb publi- astuvad lavalaudadele Eesti aas- kust: kas ta tuleb mänguga kaasa või ta õppija, koolitaja, koolitussõb- jääb külmaks. ralikum organisatsioon ja oma- Puhkeõhtu Toomas Anniga toi- valitsus. mus küll tööpäeva õhtul, kuid tõi Äri- On hea tõdeda, et esile tõst- külla üle 400 inimese nii lähedalt kui mist leiab miski, mida meetriga kaugelt. Iga kaheksas Karksi-Nuia mõõta ja kullakottides kaaluda elanik oli kiigeplatsil. Toomas Anni ei saa – elukestev õpe ja õppi- suutis võita kuulajate südamed ja võ- missõbralikkus. luda korraga murule kuni kuusküm- Ehk on just Euroopa Liidu mend tantsupaari. Väga hästi võttis loovuse ja innovatsiooni aasta rahvas vastu ka noorte rahvatantsija- sobiv oma ellu muutuste ja te „Samm Sassis“ etteasted. uuenduste toomiseks? Laenates Suur tänu kõigile, kes te sellel üri- Viljandimaa aasta õppija kandi- tusel esinesite või osalesite! daadi Raul Järve sõnu: „Minu Heino Univer, arvates täiskasvanu õppega on külavanem sama lugu, mis paljuräägitud in- novatsiooniga. Tihti mõeldakse, et see peab olema midagi suurt, Augustikuine keerulist ja teaduslikku. Võib, seiklus aga ei pea. Eelkõige on tähtis, et oskust ja teadmisi kasutatakse ja 16. augusti varahommikul asus need aitavad meil midagi kiire- Äriküla rahvas Kirde-Eesti poole tee- mini, paremini ja odavamalt te- le. • Toomas Anni puhkeõhtul: Leida Osol ja Kalju Laurberg tunnevad tantsust rõõmu. JOHAN TÕHU fotod ha või saavutada.” Õppimist maksab alustada teadlikult. Kui õppimine pole kohe toonud palgakõrgendust Kellele ma ääle annass? või kõrgemat ametikohta, ei to- Õnnitleme sünnipäeva puhul! hiks käega lüüa. Tegelik korda- 4. oktoober Emilia Lind Karksi-Nuia 90 Küll jooseve ja sõidave na ringi minek on see, et julged otsusta- 5. oktoober Ilmar Aigro Äriküla 70 ja kuluteve raha, suud ja kingi. da ja muuta oma elu, küllap tu- 7. oktoober Paul Kuusikjõe Karksi-Nuia 65 Ja igaüits püüd puru silma aia, leb siis kõik muu nagunii. Inves- 8. oktoober Roza Koppel Pöögle 70 et muku esi jälle pukki saia! teering iseendasse on jääv. Õppimine avab ukse võima- 11. oktoober Mart Kurs Karksi-Nuia 65 Kik kiitve ennast, laitve tõisi vahvast, lustele. 15. oktoober Silvi Metsavas Karksi-Nuia 70 ja keski ei hooli maast ja rahvast. Kuula „Vikerraadios” igal ree- 15. oktoober Heljo Reemets Polli 70 Las minna krooni kurss ka nulli pääle, del „Huvitaja” saates kella 10— 15. oktoober Mirdza Must Karksi-Nuia 65 kui iki annassime neile ääle! 11 juttu täiskasvanuharidusest. 15. oktoober Anna-Liisabet Soots Leeli 65 Järelkuulatav www.err.ee. 18. oktoober Aino Purtsak Karksi-Nuia 75 Mis kasu om nüüd kennigi tost saanu, Vaata ETV ekraanil igal lau- 19. oktoober Eldur Sarap Lilli 75 et nuu om rahva vastakuti aanu? päeval kell 18 saadet „Tagatarge- 21. oktoober Arne Tamm Karksi-Nuia 65 Et üits on sots ja tõine enamlane mad”. Järelvaadatav www.err.ee. 22. oktoober Romualdas Rigertas Karksi-Nuia 75 ja kolmas – kuri tiid mis nimeline. Loe ajakirja „Õpitrepp”, tei- ne number ilmus 15. septembril. 23. oktoober Helgi-Linda Tamberg Univere 75 Kik nema omma essitiile viitu, www.andras.ee. 25. oktoober Asta Pedaja Pöögle 80 kas lugegu end maa- või taevaliitu. Informatsioon õppimisvõi- 28. oktoober Maimu Reinbach Karksi-Nuia 65 Ja tüü- ja rahvaerakonnalise maluste kohta Haridus- ja Tea- 30. oktoober Aili Hummal Karksi-Nuia 70 om üttemuudu – lüüdu inimese! dusministeeriumi kodulehes 31. oktoober Arvo Viilip Karksi-Nuia 75 www.hm.ee rubriigis „Õppija- Kes rahva kasust kõneleva, trükva le”; kutseõppeasutuse või kõrg- ja esi muku valitseme tükva? kooli täiskasvanute koolituse Õnnitleme väikesi vallakodanikke Nuu on vaja asjast iimal aia, osakonnas on võimalik osaleda siss võiss ehk asjast asja saia. kursustel, info koduleheküljelt ja nende vanemaid! ja www.hm.ee/tasutakursused. Sii tükk on kirjutet mede kandi kige kuulsempe kirjamehe Kitzbergi Kus- Viljandimaa aasta õppija 28. augustil sündis Karksi-Nuias Kadi Põdra ja Veiko Voltsi perre poeg ti enda puult juba tuhande ühessasaa katsmekümne kuuentel aastel. kandidaadid on Margit Kose Vil- RIKO. Nu kaege seda rohkemp kui katessakümment aastet tagasi kirjutet lugu jandist, Raul Järve Kõpust ja Vei- 9. septembril sündis Karksi-Nuias Anneli Voitka ja Andres Ojakääru perre ja te näede, et ega õigempest vahet poleki. Sii valimiste jant om peris ütte- ko Jüris Viiratsi vallast. poeg ANDRO. muudu ollu joba eelmitsest eestiaast pääle. Külliki Steinberg Kirja pannu Luige Einu Oktoober 2009 7 KARKSI SÕNA

KULTUURIKALENDER KULTUURIKESKUS N, 1. 10 Näitus II korruse fuajees: Evi Kauri maalid N, 1. 10 kell 13 Eakate päev R, 2. 10 kell 14 Õpetajatepäeva tähistamine P, 4. 10 kell 16 Pärnu segakoori „Endla” mihklipäeva- kontsert (tasuta) K, 7. 10 kell 18 LEADER`i infopäev R, 9. 10 kell 20 Hooaja avapidu: showtantsurühmad Hallistest ja „Omad tüdrukud”, tantsuks Mait Maltis. Pilet eelmüügist 100, kohapeal 125 krooni R, 16.10 kell 17 „Hõbeniidi” sügisõhtu P, 18.10 kell 9 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised N, 22.10 kell 17 Kirjanduslik kohtumine R, 23.10 kell 19 OMA MAJA 5 K, 28.10 kell 19 Komöödiateater „Meri ja Orav”, pilet 135/110 krooni 29.-31.10 Foorumteatri festival NOORTEKESKUS 3.—4. 10 Noortekeskuse noored Klooga rannas lastekaitseliidu koolitusel 15.—16. 10 Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse koosolek Karksi vallas 26.— 27. 10 Sügisesed meisterdamise õpitoad K, 28. 10 kell 10 Koolivaheaja ekstreempäev, kõrgseiklusraja paigaldamine ja kasu- tamine ürgorus 28.— 31. 10 Making a different noorte demokraatiaprojekti laager Karksi-Nuias L, 31. 10 101 last Riigikokku. Piirkondlik eelfoorum valla kultuurikeskuses L, 31. 10 kell 20 Halloweeni pidu Alates 5. oktoobrist ootame avatud ringidesse lapsi ja noori. Käsitöö ja meisterdamine (ala- tes 7-a.), stompklubi ja djembering (alates 10-a.), DJ ja elektroonilise muusika tegemise ring (alates 10-a. ), seiklus ja matkaring (alates 7-a. ). Kõikidel huvilistel koguneda 5. oktoobril kell 17 noortekeskuse II korrusel. Info 5347 4996. Täpsem info koduleheküljel www.noorte- kas.karksi.ee • Anneli Arraste „Tantsurõõmu“ KARKSI KÜLAMAJA keskel ERAKOGU foto PALJU ÕNNE, ANNELI! E, 5. 10 kell 10 Eakate ennelõuna „Tere, sügis!” 25. septembril tähistas Anneli Ar- läbi kogu elu. Ta on tantsinud an- vutanud kõrgema kategooria folkloo- L, 24. 10 kell 19 Hooaja avapidu. Külas on Sulbi külateater Võrumaalt etendusega raste oma 55. sünnipäeva. samblis „Leigarid”, olnud tantsuan- rikollektiivide juhendamiseks. Kol- „Vigased peigmehed”. Tantsuks mängib Aivar Margna, pääse 40 Sündinud on ta Tallinnas. Karksi- sambli „Viljandi” juht ja juhendanud mandat aastat on Anneli Eesti Rahva- krooni Nuia tuli ta 1956. aastal. Keskkoolis rühmi Viiratsis, Karksis, Lillis ja Ab- tantsu ja Rahvamuusika Seltsi men- L, 31. 10 kell 12 Lastehommik: mängime ja meisterdame õppides alustas ta tantsimist kooli jas. Meie vallas tantsivad tema juhen- tor ehk tantsuõpetajate õpetaja rah- LILLI KÜLAMAJA tantsurühmades oma ema juhenda- damisel „Krõõt”, „Tantsurõõm”, „Kad- vatantsu ja folkloori alal. Anneli eest- misel. Pärast keskkooli õppis ta Tal- ri” ja „Samm Sassis”. Gümnaasiumis vedamisel toimus tänavu kevadel 6.—9. 10 Leivanädal linna Meditsiinikoolis. Huvi rahva- toimuvad alates 2003. aastast kõigis gümnaasiumi esimene oma rahva- N, 8. 10 kell 14 Pärastlõuna teelauas „Leib meie laual” tantsu vastu viis tantsujuhtide kooli, algklassides tantsutunnid. tantsupidu. L, 17. 10 Külamajas reserveeritud üritus mille ta lõpetas 1978. aastal. Praegu Anneli tantsurühmad on esine- Soovime Sulle kerget tantsujalga, K, 21. 10 kell 14 Hoidiste näitus ja degusteerimine jätkab ta õpinguid Tallinna Ülikoo- nud paljudel valla üritustel ja osale- jätkuvalt energiat ja tööindu! Jälgige reklaami! Külamajale jääb õigus teha kavas muudatusi. lis. nud vabariiklikel tantsupidudel. Ko- „Tantsurõõmu” nimel POLLI KÜLAMAJA Tants on saatnud Anneli Arrastet haliku folkloori viljelemisel on ta saa- Ilme Sõna T, 6. 10 kell 16 Valimisliidu „Koostöö” kohtumine Polli rahvaga E, 12. 10 kell 18 Sügisõhtu kohvilauas NOORTEKESKUSE SUVI OLI TEGEVUST TÄIS TUHALAANE KÜLAMAJA Noortekeskuse suvehooaeg lõp- jooksul esinesime Tartus „Rock’n Roll esimest korda läks ühel ja samal ajal pes sellel aastal alles septembrikuu Heavenis”, Karksis „Tõru” baaris ja kaks noortegruppi (kokku 20 osalejat) R, 9. 10 kell 17 Kirikumäe jooks esimesel nädalal, kui noortegrupp Pärnus rannaklubis. välismaale, seekord siis Taani. Üks Alates oktoobrist iga kuu 2. ja 4. neljapäeval kell 11 kogunevad käsitööringi liikmed. saabus rahvusvaheliselt noortevahe- See oli meie noortekeskuse aktii- noortevahetus oli suunatud rohkem KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU tuselt Portugalist. Vahepeale jäi aga vigrupile tõsine ürituse korraldamise tantsuhuvilistele ja teine muusika- palju seiklusi ja tegemisi. koolitus, sest olime täielikul isemajan- sõpradele. T, 20. 10 kell 9 Raamatukogutund „Teatmeteoste kasutamine” 3. klassile Juuni alguses käisime 50 parema damisel. Kui Taani band leidis ise ra- Augusti keskel võõrustasime üle- kell 11 Ettelugemispäev gümnaasiumiõpilasega kanuumatkal ha tehnika ja inimeste Eestisse toomi- eestilist tantsulaagrit, kus oli üle 30 N, 22. 10 kell 17 Kohtumine Maire Aunastega Soomaal. Käik kujunes ekstreemseks, seks, siis meie poole peal oli kõik ala- noore ja viljeleti mitmesuguseid tant- T, 27. 10 kell 11 Meisterdamine „Tee ise oma poku!” sest päev sattus olema väga äikseline tes reklaamist kuni toitlustamiseni. sustiile. Karksi ümbrusest ja meie ko- N, 29. 10 kell 11 Nuputamisvõistlus ja rajune. Matkaseltskond oli aga Selle ettevõtmisega said kodukoha dukoha ilust olid kõik osalejad üli- Näitused vapper ning matka lõpul pakutud noored kindlasti usku sellesse, et ka malt vaimustuses. Kuni 16. 10 „Hea foto saladus” ning 17. 10—6. 11 „Päevikud ja päevaraamatud” soe nõgesesupp ja karask tõid kõiki- meie koduvallas on võimalik korral- Viimaseks suviseks ettevõtmiseks Lastele kuni 09. 10 „Pokuvana Edgar Valter”, 10.—30. 10 „Isemoodi raamatud” dele osalejatele juba rahulolu ja nal- dada midagi suurt. jäi noortevahetus Portugalis. See reis KARKSI-NUIA LASTEAED jatuju. Juulikuu teine pool viis meid vee- oli väga emotsionaalne ning andis Tänavused Eesti Avatud Noorte- reldes Muhumaale. Tänu tublile pro- tõuke meie uuele klubile noortekes- E, 5. 10 kell 10 Õpetajate päev keskuste Ühenduse suvepäevad too- jektikirjutamisele ja koostööle mitte- kuses. Nimelt on meie majas nüüd- 5.—11. 10 Leivanädal di meile suisa koju kätte. Nimelt toi- tulundusühinguga Karksi Turism sai sest uus ring stompklubi, keda on ju- musid need Kopra talus ning 17 meie teoks matkalaager, kuhu olid kaasa- ba kuuldud meefestivali avamisel ja noortekeskuse inimest võttis sellest tud kooli probleemide ja vähemate Abja Gümnaasiumi peol. Kellel on väga huvitavalt korraldatud laagrist võimalustega lapsed, kellele olid mat- suurem huvi, peab läbi astuma ja kaa- KULTUURIKESKUSES ALUSTAVAD osa. Meie noorte punt saavutas lõpp- kal mentoriteks kaasa tulnud meie sa lööma. tulemusena seal koguni 15 võistkon- maja aktiivsed noored. Seitsme päe- Kokkuvõttes võib öelda, et suvi oli RINGID UUT HOOAEGA na seas neljanda koha. va vältel vändati üle 350 kilomeetri, ideerohke ning andis palju kogemu- • Hip-hop-tantsu treeningud juba käivad. Järgmine suurem ettevõtmine lei- valmistati ise toitu ja õpiti rattaid pa- si nii noorsootöötajatele kui noortele, • Kundalini jooga, juhendaja Aino Kangur, alustab 29. septembril kell dis aset juuli keskel, kui meie aktiivi randama. Kokkuvõttes tunti rõõmu et nüüd uue põhihooaja käigus kõike 18. suure eeltööna saabus Karksi-Nuia ilusast suvest. seda rakendada ja muuta meie koha- • Noorteteatrit „O” juhendab endiselt Silvia Soro. Esimene kogunemine külla «Electronic Rock Trip Band Trus- Augusti algus kujunes noortekes- like noorte elu mitmekesisemaks. on 30. septembril kell 15. ted Enemy» Taanist. Kolme päeva kusele parajaks pähkliks sellega, et Indrek Palu • Seltskonnatantsuklubi „Lipsi” (juhendaja Jaan Kotter) tuleb kokku 2. oktoobril kell 18. • „Hõbeniidi” ansambel (Syrle Eesik) koguneb 5. oktoobril kell 15.30 • Tantsurühma „Mari” (Leili Nael) esimene proov on 5. oktoobril kell RAAMATUKOGU KUTSUS KÜLLA 18.30. MAIRE AUNASTE • Segarahvatantsurühm „Sõlesepad” (Ants Arro) — 5. oktoobril kell 20. • Tantsurühm „Kadri” (Anneli Arraste) — 6. oktoobril kell 18. Maire Aunaste (55) oli oma ava- kaheksa aastat „Aktuaalse Kaamera” • Line-tantsijad (Eneli Põder) — 6. oktoobril kell 20. meelselt Ameerika elust pajatava reporterina ja oli ajakirja „Kroonika” • Lauluansambel „Pool kuus” (Anne Mägi) — 7. oktoobril kell 17.30. raamatuga „Viis aastat peidus“ eel- esimene peatoimetaja. • Eakate võimlemine (Enna-Helle Vallas) — 8. oktoobril kell 10. mise aasta Kirjastuste Liidu edetabe- Abiellumise järel Ameerikasse • Tantsurühm „Krõõt” (Anneli Arraste) — 8. oktoobril kell 18.30. li järgi kõige müüdavam autor. Mõ- kolides ei avanenud Aunaste ees • Tantsurühm „Tantsurõõm” (Anneli Arraste) — 8. oktoobril kell 20. ni nädal tagasi ilmus temalt aga ju- tõotatud maad. Telerivaatajatest ee- • Naiskoor „Maimu“ (Ivi-Heljo Harju) — 1. oktoobril kell 19. ba uus ja sama intrigeeriv teos – mal olles tegeles ta hoopis vanurite • Tervisevõimlemine (Katrin Veevo) — 12. oktoobril kell 19. „Mitte ainult meestest“. Ühtlasi hak- põetamise, hotellide koristamise ja • Rahvamuusikaansambel „Lustipill” (Vello Ainsalu) — neljapäeviti. kas teles jooksma tema autorisaade isegi torditsehhis töötamisega, et en- • Käsitööring noortekeskuse ruumes (Tiina Ilusmets) — 7. oktoobril kell „Mida teie arvate?“ dal hinge sees hoida. Eestis tagasi, 14.30. Oma karjääri tipus olev Maire puhkes Aunaste justkui uuesti õide. Oodatud on endised ja uued huvilised! Jälgige informatsiooni valla kul- Aunaste on meie raamatukogus tä- Ta alustas saadetega „Meie“ ja „Head tuurikeskuse kodulehelt. Kai Kannistu navute raamatukogupäevade pea- uudised“ teles, juhib seniajani oma külaline. Kohtumine leiab aset 22. jutusaadet Vikerraadios ja on olnud oktoobril kell 17 kultuurikesku- oodatud külaline teistes šõudes, näi- ses. teks „Laululahingus”. Ameerika poolitabki Maire Au- Maire Aunaste ootab publikult naste põnevat elu. Enne seda oli ta palju küsimusi. Tema põnevat elu eelkõige tuntud kui terava keelega arvesse võttes peaks jututeemasid saatejuht sarjas „Reisile sinuga“. Vä- jätkuma. hesed mäletavad, et Aunaste töötas Mare Torim Pokutaadi sünnipäev Raamatukogupäevade lasteüri- sitralle või Sipsikut. Ühtäkki hak- tused on seekord pühendatud Edgar kas mees piltidele ka lugusid juur- Valterile. de mõtlema ja nii sündisid po- 20. oktoobril loetakse kogu va- kud. bariigis ette tema raamatuid ja nii Kutsume 27. oktoobril kõiki lap- ka Karksi-Nuias. Edgar Valter, kes si pokusid meisterdama ja 29. ok- oleks sellel aastal tähistanud oma toobril osalema nuputamisvõistlu- • 21. septembril avati Eesti 80. sünnipäeva, on ühelt poolt tun- sel. Loomulikult saab ka värvida ja Rahvusraamatukogus Edgar Val- tud kui vaimustav illustraator. Kes joonistada. teri mälestusnäitus. ei teaks tema väljamõeldud Nak- Mare Torim MARINA PUŠKARI foto • 23. oktoobril kell 19 kutsub Karksi Valla Kultuurikeskus oma 5. aasta- päeva tähistama. PEETER KÜMMELI („Sakala”) foto KARKSI SÕNA 8 Oktoober 2009 Esimesed sõjajärgsed (Algus 2004. aasta märtsis) nidel kui sugulaste juures. Et sugula- Punaarmee koosseisus Soome Tal- sed töötasid Lenini-nimelises Kohtla- vesõjas võidelnud Nuia kunagine ki- Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaa- nomehaanik Salusaar rääkis, kuidas dis, siis õnnestus mul kombinaadiga tema lapsepõlvekodus Siberi Eesti kü- tutvuda. Seal üllatasid heakord ja hal- las korraldati oma laulu- ja tantsupi- jastus. Kuumust õhkavate utmistor- du ning tegeldi kodukaunistamisega. nide vahetusse lähedusse rajati 1957. Peoriietes inimesed tulnud küladest aastal haljasala, külvati muru ja istu- kokku, et pidutseda mitu päeva. Laul- tati viljapuud. Aastaid hiljem oli ülla- dud vanaaegseid laule ja tantsitud tus suur, kui nägin, et istikutest olid vanu eesti tantse. Samas jagatud ka saanud õunapuud, mõnel isegi viljad auhindu kaunimate kodude (talude) küljes. Õhk oli aga endiselt põlevki- omanikele. viaurudest sinine. Eesti Vabariigis sai kodukaunista- Gaasile ja kütteõlile lisaks tootis mine hoo sisse kolmekümnendate kombinaat kümneid muid saadusi, aastate keskel, kui ürituse etteotsa nagu masuuti, bituumenit, elektroo- asus riigi- ja ühiskonnategelane Kaa- dikoksi, viljapuukarboliineumi, pui- rel Eenpalu (Einbund). du immutusõli, epoksüüdvaiku, mi- Meie maja peremehele Jaak Savi- neraalväetisi jt. le kuulus lisaks alevis äsja valminud Pealt avatud kõrgetes metallvago- üürimajale Polli tee ääres olev Kivi- nettides toodi põlevkivi tühjendus- löövi talu. Selle hooned paiknesid all kambrisse, kus vagonetid koos rööpa- ürgoru põhjas, kus asusid ka tellise- lõikudega keerati kummuli. Vagone- põletusahjud. Telliste kõrval valmis- ti sisu rändas kaldtransportööril ri- tati veel drenaažitorusid ja ilupeenar- kastusvabrikusse ning sealt utmisah- dele sakilise ülaservaga äärekive. judesse. Juba toona oli suureks prob- Toormaterjali savi ja liiva kaevati leemiks põlevkiviõliaurude levimine ELMO RIIGI („Sakala”) fotod oma maalt mäenõlva uuristatud kar- üle linna. Kirdetuul kandis auru üle jäärist. Savi ja liiv veeti puust vago- Eesti, seda oli tunda isegi Karksi- nettides mööda paarisaja meetri pik- Nuias. Naabrite juures kust raudteed ahjude juurde, kus se- Tootmise ümberkorraldamise käi- Karksi valla lähim naaber Läti- gati savi, liiva ja veega, sõtkuti hästi gus kaheksakümnendate aastate lõ- maal on Naukšeni, mida eestlased läbi ja vormiti. Toorikud põletati puu- pul üks kõrge kivikorsten õhiti, et te- suupäraselt Naukülaks kutsuvad. dega köetavas ahjus tellisteks. ha ruumi uuele tsehhile. Tänavu 14. Sinna on Lillist ainult 15 kilomeet- Alevimaja õuele tehti lillepeenrad, märtsil toimus kombinaadis tolueeni- rit. Ta on ühtlasi meie sõprusvald, mis ääristati samade kividega. Õue plahvatus, mille tagajärjel hävis osa viimane ühine suur ettevõtmine oli keskele külvati muru ning tehti liiva- paarikümne meetri kõrgusest põhi- augustis Balti keti 20. aastapäev ka- tatud jalgteed. Maja fassaadile kinni- korpusest. Piirati ka õliaurude eraldu- he riigi piiril. tati metalltorust lipuvarda hoidja. mist atmosfääri. Naabervald pakub üllatusi. Mõnes kodus heisati lipp kõrgele Viiekümnendate aastate lõpul ha- Suurim neist on endine mõis, kus puitmasti. kati maanteede ehitamisel kasutama paikneb Läti ainus raskesti kasva- Sõja ajal jäi kodukaunistamine autoliiklust hõlbustavaid uudseid tatavate noorukite kool. Nii korras unarusse, lillepeenrad ja jalgteed maastikuarhitektuuri seisukohti. Tee- mõisahoonet ja uhket lilleaeda an- umbrohtusid ning äärekivid lagune- trass pidi mitte maastikku lõhkuma, nab Eestis otsida (ülemisel pildil). sid. Vaid raudteejaama ülem Anton vaid sinna looduslikult sulanduma. Alumisel pildil on põllumajandus- Parve koos abikaasa Juuliga suutis Sirged lõigud ei tohtinud ületada ki- liku aktsiaseltsi keskus, mille ehitas oma aia jaama lähedal karbikülas lomeetrit. Teede kapitaalremondi käi- kolhoosist eelkäija. ideaalses korras hoida. Nende tööd gus loobuti varje heitvatest alleedest Maire Torim jätkas tütar Aino Teras koos abikaasa ja mürakoridore tekitavatest hekki- Antsuga. dest. Kraavid tasandati ja põllud ha- Vabadussõjas langenute mälestus- riti tee servani. Trassiäärne võsa raiu- samba ümbrust hoidsid korras Nais- ti maha, käänukohtadesse istutati pil- UUDISEID MASSAAŽI JA LOODUSTERAAPIATE kodukaitse liikmed, seda kuni 1945. kupüüdvad puudegrupid. Sõidu mo- aasta suve lõpuni, mil võimud samba notoonsust vähendati maastiku mit- VALLAST EHK KUIDAS MAAL TOIME TULLA õhku lasksid. Kalmistut hooldas pik- mekesistamisega, avati vaateid järve- Juba pikemat aega on kestnud seotud protseduure. Nende oskuste õppekava järgi saab alustada õpin- ka aega selle vaht Eduard (Edi) Kink dele, jõgedele ja metsatukkadele ning tormijooks linna kui ihaldatud töö- omandamiseks pole vaja mingeid guid juba sellel sügisel. Just sellele koos abikaasa Selmaga. Nende lahku- korrastatud taludele jne. Metslooma- võimaluste paradiisi ja elukeskkon- erilisi andeid või suurt massaažilist- alale julgen prognoosida väga head mise järel kalmistuvahid vahetusid de ülekäiguradade ette paigaldati da, mis pakub suuri võimalusi vaba käelist osavust, piisab tõsisest taht- läbilöögivõimet teiste loodusteraa- ning heakord kannatas. hoiatusmärgid. aja veetmiseks. misest ja korralikest teadmistest, kui- piate ja massaažide seas. Allakirjutanul oli võimalus kordu- Ahto Jänes Kuidas sina, kallis vallaelanik, das ja miks midagi teha. Jutt on hei- Et haritud ja sellel alal mitme- valt käia Kohtla-Järvel nii ekskursioo- (Järgneb) oled sellest tormijooksust kõrvale napebrevannidest ja taimekompres- külgsete teadmistega spetsialiste se- jäänud? Tõenäoliselt on sul jätkunud sidest kuni ravivihtlemiste, kehakoo- niajani Eestis pole (välja arvatud seda esivanemate talupojatarkust ja rimise, meemassaaži, kuppude kasu- meie kuulsad ravitsejad Kaika Laine, jooksmine paksema rahakoti poole tamise, kaaniravi, mesilasteraapia ja Vigala Sass, Aili Paju ja teised, kellel ei kuulu sinu esmavajaduste hulka. soonetasumiseni välja. Need ja pal- on loodusest antud võimed ja/või Samas aga linnainimesed kurda- jud teised tegevused on just see, mis kes iseseisvalt on palju juurde õppi- vad, et pole enam aega ja jõudu va- annavad maainimesele eelise. Just nud), on esimestel õppijatel alati ee- ba aega veeta ja mida aeg edasi, se- seda tullakse üha enam koos aktiiv- lis nii meie maal kui mujal selles val- da rohkem hakatakse igatsema rahu- se puhkusega maale otsima. las tööd saada. likuma elukeskkonna järele. Paljud Välismaalane tahab eelkõige Kuigi eelkõige soovin, et kasvaks maainimesed, kes on läinud linna, proovida selle maa rahvameditsiini. uus põlvkond andekaid ja mitme- tulevad jälle tagasi ning üksikud põ- Eesti pärimusmeditsiin on just see, külgselt haritud Eesti loodusterapeu- lislinlased teevad samuti kannapöör- mida Eestisse tulles tahetakse koge- te, ei pea kõik soovijad tingimata se- deid, et katsetada looduses elamise da. Uskuge mind – see on asi, mida da kui elukutset omandama. Võima- võlusid. me ei pea häbenema. Midagi on meil lus on pakkuda oma töö kõrvalt lisa- Elu maal ei ole just lihtne, eelkõi- loomulikult emapiimaga kaasa an- teenust, milleks piisab juba mõnest ge töökohtade mõttes. Maal pead ole- tud, aga nagu iga teinegi oskus, ta- kursusest, ja need pole sugugi kallid. ma üsna ettevõtlik, et ennast või oma havad needki korralikku õppimist. Selline tegevus oleks ääretult oluline peret elatada. Loodusravi ja massaa- Kui maaelule ei ole riik piisavalt panus meie esivanemate traditsioo- žid annavad just siin maainimesele tähelepanu pööranud, siis õnneks nide taaselustamiseks ja väljasure- suure eelise. Tegelikult ei pea olema loodusravi koha pealt võib Euroopa misohus maaelu ja eluviiside elavda- tingimata pikaajaliste kogemustega suisa Eestilt mõõtu võtta: Eesti on miseks. massöör, et maal lisa teenida. välja andnud esimesed loodusteraa- Täpsemat infot nende ainete ja Linnas on rõhk eelkõige ilu- ja pia kutsetunnistused, nagu aroomi- õppimisvõimaluste kohta saab luge- lõõgastavatel terviseprotseduuridel, teraapia, refl eksoloogia ja homöo- da www. lahemaatervisekool.ee. maal seevastu vajatakse tugevatoi- paatia. Möödunud kevadel said en- Samas on mul veel üleskutse ja • Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaadis 1958. aasta mais. Esi- melisemaid terviseprotseduure. dale esmakordselt elukutse Tai Nuad abipalve just eakamatele inimestele. plaanil on muruplats viljapuuistikutega. ERAKOGU foto Maakeskkond annab võimaluse teha Bo-Rarn loodusterapeudid. Sügisest Kui te teate (või on infot inimestest seda, mida linnas on väga raske teos- on võimalus õppida ka elukutsena või vanadest kirjutistest, raamatu- tada või ei lähe kokku sealsete vaja- Hiina traditsioonilist meditsiini. test) midagi meie vanadest raviviisi- Karksi konstaablijaoskond tel. Karksi Kultuuriseltsi taaska- dustega. Eraldi räägin esimesest võimalu- dest, siis palun andke sellest teada. 434 1110. sutuskeskuse käsitööde müügi- Turistid, aga ka meie oma rahvas sest õppida Eesti pärimusmeditsiini, Eriti tänulikud oleme just eelkõige Karksi-Nuia õigeusukirikus toi- punkt asub Karksi külamajas. vajab loodusteraapiat, eriti saunaga mille rohkem kui tuhandetunnilise tervendava käelise tegevuse osas. mub lõikustänupüha jumalateenistus Avatud raamatukogu lahtioleku Igal aastal lahkub ju meie seast sadu pühapäeval, 11. oktoobril kell 10. Tee- aegadel või kokkuleppel Anne vanu memmesid-taatisid, kes selle nib piiskop Elia. Kaljumäega tel. 528 3115 või Hel- väärtusliku info igaveseks endaga ve Joonega tel. 5342 8070. kaasa viivad. Laupäeval, 10. oktoobril algusega Kutsun teid üles austama ja säili- kell 10 toimub Karksi-Nuias gümnaa- Avatud uute montaažipinki- tama seda kallist vara ning jagama siumi staadionil 11. „Põrsaturniir” dega rehvitöökoda OÜ „Remose” tulevaste põlvedega. jalgpallis. ruumides Karksi töökoja hoovil. Infot võib saata alar@lahemaa- Müügil uued ja kasutatud tervisekool.ee, telefon 5669 3749 (An- Teen torutööd, oman vastavat ha- rehvid. Info tel. 5300 0000. ridust. Info tel. 5192 2951. neli). Müüa punast värvi ja 1992. aasta Alar Krautman, TV-antennide ja SAT-TV müük, VAZ-2108, ülevaatus 08. 2010, hind Eesti Pärimusmeditsiini Ühingu 4500 krooni. Info tel. 5597 9700. eestkõneleja, Lahemaa Tervisekooli paigaldus ja hooldus. Digi-TV ja „Via- juhataja sati” paigaldus. Info tel. 514 2104. „Satman TP” OÜ. Müüa 3-, 4- ja 6-toalised korterid Karksi-Nuias Võidu tänavas. Info tel. 525 1200. Mälestame jäädavalt „AutoSalong” OÜ Karksis Pargi 4 võtab tööle kohusetundliku noorme- Müüa küttepindu Ärikülas. Info lahkunuid ja avaldame he autode poleerijaks ja pesijaks. In- tel. 5664 2061. kaastunnet omastele fo tel. 504 3394. Anda üürile 3-toaline heas korras Piiri talu müüb kartulit, hapen- mugavustega korter. Info tel. JAAN JÕEKÄÄR duskapsast, porgandit, kaalikat ja 5384 1793. 8. 10. 1925 – 8. 09. 2009 peeti talvevarudeks. Kohaleveo või- Karksi-Nuia malus. Hinnad soodsad. Info tel. Kas kellelgi on odavalt ära anda 510 1491 või õhtuti 433 1729. kasutatud teler? Tel 5396 4924. TAIMI KULL 20. 04. 1959 – 18. 09. 2009 KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. Toimetus: Maire Torim (toimetaja, • Olge lahked – tulge ja võtke. Õunu on tänavu väga palju. Kõvaküla tel. 435 5523, fax 435 5522, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Helve Joon, Eri- ANTS LIIGUSE foto ka Krjutškova, Olav Renno ja Ülle Roomets.